Loe ...Loe ...Loe ...Loe ...Loe ...

AAAAAvvvvvaaaaavvvvveereereereereerggggg

19 (1739) 14. detsember 2007 Ilmub kolmapäeviti üle nädalaT a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t

KrKrKrKrKroonikoonikoonikoonikoonikaaaaa

• 50 aastat järjepidevatteadustegevust TTÜsLk 2

• Teeviit juhatabtulevikku Lk 3

• TTÜ Miss 2007 LiisGetter Silberg Koreasülemaailmsel tudengitemissivõistlustel Lk 3

• TTÜ AkadeemilineNaiskoor kilbiga KreekastLk 4

Tallinna Tehnikaülikooli, TartuÜlikooli ja IT Kolledzi korralda-tud robotivõistluse Robotex 2007võitis seekord TTÜ võistkondViplala. Teisele kohale tuli ITKolledzi võistkond Diablo, kolman-dale kohale Team Helina ja PühaVaim 4000 Tartu Ülikoolist.

Eriauhinnad said: parim güm-naasiumi võistkond – Nõo Güm-naasiumi võistkond robotitegaOsaleja ja Proovija; IT Kolledzi

eriauhind kõige rohkem töökind-lust üles näidanud robotile ja TÜparim võistkond – Team Helinaja Püha Vaim 4000; kõige in-novaatilisema roboti eriauhind –FuruKitsune, ITK.

Sel aastal võistlesid robotidköieronimises. Paarkümmendvõistlustules olnud robotit pididleidma 2,5-meetrise köie, sellestüles ronima ning viis sekundittipus püsima.

Robotexi eesmärgiks onanda tudengitele praktilisi koge-musi mehhatroonikasüsteemideehitamisel, meeskonnatöös jainterdistsiplinaarsetes projek-tides, ning tehnikaharidusepropageerimine. Võistkondadesvõivad osaleda kõik tudengid,kellel on teadmisi mehaanikas,mikroprotsessortehnikas võiprogrammeerimises.

Rektorid allkirjastasidrahvusvahelistumiseheade tavade leppe6. detsembril kirjutasid ülikooliderahvusvahelistumise heade tavadeleppe alla avalik-õiguslike üli-koolide rektorid, sealhulgas TTÜrektor Peep Sürje. Allakirjutanudkutsuvad leppega liituma kõikiEesti kõrgkoole, kes on valmis toe-tama Eesti kujunemist rahvusva-heliselt tuntud ja tunnustatudkvaliteetset kõrgharidust pakku-vaks riigiks.

“See on liikumine konnatii-gistumise vastu. Me võime ollaenda arust head, kui keeme omasmahlas. Kuid kui puudub võrdlus-moment, siis on väga raske nimeta-da end rahvusvahelisel tasemelõpet andvaks ülikooliks,” ütles le-pingule alla kirjutanud TallinnaTehnikaülikooli rektor ja RektoriteNõukogu juhatuse esimees PeepSürje.

Tallinna Ülikoolis allkirjas-tatud ülikoolide rahvusvahe-listumise heade tavade leppesmääratletakse head tavad Eestiülikoolide õppimisvõimaluste tut-vustamiseks välisriikides, Eestisõppida soovivatele rahvusvahe-listele üliõpilaskandidaatidele sis-seastumisnõuded keele- ja akadee-milises valdkonnas ning ülikoolidekohustused seoses rahvusvahelisteüliõpilaste, õppejõudude ja tead-lastega.

Rektorid andsid allkirja heade tavadeleppele

Head kolleegid,kallid üliõpilased!Kohe on ajalooks saamas 2007. aas-ta, mis tõi meile kõigile palju rõõmuja oli igati töine.

Rektorina on mul eriti hea meelselle üle, et kevadisel lõpuaktuselandsin kätte viiekümnetuhandendadiplomi, mille sai Oliver Järvik kee-mia-materjalitehnoloogia teaduskon-nast. Kui mõelda, milline võimas ar-mee on 50 000 valdavalt tehnika- jamajandusharidusega spetsialisti, siissaab selgeks, kelle mõistuse ja käte-ga on rajatud meie riigi majandus.

Kuigi lõpetajate arv kasvab, olenjätkuvalt väga mures meie doktori-õppe kesise tulemuslikkuse pärast –kuidagi ei suuda me arengukavas ette-nähtud rajajooneni jõuda. Doktoriõpepole hetkel eriti populaarne, sest sel-lesse kätketud tööd ja vaeva ei kor-va hilisem tagasihoidlik palganum-ber. Kuid siingi on mul heameel tõde-da, et jää on hakanud liikuma. Uuelaastal tõusevad kõigil ülikooli töö-tajatel palgad. Eriti meeldiv on väär-tustada nende tööd, kes seni on pi-danud alampalgaga hakkama saama.

Meie vilistlaste ning teiste tehni-ka- ja majandushariduse hea käekäi-gu eest muretsevate firmajuhtide abiülikoolile on olnud tuntav: kaks kor-da aastas jagatavad Arengufondi jaVilistlaskogu stipendiumid on saavu-tanud 2,4 miljoni krooni suuruse aas-tamahu. On sümboolne, et paljud pa-rimad tudengid saavad õppetööks abimeie edukate vilistlaste juhitavateltfirmadelt. Oleme ainus ülikool Eestis,kus selline süsteem nii edukalt toimib.

Olime õnnelikud, kui septembris,oma 89. sünnipäeval avasime peamiseltinfotehnoloogia teaduskonnale koduksoleva II õppehoone renoveeritud ruu-mid, mille jaoks me riigilt abi ei palunud.

Käib hoogne ehitustegevus tu-dengite elukeskkonna parendamisel.Suvel lammutati Mustamäe vanimehitis, meie II ühiselamu, ja lootussee sügisel uuena ülesehitatunatudengitele elamiseks anda, on meilpraegust ehitustempot vaadates igatireaalne.

Algav 2008. aasta on meie ülikoo-lile juubelihõnguline, sest oleme omariigiga eakaaslased. Plaanid on 90. sün-nipäeva pidamiseks suured ja eks iga-ühest meist sõltu, kui palju me sellesttäita suudame. Ma ei hakka praeguüles lugema kõiki selle sündmusegaseotud üritusi, kuid loodan, et rõõmnendest saab olema meil ühine.

Tänan kogu kollektiivi tehtudtubli töö eest ja soovin edu, jõudu,tervist ning õnne saabuval 2008.aastal! Täitugu te soovid!

Peep Sürjerektor

Kolmapäeval, 19. detsembril kell 10.00 – ehitus- ja mehaanika-teaduskond,kell 12.00 – TTÜ Tallinna Kolledz,kell 14.00 – majandusteaduskond;

Neljapäeval, 20. detsembril kell 11.00 – humanitaar-, energeetika-,keemia- ja materjalitehnoloogia-

Tallinna Tehnikaülikooli lõpetabtalvisel sessioonil kokku 459tudengit, neist bakalaureuse-õppe lõpetajaid on 212, raken-duskõrgharidusõppes 112, ma-gistrikraadi saavad 135 noort.Kiitusega diplomi – cum laude –saavad 22 tudengit. Rahvusva-heliste õppekavade lõpetajaidon Hiinast, Bangladeshist, Sak-samaalt ja Soomest.

Kokku on 2007. aastal Teh-nikaülikooli diplomi saanud 1819lõpetajat, neist bakalaureuse-õppes 925, diplomi- ja raken-duskõrgharidusõppes 350, ma-gistriõppes 511 ja doktoriõppes33.

Valiti kolm uutakadeemikutEesti Teaduste Akadeemia üldkoguvalis kolm uut akadeemikut.

Akadeemikuks tehnika- ja in-formaatikateaduste alal valiti me-refüüsik, TTÜ Küberneetika Insti-tuudi professor Tarmo Soomere,loodusteaduste ja meditsiini alalkeemik, TTÜ matemaatika-loodus-teaduskonna professor Mati Karel-son, ning humanitaarteaduste alalkirjandusteadlane Jaan Undusk.

TTÜ rektor Peep Sürje: “Me ole-me rõõmsad, et kolmest valitudakadeemikust kaks töötab TallinnaTehnikaülikoolis. See on tugev tun-nustus meie teadusele!”

Akadeemikud valiti 16 kan-didaadi seast. Valituks osutumineeeldas vähemalt kahte kolman-dikku suurkogul viibinud aka-deemikute häältest ning arvukaidulatuslikke ja prestiizseid teadus-publikatsioone.

ROBOTEXi võit jäi koju!

Robotex 2007 parima, TTÜ võistkonna Viplala (Andres Ormisson, Andres Vahter, Rasmus Raag, Siim Viilup jaVeigo Evard) ronivat robotit kommenteerivad Robotex 2007 moderaator, TTÜ infotehnoloogia teaduskonna pro-fessor Maarja Kruusmaa ja zürii esimees Aare Baumer. Prof Kruusmaa kinnitusel muutis selleaastase Robotexihaaravaks just konkreetne ja hõlpsalt hinnatav robotite võistlusülesanne, mis tegi kogu võistluse hoogsaksja publikule põnevalt jälgitavaks.

Talvine “saak”

Talvised lõpuaktusedning matemaatika-loodusteaduskond;kell 14.00 infotehnoloogia teaduskond.

Reedel, 21. detsembril kell 14.00 –TTÜ Kuressaare Kolledzi Kuressaares.

Ülekannet aktustest on võimalik jälgidaaadressil http://video.ttu.ee

Kevadine “saak” andis ülikoolile 50 000. lõpetaja, kelleks oli Oliver Järvik.

Tarmo Soomere Mati Karelson

v

v

v

v

v

v

v

14. detsember 20072

ÜlikÜlikÜlikÜlikÜlikool&Ühiskool&Ühiskool&Ühiskool&Ühiskool&ÜhiskondondondondondT&AT&AT&AT&AT&A

TTÜ juubeliüritusena tähistati 7. det-sembril teadus- ja arendusosakon-na eestvedamisel 50 aasta möödu-mist ülikooli järjepideva teaduskor-ralduse algusest. See ei tähendamuidugi, et ülikoolis on teadusegategeldud vaid pool sajandit. Rõ-huasetus selle aastapäeva tähis-tamisel oli järjepidevus ülikooliteadustegevuse korraldamisel.

Tehes tagasivaate ülikooli90aastasesse ajalukku tuleb siis-ki tunnistada, et kohe algusaas-tatel ülikoolis – tolleaegses Tallin-na Tehnikumis – otseselt teadu-sega ei tegeldud. 14. mail 1920vastu võetud tehnikumi põhikirjasrõhutati tehnikumi kui õppeasu-tuse staatust ja miski ei viidanudsellele, et õppejõud peaksid tege-lema teadusuuringutega.

Teadusuuringutele pandi üli-koolis alus alles 1923. aastal, kuitollasest Tallinna Tehnikumist asu-tati Riiklik Katsekoda. 2. aprillil1924 vastu võetud Riikliku Kat-sekoja seadus sätestab Katsekojaülesandeks teaduslik-tehnilisteküsimuste lahendamise tööstuse,kaubanduse ja muul alal.

Kui aga rääkida teadustegevusekorraldusest, siis selle tegevuse aja-lugu nii kaugele tagasi ei ulatu.Selle väite selgituseks teen tagasi-vaate ülikooli algusaastatessejust selles osas, mis puudutabteaduskorralduse arengut.

Järjepideva teaduskorraldusealgus Ülikooli kui teadusasutuse üle-sannet märgiti 1936. a 25. juu-nil välja antud “Eesti Vabariigi Tallin-na Tehnikainstituudi seaduses”.Selles sätestati, et “Eesti Vabarii-gi Tallinna Tehnikainstituut on teh-niline ülikool. Tema ülesanne onedendada teadust, ette valmista-da tarvilikkude teadmiste ja oskus-tega varustatud insenere ja arhi-tekte, teostada tehniliste problee-mide uurimist ja lahendamist vasta-valt kodumaa tarvidusele, viia tehni-list teadust ja oskust rahva hulka”.

Alates 1936. aastast hakatiõppetöö kõrval tõsisemat tähele-panu pöörama ka teadusloomeelavdamisele. Tööd alustas 16 õppe-ja teaduslaborit. Otsest teadus-uuringute koordineerimist ülikoolitasandil siiski veel ei olnud. Kuni1938. aastani prorektori nimesmõistet “teadus” ei kasutatud.Küll aga oli aastatel 1938-1940prorektorina töötanud VladimirPaaveli ametinimetuseks juba “ase-täitja õppe- ja teaduslikul alal”.

1938. aastal nimetati tehni-kum ümber Tallinna Tehnikaülikoo-liks. 1940. aasta alguses oli õp-pe- ja uurimislaboreid juba 19 ninglaboratooriumitele oli pandud ko-hustus teha teadustuuringuid.1941. aasta märtsis muutusuuesti ülikooli nimi – seekordTallinna Polütehniliseks Instituu-diks. Sama aasta alguses kinnitasülikooli nõukogu esimesed tea-dusuuringute plaanid. Tööd alus-

tas aspirantuur. Kuigi sõja-aas-tatel ei jätkunud teadustööks vaja-likke ressursse, ei katkenud uurin-gud siiski. Olulise tähtsuse oman-dasid sõjaliselt tähtsad ja ülesehi-tuse seisukohalt olulised teemad.

Teadusliku uurimistöö sektori aegTeadustöö koordineerimiseks loo-di 1946. aastal teadusliku uuri-mistöö sektor. TU sektor alustastegevust 2. augustil 1946. Juha-tajaks määrati dotsent Hugo Oen-go. Teadustööd koordineerivaksja juhtivaks struktuuriks kujunemi-ne võttis aga aega enam kui küm-me aastat. Esialgu oli sektori põhili-seks ülesandeks vaid lepingulisteuurimistööde registreerimine.

Kuni 1951. aastani töötasdirektori kõrval endiselt vaid üksprorektor, kes vastutas nii õppe-kui teadustöö juhtimise eest.1951. aastal moodustati seosestöökoormuse suurenemisega tea-dusprorektori ametikoht, teadus-prorektoriks nimetati professorValfrid Treier. 1954. aastal siiskiteadusprorektori ametikoht koon-dati ning kuni 1957. aastani oliõppe- ja teadustöö juhtimine jälleühe prorektori kätte koondatud.

1957. aastast, mil teaduspro-rektori ametikoht taastati, võib-ki ülikooli teadustöö korraldustõigusega nimetada järjepidevaks,sest kuni tänaseni on teadust juh-tiva prorektori ametikoht säilinud.1957. a sai teadusprorektorikstolleaegne masinaelementide ka-teedri juhataja Heino Lepikson, kesenne seda 1949-1957 oli koha-kaaslasena töötanud ka teadus-liku uurimise sektori juhatajana.31. juulil 1957. a omistati teadus-liku uurimistöö sektorile teadus-asutuse staatus. Ülikooli teadustööintensiivistus ja algas seda toeta-va struktuuri areng. Professor Lepik-soni “valitsemisaeg” kestis 27aastat – kuni 1984. aastani. Hei-no Lepiksoni juhtimisel kujundativälja ülikooli teadustöö põhisuu-nad, töötati välja vastavad pers-pektiivplaanid, alustati lepinguliseuurimistöö korraldamist. Sektorialgusaastatel oli teaduse korral-damisega seotud siiski vaid suh-teliselt väikesearvuline töötajatehulk (2-5 inimest).

1960ndate aastate lõpupooletekkis vajadus sektoris teadus-tööd koordineeriva struktuuri laien-damiseks ja töö otsustati korral-dada osakondade kaupa. Esialgumoodustati kolm osakonda:

• teaduslik-tehnilise informat-sioni osakond (hilisem teaduslikuinformatsiooni talitus)

• teaduslike laboratooriumiteosakond (hilisem teadustöö organi-seerimise ja planeerimise osakond)

• lepinguliste uurimistöödeosakond

1960-ndaid aastaid võib TUsektori ajaloos nimetada probleem-laborite tekkimise ja arenemiseajaks 1957. aastal loodi ka esi-mene probleemlabor, 1965. aastastalustati tootmisharulaboratooriu-

mite rajamist. 1975. aasta lõpuksoli tollases Tallinna PolütehnilisesInstituudis kokku viis probleemlabo-rit ja kuus tootmisharulaborit. Tead-laste uurimistööd toetas 1969. aas-tal moodustatud TU sektori konst-rueerimis-eksperimentaalosakond.

Töö paremaks korraldamiseksmoodustati sektori koosseisus 1972.aastal patendiosakond, 1973. aas-tal seoses välissidemete laienemi-sega välissuhete grupp ning 1974.aastal uurimistööde juurutamise jarahvamajandusliku efektiivsuseosakond.

Uus aeg – uued vormidTeadusliku uurimistöö sektor tegut-ses kuni 1993. aastani, mil üli-koolis viidi läbi struktuurireform.Haldus-tugistruktuuriüksuste arvoli vahepealsetel aastatel jõudsaltkasvanud, juhtimine muutus kee-ruliseks ning seetõttu otsustati hal-dusstruktuuri korrastada. Likvidee-riti nii õppe- kui teadusosakondja nende baasil moodustati õppe-ja teadusosakond, mille koossei-sus tegutses edasi teadustalitus.Teadusprorektori ametikoht siis-ki säilis. 1984. aastast oli sel ame-tikohal Ilmar Kleis, 1991. aastastvõttis ameti üle Rein Küttner.

Teadustalitus jätkas oma te-gemisi – nõustas ülikooli teadla-si, analüüsis teadustegevust jakoostas aruandeid kuni aastani2000, mil teadus- ja arenduspro-rektoriks valiti Peep Sürje. Uueprorektori eestvedamisel moo-dustati uuesti teadus- ja arendus-osakond, mille koosseisus alus-tas tööd kolm eraldi talitust.

• teadustalitus – riigieelarve-lise uurimistöö korraldamiseks

• arendustalitus – sidemete aren-damiseks ettevõtlus-sektoriga

• välisprojektide talitus – koos-töö arendamiseks välisriikide tead-lastega ja Euroopa Liidu raampro-grammide projektide nõustamiseks.

2001. a osakond laienes seo-ses Majandus- ja Kommunikat-siooni ministeeriumi finantsee-ritud SPINNO-programmiga. TTÜSpinno projekti käivitamisega lii-tusid osakonnaga projekti spet-sialistid.

Tänaseks on teadus- ja aren-dustegevust ülikoolis juhtimaskaks prorektorit – teadusprorek-tor Rein Vaikmäe ja arenduspro-rektor Andres Keevallik. Spinno-projekti baasil on loodud eraldisei-sev struktuuriüksus – tehnoloo-gia- ja innovatsioonikeskus.Keskuse koordineerida on lepin-guline uurimistöö Eesti ettevõt-lussektoriga ja tehnoloogiasiir-dega seonduv tegevus. Teadus-ja arendusosakond aga kesken-dunud riigieelarvelise uurimistööja intellektuaalomandi kaitse kor-raldamine ning Euroopa Liidustruktuurifondidest ja EuroopaKomisjoni rahastatavate projek-titaotluste koostamise ning pro-jektide täitmise nõustamisele.

Osakonnal on läbi aegade ol-nud kaks olulist ülesannet: pak-kuda igakülgset abi meie akadee-milise struktuuri töötajatele –teadlastele ja õppejõududele –teadustegevuse finantseerimisetaotlemisel ning uurimisprojek-tide täitmiseks vajalike bürokraat-like toimingute nõustamisel jateise olulise ülesandena tagadaülikooli juhtkonnale vajalik jook-sev ülevaade ülikooli teadustege-vusest ning analüüsida selle tule-muslikkust. Osakonna juhatajanaolen kindel, et suudame nendeülesannetega ka edaspidi edukalttoime tulla.

Kiira Parreteadus- ja arendusosakonna

juhataja

Euroopa Liidu töötervishoiuja -ohutuse strateegiastaastateks 2007-2012Euroopa Ühenduse Komisjoni teatis“Töö kvaliteedi ja tootlikkuse paran-damine: ühenduse töötervishoiu jatööohutuse strateegia aastateks2007-2012” on seadnud ambitsiooni-ka eesmärgi vähendada 2012. aas-taks tööõnnetuste arvu 25 % protsen-ti 100 000 töötaja kohta.

Püstitatud eesmärgi saavutamistnähakse järgmiste vahendite kaudu:

• Euroopa Liidu õigusaktide kor-rektne rakendamine;

• liikmesriikides õigusraamis-tiku kohandamine tööturu arenguga;

• liikmesriikide strateegiate aren-damise ja rakendamise toetamine;

• töötajate käitumisharjumustemuutuste julgustamine ja tervisesseparema suhtumise edendamine;

• uute võimalike riskide tuvas-tamise ja hindamise meetodite loomine.

EL Regioonide Komitee, misesindab kõiki Euroopa Liidu 27 liik-mesriiki, raportööriks on Uno Silbergja eksperdiks Henn Tosso. Komiteestrateegiadokumendi koostas töö-rühm, kuhu kuulusid Henn Tosso jaPiia Tint Tallinna Tehnikaülikoolimajandusteaduskonna ärikorralduseinstituudi töökeskkonna ja -ohutuseõppetoolist ja Kai Aava OÜst Ener-go Management. Strateegiadoku-ment võeti vastu majandus- ja sotsi-aalpoliitika (ECOS) komisjoni koos-olekul 28. septembril 2007 ja plenaa-ristungil 28. novembril 2007 Brüsselis.

EL Regioonide Komitee majan-dus- ja sotsiaalpoliitika komisjonisekretariaat eesotsas Robert Ronst-romiga avaldas oma tänu ja heaks-kiitu ka eestlastele nende panuseeest strateegiadokumendi välja-töötamisel.

Henn TossoÄrikorralduse instituut

Pildil autor

Eesti kõrgkoolid tahavadsäilitada eestikeelset õpet28. novembril Tallinna Tehnikaüli-koolis kogunenud avalik-õiguslikeülikoolide, rakenduskõrgkoolide jaeraülikoolide rektorite nõukogude esi-mehed Peep Sürje, Mati Lukas ja Pee-ter Müürsepp allkirjastasid 13. novemb-ril kooskõlastatud ühisdeklaratsiooni,mille kohaselt ülikoolid ja rakendus-kõrgkoolid on valmis kokkulepetekseesmärgiga säilitada kvaliteetne eesti-keelne kõrgharidus, kasutada otstar-bekamalt intellektuaalset ressurssining korrastada kõrgharidusruumi.

“Allkirjastatud pöördumine ka-jastab Eesti kõrgkoolide ühist valmi-dust eestikeelse kõrghariduse eden-damiseks ja ressursside otstarbeka-maks kasutamiseks kõrgharidusruu-mi korrastamise teel, mille eeldu-seks on ühtse kõrgharidusseaduseväljatöötamine ja rakendamine,”rõhutas TTÜ rektor Peep Sürje.“Kõige olulisemaks näitajaks kõrghari-dusruumi korrastamise protsessis saabpidada kvaliteeti, ütles ta. “Kvaliteedihindamisel on vaja aga senisest enamkaasata rahvusvahelisi sõltumatuideksperte ning jälgida, et toimuks õppe-kvaliteedi sisuline, mitte vormilinehindamine ja võrdlemine,” lisas Sürje.

Kõrgkoolide juhtidele teeb muretka kõrgkoolidesse astujate ebaüht-lane ettevalmistus, mis nõuaks suu-remat tähelepanu osutamist güm-naasiumitaseme õppe kvaliteedile jaeesmärkidele.

Märkimisväärne trükis TTÜteadlasteltNovembris nägi trükivalgust kir-jastuse Springer väljaandel eme-riitprofessor Ilmar Kleisi ja profes-sor Priit Kulu monograafia SolidParticle Erosion: Occurrence, Pre-diction and Control (Erosioon tah-kete osakeste toimel).

Monograafia esmatrükk ilmus2005. a TTÜ kirjastuselt, Springeriväljaanne on selle täiendatudtrükk. Raamatu 1. ja 2. peatükiautor on Ilmar Kleis, 4. peatükiautor Priit Kulu ning 3. ja 5. pea-tükk on loodud ühiselt.

Monograafia võtab kokku TTÜsenam kui poole sajandi vältel teh-tud erosiooniuuringute tulemused.Tänaseks on kaitstud ligi poolsadaerosioonialast dissertatsiooni, li-saks on kaante vahele jõudnud ülesaja tööstusettevõtte tellitud uuri-mistöö tulemused.

Eestis tõusis erosiooniprobleempäevakorda samaaegselt kahesvaldkonnas. 1951. aastal võeti sili-kaatbetooni tootmisel liiva-lubjase-gu jahvatamiseks kasutusele desin-tegraator ja Narva lähedal hak-kasid kerkima soojuselektrijaamad,kus katlais põletati kohalikku tu-harikast tolmpõlevkivi. Mõlemauudse tehnoloogia kasutamine näi-tas, et erosioon kujuneb nende pu-hul valusaks küsimuseks. Lahen-dust olukorrale asusid 1955. a otsi-ma masinaelementide ja soojusteh-nika kateedrid. 1970. aastatellisandus neile metallide tehnoloo-gia kateeder ja pulbermetallurgialabor. Erosiooni uuringutega tege-levad tänapäeval materjalitehnikainstituut (eesotsas Jakob Kübar-sepa ja Priit Kuluga), mehhatroo-nikainstituut (Ilmar Kleis ja ToivoPappel), soojustehnika instituut(Arvo Ots) jt.

Vajadus uue üldistava käsitlusejärele oli tingitud eelkõige asja-olust, et enne 1990. aastaid olidTTÜ vastavasuunalisi uuringuidkajastavad trükised ja käsikirja-lised aruanded enamuses eesti- võivenekeelsed, seega Lääne tead-lastele ja inseneridele tundmatud.Nüüd trükist tulnud monograafiatahabki materjali süsteemselt kok-ku võtta ja ingliskeelsele lugejalekättesaadavaks teha.

Ainese esitamisel on kinni peetudselle saamise ajalisest, aga ühtlasika loogilisest järjestusest. Esmalttöökindla ja usaldusväärse katse-aparatuuri väljatöötamine ja esi-tamine esimesest tsentrifugaal-kiirendist (1957) kuni viimase ver-sioonini (2003), seejärel erosiooniseaduspärasuste kindlakstegemi-ne ja selle usaldusväärsuse kont-roll, materjalide ja pinnete kulu-misuuringute tulemused ning lõ-puks meetmed erosiooni piira-miseks ja võimalikuks vältimiseksseadmeis.

Varaseim raamat antud vald-konnas Ilmar Kleisi kaasautorlusesilmus veerand sajandit tagasi(Beckmann, Kleis Abtragverschleissvon Metallen, 1983). Käesolev väl-jaanne on silmatorkav läbimurreTallinna Tehnikaülikoolis tehtavauurimistöö tulemuste tutvusta-misel rahvusvahelisele teadusüld-susele.

50 aastat järjepidevatteaduskorraldust TTÜs

T&AT&AT&AT&AT&A

Autorid Priit Kulu (vasakul) ja Ilmar Kleis

Meenutab Kiira Parre

14. detsember 2007 3

JuubilarJuubilarJuubilarJuubilarJuubilarTTTTTudengieluudengieluudengieluudengieluudengielu

Novembrikuu viimasel nädalava-hetusel oli Eesti Näituste Messi-keskus kolm järjestikust päevakeskkoolinoortest tulvil – toimusharidusmess Teeviit, aasta tipp-sündmus nendele, kellel ees elu-kutse- ja kõrgkoolivalik.

Teeviida projektijuhi hinnangulkülastas tänavust messi 17 000noort ning oma messiboksiga olikohal 174 eksponenti, üks suuru-matest oli Tallinna Tehnikaülik-ool. Kuidas organisatsiooni boksvälja näeb, kui usutavalt ja kutsu-valt mõjuvad reklaammaterjalid,milliste näoilmega inimesed mulleboksist vastu vaatavad – mõjutabmeid meie visuaalse taju ehknägemismeele kaudu. Millist hu-vipakkuvat infot ma sealt kuulen– jõuab meieni kuulmismeele kaudujne., seega ei saa ükski orga-nisatsioon, kellele on oluline jõudaoma sihtgrupini, messil osalemistalahinnata.

Küsimuste küsimus: keda, kuhuja kui palju?

Oluline on ka konsensus ja ot-sustus organisatsiooni enda sees –rääkides TTÜst, kus tegutseb

sellele sihtgrupile kaheksa tea-duskonda, neli kolledzit, õppe-osakond, avatud ülikool, Tehno-loogiakool, Linnalaager, rahvus-vaheline õpe ning ligi sada erine-vat eriala, spetsialiseerumist ningtäiendõppevõimalust, lisaks meh-hatroonikainstituudi projekt “Au-tonoomne ATV“ ning Black-Jac-ki robot, unustamata sealjuures kaarendavat tudengielu, alustadesesindusest, kultuuriklubist Olla-laa ning lõpetades TTÜ Autospor-diklubiga on selge, et info, midaja keda messil eksponeerida, on äär-miselt mitmekesine ja mahukas.

Kuidas see kõik kolme päevaja ühte boksi ära mahutada, oli kaht-lemata “küsimuste küsimus“, mistuli eelnevalt lahendada. Kõik al-gas messipinna suuruse valikust(54 m2) ning broneerimisest, mistuli teha juba maikuus.

“TTÜ boks: vaat sellest asjastsaan ma juba aru!“Tagantjärele on heameel tõdeda,et TTÜ boks tervikuna (sh ini-mesed!) püüdis palju tähelepanuja pälvis messikülastajate kiidu-sõnu. Kahtlemata aitas boksi õn-

nestumisele kaasa noorte disaine-rite Hanna Karitsa ja Aap Piho mõt-tetöö, kellega meid seob koostööjuba eelmisest Teeviidast ja kellekaasabil sai lahendatud nii mõni-gi võimatuna näiv ruumilahendus– mis muud, kui et usalda omaala professionaali.

Kuid kõige olulisemaks õnnes-tumiskomponendiks pean kaht-lemata meie usinaid-naeratavaid-tegutsevaid punastes TTÜ rek-laamsärkides tudengeid (tõele auandes – seltsis olid ka mõnedtöötajad), kes messiboksi leti eesja taga väsimatult TTÜ maineeest hea seisid. Tänu nende osa-vale tegutsemisele ja TTÜ kunst-niku hoogsale pintslitõmbele läk-sid meie reklaammaterjalid “nagusoojad said“. Lisaks teaduskon-dade meenetele ja materjalidelejagas TTÜ üldine vastuvõtuturun-dus külastajatele üle 3000 eesti-keelse ning üle 1500 venekeelse“Sisseastuja teatmiku”.

Muusikalise meelelahutuseeest hoolitsesid “Tehnologelas –tipikate kultuurse vabaaja boksi-pooles“ kultuuriklubi Ollalaa muu-sikamiksijad ja rahvast hoidiselevil messi “kuumim paar“ Juulit–Juulius. Tehnikahuvilistes tekita-sid võrdselt elevust ATV, kaartejagav robot, aga eriti 300 kg kaa-luv automootor, mille kohta üksmessikülastaja teisele tunnusta-valt sõnas ja mille siinkirjutajakõrv isiklikult fikseeris – “vaatsellest asjast saan ma juba aru!“

Maris Lehtmetsvastuvõtu turundusjuht

Tiit Sinissaar 607. detsembril täitus 60 aastat äsja-sel TTÜ kommunikatsiooniosakonnajuhatajal Tiit Sinissaarel. Ehkkitema ametiaeg ülikoolis lõppes vaidnädalapäevade võrra varem, jäi te-mast järele sügav ja asjalik jälg Teh-nikaülikooli ja Eesti ühiskonnatoimivate suhete loomisel. Eesti polii-tikas tõsiseks töömeheks ja tasa-kaalukaks õige asja ajajaks peetudTiit oli VII, VIII ja IX Riigikogu lii-ge, tänagi kuulub ta veel Tallinnalinnavolikogusse Isamaa ja Res Pub-lica Liidu fraktsioonis.

Pikalt oli ta ringhäälingunõu-kogu esimees, ja seda just kriitiliselajal, kui turueufooriast pöördessesattunud koalitsioonikaaslased üri-tasid avalik-õiguslikku ringhäälin-gut tasalülitada. Tiiduga see õnneksläbi ei läinud. Enne seda veel tõhustegevus Eesti taasiseseisvumisel,eelkõige pöördelistel augustipäe-vadel Eesti Raadio vastutava toi-metajana ning kaua enne seda Eestihuvide esindamine Moskvas, kus Tiitodioosse N. Liidu dokumente eesti-keelsele lugejaile mõistetavaks (jahoiatavaks) üritas teha. Läbi aas-takümnete on Tiitu köitnud kaunidkunstid: kujutav kunst ja klassika-line muusika, eelkõige ooper.

Tiidu 60. eluaasta oli talle isik-likult erakordselt raske ning temaotsus aeg maha võtta inimlikultmõistetav. Sellest hoolimata jääbtuksuma arglik lootus, et Tiit Sinis-saare väärtuslikud teadmised ja kaa-lukad elukogemused võiksid taasTehnikaülikooli ja Eesti ühiskonnasuhteid harmoonilisemale teinetei-semõistmisele aidata. Praegune aegkulub tal oma laste – tütre, tuntudkirjandus- ja teatriinimese, ning ka-he välismaal õpinguid jätkava poja– toetamiseks ja innustamiseks.

Kolleegid Tehnikaülikoolist

Eesti neiud on maailma iludus-võistlustel ikka ilma teinud. MillalTeil, Liis Getter Silberg, seemeeldiv katsumus tuli läbi teha?

Miss University World peeti9. oktoobrist 2. novembrini Ko-reas. Seda peetakse maailmastähtsuselt neljandaks missivõist-luseks. Selle aja jooksul oli või-malus käia ka Põhja-Koreas jatutvuda sealse elu-oluga.

Mida selle kuu aja jooksuljõudsite näha ja milles kaasa lüüa?

Korraldati moesõusid, aga kaheategevusüritusi, millega toetatilapsi ja vanureid. Näiteks Põhja-Koreas müüsime meie, missid,suveniire, millest saadud tulu läkssealsetele lastele. Toimusid kakaks foorumit, kus võeti vaatlusealla ülemaailmse rahu tagamineja ajakohased keskkonnateemad.

Kuidas siis missivõistlus iseaset leidis?

Missivõistlus peeti ülekande-na Korea televisioonis, mida kantiüle ka paljudesse teistesse rii-kidesse. Minul õnnestus talendi-vooru tulemusena pääseda lõpp-finaali lavale, kus esitasin Jaa-pani-teemalise modernse tantsu.Olen tegelnud 17 aastat tant-suga, nii rahvatantsu kui klassika-lise balletiga, nii et see oli mulleüsna loomulik valik. Lõpuks sainenda teada interneti-hääletuselüldjärjestuses seitsmenda koha.

Kas saadi seal ka aru, mis rii-gist Te olete pärit?

Sellega oli üks naljakas lugu.Kui olin alguses koos ühe Leedutüdrukuga, siis sealsed tegelasedajasid kogu aeg meid sassi jaütlesid, et tema on Lätist ja minahoopis ... Ecuadorist. Läks tükkaega, enne kui suutsime korralda-

jaile selgeks teha, et oleme Ees-tist ja Leedust ning et sellisedmaad on üldse olemas. Lõpukssaadi selgeks isegi meie nimed.

Kuidas saite läbi teiste tü-drukutega?

Nad oli üllatavalt lahked ja sõb-ralikud, kartsin hullemat. Ent kül-lap otsustas see, et olime kõik tu-dengid ja meie ettevõtmised ningkatsumused olid ühesugused, siissaime lõpuks üsna lähedasteks.Siiamaani pean kirjavahetust niiLeedu kui Hispaania tüdrukuga.

Mis Koreas oli Teile ehk kõigeootamatum, üllatav?

Toit. See oli küll väga erinevmeie omast, lausa võõrastav.Kõik, mis pidi olema soolane, olihoopis magus, ja kõik magus osu-tus pipraseks. Tihtilugu pakutimeile näiteks kartulipüreed rosi-natega. Muus osas oli elu-olu kül-laltki sarnane meie omaga, Koreaon tegelikult väga arenenud, kui

Põhja-Korea välja arvata. Ainult etinimesed tunduvad pisut kinnise-mad, aga samas siiski sõbralikud.

Mis siis Põhja-Koreast meel-de jäi?

Ma nägin üht meest, kes kündispõldu adraga ja vedas seda atralehm. See oli väga sokeeriv tõdeda,et elatakse nagu sajandeid tagasi.

Mis saab Teist edasi?Mind valiti TTÜ missiks 2006.

aastal, kuid paistab, et nüüd tulebseda tiitlit kanda ka terve järgmiseaasta, sest uut missi pole kavasvalida. Ent mis puutub elukut-sevalikusse, siis pole mõtteskirohkem missivõistlustele pühen-duda, vaid kavatsen jätkata õpin-guid informaatikateaduskonnasja saada poolteise aasta pärastbakalaureuse kraad ning hakatatööle IT-alal, võib-olla isegi välis-maal.

VestlesMart Ummelas

Teeviit tulevikkuFotokonkurss tipikateleTTÜ Fotoklubi kuulutab välja kon-kursi õppetööd ja tudengite vaba aegakujutavate piltide saamiseks TTÜ90. juubeli puhul väljaantava fotoal-bumi koostamiseks, mille panebkokku TTÜ Fotoklubi.

Parimatele jagab TTÜ Fotoklubiauhindadena välja kokku 13 000krooni, lisaks 1000 krooni väärtusesFotoluksi kinkekaarte ja tasemel fo-tokoti, esikolmikule ja eriauhindade-na ka mitu kasti A. Le Coq’i õlut.Võta kaamera kooli kaasa! Kaksainukest tõsisemat tingimust pil-tidele on: pilt peab kujutama õp-petööd ja vaba aega TTÜs (kuidas jamida, seda piiraku vaid igaühe endafantaasia); üleslaetava pildi pikemakülje suurus peab olema 700px, kuidoriginaal peab olema maksimaalsevõimaliku resolutsiooniga hilisematrüki jaoks. Fotode hindamisel ar-vestatakse ennekõike loovust ja origi-naalset lähenemist, temaatika osk-uslikku ning omapärast kajastamist.Niisiis pead tööle ja pildistama, au-hinnad ootavad peremehi. Viimanepäev piltide üleslaadimiseks on

1. veebruar 2008. Lisa oma piltkonkursile aadressil

http://fotoklubi.tipikas.ee/img_upload.php

Toredat pildistamist!TTÜ Fotoklubi

Parim teadusartikkel 2008TTÜ rektor kuulutas välja konkursiTallinna Tehnikaülikooli 2008. aastateadusartikli valimiseks.

Konkurss viia läbi järgmise aja-graafikuga:

• nõuetekohaste materjalide esi-tamine teadus- ja arendusosakonda –18. jaanuar 2008;

•materjalide läbivaatamiseksekspertkomisjonide moodustamine –25. jaanuar 2008;

•materjalide hindamine ekspert-komisjonides – 4. veebruar 2007;

•ekspertkomisjonide ettepa-nekute läbivaatamine teaduskomis-jonis – 11. veebruar 2008;

•rektori otsus tulemuste kinni-tamiseks ning preemia/stipendiumimääramiseks – 15. veebruar 2008.

T&AT&AT&AT&AT&A

TTÜ Miss esindas Koreas väärikalt EestitTipikad tunnustasid tipikaid6. detsembril peeti Glehni lossisseitsmes tipikate jõuluball, kus antikätte “Aasta Parim 2007” tiitlid. Õn-nelikeks tiitlivõitjateks osutusid:Aasta Rebane 2007 – Riina Hallik,majandusteaduskonna üliõpilas-nõukogu esimees; Aasta Tudeng2007 – Jaanis Palm, üliõpilasesin-duse revisjonikomisjoni esimees,TTÜ nõukogu liige ja tudengikonve-rentsi “EDU” projektijuht; Aasta Or-ganisatsioon 2007 – BEST-ESTO-NIA; Aasta Idee 2007 – TTÜ KINO;Aasta Parim Reklaam TTÜle 2007 –Vabadussamba võidutöö autoridon tipikad; Aasta Huumor 2007 –Õuna-tuumafüüsik, Rene Reinu-mäe skulptuur VI korpuse välis-trepil; Aasta Tippsündmus 2007 –uute ühikate ehituse algus; Aas-ta Sponsor 2007 – AS Eesti Ener-gia; Aasta Õppejõud 2007 – KairiKasemets, diferentsiaalvõrranditeõppejõud; TTÜ Tudengielu Eestveda-ja 2007 – Olavi Pihlamägi, TTÜKultuurikeskuse tegevjuht.

Kärt ToomelKultuuritoimkonna esimees

TTÜ üliõpilasesindus

Tehnikaülikooli maskotid Juuli jaJuulius õnnitlesid Aasta Rebaseks2007 vallitud Riina Hallikut, ma-jandusteaduskonna üliõpilasnõu-kogu esimeest.

Foto: Priit Tiganik

Suu magusaks!

Foto: Gerli Veermäe (Fotoklubi)

Ilmub aastast 1949

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)Tel 620 3615, faks 620 3591E-mail: ajaleht@ttu.eehttp://www.ttu.ee/ajaleht

Tegevtoimetaja Mart UmmelasInfotoimetaja Kersti VähiKeeletoimetaja Helgi ArumaaMakett ja küljendus Liivi PettaiFotod TTÜTrükikoda SpinPress

Tallinna Tehnikaülikooli ajalehtMente et Manu

TTÜ Miss 2007 Liis Getter Silberg üliturvatud seltskonnas kahe maailma ehkkahe Korea piiril

v

v

14. detsember 20074

TTÜ Akadeemiline Naiskoor novembrikuises Ateenas, peadirigent Raul Tal-maril peos koorifestivali hõbemedal.

Ajalehe Mente et Manu uue aasta esimenenumber ilmub 16. jaanuaril.

Kaastööd palume kindlasti edastada10. jaanuariks!

TOIMETUS TÄNAB KÕIKI OMA KAASTÖÖLISIJA HUVITUNUD LUGEJAID,

SOOVIDES NEILE RAHULIKKE JÕULEJA ILUSAT UUT AASTAT!

Soe oli meie naiskoori vastuvõtt kreeklaste poolt, aga nagu pildilt näha,vähemalt sama palav ka sealne päikseline sügisilm antiiktemplite külastamiseaegu.

TTÜ AkadeemilineNaiskoor kilbiga Kreekast3.-11. novembrini viibis TallinnaTehnikaülikooli AkadeemilineNaiskoor reisil Kreekas.

Miks sõidab eestlane novembrialguses Kreekamaale? Kõige tava-pärasemad vastused oleks loomu-likult – päike, meri ja antiikkul-tuuri vaatamisväärsused. Kõikneed populaarsed asjaolud muutu-vad aga detailideks, kui reisileläheb koor, et osaleda XI Ateenarahvusvahelisel koorifestivalil.

Tuleb tunnistada, et meiegipäikesel põski ja käsivarsi paitadalasksime ja vahelduseks ajas um-bes 2500 aastat tagasi pöördusime– iidse Mükeene nõlvadelt Pelopon-nesose mandariiniaedu ja oliivisa-lusid imetlesime, Epidaurose teat-ris lauluhäält proovisime ja Atee-nale kõrgelt Akropolilt pilguheitsime.

Peamine oli siiski laulmine jakoorikonkurss. Konkursil osales 23koori 11 eri riigist. Meie koor osaleskahes kategoorias – rahvalauludeja (koos võistlevate nii mees- kuinaiskooride) kategoorias.

Rahvalaulu kategoorias esita-sime kaks Veljo Tormise laulu

“Lauliku lapsepõli” ja “Küla kuu-leb”, millest viimane oli festivalibukletis moondunud üsna huvita-va pealkirjaga lauluks “Kula ljum-lil”. Võistles 17 koori ning neist 6parimat said võrdväärse tunnus-tuse diplomi näol. Ka meid tunni-stati diplomi vääriliseks!

Ühesoolistest kooridest oli osa-lemas 5 koori: lisaks meile naiskoorUngarist ja meeskoorid Lätist, Põh-ja-Iirimaalt ning Kreekast. Päl-visime züriilt 80,11 punkti, mis olikategooria parim ja kõigi kooridehulgas kolmas tulemus ning andishõbemedali. Vastaval diplomil oliküll näpuvea tõttu kirjas, et autasukuuluks justkui Tallinna ÜlikooliNaiskoorile, kuid medalit sõsarkoo-rile ikka loovutada ei tahaks, eganeid võideta ju iga päev.

Konkursi Grand Prix läks põh-janaabritele – Helsingi segakoorile“Cantabile”. Meid jäi seekord võist-lusest kõrgeima autasu nimel lahu-tama 4,9 punkti, aga ehk siis järg-misel konkursil...

Oleme tänulikud oma dirigen-tidele Raul Talmarile, Õnne-AnnRoosveele, hääleseadja Leelo Tal-vikule ja Tallinna Tehnikaülikoolile,kes aitasid meil anda endast parimatja lasta kõlada eesti laulul Kreekas.

Reet AlapuuNaiskoori kroonikfotod: Naiskoor

TTTTTaidlusaidlusaidlusaidlusaidlus

v