Tallinna Linnavolikogu [kuupäev]otsuse nr [nr]

LISA 1

KRISTIINE LINNAOSA ÜLDPLANEERING

TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMETTALLINN 2015

2

Sisukord

1. Sissejuhatus.............................................................................................................................5 2. Üldplaneeringu lähtekohad...................................................................................................6

2.1. Seosed kõrgema tasandi planeeringute jt strateegiliste arengudokumentidega................6 2.2. Olemasoleva linnaehitusliku olukorra lühiiseloomustus...................................................8 2.3. Avalikest huvidest tingitud arenguvajadused, probleemid ja linnaplaneeringulised lahendusvõimalused................................................................................................................10 2.4. Tõenäolised ehitustrendid ja uusehitusmahud ning elanikkond......................................11

3. Linnaosa ruumilise arengu suunad, planeerimislahenduse kirjeldus ja põhjendus......13 3.1. Linnaosa ruumilise ja linnaehitusliku arengu üldised eesmärgid ja planeerimispõhimõtted............................................................................................................13 3.2. Planeerimislahenduse lühikokkuvõte..............................................................................15 3.3. Ulatuslikumad arendus- ja uusehituspiirkonnad.............................................................16 3.4. Tulevikus kavandatavad olulisemad ühiskondlikud ehitised..........................................17 3.5. Elamuehitusvõimalused ja elamupiirkondade arengusuunad ........................................18 3.6. Tootmisettevõtete arenguvõimaluste säilitamine, ettevõtlus- ja tootmis-piirkondade arengusuunad...........................................................................................................................21 3.7. Keskuste struktuur ja ärifunktsiooniliste alade arengusuunad .......................................23 3.8. Linnale kuuluvate haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste asukohad .................................25 3.9. Eriotstarbeliste alade arengusuunad................................................................................26 3.10. Üldkasutatavate puhkealade (parkide-haljakute), õuealade ning tänavahaljastuse arengusuunad...........................................................................................................................26 3.11. Tänavavõrgu, ühissõidukiliinide ja liikluskorralduse arengusuunad ...........................28 3.12. Tehnovõrgud.................................................................................................................31

3.12.1. Veevarustus............................................................................................................323.12.2. Kanalisatsioon.........................................................................................................343.12.3. Sademeveekanalisatsioon........................................................................................35 3.12.4. Elektrivarustus ......................................................................................................38 3.12.5. Sidevarustus ..........................................................................................................41 3.12.6. Soojusvarustus.......................................................................................................413.12.7. Gaasivarustus..........................................................................................................433.12.8. Jäätmejaamad..........................................................................................................43

4. Maakasutuse juhtotstarbed ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused ..................43 4.1 Üldised maakasutus- ja ehitustingimused (maakasutuse juhtotstarvete kaupa)...............44

5. Miljööväärtuslikud alad ......................................................................................................61 5.1. Miljööväärtuslike hoonestusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused .......................61

6. Õigusaktidest tulenevad ulatuslikumad maakasutuse, maa-alade planeerimise ja ehituspiirangud..........................................................................................................................66

6.1. Muinsuskaitseobjektid ja nende kaitsevööndid...............................................................66 6.2. Kaitstavate loodusobjektide kaitsevööndid ....................................................................68 6.3. Veekogude kaitsest tulenevad maakasutuse, maa-alade planeerimise ja ehituspiirangud.................................................................................................................................................69 6.4. Puurkaevude sanitaarkaitseala.........................................................................................69 6.5. Raudtee kaitsevöönd.......................................................................................................69 6.6. Kõrgepingeõhuliinide kaitsevöönd ................................................................................70 6.7. Välisõhu kaitse seadusest tulenevaga arvestamine.........................................................70

3

6.8. Radooniohtlikud piirkonnad............................................................................................72 7. Ülevaade riskianalüüsi tulemuste arvestamisest ..............................................................72 8. Linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu...........................73 9. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ja detailplaneeringute koostamise vajadus...................................................................................................................75

Joonised1. Üldplaneeringu põhijoonis – maakasutusplaan ja piirangud2. Tänavavõrk, ühistransport, kergliiklusteed ja tänavahaljastus3.1–3.9 Tehnovõrgud

Skeemid1. Üldised arengusuunad2. Lasteasutuste ning kaubandus- ja teeninduskeskuste teenindusraadiused3. Olemasoleva maakasutuse sihtotstarbed4. Maaomand (seisuga 2013)5. Lille miljööväärtusliku hoonestusala skeem6. Järve miljööväärtusliku hoonestusala skeem

4

1. Sissejuhatus

Kristiine linnaosa üldplaneering on koostatud Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja ajakohastamiseks Kristiine linnaosa territooriumi ulatuses, arvestades viimaste aastate muutusi ja arengutrende linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades, sh elamuehituses, ettevõtlusstruktuuris, kaubanduses ja teeninduses ning liikluses, avalikke huve ja linna arengueesmärke.

Üldplaneeringuga määratakse kindlaks kogu linnaosa territooriumi tulevase linnaehitusliku arengu põhisuunad, sh hoonestusalade üldised linnaehituslikud ja maakasutustingimused ning infrastruktuuri põhimõtteline paigutus, mida hiljem täpsustatakse detailplaneeringutega ning millest lähtutakse piirkonna edasisel hoonestamisel ja maakasutusel.

Üldplaneeringu koostamise oluline põhimõte on suunata ruumilist arengut, sh linnaehituslikku tegevust viisil, mis tasakaalustatult arvestab ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning arengu- ja looduskeskkonna säilitamise vajadust.

Üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71. Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk Kristiine linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine ja territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks.

Tallinna Linnavalitsus kinnitas 15. novembri 2006. a korraldusega nr 2284-k üldplaneeringu lähteülesande, mille kohaselt on planeeringu eesmärk täiendavate elamisvõimaluste loomine valglinnastumise aeglustamiseks, mõne tootmisala juhtotstarbe muutmise ning miljööväärtuslike alade määramise kaalumine, Kristiine eri piirkondade omavahelise sidususe tagamine, nende funktsionaalsuse mitmekesistamine ja linnaosalise tähtsusega keskuste kavandamine.

Sellega on kindlaks määratud käesolevas üldplaneeringus käsitletavad põhilised ruumilise arenguga seonduvad planeerimisvaldkonnad:

• täiendava elamuehituse tagamine• ettevõtlusalade edasise kasutuse tagamine• teenuste (keskuste) olemasolu tagamine• ülelinnalise liikluse, sh ühistranspordi hea toimimise tagamine• kultuuripärandi kaitse• tehnovarustuse tagamine

Planeeringu koostamise raames on tellitud mitu Kristiine linnaosa territooriumi käsitlevat uuringut, sh rahvastikuprognoosi, elamu- ja ettevõtlusstruktuuri, linnaehituslikke piiranguid, maakasutusotstarvet ja -omandit, hoonestustüpoloogiat ja -tihedust, miljööväärtusi jm käsitlevaid analüüse. Lisaks on kasutatud Tallinna Tehnikakõrgkooli ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste kursusetöid.

5

Planeeringu koostamisel on arvestatud linna strateegilistes arengudokumentides seatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, keskkonna- ja tervisekaitselisi eesmärke, linna investeerimisvõimalusi, õigusaktidest tulenevaid maakasutust ja ehitusvaldkonda reguleerivaid nõudeid ja piiranguid ning elamu- ja muude valdkondade ehitussektoris lähiaastatel Tallinnas prognoositavaid ja otstarbekaid arengusuundumusi.

Üldplaneeringuga antakse alus hoonestusaladele detailplaneeringute koostamiseks ning teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks. Konkreetsete üksikkinnistute ehitusõigust üldplaneeringuga kindlaks ei määrata, sest planeerimisseaduse kohaselt tuleb linnades, alevikes jt tiheasustusalades, st kogu linnaosa territooriumil, määrata kinnisomandi täpsed maakasutus- ja ehitustingimused, ehitusõigus ning kitsendused kindlaks detailplaneeringuga.

Omavalitsus suunab Kristiine ruumilist ja linnaehituslikku arengut põhiliselt investeeringutega avalikku taristusse, sh uute tänavate, tehnovõrkude, ühiskondlike hoonete, parkide, mänguväljakute jms rajamisse ning ühistranspordi arendamisse. Samuti saab omavalitsus linnaosa arengut suunata enda pädevuses olevate korralduslike vahendite – planeeringute kehtestamise ning hoonete ehitus- ja kasutuslubade väljastamise kaudu. Uusi elu-, äri-, ettevõtlus- jm piirkondi arendatakse välja ja hoonestatakse üldjuhul ehitusettevõtluse tavapärase majandustegevusena kooskõlas üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringutega.

2. Üldplaneeringu lähtekohad

2.1. Seosed kõrgema tasandi planeeringute jt strateegiliste arengudokumentidega

Kristiine üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kogu linna arengueesmärke ja tegevussuundi, mis on kindlaks määratud alljärgnevates arengudokumentides:

• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korralduses nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” on asustuse arengu suunamise eesmärk kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv elukeskkond ning tagada teenuste ja töökohtade kättesaadavus. Selleks tuleb hoida linnade kompaktsust, tihendada nende sisestruktuuri ning võtta uuesti kasutusele kasutuseta jäänud maid.

• Harju maakonna planeeringud Kristiine linnaosa territooriumi ei käsitle ega mõjuta.• Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna

üldplaneeringu“ kohaselt on valdav osa Kristiine territooriumist tihendatav ala. Üldplaneeringu eesmärk on suurendada kogu linna kompaktsust, eriti elamisvõimalusi vahetult kesklinna läheduses ja ettevõtluspiirkondade maakasutusintensiivsust, arvestades Kadaka-Laki tööstuspiirkonna suhteliselt hõredat hoonestust 1990. aastate lõpul ja tööstuses toimunud profiilimuutust. Üldplaneeringu kohaselt oli kavas välja arendada ka magistraaltänavate äärne ärivöönd A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst ja Mustamäe tee ääres. See on nüüdseks osaliselt ellu viidud.

• Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt on Kristiine linnaosas määratud neli piirkonda, kuhu on lubatud kõrghooneid ehitada: Hipodroomi ristmiku, Tondi raudteeülesõidu, Järve kaubanduskeskuse ja Pärnu mnt – A. H. Tammsaare tee ristmiku läheduses. Eesmärk on rõhutada linnaehituslikult olulisi piirkondi, nagu

6

magistraaltänavate ristmikud ja tõmbekeskused. Teemaplaneering määrab kindlaks ka magistraaltänavate äärsed tihendatavad piirkonnad, mis kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga hõlmavad Kristiine linnaosas A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst ja Mustamäe tee äärset ärivööndit.

• Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud ka paljude Kristiine linnaosa territooriumil kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega, mis kokku hõlmavad ligikaudu kolmandiku linnaosa pindalast, kuid millest osal ei ole planeeringuga kavandatud arendus veel lõpule viidud.

• Tallinna Linnavolikogu 4. novembri 2010 otsusega nr 255 kinnitatud „Strateegia Tallinn 2030” toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri tõhusat kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega, nähes ette linnastruktuuri tihendamise endiste sõjaväe- ja tööstusalade ning seni üksnes osaliselt välja arendatud piirkondade intensiivsema kasutuselevõtmisega. Toetatakse säästva arengu põhimõtete järgimist, transpordile kuluva aja vähendamist ning ratsionaalsemat ressursi- ja energiakasutust. Uute elamurajoonide rajamisele eelistatakse endiste tööstusalade kasutuselevõttu ning olemasolevate elurajoonide tihendamist ja parendamist eelkõige kesklinnas ja seda ümbritsevas vööndis, milleks on ka Kristiine linnaosa territoorium. Sellega antakse panus valglinnastumise peatamisse ning luuakse eeldusi taaslinnastumiseks.

• Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 kehtestatud „Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030“ peetakse muuhulgas oluliseks valglinnastumise ohjamiseks linnaruumi mõõdukat tihendamist ja arendamist linnapiiride sees, vältides samal ajal arendust looduskeskkonna arvelt. Rõhutatakse vajadust suunata areng endistele tööstusaladele ja jäätmaadele ja vältida monofunktsionaalse asustuse kujunemist. Peetakse oluliseks töö- ja elukohtade eelisarendamist ühistranspordiliinide läheduses, eelduste loomist kergliikluse osatähtsuse suurenemisele ja rekreatiivalade ühendamist ühtsesse võrgustikku.

• Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruses nr 29 „Tallinna arengukavas 2014–2020“ peetakse oluliseks rahvaarvu kasvu hoidmist muuhulgas linlaste elukvaliteedi parandamise teel. See tähendab parema töö- ja ettevõtluskeskkonna loomist, paindlikku, eluasemete mitmekesisust soosivat eluasemepoliitikat, sh munitsipaaleluasemefondi olemasolu, kvaliteetsemaid ja mitmekesisemaid teenuseid ning inimsõbralikku elukeskkonda. Oluliseks peetakse muuhulgas hõreda hoonestusega elamupiirkondade osatähtsuse suurendamist Tallinnas, et aeglustada valglinnastumist ja tagada mitmekesisem eluasemete valik, samuti Tallinna elamuehituse osatähtsuse suurendamist Harjumaa teiste piirkondadega võrreldes. Samuti pööratakse tähelepanu paindlikule ja eluasemete mitmekesisust soosivale eluasemepoliitikale, võimalusele ehitada pere-, kaksik- ja ridaelamuid, lastega peredele sobivate elamualade arendamisele linnakeskuse lähedal, linnaruumi kvaliteetsele tihendamisele kesklinna ja suurpaneelelamurajoonide vahevööndis, uutele ärikvartalitele (töökohtade piirkonnad) väljaspool kesklinna, elu- ja töökohtade tasakaalus paiknemisele, eri transpordiliikide kasutatavusele, miljööväärtusega alade säilitamisele, parkide heakorrastatusele, huvihariduse ja sportimisvõimaluste soodustamisele.

• Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012 määruse nr 2 „Kristiine linnaosa arengukava 2012-2015“ sõnastatud arenguvisiooni kohaselt on Kristiine linnaosa linna südames asuv roheline, turvaline, kodune ning kõigi vajadusi arvestav elu- ja töökeskkond.

7

• Tallinna riskianalüüsi (Tallinna linnapea 17. detsembri 2014 käskkiri nr PO-1/268) kohaselt on Kristiine linnaosa suurim oht Endla viadukti piirkonnas toimuda võiv raudteeõnnetus. Sellest alguse saada võiv tulekahju ei ohustaks Kristiine linnaosa hoonestust, vaid naabruses Kesklinna territooriumil paiknevat Tehnika tänavaga piirnevat puitelamupiirkonda.

• Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 määruses nr 54 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021“ (edaspidi Tallinna ÜVK arendamise kava) toodud arengusuundade kohaselt on muuhulgas vaja ehitada seni kanaliseerimata piirkondades valmis kanalisatsioonitorustikud, muuta ühisvoolsed kanalisatsioonisüsteemid lahkvoolseteks, piirata sademevee vooluhulka ja kasutada arendusprojektides asjakohaseid lahendusi, töötada kogu linnas välja valgalapõhised sademeveemudelid, mis võimaldaksid säilitada olemasolevaid sademeveesüsteeme, piirates kõvapindade suurust.

• Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ rõhutab vajadust käidelda sademevett kohapeal, et vähendada ärajuhitava sademevee kogust ja pikendada viibeaega sademevee juhtimisel kanalisatsiooni – eelkõige sademevee immutamine, looduslike äravoolusüsteemide (kraavid, tiigid jms) rajamine ja säilitamine, ühtlustusmahutite kasutamine, samuti sademeveega edasikantava reostuse kohapealne piiramine ja lahkvoolse sademeveesüsteemi ehitamine.

• Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsus nr 27 „Säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021“ peab muuhulgas vajalikuks suurendada Tallinna kompaktsust, taunib valglinnastumist, rõhutab vajadust suurendada ühistranspordi osatähtsust ja selle arvestamist linnaplaneerimisel, sh hoonestustiheduse kavandamisel.

2.2. Olemasoleva linnaehitusliku olukorra lühiiseloomustusTallinna üldplaneeringu kohaselt oli valdav osa Kristiine linnaosa territooriumist tihendatav piirkond, sest elamupiirkond ning 1990. aastate alguseni tööstuse ja sõjaväe käsutuses olnud ulatuslikud alad olid kohati hõredalt hoonestatud. See võimaldas suurendada hoonestustihedust ja maakasutusintensiivsust. A. H. Tammsaare tee läbimurde rajamine andis tõuke Tallinna üldplaneeringus kavandatud nn väliskaare arenguvööndi väljakujunemiseks. Eelmise aastakümne keskpaigas hoogustunud majandus- ja ehitustegevuse tulemusel on Kristiine linnaosas lisaks ärihoonetele valminud arvukalt uusi elamuid, mis tervikuna on kaasa aidanud Tallinna üldplaneeringus seatud linnaruumilise arengu ja linnaehituslike eesmärkide saavutamisele.

• Kristiine on tiheda linnastruktuuriga Tallinna linnaosa, kus elab ligikaudu 30 000 inimest. Linnaosa külgneb kesklinnaga ja koosneb eri ajajärkudel ehitatud eriilmelistest elamu- ning tööstus- ja ettevõtluskvartalitest. Kristiinet läbivad kesklinna teiste linnaosade ja tagamaaga ühendavad magistraaltänavad ning raudtee. Viimaste aastate kiire elamuehitus on muutnud eluruumid avaramaks (rohkem ruutmeetreid inimese kohta), kuid linnaosa rahvaarv on püsinud stabiilne.

• Suurem osa Kristiine territooriumist on eraomandis, v.a pargid, üksikud linna- või riigiasutuste krundid ja liiklusalad. Maa kasutuselevõtt uute hoonete ehituseks ja seeläbi tegelik linnaruumi loomine või muutmine toimub valdavalt ettevõtjate ja üksikisikute majandustegevusena, mis sõltub üldisest majandusolukorrast ja nõudlusest uute elamute, büroohoonete, kaupluste ja teenindusettevõtete jms järele. Linnaosa territoorium on tihedalt hoonestatud ja vabu linnakrunte uusehituseks ei ole. Edasine

8

linnaehituslik areng saab toimuda valdavalt maaomanike ja ehitusettevõtjate algatusel endiste tööstusettevõtete või sõjaväe kasutuses olnud territooriumide uuel otstarbel kasutuselevõtuga ja elamupiirkonna vähese tihendamisega üksikute suurte elamukruntide ümberplaneerimise ning väiksemaks jagamise teel.

• Maakasutusstruktuurilt jaguneb linnaosa Kadaka-Laki tootmis- ja ettevõtluspiirkonnaks ning segafunktsiooniliseks elurajooniks, kus koos eri tüüpi elamukvartalitega paikneb arvukalt kaubandus- ja teenindusettevõtteid, laste- ja haridusasutusi, spordi- jm vaba aja veetmise kohti ning puhkealasid. Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonnas on endine tootmisfunktsioon osaliselt asendunud ärifunktsiooniga. Tondi-Järve piirkonnas on kujunenud välja Tallinna üldplaneeringus kavandatud ärivöönd ning sinna on lisandunud arvukalt ärihooneid ja asutusi. Elurajooni maakasutus- ja hoonestusstruktuur on võrreldes Mustamäe, Õismäe või Lasnamäe elurajooniga palju mitmefunktsioonilisem ja hoonetüüpidelt mitmekesisem. See tagab linnaruumi otstarbeka ja säästliku kasutuse, tasakaalu elu- ja töökohtade paiknemises ning elu- ja töökohtade valiku mitmekesisuse.

• Elamualad jagunevad kolmeks: pere- ja ridaelamutega hoonestatud ala (ligikaudu pool elamualadest), peamiselt magistraaltänavate läheduses paiknevad, alates 1950. aastatest rajatud 3–9-korruselised korterelamukvartalid ning 1920.–1930. aastatel rajatud 2–3-korruselised kompaktsed elamupiirkonnad Lillekülas ja Järvel. Kõrgem ja tihedam hoonestus paikneb valdavalt peamiste liiklusarterite ja ühistranspordiliinide ääres ning madalam hoonestus elurajooni sisemuses. 2006. a koostatud eluruumide uuringu kohaselt oli linnaosa territooriumil ligikaudu 15 000 eluaset, sh üksikelamutes ligikaudu 1300 ning rida- jt väikeelamutes ligikaudu 2300. Kokku moodustab väikeelamute osatähtsus 24% kõigist eluasemetest ning nendega hoonestatud ala üle poole Kristiine elamupiirkonnast.

• Elurajooni kui terviku seisukohalt on Kristiine piirkonnas palju haridusasutusi ja vaba aja veetmise, sh sportimise kohti, samuti on hästi arenenud kaubandus- ja teenindusvõrk, kuid puudub ühtne haldus- ja kultuurikeskus.

• Suurim ülelinnalise tähtsusega kaubandus- ja teeninduskeskus on Kristiine keskus, olulised äritänavad on Mustamäe tee ja osaliselt A. H. Tammsaare tee. Viimastel aastatel on kiiresti arenenud elurajooni poolitava peatänava Sõpruse puiestee äär, kus paiknevad kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtted ja ühtlasi töökohad.

• Võrreldes teiste linnaosadega on Kristiines vähe üldkasutatavaid haljasalasid. Osaliselt leevendab seda pereelamute aedade rohelus ja naaberlinnaosade suurte puhkealade lähedus, nagu Nõmme-Mustamäe parkmets ja Stroomi mets koos supelrannaga.

• Linnaehitusliku kultuuripärandi seisukohalt väärib tähelepanu 1920.–1930. aastatel rajatud Paldiski mnt, Endla ja Tulika tänavaga piirnev elurajooni põhjaosa ning elamukvartalid Järvel.

• Viimaste aastate olulisem infrastruktuuriinvesteering oli A. H. Tammsaare tee läbimurde rajamine ja kogu Kristiine piirkonna kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.

• Häirivad tegurid on linnaosa läbivatest magistraaltänavatest põhjustatud kohatine müra ja õhusaaste, raudtee lähedusest tingitud häiringud ja asukoha ehitusgeoloogilisest eripärast tingitud liigvesi ning pinnaseomadused.

9

2.3. Avalikest huvidest tingitud arenguvajadused, probleemid ja linnaplaneeringulised lahendusvõimalused

1. Kadaka-Laki ettevõtluspiirkond on välja kujunenud endisest tööstuspiirkonnast. Nüüdseks on see teisenenud büroode ning jae- ja hulgikaubandusettevõtete alaks, kus tootmisettevõtete osakaal on vähenenud. Seoses sellega on üksikute kinnistute puhul taotletud nende hoonestamist ka elamutega. Võttes arvesse piirkonna paiknemist elamurajoonidega tihedalt ümbritsetud piirkonnas, on linnaehituslikult oluline säilitada alal töökohad. Selleks tuleb anda võimalus jätkata linnaterritooriumil olulise keskkonnamõjuta tootmist, millega võib kaasneda elurajoonis lubatust suurem müra vm keskkonnahäiringud. Selle tõttu on piirkonna juhtfunktsiooniks määratud ettevõtlus- ja tootmisala ja sellesse piirkonda on keelatud planeerida uusi elamuid. Samas on selge muutumispotentsiaal mitmel endisel tööstuse käsutuses olnud väiksemal alal (nt Polümeeri ja farmaatsiatehase endised kvartalid), kus asukohast tulenevalt on põhjendatud äri- ja elamufunktsioonide arendamine.

2. Eelnevate aastate maareformi ja ehitusmahu kiire kasvu tulemusel on pereelamute piirkonda kerkinud arvukalt uusi korterelamuid. Mitmel põhjusel on senise linnapildi ja eluviisi muutus tekitanud seni valdavalt pereelamutest koosneva aedlinna elanike tugeva vastuseisu. Et peatada sellise suundumuse jätkumine, on ÜPs konkreetselt eristatud valdavalt väikeelamutest koosnev aedlinnapiirkond, kuhu ei ole lubatud rajada 3- ja enamakorruselisi korterelamuid. Samas on elamupiirkonna tihendamine väikeelamutega soositav, et luua juurde pere- ja ridaelamukrunte Tallinna piires ning mitmekesistada sellega linna elamustruktuuri, aeglustada valglinnastumist ja kaugemas perspektiivis kasutada paremini linnas väikeelamuehituseks nappivat maaressurssi.

3. Kristiine linnaosas on hulk kvartaleid, mis olid varem tööstuse ja sõjaväe kasutuses. Neis piirkondades on varasem põhitegevus lakanud ja arendajad otsivad neile uusi kasutusfunktsioone ja investeeringuid. Need on kõrghoonete teemaplaneeringus ja Kristiine linnaosa üldplaneeringus arengualadena kajastatud piirkonnad. Maa säästliku kasutamise põhimõttest lähtuvalt, kogu linnaosa parema üldilme ja turvalisuse tagamiseks ning kogu Tallinna arengu seisukohast on otstarbekas igati soodustada eeskätt olemasoleva taristuga kesklinnalähedaste kvartalite hoonestamist. Seda tuleks eelistada linnaäärsete tühjade alade väljaarendamisele, millega kaasnevad suuremad kulutused linna taristu rajamiseks ja korrashoiuks.

4. Kristiine linnaossa on viimastel aastatel kerkinud suuri kaubanduskeskusi, mis lisaks naabruskonnale teenindavad ka kaugemaid linnapiirkondi (nt Kristiine keskus). Selle tulemusel on hääbunud paljud lähiümbrust teenindavad väikepoed ja teenindusettevõtted. Soodustamaks lähiümbrust teenindava väikeettevõtluse arengut, on olulisemate tänavate äärsed alad määratletud segafunktsioonilise hoonestusalana, mis võimaldab sinna rajada lisaks elamutele ka ümbruskonda teenindavaid väikeettevõtteid.

5. Kristiine linnaosa läbib mitu ülelinnalise tähtsusega magistraaltänavat ja raudtee. Selle tõttu on magistraalteede ja raudteeäärsete elamute naabruses müratase ja õhusaaste suur. Samas tõkestab magistraaltänavate äärne hoonestus müra ja liiklussaaste levikut elurajooni sisemusse. Kohtades, kus tänavaäärne hoonestus, sh elamud, on valmis ehitatud, ei saa elutingimusi kuigi palju muuta. Teisenevate uusehituspiirkondade puhul on magistraaltänavate äärde ette nähtud valdavalt ärifunktsiooniga

10

hoonestus. Eriti suure müratasemega tänavate ja raudtee vahetusse naabrusse uusi elukvartaleid ei kavandata.

6. Kuna linnaosa on tihedalt hoonestatud, puudub võimalus rajada uusi üldkasutatavaid haljasalasid. Selle tõttu on kõik olemasolevad pargid ja haljakud säilitatud ning määratud uue väikese pargi asukoht Rahumäe tee äärde. Suuremate arendusprojektide, eriti elamuarenduse puhul, on oluline kavandada ka piisavalt haljastust. Vajaduse rahuldamine tagatakse haljastatud pinna vähima lubatava osatähtsuse määramisega eri hoonestuspiirkondade maakasutustingimustes.

7. Tulenevalt Tallinna liiklusvoogudest ja koostamisel olevast teemaplaneeringust „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” on Nõmme keskust läbivate liiklusvoogude vähendamiseks ja linna, sh Kristiine linnaosa parema sidususe tagamiseks teiste linnapiirkondadega tulevikus vaja ühendada Viljandi mnt ja Tervise tn Järve keskuse piirkonnas. Seoses sellega tekib ka uus arenguimpulss Järve asumi lõunaservas eeskätt ettevõtluse, aga ka elamuehituse tarbeks, sest paraneb tunduvalt piirkonna ligipääsetavus ja ühendus teiste linna piirkondadega. Suurenevast liiklusest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju võetakse arvesse planeerimis- ja projekteerimisstaadiumis tee ja teeäärse uushoonestuse kavandamisel.

8. Linnaosas on suuremaid, valdavalt 1930. aastatel rajatud ühtse hoonestuslaadiga elamupiirkondi, mille terviklik linnaehituslik ja arhitektuurne üldilme väärib eesti kultuuripärandina säilitamist, kuid kus üksikute hoonete miljöösse sobimatul asendamisel võidakse kahjustada kogu piirkonna üldilmet ja traditsioonilist elukeskkonda. Sellised piirkonnad on Paldiski mnt, Endla ja Tulika tn vaheline nn Lille kvartal ning valdavalt pereelamutest koosnev piirkond Järve asumis. Kuna tegemist on sageli suurtel kruntidel paiknevate väikeste ja kohati amortiseerunud hoonetega, on väljendatud ka soovi asendada need tänapäevaste, suuremamahuliste hoonetega. Eriilmeliste linnapiirkondade ja linna kultuuripärandi paremaks säilitamiseks on need alad üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

2.4. Tõenäolised ehitustrendid ja uusehitusmahud ning elanikkondOÜ Geomedia 2011. a. koostatud Tallinna rahvastikuprognoosi 2011–2030 kohaselt väheneks nn baasstsenaariumi kohaselt (sisse- ja väljarände puudumise korral) Kristiine linnaosa elanikkond u 5%. Selle vältimiseks ja rahvaarvu stabiilsuse säilimiseks on muuhulgas vaja luua uute elamute ehitamise võimalusi. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tallinnas tervikuna jätkub järgneva paarikümne aasta jooksul mõõdukas elamu- jt hoonete ehitus eelneva kümnendi keskmisel tasemel, st ligikaudu 0,4–0,5 mln m2 (hoonete üldpinda) aastas. Elamuehituse osatähtsus moodustas sellest ligikaudu 1/3. Sama ehitustempo jätkudes võidakse järgneva paari aastakümne jooksul Tallinna eri piirkondadesse rajada kokku ligikaudu 8 mln m2 uusi hooneid, sh 2,5 mln m2 uusi elamuid ja 5,5 mln m2 muid, mitteeluhooneid, sh kaubandus- ja teenindushooneid ning büroohooneid. Pidades silmas nii Kristiine territooriumi suhtelist väiksust kui ka lähedust kesklinnale ja head transpordiühendust, on linnaosa perspektiivseks uusehituse osatähtsuseks arvestatud ligikaudu 10% Tallinna uusehitusest ehk 0,8 mln m2. Kui muutunud majanduskeskkonna tõttu jääb prognoositav ehitusmaht eelnevate aastate keskmisest väiksemaks, pikeneb ka üldplaneeringus arengupiirkondadena määratletud ja tihendatavate alade ehitusaeg.

Kristiine linnaosa perspektiivsetesse suurematesse arendus- ehk uusehituspiirkondadesse (kogupindala ligikaudu 35 ha) on kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, samuti kõrghoonete teemaplaneeringus kindlaks määratud hoonestusmahtudega antud võimalus

11

rajada ligikaudu 0,75 mln m2 uusehitisi, sh 0,2–0,3 mln m2 elamuid. Sellele lisandub üksikute väiksemate alade, sh magistraaltänavate äärsete ärivööndite ja üksikkruntide detailplaneeringutest tulenev ehitusõigus ja -võimalus.

Lisanduv elamuehitusmaht võimaldab säilitada elanike arvu stabiilsuse ja lisada eluruumi suurust ühe elaniku kohta ligikaudu kuuendiku võrra, st praeguselt 27 m2-lt 31–32 m2-ni. See jääb siiski alla Helsingis jpt Euroopa linnades aastaid tagasi saavutatud tasemele. Uusi ärihooneid, sh kaubandus- ja büroohooneid on põhimõtteliselt võimalik rajada 0,4–0,5 mln m2, millest ligikaudu 1/3 moodustaks tõenäoliselt kaubanduspind.

Suuremateks tulevasteks uusehitusaladeks on põhiliselt magistraaltänavate ja ühistranspordi läheduses paiknevad endised tööstus- ja sõjaväealad, mille teisenemine nüüdisaegse arhitektuuriga elamu- ja ärikvartaliteks linnakeskuse ja hea ühistranspordi vahetus naabruses on kooskõlas üldiste huvidega kasutada olemasoleva infrastruktuuriga maad ratsionaalselt, suurendada linna kompaktsust ja aeglustada laialivalgumist.

Tabel 1. Kehtestatud või koostatavate detailplaneeringutega kavandatud uusehitusmaht (suletud brutopind)Jrk Piirkond Kavandatud

ligikaudsed uusehitusmahud, suletud brutopind 1000 m2*

Territooriumi ligikaudne suurus ha

Tihedus(hoonete korruste pind / krundi pind)

1. Tondi tn ja raudtee ristmiku piirkond (farmaatsiatehas, DP)

120, sh E u 30% 3 4

2. Tondi kasarmute ja Seebi tn vaheline piirkond (DP)

60, sh E u 60–70%

6 1

3. Järve haigla ja raudtee vaheline ala

60, sh E u 90% 4 1,5

4. Järve kaubanduskeskusega külgnev ala (KõH)

120 5 2,5

5. Pärnu mnt ja A. H. Tammsaare tee ristmiku piirkond (DP)

30, sh E u 80% 1 3

6. Tulika ja Madara tn vaheline ala 120 4 37. Mustamäe tee – Endla tn ristmiku

piirkond (KõH)150 5 3

8. Mustamäe tee ja Marja tn ristmiku piirkond

50 5 1

9. Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku piirkond

40 4 1

Kokku: 0,75 mln m2 37 ha keskmiselt u 2

* Suletud brutopinna all mõistetakse hoone horisontaalse ristlõike pindala (mõõdetud välisperimeetril) korrutist hoone korruste arvuga.Lühendid: DP – detailplaneering; E – elamumaa; KõH – kõrghoonete piirkond.

12

Tabel 2. Olemasoleva maakasutuse ligikaudne bilanss sihtotstarvete kaupa 2013. aSihtotstarve Ligikaudne pindala km2 Ligikaudne osatähtsus

%Ärimaa 1,1 14Elamumaa 3,0 38Ühiskondlike hoonete maa 0,5 6Üldkasutatav maa 0,3 4Riigikaitsemaa 0,2 3Transpordimaa 1,4 18Tootmismaa 0,8 10Seni katastrisse kandmata ja määratlemata alad (sh osaliselt tänavad ja haljakud)

0,6 8

Kokku linnaosa territoorium 7,8 100

3. Linnaosa ruumilise arengu suunad, planeerimislahenduse kirjeldus ja põhjendus

3.1. Linnaosa ruumilise ja linnaehitusliku arengu üldised eesmärgid ja planeerimispõhimõtted

Üldised linnaarengulised eesmärgidKristiine linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinna üldplaneeringust, strateegiast „Tallinn 2030” ning linna ja linnaosa arengukavadest tulenevaid linna üldisi ja avalikke huve ning pikaajalisi arengueesmärke:

• säilitada linnaosa elanike arvu stabiilsus või mõõdukas kasv uute elamute ehitamise võimaluste loomisega, arvestades eluruumide pinna järk-järgulist suurenemist elaniku kohta;

• tihendada linnastruktuuri kesklinna ja linnaäärsete alade nn vahevööndis;• tagada piirkonna elanikele tasakaalustatud elukeskkond erinevate töökohtade ja

mitmekesise eluasemevalikuga, kodulähedaste koolide ja lasteaedadega, mitmekesise teenindusvõrgu, spordi- ja puhkevõimaluste ning hea ühistranspordiühendusega;

• soodustada töökohtade säilimist ja ettevõtluse arengut kogu linnas, sh igas linnaosas;• mitmekesistada eluasemevalikut ja aidata aeglustada Tallinna valglinnastumist; • suurendada elanike ja töötajate ühistranspordikasutuse osatähtsust muuhulgas linna

kompaktsuse suurendamise kaudu;• kaitsta kultuuripärandit ja looduskeskkonda;• parandada avaliku linnaruumi kvaliteeti.

Kestliku ja tasakaalustatud arengu põhimõttedPlaneeringu koostamisel on aluseks võetud planeerimispõhimõtted, mis lähtuvad kestliku ruumilise arengu põhimõtetest:

• soodustada ratsionaalset maakasutust, sh kasutuseta hoonestusalade uuesti kasutusele võttu (magistraaltänavate äärse hoonestuse intensiivistamise ja praegu rakenduseta endiste tööstus- ja sõjaväealade (nn pruunide alade) taashoonestamine).

13

Kristiines paiknevaid haljasalasid ei hoonestata, need säilivad üldkasutatavate puhkealade või (tänava)ruumi kujunduselemendina;

• soodustada segafunktsioonilist maakasutust ja hoonestust (kõikjal väljaspool väikeelamupiirkondi ja Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonda);

• tagada teenuste ühtlaselt hea kättesaadavus ja territooriumi parem sidusus naaberpiirkondadega;

• soodustada ühistranspordi osatähtsuse suurenemist (intensiivistada ühistranspordiliinide äärse maa kasutust ja reserveerida uusi liinikoridore) ning luua tasakaalustatud, ohutu ja mugav liiklus- ja tänavaruum kõigile liiklejarühmadele (mh rajada uusi kergliiklusteid).

Tuginedes planeeringu lähteseisukohtadele on kujundatud Kristiine ruumilise ja linnaehitusliku arengu strateegilised eesmärgid ja planeerimise põhisuunad, millest lähtuti üldplaneeringulahenduse väljatöötamisel ja mille hilisem järgimine detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel aitab kaasa Tallinna strateegilistes arengudokumentides sõnastatu järkjärgulisele saavutamisele järgneva paarikümne aasta jooksul.

Territooriumi ja linnaruumi kasutus• Võtta tühjana seisvad endised tööstus- ja sõjaväealad uuesti kasutusse elamu- ja/või

ettevõtlusalana, soodustades sellega ratsionaalset maakasutust ja olemasoleva taristu kasutust.

• Arendada keskuse- ja ärifunktsioone hea ühistranspordiühendusega magistraaltänavate ääres.

• Hoida ja mõistlikult täiendada Kristiinele iseloomulikku linnastruktuuri, säilitades valdavalt korrapärase tänavavõrgustiku, perimetraalse hoonestusviisi ning selgelt piiritletud ja ühendatud avalike tänavate ja parkide võrgustiku.

Elurajoon ja elukeskkond• Tagada mõõdukas uute elamute ehitamise võimalus nii uute arenduspiirkondade näol

kui ka olemasoleva elupiirkonna mõõduka ja ümbrust arvestava täiendamisega.• Säilitada väljakujunenud madalate pere- ja ridaelamutega piirkonna aedlinnamiljöö,

lubades seda mõõdukalt täiendada ainult väikeelamutega ja välistada sinna uute kolme- ja enamakorruseliste elamute rajamine.

• Tagada linnaehitusajalooliselt väärtuslike elamupiirkondade üldilme säilimine, määrates need miljööväärtuslikuks alaks.

• Säilitada kõik olemasolevad üldkasutatavad pargid ja haljakud ning suurendada võimaluste kohaselt nende osatähtsust linnaosas.

• Vähendada liiklusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju elamukvartalitele, soodustades magistraaltänavate ääres müra ja heitgaase varjava ärivööndi väljaarendamist.

Ettevõtluspiirkonnad• Tagada võimalus jätkata tootmist Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonnas, välistades sinna

uute elamute rajamise.Keskused ja teenindus• Tugevdada linnaosa tõmbekeskuse funktsioone ja vaba aja veetmise võimalusi ka

Mustamäe tee kui suurima elanike ja töökohtade tihedusega piirkonnas.

14

Kultuuripärandi kaitse• Määrata kindlaks miljööväärtuslikud hoonestusalad, et säiliksid ehitusajalooliselt

väärtuslikud elamupiirkonnad.Tänavavõrk, ühistransport ja tehnovõrgud• Säilitada hoonestusvabana perspektiivsed magistraaltänavakoridorid Tervise tn ja

Viljandi mnt ühendamiseks, et suurendada linnaosa teiste linnapiirkondadega ühendamise võimalusi ja hajutada liiklusvooge ning leevendada Nõmme keskuse liikluskoormust.

• Reserveerida uute kergliiklusteede koridorid, et vähendada linnaosa eraldatust raudteest tingitult, ühendada seda paremini teiste linnapiirkondadega ja muuta linnaosasisene liiklemine turvalisemaks.

• Määrata kindlaks ja reserveerida tulevaste magistraaltehnovõrkude asukohad ning tagada sademeveesüsteemi toimimine.

3.2. Planeerimislahenduse lühikokkuvõteKristiine linnaosa üldplaneering tugineb Tallinna üldplaneeringule, täpsustades ja ajakohastades seda, võttes arvesse pärast üldplaneeringu kehtestamist 2001. a majanduskeskkonnas jm linnaelu mõjutavates valdkondades toimunud muutusi.Üldplaneeringus ei kavandata Kristiine linnaosa väljakujunenud asustus- ja linnaehitusstruktuuris ning domineerivas maakasutusviisis olulisi muudatusi. Endiste tööstus- ja sõjaväealade uuteks vajadusteks kasutuselevõtuga, elamu- ja äripiirkondade üksikute ehituslünkade täitmise, väikeelamuala piiratud tihenemise, puhkealade täiendamise ning liiklusvõimaluste parandamisega muudetakse linnaosa ja ühtlasi kogu Tallinn kompaktsemaks, elukohtade, teenuste, töö- ja puhkevõimaluste kättesaadavuselt mitmekesisemaks ja koos sellega elukeskkond tervikuna paremaks. Üldplaneeringuga antakse võimalus ehitada linnaossa ligikaudu 3000 eluaset ja 0,3 mln m2

äripinda. Lisanduvad eluruumid võivad lühiajaliselt põhjustada elanikkonna suurenemist mõne tuhande inimese võrra, kuid kaugemas perspektiivis, arvestades elamispinna järkjärgulist suurenemist ühe elaniku kohta, säilitatakse senine elanike arv.

• Üldplaneeringuga säilitatakse ja määratakse Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonnale jätkuvalt ettevõtlus- ja tootmisala juhtotstarve. Sellega tagatakse linnas ka tootmise jätkumise või laienemise võimalused ja välditakse eri maakasutusviisidest põhjustatud konfliktolukordi, välistades elamuehituse tootmispiirkonna territooriumil. Mujal senise otstarbe kaotanud endistele tööstus- ja sõjaväealadele määratakse valdavalt segafunktsioonilise ala juhtotstarve elamu- ja/või büroohoonete rajamise eesmärgil.

• Valdavalt pere- ja ridaelamutega hoonestatud aedlinnapiirkonna juhtfunktsiooniks määratakse kogu ulatuses (välja arvatud magistraaltänavate ääres) kuni kahekorruseliste väikeelamute piirkond. Sellega säilitatakse aedlinnamiljöö, võimaldatakse piirkonna mõõdukas tihendamine ainult väikeelamutega, välistatakse sinna kolme- ja enamakorruseliste korterelamute kavandamine ning tagatakse arengu stabiilsus.

• Valdavalt 1920.–1930. aastatel Lille kvartalisse ja Järvele rajatud väikeste korterelamute piirkondade üldilme ja elukeskkond säilitatakse, määrates need valdavas ulatuses miljööväärtuslikeks aladeks.

• Ülejäänud hoonestusalale määratakse segahoonestusala juhtotstarve, mis võimaldab enamasti korterelamutega hoonestatud piirkonda lisanduda ka elurajooni teenindavatel

15

funktsioonidel ja seega töökohtadel ning tagab võimalikult polüfunktsionaalse maakasutuse.

• Magistraaltänavate äärde (asukohtades, millel on ilmne muutumispotentsiaal) määratakse valdavaks maakasutusviisiks ärivöönd, et veelgi tõhustada maa ja ühistranspordi kasutust, tõkestada liikluse kahjulikku mõju elamualadele, elavdada tänavapilti kaubandus- ja teenindusettevõtetega ja soodustada esindusliku hoonestuse tekkimist kesklinnalähedaste peatänavate äärde. Tondi-Järve piirkonnas säilitatakse senine valdavalt polüfunktsionaalne maakasutus, et soodustada elu- ja töökohtade lähestikku paiknemist ja sõiduvajaduse vähendamist.

• Linnaosa uue kultuuri- ja vabaajakeskuse arendamiseks reserveeritakse ala suurima elu- ja töökohtade tihedusega Mustamäe tee äärde.

• Säilitatakse kõik elurajooni puhkealad ja pargid ning kavandatakse uus park Rahumäe tee äärde.

• Määratakse kindlaks perspektiivsete magistraaltänavate, kergliiklusteede ja ühistranspordikoridoride asukohad ning reserveeritakse nende rajamiseks vajalikud maa-alad. Uus magistraaltänavakoridor määratakse Viljandi mnt ja Tervise tn ühendamiseks.

• Elukeskkonna kaitsmise eesmärgil välistatakse elamuehitus Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonnas ning seda piiratakse raudtee ja magistraaltänavate äärsel alal, kus elanikke häiriksid naabruse kahjulikud mõjud, nagu müra, vibratsioon ja lõhnad. Uute elamute kavandamisel seatakse nõue teha radooniuuringuid ja vajaduse korral võtta ehitusmeetmed, mis välistaksid radooni mõju eluruumides. Samuti nõutakse sademevee äravoolu aeglustamist ning asjakohaste lahenduste kavandamist juba detailplaneeringus.

Üldplaneeringu põhijoonisel on kindlaks määratud erineva maakasutuse juhtotstarbega hoonestusalade, infrastruktuuriehitiste ja puhkealade asukohad. Erineva maakasutuse juhtotstarbega alade piirjooned on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse detailplaneeringuga. Iga piirkonna kohta on planeeringus kindlaks määratud üldised maakasutustingimused ja hoonestamispõhimõtted, mida tuleb arvestada piirkonna arendamiseks detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamisel. Juhtotstarvete määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis üldjuhul võimaldab alale kavandada mitu põhifunktsiooniga sobivat kasutusviisi.

3.3. Ulatuslikumad arendus- ja uusehituspiirkonnadOlulisemad Tallinna üldplaneeringuga võrreldes muutuvad piirkonnad, kuhu Kristiine linnaosa üldplaneeringuga on määratud senise ettevõtlusala asemel segafunktsioonilise ala juhtotstarve, on Endla tn ja Paldiski mnt ristmiku lõunakülg, Tulika-Madara tn vaheline piirkond, Tondi tn raudteeülesõidu piirkond ja Järve tn pikenduse ning Tervise tänava vaheline ala. Neis piirkondades on senine tootmistegevus lõppenud ja sõltuvalt konkreetsest asukohast on võimalik ja lubatud ehitada nii äri- ja büroohooneid kui ka elamuid.

Teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” on varem määratud kõrgete, põhiliselt büroohoonete ehituse piirkonnaks Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, kuhu kokku planeeritakse hoonestust ligikaudu 0,4 mln m2. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks ka üldised

16

hoonestustingimused Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.

Suuremateks terviklikeks arenduspiirkondadeks kujunevad veel: 1) Tulika ja Madara tn ning raudtee vaheline ala, kus endine valdav tootmisfunktsioon

asendub segahoonestusala juhtotstarbega, mis võimaldab sinna rajada äri- ja eluhooneid;2) Tondi kasarmute ja Seebi tn vaheline ala, kuhu kehtiva detailplaneeringu kohaselt on

kavandatud valdavalt elamu- ja vähesel määral ärihoonete rajamine;3) Järve haigla vastas Tervise tn ääres paiknev endiste tööstushoonete ala, kuhu kavandatakse

põhiliselt uute korruselamute rajamist;4) Rahumäe tee ning Tuisu ja Elektroni tn vaheline ala, kuhu kavandatakse põhiliselt elamute

ja vajadusel mõne äri- või ühiskondliku hoone rajamist.5) Mustamäe tee ja Marja tn nurgal paiknev ala, mis ei täida enam riigile vajalikke

funktsioone;6) Mustamäe tee, Forelli ja Liimi tn vaheline kvartal, kuhu kavandatakse Kristiine piirkonna

vaba aja keskuse rajamist;7) Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku piirkond, kus varem asus ühissõidukiteenindus;8) magistraaltänavate äärsed ärivööndid.

Lisaks loetletud suurematele arenduspiirkondadele võivad väiksema ulatusega muudatused toimuda magistraaltänavate ääres ja üksikutel seni hoonestamata või amortiseerunud hoonestusega kinnistutel. Suuremate arendusalade umbkaudsed asukohad kajastuvad üldplaneeringu joonisel.

3.4. Tulevikus kavandatavad olulisemad ühiskondlikud ehitisedTulevikus on kavas rajada Mustamäe teele kultuuri- ja vabaajakeskus, mis naabruses paikneva Kullo huvikeskuse ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone tihedalt hoonestatud elukvartalite naabruses.

Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks tuleb tulevikus rajada või rekonstrueerida mitu magistraaltänavat. Tondi raudteeülesõit on kavas muuta kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus on vaja rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskuse liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega. Samuti on tulevikus vaja rajada Pärnu maanteega paralleelne ühendustänav raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus, et vähendada Pärnu mnt liikluskoormust ja võimaldada vajaduse korral rajada Pärnu maanteele eraldi asetsev ühistranspordirada. Rekonstrueerida tuleb Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka uusi kergliiklusteid ning ühendatakse need linna ühtsesse võrgustikku.

Esialgse tulevikuvisioonina on määratud kindlaks Tallinna rööbastranspordi arendamise koridorid, mis Kristiine linnaosas kulgeksid kesklinnast piki Sõpruse pst Mustamäele, Tondilt piki Pärnu mnt või raudtee äärt Järve keskuseni või alternatiivina piki Tondi tn A. H. Tammsaare teele. Lõplikud trammikoridorid on seni siiski täpselt kindlaks määramata, sõltudes rööbastranspordi tasuvusuuringute tulemusest ning kogu linna ühistranspordi arendamisse investeerimise võimalustest.

17

Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu ehitamine, mille tulemusel paraneb tunduvalt linnaosa elukeskkond.

3.5. Elamuehitusvõimalused ja elamupiirkondade arengusuunad Kristiine üldplaneeringu lähteülesande kohaselt tuli planeeringus kaaluda elamualade tihendamise vajadust ja võimalusi, selgitada välja vabad ja alakasutatud piirkonnad ning määrata uute elamuarenduspiirkondade võimalikud asukohad.

Linnaruumi arendamise üks strateegilisi eesmärke on mitmekesistada Tallinna eluasemevalikuid, soodustada ratsionaalset maakasutust ja aeglustada valglinnastumist.

Olemasoleva olukorra ülevaadeKristiine elurajooni hulka on lisaks valdavalt elamutega hoonestatud aladele arvestatud ka haridusasutused, pargid ja linnaosas paiknevad spordirajatised. Seega on elurajooni kogupindala ligikaudu 4 km2 ja see moodustab üle poole linnaosa territooriumist. Kuna Kristiine on territooriumilt Tallinna väikseim linnaosa, kus ei ole suuremaid üldkasutatavaid haljastuid ja puhkealasid, on linnaosa asustustihedus (elanike arv linnaosa pindala kohta) näiliselt linna suurim. Võrreldes naabruses paiknevate Mustamäe ja Väike-Õismäe kompaktsete ja terviklikult planeeritud elurajoonidega on Kristiine elamualade keskmine asustustihedus ulatuslike väikeelamualade tõttu hõre, luues Kristiinest osaliselt aedlinna kuvandi.

Elurajoonis paikneb lisaks elamutele palju muude funktsioonidega hooneid ja alasid, sh büroosid, kauplusi, haldushooneid, koole, lasteaedu, väikeettevõtteid, parklaid ja üldkasutatavaid parke, mis nii teenindavad elanikke kui ka annavad neile tööd. Kokkuvõttes moodustab see traditsioonilise tihedalt läbipõimunud funktsioonidega urbanistliku keskkonna, mis loob linnaosale eelise võrreldes naabruses paiknevate ja sageli magalateks nimetatud Mustamäe ja Väike-Õismäega. Linnaosa läbivad magistraaltänavad häirivad kohati sealseid elanikke, kuid loovad eelise kiire ühenduse näol linnakeskuse ja teiste ettevõtlus-, elamis- või puhkepiirkondadega. Kokkuvõttes on see muutnud Kristiine hinnatud elurajooniks ja tõstnud sealsed kinnisvarahinnad keskmisest kõrgemale võrreldes linna vaiksemate, kuid võimalustevaesemate äärealadega.

2006. a koostatud ülevaate kohaselt on Kristiine linnaosas 14 200 eluaset, millele viimasel 5–6 aastal on lisandunud ligikaudu 800 uut eluaset. Kõigist elamutest moodustasid ühepere- ja ridaelamud jt kahekorruselised elamud ligikaudu veerandi. Ülejäänud olid 3–9-korruselised korterelamud. Ühe elaniku kohta on Kristiine linnaosas u 26 m2 elamute üldpinda, mis on ligilähedane Tallinna keskmisele. Pere- ja ridaelamutega hoonestatud territoorium hõlmab kogu linnaosa elamualadest ligikaudu 2/3. Väikeste, 1–2-toaliste korterite osatähtsus Kristiine linnaosas oli 63%, mis on pisut suurem linna keskmisest (2010. a seisuga 61%).

Tallinna kogu elamustruktuurist moodustavad korterelamud üle 95% ja nende osatähtsus on eelnevate aastate kiire ehitustegevuse tulemusel 1990. aastate algusega võrreldes isegi suurenenud. Samas moodustab Tallinna lähivaldades linnaga piirnevatel aladel ehitatud pereelamute osatähtsus kõigist viimastel aastatel ehitatud elamutest kuni poole. See iseloomustab nõudlust pereelamute järele, mis rahuldavad eeskätt lastega või kolmest põlvkonnast koosnevate liitperede vajadusi. Selle tagajärjel hajub linn naabervaldadesse

18

linnapiiriga külgnevatele aladele ning sellel on hulk negatiivseid kaasmõjusid. Kristiine linnaosa elanikkonna voolavus on suur. Üks põhjus on väikeste korterite (sh endiste nn ühiselamutüüpi hoonete) suur osakaal linnaosas ja 1–2-toaliste väikekorterite kiire lisandumine viimaste aastate elamuehituse kõrgperioodil. Et sellist suundumust tasakaalustada, on üldplaneeringu üks eesmärke soodustada linnaosa väikeelamute piirkonnas pere- ja ridaelamute lisandumist. Selleks tuleb võimaldada üksikuid suuri krunte väiksemaks jaotada ja hoonestustihedust mõõdukalt suurendada. Samuti tuleb suurendada lastega peredele sobivate kolme- ja enamatoaliste korterite osatähtsust kavandatavate korterelamute puhul vähemalt pooleni korterite koguarvust.

Tallinna arengustrateegia ja arengukava kohaselt on Tallinna kui terviku üks olulisemaid arengueesmärke elanikkonna arvu säilitamine ja mõõdukas suurendamine. Tallinna arengukavas 2014–2020 on seatud üheks eesmärgiks eluasemete valikuvõimaluse loomisel ja valglinnastumise aeglustamisel elamispinna kasvu tagamine vähemalt 1% võrra aastas. See vastab ligilähedaselt viimase 10 a keskmisele elamuehitusmahule Tallinnas ja selle tulemusel on elamispind ühe inimese kohta suurenenud 22 m2-lt 26 m2-le. Seades eesmärgiks ka Kristiine linnaosa elanike arvu säilitamise või mõneprotsendilise kasvu, tuleb tagada võimalused eluasemete hulga ligikaudu samasuguseks kasvuks järgneva paari aastakümne jooksul. Kuna viimaste aastate uusehitust arvestades on linnaosas praeguseks ligikaudu 15 000 eluruumi, peaks keskmine aastane juurdekasv olema u 150 uut eluaset, mille tulemusel lisanduks paarikümne aasta jooksul sama elanike arvu puhul Kristiinesse ligikaudu 3000 uut eluruumi.

Korterelamute rajamiseks on Tallinnas kehtestatud arvukalt detailplaneeringuid, millega on antud ehitusõigus mitme miljoni ruutmeetri elamispinna rajamiseks ja mille täielikuks valmisehitamiseks kulub enam kui kümme aastat. Elamustruktuuri tasakaalustamiseks ja väikeelamute osatähtsuse suurendamiseks on Tallinna arengukava kohaselt vaja soodustada lisaks korterelamutele ka väikeelamute, st pere- ja ridaelamute ja muude väikesemahuliste madalate elamute ehitust, mis sobiksid lastega peredele.

Kehtestatud ja koostamisel olevate suuremaid maa-alasid hõlmavate detailplaneeringute kohaselt on ehitusettevõtjatel kavas rajada Kristiine linnaossa ligikaudu paar tuhat valdavalt korterelamutes paiknevat eluaset. Nende ehitamine vältab üldisest majandusolukorrast sõltuvalt tõenäoliselt 10–20 aastat.

Kuna Kristiine väikeelamute piirkonnas on mõõdukal hulgal keskmisest palju suuremaid krunte, on kogu linna huvides võimaldada nende väiksemaks jagamist. See loob eelduse madalate pere- ja ridaelamute lisandumiseks. Kuna krundijagamise ettepaneku saab teha ainult krundiomanik, siis tegelikult lisanduvat väikeelamute arvu ei ole võimalik täpselt prognoosida. Näiteks 10–15% kruntide jagamise korral lisanduks linnaossa võimalus rajada mõnisada pere- või ridaelamus paiknevat uut eluaset. Arvestades väikeelamuehituseks sobiva maa vähesust Tallinna linnas, on see oluline täiendus.

ArengusuunadÜldplaneeringuga säilitatakse elupiirkonna väljakujunenud asustusstruktuur ja hoonestuslaad. Säilib olemasolev munitsipaallasteaedade ja -koolide võrgustik, sest kaugemas perspektiivis jääb linnaosa elanike arv samaks. Üldplaneeringuga säilitatakse ka kõik elurajooni pargid-haljakud ning planeeritakse uus park Rahumäe tee ja Tuisu tn nurgale. Elurajoonil on teiste

19

linnapiirkondadega hea ühistranspordiühendus, mida kaugemas tulevikus võidakse täiendada trammiliiniga.

Elamualade kavandamist ja elamuehitust piiravate keskkonnateguritega arvestamine Üldplaneeringus on elamualade paiknemise ja edasise arengu kavandamisel arvestatud elukvartaleid häirivate teguritega ning planeerimislahendusega vähendatud häiringute tulevast mõju. Oluline häiring on müra, mille tase on kõrge nii raudtee kui ka magistraaltänavate, eriti Endla tn ja A. H. Tammsaare tee, aga ka Sõpruse pst, Mustamäe tee ja Tondi tn ääres.

Et vältida edasist elamupiirkonna, sh väikeelamuala häirimist, kuid siiski võimaldada Kristiine linnaehituslikku arengut, on üldplaneeringuga piiritletud tõenäolised ja soovitavad muudatuspiirkonnad. Valdavalt on need magistraaltänavaäärsed lammutatud, amortiseerunud või ebaotstarbeka hoonestusega piirkonnad ning ärivööndid, mis üldistatult kajastuvad planeeringujoonisel. Nende piirkondade hoonestamisel on eesmärk intensiivistada magistraaltänavaäärse maa kasutust, et eeskätt soodustada ühistranspordi kasutamist, ja mitmekesistada piirkonna kasutusfunktsioone. Magistraaltänavaäärne kõrgem hoonestus kaitseks elukvartaleid tänavast lähtuva müra ja õhusaaste eest. Müra tõttu ei ole magistraaltänavate äärde üldjuhul kohane eluhooneid rajada, vaid sinna on otstarbekas ehitada büroohooneid või muid mitteeluhooneid, mille allkorrusel paiknevad tänavapildi rikastamiseks kaubandus- ja teenindusruumid. Kuna büroohoonete ehitamine sõltub nõudlusest, siis selle olulisel puudumisel on üldplaneeringuga üldjuhul erandina antud võimalus ehitada uutesse hoonetesse ka eluruume tingimusel, et võetakse müra leevendavaid planeeringulisi ja ehituslikke meetmeid, nii et müratase elu- ja tööruumides vastaks õigusaktidele ja standardile.

Uute elamute ehitamise võimalusedArengupiirkonnadÜldplaneeringus on tähistatud suuremad arenduspiirkonnad, mis on mõeldud põhiliselt uute korterelamute, aga ka elurajooniga seonduvate muude ehitiste rajamiseks segafunktsioonilise arengualana. Ulatuslikumad neist paiknevad Tondi endise sõjaväelinnaku maa-alal, endisel transpordiettevõtte territooriumil Mustamäe tee ääres ning Järve haigla naabruses endiste tööstushoonete alal. Uusi elamuid on võimalik rajada ka sega- või põhiliselt ärifunktsioonilistele arengualadele Pärnu mnt ja A. H. Tammsaare tee ristmiku piirkonda, Tulika–Madara kvartalisse, Tondi raudteeülesõidu naabrusse ning Endla tn ja Paldiski mnt ristmikule endiste tööstusalade uuesti kasutusele võtmiseks, samuti vähesel määral magistraaltänavaäärsesse ärivööndisse ärihoonete ülakorrustele. Üksikud täiendused on võimalikud kohati amortiseerunud hoonestuse asendamisega Metalli, Keemia ja Mehaanika tn piirkonnas. Nende alade täpsem planeerimislahendus määratakse kindlaks kogu ala või selle valdavat osa hõlmava detailplaneeringuga, võttes arvesse üldplaneeringu maakasutustingimuste peatükis toodud suuniseid.

Olemasolevate elamualade tihendamise võimalusedKuna valdav osa linnaosa territooriumist on hoonestatud, siis on uusi hooneid väljaspool arengualasid võimalik ehitada ainult üksikute ehituslünkade täitmise või amortiseerunud hoonestuse asendamisega hajusalt paiknevatel kruntidel.

Väikeelamuala on võimalik täiendada üksikute suurte kruntide jagamise ja neile pere-, rida- vm väikesemahuliste kahekorruseliste elamute ehitamisega. Väljakujunenud elamupiirkondade täiendamisel on üldpõhimõte olemasoleva tänavapildi üldilme ja elukeskkonna säilitamine ning

20

uusehitusest tingitud mõjude pehmendamine, mida võib põhjustada lisanduv elanike arv, suurenevad liiklusvood, halvenevad valgustustingimused jne.

Uue hoonestuse kavandamisel üksikute olemasolevate hoonete vahelistele kruntidele on põhimõte vältida suuri kontraste ja tagada hoone sobivus ümbruskonna väljakujunenud hoonestuslaadiga nii arhitektuurse lahenduse, st kõrguse, mahu ja välimuse, kui ka asendiplaanilise paigutuse poolest.

Planeeritud maakasutus Et vältida valdavalt pereelamutest koosneva aedlinnapiirkonna häirimist naabrusse kerkivate kõrgete korterelamutega, säilitada üldjoontes elurajooni väljakujunenud elukeskkond ning soodustada magistraaltänavatest ümbritsetud elurajoonis mitmekesisema linnakoe arengut, on Kristiine elamupiirkonnad liigitatud alal ülekaalus oleva hoonestuslaadi järgi erineva juhtotstarbega piirkondadeks:

• mitmesugust kasutust, sh korterelamuehitust võimaldav segahoonestusala (S);• valdavalt 1930. aastatel ehitatud nn Tallinna majade piirkonnaks, millest valdav osa on

käesoleva üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks alaks (Ek);• madala hoonestusega põhiliselt rida- ja pereelamutest koosnevaks aedlinnalikuks

väikeelamupiirkonnaks (Ev).

Lisaks sellele on piiratud mahus uusi elamuid võimalik rajada ka ärifunktsiooniga aladele, järgides maakasutustingimustes toodud nõudeid ja suuniseid, sh müraleevendusmeetmeid.

Elamu- ja segafunktsiooniliste alade paiknemine ja üldised maakasutustingimused kajastuvad planeeringujoonisel ja seletuskirja vastavas peatükis.

3.6. Tootmisettevõtete arenguvõimaluste säilitamine, ettevõtlus- ja tootmis-piirkondade arengusuunad

Lähteülesande kohaselt oli üldplaneeringu üks eesmärke määrata kindlaks Kadaka-Laki piirkonna ja Tondi tööstusalade edasised arengusuunad.

Ettevõtlusalade edasisel arendamisel on üldine eesmärk aeglustada tootmisega seotud ettevõtete linnast välja kolimist, mitmekesistada töökohavaliku võimalusi ja soodustada keskkonda mittehäiriva tootmistegevuse jätkumist ja lisandumist linnaterritooriumil.

Olemasoleva olukorra ülevaadeKristiine linnaosas paikneb mitu ettevõtluspiirkonda, millest suurim on ligikaudu 1,5 km2

pindalaga Mustamäe teega külgnev Kadaka-Laki piirkond. Väiksemad alad (kokku ligikaudu paarkümmend hektarit) paiknevad Tondi ja Järve asumis, Tulika-Madara tn piirkonnas ning Paldiski mnt ja Endla tn ristmikul. Maakasutuse sihtotstarbelt on ligikaudu pool tootmis- ja ettevõtlusalade territooriumist kasutusel tootmismaa ja teine osa ärimaana, mis näitab tootmisettevõtete järkjärgulist väljatõrjumist ja asendumist viimase kümnendi jooksul valdavalt kaubandus-teenindusettevõtetega.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt oli Kristiine linnaosas Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonna perspektiivseks maakasutuse juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ala. Ülejäänud väiksemad endised tööstushoonete piirkonnad, näiteks Tulika-Madara tn piirkonnas, Tondil ja

21

Järvel, olid määratletud ettevõtluse segahoonestusalana. Tallinna üldplaneeringu koostamisel arvestati paljude ettevõtete tegevuse lõppemist või teisenemist 1990. aastate majandusmuutustest tingitult, ettevõtete paiknemise killustatust ja asukoha sobivust põhiliselt teenindussektoriga seotud äritegevuseks.

2006. aastal Sihtasutus Tartu Teaduspark ja aktsiaseltsi Regio koostatud Kristiine linnaosa käsitleva uuringu kohaselt töötas linnaosas paiknevates äriühingutes kokku ligikaudu 18 000 inimest, mis tähendas, et linnaosa territooriumil ettevõtluses kokku, sh tootmises, hõivatud töökohtade arv oli ligilähedane Kristiine tööealise elanikkonna arvule. Kolmandik töökohtadest oli töötlevas tööstuses, veidi vähem hulgi- ja jaekaubanduses ning ehituses ning ülejäänud kinnisvara-, rentimis- ja äritegevuses. Kuigi praeguses majandusolukorras on ettevõtluses hõivatute koguarv ja proportsioonid muutunud ning värskem ülevaade puudub, on põhimõtteliselt otstarbekas, et nii Kristiines kui ka teistes linnaosades paikneb tasakaalustatult nii elu- kui ka töökohti, sh ka tootmises rakendatud töökohti, mis kokkuvõttes tagab kogu linna tasakaalustatud arengu ja ratsionaalse maakasutuse, säästes töölesõiduks kuluvat aega ja raha ning võimaldades erineva iseloomuga töökohtade valikut.

Arengusuunad ja planeerimislahendusKadaka-Laki ettevõtluspiirkondTallinna üldplaneeringu kohaselt oli piirkonna juhtotstarbeks tööstusettevõtete ala, mida Mustamäe tee ja Kadaka tee poolt ümbritses magistraaltänavateäärne ärivöönd. Nüüdseks on magistraaltänavate ärivöönd valdavalt valmis ehitatud. Paljud tööstusettevõtted on asendanud senise tootmisfunktsiooni muude, põhiliselt äritegevusega seotud valdkondadega, mille tulemusel on piirkonnas arvukalt jae- ja hulgikaubandusettevõtteid ning bürooehitisi, kus leidub arvukalt töökohti.

Et Kadaka-Laki piirkond on üldplaneeringus jätkuvalt määratletud tootmis- ja ettevõtlusalana, on võimalik seal vahepeal taandunud tootmist jätkata ja alustada uuega.

Piirkonda ümbritsevate magistraaltänavate äärde on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja äripindade tegeliku nõudluse suundumusega kavandatud magistraaltänavate ärivöönd, kuid ärihooned võivad paikneda ka mujal. Ärivööndi põhiline eesmärk Mustamäe ja Kadaka tee ääres on elavdada linnapilti ning tagada elanikele turvaline ja hubane liikumine ka õhtutundidel, kui enamik piirkonna tootmisettevõtteid on tegevuse lõpetanud.

Et vältida konflikte, mida võib põhjustada tööstusettevõtete lähedus elamutele, ei ole Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonda uusi elamualasid kavandatud. Ka ei lubata neid kavandada detailplaneeringutega. Ettevõtlusala põhjaküljel paiknevat Mustjõe väikeelamupiirkonda ei ole võimalik tööstuse häiriva mõju eest kaitsta haljastatud puhvervööndiga. Seetõttu on üldplaneeringu maakasutusplaanil ja piirangute joonisel piiritletud ligikaudu 50 m laiune vöönd, kuhu on soovitatav rajada pigem büroohooneid kui tootmisobjekte ja kuhu ei ole lubatud rajada ettevõtteid, mis võivad häirida elamupiirkonda nt müra, vibratsiooni ja lõhnaga või öisel ajal kauba laadimisega.

Teised väiksemad ettevõtlusaladKristiine linnaosa teised olemasolevad väiksemad ettevõtlusalad paiknevad hajutatult ning on valdavalt koondunud raudteeäärsesse vööndisse.

22

Üldplaneeringuga on lisaks Kadaka-Laki piirkonnale määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus- ja tootmisalaks veel raudteega külgnevad alad Madara tänava ja Järve alajaama naabruses. Sellega on välistatud võimalus ehitada elamuid raudteest põhjustatud müra, vibratsiooni jt keskkonnahäiringute mõjualas. Ülejäänud juhtudel on endised valdavalt tööstushoonetega piirkonnad, mis on Tallinna üldplaneeringus määratletud ettevõtluse segahoonestusaladena, käesolevas linnaosa üldplaneeringus määratletud segahoonestusala juhtotstarbelisena. See võimaldab määrata neile detailplaneeringuga palju erinevaid kasutusfunktsioone, sh elamu- ja ärifunktsiooni.

Lisaks tootmis- ettevõtlusaladele paikneb ja säilib arvukalt töökohti veel äri- ja segafunktsioonilistel aladel, samuti Rahumäe tee ääres eriotstarbelistel aladel, mis kõik asuvad ühistranspordiga magistraaltänavate vahetus läheduses ja kuhu pääseb selle tõttu hästi kõigist linnapiirkondadest.

Ettevõtlus- ja tootmisalade asukohad kajastuvad planeeringujoonisel ja üldised maakasutustingimused on toodud eraldi peatükis.

3.7. Keskuste struktuur ja ärifunktsiooniliste alade arengusuunad Planeeringu lähteülesande kohaselt tuli tugevdada linnaosa tõmbekeskuse funktsioone lisaks praegustele tõmbekeskustele ka Mustamäe tee piirkonnas, kus on elu- ja töökohtade tihedus linnaosa suurim.

Äripiirkondade kavandamise strateegiline eesmärk on tagada teenuste ühtlaselt hea kättesaadavus kogu linnaosa territooriumil ning lisanduvate töökohtade paiknemine elurajoonide naabruses ja nende hea ühistranspordiühendus.

Olemasoleva olukorra ülevaadeKristiine linnaosa suuremad jaekaubandus- ja teenindusettevõtted ning paljusid töökohti sisaldavad büroohooned on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus kajastuvate magistraaltänavaäärsete ärivöönditega nüüdseks koondunud põhiliselt kolme piirkonda ehk nn tõmbekeskusse. Need on äsja laienenud Kristiine keskus, intensiivse äritänavana toimiv Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee – Tondi tn ristmiku piirkond. Tulevikus lisandub suurem äri- ja eluhooneid sisaldav keskus Tondi raudteeülesõidu naabrusse endise farmaatsiatehase asemele ja Endla tn – Paldiski mnt ristmikule. Järk-järgult on kaubandus- ja teenindusfunktsioon ja ärihooned koondumas ka Sõpruse pst kui linnaosa olulisima peatänava äärde. Linnaosa elanike teenindusvõimalusi rikastab ka kahe linnaosa piiril paiknev Järve keskus, kuid raudteest tingitud eraldatuse tõttu külastavad Kristiine linnaosa elanikud seda praegu vähe. Järve keskuse naabrusse praeguse automüügikeskuse alale on teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” lubatud rajada kõrghooneid. Selle tulemusel võib Pärnu mnt äärde lisanduda u 100 000 m2 äri- ja elamupinda ning arvukalt töökohti. Järve keskuse piirkonna seotus Kristiine linnaosaga paraneb Tervise tn – Viljandi mnt ühenduse rajamisega.

Nendesse piirkondadesse koondub valdav osa linnaosas paiknevatest suurtest kauplustest ja teenindusettevõtetest, sh apteekidest, pangakontoritest ja sideteenuste pakkujatest. Kaubanduskeskused, mille teenindusraadius on ligikaudu 1 km, katavad kogu linnaosa. See tähendab, et kauplusesse jõuab jalgsi 10 minutiga ning põhimõtteliselt ei ole vaja poes käimiseks autot kasutada. Kõigil aladel on linnaosast laiem mõjuala hea logistilise asukoha

23

tõttu ning soodne ühistranspordiühendus, mis toetab piirkonnas paiknevate ettevõtete konkurentsivõimet. Vähesel määral jääb suurte kaubanduskeskuste mõjualast välja Nõmme tee ja Tondi reisirongide peatuskoha vaheline ala. Seda leevendab aga Nõmme tee ja Tedre tn ristmikul paiknev kohaliku tähtsusega keskusepiirkond ning tulevikus Tondi reisirongide peatuskoha naabruses välja arendatav ärikvartal.

Aastatel 2003–2010 on kogu Tallinna rajatud keskmiselt 0,5 mln m2 kaubanduspinda ning u 0,8 mln m2 büroosid. Lähtudes Kristiine linnaosa suurusest ja arvestades kesklinna lähedust, peaks järgneva paarikümne aastaga lisanduma Kristiine linnaossa arvestuslikult kümnendik kogu linna prognoositavast ehitusmahust ehk 0,3–0,4 mln m2 kaubandus- ja büroohooneid, eeldades eelneva kümnendi keskmise ehitustempo jätkumist.

Arengusuunad ja -põhimõttedÄripiirkondade planeerimisel ja täiendamisel on üldine eesmärk luua selliseid polüfunktsionaalseid piirkondi, kus paikneb lisaks töökohtadele eluruume, et ala ei tühjeneks õhtutundidel pärast tööpäeva või kaubandus-teenindusasutuste lahtiolekuaega täielikult.Planeeringu koostamisel oli üldpõhimõte, et need alad paikneksid magistraaltänavate ääres, sh ärivööndis. See tagaks juurdepääsu ühistranspordiga ja väldiks olemasolevates vaiksetes elamukvartalites ebamugavuste põhjustamist suureneva külastajate hulga ja autoliiklusega.

Uute kompaktsete büroo- ja ärikeskuste arengupiirkonnad on kavandatud vastavuses Tallinna üldplaneeringuga asukohtadesse, mis on teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud kõrghoonete piirkonnaks, nagu Tondi rongipeatuse lähedusse, Endla tn – Paldiski mnt – Mustamäe tee nurgale osaliselt lammutatud tootmishoonete asemele, Pärnu mnt äärde A. H. Tammsaare tee ristmiku piirkonda ning Järve kaubanduskeskuse naabrusse. Kokku on võimalik nendele jt üldplaneeringus piiritletud arengualadele kehtestatud või koostamisel olevate detailplaneeringute kohaselt rajada 0,4–0,5 mln m2 äripindu. See rahuldab või ka ületab prognoositava vajaduse kaubandus- ja büroohoonete järele ning võimaldab muuta endise kasutuse minetanud tööstusalad nüüdisaegseks tihedaks mitmefunktsiooniliseks linnakvartaliks.

Üldplaneeringus on määratud kindlaks ka Tallinna üldplaneeringu kohane ja kõrghoonete teemaplaneeringuga täpsustatud magistraaltänavate ärivöönd Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst äärde, kus asukohast ja keskkonnamõjudest tingituna tuleb üldjuhul eelistada ärifunktsioonilist maakasutust.

Ärivööndis on eelistatud põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtete, büroo- jm mitteeluhoonete rajamine, et elavdada tänavapilti ja säästa kvartali sees paiknevat elurajooni norme ületavast liiklusmürast ja õhusaastest. Ärivööndis (välja arvatud Mustamäe tee lääneküljel paikneva ettevõtlus- tootmisala piires) ei ole müraleevendusmeetmete võtmise korral üldjuhul välistatud ka eluruumide rajamine kõrgematele korrustele, kui kogu ulatuses ärifunktsiooni kasutus ei osutu majanduslikult põhjendatuks.

Suurte tõmbekeskuste ja ärivööndite kõrval on vaja soodustada ka väikeste lähikeskuste ehk naabruskonda teenindavate väikekaupluste ja -teeninduse säilimist ning arendust magistraaltänavate ja elavama jalakäijate liiklusega piirkondades, sh ühissõidukipeatuste

24

läheduses. Selleks loob eelduse segafunktsioonilise ala juhtotstarve, mis on määratud üldplaneeringus piki kõiki olulisemaid tänavaid.

Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamiseks tulevikus on reserveeritud territoorium ja kehtestatud detailplaneering Mustamäe tee ääres Charlottenthali pargi naabruses.

3.8. Linnale kuuluvate haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste asukohad Munitsipaalkoolid ja -lasteaiadKristiine linnaosas on kaks munitsipaalgümnaasiumi ja 11-lasteaeda. Kahes gümnaasiumis on kokku ligikaudu 1500 õpilaskohta. Tallinna Haridusameti hinnangul rahuldab see piirkonna tegeliku vajaduse, arvestades Kristiine paiknemist tiheda koolivõrguga kesklinna ja Mustamäe linnaosa vahetus naabruses (Mustamäe koolikohtade arv ületab õpilaste arvu). Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa piiril Paldiski mnt ääres paikneb osaliselt ka Kristiine piirkonda teenindav Mustjõe gümnaasium. Kristiine munitsipaallasteaedades on kokku ligikaudu 1600 kohta.

Tuginedes Tallinna demograafilisele prognoosile ja võimalikule uuselamuehitusele, mille koostoimena linnaosa rahvaarv jääb tulevikus samaks või suureneb õige vähe, ning arvestades vaba territooriumi puudumist linnaosas, ei ole linnaossa kavandatud uusi munitsipaalkoole.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2013 määrusega nr 23 kehtestatud „Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmile 2013–2021 „Lasteaiakoht igale lapsele“” on Kristiine linnaossa Tuisu tänava äärde kavandatud rajada uus lasteaed. Samuti kavandatakse vaba ruumiressursi kasutuselevõttu või tervikrenoveerimist mitmes lasteaias, mille tulemusena kohtade arv linnaosa koolieelsetes lasteasutustes tervikuna kasvab, rahuldades nii demograafilisest situatsioonist kui ka vahepealsest intensiivsest elamuehitusest põhjustatud ajutist vajadust.

Uute kompaktsete elamuarendusprojektide puhul, mille tõttu linnaossa lisandub lühikese aja vältel 2000 või rohkem elanikku, võib põhimõtteliselt osutuda vajalikuks arendusprojekti raames väiksema lasteaia rajamine või selleks krundi reserveerimine. See täpsustub konkreetse detailplaneeringu koostamisel.

KultuuriasutusedÜldplaneeringus on Mustamäe teel Charlottenthali pargi naabruses määratud ja reserveeritud ala linnaosa uue vabaajakeskuse rajamiseks. Seni puudub linnaosas ruumikompleks, mis võimaldaks korraldada suuremaid kultuuriüritusi. Asukoha määramisel on lisaks vaba maa olemasolule arvestatud ka seda, et Mustamäe tee piirkonna elanike asustustihedus on seoses 1970.–1980. aastatel rajatud 5–9-korruseliste elamukvartalitega linnaosa suurim. Vabaajakeskuse funktsioone täitva tõmbekeskuse loomisele Mustamäe tee piirkonda aitab kaasa ka naabruses asuv huvikeskus Kullo, mida põhimõtteliselt võib tulevikus vajaduse korral laiendada. Ka kulgeb piki Mustamäe teed palju ühissõidukiliine, mis hõlbustab juurdepääsu kultuuriasutusele nii kesklinna kui ka Mustamäe suunalt.

Spordihooned ja -rajatisedÜldplaneeringuga säilitatakse Kristiine linnaosas olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad. Tulenevalt linnaosa tihedast hoonestusest ja vabade rekreatiivalade puudumisest on vaja need alad säilitada ka tulevikus põhiliselt spordi- või muude vaba aja veetmisega

25

seonduvate ehitiste otstarbeks, sõltumata kinnistu omandivormist. Nende alade otstarbe muutmine detailplaneeringuga senisest kasutusest märkimisväärselt erinevaks (nt elamu- või ärihoonete ehituseks) ei ole üldjuhul vastuvõetav.

3.9. Eriotstarbeliste alade arengusuunadRiigikaitselised alad ja siseministeeriumi haldusalas olevate ehitiste maa-alad Rahumäe tee ääres säilitatakse vajadust mööda väljakujunenud asukohas. Kui eriotstarbeline kasutus tulevikus vajalikuks ei osutu, võib ala kasutada ümbritseva maakasutusega kooskõlas olevaks ja seda mittehäirivaks tegevuseks, lähtudes kogu ala hõlmavast detailplaneeringust. Mustamäe tee ja Marja tn ristmiku piirkonnas paiknev riigikaitseline ala on määratletud äri- ning ettevõtlus- ja tootmisala juhtotstarbelisena, mis võimaldab sinna senise kasutusfunktsiooni lakkamisel rajada kõiki hooneid peale elamute. Rahumäe tee äärsetele seni riigikaitselistele, kuid lähitulevikus osaliselt muutuvatele aladele on määratud segahoonestusala juhtotstarve.

3.10. Üldkasutatavate puhkealade (parkide-haljakute), õuealade ning tänava haljastuse arengusuunad

Kristiine linnaosas on piiratud koguses parke jm üldkasutatavaid haljasalasid. Linnaosa rikkalikult haljastatud üldmulje loob väikeelamupiirkonna aedades ning korterelamute ja ühiskondlike hoonete kruntidel kasvav (kõrg)haljastus, mille säilimine on tagatud eeskätt hoonestusalade detailplaneeringutele seatud krundi haljastatud pinna osatähtsuse nõude kaudu. Üldplaneeringu haljastuse osa lahenduses ja maakasutus-ehitustingimustes on kasutatud teemaplaneeringu „Tallinna rohealad” tööversioonis toodud lähtematerjale ja arengusoovitusi.

Üldkasutatavad pargid ja suuremad haljakudÜldkasutatavate parkide-haljakute kui puhkealade osatähtsuse suurendamiseks sobivat vaba territooriumi linnaosas napib. Puudub ka võimalus siduda väikesed elurajooni pargid ühtseks rohevõrgustikuks nende hajusa paiknemise tõttu. Üldjuhul pole otstarbekas võõrandada elurajooni kitsaste juurdesõidutänavate maa-ala laiendamiseks tänavaäärsete elamute valdavalt haljastatud eesaedu, et rajada avalikke puiesteid vm rohekoridori elemente. Haljastu põhilise ühendajana toimivad Kristiine elurajooni, eriti väikeelamupiirkonna aiad ja õuealad ning kohatine olemasolev tänavahaljastus.

Üldplaneeringuga on säilitatud kõik linnaosa pargid ja haljasalad, millest suuremad on järgmised:

1. Chederhelmi park Mooni tänaval;

2. Löwenruh’ park Mustamäe teel (looduskaitse objekt);

3. Tondimõisa park Nõmme tee ja Tondi tn vahelisel alal;

4. Räägu park Nõmme teel;

5. Sõjakooli park Tondi kasarmute alal;

6. Charlottenthali park Mustamäe teel.

Linnaosa üldkasutatavate haljasalade pindala suurendamiseks on kavandatud uus park Rahumäe tee ja Tuisu tn nurgale, et säilitada olemasolevat kõrghaljastust, täiendada kodulähedasi lõõgastusvõimalusi Järve piirkonna elukvartalites ning mitmekesistada tänavapilti tiheda hoonestusega linnapiirkonnas. Lisaks on määratud Mustamäe tee ääres Charlottenthali pargi rajamiseks ala, mis külgneb linnaosa kavandatava vabaajakeskusega. Kuigi park ei sobi

26

suure magistraaltänava äärse asukoha tõttu vaikseks puhkuseks, täiendab see siiski linnaosa piiratud haljasalade pindala ning tasakaalustab ja pehmendab tiheda hoonestusega magistraaltänavaäärset tehiskeskkonda. Uute parkide detailsem kujundus töötakse välja haljastusprojekti raames. Suuremaks täiendavaks üldkasutatavaks haljastuks on määratud veel linnaosa kagupiiril Rahumäe kalmistu, raudtee ja perspektiivse Viljandi mnt – Tervise tn ühendustee vaheline väike, u 1 ha suurune maa-ala, mis jääb valdavalt kalmistu muinsuskaitseala vööndisse ning eraldab haljaspuhvrina kalmistut Järve haiglast ja selle vastu rajatavast perspektiivsest elamukvartalist. Territooriumi väiksuse ja alal varem paiknenud raudteeharude tõttu kajastus see Tallinna üldplaneeringus liiklusmaana.

Parkide jm suuremate üldkasutatavate haljasalade asukohad kajastuvad üldplaneeringu joonisel.

ÕuealadKristiine linnaosa 4–9-korruseliste korterelamute kvartalites, mis on valdavalt vaba planeeringuga, on paljud suuremad õuealad ümbritsevate elamute ühiskasutuses. Need elamukvartalid on rajatud valdavalt 1970. aastatel ühtse tervikliku detailplaneeringu alusel kooskõlas sel ajal kehtinud linnaplaneerimisnormidega, arvestades muuhulgas insolatsiooninõudeid ning haljastatud puhkealade, parklate jm taristu vajadust korteri kohta. Õuedes asuvad laste mänguväljakud, elanike autoparklad, jäätmemahutid, pesukuivatusraamid jm elanikele vajalik. Enamiku õuealast moodustab puude, põõsaste, murupinna ja väikevormidega puhkealaks kujundatud haljak. Korterelamute õuealad koos seal kasvava kõrg- jm haljastusega moodustavad suure osa linnaosa haljastusest ning nende säilimine ka tulevikus on vajalik, et tagada nii ümbritsevate hoonete elanike kodulähedased puhkevõimalused kui ka kogu linnaosa haljastatud üldmulje. Õuealadel on võimalik teha väiksemaid ümberkorraldusi seoses muutunud taristuvajadusega (nt jäätmemajade ehitus või parklate ja mänguväljakute laiendus), mida tuleb üldjuhul teha tervikliku õueala planeeringu või heakorrastamiskava alusel, säilitades maksimaalselt olemasolevat haljastust, sh eriti kõrghaljastust. Nende alade hoonestamist tulevikus ei kavandata.

Üldplaneeringu maakasutusjoonisel on neile korterelamupiirkondadele määratud üldistatult segafunktsioonilise ala juhtotstarve. See hõlmab kogu piirkonda, eristamata hoonealust maad õuealast territooriumide väiksuse ja hajutatuse tõttu.

TänavahaljastusTänavahaljastusena käsitatakse tänava maa-alal (liiklusalal) või vahetult sellega külgneval alal paiknevat haljastust, mis võib koosneda puiesteest, üksikpuudest, põõsastikust või murupinnast.

Tänavahaljastus aitab ühendada linnaosa rohevõrgustiku osi, moodustab füüsilise barjääri sõidu- ja kõnnitee vahele, vähendab magistraaltänavatel tuulekoridoride teket, summutab müra ja parandab õhukvaliteeti. Tänavahaljastus kujundab tänavaruumi, luues hubasust ja andes tänavatele inimlikuma mõõtme. Linnaosa haljastatud üldmulje säilitamiseks ja tugevdamiseks säilitatakse magistraaltänavate ja elurajooni juurdesõidutänavate maa-ala ääristavad olemasolevad puiesteed ja/või haljasribad (nt Sõpruse pst, Mustamäe tee ja Paldiski mnt teatud lõikudel, Tedre, Räägu, Kibuvitsa, Vuti jm tänavatel). Kohtades, kus see on tänavate laiuse ja taristu paigutuse tõttu võimalik, suurendatakse järk-järgult tänavahaljastuse hulka ja võimaluse korral rajatakse väikesi taskuparke, sh Kadaka-Laki ettevõtluspiirkonnas. Asukohale sobivaim

27

haljastustüüp, milleks sõltuvalt konkreetsetest rajamistingimustest võivad olla puud, põõsad või murupind (eelistada tuleks kõrghaljastust koos madalhaljastusega), valitakse detailplaneeringu, teeprojekti või konkreetse haljastusprojekti staadiumis. Tallinna Keskkonnaamet on koostöös linnaosavalitsuste haljastusspetsialistidega koostanud ka istutuste kava, mille alusel määratakse iga-aastase tänavamaa-alade täiendusistutuse konkreetsed asukohad ja tingimused.

Üldplaneeringu joonisel on skemaatiliselt tähistatud tänavad, kuhu tänavate ehituse või rekonstrueerimise puhul ning külgnevale alale koostatavate detailplaneeringute raames tuleb kavandada uut tänavahaljastust, sh taskuparke.

3.11. Tänavavõrgu, ühissõidukiliinide ja liikluskorralduse arengusuunad

Liiklus- ja tänavaruumi kavandamisel ja kujundamisel on eesmärk luua tasakaalustatud, ohutu ja mugav liiklus- ja tänavaruum kõigile liiklejarühmadele ning eelisarendada säästlikke liiklemisviise.

Magistraal- ja kõrvaltänavadTuginedes Tallinna üldplaneeringule, on Kristiine linnaosa üldplaneeringus uueks perspektiivseks magistraaltänavaks määratud Laki ja Humala tn, mis moodustavad tulevikus olulise osa Tallinna terviklikust liiklusskeemist ja magistraaltänavavõrgustikust. Laki tn maa-ala piisava laiuse tõttu on vaja ainult tänav rekonstrueerida. Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt oli sellele tänavale määratud ka raskete veoste marsruut. Ohtlike veoste marsruudiks oli määratud piki linnaosa piiri kulgev Paldiski mnt. Käesoleva üldplaneeringuga ei muudeta varem kavandatud marsruute.

Erinevalt Tallinna üldplaneeringust on koostatavale Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringule tuginedes määratud Kristiine linnaosa üldplaneeringus kindlaks ligikaudne Tervise tn ja Viljandi mnt ühenduskoridor. Selle asukoht kajastub üldplaneeringujoonisel ja selle põhieesmärk on vähendada Nõmme keskuse liikluskoormust ning tagada Pärnu mnt ja Mustamäe-Õismäe suuna parem sidusus.

Uued kõrvaltänavad ehk juurdesõidutänavad on planeeritud rajada: • raudteemaa-ala idaküljele Tondi raudteeülesõidu ja Järve keskuse vahelises lõigus

Pärnu mnt liikluskoormuse leevendamiseks ja ühissõidukiraja rajamiseks;• Järve tn pikendamiseks perspektiivse Viljandi mnt – Tervise tn ühenduseni;• Elektroni tn pikendamiseks Järve tänavani;• Tuisu tn pikendamiseks Retke teeni;• Ülase tn pikendamiseks Madara tänavani;• Kotka ja Tehnika tänava ühenduseks nn raudteekolmnurgas Flora staadioni põhjaküljel;• Tondi tn ja Pärnu mnt äärse ettevõtlusala ühendamiseks raudtee alt (vastavalt Tondi ja

Seebi tn ning raudtee vahelist ala hõlmavale detailplaneeringule).

Nende tänavate rajamine täidaks planeeringu lähteülesandes seatud eesmärgi tagada linnaosa parem sidusus ja hõlbustaks ka jalakäijate liiklust, tagades suurte varem suletud tööstus- ja sõjaväealade jaotamise linnaosale iseloomulikeks väiksemateks kvartaliteks.

28

Üldplaneeringus on kajastatud ka perspektiivne Tondi tn ja raudtee eritasandiline ristmik, mille konkreetne lahendus on ristmiku projektiga varem kindlaks määratud. Samuti on skemaatiliselt kajastatud perspektiivne A. H. Tammsaare tee ja Tondi tn kahetasandilise ristmiku ligikaudne asukoht, mis on vajalik A. H. Tammsaare tee liikluse tulevikus sujuvamaks muutmiseks.

Jalakäijate olulisemad ülekäigukohad magistraaltänavatest on valdavalt reguleeritud valgusfooridega. Uued ületuskohad rajatakse vajadust mööda, lähtudes võimalikest linnaehituslikest muutustest ja piirkonna liiklusanalüüsi tulemustest liikluskorraldusprojektide raames.

ÜhistransportTallinna ühistranspordisüsteem hõlmab kogu linna. Kristiine on tihedalt kaetud ühissõidukiliinidega, sh suure veovõimega trolliliinidega, mis tagavad kiire ja mugava ühenduse linnakeskuse, Mustamäe, Õismäe ja Kopli suunal. Lisaks paikneb linnaosa idaküljel raudtee, mis võimaldab linna- ja riigisisest ühistransporti tulevikus veelgi paremini lõimida.

Trolli- ja bussiliinid kulgevad piki olemasolevaid magistraaltänavaid, mis üldplaneeringu kohaselt kõik säilivad. Pärast Tervise tn – Viljandi mnt ühendustee ehitamist ning Humala ja Laki tn rekonstrueerimist magistraaltänavaks on ka neile võimalik kavandada ühissõidukiliin.

Trolli- ja bussiliinide paiknemine üldplaneeringu joonistel ei kajastu. Linna üldisest liikluskorraldusvajadusest lähtudes võidakse aja jooksul liine ja ühissõidukipeatusi ka ümber paigutada. Eriti oluline on luua uus bussiliin piki Linnu teed Tondi tänava ja Mustamäe tee vahele. Sellega tagatakse linnaosa mugav ja kiire põiksuunaline ühistranspordiühendus, soodustades muuhulgas Kristiine elamupiirkonna äärealadel paiknevate vabaajakeskuse piirkondade tihedamat kasutust eri vanuserühmade, sh laste ja eakate poolt.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt oli piki Endla tn ja Sõpruse pst kavandatud ida-läänesuunaline trammikoridor. Järgnevatel aastatel on kogu linna ühtse elektritranspordisüsteemi ühe võimaliku arendusvariandina kaalutud muuhulgas olemasoleva trammitee pikendamist Tondilt piki Pärnu maanteed või raudtee äärt Järve keskuseni, alternatiivina ka piki Tondi tn Mustamäele. Üldplaneeringus on skemaatiliselt kajastatud võimalikud perspektiivsed trammikoridorid piki Sõpruse pst ja Pärnu mnt. Kuigi need tänavad on kavandatud piisava laiusega ja neile on võimalik tulevikus trammiliinid rajada, tagab perspektiivsete trammiteede skemaatiline kajastamine üldplaneeringus nende tänavate rekonstrueerimise või oluliste liikluskorraldusmuudatuste puhul selle aspekti arvestamise. Trammiliinide rajamise aega kindlaks määratud ei ole.

Linna ühistranspordi ja riigisisese reisirongiliikluse paremaks ühitamiseks on koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga määratud kindlaks uue võimaliku rongipeatuse skemaatiline asukoht Järve keskuse naabruses.

Järve keskuse lähedusse jaama ehitamine koos trammiliini pikendamisega tulevikus ning „Pargi ja sõida” süsteemi rakendamisega soodustab ühistranspordi kasutuse suurenemist. Samuti soodustab see Järve keskuse piirkonna arengut vastavalt teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kavandatule, mille kohaselt Pärnu mnt äärde võib lisanduda tulevikus palju uusi kõrgeid büroo- ja ka eluhooneid.

29

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel on alustatud senise Lilleküla jaama asemele Endla viadukti naabrusse uue ühistransporditerminali, sh uue rongipeatuse rajamise võimaluste väljaselgitamist ning selleks on korraldatud ideekonkurss. Uues peatuskohas oleks lisaks linnalähirongidele võimalik peatuda ka teistel riigisisestel rongidel ning see tagaks mugava ümberistumise Endla viadukti ja Taksopargi ristmiku ümbruses liikuvatele ühissõidukitele. Seoses sellega võivad muutuda ka bussi- ja trollipeatuste asukohad, kuid täpne lahendus määratakse kindlaks eraldi tööga.

Üldplaneeringus on piiritletud Järve uue rongipeatuse umbkaudne asukoht, kuid peatuse täpne paiknemine ja selle rajamise tehnilised üksikasjad täpsustuvad töö edasises staadiumis.

KergliiklusÜldplaneeringus on kajastatud olemasolevad ja varem kavandatud kergliiklusteed ning määratud kindlaks uued kergliiklusteede koridorid, mis hõlbustaksid linnaosasisest liikumist ning tagaksid sidususe linnakeskuse, naaberlinnaosade, suurte puhkealade ja ülelinnalise kergliiklusteede võrgustikuga. Uued kergliiklusteed on määratud kulgema piki Endla ja Tedre tänavat, Linnu teed ja raudteeäärset vööndit (piki Kotka, Seebi, Alajaama ja Järve tänavat), luues ka parema linnaosasisese põiksuunalise ühenduse ning võimaldades suunduda Nõmme ja Stroomi metsa puhkealadele. Planeeringus on määratud perspektiivse kergliiklustunneli asukoht Ülase tn pikendusena, mis võimaldab ohutut pääsu teisele poole raudteed, sh liikuda piki vähese liiklusega Wismari tänavat otse kesklinna. Valminud on tunnel Lilleküla rongipeatuse naabruses. Jalakäijate ohutuse seisukohalt on oluline rajada väikeelamupiirkonda kõnniteed. Kuna piirkonna kõrvaltänavad on kohati kitsad ja ääristatud sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks vajalike lahtiste kraavidega, tuleb nende tänavate rekonstrueerimisel märgistada sõidutee ääres vastavalt võimalustele optimaalse laiusega kõnniteeriba. Eriti vajalik on rajada või markeerida kõnniteed tiheda liiklusega Linnu teel ning Mooni, Käo, Tüve, Veskimetsa, Tuule, Räägu ja Lõokese tänaval. Oluline on jätkata seni juba laialdaselt rakendatud autode kiirust ohjeldavate meetmete kasutust, nagu kiiruspiirangud (kuni 30 km/h), parema käe reegel, tõstetud tasapinnaga ristmikud, künnised ja tänavate kohatised kitsendused. Vajaduse korral tuleb vabaplaneeringulistes jm ühiskasutuses olevate hoovidega korterelamupiirkondades laiendada õuealana märgistatud piirkondade ulatust.

Uute magistraal- ja kõrvaltänavate, perspektiivsete rööbassõidukiliinide ning kergliiklusteede asukohad kajastuvad planeeringujoonisel.

Parkimine Parkimisprobleemide lahendamiseks Kristiine linnaosa 5–9-korruselistes tihedates korterelamukvartalites ei ole häid võimalusi analoogiliselt linna teiste sarnase ehituslaadiga piirkondadega. Eriti raskendatud on parkimine nn Marja kvartalis (Kuldnoka, Tedre, Kirsi ja Sõstra tn ümbruses), sest sobivat vaba munitsipaalmaad, millele rajada uusi autoparklaid, sh laiendada ümbritsevaid tänavaid, on piiratud ulatuses. Ka ei soodusta kõrge pinnaveetase Kristiine valdaval alal maa-aluste parklate rajamist. Kuna linnaosas on hea ühistranspordiühendus, tuleb selles piirkonnas elades parkimisvõimaluse piiratusega arvestada. Marja kvartali piirkonna parkimisvõimalusi on põhimõtteliselt võimalik leevendada naabruses Kadaka-Laki ettevõtlusalal paiknevate tasuliste parklate kasutusega. Vähesel määral (ligikaudu 200–250 kohta) on parkimisalasid võimalik laiendada Tedre, Kuldnoka, Sõstra, Välja ja Kirsi tn elamute üldkasutuses õuealade arvelt.

30

Lisaks on võimalik parklaid rajada veel Seebi tn piirkonda (u 250 autole) ning Nõmme teel ja Kõrgepinge tn piirkonnas paiknevate korterelamute õuedesse (kokku ligikaudu 200 autole).

Uute hoonete kavandamisel ja planeerimisel tuleb arvestada parkimisvajaduse täieliku tagamise nõudega planeeritaval ja arendataval territooriumil ning lähtuda parkimiskohtade arvutamisel Tallinnas kehtivatest õigusaktidest. Olemasolevate (valdavalt 4–9-korruseliste) korterelamute õuealadele lisaparkimiskohtade kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada õuealal kasvavat haljastust, eriti kõrghaljastust.

3.12. Tehnovõrgud

ÜLDOSAKristiine linnaosa perspektiivsete tehnovõrkude skeemi on koostanud AS Infragate Eesti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel töövõtulepingu nr 5-21/183 (665-08) alusel.

Töö teostamisel on võetud aluseks riigihanke „Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosade peamiste perspektiivsete tehnovõrkude skeemi koostamine” lähteülesanne.

Töös käsitletakse Kristiine linnaosa olemasolevaid ja perspektiivseid tehnovõrke ja muid tehnovõrkudega seotud rajatisi. Olemasolevad rajatised on näidatud plaanil õigetes asukohtades vastavalt võrguettevõtetelt saadud informatsioonile, kavandatud trassid on näidatud võimalike trassikoridoridena. Jooniste alusena on kasutatud Tallinna linna alusplaani mõõtkavas 1 : 2000.

Töös on lahendatud taristu järgmised osad: • veevarustus;• kanalisatsioonivarustus;• sademeveekanalisatsiooni varustus;• elektrivarustus;• tänavavalgustus;• sidevarustus;• soojusvarustus;• gaasivarustus.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu tehnovõrkude peatükk on kõikide tehnovõrkude valdajatega eraldi iseseisva tööna kooskõlastatud.

KRISTIINE LINNAOSA ARENGUALADKristiine linnaosas on ette nähtud kaheksa perspektiivset arenguala, millest äri- ja eluruumide ligikaudne suletud brutopind moodustab vastavalt 470 000 ja 220 000 m2. Nimetatud aladel on algatatud või lähiminevikus kehtestatud 13 suuremat detailplaneeringut, mille tehnovõrkude koondplaanid on kantud arenguskeemile. Arengualad on ette nähtud olemasoleva hoonestusega piirkondades – valdavalt endistes tööstuskvartalites.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOONTallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 otsusega nr 103 kehtestatud „Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondade ja nende piiride kirjelduste kehtestamine“ järgi on Tallinna linnas kehtestatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad ja antud nende piiride kirjeldused. Tallinna haldusterritooriumil on kinnitatud üksteist ühisveevarustuse

31

ja kümme ühiskanalisatsiooni tegevuspiirkonda, millest Kristiine linnaosa territooriumile jääb vaid Tallinna põhitegevuspiirkond.

3.12.1. Veevarustus

Olemasolev olukordLinnaosa veevarustuses kasutatakse Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud pinnavett. Linnaosa kuulub Tallinna II astme survetsooni, kus vajalik veesurve tagatakse Ülemiste veepuhastusjaamas paikneva II astme pumplaga. Linnaosa veevõrgul on kolm ühendust Kesklinna veevõrgu magistraaltorustikega, mis samuti varustavad piirkonda veega. A. H. Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmiku läheduses paikneb Tondi III astme pumpla, mis varustab veega Mustamäe ja Haabersti linnaosa. Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega.

Linnaosas on olemas ühisveevarustuse puurkaevud, mis on reservis ja kasutatavad hädaolukorra korral (Tallinna linna veevarustussüsteemiga seotud pinnaveeallikate reostus, mille tulemusena tuleb veepuhastusjaama töö ajutiselt peatada ja minna üle täielikule põhjaveega varustamisele). Linnaosa ühisveevarustuse puurkaevud ja hädaolukorra veevarustuse mõttes kõige olulisemad lokaalvõrku ühendatud puurkaevud on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabelis ei ole esitatud väiksema tähtsusega – ühe kinnistu tarbeks rajatud ning eraomanduses olevaid puurkaeve. Täielik loetelu puurkaevudest, mida saaks võimaluse korral kasutada hädaolukorra veevarustuse tagamiseks, on esitatud töös „Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava”. Loetletud puurkaevud tuleb säilitada.

Tabel 3. Kristiine linnaosa säilitatavad ühisveevarustuse ja lokaalsed puurkaevud1

Puurkaevu katastrinr (nimi)

Aadress Omanik Pumpla tüüp

21 Tulika 11 OÜ MARAT tööstushoonesisene34 (Endla-Mooni II) Mooni 30a AKTSIASELTS

TALLINNA VESImaa-alune

38 (Endla-Mooni I) Mooni 30a AKTSIASELTS TALLINNA VESI

maapealne

84 Mustamäe tee 12 Aktsiaselts Eesti Talleks

maa-alune

88 Pärnu mnt 232 Aktsiaselts Järve Autokeskus

89 Liimi 4 Scand Baltic Holding Osaühing

maapealne

17105 Marja 4 Eesti kaitsejõud maapealne 1 Tabelis ei ole esitatud väiksema tähtsusega – ühe kinnistu tarbeks rajatud ning eraomanduses olevaid puurkaeve. Täielik loetelu puurkaevudest on esitatud töös „Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava”.

Veevarustussüsteemi kitsaskohadAlljärgnevalt on toodud Tallinna ÜVK arendamise kavas ette nähtud põhilised Tallinna linna veetootmise ja veevarustuse arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid, lähtudes õigusaktidest ja projekteerimisnormidest.

32

1. 2009–2010 oli ette nähtud laiendada veevõrk piirkondadesse, kus seni puudub ühisveevärk.

2. Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida nõuetele mittevastavad, amortiseerunud torustikud.

3. Tuleb rekonstrueerida aastaks 2020 torustikud, mille kasutusaeg ületab 60 aastat. Lõplik rekonstrueeritavate torustike maht selgub Tallinna linna ja ASi Tallinna Vesi vaheliste läbirääkimiste käigus.

4. Torustike rekonstrueerimisega vähenevad kaod veevõrgus, eesmärk on vähendada veekadu alla 15%. Samuti paraneb veelgi tarbijatele juhitava vee kvaliteet ning torustike läbimõõt on võimalik valida reaalsest tarbimisest lähtuvalt.

5. Tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus – vajalik tuletõrjevee vooluhulk ja piisav hüdrantide tihedus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrustele ja Eesti projekteerimisnormidele. Samuti tuleb leida lahendus katkenud tuletõrjeveevarustusahelate puhul, määratleda probleemi ulatus ja töötada välja lahendused.

6. Tuleb uuendada ja rekonstrueerida Tallinna veepuhastusjaama veepuhastustehnoloogiat ning paigaldada veetöötlusseadmed ühisveevarustuse puurkaevpumplatele, kus need seni veel puuduvad.

7. Tuleb teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee edasise kasutuse kohta, arvestades nii veekvaliteeti kui ka veekasutuse võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras. Vaja on võtta meetmed Tallinna põhjaveevarustuse piirkonna säilitamise osas.

8. Tuleb ette näha tegevused, et vähendada kambriumi-vendi puurkaevude radionukliidide sisaldusest põhjustatud tervisemõju nt ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi laialdasema kasutuselevõtu, eri põhjaveekihtide segamise, põhjavee töötlemise või suurema koguse pinnavee kasutuselevõtu näol. Lõplikud tegevused saab planeerida käimasoleva terviseriski hindamise tulemustest lähtudes. Tuleb teha ka vajalikud uuringud, et selgitada välja muutused veekvaliteedi tarbimisomadustes pinna- ja põhjavee segamisel.

9. Tuli rajada ja rekonstrueerida hädaolukorra põhjaveehaarded ja puurkaevpumplad, mis võimaldavad varustada linna, kui Ülemiste järv, tema valgala või selle osa ei ole mingil põhjusel kasutatav. (Ülesanne on täidetud.)

10. Tuleb ette näha põhja- ja pinnaveepiirkondade vahelised veeühendused hädaolukorra veevajaduse katmiseks.

11. Tuleb ette näha autonoomsed liitumispunktid kinnistutele, mis seni saavad vee kõrvalkinnistu kaudu. Seni tuleb korruselamuid läbivad torustikud kuulutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Veevõrgu arendaminePiirkonnas on tagatud praeguse veevõrgu ulatuse juures piisava mahu ja survega joogiveevarustus peaaegu kõigile piirkonna veetarbijaist. Veevõrku on vaja laiendada vaid arengualadele. Kõikide alade läheduses on olemas piisava läbimõõduga veetorud, mis võimaldavad liita alad olemasoleva süsteemiga seda ümber ehitamata.

Vajaliku tuletõrjevee kättesaamiseks ning veevõrgu töökindluse tagamiseks nähakse ette mitmed peatorustiku ringistused:

• uue peatorustiku ehitamine Nõmme teele koos tee rekonstrueerimisega vahemikus A. H. Tammsaare tee – Linnu tee;

33

• paralleeltorustiku ehitamine Sõpruse puiesteele vahemikus Tedre–Tihase tn;• Tildri tänava veetorustiku ehitamine.

Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud:• Mustamäe tee, Endla, Metalli ja Mehaanika tänava vahelise kvartali veega

varustamiseks on planeeritud ehitada ühendused Mustamäe tee ja Metalli tänava olemasolevate peatorustikega.

Arengualade magistraaltorustik on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.9. Joonisel on näidatud arengualasisene veetorustik seal, kus vastav detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal ei olnud detailplaneeringut algatatud või koostatud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisene jaotustorustik tuleb ette näha ala detailplaneeringus.

Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 määrusega nr 54 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010–2021”.

3.12.2. Kanalisatsioon

Olemasolev olukordLinnaosa heitveed kogutakse kokku Mooni tn, Sõpruse pst, Kännu tn ja Nõmme tee magistraaltorudega (Ø 300–1000 mm) Tihase tn kollektorisse (Ø 2300 mm). Mustamäe asum on kanaliseeritud tunnelkollektorisse nr 3. Kollektori valgala ühisvoolse osa suurus on ligi 4 km2. Kollektorisse voolab reovesi ka Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja Õismäe lahkvoolsest kanalisatsioonist ning väljastpoolt linna piire Sakust ja Sauelt.

Osa Kristiine kanalisatsioonisüsteemist on lahkvoolne, osa ühisvoolne. Ühisvoolne osa kuulub Seevaldi ühisvoolse kanalisatsiooni valgalasse. Valgala piir on esitatud joonisel.

Kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohadAlljärgnevalt on toodud Tallinna ÜVK arendamise kavas ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele.

1. 2009–2010 oli ette nähtud laiendada kanalisatsioonitorustik piirkondadesse, kus seni puudus ühiskanalisatsioon.

2. Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida kanalisatsioonitorustikud, mis on amortiseerunud ega vasta nõuetele. Sellega vähendatakse märkimisväärselt infiltratsioonivee kogust, puhastusseadmetesse juhitavat vooluhulka ja keskkonna reostumise ohtu amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemist tingituna.

3. 2020. aastaks tuleb rekonstrueerida torustikud, mille tööiga ületab 60 aastat. 4. Tõhustada Paljassaare reoveepuhasti tehnoloogiat, sh lämmastikueraldust. 5. Suurendada puhasti võimsust, et see suudaks vastu võtta suuremat reoveekogust ja täita

karmistuvaid keskkonnanõudeid. 6. Seni veel ühiskanalisatsioonita piirkondades tõhustada kogumiskaevude toimimise ja

tühjendamise kontrolli.

34

Ühisvoolse sademevee kanalisatsioonisüsteemi mõju reoveepuhasti tööle on negatiivne. Mida vähem juhitakse sademevett reoveepuhastisse, seda paremini töötab puhastusseade. AKTSIASELTSI TALLINNA VESI reoveepuhasti tööd kontrollitakse pidevalt (siseneva ja väljuva reovee kogused ning keemilised näitajad), et tagada reoveepuhasti tehnoloogiliste protsesside juhtimine. Mõõtmistulemused võimaldavad hinnata ka sademevee mõju puhastusprotsessile. Tallinna ÜVK arendamise kavas on seetõttu ette nähtud Seevaldi ühisvoolse valgala ümberehitamine lahkvoolseks.

Kanalisatsiooni arendamineVarem ehitatud kanalisatsioonitorustikud on praeguse vajaduse kohta liiga suure läbimõõduga ning seega ei tekita uute arengualade ühendamine linnaosa ühiskanalisatsiooniga reovee ärajuhtimisele enamasti probleeme.

Et parandada kanalisatsioonisüsteemi töökindlust ning luua ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus olemasolevatele hoonetele, millel ei ole seda siiani olnud, on plaanitud järgmised suuremad uue torustiku ehitustööd:

• uue kollektortorustiku ehitamine Nõmme teele koos tee rekonstrueerimisega A. H. Tammsaare teest Linnu teeni;

• torustiku ehitus Järve, Elektri ja Alajaama tänavale. Torustik ühendatakse Järve tänava olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga.

Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud:• Mustamäe tee, Endla, Metalli ja Mehaanika tänava vahelise kvartali reovee

ärajuhtimiseks on ette nähtud ehitada uus kollektortorustik piki Metalli tänavat kuni Endla tänavani.

Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.3 ja 3.5. Joonisel on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed torustikud tuleb planeerida vastava ala detailplaneeringus.

Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010–2021”.

3.12.3. Sademeveekanalisatsioon

Kristiine linnaosa sademeveekanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne ja osaliselt lahkvoolne. Sademeveekanalisatsiooni valgalasid on linnaosas kaks:

1) Mustoja lahkvoolse kanalisatsiooni valgala;2) Seevaldi ühisvoolse kanalisatsiooni valgala.

Olemasolev olukord

35

Mustoja valgalaValgala pindala on 1128 ha. Tallinna kõige suurem sademe- ja pinnasevee kogumise valgala, mis hõlmab kogu Kristiine linnaosa, osaliselt ka Mustamäe ja Haabersti linnaosa. Lisaks sademevee ärajuhtimise torustikele Mustamäel on Kristiine linnaosas pinnasevee ärajuhtimiseks kasutusel kraavid. Valgala hõlmab idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt lõigu, Järvevana tee raudteest põhja poole jääva osa ning suurema osa Lillekülast.

Mustamäe kollektorite läbilaskevõime on hea. A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ning osaliselt endiste Tondi kasarmute maa-ala sademevesi juhitakse A. H. Tammsaare teel olevasse kollektorisse (Ø 1000 mm). Kollektori läbilaskevõime võib valingvihmade korral osutuda liiga väikeseks ning A. H. Tammsaare teel Sõpruse pst ja Mustamäe tee vahelisel lõigul on lokaalse üleujutuse tekke oht.

Lillekülas juhitakse suurem osa sademeveest ära kraavidega, mis paiknevad põhjast Tihase tn, idast Tondi tn, lõunast Siili ja Tildri tn ning läänest Mustamäe teega piiritletud alal. Kuivenduskraavid on väikese sügavuse ja ristlõikega ning suunatud Mustoja jõkke. Samadesse kraavidesse on juhitud ka osa reoveest. Mustoja suubub Kopli lahte Haabersti linnaosas.

Lillekülas on kraavide eelvooluks sademeveekanalisatsioon, mida on viimastel aastatel piirkonnas hoogsalt arendatud. Kraavidele on eesvooluks põhiliselt kaks kollektorit, millest Linnu tee – Varese tn – Räägu tn – Mustamäe tee – Marja tn kulgev kollektor on lahkvoolne ja see on juhitud Mustoja kaudu Kopli lahte. Teine, Tihase tn kollektor (Seevaldi ühisvoolse kanalisatsiooni valgala) on ühisvoolne ja suundub Paljassaare puhastusseadmetesse. Mustoja on korduvalt õgvendatud ja süvendatud ning see on sisuliselt Marja tn kollektori ja Laki tn kollektori pikendus.

Seevaldi ühisvoolse kanalisatsiooni valgala 1930. aastate lõpus ühisvoolsena rajatud kollektor kogub osa Paldiski mnt ja Mustamäe tee sademeveest. Kollektorist juhitakse vesi edasi Õismäe tunnelkollektorisse. Seevaldi ühisvoolse kanalisatsiooni valgala koosneb paljudest ühis- ja lahkvoolsetest alamvalgaladest. Osaliselt ühisvoolne. Valgala eri piirkondadest juhitakse lahkvoolselt (kraavide ja drenaaži abil) kogutud sademevesi Merimetsa tunnelisse ja sealt edasi tunnelkollektorisse nr 3. Seega jõuab selle valgala sademevesi peapumbajaama ja puhastusseadmetesse.

Sademeveekanalisatsioonisüsteemi kitsaskohadAlljärgnevalt on toodud Tallinna ÜVK arendamise kavas ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks õigusaktide ja projekteerimisnormide kohaselt.

1. Paralleelselt vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega tuleb näha ette ka lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine.

2. Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemidega valgalade järkjärguline muutmine lahkvoolseks, et vähendada reoveepuhastisse juhitava sademevee kogust. Linna kanalisatsioonisüsteemide arengu ühe olulise näitajana võiks kasutusele võtta lahk- ja ühisvoolse kanalisatsiooni pikkuse (pindalade või muu sarnase) suhte. Mida suuremaks suhtarv tõuseb, seda tänapäevasem ja ökonoomsem on kanalisatsioonisüsteem.

3. Valgalapõhiste sademeveemudelite väljatöötamine, mis võimaldaks arvutada valgalas planeeritavate rajatiste mõju olemasolevale süsteemile ja määrata lubatava kõvapindade

36

suuruse, et olemasolevat süsteemi ei oleks vaja rekonstrueerida. Mudel on vaja koostada kogu Tallinna linna sademeveesüsteemile.

4. Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks on vaja võtta meetmeid, nagu tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussäästlike lumetõrjevahendite kasutamine, uute sademeveesüsteemide rajamisel tänapäevaste lahenduste (kohalik immutus jne) juurutamine, sademeveesüsteemidega ühendatud illegaalsete reoveetorustike avastamine ja olemasolevate reoveekogumiskaevude toimimise kontroll. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse märkimisväärselt sademe- ja pinnasevee puhastamisele tehtavaid kulutusi.

5. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimise ja ehitamise eel tuleb koostada kohalikest looduslikest oludest lähtuvad põhimõttelised lahendused, et minimeerida sademevee käitlemise kulusid, tagades liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest ja keskkonnakaitsenõuete täitmise.

6. Tuleb kasutada lahendusi sademevee vooluhulkade piiramiseks (reguleerivad mahutid, immutamine).

7. Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldamise teenuse osutamise lähtealused.

8. Ühiskanalisatsiooni kuuluvaid sademeveekraave peavad hooldama asjaomase piirkonna vee-ettevõtjad.

Lisaks eespool loetletud probleemidele on Tallinna ÜVK arendamise kavas ning Harju alamvesikonna veemajanduskavas välja toodud järgmised probleemid ja vajalikud arengusuunad.

9. Seevaldi kollektori valgala. Seevaldi valgala koosneb nii ühis- kui ka lahkvoolsetest alamvalgaladest. Osa sademe- ja pinnasevett juhitakse ära kraavide ja drenaaži abil. Tuleb lõpetada sademe- ja kuivendusvee juhtimine tunnelkollektorisse.

Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamineLinnaosas on planeeritud vastavalt peatükis esitatud probleemide kirjeldusele üks suurem olemasoleva ühisvoolse süsteemi ümberehitusprojekt.

• Seevaldi sademeveekollektori valgala muutmine lahkvoolseks. Seevaldi sademeveekollektor koormab ühisvoolsena suurel määral reoveepuhastusseadmeid, selle lahkvoolseks muutmisel on kaks alternatiivi:1) uus olmekanalisatsioon rajatakse piki Endla ja Koskla tänavat ja vana Ø 1000 mm kollektor jäetakse sademeveele;2) Seevaldi kollektorist rajatakse Tihase tänavat pidi Kristiine heinamaani uus u Ø 1000 mm kollektor (osaliselt võib rajada mikrotunnelina), millega juhitakse sademevesi rajatavasse pumbajaama ja sealt edasi merrelasu kaudu Kopli lahte.

Eelistatavam on seejuures teine variant, mille teostamine on tehniliselt lihtsam. Mõlemad variandid on esitatud joonisel 3.5 ja 3.6.

Sademeveekanalisatsioonisüsteemi töökindluse parandamiseks ning lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni valgala laiendamiseks on plaanitud järgmised suuremad uute torustike ehitustööd:

37

• uue kollektortorustiku ehitamine Nõmme teele koos tee rekonstrueerimisega vahemikus A. H. Tammsaare tee – Linnu tee;

• uue kollektori ehitamine Tuisu tänavale vahemikus Rahumäe tee – Alajaama tänav;• Mõtuse ja Artelli tn ja Kadaka tee lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamine.

Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud:• Mustamäe tee, Endla, Metalli ja Mehaanika tänava vahelise kvartali sademevesi on ette

nähtud juhtida ühisvoolsesse kanalisatsiooni Endla tänaval.

Lahendused sademevee nõuetekohase puhtuse tagamiseks:• Tallinna sademevee puhtuse tagamiseks on kõige sobivamad lokaalsed meetmed –

reostunud aladelt kogutava sademevee lokaalne puhastus enne selle juhtimist sademeveekanalisatsiooni või kraavi;

• kinnistutelt ja planeeringualadelt tuleva sademevee vooluhulga piiramiseks tuleb nõuda kohalikku immutamist või kogumist ja kui vaja, siis ka vooluhulga ühtlustamist;

• tasandusrajatistena toimivate kraavisüsteemide säilitamine. Eesmärk on kraavide abil pikendada sademevee kokkuvooluaega ja võimaldada kasutada väiksema läbimõõduga sademeveekollektoreid. Ühtlasi töötavad tasandusrajatised settebasseinidena ja ühtlustavad sademevee kontsentratsiooni. Säilitatavad kraavid on esitatud joonisel 3.5 ja 3.5;

• teistest linnaosadest Kristiine sademeveesüsteemi juhitud sademevesi peab olema puhastatud asjaomase linnaosa territooriumil.

Kristiine linnaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala piiresse jäävate arengualade sademevesi on ette nähtud juhtida ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Sellekohane selgitus on esitatud joonisel 3.5 ja 3.6.

Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.5 ja 3.6. Joonisel on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida asjaomase ala detailplaneeringus.

Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010–2021”.

3.12.4. Elektrivarustus

Olemasolev olukordKristiine linnaosa varustatakse elektriga järgmistest toitealajaamadest:

• „Endla“ 110/35/6 kV;• „Ekskavaatori“ 35/6 kV;• „Veskimetsa“ 110/35/10/6 kV;• „Järve“ 110/35/6 kV.

38

Kristiine linnaosa territooriumil kulgevad kõrgepingeliinidest Kopli-Veskimetsa 110 kV õhuliin L161, Volta-Veskimetsa 110 kV õhuliin L160, Veskimetsa-Järve 110 kV õhuliin L114, Veskimetsa-Endla 110 kV õhuliin L003 ja Endla-Järve 110 kV õhuliin L113.

Kristiine linnaosa keskpinge jaotusvõrk töötab pingel 6–10 kV, esineb ka toitealajaamade vahelisi olemasolevaid 35 kV kaabel- ja õhuliine. Võrk on valdavalt ehitatud kaabelliinidena, kuid väikese osa sellest moodustavad ka õhuliinid.

Põhilised keskpinge 35 kV olemasolevad liinid Kristiine linnaosas on:• Järve ja Järve-Veo alajaamade 35 kV jaotusseadmeid ühendavad 35 kV maakaabelliinid

L3501 ja L3502;• Veskimetsa-Ekskavaatori alajaamade 35 kV jaotusseadmeid ühendavad 35 kV õhuliinid

L3515 ja L3514, Ekskavaatori ja Elavhõbe alajaamade 35 kV jaotusseadmeid ühendavad 35 kV kaabelliinid L35K4 ja L35K5;

• Endla ja Veerenni alajaamade 35 kV jaotusseadmeid ühendavad 35 kV kaabelliinid L35K8 ja L35K9, Veerenni ja Järve alajaamade 35 kV jaotusseadmeid ühendavad 35 kV maakaabelliinid L35K22 ja L35K23.

Olemasolevate trafoalajaamade keskpinge toide on lahendatud otsetoitena piirkonna alajaamadest või keskpinge jaotusalajaamade baasil.

Madalpinge jaotusvõrk töötab pingel 230/400 V.

Piirkonnas on ka üks elektrienergia edasimüüjana tegutsev ettevõte AS Eesti Talleks.

Konkreetse krundi või ala elektrienergiaga varustamiseks tuleb taotleda tehnilisi tingimusi võrguvaldajailt.

Elektrivarustuse arendamine110 kV elektrivõrgu arengukava kohaselt on planeeritud järgmised perspektiivsed 110 kV alajaamad ja kaabelliinid:

1) Stroomi 110/10 kV alajaama ehitamine olemasoleva Ekskavaatori 35/6 kV alajaama (Marja tn 6) krundile, millega seoses viiakse Ekskavaatori alajaam üle 110/6 kV pingele koos 110 kV kaabelliinide ehitamisega Veskimetsa-Volta/Kopli 110 kV õhuliinilt L161/160;

2) Endla-Veskimetsa, Endla-Järve, Endla-Veerenni ja Järve-Mustamäe 110 kV kaabelliinid;

3) 110 kV õhuliini nr L003 perspektiivne ümbertõstmine kaabelliiniks.

Kristiine linnaosas on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ andmetele keskpingetrasse ja alajaamasid, lisaks on arvestatud suuremate detailplaneeringutega plaanidel märgitud perspektiivsetel arengualadel.

Põhilised planeeritavad keskpinge trassikoridorid on Elektrilevi OÜ tingimuste kohaselt:• Ekskavaatori 35/6 kV alajaam (Marja tn 6 / Humala tn) – Hipodroomi planeeritav

alajaam, trass piki Marja tn, Mustamäe teed ja Paldiski mnt;

39

• Ekskavaatori 35/6 kV alajaam (Marja tn 6 / Humala tn) – Lääne-Tallinna keskhaigla planeeritav alajaam, trass piki Marja ja Humala tn ja mööda Paldiski mnt;

• Veskimetsa 110/35/10/6 kV alajaam – Lääne-Tallinna keskhaigla, piki Laki, Humala ja Rõika tn ning Paldiski mnt;

• Veskimetsa 110/35/10/6 kV alajaam – alajaamad Kadaka tee – Aiandi tn (endine Kadaka turu territoorium);

• Järve 110/35/6 kV alajaam (Järve tn 54) – alajaamad Tervise ja Järve tn;• Järve 110/35/6 kV alajaam – ERRi kompleks;• Järve 110/35/6 kV alajaam – Järve 4, 6 ja 8 – endine Vasara tehase territoorium, piki

Järve tn ja Pärnu mnt.

Elektrilevi OÜ lähteülesandest lähtuvalt on planeeritud uutele 6 kV jaotusalajaamadele ligikaudsed asukohad Lääne-Tallinna keskhaigla territooriumile Paldiski mnt ääres, Hipodroomi territooriumile Paldiski mnt ääres ja Järve tn 4, 6 ja 8 territooriumile.

Planeeritud alajaamade täpsed asukohad ning kinnistud määratakse edasiste planeerimisetappide käigus.

Uute kõrge- ja madalpinge alajaamade asukohtade planeerimisel arvestatakse suuremaid tarbijaid ja koormuskeskuste asukohti. Kaabelliinide planeerimisel arvestatakse ühe meetri laiuse kaitsevööndiga. Alajaamade kaitsevööndi laius on 2 m.Perspektiivis tuleks kaaluda olemasolevate 110 kV õhuliinide ümbertõstmist kaabelliinideks.

Arengualade magistraalkaablid on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.1. Joonisel on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal ei olnud detailplaneeringut algatatud või koostatud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus.

TÄNAVAVALGUSTUS Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuses nr 330 „Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006–2015” on tänavavalgustuse puhul neli olulist aspekti:

• praeguseks amortiseerunud seadmete asendamine;• vaadeldaval perioodil amortiseeruvate seadmete asendamine;• tänavavalgustuse rajamine seni valgustamata tänavatele ja aladele;• valgustuse parandamine, et suureneks elanikkonna turvalisus ja heaolu, sõidukite

liiklusohutus, turistide rahulolu pimedal ajal jms.

Koos uue tänava valmimisega ehitatakse ka tänavavalgustus. Ette on nähtud ka seni valgustamata tänavate, parkide ja väljakute valgustamine.

2006. aasta andmete järgi oli Kristiine linnaosas valgustamata tänavate lõike kogupikkuses 0,7 km. See number ei sisalda eravaldustes olevaid teid ja tänavaid, mille valgustamine on takerdunud piirkondade kinnisvaraarendajate probleemidesse. Paljasjuhtmetega õhuliinid on ette nähtud asendada rippkeerdkaabli või maakaablivõrguga. On ka planeeritud asendada raudbetoonpostid metallpostidega.

40

Arengualade magistraalkaablid on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.8. Joonisel on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus.

3.12.5. Sidevarustus

Kristiine linnaosa territoorium on AS Eesti Telekomi telefonijaamade võimsustega rahuldavalt kaetud ning telefonijaamad on digitaliseeritud. Telefoniseerimise probleem on lahendatud, samuti on andmesideühenduste tehnilised võimalused head. Kuna linnaosa sidevõrk on rekonstrueeritud, ei ole AS Eesti Telekomil lähiajal plaanis mahukamaid investeeringuid.

Kaabeltelevisioonivõrk on rajatud korruselamute piirkonda ning selle kaudu osutatakse ka andmesideteenust. Linnaosas on leviala kõigil mobiilsideoperaatoritel ning rajatud on tugijaamade võrgustik. Käesolevas töös on perspektiivsed sidevõrgud peale kantud algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute järgi.

Teenuse äriline iseloom ja sidetehnoloogia kiire areng ei võimalda sidevarustuse arengut pädevalt ennustada, kuid hea varustatus sideteenustega on jätkuvalt Kristiine linnaosa elu- ja ettevõtluskeskkonna üks tugevaid külgi ja arengueeldusi.

Arengualade magistraalkaablid on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.7. Joonisel on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal ei olnud detailplaneeringut algatatud või koostatud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus.

3.12.6. Soojusvarustus

Olemasolev olukordKristiine linnaosa korruselamute soojusvarustus põhineb kaugküttel. Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt hõlmab kaugküttepiirkond kogu linnaosa. Lisaks kaugküttetorustikule on rajatud hulgaliselt lokaalkatlamaju ning lokaalseid soojustorustikke. Kaugküttetorustikud saavad sooja vee Kadaka katlamajast. Seda süsteemi haldab AS Tallinna Küte.

Linnaosas paikneb Kristiine, Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosa soojusenergiaga varustav Kadaka katlamaja. Katlamaja töötab maagaasi baasil.

Peale ülelinnalise kaugküttesüsteemi on Kristiine linnaosas palju lokaalkatlamajasid ning lokaalseid soojusvarustuse süsteeme, mida haldab Adven Eesti AS.

Tabel 4. Kristiine linnaosa lokaalkatlamajade asukohadEttevõte Lokaalkatlamaja nimetus

41

Adven Eesti AS Kasvu 16Nõmme 47Tondi 44Haraka 7aMarsi 4

Soojusvarustuse arendaminePerspektiivis on planeeritud soojusvarustust arendada linnaosa uutesse elamupiirkondadesse, kuhu planeeritakse ehitada korruselamuid. Arendused on planeeritud nii ASi Tallinna Küte kui ka Adven Eesti AS hallatavates süsteemides.

AS Tallinna Küte analüüsis suuremate arengualade võimalike ühenduspunktide tegemise ja ühendamise otstarbekust. Analüüsi tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis ning joonisel 3.4.

Tabel 5. Soojusvarustuse perspektiivsed liitumispunktid arengualadegaDetailplaneering (arenguala)

Võimalik liitumispunkt kaugküttetorustikuga

Kommentaar Arenguala kuuluvus Tallinna kaugkütte piirkonda

kW/m MW

Tondi arenguala D48-2-16_D48-2-17 TT1 jah 26,0 3,9Rahumäe arenguala M26-12 TT jah 6,4

3,2

DP025910 M26-12 TT jah 13,3 3,9

DP032570 U22-9-1Btehniliselt võimalik jah 13,0

7,8

DP001340 Tuisu 19a BJ eitav vastus ei19,6 9,8

DP001330 Tuisu 19a BJebareaalne, raudtee tõttu ei

DP020530 D48-2-13 eitav vastus ei 2,4 1,91 Tehnilised tingimused liitumiseks väljastatud.

Kristiine linnaosa olemasoleva kaugküttesüsteemi töökindluse suurendamiseks on plaanis ehitada Kesklinna ja Kristiine kaugküttevõrgu lisaringistus piki Kiire, Tehnika, Tihase ja Mehaanika tänavat kuni Mustamäe tee magistraalse soojustorustikuni.

Suuremate arengualade veega varustamiseks on plaanis ühendada Mustamäe tee, Endla, Metalli ja Mehaanika tänava vahelise kvartali kaugküttesüsteem perspektiivse Kesklinna ja Kristiine linnaosa ühendusmagistraaliga.

Olemasolevale hoonestusele kaugkütteteenuse osutamiseks on planeeritud järgmised suuremad torustike ehitustööd:• torustike ehitus Nõmme 47 lokaalkatlamaja piirkonnas, Räägu, Püü ja Siidisaba tänaval;• torustike ehitus Hane tänaval;• torustike ehitus Mustjõe ja Laki tänaval;• torustike ehitus Marsi tänaval;

42

• torustike ehitus Tuisu tänavalt Rahumäe teele.

Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.4. Joonisel on arengualasisesed kaugküttetorustikud näidatud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal ei olnud detailplaneeringut algatatud või koostatud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega, sh esitatud liitumispunkti numbrid. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus.

Kaugküttevõrkude paigalduskaugus olemasolevatest ja planeeritud hoonetest, puudest, tehnovõrkudest ning teistest rajatistest näha ette vastavalt standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad” ja ehitusseadustikus sätestatule.

3.12.7. Gaasivarustus

Olemasolev olukordKristiine linnaosa varustab gaasiga aktsiaselts Eesti Gaas. Linnaosas on peamiselt 4 ja 2,3 bar survega B-kategooria torustikud. Järve, Tondi ja Lilleküla asumisse on ehitatud ka A-kategooria torustikud.

Gaasivarustuse arendamineKristiine linnaosa kuulub täies ulatuses Tallinna kaugküttepiirkonda, mistõttu uute gaasivarustuse peatorustike ehitust planeeritud ei ole.

Arengualade magistraalsed torustikud on näidatud üldplaneeringu joonisel 3.2. Joonisel on arengualasisesed gaasitorustikud näidatud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus.

3.12.8. Jäätmejaamad

Planeeringujoonisel on skemaatiliselt tähistatud Tallinnale kuuluva jäätmejaama asukoht Värvi tn ääres Kadaka-Laki ettevõtlus- ja tootmisalal. Üldplaneeringuga ei nähta ette linnaosa territooriumile uute jäätmejaamade ega prügilate rajamist.

4. Maakasutuse juhtotstarbed ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused

Üldplaneeringu põhijoonisel on kindlaks määratud erinevate maakasutuse juhtotstarvetega, st tulevikus domineeriva maakasutusviisiga alade paiknemine. Muuhulgas on kindlaks määratud magistraaltänava- ja raudteekoridorid, suuremate ühiskondlike hoonete ja infrastruktuuriehitiste asukohad, üldkasutatavad haljasalad ja suuremad seadustest tulenevate avalik-õiguslike piirangutega alad, kus maakasutus ja ehitustegevus on reguleeritud asjaomase õigusaktiga (vt ÜP põhijoonis).

43

Planeeringus on määratud kindlaks ka miljööväärtuslikud piirkonnad, kus planeeringute koostamisel ja ehituse kavandamisel tuleb arvestada käesolevas planeeringus määratud kaitse- ja kasutustingimustega.

Erinevate juhtotstarvetega aladele üldiste maakasutus- ja linnaehituslike tingimuste määramisel on lähtutud võrdsuse printsiibist: sarnase juhtotstarbega aladel (v.a miljööaladel), sõltumata selle paiknemisest, on ligilähedaselt sarnased hoonestusparameetrid, sh lubatud suurim hoonestuskõrgus ja -tihedus ning haljastatud pinna osatähtsus.

Erinevate maakasutuse juhtotstarvetega alade piirjooned on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse detailplaneeringuga. Erinevate maakasutuse juhtotstarvete piirialal tuleb tagada hoonestuse iseloomu ja kõrguse sujuv üleminek, vältides sobimatuid kontraste ja naabruse häirimist. Sõltumata maakasutuse konkreetsest juhtotstarbest võib kõigile aladele põhimõtteliselt kavandada linna üldiseks toimimiseks vajalikke tehnoehitisi (juurdesõidutänavad, parklad, mänguväljakud, trafod, gaasiregulaatorjaamad jne), kuid nende konkreetne asukoht ja ulatus määratakse väiksemat piirkonda käsitleva detailplaneeringu või projektiga.

Tabel 6. Kristiine linnaosa territooriumi jaotus maakasutuse juhtotstarvete aluselMaakasutusviisi üldnimetus

Üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbed

Hoonestusalad VäikeelamualadVäikeste korterelamute aladSegahoonestusaladÄrifunktsioonilised alad ja magistraaltänavaäärne ärivöönd Ettevõtlus- ja tootmisaladÜhiskondlike hoonete aladSuuremate tehnoehitiste alad (alajaamad, katlamajad jne)Eriotstarbelised alad (põhiliselt kaitse- ja siseministeeriumi haldusalas olevate hoonete ja rajatistega hoonestatud alad)

Haljasalad Üldkasutatavate haljasalade (parkide, haljakute, skvääride jne) aladLiiklusalad Magistraaltänavate maa-ala

Juurdesõidutänavate maa-alaRaudteemaa-ala

Erinevate maakasutuse juhtotstarvetega piirkonnad kajastuvad üldplaneeringu põhijoonisel – maakasutusplaanil.

4.1 Üldised maakasutus- ja ehitustingimused (maakasutuse juhtotstarvete kaupa)

Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning suunised kujutavad endast selle piirkonna maakasutus- ja hoonestusreegleid, millest tuleb lähtuda piirkonna detailplaneeringute koostamisel ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste väljastamisel ja projekteerimisel. Hoonestustiheduse määramise eesmärk on reguleerida piirkonda kavandatavaid ehitusmahte, mis on aluseks nt infrastruktuuri

44

kavandamisel. Hoonestustiheduse määramisel tuleb aluseks võtta kogu detailplaneeringuga hõlmatud ala, jättes välja olemasolevate tänavate maa-alad.

Erandlikus linnaruumilises situatsioonis on põhjendatud vajaduse korral lubatud üldplaneeringus nõutavat hoonestustihedust ja haljastatud pinna osatähtsust mõningal määral suurendada või vähendada, kui seda tingib avalik huvi või tänavaruumi kujundamise vajadus. Samuti võib üksikutel juhtudel avaliku huvi või tänavaruumi kujundamise vajadusest tulenevalt Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul kaaluda 1. ja 2. väärtusklassi puude likvideerimist.

Ev – väikeelamute aladAlale võib kavandada pereelamuid, kaksik- ja paariselamuid, ridaelamuid, väikesi, kuni 6 korteriga korterelamuid, lähipiirkonda teenindavaid lastehoiu ja vaba aja harrastustega seonduvaid ning kaubandus- ja teenindusettevõtteid ja asutusi, mängu- ja spordiväljakuid jms.

Üldised maakasutustingimused1. Maa-ala

üldiseloomustusVäikeelamute alaks on määratud valdavalt pere- ja ridaelamutega hoonestatud alad, mis moodustavad ligikaudu poole Kristiine elamupiirkonna territooriumist ning on käsitletavad traditsioonilise aedlinnana. Uue hoonestuse rajamine on võimalik üksikute suuremate kruntide jagamise või amortiseerunud hoonete asendamisega.

2. Arendamise eesmärk

Aedlinnamiljöö säilitamine ja vähesel määral uute väikeelamuehitusvõimaluste loomine.

3. Lubatud kasutusfunktsioonid

1 ja 2 korteriga elamud (pereelamud), ridaelamud ja kuni 6 korteriga elamud. Peale elamute võib alale kavandada ümbruskonna ja elurajooni teenindamiseks vajalikke ühiskondlikke hooneid (nt lasteasutusi), väiksemaid kaubandus- ja teenindusettevõtteid, mängu- ja spordiväljakuid, infrastruktuuriehitisi (trafod, pumplad, parklad) jm tingimusel, et nendest tulenevad mõjud ei häiri liigselt naabruskonda.

4. Korruselisus ja kõrgus

Elamutel 2 korrust + katusekorrus, kõrgus lamekatuse puhul 9 m, viilkatuse puhul räästa kõrgus 8 ja harja kõrgus 11 m. Teistel (nt äri- ja ühiskondlikel) hoonetel kuni 3 korrust, kõrgus kuni 13 m.

5. Piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus

Pereelamutel 0,4, teistel elamutel 0,6. Mitteeluhoonete puhul määratakse detailplaneeringuga.

6. Haljastatud pinna osatähtsus krundist

Üldjuhul 40%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.Linnaehituslikud lisasuunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamiseks

7. Hoonestusviis Lahtine, v.a naaberkruntidel asuvad paaris- ja ridaelamud8. Moodustatavate

kruntide minimaalsuurus ja

Pereelamutel (1 ja 2 korteriga elamutel) min 550 m2 elamu kohta; muudel juhtudel min 250 m2 ühe eluaseme (ridaelamu boksi või korteri) kohta.

45

krundijaotus- tingimused

Üle 3000 m2 suuruste katastriüksuste jagamisel võib moodustatavate elamukruntide suurus olla kuni 10% väiksem, kui selle tulemusel moodustatakse vähemalt 200 m2 suurune avalikult või erandina ainult ümbritseva elamurühma ühiselt kasutatav haljastu või mänguväljak.

9. Ehitusjoon(kaugus tänavapoolsest krundipiirist)

Üldjuhul 5 m. Kui tänava väljakujunenud, vähemalt pooli tänavalõigul paiknevaid hooneid hõlmav ehitusjoon on teistsugune, tuleb lähtuda sellest.

10.

Hoonestusala paigutus krundil

Uue elamu kaugus külgmisest ja tagumisest krundipiirist planeerida üldjuhul min 4 m kaugusele. Lähemale võib ehitada naaberkrundi omanike kirjalikul nõusolekul. Mitut naaberkrunti hõlmava detailplaneeringu puhul võib uute kavandatud elamute vahekaugus olla väiksem, sõltudes tuleohutus-, valgustus- jm tingimustest. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

11.

Abihoonete paigutus

Kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 5 m.

12.

Haljastus, heakord, tänavaäärsed piirded

Kruntide jagamisel ja hoonestuse tihendamisel tuleb säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Hoonete tänavaäärsete piirete suurim lubatud kõrgus on 1,7 m.

13.

Parkimiskohtade vajadus

Parkimine tagada üldjuhul oma krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutusel lähtuda hetkel kehtivatest Tallinna õigusaktidest. Lähiajal koostatavate detailplaneeringute või projektide puhul kavandada üldjuhul 2 parkimiskohta pereelamus ning 1,6 kohta rida- ja korterelamus paikneva korteri kohta.

14.

Linnaehituslikud lisasuunised

Avalikult kasutatava tänava äärde tuleb hoone, eriti rida- ja korterelamu üldjuhul paigutada nii, et selle pikitelg oleks tänavaga paralleelne. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada tänaval väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Samuti tuleb krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabrite privaatsusvajadusega.

15.

Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded

Sademevesi – detailplaneeringutega uute hoonete kavandamisel tuleb kavandada ka sademe- ja liigvee äravoolu aeglustamise meetmed (sademevee immutamine pinnasesse, ühtlustusmahutid, katustelt voolava vee kogumise süsteemid, vett läbilaskvad sillutised, vett kinnipidavad ökokatused vms). Lahenduste kavandamisel lähtuda Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030. Üldjuhul tuleb vältida maapinna tõstmist ja sademevee valgumist naaberkinnistule. Radoon – kuni pole tehtud kogu linnaosa hõlmavat radooniuuringut, tuleb uute hoonete kavandamisel üldjuhul teha radooniuuring ja vajaduse korral lähtuda radooniohutu hoone projekteerimise standardist.

46

Välisõhk – kuna Kristiine linnaosas paikneb palju ahiküttega väikeelamuid, tuleb uute 2 korrusest kõrgemate elamute planeerimisel ja asendiplaanilisel kavandamisel vältida olemasolevate väikeelamute küttekolletest tõusva suitsu sattumist kõrgemate elamute akendesse.

Ek-3 – väikeste korterelamute aladAlale võib kavandada kuni 3-, sõltuvalt naabruskonna hoonestuskõrgusest kohati ka 4-korruselisi korterelamuid, ümbruskonda teenindavaid väiksemaid äri- ja ühiskondlikke hooneid.

Üldised maakasutustingimused

1. Maa-ala üldiseloomustus

Väikeste korterelamute alaks on määratud valdavalt 1930. aastatel rajatud ühtse välisilmega suhteliselt väikeste (valdavalt 2–3-korruseliste) korterelamutega aedlinnapiirkonnad ja mõned stalinistlikus stiilis, 1950. aastatel rajatud 3-korruselised kompaktsed ja terviklikud elamukvartalid. Üldjuhul on uusi hooneid võimalik rajada kas üksikutele tühjadele, tavapärasest palju suurematele või amortiseerunud hoonestusega kinnistutele.

2. Arendamise eesmärk

Ala edasise arendamise ja linnaruumi kujundamise eesmärk on piirkonna üldise (valdavalt aedlinnalaadse) välisilme, hoonestusmastaabi ja -tiheduse säilitamine.

3. Lubatud kasutusfunktsioonid

Üksikute ehituslünkade täitmiseks või amortiseerunud hoonestuse asendamiseks on alale detailplaneeringuga lubatud kavandada 3-, sõltuvalt naabruses olevast hoonestuskõrgusest kohati ka 4-korruselisi korterelamuid, ümbruskonda teenindavaid väiksemaid äri- ja ühiskondlikke hooneid ning tehnoehitisi, sh mänguväljakuid ja parklaid.

4. Korruselisus ja kõrgus

Üldjuhul kuni 3, sõltuvalt naaberhoonete kõrgusest erandina kuni 4 korrust.

5. Piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus

0,6

6. Haljastatud pinna osatähtsus krundist

Üldjuhul 30%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.Linnaehituslikud lisasuunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamiseks

7. Hoonestusviis Üldjuhul lahtine.8. Moodustatavate

kruntide minimaalsuurus ja krundijaotus- tingimused

600 m2. Ala planeerimisel tuleb üldjuhul säilitada väljakujunenud krundistruktuur ning mitte liita või jagada kinnistuid naabruskonnas tavapärasest väga erinevaks.

9. Ehitusjoon Vastavalt tänaval väljakujunenud ehitusjoonele.

47

(kaugus tänavaäärsest krundipiirist)

10.

Hoonestusala paigutus krundil

Lahtise hoonestusviisi puhul planeerida uus põhihoone külgmisest krundipiirist üldjuhul vähemalt 4 m kaugusele. Kaugus tagumisest krundipiirist määratakse detailplaneeringuga, arvestades naaberkrundi hoonestuse iseloomu ja valgustustingimusi. Soovitatavalt võiks see olla võrdne hoone kõrgusega, aga mitte vähem kui 4 m. Mitut naaberkrunti hõlmava detailplaneeringu puhul võib uute kavandatud elamute vahekaugus olla väiksem, sõltudes tuleohutus-, valgustus- jm nõuetest. Samuti võib põhihoone kaugus krundipiirist olla väiksem naaberkrundi omanike kirjalikul nõusolekul. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

11.

Abihoonete paigutus

Kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb ohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 5 m.

12.

Haljastus, heakord, piirded

Detailplaneeringutega tuleb säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Uue tänavaäärse hoonestuse kavandamisel pöörata tähelepanu eesaia kvaliteetsele kujundusele. Piirete kavandamisel lähtuda naabruses välja kujunenud kõrgusest.

13.

Parkimiskohtade vajadus

Parkimine tagada üldjuhul oma krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutusel lähtuda hetkel kehtivatest Tallinna õigusaktidest. Lähiajal koostatavate detailplaneeringute või projektide puhul kavandada üldjuhul üldjuhul iga korteri kohta sõltuvalt selle suurusest 1–1,2 parkimiskohta.

14.

Linnaehituslikud lisasuunised

Avalikult kasutatava tänava äärde tuleb hoone üldjuhul paigutada nii, et selle pikitelg oleks tänavaga paralleelne.Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada tänaval väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning sobitada uus hoone ümbritsevasse miljöösse. Samuti tuleb krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabrite privaatsusvajadusega. Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust.

15.

Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded

Sademevesi – detailplaneeringutega uute hoonete kavandamisel tuleb kavandada ka sademe- ja liigvee äravoolu aeglustamise meetmed (sademevee immutamine pinnasesse, ühtlustusmahutid, katustelt voolava vee kogumise süsteemid, vett läbilaskvad sillutised, vett kinnipidavad ökokatused vms). Lahenduste kavandamisel lähtuda Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030. Üldjuhul tuleb vältida maapinna tõstmist ja sademevee valgumist naaberkinnistule.Radoon – kuni pole tehtud kogu linnaosa hõlmavat radooniuuringut, tuleb uute hoonete kavandamisel üldjuhul teha

48

radooniuuring ja vajaduse korral lähtuda radooniohutu hoone projekteerimise standardist.Välisõhk – kuna Kristiine linnaosas paikneb palju ahiküttega väikeelamuid, tuleb väikeelamute vahetus naabruses uute 2 korrusest kõrgemate elamute planeerimisel ja asendiplaanilisel kavandamisel vältida olemasolevate väikeelamute küttekolletest tõusva suitsu sattumist kõrgemate elamute akendesse.

S – segahoonestusalad Alale võib kavandada elamuid, nende naabrusse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Alale ei tohi rajada tööstusettevõtteid. Olemasolevate korterelamute kvartalite üldkasutatavaid hoovialasid ei ole ette nähtud hoonestada.

Üldised maakasutustingimused

1. Maa-ala üldiseloomustus

Segahoonestusaladeks on määratud piirkonnad, kus praegu domineerivad maakasutuses ja hoonestuses mitmekorruselised korterelamud, kuid kus paikneb arvukalt ka väiksemaid kaubandus- ja teenindusettevõtteid, asutusi, ühiskondlikke hooneid ja tehnoehitisi. Samuti paiknevad seal varem sõjaväe ja tööstuse kasutuses olnud alad, mis nüüdseks on endise funktsiooni minetanud. Segahoonestusaladel saab hoonestada üksikuid, valdavalt olemasoleva hoonestuse vahel paiknevaid tühje krunte ning suuremate arendusprojektidena endisi sõjaväe- ja tööstusalasid.

2. Arendamise eesmärk

Traditsioonilise mitmefunktsioonilise urbanistliku linnakeskkonna täiendamine, piirkonna üldist välisilmet säilitades linnaruumi kvaliteetne tihendamine üksikute hajali paiknevate tühjade või ebaotstarbekalt kasutatud kruntide hoonestamise ning ümbruse heakorrastamise teel.

3. Lubatud kasutusfunktsioonid

Üksikute ehituslünkade täitmiseks ja planeeringus tähistatud arengupiirkondade väljaarendamiseks on alale lubatud detailplaneeringuga kavandada ja rajada uusi elamuid ja muid elamute naabrusse sobivaid äri- või ühiskondlikke hooneid, tehnoehitisi jt, kui nendest tulenev häiring ei kahjusta märkimisväärselt naabruses paiknevaid elamuid. Olemasolevate korterelamute kvartalite üldkasutatavaid hoovialasid ei ole ette nähtud hoonestada.

4. Korruselisus ja kõrgus

Üldjuhul kuni 18 m, täpsustatakse detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid (sh Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoritest ja riigikaitseobjektide lähedusest tulenevaid kõrgusepiiranguid). Arengualadena tähistatud segahoonestusaladel määratakse hoonete kõrgus detailplaneeringuga. Teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud aladel vastavalt

49

teemaplaneeringule.5. Piirkonnale

iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus

Üldjuhul kuni 1,2; täpsustatakse detailplaneeringuga. Üldplaneeringus arengualadena tähistatud segahoonestusaladel kuni 2,0; teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud aladel vastavalt teemaplaneeringule.

6. Haljastatud pinna osatähtsus krundist

Üldjuhul 20%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.Linnaehituslikud lisasuunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamiseks

7. Hoonestusviis Lahtine või poolkinnine, arengualadel määratakse detailplaneeringuga.

8. Moodustatavate kruntide minimaalsuurus ja krundijaotus- tingimused

Detailplaneeringu tulemusel moodustatavate kruntide minimaalsuurust ei reguleerita. Moodustatavatele kruntidele tuleb tagada juurdesõiduvõimalus avalikult kasutatavalt tänavalt. Kui planeeritav juurdesõidutänav hakkab teenindama 3 või rohkemat kinnistut, tuleb see määrata avalikult kasutatavaks.

9. Ehitusjoon(kaugus tänavaäärsest krundipiirist)

Uued hooned planeerida tänaval väljakujunenud ehitusjoonele üldjuhul piki tänavat, säilitades tagumise krundiosa õuealana. Kui krundi kuju ei võimalda hoonet piki tänavat paigutada, on peamine planeerimiskriteerium naaberkruntide õuealade privaatsuse säilitamine.

10.

Hoonestusala paigutus krundil

Lahtise hoonestusviisi puhul planeerida uus põhihoone külgmisest krundipiirist üldjuhul 4 m kaugusele. Kinnise hoonestusviisi puhul võib hoone ulatuda külgmise krundipiirini. Kaugus tagumisest krundipiirist määratakse detailplaneeringuga, arvestades naaberkrundi hoonestuse iseloomu ja valgustustingimusi. Soovitatavalt võiks see olla võrdne hoone kõrgusega, aga mitte vähem kui 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

11.

Abihoonete paigutus

Kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest, valgustustingimustest vm. Kõrvalhoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus kuni 5 m.

12.

Haljastus, heakord Detailplaneeringutega tuleb säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Uue tänavaäärse hoonestuse kavandamisel pöörata tähelepanu ka fassaadiesise haljastuse või eesaia kvaliteetsele kujundusele. Olemasolevate (valdavalt 4–9-korruseliste) korterelamute kvartalites paiknevatele, ümbritsevate elamute ühiskasutuses olevatele õuealadele hooneid juurde ei ehitata, v.a ümbritsevate elamute teenindamiseks mõeldud väikesed ehitised (nt jalgrattahoidlad ja prügikonteinerite hoidlad). Õueala ümberkorraldamisel (planeeringu või projektiga) tuleb maksimaalselt säilitada õuealal kasvavat haljastust, eriti kõrghaljastust.

13.

Parkimiskohtade vajadus

Parkimine tagada üldjuhul oma krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutusel lähtuda hetkel kehtivatest Tallinna õigusaktidest. Lähiajal koostatavate detailplaneeringute või projektide puhul

50

kavandada üldjuhul iga korteri kohta sõltuvalt selle suurusest 1–1,2 parkimiskohta.

14.

Linnaehituslikud lisasuunised

Avalikult kasutatava tänava äärde tuleb hoone üldjuhul paigutada nii, et selle pikitelg oleks tänavaga paralleelne.Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada tänaval ja lähiümbruses väljakujunenud hoonestuskõrgust ja arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ja paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Samuti tuleb uute hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende ja abihoonete paigutusel, arvestada naaberkruntide privaatsusvajadusega. Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust. Hoonete tänavaga külgnevas osas ei ole tänavatasandile soovitatav parkimiskorruseid kavandada.Segafunktsiooniga alal tuleb uute elamute õuealale kavandada majaelanike ühiselt kasutatav välisruum, sh väikelaste mänguväljak.

15.

Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded

Sademevesi – detailplaneeringutega uute hoonete kavandamisel tuleb kavandada ka sademe- ja liigvee äravoolu aeglustamise meetmed (sademevee immutamine pinnasesse, ühtlustusmahutid, katustelt voolava vee kogumise süsteemid, vett läbilaskvad sillutised, vett kinnipidavad ökokatused vms). Lahenduste kavandamisel lähtuda Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030. Üldjuhul tuleb vältida maapinna tõstmist ja sademevee valgumist naaberkinnistule. Radoon – kuni linnaosa kohta pole tehtud kogu piirkonda hõlmavat radooniuuringut, on uute hoonete (eriti elamute) kavandamisel üldjuhul vaja teha radooniuuring ja vajaduse korral lähtuda radooniohutu hoone projekteerimise standardist.Müra – eluruumide kavandamisel magistraaltänavaäärsetele aladele võib osutuda vajalikuks mürauuring ja selle alusel kõrget mürataset leevendavate meetmete väljaselgitamine. Uute hoonete kavandamisel magistraaltänavate äärde on teepoolne külg soovitatav jätta maksimaalses mahus äri- ja üldkasutatavatele pindadele. Täpsemaid suuniseid vt ptk 6.7.Välisõhk – kuna Kristiine linnaosas paikneb palju ahiküttega väikeelamuid, tuleb väikeelamute vahetus naabruses uute 2 korrusest kõrgemate elamute planeerimisel ja asendiplaanilisel kavandamisel vältida olemasolevate väikeelamute küttekolletest tõusva suitsu sattumist kõrgemate elamute akendesse.

16.

Ehitusgeoloogia Et valdaval osal Kristiine territooriumist on ehitusgeoloogilised tingimused väga halvad (paljudes kohtades nõrga kandevõimega voolavad savid, saviliivad, liivsavid, pinnaseveetase 0,5–1,5 m maapinnast), on otstarbekas uute hoonete kavandamisel teha ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. See selgitab välja maa-aluste korruste rajamise võimaluse ja võimaldab valida sobiva vundamendi.

51

Ä – ärifunktsioonilised alad ja magistraaltänavaäärne ärivööndAlale võib kavandada põhiliselt ärifunktsiooniga hooneid, nagu kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtteid, mitmefunktsioonilisi büroohooneid jm magistraaltänavate äärde linnaehituslikult kohaseid ehitisi. Põhjendatud juhtudel võib kavandada ka elamuid tingimusel, et nende alakorrustel paiknevad peatänavale avaneva sissepääsuga äriruumid ning võetakse ehituslikke meetmeid, et leevendada hoonetes magistraaltänavast tuleneva müra mõju.

Üldised maakasutustingimused

1. Maa-ala üldiseloomustus

Ärifunktsioonilised alad on üldplaneeringus määratud piirkonnad, kus on juba praegu ülekaalus ärifunktsioon, teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” valdavalt ärihoonete alaks kavandatud piirkonnad ja varem Tallinna üldplaneeringus kindlaks määratud magistraaltänavate äärsed ärivööndid. Piirkondade määramisel on arvestatud asukohtade otstarbekust tulenevalt linnaehituslikest, logistilistest ja keskkonnahäiringulistest kaalutlustest. Ärivööndi laiuseks loetakse tinglikult ligikaudu 50 m, kuid täpne ulatus määratakse detailplaneeringuga.

2. Arendamise eesmärk

Piirkondade arendamise põhieesmärk on suurendada linnaosa peatänavate atraktiivsust, tagada kaubandus ja -teenindusasutuste hea kättesaadavus ning võimalus luua büroohoonetes paiknevaid töökohti kesklinnast mõnevõrra kaugemal, kuid suure veovõimsusega ühistranspordiliinide ja magistraaltänavate naabruses, ning tekitada mürabarjäär elurajooni kaitseks.

3. Lubatud kasutusfunktsioonid

Alale võib kavandada põhiliselt ärifunktsiooniga hooneid, nagu kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtteid, mitmefunktsioonilisi büroohooneid jm magistraaltänavate äärde linnaehituslikult kohaseid ehitisi.Alale võib põhjendatud juhtudel kavandada ka elamuid tingimusel, et nende alakorrustel paiknevad peatänavale avaneva sissepääsuga äriruumid ning võetakse ehituslikke meetmeid, et leevendada hoonetes magistraaltänavast vm tuleneva müra mõju. Mustamäe tee lääneküljele Kadaka-Laki ettevõtlusala naabrusse ei ole lubatud ärivööndisse elamuid kavandada.

4. Korruselisus ja kõrgus

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt on:

• Sõpruse pst äärse ärivööndi suurim hoonestuskõrgus Tihase ja Räägu tn vahelises lõigus ning Räägu tn ja A. H. Tammsaare tee vahelises lõigus 18 m;

• Mustamäe tee läänekülje ja A. H. Tammsaare tee lõunakülje (Rahumäe teest idas) suurim hoonestuskõrgus on 24 m (viimase korruse põrandani).

Teemaplaneeringuga kõrghoonete paiknemiseks määratud teistel aladel (planeeringus eraldi tähistatud) tuleb lähtuda teemaplaneeringus toodud tingimustest.Ülejäänud juhtudel määratakse hoonete kõrgus detailplaneeringuga.

52

Hoonete kõrguse kavandamisel tuleb arvestada asukohast tulenevat hoonestuse linnaehituslikku sobivust, sh ümbruskonnas väljakujunenud hoonestuskõrgust. Üldpõhimõte on vältida naaberhoonestusega võrreldes järske kontraste ning säilitada külgnevate elamute privaatsus ja valgustustingimused.Miljööväärtusliku ala piiriga külgnevatel ärifunktsioonilistel aladel (nt Paldiski mnt, Endla tn ja Pärnu mnt ääres) ning väikeelamuala naabruses tuleb detailplaneeringutes hoonestuskõrguse määramisel arvestada miljööväärtuslikul alal ja väikeelamualal väljakujunenud hoonestuskõrgusega ning tagada uushoonestuse sujuv ja linnaehituslikult sobiv üleminek madalamalt korruselisuselt kõrgema suunas, vältides külgneva ala hoonestuse valgustustingimuste ja privaatsuse häirimist.

5. Piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt on:

• Sõpruse pst äärse ärivööndi suurim hoonestustihedus Tihase ja Räägu tn vahelises lõigus 1,0; Räägu ja A. H. Tammsaare tee vahelises lõigus 2,3;

• Mustamäe tee läänekülje suurim hoonestustihedus 1,3; • A. H. Tammsaare tee lõunakülje (Tondi Selveri vastas

Rahumäe teest idas) suurim hoonestustihedus 2,0.Teistel teemaplaneeringuga kõrghoonete paiknemiseks määratud aladel (planeeringus eraldi tähistatud) tuleb lähtuda teemaplaneeringus toodud tingimustest.Ülejäänud juhtudel on hoonestustihedus ligikaudu 3,0. Seejuures tuleb vältida väljakujunenud naaberhoonestuse häirimist nt lisanduva liiklusega, tagada naaberhoonestuse valgustustingimused ja linnaehituslik sobivus, sh kõrguste sujuv üleminek kõrgemalt korruselisuselt madalamale.

6. Haljastatud pinna vähim osatähtsus krundist

Üldjuhul 15%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

Linnaehituslikud lisasuunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamiseks

7. Hoonestusviis Ei reguleerita.8. Moodustatavate

kruntide minimaalsuurus ja krundijaotus- tingimused

Detailplaneeringu tulemusel moodustatavate kruntide minimaalsuurust ei reguleerita. Moodustatavatele kruntidele tuleb tagada juurdesõiduvõimalus avalikult kasutatavalt tänavalt. Kui planeeritav juurdesõidutänav hakkab teenindama 3 või rohkemat kinnistut, tuleb see määrata avalikult kasutatavaks.

9. Ehitusjoon(kaugus tänavaäärsest krundipiirist)

Vastavalt tänaval väljakujunenud ehitusjoonele või sellest tagapool.

10.

Hoonestusala paigutus krundil

Lahtise hoonestusviisi puhul kaugus külgmisest krundipiirist üldjuhul 4 m. Kaugus tagumisest krundipiirist määratakse detailplaneeringuga, arvestades naaberkrundi hoonestuse iseloomu

53

ja valgustustingimusi. See võiks olla võrdne hoone kõrgusega, aga vähemalt 4 m. Lähemale võib ehitada naaberkrundi omanike kirjalikul nõusolekul.Sõpruse pst lääneküljel Tihase ja Räägu tn vahelises lõigus ei tohi hoonestus, mis on kõrgem kui 2 (maapealset) korrust, ulatuda krundi sügavusse (Mõtuse tn suunas) rohkem kui 20 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

11.

Kõrvalhoonete paigutus

Kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest jm projekteerimisnõuetest. Kõrvalhoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 5 m.

12.

Haljastus, heakord ja piirded

Detailplaneeringutega tuleb säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Uue tänavaäärse hoonestuse kavandamisel pöörata tähelepanu ka fassaadiesise haljastuse (nn eesaia) kvaliteetsele kujundusele. Ärihoonete suured parklad eraldada külgnevatest elamukruntidest haljasekraaniga ning jaotada haljasribadega u 20 autokohaga osadeks. Hoonete ette tänava äärde piirdeid üldjuhul mitte kavandada.

13.

Parkimiskohtade vajadus

Parkimine tagada üldjuhul oma krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutusel lähtuda hetkel kehtivatest Tallinna õigusaktidest.

14.

Linnaehituslikud lisasuunised

Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud tänavapilti ja sobitada uus hoone ümbritseva miljööga. Samuti tuleb hoonete krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh akende, parkla ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabruses olevate elamute ja elamukruntide privaatsusvajadusega.Hooned peavad olema peatänavale kohase väärika arhitektuurse lahendusega. Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust, ning olema ligipääsetavad ka ratastooli kasutajatele. Hoonete tänavaga külgnevas osas ei ole tänavatasandile parkimiskorruseid soovitatav kavandada. Peatänavaäärse uushoonestuse kavandamisel tuleb hoone pikitelg üldjuhul paigutada paralleelselt tänavaga, et tõkestada müra levikut naabruses paiknevale elamualale.Elamute rajamisel ärifunktsiooniga alale tuleb üldjuhul kavandada esimestele korrustele ärifunktsiooni ning elu- ja tööruumides järgida müra ja vibratsiooni vähendavaid ehitusnõudeid. Samuti tuleb tagada ühiskasutuses oleva välisruumi, sh väikelaste mänguväljaku olemasolu.

15.

Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded

Sademevesi – detailplaneeringutega uute hoonete kavandamisel tuleb kavandada ka sademe- ja liigvee äravoolu aeglustamise meetmed (sademevee immutamine pinnasesse, ühtlustusmahutid, katustelt voolava vee kogumise süsteemid, vett läbilaskvad sillutised, vett kinnipidavad ökokatused vms). Lahenduste kavandamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusest nr 18 „Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030“.

54

Üldjuhul tuleb vältida maapinna tõstmist ja sademevee valgumist naaberkinnistule.Radoon – kuni pole tehtud kogu linnaosa hõlmavaid radooniuuringuid, tuleb uute hoonete detailplaneerimisel või projekteerimisel üldjuhul teha radooniuuringud ja vajaduse korral lähtuda radooniohutu hoone projekteerimise standardist.Müra – eluruumide kavandamisel magistraaltänavaäärsesse ärivööndisse võivad osutuda vajalikuks mürauuringud ning meetmete võtmine, et tagada müra normtase. Täpsemaid suuniseid vt ptk 6.7.Insolatsioon – uute hoonete kavandamisel olemasolevate elamute naabrusse tuleb tagada neis vajalike valgustustingimuste säilimine vastavalt Eesti standardis EVS 894:2008+A1:2010 nõutule.

16.

Ehitusgeoloogia Et valdaval osal Kristiine territooriumist on ehitusgeoloogilised tingimused väga halvad (paljudes kohtades nõrga kandevõimega voolavad savid, saviliivad, liivsavid, pinnaseveetase 0,5–1,5 m maapinnast), on otstarbekas uute hoonete kavandamisel teha ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. See selgitab välja maa-aluste korruste rajamise võimaluse ja võimaldab valida sobiva vundamendi.

B + T – ettevõtlus- ja tootmisaladAlale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandada ei tohi. Kadaka-Laki ettevõtlus- ja tootmisala lääneserval paikneval puhveralal peab uute ettevõtete rajamisel välistama naabruses paiknevate elamute häirimise.

Maakasutustingimused

1. Maa-ala üldiseloomustus

Ettevõtlus- ja tootmisaladeks on üldplaneeringuga määratud suuremad terviklikud piirkonnad, mis seni on olnud kasutusel valdavalt tootmise, laonduse, veonduse vms otstarbel, samuti hulgi- ja jaemüügiks.

2. Arendamise eesmärk

Tagada tingimused mitmesuguste töökohtade, sh tootmises rakendatud töökohtade säilimiseks ja lisandumiseks linnas.

3. Lubatud kasutusfunktsioonid

Alale võib rajada eeskätt tootmis-, veondus-, laondus- ja ärifunktsiooniga ehitisi. Uusi elamuid alale planeerida ega rajada ei tohi. Alal võivad paikneda ka tehnoehitised ja vajaduse korral ühiskondlikud hooned (üldjuhul mitte lasteasutused). Alale ei tohi kavandada tootmisettevõtteid, mis võivad avaldada ettevõtlus- ja tootmisalaga külgnevatele elamukvartalitele kahjulikku mõju (lõhn, suits, müra vms) või reostada põhjavett. Kadaka-Laki ettevõtlus- ja tootmisala lääneserval paikneval nn puhveralal (50 m laiuses elamutega külgnevas vööndis) on eelistatud pigem lao- ja büroohoonete või selliste ettevõte rajamine, mille puhul on kindlalt välistatud lähinaabruses paiknevate elamute häirimine.

55

4. Korruselisus ja kõrgus

Mustamäe tee lääneküljel paiknevas ärivööndis on teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud ülemise korruse põranda suurimaks kõrguseks maapinnast 24 m, ülejäänud aladel Kadaka-Laki piirkonnas maksimaalselt 40 m. Teistel üldplaneeringuga määratud ettevõtlus- ja tootmisaladel, mis paiknevad väljaspool Kadaka-Laki ettevõtlus- ja tootmisala, tuleb hoonete kõrguse kavandamisel arvestada naabruses paikneva hoonestuse keskmise kõrgusega ja uushoonestuse kavandamisel vältida järske kontraste.

5. Piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus

Ärifunktsioonilistel kinnistutel 2,0, tootmisfunktsioonilistel ei reguleerita.

6. Haljastatud pinna osatähtsus krundist

Üldjuhul 10%, soovitatavalt 15%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.Linnaehituslikud lisasuunised detailplaneeringute või projekteerimistingimustedetailplane koostamiseks

7. Hoonestusviis Ei reguleerita.8. Moodustatavate

kruntide minimaalsuurus ja krundijaotus- tingimused

Detailplaneeringu tulemusel moodustatavate kruntide minimaalsuurust ei reguleerita. Moodustatavatele kruntidele tuleb tagada juurdesõiduvõimalus avalikult kasutatavalt tänavalt. Kui planeeritav juurdesõidutänav hakkab teenindama 3 või rohkemat kinnistut, tuleb see määrata avalikult kasutatavaks.

9. Ehitusjoon(kaugus tänavaäärsest krundipiirist)

Vastavalt väljakujunenud ehitusjoonele või sellest tagapool.

10.

Hoonestusala paigutus krundil

Uue hoonestuse kavandamisel külgmisele ja tagumisele krundipiirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkrundi omaniku kirjalik nõusolek. Uue hoonestuse paigutamisel Mustjõe elamupiirkonna naabrusse kuni 50 m kaugusele elamukruntidest tuleb vältida elamukruntide privaatsuse ja valgustustingimuste halvenemist. Kui ettevõtlus- ja tootmisalal paiknev krunt külgneb elamukrundiga, peab uue hoonestuse kaugus elamukrundi piirist üldjuhul olema võrdne kavandatava hoone kõrgusega, kuid mitte väiksem kui 4 m.

11.

Kõrvalhoonete paigutus

Üldjuhul kehtivad ettevõtlus- ja tootmisalal tööstusettevõtete ja ärihoonete kõrvalhoonete paigutusele samad tingimused kui põhitegevusega seotud hoonetele.

12.

Haljastus, heakord, piirded

Detailplaneeringutega tuleb säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Uue tänavaäärse hoonestuse kavandamisel pöörata tähelepanu ka fassaadiesise haljastuse (nn eesaia) kvaliteetsele kujundusele. Tootmis- ja ettevõtlushoonete suured parklad eraldada külgnevatest elamukruntidest haljasekraaniga ning jaotada haljasribadega u 20 autokohaga osadeks.

13 Parkimiskohtade Parkimine tagada üldjuhul oma krundil. Parkimiskohtade vajaduse

56

. vajadus arvutusel lähtuda hetkel kehtivatest Tallinna õigusaktidest.

14.

Linnaehituslikud lisasuunised

Uued tootmis- ja ärihooned tuleb avalikult kasutatava tänava äärde planeerida üldjuhul nii, et hoone pikitelg oleks tänavaga paralleelne. Tuleb arvestada tänaval väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid. Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja elavdada tänavaruumi.Piirkonna üldilme parandamiseks tuleb pöörata tähelepanu hoonete tänavapoolsete fassaadide ja majaesise haljastuse sobivale ja kvaliteetsele kujundusele. Kui planeeritav ja säilitatav hoonestus võimaldab, tuleb krundile kavandada ka kõrghaljastust. Piirkonna olulisemate tänavate, nagu Marja, Forelli ja Laki tänava rekonstrueerimisel tuleb tänava äärde võimaluse korral kavandada puiestee või haljasriba rajamine.

15.

Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded

Sademevesi – detailplaneeringutega uute hoonete kavandamisel tuleb kavandada ka sademe- ja liigvee äravoolu aeglustamise meetmed (sademevee immutamine pinnasesse, ühtlustusmahutid, katustelt voolava vee kogumise süsteemid, vett läbilaskvad sillutised, vett kinnipidavad ökokatused vms). Lahenduste kavandamisel lähtuda Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030. Üldjuhul tuleb vältida maapinna tõstmist ja sademevee valgumist naaberkinnistule. Tööstusettevõtete territooriumil on sademevee käitlemisel vajalik sademevee eelpuhastus liiva- ja õlipüüduris, toitlustusettevõtetel lisaks rasvapüüduris.Radoon – kuni linnaosa kohta pole tehtud kogu piirkonda hõlmavat radooniuuringut, tuleb üldjuhul uute hoonete kavandamisel teha radooniuuringud ja vajaduse korral lähtuda radooniohutu hoone projekteerimise standardist.Põhjaveereostuse vältimine – Kristiine linnaosa ettevõtlus- ja tootmisaladele ei tohi kavandada ettevõtteid, mis võivad põhjustada põhjaveereostust.

16.

Ehitusgeoloogia Et valdaval osal Kristiine territooriumist on ehitusgeoloogilised tingimused väga halvad (paljudes kohtades nõrga kandevõimega voolavad savid, saviliivad, liivsavid, pinnaseveetase 0,5–1,5 m maapinnast), on otstarbekas uute hoonete kavandamisel teha ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. Sellega selgitatakse välja maa-aluste korruste rajamise võimalus ja on võimalik valida sobivaim vundament.

A – ühiskondlike hoonete aladSuurema territooriumiga ühiskondlike hoonete, nagu lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri-, spordi- ja riigiasutuste ala.

Ühiskondlike hoonete juhtotstarbelise alana on määratletud suurema territooriumiga ühiskondlike hoonete (koolid, lasteaiad, spordikompleksid, suuremad riigiasutused) territooriumid, mille senine kasutus säilitatakse üldjuhul ka lähitulevikus. Hoone senise

57

funktsiooni lakkamisel võib ala kasutada ümbritseva maakasutusega kooskõlas olevaks ja seda mittehäirivaks tegevuseks, kusjuures seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.Ühiskondlike hoonete alade täiendaval hoonestamisel, nt juurdeehituse kavandamisel, on prioriteet säilitada naabruskonna elamupiirkonna turvalisus ja vältida ülemäärast häirimist (nt lisanduva autoliiklusega). Samuti tuleb uue hoonestuse kõrguse määramisel arvestada naaberelamute aedade privaatsuse ja hoonete valgustustingimuste säilimisega. Uute müratundlike ühiskondlike hoonete (laste-, õppe- ja tervishoiuasutuste) kavandamisel või olulisel laiendamisel tuleb arvestada mürast, sh lennuliiklusmürast põhjustatud häiringuga. Täpsemaid suuniseid vt ptk 6.7. Ühiskondlike hoonete alade täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel kindlaks detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

K – kõrghoonete teemaplaneeringuga hõlmatud aladKõrghoonete teemaplaneeringuga hõlmatud alana on tähistatud piirkonnad, mis teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” olid määratud valdavalt äri- või segafunktsiooniliseks kõrghoonete rajamist võimaldavaks alaks. Alade täpsemad planeerimis- ja hoonestamistingimused on toodud teemaplaneeringus.

E(R) – eriotstarbelised aladEriotstarbelise alana on tähistatud valdavalt kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevate ehitiste territooriumid. Alale võib kavandada nende ametkondade tegevuseks vajalikke hooneid ja rajatisi tingimusel, et nendega ei kaasne oht naabruses paiknevatele elukvartalitele.

Kui eriotstarbeline kasutus ei osutu tulevikus vajalikuks, võib ala kasutada ümbritseva maakasutusega kooskõlas olevaks ja seda mittehäirivaks tegevuseks üldjuhul kogu ala hõlmava detailplaneeringu alusel, kusjuures seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Eriotstarbeliste alade täiendaval hoonestamisel, sh juurdeehituste kavandamisel on prioriteet säilitada naabruskonna elamupiirkonna turvalisus ja vältida ülemäärast häirimist (nt lisanduva autoliiklusega). Samuti tuleb uue hoonestuse kõrguse määramisel arvestada naaberelamute valgustustingimuste ning hoovide ja aedade privaatsuse säilimisega. Oluline on ka olemasoleva kõrghaljastuse, eriti 1. ja 2. väärtusklassi puude säilitamine. Täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel kindlaks detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

OT – suuremate tehnoehitiste alad Suuremate tehnoehitiste alana on tähistatud valdavalt vastavate olemasolevate ettevõtete alad (nt alajaamad, katlamajad, jäätmejaamad jne). Kui ettevõtte tegevus tulevikus lakkab või territooriumivajadus väheneb nt tehnoloogilise vm muudatuse tõttu, võib kogu ala või selle osa kasutada ümbritseva maakasutusega kooskõlas olevaks ja seda mittehäirivaks tegevuseks, kusjuures seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

HP – üldkasutatavate parkide jm haljasalade ala Avalikult kasutatavate parkide jm haljasalade territooriumid, kuhu võib kavandada haljasala teenindamise või puhkefunktsiooniga seonduvaid väiksemaid ehitisi.

58

Üldkasutatavate parkide ja haljakute alana on tähistatud olemasolevad ja perspektiivsed parkide jm haljasalade territooriumid. Alale võib rajada pargiga seonduvaid rajatisi ja puhkeala teenindavaid või puhkefunktsiooniga seonduvaid väiksemaid kuni 2-korruselisi hooneid, nagu pargiinventari hoidla, suvekohvik, hooajalised müügikohad, sporditarvete laenutus jne, mis ei hõlma üle 10% haljasala territooriumist. Looduskaitsealuses Löwenruh’ pargis tuleb kavandatav ehitustegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga.Haljastuse kavandamisel tuleb lähtuda Tallinna õigusaktidest ja Eesti Vabariigi standarditest.

Liiklusalad Liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste all oleva ning neid teenindava maaga. Üksikutel juhtudel on tänavate maa-alale lubatud ehitada väikesi teenindushooneid (kioskid, paviljonid vms).

Liiklusaladena on tähistatud olemasolevate ja perspektiivsete magistraaltänavate maa-alad, üldplaneeringuga kavandatud üksikute kõrvaltänavate ligikaudsed trassid ja olemasoleva raudtee maa-ala. Alad on mõeldud liiklusrajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks, samuti liikluse toimimiseks ja teenindamiseks ning ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste rajamiseks. Üksikutel juhtudel on tänavate liiklusmaa-alale lubatud püstitada väikesi teenindushooneid (kioskid, paviljonid vms), et tänavaruumi elavdada.

Uute tänavate liiklusalade (tänavamaa-ala) täpne ulatus määratakse detailplaneeringu või teeprojektiga. Perspektiivse Tervise tn – Viljandi mnt ühenduskoridori laius on 35–40 m.Oluline on jätkata eeskätt väikeelamupiirkonna kitsastel tänavatel autode kiirust ohjavate meetmete edasist rakendamist (kiiruspiirangud kuni 30 km/h, nn parema käe reegel, tõstetud tasapinnaga ristmikud, künnised, tänavate kohatised kitsendused vms). Vajaduse korral tuleb vabaplaneeringulistes jm ühiskasutuses hoovidega korterelamupiirkondades laiendada õuealana märgistatud piirkondade ulatust. Liiklusalade kavandamisel on vaja arvestada muuhulgas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002 määrust nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes”. Samuti on soovitatav kasutada juhendmaterjali „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”.

Tänava- ja parklahaljastuse planeerimise ja projekteerimise suunisedPlaneeringujoonisel on skemaatiliselt tähistatud säilitatava ja tulevikus täiendatava tänavahaljastusega magistraaltänavad ja mõni juurdesõidu- ehk kõrvaltänav, mille puhul tänava ehitus- või rekonstrueerimisprojekti, naabrusse koostatava detailplaneeringu või iseseisva tänavahaljastusprojekti raames tuleb säilitada olemasolev tänavahaljastus ja üldjuhul kavandada selle lisamist.

Tänavahaljastuse põhiline ja traditsiooniline komponent on puud, kuid see võib koosneda ka põõsastest, hekkidest või murualadest ning külgnevate alade haljastusest. Tänavahaljastuse rajamise võimalused on tänavatel erinevad, mistõttu tuleb igal konkreetsel juhul valida õiged liigid ja sordid.

Puude seisukorra, säilitamise ja kaitse alla võtmise vajaduse ning sellest lähtuvalt hoonestusala ja taristu paiknemise võimalused selgitab välja puittaimestiku inventeerimine.

59

Tänavahaljastus tuleb projekteerida ja rajada kogu liiklusala või külgneva suurema ehitise projekteerimise ja ehitamisega samal ajal.

Kõrghaljastust kui olulist miljööelementi tuleb väärtustada ja maksimaalselt säilitada, vajaduse korral täiendada ja rajada uut. Allee tuleb rekonstrueerida, kui 2/3 esialgsetest puudest on hävinud või väheväärtuslikud ning on määratud likvideeritavaks.

Tänavaruumi planeerimisel tuleb olemasolevale ja kavandatavale kõrghaljastusele kasvutingimuste loomiseks või säilitamiseks võimaluse korral olemasolevad ja planeeritavad tehnovõrgud tõsta haljasaladelt sõidu- ja kõnniteede alla. Vajaduse korral tuleb planeerida puudele vajalike kasvutingimuste loomiseks ja säilimiseks tugipinnast või -müüre. Kohtadesse, kuhu puid istutada ei saa, tuleb kavandada põõsaste lausistutust, eelistades kiirekasvulisi ja vähenõudlikke liike. Tänavahaljastuse kavandamisel lähtuda Tallinnas kehtivatest määrustest.

Parklad tuleb haljastusega (soovitatavalt kõrghaljastusega) jagada kuni 20 autokohaga osadeks. Vahetult elamukruntidega külgnevad suuremad parklad (nt äri- või ettevõtluspiirkondades) tuleb eraldada elamukruntidest puude ja põõsastega haljastatud puhvertsooniga. Parklatesse tuleb planeerida lumelükkamisteed ja lume ladustamise piirkonnad, kuhu haljastust ei planeerita. Parklate planeerimisel tuleb eelistada vett läbilaskvaid katteid ning koos haljastusega vee säästlikku käitlemist. Planeerimisel peab arvestama puude juurestiku kaitsealaga, kus on keelatud juurestikku kahjustada. Kaitsealale kõvakatte, äärekivide, taristu või ehitiste planeerimisel näha ette juurestiku kahjustuste vältimise meetmed.

Linnakujunduslikud tänavavalgustuse kavandamise suunisedVälisvalgustuslahenduses kasutatavad valgusti- ja mastitüübid peavad kujunduselt sobima kavandatavasse linnaruumilisse keskkonda ning arvestama olemasoleva ja kavandatava haljastusega. Lisavalgustuse kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast valgustuslahendusest, valgustitüüpidest ja valgustusvärvusest. Valgustite valikul tuleb lähtuda nende töökindlusest, ökonoomsusest, turvalisusest, valgustehnilistest omadustest, disainist ja sobivusest linnaruumi.

Üldjuhul tuleb välisvalgustus projekteerida ja rajada metallmastides maakaabelliinidega. Valgustuslahenduse maksimaalne valgusvärvus peab üldjuhul olema 3000 K.

Kavandatavad välisvalgustuslahendused ei tohi tekitada valgusreostust. Valgusreostuse vältimise abinõudena tuleb eelistada sobivaid valgusteid, lisadetaile, optikat jms. Valgusreostuse suhtes tundlikes piirkondades tuleb välisvalgustuse projekteerimise käigus esitada valgusreostuse ärahoidmist visualiseeriv materjal.

Teabe- ja reklaamkandjate kavandamise suunisedTeabe- ja reklaamkandjate kavandamisel (formaat, kõrgus, kujundus, paigutus jm) peab arvesse võtma konkreetse hoonestusala eripära, tänavaala üldilmet ja hoone arhitektuurset lahendust.

ArengupiirkonnadLinnaosas on üheksa suuremat potentsiaalset arenduspiirkonda, mille senine maakasutus ja hoonestuslaad tulevikus muutub. Alade suurus on ligikaudu 3–6 ha ning need kõik on eravalduses. Lisaks on arengualana, st muudatuspiirkondadena tähistatud veel Kristiine vabaajakeskuse asukoht, mille detailplaneering on koostamisel.

60

Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel ja hoonestuse kavandamisel üldjuhul arvestada üldplaneeringus määratud konkreetset maakasutuse juhtotstarvet. Kuna üldplaneering koostatakse pikaks ajaks, nii et kõiki võimalikke arengusuundi ette näha ei ole võimalik, siis põhjendatud juhtudel, sh olulise avaliku huvi olemasolul, on neile arengualadele lubatud kavandada ka mõni teine, üldplaneeringust erinev, kuid ümbruskonna hoonestuslaadi ja maakasutusfunktsiooniga sobiv otstarve. Seda ei käsitleta üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna tingimusel, et detailplaneeringuga hõlmatakse ka arendusala lähiümbrus ja välditakse naabruses paikneva hoonestuse, eriti elamukvartalite ülemäärast häirimist nt müra, liikluse suurenemise ja turvalisusriskidega.

5. Miljööväärtuslikud alad

Tallinna üldplaneeringuga ei ole Kristiine linnaossa miljööväärtuslikke alasid määratud.

Käesoleva üldplaneeringuga on Kristiine linnaosa territooriumile määratud kaks miljööväärtuslikku hoonestusala – Paldiski mnt, Enda ja Tulika tn vahel paiknev Lille piirkond ja Järvel rongipeatuse läheduses paiknev Järve piirkond. Miljööväärtuslike alade ulatus kajastub üldplaneeringujoonisel.

Mõlemas piirkonnas on linnaehituslik eesmärk säilitada valdavalt 1920.–1930. aastatel ehitatud eeslinna miljööd, mis Lille piirkonnas jätkab Pelgulinna ehitustraditsioone ja Järve asumis samal perioodil rajatud aedlinnamiljööd. Järve miljööväärtuslik ala hõlmab veel 1950. aastatel Tuisu tn äärde rajatud stalinistlikus stiilis väikest elamurühma. Miljööväärtusega hoonestusalade terviklik keskkond tuleb säilitada ajalooliselt väljakujunenud planeerimisstruktuuri, hoonestusviisi, ühtse omanäolise arhitektuuri ja haljastuse tõttu. Alad määratleti arhitektuur-ajaloolise inventeerimise alusel (OÜ Eensalu & Pihel, 2008).

5.1. Miljööväärtuslike hoonestusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused

Miljööväärtuslikud hoonestusalad on terviklikult säilinud miljööga piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamisel, planeerimisseadusega määratud juhtudel (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral) tuleb projekteerimistingimuste koostamisel ning projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda alljärgnevatest üldistest kaitse- ja kasutustingimustest.

Üldised kaitse- ja kasutustingimused aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimuste väljastamisele

1. Juhtotstarbed Vastavalt üldplaneeringu põhijoonisele.Järve piirkonnas põhiliselt väikeelamuala (Ev) ja stalinistlikus stiilis kvartalis väikeste korterelamute ala (Ek).Lille kvartalis põhiliselt väikeste korterelamute ala (Ek).

2. Ala edasise käsitluse eesmärk

Väljakujunenud piirkondade senise linnaehitusliku omapära säilitamine ja korrastamine.

3. Üldised põhimõtted detailplaneeringute koostamiseks

Detailplaneeringute koostamisel miljööväärtuslikule alale: • tuleb säilitada ajalooline tänavavõrk ja kinnistustruktuur;• ei ole üldjuhul lubatud krunte liita või jagada;

61

• tuleb uute hoonete planeerimisel ning olemasolevate laiendamisel järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, sh hoonestuse ehitusalust pinda, korruselisust ja kõrgust ning ehitusjoont. Samuti peab järgima hoonete kujunduslaadi, nagu katusekuju, sokli, räästa ja harja kõrgust ja muud piirkonnale iseloomulikku, ning uus hoone tuleb paigutada sobivalt ümbritsevasse miljöösse. Krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, tuleb arvestada naabrite privaatsusvajadusega;

• miljööväärtuslike aladega vahetult piirneva hoonestuse puhul tuleb tagada hoonestuskõrguse sujuv üleminek madalamalt kõrgemale.

4. Lubatud kasutusfunktsioonid

Üldjuhul tuleb väljakujunenud hoonestus säilitada. Üksikute ehituslünkade täitmiseks või amortiseerunud hoonete asendamiseks on alale detailplaneeringuga lubatud kavandada eeskätt elamuid ja lähinaabruse hoonestusmahtudega linnaehituslikult sobivaid väiksemaid kaubandus- ja teenindushooneid ning ühiskondlikke hooneid, samuti tehnoehitisi.

5. Korruselisus ja kõrgus

Üldjuhul tuleb säilitada olemasolevad hoonestusmahud. Üksikute uusehitiste puhul tuleb lähtuda naabruses väljakujunenud hoonestuskõrgusest.

6. Piirkonnale iseloomulik kruntide täisehitusprotsent

Üldjuhul tuleb säilitada elamukruntide senine täisehitus. Detailplaneeringute koostamisel tuleb üksikute uute elamute ehitamiseks määrata kruntide täisehitusprotsent järgmiselt:

• Lille miljööväärtuslikus piirkonnas arvestada naabruses väljakujunenud hoonestusviisi, jäädes vahemikku 25–35%;

• Järve väikeelamukruntidel võib krundi suurusest olenevalt olla täisehitusprotsent järgmine:

kuni 1300 m2 krundi puhul kuni 25;1301–1600 m2 krundi puhul kuni 20;üle 1600 m2 krundi puhul kuni 17;

• Järve stalinistlikus stiilis kvartalis säilitada olemasolev täisehitusprotsent.

Üksikute uute mitteeluhoonete (nt kaubandus- ja teenindusettevõtted, lasteasutused ja tehnoehitiste) kavandamisel määratakse krundi täisehitusprotsent detailplaneeringuga.

7. Haljastatud pinna osatähtsus krundist

Lille miljööalal 40%; Järve miljööala väikeelamupiirkonnas 50% ja stalinistlikus stiilis kvartalis 35%. Üksikute uute mitteeluhoonete kavandamisel määratakse see detailplaneeringuga.

8. Hoonestusviis Sõltub naabruses väljakujunenud hoonestusviisist, üldjuhul lahtine9. Planeeringuga

moodustatavate kruntide vähim suurus ja jagamise tingimused

Üldjuhul ei ole miljööväärtuslikul alal olemasolevaid elamukrunte lubatud jagada või liita ning ala planeerimisel tuleb säilitada väljakujunenud kinnistustruktuur.

62

10.

Ehitusjoon(kaugus tänavaäärsest krundipiirist)

Vastavalt tänaval väljakujunenud ehitusjoonele.

11.

Hoonete arv ja hoonestusala paigutus krundil

Üldjuhul tuleb säilitada olemasolev põhihoonete arv krundil. Üksikute tühjade kruntide hoonestamisel võib sinna detailplaneeringuga kavandada ühe põhihoone (elamu vm), mille asukoht järgib naabruses väljakujunenud hoonete paigutamise tava.

12.

Abihooned Detailplaneeringutega võib ühele elamukinnistule kavandada kuni 2 abihoonet. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus kuni 5 m.

13.

Haljastus, piirded, heakord

Miljööalal tuleb kavandada sinna sobiv haljastus ning säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi puud. Piirete kavandamisel Lille ja Järve miljööala väikeelamupiirkonda tuleb lähtuda naabruses väljakujunenud piirete kõrgusest. Üldjuhul tuleb tänavaäärsed piirded kavandada puidust või metallvarbadest ning kõrgusega 1,2–1,5 m. Piirded peavad moodustama naaberkruntide piirete või hoonetega katkematu joone. Kruntide vahel võib kasutada ka võrkaeda, mille kõrgus sõltub naabrite kokkuleppest. Tuisu tn stalinistlikus stiilis kvartalis ei kavandata piirdeid lähtuvalt ajaloolisest planeerimisprintsiibist.Krundisiseste teede katetena on soovitatav kasutada looduslikke materjale (kruus, kivisillutis, paeplaadid, graniitsõelmed jne). Miljööväärtuslike alade avaliku ruumi (tänavate ja haljakute) kujunduses tuleb kasutada ajaloolisse miljöösse sobivaid pinke, prügikaste jm väikevorme. Tänavate parandamisel tuleb üldjuhul vältida elamuesiste kõnni- ja sõiduteede tõstmist ja võimaluse korral taastada endised treppide või välisustega määratud kõrgused, et parandada hoonete tehnilist seisukorda. Olemasolevad haljasalad, kõrghaljastus jm väärtuslikud tänavaruumi- ja maastikuelemendid tuleb säilitada.

14.

Parkimiskohtade vajadus

Detailplaneeringutega uue hoonestuse kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal kehtivatest Tallinna õigusaktidest (praegu „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” ptk 4).Lisasuunised hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks

15.

1. Uute ehitiste ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise projektide koostamisel tuleb järgida ajalooliselt välja kujunenud hoonestuse üldist mastaapi ja proportsioone, stiililist ja ajastulist mitmekesisust, katusemaastikku ja muud paigale iseloomulikku. Samuti tuleb järgida arhitektuuritraditsioone (kinnistu hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadiviimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms).2. Miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknevad väga väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned tuleb säilitada. Nende rekonstrueerimisel, remontimisel, või restaureerimisel tuleks üldjuhul järgida restaureerimisprintsiipe.

63

3. Väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel tuleb üldjuhul säilitada hoone maht, fassaadijaotus ja räästajoon. Pööningukorruse võib välja ehitada olemasolevas mahus. Erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse hoone arhitektuursest lahendusest, olemasolevast katusekaldest ja kõrvalseisvatest hoonetest lähtuvalt. Katuseakende või vintskappide väljaehitamise võimalus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi, arhitektuurselt sobivate vintskappide lisamine on üldjuhul lubatav ainult hoovi poole (katuseharjast, välisseinast, hoone külgedelt, neeludest tagasiastega, läbiva räästaga, ühepoolse pult/kelpkatusega), mis arvestavad hoone üldiste proportsioonide ning naaberhoonetega. Katuseaknaid saab paigaldada ühes reas ning plokistamata.4. Väga väärtuslike, väärtuslike ja miljööväärtuslike hoonete fassaadidel tuleb säilitada ja vajaduse korral taastada fassaadi algne voodrilaud või krohvitüüp, fassaadi dekoratiivsed detailid, algupärased välisuksed, varikatused, akende profileeritud piirdelauad jms detailid. Uuendamise vajaduse korral tuleb detailid teha samast materjalist, samade mõõtude ja profiilidega. Hoonete värvimiseks kasutada traditsioonilisi värvitüüpe ja -toone. Puitpindadel kasutada õlipõhiseid värve, krohvipindadel lubi- või silikaatvärve. 5. Avatäited on lubatud puidust, hoonega sobiva suuruse, kujunduse, jaotuse, profiilide, avanemissuundadega. Algupärased avatäited on soovitav võimalusel restaureerida. Olemasolevad sobimatust materjalist (plastik, metall) ning sobimatu välisilmega aknad ja välisuksed tuleb üldjuhul kavandada projektis asendatavaks arhitektuurselt sobivate puidust avatäidete vastu. Säilitada avatäidete hoonele iseloomulik kaugus fassaadipinnast. Puitvoodriga hoonete aknad tuleb paigaldada fassaadipinnaga tasa, et hoonele ei moodustuks arhitektuurselt sobimatuid välimisi aknapõski. 6. Hoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Säilitada tuleb avatäidete iseloomulik kaugus fassaadipinnast. Puitvoodriga hoonete aknad tuleb tõsta fassaadipinnaga tasa. Dekoreeritud fassaade ei ole lubatud väljastpoolt soojustada. Soojustamise võimalikkuse üle otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi sõltuvalt hoone arhitektuursest lahendusest ja väärtusest.7. Kivikonstruktsioonis välispiirete (sh sokli) seestpoolt soojustamine ei ole ehitusfüüsikalistel põhjustel lubatud. Soklikorruse niisked ruumid kavandada niiskuskahjustuste vältimiseks nö eraldi karbina, välisseintest eemale. Soojapidavuse tõstmiseks kavandada horisontaalpindade sh keldri lae soojustamine. Soklikorrusel tagada konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuskahjustuste vältimiseks võimalus ruumide

64

tuulutamiseks ja ventileerimiseks. Sokkel kavandada kogu hoone perimeetril siledaks krohvitud ja värvitud. Siledaks lõigatud, lihvitud ja klombitud paekivisokkel säilitada eksponeeritud kujul, vuukida lubimördiga.8. Hoonete fassaadidele ei ole üldjuhul lubatud paigaldada kütte- ja ventilatsiooniseadmeid, satelliiditaldrikuid, turbotorusid jms seadmeid. Õhksoojuspumba seadmeid võib kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, hoonesse või soklile varjatud kujul (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama värvitooni), ühendustorud viia hoonesse läbi sokli. Välisseinte ventilatsiooniavad kavandada sümmeetrilise paigutusega; avade väliskatted tasapinnalised, väikesemõõtmelised, neljakandilised ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni.9. Prügikonteinerite asukoht kavandada kinnistul varjatud kujul. Tuleohutuse tagamiseks mitte kavandada prügikonteinereid puithoonete välisseinte ja eluruumide akende lähedusse.10. Põhihoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, plastaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral), kärjekujulist ruberoidkatet, klombitud paekiviplaate, tsementkiudplaate jne. 11. Reklaamsildid, nimelauad, pealkirjad ja valgustusreklaam ei tohi oma kuju, värvi ja asetusega rikkuda tänava, avaliku platsi või hoone ilmet, ennekõike ei tohi nad katta või lõigata hoone arhitektuurilisi osi. Reklaamikandjad peavad olema kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuses. Keelatud on neoonreklaamid ja -valgustid.12. Vähemvääruslikud või tehniliselt väga halvas seisukorras hooned võib lammutada ja asendada uue, miljöösse sobivas mahus hoonega. Hoone tehnilise seisukorra hindamiseks tuleb koostada ekspertiis. Linnaplaneerimise ametil on õigus tellida vajaduse korral täiendav tehniline ekspertiis. 13. Enne arhitektuurselt väärtusliku või enne 1940. a ehitatud hoone lammutusprojekti koostamist tuleb lammutatava hoone kohta koostada arhitektuuriajalooline õiend, mis antakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile arhiveerimiseks. Arhitektuuriajalooline õiend peab sisaldama tekstilist osa hoone(te) kujunemis- ja ehitusloost, fotofikseeringuid, väljavõtteid arhiivi- ja inventariseerimisjoonistest, väärtuslike detailide mõõdistusi ning vajaduse korral ka ülesmõõtmisjooniseid ning ettepanekuid materjali taaskasutusse suunamiseks. Õiendi koostamine on vajalik selleks, et hoonete lammutamise järel jääks sellest ning nende hetkeseisukorrast dokumenteeritud märge. Ehitusmaterjalide ja detailide taaskasutamise nõue tuleneb säästva arengu põhimõttest. Lisaks on vanadel ehitusmaterjalidel ja detailidel kultuuri- ja arhitektuuriajalooline väärtus. Vanu materjale ja detaile kasutatakse

65

teiste ajalooliste hoonete restaureerimisel.14. Kultuurimälestised tuleb säilitada ja restaureerida muinsuskaitseseaduse kohaselt.

6. Õigusaktidest tulenevad ulatuslikumad maakasutuse, maa-alade planeerimise ja ehituspiirangud

6.1. Muinsuskaitseobjektid ja nende kaitsevööndidKristiine linnaosas paiknevate riiklike kultuurimälestiste asukohad ja nende kaitsevööndite ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja piirangute skeemile. Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut uute objektide muinsuskaitse alla võtmiseks.

Kristiine linnaosa territooriumil paiknevad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest (vt Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“) tulenevad vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvad vaatekoridorid ja -sektorid, mis kajastuvad planeeringujoonisel ja mille eesmärk on tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Üldplaneeringuga vaatesektoritesse ja -koridoridesse uute üle 18 m kõrgete hoonete rajamist ei ole kavandatud. Uute üle 12 m kõrgete hoonete kavandamine (nt magistraaltänavate äärde) tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Madalamate hoonete detailplaneeringu ja projekteerimise puhul ei ole kooskõlastamist vaja.

Kristiine linnaosa territooriumile ulatub Rahumäe kalmistu muinsuskaitseala kaitsevöönd, mille ulatus on 50 m. Üldplaneeringuga on Rahumäe kalmistu põhjakülje kaitsevööndisse planeeritud ja reserveeritud koridor perspektiivse Viljandi mnt ja Tervise tn ühendustee rajamiseks. Teekoridori ligikaudne keskmine laius on 35 m ja see ei hõlma kalmistu territooriumi. Tee täpsemad parameetrid määratakse tulevikus tee-ehitusele eelneva projektiga, mis kooskõlastatakse ka Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.

Kristiine linnaosas paiknevate mälestiste ja kaitsevööndite ulatuse loeteluReg-nr

Mälestise nimetus Mälestise aadress Kaitsevööndi ulatus

27913 Puithoone (endine suvemõis) Kotka tn 44 Kinnistud Pardi tn 1, Kotka tn 44 ja 44a

27851 Tondi raudteejaama peahoone Keila-Tallinna raudtee 99,7–100,7 km

Vastavalt lisatud skeemile

27444 Tallinna vanausuliste palvela Kibuvitsa tn 6

Kibuvitsa tn 6 Vastavalt lisatud skeemile

27272 Hoone Maasika tn 4 Maasika tn 4 Maasika tn 4 kinnistu8823 Sprincktali suvemõis, 18.–20.

sajTondi tn 42 Tondi tn 42 kinnistu

8740 Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a.

Alajaama tn 1 Piir: esimene rööpapaar – Järve tn – Alajaama tn – Tuisu tn pikendus

66

8664 Tondi sõjaväelinnaku klubihoone Tondi tn 55b, 1915–1916

Marsi tn 6 Tondi 51 – Tondi 53 – Tondi 53a – Tondi 53c – krundi Tondi 53b / Seebi 24a edelapoolne jätk (lõigatud tervikust mõttelise joonega, mis pikendab ühist piiri kruntidega Seebi 24, 26, 28, 30, 32) – Tondi 55 – Tondi 55a – Tondi 55b – Seebi 36a – Tondi 57 – Tondi 57a – A. H. Tammsaare tee 56, 58 – A. H. Tammsaare tee 64

8663 Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 55 ja 57, 1915–1916

Sõjakooli tn 3 Sama

8662 Tondi sõjaväelinnaku tallihoone Tondi tn 53b / Seebi tn 24a, 1915–1916

Tondi tn 53b Sama

8661 Hoovipoolne hoone Tondi tn 53, 1915–1916

Tondi tn 53 Sama

8660 Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 53, 1915–1916

Tondi tn 53 Sama

8659 Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 51, 1915–1916

Tondi tn 51 Sama

8658 Tondi sõjaväelinnaku abihoone Tondi tn 57a, 1915–1916

Tondi tn 57 Sama

8657 Tondi sõjaväelinnaku sööklahoone A. H. Tammsaare tee 64, 1915–1916

A. H. Tammsaare tee 60

Sama

8656 Tondi sõjaväelinnaku sauna- ja vahtkonnahoone A. H. Tammsaare tee 56 ja 58, 1915–1916

A. H. Tammsaare tee 56, A. H. Tammsaare tee 58 (2)

Sama

8655 Tondi sõjaväelinnaku staabihoone A. H. Tammsaare tee 25, 1915–1916

Järve tn 34a Kinnistu Järve tn 34a

8247 Elamu Vaarika tn 7 ja 9, 1931–1932

Vaarika tn 7 ja 9 Kinnistud Vaarika tn 7 ja 9

8246 Elamu Vaarika tn 6 / Maasika tn 8, 1931–1932

Vaarika tn 6 ja Maasika tn 8

Kinnistud Vaarika tn 6 ja Maasika tn 8

8245 Elamu Vaarika tn 3 ja 5, 1931–1932

Vaarika tn 3 ja 5 Kinnistud Vaarika tn 3 ja 5

8244 Elamu Vaarika tn 11 ja 13, 1931–1932

Vaarika tn 11 ja 13 Kinnistud Vaarika tn 11 ja 13

8189 Paldiski maantee Paldiski mnt lõik Ei ole kehtestatud

67

raudteeviadukt, 1926. a Tehnika tn ja Telliskivi tn vahel

8169 Elamu Maasika tn 9, 1931–1932

Maasika tn 9 Kinnistu Maasika tn 9

8168 Elamu Maasika tn 7, 1931–1932

Maasika tn 7 Kinnistu Maasika tn 7

8167 Elamu Maasika tn 6, 1931–1932

Maasika tn 6 Kinnistu Maasika tn 6

8166 Elamu Maasika tn 5, 1931–1932

Maasika tn 5 Kinnistu Maasika tn 5

8165 Elamu Maasika tn 3, 1931–1932

Maasika tn 3 Kinnistu Maasika tn 3

8131 Cederhilmi suvemõisa peahoone ja park, 19. saj

Endla tn 61 Kinnistud Endla 61 ja 61a, Mooni tn 30a ja 30d

2629 Kultusekivi, I at eKr – I at Mõtuse tn 38 50 m väliskontuurist

6.2. Kaitstavate loodusobjektide kaitsevööndid Kristiine linnaosa territooriumil paikneb 9 looduskaitse üksikobjekti, mille asukohad koos neid ümbritseva kaitsevööndiga on kantud üldplaneeringujoonistele. Nendel aladel tuleb detailplaneeringute koostamisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestada looduskaitseseadusest ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjast tulenevaid nõudeid.

Uute looduskaitseobjektide määramise ettepanekut Kristiine üldplaneeringus ei tehta.

Kaitstava looduse üksikobjekti nimetus Üksikobjekti ümbritseva kaitsevööndi raadius m

1. Rahumäe hiidrahn Tervise tn 5 kinnistust lõunas (keskkonnaregistri kood KLO4001245)

10

2. Hariliku hobukastani leinavorm Tondi ja Kotka tänava ristumiskohas (KLO4000022)

20

3. Kaks arukase leinavormi endise Otto Krameri puukooli alal Keemia tänaval (KLO4000093)

20

4. Neli arukase lõhislehist vormi endise Otto Krameri puukooli alal Keemia tänaval (KLO4000098)

20

5. Mõtuse tn 8 aed (KLO1200369) –6. Linnu tee 83 aed (KLO1200368) –7. Linnu tee 87 aed (KLO1200367) –8. Löwenruh’ park (KLO1200212) –9. Nõmmelõokese elupaik (KLO 9117677) Vt üldplaneeringu

joonis 1 – maakasutus ja piirangud

68

6.3. Veekogude kaitsest tulenevad maakasutuse, maa-alade planeerimise ja ehituspiirangud

Kristiine linnaosas on ainuke riiklikku registrisse kantud veekogu Mustjõgi, mis Kristiine territooriumil on valdavalt viidud torusse. Avatud säng on säilinud ainult väikeses lõigus Löwenruh’ pargis Mustamäe teega külgneval alal. Löwenruh’ pargi tiigid on allikalise tekkega. Joonise suure mõõtkava ja veekogude väiksuse tõttu need üldplaneeringujoonistel ei kajastu. Mõlemad veekogud paiknevad Löwenruh’ pargi kui riikliku looduskaitseobjekti territooriumil, mis on tähistatud vastava leppemärgiga.

Looduskaitseseaduse kohaselt on kuni 10 ha pindalaga ja kuni 25 km2 suuruse valgalaga veekogudel ning allikatel ranna ja kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ning veeseaduse järgi veekaitsevöönd 10 m. Detailplaneeringute koostamisel ja ehituse kavandamisel veekogude läheduses tuleb arvestada looduskaitse- ja veeseaduses sätestatud tingimustega. Looduskaitseseaduse § 38 lõigete 4 ja 5 kohaselt ei kehti tiheasustusalal ehituskeeld ehituskeeluvööndis juhul, kui uus ehitis püstitatakse väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas teiste ehitiste vahele või olemasolevat hoonet laiendatakse kuni 1/3 ulatuses olemasolevast mahust. Veekaitsevööndi laius 10 m peab säilima. Ehituskeeld ei laiene ka avalikult kasutatava tee, tänava, tehnovõrkude ja piirdeaia ehitusele. Kuna Löwenruh’ park on riiklik looduskaitseobjekt, siis tuleb tegevused pargi piirkonnas kooskõlastada ka looduskaitseala valitsejaga.

Kristiine linnaosas paikneb arvukalt kraave. Valdavalt asuvad kraavid tänavate maa-alal, kuid kohati läbivad ka kinnistuid ja ehituskrunte. Detailplaneeringute koostamisel ja uue hoonestuse kavandamisel olemasolevate kraavide läheduses tuleb tagada kraavide hooldusala minimaalse laiusega 1 m.

6.4. Puurkaevude sanitaarkaitsealaÜldplaneeringu joonisel on piiritletud linnaosas olemasolevad puurkaevud koos skemaatilise sanitaarkaitsealaga, mille ulatus varieerub 10–50 meetrini ja kus rakenduvad veeseadusest tulenevad kitsendused.

Seletuskirja tehnovõrkude osas on loetletud puurkaevud, mis tuleb kindlasti säilitada avalikes huvides. Ülejäänud puurkaevud on ühisveevarustuse tagamise seisukohast väiksema tähtsusega, teenindavad enamasti ühte kinnistut ning nende säilitamine avalikes huvides ei ole oluline. Üldplaneeringus on skemaatiliselt tähistatud kõigi puurkaevude sanitaarkaitsealad. Kõigi puurkaevude sanitaarkaitsealal või lähiümbruses uute ehitiste või maakasutusmuudatuste kavandamisel tuleb detailplaneeringu koostamise või projekteerimise raames täpsustada puurkaevu sanitaarkaitseala tegelikku ulatust ning lähtuda veeseaduses nõutust.

6.5. Raudtee kaitsevööndVastavalt raudteeseadusele on Kristiine linnaosas paikneva raudtee ääres ette nähtud 30 m laiune raudtee kaitsevöönd, kus kehtivad muuhulgas kitsendused hoonete või rajatiste ehitamisele ning seadmete ja materjalide ladustamisele.

Ükski õigusakt ei reguleeri selgesõnu, kui kaugele peab ehitatav elamu raudteest jääma muuhulgas müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks. Raudtee müra leviku tsoonis (u 150 m raudtee teljest) on otstarbekas uute hoonete, eriti elamute kavandamisel teha uuringud ja

69

vajaduse korral kasutada hoonetes müra ja vibratsiooni vähendavaid konstruktsioone. Arvestades raudteega kaasnevat mõju ei ole raudtee vahetusse lähedusse üldplaneeringuga uusi elamupiirkondi kavandatud. Tondi piirkonna arendusalade puhul on detailplaneeringud varem kehtestatud.

6.6. Kõrgepingeõhuliinide kaitsevöönd Vastavalt elektriohutusseadusele on elektriõhuliinidele ette nähtud kaitsevööndid.

Üldplaneeringu põhijoonisel on kajastatud Kristiine linnaosas olemasolevad 35 ja 110 kV kõrgepingeõhuliinid, mille kaitsevööndi ulatus kummalegi poole õhuliini on 25 m, seega on tegemist ulatusliku maakasutuspiiranguga. Ülejäänud liinide kaitsevööndite paiknemist ei kajastata üldplaneeringujoonistel nende väiksema ulatuse tõttu. Kõrgepingeliinide asukoht ja perspektiivne lahendus (tulevikus asendatakse õhuliin kaabliga) kajastub üldplaneeringu tehnovõrkude joonisel.

6.7. Välisõhu kaitse seadusest tulenevaga arvestamineKeskkonnamüra mõju vähendamine Kristiine linnaosas on põhilised müraallikad raudtee ja linnaosa läbivad magistraaltänavad, nagu Endla tn, Paldiski mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst ja Mustamäe tee. Müra põhjustab ka üle linnaosa kulgev lennukoridor.

Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 määruse nr 114 „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2013–2018” kohaselt on oluliseks tegevuseks müra vähendamisel planeerimine ja selle kaudu linnaehitusliku arengu suunamine ja mõjutamine.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamüra ja selle vähendamise vajadusega. Kuigi linnaosa on valdavalt väljakujunenud ja säiliva hoonestusega, on üldplaneeringu lahendusega püütud müra mõju eriti elamukvartalites leevendada alljärgnevalt.

• Üldplaneeringuga kavandatud linnaosa mõningane tihendamine, säilitades kauges perspektiivis praegusele ligilähedase elanike arvu, aitab tõhustada ühistranspordi kasutust. Uute elamisvõimaluste loomine ja uute töökohtade tekitamine kesklinna naabrusse suure veovõimsusega ühistranspordiliinide lähedusse soodustab ühistranspordi eelistamist autoliiklusele. Ka pakuvad uued kesklinnalähedased ja osaliselt aedlinnalaadsed elukohad alternatiivi valglinnastumisele ja sellega kaasnevale autokasutusvajadusele.

• Uusi müratundlikke hooneid (lasteaedu, koole, tervishoiuasutusi vm) magistraaltänavate äärde ega lennukoridori alla planeeritud ei ole.

• Elurajoone läbivate või ümbritsevate magistraaltänavate äärde on maakasutuse juhtotstarbena nii Tallinna kui ka sellega kooskõlas olevas Kristiine üldplaneeringus ette nähtud magistraaltänavaäärne ärivöönd, mille ülesanne on tõkestada liiklusmüra ning luua puhver elamute ja magistraaltänava vahele. Osaliselt (nt Sõpruse pst ääres) on seda linnaehituslikku võtet juba rakendatud. Üksikute uute elamute kavandamine magistraaltänavaäärsesse ärivööndisse on pigem erand ja võimalik ainult juhul, kui puhtalt ärifunktsiooniliste hoonete järele puudub piisav nõudlus. Sel juhul on üldplaneeringuga seatud tingimuseks kavandada ärifunktsioon vähemalt hoonete

70

alakorrustele ja võtta ehituslikke meetmeid, et vähendada müra mõju elu- ja tööruumides.

• Väiksema liikluskoormuse ja müratasemega magistraaltänavaäärsetele aladele (Nõmme tee ja Linnu tee) on määratud segafunktsioonilise ala juhtotstarve, mis annab võimaluse kavandada sinna üksikutesse ehituslünkadesse ka muid hooneid peale elamute.

• Olemasolevate elamute fassaadide remontimise puhul soodustatakse ka akende vahetust uute ja helikindlamate vastu, mis teatud määral aitab müra mõju leevendada.

• Raudteega vahetult külgnevatele seniste ettevõtlus- ja tootmisalade asemele ei ole uusi puhtalt elamufunktsioonilisi alasid kavandatud. Sinna on määratud jätkuvalt ettevõtlus- ja tootmis- ning ärifunktsiooniga alad, mis välistab sinna uute elamute rajamise. Kadaka-Laki piirkonnas on üldplaneeringuga säilitatud senine tootmis- ja ärifunktsiooniline kasutus. Uute elamute ehitus ei ole seal lubatud. Ka on Kadaka-Laki ettevõtlusala lääneküljel Mustjõe elamupiirkonna naabruses piiritletud u 50 m laiune nn puhverala, kuhu müra, lõhna vm keskkonnahäiringuid põhjustada võivaid ettevõtteid kavandada ei tohi ja kus on soositud pigem büroo- või laohoonete rajamine.

• Magistraaltänavate süsteemi ei ole Kristiine kui väljakujunenud linnaosa piires võimalik muuta. Siiski võib Tallinna üldplaneeringus kindlaks määratud Põhjaväila ja Pelgulinna möödasõidutee valmimisega kesklinna läbivate liiklusvoogude osatähtsus väheneda. Ühes sellega võib mõningal määral väheneda müratase ka Kristiine elamupiirkondades, eriti Endla tn. Koostamisel oleva teemaplaneeringuga „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ on uueks perspektiivseks magistraaltänavaks kavandatud Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis valmisehitatuna annaks parema ühenduse Mustamäe piirkonnaga ja vähendaks liikluskoormust piki Nõmmet kulgeval ja elamutega ääristatud Pärnu mnt suunal, sh Nõmme keskuses. Tee rajamisega seonduvad tehnilised üksikasjad, sh mürabarjääride vajadus Järve haigla naabruses, lahendatakse tulevikus müraprognoosi või modelleerimise alusel teeprojekti või vajaduse korral detailplaneeringu mahus.

• Muu, planeeringust sõltumatu, kuid linnaosa mürataset mõjutava tegevusena on keskkonnamüra vähendamise tegevuskava kohaselt raudteeinfrastruktuuri valdajal planeeritud kokku keevitada raudteerööpad. See vähendab mürataset raudteega külgnevates olemasolevates elukvartalites kogu linnas, sh Kristiine linnaosas nii olemasolevatel kui ka perspektiivsetel detailplaneeringutega kavandatud arendusaladel (nt Tondi raudteeülesõidu, Tondi kasarmute ja Järve haigla naabruses). Ka on Tallinna lennujaam lubanud keelata suurte lennukite startimise öisel ajal.

Välisõhu kvaliteedi parandamine Kristiine linnaosas ei ole selliseid tootmis- jm objekte, mis kahjustaksid märkimisväärselt välisõhku või millest tuleneks suurõnnetuse oht, ja üldplaneeringu kohaselt ei ole kavas neid rajada. Linnaosa üldplaneeringuga on määratletud perspektiivsed ettevõtlus- ja tootmisjuhtotstarbega alad, kus tootmistegevus säilib ja kuhu uusi elamuid kavandada ei tohi, kuid kuhu ei tohi rajada ka selliseid uusi tootmisettevõtteid, millest tulenev häiring, sh õhusaaste, võib kahjustada naabruses paiknevaid elamupiirkondi.

Kristiine linnaosas soodustatakse uute ehitusvõimaluste, st nii elu- kui ka töökohtade loomisega ühistranspordi kasutust, sest hoides linna kompaktsena ja soodustades arendustegevust suure veovõimsusega ühistranspordiliinide (trollibuss, tramm, rong) vahetus läheduses, vähendatakse vajadust kasutada erasõidukeid ja aeglustatakse autoliiklust suurendavat valglinnastumist.

71

Detailplaneeringute koostamise suunised• Detailplaneeringute koostamisel alade kohta, mis paiknevad müra tekitavate

tootmishoonete läheduses, suurte magistraalide või tiheda rongiliiklusega piirkonnas, tuleb esitada müraleevendusmeetmed, vajaduse korral tuleb teha mürauuring.

• Uute kavandatavate müratundlike hoonete (elamud, laste-, õppe-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) õuealadel, lastemänguväljakutel ja puhkealadel tuleb seada eesmärgiks järgida välisõhus liiklusmüra nn taotlustaset.

• Otseselt lennukoridori alla kavandatavate müratundlike hoonete puhul tuleb arvestada võimaliku mürahäiringuga ja vajaduse korral võtta ehituslikke meetmeid, et tagada head akustilised tingimused.

• Lähiajal mürarikastes piirkondades uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel on soovitatav lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Müra normtasemed on esitatud sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uute mürahäiringut põhjustavate hoonete planeerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 4. märtsi 2011 määrusest nr 16 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded”.

• Kuna Kristiine linnaosas paikneb palju ahiküttega väikeelamuid, tuleb väikeelamute alal ja vahetus naabruses uute kahest korrusest kõrgemate elamute planeerimisel ja asendiplaanilisel kavandamisel vältida olemasolevate väikeelamute küttekolletest tõusva suitsu sattumist kõrgemate elamute akendesse.

6.8. Radooniohtlikud piirkonnadEesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi asub Kristiine linnaosa territoorium suure radooniriskiga alal. Eriti tõenäoline on radooni esinemine Järve piirkonnas, kuid seda on üksikute mõõtmistulemustena esinenud ka mujal, sh Kadaka-Laki ettevõtlusalal. Kuni kogu linnaosa radooniohtlikke alasid välja selgitatud ei ole, tuleb detailplaneeringu koostamisel (ennekõike elamualade planeerimisel) teha radooniuuring ning hinnata, kas hoone projekteerimisel on vaja rakendada radooniohutu hoone projekteerimiseks ette nähtud meetmeid või mitte. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded on esitatud standardis EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”. Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala pinnase radoonisisaldusest.

7. Ülevaade riskianalüüsi tulemuste arvestamisest

Tallinnale koostatud riskianalüüsi järgi on Kristiine linnaosa ohtlikem piirkond Endla tn viadukti lähiümbrus raudteel toimuda võiva suurõnnetuse ja selle tagajärgede, sh suurtulekahju tõttu. Põhiline oht ähvardab küll väljaspool Kristiine linnaosa paiknevat valdavalt puithoonestusega Kassisaba elamupiirkonda. Üldplaneeringuga on välditud raudtee naabrusse uute elamualade kavandamist, määrates raudteega külgnevatele perspektiivsetele uushoonestusaladele valdavalt ettevõtlus-, tootmis- või ärifunktsioonilise ala juhtotstarbe.

Kristiine linnaosas paiknevad Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla ja Mustamäe komandod, mille asukohad üldplaneeringu kohaselt säilivad ning mille lähedus suurendab Kristiine linnaosa turvalisust kaugemate linnapiirkondadega võrreldes.

72

8. Linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu

Kristiine on väljakujunenud linnapiirkond, kus linnaehituslikke täiendusi on võimalik teha üksikutel arengualadel. Linnaosas ei ole piirkondi, mis eristuksid teistest suurema kuritegevuse poolest. Politseistatistika põhjal on enim väljakutseid põhjustatud jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest magistraaltänavatel ning üksikuid avaliku korra rikkumisi on aset leidnud Mustamäe teel endise Marja kaupluse piirkonnas.

Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: linnaplaneerimine”. Selle kohaselt rakendatakse valdavalt väljakujunenud linnapiirkonnas kuritegevuse ennetamiseks ja kuriteohirmu vähendamiseks järgmisi planeerimisstrateegiaid: olemasolevate sotsiaalsete ja materiaalsete struktuuride respekteerimine, elavuse loomine, elanikkonna põimunud staatus ja linlik asustustihedus. Linnakujundusstrateegiatena lisandub hea nähtavuse ja juurdepääsuvõimaluse tagamine, tänavaruumi jm avalike kohtade inimlik mõõde, era- ja üldkasutatavate alade selge eristus ja välisruumi atraktiivsus ning vastupidavus.

Üldplaneeringuga on loodud eeldused olemasoleva linnastruktuuri ja sellega ühtlasi sotsiaalse koosluse säilimiseks. Segafunktsioonilise juhtotstarbega alade laiendamise, magistraaltänavate ärivööndi väljaarendamise, endiste tööstus- ja sõjaväealade uue kasutuse ning üksikute ehituslünkade hoonestamisega suurendatakse linnaosa mitmekesisust, elavust ja vähesel määral tihedust.

Turvalisuse seisukohalt jaguneb Kristiine linnaosa järgmisteks piirkondadeks:• elamupiirkonnad ja segahoonestusalad;• koolid;• vabaajakeskused;• pargid;• suured ostukeskused;• äri-, büroo- ja tööstuspiirkonnad (ettevõtlusalad);• ühistranspordi- ja parkimisehitised.

Elamupiirkondade turvalisuse suurendamiseks ning elavuse ja koosluse mitmekesistamiseks on üldplaneeringus suurem osa olemasolevate 4–9-korruseliste korterelamute piirkonnast määratletud segahoonestusalana. Sellega luuakse eeldused piirkonda sobituvate väiksemate kaubandus- ja teenindusettevõtete vm asutuste lisandumiseks, et elavdada ala ööpäevaringset kasutust. Elamupiirkondade naabruses paiknevad sõjaväe- ja tööstuskvartalid, mis on minetanud endise kasutuse, on üldplaneeringus määratletud samuti valdavalt segafunktsiooniliste arenduspiirkondadena. See võimaldab tihendada linnaruumi ja välistab tühermaade pikaajalise säilimise olemasolevate elamukvartalite läheduses. Piki peatänavaid on üldplaneeringuga kavandatud ärivöönd, kus hoonete alakorruste kaubandus- ja teenindusettevõtted suurendavad tänavate elavust. Avalike ja era- või ühiskasutusega õuealade piiritlemine on problemaatiline eeskätt suurte vabaplaneeringuliste korruselamute piirkonnas. Samas on Kristiine linnaosa paneelelamupiirkonnad lahendatud enamasti kvartaalsel põhimõttel (erinevalt nt Mustamäe vanematest elamukvartalitest), mis aitab paremini eristada

73

elamute ühiskasutuses olevaid õuealasid avalikust linnaruumist ja tagab hoovidele suurema privaatsuse ja jälgitavuse ümbritsevate elamute akendest. Endise Marja kaupluse tagune probleemne tühermaa on tulevikus ette nähtud hoonestada.

Linnaosa koolid paiknevad elamupiirkonna keskel ühissõidukiliiklusega magistraaltänavate läheduses, kus jalakäijate piisav liiklustihedus tagab elavuse ja turvalisuse. Koolide territoorium on piiratud. Uusi koolihooneid linnaossa kavandatud ei ole.

Kristiine linnaosa suuremad ostukeskused paiknevad elava liiklusega magistraaltänavate ääres, kus liiguvad ka ühissõidukid. Üldplaneeringuga on piki magistraaltänavaid kavandatud ärivöönd. See loob eelduse, et peatänavate äärde saaks lisanduda kaubandus- ja teenindusettevõtteid ning ühes sellega elavneks avalik linnaruum ja suureneks turvalisus.

Suurematest vabaaja- ja spordikeskustest paiknevad huvikeskus Kullo ja AS Audentes elava liiklusega magistraaltänava ääres. Tere spordikeskus paikneb endise Tondi sõjaväelinnaku alal arenduspiirkonnas, kus keskuse külastajate turvalisust suurendab järk-järgult lisanduv hoonestus, sh uued elamud.

Linnaosa pargid on väikesed ja valdavalt ümbritsetud elamute või ühiskondlike hoonetega, mille aknad on üldjuhul suunatud haljasala poole. Kohati külgnevad pargid elava liiklusega magistraaltänavatega, mis koostoimes vähendavad nii kuritegevust kui ka kuriteohirmu. Parkide turvalisuse puhul on oluline hea valgustatus ja pargirajatiste vandalismikindlus.

Kristiine linnaosa suurim äri-, büroo- ja tööstuspiirkond (ettevõtluspiirkond) on Mustamäe tee ääres paiknev Kadaka-Laki ettevõtlusala, mis on võrreldes Tallinna teiste ajalooliste tööstuspiirkondadega hilisema tekkeperioodiga ning hinnatud äripiirkonnana üsna heas korras. Enamiku ettevõtete territooriumid on hooldatud, ümbritsetud piirdeaedadega ja varustatud turvasüsteemidega, mis vähendab vandalismijuhtumeid. Piirkonna turvalisust suurendab korrapärane tänavavõrk ning hea tänavavalgustus. Uusi elamuid ei ole alale lubatud rajada, kuid piirkonnas paiknevate arvukate kaupluste hilisem lahtiolekuaeg pikendab piirkonnas liikumise aega. Tulevikus Laki tänavale lisanduv ühissõidukiühendus lisab üsna monofunktsionaalsesse piirkonda elavust.

Kristiine linnaosa peatänavatel kulgevad ühissõidukid tagavad kõigile sotsiaalsetele gruppidele hea ühenduse linna eri piirkondadega ja elavdavad peatänavatel inimeste liikumist, aidates toimida loomulikul järelevalvel ja vähendades sellega kuriteohirmu. Mitu ühissõidukipeatust (sh Lilleküla rongipeatus) paiknevad kaubanduskeskuste vm suure külastatavusega hoonete naabruses. Suuri eraldiseisvaid, elamutest kaugel asuvaid garaažikomplekse linnaosas ei paikne. Piki raudteed asuvate garaažibokside ala on hästi jälgitav, sest naabruses kulgeb elava liiklusega magistraaltänav ning naabruses paiknevad elamud. Samuti on garaažiboksidesse lubatud rajada väikesi remonditöökodasid jms, mis suurendab inimeste kohalolu ja turvalisust.

Täpsemad linnaehituslikud suunised, mille eesmärk on muuhulgas ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu, kajastuvad planeeringu tekstilises osas peatükis 4.1 („Üldised maakasutus- ja ehitustingimused”).

74

9. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ja detailplaneeringute koostamise vajadus

Lähemate aastakümnete olulisem investeerimisprojekt Kristiine linnaosas on Tondi tn ja raudtee kahetasandilise ristmiku ehitamine, millega kaasneb Tondi tn osaline laiendamine. Teiseks oluliseks tee-ehitusega seotud investeerimisprojektiks kaugemas tulevikus kujuneb Viljandi mnt – Tervise tänava ühenduslõigu rajamine. Üldplaneeringuga on kindlaks määratud teetrassi ligikaudne asukoht, mille täpsed parameetrid, sh mitmetasandiliste ristmike ja raudteeülesõidu lahendus ning tee-ehituse jaoks vajaliku territooriumi täpne ulatus, täpsustatakse teeprojekti või detailplaneeringu mahus. Tee ehitamine ja selleks vajalike detailplaneeringute või teeprojektide koostamine sõltub linnaeelarvelistest võimalustest ning konkreetset tähtaega praegu kindlaks määratud ei ole.

Kristiine vabaajakeskuse asukoht Mustamäe teel on varem kindlaks määratud ning selle linnaehitusliku lahenduse ja ehitusõiguse ulatuse määramiseks on detailplaneering koostamisel.

Rahumäe tee ja Tuisu tn nurgale rajatakse linnapark. Kuna loodav park on mõeldud avalikult kasutatavaks, on otstarbekas, et pargi territoorium kuuluks tulevikus Tallinna linnale.

Üldplaneeringus on määratud kindlaks perspektiivsete kergliiklusteede rajamise kohad, mis kajastuvad üldplaneeringu joonistel. Nende rajamistähtaeg ja -järjekord määratakse kindlaks iga-aastase linnaeelarve koostamise käigus, võttes arvesse nende rajamise otstarbekust kas iseseisva ehitusobjektina või külgneva magistraaltänava ehituse või rekonstrueerimise raames.

Riikliku tasandi raudteeinfrastruktuuriinvesteeringuna kavandatakse tulevikus rajada uued rongipeatused Kristiine ja Järve kaubanduskeskuse naabrusse üldplaneeringus ligikaudu tähistatud asukohtadesse. Sellega võib kaasneda vajadus koostada detailplaneering. Objektide ehitustähtaega seni kindlaks määratud ei ole.

Kristiine linnaosa üldplaneeringus kajastatud arengupiirkonnad arendatakse välja ja hoonestatakse projektipõhiselt eraettevõtluse majandustegevusena. Nendest mitmes, nt Tondi kasarmute piirkonnas ja endise farmaatsiatehase hoonete piirkonnas Tondi tn raudteeülesõidu naabruses, on detailplaneeringud kehtestatud. Ülejäänud juhtudel, sh hajutatult paiknevatel üksikkruntidel, algatatakse detailplaneeringute koostamine üldjuhul piirkonna arendamisest ja hoonestamisest huvitatud isikute taotlusel, mis sõltub üldisest majandusaktiivsusest, sh ehitusettevõtluse arengust. Nende alade detailplaneeringute koostamisel lähtutakse Kristiine linnaosa üldplaneeringus kindlaks määratud maakasutustingimustest, õigusaktidest tulenevatest piirangutest, üldplaneeringus sõnastatud piirkonna arendamise eesmärkidest ning arvestatakse avalikke huve.

Kalev KalloTallinna Linnavolikogu esimees

75