Embed Size (px)
Citation preview
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise hindamine
2011/2012.–2015/2016. õppeaastatel
Raport
Koostanud: Merike Lauri
Tallinn 2017
2
Uuringu tellis Maaeluministeerium. Uuring on rahastatud programmi „Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ raames.
3
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 4 1. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava eesmärgid ................................................................................................. 5
1.1 Puuvilja ja köögivilja tarbimise hetkeolukord Eestis ........................................................................... 6 1.2 Strateegia rakendamise põhimõtted Eestis ........................................................................................ 7 1.3 Koolipuuvilja ja –köögivilja kava sihtrühm .......................................................................................... 8 1.4 Koolipuuvilja ja –köögivilja kava eelarve ............................................................................................. 8 1.5 Abikõlblikud tooted ja lisandväärtuse loomine .................................................................................. 9
2. Analüüs koolipuuvilja ja –köögivilja kava rakendumisest Eestis............................................................... 11
2.1 Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas ........................................................ 14 2.2 Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas maakondade lõikes ...................... 15 2.3 Erinevate viljade tarbimine õpilaste poolt ........................................................................................ 17
2.3.1 Viljade tarbimise üldine ülevaade ............................................................................................. 17 2.3.2 Eri viljade valik ühel pakkumisperioodil ................................................................................... 20
2.4 Viljade pakkumise ülevaade perioodide kaupa ................................................................................ 22
2.4.1 Õunad ......................................................................................................................................... 22 2.4.2 Pirnid .......................................................................................................................................... 23 2.4.3 Porgandid ................................................................................................................................... 25 2.4.4 Kurgid ......................................................................................................................................... 27
2.5 Kokkuvõte koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamisest koolides .............................................. 29
3. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuring koolides ...................................................................................... 30
3.1 Uuringu eesmärgid ............................................................................................................................. 30 3.2 Uuringu metoodika ja valimi kirjeldus ............................................................................................... 30 3.3 Tulemused koolipuuvilja ja -köögivilja kava uuringust ..................................................................... 33
3.3.1 Õpilaste sihtrühm: teadlikkus koolipuuvilja ja -köögivilja kavast, viljade tarbimine ja eelistused .................................................................................................................................................... 33 3.3.2 Õpetajate vastused: teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast, pakutavate viljade tarbimine ja eelistused................................................................................................................................ 48 3.3.3 Lapsevanemad: teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast, viljade tarbimine kodus. ...... 58 3.3.4 Vahendajad: koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitumine ja selle efektiivsus ning paremaks muutmine .................................................................................................................................................... 60
3.4 Kokkuvõte koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringust koolides ...................................................... 64
4. Järeldused koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringust ............................................................................. 66 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................................. 69 Lisad ...................................................................................................................................................................... 70
4
Sissejuhatus
Üldlevinud teadmise järgi peaks inimene päevas sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Eesti
uute riiklike toitumissoovituste kohaselt, sõltuvalt ööpäevasest energiavajadusest, algab minimaalne
soovituslik päevane kogus kuuest portsjonist (Pitsi et al. 2016). Erinevad uuringud näitavad, et nii
täiskasvanute kui laste puu- ja köögiviljade tarbimine on soovitusest väiksem (Aasvee et al. 2014; Tekkel et
al. 2014; Tervise Arengu Instituut 2017).
Süües vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju päevas, väheneb risk haigestuda südame-
veresoonkonnahaigustesse ja osadesse kasvajate vormidesse, samuti aitab see vähendada ülekaalulisust.
Portsjoniks arvestatakse umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning
marju. Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest, samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning
teisi B-grupi vitamiine. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas
annab enamik neist vähe energiat ja sisaldab vähe rasvu. (Tervise Arengu Instituut 2017a)
Puu- ja köögiviljades sisalduvate ainete kaitsvate omadustena on loetletud näiteks antioksüdantide
aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja
antibakteriaalseid omadusi (Pitsi et al. 2016). Mida laiemat valikut puu- ja köögiviljadest tarbime, seda
rohkem saame kätte vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, fütotoitaineid ning kiudaineid (Liu 2013).
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava on suunatud sellele, et suurendada puu- ja köögivilja osakaalu laste
toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on alles kujunemisjärgus.
Käesolev raport annab ülevaate koolipuuvilja ja -köögivilja kava strateegiast ning analüüsib selle tulemusi
2011/2012.–2015/2016. õppeaastal koolides, kuid uuringusse ei ole kaasatud koolieelsed lasteasutused.
5
1. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava eesmärgid
Eesti on rakendanud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat alates 1. maist 2004. aastast ja osalenud
aktiivselt selle kujundamisel. Aastal 2007 toimus laiaulatuslik puu- ja köögiviljasektori reform, mille eesmärk
on suurendada kõnealuse sektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning viia rakendatavad
meetmed kooskõlla ülejäänud reformitud ühise põllumajanduspoliitikaga. Reformi üks eesmärk on
suurendada puu- ja köögiviljade tarbimist, milleks muu hulgas töötati välja koolidele puuvilja jagamise kava
(edaspidi koolipuuvilja ja –köögivilja kava). (Maaeluministeerium 2015)
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava strateegia eesmärk on panustada laste tervisliku toitumise edendamisse ja
aidata kaasa ülekaalulisuse vähendamisele laste hulgas. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames antav
Euroopa Liidu toetus puu- ja köögiviljade ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste õpilastele on
kooskõlas eesmärkidega ja on samal ajal suunatud sellele, et suurendada puu- ja köögivilja osakaalu laste
toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus. See oleks investeering tulevikku, mis
aitaks ennetada ja vähendada ebatervislikust toitumisest tingitud tervishoiukulusid. (Maaeluministeerium
2015)
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise riiklik strateegia panustab Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2008.
aasta korraldusega nr 325 „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” heaks kiidetud eesmärkide
saavutamisse, eelkõige laste tarbimisharjumuste kujundamisse ja ülekaalulisuse vähendamisse. Puu- ja
köögivilja arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide täitmisega soovitakse saavutada rahvastiku tervise
jätkuv paranemine, eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõus. (Maaeluministeerium 2015)
Eesmärgiga tagada parem õigusloome, korraldas Euroopa Komisjon koolipuuvilja ja -köögivilja kava
rakendamise nelja alternatiivse võimaluse mõjude hindamise. Selle tulemusel jõuti järeldusele, et soovitud
eesmärkide saavutamiseks on kõige sobivam võimalus ajendavad algatused, millega luuakse ühtne ja
paindlik Euroopa Liidu ülene raamistik õpilastele toodete jagamiseks, toodete seireks ja hindamiseks ning
lisameetmete kasutusele võtmiseks. Seda arvesse võttes tegi komisjon ettepaneku kehtestada
koolipuuvilja ja -köögivilja kava, mis ühendab parima tulemuse saavutamiseks kolm üksteist toetavat
võimalust:
1) koolides puu- ja köögivilja tasuta jagamine;
2) lisameetmed, võrgustikutöö;
3) põllumajandustoodete edendamine, seire ja hindamine. (Maaeluministeerium 2016)
6
1.1 Puuvilja ja köögivilja tarbimise hetkeolukord Eestis
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization) soovitab päevas tarbida vähemalt 400 g
köögivilju ja puuvilju või marju, mis vastab 5–6 portsjonile (World Health Organization 2003). Üks
portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Hiljutises,
2013.–2015. aastal läbi viidud rahvastiku toitumise uuringus selgus, et nii täiskasvanud kui ka lapsed
söövad päevas keskmiselt 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju (Tervise Arengu Instituut 2017b).
Viimase, 2014. aastal läbiviidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi, tarbib pool
Eesti rahvastikust päevas vaid 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju ning ainult kümnendik viis või enam
portsjonit (joonis 1). Üle 300 g köögivilju (värskelt või toidu koostises) sööb päevas 29% täiskasvanutest ja
üle 200 g puuvilju ja marju (värskelt või toidu koostises) 54% täiskasvanutest. (Tekkel et al. 2014)
Joonis 1. Puu- ja köögiviljade tarbimine täiskasvanute seas. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. 2014
Eesti kooliõpilaste seas 2014. aasta kevadel läbiviidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health
Behaviour in School-aged Children Survey) tulemused näitasid, et nelja aastaga on köögivilju tarbivate laste
osakaal kasvanud neljandikult 30%-le. Igapäevaselt puuvilju tarbivate laste osakaal kasvanud kolmandikult
2/5-le. Vanuselise jaotuse järgi on suuremad puu- ja köögiviljade tarbijad 11-aastased, 13- ja 15-aastaste
vahel tarbimises olulist erinevust ei ole (joonis 2). (Aasvee et al. 2014)
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
6-7 päeval nädalas 3-5 päeval nädalas 1-2 päeval nädalas Ei söö üldse
Köögiviljad Puuviljad ja marjad
7
Joonis 2. Igapäevane puu- ja köögivilja tarbimine kooliõpilaste seas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2014
1.2 Strateegia rakendamise põhimõtted Eestis
Eestis hakati koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendama alates 2009/2010. õppeaastast. Strateegia
koostatakse tähtajatult ja seda muudetakse vastavalt vajadusele. Möödunud aasta keskpaigaks oli
2015/2016. õppeaasta kohta toetuse taotlusi esitanud 384 taotlejat, koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga
kaasatud haridusasutusi oli 751 ning lapsi 118 800. (Maaeluministeerium 2016)
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendav asutus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(edaspidi PRIA) kui makseagentuur. Rakendusasutuse ülesannete hulka kuulub koolipuuvilja ja -köögivilja
toetuse ning seotud tegevuste elluviimise toetuse taotlejate heakskiitmine, toetuse taotluste vastuvõtt ja
toetuse taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu kontroll, kohapealne kontroll, toetuse
maksmine ning järelevalve. (Maaeluministeerium 2016)
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames pakutavad tooted peavad vastama Euroopa Liidu ja Eesti
asjakohastes õigusaktides kehtestatud kvaliteedi- ja toiduohutuse nõuetele. Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohaselt kontrollivad koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse alusel
abikõlblike toodete vastavust kvaliteedi-, koostis- ja turustusnõuetele oma pädevuse piires
Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet. (Maaeluministeerium 2015)
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavas osalejatele Euroopa Liidu rolli teadvustamiseks tuleb paigaldada
haridusasutusse nähtavale kohale Euroopa Liidu koolidele koolipuuvilja ja -köögivilja jagamise kava plakat.
Alates 2014/2015. õppeaastast on võimalik taotleda raha kava tõhusust suurendavate meetmete
toetamiseks. Eelistatud on tegevused ja nende kulud, mis on seotud degusteerimisklasside korraldamisega,
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2009/2010 2013/2014 2009/2010 2013/2014
Köögivili Puuvili
11a 13a 15a
8
aiandusürituste kavandamise ja teostamisega, põllumajandusettevõtete külastusega ja muu samalaadse
tegevusega, mille eesmärk on viia lapsed põllumajandusele lähemale. (Maaeluministeerium 2015)
1.3 Koolipuuvilja ja –köögivilja kava sihtrühm
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamist alustati 1.–4. klassi õpilastega. Alates 2012/2013. õppeaastast
on kaasatud ka koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.
Strateegia kohaselt on igale koolieelses lasteasutuses käivale lapsele ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilasele
ette nähtud vähemalt üks kogus puu- ja köögivilja, kuid pakkumiste arv ei ole piiritletud, kui selle
maksumus jääb õppenädalas kehtestatud toetuse määra ulatusse. (Maaeluministeerium 2015)
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava sihtrühma valib liikmesriik. Analüüsides Eestis kujunenud olukorda ja
arvestades strateegias seatud eesmärke, lähtuti laste ülekaalulisuse näitajatest Eesti Haigekassale esitatud
koolide aruannetest. Ülekaalulisi lapsi oli Eestis 2013. aastal 11% (2010. aastal 9,9%). Seetõttu peaks valitud
sihtrühm (koolieelsete lasteasutuste lapsed ja 1.–5. klassi õpilased) olema sobiv laste toitumisharjumuste
kujundamiseks. (Eesti Haigekassa 2014)
Ülekaal on saanud Eesti õpilaste seas tõsiseks probleemiks. Tõusutrend, mis sai ilmseks 2006. aastal,
süvenes 2010. aastal ja jäi samale tasemele ka 2014. aastal, mil 11–15-aastastest poistest oli ülekaalulisi (sh
rasvunud) 17% ja samas vanuses tüdrukutest 11%. 2002. aastal oli ülekaaluliste poiste osakaal 8% ja
ülekaaluliste tüdrukute osakaal 4%. (Aasvee et al. 2014)
Möödunud aasta kevadel mõõdeti üle WHO juhitava Euroopa laste rasvumise seireuuringu (Childhood
Obesity Surveillance Initiative) raames kõik esimeste klasside õpilased. Uuringu esialgsed, veel avaldamata,
tulemused näitavad, et poistest on ligi 30% ja tüdrukutest 23% ülemäärase kehakaaluga. Seda on palju
rohkem, kui seni on arvatud. Samuti oli 2013.–2015. aastal läbi viidud rahvastiku toitumise uuringus
osalenud laste hulgas ligi kolmandik 6–13-aastastest lastest ülemäärase kehakaaluga, 6–13-aastaste poiste
seas koguni 37%. (Tervise Arengu Instituut 2017b)
1.4 Koolipuuvilja ja –köögivilja kava eelarve
Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013 alusel on koolipuuvilja ja -köögivilja kava
rakendamiseks arvestatud 150 miljonit eurot õppeaastas. Alates 2014/2015. õppeaastast on toodete
tarnimise ning sellega seotud kulude puhul Eesti kohustuslik kaasrahastamise määr 10%. (Euroopa Liidu
Nõukogu 2013)
9
Alates 2009/2010. õppeaastast kuni 2014/2015. õppeaastani on Eestis koolipuuvilja- ja köögivilja kava
raames välja makstud 2 715 764 eurot (tabel 1). 2014/2015. õppeaastal oli koolipuuvilja ja -köögivilja kava
raames heaks kiidetud 381 taotlejat, haridusasutusi oli kaasatud 738 ja õpilasi 114 000. Koolipuuvilja ja -
köögivilja kava hõlmas ligi 84% sihtgrupist. Toetust maksti kokku 867 802 eurot, millest Euroopa Liidu
toetuse osa moodustas 743 406 eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav toetus 124 396 eurot.
(Maaeluministeerium 2016)
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava rakendamiseks õppeaastaks ettenähtud Euroopa Komisjoni eelarvest on
85% planeeritud toodete jagamiseks ning 15% seotud tegevuste elluviimiseks. Koolipuuvilja ja -köögivilja
kava eelarve kasutamine 2014/2015. õppeaastal oli 100%. (Maaeluministeerium 2016)
Tabel 1. Koolipuuvilja ja -köögivilja kavas osalenud haridusasutuste arv ning kava raames makstud toetus õppeaastatel 2009/2010 – 2015/2016
Õppeaasta Kavas osalevate lasteaedade ja haridusasutuste arv
Makstud toetus kokku (EUR)
2009/2010 357 131 942
2010/2011 292 222 154
2011/2012 300 210 505
2012/2013 664 587 452
2013/2014 700 695 909
2014/2015 738 867 802
2015/2016 751 641 478*
Kokku 3 357 242*
Allikas: PRIA *Tegemist ei ole lõpliku toetussummaga, sest kõigi taotlusperioodide kohta ei ole veel väljamakseid tehtud.
1.5 Abikõlblikud tooted ja lisandväärtuse loomine
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga hõlmatud tooted on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1308/2013 I lisas:
- IX osa: värsked puu- ja köögiviljad;
- X osa: töödeldud puu- ja köögiviljatooted ning
- XI osa: banaanid.
Abikõlblike toodete nimekiri on esitatud tabelis 2. Nende valimisel on põhilisteks kriteeriumiteks värske
puu- ja köögivilja tervislikkus ning toote jagamise lihtsus. Eelistatud on piirkondlikke tooteid vastavalt
hooajalisusele ja toodete olemasolule. Lisaks on tabelis esitatud puu- ja köögiviljade soovituslikud
ühekordsed kogused. (Maaeluministeerium 2016)
10
Tagamaks toidule lisandväärtuse ja pakutavate toodete mitmekesisuse peab toetuse raames jagatav toode
olema erinev sellest, mida pakutakse sama toidukorra ajal põhimenüüs. Samuti ei tohi põhimenüü
asendada toetuskava raames pakutavat puu- ja köögivilja. Puuvilju ning köögivilju võib lõikuda, tükeldada ja
riivida, kuid mitte maitsestada. Külmutatud ja värskeid marju võib panna magustoidu peale. Koolipuuvilja ja
-köögivilja kavas osalevad haridusasutused peavad säilitama koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise päevade
koolitoidu menüüd koos kava raames pakutud toodete nimetustega kolm aastat ning esitama need
nõudmisel kohapealse kontrolli ajal. (Maaeluministeerium 2016)
Tabel 2. Abikõlblikud tooted ja nende arvestuslikud ühekordsed kogused.
KN-kood Puu- ja köögiviljad Ühekordne kogus, tk/g
07020000 Tomatid, värsked või jahutatud 1 tükk
0704 Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud
80–100 grammi
0705 Aedsalat (Lactuca sativa), peasalat ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud
80–100 grammi
0706 Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud
1 tükk
070700 Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud 1 kurk = 3–4 kogust
0708 Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud
80–100 grammi
ex0709 Muu köögivili (kõrvits, suvikõrvits, spargel, seller, paprika), värsked või jahutatud, v.a alamrubriikide 07096091, 07096095, 07096099, 07099031, 07099039 ja 07099060 köögivili
80–100 grammi
0808 Värsked õunad, pirnid ja küdooniad 1 tükk
0809 Värsked kirsid, ploomid ja laukaploomid 80–100 grammi
08101, 08102, 08104, 08109
Muud värsked marjad ja puuviljad (maasikad, vaarikad, sõstrad, karusmarjad, jõhvikad, mustikad)
80–100 grammi
ex0811 Külmutatud tooted (maasikad, vaarikad, sõstrad, karusmarjad, jõhvikad, mustikad, kirsid)
80–100 grammi
Allikas: Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise riiklik strateegia. Maaeluministeerium, juuni 2016
11
2. Analüüs koolipuuvilja ja –köögivilja kava rakendumisest Eestis
Analüüsi aluseks on 2015. aasta sügisel PRIA-lt saadud andmed, mis kajastavad ajavahemikku 2011. aasta
juulist kuni 2015. aasta novembrini. Võrdlusena varasema perioodiga on antud ülevaatele juurde lisatud ka
eelmise koolipuuvilja ja –köögivilja kava raporti (Pitsi et al. 2012) andmed 2009. aasta septembrist 2011.
aasta detsembrini (algandmed samuti PRIA-lt). Kogu 2009.–2015. aasta ajavahemikku kajastavad tabelid
ning joonised annavad koolide kohta teavet hüvitatud viljadest, kogustest, maksumustest, vilju saanud
laste arvust ja hüvitusperioodi nädalate arvust. Analüüsis on kasutatud ka andmeid Tallinna Tehnikaülikooli
tudengi Helen Kalde diplomitööst „Puuviljakava analüüs“ (Kalde 2016).
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava analüüs on koostatud 1.-4. klasside kohta ning alates 2012. aasta sügisest
laienes programm ka 5. klassidele. Analüüsi koostamisel ei kaasatud koolieelsetes lasteasutustes käivaid
lapsi. Kooliõpilaste ja koolide koguarvud klasside ning aastate kaupa on esitatud tabelis 3. Andmed
2015/2016. õppeaasta kohta (s.o 2015. aasta 4. ja 5. periood) pärinevad Haridussilma kodulehelt
(www.haridussilm.ee) ja ülejäänud tabel on koostatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kodulehelt
(www.ehis.ee) saadud andmete põhjal.
Tabel 3. Kooliõpilaste ja koolide koguarvud klasside ning õppeaastate kaupa
Õppeaasta 1. klass 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass Kokku
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
õp
ilast
e
arv
koo
lide
arv
2009/2010 12548 528 12245 531 12394 532 11910 536 ei kaasatud 49097 546*
2010/2011 12648 512 12381 517 12179 522 12320 523 ei kaasatud 49528 532*
2011/2012 13251 509 12507 505 12307 513 12088 509 ei kaasatud 50153 524*
2012/2013 13697 502 13086 504 12430 501 12226 505 11999 584 63438 518*
2013/2014 14152 506 13522 500 12995 499 12351 499 12188 485 65208 523*
2014/2015 14723 503 14015 500 13451 495 12927 492 12239 467 67355 509*
2015/2016 15458 498 14644 498 14046 497 13412 497 12917 484 70477 505*
* Koolide arv kokku, kus õpib vähemalt üks 1.-5. klassi õpilane
Vaadeldud viljade pakkumise perioodid on tähistatud tabelites ja joonistel lühenditega (tabel 4). Algselt
jagunesid pakkumise perioodid september-oktoober, november-detsember, jaanuar-veebruar, märts-aprill
ja mai-juuni. Neljandasse perioodi on juurde lisatud juuli-augusti andmed. Alates 2015. aasta augustist
muutusid viljade pakkumise perioodid järgmiselt: august-september, oktoober-november, detsember-
jaanuar, veebruar-märts, aprill-mai ning juuni-juuli.
12
Tabel 4. Viljade pakkumise perioodid.
Pakkumisperiood Lühend Pakkumisperiood Lühend
01.09.2009-31.10.2009 2009_04 01.11.2012-31.12.2012 2012_05
01.11.2009-31.12.2009 2009_05 01.01.2013-28.02.2013 2013_01
01.01.2010-28.02.2010 2010_01 01.03.2013-31.04.2013 2013_02
01.03.2010-31.04.2010 2010_02 01.05.2013-31.06.2013 2013_03
01.05.2010-31.06.2010 2010_03 01.09.2013-31.10.2013 2013_04
01.09.2010-31.10.2010 2010_04 01.11.2013-31.12.2013 2013_05
01.11.2010-31.12.2010 2010_05 01.01.2014-28.02.2014 2014_01
01.01.2011-28.02.2011 2011_01 01.03.2014-31.04.2014 2014_02
01.03.2011-31.04.2011 2011_02 01.05.2014-31.06.2014 2014_03
01.05.2011-31.06.2011 2011_03 01.09.2014-31.10.2014 2014_04
01.09.2011-31.10.2011 2011_04 01.11.2014-31.12.2014 2014_05
01.11.2011-31.12.2011 2011_05 01.01.2015-28.02.2015 2015_01
01.01.2012-28.02.2012 2012_01 01.03.2015-31.04.2015 2015_02
01.03.2012-31.04.2012 2012_02 01.05.2015-31.06.2015 2015_03
01.05.2012-31.06.2012 2012_03 01.08.2015-31.09.2015 2015_04
01.09.2012-31.10.2012 2012_04 01.10.2015-31.11.2015 2015_05
Viljade kogused on esitatud nende ostukogustena ehk enamasti brutokaalus. Tõenäoliselt on mõned viljad
ostetud ka puhastatult, kuid saadud andmetes seda eraldi ei märgita. Õpilastele antud kogused võivad
tegelikkuses veidi erineda andmetes kajastuvatest kogustest, sest koorimisel ja puhastamisel tekivad kaod
(tabel 5). PRIA-lt saadud andmete järgi on esitatud ka viljade keskmised kilohinnad, mis on välja arvutatud
koolide esitatud ostuhindade ja pakutud koguste järgi.
Tabel 5. Viljade külmtöötluskadu
Toiduaine Külmtöötluse kadu (%)
Toiduaine Külmtöötluse kadu (%)
Aed-piimjuur 37 Kurk 2-5
Aedsalat 36 Lehtkapsas 40
Brokoli 14 Lillkapsas 48
Jõhvikad 5 Maasikad 15
Juurseller 32 Mustikad 2
Kaalikas 22 Muu kapsas (rooskapsas, Hiina kapsas) kuni 24
Kapsas 20 Naeris 25
Kaunviljad kuni 60 Nuikapsas 35
Kõrvits 30 Õunad 12-30
Kirsid 10 Paprika 25
Külmutatud marjad 0-4 Peasalat 26
Peet 25 Seller 24
Pirnid 10 Sõstrad 2
Ploomid 10 Suvikõrvits 10
Porgand 20 Tomat 2-15
Redis 37 Vaarikad 0
Allikad: Jaansoo et al. 2008 ; Toidu koostise andmebaas (tka.nutridata.ee); Fooddata (frida.fooddata.dk)
13
PRIA-lt saadud andmetes on osadel koolidel esitatud ühele perioodile mitu erinevat õpilaste arvu. Selleks,
et saaks koondada kokku samad viljad ühel perioodil, on võetud õpilaste arvuks vaid üks konkreetne
väärtus – üldjuhul arv, mida sel perioodil rohkem esitati. Tallinna 1. Internaatkooli andmed saadi PRIA-lt
eraldi Mooni ja Tondi tänava järgi, kuid analüüsis arvestatakse need ühena. Samuti on klasside kaupa
ühendatud Valga Põhikooli andmed.
Selleks, et hiljem saaks leida pakkumisperioodil ühele õpilasele keskmiselt pakutavat viljakogust nädalas, on
leitud ka keskmine nädalate arv pakkumisperioodis (tabel 6). PRIA-lt saadud andmetes on jäänud
märkimata ühe gümnaasiumi 03.01.2013 õppenädalate ja õppepäevade arv.
Tabel 6. Nädalate arv pakkumisperioodis koolide keskmiselt
Periood Perioodis nädalaid Periood Perioodis nädalaid
2009_04 3,4 2012_05 7,9
2009_05 7,3 2013_01 7,1
2010_01 6,9 2013_02 7,9
2010_02 7,8 2013_03 6,7
2010_03 4,8 2013_04 6,0
2010_04 7,4 2013_05 7,9
2010_05 7,8 2014_01 7,1
2011_01 7,0 2014_02 7,9
2011_02 7,9 2014_03 7,2
2011_03 4,8 2014_04 5,3
2011_04 5,3 2014_05 6,3
2011_05 7,3 2015_01 7,1
2012_01 7,7 2015_02 7,2
2012_02 7,7 2015_03 7,7
2012_03 6,4 2015_04 7,1
2012_04 5,5 2015_05 4,6
14
2.1 Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas
Koolipuuvilja ja –köögivilja kavasse on kaasatud 384 kooli. Eri perioodidel jääb koolide kaasatus vahemikku
21-70% (joonis 3).
Joonis 3. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate koolide osalusprotsent perioodide kaupa, kus õpib vähemalt üks 1.-5. klassi õpilane
Kõigil 32 perioodil on koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalenud vaid kolm kooli (joonis 4). Enim osalejaid
(59 kooli) oli 29. perioodil. Suurem osalejate hulk oli üldiselt 25.-30. perioodi jooksul. Ainult ühel perioodil
on osalenud koolipuuvilja ja –köögivilja kavas kaheksa kooli.
Joonis 4. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osaletud perioodide arv
21
48 51
41
52
34
62
44
70
33
51
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Ko
ole
kaa
satu
d
Perioodid
8
2 3
10 10
4 8
5 10
6 8 10 12 8
12 11 6 5
13 8 8
12
6 7
25 26 24 21
59
24
10
3
0
10
20
30
40
50
60
70
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
Ko
olid
e a
rv
Puuviljakavas osaletud perioodide arv
15
Kaasatud õpilaste arv oli esimestel aastatel suhteliselt stabiilselt umbes 65%. Kaasatud õpilaste arv tõusis
järsult 2012. aasta sügisest, kui koolipuuvilja ja –köögivilja kava laienes 5. klassidele (joonis 5). Pärast seda
oli õpilasi kaasatud 70-80%. Perioodide jagunemise muutuse tulemusel 2015. aasta neljandal perioodil
toimus õpilaste arvus korraks järsk langus. Maksimaalselt oli õpilasi kaasatud 2015. aasta esimesel perioodil
(85%).
Joonis 5. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate 1.-5. klasside õpilaste osalusprotsent perioodide kaupa
2.2 Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas maakondade lõikes
Kõikide aastate keskmisena oli õpilaste osalusprotsent maakondade lõikes (joonis 6) suurim Saare
maakonnas (42%), Viljandi maakonnas (40%) ning Järva maakonnas (39%). Väikseim osalus oli aga Lääne-
Viru maakonnas (23,%), Lääne maakonnas (28%) ja Hiiu maakonnas (29%).
Koolide osalus (joonis 6) oli suurim Viljandi maakonnas (37%), Saare maakonnas (36%), Ida-Viru maakonnas
(34%) ning väikseim Hiiu maakonnas (20%), Lääne-Viru maakonnas (22%) ja Rapla maakonnas (25%). Nii
õpilaste kui koolide kohta on 2011/12.–2014/15. õppeaasta osalusprotsendid maakondade ja perioodide
lõikes esitatud lisas 1.
24
61
67
58
74
29
82
46
76
83 85
36
65
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 3 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Õp
ilasi
kaa
satu
d
Perioodid
16
Joonis 6. Keskmine õpilaste ja koolide kaasatus koolipuuvilja ja -köögivilja kavas kõikide 2009-2015 aastate perioodide lõikes maakondade kaupa
Kõige suurem osalus perioodide lõikes (tabel 7) maakondade kaupa oli nii õpilaste kui ka koolide arvu
poolest Hiiu maakonnas, kus 2015. aasta viiendal perioodil oli osalus 100%. Samas oli õpilaste ja koolide
osalus kõige väiksem (0%) samuti Hiiu maakonnas 2015. aasta neljandal perioodil. See võis tuleneda
asjaolust, et just selles vahemikus muutus perioodide jagunemine ning taotlused kandusid järgmisesse
perioodi. Suur õpilaste kaasatus oli ka Saare maakonnas 2010. aasta esimeses perioodi vahemikus (92%)
ning koolide kaasatus Rapla maakonnas 2015. aasta viiendal vahemikul (80%). Väga väike kaasatus õpilaste
(3%) ning koolide (4%) arvu poolest oli Tartu maakonnas kõige esimesel koolipuuvilja ja –köögivilja kava
perioodil 2009. aastal.
42
40
39
37
36
35
34
33
32
31
30
30
29
28
23
14
49
36
37
33
33
32
30
34
27
25
25
29
27
20
28
22
14
42
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
SAARE
VILJANDI
JÄRVA
PÕLVA
VÕRU
HARJU
IDA-VIRU
VALGA
JÕGEVA
RAPLA
PÄRNU
TARTU
HIIU
LÄÄNE
LÄÄNE-VIRU
min
max
õpilased koolid
17
Tabel 7. Õpilaste ja koolide maksimaalsed ja minimaalsed kaasatused koolipuuvilja ja –köögivilja kavas ühe perioodi vältel ajavahemikus 01.09.2009–31.11.2015 maakondade kaupa.
Maakond
Õpilased Koolid
%
maksimaalne minimaalne maksimaalne minimaalne
HIIU 100 0 100 0
SAARE 92 11 76 16
RAPLA 90 5 80 8
VILJANDI 85 12 74 13
JÄRVA 83 7 68 12
PÕLVA 81 9 67 13
VÕRU 76 12 59 15
PÄRNU 76 9 56 11
IDA-VIRU 75 3 75 10
HARJU 73 7 62 10
VALGA 68 7 54 13
LÄÄNE-VIRU 68 9 62 11
LÄÄNE 65 5 57 13
TARTU 61 3 61 4
JÕGEVA 61 10 56 12
2.3 Erinevate viljade tarbimine õpilaste poolt
2.3.1 Viljade tarbimise üldine ülevaade
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames pakuti ajavahemikus 01.09.2009-31.11.2015 koolides 32 erinevat
vilja, mida oli koguseliselt kokku 2 145 640 kg.
Pakutud viljad olid: õun, pirn, kurk, porgand, kaalikas, lillkapsas, kapsas, lehtkapsas, muu söödav kapsas
perekonnast Brassica, tomat, seller, paprika, ploomid, redis, külmutatud marjad, suvikõrvits, nuikapsas,
peasalat, söögipeet, kõrvits, brokoli, maasikad, mustikad, aedsalat, juurseller, naeris, vaarikad, kaunviljad,
sõstrad, kirsid, jõhvikad (joonis 7).
Kõige enam pakutavad puuviljad olid koguseliselt ja protsentuaalselt:
1) õun – 709 121 kg (33% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
2) pirn – 443 792 kg (21% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
3) ploom – 70 368 kg (3% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
18
Enim pakutavad köögiviljad koguseliselt ja protsentuaalselt:
1) porgand – 352 477 kg (16% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
2) kurk – 134 483 kg (6% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
3) kapsas – 118 004 kg (6% kogu pakutud puu- ja köögiviljadest)
Koguseliselt kõige vähem pakuti aed-piimjuurt (21 kg), sõstraid (47 kg), mustikaid (95 kg), kirsse (151 kg),
vaarikaid (216 kg) ja naerist (229 kg). Abikõlbulikest toodetest (tabel 2) ei pakutud kordagi sigurit, sparglit
ega küdooniaid.
Joonis 7. Pakutud viljade kogused ajavahemikul 01.09.2009-31.11.2015
709121 443792
352477 134483
118004 95807
70368 69659
31552 28392 23532 21517
9680 9457 9160 4213 4148 2021 1884 1633 944 786 765 725 483 277 229 216 151 95 47 21
0 100000 200000 300000 400000 500000 600000 700000 800000
Õunad
Pirnid
Porgand
Kurk
Kapsas
Tomat
Ploomid
Kaalikas
Muu kapsas
Paprika
Lillkapsas
Redis
Külmutatud marjad
Nuikapsas
Söögipeet
Maasikad
Peasalat
Aedsalat
Lehtkapsas
Seller
Brokoli
Suvikõrvits
Kõrvits
Jõhvikad
Juurseller
Kaunviljad
Naeris
Vaarikad
Kirsid
Mustikad
Sõstrad
Aed-piimjuur
Pakutud viljade kogused (kg)
19
Pakutud viljade kogumaksumus erinevate viljade lõikes on esitatud joonisel 8.
Joonis 8. Pakutud viljade maksumus kokku (EUR) ajavahemikul 01.09.2009-31.11.2015
Viljad, mida rohkem pakutakse (õun, pirn, porgand), on ka odavama kilohinnaga (joonis 9). Hinnad on
arvutatud koolide esitatud ostuhindade põhjal. Kõige odavam keskmine kilohind on aed-piimjuurel (0,31€),
söögipeedil (0,32€), kapsal (0,36€), porgandil (0,56€), muul kapsal perekonnast Brassica (0,57€) ja õunal
(0,63€). Kõige kallimad kilohinnad olid keskmiselt mustikatel (5,31€), vaarikatel (3,80€), kirssidel (3,50€),
jõhvikatel (3,46€) ning aedsalatil (2,73€).
448446
406284
220128
195944
145923
73347
47003
43301
42828
31297
28132
25660
18112
10537
9463
5514
4123
2880
2510
1945
1534
1506
1221
822
570
527
503
500
313
180
111
32
0 50000 100000 150000 200000 250000 300000 350000 400000 450000 500000
Õunad
Pirnid
Kurk
Porgand
Tomat
Ploomid
Kaalikas
Paprika
Kapsas
Redis
Lillkapsas
Külmutatud marjad
Muu kapsas
Maasikad
Nuikapsas
Aedsalat
Peasalat
Söögipeet
Jõhvikad
Lehtkapsas
Seller
Brokoli
Suvikõrvits
Vaarikad
Kaunviljad
Kirsid
Mustikad
Kõrvits
Juurseller
Naeris
Sõstrad
Aed-piimjuur
Hüvitatud viljade maksumus kokku (EUR
20
Joonis 9. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas pakutud viljade keskmine kilohind vaadeldud ajavahemikul
2.3.2 Eri viljade valik ühel pakkumisperioodil
Järgnevalt on uuritud koolide jaotust eri viljade pakkumise arvu järgi (joonis 10), eri viljade keskmine on
arvestatud ainult nende perioodide järgi, mil konkreetne kool kavas osales (st esitas viljade arvud). Kõikide
pakkumisperioodide keskmiselt pakuti kõige sagedamini 4-5 eri vilja (19%), kuid suur hulk koole pakkus ühe
perioodi jooksul ka keskmiselt 3-4 vilja (16%) ja 6-7 vilja (13%).
5,31
3,80
3,50
3,46
2,73
2,65
2,50
2,36
2,06
1,64
1,59
1,56
1,53
1,52
1,46
1,20
1,04
1,03
1,00
0,99
0,94
0,92
0,79
0,67
0,65
0,65
0,63
0,57
0,56
0,36
0,32
0,31
0 1 2 3 4 5 6
Mustikad
Vaarikad
Kirsid
Jõhvikad
Aedsalat
Külmutatud marjad
Maasikad
Sõstrad
Kaunviljad
Kurk
Brokoli
Suvikõrvits
Paprika
Tomat
Redis
Lillkapsas
Ploomid
Lehtkapsas
Nuikapsas
Peasalat
Seller
Pirnid
Naeris
Kaalikas
Kõrvits
Juurseller
Õunad
Muu kapsas
Porgand
Kapsas
Söögipeet
Aed-piimjuur
Keskmine kilohind (eur)
21
Joonis 10. Koolide jaotus (% kõikidest) eri viljade pakkumise arvu järgi ühe pakkumisperioodi keskmiselt
Kõigi osalenud koolide koguarvestuses pakuti kõige rohkem eri vilju (keskmiselt viis) 2014. aasta kolmandal
perioodil (joonis 11). Enim eri vilju pakuti ajavahemikul 2013-2014, kui keskmiselt anti ühe perioodi jooksul
vähemalt neli eri vilja. Eri viljade pakkumine on pigem suurenenud. Väikseim viljade arv viimastel
vaadeldud perioodidel on tõenäoliselt tingitud vahepeal muutunud perioodide jagunemisest ja ka
asjaolust, et arvatavasti ei olnud kõiki taotlusi veel andmete väljastamise ajaks PRIA-le esitatud. Ühe
perioodi jooksul pakuti koolides enamasti 2-7 eri puu- ja köögivilja.
Joonis 11. Arvuliselt eri viljade pakkumine osalevate koolide keskmiselt perioodide kaupa
7,5 2,0
5,5
7,5
12,7
10,9 19,4
15,9
9,0
5,2
üle 10 9-10 8-9 7-8 6-7 5-6 4-5 3-4 2-3 1-2
0
1
2
3
4
5
6
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Erin
eva
id v
ilju
pe
rio
od
il
22
2.4 Viljade pakkumise ülevaade perioodide kaupa
Järgnevalt analüüsitakse täpsemalt nelja vilja, mida pakuti suuremates kogustes või rohkematel perioodidel
– õunad, pirnid, porgandid ja kurgid. Kõikide viljade pakkumine perioodide kaupa on toodud lisas 2.
2.4.1 Õunad
Kogu vaadeldud ajavahemikust pakuti õunu koguseliselt kõige rohkem viimasel kolmel õppeaastal (joonis
12). Perioodide järgi vaadates on näha, et kõige rohkem pakuti õunu teisel ning kolmandal perioodil (01.03-
31.06). Esimesel kohal oli õunte koguse poolest just 2014. aasta kolmas periood. Samuti on näha, et õunte
pakkumisel oli üldpilt eri aastate lõikes suhteliselt sarnane – sügisel pakuti õunu kõige vähem, kevadel
kõige rohkem. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavasse kaasatud koolide arvu tõusu tõttu on viimastel aastatel
õunte pakkumine koguseliselt suurenenud.
Joonis 12. Õunte pakkumine perioodide kaupa
Enamikul perioodidest sai vähemalt ühel korral õunu üle 90% õpilastest (joonis 13) ning kõige kõrgemale
ulatus õunu saanud õpilaste osakaal 2011. aasta esimesel perioodil ja 2013. aasta teisel perioodil. Mõne
erandiga pakkus igal perioodil vähemalt 80% koolidest õunu ning kõige rohkem oli õunu pakkunud koole
2013. aasta teisel perioodil (94%).
24
32
84
31
1
08
91
17
06
8
12
15
9
16
76
0
19
04
1
20
20
4
20
12
7
11
71
1
14
86
1
11
61
6
79
40
2
42
89
2
81
97
1
11
41
2
26
77
2
79
14
3
35
46
3
76
12
1
53
10
22
33
7
27
53
2
32
17
0
42
93
7
21
96
1
32
63
6
35
56
3
36
68
4
33
51
2
16
36
6
14
05
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
50000
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Õu
na
kogu
s, k
g
Perioodid
23
Joonis 13. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate ning vastava perioodi jooksul õunu pakkunud koolide
ja õunu saanud õpilaste osakaal
Pakutavate õunte kilohind varieerus üle kõikide perioodide 0,4 ja 1,2 euro vahel (joonis 14).
Joonis 14. Õuna maksumus (€/kg) perioodide kaupa
2.4.2 Pirnid
Alates 2012. aastast pakuti pirne koguseliselt kõige rohkem teisel ja kolmandal perioodil ning kõige vähem
neljandal perioodil (joonis 15). Algusaastatel aga pakuti pirne kõige vähem hoopiski kolmandal perioodil,
enim neljandal või viiendal. Nagu õunte puhul, on ka siin pakutavate koguste poolest esimesel kohal 2014.
aasta kolmas periood.
85
81
93
82
91
86
94
74
89
69
94 97 95 97
91
78
91
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
100%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Perioodid
koolid
õpilased
0,4
0,6
0
,5
0,6
0
,5 0
,7
0,8
0
,8
0,8
0,9
0
,6
1,0
1
,2
0,6
0
,6
0,7
0
,6
0,6
0
,6
0,6
0,7
0
,6
0,6
0
,6
0,6
0
,6
0,5
0
,6
0,5
0,6
0
,7
0,6
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hin
d, €
/kg
Perioodid
24
Joonis 15. Pirnide pakkumine perioodide kaupa
Koolide ja õpilaste osakaal, kus pakuti vähemalt ühel korral pirni (joonis 16), on algusperioodidel palju
madalam, jäädes mõlemal juhul umbes 50-85% vahemikku. Alates 2012. aastast on kogused tunduvalt
stabiilsemad. Pirne sai enamikul perioodidest vähemalt 80% õpilastest ning maksimaalselt 92% õpilastest
esimesel 2014. aasta perioodil. Samuti pakuti pirne enamikel perioodidel ligi 80% koolides, olles
maksimaalne 86% juures (2014. aasta esimene, 2015. aasta teine periood). On näha, et aastate jooksul
pirnide pakkumine aina suureneb ja muutub ühtlasemaks.
Joonis 16. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate ning vastava perioodi jooksul pirne pakkunud koolide ja pirne saanud õpilaste osakaal
14
50
3
85
3
50
10
1
00
98
6
62
3 99
88
1
19
77
1
03
75
1
28
69
6
52
4 1
02
56
9
68
1
88
07
1
43
30
18
09
3
63
99
1
46
07
1
49
16
1
78
14
1
95
03
6
54
6
16
84
8
17
87
8
21
09
7
28
08
0
14
59
1
21
82
1 25
51
5
23
58
9
21
57
0
95
81
1
06
43
5000
10000
15000
20000
25000
30000
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Pir
ni k
ogu
s, k
g
Perioodid
50%
81
75
64
78 81
71
86
68
86
76
55
72
65
87
77
89 86
92
73
91
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Perioodid
koolid
õpilased
25
Pirnide kilohind kõikus kogu perioodi jooksul 0,7 ja 1,5 euro vahel, olles kõige kõrgem 2013. aasta neljandal
perioodil (1,5 €). Enamasti jäi pirni kilohind alla euro (joonis 17).
Joonis 17. Pirnide maksumus (€/kg) perioodide kaupa
2.4.3 Porgandid
Koguseliselt pakuti porgandeid (joonis 18) rohkem alates 2012. aastast ja kõige rohkem 2014. aasta
kolmandal perioodil. Porgandit pakuti õpilastele rohkem pigem aasta esimeses pooles.
Joonis 18. Porgandi kogupakkumine erinevatel perioodidel
Õpilaste osakaal, kellele vastaval perioodil pakuti vähemalt ühe korra porgandit (joonis 19), jääb 52-85%
vahele ning oli maksimaalne 2013. aasta viiendal perioodil. Porgandit pakkunud koolide osakaal jäi 44-77%
vahemikku (joonis 19), olles maksimaalne samuti 2015. aasta viiendal perioodil. On näha, et õpilaste ja
0,7
0,8
0
,9
0,9
0
,9
1,1
1
,1
1,1
0
,8
0,8
0
,7
0,9
1
,0
0,7
0
,8
0,8
1
,1
1,0
1,1
1
,4 1
,5
1,0
0
,8
0,7
0,8
0
,9
0,7
0
,8
0,8
1,0
1
,0
0,9
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hin
d €
/kg
Perioodid
10
02
4
26
2
63
11
9
14
7
39
31
79
16
1
02
28
9
65
8
10
07
6
63
89
97
95
5
24
7
34
14
1
36
42
1
67
14
4
33
0
13
34
2
13
69
4
17
23
6
17
71
8
59
53
1
59
38
1
55
67
1
63
86
2
05
21
9
75
9 1
45
99
1
63
81
1
55
74
1
16
50
7
86
2
67
96
5000
10000
15000
20000
25000
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Po
rgan
di k
ogu
s, k
g
Perioodid
26
koolide osakaalud on aastate jooksul olnud suhteliselt stabiilsed, kuigi esineb ka vahepealseid järske
langusi. Enamasti madalamad väärtused neljandal perioodil ja algusaastatel kolmandal perioodil.
Joonis 19. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate ning vastava perioodi jooksul porgandit pakkunud koolide ja porgandit saanud õpilaste osakaal
Porgandi kilohind (joonis 20) kõikus kogu vaadeldava ajavahemiku jooksul 0,4 ja 1,5 euro vahel, olles kõrgeim 2012 a. esimesel perioodil (1,5 €). Enamasti jäi porgandi kilohind alla 0,6 euro.
Joonis 20. Porgandi maksumus (€/kg) perioodide kaupa
58
71
50
62
70
59
73
59
77
56 58
61
83 80
84 84 82
69
78
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Perioodid
koolid
õpilased
1,1
0
,7 0,8
0
,8 0,9
0
,8
0,6
0
,6
0,6
0
,5
0,4
1
,0
1,5
0
,5
0,4
0
,5
0,5
0
,5
0,5
0,6
0
,6
0,6
0
,5
0,5
0
,5
0,5
0
,5
0,4
0
,5 0,6
0
,6
0,5
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hin
d €
/kg
Perioodid
27
2.4.4 Kurgid
Koguseliselt pakuti kurke rohkem alates 2011. aasta neljandast perioodist . Kõige enam eristuvad teistest
perioodidest 2011. aasta viies ja 2012. aasta esimene periood, kus pakutud kurkide kogused on oluliselt
kõrgemad, nendel perioodidel oli kurgi kilohind ka kõige madalam (joonis 21).
Joonis 21. Kurgi kogupakkumine erinevatel perioodidel
Õpilaste osakaal (joonis 22), kellele vastaval perioodil pakuti vähemalt ühe korra kurki, jääb 27-76% vahele,
maksimaalne õpilaste osakaal oli 2013. aasta esimesel perioodil. Koolide osakaal (joonis 22) jäi aga 26-68%
vahemikku, olles maksimaalne samuti 2013. aasta esimesel perioodil. Kurke pakuti aastate võrdluses
suhteliselt sarnaselt, olles esimesel ja teisel perioodil kõrgem ning neljandal ja viiendal perioodil madalam.
Joonis 22. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalevate ning vastava perioodi jooksul pirni pakkunud koolide ja pirni saanud õpilaste osakaal
27
7
73
3 16
15
30
64
2
47
8
29
24
2
51
5
26
17
3
28
7
24
42
40
20
7
99
2
80
87
4
01
5
46
73
1
90
7
39
50
52
15
3
91
4 5
44
7
21
60
4
88
1
51
78
4
69
1
67
00
4
40
0
64
21
5
34
8
61
63
5
90
2
24
51
2
72
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Ku
rgi k
ogu
s, k
g
Perioodid
34
56
49 54
60
54
68
62
51
57
31
62
68
76
62
72
60 59
75
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Perioodid
koolid
õpilased
28
Kurgi kilohind (joonis 23) jäi vaadeldaval perioodil 0,6-2,6 euro vahele, keskmiselt oli hind 1,7 eurot ning jäi
enamasti alla kahe euro. Aasta esimeses pooles on kurgi kilohind kõrgem; kõige kõrgem kurgi kilohind oli
2010. a. esimesel perioodil (2,6 €). Aasta teises pooles langeb hind madalamale, kõige madalam kurgi
kilohind oli 2011. aasta viiendal perioodil (0,6 €).
Joonis 23. Kurgi maksumus (€/kg) perioodide kaupa
1,6
2
,3 2,6
2
,2
1,6
1
,5
2,1
2
,0
1,8
1
,6
1,0
0
,6
0,7
1
,7
1,7
1
,4
1,3
1
,9
2,4
2
,2
1,7
1
,2
1,9
2
,5
1,9
1
,4
1,5
1,8
2
,3
2,0
1
,9
1,4
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hin
d, €
/kg
Perioodid
29
2.5 Kokkuvõte koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamisest koolides
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava rakendamist koolides vaadeldi 2009. aasta septembrist kuni 2015. aasta
novembrini. Antud ajavahemik jagunes 32. perioodiks ning kokku osales selle aja jooksul 384 kooli. Algselt
osalesid kavas 1.-4. klasside õpilased, alates 2012. aastast lisandusid juurde ka 5. klassid.
Osalevate õpilaste arv on olnud pideval tõusuteel (viimase õppeaasta kohta võivad olla andmed
puudulikud, kuna andmete saamise hetkeks ei pruukinud kõikide koolide andmeid veel olla), kuid kindlasti
peaks olema eesmärgiks kaasata veelgi rohkem õpilasi ja koole. Kaasatud õpilaste arv oli esimestel aastatel
keskmiselt 60%. Kaasatud õpilaste absoluutarv tõusis 2012. aasta sügisest kui koolipuuvilja ja –köögivilja
kava laienes 5. klassidele. Kõige kõrgem õpilaste kaasatus oli 2015. aasta esimesel perioodil (85%). Koolide
kaasatus oli algusaastatel keskmiselt 44%, kõrgeim aga 2014 aasta sügisel 70%.
PRIA-lt saadud andmete järgi selgus, et kõige rohkem pakuti kava raames õunu, mida said ühel perioodil
enamasti vähemalt 90% õpilastest. Koguseliselt pakuti puuviljadest rohkem veel pirne ja ploome ning
köögiviljadest porgandit, kurki ning kapsast. Populaarseimad viljad olid üldjuhul ka kõige odavama
keskmise kilohinnaga ning kalleimaid vilju (mustikad, vaarikad, aedsalat jpt) pakuti koguseliselt vähem.
Vaadeldud perioodide lõikes ei ole kasvanud mitte ainult kaasatud koolide ja õpilaste arv, vaid suurenenud
on ka kava jooksul pakutavate viljade mitmekesisus. Võrreldes eelneva koolipuuvilja ja –köögivilja kava
raportiga on lisandunud juurde brokoli, naeris, mustikad, sõstrad, vaarikad ning külmutatud marjad. Seeläbi
on kasvanud ka erinevate viljade valik ühel pakkumisperioodil – kui varem pakuti koolides keskmiselt kaks
kuni viis eri vilja, siis praeguseks pakutakse keskmiselt kaks kuni seitse eri vilja.
Suurem viljade valik suurendab ka viljade tarbimist. Vastavalt viljade hooajalisusele esines viljade kogustes
kõikumisi perioodide lõikes. Selle olukorra parandamiseks võib soovitada abikõlbulike toodete nimekirja
täiendamist. Mitmekülgsem puu- ja köögiviljade valik tagab suurema viljade tarbimise, külluslikumalt
erinevaid toitaineid ja seeläbi positiivsema mõju tervisele. Praegusel hetkel on abikõlbulike toodete
koostamisel eelistatud piirkondlikke tooteid, kuid Eestis ei ole võimalik pakkuda aastaringselt värskeid
kohalikke puu- ja köögivilju. Kavasse võiksid olla kaasatud ka välismaised viljad, arvestades samuti nende
hooajalisust (banaanid, virsikud, tsitruselised, viinamarjad jpm). See lubaks pakkuda veelgi rikkalikumat
valikut.
30
3. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuring koolides
3.1 Uuringu eesmärgid
Koolipuuviljakava hindamise esimese uuringu 2011/2012. õppeaastal (Kask 2012) viis läbi uuringufirma Gfk
Custom Research Baltic Tervise Arengu Instituudi tellimusel. Kordusuuringu välitööd 2015/2016.
õppeaastal võrdlemaks muutusi üle aja teostas Turu-uuringute AS samuti Tervise Arengu Instituudi
tellimusel.
Hindamise keskmes oli koolipuuvilja ja köögivilja kava rakendamise efektiivsus ja soovitused kava paremaks
muutmisele, koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga seotud tegevuste efektiivsus, puu- ja köögivilja tarbimine
sihtrühma hulgas. Uuringu käigus hinnati õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate teadmisi puu- ja köögiviljade
tervislikkusest ja tarbimisest. Selgitati viljade tarbimist nii koolis kui kodus, samuti tarbimise eelistusi,
sagedust, koguseid ning valikut.
Uuringu eesmärgiks oli saada vastused järgmistele küsimustele:
1) mil määral on koolipuuvilja ja –köögivilja kava suurendanud puu- ja köögivilja tarbimist sihtrühma
hulgas koolis ja kodus;
2) kas koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamine Eestis on hästitoimiv;
3) kas seotud tegevused on piisavad ning kas seotud tegevused aitavad kaasa kava efektiivsuse
suurenemisele?
3.2 Uuringu metoodika ja valimi kirjeldus
Koolipuuviljakava hindamise 2011/2012. õppeaastal valim ja metoodika on kirjeldatud varasemas aruandes
(Kask 2012). Kordusuuringu valimivõtu metoodika ja küsitlusmaterjalid töötati välja Tervise Arengu
Instituudis. Uuringu küsitlustööde läbiviija leidmiseks kuulutati välja riigihange. Pakkumise võitis
uuringufirma Turu-uuringute AS.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringu valimi usaldusväärsuse ja esinduslikkuse saavutamiseks lähtuti
järgmistest kriteeriumitest:
1) kooli suurus jaotatuna õpilaste arvu järgi kolme gruppi:
- kuni 100 õpilast, - 101-500 õpilast, - üle 500 õpilase;
31
2) kõik viis regiooni vastavalt NUTS III1 tasemele proportsionaalselt õpilaste arvuga;
3) koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud ja mitteliitunud koolid;
4) minimaalne valimi suurus 1000 õpilast vähemalt 40 koolist.
Võrreldes 2010/2011. õppeaasta kohta läbi viidud uuringuga kahekordistasime õpilaste valimit,
minimaalne väärtus tõusis 500 õpilaselt 1000 õpilaseni. Selleks, et õpilaste tulemused oleksid võrreldavad
piirduti ka kordusuuringu puhul ainult 4. klassi lastega. Samas õpetajate puhul kaasati kõik 1.-5. klassi
klassijuhatajad, mitte ainult 1.-4. klasside klassijuhatajad, nagu oli eelmises uuringus. Lisandunud on juurde
küsitlus lapsevanemate seas.
Õpilaste küsitlus viidi läbi koolides kohapeal isetäidetavate paberankeetidega (PAPI). Üldjuhul toimetasid
ankeedid koolidesse küsitlejad, kes juhendasid õpilasi ankeetide täitmisel ka kohapeal. Mõningatel
juhtudel, koolide soovil, saadeti ankeedid koolidesse postiga. Vastajatel oli võimalik valida eesti- ja
venekeelsete ankeetide vahel.
Õpetajate, lapsevanemate ja vahendajate puhul kasutati küsitluse läbiviimiseks elektroonilisi ankeete.
Kõikidel vastajatel oli võimalik valida eesti- ja venekeelsete ankeetide vahel.
Küsitlusmaterjalid koostati mitmetüübiliste vastusevariantidega. Teadmiste- ja faktipõhist infot koguti
kategoriseeritud või valikvastustena. Infot puu- ja köögiviljade söömise sageduse, eelistuse ja valiku kohta
koguti Likerti skaala abil. Hinnanguid puu- ja köögivilja tarbimise tähtsusest anti vabavastusega.
Enamik küsimusi käsitles puu- ja köögivilju üldiselt (mitte konkreetselt kava raames söödavaid vilju), kuna
on väga raske vahet teha, kas vilja pakuti koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames või mitte.
Kokku osales uuringus 55 kooli. Õpilasi oli 1327, 1.–5. klassi klassijuhatajaid 163, vahendajaid 154 ja 4.
klasside õpilaste vanemaid 316.
Kooli suuruse järgi osales uuringus: 24 kooli kuni 100 õpilasega, 20 kooli 101-500 õpilasega ja 11 kooli 500
ja enama õpilasega. Täpsem valimivõtu korraldus on ära toodud Turu-uuringute AS raportis, lisa 3.
Uuringus osalenud koolide küsitlusandmeid analüüsiti vaid isikustamata kujul. Küsitlusankeetidele lisatati
kodeeritult andmed osaleva kooli ja vastaja soo kohta ning juhtkonna esindaja või projekti vahendaja
küsitlusankeedis kooli kood. Veebiküsitluste andmed salvestusid küsitluse käigus automaatselt
uuringufirma serverisse. Paberkandjal ankeedid sisestati kaks korda elektroonilisse andmefaili, misjärel
1 http://www.stat.ee/296047/?highlight=nuts
32
teostati sisestuste kontroll, võrreldes topeltsisestusi omavahel ja kõrvaldades tekkinud vead. Lisas 3 on
kirjeldatud täpsemalt uuringu metoodika.
Küsitlusankeedid sisaldasid järgmisi näitajaid:
4. klassi õpilased:
1) koolipuuvilja ja –köögivilja kava märgatavust õpilaste seas; 2) õpilaste eelistused ja harjumused pakutavate puu- ja köögiviljade söömise osas; 3) õpilaste teadlikkust puu- ja köögiviljade söömise vajadusest.
1.-5. klasside klassijuhatajad:
1) kava märgatavus õpetajate hulgas; 2) kava raames pakutavate toodete söömine õpilaste poolt, eelistused õpilaste seas; 3) õpetajate teadlikkus puu- ja köögiviljade söömise vajadusest.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava vahendajad (koolide direktorid, toitlustajad, varustajad, kohalikud
omavalitsused):
1) hinnang sortimendile ja kodumaiste toodete osakaal tegelikus pakkumises; 2) kava toimimine; 3) kavas mitteosalemise ja ka sellest loobumise põhjused ja/või takistused; 4) seotud tegevuste läbiviimine ning nende mõju lastele.
4. klassi õpilaste vanemad:
1) lapsevanemate teadlikkus lapse kooli osalemisest koolipuuvilja ja –köögivilja kavas; 2) lapsevanemate teadlikkus puu- ja köögiviljade söömise vajadusest.
Uuringus kasutatud küsitlusmaterjalid on esitatud lisades 4-7:
Lisa 4. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringu ankeet 4. klassi õpilastele (eestikeelne ja venekeelne);
lisa 5. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringu ankeet 1.-5. klasside klassijuhatajatele (eestikeelne ja venekeelne);
lisa 6. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringu ankeet vahendajale (eestikeelne ja venekeelne);
lisa 7. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringu ankeet lapsevanematele (eestikeelne ja venekeelne).
33
3.3 Tulemused koolipuuvilja ja -köögivilja kava uuringust
3.3.1 Õpilaste sihtrühm: teadlikkus koolipuuvilja ja -köögivilja kavast, viljade tarbimine ja eelistused
Joonisel 24 on ära toodud õpilaste teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast ning võrdlus 2011/2012.
õppeaastal läbiviidud uuringuga. Kui esimeses uuringus oli valdav osa õpilastest koolipuuvilja ja –köögivilja
kavast kuulnud, siis viimases uuringus oli nende osakaal langenud kavas osalevate koolide puhul 69%-le ja
mitteosalevate puhul 59%-le. Sarnaselt esimese uuringuga oli kavaga liitunud koolide õpilastest ligi ¾ neid,
kes arvasid, et koolipuuvilja ja –köögivilja kava toimub ka tema koolis. Kavaga mitteliitunud koolide
õpilastest 69% oli nüüd arvamusel, et see toimub ka tema koolis, varasemalt oli neid 8% vähem. Muutused
olid sarnased kõigis erinevates rahvastiku kihtides (poisid-tüdrukud, piirkond, kooli suurus), va Lääne-Eesti
piirkond, kus teadlikkus langes aastatega 100%-lt 31%-le.
Joonis 24. Õpilaste teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast.
98
73
97
98
69
77
91
100
99
100
99
83
31
62
72
64
99
100
96
55
59
77
99
95
69
59
64
68
64
65
66
70
78
49
54
65
69
82
54
64
78
71
54
63
67
57
71
78
72
61
74
69
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Olen kuulnud Toimub minu koolis
34
Koolides on üleval palju erinevaid palakateid ja õpilastel on keeruline vahet teha, milline plakat millist
programmi/kampaaniat tähistab. Erinevate toitumisega seotud plakatite märgatavuse tulemused on
esitatud joonistel 25 ja 26. Õpilaste vastustest kerkisid kõige rohkem esile toidupüramiidi ning puuvilja ja
köögivilja plakatid, neist esimene oli võrreldes eelmise uuringuga pea kahekordistunud (tõusnud 18%-lt
35%-le). Toidupüramiidi plakati märgatavus tuli rohkem esile nii Põhja-Eesti piirkonna koolide õpilaste
hulgas, kui ka koolipuuvilja ja –köögivilja kavas mitteosalevates koolides. Puu- ja köögiviljade plakateid
märgati tunduvalt rohkem kavas osalenud kui mitteosalenud koolides. Seda plakatit märgati rohkem ka
väiksemates koolides (rohkem kui viiendik lastest) ja ligi neljandik lastest märkas puu- ja köögiviljade
plakatit Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti koolides.
Joonis 25. Tervisliku toitumise plakatite märgatavus õpilaste seas (1)
Joonis 26. Tervisliku toitumise plakatite märgatavus õpilaste seas (2)
35
16
9
8
1
24
6
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
Toidupüramiidi plakat
Puu- ja köögivilja plakat
Tervislik toitumine/taldriku reegel
Koolipiima plakat
Söö koolitoitu
Ei oska öelda
Ei ole plakateid näinud
35
32
38
52
19
26
14
27
14
29
43
32
52
16
16
16
8
23
25
11
26
22
14
16
18
10
8
6
9
5
9
14
10
9%
12
11
43
8
4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
KOGU VALIM
SUGU
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Toidupüramiidi plakat Puu- ja köögivilja plakat Koolipiima palakat
35
Umbes viiendik õpilastest oli teadlik, et päevas tuleb süüa viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju (joonis
27). Mõnevõrra rohkem oli neid õpilasi Lääne-Eesti koolides ja väikestes ning keskmise suurusega koolides.
Võrreldes kavas osalenud ja mitteosalenud koole eristusid viimasest pisut rohkem (28%) õpilased , kes
arvasid, et päevas peaks sööma 3-4 portsjonit puu- ja köögivilju. Kavaga liitunud koolides oli enim õpilasi,
kes arvas, et piisab 1-2 portsjonist päevas (24%). Soovitusliku viie portsjoni vajadusest teadis 23% kavaga
liitunud ja 21% mitteliitunud koolide õpilastest. Kuna 2011. aastal läbi viidud uuringus ei olnud
soovituslikku viit portsjonit eraldi vastusena välja toodud ei ole võimalik hinnata teadlikkuse muutust üle
aja.
Joonis 27. Õpilaste teadlikkus puu- ja köögivilja tarbimise sagedusest
1
1
1
1
2
1
1
1
1
1
3
4
3
4
3
3
6
2
3
2
4
4
3
12
11
13
12
11
9
12
10
9
9
14
12
11
23
22
25
24
19
23
19
26
20
25
23
24
22
19
17
20
19
17
24
20
18
16
20
20
18
28
22
22
23
22
29
22
12
23
28
25
20
23
21
19
21
16
16
21
18
28
18
24
17
18
20
15
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOGU VALIM
SUGU
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Ei pea üldse sööma Mõned peotäied kuus, aga mitte iga nädal
Mõned peotäied nädalas, aga mitte iga päev 1-2 peotäit päevas
3-4 peotäit päevas 5 või enam peotäit päevas
Ei oska öelda
36
Küsimusele „Miks peaks puu- ja köögivilju sööma?“ said õpilased kirjutada vastused vabatekstina. Vastuste
süstematiseerimise tulemusel olid peamised esitatud põhjused “neist saab vitamiine“, „et olla terve“ ja
„need on tervislikud“ (joonis 28). Üksikud lapsed vastasid „ puu- ja köögivilju ei peagi sööma“ ning „need
on mürgised“.
Joonis 28. Miks peaks puu- ja köögivilju sööma? Õpilaste vaba-tekst vastused
Igal koolipäeval sai värskeid puuvilju koolis 22% õpilastest, mis on võrreldes 2011. aastaga 7% võrra
tõusnud (joonis 29). Märgatavalt on tõusnud ka nende õpilaste arv, kes said värskeid puuvilju 3-4
koolipäeval nädalas, 24%-lt 2011. aastal 39%-le 2016. aastal. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud
koolide õpilaste vastustest ilmneb, et igal koolipäeval said värskeid puuvilju 22% ja 3-4 päeval 39%
õpilastest (2011. aastal vastavalt 19% ja 24%). Kavaga mitteliitunud koolides said puuvilju igal koolipäeval
17% õpilastest (2011. aastal 9%), märkimisväärselt on aga aastatega vähenenud harva või üldse mitte
värskeid puuvilju söönud laste osakaal, 34%-lt 2011. aastal 7%-le 2016. aastal. Kõige rohkem said
igapäevaselt värskeid puuvilju Kirde-Eesti (32%) ja Lõuna-Eesti (28%) koolide õpilased. Keskmise suurusega
koolides oli värskete puuviljade söömine kõige sagedasem, kus ligi 70% õpilastest said neid igapäevaselt või
3-4 koolipäeval nädalas.
36
36
33
23
13
4
3
1
3
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
Neist saab vitamiine
Et olla terve
On tervislikud
Et olla tugev
On maitsvad
Et mitte paksuks minna
Et kasvada suureks
Et olla tark
Ei tea
37
Joonis 29. Puuviljade söömise sagedus koolis õpilaste hinnangul
Köögiviljade söömine koolides on jäänud kahe uuringu põhjal peaaegu samaks (joonis 30). Tõusnud on
kavaga liitunud koolides vähemalt kolmel päeval köögivilju saavate lase arv 47% (2011. aastal 39%). Kavaga
mitteliitunud koolides on tõusnud laste osakaal, kes said harva või üldse mitte köögivilju: 32%-lt 2011.
aastal 40%-le 2016. aastal. Erinevates rahvastiku kihtides (poiss-tüdruk, piirkond, kooli suurus) on tõusnud
köögiviljade söömine koolides, ainul väiksemates koolides, kus on alla 100 õpilase on langenud vähemalt
kolmel päeval köögiviljade söömine.
15
22
16
16
21
22
14
6
20
19 18
19
15
16
32
28
8
14
18
18
23
22
19
9
22
17
24
39
24
24
37
41
9
20
30
34 26
39
36
47
35
39
35
26
20
30
44
37
24
20
39
34
38
25
38
39
24
25
37
43
39
37 38
27
28
21
23
21
35
46
36
34
21
25
41
35
22
40
18
11
17
18
13
9
35
23
10
7 16
12
16
14
7
8
16
11
21
14
9
11
12
30
12
6
3
4
4
2
2
2
3
5
2
4 2
4
4
2
3
4
1
4
3
4
2
5
3
4
4
1
1
1
1
1
1
2
4
1 1
1
3
1
5
1
1
2
1
1
3
1
1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas 1-2 päeval nädalas
Harvemini Ei söö üldse Ei oska öelda
38
Joonis 30. Köögiviljade söömise sagedus koolis õpilaste hinnangul
Värskeid marju pakuti koolis vähe. Mõlema uuringu ajal on igapäevaselt marjade söömise protsent
koolides jäänud samaks (6%) (joonis 31). Langenud on kavas mitteosalevates koolides marjade söömine,
kui 2011. aastal said marju harva või üldse mitte 62% õpilastest, siis 2016. aastal oli neid 76%. Sarnaselt
puuviljadele said viimase uuringu põhjal ka marju kõige rohkem Kirde-Eesti piirkonna õpilased.
17
16
16
18
15
17
12
16
22
15
16
15
11
19
20
17
19
11
18
14
15
16
14
19
16
14
23
30
25
21
29
31
26
20
23
22
23
31
28
31
26
30
28
26
20
28
35
27
25
20
31
26
32
24
32
32
23
25
21
30
37
32
38
23
22
31
30
22
28
34
32
27
22
24
34
25
25
20
18
20
16
20
21
20
25
17
14
17
18
21
31
10
16
19
16
21
18
19
16
23
18
19
19
30
8
7
9
7
9
5
12
12
4
12
3
8
7
9
8
11
9
7
10
12
11
8
7
13
7
10
3
3
3
2
4
4
4
6
3
2
2
2
6
1
5
6
1
2
7
4
1
2
4
3
5
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas 1-2 päeval nädalas
Harvemini Ei söö üldse Ei oska öelda
39
Joonis 31. Marjade söömise sagedus koolis õpilaste hinnangul
Õpilaste hinnangul on tõusnud erinevate puuviljade, köögiviljade ja marjade pakkumine koolis (joonised
32-34). Rohkem kui kolmandik õpilastest väitis, et erinevaid puuvilju pakuti koolis palju või väga palju (2011
aastal 27%) ja umbes veerand märkis, et puuvilju pakuti harva või üldse mitte (2011 aastal 34%), joonis 32.
Kui 2011. aastal olid ligi pooled kavaga mitteliitunud koolide õpilastest arvamusel, et erinevaid puuvilju
pakuti harva või üldse mitte, siis viimase uuringu puhul oli neid 28%, mis on võrreldav kavaga liitunud
koolidega nii 2011. kui 2016. aastal. Jätkuvalt kõige väiksem oli vähene erinevate puuviljade pakkumine
Kesk-Eesti koolides ja 2016. aastaks oli neis koolides kõige rohkem (43%) neid lapsi, kes ütlesid, et erinevaid
puuvilju pakutakse palju või väga palju.
6
6
8
5
7
5
2
4
14
7
7
4
3
5
14
6
5
6
7
4
7
6
9
6
6
5
6
8
8
5
9
7
7
10
4
6
6
8
6
11
12
8
8
6
6
4
7
10
6
11
9
4
13
11
13
13
12
11
16
20
12
11
8
12
9
14
11
11
20
11
12
13
10
12
10
15
12
9
22
31
24
20
28
35
14
30
22
18
25
27
45
38
20
34
28
21
21
45
28
30
22
19
31
30
47
39
44
51
39
38
54
30
50
54
48
44
36
26
42
34
35
52
48
27
41
40
48
43
37
46
5
5
4
6
6
4
7
7
5
6
5
3
8
1
7
4
4
6
7
7
3
5
6
4
7
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas 1-2 päeval nädalas
Harvemini Ei söö üldse Ei oska öelda
40
Joonis 32. Erinevate puuviljade pakkumine koolis õpilaste hinnangul
Erinevaid köögivilju pakuti palju või väga palju 41% õpilaste arvates (2011 aastal 33%) ja nende osakaal, kes
väitsid, et pakuti küll, aga võiks rohkem olla jäi muutumatuks (joonis 33). Sarnaselt puuviljadele pakuti
erinevaid köögivilju kõige enam Kesk-Eesti koolides. Võrreldes 2011. aastaga tõusis erinevate köögiviljade
pakkumine nii kavaga liitunud kui mitteliitunud koolides, kuid viimaste puhul oli nende laste osakaal
suurem, kes väitsid, et erinevaid köögivilju pakuti harva või üldse mitte (30% vs 28%).
27
35
28
26
36
35
25
26
34
25
24
32
27
43
42
40
29
26
26
38
35
35
27
25
35
37
38
36
38
39
36
36
27
27
47
45
44
35
46
38
32
35
39
46
35
32
37
37
45
25
37
33
34
27
33
34
25
29
43
44
19
29
31
31
27
15
26
24
28
28
38
28
26
27
27
48
27
28
1
2
2
1
3
4
1
2
2
3
2
5
1
1
3
2
1
1
3
2
3
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska vastata
41
Joonis 33. Erinevate köögiviljade pakkumine koolis õpilaste hinnangul
Marju pakuti palju või väga palju 10% õpilaste arvates (2011. aastal 7%) (joonis 34). Pea veerand Kirde-Eesti
õpilastest arvas, et pakuti palju või väga palju erinevaid marju. Väiksemates koolides pakuti erinevaid marju
rohkem, ligi veerandi õpilaste hinnangul pakuti erinevaid marju aga valik võiks olla suurem. Tõusnud on nii
liitunud kui mitteliitunud koolides nende õpilaste arv, kelle arvates pakuti palju või väga palju erinevaid
marju.
33
41
35
30
42
39
29
42
33
29
31
37
35
50
41
44
41
36
29
49
38
40
32
35
40
41
28
28
32
25
26
30
29
21
36
22
32
31
26
26
25
27
25
25
30
24
28
29
28
28
29
23
37
28
30
43
28
29
39
35
31
44
35
29
37
20
32
24
29
35
39
21
30
29
37
35
28
30
3
3
3
2
4
2
3
3
5
1
3
1
3
1
5
5
4
2
5
4
2
3
2
3
6
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska vastata
42
Joonis 34. Erinevate marjade pakkumine koolis õpilaste hinnangul
Kodus süüakse värskeid vilju sagedamini kui koolis. Igapäevaselt kodus puuvilju söönud õpilaste osakaal on
aastatega tõusnud 39%-lt 2011. aastal 47%-le 2016. aastal (joonis 35). Jätkuvalt sõid tüdrukud pisut enam
puuvilju kui poisid. Piirkonniti söödi igapäevaselt puuvilju kõige rohkem Kirde-Eestis (61%) ja seejärel Põhja-
Eestis (53%). Igapäevaselt puuvilju söövate õpilaste osakaal kasvas koos kooli suurusega, mis viitab
tõenäoliselt sellele linnalapsed söövad kodus puuvilju rohkem kui maalapsed. Kui 2011. aastal oli
igapäevaselt kodus puuvilju söövate õpilaste osakaal suurem kavaga liitunud koolide õpilaste hulgas (41%)
7
10
8
6
12
9
8
4
6
8
7
10
6
5
23
9
11
7
5
10
10
11
6
7
10
11
12
12
15
9
13
9
15
15
16
5
8
11
10
12
8
13
11
6
14
23
7
12
11
15
12
9
78
74
73
83
69
78
73
77
77
81
81
75
83
45
68
72
71
82
78
61
78
74
79
75
74
72
4
4
5
2
6
2
4
4
7
4
4
1
4
2
5
7
5
2
6
6
3
4
3
3
8
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska vastata
43
kui mitteliitunud koolides (33%), siis nüüd oli olukord vastupidine liitunud koolides 46% ja mitteliitunud
koolides 52%.
Joonis 35. Õpilaste puuvilja söömise sagedus kodus
Sarnaselt puuviljade söömisele on ka igapäevaselt kodus köögivilju söönud õpilaste arv tõusnud: 2011.
aastal 23% ja 2016. aastal 29% õpilastest (joonis 36). Igapäevaselt kodus köögivilju söönud tüdrukute
39
47
35
43
45
49
44
26
46
43
37
53
39
38
61
40
40
33
42
38
46
50
41
33
46
52
21
22
23
18
21
23
20
15
21
15
30
20
28
26
15
21
27
17
21
18
19
24
20
17
22
20
19
15
19
19
16
15
21
22
21
18
15
14
13
21
13
18
10
24
19
18
19
12
18
24
16
14
12
9
11
13
8
9
7
22
7
16
10
8
10
7
4
11
12
18
10
14
10
7
13
14
8
9
7
6
9
5
7
4
5
11
5
6
7
4
9
8
4
6
8
5
7
8
6
5
6
10
6
4
1
1
2
1
1
3
2
2
1
2
1
3
1
1
1
2
1
1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
44
osakaal oli mõlemas uuringus suurem kui poistel. Piirkonniti oli igapäevaselt köögivilju söönud õpilaste
hulk viimase uuringu järgi kõige suurem Põhja-Eestis. Kui 2011. aastal oli igapäevaselt kodus köögivilju
söövaid lapsi kõige rohkem väikestes koolides (30%) ja umbes viiendik keskmise suurusega ja suurtes
koolides, siis nüüd oli suundumus vastupidine: ligi kolmandik suurte koolide õpilastest ja umbes neljandik
keskmise suurusega ja väikeste koolide õpilastest sõid igapäevaselt köögivilju.
Joonis 36. Õpilaste köögivilja söömise sagedus kodus
23
29
21
25
26
32
23
21
28
22
22
33
20
26
21
23
30
22
21
23
25
32
22
19
28
30
16
21
14
18
23
19
17
11
14
21
17
20
22
22
21
15
19
14
16
15
22
21
16
15
21
25
27
21
29
25
19
24
29
19
33
26
25
24
23
21
21
22
22
27
28
22
21
21
30
23
21
22
20
14
18
22
12
16
19
25
19
13
22
11
18
20
17
17
13
22
20
17
15
14
21
23
15
11
10
10
13
7
13
7
9
14
5
11
11
8
15
6
13
14
10
9
10
14
11
8
8
15
10
11
3
3
4
2
3
2
3
6
4
2
2
2
3
3
4
1
4
2
4
2
2
3
4
2
3
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
45
Marjade tarbimine on jäänud peaaegu samaks (joonis 37). Kui 2011. aastal oli igapäevaselt marju söövate
poiste hulk suurem kui tüdrukutel, siis nüüd oli olukord tüdrukute kasuks. Märgatavalt on tõusnud Kirde-
Eesti õpilaste arv, kes sõid igapäevaselt kodus marju.
Joonis 37. Õpilaste marjade söömise sagedus kodus
16
17
17
14
15
19
15
11
21
16
15
16
12
13
30
17
13
10
19
10
16
19
15
17
17
14
12
15
11
12
13
16
15
12
12
13
9
16
12
14
14
15
12
12
12
14
13
16
13
13
15
12
16
16
17
16
16
16
12
21
17
14
17
15
18
18
10
18
12
23
14
16
15
16
17
13
16
15
21
17
20
23
16
17
22
13
27
24
20
19
17
20
12
14
24
23
20
17
18
16
23
14
16
19
26
25
25
26
26
23
30
31
17
23
28
24
33
22
17
26
27
21
27
33
26
22
23
33
24
26
7
8
8
6
10
7
6
8
6
7
8
9
7
9
15
5
7
9
7
6
8
9
8
6
8
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
SUGU
Poiss
Tüdruk
Poiss
Tüdruk
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
46
Enamike köögiviljade meeldivus on aastate jooksul olnud muutumatu, vaid brokoli ja peedi puhul veidi
tõusis nende osakaal, kes ütlesid, et „maitseb“ või „maitseb väga“ (joonis 38). Nuikapsa puhul tõusis
märkimisväärselt nende laste hulk, kes ei ole kunagi proovinud: 51% 2011. aastal ja 67% 2016. aastal.
Joonis 38. Õpilaste maitse-eelistused – köögiviljad
Õun, pirn, mandariin, arbuus ja banaan on puuviljad, mis maitsesid üle 90% lastele nii 2011. kui 2016.
(joonis 39) aastal. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames tohib nendest viljadest pakkuda ainult õuna ja
pirni. Vähem meeldis õpilastele greip ja umbes kolmandik õpilastest polnud kunagi proovinud pomelot.
87
89
95
96
82
82
86
86
33
33
21
28
13
11
39
45
8
8
3
3
8
8
5
7
21
21
21
18
10
7
21
21
3
2
1
1
8
9
7
6
27
29
36
34
25
15
25
22
2
2
1
1
1
1
1
8
6
4
7
1
1
11
7
1
1
1
1
2
1
1
10
12
19
13
51
67
3
5
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
PORGAND
2011
2016
KURK
2011
2016
TOMAT
2011
2016
HERNES
2011
2016
KÕRVITS
2011
2016
BROKOLI
2011
2016
NUIKAPSAS
2011
2016
PEET
2011
2016
Maitseb, väga maitseb Eriti ei maitse, aga söön ära
Ei maitse/ei söö Söön vaid kuumtöödelduna
Ei oska vastata/pole proovinud
47
Joonis 39. Õpilaste maitse-eelistused – puuviljad
Õpilaste vaieldamatud lemmikmarjad olid jätkuvalt maasikad, vaarikad, viinamarjad ja mustikad (joonis 40).
Vähem meeldisid õpilastele kuivatatud marjad ja astelpajumarjad ning umbes viiendik ei olnud viimaseid
kunagi proovinud.
Joonis 40. Õpilaste maitse-eelistused – marjad
95
97
91
93
94
96
95
96
93
95
62
58
47
50
1
1
4
4
2
2
1
2
3
3
12
15
7
8
1
1
3
2
2
1
2
1
1
2
14
12
11
7
1
2
1
2
1
2
1
2
1
11
14
35
35
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
ÕUN
2011
2016
PIRN
2011
2016
MANDARIIN
2011
2016
ARBUUS
2011
2016
BANAAN
2011
2016
GREIP
2011
2016
POMELO
2011
2016
Maitseb, väga maitseb Eriti ei maitse, aga söön ära
Ei maitse/ei söö Ei oska vastata/pole proovinud
97
99
94
98
94
98
89
94
59
57
46
49
2
3
1
2
1
4
3
13
14
14
16
1
1
1
1
1
1
4
2
21
20
19
15
1
1
2
1
1
1
2
1
8
8
20
20
0% 20% 40% 60% 80% 100%
MAASIKAS
2011
2016
VAARIKAS
2011
2016
VIINAMARI
2011
2016
MUSTIKAS
2011
2016
KUIVATATUD PUUVILI SH. ROSINAD
2011
2016
ASTELPAJUMARJAD
2011
2016
Maitseb, väga maitseb Eriti ei maitse, aga söön ära
Ei maitse/ei söö Ei oska vastata/pole proovinud
48
3.3.2 Õpetajate vastused: teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast, pakutavate viljade tarbimine
ja eelistused.
Õpetajate teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast on vähenenud, kui 2011. aasta uuringus olid sellest
teadlikud kõik küsitletud õpetajad, siis 2016. aastal vaid 78% õpetajatest (joonis 41). Oma koolis kava
rakendumisest olid teadlikud 73% koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud koolide õpetajatest, kuid ka
61% kavaga mitteliitunud koolide õpetajatest arvas, et koolipuuvilja ja –köögivilja kava toimub nende
koolis.
Joonis 41. Õpetajate teadlikkus kooli puuvilja ja –köögivilja kavast
Nii nagu õpilased olid ka õpetajad kõige rohkem koolis märganud toidupüramiidi ning puu- ja köögivilja
plakateid (joonis 42).
100
78
100
100
100
82
77
76
100
100
80
68
64
71
58
73
58
66
71
73
79
36
73
61
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Olen kuulnud Toimub minu koolis
49
Joonis 42. Tervisliku toidu plakati märkamine, õpetajad
Umbes neljandik õpetajatest olid teadlikud, et iga päev tuleb süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja
köögivilju, mõnevõrra rohkem oli neid keskmise suurusega koolides (37%) ja umbes viiendik väikeste ja
suurte koolide õpetajatest (joonis 43). Kõige sagedamini pakkusid õpetajad, et puu- ja köögivilju tuleks süüa
1-2 portsjonit päevas (39%).
Joonis 43. Õpetajate teadlikkus puu- ja köögivilja tarbimise vajadusest
56
48
57
58
56
57
37
37
36
36
38
32
26
35
28
16
24
32
18
22
26
7
19
14
8
4
9
9
8
7
12
18
4
14
12
14
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
KOGUVALIM
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Toidupüramiid Puuvilja- juurvilja plakat
Piimaplakat Taldrikureegel
Söö vähemalt 5 peotäit puu- ja juurvilju Ei tea
4
4
4
3
3
7
39
42
33
41
41
29
31
31
27
33
30
36
26
20
37
21
26
25
1
2
2
1
4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Mõned peotäied nädalas, aga mitte iga päev 1-2 peotäit päevas 3-4 peotäit päevas 5 või enam peotäit päevas Ei oska öelda
50
Õpetajate vabalt antud vastused küsimusele „Miks peaks sööma puu- ja köögivilju?“ jaotusid peamiselt
kolme rühma: „sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraalaineid“, „on tervislikud“ ja „on head toidulaua
rikastamiseks“ (joonis 44).
Joonis 44. Miks peaks puu- ja köögivilju sööma? Õpetajate vaba-tekst vastused
Koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud koolide õpetajatest 62% oli märganud, et koolis pakuti
koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames õpilastele tavalisele koolitoidule lisaks puu- ja köögivilju või marju.
Kui 2011. aasta uuringus väits pea 2/5 õpetajatest, et puu- ja köögiviljade pakkumine on sagenenud, siis
nüüd oli neid 44% (joonis 46). Sarnaselt on vähenenud nende õpetajate osakaal, kes märkasid, et
pakutavate puu- ja köögiviljade sortiment on laienenud, see tuleneb ilmselt asjaolust, et 2016. aasta
uuringu ajaks oli koolipuuvilja ja –köögivilja kava juba pikemat aega rakendunud kui 2011. aastal. Õpilased
on hakanud sööma rohkem puu- ja köögivilju 44% õpetaja arvates, kuna 2011. aastal läbi viidud uuringus ei
olnud sellist vastuse varianti välja toodud, siis ei saa hinnata ajajooksul toimunud muutust.
Joonis 45. Tekkinud muutused õpetajate hinnangul seoses koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga
84
48
12
9
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%
Sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraalaineid
On tervislikud
On head toidulaua rikastamiseks
Ei tea
78
47
51
44
27
34
44
7
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%
Puu- ja köögiviljade pakkumine on sagenenud
Pakutavate puu- ja köögiviljade sortiment on laienenud
Olen märganud selle teemalist plakatit
Õpilased on hakanud rohkem puu- ja köögivilju sööma
Pole mingeid muutusi märganud
2011 2016
51
Õpilaste osakaal, kes sõid koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames pakutud värsked puu- ja köögiviljad
enamasti ära on võrreldes 2011. aastaga kahanenud 90%-lt 81%-le (joonis 46). Peamiseks järelejätmise
põhjuseks tõid õpetajad, et õpilastele ei maitse pakutud valik (39%) (joonis 47). Kava raames pakutud
värsked puu- ja köögiviljad on laste seas populaarsemaks muutunud, sest võrreldes 2011. aastaga on
oluliselt tõusnud õpetajate vastused väitele „pole märganud, et õpilased jätaksid puu- ja köögivilju ning
marju järele“ (8% vs 43%).
Joonis 46. Pakutavate viljade söömine õpilaste poolt, õpetajate hinnangul
Joonis 47. Pakutavate viljade mittesöömise põhjused, õpetajate hinnangul
Õpilastele pakuti enamasti värskeid puu- ja köögivilju koolilõunaga sama ajal. Võrreldes 2011. aasta
uuringuga on rohkem hakatud vilju pakkuma enne või pärast koolilõunat (joonis 48).
90
6 2 0
81
2 1
15
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Enamasti söövad Söövad ära umbes poole pakututest
Enamasti ei söö Sõltub pakutud puu- ja köögiviljadest
2011 2016
31
47
10 8
19
39
14
43
0% 5%
10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Neil on koolitoidust kõht täis
Neile ei maitse pakutud valik
Valik on üksluine või ühtib tihti koolilõunal
pakutuga
Pole märganud, et õpilased jätaksid puu-
ja köögivilju ning marju järele
2011 2016
52
Joonis 48. Koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames pakutavate viljade pakkumise aeg õpilastele
Võrreldes 2011. aastal läbi viidud uuringuga on langenud köögiviljade igapäevane pakkumine, kuid
märgatavalt on tõusnud puuviljade igapäevane ja ka pakkumine 3-4 päeval nädalas. Marju pakuti jätkuvalt
vähe, kuid siiski on märgata pakkumise suurenemist (joonis 49).
Joonis 49. Viljade pakkumise sagedus kavaga liitunud koolides õpetajate hinnangul
Kavaga liitunud koolide õpetajate arvates pakuti lastele kõige sagedamini porgandit, õuna, pirni, kapsast
ning kurki (joonis 50). Kõikide nende viljade pakkumine on võrreldes eelmise uuringuga tõusnud.
2
89
2
18
88
11
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Mõnel varasemal vahetunnil enne koolilõunat
Koolilõunaga samal ajal Mõnel hilisemal vahetunnil pärast koolilõunat
2011 2016
2
18
47
20
18
52
37
40
10
1
78
33
12
39
31
62
51
37
2
4
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
PUUVILJAD
2011
2016
KÖÖGIVILJAD
2011
2016
MARJAD
2011
2016
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas või harvem Ei pakuta üldse
Ei oska öelda
53
Joonis 50. Kõige sagedamini pakutavad viljad kavaga liitunud koolides õpetajate hinnangul
Ligi veerand kõigist uuringus osalevatest õpetajatest arvas, et koolis pakuti palju või väga palju erinevaid
puuvilju (joonis 51), nende osakaal oli 2016. aastal suurem väikestes koolides, aga ka kavaga mitteliitunud
koolides. Võrreldes eelmise uuringuga on kasvanud nende õpetajate arv, kes leidsid, et puuviljadest pakuti
väikest valikut või ei pakutud üldse (30% vs 39%), kuid kavaga mitteliitunud koolides on see jäänud samaks.
Joonis 51. Puuviljade pakkumine koolis õpetajate hinnangul
Võrreldes eelmise uuringuga on vähenenud nende õpetajate arv, kes arvasid, et pakuti palju või väga palju
erinevaid köögivilju (joonis 52).
86 76
69
35
20
94 92
76
55 49
0%
20%
40%
60%
80%
100%
PORGAND ÕUN PIRN KAPSAS KURK
2011 2016
24 23
27 26
19 31
21 20
26 20 22
29
46 37
46 51
39 27
38 42
52 30
41 18
30 39
27 23
42 38
40 38
22 50
36 50
1
4
1 4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2016
Kuni 100
Üle 500
101-500
OSALEMINE KAVAS
Ei
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska öelda
54
Joonis 52. Köögiviljade pakkumine koolis õpetajate hinnangul
Enamik õpetajaid arvas, et marjadest pakuti jätkuvalt väikest valikut või ei pakutud üldse (joonis 53).
Joonis 53. Marjade pakkumine koolis õpetajate hinnangul
38 32
35 44
33 38
33 27
45 35
32 21
35 42
42 40
25 33
38 52
35 20
42 43
26 25
23 16
39 24 29
21
20 40
26 32
1 1
4
5 1
4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2016
Kuni 100
Üle 500
101-500
OSALEMINE KAVAS
Ei
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska öelda
3
4
4
5
1
2
3
3
3
7
13
17
23
9
11
20
15
15
14
15
19
7
75
72
62
79
81
64
75
73
75
75
73
71
9
7
12
7
8
9
8
3
8
10
6
14
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Pakutakse palju või väga palju erinevaid Pakutakse erinevaid aga võiks olla rohkem
Pakutakse väikest valikut või üldse mitte Ei oska öelda
55
Õpetajad söövad kodus puuvilju, köögivilju ja marju tunduvalt sagedamini kui koolis. Kavaga liitunud
koolide õpetajad sõid värskeid vilju koolis rohkem kui mitteliitunud koolide õpetajad. Eriti suurelt oli
langenud kavaga mitteliitunud koolide õpetajate puu- ja köögiviljade söömine koolides igapäevaselt.
Joonis 54. Õpetajate puuviljade söömine koolis
Joonis 55. Õpetajate puuviljade söömine kodus
13
15
20
9
11
13
10
20
10
25
17
4
23
25
35
23
14
36
21
18
23
20
24
25
36
33
27
47
31
24
40
33
28
20
32
39
15
9
15
7
25
13
10
5
14
25
9
7
9
5
4
9
11
2
6
6
8
10
5
4
5
14
5
8
11
13
17
8
13
21
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini
Ei söö üldse Ei oska öelda/ei söö kooli toitu
46
44
46
44
47
42
40
48
49
45
46
39
17
18
31
7
19
13
25
17
12
25
19
14
27
23
12
33
31
27
21
21
28
25
25
11
7
12
4
14
11
12
14
8
5
10
25
3
2
8
3
7
2
2
1
11
1
2
2
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
56
Joonis 56. Õpetajate köögiviljade söömine koolis
Joonis 57. Õpetajate köögiviljade söömine kodus
19
17
21
17
20
16
12
21
20
20
20
4
32
34
35
35
28
40
35
29
32
40
32
43
27
22
31
26
25
27
27
15
23
25
21
25
7
8
4
7
8
4
10
9
8
5
9
4
10
4
4
12
14
2
4
6
11
5
4
4
5
15
4
5
6
11
13
20
6
5
14
21
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini
Ei söö üldse Ei oska öelda/ei söö kooli toitu
19
27
23
16
19
20
23
35
18
20
27
29
19
22
12
19
25
27
25
17
23
25
22
21
32
32
42
33
25
22
27
42
28
35
35
18
23
14
12
28
25
20
23
3
25
10
11
29
5
5
12
5
11
2
3
3
10
5
4
2
6
3
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
57
Joonis 58. Õpetajate marjade söömine koolis
Joonis 59. Õpetajate marjade söömine kodus
1
1
4
3
2
1
2
5
2
3
7
4
5
2
5
6
14
18
23
16
6
22
12
20
15
15
19
11
22
44
42
12
19
49
38
35
20
20
44
43
45
15
15
56
53
7
19
18
45
50
15
18
16
17
19
14
17
11
15
23
17
10
15
29
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini
Ei söö üldse Ei oska öelda/ei söö kooli toitu
9
10
8
9
8
16
8
8
8
5
9
14
5
4
9
3
4
6
2
6
5
4
4
14
23
23
9
14
11
19
33
14
20
26
7
30
26
31
23
39
27
40
15
28
25
25
32
35
36
35
42
28
40
27
39
37
35
34
43
6
2
7
8
2
3
8
5
2
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KOGU VALIM
2011
2016
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Jah
Ei
20
11
2
01
6
20
11
2
01
6
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
58
3.3.3 Lapsevanemad: teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kavast, viljade tarbimine kodus.
Ligi 2/3 lapsevanematest arvas, et nende lapse koolis toimub koolipuuvilja ja –köögivilja kava (joonis 60),
nendest 65% oli ka õigus.
Joonis 60. Lapsevanemate teadlikkus koolipuuvilja ja –köögivilja kava toimumisest lapse koolis
Vaid umbes viiendik lapsevanematest oli teadlik, et päevas peaks sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja
köögivilju, 2/5 arvas, et piisab 1-2 peotäiest ja kolmandik 3-4 peotäiest. (joonis 61).
Joonis 61. Lapsevanemate teadlikkus puu- ja köögivilja söömise soovituslikust kogusest
Pea pooled lapsevanemad ütlesid, et kodudes süüakse igapäevaselt puuvilju (joonis 63), samal arvamusel
olid ka õpilased (joonis 35). Köögivilju söödi aga igapäevaselt mõnevõrra vähem (36%). Marjad kuulusid
igapäeva menüüsse 7% vastajatest, enamasti söödi neid 1-2 päeval nädalas või harvem (joonis 62).
64
68
61
66
65
58
4
10
3
4
3
13
32
23
38
30
32
29
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOGU VALIM
KOOLI SUURUS
Kuni 100
101-500
Üle 500
OSALEMINE KAVAS
Jah
Ei
Osaleb kavas Ei osale kavas Ei tea
4
38
34
22
1
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
Mõned peotäied nädalas, aga mitte iga päev
1-2 peotäit päevas
3-4 peotäit päevas
5 või enam peotäit päevas
Ei oska öelda
59
Joonis 62. Puuviljade, köögiviljade ning marjade söömine kodus lapsevanemate hinnangul
Lapsevanematest 61% arvas, et sööb piisavalt puuvilju/marju ja 68% köögivilju (joonis 64). Ligi pooled
(52%) vanemad arvasid, et tema laps sööb piisavalt puuvilju/marju ja 46% vanematest arvas, et tema laps
sööb piisavas koguses köögivilju (joonis 65).
Joonis 63. Vanemate hinnang enda puuviljade/marjade ning köögiviljade tarbimise kohta
Joonis 64. Vanemate hinnang laste puuviljade/marjade ning köögiviljade tarbimise kohta
49
36
7
19
23
6
20
24
18
9
12
34
2
4
32
1
4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
PUUVILJAD
KÖÖGIVILJAD
MARJAD
Iga päev 5-6 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas
1-2 päeval nädalas Harvemini Ei söö üldse
22
39 32
6
23
45
28
3
0%
10%
20%
30%
40%
50%
Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe Väga vähe
Puuviljad/marjad Köögiviljad
16
36 41
8 12
34
43
10
0%
10%
20%
30%
40%
50%
Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe Väga vähe
Puuviljad/marjad Köögiviljad
60
3.3.4 Vahendajad: koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitumine ja selle efektiivsus ning paremaks
muutmine
Uuringusse sattunud vahendajatest 84% märkis, et tema poolt esindatud kool osaleb koolipuuvilja ja –
köögivilja kavas. Koolidest ei plaani kavaga liituda 5% (joonis 65).
Joonis 65. Kooli osalemine koolipuuvilja ja –köögivilja kavas
Kavaga liitunud koolides 54% vastutab kool kavas osalemise eest, 2011. aastal vastutas aga enamasti
toitlustaja. Võrreldes 2011. aasta uuringuga on märgatavalt tõusnud kohalike omavalitsuste vastutus
koolide osalemise eest koolipuuvilja ja –köögivilja kavas (43%) (joonis 66).
Joonis 66. Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas osalemise eest vastutaja
58
2
17
4
19
84
1 8 5 3
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
Jah, osaleb Ei, aga varem osalesime
Ei, aga tahaksime osaleda
Ei, ega plaani ka osaleda
Ei oska öelda
2011 2016
22
57
0
19
3
54
29
2
43
2
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Kool Toitlustaja Selleks loodud MTÜ vm asutus
Kohalik omavalitsus
Ei oska öelda
2011 2016
61
Igapäevaselt pakuti värskeid puuvilju, köögivilju ja marju 29% õpilastele, eelmises uuringus vahendajate
hinnangul ei pakutud koolides igapäevaselt värskeid vilju. (joonis 67). Värskeid vilju said 3-4 päeval nädalas
85% (2011. aastal 36%) õpilastest.
Joonis 67. Viljade pakkumine koolis vahendajate hinnangul
Võrreldes eelmise uuringuga, on natuke kasvanud importviljade kasutamine (joonis 68).
Joonis 68. Viljade päritolu
Peamised põhjused, miks eestimaiseid vilju ei pakutud olid „neid ei ole võimalik aastaringselt saada“ (81%)
ja „eestimaised viljad on kallimad“ (37%) (joonis 70). Võrreldes 2011. aastaga on siiski need põhjused
mõnevõrra vähenenud, kuid rohkem märgiti nüüd, et eestimaiseid vilju ei ole võimalik saada piisavas
koguses.
11
16
2
16
52
16
31
2
74
30
68
44
3
17
10
3
13
6
65
50
1
27
1
3
2
32
2
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
PUUVILJAD
2011
2016
KÖÖGIVILJAD
2011
2016
MARJAD
2011
2016
Igal koolipäeval 3-4 päeval nädalas 1-2 päeval nädalas
Harvemini Ei pakuta üldse Ei oska öelda
23
77
20
80
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Jah, ainult eestimaiseid vilju Ei, pakume ka imporditud vilju
2011 2016
62
Joonis 69. Põhjused, miks eestimaiseid vilju vähe pakutakse
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava raames pakutavatest viljadest olid enamasti eestimaist päritolu porgand,
kapsas, kaalikas, peet ja kõrvits. Mitte-eestimaist päritolu viljadeks ja marjadeks olid kõige sagedamini pirn,
tomat, õun ja ploom. PRIA tabelitest selgus, et puuviljadest pakuti koguseliselt enim õunu, pirne ja ploome
ning koolipuuvilja ja -köögivilja kava uuring näitas, et tegelikult olid need kolm puuvilja valdavalt mitte-
eestimaise päritoluga. Koguseliselt enim pakutud köögiviljad (v.a kurk ja tomat) olid eelistatult eestimaist
päritolu.
Enamikes koolides said õpilased ise kava raames pakutavaid puu- ja köögivilju võtta vastavalt soovile toidu
jagamise letist (62%) ja 23% koolides jagati õpilastele kindlad portsjonid laudadele valmis. Tervena pakuti
põhiliselt puuvilju, kuna nii on hügieenilisem, õpilasel on mugavam vilja võtta, õpilasel on sellisel juhul ka
võimalik vilja hiljem süüa ning see on ka jagajale mugavam. Tükeldatuna said pakutavaid vilju 41%
õpilastest, kuna õpilastel on nii käepärasem ja mugavam süüa ning nii on otstarbekam (eriti just köögiviljad
oleksid tervena liiga suured, näiteks kurk, kapsas, kaalikas jne).
Kõigest 6% koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud koolidest olid taotlenud raha kava tõhusust
suurendavate meetmete toetamiseks. Tegevused, mida selle abil tehti olid spordipäevad, kus finišis jagati
puu- ja köögivilju, puu- ja köögivilja näitus, vitamiinipäevad, õppereisid taludesse. Vastajate hinnangul
paranesid tegevuste mõjul õpilaste teadmised puu- ja köögiviljade kasulikkusest ning õpilased hakkasid
tarbima rohkem puu- ja köögivilju.
92
58
25
4
4
4
81
37
25
17
7
7
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Eestimaiseid vilju ei ole võimalik aastaringselt saada
Eestimaised viljad on kallimad kui mitte-eestimaist päritolu viljad
Eestimaiseid vilju ei saa osta kohalikult pakkujalt (eraisikutest väiketalunikud vms)
Eestimaiseid vilju ei ole võimalik saada piisavas koguses
Eestimaised viljad ei ole nii kvaliteetsed
Muu põhjus
2011 2016
63
Valdav enamik (88%) vastajatest leidis, et koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitumine ning kavas osalemine
on lihtne (2011. aastal 87%). Vastajad nõustusid, et koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitumise ja osalemise
lihtsustamiseks ning soodustamiseks võiks riik enda kanda võtta käibemaksu ja anda stardiraha.
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava tõhusamaks muutmiseks nimetati peamiselt võimalust laiendada puu- ja
köögiviljade valikut, mida on programmi raames lubatud pakkuda ning lubada kasutada teatud juhtudel
programmi raames pakutavaid puu- ja köögivilju ka koolitoiduga koos (joonis 70). Lisaks märgiti ka koguste
suurendamist ja õpilaste harimist. Muude põhjuste all nimetati, et kava võiks laieneda põhikooli lõpuni ning
suurendada tuleks kava raames makstavat toetust.
Joonis 70. Koolipuuvilja ja köögivilja kava efektiivsemaks muutmine
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava katkestanud koolid nimetasid põhjusteks, et käibemaksu ei saanud enam
kanda kuludesse, programm osutus liiga bürokraatlikuks ning programm ei andnud nende arvates
koolitoidule piisavalt lisandväärtust.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga mitteliitunud koolid ei soovi liituda, kuna sellega kaasneb liiga palju
paberimajandust, omavalitsus ei toeta, kool saab ise toidurahadest õpilastele puu- ja köögivilja osta ning ei
pea etteantud sortimendist kinni pidama.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga liitunud koolid arvasid, et kava on väga vajalik. Kavaga mitteliitunud
koolid arvasid et liitumine oleks pigem vajalik, kuna programmi abiga saab rikastada õpilaste toidulauda ja
kujundada tervislikke eluviise ning nii saavad puu- ja köögivilju ka need õpilased, kelle kodune olukord seda
ei võimalda.
62
59
42
26
18
7
6
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Laiendada puu- ja köögiviljade valikut
Lubada kasutada teatud juhtudel programmi raames pakutavaid vilju koos koolitoiduga
Suurendada programmi raames pakutavaid koguseid
Pöörata suuremat rõhku õpilaste harimisele puu- ja köögiviljade söömise kasulikkusest
Pakkuda programmi raames puu- ja köögivilju senisest sagedamini
Ei peakski tegema muudatusi, oleme sellega väga rahul
Muu
64
3.4 Kokkuvõte koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringust koolides
Uuringusse sattunud vahendajatest 84% märkis, et tema poolt esindatud kool osaleb koolipuuvilja ja –
köögivilja kavas, (2011. aastal 54%). Kavaga ei soovi liituda või oli kasvas osalemise lõpetanud 6%
vastanutest. Omavalitsused on hakanud rohkem vastutama koolide osalemise eest kavas (43%), mis võib
olla ka põhjuseks, et nii paljud koolid on liitunud kavaga.
Võrreldes eelmise uuringuga, kus peaaegu kõik uuringus osalenud õpetajad ja õpilased olid kuulnud
koolipuuvilja ja –köögivilja kavast, oli nüüdseks teadlikkus kavast langenud. Kavaga liitunud koolide
õpilastest ja õpetajatest ligi kolmveerand olid teadlikud, et koolipuuvilja ja –köögivilja kava toimub nende
koolis. Seevastu kavaga mitteliitunud koolide õpilasest 69% ja õpetajatest 61% arvasid, et see toimub ka
nende koolis.
Kavaga liitunud koolides said vahendajate hinnangul üle poolte õpilastest vähemalt kolmel kuni neljal
päeval nädalas puuvilju. Köögivilju said üle poolte õpilastest vähemalt ühel kuni kahel päeval nädalas.
Võrreldes 2011. aastal läbi viidud uuringuga on tõusnud igapäevane ning vähemalt kolmel kuni neljal
päeval nädalast puu- ja köögiviljade pakkumine õpilastele. Marjade pakkumine on jätkuvalt väike, kuid
siiski, võrreldes 2011. aastal läbi viidud uuringuga on pakkumine sagenenud, see võib tuleneda sellest, et
marju võib kasutada ka koos magustoiduga ning abikõlbulike toodete juurde on lisandunud külmutatud
marjad.
Võrreldes 2011. aastaga on tõusnud erinevate puuviljade, köögiviljade ning marjade pakkumine nii kavaga
liitunud kui mitteliitunud koolides. Suurenenud on kavaga liitunud koolides vähemalt kolmel päeval puu- ja
köögivilju ning marju saavate lase arv.
Õpilased sõid võrreldes 2011. aastaga kodudes igapäevaselt rohkem puu- ja köögivilju. Kavaga
mitteliitunud koolide õpilased sõid kodudes puu- ja köögivilju rohkem, kui kavaga liitunud koolide õpilased.
Soovitusliku viie portsjoni vajadusest teadis 23% kavaga liitunud ja 21% mitteliitunud koolide õpilastest.
Umbes viiendik lapsevanematest ning neljandik õpetajatest olid teadlikud, et puu- ja köögivilju tuleks süüa
vähemalt viis portsjonit päevas. Võrreldes eelmise uuringuga on kodudes hakatud rohkem tarbima puu- ja
köögivilju. Üle poolte lapsevanematest ja õpilastest märkis, et kodus süüakse puuvilju ning köögivilju
vähemalt viiel päeval nädalas.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava efektiivsemaks muutmiseks tuleks vahendajate hinnangul laiendada puu-
ja köögiviljade valikut, lubada kasutada teatud juhtudel programmi raames pakutavaid puu- ja köögivilju ka
65
koolitoiduga koos ning pöörata rohkem tähelepanu õpilaste harimisele puu- ja köögiviljade söömise
kasulikkusest. Kava raames on loodud võimalus lisaraha taotlemiseks, mille abil viia õpilased
põllumajandusele lähemale, ning mille abil saab harida õpilasi puu- ja köögiviljade kasulikkusest ning nende
söömise vajadusest. Uuringusse sattunud koolidest olid seda võimalust kasutanud vaid 6%. Koolides, kus
taotleti lisaraha märgiti, et toetuse raames tehtud tegevused tõstsid õpilaste teadlikkust puu- ja köögivilja
söömise kasulikkusest ning õpilased hakkasid tarbima rohkem puu- ja köögivilju.
66
4. Järeldused koolipuuvilja ja –köögivilja kava uuringust
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamist alustati 1.–4. klassi õpilastega, alates 2012/2013. õppeaastast
on kaasatud ka koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.
Võrreldes eelmise uuringuga on koolide maksimaalne kaasatus tõusnud 18%. Õpilaste maksimaalne
kaasatus on tõusnud 17%. Omavalitsused on hakanud rohkem vastutama koolide osalemise eest kavas,
mis võib olla ka põhjuseks, et nii paljud koolid on liitunud kavaga.
Kui esimeses uuringus oli valdav osa õpilastest koolipuuvilja ja –köögivilja kavast kuulnud, siis viimases
uuringus oli nende osakaal langenud nii kavas osalevate kui ka mitteosalevate koolide puhul. Sarnaselt
esimese uuringuga oli kavaga liitunud koolide õpilastest ligi ¾ neid, kes arvasid, et koolipuuvilja ja –
köögivilja kava toimub tema koolis. Kavaga mitteliitunud koolide õpilastest 69% oli nüüd arvamusel, et see
toimub ka tema koolis, varasemalt oli neid 8% vähem. Ligi 2/3 lapsevanematest arvas, et nende lapse koolis
toimub koolipuuvilja ja –köögivilja kava, nendest 65% oli ka õigus.
Õpilased nimetasid erinevaid tervisliku toitumisega seotud plakateid, mida nad olid koolis märganud.
Vastustest kerkisid kõige rohkem esile toidupüramiidi ning puuvilja ja köögivilja plakatid, neist esimese
märgatavus oli võrreldes eelmise uuringuga pea kahekordistunud. Põhjusteks, miks õpilased ei toonud
eraldi välja koolipuuvilja ja –köögivilja kava plakatit, võib pakkuda, et koolides on üleval palju erinevaid
palakateid ja õpilastel on keeruline vahet teha, milline plakat millist programmi/kampaaniat tähistab. Kava
plakat ei pruugi koolis üldse üleval olla või on paigutatud selliselt, et see jääb õpilastele märkamatuks.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava plakati märgatavus õpetajate seas on langenud 51%-lt 34%-le.
Võrreldes eelmise uuringuga on laienenud pakutavate viljade sortiment, seeläbi on kasvanud ka eri viljade
valik ühel pakkumisperioodil – kui varem pakuti koolides keskmiselt kuni viis eri vilja, siis praeguseks pakuti
kuni seitse eri vilja. Mitmekülgsem puu- ja köögiviljade valik tagab suurema viljade tarbimise, külluslikumalt
erinevaid toitaineid ja seeläbi positiivsema mõju tervisele. Praegusel hetkel on abikõlbulike toodete
koostamisel eelistatud piirkondlikke tooteid, kuid Eestis ei ole võimalik pakkuda aastaringselt värskeid
kohalikke puu- ja köögivilju. Kavasse võiksid olla kaasatud ka välismaised viljad, arvestades samuti nende
hooajalisust (banaanid, virsikud, tsitruselised, viinamarjad jpm). See lubaks pakkuda veelgi rikkalikumat
valikut.
Kavaga liitunud koolides said vahendajate hinnangul üle poolte õpilastest vähemalt kolmel kuni neljal
päeval nädalas puuvilju. Köögivilju said üle poolte õpilastest vähemalt ühel kuni kahel päeval nädalas.
Võrreldes 2011. aastal läbi viidud uuringuga on tõusnud igapäevane ning vähemalt kolmel kuni neljal
päeval nädalas puu- ja köögiviljade pakkumine õpilastele. Marjade pakkumine on jätkuvalt väike, kuid siiski,
67
võrreldes 2011. aastal läbi viidud uuringuga on pakkumine sagenenud, see võib tuleneda sellest, et marju
võib nüüd kasutada ka koos magustoiduga ning abikõlbulike toodete juurde on lisandunud külmutatud
marjad.
Soovitusliku viie portsjoni vajadusest teadis 23% kavaga liitunud ja 21% mitteliitunud koolide õpilastest.
Umbes viiendik lapsevanematest olid teadlikud, et puu- ja köögivilju tuleks süüa vähemalt viis portsjonit
päevas. Õpilased vastasid, et puu-ja köögivilju tuleb süüa peamiselt sellepärast „et neist saab vitamiine“,
„et olla terve“ ja „need on tervislikud“. Võrreldes eelmise uuringuga on kodudes hakatud sagedamini
tarbima puu- ja köögivilju. Üle poolte lapsevanematest ja õpilastest märkis, et kodus söödi puuvilju ning
köögivilju vähemalt viiel päeval nädalas. Kavaga mitteliitunud koolide õpilased sõid kodus puu- ja köögivilju
rohkem, kui kavaga liitunud koolide õpilased.
Koolipuuvilja ja –köögivilja kava efektiivsemaks muutmiseks on vahendajad välja toonud, et vaja oleks
harida õpilasi puu- ja köögivilja söömise kasulikkusest. Kava raames on loodud võimalus lisaraha
taotlemiseks, mille abil viia õpilased põllumajandusele lähemale, ning mille abil saab harida õpilasi puu- ja
köögiviljade kasulikkusest ning nende söömise vajadusest. Vahendajate küsitlusest tuli välja, et paljud ei ole
teadlikud koolipuuvilja ja –köögivilja kavas toimunud muudatustest, vähene huvi toetuse kasutamise
põhjuseks võib olla ka raha taotlemisega kaasnev liigne bürokraatia ja asjaajamisel liigne keerukus ning kui
kava eest vastutav isik on väljastpoolt kooli ei pruugi ta olla piisavalt motiveeritud lisa ülesannete võtmisel.
Need võivad olla põhjusteks, et ainult 6% uuringusse sattunud kavaga liitunud koolidest olid seda võimalust
kasutanud. Uuringusse sattunud koolidest said toetust neli alla 100 õpilasega kooli, kaks kooli, kus õpib
101-500 õpilast ning üks kool 500 ja enama õpilasega. Piirkonna järgi ei olnud ainsana Kesk-Eesti
piirkonnast ühtegi kooli. Koolides, kus kasutati seotud tegevuste kulude hüvitamist, viidi läbi spordipäevi,
kus finišis jagati puu- ja köögivilju, puu- ja köögivilja näitus, vitamiinipäevi, õppereise taludesse. Vastajate
hinnangul paranesid tegevuste mõjul õpilaste teadmised puu- ja köögiviljade kasulikkusest ning õpilased
hakkasid tarbima rohkem puu- ja köögivilju.
Et muuta koolipuuvilja ja -köögivilja kava paremini toimivamaks, tuleks laiendada puu- ja köögiviljade
valikut, mida on programmi raames lubatud pakkuda ning lubada kasutada teatud juhtudel programmi
raames pakutavaid puu- ja köögivilju ka koolitoiduga koos. Samuti peaks vähendama bürokraatiat ning
kohalikud omavalitsused võiksid enda kanda võtta käibemaksu tasumise.
Uuringu tulemustest võib järeldada, et koolipuuvilja ja –köögivilja kava on koolides hästi vastuvõetud.
Suurenenud on õpilaste ja koolide kaasatus. Samuti on suurenenud ühel pakkumusperioodil eriviljade arv,
68
õpilastele pakutakse värskeid vilju koolides sagedamini ning oluliselt on tõusnud õpetajate vastused väitele
„pole märganud, et õpilased jätaksid puu- ja köögivilju ning marju järele“.
69
Kasutatud kirjandus
Aasvee, K et al. (2014) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. Tervise Arengu Instituut. Tallinn
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02013R1308-20140101&rid=1 (7.02.2017)
Fooddata. Technical University of Denmark: National Food Institute. www.frida.fooddata.dk (7.02.2017)
Haiguste ennetamise projektide 2014. aasta tulemused. https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/ennetusedendus/ennetuse_projektide_tulemused_2014.pdf (7.02.2017)
Jaansoo, S., Pitsi, T. (2008) Menüüd ja retseptid lastele. Juhendmaterjal toitlustajatele. Teine osa. Retseptid. Tervise Arengu Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituut. Tallinn
Kalde, H. (2016) Puuviljakava analüüs. Diplomitöö Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituut. Tallinn
Kask, I. (2012) Uuring koolipuuviljakava hindamiseks. Aruanne Tervise Arengu Instituudile. GfK Custom Research Baltic . Tallinn https://intra.tai.ee/images/prints/documents/134486101373_Uuring%20koolipuuviljakava%20hindamiseks_aruanne.pdf (7.02.2017)
Lemetti, I. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise riiklik strateegia. Maaeluministeerium 07.2016 http://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/strateegia-koolipuuvili-rakendamine-2016.pdf (7.02.2017)
Liu, R.H. (2013) Health-Promoting Components of Fruits and Vegetables in the Diet. The National Center for Biotechnology Information 4 (3) 384S–392S. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3650511/ (7.02.2017)
Noot, A. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise riiklik strateegia. Maaeluministeerium 07.2015 http://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/strateegia-koolipuuvili-rakendamine-2015.odt (7.02.2017)
Pitsi, T., Oja, L.(2012) Ülevaade koolipuuviljakava rakendumisest Eestis. Raport. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/134485968672_Ulevaade%20koolipuuviljakava%20rakendumisest%20Eestis.pdf (7.02.2017)
Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku toitumise uuring 2013-2015 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud (7.02.2017)
Tervise Arengu Instituut. Puu- ja köögiviljad http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/puu-ja-koogiviljad (7.02.2017)
Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas www.tka.nutridata.ee (7.02.2017)
Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2016. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017
Tekkel, M., Veideman,T. (2014) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_tervisek2itumise_uuring_2014.pdf (7.02.2017)
World Health Organization. Diet, nutrition and the prevention of chronic diseases. 2003 http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/42665/1/WHO_TRS_916.pdf
70
Lisad
71
Lisa 1. Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas maakondade lõikes
Maakond/ periood
2011
_04
2011
_05
2012
_01
2012
_02
2012
_03
2012
_04
2012
_05
2013
_01
2013
_02
2013
_03
2013
_04
2013
_05
2014
_01
2014
_02
2014
_03
2014
_04
2014
_05
2015
_01
2015
_02
2015
_03
2015
_04
2015
_05
HARJU MAAKOND
osalenud õpilasi
13024 19140 16046 19372 21527 7663 25056 24870 25610 27567 15691 28218 28918 28198 30866 23984 34299 34907 33022 24355 16214 27371
osalenud koole (134)
62 93 80 97 106 45 99 97 107 113 74 117 117 122 128 111 133 134 120 96 65 108
HIIU MAAKOND
osalenud õpilasi
136 130 130 130 130 130 161 161 161 199 161 158 158 156 157 151 151 152 152 152 0 160
osalenud koole (2)
1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 1
IDA-VIRU MAAKOND
osalenud õpilasi
3884 3854 3762 4036 4536 3173 5029 4947 5086 7237 1984 5494 4905 5233 6366 6062 2564 6834 5854 4440 1410 4266
osalenud koole (32)
26 25 23 24 28 18 23 25 25 32 12 27 24 26 30 31 17 32 29 23 7 21
JÕGEVA MAAKOND
osalenud õpilasi
689 276 146 231 189 188 401 365 357 455 415 301 494 222 449 422 444 406 433 437 288 365
osalenud koole (8)
8 6 3 5 4 4 6 6 6 7 6 5 8 4 7 7 7 7 7 6 4 5
JÄRVA MAAKOND
osalenud õpilasi
708 767 698 847 971 367 846 1254 1092 1457 591 1144 999 1159 1212 1375 928 1189 1278 1221 457 762
osalenud koole (15)
7 9 11 12 11 7 10 14 11 15 9 11 13 11 14 15 15 13 14 14 5 7
72
Lisa 1 järg. Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas maakondade lõikes
Maakond/ periood
2011
_04
2011
_05
2012
_01
2012
_02
2012
_03
2012
_04
2012
_05
2013
_01
2013
_02
2013
_03
2013
_04
2013
_05
2014
_01
2014
_02
2014
_03
2014
_04
2014
_05
2015
_01
2015
_02
2015
_03
2015
_04
2015
_05
LÄÄNE MAAKOND
osalenud õpilasi
124 593 221 592 819 599 441 1278 898 901 679 412 824 995 905 1482 953 958 945 959 613 396
osalenud koole (18)
7 12 9 12 14 10 10 16 13 13 9 7 11 13 12 18 12 13 12 13 6 8
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
osalenud õpilasi
590 704 494 913 840 554 1326 1438 1502 1245 1297 1487 1250 2031 1319 2329 1302 1938 1635 1588 857 1789
osalenud koole (19)
9 10 8 12 11 7 12 13 15 14 12 14 13 14 13 19 12 15 16 15 8 13
PÕLVA MAAKOND
osalenud õpilasi
654 811 809 575 705 569 549 920 893 735 962 1049 939 1274 1007 1799 1577 820 794 519 533 803
osalenud koole (19)
12 14 14 11 12 11 9 13 14 12 14 13 11 13 10 19 13 12 11 8 9 11
PÄRNU MAAKOND
osalenud õpilasi
1726 2310 1779 2630 2387 1368 3036 3097 3560 4050 1734 3652 3036 3570 3378 3353 3553 3428 2747 3632 1095 3524
osalenud koole (36)
16 21 16 24 20 15 23 29 33 36 25 27 27 30 29 31 27 28 25 22 17 22
RAPLA MAAKOND
osalenud õpilasi
883 339 339 397 424 428 619 569 588 597 597 573 550 551 550 710 593 603 186 587 64 562
osalenud koole (8)
5 2 2 4 4 4 5 5 6 6 6 5 5 5 5 8 5 6 4 5 1 4
73
Lisa 1 järg. Koolide ja õpilaste kaasatus koolipuuvilja ja –köögivilja kavas maakondade lõikes
Maakond/ periood
2011
_04
2011
_05
2012
_01
2012
_02
2012
_03
2012
_04
2012
_05
2013
_01
2013
_02
2013
_03
2013
_04
2013
_05
2014
_01
2014
_02
2014
_03
2014
_04
2014
_05
2015
_01
2015
_02
2015
_03
2015
_04
2015
_05
SAARE MAAKOND
osalenud õpilasi
954 1015 829 784 738 642 1133 1254 1242 1224 661 1345 1291 1377 1348 1779 1256 1375 1369 1303 675 1347
osalenud koole (17)
12 14 13 11 11 9 11 11 12 11 10 14 12 14 13 17 13 13 13 12 8 12
TARTU MAAKOND
osalenud õpilasi
3170 1049 1706 1769 2124 1280 2415 3232 3654 4213 2865 2787 4332 2979 4304 4381 3809 2350 2943 3518 1687 2595
osalenud koole (29)
20 13 17 19 23 15 20 22 24 29 18 19 24 19 24 29 21 17 18 19 11 17
VALGA MAAKOND
osalenud õpilasi
584 754 811 675 739 432 861 695 903 818 680 674 552 341 663 931 627 411 706 192 653 396
osalenud koole (10)
6 7 9 9 7 6 9 5 10 7 8 7 4 5 6 10 6 6 8 5 7 6
VILJANDI MAAKOND
osalenud õpilasi
1261 512 629 702 488 480 679 1066 1104 813 1012 811 967 602 1062 1652 1024 1130 1204 1052 754 1280
osalenud koole (25)
15 14 16 19 14 15 12 19 21 15 18 15 19 11 21 25 13 17 19 17 11 15
VÕRU MAAKOND
osalenud õpilasi
955 433 502 401 300 261 412 434 556 527 368 502 580 586 696 801 690 639 704 562 332 439
osalenud koole (13)
11 8 11 10 8 7 7 8 10 10 7 9 10 9 11 13 10 10 11 9 6 6
KOKKU
osalenud õpilasi
29 336 32 687 28 901 34 054 36 917 18 134 42 964 45 580 47 206 52 038 29 697 48 607 49 795 49 274 54 282 51 368 53 770 57 140 53 972 44 517 25 632 46 055
osalenud koole (355)
217 249 233 270 274 174 257 284 308 322 229 291 299 297 324 355 305 324 308 265 165 256
74
Lisa 2. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Aedsalat
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 166 45 1302 8 0,27 127
2011_05 122 65 1609 9 0,53 76
2012_01 274 66 1457 8 0,24 188
2012_02 47 147 2644 11 3,12 18
2012_03 29 89 2662 13 3,10 11
2012_04 53 80 1419 8 1,52 37
2012_05 28 90 2539 10 3,21 11
2013_01 28 131 2652 12 4,61 11
2013_02 37 144 2137 10 3,88 17
2013_03 41 209 2548 12 5,04 16
2013_04 32 177 2982 10 5,52 11
2013_05 74 315 3822 18 4,23 19
2014_01 80 275 4146 17 3,44 19
2014_02 100 358 3998 17 3,58 25
2014_03 85 343 4121 18 4,02 21
2014_04 28 144 2864 12 5,07 10
2014_05 154 501 4671 20 3,24 33
2015_01 84 399 5264 21 4,74 16
2015_02 105 500 7572 26 4,77 14
2015_03 21 70 1371 7 3,29 15
2015_04 67 332 5093 17 4,97 13
2015_05 19 92 2621 9 4,91 7
Brokoli
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2012_02 1 1 25 1 1,74 22
2013_01 16 28 291 2 1,70 56
2013_02 155 244 3269 12 1,57 47
2013_03 6 13 357 2 2,03 17
2013_04 50 116 1905 7 2,34 26
2013_05 39 75 1408 5 1,93 28
2014_01 117 151 3741 13 1,29 31
2014_02 3 11 374 2 3,27 9
2014_03 68 80 3010 10 1,18 22
2014_04 1 1 38 1 1,65 14
2014_05 67 143 1325 4 2,13 51
2015_01 260 351 3380 12 1,35 77
2015_02 95 156 4365 14 1,65 22
2015_03 19 52 654 2 2,69 30
2015_04 17 41 714 2 2,39 24
2015_05 31 44 931 5 1,40 34
75
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Jõhvikad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_05 181 250 1965 9 1,38 92
2013_01 10 40 245 1 4,00 41
2013_05 144 600 4370 14 4,16 33
2014_01 12 52 716 2 4,23 17
2014_02 177 743 3537 13 4,20 50
2014_03 16 52 411 1 3,19 40
2014_05 37 232 1281 4 6,21 29
2015_01 5 39 425 1 7,07 13
2015_03 7 37 543 1 5,00 13
Juurseller
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_05 132 23 397 2 0,17 333
2012_01 26 14 161 2 0,53 162
2012_02 12 2 188 2 0,14 63
2012_03 1 1 24 1 0,63 50
2012_05 7 4 66 1 0,56 113
2013_01 18 18 118 2 0,95 156
2013_02 18 18 432 2 1,03 42
2013_03 23 15 536 3 0,67 42
2013_04 9 6 449 3 0,65 20
2013_05 30 33 929 3 1,08 33
2014_01 9 8 1427 4 0,91 6
2014_02 103 72 4194 16 0,71 24
2014_03 5 4 35 1 0,97 131
2014_04 2 2 64 1 0,99 34
2014_05 19 20 1162 4 1,10 16
2015_01 1 1 155 1 0,67 9
2015_02 9 10 382 2 1,16 22
2015_03 35 35 1076 4 1,00 33
2015_04 2 1 74 1 0,64 22
2015_05 3 2 420 1 0,60 7
Kaunviljad, poetatud või poetamata
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 170 253 1607 6 1,48 106
2012_05 1 7 91 1 7,20 11
2013_04 8 11 42 1 1,51 179
2014_01 3 3 36 1 1,34 69
2014_03 3 3 37 1 1,34 68
2014_04 3 3 38 1 1,34 66
2015_02 30 31 1015 3 1,03 30
76
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Kaalikas
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 857 232 3737 27 0,27 229
2011_05 4724 1370 12221 78 0,29 387
2012_01 4286 1832 13074 81 0,43 328
2012_02 2454 1530 17988 101 0,62 136
2012_03 1732 1012 12725 80 0,58 136
2012_04 482 372 5660 35 0,77 85
2012_05 2372 2174 19537 106 0,92 121
2013_01 2221 1487 18973 102 0,67 117
2013_02 2895 1901 21658 125 0,66 134
2013_03 3002 1720 25163 140 0,57 119
2013_04 575 578 9251 52 1,01 62
2013_05 2952 1960 24953 130 0,66 118
2014_01 3413 2420 26883 137 0,71 127
2014_02 3759 2708 30506 147 0,72 123
2014_03 3213 2328 25901 133 0,72 124
2014_04 1479 927 17878 96 0,63 83
2014_05 2575 1731 24226 117 0,67 106
2015_01 2728 1850 24567 124 0,68 111
2015_02 2607 1626 25083 108 0,62 104
2015_03 2063 1380 22095 94 0,67 93
2015_04 1000 754 12659 60 0,75 79
2015_05 1430 847 22654 92 0,59 63
Kirsid
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 14 29 155 2 2,06 92
2012_05 9 10 19 1 1,16 474
2013_01 5 12 146 1 2,45 34
2013_05 5 14 65 1 2,75 77
2014_01 13 33 68 1 2,67 184
2014_03 8 40 420 1 5,00 19
2014_04 56 303 452 2 5,39 125
2015_01 1 6 37 1 6,00 27
2015_02 3 5 66 1 2,00 38
2015_03 3 5 66 1 2,00 38
2015_05 8 15 67 1 2,00 112
77
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Kapsas
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 1092 1237 6475 44 1,13 169
2011_05 2481 796 8521 67 0,32 291
2012_01 2561 825 12256 78 0,32 209
2012_02 5701 1083 12736 79 0,19 448
2012_03 4946 1155 13582 81 0,23 364
2012_04 2390 629 6664 49 0,26 359
2012_05 4050 878 11786 71 0,22 344
2013_01 3458 822 12446 77 0,24 278
2013_02 4777 1259 14092 90 0,26 339
2013_03 5531 1575 18336 107 0,28 302
2013_04 2656 1291 16049 80 0,49 165
2013_05 5727 1870 18122 96 0,33 316
2014_01 5272 1444 14972 89 0,27 352
2014_02 5499 1558 18297 102 0,28 301
2014_03 6602 2364 24382 120 0,36 271
2014_04 2568 1287 13518 81 0,50 190
2014_05 4457 1031 17630 93 0,23 253
2015_01 4128 1002 19663 98 0,24 210
2015_02 5043 1411 19406 97 0,28 260
2015_03 5272 2366 20140 95 0,45 262
2015_04 3745 2080 14490 61 0,56 258
2015_05 2273 568 13962 67 0,25 163
Külmutatud marjad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2012_05 584 1456 7791 34 2,49 75
2013_01 279 656 4367 18 2,35 64
2013_02 845 2126 9006 41 2,52 94
2013_03 729 1808 9224 41 2,48 79
2013_04 98 303 3004 14 3,10 33
2013_05 543 1562 6629 31 2,88 82
2014_01 746 2357 12858 55 3,16 58
2014_02 785 2296 11772 54 2,93 67
2014_03 618 1671 7449 39 2,70 83
2014_04 435 1100 6708 33 2,53 65
2014_05 694 1781 6019 34 2,57 115
2015_01 1105 2944 10095 47 2,66 109
2015_02 802 1905 10429 50 2,38 77
2015_03 465 1170 5602 30 2,52 83
2015_04 306 842 4023 19 2,75 76
2015_05 429 1059 9258 37 2,47 46
78
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Kõrvits
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2012_01 31 4 44 1 0,13 695
2012_03 5 17 53 1 3,32 94
2012_05 8 4 49 1 0,45 169
2013_01 25 17 53 1 0,68 475
2013_03 11 16 161 1 1,50 66
2013_05 58 28 563 3 0,48 102
2014_01 176 86 3547 13 0,49 50
2014_02 84 42 236 3 0,50 354
2014_03 10 14 264 1 1,38 39
2014_04 26 26 286 4 0,99 90
2014_05 15 14 468 3 0,93 33
2015_01 33 42 458 4 1,28 72
2015_02 224 157 438 5 0,70 512
2015_03 4 7 93 1 1,80 41
2015_04 24 10 105 1 0,40 229
2015_05 24 15 540 2 0,63 44
Kurk
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 3625 2654 12722 92 0,73 285
2011_05 7992 4599 22986 141 0,58 348
2012_01 8087 5618 19569 139 0,69 413
2012_02 4015 6877 25333 158 1,71 158
2012_03 4673 8141 22954 150 1,74 204
2012_04 1907 2762 12190 94 1,45 156
2012_05 3950 5211 26059 146 1,32 152
2013_01 5215 10045 34807 193 1,93 150
2013_02 3914 9410 27708 177 2,40 141
2013_03 5447 11760 32045 189 2,16 170
2013_04 2160 3674 20410 142 1,70 106
2013_05 4881 5635 27851 167 1,15 175
2014_01 5178 9780 35945 194 1,89 144
2014_02 4691 11762 29551 173 2,51 159
2014_03 6700 12662 35289 202 1,89 190
2014_04 4400 5962 30951 182 1,36 142
2014_05 6421 9775 31735 179 1,52 202
2015_01 5348 9483 33682 189 1,77 159
2015_02 6163 13979 37496 192 2,27 164
2015_03 5902 11781 33552 171 2,00 176
2015_04 2451 4656 17778 95 1,90 138
2015_05 2720 3811 29212 145 1,40 93
79
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Lillkapsas
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 405 178 1797 12 0,44 225
2011_05 2517 661 7367 44 0,26 342
2012_01 1833 613 6275 38 0,33 292
2012_02 485 544 4665 29 1,12 104
2012_03 524 779 7199 41 1,49 73
2012_04 315 477 3886 25 1,51 81
2012_05 923 917 7814 45 0,99 118
2013_01 837 1136 11052 60 1,36 76
2013_02 880 1253 13145 70 1,42 67
2013_03 874 1715 13323 69 1,96 66
2013_04 265 540 5811 33 2,04 46
2013_05 1435 1505 18217 93 1,05 79
2014_01 1201 1487 14565 74 1,24 82
2014_02 858 1388 12854 70 1,62 67
2014_03 1115 1538 14659 78 1,38 76
2014_04 872 1182 11673 63 1,36 75
2014_05 1198 1573 13359 69 1,31 90
2015_01 1343 2018 14410 74 1,50 93
2015_02 977 1697 15166 73 1,74 64
2015_03 691 1090 7741 47 1,58 89
2015_04 631 925 8611 37 1,47 73
2015_05 823 994 13478 66 1,21 61
Lehtkapsas
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_05 52 40 285 2 0,77 182
2012_01 111 3 81 1 0,03 1365
2012_03 143 35 414 3 0,24 345
2012_05 43 97 271 1 2,25 160
2013_01 11 6 361 2 0,53 29
2013_02 21 28 1632 6 1,36 13
2013_03 75 85 2175 8 1,14 34
2013_04 21 36 1349 6 1,72 15
2013_05 103 101 2618 8 0,97 39
2014_01 142 132 1917 10 0,93 74
2014_02 78 130 1544 7 1,67 50
2014_03 177 200 2104 11 1,13 84
2014_04 161 192 3264 15 1,19 49
2014_05 245 252 2808 10 1,03 87
2015_01 118 182 3275 11 1,54 36
2015_02 183 176 3068 12 0,96 60
2015_03 17 19 795 4 1,13 22
2015_04 80 121 2420 9 1,53 33
2015_05 31 48 946 4 1,55 32
80
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Maasikad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 1026 505 2844 13 0,49 361
2012_03 233 698 2797 17 3,00 83
2012_04 59 164 739 4 2,78 80
2012_05 21 49 186 2 2,31 114
2013_01 35 86 380 4 2,44 92
2013_02 15 48 124 3 3,13 123
2013_03 87 285 1148 11 3,26 76
2013_04 264 867 3827 20 3,29 69
2013_05 40 124 910 6 3,10 44
2014_01 13 35 194 4 2,82 64
2014_02 1 2 45 1 2,16 18
2014_03 717 1854 8958 37 2,59 80
2014_04 417 1254 3735 21 3,00 112
2014_05 85 188 943 6 2,22 90
2015_01 33 82 495 6 2,50 66
2015_02 71 234 577 6 3,27 124
2015_03 291 1150 5504 25 3,95 53
2015_04 113 535 1536 7 4,74 74
2015_05 15 35 223 4 2,39 65
Muu söödav kapsas perekonnast Brassica
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 854 231 2534 15 0,27 337
2011_05 2945 304 6036 33 0,10 488
2012_01 2479 445 6928 36 0,18 358
2012_02 1675 617 7223 39 0,37 232
2012_03 1596 875 6902 36 0,55 231
2012_04 431 295 3971 21 0,69 108
2012_05 981 578 8430 34 0,59 116
2013_01 1082 587 8704 37 0,54 124
2013_02 1288 627 9678 38 0,49 133
2013_03 1151 621 9817 38 0,54 117
2013_04 521 539 8249 33 1,04 63
2013_05 1091 947 8871 34 0,87 123
2014_01 1009 747 11039 42 0,74 91
2014_02 1210 699 10396 40 0,58 116
2014_03 1615 1369 10537 39 0,85 153
2014_04 918 783 9612 36 0,85 96
2014_05 1442 907 9991 37 0,63 144
2015_01 1565 740 10968 42 0,47 143
2015_02 1794 935 12091 38 0,52 148
2015_03 763 745 5554 19 0,98 137
2015_04 644 742 7998 27 1,15 81
2015_05 756 721 8680 27 0,95 87
81
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Mustikad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2013_01 20 100 328 2 5,00 61
2013_03 4 25 38 1 6,00 108
2013_05 2 12 23 1 6,90 78
2014_05 22 142 395 3 6,38 56
2015_05 47 223 480 3 4,80 97
Naeris
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2012_02 4 8 110 1 2,25 33
2013_01 3 4 18 1 1,27 167
2013_02 1 1 18 1 0,67 56
2013_03 15 17 314 3 1,09 48
2013_05 12 9 113 1 0,75 106
2014_01 150 120 711 3 0,80 211
2014_02 19 11 565 4 0,57 33
2014_04 16 4 247 2 0,25 66
2015_01 1 1 93 1 0,85 11
2015_05 8 6 120 1 0,75 67
Nuikapsas
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 9 11 148 1 1,27 61
2011_05 811 95 1226 8 0,12 662
2012_01 1857 269 2767 14 0,14 671
2012_02 315 86 1251 7 0,27 252
2012_03 26 41 651 4 1,57 40
2012_05 223 261 3271 14 1,17 68
2013_01 114 142 1282 9 1,25 89
2013_02 216 412 3995 17 1,91 54
2013_03 501 547 4094 18 1,09 122
2013_04 18 43 180 3 2,42 98
2013_05 310 378 4585 20 1,22 68
2014_01 570 767 4959 23 1,35 115
2014_02 422 656 5306 24 1,56 79
2014_03 819 1054 8007 36 1,29 102
2014_04 350 510 2182 17 1,46 160
2014_05 298 391 2412 15 1,31 124
2015_01 625 888 5486 26 1,42 114
2015_02 531 882 6536 30 1,66 81
2015_03 431 788 3083 17 1,83 140
2015_04 201 420 1649 10 2,09 122
2015_05 212 274 3830 20 1,29 55
82
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Pirnid
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 10256 7674 22640 166 0,75 453
2011_05 9681 9141 24477 182 0,94 396
2012_01 8807 8869 25994 192 1,01 339
2012_02 14330 10592 30264 214 0,74 473
2012_03 18093 13760 30726 214 0,76 589
2012_04 6399 5075 15520 135 0,79 412
2012_05 14607 16002 31079 200 1,10 470
2013_01 14916 15348 39153 222 1,03 381
2013_02 17814 19998 42146 250 1,12 423
2013_03 19503 26343 43132 250 1,35 452
2013_04 6546 10033 23907 162 1,53 274
2013_05 16848 16374 41235 232 0,97 409
2014_01 17878 13918 45594 258 0,78 392
2014_02 21097 15544 42097 244 0,74 501
2014_03 28080 23439 42996 253 0,83 653
2014_04 14591 12896 39015 242 0,88 374
2014_05 21821 15734 39451 222 0,72 553
2015_01 25515 20265 44044 251 0,79 579
2015_02 23589 20032 48902 265 0,85 482
2015_03 21570 21579 39173 224 1,00 551
2015_04 9581 9894 21872 125 1,03 438
2015_05 10643 9477 40887 210 0,89 260
Peasalat
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_05 129 46 240 2 0,36 537
2012_01 1131 99 1958 9 0,09 578
2012_02 10 10 450 2 1,05 22
2012_03 96 136 1948 9 1,42 49
2012_04 3 5 170 1 1,67 17
2012_05 165 193 2541 9 1,17 65
2013_01 70 193 2541 9 2,75 28
2013_02 292 361 3230 11 1,24 90
2013_03 207 276 3477 13 1,33 60
2013_04 15 13 119 1 0,86 127
2013_05 101 90 2669 9 0,90 38
2014_01 145 145 2877 11 1,00 50
2014_02 187 222 2700 10 1,19 69
2014_03 218 234 2660 9 1,07 82
2014_04 133 141 3069 12 1,06 43
2014_05 10 16 65 1 1,66 148
2015_01 623 849 3031 10 1,36 206 2015_02 184 357 3131 13 1,94 59
2015_03 123 263 3398 12 2,14 36
2015_04 5 11 148 2 1,97 37
2015_05 205 242 2982 9 1,18 69
83
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Ploomid
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 189 119 900 6 0,63 210
2011_05 8065 3744 20002 120 0,46 403
2012_01 2554 1481 6337 46 0,58 403
2012_02 436 598 1996 14 1,37 219
2012_03 422 690 2071 16 1,64 204
2012_04 57 78 182 4 1,38 311
2012_05 6745 8072 24798 138 1,20 272
2013_01 2780 3511 14639 74 1,26 190
2013_02 457 724 3090 21 1,58 148
2013_03 1937 3596 11561 61 1,86 168
2013_04 400 811 4334 22 2,03 92
2013_05 10227 9501 34060 188 0,93 300
2014_01 2276 2639 17196 83 1,16 132
2014_02 451 916 6527 32 2,03 69
2014_03 805 2075 6432 31 2,58 125
2014_04 4216 3385 20595 112 0,80 205
2014_05 6985 6246 28875 151 0,89 242
2015_01 1676 1650 11643 61 0,98 144
2015_02 625 866 4407 21 1,39 142
2015_03 1422 3239 8383 41 2,28 170
2015_04 174 376 2783 14 2,16 62
2015_05 6858 6383 34356 160 0,93 200
Porgand
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 2741 2482 15783 109 0,91 174
2011_05 5247 5002 25509 168 0,95 206
2012_01 3414 4953 23520 159 1,45 145
2012_02 13642 6239 28688 187 0,46 476
2012_03 16714 7516 28114 182 0,45 595
2012_04 4330 2086 11737 102 0,48 369
2012_05 13342 6614 35359 186 0,50 377
2013_01 13694 6310 37604 198 0,46 364
2013_02 17236 8205 39781 225 0,48 433
2013_03 17718 9977 40632 217 0,56 436
2013_04 5953 3368 21606 136 0,57 276
2013_05 15938 9484 41358 224 0,60 385
2014_01 15567 7528 40977 215 0,48 380
2014_02 16386 7780 41301 217 0,47 397
2014_03 20521 10802 43324 230 0,53 474
2014_04 9759 4693 35612 198 0,48 274
2014_05 14599 7452 38839 196 0,51 376
2015_01 16381 7278 43159 216 0,44 380
2015_02 15574 7386 42154 211 0,47 369
2015_03 11650 6639 32985 175 0,57 353
2015_04 7862 4832 18585 96 0,61 423
2015_05 6796 3478 32085 157 0,51 212
84
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Redis
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 728 638 6473 32 0,88 112
2011_05 787 343 5868 28 0,44 134
2012_01 526 287 3499 18 0,55 150
2012_02 315 450 5650 28 1,43 56
2012_03 1263 1932 12258 61 1,53 103
2012_04 306 438 6066 34 1,43 50
2012_05 904 973 12963 49 1,08 70
2013_01 407 500 8234 35 1,23 49
2013_02 1034 1842 16491 63 1,78 63
2013_03 1352 2488 15107 68 1,84 90
2013_04 358 482 10404 47 1,35 34
2013_05 485 622 9791 40 1,28 50
2014_01 457 655 11254 48 1,43 41
2014_02 902 1584 15585 65 1,76 58
2014_03 1544 1940 23008 98 1,26 67
2014_04 387 501 10045 49 1,30 39
2014_05 1117 1704 17418 59 1,52 64
2015_01 1138 1740 16081 65 1,53 71
2015_02 970 1672 19353 76 1,72 50
2015_03 593 908 9428 45 1,53 63
2015_04 792 1273 12188 47 1,61 65
2015_05 488 603 16240 54 1,24 30
Seller
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 10 5 385 2 0,48 27
2011_05 128 20 1183 7 0,16 108
2012_01 185 23 1048 5 0,13 176
2012_02 62 62 2828 14 1,01 22
2012_03 47 54 2312 10 1,14 21
2012_04 25 28 1357 7 1,12 18
2012_05 49 69 3464 12 1,42 14
2013_01 107 130 5778 21 1,21 19
2013_02 47 57 3680 12 1,22 13
2013_03 67 74 5344 18 1,10 13
2013_04 16 19 1371 5 1,17 12
2013_05 83 101 5766 21 1,21 14
2014_01 129 135 6634 24 1,05 19
2014_02 101 123 4051 16 1,22 25
2014_03 22 27 1511 7 1,21 15
2014_04 19 23 1831 7 1,21 10
2014_05 80 98 3659 13 1,22 22
2015_01 147 119 5818 20 0,81 25
2015_02 100 110 7186 24 1,10 14
2015_04 68 88 3678 13 1,29 19
2015_05 52 54 3341 13 1,02 16
85
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Söögipeet
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 72 35 463 2 0,48 156
2011_05 79 61 494 6 0,77 161
2012_01 292 56 1354 8 0,19 216
2012_02 280 84 1056 5 0,30 265
2012_03 404 110 2640 13 0,27 153
2012_04 148 23 278 2 0,15 531
2012_05 426 78 3875 15 0,18 110
2013_01 93 32 718 7 0,35 129
2013_02 488 107 4493 24 0,22 109
2013_03 322 96 1171 13 0,30 275
2013_04 59 18 393 4 0,31 151
2013_05 312 91 833 7 0,29 374
2014_01 545 123 5465 26 0,23 100
2014_02 303 61 4527 22 0,20 67
2014_03 394 113 4923 22 0,29 80
2014_04 150 63 1888 11 0,42 79
2014_05 202 71 2378 14 0,35 85
2015_01 500 116 5809 27 0,23 86
2015_02 727 266 5304 23 0,37 137
2015_03 361 104 5873 27 0,29 61
2015_04 238 89 1273 7 0,37 187
2015_05 359 97 3820 13 0,27 94
Suvikõrvits
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_05 27 15 576 2 0,54 47
2012_02 9 33 130 1 3,47 73
2012_03 22 35 396 2 1,56 56
2012_05 28 22 493 2 0,77 58
2013_01 42 62 1658 6 1,47 25
2013_02 26 66 817 4 2,55 32
2013_03 33 61 1754 7 1,87 19
2013_04 36 68 1716 7 1,87 21
2013_05 85 110 2286 10 1,30 37
2014_01 43 80 1046 4 1,86 41
2014_02 31 60 1210 5 1,96 25
2014_03 87 120 924 5 1,39 94
2014_04 7 11 503 3 1,53 14
2014_05 140 180 3527 14 1,28 40
2015_01 36 65 1716 5 1,82 21
2015_02 20 74 1240 4 3,61 16
2015_03 7 19 858 3 2,57 9
2015_04 19 41 517 2 2,17 37
2015_05 59 68 1835 7 1,15 32
86
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Sõstrad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2013_01 17 43 332 3 2,51 52
2013_03 10 20 60 1 2,04 167
2013_04 17 41 468 3 2,41 36
2014_04 3 7 122 2 2,22 25
Tomat
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 2550 2019 13548 81 0,79 188
2011_05 4566 4651 22679 131 1,02 201
2012_01 3973 3033 18075 114 0,76 220
2012_02 2397 4132 17202 109 1,72 139
2012_03 3292 4928 15395 100 1,50 214
2012_04 1055 1466 8496 68 1,39 124
2012_05 4052 4954 26643 124 1,22 152
2013_01 3885 5703 29714 148 1,47 131
2013_02 3546 5603 24661 139 1,58 144
2013_03 3352 6357 24810 137 1,90 135
2013_04 1430 2498 17232 104 1,75 83
2013_05 3359 3576 23999 125 1,06 140
2014_01 3721 4904 27257 150 1,32 137
2014_02 3064 5524 23272 134 1,80 132
2014_03 5401 9554 31634 171 1,77 171
2014_04 2726 4152 27108 154 1,52 101
2014_05 4174 6678 28446 148 1,60 147
2015_01 3837 6697 28511 154 1,75 135
2015_02 4186 8246 33093 162 1,97 127
2015_03 4932 9312 27923 140 1,89 177
2015_04 1875 3696 16727 79 1,97 112
2015_05 1944 3427 28893 122 1,76 67
87
Lisa 2 järg. Viljade pakkumine perioodide kaupa
Vaarikad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2013_02 13 50 395 2 4,01 32
2013_03 45 219 406 2 4,86 111
2013_05 11 50 282 6 4,74 37
2014_01 50 83 216 1 1,65 231
2014_04 2 9 37 1 4,65 54
2014_05 28 103 737 6 3,73 37
2015_01 13 57 459 2 4,35 29
2015_02 26 114 569 4 4,47 45
2015_03 20 94 672 4 4,71 30
2015_05 10 44 95 1 4,36 105
Õunad
Periood Kogus kg Maksumus EUR Õpilasi Koole Keskmine kg hind perioodil EUR
Keskmine kogus õpilasele, g/perioodil
2011_04 14861 9051 27256 184 0,61 545
2011_05 11616 11060 29689 204 0,95 391
2012_01 7940 9299 25724 197 1,17 309
2012_02 24289 13736 32485 246 0,57 748
2012_03 28197 18299 33311 242 0,65 846
2012_04 11141 7930 16909 153 0,71 659
2012_05 22677 14376 40940 230 0,63 554
2013_01 27914 17563 40735 243 0,63 685
2013_02 33546 20709 45896 289 0,62 731
2013_03 37612 12263 45929 281 0,57 819
2013_04 15310 10239 27760 199 0,67 552
2013_05 22337 14461 41612 214 0,65 537
2014_01 27532 16108 45931 260 0,59 599
2014_02 32170 18196 44779 265 0,57 718
2014_03 42937 23894 46634 282 0,56 921
2014_04 21961 12230 38171 244 0,56 575
2014_05 32636 17587 44570 249 0,54 732
2015_01 35563 19621 49615 284 0,55 717
2015_02 36684 19603 50234 286 0,53 730
2015_03 33512 20875 34893 224 0,62 960
2015_04 16366 10860 23441 146 0,66 698
2015_05 14050 8828 39395 212 0,63 357
88
Lisa 3. Küsitlustöö raport
KOOLIPUUVILJA JA –KÖÖGIVILJA KAVA HINDAMISE UURINGU
KÜSITLUSTÖÖ RAPORT
Uuringu sisu
Uuring hõlmas koolipuuvilja ja –köögivilja kava hindamise eesmärgil küsitluse läbiviimist IV klassi õpilaste,
nende vanemate, õpetajate (I-V klasside klassijuhatajad) ning koolipuuvilja ja –köögivilja programmi
vahendajate seas.
Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja riikliku koolipuuvilja ja –köögivilja kava efektiivsus ja märgatavus
erinevates sihtrühmades ning laste harjumused ja eelistused puu- ja köögiviljade söömise osas.
Küsitlusankeedid koostas Tervise Arengu Instituut.
Koolide valik
EHISe andmetel oli Eestis 2014/2015 õppeaastal kokku 505 üldhariduskooli, kus oli esindatud ka
algkooliaste. Neist 492 koolis olid esindatud ka neljandad klassid.
Koolide valim moodustati proportsionaalsena üldkogumile, arvestades kolme parameetrit:
a) Kas kool on liitunud koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga (jah/ei);
b) Kooli suurus jaotatuna õpilaste arvu alusel kolme gruppi (kuni 100 õpilast, 101-500 õpilast, üle 500 õpilase);
c) Regioonid NUTS III tasemest lähtuvalt (Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti).
Põhja-Eesti: Harju maakond
Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond
Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.
Üldkogumi proportsioonid nimetatud parameetrite alusel olid järgnevad (EHISe andmed 2014/2015
õppeaasta kohta ning TAI poolt edastatud andmed koolide osalemise kohta koolipuuvilja ja-
köögiviljakavas):
89
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga liitunud koolid – üldkogum
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 16 46 49 111
Lääne-Eesti 33 27 7 67
Kesk-Eesti 28 13 9 50
Kirde-Eesti 9 13 8 30
Lõuna-Eesti 53 45 17 115
Kokku: 139 144 90 373
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga mitteliitunud koolid – üldkogum
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 20 8 5 33
Lääne-Eesti 11 6 0 17
Kesk-Eesti 18 8 1 27
Kirde-Eesti 1 7 2 10
Lõuna-Eesti 34 10 1 45
Kokku: 84 39 9 132
Uuringusse planeeriti kaasata 55 kooli. Planeeritud valimi proportsioonid olid järgnevad:
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga liitunud koolid – planeeritud valim
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 2 5 5 12
Lääne-Eesti 4 3 1 8
Kesk-Eesti 3 1 1 5
Kirde-Eesti 1 1 1 3
Lõuna-Eesti 5 5 2 12
Kokku: 15 15 10 40
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga mitteliitunud koolid – planeeritud valim
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 2 1
1
4
Lääne-Eesti 1 1 2
Kesk-Eesti 2 1 3
Kirde-Eesti 0 1 1
Lõuna-Eesti 4 1 5
Kokku: 9 5 1 15
Võttes aluseks üldhariduskoolide kontaktibaasi EHISest, teostati juhuvalik etteantud valimikihtidest. Selline
valimi moodustamise meetod tagas valimi vastavuse üldkogumile ühelt poolt erinevate piirkondade, teisalt
kooli suuruse ning puu- ja köögiviljakavas osalemise lõikes.
90
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Lõpliku valimi struktuur oli järgnev:
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga liitunud koolid – lõplik valim
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 3 5 5 13
Lääne-Eesti 4 3 1 8
Kesk-Eesti 3 1 1 5
Kirde-Eesti 1 1 1 3
Lõuna-Eesti 5 5 2 12
Kokku: 16 15 10 41
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga mitteliitunud koolid – lõplik valim
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 1 1 1 3
Lääne-Eesti 1 1 0 2
Kesk-Eesti 2 1 0 3
Kirde-Eesti 0 1 0 1
Lõuna-Eesti 4 1 0 5
Kokku: 8 5 1 14
Seega vastab koolide lõpliku valimi struktuur üldjoontes planeeritule, erinevused ilmnevad vaid Põhja-Eesti
kuni 100 õpilasega koolide rühma puhul, kus KPV kavaga liitunud koolide rühmast küsitleti üks kool
rohkem, KPV kavaga mitte-liitunud koolide rühmast aga üks kool vähem.
Iga valimisse sattunud kooliga võttis ühendust küsitlusjuht, kes küsis koolijuhilt nõusolekut küsitluse
läbiviimiseks. Juhul, kui kool küsitluses osalemisest keeldus, asendati ta järgmise kooliga kontaktibaasi
samast andmekihist.
Küsitluses osalemisest keeldus 36 kooli. Põhilised keeldumise põhjused olid tingitud ajapuudusest (kool
saab uuringukutseid väga sageli, kuna küsitlus toimus maikuus, siis oli koolis kiire seoses kooliaasta lõpuga).
Mõned koolijuhid suhtusid negatiivselt uuringute läbiviimisse üldse (kool on õppimise, mitte uuringute
läbiviimise koht, kool ei saa uuringu läbiviimisest mingit kasu, kuna ei saa tagasisidet konkreetselt oma kooli
kohta). Mõned koolid ka ei reageerinud kontaktivõtule – ei vastanud e-mailidele ega telefonikõnedele.
Kolme kooli puhul oli keeldumise põhjuseks asjaolu, et õpilased olid sügava puudega, ning poleks seetõttu
olnud võimelised ankeeti täitma.
91
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Õpilaste küsitlus
Neljandate klasside õpilasi oli EHISE andmetel 2014/2015 õppeaastal kokku 12 927. Küsitlusse kaasati
valimisse sattunud koolide kõik neljandate klasside õpilased.
Kuna IV klassi õpilaste näol on tegu alla 15-aastaste lastega, on nende küsitlemiseks vajalik ka
lapsevanemate nõusolek. Vastava nõusoleku andis kas kooli hoolekogu, või siis teavitati lapsevanemaid
uuringu läbiviimisest eKooli kaudu (ning lapsevanematel oli õigus oma lapse küsitlemisest keelduda).
Õpilaste küsitlus viidi läbi koolides kohapeal isetäidetavate ankeetidega. Üldjuhul toimetasid ankeedid
koolidesse Turu-uuringute AS-i küsitlejad, kes juhendasid õpilasi ankeetide täitmisel ka kohapeal. Mõned
väiksemad koolid soovisid ankeedid jagada välja ise, ning tagastada need posti teel. Paraku ei jõudnud posti
teel tagasi kahe kooli ankeedid (mõlemad Kesk-Eestist ja suurusega kuni 100 õpilast, üks neist oli liitunud
KPV kavaga, teine mitte). Kokku läks kaotsi 9 õpilaste ankeeti.
Eesti õppekeelega koolides kasutati küsitluseks eestikeelseid ankeete, vene õppekeelega koolides
venekeelseid ankeete. Vastamine oli anonüümne – ankeetidele ei märgitud õpilase nime, vaid klassi
number ja kooli nimi.
Õpilaste valimi planeeritud suurus oli ca 1045 vastajat (arvestati ca 20% suuruse kaoga, mis on tingitud
keeldumistest ja puudumistest). Lõpliku valimi suuruseks kujunes 1327 vastajat. Antud valimi suuruse
puhul jääb maksimaalse valimivea piir 95%-lisel usaldusnivool 2,55% piiresse (taustrühmade kohta
üldistuste tegemisel võib veapiir olla suurem).
Lõplik valim kaaluti proportsionaalseks üldkogumiga, võttes aluseks neljandate klasside õpilaste arvu,
koolide regionaalse jaotumise ning selle, kas kool on liitunud KPV kavaga.
Kaalumise aluseks võetud mudel oli järgnev:
Neljandate klasside õpilaste arv vastava regiooni KPV kavaga liitunud ning mitte-
liitunud koolides
KPV kavaga liitunud koolid KPV kavaga mitteliitunud koolid Kokku:
Põhja-Eesti 5359 627 5986
Lääne-Eesti 1270 125 1395
Kesk-Eesti 955 300 1255
Kirde-Eesti 1121 312 1433
Lõuna-Eesti 2854 435 3289
Kokku: 11559 1799 13358
92
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Õpilaste valimi struktuur enne ja pärast kaalumist:
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
SUGU
Poiss 51,8 52,1
Tüdruk 48,2 47,9
REGIOON
Põhja-Eesti 40,5 44,8
Lääne-Eesti 13,5 10,4
Kesk-Eesti 8,8 9,4
Kirde-Eesti 10,9 10,7
Lõuna-Eesti 26,3 24,6
ÕPILASTE ARV KOOLIS
Kuni 100 12,7 12,0
101-500 33,2 32,1
500+ 54,0 55,8
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
KAS KOOL ON LIITUNUD KPV KAVAGA
Jah 85,2 86,5
Ei 14,8 13,5
ÕPPEKEEL
Eesti 97,3 97,7
Vene 34,1 36,6
Nagu tabelist näha, muutsid kaalud valimi proportsioone suhteliselt vähe – suurima muutusena kasvas
kaalumise läbi Põhja-Eesti koolide õpilaste proportsioon nelja protsendipunkti võrra.
Õpetajate küsitlus
Küsitlusse planeeriti kaasata kõik valimisse sattunud koolide I-V klasside klassijuhatajad. Õpetajate küsitlus
viidi läbi elektrooniliste ankeetidega – uuringufirma kogus kokku kõigi valimisse sattunud I-V klassi
klassijuhatajate e-maili aadressid (kasutades selleks kas kooli kontaktisiku abi või koolide kodulehekülgi
internetis) ning saatis seejärel õpetajatele uuringust teavitava e-maili, mis sisaldas linki küsitlusankeedile.
Teavituskiri saadeti välja nii eesti- kui venekeelsena ning vastajal oli ankeeti täites võimalik valida kas eesti-
või venekeelse küsitluskeskkonna vahel. Juhul, kui seatud tähtajaks täidetud ankeeti ei laekunud, saadeti
välja kuni kaks meeldetuletuskirja.
Eeldades, et kuni 500 õpilasega koolides on erinevates õppeastmetes üldjuhul 1-2 paralleelklassi ning 500
ja enama õpilasega koolides 2 -3 paralleelklassi, planeeriti koolidest saada ca 410 õpetajate kontakti ning ca
205 täidetud ankeeti. Tegelikkuses saadi koolidest 388 õpetaja kontaktid ning ankeedi täitis 163 õpetajat.
Seega oli vastamisaktiivsus õpetajate sihtrühmas planeeritud 50 protsendi asemel 42%.
93
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Madalam vastamisaktiivsus võib olla tingitud küsitluse ajastusest – küsitlus viidi läbi maikuus, mil seoses
kooliaasta lõpuga on õpetajatel tavapärasest rohkem kohustusi.
Kuna pole teada täpne üldkogumi suurus (kui palju on üldhariduskoolides I-V klasside klassijuhatajaid, on
ka valimiviga võimalik hinnata vaid ligikaudselt. Eeldades, et üldkogumi suurus on ca 3600 õpetajat, jääb
maksimaalse valimivea suurus 163 vastajaga valimi puhul 95%-lisel usaldusnivool 7,5% piiresse.
Kuna õpetajate üldkogumi proportsioonide kohta puuduvad täpsemad andmed, võeti andmete kaalumisel
aluseks koolide poolt saadetud õpetajate kontaktibaasi proportsioonid, et kaalumise läbi tasandada
ebaühtlasest vastamise aktiivsusest tingitud erinevusi. Õpetajate andmete kaalumisel lähtuti kolmest
parameetrist: (1) kas kool on liitunud koolipuuvilja ja -köögiviljakavaga; (2) kooli suurus õpilaste arvu alusel
(3 rühma); ning (3) regioon (NUTS jaotus).
Õpetajate kontaktibaas jagunes nimetatud parameetrite alusel järgnevalt:
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga liitunud koolid – õpetajate üldkogum Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 19 25 76 120
Lääne-Eesti 11 26 10 47
Kesk-Eesti 13 9 12 34
Kirde-Eesti 3 7 17 27
Lõuna-Eesti 16 34 40 90
Kokku: 62 101 155 318
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavaga mitteliitunud koolid – õpetajate üldkogum
Kuni 100 õpilast 101-500 õpilast Enam kui 500 õpilast Kokku:
Põhja-Eesti 4 13 15 32
Lääne-Eesti 7 7
Kesk-Eesti 8 2 10
Kirde-Eesti 4 4
Lõuna-Eesti 12 5 17
Kokku: 24 31 15 70
Kaalumata ning kaalutud valimite profiilid on toodud alljärgnevas tabelis:
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
MITMENDA KLASSI KLASSIJUHATAJA
I klass 16,6 16,9
II klass 17,2 17,9
III klass 17,8 17,7
IV klass 31,3 30,3
V klass 17,2 17,3
94
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
REGIOON
Põhja-Eesti 34,4 39,2
Lääne-Eesti 16,6 13,9
Kesk-Eesti 17,2 11,3
Kirde-Eesti 6,1 8,0
Lõuna-Eesti 25,8 27,6
ÕPILASTE ARV KOOLIS
Kuni 100 27,6 22,2
101-500 31,9 34,0
500+ 40,5 43,8
KAS KOOL ON LIITUNUD KPV KAVAGA
Jah 82,8 82,0
Ei 17,2 18,0
ANKEEDI KEEL
Eesti 79,1 75,0
Vene 20,9 25,0
Kaalumise läbi suurendati valimis Põhja-, Kirde- ja Lõuna-Eesti koolide õpetajate proportsiooni, vähendati
aga Lääne- ja Kesk-Eesti koolide õpetajate proportsiooni. Samuti vähendati valimis väikeste koolide (100
õpilast) õpetajate osatähtsust, suurendati aga enam kui 100 õpilasega koolide osatähtsust. Kaalumine
mõjutas veidi ka vastajate jagunemist ankeedi keele alusel – eestikeelse ankeedi täitnute vastuste
osatähtsus kaalumise läbi vähenes, venekeelse ankeedi täitnute vastuste osatähtsus aga suurenes.
Lapsevanemate küsitlus
Valimisse planeeriti kaasata kõigi küsitluses osalevate neljandate klasside õpilaste vanemad. Küsitlus viidi
läbi elektroonilisi kanaleid kasutades. Link küsitlusankeedile koos uuringut tutvustava infoga saadeti
kontaktisikule koolis, kes edastas lingi küsitlusankeedile koos uuringut puudutava infoga lapsevanematele,
kasutades selleks eKooli või Studiumi keskkonda. Koolidel paluti saata lapsevanematele ka üks
meeldetuletus, et vastamisaktiivsust tõsta. Vastajatel oli võimalik ankeet täita kas eesti või vene keeles.
Eeldasime, et lapsevanemate küsitluses jääb vastamisaktiivsus 40%-50% piiresse, seega oleks eeldatav
lõppvalimi suurus 520-650 vastajat. Tegelik vastamisaktiivsus oli lapsevanemate sihtrühmas madalam (või
siis ei täitnud mõned koolid oma lubadust edastada küsitluslingid lapsevanematele) ning kokku laekus
täidetud ankeet 321 vastajalt. Viis ankeeti praagiti välja põhjusel, et vastaja oli oma vanuseks märkinud kas
alla 15 eluaasta (st ei saanud olla lapsevanem) või andis ebaloogilisi vastuseid (nt oli enda vanuseks
märkinud 16, ning väitis end omavat magistritaseme haridust). Seega jäi lõplikuks kasutuskõlblike
ankeetide arvuks 316. Antud valimi suuruse puhul jääb maksimaalse valimivea piir 95%-lisel usaldusnivool
5,45% piiresse (taustrühmade kohta üldistuste tegemisel võib veapiir olla suurem).
95
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Lapsevanemate andmefaili kaalumise võeti aluseks õpilaste üldkogumi parameetrid (kas kool on liitunud
KPV kavaga, kooli suurus ja asukoht), kuna eeldatavasti peaks iga õpilasi kohta ankeedi täitma üks
lapsevanem.
Kaalutud ning kaalumata valimite profiilid on esitatud alljärgnevas tabelis:
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
SUGU
Mees 8,2 8,3
Naine 91,8 91,7
VANUS
15-19 0,3 0,5
20-29 5,4 5
30-39 47,8 48,6
40-49 40,5 39,8
50+ 6 6,1
KODUNE KEEL
Eesti 68,7 66,9
Vene 31,3 33,1
REGIOON
Põhja-Eesti 46,5 45,9
Lääne-Eesti 12,3 10,7
Kesk-Eesti 12,0 9,6
Kirde-Eesti 6,0 8,6
Lõuna-Eesti 23,1 25,2
ASULATÜÜP
Linn (sh alev) 64,9 65,9
Maa (sh alevik, küla) 35,1 34,1
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
ÕPILASTE ARV KOOLIS
Kuni 100 12,7 12,9
101-500 33,9 34,6
500+ 53,5 52,5
KAS KOOL ON LIITUNUD KPV KAVAGA
Jah 88,0 88,6
Ei 12,0 11,4
96
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Kaalumine valimi proportsioone vaatlusaluste tunnuste lõikes märkimisväärselt ei muutnud. Kõige enam
mõjutas kaalumine regionaalset mõõdet – Kesk-Eesti vastajate osatähtsust vähendati kaalumise läbi kahe
protsendipunkti võrra, Kirde- ning Lõuna-Eesti vastajate osatähtsust aga suurendati vastavalt kolme ning
kahe protsendipunkti võrra.
Koolipuuvilja ja -köögiviljakava vahendajate küsitlus
Sihtrühmaks olid inimesed, kes vastutavad koolipuuvilja ja –köögivilja kava toimimise eest valimisse
sattunud koolis. See võis olla keegi kooli personalist (koolidirektor, muu juhtkonna esindaja, koolisöökla
esindaja) või väljastpoolt kooli (toitlustusfirma või kohaliku omavalitsuse esindaja, MTÜ vm puuviljakava
vahendaja esindaja vms). Koolipuuvilja ja –köögivilja kavaga mitte-liitunud koolides seati eesmärgiks
küsitleda kedagi kooli juhtkonnast, kes vastutab toitlustamist puudutavate otsuste vastuvõtmise eest.
Koolipuuvilja ja –köögivilja programmi vahendajate valim moodustati kahes osas. Lisaks koolidele, kus viidi
läbi küsitlus õpilaste, klassijuhatajate ja lapsevanematega (55 kooli), moodustati vahendajate jaoks ka lisa-
valim, kogumaks sellelt sihtrühmalt rohkem ankeete (mis võimaldaks teha ka selle sihtrühma kohta
usaldusväärseid üldistusi, ning võrdlusi KPV kavaga liitunud ning mitte-liitunud koolide lõikes). Seetõttu
moodustati üldhariduskoolide kontaktibaasi põhjal ka lisavalim, kuhu kaasati 310 kooli. Lisavalimi
koostamise loogika sarnanes põhivalimi koostamise loogikale, st valim moodustati proportsionaalsena
lähtuvalt kolmest parameetrist: 1) kas kool on liitunud KPV kavaga; 2) kooli suurus; ning 3) regioon.
Eesmärgiks oli täiendavalt koguda ca 80-90 täidetud ankeeti, et vastajate arv programmi vahendajate
sihtrühmas ulatuks vähemalt 120-ni.
Vahendajate küsitlus viidi läbi elektroonilistes kanalites. Juhul, kui kool kuulus põhivalimisse, selgitati
vahendajate ankeedile vastamiseks sobiv isik välja kontaktivõtu käigus. Lisavalimisse kuuluvate koolide
puhul saadeti uuringut tutvustav info ning link küsitlusankeedile välja kooli üldisele e-maili aadressile, ning
paluti ankeet edastada vastamiseks sobivale isikule. Eesmärgiks oli saada üks täidetud ankeet iga kooli
kohta, st et iga õppeasutus oleks lõpp-valimis esindatud ühe vastajaga.
Ankeedid planeeriti välja saata 255 koolile, eeldati kuni 50% vastamisaktiivsuse määra, ning kokku saada
kuni 120-130 täidetud ankeeti. Kuna põhivalimi küsitlus näitas suhteliselt madalat vastamisaktiivsust,
otsustati lisavalimis koolide arvu suurendada – seega saadeti vahendajate ankeet välja kokku 365 koolile
(põhivalim + lisavalim) ning tagasi laekus 154 täidetud ankeeti.
97
Lisa 3 järg. Küsitlustöö raport
Seega oli vahendajate küsitluses vastamisaktiivsus 42%, ehk samal tasemel mis õpetajate küsitluses. Antud
valimi suuruse puhul jääb maksimaalne valimiviga 95%-lisel usaldusnivool 6,58% piiresse.
Vahendajate andmefaili kaalumisel arvestati kolme parameetrit: (1) kas kool on liitunud koolipuuvilja ja-
köögiviljakavaga; (2) kooli suurus; ja (3) regioon.
Üldkogumi proportsioonid vt lk 2. Vahendajate valimi struktuur enne ja pärast kaalumist:
Kaalumata andmed (%) Kaalutud andmed (%)
REGIOON
Põhja-Eesti 22,1 28,6
Lääne-Eesti 19,5 16,7
Kesk-Eesti 15,6 15,3
Kirde-Eesti 9,1 8,0
Lõuna-Eesti 33,8 31,4
ÕPILASTE ARV KOOLIS
Kuni 100 43,5 43,9
101-500 36,4 36,4
500+ 20,1 19,7
KAS KOOL ON LIITUNUD KPV KAVAGA
Jah 80,5 73,7
Ei 19,5 26,3
ÕPPEKEEL
Eesti 98,1 97,6
Vene 13,6 13,5
Inglise 0,6 0,6
Kaalumise käigus suurenes valimis mõnevõrra Põhja-Eesti koolide ning koolipuuvilja ja -köögiviljakavaga
mitte-liitunud koolide osatähtsus.
Andmetöötlus
Veebiküsitluste andmed salvestusid küsitluse käigus automaatselt uuringufirma serverisse. Paberkandjal
ankeedid sisestati kaks korda elektroonilisse andmefaili, misjärel teostati sisestuste kontroll, võrreldes
topeltsisestusi omavahel ja kõrvaldades tekkinud vead.
Peale küsitlustöö lõppu teostati andmefaili kontroll, kodeeriti avatud vastused ning arvutati välja
kaalutunnused. Kõik andmed esitati Tellijale anonümiseeritud kujul.
