Enesekontrolli ksimused kriminalistikas. ldosa 1. Kriminalistikateaduse ese e. aines; selle elemendid Kriminalistika esemeks on inimeste tegevus. Kurjategija tegevus kuritegude ettevalmistamisel, toimepanemisel ja varjamisel kui tunnetuse objekt Kriminalisti (menetleja) tegevus kuriteo avastamisel, uurimisel ja tkestamisel kui juhtimise ja optimeerimise objekt Aines e objekt: (tendi teoreetiline kontseptsioon) kuriteo toimepanemise mehhanismi seadusprasused kuriteojlgede kujunemise seadusprasused; tendite kogumise, uurimise, hindamise ja kasutamise seadusprasused; tendite avastamise, kogumise, talletamise ja hindamise spetsiaalsed vahendid, vtted ja meetodid. Identifitseerimine 2. Mida kujutab endast identifitseerimismeetod kriminalistikas? Ehk samastamine - on protsess, mis seisneb inimese teadvuses vi vlismaailma jetud jljes salvestatud informatsiooni jrgi jlje jtnud objekti tunnuste vljaselgitamises ning nende tunnuste vrdlemises selle objekti tunnustega, kes vi mis vis selle jlje jtta. 3. Millised objektid osalevad identifitseerimisprotsessis ? identifitseeriv objekt ja identifitseeritav (otsitav vi kontrollitav) objekt. Identifitseerimine on vimalik kuna : iga materiaalse maailma objekt on individuaalne oma tunnuste kogumiga;iga materiaalse maailma objekti vliskuju on suhteliselt psiv; oma eksisteerimise protsessis on kik objektid pidevas vastastikuses mjutamises, kontakteeruvad teiste objektidega. 4. Millistele tingimustele peab vastama identifitseerimisprotsessis kasutatav vrdlusmaterjal ? 1.usaldusvrsus, et ntks konkreetse isiku srmejljed, teada kellelt prineb. 2.piisavus. piisaval hulgal ld ja eri tunnuseid. 7tunnust? 3.vrreldavus. vrdlusmaterjal peab kajastama neid samu objektitunnuseid mis on jlgedes. 5. Identifitseerimise staadiumid ja nende sisu. 1.lesande pstitamine mida tahame identifitseerida, mis eesmrgil. Kas samasust, grupikuuluvust. 2.ettevalmistav tegevus. 3.objektide uurimine eraldi. Kirjeldatakse jlge, uuritakse eraldi objekte. Kas ldtunnused on kokku langevad ? 4.vrdlusuuringud. ldtunnuste ja eritunnuste vrdlemine. Kokkulangevuste ja lahknevuste fikseerimine. Jljendite tegemine. 5.tulemuste hindamine. Modelleerimine 5. Mida kujutab endast modelleerimine kriminalistikas? vlja selgitamine e modelleerimine. Kriminalistikalise mudeli all meldakse kunstlikult loodud ideaalset vi materiaalset ssteemi, mis kajastab ja asendab kriminalistikaliselt thtsate objektide, nhtuste vi protsesside originaale. Mudel on sidemeks tunnetatava objekti ja tunnetava subjekti vahel. Mudel on uurimise vahend, mitte uuritav reaalsus ise 6. Milliseid mudeleid (mudelite liigid) koostatakse kriminaalasjade uurimisel? materiaalsed loogilis-matemaatilised ja kberneetilised mttelised Uurimissituatsioon, menetlusversioon 7. Uurimissituatsiooni miste - Uurimissituatsioon on konkreetse kriminaalasja uurimise seisukord mingil ajahetkel, e. uurimise hetkeseis. Tingimuste ja asjaolude kooslus milles toimub kriminaalasja menetlus. Uurimissituatsiooni sisu moodustavad: asjas kogutud tendid,muu uurimise jaoks thtis teaveteave selle info saamise allikate kohta. 8. Tpilised uurimissituatsioonid lhtuvalt sndmuse asjaoludest ja teo toimepanijast. Enamus autoreid nimetab tpiliseks neid uurimissituatsioone, millesse satub uurija eeluurimise algetapil ja mis sltuvad algandmete tielikkusest. Tavaliselt vetakse tpsituatsioonide puhul aluseks informatsioonilise iseloomuga komponendi elemendid informatsiooni olemasolu sndmuse ja selles osalejate kohta. Seega, kui rgitakse 1

tpsituatsioonidest, on vaja alati tpsustada, mille alusel on tpologiseeritud. Sndmuse asjaolud on selged ja teo toimepanija on teada, Teo toimepanija on teada, kuid sndmuse asjaolud on ebaselged. Sndmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada. On andmed sndmuse kohta, kuid selle tegelik iseloom ja kahtlustatav ei ole teada. 9. Kohtueelse menetluse suund selle esialgsel etapil sltuvalt tpilisest uurimissituatsioonist. Sndmuse asjaolud on selged ja teo toimepanija on teada uurimistoimingute rhuasetus on s tendamisel ja vastutuse astet mjutavate asjaolude vljaselgitamisel. o Tendite kinnitamisele ja kontrollimisele suunatud uurimistoimingute lbiviimine; o Tendite iget hindamist nende kuuluvuse, lubatavuse, usaldusvrsuse ja tielikkuse seisukohast tagavate menetlusnuete titmine Sndmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada esialgsed toimingud on suunatud teo toimepannud isiku vljaselgitamisele ja tema kinnipidamisele. o Sndmuse iseloomu kinnitavate tendite kogumisele suunatud uurimistoimingud; o Kurjategija kohta informatsiooni saamisele suunatud uurimis-, jlitus- jm. menetlustoimingute lbiviimine. o Kurjategija asukoha kindlakstegemisele suunatud toimingud. Teo toimepanija on teada, kuid sndmuse asjaolud on ebaselged rhuasetus sndmuse asjaolude vljaselgitamisel, s.t. millise kuriteoga on tegemist ja milline on tekitatud kahju iseloom ja ulatus. o Toimunud sndmuse asjaolude vljaselgitamisele suunatud uurimis-, jlitus jm. toimingute lbiviimine; o Konkreetse isiku osalemist kinnitavate tendite kogumine; o Kahtlustatavalt toimunud sndmuse iseloomu, tema suhtes kahtluse tekkimise ja tema sndmuses osaluse kohta andmete saamine. On andmed sndmuse kohta, kuid selle tegelik iseloom ja kahtlustatav ei ole teada menetlustoimingud on suunatud sellele, et tuvastada, kas selline sndmus on ldse aset leidnud ja kui on, siis kas see sndmus on kuritegu. o Uurimis-, jlitus jm. toimingud, mis on suunatud sellele, et leida jlgi sndmuse toimumise kohta; o Toimingud, millised on suunatud sndmuse kohta informatsiooni saamise allika kontrollimisele 10. Uurimisversiooni miste ja olemus - uurimisversioon on kriminaalmenetluses kogutud andmete analsimise ja hindamise alusel uuritava sndmuse ja tendamiseseme asjaolude kohta tehtud loogiliselt phjendatud oletus. Alus e. baas, s.t. usaldusvrsed andmed mida kasutab versiooni pstitav isik. Olemasoleva info loogiline ttlemine, selle lbimtlemine. Tdeldud info alusel oletuste tegemine (versioonide pstitamine ). Versioonide mtteline anals; kigi tulenevate eriversioonide pstitamine. Versiooni praktiline kontrollimine ja selle televastavuse hindamine. 11. Uurimisversiooni eripra hpoteesi teisendina - Uurimisversiooni kasutusala on kitsas kasutatakse ksnes kr.-menetluses kr.-asja uurimisel; Uurimisversioon on oletus, mis seondub kr.-asjas tendamisele kuuluva te asjaoludega ja need on loetletud seaduses; Uurimisversiooni kontrollitakse seadusega kehtestatud menetluslike vahenditega rakenduseesmrk on te tuvastamine eeluurimisel tendamisele kuuluvate asjaolude objektiivne,igaklgne ja tielik vljaselgitamine 12. Uurimisversioonide liigitamise alused ja liigid Mahu jrgi: ldversioonid ksikversioonid Pstitamise aja jrgi: Esialgsed Edasised (tpsustatud) Pstitamise aluseks olevate andmete jrgi: Tpversioonid Menetlusversioonid Tenosuse jrgi: Tenosed vhemtenosed 13. Milline on menetlusversioonide tunnetuslik roll kohtueelses menetluses? Annab mingi suuna mida kontrollida, mille kohta tendeid koguda. Uurimissuund. Tegevusplaani koostamise alus. 14. Vastuversioon e. kontraversioon ja tpversioon kui menetlusversiooni eriliigid; nende miste, pstitamise alus ja kasutusala (millistel juhtudel neid pstitatakse). 15. Mille poolest erineb tpversioon menetlusversioonist; millal vetakse tpversioon le menetlusversiooniks ? 16. Millistele tingimustele peab uurimisversioon vastama ?

reaalne; phinema olemasolevatel faktidel koosklas teaduslikult phjendatud andmetega ( loodusseadustega ) konkreetne, kontrollitav loogiliselt les ehitatud selles ei vi olla vasturkivusi igal versioonil peab olema kontraversioon pstitatud kik selles situatsioonis vimalikud versioonid 17. Milliseid phinudeid peab jrgima uurimisversiooni kontrollimisel ? Kiki versioone kontrollitakse paralleelselt Kontrollimine peab olema phjalik. Kui sama probleemi lahendamiseks on vimalik saada andmeid mitmest allikast, tuleb seda ka teha. Kontrollimine lpeb siis, kui ks versioon leiab kinnitust ja kik teised on alusetutena krvale jnud. 18. Milline on metoodikasoovituste kohaselt menetlustoimingute jrjestus versiooni kontrollimisel? Edasilkkamatud toimingud, sh. toimingud, millised on suunatud kuritegude rahoidmisele vi tkestamisele Toimingud, millised annavad vastuseid mitme versiooni kontrollimiseks vi andmeid uute versioonide pstitamiseks. Toimingud, millised annavad usaldusvrsemaid andmeid. Toimingud, millega saab andmeid ajaliselt varem toimunud sndmuste vi esinenud asjaolude kohta Ekspertiiside, revisjonide, auditite jm aeganudvate toimingute mramine vi muul viisil kivitamine 1. Mis on kurjategija vljaselgitamise eesmrgil uuritavateks kuriteosndmuse elementideks? Kuritegu vrdub motiiv pluss vimalus. Sndmuseelmendid on aeg koht, vahend, viis, rnde vahetu objekti iseloomustus, kahtlustatava ja kannatanu isiksus, varjamise viis, seda liiki kuriteole spetsiifilised jljed. 2. Millised on kurjategija kindlakstegemise eesmrgil tpilised kahtlustatavaga seonduvad menetlustoimingud uurimis-, jlitus- vi muid menetlustoiminguid. 1.uurimistoiming 2. ekspertiis 3. revisjon, inventuur vi audit, 4. dokumendina vi asitendina kasutatava esemelise objekti vljanudmine vi esitamine (tendite esitamine) 5. Jlitustoiming 3. Millised on tpilised kahtlustatava lekuulamisel vljaselgitatavad asjaolud - Eesmrk saada infot kriminaalasja igat aspekti puudutava kohta. Detailid, kuriteo toimumise kohta. Menetlustaktika ldosa 1. Millised on tendusteabe kogumiseks kasutatavad menetlustoimingud. Uurimistoimingu miste ja liigid. - uurimistoiming on kohtueelse menetleja tegevus tendamiseseme asjaolude kohta tendusteabe vahetul kogumisel. Liigid: vaatlus (sndmuskoha, laiba, dokumendi, muu objekti, asitendi, isiku lbivaatus, posti- vi telegraafisaadetise lbivaatus); lekuulamine; vastastamine; tluste seostamine olustikuga; ratundmiseks esitamine; lbiotsimine; uurimiseksperiment. 2. Mille poolest erineb uurimistoiming teistest tendusteabe kogumiseks kasutatavatest menetlustoimingutest. - 1) ldjuhul toimub muude toimingutega tendite kogumine mingi korraldava iseloomuga ja mingis vljendusvormis esitatud menetlusotsuse kaudu: ekspertiisimrus, jlituslesanne, nudekiri vms. Uurimistoimingule ei eelne ldjuhul korraldava iseloomuga menetlusotsust; erandiks on lbiotsimine, millele peab eelnema prokurri luba vi uurimisasutuse mrus. 2) Uurimistoimingu lbiviimisel kogub menetleja tendi vahetult. Muude toimingutega tendi kogumisel teeb menetleja seda kellegi vahendusel. Nii on revisjoni, inventuuri vi 3

auditi lbiviimisel vahendajaks seda lbiviiv isik; dokumendina vi asitendina kasutatava esemelise objekti esitamisel isik, kellele esitati vastav nue vi kelle valdusesse on tend sattunud ja kes annab selle omaalgatuslikult le; jlitustoimingu korral jlitusametnik ja ekspertiisi puhul ekspert oma eriteadmisega. Kuna ekspertiisiga saadav tend prineb kaksikallikast menetleja poolt ekspertiisiks esitatud objekt ja eksperdi eriteadmine mida tema kasutab objekti uurimisel jajrelduste tegemisel ei saa ekspertiisi lugeda uurimistoiminguks. 3. Uurimistoimingus osalejad, nende peamised lesanded, igused ja kohustused. Uurimistoimingule allutatud isik Kahtlustatava kaitsja Tlk Protokollija Spetsialist, ekspert Muud osalejad Pshholoog, lastekaitse- vi sotsiaalttaja - Kohaliku omavalitsuse esindaja Igal uurimistoimingus osalejal on : igus teada uurimistoimingu eesmrki, esitada taotlusi, tutvuda uurimistoimingu protokolliga isiklikult vi tlgi vahendusel ja teha protokolli kohta tiendusi ja parandusi, esitada kaebusi menetleja poolt, uurimistoimingu lbiviimisel nende iguste rikkumise kohta; kohustus ilmuda menetleja kutsel osaleda uurimistoimingus ja alluda menetleja seaduslikele korraldustele 4. Uurimistoimingu etapid Ettevalmistamine Rakendamine Sisuline lbiviimine (tendusteabe kogumine) Uurimistoimingu lbiviimise tingimuste, kigu ja tulemuste talletamine Saadud tulemuse hindamine, tulemuse thenduse ja asukoha mratlemine tenduslikku thendust omava informatsiooni ssteemis 5. Millised toimingud kuuluvad uurimistoimingu ettevalmistamise sisusse. Eesmrgi mratlemine Lhteandmete kogumine Uurimistoimingu tegemise aja ja koha mratlemine Uurimistoimingu kigu planeerimine Osalejate kindlaksmramine Kasutatavate tehnikavahendite planeerimine ja nende tkorras oleku kontrollimine 6. Uurimistoimingu rakendamise sisu ja eesmrk. Rakendamise etapp on see kus uurimistoiming on peale hakanud, aga tendeid veel ei koguta.. osalejate isikuandmete kogumine.. osalistele iguste ja kohustuste selgitamine, osalejate toimingu eesmrgi ja korra selgitamine. Etapi eesmrk on see et tagada kogutud tendi lubatus. 7. Milliseid ldise iseloomuga nudeid on vaja jrgida uurimistoimingu sisulisel lbiviimisel; millistele nuetele peavad vastama uurimistoimingu lbiviimisel kasutatavad taktikalised vtted.Uurimistoimingute lbiviimise uldised phimtted on: seaduslikkuse ja eetika phimtete jrgimine; juhtimise uhtsus vaatamata sellele, et uurimistoimingus vib olla mnikord palju osalejaid ja isegi mitu lbiviijat, peab uurimistoiming olema allutatud uhtsele juhtimisele ( uurimistoimingu juht on planeerimise kigus eelnevalt kindlaks mratud); uurija aktiivsus ja eesmrgistatud tegutsemine; koost erinevate asutusesiseste struktuuridega ja teiste uurimis- ja korrakaitseasutustega; situatsiooniphisus uurimistoimingu lbiviimisel kasutatavad taktikavtted ja taktikalised kombinatsioonid valitakse vastavalt uurimissituatsioonile ja situatsiooni muutudes korrigeeritakse uurimistoimingu

taktikat; etapilisus uurimistoimingu sisemine struktuur koosneb jrjestatud etappidest, mis tagab uurimistoimingu tulemuslikkuse; jrjestatus, objektiivsus, tielikkus, igeaegsus, kriminalistikatehnika vahendite kasutamine, spetsialistide abi kasutamine.

Taktikalised vtted peavad vastama : Lubatavus ( vastavus seadusele ja eetikanormidele) Teaduslik phjendatus Otstarbekohasus Ohutus Efektiivsus Valikulisus Sndmuskoha vaatlus 1. Sndmuskoha ja sndmuskoha vaatluse miste. Sndmuskoha vaatlus on uurimistoiming, mille puhul uuritakse sndmuskohta, eesmrgiga vahetult tundma ppida selle olustikku, avastada kuriteojljed ning koguda ja talletada kriminaalasja lahendamiseks vajalikud andmed kuriteosndmuse ja muude tendamiseseme asjaolude kohta. Sndmuskoht koht kus pandi toime vi vidi panna toime kuriteo tunnustega tegu vi millel on sellega muu seos ja selle koha lhim mbrus. 2. Ettevalmistav tegevus kohapeal enne sndmuskoha vaatluse algust. Millised asjaolud peab uurija (menetleja) vlja selgitama sndmuskohal vi selle juures olevate isikute ksitlemisel ? 1 Kohalolijate ksitlemine 1.1. isikuandmed 1.2. millega seoses sattus sndmuskohale 1.3. kas teab, mis toimus 1.4. kas teab, kes on kurjategija vi kust teda viks leida, 1.5. kas on midagi muutnud sndmuskoha olustikus; kui on, siis mida muutis ja miks seda tegi 2 Sndmuskoha puutumatuse kontrollimine vi puutumatuse kindlustamine. 3 Esialgne levaatus. Esialgsel levaatusel on eesmrgiks saada ettekujutus sellest, mis on toimunud; kas keegi vajab arstiabi vi on olemas mingi oht ( tulekahju, plahvatus, gaasileke vms.); kus asuvad vaatluse ja tendamise seisukohalt olulised alad ja objektid; kas mned jljed on hvimisohus. Mrata kindlaks sndmuskoha piirid ja kurjategija sndmuskohale tuleku ja sealt lahkumise vimalikud teed. Esialgsel levaatusel on vaja olla hoolikas, et vimalikult vhe kahjustada olemasolevaid jlgi ja jtta uusi jlgi. Esmase levaatusega samaaegselt alustada skeemi joonistamisega ja pildistamisega ( ldplaanid ). 4 Vaatluse plaanimine. 4.1. esialgsete versioonide pstitamine 4.2. lesannete jaotamine meeskonnas 4.3. vaatluse meetodi valik: 4.3.1.spiraalne 4.3.2.tsonaalne 4.3.3.riba 4.3.4. vrk 3. Kuidas toimub sndmuskoha vaatlusel kuriteosndmuse retrospektiivse mudeli koostamine? Sedastada olustik vaatluse ajal, enne kuritegu, mtteliselt eraldada, mis mjutab ja mis mitte, toimunud muutuste jlgede kogum vlja tuua = kuriteojrgsed muudatused, vrdluse teel, mratleda jrjestus. Saamegi lpuks kuriteojljed. 4. Mis on sndmuskoha vaatluse staatiline ja mis dnaamiline etapp ? 1.staatiline vaatlus, siis 2. Dnaamiline vaatlus. Esiteks alati pildistatakse. See ei muuda ega kahjusta midagi. Fikseerib esialgse olukorra ja vahel on fotolt nha seda, mida palja silmaga ei mrka. Seejrel, staatiline vaatlemine, kirjeldatakse ntks kus asetseb relv, mtmed jms, ilma puutumata.. Edasi dnaamiline vaatlemine. Esemeid liigutatakse. Ntks kui srmejlg on staatliselt ra kirjeldatud, hakatakse pintslite ja pulbriga seda edasi ttlema. Vi relva puhul vaadatakse, kas on tulistatud, kas on laetud ldse, kas on padrunid, milline on teiselt poolt, kas sisaldab tahma.. 5

5. Loetlege tegevuste jrjekord kigi jlgede ja asitendite ksitlemisel sndmuskoha vaatluse tegemisel. Kigi objektide ksitsemise jrjekord: 1. pildistamine 2. staatiline vaatlemine 3. dnaamiline vaatlemine 4. ravtmine ja pakendamine 6. Sndmuskoha lavastamise miste Sndmuskoha olustiku kunstlikku loomist, mille eesmrgiks on sndmusest ebaige ettekujutuse loomine, nimetatakse sndmuse lavastamiseks. Sndmuse lavastamine vib seisneda: 1 kuriteo varjamises 2 teist laadi kuriteo lavastamises 3 lavastamise lavastamises 7. Mis viitab sndmuskoha ja sndmuse lavastamisele? Lavastamise puhul ei ole kunagi lavastatud sndmus ksikasjadeni lbi meldud. Kurjategija kiirustab ja suudab luua vaid lavastatud sndmuskoha vlise sarnasuse. Kuna tegeliku kuriteo ja lavastuslike jlgede kujunemismehhanism on erinev, siis on lavastatud sndmuse kohal kahesuguse kujunemismehhanismiga jljed, s.t. sndmuskoha olustikus esinevad krvuti kahe erineva sndmuse tunnused. Esinevad nn. negatiivsed jljed. Selleks, et uurijas tekitada veendumust lavastatud sndmuse toimumises, rhutatakse mnikord liigselt lavastuslikke tunnuseid. 8. Kuidas toimub surnukeha vaatlus ja kirjeldamine sndmuskohal (riietuse ja kehavigastuste kirjeldamine) Laiba vaatlusel selgitatakse ( KrMS 85 ): laiba isik vi tundmatu laiba isikukirjeldus, laiba asukoht, asend ja poos, laiba juures paiknevad kuriteojljed ja esemed, kuriteojljed laiba katmata kehaosadel, riietel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel, koolnutunnused muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Vimaluse korral vtab laiba vaatlusest osa kohtuarst vi mni teine arst, kelle lesandeks on tuvastada surma ( kui see ei ole ilmne ) ja abistada uurijat vaatluse toimetamisel, et asjatundlikult koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke andmeid. Laiba asukoht mratakse vhemalt kahe psiva asetusega objekti e. suunise suhtes. Laiba asend kas laip on selili, khuli, paremal kljel, vasakul kljel vi ripub silmuses, kuhu suunas on pea ja milline on kehaosade asetsus tendamise seisukohalt thtsate objektide suhtes. Laiba poos kehaosade vastastikune asetsus. Laiba poos vib sageli viidata surma saabumise asjaoludele. Nit.: klmumisel jsemed konksus; nn. poksijaasend viitab sellele, et inimene ji tulle elusana. Pratakse thelepanu ja protokollis mrgitakse ra need esemed, mis visid mjutada laiba poosi ( kinniseotud ked, silmus kaelas, langemine mingi eseme vastu jms.) Laiba juures paiknevateks kuriteojlgedeks ja esemeteks vivad olla verejljed, relv, padrunikest, kuriteo toimepanemise vahend, rndajalt mahapudenenud esemed vms. Enne eseme ravtmist see pildistatakse ja sndmuskohal thistatakse selle asukoht numbrithisega. Laiba vaatlus toimub peast jalgade suunas. Esialgu vaatluse ajal laiba asendit ei muudeta. Vaatlusel uuritakse ja kirjeldatakse: soengu olukord silmad ja suu kinni, poollahti, lahti kas ninast, suust vi krvaavadest on tulnud verd suukoobas kas thi vi mitte, vigastused keele asetus Vigastuste puhul kirjeldatakse: vigastuse asukoht vigastuse liik haav, lmastus, muljumine, kriimustus, marrastus, verevalum vigastuse ulatus kas vigastusest on tulnud verd verejlje vastavus vigastusele ja laiba asendile

Riietuse osas uuritakse ja kirjeldatakse: millistest esemetest riietus koosneb riietusesemete jrjekord seljas ja asetus ( kas srk pkstes, kinniste olukord lukud ja nbid suletus vi lahti ) iga riietuseseme nimetus, materjal, tegumood, vrvus, kantuse aste, korrasolek, vigastuste ja mrdumiste esinemine. Riidevigastuse osas uuritakse ja kirjeldatakse: vigastuse asukoht vigastuse iseloom ( rebend, lbikulumine vms. ) vigastuse mtmed ja suund vrosised riietel Kui riidevigastuse kohal on veretaolise ainega mrdumine, eemaldatakse sellelt kohalt riietus ja uuritakse, kas sellel kohal on ka kehavigastus. Kui laiba nhtavad pinnad on uuritud ja kirjeldatud, thistatakse laiba kontuurid kriidi vi nriga pinnal ja laip pratakse mber. Eelnevalt asetatakse laiba alla puhas riie vi kile. Seejrel teostatakse laiba vaatlus selles osas, mis oli varem uurijale nhtamatu. Samuti uuritakse ja kirjeldatakse laiba aset kohta, kus laip algselt lebas. 9. Millised mtmised on vaja teha silmuses rippuva surnukeha vaatlusel? Silmuses rippuva laiba vaatlusel on heks olulisemaks lesandeks vlja selgitada, kas on toimunud enesetapmine vi tapmine. Selle lesande lahendamiseks on vaja tuvastada, kas esineb loodusseadustel phinevaid asjaolusid, mis vlistavad enesetapmise vi esineb asjaolusid, mis viitavad tapmisele ja enesetapmise lavastamisele. Silmuses rippuva laiba vaatlus tehakse laipa silmusest maha vtmata. Alles siis, kui on sedastatud kik asjaolud, millised vivad silmusest mahavtmisel muutuda ja on vimalikud laipa silmusest maha vtmata, vetakse laip silmusest maha ja jtkatakse vaatlust. Laiba mahavtmiseks ligatakse poomisvahend (nr, traat, pksirihm vms.) lbi nii, et slm jks puutumata. Silmuses rippuva laiba vaatlusel tehakse jrgmised mtmised: poomisvahendi kinnituskoha krgus maapinnast (prandast); vahemaa poomisvahendi kinnituskohast kuni lingu slmeni; linguslmest jalataldadeni; jalataldade krgus maapinnast (prandast); eseme, millele toetuti silmuse kaelapanekuks, krgus ja kaugus laiba jalgadest. 10. Mida thendab sndmuskoha vaatlusprotokolli tpsuse ja objektiivsuse nue ? Tpsus ei thenda snaderohket kirjeldust vaid selget ja lihtsat heseltmistetavat kirjeldust. Protokollis esitatakse seda, mida tajuti sndmuskoha vaatlusel. Vaatlusprotokolli koostamisel tuleb kasutada kirjakeelt, ei ole soovitatav kasutada mitmethenduslikke- ja murdesnu. Kirjeldades sama objekti vi nhtust kasutatakse ht ja sama terminit; ei ole soovitatav kasutada snonme. Tuleks vltida umbmraste vljendite kasutamist nagu soe, klm, lhedal, jne.. Suurused ja vahemaad tuleb esitada mtmistena, kusjuures on otstarbekas kasutada htesid ja samu mthikuid. Erandiks on olukorrad, kus mdud on vga erinevad. Kui sndmuskoha olustikus orienteerumiseks kasutatakse misteid paremal, vasakul, otse ees, siis on vajalik selgitus, kust poolt (millises suunas) vaadatuna neid misteid kasutatakse. ( nit.: seistes noga toa poole, ukse juurest vaadatuna vasakul pool toas .... ). Vaatlusprotokollis kajastatakse vaatluse kik ja tulemused objektiivselt, s.t. protokollis talletatakse ainult need asjaolud, mida tajuti. Protokolli ei kanta uurija vi teiste vaatluses osalejate omapoolseid hinnanguid, seletusi ja tlgendusi mis ei ole ilmselged. Protokolli ei kanta ksnes seda, mis on nhtav, vaid ka neid tendamise seisukohalt thtsaid tunnuseid, mis on tajutav muude meeleelunditega. Kui vaatlusel ei leitud otsitavaid jlgi, siis ei ole objektiivsuse nuet jrgides korrektne kirjutada protokolli, et jlgi ei esine, vaid et jlgi ei avastatud. Samas on vajalik kirjeldada, kuidas vaatluse kigus jlgi otsiti. Sellisel juhul on vimalik tagantjrele hinnata, kas jljed visid kll esineda, kuid kasutatud vahendite ja meetoditega polnud neid lihtsalt vimalik avastada. lekuulamine 1. Millised on mitteverbaalse suhtlemise elemendid Vlimus Vokaalsed signaalid Noilme 7

Liigutused,toetuspunkt, sh. autokontakt Vastastikune asetsus ja vahekaugused Autonoomse nrvissteemi talituse signaalid 2. lekuulamise ldine skeem mittekonfliktses situatsioonis; jrgimise ja suunamise etappide sisu. Kaasaminemine, aktiivne kuulamine Avatud ksimused Konkreetsed tpsustavad ksimused Ergutamine Parafraseerimine (mbersnastamine) Emotsionaalne tugi Kokkuvtmine Suunamine Konkreetsed ksimused Vestluse mbersuunamine Vajaliku informatsiooni saamine 3. Milliseid taktikalisi nudeid on vaja jrgida lekuulamisel esitatavate ksimuste formuleerimisel. Ksimus ei tohi olla suunav Asjakohasus Konkreetsus ja selgus Positiivne lausekonstruktsioon Ksimused peavad olema omavahel loogiliselt seostatud Uus ksimus esitatakse alles siis, kui eelnev on saanud vastuse 4. Millised lekuulamise lbiviimisest ja lekuulaja kitumisest sltumatud, tegurid mjutavad kannatanu ja tunnistaja vaba jutustuse kigus antavate tluste (informatsiooni) sisu tegelikkusele vastavust ? sltumatud tegurid, need tegurid, mida menetleja ei saa suunata.. asjad mis on juba toimunud. Tajumistingimused, mlu ja isiku vljendusoskus. 5. Vastuolude esiletoomisel ja tendite esitamisel kasutatavad taktikalised vtted. Esitame vastuolud kogumitena Enne vastuolu esiletoomist saame kinnituse, et oleme lekuulatavast igesti aru saanud Esitame vastuolu Kui lekuulatav mnab vastuolu prime vastuolu phjuse kohta Uurimiseksperiment 1. Uurimiseksperimendi sisu, eesmrk ja miste. on uurimistoiming millega selgitatakse kriminaalmenetluse seaduse stteid nng menetlustaktika nudeid ja soovitusi jrgides kuriteosndmusele vastavates tingimustes tendamisel thtsa asjaolu vi toimingu esinemise vi tajumise vimalikkus kuriteo toimepanemise ajal. Uurimiseksperimendi sisuks on katsed. 2. Mida selgitatakse vlja uurimiseksperimendi kigus tehtavate katsetega. Tendite kontrollimisel on vimalik lahendada tluses ilmnevaid vastuolusi, paljastada valetlusi ja s ebaiget omaksvttu. Koguda tendamiseseme asjaolude kohta uusi tendeid. 3. Mida on vaja teha uurimiseksperimendi ettevalmistamisel. 1.uurimistoimingu tpse eesmrgi, aja, koha ja muud tingimused 2.katsete sisu ja tegemise viisi 3.osavtjad ja juures viibijad 4.valmistama ette tingimused ja tulemuste talletamiseks kasutatavad tehnikavahendid 5.plaanima eksperimendi lbiviimise 4. Millised on philised nuded, mida on vaja jrgida uurimiseksperimendi kigus katsete korraldamisel (katsete kordamisel ja tingimuste muutmisel). Tuleb kindlustada olulised tingimused, millest oluliselt vivad oleneda ka tulemused. Nendeks olulisteks tingimusteks on ntks uurimiseksperimendi tajumine kohas, ajas, ilmastikutingimustes, tempos ja isikute vi esemete paiknemine ruumis. 5. Kuidas te mistate nuet, mille kohaselt peavad katsete tingimused olema vimalikult sarnased sndmuse toimumise tingimustega. Et katse toimuks vimalikult samades tingimustes kus toimus sndmus. 6. Mis eesmrgil korratakse katseid tingimusi muutes. Kui andmed uuritava sndmuse tingimust kohta on ebatpsed vi vastuolulised. Ei eta tpset vastavust. Korraga

muudetakse vaid ht tingimust. 7. Millele on vaja prata thelepanu uurimiseksperimendi tulemuste kontrollimisel ja hindamisel. Kas uurimiseksperiment oli pstitatud igesti ning kas uurimisversiooni pinnalt tusetunud ksimus lahendati katsete tegemisel. Kas katsete tulemuste osas on vlistatud juhuslikkus. Kui pti selgitada isiku subjektiivseid oskusi ja vimeid on oluline milline oli selle isiku suhtumine katsete tulemustesse kas isik soovis nidata et tal on teatud oskused ja vimed. ratundmiseks esitamine 1. Mis on ratundmiseks esitamise eesmrk ja sisu ? sisu on identifitseerimine, kus identifitseerivaks jljeks on ratundja teadvuses silinud mlukujutlus (mlupilt) varem tajutud objektist, otsitavaks identifitseeritavaks objektiks on ratundja poolt varem tajutud objekt ja kontrollitavateks identifitseeritavateks objektideks on ratundjale ratundmiseks esitatud objektide grupp. 2. Millised on ratundmiseks esitamise liigid (objektide jrgi) ja vormid ? objektideks vivad olla: isik, ese, loom, hoone, ruum, paikkond, laip isiku ratundmiseks, muu objekt. Objekti vahetu ratundmiseks esitamine ratundmiseks esitamine foto jrgi ratundmiseks esitamine videosalvestise jrgi ratundmiseks esitamine helisalvestise jrgi 3. Milliseid phinudeid on vaja jrgida selle uurimistoimingu lbiviimisel. Enne uurimistoimingu algust vltida kontakti ratundja ja ratundmiseks esitatavate isikute vahel ratuntavale antakse vimalus valida koht ratundmiseks esitatavate isikute hulgas ratundja kutsutakse ruumi ja talle tehakse ettepanek vaadelda ratundmiseks esitatud isikuid ratundmiseks esitatud isikutel vidakse lasta ruumis liikuda vi muuta oma asendit Peale ratundmist ksitakse ratundjalt, milliste tunnuste jrgi ta oma otsustuse tegi ratundmiseks esitamise situatsiooni pildistatakse vi tehakse videosalvestis Iga objekt esitatakse ratundmiseks korraga ainult hele isikule Iga samale isikule ratundmiseks esitatava objekti jaoks moodustatakse omaette grupikogum ratundjale antakse objektide vaatlemiseks piisavalt aega ja talle ei avaldata survet. 4. Milles seisneb ratundmiseks esitamise ettevalmistamine? ratundja eelnev lekuulamine ratundmiseks esitamise aja, koha ja tingimuste kindlaksmramine, objektikogumi moodustamine ja ettevalmistamine, osalejate mratlemine, tehnikavahendite mratlemine, ratundmiseks esitamise kigu plaanimine 5. Millised asjaolud peavad olema kajastatud ratundja eelneva lekuulamise protokollis ? tajutud objekti tunnused,mille alusel ta vib objekti identifitseerida, objektiivsed tajumistingimused, subjektiivsed tajumistingimused, mjud, millised visid mjutada tajutu mllu talletamist 6. Millised objektid esitatakse ratundmiseks ksinda, ilma objektikogumit moodustamata ? laip isiku ratundmiseks, paikkond, ruum, hoone vi muu objekt, mida ei ole vimalik esitada hel ajal, oma tunnustelt teistest oluliselt erinev, unikaalne objekt, millega sarnaseid ei ole vimalik leida. 7. Milliseid erisusi on vaja jrgida: a) isiku ratundmiseks esitamisel peab isikutel olema sama notp; peab isikutel olema sama kasv ja riietustp; ei tohi olla kedagi teiste hulgast ainulaadsena eristavaid tunnuseid; parem on esitada isikuid hekaupa kui korraga; tuleb rhutada, et peab olema vga kindel enne kui kellelegi osutada; 9

peab rhutama, et otsitavat isikut ei pruugi reas olla; topeltpime protseduur lbiviija ei tea, kes on kahtlusalune; reas peab olema piisaval arvul isikuid vi fotosid ( 5 9); vib osutuda otstarbekaks topeltprotseduur, kus hes reas ei ole kahtlusalust, et veenduda, kas ratundjal pole kalduvust igal juhul keegi vlja valida. b) laiba esitamisel isiku ratundmiseks Laip esitatakse isiku ratundmiseks ksinda ka fotode jrgi Soovitatavalt esitatakse laip isiku ratundmiseks linaga kaetuna, s.t. no tunnuste jrgi Kui otsustatakse esitada laip kogu ulatuses, siis nendes riietes, milles ta leiti ratundja poolt eelneval lekuulamisel esitatud andmeid on vaja vrrelda ratundmisele jrgnevalt antud tlustega. c) eseme ratundmiseks esitamisel ? 8. Milliseid erisusi on vajalik jrgida fotode jrgi ratundmiseks esitamisel ? Kahtlustatava foto ei vi olla selgelt eristatav; Kui kik fotod ei ole tehtud hes ja samas kohas, tuleb foto tegemise kohale viitavad detailid kinni katta; Fotod peavad olema hetbilised ja samas mdus Isiku ratundmiseks on sobivaim foto mastaap 1:7 Eseme fotod peavad olema mtkavalised. 9. Kui kurjategijat ninud tunnistajale ei ole vimalik kahtlustatavat ratundmiseks esitada ( kahtlustatav on pgenenud) ja tunnistajale esitatakse kahtlustatava foto koos kahe teise isiku fotoga ratundmiseks, kuidas siis nimetatakse seda uurimistoimingut. Millistele nuetele peavad vastama need fotod. 10. Millised tegurid mjutavad ratundmiseks esitamise tulemust ? ratundja vestlused tajutud sndmusest; fotoroboti abil koostatud vi tagaotsitavate fotode vi isikukirjelduse avaldamine; ajavahemik sndmuse toimumise ja ratundmiseks esitamise vahel ; unustamine soov kituda ootustele vastavalt (edusurve); 11. Kas ht ja sama objekti vib esitada hele ja samale isikule ratundmiseks kahel korral; kui vib, siis millistel juhtudel ? kui esimene ratundmine toimus foto, filmi vi videosalvestise jrgi ja isikut ei tuntud ra kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ra selle muutunud vlimuse tttu ja nd on vimalik vlimus taastada 12. Kas vib laipa esitada isiku ratundmiseks riietatult; kui ei vi, siis mis phjusel ? vib ka neis riietes milles leiti, aga soovitavam on linaga kaetult ja riideid eraldi nidata, et inimene tuvastaks kindlalt isiku tema isikuomaduste mitte riiete jrgi. Ei taheta mudiu nkku vaadata. Lbiotsimine 1. Selgitada lbiotsimise miste ja eesmrgid; on uurimistoiming, mille toimetamisel on eesmrgiks kriminaalmenetluse seaduse stteid jrgides leida otsingutega hoonest ruumist sidukist vi piirdega alalt asitendina kasutatav vi konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi vi isik vi kuriteoga tekitatud kahju hvitamiseks arestitav vara vi laip tabada tagaotsitav 2. Millised on lbiotsimise liigid ? a. koha jrgi: hoone vi ruumi lbiotsimine siduki lbiotsimine piirdega ala lbiotsimine isiku lbiotsimine b. jrjestuse jrgi: esmane lbiotsimine teistkordne lbiotsimine korduslbiotsimine tiendav lbiotsimine c. viisi jrgi: ksik lbiotsimine grupiviisiline lbiotsimine 3. Mis on lbiotsimise objektideks ? asitendina kasutatav objekt konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, kriminaalasja lahendamiseks vajalik asi kriminaalasja lahendamiseks vajalik isik kuriteoga tekitatud kahju hvitamiseks arestitav vara laip tagaotsitav

4. Mille poolest erineb lbiotsimine sndmuskoha vaatlusest? Lbiotsimisel peab olema pokuratuuri koostatud lbiotsimise mrus, va mend erandid ntks kahtlustatava kinnipidamisel vi vahistamisel. 5. Milles seisneb lbiotsimise ettevalmistamine? Ettevalmistav tegevus enne kohaleminekut lbiotsimise eesmrgi mratlemine ja mruse koostamine objekti kohta andmete kogumine lbiotsimiskoha kohta andmete kogumine Lbiotsitava isiku kohta andmete kogumine Lbiotsimisel osalejate valik Lbiotsimise aja valik Kriminalistikatehniliste jm. tehnikavahendite ettevalmistamine Lbiotsimise plaani koostamine Ettevalmistavad tegevused kohapeal Lbiotsimiskohale saabumine ja olukorra hindamine Sisenemise viisi valik Vimalike lahkumiskohtade le valve seadmine Sisenemine 6. Millised on uurija iguslikud, organisatsioonilised ja taktikalised tegevused lbiotsimiskohale saabumisel ? subjekt viibib otsingute juures ja teda tuleb pidevalt jlgida, kik kohalviibijad kogutakse hte kohta ja takistatakse nende liikumist hest ruumist teise, kik lubatakse sisse, kuid keegi ei vi lahkuda enne lbiotsimise lppemist, hea koera kasutamise vimalus narkootikumide, tulirelvade ja lhkeaine leidmiseks. 7. Kuidas toimub lbiotsimise rakendamine ( millised tegevused on lbiotsimise rakendamise sisuks) Enda esitlemine ja lbiotsimise korra selgitamine situatsiooni tarretamine; lbiotsimiskohal viibivate isikute koondamine hte kohta; lbiotsitavale isikule mruse tutvustamine ning iguste ja kohustuste selgitamine. Lbiotsimiskohal olevate isikute tuvastamine Isikule, kelle juure toimub lbiotsimine, tehakse ettepanek anda vabatahtlikult vlja otsitavad objektid pshholoogilise kontakti loomine 8. Milline on korteri vi elamu lbiotsimisel ruumide lbiotsimise jrjekord; phjendage. Iskud, kelle juures vib asuda otsitav vi konfiskeerimisele kuuluv objekt (nt. relv) Tualettruum Kohad, kus otsitav objekt vib kige tenolisemalt asuda: esmalt raskemini ligipsetavad vi muul phjusel ebamugavad kohad; vanurite, laste vi haigete kasutuses olevad kohad; muud, juba mugavamad kohad 9. Millised tunnused viitavad peidikute olemasolule ja kuidas peidikuid avastada? objekti peidetus; teised pereliikmed ei tea objekti olemasolust; objekti sobimatus sellesse olustikku; rivaste ja jalatsite suurus ei ole vastav videtava omaniku mtudele; leitud objekt ei ole videtava omaniku poolt kasutatav. 10. Millised asjaolud peavad olema kajastatud lbiotsimise protokollis ? et isikule tehti ettepanek anda vabatahtlikult vlja otsitavad objektid, isiku vastus vi tegevus, vabatahtlikult vljaantud objektide kirjeldus, otsingute tingimused, kik ja tulemused millistest kohtadest otsiti, milliseid tehnikavahendeid kasutati, millisest kohast ja tingimustest objekt leiti,ektsessid, leitud objekti kirjeldus individuaalsete tunnuste kaudu, tabatud isiku isikuandmed tluste seostamine olustikuga 1. tluste ja olustiku seostamise miste. tluste seostamisel olustikuga tehakse lekuulatud 11

2. 3. 4. 5. 6.

kahtlustatavale, sdistatavale, kannatanule vi tunnistajale ettepanek selgitada ja tpsustada kuriteosndmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada tlused sndmuskoha olustikuga. Mis on tluste ja olustiku seostamise eesmrgiks ? Selgitage, mida thendab vide, et tluste ja olustiku seostamisel saadav tendusteave prineb kaksikallikast. Mille poolest erineb tluste ja olustiku seostamine kui uurimistoiming sndmuskoha vaatlusest kannatanu juuresolekul. Millistel juhtudel on vajalik lbi viia tluste seostamine olustikuga ? Millised on tluste ja olustiku seostamise philised taktikalised reeglid ?