4
Koolitus Märts 2012 Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected] Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, [email protected] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2012/13. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele. Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini. Näitleja õppesuuna avalduste vastuvõtt lavakunstikoolis lõpeb 23. märtsil. Info: www.lavakas.ee Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected] VASTUVÕTT ERIALADELE 2012: • huvijuht-loovtegevuse õpetaja • info- ja dokumendihaldus • jazzmuusika • koolimuusika • kultuurikorraldus • pärimusmuusika • raamatukogundus ja infokeskkonnad • rahvuslik tekstiil • tantsukunst • teatrikunsti visuaaltehnoloogia Avatud uste päev 22.03 Viljandis http://sisseastuja.kultuur.edu.ee Tüüpiline üliõpilane on pal- jude silmis enamasti otse güm- naasiumipingist õppima tul- nud. Praxise korraldatud üli- õpilaste eluolu uuring aga näi- tas, et iga viies tudeng on vanem kui 30-aastane. „Kõrg- haridusõpingute juurde leia- vad tee ka inimesed, kes on pärast keskhariduse omanda- mist teinud midagi muud (nt töötanud, õppinud kutsekoolis, olnud välismaal, saanud lapsed jne) või on nende kõrgharidus- tee vahepeal katkenud,” selgi- tab Praxise uuringu läbiviimist juhtinud hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss. Eri vanuses üliõpilasi ise- loomustavad ka erinevad elu- tingimused ning peremudelid. Analüüsist tuleb esile, et ka nooremad tudengid asuvad juba üsna varakult omaette elama. Kuni 24-aastased tudengid elavad tõenäolisemalt koos sõprade-tuttavate või vanema- Rahvusvaheline Eurostudent Eesti uuring: •• Eesti üliõpilaste eluolu uuring põhineb 2010. aastal toimunud üliõpilaste (v.a doktorandid) küsitlusel, mis korraldati rahvus- vahelise uuringuprojekti EURO- STUDENT raames. •• EUROSTUDENT on üliõpi- laste sotsiaal-majandusliku olu- korra uuring, milles osales lisaks Eestile veel 24 Euroopa riiki. Selle eesmärk on anda võrdlevaid andmeid üliõpilaste eluolu kohta Euroopa kõrghari- dussüsteemides. Eesti üliõpilased rohkem töötavad kui õpivad Eesti üliõpilaskond on tõeliselt mitmekesine. Suure tõenäosusega elab tudeng partneri või lastega ning käib õpingute kõrvalt tööl, millele ta panustab rohkem aega kui koolile. Kaire Talviste [email protected] tega. 30-aastaste ja vanemate seas on partneri ja/või lastega elamine juba selgelt valdav. Peaaegu igal neljandal (23%) Eesti üliõpilasel on laps või lap- sed. Töö ja õpingud käsikäes Poolte üliõpilaste peamiseks sissetulekuks on enda teenitud palk. Kolmandiku üliõpilaste põhisissetuleku tagavad vane- mad või partner, 15% üliõpi- laste peamisteks sissetulekual- likateks on riigi õppetoetused ja -laen. Mida vanem tudeng, seda rohkem sõltub tema sisse- tulek palgatööst. 25–29-aas- taste tudengite sissetulekutest moodustab perekonna toetus vaid 22% ja riigi toetused 8%. Rahvusvahelise uuringu andmetel töötas 2010. aastal pooltes EUROSTUDENT-i riiki- des vähemalt 40% tudengitest. Eestis oli vastav protsent 56. Sarnaselt Eestile töötas regu- laarselt üle poole Šveitsi, Tšeh- himaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Malta tudengitest. Laura Kirsi sõnul jaotuvad Eesti töötavad tudengid laias laastus kolmeks. Esiteks tuden- gid, kes peavad kõrgkoolis õppimiseks töötama, sest muul moel ei elaks nad ära. Teise grupi moodustavad tudengid, kes soovivad endale paremat elukvaliteeti. Lisaks töötavad osad üliõpilased põh- jusel, et neil hakkab koolis igav või peavad nad vajalikuks alus- tada varakult töökogemuste omandamist, et olla tööturul konkurentsivõimelised. Üllatav sissetulekute suurus „Kõige üllatavam oli teada saada tudengite sissetulekute suurust – vastused näitavad, et veidi alla kolmandiku teenisid enda sõnul kuus 10 000 krooni (639 eurot) ja enam,” ütleb Kirss. Seda numbrit võib osalt põhjendada sellega, et paljud töötavad täiskoormusega. Samuti näitab see, et tudengid leiavad oma teadmistega kõrge sissetulekuga tööd. Kuigi keskmine Eesti tuden- gite kogusissetulek küündis 2010. aastal 8200 kroonini (524 euroni), on selle taga suur sis- setulekute varieeruvus. „Hea sissetulekuga tuden- gite kõrval on meil väga väheste rahaliste vahenditega läbiajavaid tudengeid, kes pea- vad umbes paari tuhande krooniga kuus toime tulema,” selgitab Kirss. Kolmandik Eesti tudengeist ei teeninud enam kui 4000 krooni (256 eurot) kuus. Teises äärmuses teenis enda väitel kümnendik üliõpilaskonnast neli korda rohkem. Sellest tulenevalt on põhjen- datud seegi, miks keskmine üliõpilane veedab töö juures rohkem aega kui koolis: kui auditoorsele õppetööle kulus nädalas keskmiselt 16 tundi, siis tasustatud tööd tegi ta 18 tundi. Õpingutele on pigem pühendunud 24-aastased ja nooremad tudengid, kõige vähem aga 25–29-aastased üli- õpilased. Märkimisväärne on 30-aastaste ja vanemate tuden- gite pühendumine õpingutele ning koormus, millega nad peavad toime tulema, kuluta- des nädalas õppe- ja palgatööle kokku keskmiselt 61 tundi. Sil- matorkavalt erineb õppetööle kulutatav aeg ka õppevaldkon- niti. Kõige vähem pühendavad õpingutele aega sotsiaaltea- duste, ärinduse ja õigusvald- konna tudengid, kes aga pärast lõpetamist teenivad kõrgei- maid palku. Kõige rohkem nõuab õppetöö aega tervise ja heaolu valdkonna üliõpilastelt. Eesti üliõpilaskond on kirju. On neid, kes tulnud õppima otse gümnaasiumipingist, kui ka neid, kes enne n.ö laias ilmas ringi vaadanud. FOTO: KRISTO NURMIS

Koolitus | märts 2012

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Koolituse erileht

Citation preview

Page 1: Koolitus | märts 2012

KoolitusMärts 2012 Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakondToimetaja: Kristiina Viiron, [email protected]: Terje Kõrm, tel: 680 4514, [email protected]

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2012/13. õppeaastaks

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning

doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103.

Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini.Näitleja õppesuuna avalduste vastuvõtt lavakunstikoolis lõpeb 23. märtsil. Info: www.lavakas.ee

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709, 6675 762 või

e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected]

VASTUVÕTT ERIALADELE 2012:• huvijuht-loovtegevuse õpetaja• info- ja dokumendihaldus• jazzmuusika• koolimuusika• kultuurikorraldus• pärimusmuusika• raamatukogundus ja infokeskkonnad• rahvuslik tekstiil• tantsukunst• teatrikunsti visuaaltehnoloogia

Avatud uste päev 22.03 Viljandishttp://sisseastuja.kultuur.edu.ee

Tüüpiline üliõpilane on pal-jude silmis enamasti otse güm-naasiumipingist õppima tul-nud. Praxise korraldatud üli-õpilaste eluolu uuring aga näi-tas, et iga viies tudeng on vanem kui 30-aastane. „Kõrg-haridusõpingute juurde leia-vad tee ka inimesed, kes on pärast keskhariduse omanda-mist teinud midagi muud (nt töötanud, õppinud kutsekoolis, olnud välismaal, saanud lapsed jne) või on nende kõrgharidus-tee vahepeal katkenud,” selgi-tab Praxise uuringu läbiviimist ju ht i nud ha r iduspol i it i ka programmi juht Laura Kirss.

Eri vanuses üliõpilasi ise-loomustavad ka erinevad elu-tingimused ning peremudelid. Analüüsist tuleb esile, et ka nooremad tudengid asuvad juba üsna varakult omaette elama.

Kuni 24-aastased tudengid elavad tõenäolisemalt koos sõprade-tuttavate või vanema-

Rahvusvaheline Eurostudent Eesti uuring:

•• Eesti üliõpilaste eluolu uuring põhineb 2010. aastal toimunud üliõpilaste (v.a doktorandid) küsitlusel, mis korraldati rahvus-vahelise uuringuprojekti EURO-STUDENT raames.•• EUROSTUDENT on üliõpi-laste sotsiaal-majandusliku olu-korra uuring, milles osales lisaks Eestile veel 24 Euroopa riiki. Selle eesmärk on anda võrdlevaid andmeid üliõpilaste eluolu kohta Euroopa kõrghari-dussüsteemides.

Eesti üliõpilased rohkem töötavad kui õpivadEesti üliõpilaskond on tõeliselt mitmekesine. Suure tõenäosusega elab tudeng partneri või lastega ning käib õpingute kõrvalt tööl, millele ta panustab rohkem aega kui koolile.

Kaire [email protected]

tega. 30-aastaste ja vanemate seas on partneri ja/või lastega elamine juba selgelt valdav. Peaaegu igal neljandal (23%) Eesti üliõpilasel on laps või lap-sed.

Töö ja õpingud käsikäesPoolte üliõpilaste peamiseks sissetulekuks on enda teenitud palk. Kolmandiku üliõpilaste põhisissetuleku tagavad vane-mad või partner, 15% üliõpi-laste peamisteks sissetulekual-likateks on riigi õppetoetused ja -laen. Mida vanem tudeng, seda rohkem sõltub tema sisse-tulek palgatööst. 25–29-aas-taste tudengite sissetulekutest moodustab perekonna toetus vaid 22% ja riigi toetused 8%.

Rahv usvahelise uuringu andmetel töötas 2010. aastal pooltes EUROSTUDENT-i riiki-des vähemalt 40% tudengitest. Eestis oli vastav protsent 56. Sarnaselt Eestile töötas regu-laarselt üle poole Šveitsi, Tšeh-himaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Malta tudengitest.

Laura Kirsi sõnul jaotuvad

Eesti töötavad tudengid laias laastus kolmeks. Esiteks tuden-gid, kes peavad kõrgkoolis õppimiseks töötama, sest muul moel ei elaks nad ära.

Teise grupi moodustavad tudengid, kes soovivad endale paremat elukvaliteeti. Lisaks töötavad osad üliõpilased põh-jusel, et neil hakkab koolis igav või peavad nad vajalikuks alus-tada varakult töökogemuste omandamist, et olla tööturul konkurentsivõimelised.

Üllatav sissetulekute suurus„Kõige üllatavam oli teada saada tudengite sissetulekute

suurust – vastused näitavad, et veidi alla kolmandiku teenisid enda sõnul kuus 10 000 krooni (639 eurot) ja enam,” ütleb Kirss. Seda numbrit võib osalt põhjendada sellega, et paljud töötavad tä iskoor musega. Samuti näitab see, et tudengid leiavad oma teadmistega kõrge sissetulekuga tööd.

Kuigi keskmine Eesti tuden-gite kogusissetulek küündis 2010. aastal 8200 kroonini (524 euroni), on selle taga suur sis-setulekute varieeruvus.

„Hea sissetulekuga tuden-g ite kõr va l on mei l väga väheste rahaliste vahenditega läbiajavaid tudengeid, kes pea-

vad umbes paari tuhande krooniga kuus toime tulema,” selgitab Kirss.

Kolmandik Eesti tudengeist ei teeninud enam kui 4000 krooni (256 eurot) kuus. Teises äärmuses teenis enda väitel kümnendik üliõpilaskonnast neli korda rohkem.

Sellest tulenevalt on põhjen-datud seegi, miks keskmine üliõpilane veedab töö juures rohkem aega kui koolis: kui auditoorsele õppetööle kulus nädalas keskmiselt 16 tundi, siis tasustatud tööd tegi ta 18 tundi.

Õ pi n g ut ele on pigem pühendunud 24-aastased ja

nooremad tudengid, kõige vähem aga 25–29-aastased üli-õpilased. Märkimisväärne on 30-aastaste ja vanemate tuden-gite pühendumine õpingutele ning koormus, millega nad peavad toime tulema, kuluta-des nädalas õppe- ja palgatööle kokku keskmiselt 61 tundi. Sil-matorkavalt erineb õppetööle kulutatav aeg ka õppevaldkon-niti.

Kõige vähem pühendavad õpingutele aega sotsiaaltea-duste, ärinduse ja õigusvald-konna tudengid, kes aga pärast lõpetamist teenivad kõrgei-maid palku. Kõige rohkem nõuab õppetöö aega tervise ja heaolu valdkonna üliõpilastelt. Eesti üliõpilaskond on kirju. On neid, kes tulnud õppima otse gümnaasiumipingist, kui ka neid,

kes enne n.ö laias ilmas ringi vaadanud.

FOTO: kRiSTO NURmiS

Page 2: Koolitus | märts 2012

2 Koolitus

Õige erialavalik tagab kindla töökohaKeerulises ja kiiresti muutuvas maailmas pea-vad pärast põhi- või keskhariduse omandamist edasi õppima asuvad noored tööturul konku-rentsivõime saavutamiseks juba aegsasti enda võimetele ja huvidele sobiva eriala valima. Lähiaastatel tekib vajadus kümnete tuhandete uute töötajate järele ning see tähendab oma-korda seda, et õige valiku korral saab praegu edasi õppima asuv noor tagada endale võrdle-misi muretu „maandumise” tööturul.

Priit [email protected]

[email protected] +372 611 5801

2012. aasta infopäevad14. märtsil ja 23. mail 17.00 Mustamäe tee 4

Naudin

paigu- tamist

Mulle meeldib

rääkida Mulle meeldivad pandakarud

Armastan

lugeda raha

I love TheBeatles Cosmo

on minu

piibel

Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi (MKM) tööjõuvajaduse prognoos aas-tani 2018 nendib, et kõige roh-kem mõjutab tööjõuvajadust tänaste töötajate asendusvaja-dus – 2018. aastaks lahkub tööturult kokku hinnanguli-selt 110–120 000 inimest ehk iga viies töötaja.

Tööhõive kasvust tulenev täiendav vajadus on asendusva-jadusest oluliselt väiksem ning see tähendab lühidalt kokkuvõt-tes seda, et tööturule on vaja täiendavalt üle 130 000 inimese.

Kõige suurem vajadus kvali-fitseeritud tööjõu järele tekib prognooside kohaselt töötlevas tööstuses (35 000 inimest), kaubandussektoris (15 900) ehituses (13 400), hariduses (13 300) ning veonduses ja laondu-ses (12 800).

Tööt levas tööstuses on enim inimesi juurde vaja sel-listesse harudesse nagu puidu-töötlemine ja puittoodete toot-mine (5100 töötajat), elektroo-nika- ja elektriseadmete toot-mine (4100), toiduainete ja jook ide toot m i ne (3900), metalli ja metalltoodete toot-mine (3500) ning rõivatoot-mine (3400).

Tervishoius suurendab töö-jõuvajadust vanemaea liste töötajate osatähtsus, kes lah-kuvad lähiaastatel tööturult. Kõrgema keskmise vanusega paistavad silma veel näiteks kinnisvaraalane tegevus, hari-dus, taime- ja loomakasvatus ning kalandus.

FOTO: VallO kRUUSER

Kõige rohkem töö-tajaid on lähiaasta-tel juurde vaja tööt-levasse tööstusse.

FOTO: kRiSTO NURmiS

Toiduainete ja jookide tootmises on lähiaastail vaja juurde 3900 töötajat.

Tallinna Polütehnikum

TPT uksed on lahti kõikidele tulevastele õppijatele teisipäevast neljapäevani kell 12.30-16.30

20-22märts 2012

Kõikidel päevadel on kohal

KarjääriTelk

Igaühel võimalus sooritada

NutikuseProov

Toimub suur

LaboriTuur

www.tptlive.ee

Asume Tallinna kesklinnas Pärnu mnt. 57, Tel. 610 3601

PAEVADELE

TULE TALLINNA

LAHTISTE USTE POLÜTEHNIKUMI

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

*

3 a.

3,5 a.3,5 a.

3 a.3 a.3 a.3,5 a.3 a.

*

Keskkooli baasil2,5 a.

2,5 a.

2 a.

2 a.2 a.

1 a.1,5 a.2 a.

1,5 a.0,5 a.B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)

Mehhatroonik

AutotehnikArvjuhtimisega (CNC)metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe)

Keevitaja (poolautomaat)JuuksurRätsep - stilistAutomaalerAutoplekksepp

Müügikonsultant rõivaalalA. töökohapõhine õpe

MehhatroonikAutotehnikAutomaatikMetallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidelKeevitajaMüüja rõivaalal Sisekujundaja assistentRätsep - stilist

Põhikooli baasil

1,5 a.Autodiagnostik (töökohapõhine õpe)

2 a.Plastitöötluse seadistaja2 a.Külmamehaanik

*

2012/2013 ÕPPEAASTALVÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

3,5 a.

Page 3: Koolitus | märts 2012

3Koolitus

JÄTKAN ÕPINGUID

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618Bakalaureuseõppe info tel: 620 [email protected] | www.majandus.ttu.ee

Tule bakalaureuseõppe

infotundi 20. märtsil kell 14.00

TTÜ majandus-teaduskonnas

Akadeemia tee 3, Tallinn

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Bakalaureuseõpe:• Ärindus• Avaliku sektori

majandus• Rahvusvahelised

suhted• Rahvusvaheline

ärikorraldus

Õppimisvõimalus eesti, vene või inglise keeles.

bainfo

Tt

Ak

TE

E

seõpe:seõpepe:p

ktori

helised d

helines

us eesti,keeles.

Majandusstruktuuri muu-tumine keerulisema ja suure-mat väärtust loovamate tege-vuste suunas tähendab seda, et peaaegu kõigis majandus-arudes kasvab vajadus eel-kõige spetsia l ist ide n i ng oskustööliste ja seadmeope-raatorite järele ning langeb lihttööliste osatähtsus. Kogu hõive kasvust annavad ligi 70% spetsialistid ja 30% oskus-töölised, juhtide ja teeninda-jate arv suureneb lihttööliste arv u vähenemisega samas suurusjärgus. Sellega seoses on aset leidmas muutused ka hariduslikus ettevalmistuses, kus üha suuremat rolli omab kutse- ja kõrgharidus, kuna vajadus madalama haridusega või ilma eriettevalmistuseta töötajate järele kahaneb.

Tööandjate keskliidu juha-taja Tarmo Kriis on võimali-kest palgatõusudest rääkides nentinud, et palgatõusu on esmajärjekorras oodata sellis-tes sektorites, mis on täna välisturgudel edukad ja kus on vajadus tä iendava tööjõu järele ehk oletada võib, et tõusma hakkavad just oskus-tööliste palgad.

Võimalusi õppimiseks on seinast seinaMida aga õppima minna? Kui ajada järge tööjõuvajaduse prognoosi tabelites ja võrrelda seda koolide pakutavate eri-aladega, selgub, et haridusli-

kust küljest peaks olema prae-gustele koolilõpetajatele loo-dud igakülgsed võimalused õppimiseks erialal, mis pärast haridustee lõpetamist kind-lasti ka töö ning sissetuleku tagaks. Väikese ülevaate and-miseks on järgnevalt toodud põgus ülevaade mõningatest erialadest ja õppimisvõima-lustest.

Prognooside kohaselt enim uusi töötajaid vajava puidu-tööstuse jaoks vajalikke tead-misi saab omandada mitmel pool. Tallinna ehituskoolis on võimalik nii põhi- kui keskha-riduse baasil õppida näiteks ehituspuusepaks, mööblires-tauraatoriks, tisleriks ning puit- ja kiviehitiste restauraa-toriks. Viimatimärgitud eriala on võimalik omandada ka Narvas, Hiiumaal, Viljandis ja Haapsalus.

Keskhariduse baasil pakub Rakvere ametikool uue eri-alana võimalust aastase kur-susega saada puidupingitöö-lise kvalifikatsioon, Tallinna ehituskoolis ja Haapsalu kut-sehariduskeskuses saab seda eriala õppida ka ilma põhihari-duse nõudeta.

Olustvere teenindus- ja maa maja nduskool pa k ub t ei s t mo o d i v õi m a lu s en a õppida rahvuslikku puutöön-dust – selle eriala lõpetanud puidutöömeister võib valmis-tada erinevaid tooteid, näiteks tünnid ja korvid ning kõikvõi-malikud muud laastust, vits-

test või tohust tehtud esemed. Samuti valmistab puutöö-meister puidust mänguasju, suveniire, mööblit ja tööriistu.

Ehitusalast haridust on või-malik omandada nii kutse- kui kõrgharidust andvates õppe-asutustes. Tallinna tehnika-ülikoolis on võimalik oman-dada rakenduslik kõrgharidus väga erinevatel ehitusaladel alates tsivii lehitusest kuni teede ja sadamate ehituseni.

Tallinna tehnikakõrgkoolis on võimalik õppida hoonete ehitust, teedeehitust, ning rakendusgeodeesiat. Kui kaks esimest eriala selgitamist ei vaja, siis viimatimärgitu selgi-tuseks tuleb lisada, et raken-dusgeodeedid tegelevad geo-deetiliste töödega ehitusob-jektidel, hoonete mõõdistami-sega, geodeetilise põhivõrgu rajamisega, katastrimõõdista-mistega ja kartograafiliste töödega.

Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala varustab lõpe-taja väga universaalsete tead-miste ja oskustega ning või-maldab leida rakendust prak-

tiliselt kõikides tööstus- ja majandusharudes, kus on tegemist masinate ja seadme-tega ning nende ekspluatat-siooni, hoolduse ja remon-diga. Meta l l itööt lust saab õppida Tallinna tööstushari-duskeskuses, Võrumaa kutse-hariduskeskuses ja Tallinna Lasnamäe mehhaanikakoolis, põhihariduse baasil ka Silla-mäe kutsekoolis ja Tartu kut-sehariduskeskuses.

Hariduse valdkonnas on puudus aineõpetajatest, näi-teks tavakoolidesse on kõige rohkem vaja uusi reaalainete õpetajaid, neist on puudus juba praegu ning lähiaastatel ei ole ka selle probleemi olulist vähenemist ette näha. Nii reaalainete kui ka muude õppeainete õpetaja tööks vaja-likku haridust on võimalik saada nii Tallinna ülikoolis kui ka Tartu ülikoolis.

On piisavalt erialasid, mille eduka omandamise järel on erialase ameti leidmine suure tõenäosusega tagatud ning Eesti haridusasutused on eri-alade valiku osas prognoosita-vaks tööjõu põuaks hästi ette valmistunud.

Samas tuleks ka mainida, et lisaoskuste või lisahariduse omandamiseks pole kunagi liiga hilja, kui inimene on ise piisavalt motiveeritud ning aktiivne. Oma ala spetsialist on ühtviisi hinnatud igas vald-konnas ning a lat i on hea omada mitut oskust.

Koolide uksed uudistajatele avaliMärtsikuu möödub koolidel avatud uste päevade tähe all, õpetatavaid erialasid tutvusta-vad nii kutsekoolid kui ka kõrg-koolid. Rajaleidja.ee andmetel on homme ja ülehomme näi-teks tulevased õppurid oodatud uudistama Tartu kutseharidus-keskust. Uudishimu päeva kor-raldab ülehomme ka Valgamaa kutseõppekeskus.

16. märtsil on tulevased õppurid oodatud kaema Tal-linna ülikooli ja Kuressaare ametikooli, samuti ootab Pärnu Saksa tehnoloogakool neid, kes on huvitatud elekt-riku erialast.

Nii mitmegi kooli avatud uste päevad on 20., 21. ja 22. märtsil. Täpse ajagraafiku leiab leheküljelt www-rajaleidja.ee

Tublid tulevased juuksuridTartu kutsehariduskeskuse õpi-lased saavutasid St. Peterbur-gis toimunud rahvusvahelisel ilufestivalil „Nevskie Berega” peetud konkursil juuksuritele häid tulemusi. Näiteks tuli Tartu kutseharidusekeskuse juuksuri-õpilane pruudi punusoenguga 98 osaleja seas 5. kohale. Üldse valmistasid Tartu juuksuriõpi-

lased kaunid pruudisoengud, noppides 78 osaleja seast nii 4., 6. kui ka 7. koha. Hästi tuli neil välja ka õhtusoeng pikka-dest juustest – 4. koht ja 8. koht (osalejaid 95).

Kokku oli 33 ilufestivalil võistluskategooriat, kus said osaleda meistrid, juuniorid ja ka õpilased.

Tootsi maakera konkurssHaridus- ja teadusministee-rium kuulutab välja õpilas-konkursi „„Tootsi maakera” ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada””. Konkursile on ooda-tud ideekavandid vahenditest, mis muudavad mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpe-tamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks. Kon-kursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.

Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanu-

serühmas (6–10-aastased, 11–14-aastased, 15–19-aas-tased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abi-vahendid inspiratsiooni üles-võtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mitte-tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.

Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes ministeeriumi palvel kon-kursi jaoks ajurünnakut tegid.

Juba praegu on tööturul nõutud reaalainete õpeta-jad ning pole näha, et see muutuks.

VÕTT2012

Page 4: Koolitus | märts 2012

4 Koolitus

MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit on ISIC (Inter-) kaartide

ametlik esindaja Eestis, väljastades õpilaste-le, üliõpilastele, haridustöötajatele, aga ka teistele õppeasutustes töötavatele isikutele soodustusi pakkuvaid kaarte, mis vajadusel täidavad tänu turvalisele puutevabale kiibile veel mitmeid funktsioone läbipääsusüstee-mides, sööklas, raamatukogus ja mujal. Lisaks tõendavad ISIC- ja ITIC-kaardid kasutaja aka-deemilist staatust ning soovi korral täidavad ka pangakaardi funktsioone.

ISIC õpilaspilet tõendab õpilasstaatust ning annab palju õpilastele kasulikke soodustusi nii meil kui mujal maailmas. ISIC õpilaspiletit saavad taotleda kõik üldhariduskoolide güm-nasistid ja kutsekoolide õppurid. Nooremad õpilased saavad ISICut taotleda siis kui nende õppeasutus on liitunud MinuKool kaardihal-dussüsteemiga.

ISIC üliõpilaspilet tõendab üliõpilasstaatust, andes hulganisti tudengitele mõeldud soo-dustusi nii Eestis kui välismaal. ISIC üliõpi-laspiletit on õigus taotleda kõigil vähemalt 16-aastastel täis- ja osakoormusega õppivatel kõrghariduslikule õppekavale immatrikuleeri-tud üliõpilastel (v.a internatuuris, residentuuris ja eksternõppes õppivatel isikutel vastavalt üli-kooliseadusele).

ITIC õpetajakaart tõendab haridustöötajate staatust ning pakub mitmeid vajalikke soodus-tusi Eestis ja mujal maailmas. ITIC-u taotlejaks on isik, kes teeb Eesti Vabariigi Haridus- ja Tea-

dusministeeriumi koolitusloaga õppeasutuses või hoolekandeasutuses haridusseaduse mõis-tes pedagoogilist tööd ning kelle arvestuslik pedagoogilise töö koormus on õppeaasta jooksul vähemalt 20 tundi nädalas. Kuni 30. märtsini saab ITIC õpetajakaarti taotleda poole hinnaga, kui õppeasutus liitub selle perioodi jooksul MinuKool kaardihaldus-süsteemiga. Lisaks on liitumisel võimalik taot-leda ka 2- ja 3-aastaseid ITIC õpetajakaarte.

Personalikaart võimaldab õppeasutustes töötavatel isikutel saada erinevaid tooteid ja teenuseid tavapärasest soodsamalt. Lisaks on võimalik Personalikaardile, nagu ka ISIC- ja ITIC-kaartidele, arendada veel mitmeid lisa-funktsionaalsusi nii organisatsioonisiseselt kui ka sellest väljaspool, nt kaardi kasutamiseks läbipääsu- ja parkimissüsteemides, piletisüs-teemides, sööklates maksevahendina ja mujal.

Info soodustustestSoodustusi on palju: alates teatritest ja lõpeta-des igapäevaste tarbekaupadega. Soodustus-

tega saab lähemalt tutvuda internetis www.

Kuidas kaarte taotleda? ISIC- ja ITIC-kaarte saab taotleda internetis www.minukool.ee, logides selle alt vasakust nurgast ID-kaardi või pangaparoolidega Minu-Kool kaardihaldussüsteemi sisse, lisades vajali-kud andmed ja digifoto ning tasudes kaardi väl-jastustasu. Pangakaardi funktsioonidega ISIC- ja ITIC-kaarte saab taotleda SEB kontoritest. Perso-nalikaardi taotlemiseks tuleb eelnevalt liituda MinuKooliga.

Mis on MinuKool?MinuKool kaardihaldussüsteem on MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu projekt, mis võimaldab õppeasutustel kasutusele võtta vastupidava-mad, turvalisemad ja vajadusel ka funktsio-naalsemad õpilas- ja üliõpilaspiletid, õpetaja- ja Personalikaardid, mida kool saab ühest kohast mugavalt hallata. Tänaseks on MinuKooliga lii-tunud ligi 100 Eesti õppeasutust. Vt lisaks www.minukool.ee.

Tuhanded soodustused ühe kaardiga

Eesti Kool

Toomas Laigu

20/02/1993

39302201234

S 123 456 789 012 X

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234

S 372 123 456 789 X

Eesti Ülikool

Kadri Tamm

11/05/1982

48205111234

T 372 123 456 789 X

Rahvusvahelise ISIC õpilaspileti, ISIC üliõpilaspileti ja ITIC õpetajakaardiga saab Eestis kasulikke soodustusi ligi 1000 müügikohas, üle maailma aga rohkem kui 40 000 erinevalt koostööpartnerilt.

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

Tallinna Tehnikakõrgkool kutsub Tehnocumi tehnoloogiapäevale

20. märtsilUksed avatakse kell 13

Mis on hoone 3D-modelleeri-mine? Kuidas mõõta erineva-te tehnomaterjalide tugevust? Mida tähendab kompositsioon arhitektuuris? Milliseid prob-leeme tuleb ületada vorme-liehitajatel? Millega tegeleb logistika?

Neile ja veel paljudele küsimustele saad vastuse, kui tuled Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogiapäevale 20. märtsil.

Tallinna Tehnikakõrgkool pakub neile, kel kevadel seisab ees kooli lõpetamine, võimaluse osaleda teh-noloogiapäeval, et otsustada, kas valida edasiõppi-miseks tehnikavaldkond. Kõrgkooli uksed on avatud alates kella 13-st.

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel teist aastat toi-muva projekti Tehnocum eesmärk on tutvustada õpi-lastele tehnikavaldkonda ja propageerida inseneri-ametit. Tehnocumi tehnoloogiapäeval on teaduskon-dade uksed avatud, et anda õpikodades huvilistele aimu, millega kooli erinevad teaduskonnad tegelevad ja koos sellega ka infot nii õpetatavate erialade kui ka vastuvõtu kohta. Tehnoloogiapäeva lõpetab Nõmme Gümnaasiumi abiturient ja Eesti Superstaar 2011 Liis Lemsalu ning loosimine.

Seoses Tehnocumi projektiga on käigus mehaanika- ja ehitus-valdkonna huviringid, kus mitme gümnaasiumi õpilased saavad Tallinnas ja Viljandis erinevat koolitust. Õpilased renoveerivad TTK laborites külgkorviga moo-torratta koos selgitavate loen-gute ja kõigi praktiliste töödega. Kevadeks peab ratas läikima kui

prillikivi ja sõiduks valmis olema. Ehituse huviringi õpilased tutvuvad insenerivaldkon-

na põhitõdedega, õppides lihtsamat 3D-mudeli koos-tamist. Mudel annab visuaalselt üheselt mõistetava pildi hoonest. Huviringides osalemine annab lisatead-mist ja otsustavust pärast kooli lõpetamist valiku tege-miseks oma tuleviku jaoks. Jääb loota, et huviringides tehnikavaldkonnast maigu suhu saanud noorte valik kandub tulevikus tehnikavaldkonna poole.

Malle Jürves, avalikkussuhete juhtTallinna Tehnikakõrgkool

Tule Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogiapäeva õpitubadesse!

Õpitoad: Ehituse 3D modelleerimine Tehnomaterjalide omadused Kuidas ehitada vormelit? Kompositsioon arhitektuuris Logistiline mõtlemine Moekool

Esineb Liis Lemsalu, loosimine

Pärnu mnt 62, Tel 666 4569, [email protected], www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee