.................................................................

Lehes*Jõulumeenutus*Kroonika*Talendijaht Tõstamaal*Kõige suurem sõber*Comeniuslased Blugaarias*Emakeelele mõeldes*Poola päev

talv/2012talv/talv/

... ...

Juhtkiri

Koolivaim

Algklasside lapsed tähistasid kadripäeva.

Aasta lõpus jõudis lumi ka meie õuele, päkapikud täitsid sussid maiustustega ning alustasid uut luuretööd. Iga inimene sai anda uueaasta lubaduse, mille järgi edaspidi toimida. Vaikselt liigub kõik tärkamisaja poole. Hommikud on valgemad ning aknast välja kiigates võib eristada kõndivaid inimesi puudest, kuid külmakraadid näpistavad endiselt. Tänases lehes saate lugeda põnevatest talvistest tegemistest. On ju kord aastas aeg, mil saab keldrisügavustest tolmukorra alt puhtaks pühkida suusad ja kelgud ning vastlapäeval lürpida hernesuppi ja süüa kuklit. Sõpradest tuleb hoolida, sõpru tuleb hoida ja neid

väärtustada. Veebruarikuu oli meil suur sõbrakuu, loe lähemalt, kuidas meie seda veetsime. Tõstamaa on teada-tuntud talentide sünnipaik, siitsamast koduvallast on sirgunud tubli neiu Liina Laasma, odaviskaja, kes pürgib sel aastal ehk Londoni olümpiamängudelegi. Hoiame talle pöialt. Kuid uusi talente ostime ikka edasi. Märtsisse jäävad emakeele-ja teatripäev. Esimest tähistasime koolis kahe piduliku ja meeleoluka aktusega, kus kõlasid nii K. J. Petersoni värsiread kui ka teised kaunid emakeelsed luuletused. Vaheldumisi lauludega. Emakeelenädalalal panime kirja ilusaid eestikeelseid sõnu , millest valik on lehtegi jõudnud. Kevadvaheajal on paljudes Eesti koolides lahtiste uste päevad. Õpilastele, kes hakkavad lõpetama põhi- või keskkooli, on see heaks võimaluseks, et teha oma edasised valikud. Kallid noored ja vanemad, olge krapsid, kuulake linnulaulu ja kohtumiseni uuel veerandil kevadnumbris.

Keiu

Küljendaja Maarja PressPeatoimetaja Keiu AndersonToimetaja Ly-Andra PärnasteFotod: erakogud, Toomas Mitt

Toimetus

www.tostamaa.edu.ee

*

....................................................................Kroonika

Jaanuar 2012 - Veebruar 2012

*Jaanuarikuu Fotokonkurss “Minu maailm”-I koht läks jagamisele: Triin Tugim ja Jaan KiiskIII koht: Laura Jõe

*20. jaanuar- Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor- 7. klassi arvestuses Teele Tõnisson 4. kohtk8. klassi arvestuses Laura Jõe 4. koht9. klassi arvestuses Kristel Sutt 9. koht; Anne Karu 14. koht10. klassi arvestuses Maret Palusalu 1. koht11. klassi arvestuses Maarjan Rand 5. koht12. klassi arvestuses Heiko Mändla 3. koht

*21. jaanuar- Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor- 6-7. klasside arvestuses Ott Odes (6. kl) 8. koht; Oskar Tamm (6. kl) 12. koht; Andrus Kiisler (7. kl) 34. koht8.-9. klasside arvestuses Loret Miidu (8. kl) 11.koht; Jaanika Odes (8. kl) 22. koht; Gümnaasiumi arvestuses Anna

Vahter (12. kl) 11. koht

*28. jaanuar- Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor- Marge Maruse (7. kl) 9. koht; Laura Jõe (8. kl) 15.-16. koht; Kristel Sutt (9. kl) 8. koht

*4. veebruar- Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor- 8.-12. klasside arvestuses Laura Jõe (8. kl) 13. koht; Triin Tugim (9. kl) 11. koht

*11. veebruar- Pärnu maakonna suusavõistlused Jõulumäel- Keiu Anderson (11. kl) 1. koht

* 14. veebruar- sõbrapäev- Kõige sõbralikum õpetaja Sven Tallo (inglise keel)Kõige sõbralikum õpilane Keiu Anderson (11. kl)

*16. veebruar- Matemaatikaolümpiaadi “Nuputa” eelvoor 5.-7. klassile- 5.-6. klassi võistkond saavutas 16.-17.koht

7. klassi võistkond 7. koht ja 9.-10. kohtMarge Maruse (7. kl) 1. koht

*17. veebruar- Pärnu maakonna võrkpallivõistlused 10.-12. klassidele (Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis)-kooli võistkonda kuulusid Keiu Anderson (11. kl); Kaarel Kase (11. kl); Maarja Press (11. kl); Mario Press (12.kl); Tauri Palberg (12. kl); Ly-Andra Pärnaste (11. kl); Gerda Meriorg (12.kl);

*25. veebruar- Ajaloo-olümpiaadi piirkonnavoor 6.-12. klassile- 7. Klassi arvestuses Teele Tõnisson 6. koht

*28. veebruar- Pärnu maakonna võrkpallivõistlused 8.-9. klasside arvestuses- Kooli esindasid: Karen Adler (7. kl); Marge Maruse (7. kl); Teele Tõnisson (7. kl); Triin Tugim (9. kl); Laura Lõe (8. kl); Agnes Janson (8. kl); Lillerine Lille (9. kl); Siiri Heindla (8. kl). Võistkond saavutas II koha.

Mõisamaja jõulud saabusid tasapisi. Et rohkem jõulutunnet luua, korraldati klassidevaheline võistlus. Päkapikumütsidest tuli teha kompositsioon, mis oli suurem kui meeter korda meeter. Samuti iga klass nägi väeva, et õpperuumidesse talvist meeleolu luua.

Kaunis mõisamajas on alati harmooliselt kõlanud klassikalised suurteosed. Viimasel advendihommikul esinesid mudilaskoori lapsed. Kell üheksa kogunes koolipere saali kuulama advendikontserti. Mitmeid aastaid on meie kooli külastanud mõisamängude projekti raames klassikalise muusika grupid. Sel aastal esinesid Djana Liiv (klaver), Kai Kallastu (sopran), Leho Karin (tšello), kes pakkusid meile nauditava kontserdi, mis ei jätnud külmaks ühtegi koolijütsi.

Eelviimasel kooliveerandi õhtul oli oodata külla jõuluvana. Selleks, et jõulutaat leiaks oma tee koos abilistega ikka kiiresti üles, oli plaanitud suur

pidulik kontsert. Nüüd olime ise esinejad. Näha sai nii laulu kui tantsu. Muusikaõpetaja oli selgeks õpetanud laulud, tantsuõpetaja aga sammud ritta seadnud. Üllatusesinejaks võib pidada 5. klassi õpilast Rein Pihelgat, , kes lõi meeleolu lõõtspillimänguga. Arvatavasti said peaaegu kõik õpilased korra laval käia. Samuti oli tore näha publiku seas emasid-isasid ja vanavanemaid, sugulasi.

Vahepeal oli jõuluvana jõudnud kuuse juurde. Kindlasti jäid kõigi silmad imetlema neid suuri kingikotte, mille nimel oli eelnev pingutus tehtud. Küsisime ka, kuidas jõulvanale sõit tundus. Vastuseks saime, et sel aastal eriti probleeme polnud: oleks saanud saanigagi tulla, sest lund oli piisavalt, kuid igaks juhuks tuli ta kohale ikkagi ATV-ga. Läbi öise hämaruse oli teda juba kaugelt näha, sest jõulukaunistused ehtisid mootorsõidukit. Pärast pidulikku kontserti sai iga klass oma kingikoti. Eraldi etteasteid polnud vaja, sest kontsert oli olnud sisukas ja

emotsionaalne.

Suu sai magusaks tehtud, jätkati all fujaees. Esines koguni kolm bändi: nii nooremad kui vanemad õpilased. Kõigil oli hea olla. Õpetajad tantsisid omavahel ja õpilastegagi. Pidu jätkus diskotades.

Veerandi viimasel hommikul mindi kirikusse. See on meil saanud juba traditsiooniks, kuigi kirikus oli isegi külmem kui väljas. Õpilased olid kokku pannud pühademeeleolulise kava, kus esinesid ka lasteaialapsed. Koolimajas jagati piparkooke teega ja iga klass sai isekeskis veerandi lõppu tähistada: kes kinke jagades, kes maiustades...

Nii need jõulud meil olid- rahulikud ja südant soojendavad siin talvises kliimas. Heade lastena jääme ootama järgmisi jõule.

Keiu Anderson11. klass

Jõulumeenutus2

.........................

............................

............................

............................

............................

............................

............................

............................

............................

............................

*

....................................................................

Talendijaht TõstamaalÜhel reede pärastlõunal, täpsemalt 10. veebruaril toimus rahvamajas kolmandat korda talendijaht, kus otsiti selle aasta talenti. Esinemisnumbreid oli kokku 10. Kuldar ja Andrus kasutasid mõlemad etteaste jaoks trumme, Hettel ja Eliina laulsid väga retrolikult laulu „Honey-honey“. Romek mängis kord silmad lahti, siis kinni klaveril koerapolkat, Kadri laulis laulu „Must mees“ ning teda saatis klaveril Helevi. Rein mängis loo lõõtsal, Ave-Ingrid astus üles �löödipalaga. Rasmus-Oliver, Katre-Maris ja Ave-Ingrid esinesid pillidel ning moodustasid kokku pereansambli. Keily ja Kertu akrobaatiline etteaste oli väga lõbus ning poistebänd Üleeile Sündinud tõi lumisesse talvepäeva sandaalid, lühikesed püksid ja päikeseprillid. Kuid žürii arvates osutus kõige silmapaistvamaks juba teist aastat järjest võidukas Andrus Kiisler. Avaldame intervjuu Andrusega. Kui märtsi alguses bändiruumi sisse astusin, leidsin Andruse jälle trumme mängimas, sest pilliruum on peaaegu tema teine kodu.

1. Miks oma nime talendijahile kirja panid ja kas oli püstitatud ka eesmärk ?Igavusest (muiates), eesmärk oli VÕITA!!

2. Mis oli esimene tõuge trummide mängimiseks?Sest et trummid meeldisid.

3. Kui mitmendad trummipulgad praegu on? Ja kui palju neid puruks on läinud?15ndad, 20ndad… kõik on järjest puruks läinud, hetkel on kahed pulgad ja ühed harjad.

4. Kas trummimänguga on ka apse juhtunud?Jaa, üks trumm läks katki. Natuke lõhutud on ikka jah.

5. Mis tunne oli võita?Tunne oli hea.

6. Järgmine aasta jälle?Ei.

7. Kes tundus Sulle kõige suurema konkurendina?Lõõtsamängija Rein.

8. Kes oleks võinud võita, kui Sina ei oleks võitnud?Kuldar või lõõtsapoiss.

9. Kas saaks teada mõne lemmikloo, mida mängida meeldib?Raisk – „Vanaema Juurde Maale“Genialistid – „Joomalaul“ (kusjuures oskab ta seda ja mõningaid teisigi lugusid kitarril mängida) ning Guns’n’roses – „Sweet Child O’mine“

10. Kui tihti bändiruumis käid ja tavaliselt koos kellega?Peaaegu iga päev, nädalavahetused välja arvatud. Tavaliselt koos Heikoga, mõnikord üksi.

11. Päris enda trummikomplekti soetamisele ei ole mõelnud?Olen, aga pole enda jaoks seda õiget leidnud.

12. Kuidas bändiga läheb?Kuidagi ikka läheb.

13. Äkki mõni nõuanne teiste jaoks?Teistele tuleb oma talenti julgelt näidata. Seepärast tulebki talendijahile minna.

Kuid talendijahiga polnud päev veel lõppenud. Külas käis Pärnu tantsutrupp JJ Street, kes näitas oma tantsuoskusi ja õpetas neid ka hiljem soovijatele. Järgnenud diskol tantsid nad ka veidi koos meiega. Kuid selle toreda ettevõtmise eest suur tänu nii korraldajatele, osalejatele kui külalistele! Tänamata ei saa jätta ka sponsoreid, kes panid välja peaauhinna. Sponsoreeriti lausa nii palju, et iga osaleja sai 2 €. Palju õnne veel kord Andrusele! Loodame, et järgmisel aastal on osavõtjaid ja pealtvaatajaid veelgi rohkem. Niisiis, suured talendid, hakake juba praegu uueks showks valmistuma! Kohtumiseni järgmisel aasta.

............................Kõige suurem sõber

Veebruarikuu oli ilmselt kõigile tähtpäevade rohkuselt meelepärane. Kõige südamelähedasemaks päevaks osutus kindlasti valentinipäev. Päev, mil saame meeles pidada kõiki oma kalleid inimesi. Sõbrapäeva tähistati ka meie koolis.

Traditsiooniliselt said õpilased kirjutada üksteise paberist südametele oma parimad soovid, luuletused, joonistada pilte Samuti mängiti vahetundide ajal mänge, milleks seekord oli ühe ainsa sule õhus hoidmine ning samal ajal kuulati õpilaste endi valitud muusikat. Riietuse värvitooniks oli muidugi PUNANE ja mida rohkem südameid, seda uhkem. Iga klass meisterdas ka oma koduklassi uksele postkasti, kuhu sai poetada kaardi parimate sõnade ja soovidega.

Toimus ka sõbralikuma õpilase ja õpetaja valimine. Õpilaste hääletussedelite kokkulugemise järel selgus, et sõbralikem on inglise keele õpetaja Sven Tallo, kes sai punase südamekujulise krooni. Õpetajate arvamusel sai õpilastest sõbramärgi Keiu Anderson 11. klassist.

On tore, et sellist päeva tähistatakse, kuid hooligem , austagem ja pidagem meeles kalleid inimesi kogu aasta vältel. Saatke neile postkaart või kiri ja olge rõõmasad.

Ly-Andra Pärnaste11. klass

Võitja AndrusLaura Jõe

8. klass

3

*Comeniuslased Bulgaarias

Tõstamaa Keskkool on juba aastaid olnud Euroopa elukestva õ p p e p r o g r a m m i Comenius koolide k o o s t ö ö p r o j e k t i s , mille eesmärk on lahendada inimõiguste p r o b l e e m e kultuuridevahelise koostöö abil. Eelmisel aastal käisid meie kooli kuus õpilast Poolas Gdynias. Sellel aastal oli Tõstamaa kuuel gümnasistil au kohtuda teiste koolidega Bulgaarias Razlogis.

Getlin Maruse: Tegevus Razlogis algas sellest, kui ma varahommikul hotellis Zora, silmad avasin. Kell üheksa oli meil hommiksöök ja natuke pärast kümmet algas kohalikus koolis pidulik avamine, kus grupid end tutvustasid. Järgnes kohvipaus, mil õpilased läksid ühte ja õpetajad teise klassi. Rääkisime kohalike õpilastega ja tutvusime ka teistega. Õnnetuseks suutsin ka haigeks jääda ja seetõttu läks terve kolmapäev nahka. Järgmisel päeval läksime Bansko mägedesse. Pilet liftiga üles maksis 17 levi (1 BGN = 0.5113 EUR). Vaated olid hingematvalt imelised. Hiljem oli meil rahvamajas näidendi esitamine, aga ma olin ikka veel väga haige ning lühendasime minu teksti, sest mul oli valus rääkida. Me arvasime, et kindlasti neile ei meeldi meie näidend paganatest ja saatanatest, aga järelhõiked olid võimsad. Maret suutis oma hirmsa olekuga kõik rahvamajas olevad pisikesed lapsed toolide peal hüppama panna. Üks laps tuli saalist minema viia, sest ta oli väga hirmunud. Me pidimegi

o l e m a hirmsad ja ma arvan, et ainult Maret sai s e l l e g a

korralikult hakkama. Näidendi tekst oli küll inglise keeles, aga üks mees tõlkis oma lapsele kogu teksti bulgaaria keelde. Peale piltide tegemist ja muljetamist läksime tagasi sööma hotelli, kus üks vanem naine tuli meie juurde ning ütles, et ta lapselaps oli meie näidendit näinud ja see pidavat imeline olema, et tegime väga head tööd. Reedel külastasime Rila kloostrit, mis asus Razlogi ja So ia vahel mägedes. Meile öeldi, et Rila klooster on Bulgaaria kõige ilusam ja

paremini säilinud klooster, kuigi seda on palju rüüstatud aegade vältel. Kloostri sees pilti ei tohtinud teha ja nii mõnigi sai sugeda. Üks imeliku näugumisega kass oli ka sinna ära eksinud ja kloostris olev mutike, kes pildistajaid noomis, ajas kassi mööda kloostrit taga. Pärastpoole läksime So iasse. Ilm oli ilus ja käisime

mitmetes poodides. Õhtuks läksime tagasi Razlogisse. Igal õhtul enne magama minemist mängisime kaarte. Laupäeval läksime jälle välja restorani sööma ja peale seda kohalikku taekwondo majja, kus meile korraldati üks kõva treening, mistõttu nii mõnelgi on veel jalad valusad, kaasa arvatud mul. Samal õhtul toimus minu, Liisi ja Lisa (Prantsusmaalt) toas, väike lahkumispidu. Magama läksime alles kell pool neli öösel ning ärgata tuli juba kell seitse. Enne kaheksat oli hommikusöök, väike pakkimine ja bussi peale minek-

algaski sõit So ia lennujaama. Oli hämmastav nädal. Juba hakatakse ka tagasiminemist planeerima, aga seekord suvel ja oma rahade eest. See on seda väärt!

Heidi Mõttus: Noortevahetus oli vägev- nädal aega lõputut tegevust. Käisime mägedes, kloostris ja kirikus. Tegime ka etenduse ja ilmiklipid, mis meeldisid kõigile väga. Saime paljudelt oma esitluse eest kiita. Enim meeldis mulle see, et sai väga palju süüa. Arvasime juba, et veereme koju tagasi. Reis sinna ja tagasi olid väga väsitavad, sest sõitsime kogu päeva, kuid nalja ja uusi tuttavaid sai selle kõrvalt palju. 1. märtsil jagati käepaelu, sest sellel päeval tähistavad nad sõbrapäeva.Viimasel õhtul käisime vaatamas Bulgaaria linnapidustusi: oli ilutulestik ja keset platsi pandi põlema puu. Samal õhtul tuli ka bulgaarlastega hüvasti jätta, mis oli omakorda üpriski kurb.

Liis Leerimaa: Nädal Bulgaarias oli täis uusi kogemusi, naeru, nalja, kuid lahkudes ka pisaraid. Alguses sinna sõites oli ikka väike närv sees, sest ei teadnud täpselt, mida eesolev nädal endaga kaasa toob. Projektis osalenud inimesed on toredad, avatud ja positiivse ellusuhtumisega, mis muudab ennastki positiivsemaks. Razlogis veedetud aeg oli lihtsalt suurepärane, sest iga päev ei avane võimalust elada nädal aega mägede vahel. Aeg möödus kiiresti, pikk päev sõitu ja peale öist kohale jõudmist ei suutnud muud teha, kui hambad pesta ja kohe voodisse minna, et hommikuks valmis olla. Seal veedetud päevade jooksul toimusid ekskursioonid nii Razlogis kui So ias, taekwondo trenn, ilmifestival, töötuba linnavalitsuses, rahvuspargi külastamine, mägedes käimine, iseseisvuspäeva tähistamine, oma näidendi esitamine teistele ja muid põnevaid tegevusi. Pärast seda lühikest aega said kalliks nii mitmed inimesed, läheks kahtlemata kohe tagasi. Ühesõnaga, see oli igati väärt reis täis positiivseid ja meeldejäävaid kogemusi.

Arvamusi kogus

Ly-Andra Pärnaste11. klass

4

*Emakeelele mõeldes

Meie ilus emakeel küll püsib, kuid selle püsima jäämist ohustavad slängisõnad, vale keelekasutus ning võõrkeelte, peamiselt inglise keele, mõju. Inglise keel küll ühendab erinevaid rahvaid, kuna pea kõikjal maailmas saab selle abil suhelda, kuid samas hääbub selle tõttu meie oma ilus emakeel – eesti keel. Vanasti nähti palju vaeva ning lausa maaliti ilusat käekirja. Praegu võib aga kohata korralikke käsikirjas töid vaid koolides, kuid ka sealgi hakkavad tööd enim trükituna liikuma, sest paljudes tundides lubatakse konspekti pastaka ja paberi asemel arvutiga teha. Olen seda meelt, et inimesed võiksid rohkem kirjutada ikkagi käsikirjas paberile, vähemalt nii palju, kui võimalik, sest trükitud töid ei erista üksteisest mitte miski, kui, siis vaid alla lisatud nimi. Koolide üheks suuremaks plussiks on kohustuslik kirjandus. Mida rohkem sa loed, seda rikkam on sinu sõnavara. Eriti heaks aluseks nii kirjutamisel kui ka mõttetööks on raamatud.

Arvan, et oma keelt tuleb ikka hoida, kuigi see on väga raske tänapäevases arenevas maailmas. Kui selline teiste keelte sõnade ülevõtmine kestab, siis arvatavasti räägime varsti kõik inglise keelt, sest niigi on meie keelde tulnud juba väga palju briti sõnu. Eks selles on ka väheke süüdi meie avatud maailma, kus iga üks võib reisida, kuhu ta tahab, ning paljus jäävad ka sinna paikseks, mis teeb selle koha veel multikultuursemaks ning nii see järjest süveneb ja süveneb. Koolis peaks suutma teha nii, et kui õpilane lõpetab, siis ta oskaks

väärtustada ning hoida oma keelt, et see säiliks, mitte põgenema üle Eesti piiri ja otsima head elu mujal maailmas. Suhtlemine internetis on läinud liiga vabaks. Probleemiks on ka massiline

lühendite kasutamine. Mõningaid lühendeid nagu vb (võib-olla) ja ok (olgu) kasutan internetis isegi. Kuid üha uuemate lühendite tähendusest arusaamine tekitab isegi minule probleeme. LOL, ROFL, LMFAO peaksid kõik tähendama naeru ning rõõmu. Siiski tekib küsimus, kas

eestikeelsed lühendid ja sõnad naermise väljendamiseks puuduvad või ei ole piisavalt suupärased, et peab laenama ingliskeelseid lühendeid? Keel, eriti emakeel, on inimese tähtsaim vara. Ilma selleta ilmas läbi ei löö. Seepärast arvan, et igal võimalusel tuleks rääkida selgelt ja viisakalt, just nii, nagu suhtlemisel ette on nähtud, kuigi ma tean omadest kogemustest, et alati pole see lihtsalt võimalik. Kuid seda päris õiget puhast keelt ei tohi kunagi unustada.

Iga inimese on varandus on tema emakeel, mida peab põhjalikult õppima ja kaitsma kõnekeele, võõrkeele ja

slängi eest. Ma ei arva, et släng ja võõrkeeled halvad on. Nad rikastavad ka keelt, aga nende liiga vaba kasutamine toob kaasa kirjakeele h ä ä b u m i s e .

Seetõttu peaks vanemad lastele andma algul aabitsad kätte ja leidma aega emakeele õpetamiseks, arvuti kasutamist jõuavad õppida terve elu, aga õigesti kirjutamist ja rääkimist mitte. Aga noored saavad ka kuskilt ikkagi

eeskuju. Siin tulebki mängu vanemate inimeste kirjaoskamatus. Kui noor vaatab, et vanake võib, siis ta arvab kohe, et ta võib samamoodi eksida ja kirjutada nii, kuidas on talle endale mugavam. Me peame kõik endale sisendama, et emakeel on üks vähestest asjadest, mis meid suurest ühtlasest rahvamassist eristab. Meie keel on haruldane ja see on minu arvates välja suremas. Kui tahame olla jätkuvalt eestlased, siis peame mõistma, et emakeel on meie suur varandus ja seda tuleb hoida paremini kui väikest vastsündinud last. Noori mõjutab eelkõige sõpradega suhtlemine liialt vabas ja lohakas keeles. Seda võib samastada ka internetis suhtlemisega, kuna keelekasutus muutub päris lohakaks. Slängi ning võõrkeelsete väljendite kasutamine soodustab emakeelt unustama, mis võib noortele endile tunduda paratamatu ja normaalne. Hiljem, kui astutakse tööellu, võib juba hilja olla. Kui ei osata isegi CV-d vigadeta kirjutada, siis kes sellist tööle võtab? Taoliste olukordade lahendamiseks tuleb sundida oma keelekasutust jälgima ning vajadusel seda korrigeerida. Keele hävinemiseks pole tegelikkuses vaja muud kui seda, et teda lihtsalt enam ei räägita. Emakeel on meile väga tähtis, kuid nagu iga keel muutub ja täieneb ka meie oma pidevalt. Uusi sõnu laenatakse nii võõrkeeltest kui ka ammutatakse inspiratsioonist. Uued sõnad muudavad keelt mitmekesisemaks, ent paljude laensõnade kasutamisel või tekkida oht, et keel muutub selle keelega, kust palju sõnu laenatud, väga sarnaseks ja varsti peaaegu identseks. Keegi ei oska öelda, missugune näeb välja ja kuidas kõlab meie keel mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti säilib ta eripära.

Mõtteid avaldasid

12. klassi õpilased

Emakeel on meie kõigi esimene keel, seda oleme õppinud lapsest saadik. Emakeel on igale inimesele väga tähtis. Keel loob tunde, et kuulume kuhugi ja oleme osa millestki suuremast. Eestimaal on olnud väga raskeid ja tumedaid aegu, ent oleme siiski suutnud nii väikese riigi kohta säilitada oma keele. Hea, kui pöörame tähelepanu millelegi, mis on nii igapäevane

ja millega oleme ära harjunud. 14.märtsil tähistas ka Tõstamaa Keskkool emakeelepäeva. Toimus kaks aktust: eraldi algklassidele ja vanematele klassidele. Etteasteid oli meeldivalt palju ja kõik, kes osalesid, olid väga tublid. Ma arvan, et nii mõnigi väljaspoolt meie kooli oleks üllatunud, kui kuuleks, kui head on meie kooli lauljad. Õnneks on veel inimesi, kes julgevad midagi

huvipakkuvat ja kasulikku ette võtta, esineda ja ennast näidata. Üldjoontes oli väga tore ja sisukas päev ja positiivseid elamusi said kõik. Kindlasti mõtles kogu koolipere ka pisut rohkem kui tavaliselt meie kaunile emakeelele.

Anne Karu13. klass

....................................................................

5

*

Poola päev15.03.2012Neljapäeval toimus 4. tunni ajal saali aktus, kus võtsime lahkelt vastu Poola suursaadiku. Poolatar Dorota oli selgeks õpetanud meie oma koolikaaslastele poolakeelseid laule ja poola rahvustantsu. Aktuse ajal rääkis poolatar eesti keeles ning 12. klassi õpilane Andreas rääkis poola keeles. Aktus lõppes poola helilooja Frederic Chopini muusikaga ning Kaarel (11. Klassist) luges kooliperele ette lihtsa ja m u i n a s j u t u l i s e raamatu Chopin’i eluloost. Aktuse lõpus said kõik vene keele klassis imetleda väikest näitust Chopinist.

....................................................................

Ilusaid eestikeelseid sõnu

Ilus, emakeel, isamaa, kollektiivne, sõna, käsi, elus, nimi, suvi, maasikas, sametine, ülemeelik, sensuaalne, massiivne, kurameerima, varras, õunakook, barbariss, rabarber maniakk, normaalne, naljakas, humoorikas, sein, lamp, kell, auto, tulekustuti, liblikas, ema, laul, haldjas, pääsuke, ingel, hea, tiivad armastus, ööviiul, jää-äär, lummav, emme, ekspress, armas, lepatriinu, glamuurne, päiksesära, kreemjas,

vesteldes, meieni, kultuurid, probleem, info, failid, kaardile , seeläbi, raamatu, lühendada, kodu, ema, isa, sõbrad, lill, punane, veri, Eestimaa, eesti keel, armastus, kena, armas, virk, täbar, piisk, pisar, karvane, kuusk, memmemusi, lumememm, öö, õhtu, puiestee oja, suurepärane, maailm, zorro, nunnu, kohv, triks-traks, head päeva, kena, armas, nunnu, muusika, elegantne, intelligents, musi, roosa, pääsuke,

telefon, ratas, õpik, sörkjooks, poiss, entsüklopeedia, föön, karu kaalikas, isamaa, kallis, armastus, elu, ilm, leidja, eestlane, keeruline, nunnu, äge, draakon, päev kunagi, kalkulaator, gravitatsioon, sõbralik, haluutsinatsioon, fantaasia globaalne meister, mehhaaniline lahe, keemiline, paradiis, koll, kirss, õnnetus, paksuke, karm, tomat, kalur, viirastus

Emakeelepäeval ja selle eel panid nii õpilased kui ka õpetajad kirja ilusaid eestikeelseid sõnu: igaühelt kümme kaunist sõna.

Paljudele õpilastele meeldivad sõnad armastus öö, armas, armastus, meri, ema, isa, kodu, kodumaa, kallis, ilus, kena, kaunis, pääsuke, sõber, lill, roosid, emakeel, eesti keel, Eestimaa, päike, nunnu, süda, suvi, laul, päike, kuu, jää-äär, tere, aitäh.

Peale selle on väga palju erinevaid meelissõnu, nagu kuula, keskkond, ööbik, vikerkaar, päikeseloojang, taevas, rüperaal, härjapõlvlane, üüratu, pilk, propeller, läige, läila, peekon, vuliseb, piiririik, triibuline, avameri, jõud, siutsuma, vaarikamoos, rebane, juust, lennuk, täna, jõhvikas, tikker, sõstrapõõsas, pillama, siutsub, jäälilled,

imeline, sillerdama, hämar, loojang, liblikas, kanarbik, liblikas, vöödiline, veetlev, varvas, unistus, kättesaamatu, illusioon, toonela, hommik, meeletu, sunnitöö, liilia, kallerdis, öösärk, silk, kurjajuur, kuu, tuul, uurija, tuuleveski, seksikas, neiu jt

Õpetajatele meeldivad enim sõnad kodu, armas, armastus, kallis, ema, õnn, öö, kodumaa, laul, päike, jää-äär, lilleline,koidukuma

Valikusse kuuluvad veel sõnad ööviiul, rabarber, sametine, süler, maikelluke, palderjan, lõõritav, trullakas, imeline, rõõmus, lauluratas, sammaldunud, mõõdupuu, vanavanemad, virmaline, rüselema, tupsununnu, kõuehääl, hiireviu, viinamäetigu, ilutegija, keelehääling,, hämarik, muusika, hellus, lumikelluke, armuhüüd, luigelaul,

lembelaulik, emakeel, jõulurõõm, raev, murdmaasuusatamine, ööliblikas, kullerkupp, suvepäev, mutter, käsitöö, silmapilk, luger, tinutama, südamelähedane, sulisema, vulisema, mulisema, spikker, pillerkaar, mühiseb, nööbik, leheuss, peakapsas, seib, polt, sunnik, aukartus, maasikas, lumikelluke, saiataigen, umbuma, tuulekee, sinilillesina, päevakorrapunkt, uduhall, hommikuvalgus jt

Meie poolatarist vene keele õpetaja Dorota arvates on kaunid sõnad kelder, tüdrukud, kõrvad, korter, rahulik, rahva, rabarber, sööma, porgandid, arvuti- need milles on häälik r.

Valiku pani kirja õpetaja

Mari Lühiste

....................................................................

6