KULTUURIGEOGRAAFIAKULTUURIGEOGRAAFIA"LOOM.02.125" "LOOM.02.125"

►LoengudLoengud esmaspäeviti 10.15 (v.a 6.mai)esmaspäeviti 10.15 (v.a 6.mai) neljapäeviti 12.15 (v.a 4 aprill kui loengut neljapäeviti 12.15 (v.a 4 aprill kui loengut

pole ja 11. aprill, kui loeng on 14.15 ja pole ja 11. aprill, kui loeng on 14.15 ja ruumis 335)ruumis 335)

31-36 nädal31-36 nädal ruum 246ruum 246

NB! Slaidid lähevad üles ÕIS-iNB! Slaidid lähevad üles ÕIS-i

► Iseseisev tööIseseisev töö Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus

(soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web of (soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web of Knowledge, aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte ja lisada Knowledge, aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte ja lisada lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud põhjalikumalt käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, põhjalikumalt käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, millist metoodikat on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, millist metoodikat on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kvantitatiivne, ülevaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kaks A4 lk.kaks A4 lk.

Töö esitamise tähtaeg on Töö esitamise tähtaeg on 55. mai 201. mai 20133, aadressile pae@ut.ee , aadressile pae@ut.ee (paberil pole vaja esitada). Esitatud töö puhul peab olema selgelt (paberil pole vaja esitada). Esitatud töö puhul peab olema selgelt aru saada, millist uurimust on kasutatudaru saada, millist uurimust on kasutatud!!

Kirjandus „Kultuurigeograafia“ aine juurdeKirjandus „Kultuurigeograafia“ aine juurde

► Kohustuslik kirjandus (kõik toodud artiklid on pdf-na aine kodulehel)Kohustuslik kirjandus (kõik toodud artiklid on pdf-na aine kodulehel) Knox, Paul L., Marston, Sallie A. 2004. Knox, Paul L., Marston, Sallie A. 2004. Cultural Geographies. – Human Geography, Cultural Geographies. – Human Geography,

pp. 174–211. pp. 174–211. Denis Cosgrove, 2008. Denis Cosgrove, 2008. Geograafia on igal pool - Kultuur ja sümbolism inimese Geograafia on igal pool - Kultuur ja sümbolism inimese

maastikes. – Vikerkaar, nr. 7/8, lk. maastikes. – Vikerkaar, nr. 7/8, lk. 70-9370-93. (originaalis ilmunud 1989). (originaalis ilmunud 1989) Kaur, E.Kaur, E., , Palang, HPalang, H., ., 2005. 2005. InInimmõjuga maastikest. – Eesti looduskultuur (koost. ja immõjuga maastikest. – Eesti looduskultuur (koost. ja

toim. T. Maran ja K. Tüür). toim. T. Maran ja K. Tüür). Tartu, lk. 363–378. Tartu, lk. 363–378. Palang, H., Alumäe, H., Kaur, E., 2004.Palang, H., Alumäe, H., Kaur, E., 2004. Eesti maastike tulevikust. Eesti maastike tulevikust. KäsikiriKäsikiri Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Kaur, E., Lang, V., Konsa, M., Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Kaur, E., Lang, V., Konsa, M.,

Külvik, M., Alumäe, H., Sepp, K., 2005.Külvik, M., Alumäe, H., Sepp, K., 2005. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis: Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis: kultuurigeograafiline käsitlus. – Akadeemia, nr. 10, lk. 2209–2227. kultuurigeograafiline käsitlus. – Akadeemia, nr. 10, lk. 2209–2227.

Peil, T., Sooväli, H., 2008. Peil, T., Sooväli, H., 2008. Sotsiaal- ja kultuurigeograafia Eestis: taasavastatud Sotsiaal- ja kultuurigeograafia Eestis: taasavastatud vana? – Akadeemia, nr. 6, lk. 1182 - 1209. vana? – Akadeemia, nr. 6, lk. 1182 - 1209.

Sooväli, H. 2008.Sooväli, H. 2008. Kultuurigeograafia. – Keel ja Kirjandus, Kultuurigeograafia. – Keel ja Kirjandus, nr. nr. 88/9,/9, lk. lk. 654654--664664.. SooväliSooväli--Sepping, HSepping, H.. (2011). (2011). Kultuurigeograafia. Tamm, MKultuurigeograafia. Tamm, M.. (Toim.). (Toim.).

Humanitaarteaduste metodoloogia (170-187). Tallinn: Tallinna Ülikooli KirjastusHumanitaarteaduste metodoloogia (170-187). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus

► Soovituslik kirjandusSoovituslik kirjandus The Human Mosaic – A Cultural Approach to Human GeographyThe Human Mosaic – A Cultural Approach to Human Geography, 2010. M. , 2010. M.

Domosh, R. P. Neumann, P. L. Price, Terry G. Jordan-Bychkov, 452 p.Domosh, R. P. Neumann, P. L. Price, Terry G. Jordan-Bychkov, 452 p. Bunkše, E.V. (2012). Bunkše, E.V. (2012). Geograafia ja elamise kunst. Tallinn: VarrakGeograafia ja elamise kunst. Tallinn: Varrak Maastik: loodus ja kultuur: maastikukäsitlusi Eestis, 2000. Maastik: loodus ja kultuur: maastikukäsitlusi Eestis, 2000. Toim. H. Palang ja H. Toim. H. Palang ja H.

Sooväli. Tartu, 145 lk. Sooväli. Tartu, 145 lk. Eilart, J., 1976. Eilart, J., 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. TallinnInimene, ökosüsteem ja kultuur. Tallinn Kant, E., 1927. Kant, E., 1927. Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Koguteos Tartu. Tartu, lk. 192–Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Koguteos Tartu. Tartu, lk. 192–

433 433 http://www.tartu.ee/grafo/index.php?ID=20 Talve, I., 2004.Talve, I., 2004. Eesti kultuurilugu. Tartu, 686 lk. Eesti kultuurilugu. Tartu, 686 lk. SoansSoans, O, O..,, 2009. 2009. Eesti kultuuriloolised kaardidEesti kultuuriloolised kaardid. Koost. J. Tamm. Tallinn, 120 lk.. Koost. J. Tamm. Tallinn, 120 lk.

Geograafia allharudGeograafia allharud► Suurjaotusena inim- ja loodusgeograafia, tihti eraldi ka Suurjaotusena inim- ja loodusgeograafia, tihti eraldi ka

kartograafia ja geoinformaatikakartograafia ja geoinformaatika Inimgeograafia omakorda jagunebInimgeograafia omakorda jaguneb

► Loodusvarade geograafiaLoodusvarade geograafia► MajandusgeograafiaMajandusgeograafia► PoliitgeograafiaPoliitgeograafia► KultuurigeograafiaKultuurigeograafia► Rahvastiku ja asulastiku geograafiaRahvastiku ja asulastiku geograafia

DemograafiaDemograafia Hariduse geograafiaHariduse geograafia Linnastumise geograafiaLinnastumise geograafia EtnogeograafiaEtnogeograafia Rännete geograafiaRännete geograafia AsulageograafiaAsulageograafia

► Geograafia ajaluguGeograafia ajalugu► Inimgeograafia rakendusharudInimgeograafia rakendusharud

André Scupin, 2005.Geograafia uurimisalad lähtuvalt 1993-2002 Ameerika Geograafia Assotsiatsiooni igaastasele konverentsile saabunud abstractide põhjal

InimgeograafiaInimgeograafia

► Mõiste eesti keeles suhteliselt uus. Geograafia on Mõiste eesti keeles suhteliselt uus. Geograafia on traditsiooniliselt olnud rohkem loodusteadus. Nõukogude traditsiooniliselt olnud rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodil jagunes loodus ja majandusgeograafiaks. 1990. perioodil jagunes loodus ja majandusgeograafiaks. 1990. aastatel muudeti nimi inimgeograafiaks (eelkõige Ott Kursi aastatel muudeti nimi inimgeograafiaks (eelkõige Ott Kursi eestvõitlemisel). Alguses oli harjumatu, kuid praeguseks on eestvõitlemisel). Alguses oli harjumatu, kuid praeguseks on oma koha ja tähenduse leidnud.oma koha ja tähenduse leidnud.

► Kultuurigeograafia on niisiis inimgeograafia üks Kultuurigeograafia on niisiis inimgeograafia üks harudestharudestKultuurigeograafia on ruumiline kultuuriteadusKultuurigeograafia on ruumiline kultuuriteadus piirkondlikud erinevused inimeste kultuurispiirkondlikud erinevused inimeste kultuuris kultuuriline suhtlemine läbi ruumikultuuriline suhtlemine läbi ruumi kultuuri mõju inimeste käitumiselekultuuri mõju inimeste käitumisele kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja

ruumiline korraldus ruumiline korraldus

► Oht, et kultuurigeograafia valgub laiali st. proovib Oht, et kultuurigeograafia valgub laiali st. proovib hõlmata kõike st. kõik on ju kultuur (rootsi ja soome hõlmata kõike st. kõik on ju kultuur (rootsi ja soome keeles tähendab kultuurigeograafia just meie mõistes keeles tähendab kultuurigeograafia just meie mõistes inimgeograafiat (inimgeograafiat (kulturgeografi ja kultuurimaantiedekulturgeografi ja kultuurimaantiede))

Seosed teiste teadusharudegaSeosed teiste teadusharudega► Ajalugu Ajalugu

Suur osa kultuurigeograafiast põhineb nii või teisiti ajalool. Varem ehk Suur osa kultuurigeograafiast põhineb nii või teisiti ajalool. Varem ehk rohkem, sest tänapäevane kultuurigeograafia käsitleb paljuski ka rohkem, sest tänapäevane kultuurigeograafia käsitleb paljuski ka hetkeprotsesse, kuid neid ei saa siiski mõista ajalugu tundmatahetkeprotsesse, kuid neid ei saa siiski mõista ajalugu tundmata

► EtnoloogiaEtnoloogia Kindlat piiri etnoloogia ja kultuurigeograafia vahel on raske tõmmata. Kindlat piiri etnoloogia ja kultuurigeograafia vahel on raske tõmmata.

Paljud etnoloogialased tööd omavad tugevaid kultuurigeograafia Paljud etnoloogialased tööd omavad tugevaid kultuurigeograafia aspekte. Siiski on mõlemal teadusharul rõhuasetused natuke erinevad.aspekte. Siiski on mõlemal teadusharul rõhuasetused natuke erinevad.

► AntropoloogiaAntropoloogia teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast.

Eelkõige on tegu võrdleva teadusega, mis ei piirdu ainult Eelkõige on tegu võrdleva teadusega, mis ei piirdu ainult traditsionaalsete ühiskondade kirjeldamisega, vaid üritab välja jõuda traditsionaalsete ühiskondade kirjeldamisega, vaid üritab välja jõuda sügavama tunnetuseni inimese olemusest üldse. Veel lähedasemad on sügavama tunnetuseni inimese olemusest üldse. Veel lähedasemad on kultuurigeograafia suhted antropoloogia ühe allharu kultuurigeograafia suhted antropoloogia ühe allharu kultuurantropoloogiagakultuurantropoloogiaga, mille huviorbiiti jääb inimene kui , mille huviorbiiti jääb inimene kui ühiskondlik olevus, tema käitumismustrid, tavad, kombed. Ühelt poolt ühiskondlik olevus, tema käitumismustrid, tavad, kombed. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi, mis on ühine kõikidele püütakse leida universaalset, midagi, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb aga märgata just ainulaadset, seda mis kultuuridele. Teiselt poolt tuleb aga märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta unikaalseks, kordumatuks.eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta unikaalseks, kordumatuks.

ja veel mitmed ja veel mitmed ..... (filoloogia, usuteadus.....)..... (filoloogia, usuteadus.....)

InstitutsioonidInstitutsioonid

► Mujal eraldi õppetoolid ja instituudidMujal eraldi õppetoolid ja instituudid► Tulenevalt Eesti väiksusest institutsionaalselt väljakujunenud Tulenevalt Eesti väiksusest institutsionaalselt väljakujunenud

asutusi pole.asutusi pole. Tartu Ülikooli Geograafia osakondTartu Ülikooli Geograafia osakond Tallinna ÜlikoolTallinna Ülikool

► 23. jaanuaril 23. jaanuaril 2007 2007 asutati Tallinna Ülikoolis maastiku ja asutati Tallinna Ülikoolis maastiku ja kultuuri keskus, mille eesmärgiks on uurida ühiskonnas kultuuri keskus, mille eesmärgiks on uurida ühiskonnas toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. muutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Interdistiplaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, Interdistiplaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, etnolooge ja antropolooge.etnolooge ja antropolooge.

Sissejuhatus kultuurigeograafiasseSissejuhatus kultuurigeograafiasse

► InimesedInimesed on loomult geograafidon loomult geograafid!! Meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohtaMeil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta Aja jooksul arusaamine ruumist muutubAja jooksul arusaamine ruumist muutub

► vväikelaps-vanainimeneäikelaps-vanainimene► Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisitiHuvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti► Kultuurigeograafia pragmaatilisusKultuurigeograafia pragmaatilisus

Vajati informatsiooni maailma kohta majanduslikel ja vallutuslikel Vajati informatsiooni maailma kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel Mingi hetk hakati küsima ka, et miks on mujal teistmoodi?eesmärkidel Mingi hetk hakati küsima ka, et miks on mujal teistmoodi?

A. J. Krusensterni ümbermaailmareis

Nuku Hiva saar, 1814

► Renessanss ja Suurte avastuste aeg viis Renessanss ja Suurte avastuste aeg viis geograafia õitsengulegeograafia õitsengule Kirjeldati aga prooviti ka seletada, miks eri piirkonnad Kirjeldati aga prooviti ka seletada, miks eri piirkonnad

erinevaderinevad► Kui kõik maailma piirkonnad oleks ühesugused ei vajaks me Kui kõik maailma piirkonnad oleks ühesugused ei vajaks me

geograafiat!geograafiat!► Kaalutledes piirkondade erisuste ja sarnasuste üle Kaalutledes piirkondade erisuste ja sarnasuste üle

on esmalt tähtis aru saada mida me näemeon esmalt tähtis aru saada mida me näeme Kirjeldada sarnasusi ja erinevusi võimalikult täpseltKirjeldada sarnasusi ja erinevusi võimalikult täpselt Interpreteerida andmeid ja järeldada nendest, miks kaks Interpreteerida andmeid ja järeldada nendest, miks kaks

piirkonda on erinevad või sarnasedpiirkonda on erinevad või sarnased Mida? Kus? Miks? (Võime nimetada ka analüütiliseks Mida? Kus? Miks? (Võime nimetada ka analüütiliseks

geograafiaks) geograafiaks)

► Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, peame esmalt defineerima kultuuri tähendusepeame esmalt defineerima kultuuri tähenduse Väga raskeVäga raske Omandatud (õpitud) kollektiivne käitumisviisOmandatud (õpitud) kollektiivne käitumisviis

► Kultuurigeograafia on erinevaid kultuurigruppe ja Kultuurigeograafia on erinevaid kultuurigruppe ja nende ruumilist talitlemist uuriv teadusnende ruumilist talitlemist uuriv teadus

► Uurides kultuuride ruumilisust on vaja arvesse võtta Uurides kultuuride ruumilisust on vaja arvesse võtta terve rida põhjuslikke faktoreidterve rida põhjuslikke faktoreid Nt loodusgeograafiline keskkond – reljeef, kliima, taimkate, Nt loodusgeograafiline keskkond – reljeef, kliima, taimkate,

elusloodus, muld, veestik (kokkuvõtvalt ökoloogia)elusloodus, muld, veestik (kokkuvõtvalt ökoloogia)► Millised faktorid on põhilised? (enamasti pole häid Millised faktorid on põhilised? (enamasti pole häid

vastuseid)vastuseid) Teatud kultuurinähtust mõjutab suur hulk faktoreidTeatud kultuurinähtust mõjutab suur hulk faktoreid Nt. looduslikud tingimused, kuid kuivust saab parandad Nt. looduslikud tingimused, kuid kuivust saab parandad

niisutusega, kasvuhooned, uued sordid, terrasside niisutusega, kasvuhooned, uued sordid, terrasside rajamine, väetamine jnerajamine, väetamine jne

► KultuuriregioonKultuuriregioon Regioon Regioon

► sarnaste tunnustega alasarnaste tunnustega ala KultuuriregioonKultuuriregioon

► Sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel Sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel ► Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeksKultuuriregiooni saab jaotada kolmeks

Vormiline (formal) kultuuriregioonVormiline (formal) kultuuriregioon Talituslik (functional) kultuuriregioonTalituslik (functional) kultuuriregioon Paikkondlik (vernacular) kultuuriregioonPaikkondlik (vernacular) kultuuriregioon

► Vormiline (Vormiline (formalformal) kultuuriregioon) kultuuriregioon Ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtneAla, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne

► Eesti keele rääkijate kultuuriregioonEesti keele rääkijate kultuuriregioon► Rukki kasvatamineRukki kasvatamine► jnejne

Loomulikult on see lihtsustusLoomulikult on see lihtsustus► Kultuuriregioon võib peegeldada rohkemaid tunnuseidKultuuriregioon võib peegeldada rohkemaid tunnuseid

Eskimote kultuuriregioon põhineb nt. keelel, religioonil, Eskimote kultuuriregioon põhineb nt. keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel, elamutüübil ....majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel, elamutüübil ....

► Kultuurilistel avaldustel pole enamasti täpselt samasuguseid Kultuurilistel avaldustel pole enamasti täpselt samasuguseid piirepiire

Eestlased ja venelased erinevad usu ja keele poolest (erinevad Eestlased ja venelased erinevad usu ja keele poolest (erinevad kultuuriregioonid). Samas paljud asjad on meil ühised (nt toit). kultuuriregioonid). Samas paljud asjad on meil ühised (nt toit). Kas me kuulume ühte ja samasse kultuuriregiooni sõltub uurija Kas me kuulume ühte ja samasse kultuuriregiooni sõltub uurija vaatenurgast ja eesmärgistvaatenurgast ja eesmärgist

► Piirid pole enamasti teravad ja kaks kultuuriregiooni pole Piirid pole enamasti teravad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geograafilise levikugasamasuguse geograafilise levikuga

Parem rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja Parem rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriastperifeeriast

Hüpoteetilised kultuuriregioonid. Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad

► Talituslik (Talituslik (functionalfunctional) kultuuriregioon) kultuuriregioon Kui vormilise kultuuriregiooni märksõnaks on kultuuriline Kui vormilise kultuuriregiooni märksõnaks on kultuuriline

homogeensus, siis talituslik kultuuriregioon pole enamasti homogeensus, siis talituslik kultuuriregioon pole enamasti kultuuriliselt homogeennekultuuriliselt homogeenne

Enamasti on tegemist alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, Enamasti on tegemist alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult.sotsiaalselt või majanduslikult.

► Nt linn, kogudus, talu, kaubandusareaalNt linn, kogudus, talu, kaubandusareaal Talituslikel kultuuriregioonidel on enamasti sõlmpunktid või Talituslikel kultuuriregioonidel on enamasti sõlmpunktid või

keskkohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regioonikeskkohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni► Linnavalitsus, kirik (pastoraat), taluhoone, tehas(-ekontor)Linnavalitsus, kirik (pastoraat), taluhoone, tehas(-ekontor)

Sarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saame rääkida ka Sarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saame rääkida ka tuumaladest ja perifeeriasttuumaladest ja perifeeriast

Paljudel juhtudel on toimivatel kultuuriregioonidel kindlad piirid Paljudel juhtudel on toimivatel kultuuriregioonidel kindlad piirid ► Riigipiir, talupiirRiigipiir, talupiir

Siiski on tihti piir väga häguneSiiski on tihti piir väga hägune► Nt ajalehed, sõlmpunkt on tehas (trükikoda, toimetus), kuid levik on Nt ajalehed, sõlmpunkt on tehas (trükikoda, toimetus), kuid levik on

raskestimääratav ja ebaühtlane (eriti kui võtame arvesse Interneti)raskestimääratav ja ebaühtlane (eriti kui võtame arvesse Interneti)► Toiduained (nt õlletehas) Toiduained (nt õlletehas)

Ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid enamasti ei kattu ja Ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid enamasti ei kattu ja see põhjustab enamasti probleeme talituslikule regioonilesee põhjustab enamasti probleeme talituslikule regioonile

► Saksamaa näideSaksamaa näide

Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest piiridest st. läbi Saksamaa kulgevad mitmete vormiliste kultuuriregioonide piirid.

Euroopa religioonil ja keelegruppidel põhinevad vormilised kultuuriregioonid

► Paikkondlik kultuuriregioonPaikkondlik kultuuriregioon Asunike poolt tajutav kultuuriregioonAsunike poolt tajutav kultuuriregioon

► Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, poliitilistel või ajaloolistel aspektidelpoliitilistel või ajaloolistel aspektidel

► Paikkondlik kultuuriregioon kasvab enamasti välja Paikkondlik kultuuriregioon kasvab enamasti välja eneseteadvusest. Mängu tuleb identiteedi mõiste. eneseteadvusest. Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormilistel ja talituslikel kultuuriregioonidel Enamus vormilistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub.see puudub.

► Nt USA-s Dixie, Eestis MulgimaaNt USA-s Dixie, Eestis Mulgimaa

► Kultuuri hajumine (Kultuuri hajumine (diffusiondiffusion)) Hoolimata kultuuriregiooni tüübist toimub kultuuri Hoolimata kultuuriregiooni tüübist toimub kultuuri

levimine (enamasti läbi kommunikatsiooni)levimine (enamasti läbi kommunikatsiooni) Kultuuri hajumise uurimine – ideede ja innovatsioonide Kultuuri hajumise uurimine – ideede ja innovatsioonide

levimine ruumis – on väga tähtsal kohal levimine ruumis – on väga tähtsal kohal kultuurigeograafiaskultuurigeograafias

Kultuurielement võib pärineda ühest või mitmest kohast ja Kultuurielement võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laialilevida siis laiali

► Mõningatel juhtudel saame nähtuse viia tagasi tema Mõningatel juhtudel saame nähtuse viia tagasi tema algkodussealgkodusse

► Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust sõltumatult või pärineb samast algkodust

Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toodeIga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode► Ajaline faktor on tähtis. Mõni nähtus levib kiiresti, teisel juhul Ajaline faktor on tähtis. Mõni nähtus levib kiiresti, teisel juhul

aastasadadegaaastasadadega

► Kaks tähtsamat kultuuri levimise viisi ekspansiivne Kaks tähtsamat kultuuri levimise viisi ekspansiivne ja teisaldav ja teisaldav Teisaldav levik (relocation diffusion)Teisaldav levik (relocation diffusion)

► Üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise Üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta kohta

Laieneva leviku (expansion diffusion) saab jagada kaheksLaieneva leviku (expansion diffusion) saab jagada kaheks► Hierarhiline levikHierarhiline levik

Ideed levivad läbi võtmeisikuteIdeed levivad läbi võtmeisikute► Nakkav levik Nakkav levik

Ideed levivad nagu laine (lumepall)Ideed levivad nagu laine (lumepall) Stimuleeriv levik (stimulus diffusion)Stimuleeriv levik (stimulus diffusion)

► Mitmed kultuurid kodustasid Siberis põhjapõdra lõunapoolsete Mitmed kultuurid kodustasid Siberis põhjapõdra lõunapoolsete kultuuride eeskujul (lõuna pool kodustati veised)kultuuride eeskujul (lõuna pool kodustati veised)

Torsten Hägerstrand ja ajageograafiaTorsten Hägerstrand ja ajageograafiaTõkked Tõkked

Katku levik 14. sajandi Euroopas. Katk levis diffusiooniliselt (nn lumepallina). Tollal liikumine oli vähene, katku levikukiiruseks on hinnatud 300-600 km aastas. Võrreldes tänapäevaste pandeemiatega oli haiguse levik aeglane.

AIDS-i laienemine Ohios.Levik toimub nii “nakkavana”, kui ka läbi “võtmeisikite”

► KultuuriökoloogiaKultuuriökoloogia Kultuurigeograafide jaoks toimub inimest ja looduse Kultuurigeograafide jaoks toimub inimest ja looduse

vahel pidev vastastikkune mõjuvahel pidev vastastikkune mõju Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata

loodusgeograafiastloodusgeograafiast Neid vastastikkuseid seoseid uurivat geograafia osa Neid vastastikkuseid seoseid uurivat geograafia osa

võime kutsuda kultuuriökoloogiaksvõime kutsuda kultuuriökoloogiaks► Keskkonna mõjud kultuurileKeskkonna mõjud kultuurile► Inimeste mõju oma kultuuriga ökosüsteemileInimeste mõju oma kultuuriga ökosüsteemile

On arvamusi, et kultuuriökoloogia ongi geograafiaOn arvamusi, et kultuuriökoloogia ongi geograafia Läbi aegade on kultuurigeograafia teooriates olnud Läbi aegade on kultuurigeograafia teooriates olnud

erinevaid arusaami inimese ja looduse vahekorrasterinevaid arusaami inimese ja looduse vahekorrast► Keskkonnadeterminis (Keskkonnadeterminis (enviromental determinismenviromental determinism))► Possibilism (Possibilism (possibilismpossibilism))

► KeskkonnadeterminisKeskkonnadeterminismm ( (enviromental enviromental determinismdeterminism)) Ühiskonna areng on kõigis põhijoontes ette ära Ühiskonna areng on kõigis põhijoontes ette ära

määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas)pinnas)

Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur Idee pärineb juba antiikajast, geograafia mõttes käsitles Idee pärineb juba antiikajast, geograafia mõttes käsitles

esimesena Friedrich Ratzel (1844-1904)esimesena Friedrich Ratzel (1844-1904) Tekivad küsimused?Tekivad küsimused?

► Kui laialt determineerib, st. kas keskkond määrab kõik või Kui laialt determineerib, st. kas keskkond määrab kõik või vaid osavaid osa

► Kui sügavalt determineerib, kas inimesele jääb mingi Kui sügavalt determineerib, kas inimesele jääb mingi vabadusvabadus

Äärmuslik ja pragmaatiline determinismÄärmuslik ja pragmaatiline determinism

Soome-Vene piir Soome-Vene piir KarjalasKarjalas

Korea poolsaar Korea poolsaar öösel. St. näide öösel. St. näide sellest, et sellest, et inimtegevusinimtegevus jäljed jäljed ei ole ära ei ole ära määratud määratud loodusoludeloodusoludesstt

► PossibilismPossibilism Possibilismi järgi on inimühiskond oma tegevuses võrdlemisi Possibilismi järgi on inimühiskond oma tegevuses võrdlemisi

vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivne pool, vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivne pool, looduskeskkond on kõigest inimeste tegevuse areen.looduskeskkond on kõigest inimeste tegevuse areen.

Paul Vidal de la Blache 1845-1918

Kultuurigeograafia arengulugu meil ja mujal!Kultuurigeograafia arengulugu meil ja mujal!

Carl Ortwin SauerCarl Ortwin Sauer (1889–1975) (1889–1975) ► Kultuurigeograafiale aluse pannud Kultuurigeograafiale aluse pannud

artiklis “The Morphology of artiklis “The Morphology of landscape” (1925) soovitas Sauer landscape” (1925) soovitas Sauer võtta geograafilise uurimise objektiks võtta geograafilise uurimise objektiks kultuurmaastiku, mida inimene oma kultuurmaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Saueri tegevusega ümber kujundab. Saueri arvates tuli keskenduda eelkõige arvates tuli keskenduda eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid nagu kultuuriprotsessid nagu moevälgatused jms. ei suuda moevälgatused jms. ei suuda maastikule püsivamat ja maastikule püsivamat ja uurimisväärsemat jälge jätta.uurimisväärsemat jälge jätta. Angloameerika inimgeograafia on Angloameerika inimgeograafia on edaspidi tegelenud paljuski Saueri edaspidi tegelenud paljuski Saueri vaadete toetamise või vaadete toetamise või kritiseerimisega.kritiseerimisega.

► Richard HartshorneRichard Hartshorne (1899–1992) väitis, et regioonid on (1899–1992) väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Vastasrind eesotsas rootslase kunst kui teadus. Vastasrind eesotsas rootslase Torsten Torsten HägerstrandiHägerstrandi (1916–2004, kunagise Tartu ülikooli (1916–2004, kunagise Tartu ülikooli majandusgeograafist rektori majandusgeograafist rektori Edgar KantiEdgar Kanti ideede ideede edasiarendaja), Seattle’i koolkonna ja edasiarendaja), Seattle’i koolkonna ja William Bunge’igaWilliam Bunge’iga organiseeris kvantitatiivse revolutsiooni – püüdis geograafiat organiseeris kvantitatiivse revolutsiooni – püüdis geograafiat matematiseerida.matematiseerida.

Richard Hartshorne

► 1970. aastatel tekkis humanistlik geograafia eesotsas 1970. aastatel tekkis humanistlik geograafia eesotsas Yi-Fu Yi-Fu TuaniTuani, , Edward RelphiEdward Relphi, , David Lowenthali,David Lowenthali, Anne Anne Buttimeriga Buttimeriga (Tartu ülikooli audoktor aastast 2004) ning (Tartu ülikooli audoktor aastast 2004) ning mingis mõttes selle jätkuna nn uus kultuurigeograafia, eest mingis mõttes selle jätkuna nn uus kultuurigeograafia, eest vedamas toona veel noored vedamas toona veel noored Denis Cosgrove, Stephen Denis Cosgrove, Stephen DanielsDaniels, , James DuncanJames Duncan, , Peter Jackson. Peter Jackson. Teeneks võib Teeneks võib pidada, et päästsid geograafia liigsest matematseerimisest.pidada, et päästsid geograafia liigsest matematseerimisest.

► kultuuriline pööre (kultuuriline pööre (cultural turncultural turn) Eesti geograafias aastast ) Eesti geograafias aastast 2001 (Peil, 2006), siis ingliskeelses geograafias juhtus see 2001 (Peil, 2006), siis ingliskeelses geograafias juhtus see paarkümmend aastat varem. See algas humanistliku paarkümmend aastat varem. See algas humanistliku geograafia tekkega 1970. aastatel ning jätkus nn. uue geograafia tekkega 1970. aastatel ning jätkus nn. uue kultuurigeograafia sünniga 1980. aastatel. Nn. uues kultuurigeograafia sünniga 1980. aastatel. Nn. uues kultuurigeograafias pööratakse suurt tähelepanu kultuurigeograafias pööratakse suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatsioon.representatsioon.

Uurijad EestisUurijad Eestis► Enne II maailmasõda – uurimine paljuski seotud kodu-Enne II maailmasõda – uurimine paljuski seotud kodu-

uurimisegauurimisega Johannes Gabriel Johannes Gabriel GranöGranö (1882–1956)(1882–1956). 1919. 1919––23 geograafia 23 geograafia

instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos Eestis “Eesti maastikulised üksused” ajakirjas “Eestis “Eesti maastikulised üksused” ajakirjas “Loodus”, 1922. Loodus”, 1922. nnr-d r-d 2, 4 ja 5.2, 4 ja 5. Hiljem Soomes “ Hiljem Soomes “Puhdas maantiedePuhdas maantiede”” 1930. Paljuski 1930. Paljuski põhineb see raamat ka Eesti materjalidele. 1997. tõlgiti ka inglise põhineb see raamat ka Eesti materjalidele. 1997. tõlgiti ka inglise keelde “Pure geography”. Tõlkimine näitab, et 1930. aasta ideed keelde “Pure geography”. Tõlkimine näitab, et 1930. aasta ideed pole veel aegunud.pole veel aegunud.

Edgar Edgar KantKant (1902 (1902––78). Granö õpilane; hiljem professor ja saksa 78). Granö õpilane; hiljem professor ja saksa okupatsiooni ajal ka ülikooli rektor. Pärast II ms. Elas Rootsis Lundis. okupatsiooni ajal ka ülikooli rektor. Pärast II ms. Elas Rootsis Lundis. Väljapaistvamad tööd koguteos Tartu linnageograafiline osa: Tartu. Väljapaistvamad tööd koguteos Tartu linnageograafiline osa: Tartu. Linn kui ümbrus ja organism, 1927. Selle tööga pani aluse ka Linn kui ümbrus ja organism, 1927. Selle tööga pani aluse ka linnageograafiale ning äratas tähelepanu ka väljaspool Eestit. Oli ka linnageograafiale ning äratas tähelepanu ka väljaspool Eestit. Oli ka Kanti magistritööks. Doktoritöö “Kanti magistritööks. Doktoritöö “Bevölkerung und Lebensraum Bevölkerung und Lebensraum Estlands" (1935).Estlands" (1935). Olemuselt küll rohkem majandusgeograafiline ja Olemuselt küll rohkem majandusgeograafiline ja rahvastikugeograafiline, kuid suhteliselt palju ka kultuurilisi rahvastikugeograafiline, kuid suhteliselt palju ka kultuurilisi momente. Välis-Eestis enam nii säravaid töid ei tulnud, kuid paljud momente. Välis-Eestis enam nii säravaid töid ei tulnud, kuid paljud õpilased on teda kiitnud ja räägitakse ka nn. Lundi koolkonnast.õpilased on teda kiitnud ja räägitakse ka nn. Lundi koolkonnast.

August August Tammekann Tammekann ((18941894--19591959). Tartu ülikooli ). Tartu ülikooli geograafiaprofessor. Peamiselt küll geomorfoloog. Osales ka geograafiaprofessor. Peamiselt küll geomorfoloog. Osales ka maakondlike koguteoste juures ning koos Kantiga koostasid sarja maakondlike koguteoste juures ning koos Kantiga koostasid sarja “Maailma maad ja rahvad”. 1932. Eesti maastikutüübid LUSi “Maailma maad ja rahvad”. 1932. Eesti maastikutüübid LUSi aastaraamatus.aastaraamatus.

Eerik Eerik InariInari, a-ni 1937 Erik , a-ni 1937 Erik Pi(i)penbergPi(i)penberg (1897-1998) (1897-1998) Petseri Petseri linn. 1931.linn. 1931.

Peeter Peeter PätsPäts 1880-19421880-1942 magistritöö Eesti-Läti piirist magistritöö Eesti-Läti piirist Jaan Jaan RummaRumma (1887 Velise, Läänemaa—1926 Tartu). (1887 Velise, Läänemaa—1926 Tartu).

Geograafiamagister (1923), teemaks Viljandi orustik. Osales EKS Geograafiamagister (1923), teemaks Viljandi orustik. Osales EKS Kodu-uurimise toimkonnas ja a-st 1921 oli seal palgalaine Kodu-uurimise toimkonnas ja a-st 1921 oli seal palgalaine sekretär. Esimeste maakondlike koguteoste koostamine oli sekretär. Esimeste maakondlike koguteoste koostamine oli suuresti tema õlul.suuresti tema õlul.

JakobJakob Lukats Lukats ( (1878-19471878-1947)) Magistritöö “Magistritöö “Fidži saaredFidži saared””.. 1927 1927 Ants, a-ni 1935 Hans, Ants, a-ni 1935 Hans, LaasiLaasi ((19091909-1989) -1989) 1937 1937 ““Vormsi Vormsi

maastikuline selgitusmaastikuline selgitus””

Pärast II maailmasõdaPärast II maailmasõda

► Nimetust kultuurigeograafia ei kasutatud ja sellega otseselt ei Nimetust kultuurigeograafia ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes jätkus kodu-uurimise traditsioon, tegeletud. Teatud mõttes jätkus kodu-uurimise traditsioon, loomulikult uue ideoloogia valvsa pilgu all. Esimeseks loomulikult uue ideoloogia valvsa pilgu all. Esimeseks kultuurigeograafiliseks tööks võib lugeda Jakob Kentsi 1947. kultuurigeograafiliseks tööks võib lugeda Jakob Kentsi 1947. aastal ilmunud teost Eesti “kõrve “- nimelised kohad – ürgse aastal ilmunud teost Eesti “kõrve “- nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad.maastiku ja asustusloo ilmendajad.

Endel Varep (1915-1988)

Lõpetas ülikooli 1938. aastal. Pärast II maailmasõda jäi tema õlule geograafia õpetamine TÜ-s. Kandidaaditöö 1948, “Keila ümbruse maastikud”. Enamik uurimistööst lähtub kodu-uurimisest. Tuntud on nn. Varepi kartoteek. Tegeles ka palju geograafia ja kartograafia ajalooga (nt. uuris Mellini atlast ja Rückeri kaarte). Loetakse üheks parimaks Eestimaa tundjaks läbi aegade. Ilmunud bibliograafia ja ka mälestusteos. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad palju selle elemente. Temalt lähtub ka suuresti siiamaani kasutatav Eesti maastikuline liigestus.

Jaan Jaan Eilart Eilart (1933-2006) (1933-2006) biogeograaf, biogeograaf, maastikuökoloog ja maastikuökoloog ja kultuuriloolanekultuuriloolane. Tema töödes . Tema töödes palju just kultuuriloolist. palju just kultuuriloolist. Propageeris looduse ja Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust “Tallinna kultuuri ühtsust “Tallinna deklaratsioon”deklaratsioon” 1983. Raamat 1983. Raamat “Inimene ökosüsteem ja “Inimene ökosüsteem ja kultuur” 1976. Tema seosed kultuur” 1976. Tema seosed kunstnike ja kirjanikega olid kunstnike ja kirjanikega olid üldtuntud ning ta otsis tihti üldtuntud ning ta otsis tihti loominguliste inimeste loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris loodusega. Propageeris Rahvusmaastike temaatikat, Rahvusmaastike temaatikat, kuid see jäi lõpuni välja kuid see jäi lõpuni välja arendamata. Tähtsal kohal ka arendamata. Tähtsal kohal ka Eesti Looduskaitse Selts Eesti Looduskaitse Selts (asut. 1966). Osales muu-(asut. 1966). Osales muu-hulgas ka Eesti raha hulgas ka Eesti raha kujundamisel. kujundamisel.

► Matti Enn KaupsMatti Enn Kaups (1932–1998) (1932–1998). Väliseestlane. Uurinud . Väliseestlane. Uurinud skandinaavlaste asundusi Põhja-Ameerikas ja nt. ka soome skandinaavlaste asundusi Põhja-Ameerikas ja nt. ka soome sauna. Eestis suhteliselt vähetuntud. sauna. Eestis suhteliselt vähetuntud.

► Ott KursOtt Kurs (1939). TÜ emeriitprofessor. Tegeles nõukogude (1939). TÜ emeriitprofessor. Tegeles nõukogude perioodil mh. NL-i väikerahvastega. Taasiseseisvunud Eestis perioodil mh. NL-i väikerahvastega. Taasiseseisvunud Eestis olidki peamised huvid poliitgeograafia ja ka olidki peamised huvid poliitgeograafia ja ka kultuurigeograafia. Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas raamat kultuurigeograafia. Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas raamat “Rajamaade rahvaid” 2006. Ott Kursi eestvõttel hakati 1990. “Rajamaade rahvaid” 2006. Ott Kursi eestvõttel hakati 1990. aastate alguse TÜ-s lugema kultuurigeograafia kursus, mis aastate alguse TÜ-s lugema kultuurigeograafia kursus, mis alguses oli seotud rohkem soome-ugri suunaga.alguses oli seotud rohkem soome-ugri suunaga.

► Hannes PalangHannes Palang. Doktoritöö 1998: . Doktoritöö 1998: Landscape changes in Landscape changes in Estonia: the past and the futureEstonia: the past and the future..

► Tiina PeilTiina Peil. Doktoritöö 1999: . Doktoritöö 1999: Islescapes : Estonian small Islescapes : Estonian small islands and islanders through three centuries islands and islanders through three centuries

► Helen Sooväli(-Sepping)Helen Sooväli(-Sepping). Doktoritöö 2004: . Doktoritöö 2004: Saaremaa Saaremaa waltz. Landscape imagery of Saaremaa Island in the 20th waltz. Landscape imagery of Saaremaa Island in the 20th centurycentury..

Bekkeri auditoorium 1920. aastate alul