Kõrvaleriala nimetus inglise keeles - tlu.ee ppeosakond/kõrvalerialad/kõrvale Web viewKõrvaleriala nimetus eesti keeles. ... grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid

TALLINNA ÜLIKOOLPõhiüksus: Humanitaarteaduste instituutKõrvaleriala nimetus eesti keelesVENEKEELSETE TEKSTIDE TOIMETAMINE

09.03.2016Kõrvaleriala nimetus inglise keeles EDITING OF THE RUSSIAN LANGUAGE TEXTS

(kinnitatud humanitaarteaduste instituudi nõukogus)

Maht ainepunktides: 48 EAPVastuvõtutingimused: vene keel emakeelenaLõpetamisel väljastatavad dokumendid: akadeemiline õiend.Õppetöö korralduse lühikirjeldus. Kõrvaleriala kuulaja võtab kahe õppeaasta jooksul osa kõrvaleriala õppetööst.Lõpetamise tingimused: õppekava läbimine.Kõrvaleriala on osa Vene filoloogia bakalaureuseõppekavast.Õppekava kuraator, kontaktandmed: Natalja Tshuikina

Eesmärk: Toetada erialaks vajalike tekstide praktilise toimetamise oskust.Soodustada eri stiilides ja žanrites tekstide toimetamise oskust.Õpiväljundid: on omandanud esmased praktilised toimetamis- ja korrektuurioskused;suudab iseseisvalt toimetada lihtsamaid erižanrilisi, sh meediatekste;suudab eristada tekstide stiile ja žanreid.

Mooduli hindamine: Moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt

Ainekood Õppeaine nimetus EAP

SKS6134.HT Vene õigekeel 6SKS6301.HT Stilistika ja žanrid 6SKS6302.HT Korrektuuritehnika ja toimetamine 6SKS6303.HT Erižanriliste tekstide toimetamine 6SKS6304.HT Meediatekstide toimetamine 6SKS6143.HT Teksti keeleteaduslik analüüs 6SKS6141.HT Erialane praktika 6SKS6133.HT Kõrvutava ja funktsionaalse lingvistika

suundumusi6

AINEKAARDID

Ainekood SKS6134.HT

Nimetus (eesti k) Vene õigekeel

Nimetus (ingl. k) Russian Literacy

Õppeaine maht EAP 6 EAP

Orienteeriv kontakt-tundide maht:

28

Õpetamise semester S

Kontrollivorm Eksam

Õppeaine eesmärgid(eesti k.)

Toetada pädevuste kujunemist teoreetilise vene keele graafika, ortograafia, punktuatsiooni, kõnekultuuri alal. Kujundada arusaam nende mõistetest, normidest.Soodustada keelealaste praktiliste oskuste rakendumist. Toetada ortograafia ja punktuatsiooni alaste oskuste süvendamist praktikas. Toetada kõnekeele kasutamist vastavalt vene kirjakeele normidele ja kõnekeele kriteeriumitele.

Õppeaine eesmärgid(inglise k.)

To form a linguistic competence on a theoretical basis of graphics, ortography, punctuation and speech of Russian language. Ability of using it in practice. To give an overview on Russian graphics, orthography, punctuation and oral expression. To correct and expand students’ skills in orthography, punctuation and oral expression.

Õppeaine sisu lühikirjeldus (eesti k)

Süstemaatiline ülevaade vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest. Vene keele graafika lühiajalugu, kirjatehnika. Tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid. Tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiibid ja reeglid. Õigekirjutusnormide süvendamine. Kõnekultuuri mõiste. Kirjakeele normid ja variandid, normide rikkumise põhjused. Õige hääldus. Leksikaalsete, grammatiliste ja stilistiliste vigade põhjused. Tudengite kõnekeele korrigeerimine vastavalt vene kirjakeele normidele, vigade põhjused ja seletused. Kõnekultuuri sisulis-kõnelised kriteeriumid, suhtlemise pragmaatilis-funktsionaalne printsiip.

Õppeaine sisu lühikirjeldus(inglise k.)

Systematic overview of basic propositions of Russian graphics, spelling and punctuation. The history of graphics. Main principles of contemporary Russian spelling (morphological, phonetic, traditional, grammatically differential), rules of Russian spelling. Characteristics of Russian pronunciation. Basic features and rules of contemporary Russian punctuation. Lexical, morphological and syntactical linguistics. Russian

word-formation. Correct pronunciation. Improvement for lexical, grammar and stilistical ways of expression in accordance with norms. The routs of mistakes and ways for correction. Content criteria for speech expressin, features for pragmatical and functional socialising.

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisev töö näeb ette:1. Kursuseprogrammis loetletud teemade õppimine,

testideks ja etteütlusteks valmistumine.2. Kahe essee kirjutamine kursuseprogrammis loetletud

teemadel3. 3 kontrolltööd4. Kursuseprogrammis loetletud teemade iseseisev

läbitöötamine õppe- ja teaduskirjanduse abil ning presentatsiooni ettevalmistamine.

Iseseisev töö (ingl.k) 1. Learning topics, preparation for tests and dictations2. 2 essays on specific topics3. 3 tests

4. Research on the topics mentioned in the course programme, presentation

Õppeaine õpiväljundid (eesti k.)

- tunneb vene keele süstemaatilist kujutlust graafika, ortograafia, punktuatsiooni ja kõnekultuuri süsteemis.- teab ja oskab praktiliselt kasutada vene keele graafika, ortograafia, punktuatsiooni, häälduse ja sõnamoodusliku reegleid.- teab vene keele õigekirja vastavalt graafika, ortograafia, punktuatsiooni ja kõnekultuuri (leksika, grammatika) reegleid- on rikastanud oma sõnavara

Õppeaine õpiväljundid (ingl. k.)

- has systematic apprehension of Russian graphics, orthography, punctuation and oral expression;

- knows Russian graphics, orthography, punctuation, pronunciation and word-formation rules, and is able to apply them to practice;

- is able to write according to Russian graphics, orthography, punctuation and language usage (lexics, grammar) rules;

- has enriched the vocabulary

Hindamismeetodid(eesti k.)

Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjaliku tööna esitatakse ortograafia ja punktuatsiooni testid, 3 kontrolltööd ja essee. Suuliseks osaks on ettekanne ainealasel teemal. Osalus vähemalt 80%, kõikide praktiliste ja loometööde tegemine.

Lõpphinne kujuneb arvestades kõiki seminaride, iseseisvate, kontrolltööde, loometööde tulemusi ning vigade paranduse kvaliteeti.

Hindamismeetodid(inglise k.)

Examination consists of oral and written parts. The written part ate the tests, 3 evaluation works and essays. The oral part is a presentation on the researched topic. Participation to be allowed in 80%. Total mark depends on the participation in the seminars, the results of written works and the quality of the correction works.

Vastutav õppejõud Lekt. Natalja Tšuikina (filol. kand.)

Eeldusaine

Kohustuslik kirjandushttp://www.hi-edu.ru/e-books/xbook051/01/

Валгина Н., Еськова Н., Иванова О. И др. 2009. Правила русской орфографии и пунктуации. Полный академический справочник. Москва: Эксмо.Bozhenkova P.K., Bozhenkova N.A. Shaklein V.M. Russkij jazyk i kul'tura rechi. M., 2011.Praktikum po kursu «Russkij jazyk i kul'tura rechi». Pod red. V.I. Maksimova. M., 2001.Gorbachevich K. Normy sovremennogo russkogo iazyka

Asenduskirjandus(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Aine ei ole läbitav asenduskirjandusega.

Ainekood SKS6301.HT

Nimetus (eesti k) Stilistika ja žanrid

Nimetus (ingl. k) Stylistics and genres



28

Õpetamise semester K

Kontrollivorm EKSAM


Toetada pädevuste kujunemist: vene keele stilistika võimalustest teksti loomes ja kirjutatud tekstide analüüsi läbiviimisel. Soodustada tekstižanrite eripärade tundmaõppimist.


To support formation of competence of area of opportunities of stylistic means of Russian, and also in the field of the stylistic analysis of ready texts.


Funktsionaalsete stiilide põhilised elemendid. Keele žanrid ja stiil. Teksti esteetiline ülesehitus, keeleline sidusus. Adressaadi kategooria, suhtlussituatsioonid. Autori kategooria ja autorluse võimalused. Teksti retoorilised ja stilistilised võimalused. Stiil ja norm. Individuaalse stiili mõiste. Praktilise stilistika käsitlus.


Main elements of functional styles. Genres and stylistics of the speech. Esthetic form of the text, language coherence. Category of the addressee, communicative situations. Category of the author and possibility of the author. Style and norm. Concept of individual style. Consideration of practical stylistics.

Iseseisev töö (eesti k.) Õppe- ja teaduskirjanduse läbitöötamine, praktilised harjutused.

Iseseisev töö (ingl.k) Study of educational and scientific literature, practical exercises.


- suudab eristada tekstide stiile ja žanreid; - oskab kasutada praktilise stilistika võtteid tekstiloomes; - teab sõnastikke, mis aitavad teksti keeleliste vahendite analüüsimisel ja/või parandamisel;- oskab eristada keele sotsiaalseid funktsioone ning seostada neid kõnevormidega.


- Knows features of styles and genres of the text;- is able to use receptions of the practical stylistic analysis at creation of texts;- knows dictionaries which help to analyze and correct texts;- is able to distinguish social functions of language, and also to connect them with speech forms.


Komplekseksam: suuline ja kirjalik test, essee jne.


Written exam

Vastutav õppejõud Lekt. I. Adamson (PhD)

Eeldusaine Vene keele funktsionaalne morfoloogia ja süntaks

Kohustuslik kirjandus Kozhina M.N. Stilistika russkogo jazyka. Ljuboe izdanie.Solganik G.J. Stilistika teksta. Uch. posobie. Moskva, 1997, 2007. Gorshkov, A.I. Russkaja stilistika. Stilistika teksta i

funktsionalnaja stilistika. Moskva: AST: Astrel, 2006.Golub I.B. Uprazhnenija po stilistike russkogo jazyka, Moskva, 2006.Borisova E.G. Slovo v tekste. Slovar’ kollokatsij russkogo jazyka. Moskva, Klagenfurt, 1995 (sprostit’ u prepodavatelja)


Odincov V.V. Stilistika teksta. Moskva, 1980, 2003, 2010 (otv. red. A.I. Gorshkov).

Solganik G.J. Sintaksicheskaja stilistika. Moskva,1973, 2008

Gal'perin I.R. Tekst kak objekt lingvisticheskogo issledovanija. Moskva, 1981

Ainekood SKS6302.HT

Nimetus (eesti k) Korrektuuri tehnika ja toimetamine

Nimetus (ingl. k) Proof-Reading Technique and Editing


Orienteeruv kontakt-tundide maht:

28


Kontrollivorm Eksam


Kujundada üliõpilastel oskused korrektuuri ja keelelise toimetamise tegemiseks. Soodustada korrektuuri ja toimetamise olemuse erinevustest arusaamist. Toetada iseseisva korrektuuri ja toimetamise praktiliste oskuste kujundamist.


To create preconditions for the development of knowledge and skills of proof-reading and editing.


Korrektuuri mõiste, selle ülesanded, võimalused, võtted ja piirangud. Korrektuuri märgid, nende süsteem ja grupid. Toimetamise liigid, keelelise ja sisulise toimetamise vahe. Toimetamise astmed. Teksti analüüs ja hinnang toimetaja vaatevinklist. Toimetamise vahendid ja meetodid.


The concept of proof-reading, it’s tasks, possibilities, methods and limitation. Proof-reading marks, their system and groups. Editing’s criteria. Editing’s and proof-

reading’s similarity and differences. Usage of dictionaries and reference books during the processes of editing and proof-reading.

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisev teemakohase kirjanduse lugemine. Praktiline toimetamine.

Iseseisev töö (ingl.k) Student must read professional literature offered by lecturer, and independently proof-read and edit texts suggested by the lecturer.


On omandanud esmased teoreetilised ja praktilised kogemused korrektuuri ja toimetamise vallas. Suudab argumenteerida teksti toimetaja seisukohalt.


Has became the primary theoretical and practical experience in the field of proofreading and editing. Will be able to argue in terms of the text editor.


Kirjalik arvestus, kus arvestatakse ka semestri jooksul tehtud töid.


Written assesamnt

Vastutav õppejõud Lekt. Anna Gubergrits, PhD

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Metodika redaktirovaniia teksta. Milčin,A.;Teoriia i praktika redaktirovaniia. Sikorskii, N. (1990);Spravočnik po pravopisaniiu i literaturnoi pravke dlia rabotnikov pečati. Rozental, D. (2000)


Spravočnaia kniga redaktora i korrektora (2000);Izdatelskii slovar-spravočnik. Milčin, A. (1998)

Ainekood SKS6303.HT

Nimetus (eesti k) Erižanriliste tekstide toimetamine

Nimetus (ingl. k) Practical Editing



28


Kontrollivorm Eksam


Toetada eri žanritest tekstide (teadustekstide, ilukirjanduse tekstide, publitsistika tekstide jm) praktilise toimetamise kogemuse omandamist.


Support different genres of texts (scientific texts, literary texts, public texts, etc.), mastering of practical experience.


Praktiline erinevatest žanritest tekstide toimetamine. Praktiliste tööde kollektiivne arutelu.


Practical editing texts in different genres. The practical work of collective discussion.

Iseseisev töö (eesti k.) Tekstide praktiline toimetamine ja nende analüüs.

Iseseisev töö (ingl.k) Practical editing of texts and their analysis.


On omandanud esmase eri žanritest tekstide toimetamise kogemuse.Suudab analüüsida teiste praktilisi töid ja argumenteerida oma seisukohti.


Has acquired the first of various genres of texts editing experience.Is able to analyze other practical works and explain their standpoints.


Kirjalik eksam, koondhindes arvestatakse semestri jooksul tehtud töid.


Written exam

Vastutav õppejõud Lekt. Anna Gubergrits, PhD

Eeldusaine Korrektuuri tehnika ja toimetamine

Kohustuslik kirjandus Praktikum po literaturnomu redaktirovaniiu. Lazarevitš, E., Abramovitš, A.;Literaturnoe redaktirovanie materialov massovoi informatsii. Nakoriakova, K.;Metodika redaktirovaniia teksta. Milčin,A.Stilistika naučnoi reči i literaturnoe redaktirovanie naučnyh proizvedenii. Senkevitš, M.P. www.tvirpx.com/file/667993V laboratorii redaktora. Tšukovskaia,L.; Interpretatsiia naučnogo teksta: Teoretičeskoe učebnoe posobie. Tšerniavskaia, V.J.

Asenduskirjandus(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse

Aine ei ole läbitav asenduskirjandusega.

loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Ainekood SKS6304.HT

Nimetus (eesti k) Meediatekstide toimetamine

Nimetus (ingl. k) Editing of the Media Texts



28


Kontrollivorm Eksam


Anda edasi meediatekstide olemus ja toetada selle eripärade mõistmist. Toetada pädevuste kujunemist toimetamise põhitõdede valdkonnas ning ajakirjandusliku teksti toimetamise iseärasuste osas.


During the course students get an idea of what editing is and how to edit a journalistic text. Students obtain both theoretical and practical knowledge in editing.


Meedia tekstid ja nende erinevus teistest teksti liikidest. Toimetamise liigid, toimetamise loogilised printsiibid, teksti tähenduslik struktuur. Toimetaja töö keele ja stiiliga, hindamise kriteeriumid, kommunikatiivsed vead ning nende parandamise moodused. Toimetamise eetilised põhimõtted.


Types of editing procedures, the logic of editing, the meaning of a text. The work of an editor from a stylistic perspective; assessment criteria; communicational errors and the ways to correct them. The ethical side of editing. Readers’ interests and the ways to understand them (subject – title - the opening sentence).

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisvad praktilised harjutused, sh kontrolltoimetamine, kus teoreetilised teadmised kaasatakse praktiliste ülesannete lahendamises.

Iseseisev töö (ingl.k) Students are given texts for training purposes and write tests to check their progress in theory. Students also analyze independently published texts.


On omandanud meedia tekstide toimetamise teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Suudab iseseisvalt toimetada eri meedia tekste.Suudab eristada meediatekste teistest tekstidest.On omandanud oskuse töötada tekstide autoritega.


By the end of the course students get theoretical and practical editing skills.Be able independently deliver a variety of media texts.Will be able to distinguish the media texts from other texts.Has acquired the ability to work with the authors of texts.


Kirjalik eksam.


Written exam

Vastutav õppejõud Lekt. Vitali Belobrovtsev (MA)

Eeldusaine

Kohustuslik kirjandus Bezzubov, A. (1997). Vvedenije v literaturnoje redaktirovanije; Hennoste, T. Uudise käsiraamat. Lk. 275-316.Smetanina, S. (2003). Redaktirovanije tekstov massovoi kommunikatsii;Golub, I. B. (2004). Konspekt lektsii po literaturnomu redaktirovaniiu.N.Petrova, L.Raciburskaja (2011). Jazõk sovremennõh SMI.


Aine ei ole asenduskirjanduse põhjal läbitav.

Ainekood SKS6143.HT

Nimetus (eesti k) Teksti keeleteaduslik analüüs

Nimetus (ingl. k) Linguistic analysis of the text



28


Kontrollivorm Eksam


Toetada pädevuste välja kujunemist teksti lingvistilise analüüsi tegemiseks. Toetada tänapäevaste lingvistiliste uurimismeetodite tundmaõppimist ja nende rakendamist praktikas.


To promote formation of skill to carry out the analysis of the text by means of modern linguistic methods.


Teksti kaks põhiomadust: sidusus ja terviklikkus. Narratiiv ja diskursus. Teksti sidususe grammatilised ja leksikaalsed vahendid. Keelendite valik eesmärgi täitmisel. Suulise ja kirjaliku teksti tajumine ja produtseerimine. Teksti loomise reeglid ja seadused. Kursuse käigus käsitletakse teksti semantilise ruumi analüüsi.


Two basic properties of the text: coherence and integrity.Grammatical and lexical means of creation coherence the text. Narrative and a discourse.The analysis of semantic space of the text (denotative, emotional etc. space of the text).Extralinguistic parameters of the analysis of the text.

Iseseisev töö (eesti k.) Esitlused-ettekanded: 3 tekstianalüüsi (eri tüübid), mis on tehtud mitme teadusliku allika põhjal (metodoloogia osa).Essee ette antud teemal.

Iseseisev töö (ingl.k) Presentations: 3 text analysis (of various types), which has made several scientific source (methodological part).An essay on a given topic.


- Omab teadmisi teksti lingvistilise analüüsi meetoditest;- oskab kasutada omandatud teadmisi teksti analüüsimisel;- oskab koostada teksti õpitud meetodite põhjal.


Knowledge of methods of the linguistic analysis of the text;Skill to spend the analysis of various types of texts.


Test teoreetilise küsimuste põhjal. Arvestusele lubamise eelduseks on analüüsi presentatsioonide ja esseede kvaliteet.


Test

Vastutav õppejõud Dots. N.Netšunajeva, lekt. I.Adamson, lekt. N.Tšuikina

Eeldusaine

Kohustuslik kirjandus ● Babenko L., Kazarin Ju. Lingvisticheskii analiz hudozhestvennogo teksta.M., 2008

● Galperin I. Tekst kak objekt lingvisticheskogo issledovania. M., 2007

● Zolotova i dr. Kommunikativnaja grammatika ruskogo jazyka. M.,2004


Ainet ei ole võimalik sooritada asenduskirjandusega

Ainekood SKS6141.HT

Nimetus (eesti k) Erialane praktika

Nimetus (ingl. k) Professional Placement



28


Kontrollivorm Arvestus


Toetada esmase erialase praktilise kogemuse saamist.Soodustada praktilise väljundi kaudu eriala laiematest võimalustest arusaamist.


Support primary professional practical experiences.Encourage practical expression through specialty broader understanding of the possibilities.


Praktilise töö kogemus ajalehe, tõlkebüroo, riigiasutuse, meediaettevõtte või muu keeletoimetamist kasutava või pakkuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni juures. Mõne teaduskogumiku toimetamine. Erialase andmebaasi loomine jne. Praktika lõppeb ühisseminariga.


Practical work at a newspaper, translation company, government institution, media enterprise or other organisation that uses language editing. Some research compendium editing. Professional database creation, etc. Practice ends with a cooperative seminar.

Iseseisev töö (eesti k.) Erialane praktiline töö.

Iseseisev töö (ingl.k) Professional practical work


On omandanud esmased erialased praktilised kogemused.On saanud parema ettekujutuse erialastest võimalustest tööturul.Suudab rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas.


First professional practical experience.Better idea of the professional possibilities of job market.Will be able to apply theoretical knowledge in practice.


Arvestus: arvesse läheb praktika juhendaja arvamus; üliõpilase eneseanalüüs.


Assesement

Vastutav õppejõud Dotsent Aurika Meimre

Eeldusaine

Kohustuslik kirjandus Vastavalt praktikale.


Ei ole läbitav asenduskirjandusega

Ainekood SKS6133.HT

Nimetus (eesti k) Kõrvutava ja funktsionaalse lingvistika suundumusi

Nimetus (ingl. k) Directions of comparative and functional linguistics



28


Kontrollivorm EKSAM


Toetada pädevuste kujunemist ühest tänapäevasest russistikas olevast grammatika kirjeldamise viisist ja tutvustada funktsionaalse lingvistika ja grammatika teoreetilist alust, põhiprobleeme ning eesmärke.Kujundada arusaama funktsionaalsest lähenemisest kõrvutavas keeleteaduses.Soodustada teksti keeleteadusliku analüüsi oskuste

omandamist


To promote formation of competence of one of modern directions of linguistics - functional. To present a theoretical basis, the basic problematics and the purposes of functional linguistics. Functional approach in comparative linguistics.


Funktsionaalses grammatikas käsitletavad põhiobjektid: funktsionaal-semantiline väli, kategoriaalne situatsioon, keelendi tähendus ja funktsioon grammatika sfääris jne. Taksis ja ajaline deiksis.


The main objects which are in focus of functional grammar: the is functional-semantic field, a categorial situation, communication between meaning and function of language units Is etc. analyzed also taxis and time deixis.

Iseseisev töö (eesti k.) Õppe- ja teaduskirjanduse lugemine lähtudes kohustusliku ja asenduskirjanduse nimekirjast ja vastavalt loengu või seminari teemale; harjutused.

Iseseisev töö (ingl.k) Reading educational and scientific literature, proceeding from the list of obligatory and additional literature, and also according to course subjects. Exercises.


- Teab funktsionaalse lingvistika põhisuundi;- oskab käsitleda keelelisi nähtusi funktsionalismi seisukohast.- oskab käsitleda erinevate keelte ainest kasutades funktsionaalse lingvistika analüüsi meetodeid.


- Knows the main directions of functional linguistics- Is able to analyze the language facts from positions of functional linguistics- is able to analyze material of various languages with use of methods of functional linguistics


Kirjalik eksam


Written examination

Vastutav õppejõud Lekt. I. Adamson (PhD)

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Vsevolodova M.V. Teorija funkcional'no-kommunikativnogo sintaksisa. Izd-vo MGU, 2000.Osnovy funktsionalnij grammatiki. A.V. Bondarko. (2000).Funktsionlanaja grammatika. A.V. Bondarko. (1984).

Shmeljov D.N. Russkoj jazyk v jego funktsionalnyh raznovidnostjah. (1977).Pan, Wen’guo. Contrastive linguistics: history, philosophy and metodology. London; NY: Continuum, 2007.Külmoja, I. jt. Kratkij spravochnik po kontrastivnoj grammatike estonskogo i russkogo jazykov. Tartu, 2003.Eslon, P. Vid i vremja (sopostavitelnyj ocherk). Tallinn, 1993.


Teorija funktsionalnoj grammatiki: Opredeljonnost/Neopredeljonnost. (1992).Teorija funktsionalnoj grammatiki: Katšestvennost. Kolitšestvennost. (1996).Teorija funktsionalnoj grammatiki: Lokativnost, Bõtijnost, Possesivnost. Obuslovlennost. (1996). Nickel, G. Contrastive Linguistics and Foreign-Language Teaching. In: Papers in Contrastive Lingistics. Cambridge University Press, 1971. Pp. 1-16.Lado, R. How to compare Two Grammatical Structures. University of Michigan Press, 1957, pp. 67-59, 66-72, 89-91.

Documents

Kõrvaleriala nimetus inglise keeles - tlu.ee ppeosakond/kõrvalerialad/kõrvale Web viewKõrvaleriala nimetus eesti keeles. ... grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavad reeglid