KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA · Kose Gümnaasiumi õppekava Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a 6 KOSE GÜMNAASIUM KOSE GÜMNAASIUMI

Kose Gümnaasiumi õppekava

Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a

1

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45

Jõustub 01.09.2018. a



2

SISUKORD

1. Üldsätted ............................................................................................................................ 6 2. Kooli väärtused ja eripära, õppe- ja kasvatuseesmärgid .............................................. 8 3. Pädevused......................................................................................................................... 10 4. Õppe- ja kasvatuspõhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ........................................ 25

5. Õppekorraldus................................................................................................................. 28 6. Tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja klassiti ...................................................... 31 7. Tunnijaotusplaan gümnaasiumis ................................................................................... 32 8. Kursused ja nende jagunemine klassiti gümnaasiumis ............................................... 37 9. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise maht põhikoolis ja gümnaasiumis ... 48

10. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis....... 52 11. Lõimingu põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ..................................................... 64

12. III kooliastme loovtöö temaatika valik, juhendamine, töö koostamise ja hindamise

korraldus .......................................................................................................................... 66 13. Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus ja hindamine ........................................ 69 14. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana .. 74 15. Hindamise korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ...................................................... 76 16. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord ........................................................... 82 17. Põhikooli lõpetamine ....................................................................................................... 83

18. Gümnaasiumi lõpetamine ............................................................................................... 84 19. Kose Gümnaasiumi koolieksam ..................................................................................... 85 20. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis ning õpilaste

nõustamine gümnaasiumis ............................................................................................. 88 21. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe

korraldamise põhimõtted põhikoolis ............................................................................. 88

22. Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et

aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused ....................................................... 93 23. Karjääriteenuste korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ........................................... 96

24. Teadmiste ja oskuste tõendamine varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu eksternidel ............................................................................................................ 97

25. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted .................................................... 100

26. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord ..................................................... 101 27. Rakendussätted ............................................................................................................. 102 28. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus ............................................... 103

29. Eesti keel ........................................................................................................................ 109 30. Kirjandus ....................................................................................................................... 135

31. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .......................................................... 154

32. A – võõrkeel inglise keel ............................................................................................... 160

33. B – võõrkeel vene keel ................................................................................................... 202 34. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus...................................................... 214 35. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ....................................................... 239

36. Loodusõpetus ................................................................................................................. 244 37. Bioloogia ......................................................................................................................... 265

38. Geograafia ...................................................................................................................... 275 39. Füüsika ........................................................................................................................... 285 40. Keemia ............................................................................................................................ 295 41. Ainevaldkond „Sotsiaalained“ üldiseloomustus ......................................................... 303

42. Inimeseõpetus ................................................................................................................ 311 43. Ajalugu ........................................................................................................................... 330

44. Ühiskonnaõpetus ........................................................................................................... 345



3

45. Ainevaldkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ....................................................... 355 46. Muusika .......................................................................................................................... 362

47. Kunst .............................................................................................................................. 383 48. Ainevaldkonna „Tehnoloogia“ üldiseloomustus ........................................................ 391 49. Tööõpetus ....................................................................................................................... 400 50. Käsitöö ja kodundus ..................................................................................................... 405 51. Tehnoloogiaõpetus......................................................................................................... 415

52. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus .............................................. 423 53. Kehaline kasvatus.......................................................................................................... 428 54. Valikaine „Informaatika” üldiseloomustus ............................................................... 458 55. Valikaine „Arvuti töö- ja visuaalse eneseväljenduse vahendina“ 5. klass ............... 462 56. Valikaine „Arvuti kasutamine loovtöös“ 8. klass ....................................................... 463

57. Valikaine „Loovtöö alused“ ainekava ......................................................................... 465

58. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus ............................................... 468 59. Eesti keel ........................................................................................................................ 475

60. I kursus ”Keel ja ühiskond” ......................................................................................... 478 61. II kursus ”Praktiline eesti keel I” ................................................................................ 480 62. II kursus ”Meedia ja mõjutamine” ............................................................................. 483 63. IV kursus ”Praktiline eesti keel II” ............................................................................. 485

64. V kursus ”Teksti keel ja stiil” ...................................................................................... 488 65. VI kursus ”Praktiline eesti keel III” ............................................................................ 490

66. VII kursus „Loovkirjutamine“ .................................................................................... 493 67. VIII kursus „Õigekirja üldkursus“ ............................................................................. 495 68. IX kursus „Tekstiõpetus " ........................................................................................... 497

69. Kirjandus ....................................................................................................................... 498

70. I kursus ”Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” ................................................. 503 71. II kursus “Kirjandus antiigist 19. sajandini” ............................................................. 506 72. III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja - žanrid“ ........................................................... 513

73. IV kursus „20. sajandi kirjandus” ............................................................................... 516 74. V kursus „Uuem kirjandus“ ........................................................................................ 520

75. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .......................................................... 524 76. Inglise keel...................................................................................................................... 530

77. I kursus „Üldkeel 1“...................................................................................................... 538 78. II kursus „Üldkeel 2“ .................................................................................................... 538 79. III kursus „Üldkeel 3“ .................................................................................................. 539

80. IV kursus „Üldkeel 4“ ................................................................................................... 540 81. V kursus „Üldkeel 5“ .................................................................................................... 540

82. VI kursus „Üldkeel 6“ ................................................................................................... 541 83. VII kursus „Üldkeel 7“ ................................................................................................. 541

84. VIII kursus „Üldkeel 8“................................................................................................ 542 85. IX kursus „Üldkeel 9“ ................................................................................................... 542 86. X kursus „Üldkeel 10“ .................................................................................................. 542 87. XI kursus „Üldkeel 11“ ................................................................................................. 543 88. Vene keel ........................................................................................................................ 543

89. I kursus „üldkursus 1”.................................................................................................. 545 90. II kursus „Üldkursus 2” ............................................................................................... 545 91. III kursus „Üldkursus 3” .............................................................................................. 546 92. IV kursus „üldkursus 4” ............................................................................................... 548 93. V kursus „üldkursus 5” ................................................................................................ 549

94. kursus „Sissejuhatus suulisesse tõlkesse” ................................................................... 550



4

95. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus....................................................... 551 96. Kitsas matemaatika ....................................................................................................... 555

97. I kursus „ Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“ ................................. 558 98. II kursus „Trigonomeetria“ ......................................................................................... 558 99. III kursus „Vektorid. Joone võrrand“ ........................................................................ 559 100. IV kursus „Tõenäosus ja statistika“ ............................................................................ 560 101. V kursus „Funktsioonid I“ ........................................................................................... 561

102. VI kursus „ Funktsioonid II“ ....................................................................................... 562 103. VII kursus „Planimeetria. Integraal.“ ........................................................................ 563 104. VIII kursus „Stereomeetria“ 12. klass ........................................................................ 563 105. Valikkursus . „Matemaatika ülesannete praktikum I.“ ............................................ 564 106. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II.“ ............................................ 565

107. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III.“ ........................................... 566

108. Valikkursus „ülesannete praktikum IV.“ ................................................................... 567 109. Lai matemaatika............................................................................................................ 567

110. I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“ ............................................................................ 569 111. II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“............................................................. 571 112. III kursus „ Võrratused. Trigonomeetria I“............................................................... 571 113. IV kursus „Trigonomeetria II“ .................................................................................... 572

114. V kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“ ............................................................... 573 115. VI kursus „Tõenäosus, statistika“ ............................................................................... 574

116. VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“...................................................................... 575 117. VIII kursus „Eksponent- ja logaritmFunktsioon“ ..................................................... 576 118. IX kursus „Trigonomeetrilised Funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“ 577

119. X kursus „Tuletise rakendused“ .................................................................................. 578

120. XI kursus „Integraal. Planimeetria“ ........................................................................... 579 121. XII kursus „Sirge ja tasand ruumis“ .......................................................................... 580 122. XIII kursus „Stereomeetria“ ........................................................................................ 580

123. XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“ .............. 581 124. Valikkursus „Planimeetria . Hulknurkade ja ringide geomeetria” ......................... 581

125. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum I“ .............................................. 583 126. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II“ ............................................. 585

127. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III“ ............................................ 586 128. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ....................................................... 588 129. Bioloogia ......................................................................................................................... 594

130. I kursus „Rakud“ .......................................................................................................... 595 131. II kursus „Organismid“ ................................................................................................ 598

132. III kursus „Pärilikkus“ ................................................................................................. 600 133. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“ ......................................................................... 601

134. Geograafia ...................................................................................................................... 603 135. I kursus „Rahvastik ja majandus“ .............................................................................. 605 136. II kursus „Maa kui süsteem“ ....................................................................................... 607 137. III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ ...................... 609 138. Keemia ............................................................................................................................ 611

139. I kursus „Keemia alused“ ............................................................................................. 613 140. II kursus „Anorgaanilised ained“ ................................................................................ 615 141. III kursus „Orgaanilised ained“ .................................................................................. 616 142. Füüsika ........................................................................................................................... 617 143. I kursus „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“ .............................. 619

144. II kursus „Mehaanika“ ................................................................................................. 621



5

145. III kursus „Elektromagentism“ ................................................................................... 623 146. IV kursus „Energia“ ..................................................................................................... 625

147. V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ ............................................................. 627 148. Ainevaldkonna „Sotsiaalained“ üldiseloomustus ...................................................... 629 149. Ajalugu ........................................................................................................................... 636 150. I kursus „Üldajalugu“................................................................................................... 640 151. II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“ ............................... 643

152. III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)“ ............................................. 645 153. IV kursus „Lähiajalugu I - Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel“ ................ 648 154. V kursus „Lähiajalugu II - Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“ ..................... 651 155. Ühiskonnaõpetus ........................................................................................................... 652 156. I kursus „Ühiskona areng ja demokraatia“................................................................ 656

157. II kursus „Majandus ja maailmapoliitika“ ................................................................ 658

158. Kursuse „Inimeseõpetus“ üldiseloomustus ................................................................. 659 159. I kursus „Perekonnaõpetus“ ........................................................................................ 662

160. Valdkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ............................................................... 665 161. Muusika .......................................................................................................................... 671 162. I kursus „Uusaegse helikeele kujunemine“................................................................. 672 163. II kursus „Rahvuslikkus muusikas“ .......................................................................... 673

164. III kursus „Muusika 20. ja 21. sajandil“..................................................................... 674 165. Kunst .............................................................................................................................. 675

166. I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ .............................................................................. 677 167. II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” ........................................... 678 168. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus .............................................. 679

169. Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ainekava üldosa .................................................... 684

170. I kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise tutvustus” ....................... 686 171. II kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise tutvustus” ......................................... 687 172. III kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise treening” ..................... 689

173. IV kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise treening” ......................................... 691 174. V kursus „Kokkuvõte kehalisest kasvatusest” ........................................................... 693

175. AINEVALDKONDLIKUD MOODULID .................................................................. 696 176. VALIKAINED ............................................................................................................... 696



6

KOSE GÜMNAASIUM

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Kose 31. august 2017. a

Kose Gümnaasiumi (edaspidi „Kooli“) õppekava on kehtestatud „Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse“ § 17 lg 2, Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli

riikliku õppekava“ § 24 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi

riikliku õppekava“ § 19 lg 4 alusel.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kooli õppekava on kehtestatud ühe tervikdokumendina põhikoolile ja gümnaasiumile

ning koosneb järgmistest osadest:

1) õppekava üldosast, milles on vajadusel eristatud eraldi põhikooli ja gümnaasiumit;

2) põhikooli ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on õppeainete

õpitulemused ja õppesisu kirjeldused klassiti;

3) gümnaasiumi ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on esitatud

kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete

kursuste kavad.

1.2. Kooli õppekava on koolis õpingute (õppe- ja kasvatustegevuse) alusdokument, mis on

koostatud riiklike õppekavade alusel tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17

lõikest 1, põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikest 1 ja gümnaasiumi riikliku õppekava §

19 lõikest 1, milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike

õppekavade raames ning milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava

täitmiseks.



7

1.3. Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikest

õppekavadest, haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusest nr 62

„Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“ §

1 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste

liikluskasvatuse kord“ § 6 lõikest 3.

1.4. Kooli õppekava on väljundipõhine õppekava, milles kõrgeim õpiväljund on omandatud

üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida

teatud tegevusalal või -valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana.

Üldpädevused on kirjeldatud põhikoolile põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ning

gümnaasiumile gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3. Üldpädevused on

valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis

tegutsevate isikute ühine eesmärk.

1.5. Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks

omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel. Õpilastel

lastakse demonstreerida õpitulemuste/pädevuste omandatust võimalikult erinevates

olukordades tulenevalt õpitulemuse väljundverbist ja antakse soorituste kohta tagasisidet

tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks

tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse/pädevuse omandamist. Kooli õppekavas esitatud

õppesisule pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes õppesisule mitmekesiselt nii, et

õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides.

1.6. Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse,

sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab õppekavas

kavandatud õpitulemused/pädevused.



8

2. KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

2.1 Kose Gümnaasiumi väärtused

Kõik koolitöötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 ja

gümnaasiumi riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest

alusväärtustest milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus,

lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu,

patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus,

solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Kose Gümnaasiumi põhiväärtused on järgmised:

SALLIVUS JA KIUSAMISEST VABA ÕPPEKESKKOND – peame väärtuseks

tolerantset ja võrdset suhtumist õpilaste seas. Kose Gümnaasiumis koheldakse kõiki

eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades inimese eneseväärikust ja isikupära.

Teeme kõik selleks, et vältida koolis vägivalda ja kiusamist.

TERVISLIK ELU- JA MÕTTEVIIS – väärtustame füüsilise ja vaimse keha tervislikku

funktsioneerimist tervisliku eluviisi kaudu, luues eelduse headele mõtetele. Kose

Gümnaasiumi õpilane on haritud, terve, mõtte- ja tundevõimeline, erksa sotsiaalse närviga

noor inimene, kelles peab olema tasakaal hinge, mõistuse ja keha vahel.

JULGUS, ENESEKINDLUS JA AUSUS – väärtustame õpilastes julgust öelda ja mõelda, enesekindlat ja ausat ellusuhtumist endasse ja teistesse.

KULTUURI HOIDMINE JA SÄILITAMINE – väärtustame teed uute teadmiste ja arengu juurde, austades oma kultuuripärandit ja seistes selle säilimise eest.

2.2 Eripära

Kooli eripära väljendub avatud õpikeskkonnaga kogukonna kooliks olemisest, kus edendatakse

innovatsiooni, loovust ja innovaatilisi õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni

ja tulemuslikkuse suurendamisele. Õppe kavandamisel ja korraldamisel keskendutakse

eelkõige õpilaste praktilise intelligentsuse kujunemise toetamisele kõikides üldpädevustes.

Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.

Kose Gümnaasium:

Kose gümnaasium on kogukonnakool, mille muudavad omanäoliseks selles töötavad

enam kui 20 kooli vilistlast, mistõttu võib seda pidada kogukonna vaimu kasvulavaks,

mis annab kindla stardipaku edasise hariduse omandamisel ning kuhu ollakse valmis

tagasi pöörduma, et kohalikku elusse-olusse vääriliselt tagasi anda.

Kose gümnaasium panustab õpilase individuaalse arengu suunamisse. Töötades

põhikoolis õpilastega kõigis riigieksamiainetes tasemerühmades, on igal õpetajal

võimalus fokusseerida konkreetse rühma võimetele vastavalt õppetöö suund ja meetod,

luues nii õpilastele vajalik, piisav ja märkamist tagav õpikeskkond ja areng.

Kose gümnaasiumi põhikooli lõpetanu on omandanud tugeva ja konkurentsivõimelise

põhihariduse, mis tagab õpilasele enesekindla vundamendi hariduse omandamiseks

gümnaasiumis või kutseõppes.

Kool tagab gümnaasiumihariduse kõigile piirkonna õpilastele, kes näevad õppimises

võimalust ja tahet ning teadmistes eeldust ja edasiviivat jõudu, et olla võimeline



9

kandideerima ja silma paistma konkurentsivõimelisel haridusmaastikul.

Kool kannab endaga kaasas mitmeid pikaajalisi traditsioone, näiteks spordi, koorilaulu

ja rahvatantsu näol ning pakub oma õpilastele enam kui 22 koolisisest huviringi,

alustades laulu- ja tantsuringidest ning lõpetades male- ja kaberingi ning rokikooliga.

Lisaks õppetööle toetab Kose Gümnaasium huviharidust, tehes tugevat koostööd

keskuses asuvate huvikoolidega (kunsti-, muusika- ja spordikool), luues nii võimalusi

igal lapsel oma vajadustest lähtudes areneda ka väljaspool õppetööd. Huvikoolile lisaks

tegutseb vallas mitu huviklubi (tennis, jalgpall, karate, jne).

Kool võimaldab õpilastel õppida ka mittestatsionaarses õppes ning tagab vajadusel

eksternõppe e-õppekeskkonnas.

Koolivormi (1. – 4. klass) kaudu eemaldab kool noores ja kujunevas inimeses välimuse

põhjal hinnangute andmise võimaluse, luues kõigile võrdsed võimalused ning lubades

keskenduda eneseotsimisele, maailmapildi ja inimlike väärtuste kujunemisele

hinnangutevabas õhkkonnas.

2.3 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kose Gümnaasiumi eesmärgiks on luua klassikalise ja tugeva üldhariduse kaudu tingimused

tervete, haritud, kultuursete, eetiliste väärtushinnangutega läbilöögivõimeliste ja õnnelike

noorte inimeste kujunemiseks.

Seame eesmärgiks, et kooli lõpetajad kasvaksid maailmakodanikeks, jäädes samal ajal

tunnustama ja austama Eesti ja kodukandi kultuuri.

Seame eesmärgiks, et Kose Gümnaasiumi lõpetanud noormehed ja neiud oleksid valmis

pidevaks, elukestvaks õppeks, orienteeruksid maailma, Euroopa ja Eesti ajaloos,

kultuurikoosluses, aktuaalsetes probleemides ning inimeste elulaadi variatsioonides

maailma eri osades.

Kooli eesmärgiks on olla kodule partneriks lapsele arengukeskkonna loomisel.

Lõpetades kooli on õpilane omandanud üld-, kooliastme- ja ainevaldkonnapädevused.

Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ja

gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus

õppekavas § 7, § 9, § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava

ja gümnaasiumi riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud valdkonnapädevuste

kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovituses,

„Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“, sätestatut.

Lõpetades kooli on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused.

Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2.

tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised

ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava

teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid

reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase

iseseisvusega.

Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas

kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab

gümnaasiumi, on ainevaldkonna-alased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised,



10

ainevaldkonna-alased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele

lahenduse leidmiseks ning suutlikkus juhtida ise oma õppimist vastavalt juhtnööridele

olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda, juhendada kaaslaste

tavatööd, võtta mõningane vastutus õppimise hindamise ja edendamise eest.

Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.

Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes

suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus

elus. Gümnaasiumi õpilastele on loodud tingimused, et õpilased omandaksid teadmised,

oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või

gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng

ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Gümnaasiumi õpilasele on tagatud tingimused,

mis võimaldavad neil leida endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda

enda edasine haridustee.

Koolis on loodud põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav

õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise

mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning

sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Gümnaasiumiõpilased valmistatakse ette

toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke

teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus

elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma

ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Põhikooli õpilasel, kes on läbinud kooli õppekava, on kujunenud põhilised väärtushoiakud

ning õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust

tegude tagajärgede eest. On loodud alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena,

perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste

mitmekesisusse. Põhikooli õpilased on jõudnud selgusele oma huvides, kalduvustes ja

võimetes ning omavad valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja

elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest

perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

Gümnaasiumi õpilane, kes on läbinud kooli õppekava, omab iseseisvust, tal on kujunenud

oma maailmapilt ning tal on valmisolek elus toime tulla, õpilasel on kujunenud adekvaatne

enesehinnang, iseseisva õppimise ja koostööoskus, ta on tuttav edasise haridustee

võimalustega ning on teadlik enda võimekusest, õpilasel on välja kujunenud

kodanikuoskused, -aktiivsus ja –vastutus.

3. PÄDEVUSED

3.1 Aineülesed pädevused

Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või

-valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline

inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.



11

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad õppeainetes

taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides,

tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad

omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös.

Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel

riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist. Vastav suutlikus on kujunenud, kui

seda on tõendatud.

Koolis kujundatavad kaheksa üldpädevust on:

kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga,

loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;

väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi,

väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma

väärtushinnanguid; oskus väärtustada oma kooli pikka ajalugu ja traditsioone;

sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku,

abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada

ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide

ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida

inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid

külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke

eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

õpipädevus – planeerida õppimist ja oma aega ning seda plaani järgida; suutlikkus õppida

individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja

karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme

lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja päriseluga; analüüsida oma teadmisi

ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles

kui ka põhikooli lõpus vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes

suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja

põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri

liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada

õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada

matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada

ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha

tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; , ohte ja

nende vältimist; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja

oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi,

aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja

ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada

tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid

riske;



12

digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;

leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd

erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma

privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja

väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; suutlikkus ja tahe oma teadmisi tutvustada ka

kaasõpilastele. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Kose Gümnaasiumis,

kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna.

Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine

toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil.

Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine

ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

Üldpädevuste kujundamine ei ole midagi sellist, mis on delegeeritud ainult õppeainetele või

ainevaldkondadele. Üldpädevused väljendavad kogu kooli tegevuse üldist taotlust, milleks on

õpilasel vajaliku suutlikkuse kujundamine.

Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste kontekstis, sh õpetuse kavandamine,

mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine. Ka õppetunnivälises tegevuses on

õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse

konteksti. Näiteks on kooli üritused nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad

üldpädevustest. Kuna üldpädevuste omandamine on efektiivsem kontsentreeritult ja

reflekteeritult ning koos võimalusega kinnistada ja harjutada, siis ei panustata koolis mitte

ühekordsetele üritustele, vaid traditsioonilistele üritustele. Kooli üritusi ei kavandata mitte

üksikult ja iseenesest vaid üldpädevuste kujundamise osana.

Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi

mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse kaudu ning õppekeskkonna

kujundamise kaudu.

Üldpädevused suunavad ka koolipere valmisolekut reageerida sihipäraselt erinevates

olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppekavaväliselt. Näiteks võimaldab adekvaatne ja

üldpädevustest lähtuv koolitöötajate käitumine õppida õpetajate eeskujust seda, kuidas tuleks

täiskasvanute maailmas reageerida situatsioonile, kui kellegi väljaütlemised on solvavad või

provokatiivsed. Õpetajate käitumine on ka eeskujuks olukordades, kus tekivad „laineid

löövad“ sündmused. Selle kõige saavutamiseks toimub koolis kriitiliste olukordade kogumine

ja tarvilike käitumismustrite lahtikirjutamine. Oluline on ühine arusaam sellest, kuidas

reageerida rikkumistele, kuidas tunnustada ja toetada õpilaste positiivseid ideid ja omaalgatusi.

Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused, kuna nad on teadlikult

kavandatud ja mõtestatud. Üldpädevuste kujunemine toimub ka keskkondades, mida kool

suunata või kujundada ei saa.

Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava

hindamise kaudu. Tagasisidestamine üldpädevuste kujunemise kohta annab informatsiooni

sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult

toimib. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilase enesehindamise roll



13

üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning

õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine ei võimalda.

Tagasisidestamine võimaldab hinnata üldpädevuste kujunemist ja saavutatust. Üldpädevuse

kujunemise kohta tagasisidestamine võimaldab aru saada, kas üldpädevuste kujunemine toimub

või mitte. Kuna „pädevust“ määratletakse kui asjakohaste teadmiste, oskuste ja suhtumiste

kogumit, siis tagasisidestamise toimub teadmiste, oskuste ja suhtumise tasanditel. Üldpädevuse

kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval arenguvestlusel, millele

eelneb õpilase eneseanalüüs ja õpetajapoolne analüütiline tagasiside, mille põhjal peetakse

vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 37

lõige 3 tähenduses ning direktori kehtestatud dokumendis „Arenguvestluse korraldamise

tingimused ja kord“ sätestatu kohaselt.

3.2 Kooli traditsioonilised üritused ja tegevused üldpädevuste kujundamise osana

Kose Gümnaasium lähtub ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide ja sündmuste

kavandamisel kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.

Erinevad projektid ja sündmused toetavad üldpädevuste saavutamist.

Traditsioonilised ülekoolilised projektid on ainepäevad, tervisepäevad, matkad, rahvakalendri

ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktused, kontserdid, kooli sünnipäeva tähistamine, spordipäevad,

mälumängud/viktoriinid, öölugemine, vilistlaste kokkutulekud, vilistlaste poolt korraldatud

tulevikupäev, teemanädalad, õpilaskonverentsid.

Traditsioonilised koolidevahelised projektid on maakondlikud lauluvõistlused, laulu- ja

tantsupidu, spordivõistlused, aineolümpiaadid, konkursid, ainepäevad, karjääripäevad,

õpilasvahetus, koostöö sõpruskooliga Soomes.

Tegevused Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega Õpilaskonverentsid Konverentsist osavõtt ja selle organiseerimine arendab ettevõtlikkuspädevust

(esinemisjulgus), konverents on seotud väärtuspädevustega (oskus kaaslast

kuulata), õpipädevusega (õpilane suudab tekstist leida ja mõista seal leiduvat

teavet ning seda suuliselt ja kirjalikult esitleda), suhtluspädevusega (õpilane

oskab suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega, esitab ettekandeid korrektselt),

ettevõtlikkuspädevusega (õpilane osaleb ühistegevustes, vastutab võetud

kohustuste täitmise eest).

Läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine (erinevate külaliste

kogemuste ja karjääriga tutvumine), keskkond ja jätkusuutlik areng (sõltuvalt

teemast käsitletakse keskkonda ja selle hoidmist, õpilaste vastutust oma

ümbritseva keskkonna hoidmises), kultuuriline identiteet (õpilane kui

kohaliku kogukonna liige, uuritakse kohaliku kultuuri ajalugu),

teabekeskkond (õpilane suudab teabekeskkonda kasutada oma eesmärkide

rakendamisel), tehnoloogia ja innovatsioon (konverentsil esitlemine erinevate

tehnoloogiliste vahendite abil).

Loodusnädal Loodusnädal on seotud enesemääratluspädevuse kujundamisega, mille

tulemusena õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub

vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda

säästes. Läbiv teema on keskkond ja jätkusuutlik areng, kus taotletakse õpilase

kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks

inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust,

on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele.



14

Terviseedendust

toetavad üritused –

praktilised

liiklusõpped,

spordipäevad,

rahvastepallivõistlused,

korvpallivõistlused,

tervisenädal,

ujumisnädal, leivapäev,

jalgrattaloa koolitus

Terviseedendus, pidev kehakultuuri ja sportlik eluviis toetab sotsiaalsete

pädevuste kujundamist. Läbivatest teemadest on terviseedendus seotud

tervise ja ohutusega (õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt,

sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima

tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava

turvalise keskkonna kujundamisele).

Üldkogunemised Kogunemised on seotud väärtuspädevustega (viisakus, lubaduste täitmine,

õpilane teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, kaaslaste

tunnustamine), sotsiaalsete pädevustega (õpilane oskab ohtlikke olukordi

vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda, teab, kelle poole

erinevate probleemide korral pöörduda, hoiab puhtust ja korda).

Läbivad teemad on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (õpilane kui aktiivne ja

vastutustundlik kogukonnaliige), tervis ja ohutus (turvaline käitumine,

õpilane kui sotsiaalne ühiskonnaliige), väärtused ja kõlblus (taotletakse

õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib

üldtunnustatud väärtus- ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid

eiratakse, ja vajadusel sekkub oma võimaluste piires).

Kalendritähtpäevad Kalendritähtpäevade tähistamine toetab enesemääratluspädevuse kujundamist

(teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse ja teistesse

rahvustesse lugupidavalt).

Läbivatest teemadest on kalendritähtpäevade tähistamine seotud kultuurilise

identiteediga (väärtustab omakultuuri).

Võõrkeelepäevad Võõrkeelepäevad aitavad kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, mille

tulemusena õpilane tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Omab ettekujutust

ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teisest rahvusest

inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt. Samuti aitab kaasa

suhtluspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane suudab end

olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt

väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib

õigekirjareegleid. Valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab

igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista

eakohaseid võõrkeelseid tekste.

Läbivaks teemaks on kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase

kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste

mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel,

kellel on ettekujutus kultuuri mitmekesisusest ja kultuuriga määratud

elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist

mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilasi suunatakse

uurima ja tundma huvi erinevate keelt puudutavate teemade vastu, leidma

endas esinemisjulgust läbi ettekannete ning väärtustama ettevõtlikkust.

Võõrkeelepäevade raames teevad õpilased koostööd omavahel erinevate

klasside ja õpilastega. Tutvutakse erinevate rahvuste omapärade ja

traditsioonidega. Läbi erinevate tegevuste käsitletakse kultuurilist identiteeti,

väärtusi ja kõlblust. Tutvustatakse erinevate riikide kultuuri, kombeid ja

tavasid.

Emakeelepäev Õpilased oskavad hinnata ja väärtustada meie emakeelt. Kultuuri- ja

väärtuspädevus –suutlikkus hinnata oma ja teiste maade ja rahvaste

kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi; väärtustada kunsti ja

loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke



15

väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist mitmekesisust; olla salliv ja

koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; sotsiaalne ja

kodanikupädevus – toimida vastutustundliku kodanikuna, toetada ühiskonna

demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja

kõlbluspõhimõtteid; austada ühiskondlikku mitmekesisust, rahvuste omapära;

suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt

väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning

suhtlemise turvalisust; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja

väljendusrikast keelt; digipädevus – suhelda ja teha koostööd erinevates

digikeskkondades. Elukestev õpe ja karjääri plaanimine - arendatakse

iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja

analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat. Õpe võimaldab õpilasel

kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huve ja

võimeid, nii ainealaseid kui ka üldoskusi ja teadmisi. Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu hakkavad õpilased märkama

ühiskonnas probleeme ja otsima neile lahendusi. Väärtused ja kõlblus ning

kultuuriline identiteet. Oma keele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse

lugu pidama endast ning rahvast.

Aabitsapidu Aabitsapeoga toetatakse väärtuspädevuse (kaaslase kuulamine ja

tunnustamine), õpipädevuse (õpilane tunneb rõõmu teadasaamisest ja

oskamisest), sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu

liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest) kujunemist.

Etlejate konkursid Toetab väärtuspädevuse kujundamist (õpilane oskab ilu märgata ja hinnata).

Läbivatest teemadest on etlejate konkurss seotud kultuurilise identiteediga

(õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).

Solistide konkurss Toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist (õpilane hindab loovust ning tunneb

rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest). Läbivatest

teemadest on solistide konkurss seotud kultuurilise identiteediga (õpilane

väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).

Kauni käekirja

konkurss

Kauni käekirja konkurss toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi oskuse ilu

märgata), õpipädevuse (läbi oskuse end häälestada ülesandega

toimetulemisele) kujundamist.

Õhtulugemine Õhtulugemine toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise

oskuse), sotsiaalse ja kodanikupädevuse (läbi loova eneseväljenduse) ning

suhtluspädevuse (läbi oskuse suhelda eakaaslastega) kujundamist. Läbivatest

teemadest on õhtulugemine enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega,

väärtustades omakultuuri.

Teatrikülastus Teatrikülastus toetab eelkõige kultuuri- ja väärtuspädevuse (õpilane on

viisakas, oskab kuulata, oskab ilu märgata ja hinnata) ning sotsiaalse

pädevuse (õpilane hindab loovust) kujundamist. Läbivatest teemadest on

teatrikülastus enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega (õpilasel on

ettekujutus kultuuri mitmekesisusest).

Matemaatikaalased

võistlused „Känguru”

Matemaatikavõistlus toetab eelkõige õpipädevuse kujundamist (õpilane oskab

end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites

mõtestada); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

(õpilane arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja

mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades).

Läbiv teema on elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, mis seondub antava

hinnanguga õpilase võimele abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma

tunnetusvõimete reaalne hindamine on üks olulisemaid edasise karjääri

planeerimise lähtetingimusi. Õpilast suunatakse arendama oma õpioskusi,

otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi.



16

Jõulnädal Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane peab lugu oma

perekonnast ja peretraditsioonidest), sotsiaalse ja kodanikupädevuse

kujundamine (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu loovast

eneseväljendusest ja tegevusest. Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet

(õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus

(taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks).

Õpilastööde näitused,

koolimaja

kaunistamine

tähtpäevadeks

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane oskab märgata ja hinnata

ilu), õpipädevus (õpilane oskab sihipäraselt vaadelda, märgata erinevusi ja

sarnasusi ning neid kirjeldada). Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet

(õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus

(taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks).

Aktused Aktustega aidatakse kaasa mitmete pädevuste kujunemisele. Väärtuspädevus

– õpilane tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid,

ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma

võimaluste piires, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Õpipädevuse

kujundamise tulemusena õpilane suudab väljendada ennast loominguliselt,

peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. Enesemääratluspädevuse kujundamise

tulemusena õpilane on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud

oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. Läbivaks teemaks on

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kus taotletakse õpilase kujunemist

aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes

mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning

kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma

tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Ning

samuti kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase kujunemist

kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja

käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on

ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate

eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning

on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Õpilasesinduse

presidendi valimine

Õpilasesinduse presidendi valimine toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist,

kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest.

Õpilasesinduse juhatusse valitud liikmed suudavad hinnata oma võimeid ning

võimalusi, oskavad ette näha võimalikku edu ja ebaedu, oskavad olla

meeskonna liikmed. Valijad õpilased mõtlevad kriitiliselt, oskavad hinnata

teiste ideid ning põhjendada oma valikuid ja seisukohti.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena tunnetab õpilane end

ühiskonnaliikmena. Samuti kujundab suhtluspädevust – õpilane oskab

argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ning väljendusrikast keelt.

Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, millega

taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu,

täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama

oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase

kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja

ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja

mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena.

Õpetajate päev Õpetajate päev toetab õpipädevuse kujundamist, kus õpilane oskab oma

loomingus käsitada töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale.

Samuti toetab sotsiaalset pädevust, kus õpilane vastutab oma valikute,

otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning

võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Suhtluspädevuse

kujundamisel oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ja



17

väljendusrikast keelt. Õpetajate päeva läbivaks teemaks on elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes

on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas.

Rebaste nädal Rebaste nädal toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist, kus õpilane vastutab

oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Rebaste nädalal peavad

õpilased tajuma hea tava piire, mis kujundab oskust mõelda kriitiliselt ja

loovalt, arendada ning hinnata enda ja teiste ideid, põhjendada oma valikuid

ning seisukohti, olla meeskonna liige.

Väärtfilmide vaatamine Aitab kujundada väärtuspädevust, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele,

kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri

Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab

oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbivaks teemaks on kultuuriline

identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes

mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning

kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride

mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes

väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt

salliv ja koostööaldis.

Töövarjupäev Töövarjupäev aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujunemisele, kus õpilane

vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab

hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja

ebaedu. Samuti toetab ettevõtlikkuspädevuse kujundamist, mille tulemusena

õpilane oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta,

on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest, kavandab

oma karjääri. Läbivaks teemaks on elukestev õpe ja karjääri planeerimine,

millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu

elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning

kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke

kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse

õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja

ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja

mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena

ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja

arengusuundadele.

Kooli sünnipäev Kooli sünnipäeva tähistamine aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele,

mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja

kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,

millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks

kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise

põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end

ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele

traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega

taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab

kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, väärtustab

omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja

koostööaldis.

Mälumänguturniir Mälumänguturniir aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, aitab

teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja

arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri

kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste

kultuuritraditsioone. Mälumäng aitab kaasa õpipädevuse kujundamisele,

mille tulemusena õpilane on teadmishimuline, oskab õppida, mõtleb

süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. Samuti toetab



18

suhtluspädevuse kujundamist, mille tulemusena õpilane suudab end olukorda

ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt

väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib

õigekirjareegleid.

Läbivaks teemaks on teabekeskkond, millega taotletakse õpilase kujunemist

teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat

teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma

eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Vabariigi aastapäev Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aitab eelkõige kaasa väärtuspädevuse

kujundamisele, mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib

üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa eesti

rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti

kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja

austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbiva teemana on kindlasti

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist

aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes



tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti

kultuuriline identiteet, millega taotletakse õpilase kujunemist

kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja

käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on

ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate

eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning

on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Lõpukell ja tutipidu Sündmus aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisele, kus õpilane vastutab

oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Läbivaks teemaks on


aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes



tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

Õppeaasta lõpuaktus Aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt,

järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on


aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonna liikmeks, kes



tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Klassidevaheline

korvpallivõistlus

Kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi

väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut

kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid ning

meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Läbiv teema „Väärtused ja

kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega. Sportlikus

tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab

kujunemist kõlbeliseks isiksuseks. Matemaatikaalane pädevus sümbolid,

meetodid, aeg, korduste arv, ruum, tulemuste võrdlemine, analüüs.

3.3 Rõhuasetused koolitöötajate tegevustes, mis on suunatud üldpädevuste kujundamisele

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:



19

Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste

kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.

Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja

maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies õpetaja käsitleb

mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides teatud mõtteviisi:

igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal

seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.

Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse

kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse

viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest

kooliastmest.

Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna

kaudu. Teisalt järgitakse põhimõtet: esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema

korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

Sotsiaalse- ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja

kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte

ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita)

ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel

asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses

kokkulepetest kinnipidamist jälgida.

Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja

kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased

peavad veerandi või kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad

õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik

muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud

kokkuvõtvad hindamised.

Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad kursuse, veerandi,

õppeteema lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.

Kehtestatud reeglite järgmisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt ei nõuta

reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida. Näiteks, kuna õpilastelt nõutakse täpsust tundi

tulekul, siis tundi ei hiline ka õpetajad.

Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel

meeskonnas töötamisel. Kui õpetaja on planeerinud õppemeetodina kasutada rühmatööd,

siis peale selle läbiviimist järgneb peale rühmatöö tulemuste arutelu ka arutelu rühma kui

meeskonna toimimise teemal ning tehakse järeldused edaspidiseks.

Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste enesehindamist,

mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama

parendustegevusi.

Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.



20

Õpilaste poolt koostatud kirjalikud tööd sisaldavad kirjalikku tagasisidet soorituse

tugevuste ja nõrkuste kohta. Tagasisidet võib saada eelnevalt teadaolevate kindlate

kriteeriumide põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras.

Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi,

funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida

informatsiooni teatmeteostest ja Internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose

liigina. Järgitakse põhimõtet, et õpitulemuste saavutatuse kontrollimisel võivad õpilased,

sõltuvalt õpitulemusest, kasutada vajalikke abimaterjale või vahendeid.

Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös

õpilasele kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne

arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja

konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.

Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Kõikides klassiruumides ja õppetundides on võimalik kasutada õigekeelsussõnaraamatuid

ja võõrsõnade leksikoni. Õpetajad suunavad õpilasi neid järjekindlat kasutama.

Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele. Järgitakse

kahte peamist printsiipi: esinemine klassi ees on õpilasele vabatahtlik ja õpilane peab saama

enne esinemist õpetajapoolset juhendamist ning peale esinemist personaalset tagasisidet.

See, kas õpilased on valmis vabatahtlikult klassi ees esinema, sõltub eelkõige sellest, millise

vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna õpetaja on suutnud luua. Õpilasi ei tohi panna vastu

nende tahtmist esinemissituatsiooni, vaid neid tuleb juhendada ja toetada nii, et nad on

valmis ise esinema.

Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist

tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse

konstruktiivse tagasiside andmise reegleid.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse

järgmistele aspektidele:

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid)

kasutamisele oma aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste

vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja

esiletoomisele. Ühe meetodina kasutatakse Mõistekaardi meetodit.

Kõikides ainetes suunatakse ja õpetatakse õpilasi kasutama tehnoloogilisi abivahendeid

ning ollakse kursis ainealaste uute tehnoloogiatega.

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad

simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.

Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid

õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.



21

Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaastakse õpilased ning

järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Kõiki õpilasi koolitatakse, et olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma

privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, järgida digikeskkonnas samu moraali- ja

väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Kõikides õppeainetes suunatakse õpilasi kasutama erinevaid digivahendeid.

Kõikides õppeainetes õpetatakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama

selle asjakohasust ja usaldusväärsust.

Suunatakse õpilasi osalema digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide

loomisel ja kasutamisel.

3.4 Kooliastmepädevused ja nende seos üldpädevustega

Lisaks üldpädevustele on „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 7, § 9 ja § 11 sätestatud pädevused

kooliastmeti. Pädevused, mille kujunemine toimub valdkonnapädevuste kujunemise ja läbivate

teemade kaudu on kirjeldatud seostatuna üldpädevustega põhikoolis alljärgnevalt:

3.4.1 Kultuuri- ja väärtuspädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega

I kooliaste

peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

käitub loodust hoidvalt;

austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;

oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest.

II kooliaste

hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;

väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab

kompromisside vajalikkust;

tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;

väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest.

III kooliaste

tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest

rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;

mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;



22

suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist

Gümnaasium

suudab hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast;

oskab tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;

oskab väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt;

oskab hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;

suudab teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel;

on salliv ja koostööaldis ning panustab ühiste eesmärkide saavutamisse.

3.4.2 Sotsiaalne ja kodanikupädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega

I kooliaste

oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas;

teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema;

oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda.

II kooliaste

peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest.

III kooliaste

on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust.

Gümnaasium

suudab ennast teostada;

on aktiivne, teadlik, abivalmis ja vastutustundlik kodanik ning toetab ühiskonna demokraatlikku arengut;

teab ja järgib ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austab erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust,

inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära;

teeb koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerib inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestab neid suhtlemisel;

suudab mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest;

oskab väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis.

3.4.3 Enesemääratluspädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega

I kooliaste

tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;

oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;

hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

II kooliaste

oskab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest.

III kooliaste

on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;



23

mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

Gümnaasium

suudab mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi,

oskab arvestada oma võimeid ja võimalusi;

oskab analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;

oskab käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;

suudab lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme;

oskab käituda inimsuhetes sõltumatult;

oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri.

3.4.4 Õpipädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega

I kooliaste

suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta);

oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja

kaarti lugeda.

II kooliaste

oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel.

III kooliaste

oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.

Gümnaasium

suudab organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;

oskab leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi;

oskab planeerida õppimist ja seda plaani järgida;

oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades;

oskab seostada omandatud teadmisi varemõpituga;

oskab analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi

3.4.5 Suhtlemispädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega

I kooliaste

suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet ja suuliselt ja kirjalikult esitada lihtsamaid fraase;

mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja ihtsamaid fraase.

II kooliaste

oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;

oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning tuleb vähemalt

ühes võõrkeeles to

Documents

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA · Kose Gümnaasiumi õppekava Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a 6 KOSE GÜMNAASIUM KOSE GÜMNAASIUMI