KP nr.8 (129)

7/31/2019 KP nr.8 (129)

1/8

S a l m e p h i k o o l i h l e k a n d j a a a s t a s t 1 9 9 4

K o o l i p r e s s

p r e s s

Saaremaa koolinoorte kunsti-jamoeloome juubel ihngul inekonkurss toimus laupeval, 21

aprillil, KMNENDAT korda.rituse eesmrgiks on noorteloovuse ja kelise tegevusearendamine erinevate kunstilistevljendusvormide kaudu. LauraPllu (8.kl.) loodud kollektsioon"Casa de Nines" sai kakseripreemiat: 1. Leidliku detailipreemia, 2. Vljapanek up r e e m i a . K o l l e k t s i o o n o l ieksponeeritud Barbie nukkudeseljas olevate riietena, mis andsidtielikult edasi kogu fantaasiarikka

kollektsiooni vlu.Modellidena astusid lavale: MirgeArge 8.kl., Pirit un 9.kl., LiisLepik 8.kl. , Keidi itspuu 9.kl.,Seidi Voogre 6.kl., Karl Juhandi9.kl.Pea kooliaasta pikkune suur tsai vrilise tunnustuse.

L o o k k o o l 2 0 1 2

Aprill 2012 nr.129

Tiia Kobin

juhendaja

Intervjuumoekollektsiooni autoriLaura Plluga

Pilt: Saarefoto

Kui kaua selle kollektsiooni

tegemine ikkagi aega vttis?L: Ohissand, Sgisest kuni kevadeni

vlja. Pidev tihe t.

Kust tuli selline pnev idee?

L: Kndisin koju ja mtlesin, et mis

viks teha. kki tuli selline kena idee,

et viks midagi vga vrvilist olla.

Selleprast see kollektsioon meelde ji

abivalmid ja aitasid mind igas asjas.

Milline ngi vlja see moehow

pev?

L: Oi jummal, see oli ikka pris jube.

Hommikul vara Kultuurikeskusesse ja siis

kohe lavaproovi. Prast seda pidime

riided selga panema. Kige suurem t

oli nole vrgu nkku panemine. Kik

see ettevalmistus vttis jube palju aega.

Kuidas jid rahule oma modellidega?

L: Vga rahule, nad olid vga tublid.Mis meeleolu valdasi sind, kui

kollektsioon lavale judsid?

Kes aitasid kaasa selle

kollektsooni valmimisele?

L: Need kes olid minu modellid,

Mirge ja Liisu. Nad olid vga

L: Pisarad tulid silma. ma olin nende

le vga uhke. Laval oli kik vgasuper.

Mis tunded valdasid sind siis,

kui sind kutsuti lavale auhindu

vastu vttma?

L: Oi jumal, seda tunnet ei oska

kirjeldada. See oli uskumatult hea

tunne.

Kas kavatseda ka jrgmine aasta

Look Koolil osaleda?L: Ikka jh. Proovime selle Grand Prixi

ra vtta.

7/31/2019 KP nr.8 (129)

2/8


K o o l i p r e s s

Stokker finaalis 2.kohtKaur Filippov

juhendaja

Laupeval, 28. aprillil toimus Tallinna Lennusadamas

Stokkeri Meistrivistluste Ehita amfiibauto! finaal. 6.klassi pilane Karmo Paju saavutas seal omavalmistatudamfiibautoga II koha!

Finaalis hindas r i i t k v a l i t e e t i ,leidlikkust jakiirust. Kokkul a e k u s 1 2 0td koolidest l e E e s t i ,ee lvoorudestsai finaali 41t d .E e l v o o ru d e shinnati t kvaliteeti ja leidlikkust, kiiruse peale eisidetud.

Vistlusraja lbimine osutus enamus amfiibsidukitelekorralikuks katsumuseks. Ainult kaks masinat, ksnendest siis Karmo ehitatud siduk, suutsid selle lbidapris omal jul! Eesti Kaitseve poolt tunnustati neid selleeest ka eripreemiaga.

Selgusid Parimad laululapsedMerle Sillavee

huvijuht

Vaheaja viimasel peval oli koolimaja tis saginat ja lauluhli. Toimus Salme Laululind 2012 vistlus. 21 lauljat olidesinemiseks valmis ja neid oli hindamas rii, kuhu kuulusid Aili Nuum, Kaupo Sirel, Veiko Lehto ja Merle Sillavee.Peva juhtisid Pipi, Annika ja Tommi, ehk siis Mariliis Lazarev, Rebeca Ilvik ja Uku Timm. Lapsed laulsid vga kenasti,kontsert oli super ja kuulajaid oli palju. Hidnajate pika arutelu tulemusel saadeti meie valda Lne-Saaremaalauluvistlusele esindama viksematest lauljatest Reedik Raun, Kdi un ja Triin Kilgas. Koolilastest saavad veel

vistelda Lota Uussaar, Melani Koov ja Teele Tilts. Nemad olid ka oma vanuseklasside vitjad, lisaks veel ka RolandKreek. rii eripreemia - tuleviku lootus - sai omale Angela Aavik. Publiku lemmikud olid Kdi un ja Matis Prostang,viimane plvis ka vallateatri eriauhinna.Suur tnu juhendajatele Krista Aavik ja Karin Pulk.

Thekese viktoriini finaalMirle Arge4.klassi klassijuhataja

Alates septembrikuust lugesid 4.klassi lapsed hoolega meile kigile tuntudja armastatud lasteajakirja "Theke." Algas le Saaremaaline 3. ja 4.klassipilaste ajakirja "Theke" interaktiivne viktoriin. Viktoriini eesmrk oli lasteshuvi tekitamine ajakirja lugemise vastu, pilastes koostoskusekujundamine arvutit kasutades ja teadlik interneti kasutamine ningarvutikasutamise oskuste tiendamine.Toimus 3 eelvooru- oktoobris,detsembris ja veebruaris.Finaali pses 8 enim punkte saanudvistkonda.Meie klassist said edasi Grete ja Eva. Finaal oli 27.aprillil SG- iarvutiklassis.Meie tublid tdrukud said vrika 6 -nda koha.Selles vistluses ei olnudki nagu kaotajaid, sest auhindu

jagus kigile. Suur aith selle eest ajakirjale "Theke" ja Tiigrihppe Sihtasutus.

Rannalapse laulud 2012Karin Pulk

juhendaja

29.04. toimus Lmanda Kultuurimajas Lne-Saaremaa

laste lauluvistlus ,,Rannalapse laulud 2012".

ritusel esines 31 laululast, kelle hulgast valiti parimadvlja maakonnasisesele laulukonkursile.Salme valda esindas 7 laululast: Kdi un, Reedik Raun,Triin Kilgas, Lota Uussaar, Melani Koov, Roosa-AngeelikaAntonov ja Teele Tilts."Laulumaias tdruk"- tiitli sai Lota Uussaar( publiku lemmiktdrukute seas) ja "Laulumaias poiss"-tiitli sai JaanusTatter.Lppkontserdile maakonda psesid Kdi un, ReedikRaun ja Melani Koov. Palju nne vitjatele ja suured tnudkigile lauljatele, nende toetajatele!

7/31/2019 KP nr.8 (129)

3/8


K o o l i p r e s s

Kai Prostanghoolekogu esinaine

Tnaseks vib julgelt kinnitada,et traditsioon on loodud !Sa lme ko lmas oma las ten i temnguhtu on teokssaanud. Veidi erinevalt klleelnenutest, sest ritus toimusrahvamaja asemel koolimajas,see aga ei vhendanud rituseo l u l i s u s t n i t l e j a t e l e j alavastajatele, oligi vimalust e s ta d a , e t n i t e m n g u

tegemiseks ei olegi alati vajalava, o lu l ine on tahtminetegeleda teatriga ja sellest rmutunda.Nitemnguhtut alustasid kigeviksemad esinejad Salmelastea iast . Luule Rajaver ijuhendamisel esitatietendust "Siilikeedupott". Kik metsaloomadkisid uudistamas, mida see siil

siis oma keedupotis vaaritab.K a r u t u l i u n e s e g a s e n akeedupotti vaatama, ilmselt r a t a s i d t o i d u l h n a d t atalveunest les. Rebane, vakavalpea, jigi natuke eemaltasjade kulgu jlgima, prislhedale ei riskinud tema tulla.Siilikest kik eelnev verest vljaei lnud ja lugu sai kenastilpuni mngitud, tugev aplaus

publikult oli selle kinnituseks.Kommikott, kevadine lilleisl a v a s t a j a l e j a t n u k i r ihtujuhtidelt Silverilt ja Meeliselt -kes seekord tegutsesis veidiulakate koolipoiste rollis- ningteatepulk anti edasi jrgmiseleesinejale.Teisena astusid lavale 4.klassip i l ased , kes M i r l e A rgej u h e n d a m i s e l k e h a s t u s i darvutihulludeks.Tegelased olid kigile tuttavadBuratino, Malvina, Artemon ja

P ie r ro t , k e l l e l k i g i l t u l iarusaamatusi ja pahandusiliigsest arvuti taga istumisest.Esi le tu leb tuua vrv ikaid

kostme ja kuna etendustmngiti kahes vahetuses, saitkis osaleda rohkem nitlejaid.Vahva !3.klassi poolt esitatu oli OscarWilde jutustuse phjal "Isekash i i g l a n e " n i t e m n g u k slavastanud Merle Lepik. Luguhiiglasest, keda kik lapsedkartsid ja kelle juurde tema raskeiseloomu tttu ei juletud minna.Hiiglase juures ei vahetunudisegi aastaajad. Kohati meenutasn i t e m n g t u m m f i l m i v ipantomiimi, sest tekst ei judnudpealtvaatajani. See ei olnudainult selle tki vi nendenitlejate miinus, vaid ruumiakustika puudujk. Sellinesgav teks t v r ib vgathelepanelikku kuulamist.

Algklasside niter ing - I i r imuinasjutt "Jack ja seltsilised" -lavastaja Merle Sillavee.Lugu sellest, kuidas noormeesnimega Jack laia ilma nne lksotsima, kuidas ta endale sbradleidis ja kuidas hel nul ja julrvlitest jagu saadi. Lustakadl o o m a m t s i d a n d s i dnitemngule mnusat koomikat,hea leid oli lbi tantsu lavastatud

kaklus rvlitega. Soovitada vibvaid nitlejatele veel rohkemjulgust laval liikuda ja valjeminioma teksti anda. Kuna neilseisab ees veel osaleminem a a k o n n a a l g k l a s s i d enitemngupeval, siis hoiameneile pialt!VAHEAEG! Ja taas, nagu kaeelmistel nitemngupevadel,

TEATER KIB KA PUHVETIS!Sellest, et teatrikohvik midagihead pakub, sai aru juba

ritusele tulles, sest tervekoolimaja ol i tis vrsketekaneelirullide lhna! Lett olil o o k a s k i g e s t h e a s t j a

paremast, kpsetiste eest olidsedakorda hoolt kandnud Salmephikooli petajad ja pilased ka.Kohvikuruumi kaunistas petajaMariliis, puhvetipidajad olid Mareja Andre, abistasid meelis, Merle,Kai ja Silver. Aith teile!Populaarseimaks mgiartikliksosutusid jtis ja petaja Andrekoogid, mida ilmtingimata kikmaitsta tahtsid ja mille retseptiprast ksimas kidi.Teater jtkus, htu teise pooles i s u s t a s i d s u u r e m a dnitemngutegijad.6.klass - petaja Elgi Salongil a v a s t a t u d"Kakuke". ......veeresin eide eestra, veeresin taadi eest ra...mletate ju? Mnusalt marikukskerkinud Kakuke - Karl-Thomas

Sepp ji kige rohkem meeldeoma lavajulgusega ja headiktsiooniga. Kena oli see, etRebase rolli oli kaasatud petaja,ja eriliseks tegi selle nitemngusee, et kogu lugu esitati venekeeles! Tubli!Salme Snaring: "Kolm luguIirimaalt" - lavastaja MaireSillavee. Tarkus on tavaline vara,aga ikka on nii, et asju saab alati

erinevalt tlgendada ja sellisesttarkade ja veidi vhem tarkademeeste vitlusest oligi esimenelugu. Teine lugu ti vaatajate ettetka perenaise Inary (RebecaIlvik) kes ettevaatamatusestkutsus endale appi haldjad ja siiso l i h d a s n e n d e m a j a s tv l jasaamisega. Snar ing ietteaste lpetas kolmas lugu

t e e m a l " V a i k i m i n e k u l d ,rkimine hbe"

7/31/2019 KP nr.8 (129)

4/8


K o o l i p r e s s

Kuna tegemist oli jutuvestmisevormis nitemnguga, s i isnatuke rohkem soovitaks otsidakontaktipublikuga, hea oli see, etlavakujunduses oli vga vheste

vahenditega toime tuldud.Ja lpuks judis jrg vib-ollahtu oodatuima etteasteni.Salme snaringi nitleja KarlJuhandi esitas monoetendusenak a t k e n d i A . K i v i r h u"Aabitsakukest". Lavastaja MaireSillavee.Kas ja kuidas suudab kskoolipoiss ksinda lavaruumi

tita ja vaatajaid kuulamapanna?Suutis, vhemalt tiskasvanudpubliku. ks nauditavalt esitatudsgavasisuline, mtlemapanevlugu ksinda jnud emata- isatateismelisest poisist, tema natuketeistmoodi elust, vimalustest javalikutest.

Nitemnguhtule pani vahvapunkti emmede-isside hoogneluulekava. Nemad olid seekordise kehastunud lasteks ja pannudkokku kava luuletustest lastermude ja muredes kohta ning

lustisid publiku ees tiega.Ja oligi kik. Selleks korraks.S a l m e P h i k o o l i , S a l m erahvamaja ja kooli hoolekoguhiste jududega teoks saanudritus oli igati korda linud.Piletite mgist ja teatrikohvikukassast saadi kokku tulu 145eu ro t , raha lheb po is tetpetuse k lass i tehnika

uuendamise fondi.Aith kigile, kes selle ritusetoimumisele kaasa aitasid jaomapoolse panuse andsid!N i t e m n g u h t u l e t a g a s im e l d e s j u d s i n s e l l i s ethelepanekuni eks seeteatritegemine ks haigus ikkaon, vimalik isegi, et tegemist on

nakkushaigusega, sest miks tamuidu perekonniti vlja lb?Jreldage ise: nitemnguhtulesinenud vanematel on tiestikindla teatritve diagnoosigalapsed, vi on see hoopis

v a s t u p i d i l a p s e d o nvanematele haiguse koju ktteviinud!Karl ja Marleen ja MeelisJuhandi, Roland ja Mart Kreek,Matis ja Kai Prostang, Jan Silverja Silver un, Melani Koov jaMare Poopuu...lausa epideemia!J a u s k u g e m i n d n e i dnitemngupisikuga nakatunud

peresid on veel ja veel.Tegutseva pereena julgen vita,et meie vallas on soodsadt ing imused antud ha iguselevikuks ja nakatumisoht on suur!Rmsa taaskohtumiseni tulevalkevadel Salme Oma laste 4.nitemnguhtul , s i is jubaremond i tud ja ava ramatevimalustega rahvamaja laval.

7/31/2019 KP nr.8 (129)

5/8


K o o l i p r e s s

KevadkrossAndre Anis

kehalise kasvatuse petaja

25. aprillil sitsid 10 Salme koolilast Krla le, et visteldaj r jekordse l kevadkross i l .Tavaliselt Karujrvel toimuvvistlus oli sel korral toodudKrla terviseradadele. Rada oliraske ja Salme laste jaokskrgete mgedega. Korraldajado l i d v i s t l u s t e p e v a k svljaajanud ka ilusa ilma. Kokkuosales vistlustel 214 last!Meie laste tulemused olidjrgnevad:D - klass(T - 650m):4. Erika Filippov 2.46,621. Liisi Kilgas 3.16,4(P - 1000m)14. Kristjan Treirat 4.30,515. Gerto Vanem 4.35,3C - klass

(P - 1000m)8. Uku Timm 3.57,717. Marko Pra 4.04,821. Jonas Tiitsar 4.09,1B - klass(T - 1000m)7. Maria Vapper 4.12,5(P - 1000m)9. Markus Treirat 3.40,2A - klass(T - 1000m)2. Annemari Pruul 3.55,3

Kiitus kikidele osalejatele!

Tipa-Tapa jalgpallitruniirAndre Anis

treener

Aprilli lpus toimus KuressaareSpordihoones Tipa-Tapa turniiriviimane etapp. Tabeliseis enneetappi oli pnev ja kohad 2.-5.olid lahtised. Kahjuks vi nneksei saabunud viimasele etapileOrissaare ja Muhu vistkonnad,kellega meil veel mngimata oli.Seega enne mngude algust oliSalme, Sgi'i ja veel mnedejaoks juba kaks vitu kirjas. Meieesimene mng oli vanadetuttavate Kahtla laste vastu.Sama vistkond kis just mnipev tagasi meil klas, etturniiriks kenasti valmis olla. Kuisiis vitsime meie 11-6, siis selkorral nii hsti ei linud. Kahtlavistkond oli oma jreldusedteinud ning mngisid vga sdilt.

Salme poisid rndasid hoolegakuid kahjuks ainult palli hoidmiseeest punkte ei anta. Vravaidtuleb ka la. ks vravnnestus Oliveril siiski la.Sellest ji aga sel korral vheksja nii juhtuski, et mngu viimaselminutil lasti vi igem olekselda, et lime ise endalev rava . Tu lemuseks 1 :1 .Jrgmisena mngis Salme kool

Kuressaare Gmnaasiumi IIIvistkonna vastu. Taas toimusmng sama stsenaariumi jrgi.

Meie hoiame pal l i , loomevimalusi aga palli vravasse eisaa. Samas oli mngus nhavga pa l j u head . Se l l i s tsdumngu oli kohati nauditavvaadata ning he suureprasernnaku lpetas Marko kavravaga. Rohkem aga pallivravaraamidesse ei saadud.Vastastel polnud terve mngujooksul mitte htegi vimalustaga ... siiski nnestus meiepuurivahil Askol ks pall omaselja taha lasta. Tulemuseks

jrjekordne viik, 1:1. Sellega olidmeie mngud mngitud ja tulioodata ja pialt hoida teistele.V a l j a l a j a S G ' i p o i s i dotsustasidki Salme vistkondaaidata ning tnu nende vitudeleviimastes mngudes nnestusmeie poistel saavutada turniirillpuks suureprane 2. kohtSaaremaa hisgmnaasiumijrel ja Valjala kooli ees. Turniiri

2 .koht andis Salme kool ivistkonnale (koos SG'ga)iguse mngida vabariiklikulfinaalturniiril Valtus. Vistkonnasmngisid Uku Timm, OliverHimmist, Marko Pra, AskoRtel, Jonas Tiitsar, AlexSalong ja Timmo Koppel. Salmevistkonna parimaks mngijaksvaliti Uku Timm.

Palju nne mngijatele ja edujrgnevatel vistlustel!

Salme ja Kahtla kooli spruskohtumine jalgpallis
https://picasaweb.google.com/104206430686576850223/SalmeJaKahtlaKooliSopruskohtumineJalgpallis#https://picasaweb.google.com/104206430686576850223/SalmeJaKahtlaKooliSopruskohtumineJalgpallis#

7/31/2019 KP nr.8 (129)

6/8


K o o l i p r e s s

Klassi uudised

3. klass kis projekti "Srve - minu kodukoht" raames klas

oma klassikaaslaste Helena ja Eeriku vanemate perefirmas,

mis tegeleb inimeste majutamisega. Puhkemajas on 4

apartementi, kus klastajad rivad endale kigi

mugavustega ridaelamu-korterile sarnased ruumid - avatud

elutuba-minikk, magamistoad, terass vaatega Tehumardi

lahele.

Peremees ja selle perefirma eestvedaja Reedik Aavik rkis

lastele puhkemaja tekkeloost ning tutvustas neile tid, mida

taolise ettevttega tegeleja tegelema peab. Saime teada, et

peremees on kuldsete ktega mees, kes projektist teostuseni

kik suuremad td ise ra tegi. Hetkel on ta valmis klalisi

vastu vtma 24/7 ning jb loota ainult ilusale suvele, mis

kliente Saaremaale meelitaks. Ja kuigi Tehumardi

Laguun ei ole veel aastanegi, klastasid eelmisel suvel seda

ltlased, leedukad, venelased, sakslased, soomlased,eestlased...

Kui lapsed uurisid, milliseid isikuomadusi ettevtjal vaja

lheb, siis vastas Reedik Aavik ilma pikema mtlemiseta, et

pealehakkamist. Samuti julgustas ta pilasi keeli ppima, sest

inglise ja vene keele, ka soome keele oskus tuleb vga

suuresti sellise ettevtmise juures kasuks. Kui ruumid olid le

vaadatud, siis meelitas meid Tehumardi rand, kuhu laguunist

viis ilus otsetee. Ning et randa ikka pseks, ehitas peremeestrepi, sest viimane suurem torm viis pool kallast minema ning

muutis kalde jrsakuks. Ei taha ettegi kujutada, kuidas me

trepi puudumisel randa oleks kukerpallitanud.

Kui ka kaasatoodud vileib ning perenaise Katrin Aaviku

imemaitsvad muffinid sdud suundusime koduteele, kes le

tee, kes le hoovi, kes bussi peale.

Mnusas uduvines jtsime Tehumardi Laguuni selja taha

ilusat sooja suve ja kliente ootama. Aith, toreda ja petliku

peva eest ning nii mnelgi mehel tekkis ppekigust

ajendatuna oma "bisnes-plaan"!

3.klassi matk Tehumardi LaguuniMerle Lepik

3.klassi klassijuhataja

K u i d a s t e h a

j t i s t

Seda kisid meile petamas inimesedEesti Maalikoolist. 2.-4. klass panid endjuba hommikul kaheksast valmis, et osasaada l as te l emmikuma ma iusevalmistamisest. Siis selgus, et mitte ainultei nidata vaid kik saavad ka ise tehamaitsmise jagu jtist! Algul muidugi

tutvustati jtise ajalugu ja saadi teadasedagi, et Tartus elab mees, kelle jrgi sainime Eskimo jtis. Saadi teada ka, millestjtist tehakse. Seda said kik ise pakkudaja ige vastuse puhul premeeriti teise lastelemmikmaiustusega - kommiga. Kui jutudrgitud, siis mindi tegudele. Nii vaikselttegutsevaid lapsi pole ammu nhtud.Pnev oli ju ise jtist teha - mda agasobivas mahus ained vlja, mssikotikesse, jsse, paberisse, loksuta ningvalmis see imetegu oligi. Polnudki nagusuuremat kunsti - aga kui hsti maitses!

Vrdluseks pakuti poe jtist ning hiseltoldi arvamusel, et isetehtud mekkis ikkaparemini.45 minutit haihtus nagu poleks olnudki(ainult magus maitse suus reetis, et midaginagu toimus) ja kui vahetunnikell helisemahakkas, ei tormanud keegi klassist vlja -nidati ju videoklippi sellest, kuidasokolaadiglasuuriga pulgajtis vabrikusvalmib.Imevahva kogemus, mis jb kauaksmeelde.

Merle Lepik


7/31/2019 KP nr.8 (129)

7/8


K o o l i p r e s s

9.klass uuris banaani

Annemari Pruul

9.klassi pilane

Kolmapeval olid meie koolisklalised Eesti Maalikoolist.Meie klassile toimus esitlusteemal "Taim ja geen". Nooredteadlased Karin, Mailiis jaEvelin rkisid geenidest,prilikkusest ja DNA-st.Kige toredam oli, et saime iseked klge panna japroovisime DNA-d eraldada.pilased jagati paaridesse janeile anti katse jaoks vajalikudvahendid. Banaaniviil tuli

klaasist anumas ldiksmuljuda, siis lisasime sinnapiiritust. Peale destilleerimistlisasime veel piiritust. Siisngimegi banaani DNA-d.Selgus, et nii banaani kui kateiste organismide DNA-d onilma vrvita.

Kogu see ritus oli vgahuvitav ja hariv.

1. ja 2. klass klastasidSalmepllumajandushistu lauta

Mariliis Lazarev


18. aprillil, siis kui kht oli tissdud, titus koolimaja garderoobsaginaga 1. ja 2. klassil oli aegriideid vahetada, et seada sammudSalme pllumajandushistu lauta,kus elab kokku le 700 kodulooma-ja linnu.

Lhike matk lbi Salme, laudapoole oli tidetud jutusaginaga ja

hus oli tunda uudishimu. ige peajudsimegi sihtkohta, kus meidootas Salme Pllumajadushistujuht Raimond Ellik, kes oli lahkestinus olema meile giidiks.

Esimesena suundusime lammastejuurde. Nhes ku i armsad japehmed on lambad ja lambatalled,kostusid laste suust ohked. Saimeteada, et lambaid kasvatatakseliha, villa ja mgi eesmrgil.Lambad nhtud, ootasid meid juba

kalkunid ja kitsed. Teliselt pnevoli kuulata, mis hlt teeb kalkun.Just-kui keegi hauguks! Kitsed olidrmiselt uudishimulikud ja lausanurusid paitamist. Jrgmisenasuundusime kanade, partide,

sigade ja veiste juurde. Veiseid onlaudas kolme tugu ja veidi le300. Kikidel veistel on laudasnimed, mis on vlja meldudtalitajate poolt. Saime teada, et healehm lpsab pevas 40 liitrit piima.Lusti ja rmu pakkus lastele

vasikate komme ktt lutsutada niimnigi proovis selle ra ja pakkusvasikale oma ktt. Kanu oli laudasteliselt palju. Erinevad kanatudon prit Aasiast. Loomulikult eisaanud ohkamata jtta ka pisikesteprsaste juures, kes ennast lambij uu res soo jendas id . L i saksk o d u l o o m a d e l e m r k a s i m elaudaruumides ka mitmeid kasse,kes rmsasti meiega kaasajalutasid. Enne loomade juurestlahkumist, viidi meid ruumi, kuspiim kokku kogutakse. Huvitav olinha aparatuuri, mille kaudu piimvaatidesse juab.Ngime ra laudakige vanema elaniku, 14-aastaselehma, ja ka kige nooremaelaniku, (poolepevase) vasika.Meie pnev klastus lppestraktorisiduga, mis ti elevuses i lmadesse n i i po is te l ku itdrukutel. Koolimajja judes olidlapsed ja petajad rahulolevadning nnelikud oli olnud vahva ja

petlik prastluna!

Aith Raimond Ellikule, kes jagasmeiega oma td. Soovime tallejudu edasiseks!

Kohtumine kirjanikuga

Mirle Arge4.klassi klassijuhataja

Reedel 13.aprillil sitis 4 klass koos klassijuhatajaMirle ja raamatukoguhoidja Iviga linna, kohtumalastekirjaniku Mika Kerneniga. Kohtumine toimusKuressaare kultuurimaja saalis, kuhu oli tulnudsaalitis lapsi.Tegime temaga tutvust eelmiselpoolaastal, kui lugesime lugemikust katkendit temaraamatust "Varastatud oranz jalgratas."Kohtumine olihuvitav. Sai esitada ksimusi tema elu ja loomingukohta, sai ksida autogrammi ja teha koos pilti.Meiepev aga ei lppenud sellega. Meie klassil oli torevimalus tutvuda Kuressaare raamatukoguga.Huvitavaid ja pnevaid ruume oli palju, aga pidimekiirustama bussi peale. Suur aith Ivile, kes oli meietoreda ppekigu algataja!

4.klass AS Ltsa Kalatstuses

Mirle Arge4.klassi klassijuhataja

18. aprill oli ebatavaline koolipev. Hommikul petasidnoored teadurid kuidas ise kodustes tingimustes jtistteha. Khud omatehtud maitsvat jtist tis,asusimeklassiga Ltsa poole teele.Seal ootas meid Eve, kesandis meile selga valge kitli ja phe uhke valgenokamtsi. Tstusega tutvust tehes selgus, etenamus suured avarad ruumid on thjad. Eve jutustsaime teada, et vabriku hiilgeaegadel ttas seal 800inimest. Praegu on tlisi ainult 40 ringis. Kuna seloli sissetulnud vrske kala, siis kik vahetuse tlisedolid ametis nendega, sest vrske kala ei seisa kaua.Lootsime muidugi grevette nha, aga ei olnud igepev. Tuleb vist tagasi kunagi minna?Tsi kll,pakendatud grevette siiski ngime. Tiesti juhuslikultoli samal peval majas ka tstuse tegevjuht ToomasAul. Tundus tore ja muhe mees olevat. Selline oli kakogu meie kolmapevane petlik enneluna.

7/31/2019 KP nr.8 (129)

8/8


K o o l i p r e s s

Comeniuse rtmisMerle Lepik


3. klass valis endale seekordseks uurimisteemaks

hispaania muusika, mis pakkus kogu klassile paljupnevust. Hakkasime koolis uurima, mis oniseloomulik hispaania muusikale ning jutustamisekigus hakkasidki kohe mtted stendi tegemise-kujundamise peale minema. Helena ema saatiskooli uhked kleidid, lehvikud, juukseehted jakastanjetid, mis kik ka stendile sai kinnitatud.petaja Tiia Kobingi sai stendi tegemisele appivetud, sest koos temaga alustati klassikalisekitarri meisterdamist. Klassikalist kitarri kutsutakseka hispaania kitarriks just tema pritolu tttu. petajaKarin Pulk tutvustas muusikatunnis flamenkortme

ning seda, kuidas kastanjette mngida saab. Lisakssai iga pilane kas ksi vi paarilisega uurida mnemuusiku kohta, info tuli kirja panna viklassijuhatajale meilile saata. Tuli vlja, et inglisekeelset materjali on kll ja enamgi veel, eesti keelsethoopiski vhem. Siin tulid jlle emad-isad, ed-vennad appi. Piltide printimisel oli abiks Ivi Saar.Stendi tielik lespanek toimus 13. aprillil kuikoolitunnid lbi ja enamus kodu poole teel.Vabatahtlikult jid reedel appi Brigita, Helena, Eerik,hiljem lisandus ka Matis ning koos lpetati ra kitarr,tekstid sisestati arvutisse, siis ks pnevaid osasidoli tekstide ra toomine printerist ja kige lpuks saidtekstid koos piltidega stendile les riputatud.Kuigi nelik andis stendile viimase lihvi, ei oleks olnudmidagi les panna kui poleks olnud kodusid ja teisiklassikaaslasi! Tulemus tuli suurejooneline ja lapsedjid ise rahule, mis ju peamine.Kuigi stend on valmis, kostub aeg-ajalt ikkakolmandast klassist hispaania muusikat. Kriim jaTriin 7. klassist petavad kolmanda tdrukuteletantsu, mis peaks tulema flamenkosugemetegashow-tants ja nha saab siis kui tants valmis - kuilheb hsti, siis heategevuskontserdil!

6.,7. ja 7a-9a klassi ppekikKaugatomale

Lea Lets7a-9a klassijuhataja

23. aprilli hommikul sitsid 6., 7. ja 7a-9a klassipilased koos klassijuhatajatega Kaugatoma randa,et oma silmaga vaadata, kuidas kogutakse adru-merevetikas furcellaria lumbricalis ja kuidas sedakuivatatakse. Kuna ilm oli vga sombune ja sel olipalju sadanud, siis ngime ainult kuivatamiseksveetud adruvalle. Saime teada, et philine adru vedukib hilissgisel ja varakevadel. Esimestepikesepaisteliste ilmadega alustatakse kuivatamist,mis thendab, et pratakse adru mitmeid kordimber ja kaarutatakse nagu heina. Kui on jubapiisavalt kuiv ( niiskust vib olla umbes 30%), siistuleb kogu see adru ra pressida pallidesse. Selleks

on valmistatud puust kast 80x 60 cm ( vib kasuurem olla, kuid siis on raske tsta). Adrutstetakse kasti, tambitakse jalgadega tihedaks jaseotakse ptsinridega kinni. Seejrel laaditakseautole ja viiakse Krla Est-agar AS tsehhi, kus sellestvalmistatakse ainet, mida kasutatakse marmelaaditootmiseks.Kogu t on philiselt ksitsi, mrg adru kuivabvga palju kokku, palju sltub ilmast jne, kuid siiskion see ks vimalus raha teenida. Saime teada, etSalme vallas tegelevad selle tga mitmedki peredjuba kmneid aastaid.

Phikoolide nitemngude pev Orissaares

Merle Sillavee

juhendaja

30.mrtsil toimus Orissaares Saare maakonnaphikoolide nitemngupev, kus oli osalejaidseitmest koolist - Orissaare, Leisi, Aste, Kihelkonna,Saaremaa h isgmnaas ium, KuressaareGmnaasium ja Salme. Meie kooli snaringipilased osalesid kahe looga. Esimesena astuslavale Karl Juhandi monoetendusega "Aabitsa kukk"ja teisena etendati "Kolm Iirimaa muinasjuttu". Kikesinejad olid vga tublid kuid Heatahtlikud Hindajadpremeer is id Kar l i teh tud ju lgustk i eesttunnuskirjaga. Toomas Lhmuste, hindajateesimees, kommenteeris, et see oli julge ettevtmineja noormees kandis selle auga vlja.Vitjaks tuli Saaremaa hisgmnaasium etendusegamittemuusikal "Lumivalgeke" ja nad lhevad Saaremaakonda esindama vabariiklikule phikoolideteatrifestivalile.

Kooli Pressi kljendas veebiuudiste phjal: Teele Tilts ja Nele Raaper

[email protected]
mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]

Documents

KP nr.8 (129)