KooliristmikMai 2013 Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakondToimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.eeProjektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@lehed.ee

Gümnaasiumid pakuvad põnevaid valikained, muu hulgas näiteks jalgpalli ja geenitehnoloogiatGümnaasiumide valikained võimaldavad noorel omandada teadmisi alal, millest võib kasu olla huvitava ja tasuva ameti õppimisel või töö leid-misel.

Signe Kalberg

„Meie koolis pakutavad vali-kained hotellindus ja turismin-dus on seotud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga, kust käivad ka õppejõud kursusi läbi vii-mas,” ütleb Sindi gümnaa-siumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Margit Rebane. 10. ja 11. klassis õpi-takse neid valikaineid kahel kursusel, ühe kursuse pikku-seks on 35 tundi. Abituriendil on võimalik edasi õppida kol-ledžis ja gümnaasiumis läbitud kursuseid ta enam omandama ei pea.

Üheks valikaineks on Sindi gümnaasiumi 1. klassis ka rii-gikaitse ning selle teevad läbi isegi tütarlapsed. Kevadel lõpeb kursus väli laagriga. Sügisest tahab kool valikainete nimekirja l isada veel ühe. „Koostöös pä ä stea met iga tahame hakata koolitama nii-nimetatud abituletõrjujaid, vabatahtlikke. Praegu juba käib päästeametis vastava

programmi kokkupanek,” sel-gitab Rebane.

Valikainete nimekiri on pikkRocca al Mare koolis säilib kõi-kidel gümnasistidel võimalus läbida gümnaasiumis ka vähe-malt 11 valikainet. Valikaineid on aga võimalik valida üle 30 erineva valikkursuse vahel. L isa ks hispaa nia, soome, prantsuse ja saksa keele diplo-mikursustele jäävad huvitava-matena silma näiteks veel ehte-kunsti-, rõivadisaini-, gastro-noomia-, seltskonnatantsu-, pneumaatika- ja robootikakur-sused.

Halja la gümnaasiumi ja Kunda ühisgümnaasiumi ühi-ses õppekavas annab prakti-line õppesuund gümnaasiumi lõpetajale võimaluse saada klienditeenindaja kutseosku-sed, eelteadmised õpingute jätkamiseks autotehniku eri-ala omandamiseks ning läbida B-kategooria mootorsõiduki-juhi koolitus. Praktilise õppe-

ja prantsuse keelt kooli inglise keele õpetaja,” selgitab Kõima.

Põlvas õpitakse mängima jalgpalliKuid Põlva ühisgümnaasium ei ärata tähelepanu niivõrd keeleõppega, kui hoopisk i teiste valikainetega. Eelmisest sügisest võttis ühisgümnaa-sium keskkooliastme sulgenud Põlva keskkoolilt üle koostöö sisekaitseakadeemiaga. Vali-kaine kursuse jooksul õpitakse tundma politsei-, piirivalve- ja päästevaldkonna eria lasid, kusjuures teoreetilisele õppele klassis lisanduvad praktika ja õppekäigud. Rohkem tähele-panu pööratakse ka füüsilisele ettevalmistusele, loodusaine-tele ja võõrkeelele. Gümnaa-siumi edukalt lõpetajatel on võimalik saada abipolitseini-kuks ning astuda sisekaitsea-kadeemiasse soodustingimus-tel.

„Uueks suunaks on aga jalg-palliõpe, mida praegu õpib kaheksa õpilast, nende seas on ka üks tüdruk,” ütleb õppeala-juhataja. Jalgpalliõpe sai teoks koostöös kohaliku jalgpalliklu-biga Lootos, kelle tehismuruga staadion asub kooli naabruses. Kuus õpilast kaheksast on väl-jastpoolt Põlva linna, nii on jalgpallihuvilisi isegi Puhjast, Jõgevamaalt, Tallinnast.

jätk

ub lk

2

TULE TALLINNA ÜLIKOOLI!

Vastuvõtt alates 28. juunistUuri lisa: tlu.ee

MASTHÄT EGIÕKON ADIPPÕ

MÕTLEMA

suuna õppeainete kaudu õpi-takse tundma majanduse alu-seid, ametialases suhtlemises vaja l ik ke teadmisi suht le-mispsühholoogias, võõrkeeli ametikeele tasandil, logistikat ja k l ienditeeninduse ning autotehniku erialaga seondu-vat.

„Valikkursuste nimekirja koostamisel ütlevad oma sõna

sekka ka õpilased, sügisest rakenduvas uues õppekavas on olemas ka valikainete näidis-programm, kust on võimalik sobivaid välja valida,” selgitab Põlva ühisgümnaasiumi õppe-alajuhataja Iive Kõima, kuidas nende gümnaasiumis valikai-nete väljavalimine käib. Mää-ravaks saavad aga ikkagi tradit-sioonilised õppesuunad, Põlva

ühisgümnaasiumis on nendeks reaal- ja humanitaarõppe-suund. Nii on õpilased ise vali-nud endale valikaineteks his-paania, prantsuse või rootsi keele. Kuidas üks väikelinna kool vastavad keeleõpetajad leiab? „Hispaania keele õpeta-jat jagame Viljandi gümnaasiu-miga, rootsi keelt õpetab oma kooli vilistlane, kohalik elanik,

Põlva ühisgümnaasiumis on noortel ühe valikainena võimalik õppida jalgpalli mängima, oma staadioni andis selleks kasutada jalgpalliklubi Lootos.

Foto: Kevin Käo

2 Kooliristmik

Magistriõppe info tel: 620 3947Bakalaureuseõppe info tel: 620 3535TTÜ majandusteaduskondAkadeemia tee 3, Tallinn

JÄTKAN ÕPINGUID

Tule magistriõpet tutvustavasse

infotundi 22. mail kell 18.00

TTÜ majandus-teaduskonda,

Akadeemia tee 3

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Bakalaureuseõpe:• Ärindus• Avaliku sektori majandus• Rahvusvahelised suhted (ingl)• Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl)

Magistriõpe:• Ärirahandus ja majandusarvestus• Audiitortegevus• Ettevõtte ja ekspordi juhtimine• Inimressursi juhtimine• Turundus• Ärikorraldus, MBA• Linna- ja keskkonnaökonoomika• Rahandus ja majandusanalüüs (ingl)• Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl)• Rahvusvaheline ärikorraldus, MBA (ingl)

Dokumentide vastuvõtt 26. juuni – 5. juuli 2013

• Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl)• Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl)

Dokumentide vastuvõtt 26. juuni – 5. juuli 2013Dokumentide vastuvõtt 26. juuni – 5. juuli 2013

Uueks õppeaastaks on sis-seastumiskatsed tehtud, jalg-palliõppest on huvitatud juba 16 noort. Jalgpallioskuste kõr-val saavad noored ka treeneri-koolitust, õpivad nii spordip-sühholoogiat kui ka spordifü-sioloogiat.

Teooria koos praktikagaTõenäoliselt pole Eestis enam ühtegi gümnaasiumi, kus vali-kainete nimikiri ei arvestaks ühiskonna arengusuundade ja majanduses vajaminevate ametitega –majandusõpe, võõrkeeled, töö- ja tehnoloo-giaõpetus, vene ärikeel, aga ka sellised valikained, mis on abiks õpingute jätkamisel kõrgkoolis. Ja on ka selliseid, mis on lihtsalt huvitavad ja noort inimest arendavad, kuid võivad olla väga vajalikud ka ise ettevõtlusega alustades või end tööle pakkudes.

10. klassi õpilastele paku-tava veebipõhise valikkursu-sega „Arvutigraafika ja foto-töötlus” taot letakse Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis,

Noppeid gümnaasiumide valikainetest:

maalritööd, administratiivtöö, nahkehistöö ja köitmine, rõivadisain, praktiline fotograafia, sotsiaalhoole-kanne, esmaabi, päästeõpetus, hispaania keel, hiina keel, norra keel, jooga, ilukiri, peotants, etikett, mööbli restaureerimine, treenerikoolitus, sekretäriõpe, majandus, kitarrimängu algkursus, ettevõtluse alused, metallehistöö, meedia, merenduse alused, rootsi keel, lapsehoid, seltskonnatants, spordipsühho-loogia, astronoomia, karjääriõpetus, väitlus (saksa keeles), tõlkimine (saksa keeles), raamatupidamine, hotellimajandus, joonestamine, vene ärikeel, ladina keel, toiduainete tehnoloogia, robootika, energeeti-kainseneri õpe, liiklusõpetus. Allikas: haridusministeerium

alg

us lk

1

Plagiaadituvastussüsteem tuleb õppejõududele peagi appi

Foto: ShutterstockKaire Talviste

Igal aastal valmib Eestis üle 7000 teadustöö: bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö. Süs-teemset kontrolli nende origi-naalsuse kohta pole aga siiani võimalik teha olnud. Kontroll korrektse viitamise üle lasub õppejõudude ning komisjoni-liikmete mälul, tähelepanelik-kusel ja sisetundel, et mõni loe-tud lõik võib kuuluda kellelegi teisele kui töö autorile. Oma kahtlusi kontrollitakse peami-selt Google’i otsingumootori abil.

„See meetod pole kuigi vett-pidav ja seepärast hakati juba mitme aasta eest arutama, kui-das oma võimekust selles vallas tõsta,” meenutab Hariduse Info-t e h n o l o o g i a s i h t a s u t u s e (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla.

Mujal maailmas kasutatakse juba mõnda aega plagiaaditu-vastamise programme. „Näiteks Inglismaa ülikoolides on see

et õpilane omandab alustead-mised tööks graafilise infoga, ühtlasi õpib tundma vektor- ja rastergraafika põhimõisteid ja muude oskuste seas omandab prakti l ised oskused tööks graafilise infoga. Pärast kur-suse läbimist peaks gümnasist oskama kasutada arvutigraa-fikat tekstide, esitluste, veebi-lehtede jms kujundamisel.

11. klassile mõeldud multi-meedia kursus kujutab endast teksti, graafika, video, animat-sioonide ja helide integreeritud esitamist arvuti abil. Kursusel õpitakse arvutigraafikat, foto-töötlust, animatsiooni, heli- ja videotöötlust. Multimeediat kasutatakse lisaks meelelahu-tusele reklaamides, esitlustes, veebilehtedel, õppeprogram-mides, arvutisimulatsioonides ja mudelites.

Üha rohkem gümnaasiume on oma valikainete kavva lisa-nud riigikaitseõpetuse. Sellega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadli-kuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning

Sügisest saavad kõrgkoolid kasutusse uue, Eestis väljatöötatud plagiaadituvastussüstee-mi, mis aitab lõputöid kontrollida.

lõpetamise loomulik osa. Seal saab tudeng vaid üks kord oma töö esitada,” selgitab Koitla. Ees-tis testiti ka välismaiseid plagia-adituvastussüsteeme, ent need olid hinnalt kallid ja polnud meie keeleruumis nii tõhusad. 85‒90% teadustöödest tehakse meil eesti keeles, mis tingis selle, et aasta eest algas töö Eesti oma programmi kallal.

„Välismaiste programmide korral oleks tulnud nagunii välja töötada eesti keelt toetav süs-teem, korraldada eestikeelne tugiteenus ning lisaks oleks tul-nud tasuda kalleid litsentsitasu-sid. Leiti, et kasumlikum on ise ehitada endale vajalik tarkvara,” ütleb Koitla.

Töid koordineerib HITSA, neid rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond, arendustöö on aga enda õlgadele võtnud Idee-labor OÜ. Praegu on programm kõrgkoolides testimisel, augusti lõpuks koondatakse arendusva-jadused ning oktoobris-novembris annab Ideelabor süs-

ettekujutuse kaitseväeteenis-tuse liikidest. Riigikaitse vald-konna teoreetilisi teadmisi kinnistatakse praktilise tege-vuse kaudu. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis moodustab üks kursus (35 tundi) teoreeti-lise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral väljaõppe-keskuses või välilaagris).

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi astmes on kaks (erandjuhul kolm) paralleeli. Õpilastel on võimalik valida kas loodus-, majandus- või kultuurisuund, mis jaguneb humanitaar- ja muusikaharuks. Õppesuuna järgi on võimalik õppida lisaks kohustuslikule õppekavale näiteks bio- ja geenitehnoloo-giat, anatoomiat ja ladina keelt, füsioteraapiat, noodi-graafikat, harmooniat, instru-mendiõpet/hääleseadet jms. Kõigil 12. klassi õpilastel on võimalus õppida autoõpetust väga heades tingimustes. Peale B-kategooria juhiloa on või-malus saada ka A- ja C-kate-gooria juhiluba.

Et võõraid mõtteid omade pähe ei esitataks, aitab välja selgitada spetsiaalne Eestis välja töötatud plagiaadituvastus programm.

3Kooliristmik

• Astu Eesti Kunstiakadeemiasse!2013 vastuvõtt toimub internetis www.sais.ee 1. mai - 26. juuni

või kohapeal 25.–26. juunil kl 10–16, Estonia pst 7

Mitmes avangard meil hetkel käib?

BA MA PhDArhitektuur ja linnaplaneerimine (BA+MA)KunstiteadusMuinsuskaitse ja restaureerimine

Klaasikunst täiendav vastuvõtt!21. mai Klaasikunsti teabepäev 12–18 Estonia pst 7

AnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimine (TKTK tudengitele) Sisearhitektuur ja mööblidisainDisain ja rakenduskunst (suunad: digitaalne disain, ehte- ja sepakunst, graa� line disain, keraamika, klaasikunst ja -disain, nahakunst, aksessuaari ja -köite-

disain, tekstiilidisain)

Kunst (suunad: fotograa� a, graa� ka,

installatsioon ja skulptuur, maal, uusmeedia)

KunstiteadusKunstiõpetajaRestaureerimine ja muinsuskaitseStsenograa� aTootedisain

inglisekeelsed õppekavad:Design and Engineering(ühisõppekava TTÜ-ga)

Urban Studies

KunstiteadusKunst ja disainMuinsuskaitse ja restaureerimine

Avatud AkadeemiaBA (Nüüd tasuta õpe)

KujunduskunstMeediagraa� ka(eesti ja venekeelne õpperühm)Moestilistika

Vaata! sisseastumine.artun.ee Jälgi! www.artun.ee

Küsi! vastuvott@artun.ee Ühine! facebook.com/Eestikunstiakadeemia

Koolitus Raamatupidamine ÄriteenusEsindused Tallinnas ja Tartus

Tööalased koolitused täiskasvanutele!Koolitused nii algajale kui edasijõudnule. Võimalus osaleda nii individuaal- kui grupikoolitusel. Soovi korral teeme ka ettevõttes sisekoolitusi.

Uuri lähemalt: koolitus@reiting.ee

Täpne raamatupidamine ettevõtetele!Enam kui 140 ettevõtet üle Eesti on usaldanud oma finantsarvestuse meile.

Uuri lähemalt: raamatupidamine@reiting.ee

Tõhus abi ettevõtjatele!

Ettevõtte asutamineÄriplaanide koostamine ja nõustamineProjektide kirjutamine ja juhtimineKoolitusprojektide koostamine ja juhtimineVäliskülaliste vastuvõttSuuline ja kirjalik tõlketeenusRuumide ja tehnika rentEttevõtete lõpetamine ja restruktureerimine

Uuri lähemalt: ari@reiting.ee

www.facebook.com/reitingkoolitus

Meiega saab ühendust www.reiting.ee või tel 5332 6481

Programm hindab kattuvusi kõikide süsteemis sees olevate töödega (võrdleb ka valemeid, tabeleid, jooniseid) ja esitab leitu kohta raporti. „Inimfaktor siiski ära ei kao, sest masin ei otsusta, kas tegu on plagiaadiga. Programm leiab kohad üles, ent inimene kontrollib, mis osas tekst kattus ja mis osas mitte,” kirjeldab Koitla.

Ta usub, et süsteem kergen-dab õppejõudude tööd ning annab koolidele kindlustunde, et kõik, mis majast välja läheb, on korrektne. Praeguseks on plagiaadituvastussüsteemiga liitunud kõik avalik-õiguslikud kõrgkoolid.

PlagiaatOn arvatud, et uue süsteemi kasutuselevõtuga hakkab ilm-siks tulema ohtralt plagiaati. „Mina ei usu, et ükski tudeng teeb meeleheitlikult plagiaati. Ehk ununeb mõni asi viitamata, sest teadagi valmivad tööd vii-masel hetkel ja öösiti. Ma arvan, et süsteem selles osas suurt midagi ei muuda, sest suurem hulk eksib ikkagi kogemata,” ütleb Ene Koitla.

Programm tegutseb ano-nüümselt ja saadud tulemusi ei levitata avalikkusele. See on kooli ja üliõpilase vaheline asi. Koitla leiab, et tööd võiks eel-kaitsmisel programmist läbi lasta ja anda tudengile veel või-malus ununenud viited lisada. Millise lähenemise kasuks koolid otsustavad, see selgub sügisel.

Üldjuhul tähendab plagiaat üliõpilasele eksmatrikuleeri-mist. Samal ajal pole seadust, mis plagiaadi täpselt sõnastaks ja lisaks võib ka kooli siseselt olla plagiaat teaduskonniti eri-nevalt sõnastatud.

Nii näiteks pole Tallinna Teh-nikaülikoolis plagiaadi kohta täpset sõnastust, seda on käsit-letud õppekorralduse eeskirjas, ent pigem üldsõnaliselt. TTÜ registrite talituse juhataja Aime Piht tunnistab, et siiani on nende koolis plagiaat välja tul-nud juhuslikult ja seda on avas-tatud vähe. Ette on tulnud küll seda, et kodutöödena või aine-arvestustes on esitatud teise tudengi töö enda oma pähe. Temani pole jõudnud aga tea-vet, et plagiaati oleks avastatud lõputöö kaitsmisel.

„See on olnud õppejõu õlga-del, kas ja kuidas talle tundub, kas tasub mingit kohta üle kont-rollida,” lisab Piht. „Kui midagi selgub, siis neid olukordi käsitle-takse juhtum juhtumilt.”

Seda, mis sügisel saama hak-kab, ei oska Piht ette näha. „Süs-teem pole veel kooli jõudnud ja seepärast pole meil selle kasuta-mise kohta loodud ka eeskirja. Püüame sügisesteks ja talvisteks kaitsmisteks valmis olla,” ütleb ta ja lisab, et palju suuremat äre-vust tuntakse koolis kõrghari-dusreformi pärast.

Tallinna Ülikoolis on plagia-ati tuvastanud üliõpilastööde juhendajad ning ka retsensen-did. „Kui juhendaja kahtleb vii-

tamise korrektsuses, on tal ole-nevalt valdkonnast teada alli-kad, mille kaudu kontrollida, kas tegu on plagiaadiga,” kirjel-dab Tallinna Ülikooli akadee-miline prorektor Priit Reiska. Uue programmi kasutuselevõt-misega loodavad nad tuge ja aja kokkuhoidu juhendajale. „Pla-gieerimine pole ülikoolis mas-siline ja uus süsteem võimal-dab ka üliõpilasel oma tööd kahtluse korral kontrollida. Pole põhjust arvata, et plagiaa-tide avastamine oluliselt kas-vaks,” arvab ta.

Tallinna Ülikoolis selgita-takse üliõpilastele teadustöö

eetikat, viitamist, akadeemilisi tavasid ja seda, et oma kirjalikes töödes kasutatavad mõtted teis-test allikatest viidatakse vasta-valt valdkonnas kehtivale viita-missüsteemile. Sellele vaata-mata tekib arutelukohti, millises mahus ja kui täpselt peab tekst kattuma, et seda plagiaadiks nimetada ja kas see on tahtlik plagieerimine või on tegu sar-nase mõtteavaldusega mõnele allikale. Iga juhtumit käsitle-takse eraldi.

Iseseisvate kirjalike tööde kohta tehakse kõigepealt hoia-tus, samuti tuuakse töös esine-vad puudused eelkaitsmisel

välja. Kui üliõpilane esitab töö juhendajale kinnitamiseks ning juhendaja avastab lõputöös pla-giaadi, siis tuleb see kõigepealt tõendada ja kui on tegu suure-mahulise plagieerimisega, siis üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Kui küsimus on mõnes sarnases lauses, oleks eksmatrikuleeri-mine proportsionaalselt liiga karm karistus.

Reiska usub, et kindlasti annaks uus programm kindlus-tunde üliõpilasele, et kõik kasu-tatud mõtted on viidatud ning vähendab juhendajate ja retsen-sentide ajakulu plagiaadi tuvas-tamisel.

teemi avalikku kasutusse. Programm on kõikidele

kool idele tasuta. Koitla sõnul võiks ka gümnaasiumid sel-lest huvitatud olla, ent selleks peavad nemadki hakkama looma oma töödest digitaalset arhiivi.

Programm ei tee otsuseid

Plagiaadi tuvasta-mise oluliseks alusta-

laks ongi lõputööde digitaalne arhiiv, et

oleks, mille suhtes prog-ramm saab uusi töid kontrollida. „Doktoritöid meil digiarhiveeri-takse, bakalaureuse- ja magistri-

töid aga vähem. Digitaalsesse arhiivi on 2-3 aastat töid kogunud vaid mõned inno-vaatilisemad teaduskon-

nad. Nüüd peavad hakkama seda kõik tegema, see on koo-

lide endi huvides,” lisab Koitla.

Loomevargus ehk plagiaat

Tartu Ülikooli õppekorralduse pea-spetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul peab iga tudeng viitamisel lähtuma oma teaduskonna korrast, ent üld-kehtiv on see, et viitamata lõike ei tohi olla. Igal teaduskonnal on ka oma plagiaadimenetluskord ja korra rikkumine võib päädida eksmatriku-leerimisega. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on plagiaadi sõnastanud järgmiselt:•• Plagiaat on võõraste teoste või ka nende osade avaldamine enda oma-dena või nende ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Plagiaat on tõsise-maid akadeemilise eetika rikkumisi, sest originaalautori töö, ideed või andmed jäetakse ilma õigustatud tunnustuseta. Plagiaat on petmine töö lugeja suhtes, kellele esitatakse sisuliselt varastatud teavet.

•• Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata.•• Teiste autorite töödest pärit tea-vet edastatakse peamiselt referee-ringu või tsitaadina.•• Refereerimine on teise autori või allika originaalteksti konspekteeriv, kokkuvõttev ja/või kommenteeriv oma sõnadega esitamine. Referee-ringu esitusest peab selguma, mis-sugused mõtted kuuluvad refereeri-tavale autorile ja millised on kom-mentaarid.•• Tsitaat esitatakse jutumärkides või kaldkirjas. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati või seda lõpeta-vaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel.

Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaat tuleb alati eristada muust tekstist kas jutumärkide või kaldkirjaga. •• Viitamisel võib esineda samuti mitmeid plagiaadina käsitleta-vaid juhtumeid: puuduvad täpse-mad viited allika leidmiseks; esi-tatakse ebaõige teave kasutatud allika kohta, nii et seda pole või-malik leida; allikale küll viida-takse, aga sõna-sõnalt esitatud tekstiosa ei ole eraldatud jutu-märkidega; osa kasutatud teks-tist on küll viidatud, kuid mõned kasutatud tekstiosad on jäetud viitamata, et tekitada muljet, nagu oleksid need osad töö tegija originaallooming.

4 Kooliristmik

Mida lähemale jõuab õpin-gute lõpuaeg, seda enam kohtab ülikoolis murelikke tudengeid, kel südamel lõpu-töö. Millest kirjutada? Kes võiks olla juhendaja? Milline on see kõige õigem variant, mis valida välja mitmete hulgast?

Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskuse juhi Tiina Tambaumi sõnul on lõputöö teema valimise juures kõige olulisem üliõpilase huvi asja vastu – juhendaja ette-antud teemaga leppimine võib lõppeda suure ajaraiskamisega. Loomulikult võib isikliku suuna leidmine olla bakalaureuseõpet alustava tudengi jaoks keeruline ja õpingute käigus ka muutuda. Nominaalajaga lõpetamine eeldab, et hiljemalt bakalaur-euseõppe teise aasta lõpuks on üliõpilane oma valikus selgusele jõudnud. Teiseks tuleb leida juhendaja, kes oleks soovitatavalt oma ala parim, sest lõputöö kir-jutamise kogemusest võiks võtta maksimumi ja mitte keskpärase tulemusega rahulduda.

Ole proaktiivneKust aga leida seda, mis ärataks huvi? Kaugemalt alustades võib juurelda selle üle, mille alusel on tehtud otsus konkreetset eriala õppida ja mis on olnud selle ees-märk. See aga eeldab väga läbi-mõeldud valikut ja üsna sageli teadvustatakse oma erialaseid võimalusi alles õpingute käigus. Igal juhul soovitab Tambaum tudengitel ise aktiivne olla ja vastutus võtta. Ringi tuleb käia avatud meelega ja märgata küsi-musi, millest saaks formuleerida probleemi, mida seejärel lahen-dama hakata.

Kuid huvipakkuvat võib olla raske märgata. Üks võimalus on uurida midagi oma eriala ja valdkonna tööandjate baasil. Kui konkreetsem huvi või idee juba olemas, võib otsingute lihtsusta-miseks pöörduda teadmussiirde keskusesse. Vahel pöörduvad ettevõtjad ka ise ülikooli poole, et leida tudengeid, kes neile huvi-pakkuvatele probleemidele või arendustele lahendusi aitaksid leida. Ühe huvitava ajaloolise näitena võiks tuua Apple’i, kes korraldas 1988. aastal Illinoisi üliõpilaste seas ideekonkursi teemal, milline näeb välja kom-puuter aastal 2000. Üliõpilased kirjeldasid iPadi.

Väärtuslik kogemusMõnes arendusprojektis osa-lemine võib samuti anda väär-tusliku kogemuse. See avaldab silmaringi ning pakub uusi mõt-

teid, kuidas lõputööd, praktikat ja õppetööd paremini seostada. Kuid rakendusliku lõputööga võivad kaasneda ka riskid, kuna reaalelulist projekti tehes ei ole selle tulemused enamasti ette teada ning võib juhtuda, et ei tulegi midagi välja. Samal ajal võib see asjaolu olla ka just põnev võimalus end erialaselt arendada ja õppida probleeme loovalt lahendama.

Ühe näitena võiks tuua mul-luse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitnud eripedagoogika bakalau-reuseõppe tudengi Tiina Tamme lõputöö „Viipekeel kui suhtle-misvõimalus mobiilsideoperaa-tori poolt loodud teenuspaketi abil”. Uurimistöö keskendus kuulmispuudega inimeste suht-lemisvõimaluste suurendamisele tänapäevaste tehnoloogiliste või-maluste ja mobiilsideoperaatori

Millest võiksid rääkida tudengite lõputööd

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2013/14. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Dokumente võetakse vastu 12.-25. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103.Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist - 1. juulini.Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

loodud spetsiaalse teenuspaketi abil ning viipekeelse kogukonna aktiivsele kaasamisele ühis-konda. Töö eesmärk oli välja sel-gitada kurdi inimese vajadused ja ootused seoses olemasoleva teenuspaketi kasutamisega ning teadmised, eelistused ja valmis-olek erinevate mobiilsidetehno-loogiate, sealhulgas videokõnede kasutamiseks.

Tuleviku kaalukaussBakalaureuse lõputöö teema olulisus sõltub konkreetsest valdkonnast. Suurem osa töö-andjaid ei pruugi ülikooli lõpe-tanute lõputunnistusi vaadatagi, kuid see dokument võib oman-dada ka olulise kaalu. Samal ajal võib lõputöö osutuda oluliseks näitajaks eristamaks sama eri-ala lõpetanud tudengeid, mis muutub kahtlemata oluliseks edasiste õpingute planeerimisel. Bakalaureusetöö üks eesmärk on võimaldada tudengitele tea-dusmaastikku kergelt kombata. Olles põgusaks sissejuhatuseks teadusesse, kuid siiski veel üsna mänguline, kuna tehtud vigu peetakse õppimisprotsessi loo-mulikuks osaks ning alati saab ka uuesti ja paremini.

Väga oluline on pöörata tähe-lepanu lõputöö kirjutamisprot-sessile, kuna sellega kaasneda võiva vaeva läbitegemine annab eduelamuse. Selle äratundmist on vaja tudengitele õpetada. Kui-das muidu peaks bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastel tek-kima motivatsioon pürgida edasi doktorantuuri? Kust siis mujalt kasvaks välja järgmine põlvkond teadlasi ja akadeemikuid?

Triin Kibur, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna aseesimees

Tallinna Tehnikakõrgkoolriiklik kõrgkool; rakenduskõrgharidus

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti

• Autotehnika • Hoonete ehitus • Elektritehnika• Masinaehitus • Rakendusarhitektuur• Rakendusgeodeesia• Raudteetehnika • Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus• Teedeehitus • Tehnomaterjalid ja turundus • Tehnoökoloogia• Transport ja logistika

Pärnu mnt 62, tel 666 4569, vastuvott@tktk.eewww.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee

https://www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

Avalduste vastuvõtt 25.06. – 09.07.2013

Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastel on igal aastal mitmeid võimalusi osaleda erinevates rah-vusvahelistes intensiivprojektides, kus eri riikide üliõpilased lahendavad ühiselt mõnda oma eriala puudutavat probleemi ja pakuvad lahendusi. Eras-muse intensiivkursuse laiemateks eesmärideks on rahvusvaheline koostöö Euroopa riikide üliõpilaste ja õppejõudude vahel. Lisaks praktilise ülesande lahendamisele on oluline ka omavaheline suhtlus ja tulevikus koostöö jätkamine.

Tallinna Tehnikakõrgkooli viis tudengit ehitus- ning viis tudengit arhitektuuri ja keskkonnateh-nika teaduskonnast osalesid aprilli lõpus Leirias Portugalis projektis, mis puudutas korterelamute renoveerimist passiivmaja kontseptsiooni koha-selt. Projektis osalesid veel üliõpilased Portugalist, Taanist, Leedust ja Ungarist.

Projekti eesmärgiks oli pöörata ehitusvaldkon-na tudengite tähelepanu jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele. Fookus oli pööratud juba ehitatud elukeskkonnale, selle taasväärtustamise-le ning muutmisele tänapäeva nõuetele vastavaks. Projekti käigus pidid tudengid pakkuma olemas-olevale elamule kompleksse lahenduse, mis muu-dab ajahamba küüsi jäänud elamu mugavaks ning hea sisekliimaga madala energiatarbimisega elu-keskkonnaks. Koostöö eesmärgiks ongi leida hästi töötav arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus koos optimaalselt töötavate tehnosüsteemidega.

Tudengitest moodustatud rahvusvahelistel töö-rühmadel oli lähteülesandena võimalus valida kahe erineva kortermaja, millest üks asub Vilniu-ses ja teine Taanis, vahel. Tudengite jaoks kujunes võtmeküsimuseks olemasoleva ehituse säilitami-

ne. Kui esmased ideekavandid nägid ette suures osas ümberehitusi ja lammutamist, siis mida roh-kem sügavuti mindi, seda enam veenduti, et ka vaid väikeste optimaalsete liigutustega on võima-lik elupindade mugavust suurendada ja tänapäe-vasemaks muuta. Ühistöö tõi esile noorte inimeste leidlikkuse ja värsked lähenemised, pidades silmas oma tegude mõju keskkonnale.

Intensiivprojektid ei hõlma vaid esitatud ülesande lahendamist, vaid ka ühisekskursioone nii projek-tiga seotud kohtade kui ka riigi vaatamisväärsuste juurde. Tudengitel on, mida meenutada! Intensiiv-projektid annavad üliõpilastele tulevikuks väga häid ja vajalikke kontakte ja ideid kolleegide vahel tuleviku projektide jaoks.

Intensiivprojektid aitavad üliõpilastel erialaliselt areneda

Lõputöö teema valimise juures on kõige olulisem huvi asja vastu.

5Kooliristmik

TTÜ Tallinna Kolledž ootab neljale õppekavale teadmisi omandama ja end täiendama nii gümnaasiumilõpetajaid kui ka tööinimesi.

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžist on 15 aasta jooksul ehk kooli ajaarvamise algusest saati alustanud edukat karjääri rohkem kui 2000 tudengit.

„Üle 90 protsendi kolledži üli-õpilastest leiab töö juba õpingute ajal, vilistlaste nimekirjas on aga palju neid, kelle edulugu on ees-kujuks tulevastele tudengitele,” ütles direktor Udo Meriste, kes kinnitas, et kolledžil on väga tihe side lõpetajatega. Nii on küsitud vilistlastelt nõu kolledži arenda-misel ja töö parendamisel, vilist-lased on aidanud ka praktikakoh-tadega.

Et kolledži lõpetajatel pole muret töökoha leidmisega, on suur roll Tallinna Kolledžis paku-tavatel kolmel rakenduskõrghari-duskaval ning ühel bakalaureuse õppekaval. Kõik need on akredi-teeritud ja kõikidel õppekavadel on olemas tasuta üliõpilasko-had. 3,5-aastane rakenduskõrg-haridusõpe toimub kinnisvara korrashoiu, majandusarvestuse ning rahvusvahelise majanduse

TTÜ Tallinna Kolledž sillutab teed edukuseleja ärikorralduse õppekaval ning kolmeaastane bakalaureuseõpe maastikuarhitektuuri õppekaval. Kolledži pakutava õppe kõrge taseme tagavad nii Tallinna Tehni-kaülikooli enda kui ka väljastpoolt värvatud õppejõud, kellest kõik on oma ala professionaalid.

Teel tippuDirektori sõnul annab rakendus-kõrgharidusõpe lõpetajale mitu eelist. Kuigi ollakse iseseisva elu alguses, omatakse juba hinnatud TTÜ diplomit ja praktilisi oskusi, mis tööturul praegusel ajal väga oodatud. Sukeldudes tööellu saab suhteliselt lühikese ajaga suure kogemuse ja saavutatakse kindel karjääripositsioon. Ega asjata pole kolledži moto/hüüdlause „Teel tippu!”.

Rakendusõpe ei kahanda min-gil määral edasiõppimisvõimalusi, sest diplom annab õiguse jätkata õpinguid mistahes Eesti või välis-maa kõrgkooli magistriõppes.

Aastatega on kolledž suuteline tudengitele üha rohkem pak-kuma. „Õppejõududeks oleme kutsunud oma ala tippspetsialiste ja kasutusel on uued, tänapäeva nõudmistele vastavad, riiklikult ja rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavad,” ütles Udo Meriste.

Populaarne on üliõpilasva-hetus tasuta õppeks välisüli-koolis üheks-kaheks semestriks. Direktori asetäitja õppetöö alal Maris Sagar ütles, et kolledžil on

Holland, Rootsi ja Türgi. Tavaliselt saab üliõpilane ka stipendiumit, mis katab majutuskulud. „Kui esi-mesel aastal saatsime välismaale õppima paar üliõpilast, siis nüüd saame saata kasvõi 20,” märkis ta.

Avatud õpe on paindlikPeale tasuta üliõpilaskohtade on võimalik end täiendada ava-tud õppes, mis sobib eriti hästi töötavale inimesele. Osa õppe-aineid on võimalik õppida ka vene keeles. Avatud õpe annab võimaluse õppida eriala õppeai-neid kõikidelt TTÜ Tallinna Kol-ledžis õpetavatelt õppekavadelt, koostades isiklik õpingukava ning valides õppimiseks oma tempo. TTÜ diplomi saamiseks tuleb läbida kõik õppekavaained ning kaitsta lõputöö. „Avatud õpe on küll tasuline, kuid ei määra täiendusõppurile minimaalset koormusnõuet. See tähendab, et täiendusõppur võib igal semestril õppida just nii palju või nii vähe aineid, kui talle sobib ja teha seda ka töö kõrvalt. Avatud õppes saab jätkata elukestva õppega, kuula-tes ka üksikuid huvipakkuvaid aineid,” selgitas direktor.Valides sobiva õppemahu määrab õppur ise enda vajadustele kõige sobi-vama õppimistempo ja loengute

Foto: TTÜ Tallinna Kolledži arhiiv

Miks valida TTÜ Tallinna Kolledž?•• Kolledžis töötavad õppejõud on kõrge kvalifikatsiooniga oma ala tippspetsialistid nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka mujalt. •• Paindlik õppetöö.•• Kolledži hoone on täna-päevane ning asub kesklinna südames Rahvusraamatukogu läheduses. •• Lisaks neljale arvutiklassile on traadita interneti leviala kogu hoones. •• Kõik üliõpilased saavad osaleda nii kolledži kui ka Tal-linna Tehnikaülikooli üliõpilaste tegevustes, samuti kasutada TTÜ Spordikeskust Mustamäel. •• Kolledžil on ka oma korv-pallimeeskond ja kammerkoor. •• Lõõgastumiseks on kolled-žil oma kohvik, kus on kena interjöör, maitsev toit ja head hinnad.

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna KolledžTõnismägi 14, Tallinn e-post: tk@ttu.eewww.ttu.ee/tallinna-kolledz infotelefon 627 2686•• Vastuvõtt tasuta üliõpilaskohtadele: 26. juuni – 5. juuli 2013•• Vastuvõtt avatud õppesse: 26. juuni – 29. august 2013 •• Avaldusi saab esitada nii Eesti Kõrgkoolide Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS) www.sais.ee, Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka TTÜ Tallinna Kolledžis. •• Loe lisaks sisseastumisest ja avatud õppest: www.tk.ttu.ee/

Erasmuse programmi raames sõlmitud partnerlepingud 21 kõrgkooliga 11 riigist: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsus-maa, Saksamaa, Läti, Leedu,

külastamise aja, mis on väga hea lahendus näiteks töö kõrvalt õppides. Miinuseks aga üliõpilase staatuse puudumine, mis tähen-dab, et õppijale ei kehti üliõpilase soodustused ja ta ei saa riiklikku õppelaenu.

Kairi Oja

Ministeeriumi teatel kasvab uute lepingute alusel arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine ülikooli-des võrreldes möödunud aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis on kolmandiku võrra suurem senisel riiklikul koolitus-tellimusel põhinenud vastuvõtu eelarvest.

Tallinna Ülikooli akadeemi-lise prorektori Priit Reiska sõnul toob kõrgharidusreform Tallinna Ülikoolis kaasa mitmeid muuda-tusi, mille mõju hindab ta üldi-selt positiivseks. „Olulisim muu-datus puudutab rahastuspõhi-mõtteid: alates sellest aastast pole enam üliõpilastega seotud pearaha ehk riiklikku koolitustel-limuse mõistet – ülikool hakkab saama tulemuslepingus kindlaks määratud tegevustoetust,” rää-gib Reiska.

Rahastuse muudatus on Reiska sõnul etapiviisiline: esi-mese etapina rahastatakse 2013. aastal ülikoole 2012. aasta riik-liku koolitustellimuse mahus, millele lisandub riigieelarvevä-lise õppe kompensatsioon. 2014. ja 2015. aastal rahastatakse üli-

Ülikoolidest kaob riiklik koolitustellimusAasta alul toimunud kõrgharidusreformiga kaotati ülikoolidest ära senitun-tud riikliku tellimuse mõiste ning ülikoolid hakkavad saama tulemuslepingus kindlaks määratud tegevustoetust. Kutseõppe puhul jätkatakse endistviisi.

koole 90% ulatuses eelneva aasta tegevustoetuse mahust, millele lisandub 10% tulemusnäitajatel põhinev rahastus. „Alates 2016. aastast hakatakse ülikoole rahas-tama ainult tulemusnäitajate põhjal,” selgitab Reiska. „Lisaks üliõpilaste arvule arvestatakse veel teisi tulemusindikaatoreid, mille põhjal rahastus toimub. Väga oluliseks näitajaks saab olema lõpetajate osakaal.”

Ülikoolidel saab üldplaanis olema otsustusõigus kitsama eri-alade valiku üle, milliseid nad õpetavad ja mida mitte. Minis-teerium annab tulemuslepingus enamasti ette teatavad koolitata-vate minimaalmäärad õppeka-vagruppide lõikes, millist hulka spetsialiste minimaalselt selles õppekavagrupis koolitada tuleb.

Kaob riikliku tellimuse mõisteTeine olulisem muudatus kõrg-hariduse rahastamise süsteemis hõlmab loobumist senituntud riikliku koolitustellimuse mõis-test ja selle aluseks olnud keeru-kast koefitsientide ning baas-maksumuste mehhanismist.

Alates sellest aastast eralda-

takse ülikoolidele õppe läbivii-miseks riigieelarvest tegevus-toetust, sealjuures saab ülikool ise otsustada, kui palju õppe-kohti eri õppevaldkondades luuakse.

TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe sõnul esitati vii-mane riiklik koolitustellimus 2012. aastal. „Praegu juhivad üli-koolide valikuid kolmeaastane haldus- ja üheaastane tulemus-leping. Haldusleping defineerib ülikooli põhi- ja kaasvastutus-valdkonnad õppekavagruppi-dena, saavutatavad kokkulep-ped teiste ülikoolidega ning põhilised indikaatorid, mille järgi otsustatakse rahastamine järgmisel perioodil. Tulemusle-ping määrab üliõpilaste miini-mumvastuvõtu summeeritud arvu põhi- ja kaasvastutusvald-kondades, defineerib konk-reetse aasta vastuvõtuerandid, doktoriõppe kohtade valdkond-liku jaotuse ja lõpuks näitab ära konkreetse aasta eelarve,” selgi-tab Tammemäe.

Vastavalt uuele süsteemile on TTÜ ainuvastutuse õppeka-vagruppideks tehnika, tootmine ja tehnoloogia, ehitus ja arhitek-

tuur, ärindus ja haldus ning transporditeenused.

„Ülikoolide ülesanne ei ole vaid toota ettevõtete jaoks neile vajalik arv spetsialiste, vaid pak-kuda laiapõhjalist kõrgharidust. Parimadki tööhõive prognoosid ei suuda arvestada kõiki ettetu-levaid muutusi tööjõuturul,” märgib Tammemäe.

Kutseõppes koolitustellimus säilibHaridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung räägib, et riikliku koolitustellimuse põhili-seks aluseks ja sisendiks kutse-õppes on majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumis koos-

tatav ja iga aasta uuendatav keskpikk tööhõive prognoos. „Praegu on see olemas aastani 2019. See prognoos paneb paika põhilise tööjõuvajaduse majan-dussektorite lõikes, diferentsee-rides seda ka ametirühmiti. Rii-gile on oluline, et noori inimesi jaguks põhjendatud proport-sioonis tööle kõigisse majandus-sektoritesse ja koolituskohtade arvu määratlemine õppekava-rühmade lõikes peaks tagama tasakaalustatud ja tervikliku lähenemise. Samas soovime vähendada koolitustellimuse detailiseeritust ning toome rahastamisprintsiipidesse sisse ka tulemuslikkust arvestavaid komponente,” selgitab Pung.

Haapsalu Kutsehariduskes-kuse arendusdirektori Aile Nõu-puu sõnul selgub kitsa eriala õpetamise vajadus enamasti koostöös ettevõtjate või erialalii-tude esindajatega, arvestatakse ka majandusprognoose, millised majandus- või tööstusharud on regioonis perspektiivikad ja vajavad täiendavat tööjõudu. Näitena koostööst erialaliitu-dega toob Nõupuu Haapsalu Kutsehariduskeskuses katusep-lekksepa eriala õppetegevuse alustamise. „Kooli poole pöör-dus Eesti Katuse- ja Fassaadi-meistrite Liit, kes kurtis muret, et ehitusettevõtetes on suur puudus kvalifitseeritud katusep-lekkseppadest. Kuna üheski Eesti kutsekoolis plekkseppi ei koolitata, tegi liit koolile ettepa-neku hakata vastavaid spetsia-liste Haapsalus koolitama ning pakkus omalt poolt toetust õppekava koostamisel ja õpeta-jate koolitamisel,” räägib Nõu-puu. Plekkseppade koolitami-sega tehakse Haapsalus algust 2014. aasta alguses.

Põltsamaa ametikooli töötaja Tambet Valdma sõnul koosta-takse kutseõppe asutustes riiklik tellimus kolmeks aastaks, mida siis vajadusel korrigeeritakse. Ka võidakse koolide lõikes vanger-dusi teha või järskude muutuste puhul tööturul suurendada mõne eriala vastuvõttu teiste vähendamise arvel.

Väga oluliseks näitajaks ülikoolide rahastamisel saab olema lõpetajate osakaal.

Foto: Vallo Kruuser

Kolledži tudengid Teeviidal.

6 Kooliristmik

Gert-Kristjani lugu on ehe näide, kuidas sihikindlus viib eesmärgini ning et eitavate vas-tuste ees ei maksa ära kohkuda, vaid otsida teisi lahendusi. Ehk sellepärast ongi ta vaevalt aas-taga kasvatanud oma ettevõtte GRK Trade kuukäibe 30 000 euro suuruseks, importides Rootsist jooki Vitamin Well. Mullu jaa-nuaris polnud ta niisugusest joogist aga veel midagi kuul-nudki. Ent alustagem algusest!

Neli aastat tagasi nägi toona Saku gümnaasiumis õppinud Gert-Kristjani õhtu üsna sageli välja niisugune, et pärast kooli-tööde tegemist istus noormees oma toas ja kleepis ümbrikke. Ei, mitte seetõttu, et tal olnuks palju kirjasõpru – ümbrikusse pakkis noormees Cresti suuhü-gieenitooteid, mida ta e-poe kaudu Eestis müüs.

Edukaks ettevõtjaks juba gümnaasiumipoisina„Õpilasfirma tegemine andis arusaama, et pole raske ise endale raha tee-nida,” ütleb Gert-Kristjan Rungi (20), kes hakkas ettevõtjaks juba kesk-koolis õppides. „Ei pea ilmtingimata kellegi juures töötama,” kinnitab ta.

Kristiina Viiron Ehkki Gert-Kristjan muheleb praegu, et Cresti äri on rohkem nagu Viru ärikate teema – ta ostab kauba Inglismaalt ja USA-st hulgi, müüb Eestis edasi ning tooted on siin endiselt menu-kad, sillutas ta selle ettevõtmi-sega teed praegustele tegemis-tele. Just Cresti toodete müügist teenitud rahaga ostis ta esimese partii Vitamin Welli, samuti andis suuhügieenitoodete müük ärikogemuse.

Ent just 10. klassis loodud õpilasfirmast, kus nad klassi-vennaga kahasse müüsid T-särke, millele lasid trükkida klassivenna joonistatud ja foto-dega kombineeritud humoori-kaid pilte, sai Gert-Kristjan loo alguses märgitud arusaama, et tuleks iseendale tööandjaks hakata. Nii hakkas ta uurima, mida võiks Eestis müüa. Et tema onu Sulev (kes pole Gert-Kristja-nist oluliselt vanem) oli käinud

USA-s tööl ja pidas plaani Eestis Cresti tooteid müüma hakata, ent takerdus ajapuuduse taha, haaras Gert-Kristjan ohjad oma kätte. „Cresti kõrvalt otsisin hästi pikalt brändi, mida võiksin Eestis müüma ja esindama hakata. Otsisin netist ning välismaal käies vaatasin alati ringi, mida võiks siia tuua,” pajatab ta. Noormees saa-tis erinevatele firmadele ligikaudu 150 meili, pak-kudes end ühe või teise toote esindajaks Eestis. Küll mänguasjadele, toi-dukaubale, isegi H&M-ile. Mõne toote puhul selgus, et kaup on Eestis juba müügil, äraütlemist põhjendati ka sellega, et ei soo-vita siiapoole laieneda.

Tähenduslik reisMullu jaanuaris sõitis ta aga sõbrannaga Rootsi kruiisile.

Foto: Kristiina Viiron

Vahelepõikeks märgib Gert-Kristjan, et sõiduööks lubas merel hullu tormi ning ta tah-tis reisist loobuda, ent sõb-ranna pealekäimisel soostus siiski sõitma. Ent just sellel rei-sil ostis ta Stockholmis sada-mapoest Vitamin Welli. „Päev pärast reisi võtsin tootjaga ühendust ja nad olid joogi siin müümisest huvitatud,” mär-gib Gert-K rist ja n. Jä rgnes poolteist kuud meilimisi, tele-fonikõnesid ning seejärel koh-tus ta Vitamin Welli asutaja, omaniku ja juhi Jonas Petters-soniga ning löödi koostööks käed.

Gert-Kristjani sõnul olid Vitamin Welli esindamisest Eestis huvitunud teisedki ette-võtjad, kuid tema kasuks rää-kis asjaolu, et tema tooteport-fellis ei olnud palju tooteid ning fookuse seadmine Vita-min Wellile seetõttu lihtsam. Ka ei lugenud rootslastele see, et Gert-Kristjan oli nii noor – tollal ju 19-aastane. Pigem tuli see hoopis kasuks, sest joogi sihtgrupp ongi temaealised. „Nad soovisid teada ka mu varasemaid kogemusi ja siin oli Crest iga seotu kasuks, muidu poleks vist midagi välja tulnud,” osutab ta.

Esimesed pool aastat Eesti turul oli raske. Ehkki Gert-Kristjan käis kõigis suuremates jaekettides Vitamin Welli pak-kumas ja neli neist lubas joogi ka müüki võtta ning kaks olid ka põhimõtteliselt nõus, seisis

Gert-Kristjan Rungi ja see, kuidas temast sai Eestis Vitamin Well importija, on näide valdkonnast „visadus viib sihile”.

7Kooliristmik

ta ikkagi sel hetkel, kui kaup Eestisse jõudis, eitavate vas-tuste ees. Ent kaup tuli ju kii-resti maha müüa – esiteks on tema realiseerimistähtaeg pool aastat, teiseks seisis kauba all kinni päris korralik summa Gert-Kristjani raha. „Hakkasin siis otsima väikseid müügi-kohti, õnneks võtsid ka Tal-linna kaubamaja ja Stockmann joogi müüki,” räägib ta, lisades tagantjärele tarkusena, et pida-nuks suurte jaekettidega kohe lepingu sõlmima, tema aga uskus ka suusõnalist lubadust.

Napilt, aga siiski sai kogu kaup õigel ajal müüdud, ilma et rohkem kui mõni pudel oleks kätte jäänud. „Mõtlesin, et kas üldse uut kaupa sisse võtta, aga siis sain Selveriga kokkuleppele. Suvel müüsin palju kohvikutes ja rannas, eks sealt joogi tuntus kasvas,” nendib ta. „Olen palju väikestele kohtadele rõhunud, samuti teinud palju degusteeri-misi, muidu ei osataks jooki riiu-lil märgatagi.”

Mõni aeg tagasi hakkas Vita-min Welli müüma ka Statoil, kokku on müügipunkte üle 200. „Pooleteise aastaga saab Eestis ilmselt saavutatud sama müügi-maht, mis kolme aastaga Soo-mes,” täheldab Gert-Kristjan.

Võimalike jaemüüjatega on Gert-Kristjan peamiselt üksi läbirääkimisi pidanud, niisa-muti korraldanud turundust. Ladu ja logistikat ostab ta tee-nustena, samuti raamatupida-

mist, mida teeb nüüd tema ema, sest ise ta enam ettevõtmise pai-sudes sellega tegeleda ei jaksa. Müügiesindusteenust suurtes poekettides ostab Gert-Kristjan koostööpartnerilt, osakoormu-sega tööd pakub ta ka sõpradele. „Sel aastal plaanin 1–2 inimest kindlasti täiskohaga tööle võtta,” ütleb ta.

Mainimata on seni jäänud, et tööd teeb noormees ülikooli päevaste õpingute kõrvalt. Ta on välja arvestanud, et tema töö-koormus on umbes kahe täis-ajaga töökoha jagu.

Koolis õpitu suureks abiksÜlikoolist – Estonian Business School, erialaks ettevõtlus- ja ärijuhtimine spetsialiseerumi-sega müügijuhtimisele – saa-dud teadmised on tema sõnul ka palju ettevõtmise arendami-sele kaasa aidanud. „Samuti Rootsist saadud know-how,” lisab ta.

Gert-Kristjan märgib, et tegelikult alustas ta Vitamin Welli maaletoomise tarvis asja-

ajamisi koos kursavennaga, ent koostööst ei tulnud midagi välja. „Olen aru saanud, et üksi on kõige parem – saad kiiresti otsuseid vastu võtta ja need ka ellu viia. Samas aga kellegagi koos tegutsedes oleks rohkem arvamusi, saaks kellegagi arut-leda,” märgib ta.

Crestiga ta nüüd ise enam ei tegele, see on nüüd tema sõb-ranna tööks. „Asjad sujuvad paremini, kui keskenduda ühele asjale, mitte et sul on kor-raga sada mõtet peas,” tõdeb ta.

Ta hindab väga ka Junior Achievemendi majandus- ja ettevõtlusõppe koolitusi, mida ta gümnaasiumis nii majan-dustundidega seotult kui ka sellest eraldi läbis.

„Üritasin maksimaalselt koo-litustest osa võtta, kuigi tundus vahel, et mõni asi on niigi ilm-selge – aga kui mõtlen tagantjä-rele, siis ei pruugi ikkagi alati kuuldut kohe rakendada. Kui aga ühte asja mitu korda kuuled hakkad lõpuks nii tegema ka,” usub ta.

Vitamin Welliga peab Gert-Kristjan plaani laieneda ka Lätti-Leetu. Pikemas perspek-tiivis näeb ta end aga eksporti-j a n a . „ I m p or t i m i n e on ideaalne viis ekspordi jaoks algkapitali, teadmiste ning kogemuste hankimiseks, välis-turgudel alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja head know-how ’d,” osutab ambitsioonikas noormees.

Üritasin maksimaalselt koolitustest osa võtta, kuigi tundus vahel, et mõni asi on niigi ilmselge.

KÄSITÖÖ- JA KODUNDUSÕPETAJATE SUVEKOOL30.07 Teadlik ja tervislik toitumine 4 t30.07 Tervislik menüü ja selle valmistamine 6 t31.07 Lauakombed ja etikett 4 t31.07 Õmblemine - ReUSE ehk vana uues kuues 6 t01.08 Puidutöö õpituba - pildiraami ning käsifreesiga pildi valmistamine 4 t

LASTEAIAÕPETAJATE SUVEKOOL30.07 Väikelapse esmaabi 4 t30.07 Patsipunumise lühikursus 4 t31.07 Mida vajab erivajadustega laps lasteaias? 4 t31.07 Häälekoolitus 4 t01.08 Taaskasutuskäsitöö - paberikunst 4 t

KOOLIDE JA LASTEAIAKOKKADE30.07 Väikese eelarvega menüü ja kalkulatsiooni koostamine 30.07 Väikese eelarvega menüü valmistamine31.07 Küpsetamine: väikesed saiad ja pirukad31.07 Toiduvalmistamine- magustoidud lastele01.08 Toitude serveerimine ja isuäratav garneerimine

30.07 - 31.07 Suvekool õpilaskodu personalile31.07 – 01.08 Meetodid seksuaalkasvatuses 02.08 – 03.08 Rätsepate loovad suvepäevad

Täiskasvanute koolituse osakondInfo: www.hariduskeskus.ee/täiend-ja-ümberõpe4427870, kursused@hariduskeskus.ee

KUTSE H

EAST KO

OLIST

Pärnumaa Kutseharidusekeskuse täiskasvanute koolituse osakond pakub mitmekülgseid võimalusi enesetäiendamiseks. Pakume töö-alaseid ja vajadusel ka huvialaseid koolituskursuseid. Meil on tun-nustatud koolitajad, tänapäevase tehnoloogiaga sisustatud teooria- ja praktikaklassid. Koolituskursuseid korraldavad oma ala asjatundjad koolitusjuhid Gerli Ollino ja Teele Luks.

Väljakujunenud traditsioonina korraldab Pärnumaa Kutseharidus-keskus juba üheteistkümnendat aastat suvekooli, mis on hea või-malus omandada uusi teadmisi, oskusi ja ideid uueks õppeaastaks, ning seda mõnusas suvises Pärnus.

Sellel aastal on koolitused suu-natud käsitöö- ja kodundusõpe-tajatele, lasteaiaõpetajatele ning koolide ja lasteaedade kokkadele, kuid kursustel võivad osaleda ka kõik teised huvilised.

Käsitöö- ja kodundusõpetaja-tele pakume sellel aastal võima-lust saada teadlikumaks tervislikust toitumisest ja tervisliku menüü val-mistamisest. Neid teadmisi saavad õpetajad kodundustundides edasi anda, et muuta meie noorte toi-duvalikuid teadlikumaks. Lisaks on plaanis käsitleda lauakommete ja etiketiga seotud teemasid. Loov-tööna õmblemiskursusel valmib vanast esemest uus ehk järgitakse tänapäeval populaarset ReUse mõt-teviisi. Kätt proovitakse ka puidu-töö alal ja plaanis on valmistada pildiraam.

Koolide ja lasteaedade kokka-dele pakume võimalust omandada

Pärnumaa Kutsehariduskeskus pakub suvekoolis palju põnevaid kursusi

oskusi väikese eelarvega menüü koostamiseks ja valmistamiseks. Küpsetatakse väikeseid saiu ja valmistatakse laste lemmikuid magustoite. Viimasel koolitus-päeval mõtiskletakse selle üle, miks maitseb toit alati paremini, kui ta on serveeritud ja garneeritud isuäratavalt.

Sellel aastal pakume võimalust kujundada ka personaalset kooli-tuskava suvekooli väljapakutud teemade hulgast, kui Teie sihtgru-pist lähtuvad teemad Teile huvi ei paku. Lihtsalt valite välja omale sobivad teemad, kooskõlastate koolituskava koolitusjuhiga ning oletegi koolitustele oodatud.

Osalejatele pakume ööbimist meie vastvalminud õpilaskodus, kus ööbimine on väga soodne, vaid 5 eurot öö.

Esmaabist patsipunumiseniLasteaiaõpetajate suvekooli ootame kõiki, kes oma igapäeva-ses töös ja toimetustes puutuvad kokku lastega (lasteaiaõpetajad, klassiõpetajad, ringijuhid, lastega tegelevad inimesed jt).

Lasteaiaõpetajatele on välja on pakutud 5 huvitavat tööala-selt vajalikku teemat: väikelapse esmaabi, patsipunumise lühikur-sus, häälekoolitus, taaskasutuskä-sitöö-paberikunst ning mida vajab erivajadustega laps lasteaias.

Väikelapse esmaabikooli-tus annab ülevaate eluohtlikest situatsioonidest ja seisunditest väikelastega ning praktilised õpe-tused, kuidas nendega toime tulla. Räägitakse erinevatest mürgistus-test, allergiast, puugist, elustami-

sest, termilistest kahjustustest, ninaverejooksust ja erinevatest traumadest.

Patsipunumise lühikursusel omandatakse teadmisi punusoen-gute liikidest ja tehakse praktiliselt läbi 10 erinevat patsi.

Häälekoolitusel õpetatakse osa-lejatele tundma omaenda häält, kuidas seda säästlikult, veenvalt ja täie tunnetusega kasutada. Õpeta-takse leidma oma loomulik hääl ja antakse nõuandeid, kuidas sellega sõbraks saada. Koolitus on nii prak-tiline kui ka kogemuspõhine.

Taaskasutuskäsitöö-paberi-kunsti koolitusel antakse huvitavaid ideid jääkmaterjalide kasutamisest. Praktilise tööna valmivad munares-tidest lilled ja ruumiline pilt.

Koolitusel – mida vajab eri-vajadustega laps – räägitakse sagedamini esinevatest erivaja-dustest ning antakse ülevaade teenustest ja võrgustikest (rehabi-litatsioonisüsteem, omavalitsuse teenused), kes aitavad toime tulla erivajadustega lastega.

Seksuaaltervise koolitusSeksuaaltervise teema on väga eluline ja oluline, kuna alates peale väärtustest ning kulgedes turvalise seksuaalkäitumiseni on see teema väga laiahaardeline ja eluhõlmav. Väga tänuväärne on see töö, mida erinevad õpetajad ja noortekeskuste noorsootöö-tajad seksuaalkasvatuse alal tee-vad. Seksuaaltervise koolitus saigi inimeseõpetuse õpetajatele ja noorsootöötajatele välja pakutud, kuna jätkuvalt näitavad küsitlused ja uurimused, et seksuaalteema-listest koolitustest tuntakse puu-dust. Päikeselises Pärnus suvekoo-lis toimuv kahepäevane koolitus toob seksuaaltervist käsitlevad haridustöötajad kokku, et rääkida õpetamise uutest meetoditest ja suundadest seksuaalhariduses. Esimesel päeval keskendutakse õpilastele ja noortele suunatud seksuaalharidusele. Teisel päeval on keskmes lapsevanemad ja see, kuidas nendega seksuaalsuse tee-madel rääkida. Koolitajad on Kris-tina Papsejeva ja Irje Tammeleht, kellel mõlemal selja taga pikk seksuaaltervise koolitajakogemus alates aastast 1999.

Koolituse tulemusena on õpeta-jatel ja noorsootöötajatel rohkem kindlust, käsitlemaks seksuaaltee-masid. Koolitusel osalenud saavad kaasa ka meetoditekogumiku, mille abil seksuaaltervise teemalisi tunde ja koolitusi sisustada.

Suvekooli ootame täiendama ka õpilaskodude personali, kellele pakume seadustest lähtuvaid tead-misi, kui ka teemasid, mis on seo-tud noortega – õpilaste käitumine, probleemsed teismelised jne.

Lisaks kutsume kokku rätsepaid üle Eesti võrgustiku moodustami-seks. Üritus on mõeldud rätsepate/individuaalõmblejatele, kes otsivad uusi võimalusi arenguks ja on huvi-tatud võrgustiku moodustamisest.

8 Kooliristmik

HOMSETELE VÕITJATELETÄNASTELT NOORTELT MEISTRITELT

INFOPÄEV TALLINNAPOLÜTEHNIKUMIS

TÖÖTOAD • PÄEVAJUHT • DJ

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601info@tptlive.ee www.tptlive.ee

Meie loome tulevikku.Praktilised erialad, teaduspõhised lahendused.

Tänavu võtab Eesti Maaüli-kool vastu 690 tudengit – vaid mõnikümmend tudengit vähem kui eelmisel aastal. See-eest on õppimine kõigil õppekohtadel tasuta – seal-hulgas niisugustel õppekava-del, kus varem sai õppida vaid tasu eest.

Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel õppekavadel – keskkonnakaitsest ja maasti-kuhoiust majanduseni ja tehnot-roonikast veterinaarmeditsiinini. Meil on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud koolis õpetatud taimeliikidega, nende kasvukohtadega, erinevate seadmetega jne. Metsanduse dok-torant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tun-dunud talle piisavalt looduslähe-dased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks amet-nikuks. „Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihe-damalt õppejõududega suhelda,” ütleb ta. Ühe olulisema osana maa-ülikoolis õppimise juures toob ta aga näiteks praktika Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta

jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. „Seeläbi osa-takse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi. „Kindlasti on praktikumide juures olulised ka kursusekaaslas-tega koosviibimised, mis mõnikord venivad hommikutundideni.”

Suuremad muutused – tasuta õpe ja muutunud õppekavadUuest õppeaastast on õppimine kõigil õppekavadel tasuta, seal-juures varem vaid tasu eest paku-taval loodusturismi erialal, kuhu 2013/2014. õppeaastal võetakse vastu 25 üliõpilast.

Sarnaselt mitme teise õppe-kavaga kannab Eesti Maaülikooli üks populaarsemaid bakalaureuse õppekavasid maastikuarhitektuur, mis varem oli keskkonnakaitse eri-ala spetsialiseerumine, tulevast

õppeaastast uut nime – keskkonna-planeerimine ja maastikukujundus. „Sisulisi muutusi võrreldes varase-maga on õige pisut, lisandunud on erialaste valikainete blokk. Et õppe-kava hõlmab aga maastikku laial skaalal, mitte kitsalt arhitektuurseid ja maastikuehituslikke küsimusi, siis kajastab muutunud nimi paremini õppekava sisu,” selgitab õppekava juht, professor Simon Bell. „Kesk-konnaplaneerimise ja maastikuku-junduse õppekava loob keskkonna-hoiule ja loodusteadustele aga ka maastikukujunduse baasoskustele tugineva aluse õpingute jätkami-seks magistratuuris maastikuarhi-tektuuri erialal, mille lõpetamisel saadakse maastikuarhitekti kvali-fikatsioon.”

Mitu varem eraldiseisvalt õpeta-tud eriala on nüüd koondunud ühise õppekava alla. Näiteks kui on soov

Tasuta õppimisvõimalused suurenevadõppida tootmistehnikat, ergonoomi-kat või energiakasutust, tuleb ühise pingerea alusel astuda tehnika ja tehnoloogia õppekavale, kus hiljem toimub vastav spetsialiseerumine. Sama kehtib kalakasvatuse ja loo-makasvatuse, metsamajanduse ja metsatööstuse, maa- ja kinnisvara-korralduse ja geodeesia puhul, mis on koondunud vastavalt loomakas-vatussaaduste tootmise, metsanduse ja geomaatika õppekava alla.

Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik ülikoolMaaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuendus-kuuri, mille raames on põliste põl-lumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppe-jõude ja -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Kariina Tšursin, Eesti Maaülikooli turunduse peaspetsialist

Praktikal on Eesti Maaülikooli õppetöös oluline osa.