Nr 1(11), 2011/2012 HINDAMATUE S I M E N E V E E R A N D 2 0 1 1

TSIRGULIINA KESKKOOLI KOOLILEHT

Kas sa tead neid fakte?

Tsirguliina Keskkoolisõpib 2011/2012 õppeaasta

seisuga151õpilast, keda õpetavad

26õpetajat.

Sama palju liikmeid on kaõpilasesinduses, neist

8õpivad gümnaasiumiastmes.

Kooli esimene lendlõpetas aastal

1960ja seal õppis

23õpilast.

Kuldmedaliga onkooli lõpetanud

4õppurit, hõbemedaliga aga

14.

Meie haridustempel pole aga alati olnud

kolmekorruseline. Kolmas korrus ehitati alles aastal

1967.Võimla ehitati juurde

1972.aastal.

Peatselt möödub kuus kuud sellest, kui neli meie kooli 11. klassi õpilast, Vallo Virnas, Meryt Salme, Kaari Kaasik ja Siim Sirel, hakkasid osa võtma projektist «Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurili-sed ja majanduslikud väärtused». Vastava ettepaneku tegi meile kee-mia- ja bioloogiaõpetaja Koidula Soe ning meid abistab ka geograa-fiaõpetaja Kadri Kalda.

Antud projekti eesmärgiks on

kajastada mõnd kodukoha veekogu ning selle rolli inimeste elus mine-vikus ja tänapäeval. Selle tulemusel on võimalik erinevaid veekogu-sid omavahel võrrelda. Põhisisu projektist moodustavad veekogu füüsikaliste ja keemiliste näitajate mõõtmine – hapnikusisaldus vees, voolu kiirus, sügavus, vee läbipaist-vus, värvus ja lõhn. Kolm korda projekti perioodi jooksul toimuvad aga ka põhjalikumad veeloomade

ja –taimede uuringud. Kõik oma tulemused peame kandma andme-baasi, kus neid saavad uurida ja ka-sutada teised osalejad.

Novembri lõpp toob endaga kaa-sa projekti lõpetamise ning kokku-võtete tegemise. Kogemus oli väga hea ning midagi sarnast võiks peat-selt uuesti toimuda!

Siim Sirel,11. klassi õpilane

Noored, armusuhted ja sõprussuhted - nendel teemadel võeti sõna selleaastasel Valgamaa noor-tekonverentsil. Aasta maanooreks kuulutati meie kooli 11. klassi neiu Kristi Kõiv. Linnanooreks valiti Egle Kõvask ning noortesõbraks Siiri Liiva, kelle kan-didatuuri esitasid meie kooli õpilasesinduse liikmed.

Esimeses blokis rääkis Siiri Põldsaar noorte suhe-test perega. Meie käest küsiti, keda me peame enda perekonnaks ning kelle unistusi me täidame. Vastu-ses saime teada, et alati tuleks täita iseenda unistusi ja tegeleda sellega, mis huvi pakub. Siiri lause: «Mitte midagi kasvatab iseloomu!», pani meid mõtlema.

Teises blokis räägiti meile noorte suhetest sõp-radega. Arutleti kirjasõprade üle ning räägiti, kuidas sõpru meeles pidada ja neid hoida. Kui tahame olla hoolivad ja truud sõbrad, siis peame hoiduma sildis-tamisest, hinnangute andmistest ja süüdistamisest!

Kolmandaks rääkisid meile Pille Paberits ja Ma-rek Nõmmik noorte suhetest koolis. Arutasime, mil-line peaks olema kooli õhkkond, missugune oleks õige pinginaaber, millise päeva kohta saab öelda, et oli hea päev ja kuidas muuta kool paremaks?

Arvamused ja vastused esitatud küsimustele on järgmised:

Pärast huvitavaid teemasid jagati välja noorte va-batahtliku pass, mille said Valgamaa Noortekogu liik-med. Loositi välja ka fotokonkursi võitja, kelleks oli Sirly Solo. Mõned nädalad enne üritust toimus luule-konkurss, kuhu võis kirjutada luuletuse armastusest ja sõprusest. Sellele konkursile laekus kahjuks ainult üks luuletus, mille autoriks oli meie kooli õpilane Liina Suur. Tubli töö!

Noortekonverentsi lõpus pandi lavale neli tooli, seejärel öeldi, et sinna oodatakse kaht kiiremat tüd-rukut ja poissi. Kiirustajate hulgas oli meie koolist taas

Liina Suur. Keegi ei osanud arvata, mis neid ees ootab. Lõpuks öeldi, et need ilusad ja tublid noored saavad tasuta minna Tartusse AHHAA 4D kinno ja AHHAA Teaduskeskusesse. See oli midagi uut ja huvitavat.Viimaks jõudis kätte aeg, mil pidime lahkuma. Lõpe-tamisel tegime kõik ühe suure-suure grupikalli ja Sille jagas kommi.

Tule järgmisel aastal ka Sina noortekonverentsile ja Sa ei kahetse!

Kaarin Granovski ja Liina Suur

MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT «MINU KODUKOHA VEEKOGU»?

Noortekonverentsi õhk täitus pinge, armastuse ja särinaga

Maanoore tiitli sai juba neljandat korda meie kooli õpilane.Foto: Timo Arbeiter

Milline on õige pinginaaber?• See,kellepealtsaabmahakirjutada.• Sõber,kellegaonlihtsaltheakoolitundidesolla.

Millise päeva kohta saab öelda, et oli hea päev?• Siiskuiolensaanudhäidhindeid.

•Kuiõpetajaeitookodustkaasahalbatuju.•Kuiolenteinudkellelegimidagihead.

Kuidas muuta kool paremaks?• Õpilasesindusteebkoolieluhuvitavaks.• Minaise!

Lk 2 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

JUHTKIRI

Taas on kätte jõudnud aeg, mil saate lugema hakata aegumatut koolilehte Tsirguke. Väljas on tunda jahedat õhku, värvilised

lehed on tulnud meid tervitama ja mõnus lugemine kulub pimedate õhtute juurde alati ära.Süüta mõned küünlad, sea ennast mugavalt sisse ja võta kätte meile armsaks saanud koolileht.Käesolev leht on pühendatud meie algklassi õpilastele, kes tänu joonistustele meie kujundust värvikamaks muudavad (Eros Karm, Rahel Bettler, Karl-Martin Kutsar, Krista Zõhtsõk, Mariis Fuchs). Pealegi saab sellest lehest lugeda huvitavaid fakte õpetaja Heda Hanssoni kohta ning on ka ülevaade koolis toimuvatest huviringidest.

Kooliaasta avaaktusel oli meie ümber suvi, kuid praegu elame juba täiesti sügises. Minule meeldib sügis väga, loodan, et ka teie oskate seda samamoodi hinnata. Kooli algusega kaasneb taas pidev õppetegevus, seega soovin teile kõigile palju jaksu, mõelge tunnis kaasa, lahendage koduseid ülesandeid ning leidke aega värviliste lehtede sees viibimiseks ja sügisõhu sisse hingamiseks.

Koolilehe meeskond soovib kõikidele ilusat jätkuvat kooliaastat ja lõbusat algavat vaheaega!

Tere kool!

Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervist võib hinnata kolme valdkonna kaudu: kehaline ehk füüsiline tervis, vaimne tervis ja sotsiaalne tervis. Kõik need valdkonnad on tähtsad, kuid erilist tähelepanu tuleks pööra-ta meie vaimsele tervisele. See väljendub võimes õppida ja keskenduda, oskuses puhata ning toime tulla oma tunnetega. Vaimne tervis sõltub mõtle-misest ja tahtest. Näiteks sõltub inimese enese-tunne sageli tema meeleolust. Rõõmus meel aitab end hästi tunda, nii et mõni kehaline häda lausa ununeb või siis möödub kiiremini. Tavaliselt me ei tunneta vaimse tervise tähtsust seni, kuni see korras on. Küll aga märkame kohe, kui miski hak-kab aju tööd häirima.

Lärm, müra ja vali muusika ei lase korralikult keskenduda ning hajutavad tähelepanu. Seda eriti õppetunnis ja kodus järgmiseks päevaks koolitunde ette valmistades. Lärmakas ümbruses väsid hoopis kiiremini. Puhkus on vaimse tervise oluline eeldus. Kui märkad väsimuse märke, tee paus. Vaimse töö iseärasuseks on see, et kui katkestad töö, ei kao sel-lega seotud mõtted sugugi kohe. See tähendab, et aju töötab edasi. Puhkust vajavad nii aju kui silmad. Parim viis vaimsest tööst puhkamiseks on kehaline tegevus, näiteks õues olek, jalutuskäik metsas või jõe ääres kalapüük. Kindlasti ei ole puhkuseks tele-viisori vaatamine või arvutil mängimine.

Väga suuresti mõjutab meie vaimset tervist positiivne mõtlemine. See on rõõmus ellusuhtu-mine, enesekindlus ja heade eesmärkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt

lahendada ja oma võimeid paremini ära ka-sutada.

Ka enesehinnang on üks vaimse tervise komponentidest. See on inimese arvamus iseen-da kohta .Enesehinnangust sõltub, mida inimene arvab oma tegevustest ja oskustest. Väga kerge on kas või tahtmatult riivata teise inimese enesehin-nangut. See võib juhtuda naljaviluks lendu lastud lausest, mõni solvav märkus või ka teise inimese ignoreerimine. Et inimese enesehinnang oleks positiivne, peab inimene mõistma ja hindama en-nast, siis suudab ta mõista ja armastada ka teisi inimesi. Tuleb alustada enese muutmisega. Kui inimene parandab oma käitumist kellegi suhtes, muutub kindlasti positiivsemaks ka teise inime-se suhtumine. Mida paremini meisse suhtutakse, seda sõbralikumad ja rõõmsamad me oleme ja seda tervemad ka vaimselt. Ärge laske tulla vaim-setel pingetel oma igapäevaellu. See põhjustab koolistressi.

Olge rõõmsad, optimistlikud ja mõelge alati positiivselt. Selle asemel, et mõelda: «Ma ei oska tunnikontrolli», mõtle: «Ma õppisin eile korrali-kult. Kui ma rahulikult mõtlen, tuleb mul kõik va-jalik õigel ajal meelde!» Puhake palju, tehke sporti ja viibige palju õues.

õpetaja Anne Juust

PeatoimetajaLiina Suur (7. kl)

KeeletoimetajaMarika Troon

KüljendajaTimo Arbeiter

FotograafKadri-Triin Kattai (10.kl)

ToimetusSandra Pikk (12. kl)Kaari Kaasik (11. kl)Aivi Bõstrova (10. kl)Kadri-Triin Kattai (10. kl)Mari-Liis Saaremäe (10. kl)Kaarin Granovski (9. kl)Merlika Hüdsi (9. kl)Kristiine Karu (9. kl)Kadrian Possul (9. kl)Lisette Tohus (9. kl)Gerle Rätsep (8. kl)Karoliine Saega (8. kl)Kaisa Kerge (5. kl)Triin Talvik (5. kl)Kaisa Tiirmaa (5. kl)

Lehe trükkimist toetavadTõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool.TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!

Ilmumise kuupäev: 21. oktoober 2011

Loe koolilehti internetis:http://issuu.com/tsirguke

KORIDORIKÜSITLUS

Kas pesed enne söömist käsi ja millistesse haigustesse võib nakatuda, kui seda ei tee?

Küsitles: Kaari KaasikFotod: Kadri-Triin Kattai

«Jah, pesen küll, sest olen kursis hai-gustega, mis tekivad, kui käsi ei pese.

Kollatõbi, ussid, kõhulahtisus.»

«Jah, pesen käsi enne söömist, sest ei taha saada endale kollatõbe. B-hepatiit ja ussid.»

«Peseme enne söö-mist alati käsi. Ei taha haigestuda erinevatesse

viirushaigustesse. Kollatõbi, ussid, bakterid, seagripp, linnugripp, düsenteeria, erinevad nakkushaigused.»

«Pesen käsi, sest ei taha haigestuda kõhuviirustesse. Kõllatõbi, ussid, kõhu-viirused.»

«Ei pese käsi, sest olen selleks liiga laisk. Kollatõbi.»

«Jah, pesen käsi. Ei taha haigestuda viirustesse. Hepatiit, ussid.»

Ester Kaasik (9. kl):

Karoliine Saega (8. kl):

Erika Kesvatera, Eliis Karm, Andra Punt, Annaliisa Bettler (7. kl):

Kirsti-Helena Kutsar (5. kl):

Siim Sirel (11. kl):

Kristel Pruks (7. kl):

Üks lihtsamaid viise oma tervis korras hoida, on regulaarset käsi pesta. Foto: Timo Arbeiter

Meie vaimne tervis

Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke | Lk 3

Tutvusta endMinu nimi on Liina Suur, olen 13-aastane.

Õpin Tsirguliina Keskkooli 7.klassis. Elan Tõlliste vallas Sooru külas. Olen pisut kummaline isiksus.

Millega sulle meeldib vabal ajal tegeleda?Mulle meeldib vabal ajal teha kõige mõnusa-

mat asja – lihtsalt puhata! Kellele siis ei meeldiks ennast voodisse pikali visata ja lösutada? See on üks minu lemmiktegevustest, kuid muidugi meeldib mulle ka sporti teha. Eriti veel sügisel, kui mets on värviline ja väljas tunda jahedat õhku, mis teeb põsed roosakaks. Pean ära maini-ma ka selle, et üritan igal vabal hetkel kirjutada mõne salmikese.

Millised tunded sind valdasid, kui said teada, et just sind valiti uueks koolilehe peatoime-tajaks?

Tunded olid suurepärased! Muidugi olin väga üllatunud. Samal hetkel tekkisid kohe ka küsimu-sed, miks valiti just mind, kas ma ikka saan selle tööga hakkama? Mõne minuti pärast leidsin küsi-mustele vastused ning otsustasin selle kohustuse enda peale võtta. Olen kindel, et sellest ametist on mulle edaspidiseks eluks palju abi.

Olen kuulnud, et kirjutad ise luuletusi, kust tulevad sinu ideed ja mõtted?

See on täitsa tõsi! Ma arvan, et olen luule-haiguse pärinud oma õelt Tuulilt, kes kirjutab samamoodi värsse. Kõik minu mõtted ja ideed tulevad nii äkki, et mul peab alati pastakas ja märkmik kõrval olema. Mind inspireerivad kindlad asjad nagu näiteks täiskuu, vihmased ilmad, lumi, armastus. Need neli ajavad mind tõsisesse luuletuhinasse.

Millega sa veel peale spordi tegeled?Sport on minu elus väga tähtsal kohal, kuid

kahjuks on mu põlved praegu haiged ning pean loobuma igasugusest trennist. Mind lohutab aga see, et taas on alanud näitering. Näitlemine on

üks minu kirgedest. Armastan seda õhkkon-da, mis on lava taga, laval ja peale etendusi. Ma tunnen ennast näideldes nii hästi ning arvan, et minu tulevik on kindlasti seotud teatriga.

Kas on sul ka mingi kindel soov, mida tahak-sid täita peatoimetajana?

Ma usun, et kui ma siin oma soovi avaldan, siis see enam täide ei lähe - kahjuks. Kuid võin öelda, et mul ON oma kindel soov!

Kuidas valmistud koolilehe koosolekuks?Koolilehe koosolekuks valmistun kodus kind-

lasti. Panen kirja märksõnad ja tähtsamad asjad, millest tuleks rääkida. Mul on üks hea kaaslane, kes aitab mind kõiges! Temalt õpingi uut ametit ning loodan väga, et minust saab sama hea koo-lilehe peatoimetaja, nagu oli seda Sandra Pikk!

Kas peatoimetaja roll on sulle raske?Ma ei oska seda veel praegu öelda, sest see on

minu jaoks alles esimene koolilehe koostamine. Ma loodan, et saan oma tööga hästi hakkama!

Tean et oled T.O.R.E. ühingu liige, räägi mis sulle T.O.R.E. juures kõige rohkem meeldib?

Kui ma kuulen ja näen sõna T.O.R.E., siis hak-kab mu süda kiiremini lööma. Ma ei kahetse mitte-mitte kunagi, et astusin T.O.R.E. ühingus-se. Tänu sellele olen saanud enda ellu palju uusi ja hoolivaid sõpru! Kõige rohkem meeldivad mulle TOREKAD, kes on sooja südamega. Mit-te keegi ei narri ega halvusta üksteist. Maailma kõige ägedam üritus on T.O.R.E. suvekool - hästi lõbus ja huvitav!

Loed sa meeleldi raamatuid? On sul ka oma lemmik?

Raamatud on väga väärtuslikud ja mulle meeldib neid lugeda. Minu kaks lemmikraama-tut on «Medaljon» ja «Noorkuu».

Gerle Rätsep

Kes on koolilehe uus peatoimetaja Liina Suur?Koolilehe uus peatoimetaja Liina oma uues ametis. Foto: Timo Arbeiter

Millega saadi hakkama korvpallikooli suvelaagris?MTÜ Valga Korvpallikool ja Puka vald kor-raldasid sel suvel Valgamaa noortele vanuses 8-18 aastat suvelaagri. Laager toimus Puka keskkoolis. Laagris oli kolm vahetust. Esimene vahetus oli 13.-17. juunil, teine 4.-8. juulil ning kolmas 18.-22. juulil. Laagrisse olid oodatud kõik Valga maakonna noored, kelle huviks korvpall. Seal pandi rõhku füüsilisele treenin-gule, mängiti palju sportlikke mänge ja muidu-gi ka korvpalli.

Kuidas saavutada suurepärane inglise keel nelja päevaga?

Laagris oli võimalik kasutada kõnekeelena ka inglise keelt, kuna treeneriteks olid kaks välismaalast: ameeriklane Ozell Wells ja serb-lane Petrovits. Ozell Wellsil on väga huvitav karjäär - ta on olnud 52 erinevas riigis treener. Ozelli missiooniks on propageerida korvpalli ka Valgamaal ja anda noortele võimalus en-nast tõestada ning seeläbi nende unistused ellu viia.

Laagri eesmärgiks oli korvpalli propageeri-mine Valga maakonnas: spordihuviliste noorte ühistegevuse käivitamine, andekate noorte otsimine, treenimine, pingutamine edukate tulemuste nimel, et noored oleksid võimeli-sed esindama kas korvpallikooli või oma valda Eesti meistrivõistlustel korvpallis, noorte su-vise vaba aja sisustamine kasulikult ja meel-divalt, uute kontaktide loomine Valgamaa erinevate piirkondade vahel. Korvpallilaagrist võtsid osa meie kooli 12. klassi noormees Ats Tamm ja 11.klassi õpilane Kaari Kaasik.

Kaari Kaasik

Üks päevValga Maavalitsuses õpilasesinduste ümarlaualSeptembri lõpus leidis Valga Maavalitsuses aset õpilasesinduste ümarlaud. Meie kooli käi-sid esindamas Kaarin Granovski, Merlika Hüd-si, Kaisa Kerge ning Robin Altosaar. Teemasid, millest rääkisime ja arutasime, oli palju, päev oli tihe ning sisurikas.

Koosviibimist viis läbi Siiri Põldsaar, kes rääkis meile, millised üritused ja projektid on Valgamaal tulemas. Esimeseks külaliseks oli Valga Maavalitsuse karjäärispetsialist Marek Nõmmik ja tema lause: «Noored, võtke aega ja mõelge, milline on teie järgmine samm oma elus,» pani meid juba mõtlema. Teiseks küla-liseks oli Kalle Vister, kes on Hariduse- ja kul-tuuritalituse juhataja. Kolmas külaline oli Aile Viks. Tema tuli meile rääkima www.tankla.net kodulehest, noortelehest Tankla ja kuidas sinna reporteriks saada. Päevakorras oli veel õpilasesinduste tegevusplaanide ning aasta-plaanide arutelu ja meie kooli õpilasesinduse plaanide tutvustamine.

Kristiine Karu

Comenius«Exploring European Contrasts» 3.-8. oktoobril Eestis Rahvusvaheline projekt

Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

3.-8. oktoobrini olid meie koolis Comeniuse projekti raames külalised neljast erinevast riigist: Hispaaniast, Iirimaalt, Hollandist ja Norrast.

Esmaspäev, 3. oktoober Ootus ja ärevus käsikäes. Sandra Pikk:Ootasime põnevusega esmaspäeva õhtupoolikul enda külalisi. Täpselt pooleks – noored ootasid kohe-kohe saabuvat bussi fuajees ja nende va-nemad väikeses saalis.

Jõudnud kooli, teatati meile ärevaks tegev uudis – hollandlaste lend katkestati ja nad pidid lennujaamas ootama mitmeid tunde järgmist lennukit ning seetõttu saabusid meie õpilaste peredesse kell 00.00 öösel.

Kui külalised vastu võetud, hakkasime väikeses saalis, kus oli kaetud laud kergete suupistetega, mängima nn jää-murdmise mänge. See tähendas seda, et hakkasime murdma seda tugevat ja külmunud jääd, mis oli alguses meie vahel. Vanemad aga riputasid samal ajal üles näitust.

Pärast mänge tutvusime kooliruumidega ja läksime oma külalistega kodudes-se, et järgmiseks päevaks korralikult välja puhata.

Teisipäev, 4. oktoober Õpetajate päev. Kadri-Triin Kattai:Teisipäeval oli koolis õpetajate päev, mille puhul toimus aktus. Sellest võt-sid osa ka välismaa õpetajad, kellele seesugune kogemus oli esmakordne. Aktusel tunnustati meie kooli ning ka teiste riikide tublisid õpetajaid. Esines mudilaskoor ning esimene klass oma lauludega.

Peale aktust suundusid õpilased oma klassidesse ning õpetajad eral-di klassi, et kuulata välismaa noorte presentatsioone enda ning oma riigi kohta. Norra tüdruk Ingrid arvas nii: «Õpetajate päev oli väga tore, eriti see kui pidi ise õpetaja olema. See oli huvitav, polnud varem sellisest asjast kuulnud.» Hiljem toimusid tunnid kaheteistkümnenda klassi «õpetaja-te» poolt, nagu ikka õpetajate päeval kombeks on olnud.

Teisipäeva õhtul toimus kont-sert Avastades Euroopa Kontraste, millest võtsid osa ka meie välismaa külalised. Hispaanlaste, norrakate ja hollandlaste poolt võis kuulda nen-dekeelseid laule. Iirlastel oli ette val-mistatud iiri tants kui ka vilemäng. Iirlanna Simonele meeldis just see, et iga riik tegi midagi erilist. Pärast kontserti toimus disko, kus sai kõvasti tantsu keerutada.

Esmaspäevalõhtulsaabusidkakskümmendvälismaanoortningseitseõpetajatmeiekooli.Kõigepealttutvutijatehtimänge,etüksteistpareminitundmaõppida.Teisipäevalolikoolisõpetajatepäev.Õpetajateaukstoimusaktus,millestvõtsidosakakülalisõpetajad,kelleleseesugunekogemusoliesmakordne.KolmapäevaltehtisõitVõrumaale,käidinimeltSeto-

maal.Sealtutvustati,millineolieluEestimaalvanasti.Võõramaalastelepakkusseevägahuvi,kunanendemaalpolekunagimidagisellistolnud.Projektipäevalehkneljapäevaltegeletitõsisteülesannetega.ReedeselpäevalkülastatiTartulinna.Laupäevavarahommikulsaadetikoolieestnutujapisarategabussipealekakskümmendseitsetoredatväliskülalist.Nüüd

agapajatavadviisComeniuseprojektisosalenudkülalisõpilastemajutajatnädalaseiklustestjategemistestläbiendasilmade.

Kolmapäev, 5. oktoober Lotokolmapäev. Kadri Talvik:Kolmapäeva hommikul saime õpilaste ja külalistega koolis kell 8.00 kokku, et sõita Setomaale. Seal ootas meid juba giid, kes

rääkis, kuidas Setomaa talumuu-seumi idee tekkis ja kuidas hooneid erinevatest paikadest kohale toodi. Samuti saime kuulda, milline nägi elu välja vanal Setomaal ja millised traditsioonid seal olid. Hiljem mait-sesime mulgiputru ja kama, mis paljudele välismaalastele oli väga huvitav elamus.

Pärast Setomaad külastasime Tehvandi suusahüppetorni ja Ote-pää seiklusparki, kus kõik soovijad said kõrgustesse turnima minna. Külalistele meeldis see seiklus väga. Õhtul olime Tsirguliina noortekes-kuses TANK, kus veetsime BINGOT män-gides ja juttu ajades mõnusalt aega. Peale mõnetunnist jutustamist leidsime, et on aeg koju min-na ja igaüks otsustas ise, mida ta oma külal istega pärast veel ette võtab.

Tekst: Sandra Pikk, Kadri-Triin Kattai, Kadri Talvik, Aivi Bõstrova, Rasmus Koroljov

Fotod: Timo Arbeiter

Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke - erilehekülg «Comeniusega Eestimaal» | Lk 5

Neljapäev, 6. oktoober Töine neljapäev. Aivi Bõstrova:Neljapäev oli projekti kõige tähtsam päev. Alustasime tõsiste ülesannetega. Selle kohtumise eesmärgiks oli tutvus-tada oma riigi ajalugu läbi koomiksite. Kõik osalejad jaotati segagruppidesse, sest kavas oli arutlus ettevalmistatud koomiksite põhjal, kuid see jäi kahjuks ajanappuse tõttu ära. Läksime hoopis rahvamajja, kus kõik rääkisid oma

riigi tähtsatest faktidest. Lõunat sõime jälle koolimajas ja siis algasid huvita-vad tegevused töötubades. Neid oli neli: märkide valmistamine, orientee-rumine, tantsimine ja regilaulu töö-tuba. Järgnevalgi päeval võis kuulda, kuidas mõni külaline laulis regilaulu või tantsis Kaera-Jaani.

Pärast töötubasid oli vaba aeg. Mina ja Sandra sõitsime oma külalistega Pär-nusse, et külastada Eesti suurimat uju-lat. Seal veetsime mõnusalt aega ja

puhkasime töisest päevast. Nautisime kuuma sauna ja ujusime palju. Üllatu-seks oli see, et kui hakkasime veekes-kusest lahkuma, nägime teisigi projek-tis osalevaid õpilasi.

Samal ajal, kui meie käisime Pärnus, veetsid mõned pered koos külalistega aega Pühajärvel, mõned jälle Rasmuse juures, et vibudest ja õhupüssidest laskmist harjutada, mängiti ka naelamängu.

Õhtul, kui oli juba pime, kogune-sid paljud veel Kadri- Triinu juurde, et näidata välismaalastele, kui tähtis koht on meie jaoks saunal.

lihtsalt keskuses rin-gi uudistada. Meile näidati universumit, Galaktikat, Päikese-süsteemi, Maad ja ka teisi planeete.

Pärast Ahhaa kes-kust külastasime Tar-tu Kutseõppekeksuse kompleksi ja hiljem seadsime sammud Lõunakeskusesse. Poodlesime ning uisutasime. Külalised olid elevil, sest nii mõnigi neist puutus sellise spordialaga esimest korda kok-ku. Õpetasin päris paljudele, et kuidas ja mis asendis uisutamine käib. Viima-sel õhtul veetsime jällegi aega sauna-mõnusid maitstes.

Laupäev, 8. oktoober Varahommikused pisarad. Sandra Pikk: Laupäeva varahommik oli pehmelt öeldes unine ja uimane. Tundus, et

Reede, 7. oktoober Tartu! Rasmus Koroljov:Ärkasin hommikul ikka veel päris väsinuna - ka külalised, keda võõ-rustasin, olid uniste nägudega, sest eelmisel õhtul olime kaua üleval. Kui hommikused toimetused teh-tud, seadsime end kooli poole, kus kõik projektis osalejad jälle kokku said. Hakkasime Tartu poole sõitma, sest plaanis oli Ahhaa Teaduskesku-se külastus ja uisutamine. Jõudsime Tartusse liiga vara – teaduskeskus oli veel suletud. Pisut ootamist ja meid lastigi sisse. Seal saime valida, mida esimesena teha soovime - kas silma lahkamist või oma DNA uurimist. Mina otsustasin silma lahkamise ka-suks. Igale meist anti sea silm ja me hakkasime grupijuhi õpetuse järgi silmast teatud osasid leidma. Pärast seda saime palju vaba aega selleks, et

23. -28. jaanuaril 2012 toimub reis Hollandisse, Bergen op Zoom’i. Sinna minekuks on avaldanud soovi mitu õpilast. On kirjutatud motivatsioonikirjad. Kuid ainult motivatsioonikirjadest ei piisa. Nüüd on aeg aktiivsemalt tegut-seda. Kõik kaheksanda, üheksan-da ja üheteistkümnenda klasside õpilased peavad tegema sisukad ja läbimõeldud sissekanded portaalis itslearning.com. Tähtaeg on 1. no-vember. Kõigil on paroolid olemas. Üles peab olema laaditud enese-tutvustus ja pilt ning ülevaade Eesti ajaloo tähtsamatest sündmustest. Tuleb läbi lugeda teiste riikide õpi-laste enesetutvustused, vähemalt viis igast partnerriigist ning teha kokkuvõte teemal Who are the others? Kes on need teised? Oma sissekanded tuleb teha vastavalt ju-histele, mis on portaalis etteantud.

Peale esimest novembrit selgu-vad õpilaste nimed, kes vastavalt motivatsioonikirjadele ja/ või tööle veebilehel itslearning.com sõida-vad Hollandisse. Viis väljavalitud õpilast saavad seejärel uued veel konkreetsemad ülesanded.

Head tahet kõikidele asjaosalistele!

Svetlana Oper, Exploring European Contrasts

projekti koordinaator

Suured tänud kõikidele, kes meie Comeniuse

projekti külaliste siinoleku meeldivaks muutsid!

meie, fuajees ootajad, ei saanud olu-korrale päris pihta. Vähesed rääkisid omavahel, õhkkond oli vaikne ning väsinud. Me ei taibanud veel, et käes on lahkumise aeg.

Selleks ajaks, kui buss kooli ette sõi-tis, voolasid noortel pisarad. Krokodil-lipisarad. Nii raske on alati lahkumine. Rasmus ütles kord õigesti, et see pro-jekt on vapustav võimaluste ja koge-muste poolest, aga samas nii keeruline ning kurb hüvastijättude poolest.

Julgeme kindlalt väita, et nii külalis-tele kui ka meile olid koosoldud päevad möödunud soojalt ja meeldejäävalt. Me igatseme südamest enda uusi sõpru!

Lk 6 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

Täitsime oma suvepraktikat koos Ats A Tammega (ehk siis väikene Ats, nagu teda alati kutsunud olen) Baltic Princess laeval, mis sõitis Tallinn-Hel-sinki liini. Kui palava juunikuu lõpus Tallinki kontoris doku-mendid korda saime, otsisime üles enda terminali ja asusime laevale. Vastuvõtt oli meeldiv. Laevapere tundus sõbralik ning kokkuhoidev.

Meie üllatuseks ei saanud otsemaid tööle asuda, sest lae-vameeskonnale oli korraldatud õppehäire. Hiljem alustasime tööd tax-free poes, kus müüdi tooteid alates söögist kuni kos-meetikani välja. Villu Virnas, kes täitis laevapraktikat M/S Victorial, ning Madis Sitik M/S Staril, töötasid samuti tax-free poodides. Töötasime kümme tundi päevas. Kindlasti loeme miinuseks selle, et pidime igal hommikul uude kajutisse koli-ma. Ei saanud jääda ühte tuppa paikseks, vaid pakkisime igal hommikul asjad ning kolisime teise kajutisse.

Laeval olime müüja assis-tendid. Kassatoiminguid teha ei õnnestunud. Sorteerisime ja ladusime kaupa riiulites-se. Meie töö juurde kuulus loomuliku osana suhtlemine klientidega, koristamine ning hinnasiltide vahetamine. Kind-lasti tulid kasuks kaubaõpetus ja klienditeeninduse tunnid.

Minu kõige eredam prak-tikamälestus on sellest, kui üks noormees ajas kassa juu-res terve kasti alkoholi üm-ber. Täpselt tipptunnil. Terve põrand ujus, klaasikillud olid maas. Kõik inimesed trügisid maksma, hoolimata sellest, et koristasin maast veriste kätega klaasikilde. Selline tobe käitu-mine teiste poolt muutis mind kurvaks, aga suutsin siiski jää-da rahulikuks.

«Soovitan minna just lae-vale praktikale, sest see võib olla ainuke võimalus, kus saab tutvuda laevaelu teise poolega, «jagas soovitusi Villu.

Madis ja Villu arvavad, et suvepraktika ei jookse iialgi mööda külge maha ja edaspi-dises elus võib selline kogemus kasuks tulla. Siiski ütleb Madis, et hea on laevale minna koos klassikaaslasega, sest muidu võib pisut igav hakata. «Kõige parem mälestus praktikast oli sõbralik juhendaja ja hea toit,» kommenteerib ta. Loomulikult, kui õhusöögiks pitsat ja ham-burgereid pakuti!

Teine Ats, ehk Ats R Tamm, Remo Surri, Mihkel Perlov ja Sairos Tamm täitsid suveprak-tikat mandril. Ats R oli kaks nädalat praktikal Räpina Kon-sumis. Tema ainus soovitus teistele on see, et tuleb leida sobiv koht, mis eelkõige en-dale meeldib. Tuleks järgida sisetunnet. «Teiste aitamine oli minu mälestus praktikast ja samuti varajane ärkamine, mis ei meeldinud üldse,» nendib ta.

«Tuleb otsida varem koht valmis, kuhu tahetakse minna, muidu ei pruugigi praktikale saada,» jagab enda kogemu-si Sairos. Sooru küla poiss oli Valga Hawaii Expressis. Poleks Sairost ette kujutanudki toi-dukaupluses. Spordipood so-bis talle täpselt nagu rusikas silmaauku. Nõnda arvas ka tema ja ütles, et tal on võimalik samasugust tööd tulevikuski valida.

Valga Rimi kaupluse valis Remo eelkõige asukoha pärast. Tema kõige eredam mälestus on see, kui plastpudel läks katki ja seal sees olev siider pritsis ta üleni täis. «Ma arvan, et prak-tikandi kohustuses polnud mi-dagi kontimurdvat, kuigi mulle ei meeldinud külmakambris olemine,» muheles Remo.

Mihkel: «Niisiis – me kõik arvame, et suvepraktikal oldud aeg oli kasulik. Nagu Remogi ütles, pole müüja assisten-di töös midagi kontimurdvat. Saab aimu, mis on müüja eriala ja samal ajal on võimalik ennast testida – kas saan hakkama või mitte? Vähemalt pooled meist arvavad, et saaksime sellise tööga tulevikus hakkama küll.»

Sandra Pikk

REPORTAAŽ:

SUVEPRAKTIKAVapralt täidavad meie kooli 11. klassi õpilased ehk II kursusel olevad müüjad õppeaasta lõpus suvepraktikat. Eelistusi, kuhu 80tunnist praktikat sooritama minnakse, on erinevaid – laev, kohalik toidupood või suure-mas linnas olev kauplus. Meie, kes me abituuriumikohustust täidame, pajatame teile enda kogemustest praktikal.

• Mitmendat aastat töötate meie koolis? Seitsmendat aastat.

• Mis meeldib õpetaja ameti juures? Mulle meeldib väga lastega tegeleda ja isegi tunnen rõõmu laste tööde parandamisest.

• Kas soovitaksite õpetaja ametit oma õpilastele? Soovitaks ikka kui neid ise huvitab selline töö.

• Kas Teile meeldib olla õpetaja? Meeldib, see oli lapsepõlves minu unistus.

• Lemmikraamat? O. Luts «Kevade»• MisonTeielemmikfilm?«Helisev muusika».• Mis on Teie hobideks? Mulle meeldib teatris käia,

lugeda ja aiatöid teha.• Kui satuksite asustamata saarele millised kolm

eset võtaksite kaasa? Tikud - tule tegemiseks, vesi- joomikseks ja pere- igavuse peletamiseks.

• Mis oleks Teie seni täitumata unistus? Et pere oleks terve ja maja korras.

• Mis riiki tahaksite külastada? Norrat, sest seal on ilus loodus ja väga kaunid mäed.

10 fakti õpetaja Heda Hanssoni kohta

Foto: Kadri-Triin Kattai

Suvekooli meeskonda kandideerimi-seks andis lükke üks mu sõbranna, kes ütles, et kõik, kes on huvitatud, peak-sid täitma ankeedi. Proovisin siis ka. Hiljem ei mõelnud ma sellele peaae-gu üldse ja seepärast oligi minu jaoks suur üllatus, kui leidsin oma postkas-tist kirja peakorraldajatelt.

Nüüd algas töö kohe pihta. Pidime otsima sponsoreid, tegelema oma vas-tutusaladega, oli vaja leida Suvekooli toimumispaik ja palju muud. Kokku saime vähemalt kord kuus peetavatel koosolekutel. Esimesel koosolekul tutvusime üksteisega, toimus ristimi-ne, mis kujutas endast erinevate kada-lippude läbimist ja lõpetuseks pidime andma ka vande. Koosolekud olid väga lahedad ja kogu korraldusmeeskond on mulle südamesse pugenud. Terve

minu suvi möödus sponsoritele kirju saates ja Suvekooli korraldades. Va-hepeal olin ärkvel isegi kella 4-ni va-rahommikul, sest oli vaja sponsorlus-kirju saata.

Tegime ära suure töö ja ma olen enda üle uhke, et sain olla millegi nii toreda ja suurepärase korraldaja. Soovitan kõigile sellistest võimalus-test kinni haarata! Osalege erinevatel üritustel. Kuigi nende korraldamine on väga suur töö, siis samas on see ka tohutu hea kogemus, mida teinekord võib olla enam ei tule!

«Kõik teed on mul valla, parem ei saakski olla. Seda suve mäletan ma, olen maailmamuutja!»

Kadrian Possul

Olen maailmamuutja!

Korraldusmeeskond, kuhu Kadrian (vasakult kolmas) kuulus, oli äratuntav heleroheliste T-särkide järgi. Foto: Erakogu

Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke | Lk 7

Kaks päeva metsas täisseiklusi ja adrenaliinitormi

Meeskond «Nunnad Hoos» läbimas veekogu, koosseisus Liina Suur, Lisette Tohus, Kadrian Possul ja Liisa Pärnik. Foto: Erakogu

VILISTLASTE VEERG

Liisi Haggi:Hetkel ma koolis ei käi, hoopis töötan. Jaa-nuarist alustan õpinguid Iluravi Rahvusvaheli-ses Erakoolis kosmeetiku erialal. Praegu ootan väga, et saaks uuesti kooli minna. Tsirguliina Keskkooli igatsen väga-väga, igal võimalusel tuleksin sinna tagasi. Kõike kaunist teile!

Keiti Ust:Õpin Võru Kutsehari-

duskeskuses hotellitee-

nindust ja senimaani

olen oma valikuga rahul!

Päikest!

Priit Juus:Õpin Tartu Kutsehariduskes-

kuses autotehniku erialal.

Jane Lillmann:Õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radio-loogiatehnikuks. Inimesed saavad sellest sageli aru alles siis, kui seletada, et olen tädike, kes röntgenipilti teeb. Meditsiin on mulle juba lapsest saati meelepärane olnud, kuid selle asemel, et minna õp-pima õeks või arstiks, otsustasin millegi huvitava kasuks. Esialgu kahtlesin, kas see on just minu jaoks, kuid siiani olen oma valikuga rahul olnud. Kindlasti tuleb ette raskusi, kuid olen selleks valmis.

Regina Uibo:

Hetkel ma ei tööta ega õpi. Mul oli sisimas väga suur soov minna

psühholoogiat õppima, aga selleks on vaja nii mõndagi, mida mul

veel ei ole. Pealegi ei tea ma veel siiani väga hästi, mida kõige

rohkem soovin ja seega pole ma proovinudki edasiõppimist. Mul

on plaanis esialgu töö leida, aga kindlasti lähen kunagi tulevikus

õppima. See on ju tähtis, et oleks unistus, mille poole püüelda.

Alisa Maltseva:Minu elu on nüüd pisikese pöörde võtnud. Kahjuks ei saanud ma seekord kõrgkooli sisse, mis on väga kurb, sest tahtsin tõesti õppida ämmaemandaks. Siis otsustasin, et ei tee seda, mis mind ei huvita - niisiis proovin järgmisel aastal uuesti samale erialale. Nüüdseks olen kolinud Tartusse. Töötan Zeppe-lini Sportlandis klienditeenindajana ning olen sellega väga rahul.

Maksim Burmagin:Õpin Eesti Maaülikoolis

tehnotroonika erialal.

Tehnotroonika on multi-

distsiplinaarne eriala, mis

moodustub neljast tehnika-

valdkonna ühisosast: arvu-

tustehnika, elektrotehnika,

elektroonika ja mehaanika.

Timo Arbeiter:Varasema kolme aasta jooksul pidin õppimist ja töötamist kõrvuti tegema,

seega otsustasin mitte edasi õppima minna. Nüüd on võimalus täielikult

tööle pühenduda. Samuti aitan üleval hoida koolilehte ja vean kohalikus

noortekeskuses huvilistele foto- ja videoringi. Mis järgneval aastal juhtuma

saab, ei oska veel ette ennustada.

Millega tegelevad kevadel lõpetanud vilistlased?Küsitles: Kadrian Possul

Foto: Valdo Kõrge

Igor Koroljov:

Olen ajateenija

Kuperjanovi pataljonis.

Valgamaal Helme valla metsades toimus 23.-25. septembril juba 13. korda võistlusmatk «Kuperjanov-laste rada». Muidugi ei puudunud võistluselt meie kooli usinad ko-dutütred ja noorkotkad. Eriti tublid olid Vallo Virnas, Egert Pähn, Mairo Karja, Vjatšeslav Svirski, kes tulid koju uhke esimese kohaga. Mär-kimata ei saa jätta ka Liina Suurt, Lisette Tohust, Kadrian Possulit ja Hanna-Liisa Pärnikut, kelle kätte läks tubli kolmas koht. Palju õnne kõikidele võitjatele!

Mis on võistlusmatka eesmärk?Eesmärk on kontrollida võistkon-

dade võimet täita neile antud üles-andeid ja testida võistlejate füüsilist vastupidavust ning põhilisi oskusi.

Milline näeb välja võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada»?

Kuperjanovlaste rada on täis hu-vitavaid ja ekstreemseid ülesandeid, mida tuleb täita koos varustuse ja meeskonnaga. Võistlejatel peab ole-ma väga hea orienteerumisvõime ning füüsiline vorm. Lühem raja pik-kus on 20km, kõige pikem aga 40km. Retk pakub huvitavaid ülesandeid, nagu näiteks esmaabi, takistusrada, kirjalik test skautlike teadmiste koh-ta, jooksusild, sõlmed, lõke ja palju teisi. Võistlusmatkal tegutseb vastu-tegevus, kes üritab meeskondadelt

elusid ära võtta. Sellepärast peavad võistkonnad olema väga tähelepane-likud just suurematel teedel ja teeris-tidel, sest seal tegutseb neid eriti pal-ju. Kindlasti on sellistel võistlustel vaja head meeskonnatööd ja usinat

mõtlemist. Kõik tuleb pingsalt läbi mõelda, enne kui hakatakse mingit ülesannet sooritama. Tuleb arvesta-da oma meeskonnaliikmetega!

Võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada» on väga hea võimalus uute

kogemuste saamiseks, kuidas üksi looduses toime tulla. Tule järgmi-sele retkele ka Sina ja saa osa ekst-reemsest võistlusest!

Karoliine Saega

Lk 8 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

Ringi nimetus Aeg JuhendajaArvutiring (1.-2. klass) E. 6. tund Õp Jana

Valikmudilaskoor (1.-4. klass) E. 6 tund Õp Margit

Kergejõustik (4.-6. klass) E. 7. tund Õp Anne

Lastekoor (5.-9. klass) E. 7. tund Õp Margit

Rahvatants (2.-3. klass) T. 6. tund Hj Silva

Orienteerumine (2.-3. klass) T. 7. tund Pille Illak

Lastekoor (5.-9. klass) T. 7. tund Õp Margit

Kergejõustik (5.-12. klass) T. 7.-8. tund Õp Margus

Suur mudilaskoor (1.-4. klass) K. 6. tund Õp Margit

Pallimängud (2.-4. klass) K. 7. tund Õp Toomas

Meisterdamine (5.-7. klass) K. 7.-8. tund Õp Margus

Üldkehaline (1.-2. klass) N. 7. tund Õp Anne

Liiklusring (3.-4. klass) N. 6.-7. tund Õp Valdo

Võrkpall (5.-9. klass) N. 7.-9. tund Õp Toomas

Arvutiring (5.-9. klass) N. 7. tund Õp Jana

Pallimängud (1.-2. klass) R. 6. tund Õp Toomas

Rahvatants (4. klass) R. 6. tund Hj Silva

Kergejõustik (5.-12. klass) R. 7. tund Õp Margus

Huviringid2011/2012.õppeaastal

NALJU MEIE ÕPILASTELT JA ÕPETAJATELT

Õpetaja: «Eritavad need sunnikudallespaljugaase!»(autodekohta)

* * *Õpilaneküsib5.septembril:«Õpetaja,millalseevaheaegnüüdhakkabki?»

* * *Õpilane õpetajale: «Ma ei saa raa-matukokku minna, ma olen sinnavõlgu!»

* * *Õpilane: «Õpetaja, teie mastul(maasturil-toim)rehvidläbi,kuidasniisaab?»Õpetaja: «Ega vormelisõitjad sõida-vadkanii!»

* * *«Arusaadamiksniivaikneon-Per-lovitpolejukoolis!»

* * *Õpetaja: «Proovige kirjandi kirjuta-miseltsiteeridaavalikuelutegelasi.»Õpilane:«NäiteksAnuSaagimit.»Õpetaja:«NoproovinüüdAnuSaagi-mistkaugemalejõuda!»Õpilane:«Okei,stripparMarko.»

* * *Õpilasedmängivadkehalisekasvatu-setunnisvõrkpalli.Üks õpilane ütleb teisele õpilasele:«Seison1:1.»Teineõpilaneküsib:«Kummalvõist-konnal1on?»

* * *Õpetaja õpilasele: «Mis karjääri satemas näed, ta on tulevikus suurlabidamees!»

* * *Õpetaja:«Teilonjavaallalaaditudna-gunii,sestmängitejumänge!»Õpilane:«Ei,õpetaja,minaainultõpin!»

Terveklasspahvatabnaerma.* * *

Õpetaja:«Kuisaalleshommevihikutahad tuua, siis pead mulle kõvastipugema.»Õpilane:«Kastahatesoovilugukah?»

* * *Õpetaja: «No, mis sa mässadseal???»Õpilanevastab:«Notaeiusumind,etvarstionjaanipäev!»(12.okt)

* * *Õpilane:«Õpetaja,agatejuütlesite,etteeiloeÕhtulehte!»Õpetaja: «Loen küll, vaenlast peabtundma!»

* * *Õpilane pinginaabrile: «Sa oleksidluuseriteMM’ilkaesimesekohasaa-nud,sestsaoledlihtsaltniiluuser!»

* * *Õpilane tunnis: «Maasikalõhnaline WCpaberonkõigeparem!»

* * *Õpilane kutseõppetunnis: «Ma olenmaakas,maeioskaviisakaltöelda,millejaoksWCpaberitkasutatakse!»

* * *Õpilane:«Tulejavõtamind,savabahing!»

* * *Õpilaneõpetajale:«Vanastiolijuraha-masinkahejalavahel!»

* * *Õpilasedomavahel:«Matahaksikkakuhugileedasiõppimaminna,selle-pärastmaõpingi.»Teinevastab:«Noh,agamulonjubapärisheadkakspakkumistSoomest-kasminnaehitajaksvõikoristajaks!»

Selle suve tipphetk, T.O.R.E. suvekool, toi-mus 23.-25.augustil Kloogarannal. See oli juba viies suvekool, nii et meil oli põhjust tähistada väikest juubelit. Laager algas T.O.R.E. lipu heiskamisega ning hõimu-lauluga. Laulu sõnad on järgmised: «Tore, tore-kita-ponga, hamaž-hamaž-hamaž!» Seda laulsime nii kaua, kuni lipp jõudis kõrge taeva alla lehvima. Sellega kuulutati 2011. aasta T.O.R.E. suvekool avatuks!

Eelajaloolisel Esimesel päeval õppisime üksteist paremini tundma, leidsime uusi sõpru, kallistasime ning mängisime huvi-tavaid tutvumismänge. Kohe kindlasti ei puudunud õhtune programm ja stiilipidu. Esimese õhtu stiilipeo teemaks oli «Ürg-aeg». Diskol lasti teemakohast muusikat ja tantsuplats kattus koopainimestega, loo-madega ja eksootiliste taimedega. Elasime tõelises ürgajas!

Teraval Teisel päeval õppisime, arutlesi-me ning naersime erinevates töötubades. Tänavuse aasta õpitoad olid «Kõik suht-lema!», «Kõik pildile!», «Kõik mängima!», «Kõik looma!» ja «Kõik seiklema!» . Töö-toad olid mõtlema panevad, naerma ajavad

ning häid elutarkusi andvad! Terava Teise stiiliõhtu teemaks kuulutati «Punk-rock». Õhtu üllatuskülaline oli sõjaväelane Rein Saar, kes kutsus kokku just selleks laagriks, just selleks õhtuks bändi nimega Mono. Rein laulis palju erinevaid laule ja meie, punkarid, viskasime muudkui tukka! Oli-me võimsal rock-kontserdil!

Kuum Kolmas päev algas korraliku er-gutusega, mida tegid meile Võimlemis - Kärbsed. Tantsisime, laulsime, jooksime, venitasime ning üsna pea olimegi «kuu-mad kartulid» valmis! Kolmandal päeval toimus T.O.R.E.kate lemmikvõistlus Ran-naolümpia Sellest ei pääsenud mitte keegi kuivana. Mere äärde olid maha pandud boksid, kust pidid kõik grupid läbi käima. Ülesanded olid üldiselt kõik seotud veega; oli ajude ragistamist ja füüsilist tegevust. Pärast võistlust tuli laagri traditsiooniline osa – ujumine!

Suvekool lõppes kalli-ralliga ja kroko-dillipisaratega. Kloogarannal näeme uuel suvel taas!

Liina Suur

Latiinomuusikastinspireeritudliikuminekutsub:

Zumbafitness-treeningZumba treeningud on

toodud meile nii lähedale -Sooru kultuurimajja

igal neljapäeval kell 19.

Osalustasuainult2€(maksadkohapeal)

Lihasvastupidavusetreening

Õpitavadtantsusammud

Võidpõletadaühetreeningugakuni700kcal

Sobibigasvanuses

Garanteeribheatuju

Saeivajaerilisttantsuoskust

Meestele

Naistele

T.O.R.E. suvekoolKloogarannast päikese pool

Hei 7.-12. klassi noor!Kas Sind huvitab pildistamine?

Või tahaksid kätt proovida filmide tegemisel?

Kui jah, siis oled oodatudigal neljapäeval kell 17-20

Tõlliste Avatud Noortekeskusesse

foto- ja videoringi!Veel ei ole hilja meiega liituda!

Mida teeb see nupp kaameral?Kuidas pildistada inimest?

Mida huvitavat saab pildistada looduses? Kuidas töödelda oma pilte?

Soovid näidelda, filmida, monteerida?

Kõik see tasuta VIFO ringist ;)

Kui soovid osaleda, siis anna märku Timolevõi tule kohale!

VÄLJASPOOL KOOLI

Torekate lemmikvõistluse Rannaolümpia ülesanded olid üldiselt seotud veega. Foto: Erakogu