Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond
Informaatika osakond
Birgy Lorenz
KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKOND VEEBIS -
UURIMUSTÖÖ JA ÕPIPORTAALI PROTOTÜÜP
Magistritöö
Juhendajad: Ülle Linnuste Hans Põldoja
Tallinn 2005
2
Tallinna Ülikool Teaduskond
Matemaatika-Loodusteaduskond
Õppetool
Informaatika
Töö pealkiri Kunstiõpetuse õpikeskkond veebis – uurimustöö ja prototüüp
Teadusvaldkond Informaatika
Taotletav kraad
magistrikraad
Kuu ja aasta
Juuni 2005
Lehekülgede arv
57 + lisad
Referaat:
Käesoleva magistritöö teemaks on „Kunstiõpetuse õpikeskkond veebis – uurimustöö ja prototüüp“.
Töö on kirjutatud eesti keeles, mille lisades on 1 joonis, 15 tabelit, 10 graafikut, 5 teksti, 11 pilti, 4 ankeeti, 1 CD ja 50 allikat.
Magistritöö probleem:
• kunstiõpetuse kaasajastamine ning selle võimalused;
• kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüübi loomine.
Töö eesmärgiks on kunstiõpetuses veebipõhise keskkonna loomine, mis koondaks endasse tunnikonspekte ning lisamaterjale kunstiajaloos, kunstiõpetuses. Õpisüsteemis oleks loodud võimalused omavaheliseks suhtluseks ning kasutajad (õpetajad) saaksid enda valmistatud materjale teistega jagada. Õpikeskkond peaks aitama leevendada õpilaste erihuvisid nagu erinevate maade ja ajastuste kunst, kunstiõpetuse töömeetodid ja vahendid, erinevate maade vaatamisväärsused, arvutigraafika ning -programmid.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded:
• uurida erinevaid allikaid antud teema kohta;
• kavandada kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüüp ;
• leida sobilikud vahendid prototüübi loomiseks;
• katsetada prototüüpi materjalide lisamist Tallinna Ülikooli kunstitudengite ja kunstiõpetajate kaasabil;
• viia läbi testtunnid õpilastega kasutades kunstiõpetuse õpikeskkonda;
• viia läbi sihtrühma, prototüübi evalvatsioon.
Magistritöö tulemiks on valminud Kunstiõpetuse Õpikeskkond Mambo sisuhaldussüsteemis. Loodud peatükkide kasutamine ainetunnis on saanud positiivse tagasiside nii õpilastelt kui õpetajatelt. Evalvatsiooni eesmärgiks oli välja tuua õpikeskkonna puudused ja positiivsed omadused ning anda hinnang omapoolsete ettepanekute näol, mida kasutati õpisüsteemi struktuuri ümberkorraldustel. Järgmises etapis ehk õpikeskkonna kasutuselevõtul töökeskkonnana lisatakse veebilehele juurde uusi alapunkte nagu pedagoogikaalaste kursuste ning koostöövõimaluste info õpetajale; näituste ning konkursside info õpilastele; sobiva veebipõhise testsüsteemi moodul ning uuendatakse veebilehe mootorit sh. luuakse uued kujundustoorikud, et iga kasutaja saaks veebilehe kujundada vastavalt oma maitsele.
Võtmesõnad: arvuti kunstiõpetuses, aktiivõpe, kunstiõpetuse õpikeskkond
Säilitamine: Tallinna Ülikooli raamatukogus
Töö autor: Birgy Lorenz allkiri:
Kaitsmisele lubatud:
Juhendajad: Ülle Linnuste, Hans Põldoja allkiri:
allkiri:
3
Tallinn University Faculty
Mathematics and Natural Science
Department
Information Science
Thesis subject Art Study Environment in Web – research and prototype
Broad area of study Information Science
Apply for degree
Master's degree
Month and year
June 2005
Pages
57 + addenda
Overview:
This MA paper thesis subject is “Art Study Environment in Web – research and prototype”
MA paper is written in Estonian language, which includes 1 Drawing, 15 Tables, 10 Graphics, 5 Texts, 11 Pictures, 4 Questionnaires , 1 CD and 50 sources.
MA paper objective:
• making art studies more up-to-date and it’s possibilities to achieve it;
• creating an art study environment prototype.
The objective is to create an Art Study Environment which is up-to-date and centralizes lesson plans and addenda’s for art and art history classes. In a study environment there are possibilities for interaction between teachers and students and possibility to share lesson schedule and other materials with each other. Study environment should help to alleviate student’s needs for extra attention and interests like different cultures, art history, different materials and means of productions, but also computer graphic and programs.
For achieving the objective there were several objectives:
• research different sources what matter for this subject;
• plan an Art Study Environment prototype;
• find suitable materials and means for creating a prototype;
• experiment the use of the prototype with Tallinn University students and art teachers;
• experiment Art Study Environment prototype with students in art classes;
• evaluate prototype.
As a result of the research a Web-based Art Study Environment is created in Mambo Open Source Content Management System. Using lesson plans and materials has got a positive validations form teachers and students. Evaluations objective was to get information about positive and negative aspects of the Art Study Environment, also to get ideas for improving the environment and structure to be more user-friendly. Next step in updating the environment is creating categories for pedagogical courses and collecting information about collaborative opportunities, exhibition information for teachers and students, creating new appearance templates for all users and more.
Keywords : using computers in art class, active learning, art study environment
Preserving : Tallinn University library
Author: Birgy Lorenz signature:
Allow for defense:
Tutors: Ülle Linnuste, Hans Põldoja signature:
signature:
4
SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................ 6
1. ARVUTI JA ÕPPIMINE ........................................................................................................................................ 8
1.1. IKT ARENG KOOLIDES ................................................................................................................................ 8 1.1.1. MUUTUV ÕPPIMINE .............................................................................................................................. 9 1.1.2. UUED LAHENDUSED ÕPPIMISEL ...................................................................................................11
1.2. KUNSTIÕPETUS LÄBI AKTIIVÕPPE JA ARVUTI..............................................................................13
2. IKT KASUTUSELEVÕTT ..................................................................................................................................21
2.1. TRENDID PEALE IKT KASUTUSELEVÕTTU......................................................................................21 2.1.1. ÕPIPROGRAMMID CD-L.....................................................................................................................21 2.1.2. KUNSTIÕPETUSE ABISÜSTEEMID ..................................................................................................22 2.1.3. NOORED JA ARVUTI .............................................................................................................................23
2.2. E-PROJEKTID JA KAUGÕPE.....................................................................................................................24 2.2.1. ARVUTIVÕRK JA VEEBIPÕHISED SÜSTEEMID ...........................................................................24 2.2.2. VÄLISMAISED ÕPISÜSTEEMID VEEBIS .........................................................................................27 2.2.2. KAUGÕPE ................................................................................................................................................28 2.2.3. E-PROJEKTID EESTIS ..........................................................................................................................29
2.3. SISUHALDUS ..................................................................................................................................................30 2.3.1. MIS ON SISUHALDUS?.........................................................................................................................30
3. KUNSTIABI ÕPIKESKKONNA IDEE ...........................................................................................................32
3.1. VEEBILEHE LOOMISE TAUST.................................................................................................................32 3.1.1. EESMÄRGID JA OHUD ........................................................................................................................32 3.1.2. KASUTAJAD.............................................................................................................................................33
3.2. VEEBILEHE LOOMISE STRATEEGIA ....................................................................................................35 3.2.1. STRUKTUURI LOOMINE .....................................................................................................................36 3.2.2. HALDUSSÜSTEEMI VALIMINE..........................................................................................................39 3.2.3. VEEBILEHE KASUTATAVUSE TESTIMINE.....................................................................................40
3.3. VEEBILEHE TULEM USLIKKUSE HINDAMINE EHK EVALVATSIOON ...................................40
4. ÕPIKESKKONNA PROTOTÜÜBI EHITAMINE.......................................................................................42
4.1. SISUHALDUSE JA VAHENDITE KASUTAMINE................................................................................42 4.1.1. SÜSTEEMI ÜLESEHITAMINE .............................................................................................................42 4.1.2. SÜSTEEMI ÜLEVALHOIDMINE.........................................................................................................44 4.1.3. KASUTAJALIIDES ..................................................................................................................................44
5
4.1.4. ÜLDINE HALDAMINE...........................................................................................................................44 4.1.5. MAMBO VERSIOONIDE UUENDUSED ...........................................................................................45
4.2. KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKONNA KRIITIKA HEADE IKT OSKUSTEGA KASUTAJATE
POOLT .......................................................................................................................................................................45 4.3. TULEVIK ..........................................................................................................................................................46
5. PROTOTÜÜBI KASUTAMINE.........................................................................................................................48
5.1. METOODIKA...................................................................................................................................................48 5.2. PROTOTÜÜBI PEATÜKKI KASUTAMINE AINETUNNIS................................................................49
KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................................50
KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................................53
LISADE LOETELU...................................................................................................................................................57
6
SISSEJUHATUS Usun oma magistritöösse, kuna igal aastal asub tööle mitukümmend noort kunstiõpetajat,
kes on saanud ülikoolist küll piisavalt head kunstialased oskused, kuid puuduvad
tegelikud kogemused kunstiõpetuse tundidest. Ainealane ja pedagoogiline praktika, mis
kestab vaid mõnikümmend tundi, ei ole piisav, et osata luua piisavalt kvaliteetseid
tunnikonspekte, teada kõike kunstiõpetusest. Samuti puuduvad piisavad eestikeelsed
infokogumikud ja materjalid ka kogenud kunstiõpetajale, mis aitaks tuua õppeainesse
enam kaasaegseid lahendusi. Kunstiõpetuse õpikeskkond muudab sulandamise kooliellu
ja kunstiõpetuse valdkonda sujuvamaks, nii õpilastele kui ka õpetajatele huvitavamaks
ning laseb tegeleda uurimisülesannetega olenemata kellaajast. Õpikeskkond on toetavaks
ainetunnis kasutatavatele aktiivõppe meetoditele – diskussioon, küsimustele vastamine,
väitlused, rühmatöö jne. Õpetaja peab oma töös iga kord püüdma muuta tund
sisutihedaks, samas diferentseerituks, kuna eesmärgiks on iga õpilase igakülgne harimine.
Loodud prototüüp annab võimaluse „omavahel jalgrataste vahetamiseks“ ning säästab
sellega tundide ettevalmistamiseks vaja minevat aega, annab uut informatsiooni ning
laseb vahetada nii kogemusi kui ka kutsub üles tegema koostööd ühise eesmärgi nimel –
anda õpilastele oskused hakkama saada.
Uurimuse üheks eesmärgiks on analüüsida ning tõmmata paralleele nii Eesti kui ka muu
maailma hariduse suundumisest biheivioristlikust lähenemisest konstruktivistlikuks, kus
õpilasele seatakse vastutus olla aktiivne õppija, kes konstrueerib oma teadmised
tuginedes enda varasematele kogemustele. Õpilased saavad õppeprotsessi aktiivseks
osaks – otsijateks ning õpetajad ei kanna enam teadmisi üle, vaid juhendavad õpilasi
teadmiste avastamise raskel teekonnal.
Õpetajate IKT1 alane haridus on piisav, et viia läbi ainetunde arvutiklassis, selleks on
toimunud Tiigrihüppe SA2 toetusel koolitused ning õppematerjalide loomine juba alates
1997. aastast. Õpilased suhtuvad IKT toomisesse ainetundi ja erinevate aktiivõpete
kasutusse soosivalt, millest on juttu peatükis 1.2. lk . 13.
1 Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia 2 Tiigrihüppe Sihtastutus, edaspidi Tiigrihüpe, veebilehel http://www.tiigrihype.ee
7
Uurimuse teine eesmärk on kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüübi vajaduste
kaardistamine, realiseerimine ja evalvatsioon. Veebilehe loomine ja testimine on kestnud
10 kuud, alates 2004. aasta sügisest. Õpikeskkonna loomisel on kasutatud Mambo3
sisuhaldustarkvara, mis võimaldab kasutada erinevaid mooduleid (alates uudistest
lõpetades video esitluseni) ning luua erinevaid kasutajagruppe.
Prototüübi areng jätkub koostöös Kunstihariduse Ühinguga 4, kuhu on liitunud üle 120ne
kunstiõpetaja üle Eesti. Prototüübi katsetamisel on kasutajad valitud Tallinna Ülikooli5
IV kursuse kunstitudengite hulgast, kes on kogunud kokku oma mõtted ning ideed
erinevatelt õppepraktikatelt. Samuti on ekspertgrupina kaasatud kunstiõpetajad, kes
jälgivad esitatud tööde kvaliteeti. Vaatlusi on sooritatud ka 5.-9. klassi õpilaste peal
Pelgulinna Gümnaasiumis, mis annavad informatsiooni süsteemi kasutatavusest ja
arusaadavusest ainetunnis, mille kohta saab pikemalt lugeda 3. peatükis lk . 32.
Uurimuses on kasutatud kokku 50 viidet erinevatele artiklitele, veebilehtedele
(2 raamatut, 19 artik lit, 26 veebilehte, 2 intervjuud ning 1 loengu konspekt). Lisasid on
tööl 47, mis omakorda jagunevad: 1 joonis , 15 tabelit, 10 graafikut, 5 teksti, 11 pilti, 4
ankeeti, 1 CD.
Magistritöö teema ning valmimine on seotud mitmete inimeste ning osakondadega, keda
tänaksin: TLÜ kunstiosakond, kelle kasvandik olen juba 1998. aastast, ning kes on
pakkunud võimaluse viia läbi arvuti kunstiõpetuses (didaktika) loengut ning seega on
mõjutanud uurimuse teemavalikut. TLÜ informaatikaosakonnast olen magistriõppe
jooksul saanud vajalikud oskused ning teadmised ning eelkõige toetuse, et üldse viia
teoks ammune unistus. Ilma Teieta ei oleks samamoodi saanud teoks kunstiõpetuse
õpikeskkond sellisel kujul nagu ta praegu on. Toetust olen saanud oma juhendajatelt Ülle
Linnustelt ja Hans Põldojalt, kes on olnud eeskujuks oma loengute, õpetussõnade ning
positiivse meelestatusega, mis on teinud mitmed keerulised asjad lihtsasti kättesaadavaks,
mõistetavaks ning võimalikuks.
3 veebilehel http://www.mamboserver.com/ 4 veebilehel http://www.kunstiharidus.ee 5 endine Tallinna Pedagoogikaülikool, edaspidi TLÜ
8
1. ARVUTI JA ÕPPIMINE Kaasaegsete õppevahendite kasutamine ainetunnis ei ole enam kauge tulevik , vaid tänane
päev. Arvutialased teadmised seotuna ainealastega annavad õpilasele ja õpetajale enam
oskusi tegeleda aktiivõppega. Koolidesse on nii Tiigrihüppe kui ka omavalitsuste
lisatoetusel muretsetud vajalik arvutipark, mis seda toetab (Tiigrihüppe SA
ajalugu, 1996).
Loovained on tänapäeva koolis murelapsed, sest olulisemateks peetakse keeli, reaal- ja
loodusaineid, kuigi hilisemas elus võib loovus leiutada ja nuputada olla tihtipeale isegi
olulisem (Klaas, 2004).
Käelise tegevuse arendamine on oluline, kuid kui õpetajad ei õpeta noori lahtiste
silmadega vaatama, ning noorte mõistus ei arene selles vallas edasi, ja ei suudeta luua
paralleele maailmas toimuvaga, kohandudes tegelikkusega, siis tulevikus leiab üha
vähem õpilasi motivatsiooni ja rõõmu nende jaoks arusaamatust õppeainest. Vajame
ühtset ja läbimõeldud kampaaniat kunsti populariseerimiseks ja kunsti prestiiži
tõstmiseks (Kunstikeskuse arutelu, 2004).
Arvutiõpetus on toetav õppeaine kõigile teistele. Erinevate õppeainete õpetajad kasutavad
IKT-algteadmisi ning süvendavad neid läbi oma õppeaine, on see siis loodus - või
loovained.
1.1. IKT ARENG KOOLIDES Koolides sõltub IKT-areng eelkõige seitsmest faktorist. Tegureid on uuritud 2003. aastal
kümnes Iisraeli koolis, kus võeti kasutusele IKT-vahendid. Uuringu tulemusel selgus, et
koolis on kaks mõjusgruppi - direktor ja õpetajad. Ilma õpetajate ega ka koolijuhi
nõusolekuta ei saa toimuda innovatiivsete lahenduste väljatöötamine. Õpetajate
kollektiivi vastuseis uuendustele on tingitud eelkõige eelnevatest halbadest kogemustest,
vähesest tasust ja selgitustööst, erinevate survegruppide nõudmistest. Seega õpetajate
mõjutamine (koolitused, arutelud) on hea alus edukateks IKT-projektideks. Majasiseste
9
koolituste kasutegur on tunduvalt suurem kui väljaspool kooli toimuvad õpingutel
osalemisel (Näide: Pelgulinna Gümnaasiumis on osalenud 2004. aastal majasisestel
koolitustel 21 õpetajat, kellest 16 kasutab arvutit peale koolituse läbimist enamaks kui
töölehtede tegemiseks, ülejäänud (40 õpetajat) on osalenud muudel IKT koolitustel).
Mitmed uurijad leiavad, et kui ei toimu tugevat muutust juhtimises, siis ei saa uusi
tehnoloogiaid edukalt katsetada. Joonisel on näha, millised faktorid (Nachimidas, 2004,
Tabel 1, lk. 298) mõjutavad koolis IKT-kasutuselevõttu ning millisel määral - kas
tugevalt, keskmiselt või vähe (Nachimidas, 2004).
Muutused, mis toimusid Israelis olid positiivsed, kuna tuli juurde enam aktiivseid
õpetajaid; õppetöö vormid mitmekesistusid ning õpilased said valida erineva
ülesehitusega tundide vahel (vt. Tekst 1, lk. 75).
Alates 1997. aastast on korraldanud Eestis Tiigrihüppe SA toetusel erinevaid koolitusi.
IKT-alastel täiendõppes osalemine on õpetajatele olnud oluline. Samas Tiiger Luubis
20046 kokkuvõttes selgub tõsiasi, et arvutialaseid oskuseid omandatakse peale
koolitusfirmade ka iseseisvalt ning uueks mustriks on omandada oskuseid juba koolituse
läbinud töökaaslase juhendamisel (vt. Tiiger Luubis, 2004, Joonised 4.2.3 ja 4.2.4,
lk. 65-66). Võttes aluseks lähenemise üksikult üldisele, uurisin palju on toimunud
2003.-2004. aastal täiendkoolitusi, IKT-alal, Pelgulinna Gümnaasiumis. Tulemused ei
ühti Tiiger Luubis graafikutega täielikult, sest ametlikel IKT-koolitusel osalejaid on
olnud selles koolis vähe (vt. Tabel 1, lk. 60), samas on tugevalt kasvanud 2004. aastast
koolisiseste koolituste arv, mis omakorda on sarnane trendiga üldise trendiga
(vt. Tabel 2, lk. 60). Koolisiseste koolituste arvu kasv aitab mõista, miks on IKT-
kasutamine ainetundides on kasvanud. 2/3 koolituse läbinuid püüab oma igapäevatöös
kasutada enam arvutiklassi või laptopi/projektorit; töölehtede loomine ja e-posti teenus
on õpetajale oma töös hädavajalik (vt. Tabel 3, lk . 60).
1.1.1. MUUTUV ÕPPIMINE „21. sajandi hariduse” programmi eesmärk on luua kõikidele õpilastele võimalused
kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks sõltumata õpilase elukohast või
6 Tiigrihüppe SA publikatsioon 2004 aastal, edaspidi Tiiger Luubis
10
sotsiaalsest taustast (21. sajandi hariduse memo, 2004). See tähendab kaasaegsete
õppekeskkondade, tugisüsteemide loomist, õppimise kihistumist jne.
E-ajastu toob endaga kaasa mõttemallide muutumise. Uute tehnoloogiate sissetoomine
olemasolevasse süsteemi nii Eestis kui ka mujal, saab toimuda vaid läbi vana süsteemi
arengu ning läbi kindla ja selge strateegia, kuidas see peaks toimuma. Palju on nii era-
kui ka riiklikus sfääris kulutatud raha vahendite ostmiseks ning juurutamiseks, kuid
haridussfäär ei ole neid muutusi piisavalt omaks võtnud. Tehnoloogia võimaldab palju
paremini omandada õpitavat, kuid kui suruda kaasaegsete vahendite kasutamine
vanadesse standarditesse, siis tulemused ei ole alati väga head, sest uued vahendid
nõuavad uusi meetodeid (Aviram, 2000).
USA-s tehti 9-aastaste õpilastega 7-nädalane eksperiment, mille eesmärgiks oli uurida,
kas laste oskused paranevad tehes tööd tehnoloogiarikkas klassiruumis. Õppeöö toimus
eksperimendina nii paarikaupa kui ka individuaalselt. Selle aja jooksul paranesid
märgatavalt õpilaste oskused hakkama saada IKT-vahendite ning kommunikatsiooniga.
Samuti paranes sügavuti õppimine – kriitiline meel materjali suhtes, üksteisega ideede ja
mõtete jagamine ning paarikaupa õppimine tõstis üksteisest arusaamist ehk mõistmise
taset. Mõistmise taseme kasv aitab läbi võtta materjale, mis on kõrgemalt intellektuaalsed
kui selles vanuses tavaliselt. Põhirõhk suunatakse õppimisel probleemi lahendamise
meetodile. Heaks lahenduseks algkoolis õppimisel on mänguplatsid 7, kus õpilane saab
anda oma panuse läbi loomuliku uurimismeele ja leiutamise, mis on sellele vanusele
omane (Hyun, 2005).
Õppimine muutub, kuna õpilasele antakse enam vabadust ning vastutust. 1994. aastal
Rootsis tehtud uurimuses (uurimus 9 koolis – 6 algkooli ja 3 põhikooli) tuleb välja, et
õpetaja on võtmeisikuks, kes loob õpilastele sobiliku õppekeskkonna. IKT abi selles töös
on suur, sest arvutid aitavad kasvatada iseseisva, vastutusvõimelise õpilase (kes teeb
kodutööd õigel ajal, suhtleb foorumis lugupidavalt ning asjalikult kaasõpilastega jne).
Samuti arenevad õpilased passiivsetest materjali omandajatest aktiivseteks info otsijateks.
Uurimus on tehtud õpetajatega ning nende õpilastega, kes on arvutiala entusiastid ja
praktikud ning tuleviku suunanäitajad (Jedeskog, 2004).
7 virtuaalsed mänguplatsid e. inglise k. „playgrounds“
11
Õppimine arvutiklassis tõstab lugemise ja kirjutamise olulisust, sest õpetaja suuliselt
antud juhised kaovad infokärasse. Paarikaupa tehtav töö tõstab diskussioonide vajalikkust
ja mõttetöö toimub efektiivsemalt. Arvutikasutus tunnis toob kaasa võimaluse töötada
samalaadsete ülesannetega ka kodus. Kodus töötatakse paremini ning keskendunumalt,
sest seal on vaikus ning rahu. Samas kodustes töödes pööravatakse enam tähelepanu
faktidele, mitte kognitiivsete oskuste arendamisele, mida saab teha ainetunnis.
Õpetajakesksetest ülesannetest ning õpetamisest liigutakse tulevikus õpilaskesksetesse
ülesannete ning meetodite rõhutamisele, mille arenguetapid on välja toodud järgmisel
joonisel (Jedeskog, 2004, Joonis 1, lk. 39).
Kindlasti võib tekkida kildkond õpilasi, kes ei tule iseseisvalt toime, ning satub segadusse
ja vajab seega abi. Teisalt vabastab arvuti just õpilased õpetaja mõjutusest ja laseb neil
ise nuputada ning leiutada. Õpetaja saabki olla individuaalseks abimeheks, kes nõustab
materjalide otsimisel ning info edasisel töötlemisel. Seega IKT-kasutuselevõtt nõuab
õpetajalt samuti koolitustel osalemist, sest kõikidel ei ole veel vajalikke oskuseid.
Õpetaja roll muutub õpetajast kui loengu pidajast juhendajaks ning abistajaks (Ibid).
Riiklik us Õppekavas8 on määratud, et kooli õppe- ja kasvatuseesmärkideks on isiksuse
kujundamine, kes tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas. Oluliseks peetakse
tehnoloogiapädevust – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste
töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside
kasutaja. Samuti kultuuripädevust – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida
kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loom inguliseks eneseväljenduseks ja
-teostuseks. Kultuuripädevuse kujunem isel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti
(vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv
teema Infotehnoloogia ning meedia (RÕK, 2002).
1.1.2. UUED LAHENDUSED ÕPPIMISEL Arvuti on tunginud mitmetele tööaladele, kus IKT olulisust varem ei täheldatud.
Toimunud muutused puudutavad mitmeid inimesi, kellel ei olnud seda võimalust kooli
ajal (kuna nende hariduse omandamisel ei olnud IKT lisatud õppeprogrammi). Tänu
8 Riiklik Õppekava, edaspidi RÕK
12
sellele on vanem generatsioon arvuti suhtes ka pisut pelglik (Kabassi, 2004).
Tänapäeva pedagoogikas on hakatud rääkima pigem probleemülesannetest ja avastavast
õppimisest kui sellest, et õpitakse väikseid teadmiste kogumeid, mis hiljem seotakse
tervikuks läbi suuremate mõistete. B. F. Skinneri 9poolt toetatud biheivioristlik
õpetamisteooria läheneb õpilasele kui tühjale anumale, mis tuleb teadmistega täita, on
asendumas J. Piaget10 teooriaga, kus õpilane õpib vastavalt oma vanusele erinevaid
skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalselt maailmast. Arusaamu luuakse sammsammult läbi
aktiivse kaasahaaratuse (Adams, 2005).
Aktiivõppe meetodid, mida tundides kasutatakse on rühmatöö, diskussioon, ajurünnak,
rollimängud, uurimine, väitlemine jne. Õppivas ühiskonnas on õppimises abiliseks e-
õppe võimalused, sest kursust saab läbida kus iganes ja ei nõua kokkusaamisi tegeliku
õpetajaga. Peale selle võib õppimine toimuda just sellisel ajal, mis õpilasele sobib. Uued
süsteemid võimaldavad teadvustada ja kohandada ennast õppija iseärasusele – leitakse
nõrkused ja tugevused. Programm kohandab ennast õpilase harjumustele ning
nõudmistele, jälgib õpilase tööd ning aitab teda vajalikul hetkel, samuti annab iga
mooduli lõpus tagasiside.
E-treeningu võimalused on laialdased, kuna keegi ei ole ette määranud aega, mille
jooksul peatükk tuleb läbida. Õppija saab määrata tempo ja seada endale ise
otsirännakuid 11, mida läbides saab ta astuda astmelt-astmele omandades teadmisi ning
oskuseid (Valk, 2002).
Testsüsteemide kasutamine õppimisel annab eelise lõpetada läbitav kursus edukamalt.
Arvuti abiga on võimalik testimist läbi viia efektiivsemalt. Küsimused on enamuses
valikvastustega ning erineva tasemaga. Näiteks kui esimesele küsimusele vastatakse
õigesti, siis on järgmine küsimus raskem. Kui aga esimesele küsimusele vastatakse
valesti, siis järgmine küsimus on kergem. Testimissüsteeme on rohkesti ning iga üks võib
valida endale sobivaima. Mõned neist on kättesaadavad üle veebi, teised peavad aga
toimuma laboritingimustes (arvutiklassis). Kasutada võib erinevaid teste nagu eGrade12,
9 Burrhus Frederic Skinner (1904-1990), Ameerika psühholoog 10 Jean Piaget (1896-1980), Sveitsi psühholoog 11 otsirännak e. inglise k. „quest“ 12 John Orri väljatöötatud testimissüsteem, veebilehel http://www.egrade.de/
13
Test Pilot13 jt. (Brooks, 2003). Eesti koolides on levinud enam HotPotatoes14, APSTest15
ja e-Formulari 16baasil testid.
1.2. KUNSTIÕPETUS LÄBI AKTIIVÕPPE JA ARVUTI Kunstiõpetuse ainesisu on olnud läbi õppekavade valdavalt praktiline 1.-3. klassis,
enamasti praktiline, kuid vahel teoreetilisem 4.-9. klassis ning teoreetiline 10.-12. klassis
(RÕK, 2002). Samas tuleks teadmisi ja oskusi vahendada õpilastele kihiti. Juba 5. klassist
peaks ainesisusse lõimima enam teooriat, juhtumiõpet ja projekte kui seni tehtud on.
Teisalt ei saa läheneda õpilastele ainult läbi loengupidamise meetodi, vaid pigem
kasutada aktiivõpet, arutelusi, häppeninge ning kaasata sellesse ka IKT vahendeid.
Buehl i17 raamatu järgi pakub aktiivõpe mitmeid stateegiaid, mis sobivad ka
kunstiõpetuse või –ajaloo õppeaines kasutamiseks. Enamik strateegiaid sobivad
kasutamiseks pigem kunstiajaloos, kuna seal on enam tegemist tekstide abil õppimisega.
Buehl´i kogutud strateegiad:
• Analoogia – erinevate mõistete lahtiseletamine, sidumine olemasolevate
teadmistega, võrdlemine, mõiste muutmine „elavaks“. „Inimese joonistamine on
nagu puuviljade joonistamine“. Õpilased teevad fotosid, kus inimese kuju on
leitud läbi esemete jne.
• Ootuste reisijuhid – kogemustele ja tõekspidamistele kinnistamine või
ümberlükkamine. Otsitakse väited, mis on vastuolus üldlevinuga, puudub
terviklik arusaam. Iga õpilane võib nõustuda ja mitte nõustuda väitega, kuid peab
oma arvamust selgitama otsides kinnitust tekstist, internetist jne. Näiteks
„Leonardo da Vinci Mona Lisa ei ole ilus maal“;
• Peatükireisid – õpetaja jagab enne läbivõetavat osa infot nagu giid õppe- või
kultuurireisil. Tutvustatakse materjale, mida õpilased kipuvad vahele jätma,
13 kommertslik testimise pakett Purdue Ülikoolis, veebilehel http://www.clearlearning.com/ 14 Half-Baked Software Inc. toode veebilehel http://web.uvic.ca/hrd/halfbaked/ 15 OÜ APSProg ja Tiigrihüppe koostöös valminud testimise program, veebilehel http://sylvia.ce.ut.ee/apstest/ 16 5D Visioni veebipõhine ankeetide loomise süsteem, veebilehel http://www.eformular.com 17 Buehl D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis
14
detaile ning alapeatükke. Seeläbi tekitatakse õpilastel huvi ning antakse
eelteadmised, mis aitavad tundmatuid teemasid kergemini läbida;
• Mõiste-/definitsioonikaart – olemasolevale terminile lisatakse taustinfo. Näiteks
kõrgtrüki puhul leitakse, et ta kuulub kategooria alla graafika. Kõrgtrüki
valmistamiseks on vaja trükivärvi, paberit, puhastuslappe ja kõrgtrüki näidete alla
otsib õpilane internetist kunstnike tööde näidised, nimesid;
• Sisukad küsimused – teksti/juhendeid analüüsides peab õpilane esitama endale
küsimusi, mis aitavad luua seoseid, mõtestada õpitut ning ära arvata tagajärgi.
Näiteks kunstiajaloos õppides Egiptuse arhitektuurist püramiide võib arutleda
selle üle, kuidas ning milliste vahenditega selliseid ehitisi ehitada oleks võimalik;
• Juhitud kujutluspilt – kirjelda, mida vaimusilmas näed (töö paaris). Samamoodi
võib õpetaja kirjeldada tervele klassile stseeni hobusevõistlusest, mille
kujutluspilti õpilased püüavad paberil/arvutigraafikas hiljem taastada;
• Ajaloomuutuste raamistik – aitab mõista ajaloolist konteksti nagu erinevate
kunstistiilide muutumine ajas seotuna poliitika, rahvastiku, usulise taustaga.
Näiteks õpilased koostavad ajatelje, kus märgitakse ära ajastud, stiilid, riigid ning
riigikorrad, kuulsad kunstnikud, lühikirjeldus;
• Interaktiivse lugemise reisijuht – koostada teksti jaoks reisijuht, rühmatöö
plaan, kuidas tekst/külastatav näitus läbitakse. See aitab õppida mittelineaarselt
vaid siksakiliselt ning vajadusel pöördudes saab tagasi läbitud punktidesse;
• Tean/Tahan teada/Sain teada - ülesande täitmisel tuleb täita ka tabel, kuhu
kirjutatakse teadaolevad faktid näiteks kunstinäituse/veebilehe kohta, samuti mida
teada tahetakse ning mida teada saadi;
• Õppimise logiraamat – kasutatav õpimapi juures, kuhu kogutakse õpilase
iseseisvad märkmed: mida oled õppinud, mis jäi arusaamatuks, mida soovid
tulevikus proovida;
• Kokkuvõtted paarides – aktiivõpe läbi rollimängu, kus õpilane A ja B –
seletavad üksteisele aja peale (60 sekundit) õpitud teemat. Üksteise materjali
15
korrata ei tohi. Teine versioon on rollimäng Asjatundja/Reporter/Vaatleja, kus
asjatundja jutustab, reporter esitab küsimus i ning selgitab ja vaatleja annab
hinnangu, mida aru sai.
• Jäta mulle viimane sõna – õpetaja etteantud juhendist/materjalist kirjutavad
õpilased välja lause ning kommentaari selle kohta. Rühmatöös loetakse lause ette
ning üks liige peab otsima kasutatud lause tekstist ja teised kommenteerima
etteloetut. Kommenteerimise lõpetab lause ettelugeja.
• Arvamused – õpetaja jagab uue teema õppimisel laiali lünkteksti ning õpilased
pakuvad lünkadesse sobivaid sõnu. Näiteks enne materjali trükkimist
teooriatunnis peavad õpilased nuputama kuidas ning milliseid vahendeid on
selleks vaja;
• Pildi sisse minek – erinevate fotode vaatamine aitab leida ideid, analüüsida
olustikku, kasvatada empaatiavõimet ning teineteise mõistmist (mida fotograaf
püüdis pildiga edasi anda) (Buehl, 2001).
Nii nõuab aktiivõpe kunstiõpetuses peale käelise vilumuse treenimise sisaldama lugemis-
ja pildimaterjale. Ei saa öelda, et kõik kunstiõpetajad tegelevad ainult praktiliste
ülesannetega, kuid infomaterjalide, piltide kogumine ning kataloogiseerimine kui ka
hoiustamine võib käia tihtipeale ajalises mõtte üle jõu. Selleks saab appi tulla arvuti, kus
on võimalik andmeid digitaalselt hoida ning taasesitada ning olulisem – teistega jagada.
Eestis on õpetajate arvutikasutuse trendid liikumas ülesmäge, seda kinnitab nii Tallinna
koolide IKT arengukava (Tallinna munitsipaalkoolide IKT arengukava, 2002) kui Tiiger
Luubis 2004 uurimus (Tiiger Luubis, 2004).
Läbi probleemülesannete saavad õpilased enam võimalusi oma arvamuse kujundamiseks
ning ka selle väljendamiseks. Aktiivõpe läbi arvuti pakub lisa tavapärasele „tööga
raamatuga“, laseb teha märkmetes kiiresti muutuseid ning info on tänu internetile
kiiremini kättesaadav, kui oskame seda leida ning töödelda. Küsimustega saab suunata
õpilase mõtlemisprotsessi ning see suurendab kindlasti oskust kuulata. Õppeprotsessis
toetutakse eelmistele samalaadsetele ettevõtmistele, mille kogemusele rajatakse üha
keerulisemaid skeeme.
16
Kindlasti ei suuda kunstiõpetaja alati pakkuda huvitunud õpilasele kõike, mida maailmas
sellel alal õppida võib, kuid ta saab appi võtta interneti, kus on olemas väga palju
vajalikku infot. Teisalt aga ei pea olema kunstiõpetaja alati internetis surfamise ekspert,
sest võrgus on palju ebakvaliteetseid materjale, vaid selleks oleks vaja õpetajale luua
tugisüsteem – interaktiivse ja dünaamilise veebilehe näol. Veebileht, mis on avatud nii
õpilastele, vanematele kui ka õpetajatele, kuhu saab aineala asjatundja kergesti lisada
materjale ning kasutada teis te loodud ning kogutud peatükke, kuid sellest pikemalt
peatükis 3.1. lk. 32.
Kunstiõpetuses, põhikoolis ja gümnaasiumis, toimub murrang. Kui algklassides pöörati
enam tähelepanu käelise vilumuse ning koolisüsteemi harjumuste omandamisele, siis
põhikoolist alates on kunstiõpetusele üldhariduse kontekstis eriomane õpilase visuaalse
ja taktiilse meele arendamine, see on tihedalt seotud teiste õppeainetega (muusika,
ajalugu, kirjandus, loodusained jt). 4.–9. klassi kunstiõpetus on juba oma olemuselt
integratiivne, sisaldades elemente kujutavast ja kujundavast kunstist, arhitektuurist ja
disainist, käsitööst ja rahvakunstist, kunsti- ja kultuuriajaloost, foto-, kino- ja
videoõpetusest. Gümnaasiumi kunstiõpetuses õpetatakse süstemaatiliselt tundma ja
väärtustama maailma ja eesti kunstipärandit ning püütak se tunnetada kunstiobjekte kui
rahvuslikke või rahvusvahelisi kultuuriväljundeid (RÕK, 2002).
Kunstitundide läbiviimine IKT-rikkas õhkkonnas aitab peale aine populariseerimise
vabaneda traditsioonilisest arusaamast, et kunst on ainult „plätserdatud pilt seinal“, mille
tegemiseks ei ole vaja mõttetööd. Mõttetööd nõuab alati heatasemeline kavandi tegemine
ning planeerimine, erinevate kunstnike samalaadsete tööde ning tehnikatega tutvumine.
Loovust eeldatakse aktiivselt tunnis või konkurssidel osalevalt õpilaselt, samas aga on
kooli eesmärgiks enamasti arendada ning harida kõiki õpilasi igakülgselt (Pelgulinna
Gümnaasiumi arengukava, 2005).
Rahvusvahelistes uuringutes ning võrdlustes on arvutikasutust ainetunnis uuritud
erinevates maailmajagude ning soorollide võtmes (USA, Mehhiko, Jaapani koolides).
Tänu IKT-kasutuselevõtuga ainetundides tõusis arvutikasutuse meeldivus 2/3 koolides.
Arvutikasutuse positiivsed küljed avaldusid juba 3-kuulise tulemuse järgi, kuid edukas
õppetöö jäi ikkagi sõltuma õpetaja soovist ning võimetest tundi läbi viia. Õpetaja
17
oskustest olulisemaks on mõtteviisi muutumine, mis määrab ära, kuidas hakkab areng
toimuma vastavas klassis. Sugude vahelisi erinevusi enamikes valdkondades ei
täheldatud, kui ainult, et tüdrukutel on enam arenenud empaatiavõime. Arvuti tundub
huvitavam tüdrukutele 5.-6. klassis ning peale 7. klassi toimub käitumises murrang, mis
viib nad pigem arvutitest eemale. Poistele hakkavad kaasaegsed töövahendid enam
meeldima alates 7. klassist. (Knezek, 2002).
Kunstiõpetuse eesmärgid on lahti kirjutatud õpitulemuste näol. Põhikooli lõpetaja peaks
suutma kaasa rääkida visuaalse kunsti teemal, tundma erinevaid töömaterjale, -
vahendeid, -tehnikaid ning kujutamise ja kujundamise viise kunstiliseks
eneseväljendamiseks (RÕK. 2002), kui ka palju muud. Juba siin on näha võimalusi, mille
õppimiseks ning kogemiseks on vaja enam kasutada aktiivõppe ja IKT-abi. Paljud
kunstialased materjalid on digitaliseeritud ning on avatud hulgi veebilehti, millelt leiab
vajalikku informatsiooni nagu Väike Kunstiajalugu veebis 18, Kunstikeskus 19,
Kunstiserver20 ja Kunstiportfolio21, millest pikemalt peatükis 2.1.2. lk . 22.
Kindlasti ei ole mõttekas hakata kõike tegema ning õppima arvutitega, kuid vajalikku
mõtlemise jaoks ning aruteludeks leiab tänasel päeval internetist kiiremini ning
mugavamalt kui raamatukogust. Spetsiifilisemad elamusi on võimalik saada kindlasti
kunstinäitustelt ning originaale vaadates, kuid kiirel ajal ning pikkade koolipäevade
jooksul ei ole võimalik seda lihtsalt kogeda piisavalt tihti, et ta mängiks üldises harimises
strateegilist rolli. Aktiivõppe võimalusi, mis aitaks enam õpilastel ise avastada ning
leiutada, nagu väitlus, rühmatöö ning diskussioon, kasutatakse samuti kesiselt. Seega kui
lahenduseks on kogeda helendaval ekraanil või üldse mitte kogeda, siis tuleks eelistada
siiski oma maailma rikastamist kasvõi läbi arvutiekraani.
Olen teinud kahel aastal ankeetküsitlusi teemal „Kunstitund arvutiklassis“. Küsitluse
täitsid 2003. aastal (vt. Ankeet 1, lk. 92). 58 õpilast Pelgulinna Gümnaasiumi
üldklassidest: 29 poissi ja 29 tüdrukut. 33 õpilast 5.-6. klassist ja 25 õpilast 8.-9. klassist.
Küsitletud õpilased on õppinud vähemalt 2-aastat arvutit arvutitunnis ja esimest aastat on
18 veebelehel http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ 19 veebilehel http://www.kunstikeskus.ee/ 20 veebilehel http://www.art.ee/ 21 veebilehel http://portfoolio.varstukk.edu.ee/
18
kokku puutunud kunstitunni raames arvutikasutusega. 2005. aastal täitsid uuendatud
elektroonilise ankeedi (vt. Ankeet 2, lk. 93) 108 õpilast üldklassidest: 45 poissi ja
63 tüdrukut. 22 õpilast 5.-6. klassist ja 27 õpilast 7. klassist, 35 õpilast 8. klassist,
24 õpilast 9. klassist. Õpilased on õppinud vähemalt 4-aastat arvutit arvutitunnis ja
kolmandat aastat on kokku puutunud kunstitunni raames arvutikasutusega v.a. 5.-6. klass,
kellel on toimunud ainult arvutitunni integreerimine kunstitunniga.
Tulemustest selgub, et IKT-alaste kogemuste kasvades muutub õpilaste arusaam
kunstitunnist arvutiklassis (eelistuste osas). Välja tooksin tüdrukute huvi kasvu, läbi kahe
aasta, arvutigraafika programmide osas; samuti seda, et püsivalt kõrgeks on jäänud kõigil
kunstialaste teadmiste otsimise huvi (vt. Graafik 1, lk. 67).
Kunstitunni läbiviimine Eesti koolides on erinev. Tavalises linnakoolis on 24-36 õpilast
klassis. Erakoolides ning maakoolides võib õpilaste arv olla väiksem või on klass jagatud
gruppideks. Enamasti puudub kunstitunni läbiviimiseks vajalik mööbel (v.a. erikallakuga
koolide kunstiklassides). Töövahendid tuleb õpilastel iga kord kaasa võtta ning need
maksavad palju. Puuduvad ruumid või kapid töövahendite ning näidiste hoidmiseks.
Raamatuid ning pildimaterjali on õpetajal kallis muretseda. Õpetus on enamasti
joonistamise ja maalimise keskne ja kui õpetajal avaneb võimalus kasutada slaide, arvutit
jt. IKT-vahendeid, siis õpilased võtavad selle huvitatult vastu. Õnneks on õpilastel
ülitundlik kriitikameel oma IKT-oskuste suhtes ja kartused on samuti olemas: „Kas ma
saan hakkama?“. 5.-6. klass suhtub IKT-kasutusse vahetumalt, kriitikameeleta ning nad ei
oska karta (vt. Graafikud 2 ja 3, lk. 68-69).
Kui õpilastel lubatakse tegeleda kunstitunnis lisaks käelise oskuse arendamisega ka
vaimu harimisega – tutvumine kunstiajaloo, erinevate tehnikate ja nüüdiskunstiga, kui ka
väitluste ning diskussioonide ja rühmatööga , mida traditsioonilises klassiruumis alati teha
ei ole võimalik, siis on õpilased iseseisvamad ning suudavad paremini mõista kunsti rolli
nende elus, oma käeliste oskuste kasutusvõimalusi väljaspool koolitundi ja teistele rõõmu
valmistamises.
Õpetajatelt peaks minema tunni kandev roll õpilastele, kes ise suudavad tegutseda ning
edasi arendada oma oskuseid – kasutades selleks raamatuid, arvutit, omavahelis i
mõttekäikude arendusi. Tähelepanu peaks enam pöörama analüüs ile ning kokkuvõttele,
19
mis annavad paremad võimalused arenguks. Kunstiõpetuses ei tohiks olla hinded nii
olulised kui on hinnang. Õpilane peaks ise suutma anda hinnangu oma tehtud tööle,
oskama seda esitleda teistele ja loetleda tehtu plusse ning miinuseid, olema uhke – on see
hinne lõpuks 3, 4, 5. Tehtud tööd on näitusel enamasti oma klassis või kooli koridoris
(kuid sinna satuvad vaid parimad). Samas aga ei kajastu enamasti kooli veebilehel (ka
peale kunstiõpetuse) mitte midagi. Iga laps väärib oma pingutuse eest tunnustust, ka siis
kui ta ei ole klassis parim õpilane (vt. Tabel 4, lk. 61).
Õpetaja on peaaegu igas tunnis keskne tegelane. Teisalt teevad õpilased kunstiõpetuses
töid iseseisvalt ja õpetaja soovitab probleemi ilmnemisel, kuidas ühte või teist asja
lahendada võiks. Vahel ei jõua üks õpetaja iga õpilaseni. Tihtipeale noortel õpetajatel
puuduvad vajalikud näitematerjalid ning õpetus toimub suusõnalise juhendamise teel.
Õpilased tunnetavad seda puudusena ning 70% ankeetidele vastanutest tunneb, et õpetaja
tegeleb teiste klassikaaslastega liiga palju; vähemal määral peetakse põhjuseks, et ise ei
osata abi küsida, või et klass on liiga suur. Kui tundi asendatakse või ei suudeta klassi
piisavalt hästi hallata, siis õpilased ei oska ise midagi ette võtta. Vaba teema kasutamine
ja tehniliste materjalide vaba kasutusvaliku lubamine võib tekitada loovust, kuid kõik ei
ole võimelised ise endast ammutama kunstilisi teadmisi omast peast ning tegema
järeldusi ja analüüse tehtud töö põhjal (Kunstiõpetuse 10 käsku, 2000).
Aktiivõppemeetoditest kasutatakse kunstitunnis kunstimappi, kuhu õpilane kogub ise
vajalikke pilte ning kirjalikke töid. Kunstimapp võimaldab õpilasel ja õpetajal jälgida
arengut ning väljapaistvate tööde valimine kogumikku aitab õpilasel hinnata ennast ning
seeläbi ka motiveerida. Mitmel pool on kunstimapid viidud elektroonilisele kujule, mis
annab tehtut jagada suurema hulga inimestega kui ainult oma kool või klass või
õppeaineid integreerida.
Arvutikasutus ainetundides on olnud Tiigrihüppe viimase aja üks eesmärke – hiljaaegu
kuulutati välja e-õppematerjalide konkurss koostöös Microsoftiga22 (Metoodiliste
õppematerjalide konkurss, 2005). Varem on loodud materjale läbi Koolituuri23, Õpetaja
Võrguvärava24 jt. koolituste, kuid paljud õppeasutused on loonud ise oma materjalide
22 Microsoft Corporation, veebilehel http://www.microsoft.com 23 Tallinna Haridusameti projekt Koolituur “Arvuti õppeprotsessi toetaja” 24 Tiigrihüppe SA projekt Õpetaja Võrguvärav, tuntuna kui Koolielu-portaal, veebilehel
20
kogud ning lingikogud kooli veebilehtedele. Mitmetel õpetajatel on kasutuskonto
EEneti25 kui ka Elioni26 ja Zone 27 keskkonnas.
Arvutiga tehakse enamasti juhendid, pildimaterjalide väljaprinti, infootsingut. Võimalusel
kasutatakse projektorit ja tutvutakse arvutigraafika programmidega. Kuid kunsti- ja
arvutitund hoitakse enamasti lahus – õpilastel lastakse pigem teha referaate. Julgus astuda
siduma kahte erinevat õppeainet läbi integratsiooni, jääb paraku kahe olulise põhjuse
taha : a. puuduvad kogemused ; b. puudub motivatsioon ja aeg.
Kahjuks eeldab aktiivõpe vähemalt esialu väga palju aega tundideks ettevalmistamisel,
sest ülesandeid tuleb koostada diferentseeritult mitmes raskusastmes, eluga seostatult,
loovalt jne. See oleks tõsiseks ülesandeks ühele uurimisasutusele, mida meil aga ei ole, ja
nii me leiutamegi igaüks endale oma jalgratta. Kui oleme seda vaeva omal nahal
katsetanud, kas siis enam tahamegi seda, mida tahame? (Siim, 1996)
Kuna aga aeg on edasi läinud, siis „jalgratta leiutamine“ ja „jalgrataste vahetamine“ on
muutunud koolis vajalikuks oskuseks, mille järgi mõõdetakse „head õpetajat“. Ankeedi
„Õpetaja ja IKT“ (vt. Ankeet 3, lk. 94) täitsid 21 õpetajat Pelgulinna Gümnaasiumist,
kelle arvutikasutus oli 50%-l 2 tundi päevas, 10%-l üle 5 tunni päevas ning 20%- l harvem
kui korra päevas. Õpetajate arvuti ja töökogemus on linnakooli kohta normaalsel tasemel
(vt. Graafik 4, lk. 70), nagu nähtus ka Tiiger Luubis 2004 aruande trendides.
Spetsiifilisematest arvuti kasutamise võimalused õppetöös on Pelgulinna Gümnaasiumis
juurde toonud elektrooniliste testide koostamise ning õppematerjalide esitamise
kooliveebis (vt. Graafik 5, lk. 71). Õpetaja vaatenurk, IKT-vahendite kasutusele, on
positiivne ning soovitakse seda jagada oma õpilastega (vt. Tekst 2, lk. 76).
http://www.koolielu.ee 25 Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, veebilehel http://www.eenet.ee 26 Elion Ettevõtted AS keskkond Hot.ee, veebilehel http://www.hot.ee 27 Zone Meedia OÜ tasuta veebilehe loomise v õimalus, veebilehel http://www.zone.ee
21
2. IKT KASUTUSELEVÕTT
Eesti koolidesse on saabumas muutus terikkad ajad. Ülikoolides õpetatakse välja
õpitarkvara loovaid spetsialiste, erinevate projektide eesmä rkideks on samuti IKT kasutus
ainetunnis. Alates 1997. aastast, kui „Tiiger hüppama hakkas“, on koolidele loodud
õpitarkvara ning püütud igati tuua Eesti hariduse andmisesse kaasaegsust.
2.1. TRENDID PEALE IKT KASUTUSELEVÕTTU IKT kasutuselevõtuga koolis varieeruvad:
• sisu muutub planeeritult. Kirjalikule ja lugemiseks mõeldud materjalile lisandub
audio ja video;
• formaat – meeskonna ja õpilaste omavahelised suhted kihistuvad;
• infrastruktuur – kasutusse võetakse uued töövahendid;
• pedagoogika – võimalused tehnikarikkas õhkkonnas loovad uusi meetoode;
• uutele mudelitele, teadmistepangale mugavam ligipääs;
• lisanduvad interaktiivsed süsteemid, aktiivõpe;
• kasvab ühistegevus;
• iseseisev tegevus - adapteerivad süsteemid võimaldavad kohanduda programmil
vastavalt õpilase oskustele (Pahl, 2003).
2.1.1. ÕPIPROGRAMMID CD-L Õpisüsteemide ja materjalide süstemaatilise loomisega on Eestis alustatud tänu
Tiigrihüppe programmiga juba 1997. aastal. Programmis Tiiger Pluss 2001.-2005. aasta
arengukavas on kirjas järgmise punktid:
22
• aidata Eesti õpetajatel omandada elementaarset arvutioskust ja suunata neid
kasutama ajakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnilisi võimalusi oma aine
õpetamisel;
• toetada interaktiivse ja õpioskusi arendava õpikeskkonna abil õppekava
uuendamist;
• edendada eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja loodust käsitleva originaaltarkvara
loomist vastavuses riikliku õppekavaga (Tiigrihüpe Pluss, 2001).
Kui vaadata 2004. aastal esitletud õpitarkvara koolidele (Tiigrihüppe veebis), siis juhtival
koha l on jällegi loodusained, mille sidumine IKT-valdkonnaga on olnud edukam,
kunstialaseid materjale on ainult kolm ning põhiline väljund on kunstiajalugu
(vt. Tabel 5, lk. 63).
Samas ei ole Tiigrihüpe ainus tarkvara loomise toetaja. Mitmeid projekte on läbi viidud
koostöös ministeeriumitega28, kes samuti toetavad õpitarkvara loomist. Kuid ka siin on
tähelepanu riigile omaselt suunatud kodanikuõpetusele ja loodusainetele, sest eelmises
RÕKis olid nad olulisel kohal. Näiteks Pelgulinna Gümnaasiumisse on toodud palju
erinevaid õppematerjale ning videofilme. Samas Tiigrihüppe nimetatud materjalidest on
CDl ainult kolm ja kunstiõpetuse alast tarkvara ei leidu üldse (vt. Tabel 6, lk. 63). Tekib
küsimus, kus on Tiigrihüppe SA materjalid, mis on koolidesse saadetud? Vesteledes
tarkvara eest vastutavate inimestega tuleb välja, et vastavaid programme ei ole kooli
lihtsalt saadetud (Soon, 2005).
Õpetaja Võrguvärav sisaldab endas mitmeid vajalikke töölehti ja ülevaateid. Kõige enam
koostööd on teinud keeleala õpetajad ning matemaatkud, kes on loonud kokku tuhendetes
töölehti, esitlusi jms. Samas kui loovainete õpetajad, näiteks kunstide omad on suutnud
jagada teistega alla 100 ühiku materjale (vt. Tabel 7, lk. 63). Alla 100 ühiku kunstialaseid
töölehti ning programme on selgelt liiga väga vähe.
2.1.2. KUNSTIÕPETUSE ABISÜSTEEMID Kunstiõpetuse tundides kasutatavad veebilehed on seotud info levitamise ning
28 Haridus ja Teadusministeerium (Koostöös Tiigrihüppega), Kultuuriministeerium jt.
23
kunstiajalooga. Otseloomulikult soovitavad õpetajad õpilastel jälgida, milliseid näituseid
ja muuseume tasuks külastada29, kuid võimalus on valida ainult suurlinnades, väiksemad
kohad peavad leppima rändnäitustega kohalikus kultuurimajas või ise kohale sõites.
Tegevkunstnikud Eestis on koondanud oma elulood ning tegevused ja fotogalerii
Kunstiserveris. Teine grupp huvilisi on Sally Stuudios, kes saavad oma projektile toetust
Tiigrihüppelt ning kannab nime Kunstikeskus.
Kolm tänuväärset veebilehte, esimene neist Väike Kunstiajalugu, mis on loodud Paide
Gümnaasiumi õpetaja Indrek Kuuse ettevõtmisel; teine Tallinna Tehnikagümnaasiumi
juures Phare ISE30 toetusel loodud tehnikate ning materjalide kogumik kunstiõpetuses,
mis on tänaseks suletud; kolmas Varstu Keskkooli Kunstiportfolio, mis sisaldab endas
ülevaateid ning teste renessanssi ja baroki kunstistiilist. Kindlasti on internetis veelgi
kunstia laseid õppematerjale, kuid kuna puudub ühine infosüsteem kunstiõpetajate
toetuseks, siis on sellealane info puudulik.
Kunstihariduse Ühing, kuhu kuulub üle 120ne tegeva kunstiõpetaja, on samuti loonud
veebi oma häälekandja. Leht on samas staatiline, kuid sinna kogutakse vajalik
informatsioon erinevatest konkurssidest, millest on võimalik nii Eestis kui ka välismaal
osa võtta.
2.1.3. NOORED JA ARVUTI Teadusalaste veebilehtede kasulikkust ning populaarsust noorte hulgas vaadeldi USA-s
tehtud uurimuses ning tulemused kinnitasid, et need aitavad noortel teha kodutöid ning
leida muud vajalikku infot. Samuti aitavad veebilehed aitavad tekitada noortes huvi
tehnika vastu (Weigold, 2004).
Tänapäevalgi mängib hariduses rolli, kui palju vanemad oma last ise kodus kasvatavad,
massmeedia ning võimalus külastada muuseume ning näituseid. Kuid internet saab
samuti mängida strateegilist rolli, sest kommertslikud veebilehed lasevad reaalajas
üksteisega suhelda, infot jagada. Loodusainete alased mudelid ja laborid veebilehtedel
29 näiteks Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseumid 30 Phare programm "Infosüsteemid hariduses", veebilehel http://www.ise.ee/
24
teevad teaduse huvitavaks ja atraktiivseteks. Koostööuurimuses Yahooga 31 tutvuti 2500
inimesega vanuses 13-24. Tüüpiline nädal sellistel noortel hõlmab 17 tundi veebikasutust
(lisaks email), 14 tundi TV, 12 tundi raadio, 8 tundi telefon, 6 tundi ajakirjad ja raamatud.
Veebikasutus on populaarne, kuna siis saavad noored ise planeerida oma aega vastavalt
vajadusele ja huvile (Weigold, 2004).
Uurimuses Tiiger Luubis on välja toodud samad näitajad Eesti kohta arvutikasutuses
koolis, mis võiksid olla paremad (Tiiger Luubis, 2004, Joonis 2.1.1., lk. 17). Kuid see on
ka arusaadav, sest kuigi koolitundides on arvutikasutus on tõusnud 15%-ni ei ole Eestis
koolid siiski piisavalt tehnikaga varustatud ning ligipääs arvutitele on tihti piiratud. Vabal
ajal samas on arvuti mittekasutajate arv langenud 25%- lt 3%- le ja seda kolme aastaga.
Samuti on arvuti kasutamine üle 16 tunni nädalas järsult kasvanud (Tiiger Luubis, 2004,
Joonis 2.1.2., lk. 18).
Teadusveebide ja õpiveebidele populaarsuse tõstmisel on lahenduseks õpilaste pideva
huvi hoidmine – ajakohasus, info vajalikkus, loodud võimalused suhtlemiseks ning
meelelahutus. Kehtib reegel „mäng on väikese lapse töö“.
2.2. E-PROJEKTID JA KAUGÕPE Hariduses on hakatud rääkima alternatiivõppe vajadusest ka üld hariduskoolis. Palju on
juurde tulnud neid lapsi, kes jätavad kooli pooleli või vajavad koduõpet. Lahenduseks on
pakutud e-õppe võimalusi ja kaugõpet.
2.2.1. ARVUTIVÕRK JA VEEBIPÕHISED SÜSTEEMID Kiired arvutivõrgud sekkuvad haridusse. Õpetajad ja õpilased saavad hank ida infot 24/7.
Arutelud saavad toimuda suvalisel ajal ja kohas. Kommunikatsioon on muutunud.
WebCT32 ja Blackboard33 jt. õpisüsteeme kasutatakse mujal maailmas peale
kaugtöövahendite ka tavalistes tundides. WWW34 vahendid aitavad õpetajal tunduvalt
suurendada õpilaste võimekust (segakursused – loeng/veeb). Õppimine jaguneb kolme
31 veebilehel http://www.yahoo.com 32 e-õppe programm, veebilehel http://www.webct.com/ 33 e-õppe programm, veebilehel http://www.blackboard.com/ 34 ülemaailmne arvutivõrk e. inglise k. „World Wide Web“
25
ossa: õppimise teadus; teadmised ja oskused; veebivahendite õpe. Eestis kasutatakse
mitmeid õpisüsteeme, millel on erinevaid võimalusi õpetada nii õpilasi kui ülikoolis
tudengeid ning korraldada täiendkoolitusi (vt. Tabel 8, lk. 25). „Midagi teadma“ on senini
tähendanud loengus läbivaadatud materjali tundmist. Klassikaline test annab täpse
tulemuse, palju õpilane on tunnis räägitut omandanud. Samas on lubatud õpilastel korrata
ülesandeid nii kaua kuni jõutakse vastavale astmele. See annab positiivse efekti mitte
väga võimekatele õpilaste puhul. Veebivahendid annavad vastava õppe juures kohese
tagasiside võimaluse, mida vastavasse õpistrateegiasse võib lülitada. Arvutid suudavad
edastada probleeme, kuid arvutada ka tagasisidet, mis tõstab õppimise kvaliteeti
(Crippen, 2003).
Allpoololevas tabelisse valitud õpisüsteemid on valitud peale vestlusi TLÜ tudengitega
ning täiendkoolitusel osalevate õpetajatega. Vestluse käigus selgus, milliseid
õpisüsteemidega on varem kokku puututud. Kogemused pärinevad enamasti ülikoolides
tutvustavatest loengutest ning kursusel kasutatavatest õpisüsteemidest. Paljud õpetajad on
proovinud ise valmistada HTML35-baasil veebilehti või kasutada sisuhaldussüsteeme, et
muuta oma tund huvitavaks ning jaotada lisamaterjali õpilastele.
Võrdlesin populaarseimaid pakutud vastuseid õpisüsteemi loomisel 4 kriteeriumi alusel.
„Suletud või avatud“ süsteemi all pean silmas, kas vastav veebileht on avatud kõigile
kasutajale või nõuab eelnevat sisselogimist, mis piirab kasutajaskonda. Samuti vaatlen,
kas süsteem võimaldab veebipõhist administreerimist, moodulite
kasutamist/mittekasutamist ning kasutajate võimalust lisada materjali. Andmed süsteemi
kasutamise keerulisuse kohta on saadud üliõpilastelt.
Tabel 8. Õpisüsteemid Eesti maastikul Nr Nimi Suletud/avatud Admin.
võimalus Kasutajad/info lisajad
Moodulid Keerulisus
1 HTML baasil avatud ei ei ei ei
2 Sisuhaldusega enamasti avatud
jah vahel on lubatud
jah õpitav
3 VIKO suletud jah foorum ja lingid
ei ei
35 veebilehe loomise programeerimiskeel
26
4 IVA suletud jah jah jah õpitav
5 WebCT suletud jah jah jah õpitav
HTML baasil loodud õpetajate veebilehti kasutatakse info üles seadmisel. Nõutav on
eelnev veebilehe tegemise kogemus (FrontPage 36 vms.). Enamasti on veebilehed igava
graafikaga ning kannavad ühte ideed – anda edasi vajalik info. Nad ei ole mõeldud
õpilaste kokkukogumiseks ja suureks süsteemiks, kus mitmed inimesed saavad teha
koostööd ning jagada materjale.
Sisuhalduseid on väga erineva id. On olemas süsteeme, mida on keegi üles pannud ning
vahel ka eestistanud. Tihtipeale on veeb paari kasutajaga, kuid võimalus on luua
multikeelseid ning väga suurte võimalustega õpisüsteeme. Enamasti üritatakse rõhuda
lihtsusele ning juurde tulevad kommertslikud vahendid nagu mängud, lingikogud,
jututoad, mis toovad inimesi tagasi veebilehele.
VIKO37 – suletud süsteem. Lihtne administreerida, infot lisada ja õpilastel kasutada.
Ideeks on elektrooniline kursuse päevik u ning foorumi tasemel suhtlemise vahendite
mugav kasutus.
IVA38 – suletud suur süsteem. Pidevalt uuendatav ja arendatav ning seega võimalusi on
palju. Miinuseks on, et suure kasutajahulgaga muutub aeglaseks.
WebCT – erinevate võimalustega süsteem. Võimaldab luua teste, jagada infot, viia läbi
reaalajas kursuseid kui ka sobib lisatööde kogumikuks.
Veebipõhised harjutussüsteemid võimaldavad õpilasel uurida ning nuputada ülesannetele
lahendusi nii vabal ajal kui ka tunnis. Samuti pakutakse tihti vabaks kasutuseks
videoloenguid kui ka teste. Proovitestid ei mõjuta hinnet ja stressi ei tohiks tekkida.
Tulemused hilisematel eksamitel on eelnevalt teste harjutanutel paremad, kui neil, kes on
läbinud traditsioonilise õppe (Hering, 2004).
36 programm html-baasil veebilehe loomiseks Microsoftilt, veebilehel http://www.microsoft.com/frontpage 37 TÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, veebilehel http://www.htk.tu.ee/viko/ 38 TÜ haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös loodud veebipõhine õpisüsteem, veebilehel http://www.htk.tpu.ee/iva
27
Veebivahendeid saab edukalt kasutada trükkimiseks ning tööde esitamiseks. Tagasiside
sõltub õppejõu võimalustest kasutada vastavat süsteemi. Positiivne on see, et ei lähe vaja
lisavahendeid ja programme. Tõusevad elektroonilise suhtlemise oskused. Veebiõppe
kasuks räägib veel see, et teised õpilased ja tudengid saavad hinnata üksteise töid ning
vahendada mõtteid, mis ühelt poolt on hea kontrollmehhanism, mis nõuab, et töösse
suhtutakse tõsisemalt. Õpetaja saab luua süsteemis vajadusel arutelugruppe, mida
tege likus elus oleks keerulisem kokku panna (Yahoo, 2005).
Turvalisus ja ausus veebisüsteemses loengus on tähtis, sest on mitmeid plagiaadi
juhtumeid. Selleks on vaja igale õpilasele oma kasutajat ja parooli, keda saab vajadusel
võtta vastutusele. On ta siis internetist ostnud töö või kopeerinud lihtsalt kellegi teise
materjali enda nime all ja esitanud (Greek, 1997).
Hariduslikud süsteemid on loodud tihtipeale mitte arvestades mõtteviiside arengut ja
muutumist. Õpetajad teisenevad uudsetes õpisüsteemides juhendajateks ja abistajateks.
Õpilased muutuvad iseseisvamaks ning seda saab edukalt toetada veebipõhine keskkond
(Pahl, 2003).
2.2.2. VÄLISMAISED ÕPISÜSTEEMID VEEBIS Esimene põlvkond veebipõhiseid õpisüsteeme on rajanduvad nagu klassiruumiski,
õpetajalt–õpilasele või õpilaselt-õpilasele süsteemiks. Samas kui teine põlvkond toob
sisse suhtluse õpetajalt-õpetajale ja tudengilt-õpetajale ning sealt tulevikku, nagu näiteks
on USA-s QSIA39 projektveeb (Rafaeli, 2004).
QSIA eesmärgiks oli veebipõhise süsteemi ja andmebaasi loomine, kus on võimalik
õpetajatel jagada üksteisega õpetusi ja õpimeetodeid ning kasutada teiste tehtud
töövahendeid. Jagada saab teste, materjale, struktuure. Selline multisüsteemne veeb
kasutab vabavara veebiserverit Apache Tomcat 40, serverit Linux, andmebaasi MySQL.
Materjalide jagamine toimub „sõprade grupi meetodil“ - veebis saab määrata sõbrad, kes
saavad näha jagatud materjale.
39 Questions Sharing and Interactive Assignments, veebilehel http://qsia.haifa.ac.il/qsia/jsp/general/home.jsp?system_language=eng 40 veebilehel http://jakarta.apache.org/tomcat/
28
The Tutor Web41 idee on võetud traditsioonilistest presentatsioonidest. Veebi on kokku
kogutud küsimustikud ja testid, ülesanded. Ülesandeid saab kasutada nii klassis kui ka
kodus. Struktuur on üles ehitatud kataloogidele – õppimiseks on loodud „õppimise puu“.
Samas moodustuvad erinevatest slaididest peatükid ning peatükkidest kokku õpetus, mida
saab huviline omal käel uurida (Stefansson, 2004).
Avatud süsteemisest on olemas näiteks Wiki42, milles on loodud palju erinevaid
programme, nagu MediaWiki43 jt. Wiki laseb kasutajal luua veebilehel endale vajaliku
süsteemi, kasutades selleks veebilinke ja tekstieditori. Samamoodi on saavad materjali
lisada veebi kaasautorid. Riskid avatud süsteemi puhul on kva liteetse kontrollsüsteemi
puudumises, mis võimaldab luua süsteemituid kui ka kontrollimata andmetega veebilehti.
Arvuti kasutamisel tuleb algajatel alguses ette frustratsiooni, sest nad ei saa iseseisvalt
hakkama ja peavad tihti abi paluma. Selle vältimiseks tuleb luua juhendeid ning
abivahendeid, mis võimaldavad kergemini hakkama saada (Campo, 2005).
Igasugune simulatsioon või toetussüsteem võimaldab algajatel paremini toime tulla
õpiveebi tundmaõppimisega. Mitmetasandilistes süsteemises saavad algajad lihtsaid asju
teha lihtsalt ning kui nad on süsteemiga juba tuttavad, siis avatakse neile kesktase või
ekspertgrupi võimalused. Oluline on hoida oma tegemisest hea dokumentatsioon ja teada,
et mida enam meenutab olemasolev asi mõnda teist süsteemi, mida juba üldlevinult
kasutatakse, siis seda kergemini toimub ka uue omandamine. Kui võimalik siis
integreerida süsteemi vihjete44 võimalus (Florea, 1999).
2.2.2. KAUGÕPE Alguses oli kaugõpe võimalik läbi audio- ja videolintide, õpilased olid kui
korrespondendid. Tänapäeval võimaldab internet aga enamat – viia läbi kursuseid mis
ajal tahes ning kasutades kõike olemasolevat. Õppijate arv kasvab pidevalt
(Harper, artikkel ilmumisel).
Kui muuta tavaline loeng interaktiivseks veebivahendite abil, siis tõuseb õpilaste
41 veebilehel http://www.tutor-web.net/ 42 veebilehel http://wiki.org/ 43 veebilehel http://wikipedia.sourceforge.net/ 44 vihjed e. inglise k. „Hints“
29
motivatsioon ning osalus selles loengus. (Algselt kartlikud õpilased saavad anonüümses
keskkonnas kasvatada julgust tulla osalema süsteemis, kus oma sõnadele tuleb nimi alla
panna). Lihtsamini on võimalik jagada individuaalseid juhendeid kui tõstatada eesmärke
(Harper, 2004, Tabel 1, lk. 3).
Kindlasti ei tohi kõiki loenguid ja kokkusaamisi asendada veebipõhise õppega (ei
kunstiõpetuses ega ka üheski teises õppeaines). Tegelik töökeskkond õpetab õpilastele
kohusetunnet, üksteisega reaalajas suhtlemist ning eelkõige kuulamist ning
esinemisoskust.
Uurimuses mudelite ning multimeedia keskses klassiruumis või kaugõppe loengu
kasuteguri võrdluses jõuti järeldusele, et arvutikasutuse kompetentsus ja õpikvaliteet
tõuseb mudelite loomise grupis enam. Multimeediakeskses grupitöös pühenduti enam
graafikutele ning välisele küljele, kuid ununes sisu (Angeli, artikkel ilmumisel).
Kui jälgida kaugõppe arengut läbi 4 generatsiooni , siis on näha, et alates 1985. aastast on
muutunud õppimine kahepoolseks suhtlemiseks ning praegusel ajal ning tulevikus
seatakse suur rõhk WWW ja video ning audio reaalaja ülekannetele ning
õppimisvõimalustele olenemata kellaajast (Buersk, 2003, Tabel 1, lk. 141). Eduka e-õppe
kursuse loomisel tuleb aga tähele panna kuut etappi, mis võimaldavad loengu loojal ning
korraldajal saavutada kergemini paremaid tulemusi (Strijbos, 2004, Tabel 1, lk. 418).
2.2.3. E-PROJEKTID EESTIS Erinevad e-projektid Eestis ja välismaal on eeskujuks õpisüsteemide loomisel. Ühelt
poolt on nad süsteemid, mida kasutatakse igapäevaselt nagu Mängukoobas45, e-pank,
e-ajakirjad, Rate46. Tänu saadud kogemustele ja oskustele on lihtsam õpilastele lahti
seletada mitmeid keerulisemaid süsteeme, mille õppimiseks vajataks enam aega
(vt. Tabel 9, lk. 64).
Tänapäeva noori kasvatab interneti massimeedia. Seda eirates on raskem jõuda õpetatava
õpilaseni. Kui õpetuse sisu viia sarnasesse süsteemi ning sealt tasapisi suunata õpilasi
edasi kasutama ka komplekssemaid skeeme, siis saavutame oma eesmärgid kiiremini
45 veebilehel http://mangukoobas.lahendus.ee/ 46 veebilehel http://www.rate.ee
30
ning kasulikumalt, kui lihtsalt igasuguse meelelahutuse ning kommertslike sugemetega
e-projekte eirates.
2.3. SISUHALDUS
Mitmed veebilehed on loodud sisuhalduse baasil. Vastavate poolproduktide kasutamine
võimaldab veebihooldajal keskenduda sisule ning unustada programmeerimise ning
kujundusega seotud probleemid.
2.3.1. MIS ON SISUHALDUS ? Sisuhaldustarkvara on spetsiaaltarkvara veebilehe hooldamiseks. Ta võib olla
installeeritud nii Windowsi süsteemi kui internetis olevasse serverisse. Enamasti on
sisuhaldussüsteemidel mitmeid rakendusi ja mooduleid , mis on seotud ka andmebaasiga.
Veebilehe haldus toimub läbi graafilise kasutajaliidese.
Hallata on sellist veebi lihtsam, sest see ei nõua kujundamise ja programmeerimise
oskuseid. Tuleb vaid tekst tippida veebilehel avatud sisestusvormi ning salvestada.
Veebilehe hooldajal on sellises süsteemis mugav menüüsid ning faile hallata, valida uusi
kujundusi ning lisada mooduleid (PhpNuke, 2004).
Sisuhalduse kasuks otsustades tuleb läbi mõleda meie vajadused ning nõuded
veebilehele. Näiteks kui tihti muudetakse veebilehel infot; mitu inimest seda teeb; kas
süsteem on seotud ka teiste samalaadsete rakendustega. Kui vajadused on selged, siis
tuleb uurida sisuhaldusüsteemide turgu, näiteks HotScripts47 veebilehelt
sisuhaldussüsteemide kirjeldusi. Süsteemi valides tuleks silmas pidada, kas ta on
uuendatav ning laiendatav, piisava dokumentatsiooniga, milliseid veebistandardeid
kasutatakse ja kas ta on eestistatud ning eestikeelse kasutajatoega (vt. Tabel 10, lk. 31).
Samuti tuleb tähelepanu pöörata, millist veebieditori standardit kasutatakse, sest see
mängib kõige olulisemat rolli info sisestajate töö mugavaks muutmisel. Selle
teadasaamiseks tuleks uurida erinevate veebieditoride võimalusi (Veebieditori
võimalused, 2005).
Allpool võrreldud 5 sisuhaldussüsteemi on valitud TLÜ tudengite vestluse põhjal,
47 veebilehel http://www.hotscripts.com
31
milliseid veebilehe loomise sisuhaldussüsteeme nad teavad nimetada. Lisaks on toodud
kaks (oc Potal48 ja ArticleLive2005 49) HotScripts kogumikust, mis olid sealsete
kasutajate hinnangute arvates, PHP-programeerimiskeeles postaalisüsteemidest,
populaarseimad.
Tabel 10. Sisuhaldussüsteemide võrdlus Nr Nimi Eesmärk Võimalused Miinus Kasutajate
alamlehed 1 Plone50
Kiiresti õpitav ja lihtne portaalisüsteem
Üle 30 keele Kasutab Zope serverit (seda ei ole igas veebiserveris)
jah
2 e10751
Erinevate moodulite ja kujundusega veebileht
Määrata kasutajatele erinevad õigused, kasutajate kommentaarid
Eesti keele tugi puudub.
ei
3 Mambo52
Erinevate moodulite ja kujundusega
Palju mooduleid, erinevate õiguste määramine. Eesti keele tugi olemas, pidevalt areneb. Kasutajad saavad materjali lisada, võimalus kommuuni tekkeks
Mooduleid on mõneti vähe kommenteeritud.
ei
4 ocPortal Foorumite baasil loodud süsteem
e-kommuuni loomiseks sobilik
Tasuline, ainult foorumi süsteem
ei
5 ArticleLive 2005
Ajakirja loomine
Artikli-süsteemiks sobiv
Tasuline, sobib ainult artiklite esitamiseks
jah
6 PostNuke 53 Veebipäeviku idee baasil arendatud süsteem
Häkkerite vastu kaitsevõimalus
Raskesti õpitav jah
7 PhpNuke54 Artiklid, online kommuun jne.
Palju võimalusi, kasutajate kommentaaride võimalus, kommuuni loomine
Raskesti õpitav. Kasutamiseks tuleb tunda PHP rohkem kui algtasemel.
ei
48 veebilehel http://ocportal.com 49 veebilehel http://www.interspire.com/articlelive 50 veebilehel http://www.plone.org 51 veebilehel http://e107.org 52 veebilehel http://www.mamboserver.com 53 veebilehel http://www.postnuke.com 54 veebilehel http://phpnuke.org/
32
3. KUNSTIABI ÕPIKESKKONNA IDEE
Õpisüsteemi loomine algab analüüsist, kust selgub, kas on vajadust üldse vastava
tarkvara järgi. Tuleb anda hinnang seni kasutatud tarkvarale ning võimalustele. Teostada
sihtrühma analüüs, millest selguvad nõuded süsteemi kasutatavusele.
3.1. VEEBILEHE LOOMISE TAUST
Kunstiõpetuses on loodud mitmeid veebilehti ning ka töövihikuid. Esimesed neist on
enamasti kunstiajaloo või materjaliõpetuse taustaga. Vajadus tunnikonspektide kogumiku
ning suhtlusvahendi loomiseks on kasvanud tänu IKT imbumisega kooliellu.
Õpikeskkond on õppevahendiks TLÜ kunstitudengitele ning valmis saanuna saab ta
lisamaterjali koguks ning suhtlusvahendiks õpetajatele.
3.1.1. EESMÄRGID JA OHUD Senini on kunstiõpetus tavakoolis toimunud õpetaja juhendamise saatel tavaklassis läbi
käelise tegevuse, kus enamasti ei kasutata ITK-vahendeid. Paremal juhul kasutab õpetaja
töölehti ja juhendeid, mis on koostatud elektrooniliselt. Vestlustest (vt. Ankeet 4, lk. 96)
TLÜ IV-kursuse tudengite ja täiendkoolitusel olevate kunstiõpetajatega selgub, et on
tekkinud tungiv vajadus ühiselt jagatud õppematerjalide järgi, milles on nii metoodilisi
materjale, pildigaleriisid kui ka võimalus üksteisega kiiremini kontakti saada
(vt. Tekst 3, lk. 77).
Kokkuvõtvalt eesmärkideks vastava tarkvara loomisel peetakse:
• valmistada õppematerjalide kogumise ning jagamise veebileht;
• luua suhtluskoht kunstiõpetajatele ja –tudengitele;
• koguda illustreerivat õppematerjali erinevatest ainetundidest;
• leida uusi probleemipüstitusi ja kasutada nende edasi andmiseks IKT-vahendeid ;
• võimaluste loomine õpilastele lisaks traditsioonilistele ainetundidele;
• lisamaterjali kogumine andekate õpilaste harimiseks;
33
• erinevate ainetundide integratsiooni tähtsustamine ;
• erinevate analüüsimismaterjalide loomine – õpetuse kvaliteet, erivajadustega
õpilastega tegelemine.
Iga süsteemi loomisel tuleb kaardistada ka ohud ja puudujäägid, mis võivad
takistada loodava süsteemi tööd:
• inimressurss – kõik õpetajad ja õpilased ei ole valmis koheselt osalema ;
• puudub vastav õpetajate väljaõpe;
• tunnisisu tähtsuse kadumine ja asendumine tehniliste küsimustele lahenduse
otsimisega ;
• tehnikapark ei ole piisaval tasemel;
• ajakulu peatükkide loomisel ei õigusta ennast.
3.1.2. KASUTAJAD Kasutajastsenaariumid (Brinck, 2002) annavad meile ülevaate veebilehe kasutajate
IKT-alastest oskustest ning kognitiivsetest, sotsiaalsetest, füsioloogilistest ja
afektiivsetest omadustest (vt. Tabel 11, lk. 33). Samuti toetab stsenaariumite loomist
peatükis 1.2. lk. 13 vaadeldud õpetajate IKT-koolitustabelid ning õpilaste IKT-alased
kokkuvõtvad karakteristikud (Tiiger Luubis, 2004).
Tabel 11. Veebilehe kasutajad
Nr Nimi Taust IKT oskused
Eesmärk Positiivne/Negatiivne
1 Õpetaja X
Vanus 24-40. Osalenud mitmetel IKT-koolitustel, kuid enamik asju on iseseisvalt õpitud ja avastatud. Kunstiõpetuses on ta ekspert ning kogemus arvutiklassis tundide läbiviimisel olemas
Väga head
Tutvuda teiste loodud materjalidega, koostada ise uusi
Pluss – ta mõistab, et interneti maailmas on palju ebakompetentseid veebilehti ja püüab omalt poolt kaasa aidata nende vähenemisele
Oskab anda asjakohast kriitikat.
Kui süsteem ei vasta tema vajadustele, siis a. loobub kasutamast b. asub koos
34
süsteemi loojaga seda parendama
2 Õpetaja Y
Vanus 30-55. On osalenud mõnel Tiigrihüppe SA koolitustel. Arvutit ainetunnis varem kasutanud ei ole (või on kasutanud töölehtede tasemel), samas huvi on olemas. Kunstiala l on oma ala ekspert.
Kesk-mine
Edastada õpilastele uusi kunstialaseid materjale ja infot huvi tundjatele ka läbi elektrooniliste kanalite
Pluss – teda juhib uudishimu ning kui ta avastab, et arvuti teeb tema tööd lihtsamaks, siis kasutab ta seda ära.
Miinus – kui ta avastab, et arvutikasutus nõuab samamoodi pingutust ning aega ja kõike ei ulatata talle kandikul, siis võib ta pettuda ning loobuda kaasaegsetest töövahendite kasutusest või kasutada neid algtasemel.
3 Tudeng X
Vanus 20-30. On omandanud IKT teadmised ning harjumused ülikoolis või iseseisvalt. Kunstialased teadmised on keskmised, kuid ta ei ole veel selle ala ekspert. Õpetamiskogemust on vähe.
Kesk-mine
Ülikoolis läbitava loengu üks tingimusi on peatükkide loomine ning õpisüsteemi testimine. Loodud peatükke kasutab ta eriala-praktikatel. Loengust ootab julguse omandamist ja kogemusi tulla toime kasutades oma töös kaasaegseid vahendeid.
Pluss – ta õpib juurde uusi väljundeid ja oskusi, omandab uusi teadmisi. Tema jaoks muutub loomulikuks näha tulemuse nimel vaeva ning uudishimu toidetakse uute põnevate lahenduste leidmisel.
Miinus – kui tekib tõrge õppimisel või on eelnevalt omandatud arvutikasutus vale metoodikaga, siis tekkinud väärarusaamad võivad kasvada kui ei saada abi.
4 Õpilane X
Vanus 8-18 aastat. Kunstialased oskused on omandatud koolitasemel, samuti IKT alased oskused. Õpiharjumused on head.
Kesk-mine
Saavutada vajalikud kunstialased teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused. Tutvuda veebis leiduva
Pluss – õpilane saavutab parema tausta ja põhja kunstialase teooria ning juhendite lugemisel. Tekib motivatsioon infot otsida ning kunstialaselt areneda väljaspool ainetundi. Õpib vahet tegema millal tasub kasutada IKT vahendeid ja
35
informatsiooniga, ning õppida eraldama olulist ebaolulisest.
millal mitte.
5 Õpilane Y
Vanus 8-18 aastat. Kunstialased ja IKT alased oskused on keskmisel või nõrgal koolitasemel. Õpiharjumused on keskmisel tasemel.
Vähene Ammutada uusi teadmisi tegevustest ning asjadest, mida tava kunstitunnis on raske omandada ning mõista. Tutvuda veebis leiduva informatsiooniga, ning õppida eraldama olulist ebaolulisest.
Pluss - õpilane saavutab parema tausta ja põhja kunstialase teooria ning juhendite lugemisel. Tekib motivatsioon infot otsida ning kunstialaselt areneda väljaspool ainetundi.
Miinus – närvilise ja vale õpetaja juuresolekul võib hakata arvutit pelgama, tänu IKT vähesele kasutuskogemusele kannatab aine õppimine, kuna tegeleda tuleb tehniliste probleemidega. Tekib motivatsioon kasutada vaid IKT vahendeid kunstitunnis, samas käeline tegevus võib muutuda veel vastuvõetamatuks.
3.2. VEEBILEHE LOOMISE STRATEEGIA
Tegevused veebilehe loomisel on järgmised:
• veebilehe struktuuri loomine ja haldussüsteemi valimine;
• kasutusjuhendi tegemine;
• kasutajate tudengid X ja kunstiõpetajad Y koolitamine;
• kasutajate vaatlused ning tulemuste analüüs;
• kasutusjuhendi täiendamine;
• veebilehe struktuuri muutmine vastavalt tulemustele ;
• veebilehe testimine õpilaste Z grupi peal.
36
3.2.1. STRUKTUURI LOOMINE Veebilehe struktuuri loomine sisaldab endas erinevate teemade paikapanekut. Esimeses
versioonis peatükkide süsteemis kasutasin Eestis kõige enam kunstiõpetajate seas
kasutatava õpiportaali, Õpetaja Võrguvärava , teemadejaotust. Jaotuse testimisel selgus, et
tehnikate ja materjalide lahkulöömine praktilistest oskustest on nii tudengitele kui ka
õpetajatele arusaamatu lahendus ja teises, struktuuri muutmise, osas sai need kaks
valdkonda kokku lükatud.
Teemadejaotuses on kasutatud 6 valdkonda ning kolm neist sisaldavad õppesisu
jaotumise järgi ajalugu; tehnikat, materjale ning praktilisi oskusi ehk kunstiõpetust;
arvutigraafikat. Lisaks eelnevale on koht arvutiprogrammide ülevaadetele, mida on
võimalik rakendada kunstiõpetuse tunnis; vaatamisväärsused ning foorum
(vt. Tabel 12, lk. 36). Viimasena lisatud lehed „abi” ja „kiire info” sisaldavad endas
kogutud materjalide ülevaadet ning juhendit esmakordsele kasutajale 55.
Tabel 12. Valdkonnad veebilehel
Nr Teema Sisu Kasutatavus Oskuste tase/Ohud/Sisu õigsuse kontrolli
1 Kunstiajalugu a. teooria, kus tood välja olulisema kunstivoolust, kunstnikust;
b. pildikogu (kindlasti pildi nimi, autor, aasta) koos hinnanguga, mida selle pildi juures vaadata;
c. ülesanne, milles tuleb üritada vastavat ajastust järgi joonistada (meeleolu), kopeerida või leida valik sama ajastu fotosid ja neid hinnata püüda;
d. lisateooria, milles
Keskmine kasutatavus ja teemade valik. Ei käi X ega Y grupil üle jõu.
Nõuab kunstialaseid teadmisi, kuid oht on minna raamatu sisu kopeerimisse veebiversiooni.
Kõige lihtsamini õpetatav peatükkide lisamisel.
Peatükkide sisu õigsuse kontrollimisse peab olema kaasatud kunstiala ekspert.
55 Veebilehel www.birgy.tln.edu.ee/kunst
37
lahatakse teemat sügavikuti. Samas ei tohiks teema minna väga kuivaks;
e. väike test, milles on võimalik lugejal oma teadmisi kontrollida või uusi asju juurde õppida;
f. praktiline ülesanne, mis kinnistab teadmisi.
2 Kunstiõpetus ehk praktilised oskused, tehnikad ja materjalid
a. vajadusel vanuseaste: algklass, põhikool, gümnaasium;
b. valdkonna lühiülevaade ja sinu õppetüki kontekst selles;
c. 1 pilt räägib enam kui 1000 sõna;
d. töövahendite kirjeldused, hinnavahemikud ning töövahendite ostmisel, mida tuleb silmas pidada;
e. töövahendite kasutamise kirjeldus (õiged töövõtted);
f. sinu väljapakutud ülesande ning teema kirjeldus;
g. tegevuste järjekord;
h. lõpptulemus ja mida hindad;
i. võimalusel pildid (teed ise ülesande läbi ja fotografeerid või otsid vajalikke foto või videonäiteid).
Kõrge kasutatavus, kõige enam peatükke ning kõige enam vaadatud teema.
Käelises tegevuses kergesti mõistetav valdkond. Samas peatükkide loomisel vajavad katsetajad abi. Materjalide ning tehnikate teemal juhendite loomine nõuab X grupilt enam teadmisi ning puuduks on töövahendite ning võtete pildistamise puudulikkus.
Kontrollsüsteemi võiks olla kaasatud kunstialal tegutsev ekspert.
3 Arvutigraafika a. vajadusel Keskmine Teema on raskesti
38
vanuseaste: algklass, põhikool, gümnaasium;
b. kasutatavate programmide lühiülevaade ja sinu õppetüki kontekst selles;
c. sinu väljapakutud ülesande ning teema kirjeldus;
d. uute käskude ja nuppude informatsioon;
e. tegevuste järjekord;
f. lõpptulemus ja mida hindad;
g. võimalusel pildid;
h. lisainfo.
kasutatavus, vähe teemasid – ala on X ja Y grupile liiga uus ning keeruline.
käsitletav, kuna IKT oskused mängivad siin suurt rolli. Uute programmidega tutvumine iseseisvalt võib käia üle jõu.
Kontrollsüsteemi võiks olla kaasatud pedagoogikat ja IKT tundev ekspert.
4 Programmide ülevaated
a. programmi nimi;
b. programmi autor, link;
c. kellele see programm suunatud on;
d. mida temaga teha saab;
e. millised olid positiivsed elamused;
f. millised miinused programmi kasutamisel ilmnesid;
g. mida teised selle programmi kohta arvanud on.
Keskmine kasutatavus, ülevaadete tegemine on algtasemel – puuduvad vastavad analüüsimise kogemused. Samas annab kõige enam kaasa individuaalsele kui ka grupi arengule, kuna uute programmide ning sellealaste mõtete jagamine aitab kaasa enam uurimisele ja iseseisvale katsetamisele.
Puudub eelnev kogemusprogrammide otsimisel ning katsetamiselt. Kõige enam aeganõudev teema.
Oht on jääda teiste poolt mõistetamatuks, peatüki ülevaatamisse peab olema kaasatud IKT ekspert.
5 Vaatamis- a. siia saab paigutada Kuna avati Ei nõua erilisi
39
väärsused oma meeldejäävaid elamusi reisidelt läbi kunsti ka kultuuri;
b. milliseid kohti tasub külastada ja pildigaleriisid nendest, mida külastatud on;
c. igal maal on oma kultuuripärand ja kunst. Huvitavad kohad, mida vaadata. Jagagem seda teadmist teistega.
lõppjärgus, siis kasutatavus on väga vähene.
oskuseid peale kirjeldamisvõime.
Oht hakata rääkima ainult iseenda kogemusest ning unustada kultuuriline aspekt.
Kontrollsüsteemi ei pea olema kaasatud ekspert.
6 Foorum a. kunst vs. arvuti – integratsiooniteemad;
b. töövahendid – nende kasutamine ja soovitused;
c. programmid – probleemid ja ettepanekud, leiud ;
d. kunstiõpetus koolis – rõõmud ja mured;
e. ostan-müün-vahetan – headest ideedest koostööpakkumisteni.
Kuna avati lõppjärgus, siis kasutatavus on vähene. Samas on ta komuuni loovat ja kokkutoovat
Ei nõua erilisi oskuseid kuna foorumisüsteem on katsetajatele juba tuttav.
Ohtuks on mittekasutatavus ja kommuuni mittetekkimine.
Kontrollsüsteemi ei pea olema kaasatud ekspert.
3.2.2. HALDUSSÜSTEEMI VALIMINE Peale struktuuri loomist tuli teha otsus: kas luua staatiline veebileht; kasutada
olemasolevaid õpisüsteeme või mõnda sisuhaldustarkvara. Otsuseks sai kasutada Mambo
sisuhaldustarkvara, kuna valitud tarkvara võimaldab meelitada kasutajaid infot lisama
ilma suurema koolituseta, erinevate moodulite rohkus, Eestis hea ning areneva
tugisüsteemi56 olemasolu ning mugavused olemasoleva struktuuri ümberkorraldusel.
Kasutajate lihtne liides ja struktuuri muutmise võimalus sai oluliseks nurgakiviks, kuna
süsteemi kasutatavuse arenemisel on ette näha vajadusi sisu ümberkorralduseks.
56 veebilehel http://www.mosest.com
40
3.2.3. VEEBILEHE KASUTATAVUSE TESTIMINE Veebilehe testimise strateegia jagunes kaheks osaks. A-osas, mille kestvus oli kuus kuud,
toimus süsteemi loomine ning kasutajagruppide X ja Y tegevus. B-osas, mille kestvuseks
oli neli kuud, toimus kasutajagrupi Z vaatlused ning analüüs.
Esimesena asusid süsteemi ning kasutusjuhendi mõistetavust testima X-grupp, sest
vestlustest X-grupiga saab kõige paremini ning kvaliteetsema tagaside süsteemis ning
kasutajajuhendis leiduvate vigade kohta. Peale esimesi uuendusi sai võimaluse
süsteemiga tutvuda ekspertgrupp Y. A-osas toimus grupi Z ettevalmistus süsteemi
kasutamiseks ning taus tauuring kui ka süsteemi täiustamine. A-osa annab vastused
süsteemi loogilisuse kui ka kasutatavuse – lihtsuse ning arusaadavuse kohta, kui ka
kasutusagedus annab hinnangu süsteemi varjatud tegeliku vajalikkuse kohta
(vt. Tabel 13, lk. 65).
B-osas pöörasin tähelepanu Z-grupi tegevusele ning arengule. Veebilehe kasutuse
tulemused annavad hinnangu: kas IKT kasutamine ainetunnis on õpilastele sobiv; kas
õpilastel on piisavalt oskuseid hakkama saamiseks; kas IKT kasutamine on õpilaste
oskustes ning mõttemaailmas midagi muutnud paremuse poole (vt. Tabel 14, lk. 65).
Uurides lähemalt 16 õpilase arvamust veebilehe kasutamisest sain hinnangu veebilehe
ülesehitusest ning navigeerimisvõimalustest, ideid erinevateks värvilahendusteks ning
uuteks arengusuundadeks, mille kohta õpilased sooviksid lisateadmisi saada kunstialasest
õpiportaalist (vt. Tabel 15, lk. 66). Tulemused üllatasid meeldivalt, kuna veebilehe
hindamisega tegelesid aktiivselt ka kunsti vastu mitte nii huvi tundvad õpilased.
3.3. VEEBILEHE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE EHK EVALVATSIOON Veebilehe tulemus likkust saab hinnata kahe sihtrühma kasutatavuse järgi. X- ja Y-grupp
annavad meile teada, kas õpetajad hakkavad seda süsteemi kasutama ning millistel
põhjustel nad seda teevad või ei tee. Tagasis ide ankeetide tulemusel X-grupp näeb
motivatsiooni veebilehe kasutamisel, kui viimast uuendatakse piisavalt sagedasti ja seal
käib palju sama ala inimesi. Y-grupile on oluline materjalide kvaliteetsus ning otsene
41
kasutegur õppeaines. 5/6 ankeedile vastanutest soovib, et selline süsteem oleks pigem
avatud kui suletud (vt. Tekst 3, lk. 77).
Õpilaste (Z grupp) vastused annavad meile hinnagu arvuti kasutusele enne ja peale IKT
kasutuselevõttu ainetundides (vt. Graafikud 6-9, lk. 71-74). Tulemustest selgub, et
suhtumine kaasaegsetesse töövahenditesse ainetunnis on 90%-l positiivne ja ainult 3%-l
negatiivne.
Õpetaja peaks tegema IKT kasutamisest ainetunnis järeldused:
• kas õpikvaliteet on kasvanud;
• kas saad õpilasd saavad õpetajalt piisavalt abi;
• mis on muutunud seoses kunsti õppimisega IKT-abiga;
• kas õpilased saavad uute süsteemide kasutamisega hakkama.
Evalvatsiooni saab jälgida läbi veebilehe statistika. Statistilised andmed esimese 6 kuu
jooksul näitavad (peatükkide loomise etapp), et grupp X ja Y külastamise sagedus on
72 korda inimese kohta. X-grupp esitas veebilehele 46 ja grupp Y 12 ning magistritöö
tegija samuti 46 peatükki, mis välja arvutatult teeb iga 14 vaatluse kohta ühe peatüki
(vt. Tekst 4, lk. 79).
Tulemused, õpilaste vaatlustest, on esialgu tunnikesksed ning ülevaatlikud (testiti 3 klassi
õpilasi, kokku 6 tunnis), kuna õpilasi kaasati hindamisprotsessi veebilehe kasutatavuse
(struktuur ja info arusaadavus), värvivaliku soovitamise osas. Iga süsteemi juurutamine
õppeprotsessi on seotud järjepidevuse ja otsese vajadusega, mida jälgib ja tekitab õpetaja.
Õpilaste kodutööna tehtud tagasiside on toodud ära peatükis 3.2.3 lk. 40. Tänu meie
praegusele koolisüsteemile, mis ei toeta alati õpilaste aktiivsust ning iseseisvat arengut
ning leiutamist, ei ole paaritunnisest veebilehe kasutamisest saadud kasutegur märgatava
suurusega, kuid ta ei ole ka olematu. Esimene samm on tehtud, nüüd tuleb vaid julgemalt
astuma hakata.
42
4. ÕPIKESKKONNA PROTOTÜÜBI EHITAMINE
Õpikeskkond on loodud läbi Mambo sisaldussüsteemi erinevate moodulite ning asub
aadressil www.birgy.tln.edu.ee/kunst. Olenevalt kasutajatele antud õigusest saavad osad
materjali lisada, teised muuta ning kolmandad ümber struktureerida ning kõik veebilehel
viibijad saavad loodud peatükke lugeda.
Graafilises liideses on võimalik valida mitmete kujundustoorikute vahel. Esialgu teeb
kujundusalase toorikuvaliku veebihooldaja. Tulevikus saab aga iga kasutaja valida endale
ise oma kujunduse ning olenevalt aastaajast ning pühadest on võimalik samamoodi
veebileht oma meeleolu järgi sättida.
4.1. SISUHALDUSE JA VAHENDITE KASUTAMINE
Mambo on loodud GPL57 baasil. Veebiportaalis on kasutatud seega tasuta tarkvara ning
ta on vabalt arendatav. Mambo sisuhaldus koosneb standardpaketist ning sinna hiljem
lisatavatest moodulitest. Algselt on kaasas 19 moodulit, mis katavad üldisema veebilehe
kasutusvaldkonna saab aga luua foorumi, pildigalerii, külalisteraamatu ning palju muud.
Veebilehe hooldamisele on seotud tingimused serverile, mis vastavad üldistele levinud
tingimustele ja seetõttu on seda sisuhaldust võimalik enamikesse serverites kasutada
(Mis on Mambo, 2004).
4.1.1. SÜSTEEMI ÜLESEHITAMINE Mambo portaali administreerimine toimub läbi moodulite. Graafilises
administreerimisliideses saab „uudisteks“ nimetatud osas luua järgmise ülesehitusega
sisulehti: sektsioon – kategooria - ühik (vt. Joonis 1, lk. 43).
57 GNU General Publik Licence, veebilehel http://www.gnu.org/copyleft/gpl.html
43
Joonis 1. Veebilehe struktuur
Avaldatud sektsioonid ning kategooriad muutuvad kergesti kättesaadavaks alles siis kui
veebilehe hooldaja lisab nad näiteks pea- või kasutaja menüüsse. Kui ülemisel tasandil
puudub avalikustamine, siis alumisi tasandeid ei saa vaatajale nähtavaks teha.
Teisi mooduleid saab kuvada ning mitte kuvada erinevates asukohtades: vasakul,
paremal, all jne. Kui soovitakse lisada Mambosse uue mooduli, siis tuleb ta eelnevalt
installeerida (vt. Pilt 1, lk. 83).
Mambo kasutajaskond jaguneb kaheks. A-kasutajad pääsevad veebilehele ligi läbi
graafilise kasutajaliidese ja neid nimetatakse avalik kasutaja (public), toimetaja (editor) ja
avaldaja või kirjastaja (publisher). B-kasutajad omavad enam õigusi ja neil on võimalus
kasutada selleks administreerimisliidest ning neid nimetatakse ülevaataja (manager),
haldur (admin) ja peahaldur (superadmin) (Access control, 2005).
Kunstiõpetuse õpikeskkonnas on praeguseni kasutaud nelja tüüpi õigustega kasutajaid:
avalik kasutaja, toimetaja, avaldaja ning peahaldur (vt. Pilt 2, lk. 84). Seda seetõttu, et
süsteem on veel noor ja vähe kasutud. Tulevikus kui kasutajaskond laieneb, siis on
mõttekas jagada, halduri ning ülevaataja, kohustusi süsteemi arendusgrupile.
44
4.1.2. SÜSTEEMI ÜLEVALHOIDMINE Õpikeskkonna tüüpilisemad halduri kohustused on luua uusi kasutajaid ning leida uusi
võimalusi ja uusi lahendusi vajalike moodulite näo. Toimetaja ja avaldaja õigused
erinevad sellepoolest, et toimetaja saab süsteemi ainult materjali lisada ning need lähevad
ülevaatamiseks avaldajatele, kes kontrollivad sisu korrektsust, muudavad kui ka
täiendavad vajadusel sõnastust ja viidatud linke. Praeguses süsteemis on kasutatud
jagunemist kunstiõpetuse oskuste ja teadmiste alusel. Toimetajad on kõik TLÜ tudengid
ning avaldajad kogemustega kunstiõpetajad. Sellega on püütud vältida olukorda, kus
veebilehele satuvad ebakvaliteetsed materjalid ning kontrollimata andmed
(vt. Graafik 10, lk. 74).
4.1.3. KASUTAJALIIDES Iga süsteemi kasutamise populaarsus sõltub tema lihtsuses. Toimetajad ja avaldajad
teevad tööd graafilises kasutajaliideses, mis on üles ehitatud peatükkide lisamisega.
Peatüki loomine toimub veebieditoris, mille standard on WYSIWYG, ja on sarnane
tekstitöötlusprogrammiga (vt. Pilt 3, lk. 85). Samamoodi saab sisse loginud kasutaja
sisestada oma mõtteid ja ideid foorumis, mis on Mambo üks lisamoodulitest.
4.1.4. ÜLDINE HALDAMINE Veebilehe hooldajale on oluline saada infot tema süsteemi kasutatavuse kohta. Selleks on
Mambos sisse ehitatud statistikamootori osa, millest leiab mitmekülgset informatsiooni
nagu „millist brauserit kasutavad veebilehe külastajad?” (vt. Pilt 4, lk. 85).
Veebilehe standardpaketis ning internetis on võimalik valida väga mitmekülgsete
kujundusvõimluste vahel, siis teistest erineda tahtjad peavad oma mure lahendama ühel
kahest viisist: esimene võimalus on tutvuda Eesti Mambokommuuni veebilehel asuva
disaini generaatoriga, mis võimaldab luua täiesti omanäolise stiililahendusega veebileht;
teine võimalus muuta olemasoleva malli PHP 58-faile ning olemasolevaid pilte.
58 üldlevinud skriptimise keel, mis on sobilik veebilehtede loomiseks
45
Kasutajatega on võimalik veebisüsteemis suhelda läb i masspostituse. Kasutajate
arvamuse teadasaamiseks saab kasutada küsimustike59 võimalusi ning tähelepanu
köitmiseks kuvada välkuudiseid 60. Sisse on ehitatud RSS61 tugi, mis võimaldab
veebilehtedel üksteisega uudistepealkirju ning lugusid vahetada. Samamoodi on võimalik
tõmmata uudistepealkirjad oma arvutisse62 ning alles siis lehte sirvida kui lugu meile
meeldib.
Uued kasutajad saavad tutvuda veebilehel süsteemi kasutusjuhendi ning õppevideotega,
mida vaadates saavad nad teha kohe otsuse, kas neile pakutu sobib, või on see nende
jaoks keeluline. Tulemused süsteemi kasutamisel tõestavad siiski vastupidist
(vt. Tekst 3, lk. 77). Samuti saab Kunstiõpetuse õpikeskkonnaga tutvuda (failid ja
ekraanipildid) ning vajadusel ka taastada lisasse paigutatud CD- lt (vt. CD, 1-3).
4.1.5. MAMBO VERSIOONIDE UUENDUSED Praegu kasutatakse õpikeskkonna mootorina stabiilset Mambo versiooni 4.5.-1.0-9, mille
eeliseks on kergesti omandatava administreerimisliides ja vigadekindlus. Viimane
avalikustatud versioon on 4.5.2., kus uuendusena saab määrata igale lehele oma
kujunduse. Samuti on muudetud administreerimisliideses lühivalikutega mitmed asjad
lihtsamalt kättesaadavamaks, kuid algaja kohta on seda infot esimesel lehel natuke liiga
palju. Mugavuseks on aga jällegi see, et menüüdes on eraldatud administreerimist ning
kasutajaid puudutavad moodulid (Mambo 4.0. – 5.0. Roadmap, 2005).
4.2. KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKONNA KRIITIKA HEADE IKT OSKUSTEGA KASUTAJATE POOLT Õpikeskkonda hinnati esimeses kasutatavuse testimise faasis kolme brauseriga: IE 663,
Opera64 ja Firefox65. Veebilehe kujunduse juures oli probleeme vaadatavusega (erinevad
59 inglise k. „poll“ 60 inglise k. “newsflash“ 61 inglise k. „Really Simple Syndication” veebiviide http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 62 veebilehel http://kika.trip.ee/rss/kkk 63 veebisirvija http://www.microsoft.com/windows/ie/default.mspx 64 veebisirvija http://www.opera.com 65 veebisirvija http://www.mozilla.org
46
sirvijad näitasid veebilehte erinevalt), mis näitas kätte vead CSS 66- ja HTML-koodis. IE
ja muude brauseritega vaadates ilmnesid pisivead teksti suuruse muutumises ning
mittemuutumises, linkide asukohas (vt. Pildid 5-7, lk. 86-88), mille põhjuseks oli jällegi
CSS, kus kirja suurus oli vahel määratud % või siis pikselitega. Soovitusi anti
menüülinkide suuruse ja rasvasuse osas kui ka ülemiste ning alumiste veeriste
muutmiseks. Samuti heideti ette veebilehe optimiseerimist 800*600 750px, mis uute ja
suurte monitoridega teeb veebilehe väga väikeseks ning selline optimeerimine ei pidavat
olema innovaatiline ka W3C-standardite loojate67 järgi.
Süsteemi ja mugavuse kriteeriumitest anti positiivne hinnang veebilehe loogilises
ülesehituses. Samas aga otsingumootor ei töötanud nagu vaja. Põhjuseks oli kasutajate
vähene instrueerimine metaandmete vahelehe kasutamisel, kui loodi peatükke.
Otsingumootor, mis kasutab Google68 mootorit, töötab aga just metaandmete põhjal. See
tekitas kohe vajaduse täiustada kasutusjuhendit. Foorumi tarkvara SimpelBoard sai
samuti kasutatavuselt hea hinnangu – lihtne ja arusaadav (vt. Tekst 5, lk. 80).
Praeguseks on ilmsed iluvead kõrvaldatud. Süsteem ootab samuti üleviimist
4.5.2. versioonile ning uuenduste teostamist, millest on juttu järgmises peatükis.
4.3. TULEVIK Iga veebilehte luuakse ideega, et seda hakatakse kasutama. Kuna kunstiõpetuse
õpikeskkonda on kogutud kokku üle 100 peatüki, siis alguse kohta on see piisav, et tekiks
ja säiliks esialgne kasutajaskond. Veebilehe testimise tulemused on olnud juba vähese
ajaga positiivsed, mis näitab, et ollakse õigel teel.
Veebilehe esialgne süsteem lähiaastatel jääb kolme astmeliseks:
• algaja tase - süsteemi vaatleja (infot otsiv õpetaja/õpilane);
• kesktase – süsteemi peatükkide lisaja ning avalikustaja (tudengid/õpetajad):
66 stiililehed e.inglise k. „Cascading Style Sheets” 67 veebilehel http://www.w3.org 68 veebilehel www.google.com
47
• kõrgtase – süsteemi hooldajad, eksperdid (pädevad IKT-alal, kunstiõpetuses ning
pedagoogikas).
Tegevusplaan selleks näeb ette koostööd Kunstihariduse Ühinguga, kellega käivad
läbirääkimised ressursside ning innovatiivsete inimeste oskuste ja aja jagamises
(Mäemat, 2005).
Lahendused ning uuenduste eesmärgid:
• olemasolevate kommuunide sidumine aitab kaasa uute õppematerjalide loojate
leid misel/koolitamisel;
• olemasolevate veebilehtede sidumine toob ja kinnistab veebilehele enam
kasutajaid ning kaasarääkijaid;
• kunstiõpetuse abiveebi lisanduvad uued valdkonnad:
o infonurk kursuste, loengute ning konkursside kohta;
o info koostöövõimaluste kohta nii Eesti kui ka rahvusvahelistel tasandil;
• uute peatükkide, testide loomine läbi konkreetsete ainetundide (fotod, videod);
• peatükkide kontrollmehhanismi käivitamine täies mahus (avaldatakse ainult
kvaliteetsed materjalid);
• kujundustoorikute valik igale maitsele võimaldab kohandada veebileht
hetkemeeleolule;
• olemasolevate materjalide ülevaatamine ning metoodiliselt täiustamine;
• Creative Commons69 litsentsi õiguste lisamine laseb õpetajatel üksteisega
materjale paindlikumalt jagada (Põldoja, 2005);
• Mitmekeelne info veebilehel aitab kaasa rahvusvahelistes projektides osalemisele
ning kontaktide loomisele;
• Eestis elavate laste joonistuste ning piltide galerii aitab kaasa nii laste
nüüdiskunsti tutvustamisele Eesti kui ka välismaal.
69 Veebilehel www.creativecommons.org
48
5. PROTOTÜÜBI KASUTAMINE
Otsene veebilehe kasutusvaldkond on senini olnud TLÜ tudengite loeng Arvuti
kunstididaktika. Teine sihtgrupp on tegevkunstiõpetajad ning õpilased. Prototüüp sisaldab
endas tunnikonspekte, programmide ülevaateid, mis innutavad kasutajaid ise uurima ja
katsetama. Foorum lisab võimaluse üksteisega probleeme arutada. Toimima hakkab
õpikeskkond aga alles läbi aktiivõppe.
5.1. METOODIKA Kunstiõpetuses arvutiklassis on võimalik kasutada erinevaid metoodikaid ning siduda
neid olemasolevate aktiivõppe meetoditega nagu diskussioon ja rühmatöö. Arvutikasutus
vastavas õppeprotsessis on lisavõimaluseks kuid kindlasti mitte eesmärgiks.
Grupitöö meetod – iga inimene grupis õpib juurde või täiustab erinevaid oskuseid.
Grupi liider juhib tööd, spetsialistid tegutsevad programmi ja tehnikaga, esinejad
viimistlevad esinemisoskuseid, stsenaristid kirjutavad valmis materjali ning
kujundajad/illustraatorid valivad fotod ning joonised. Õpitakse enda ja teiste tööde
analüüsimist, materjali kokkuvõtmist ning esitamist ning teiste esitus te kuulamist.
Klassi meetod – klassis õpivad kõik käsitsema kõiki vahendeid ja materjale. Valitakse
välja parimad oma alal ja sooritatakse videoülesvõte ning hiljem töötlus. Kes ei ole olnud
nii edukad saavad osaleda publikuna klipis kui läbi viia analüüs peale klipi valmimist.
Õpitakse läbi vaatluse ja hilisema diskussiooni.
Iseseisev meetod – iga õpilane on oma projekti juht. Õpetaja tutvustab materjale ja jagab
igale õpilasele ülesande. Õpilane leiab endale aja luua stsenaarium, filmimiseks ja
töötluseks. Parimad tööd esitatakse kõigile. Õpitakse iseseisvalt teadmisi omandama, oma
tegevust analüüsima, tegema kokkuleppeid teistega.
Õpetaja meetod 1 – õpetaja esineb. Tema tööd võtab üles väljastpoolt kohale kutsutud
inimene. Hilisemalt lõigatakse klipp kokku ja esitatakse õpilastele aruteluks. Õpitakse
läbi väitluse, mida õpetaja esitatud klipp peaks esile kutsuma.
Õpetaja meetod 2 – õpetaja juhib klassisisest projekti. Õpilased osalevad nii filmimises
49
kui ka kõiges muus kuid õpetaja on keskne tegelane. Küsimuste esitamise meetod
võimaldab õpilastel teada saada, miks üks või teine asi just nii toimib. Probleemülesande
lahendamine toimub läbi erinevate ülesannete ning lahendusteede väljatöötamisega.
Osaline meetod erinevate klassidega – erinevad klassid osalevad erinevates klipi
valmimise osades. Üks koostab stsenaariumi, teised esinevad, kolmandad filmivad jne.
Tulemusel toimub suur konverents, kus iga klass saab rääkida oma arengust ja vaadatakse
lõpptulemust ja leitakse sealt uusi väljakutseid. Sobivad kõ ik aktiivõppe meetodid
(Grupitöö tulemus, 2004).
5.2. PROTOTÜÜBI PEATÜKKI KASUTAMINE AINETUNNIS Kunstiõpetuse abiportaalis on loodud 4 tüüpi info lisamise võimalust: õppetükk,
programmi ülevaade, foorum ning veebipäevik (vt. Pildid 8-11, lk. 89-91). Millist infot
ühe või teise teema alla lisada ning soovitused on välja toodud peatükis 3.2.1. lk. 36.
Peatüki kasutamine õppetunnis oleneb õpetajast ning tema valitud metoodikast. Loov
õpetaja suudab hallata klassis toimuvat ning suudab anda õpilastele iseseisvaid
ülesandeid ja seada eesmärke, mis on sobivad just sellele õpilasele. Esialgu sobivad
prototüübis kokku kogutud peatükid ideematerjaliks kunstiõpetajatele, mida üldse teha on
võimalik. Tulevikus aga tuleb pöörata enam tähelepanu peatükis 4.3. lk. 46 välja toodud
eesmärkide saavutamisele.
Kuna veebilehel olemasolev materjal on siiski lisamaterjal tunnis õpitavale, ei tohiks
tekkida ühelgi õpetajale väärarusaama, et veebileht teeb tema eest töö ära, küll aga võib
veebileht ja peatükid tema elu lihtsustada ning aega kokku hoida materjalide otsimise
ning ideede kogumise osas, mis on alati olnud kunstiõpetuse õpikeskkonna loomise
eesmärk.
50
KOKKUVÕTE Arvutikoolitust läbinud õpetajate hulk on viimasel aastatel kasvanud üle poole –
linnakoolis töötavatest õpetajatest on läbinud 100% ja maakoolis 85% arvuti algkoolituse
ning täiendkoolitustel osalemise on 58%. Samuti saadakse kogemusi kolleegide tunde
vaadates või abil tunde läbi viies (Tiiger Luubis, 2004).
Õpiprogrammide loomist süstematiseeritult on Eestis loodud alates 1997. aastast tänu
Tiigrihüpe programmile. Kunstiõpetuse õppematerjale on võrreldes loodusainete ning
keeltega vähe – seda nii CD- l, veebilehtede näol kui ka töölehtede poolest, mida õpetajad
ise on teistega jaganud. Samuti on arvutikasutus ainetundides on populaarsem reaal- ning
loodusainetes. Kuidas kool võtab omaks kaasaegsete töövahendite kasutamise omaks
sõltub aktiivsetest õpetajatest ning kooli juhtkonna otsustest. Kui otsus on jaatav, siis
hakkavad kooli õppetöö korralduses toimuma mitmed muutused nagu õppetöö
diferentseerumine nii sisulises kui ajalises mõttes, millest on juttu 2. peatükis lk. 21.
Eestis kasvab arvutite kasutamine ainetunnis, kuigi materiaalne pool võiks olla alati
parem.
Igasuguste uute vahendite ja meetodite kasutuselevõtt vajab kindlat ja selget strateegiat.
Kui strateegia on hägune ning ei ole järjepidev, siis tagasilöögid ning arusaamatused
nurjavad head ideed ja plaanid. Arvutikasutus annab õpilastele eelised paremaks
mõistmiseks, oskused analüüsida, lubab tegeleda mitmete ülesannetega samaaegselt ning
võimaluse ise otsustada ning arengut paremini mõjutada. Õpetaja töö muutub pigem
juhendamiseks ja abistamiseks. Õpetajad, kes on asunud oma töös arvutit kasutama,
leiavad, et pigem on see nende tööd vähendanud ja mitmekesistanud, kuid koolitusi ja
teadmisi võib ikkagi veel vahel vajaka jääda.
Kunstiõpetuses aitab arvuti kasvatada loovust, tutvuda erinevate kunstnike töödega ning
kultuuridega. Peale selle on tehtud töid ning mõtteid võimalik vahendada läbi
veebilehtede ja jututubade ka teiste huvilistega - võimalus esitada oma töid ning neid
analüüsida ja saada sellele ka vastukaja, mis on arendav igale õpilasele. Tavaline
kunstitund on tihtipeale liiga käelise tegevuse arendamise keskne. Teisalt liialt arvutite
kasutust kunstitunnis ei saa samuti soovitada, kuna sellega võib kaduda huvi kunstitunnilt
51
pigem ainult arvutialase tegevuse vastu.
Õpilaste vaatenurk arvutikasutusele kunstitunnis on pigem positiivne ning see kasvab,
mida enam ja oskuslikumalt õpetaja seob seda oma aines kasutatavate aktiivõppe
meetoditega – rühmatöö, diskussioon jne. mis õpatavad last ise otsima ning lahendusi
nuputama. Arvuti ja internet võimaldavad õpilasel ise otsida vajalikku infot oma
probleemi lahendamiseks, õpetaja abi kasutatakse kvaliteetsete ja ebakvaliteetsete
materjalide äratundmisel ning uute uurimisülesannete valimisel.
Kaks tuntuimat kunstiõpetuse õpisüsteemi veebis on Indrek Kuuse loodud Väike
kunstiajalugu ja Sally Stuudio Kunstikeskus. Eestis võrreldes välismaaga, kasutatakse
arvutit ainetunnis ning teadusealaseid veebilehti vähem, seda pärsivad tehniliste
võimaluste nappus kui ka vajalike eestikeelsete veebilehtede vähesus.
Eestis on võimalik õpetajatel omaalgatuslikult luua õpikeskkondi mitmeti: kujundada ise
veebileht HTML-keeles, kasutada sisuhalduseid või suuremate õpisüsteemide vahendeid
(VIKO, IVA, WebCT). Erinevad süsteemid sobivad erinevate eesmärkidega ning igaüks
peaks leidma endale sobivaima lahenduse. Endaloodud veebi eeliseks on võimalus
kasutada just vastava õppeaine juures vajalikke mooduleid – video, heli, reaalajas
suhtlemine jne. Süsteem peaks olema kasutajale piisavalt lihtne, et selle õppimine ei
võtaks kaua aega. Kui süsteemi kasutama õppimine ning materjalide lisamine on liiga
keeruline, siis paratamatult ei teki õpisüsteemi juurde toetavat kommuuni.
Kunstiõpetuse aines õpikeskkonna loomine on lahenduseks nii koolides tegutsevatele
aineõpetajatele kui ka ülikoolis alles õppivatele tudengitele. Soovitakse veebilehte, kus
on võimalik materjale üksteisega jagada, omavahel suhelda ning mõtteid vahetada,
pakkuda lisalugemist ning uurimist õpilastele ning, et süsteem oleks avatud kõigile. Ühel
nõul ollakse ka oma IKT-alaste oskuste kesise taseme tunnistamises, väljaõppe vähesuses
kui ka koolides oleva tehnikapargi kättesaamatuses või halva olukorraga. Siiski
vaadatakse tulevikku poole heameelega, sest mitmed õpetajad näitavad teed oma
julgusega tegutseda IKT vallas ning kutsuvad ka teisi osalema enda loodud projektides
ning ka koolituste arv kunstiõpetajale IKT-vallas on kasvamas.
Õpikeskkonna loomise strateegia kunstiõpetuses (siinses magistritöös) sisaldab endas
vajaliku sisuhalduse valimist, kasutajate vaatlusi kui ka süsteemi uuendamist olenevalt
52
vaatluste tulemustest. Veebilehe süsteem jaguneb peatükkideks ja foorumiks. Peatükke
on võimalik luua kunstiajaloo, kunstiõpetuse, arvutigraafika, programmide ülevaadete
ning vaatamisväärsuste kategooriates. Õpikeskkonna prototüübi ülevalhoidmiseks on
loodud 4 liiki kasutajaid (vaatleja, lisaja, muutja, hooldaja), mis tagasid esialgu piisava
järjepidevuse materjalide esitamisel testperioodil kui ka kontrolli õppematerjalide sisu
kvaliteedi osas.
Veebilehe prototüübi kasutamisel saadud tulemused on positiivsed ning annavad
kindluse, et tegeletakse „õige asjaga“. Kasvas õp ikvaliteet, õpetajad said enam abi kui ka
iseseisvalt tegutsedes, probleeme süsteemi kasutamisega ei tekkinud. Samamoodi oli
veebilehele peatükkide loomine enamasti arusaadav ning õpitav kõigile süsteemi
kasutajatele olenemata nende IKT-alastest oskuse tasemest.
Tulevikku jääb prototüübi sidumine Kunstihariduse Ühingu veebilehega, sisuhalduse
uuendamine, uued kujundustoorikud, vajalike infonurkade loomine, kasutajate koolitused
ning erinevate moodulite katsetamine nagu videoülekanded jms. Nii õpilaste kui ka
õpetajate meelest peaks tulevikus veebilehele lisanduma infonurk näituste ning
konkursside jaoks, millest on juttu 4.3. peatükis lk. 46.
53
KASUTATUD KIRJANDUS
21. Sajandi hariduse memo http://www.hm.ee/uus/hm/client/download.php?id=1318
(loetud 14.02.05)
Access control
http://help.mamboserver.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemi
d=60 (loetud 15.03.05)
Adams, S., Powel, M. J. (1995). Building an Understanding of Constructivism.
Classroom Compass 1, Nr. 3
Angeli C. (2004). Transforming a teacher education method course through technology:
e? ects on preservice teacher’s technology competency. Computers &Education
(artikkel ilmumisel)
Aviram A. (2000). From „Computers in the Classroom“ to mindful radical adaptation by
education systems to the emerging cyber culture.
Journal of Educational Change 1, 331-52
Brinck T., Gergle D., Wood S.D. (2002). Usability for the Web: Designing Web Sites
that Work. US: Morgan Kaufmann Publishers. ISBN L-55860-656-0
Brooks D., Nolan D., Gallagher S. (2003). Automated Testing Journal of Science.
Education and Technology 12, Nr. 2
Buehl D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. US: International Reading
Association. ISBN 9985-9278-9-3
Buersk J., Malmstrom T., Peppers E. (2003). Learning environments and learning styles.
Learning Enviroments Research 6, 137-155
Campo M. jt. (2005). ‘‘Computer, please, tell me what I have to do ...’’: an approach
to agent-aided application composition. The Journal of Systems and Software
nr. 74, 55-64
Crippen K, (2003). Rethinking Course Assessment: Creating Accountability With Web-
Based Tools. Journal of Science Education and Technology 12, Nr. 4
54
Florea A. (1999). An Agent-based Collaborative Learning System The 7th International
Conference on. Computers in Education 4-7, 161-164.
Greec, C. (1997). Copy-cat crimes. In Rasmussen. Censorship. CA: Salem Press.
http://www.criminology.fsu.edu/crimtheory/learning.htm (loetud 22.02.05)
Grupitöö tulemus IFMM02 Viilup, P. loengus, 3.10.04 (Autori märkmed)
Harper K. jt. (2004). Distance learning, virtual classrooms, and teaching pedagogy in the
Internet environment. Technology in Society (artikkel ilmumisel)
Hering J. Increase Your Results With Creative Pretesting
http://www.clickz.com/experts/media/agency_strat/article.php/3389131 (loetud 28.02.05)
Hyun E. (2005). A study of 5-to 6-year-old children peer dynamics and dialectical
learning in a computer-based technology-rich classroom environment. Computers
&Education 44, 69 –91
Jedeskog G., Nissen J. (2004). ICT in the Classroom: Is Doing More Important than
Knowing? Education and Information Technologies 9:1, 37–45
Kabassi K., Virvou M. (2004). Personalised adult e-training on computer use based on
multiple attribute decision making. Interacting with Computers 16, 115–132
Klaas E. Tulise vaidluse asemel loid arutlus
http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=3508&issue=173 (loetud 27.02.05)
Knezek G., Christensen R. (2002). Impact of New Information Technologies on Teachers
and Students. Education and Information Technologies 7:4, 369–376
Kunstikeskuse arutelu http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_mang2.html
(loetud 27.02.05)
Kunstiõpetuse 10 käsku http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_10kasku.htm
(loetud 27.02.05)
Mambo 4.5-5.0 Roadmap
http://mamboserver.com/menu/Mambo_4.5_and_5.0_Roadmap/ (loetud 7.03.05)
Metoodiliste õppematerjalide konkurss "Virtuaalne õppetund", Tiigrihüppe SA-Microsoft
koostööprojekt http://www.koolielu.ee/pages.php/011007,12638 (loetud 3.02.05)
55
Mis on mambo sisuhaldussüsteem?
http://www.mosest.com/index.php?option=com_content&task=category§ionid=7&id
=80&Itemid=100 (loetud 24.03.04)
Mäemat, J. Kunstiõpetuse abisüsteemi sidumine Kunstihariduse Ühingu veebilehega.
Birgy Lorenz 12.03.05 Eesti Vabariik (Autori intervjuu)
Nachimias R. jt. (2004). Factors Involved in the Implementation of Pedagogical
Innovations Using Technology. Education and Information Technologies 9:3, 291–308
Pahl C. (2003). Managing evolution and change in web-based teaching and learning
environments. Computers &Education 40, 99 –114
Pelgulinna Gümnaasiumi arengukava 2005-2007
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/failid/Arengukava_17_12.doc (loetud 16.02.05)
Phare ISE kronoloogia 1997 http://www.ise.ee/kronoloogia/1997/index.html
(loetud 16.11.04)
PhpNuke portaalist viidatud Äripäeva artikkel,
http://www.phpnuke.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=271
(loetud 28.02.05)
Põldoja, H. (2005) Creative Commons: jagatud tarkus . Õpetajate Leht 15
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/15.04.05/tekstid/peamearu/1.html (loetud 30.04.05)
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 25.01.02 määrus 56
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 (loetud 13.01.05)
Rafaeli S. jt. (2004). QSIA –a Web-based environment for learning, assessing and
knowledge sharing in communities. Computers &Education 43, 273–289
Siim, E. Kas hea haridus on hea haridus?
http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/Apr19/artikkel5.html (loetud 1.04.05)
Soon, K. CD-l Tiigrihüppe tarkvara saabumine Pelgulinna Gümnaasiumisse. Birgy
Lorenz 9.02.2005 Eesti Vabariik (Autori intervjuu)
Stefansson G. (2004). The tutor-web: An educational system for classroom presentation,
evaluation and self-study. Computers &Education 43, 315–343
56
Strijbos J.W., Martens R.L., Jochems (2004). W.M.G. Designing for interaction: Six
steps to design computer-supported group-based learning.
Computers&Education 42, 403-424
Tallinna munitsipaalkoolide infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2002-2006
20.06.02 määrus 44
http://www.haridus.ee/uploads/files/tallinna_munitsipaalkoolide_infotehnoloogilise_kesk
konna_arengukava_2002__2006.rtf (loetud 15.01.04)
Tiiger Luubis 2004 - uurimus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast Eesti koolides
http://www.tiigrihype.ee/publikatsioonid/tiiger_luubis_2004/index.html (loetud 26.02.05)
Tiigrihüpe Pluss, IKT Eesti koolis 2001-2005 arengukava
http://www.tiigrihype.ee/tiiger_pluss/strateegia.html (loetud 25.12.04)
Tiigrihüppe SA ajalugu 1996 http://www.tiigrihype.ee/tiiger_programm/ajalugu.php,
(loetud 20.10.04)
Valk A. Ruul K., Laanpere M. (2002). E-ülikool täna ja tulevikus, AjaA Online 6
http://deepthought.ttu.ee/aa/modules.php?name=News&file=article&sid=245
(loetud 17.01.05)
Valminud õpitarkvasa Tiigrihüppe SA 2004-2005
http://www.tiigrihype.ee/projekt/valmis_opi.php (loetud 12.02.05)
Veebieditori võimalused
http://www.3w.ee/ index.php?option=content&task=view&id=11&Itemid=36
(loetud 21.03.05)
Weigold M., Treise D. (1997). Attracting teen surfers to science Web sites.
Public Understand. Sci. 13, 229–248
Zope, What is Zope? http://www.zope.org/WhatIsZope (loetud 28.02.05)
Õppekava arendus, Kunstide valdkonna seletuskiri
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=41431/kunstid_seletus
kiri.pdf (loetud 23.01.05)
Yahoo Groups, What is Yahoo http://help.yahoo.com/help/us/groups/groups-01.html
(loetud 28.02.05)
57
LISADE LOETELU Joonis
1. Mambo sisuhalduse „uudiste“ sektsiooni ülesehitus (tekstis)
Tabelid lk. 60-66
1. Osalejate arv Pelgulinna Gümnaasiumis täiendkoolitustel erinevates koolitusliikides
2003. ja 2004. aastal
2. Pelgulinna Gümnaasiumi koolisiseste IKT koolitustest osavõtjate arvud ja
koolitusliigid
3. Millistest tundides Pelgulinna Gümnaasiumis kasutatakse arvutit
4. Intervjuu 5 õpilasega 8.-11. klassist kunstiõpetusest 2005 märts
5. Võrdlustabel - Tiigrihüppe valminud õpitarkvara koolidele alates 2004 aastast
6. Võrdlustabel Pelgulinna Gümnaasiumis leiduvatest elektroonilisest õpitarkvarast
7. Õppematerjalide ühikud Koolielu.ee
8. Õpisüsteemid Eestis (tekstis)
9. Erinevaid Eesti e-projekte, millest õppida õpisüsteemi loomisel
10. Sisuhaldussüsteemide võrdlus (tekstis)
11. Veebilehe kasutajate kasutajatsenaariumid (tekstis)
12. Veebilehe struktuuri jagunemine erinevateks valdkondadeks (tekstis)
13. 6 kuu graafik õpisüsteemi arendamises X ja Y grupp
14. 4 kuu graafik Z grupi testimises
15. 16 õpilase hinnang kunstiõpetaja abiportaali kasutamisest
Graafikud lk. 67-74
1. Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003/2005 võrdlus
2. Kunstitöö ühe sooritamine arvutis on 2003/2005 võrdlus
58
3. Mis juhtuks siis kui kõik tunnis toimuksid arvutiklassis? 2003/2005
4. Õpetajate töö- ja arvutikogemus Pelgulinna Gümnaasiumis 2005
5. Milleks kasutad (õpetajad) arvutit oma töös (Pelgulinna Gümnaasium) 2005
6. Kas arvutikasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju 2005
7. Kas viimastel aastatel on läinud tänu IKT kasutuselevõtuga ainetunnid igavamaks või
huvitavamaks 2005
8. Kas kasutad arvutit ka kodutööde tegemisel 2005
9. Kas kasutada arvutit peale tunde ka kunstialases tegevuses 2005
10. Õpisüsteemi kasutajate jaotumine testversioonis
Tekstid lk. 75-82
1. Milliseid muutused toimusid peale IKT kasutuselevõttu Iisraeli koolides?
2. Ankeetküsitluse tulemused õpetajale 2005
3. Tudengite ja õpetajate ootused ning kartused seoses Abisüsteemi veebilehega
4. Veebilehe 6 kuu statistika
5. Veebilehe kriitika
Pildid lk. 83-91
1. Mooduli installeerimine
2. Kasutajate lisamine
3. Uudise lisamise vaade
4. Statistikamootor
5. Internet Exploreri vaade
6. Opera vaade
7. Firefox vaade
8. Õppetükk
9. Programmi ülevaade
59
10. Foorum
11. Reisikirjeldused (veebipäeviku või pildigalerii stiilis)
Ankeedid lk. 92-97
1. 2003a. „Kunstitund arvutiklassis “
2. 2005a. „Kunstitund arvutiklassis “ elektrooniline ankeet
3. Õpetaja ja IKT
4. Ankeet tudengitele, täiendkoolitust läbivale õpetajale
CD-l
1. Õpikeskkonna andmebaasi koopia (kaust 1, seisuga 1.05.05)
2. Õpikeskkonna veebifailide koopia (kaust 2, seisuga 1.05.05)
3. Õpikeskkonna ekraanipiltide kogu (kaust 3, seisuga 1.05.05)
60
LISAD Tabelid Tabel 1. Osalejate arv Pelgulinna Gümnaasiumis täiendkoolitustel erinevates koolitusliikides 2003 ja 2004 aastal
Ainealastes ja Õpetaja maja koolitustes kasutatakse samuti vahel IKT vahendite abi. Kuni 2002 osales 90% õpetajaskonnast erinevatel Tiigrihüppe alg ning kesktaseme koolitustel.
Nimetus 2003 2004
Ainealane 38 33
Pedagoogiline 22 43
Arvutialane 8 1
Õpetajate maja 18 19
Muu 26 4
Ei osalenud 3 4
Tabel 2. Pelgulinna Gümnaasiumi koolisiseste IKT koolitustest osavõtjate arvud ja koolitusliigid
Klass Arv Arvuti ja projektor
Lisa-seadmed
Hot Potatoes
Veebi materjalid
Individ.
Algkool 3 inimest 2 0 1 2 2
Põhikool 10 inimest 9 5 3 4 6
Gümnaasium 3 inimest 3 2 1 1 2
Tugipersonal, juhtkond
5 inimest 3 3 2 2 5
Kokku 21 inimest 17 10 7 9 15
Tabel 3. Millistest tundides Pelgulinna Gümnaasiumis kasutatakse arvutit
Klass Õppeained Märkused Õpetajate arv
Algkool Eesti keel, matemaatika Tavaklassidel informaatika al. 1
2
61
klassist
5.-6. klass Matemaatika, kunst
7.-9. klass Füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, inglise keel
8
Gümnaasium Psühholoogia, kodanikuõpetus, arvutigraafika, vana keel, muusika
Kunstiklassidel informaatika esimest aastat
6
Tabel 4. Intervjuu 5 õpilasega 8.-11. klassist, märts 2005 Nimi Õpilane 1 Õpilane 2 Õpilane 3 Õpilane 4 Õpilane 5 Klass 8 9 11 8 8
Kas oled kunsti õppinud süvaõppes? ei jah ei ei ei Kas teie koolis kasutatakse arvuti abi kunstitunnis? ei ei ei jah jah
Kas sa nimetaksid ennast kunstihuviliseks õpilaseks? Millised tegevused sulle kunstitunnis meeldivad?
ei nimetaks. Tund on enamasti ebahuvitav, kasutan seda teistega suhtlemiseks
Olen küll kunstihuviline, meeldib harilikuga joonistada ning monokroomsed natüürmordid
Ei ole eriti kunstihuviline, kui just arvutialane kunst ei ole
Mulle meeldivad maastiku joonistamised, kunstiajalugu on vahel päris huvitav
Nimetaksin küll. Mulle meeldib joonistada inimesi, ja portreesid
Mis on viimastel aastatel muutunud kunstitunnis?
ei ole muutunud
ei ole muutunud
ei ole muutunud
kasutatakse arvuti abi, saame enam arvamust avaldada ning teiste tehtud töid analüüsida
tunde viiakse läbi arvutite abiga
Kas kasutad kunsti tegemisel, õppimisel ka arvuti abi? Mida arvutiga püüad lahendada?
Kasutan küll, teen sellega kodus kunsti
Kasutan küll, seal saab mõnevõrra paremini mõtteid ja tundeid "paberile" panna
vahel, kui tuleb kollaaž kokku panna, siis olen pilte otsinud internetist
vahel kasutan, otsin pilte ja lisamaterjali ajaloos, enamasti ideede puudusel tuleb appi arvuti
ei kasuta, pole otsest vajadust
62
Kas sinu tööd on olnud näitusel – veebis, seinal, klassis, konkurssidel? ei ole
jah, väga tihti sest ma olen kunsti alal päris andekas
võib-olla kui ma olin algklassis
on olnud klassis ja arvutiklassis
mõned tööd on näitustel olnud, vahel õpetaja pildistab kuidas me tööd teeme ja siis saame neid kooliveebist vaadata
Kelle tööd enamasti satuvad klassist näitusele või tähelepanu alla?
kunstikoolist tulnud õpilaste ja tüdrukute
kunstiandega õpilaste tööd
Need, kes pingutavad ja oskavad joonistada ning maalida
kõik on saanud tähelepanu, korraldatakse klassinäitusi, enamasti kiidetakse kellel üks või teine asi on õnnestunud
me ei ole kunstiklass, seega meie tööd satuvad näitustele harvem, samas oleme rohkem veebilehel
Mida hindab õpetaja kunstitunnis sinu meelest?
Palju ma teen ja kui hästi
Töö üldpilti ja õpilase püüdlikkust
et tööd oleksid puhtad, ideerikkad, kuidas värve kasutatakse
ideed, töö kvaliteeti, loovust ja julget pealehakkamist
kui palju sa tööga vaeva nägid ja mis sa teha proovisid ja tulemust
Kas kunstitund on populaarne aine või ei ole? Miks?
ei ole, igav on
minumeelest on, sest ta on lihtne
ei ole, sest seal lastakse "magada"
Enamasti on populaarne, sest ta pakub huvi, vahel aga mõni teema on ebahuvitavam
ta on nagu iga teinegi aine, millisele õpilasele ikka kõik meeldib☺
Kas tunned ise, et kunstitund on andnud sulle juurde oskuseid, uusi teadmisi, mida on elus vaja?
tunnen, et ei ole vaja
on andnud oskuseid ja ajalooteadmisi
võib-olla oskan paremini joonistada
oskan paremini internetist asju otsida, tean enam sellest valdkonnast
läheb ikka vaja, vahel on lihtsam joonistada kui suuliselt kirjeldada
Kuidas saaks muuta kunstitunni paremaks? Et ta oleks huvitavam ning vajalikum?
teha rühmatöid; küsida õpilastelt, mida nad teha tahaks; kasutada äkki arvuti abi ka kunstitunnis
materjale võiks saada klassis hoida, mind huvitab 3D kunst
teha midagi sellist, mis haaraks tegevusse terve klassi - mõnda projekti või uuelaadseid asju
enam rühmatöösid, erinevaid ülesandeid, tahaks minna muuseumi ja näitusele
praegu on täitsa tore, vahel läheb küll asi keeruliseks, sest tuleb õppida mitmeid asju korraga, kuid saab hakkama
63
Tabel 5. Võrdlustabel - Tiigrihüppe valminud õpitarkvara koolidele alates 2004 aastast Õppeaine Arv Loodusained 14 Ajalugu 6 Eesti keel 6 Reaalained 6 Kodanikuõpetus 4 Struktuur/Süsteem 4 Arvutiõpetus 3 Kunst 3 Tööõpetus 2 Majandus 1 Muud keeled 1 Muusika 1
Tabel 6. Võrdlustabel Pelgulinna Gümnaasiumis leiduvatest elektroonilisest õpitarkvarast
Õppeaine Arv Nendest Tiigri omad
Kodanikuõpetus 12 Eesti keel 10 1 Loodusained 5 1 Struktuur/Süsteem 5 Ajalugu 2 1 Muud keeled 2 Reaalained 1 Arvutiõpetus 0 Kunst 0 Tööõpetus 0 Majandus 0 Muusika 0
Tabel 7. Õppematerjalide ühikud Koolielu.ee Õppeaine Arv Muud keeled (ingl, saks, prantsuse, vene, rootsi, soome keeled) Üle 750 Eesti keel Üle 400 Reaalained Üle 400 ajalugu ja kodanikuõpetus Üle 150
64
Tööõpetus Üle 100 Arvutiõpetus Üle 100 Kunst Alla 100 Muusika Alla 100 Inimeseõpetus ja psühholoogia Alla 50 Süsteem/Struktuur Alla 25 Majandus Alla 15
Tabel 9. Erine vaid Eesti e-projekte, millest õppida õpisüsteemi loomisel
Nr Nimi Eesmärk Atraktiivsus Kasutatavus Sihtgrupp
1 Lahendus.net
Psühholoogiline nõustamine, testid
Mängud, testid Üldine Noored
2 Simulatsioonid
Aktiivõppe võimaluste loomine
võistlusmoment Kitsas ring Noored
3 e-twinning
Erinnevate riikide ja koolide vahelised projketid
Võimalus rahvusvahelisteks projektideks
Kitsas ring Õpetajad, noored
4 e-kool
Elektooniline klassipäevik
Info vajalikkus Kitsas ring Noored ja lapsevanemad
5 e-ülikool
Kaugõppe võimaluste loomine ülikoolide vahel
Aja kokkuhoid Kitsas ring Tudengid
6 e-kodaniku portaal
Võimalus võita aega veebipõhise asjaajamisega
Aja kokkuhoid Üldine Täiskasvanud
7 Mängukoobas Meelelahtutus meelelahutus Üldine Lapsed
8 e-ajakirjad Info ja meelelahutus Info ajakohasus Üldine Kõik
9 Rate.ee Suhtlus Piltide andmebaas
Üldine (pigem noored)
Noored
10 e-pangad Pangateenused Aja kokkuhoid Üldine Kõik
11 TOM
Võimalus sekkuda riigi seaduste loomisse
Heade ideede algatamine
Üldine Täiskasvanud
65
Tabel 13. 6 kuu graafik õpisüsteemi arendamises X ja Y grupp
Aeg August September Oktoober November Detsember Jaanuar
Nr Tegevus I II I II I II I II I II I II
1 Vajaduste analüüs
x
2 Kasutajate (X, Y, Z) kaardistamine
x x x
3 Sisuhalduse valimine
x x
4 Planeerida/ muuta struktuuri
x x x x x
5 Kasutajate koolitus X, Y
x x x x
6 Lisajate testgrupi vaatlused X, Y
x x x x x
7 Z grupi oskuste kaardistamine enne veebi kasutust
x x x
8 Veebilehe avamine Z grupile testimiseks
x
Tabel 14. 4 kuu graafik Z grupi testimises
Aeg Jaanuar Veebruar Märts Aprill
Nr Tegevus I II I II I II I II
1 Õpilaste (Z grupp) süsteemne kasutamisele suunamine
x x x x x
2 Tagasiside ankeedid õpilastelt (kasutatavus)
x x
66
3 Lisajate ekspertgrupi tagasiside x x
4 Veebi kasutuse tulemuslikkuse hindamine
x x
5 Veebilehe struktuuri parandused x x
Tabel 15. 16 õpilase hinnang kunstiõpetaja abiportaali kasutamisest
Nr
Kuidas sulle meeldib kujundus, soovitaksid ise lahenduse:
Kas struktuur on arusaadav
Millist peatükki uurisid
Anna sisule ja piltidele oma hinnang
Kas leidsid internetist lisainfot
Mida lisaksid veebilehele juurde
Poiss/ Tüdruk
1 enam värve arusaadav vaatamis-väärsused
hea, aga tahaks enam teada
ei leidnud, ainult pildid
uusi ideid, neti joonistustoa link P
2 konkreetsem arusaadav jaapani aed hea ei leidnud, ainult pildid kõik on hea P
3 kõik on korras arusaadav programmid
hea, tahaks enam prog.
netis on liiga pikalt kõik on super P
4 must/valge arusaadav loengud hea leidsin lisa ka ei ole soove P
5 erksamad arusaadav kunstiõpetus
hea, enam peatükke sooviks leian ikka kõik on korras P
6 sobib arusaadav videotöötlus oluline oli olemas ei leidnud
mängud on puudu P
7 looduslikum arusaadav peegeldumine ei olnud piisavalt leidsin enam
ei tunne puudust P
8 kirevam arusaadav kunstiõpetusest oli piisavalt eriti ei leidnud sellist materjali enam pilte P
9 valge arusaadav puhumine hea raamatute müük
arvutigraafika alast infot T
10 punane/must arusaadav kunstiõpetus hea ei leidnud kahjuks kunstinäitused T
11 erinev stiil arusaadav peegeldumine oluline oli olemas leidsin
ei tea, käelisest tegevusest T
12 sobib arusaadav peegeldumine oli hea ja informatiivne ei leidnud ei tea T
13 enam värve arusaadav klaasikunst vähe, aga video oli lahe
internetist ei leia maalikunst T
14 soojad toonid
võiks olla piltidega klassitsism väga huvitav ei olnud palju
kõik on olemas T
15 suvisemad toonid arusaadav kunstiajalugu
oli piisavalt asju
internetis on laialivalguvam
näitused, üritused T
16 sobib arusaadav kunstiajalugu oli piisavalt jah leian kõik on korras T
67
Graafikud Graafik 1. Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003/2005 võrdlus
Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003 ja 2005 võrdlus
24,2%
68,2%
29,6%
12,0%
23,7%
31,0%
31,1%
10,3%
36,5%
24,2%
22,7%
3,7%
24,0%
18,6%
20,7%
24,4%
27,6%
9,5%
51,5%
9,1%
66,7%
64,0%
57,6%
48,3%
44,4%
62,1%
54,0%
0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0%
5-6 klass2003
5-6 klass2005
7 klass 2005
8-9 klass2003
8-9 klass2005
poisid 2003
poisid 2005
tüdrukud2003
tüdrukud2005
Protsendid
Otsida kunstialaseidteadmisi/Powerpoint esitlusi
Täita töölehti/teha teste
Tegeleda arvutigraafikaga
68
Graafik 2. Kunstitöö ühe sooritamine arvutis on: 2003 vs 2005
Kunstitöö ühe osa sooritamine arvutiklassis on:
3,0%
0,0%
3,7%
24,0%
3,4%
0,0%
22,7%
40,7%
16,0%
44,1%
97,0%
77,3%
55,6%
60,0%
52,5%
0,0% 50,0% 100,0% 150,0%
5-6 klass2003
5-6 klass2005
7 klass 2005
8-9 klass2003
8-9 klass2005
Protsendid
See on hea võimalusteistmoodi õppida
Ma ei tunne arvutit piisavalthästi
Mulle ei meeldi kunstitundarvutiklassis
69
Graafik 3. Mis juhtuks siis kui kõik tunnis toimuksid arvutiklassis? 2003 vs 2005
Mis juhtuks siis kui kõik kunstitunnid toimuksid arvutiklassis?
9,1%
36,4%
51,9%
20,0%
35,6%
66,7%
22,7%
18,5%
16,0%
37,3%
24,2%
40,9%
29,6%
64,0%
27,1%
0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0%
5-6 klass2003
5-6 klass2005
7 klass 2005
8-9 klass2003
8-9 klass2005
Protsendid
Käelised oskusedkannatavad kõige enam
Kardan, et ei õpi tegemahäid töid ka arvutiklassis
Kunstitund peaks tervikunaolema arvutiklassis
70
Graafik 4. Õpetajate töö- ja arvutikogemus Pelgulinna Gümnaasiumis
Töötavate õpetajate töö- ja arvutikogemus:
14%
43%29%
14%
33%
38%
19%
10%
43%
24%
29%
5%
Kuidas hindad omaarvutialaseid oskuseid
5% 43% 24% 29%
Arvutit tööl olen kasutanud: 33% 38% 19% 10%
Õpetaja olen olnud: 14% 43% 29% 14%
alla 1 aasta/kehvad
2-3 aastat/norm-
aalsed
4-5 aastat/head
kauem/väga head
71
Graafik 5. Milleks kasutad arvutit oma töös (õpetajad) Pelgulinna Gümnaasiumis
Kuidas kasutad arvutit:
0%
100%
24%
76%
48%
52%
5%
95%
0%
100%
62%
38%
0% 50% 100% 150%
ei
jah
Protsendid
HotPotatoes testideloomisel
vabal ajal
eposti teenust tööalaselt
õppematerjalideülespanekul(kooliveeb/isiklik veeb) esitluste loomisel jaesitamisel
õpilastele juhendite,ülesannete loomisel(väljatrükk)
Graafik 6. Kas arvutikasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju 2005
Kas arvuti kasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju?
40,9%
11,1%
16,9%
45,5%
77,8%
67,8%
13,6%
11,1%
15,3%
0,0% 50,0% 100,0%
5-6klass
7 klass
8-9klass
Protsendid
liiga palju
normaalselt
liiga vähe
72
Graafik 7. Kas viimastel aastatel on läinud tänu IKT kasutuselevõtuga ainetunnid igavamaks või huvitavamaks 2005
Kas viimastel aastatel on läinud tunnid tänu IKT kasutusele:
4,5%
7,4%
10,2%
7,9%
8,9%
63,6%
48,1%
54,2%
65,1%
40,0%
31,8%
44,4%
35,6%
27,0%
51,1%
0,0% 50,0% 100,0%5-6 kla
ss
7 klas
s8-9
klass
tüdruk
ud
poisid
Protsendid
huvitavamateksjäänud samaksigavamateks
73
Graafik 8. Kas kasutad arvutit ka kodutööde tegemisel 2005
Kas kasutad arvutit vabal ajal koolitöö tegemiseks?
9,1%
18,5%
10,2%
12,7%
11,1%
50,0%
44,4%
35,6%
31,7%
53,3%
40,9%
37,0%
54,2%
55,6%
35,6%
0,0% 20,0%
40,0%
60,0%
5-6 kla
ss
7 klas
s8-9
klass
tüdruk
ud
poisid
Protsendid
jaheiei ole vajadust
74
Graafik 9. Kas kasutada arvutit peale tunde ka kunstialases tegevuses 2005
Kas kasutad arvutit vabal ajal kunstialaseks tegevuseks?
27,3%
40,7%
37,3%
72,7%
59,3%
62,7%
0,0% 50,0% 100,0%
5-6klass
7 klass
8-9klass
Protsendid
jahei
Graafik 10. Õpisüsteemi kasutajate jaotumine testversioonis
Kasutajade jagunemine veebilehe testperioodil
38%
18%
30%
12%
2%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
Õpilased (Z)
Õpetajad (Y)
Tudengid (X)
Vaatlejad
Administraator
Protsendid
75
Tekstid Tekst 1. Milliseid muutused toimusid peale IKT kasutuselevõttu Iisraeli koolide s?
• esile kerkisid uued õpetajad, kes said võimaluse protsesse juhtida;
• kui riik andes moraalse toetuse „te teete õiget asja“, siis suurenes huviliste ring
hüppeliselt;
• kui riik seadis IKT- lahenduste pakkumisele reegleid, kahanes huviliste ring
märgatavalt;
• õppimise süsteem muutus – tekkisid uued grupid (vanuselised), õppetöö kihistus
ja hakkas toimuma erinevatel kellaaegadel ning mitmekülgsemates vormides –
uued lahendused parendasid traditsioonilise õppetöö kvaliteeti;
• parenes õpilaste ning õpetajate omavaheline läbisaamine;
• varasemad kogemused andsid parema platvormi uuenduste realiseerimiseks;
• paindlikud võimalused uuenduste kasutusel sulandasid terve kooli meeskonna
ühtsesse tegevusse;
• mida parema eelneva kogemusega oli kool, seda enam kerkis esile uusi eksperte;
• koolitustel õppisid õpetajad nägema asju lapse vaatenurgast;
• koolitused võimaldasid õpilastel mõista, et õpetaja on ainult inimene, kes võib
samamoodi eksida;
• kasvas õpetajate individuaalse õppe olulisus;
• töövahendite kasutus tõusis maksimumini, tekkis vajadus riist- ja tarkvara
uuenduste jaoks;
• kohalik IKT-poliitika toetab tugevalt uuenduste kasutuselevõttu ja realiseerumist.
76
Tekst 2. Ankeetküsitluse tulemused 2005 (õpetajate ankeet)
Millises suhtes on arvuti sinu tööd hõlbustanud:
Jah tööalaselt – juhendid, õppefilmid. Asju saab kiiremini korraldada. Luua toorikuid,
mille peale luua hiljem uusi asju, neid parandada ning kohandada. Üksteisega suhtlemine
on kiirem ja vahetum.
Kas arvuti on sinu tööd ka pidurdanud:
Jah, silmad väsivad ning pikka tööd tehes vaim väsib. Programmide kasutamisel jääb
oskuseid ja teadmisi väheseks. 50% ei ole arvuti pidurdanud.
Kuidas on lapsed võtnud omaks arvuti kasutamise tunnitöös?
Hästi – referaadid, esitlused on heal tasemel, info liigub läbi suhtluskanalite kiiresti.
Nende jaoks on see loomulik tegevus.
Millistest IKT vahenditest tunned puudust oma töös?
Näitevahendite puudus (peab ise kõik tegema, oleks hea kui saaks teiste omi kasutada).
Oma arvuti, mida ei pea jagama. Projektori kasutamine.
Kas oled viinud läbi tunde arvutiklassis? 90% on.
M is on takistuseks arvutiklaasis tundide läbiviimisel?
Arvutiklassi ei mahu terve klass (15). Distsipliini probleemid, lapsed ei ole harjunud
klassi vahetama tunni jooksul. Õpilastel on erinev arvutikasutuse kogemus.
Kas õppematerjale CD-l või internetis on sinu jaoks piisavalt? 30% on piisavalt
Mida soovitad õpetajale, kes soovib hakata kasutama IKT vahendeid oma
ainetunnis?
• teha selgeks arvuti algtõed
• õpi tundma vajalikku tarkvara
• vilumus tuleb kui proovida ja katsetada
• hea ettevalmistus tunniks annab alati parema tulemuse
• julget pealehakkmaist, sest lastele meeldib arvutit kasutada ja nad annavad tihti
77
andeks õpetaja tehtud vead
• kasutada kellegi toetavat kätt oma esimeste tundide läbiviimisel
Tekst 3. Tudengite, õpetajate ootused ja kartused
a. tudengid: 20 tk Milliseid õpisüsteeme oled senini kasutanud: IVA, otsingumootorid, Koolielu, miksike, kunstikeskus, Programmid: Hot Potatoes Millised peaksid olema kunstiõpetuse veebi võimalused? Lingid Listid Foorum Erialane info Näidistööd Kunstiteoste andmebaas Kas praegune õpisüsteem oli sulle:
a. Kerge - 5 b. nõuab harjutamist - 6 c. raske, aga õpitav – 2
Milliseid probleeme tuli ette peatüki lisamisel? Ei tulnud - 8 Pildi lisamine - 2 Kui peatükki ei salvestanud, siis ta kadus Lisada sai vaid teatud programmis tehtud peatükke (copy pastet ei saanud teha Powerpointist) M is sind selles süsteemis häiris? Salvestamine oli segane Piltide lisamine toimus eraldi aknas M is sulle meeldis selles süsteemis? Loogiline Arusaadav Kiiresti õpitav Meenutas Wordis peatüki tegemist Kuidas võiks samasugune süsteem olla õpitav töötavale õpetajale (arvamus)?
a. Kerge - 1 b. nõuab harjutamist - 3 c. raske, aga õpitav – 8 d. liiga raske – 1
Millised peaksid olema veebilehel hindamise vahendid? Testid – Poll ja hot Potatoes, eformular Referaadid, uurimused
78
Milline teema on kunstiõp. veebis kajastamata? Integratsioon teiste õppeainetega va. informaatika Teatmeteoste alane info Kaua võttis aega süsteemiga tutvumine? Paarist minututist - poole tunnini, 1 vastaja ei olnud veel väga harjutanud Milline peaks olema veebilehe värvilahendus? Rahulik – ei tohiks olla kirev Rohekas-sinine Pastelne Tume tekst ja hele taust Sisu on olulisem kui kujundus – 3 Mida võiks sisu ja struktuuri jaotuses muuta? Küsimuste saatmise võimalus Teemade alajaotused tuleks ümber vaadata Kui kerge oli sinu jaoks pragune veebilehe loogika?
a. Kerge - 4 b. nõuab harjutamist - 6 c. raske, aga õpitav – 3
Kui kerge oli peatüki loomine? a. Kerge - 5 b. nõuab harjutamist - 5 c. raske, aga õpitav – 3
M iks jääksid seda veebi kasutama? Info vahetus Pidevalt lisanduv materjal Uude ideede kogu Lugeda erinevate programmide kohta Loogilisus ja vajalikkus M is oleksid need põhjused, miks ei jääks kasutama? Materjal ei uuene Vähe kasutajaid Pole võimlusi - 2 Kui ei tööta õpetajana -3 Millised on su IT alased oskused?
a. küllaltki head - 2 b. normaalsed - 3 c. kehvad - 3 d. võiksid olla paremad – 4
Kas sa eelistaksid avatud või suletud süsteemi? Avatud – 9 Suletud – 4 M iks on õpilastel kasulik õppida tundma veebipõhiseid süsteeme? Palju asju on veebis, seda tuleks kasutada Mõttetöö areneb Et õpilased saaksid aru, et kunst ei ole ainult pliiatsiga sodimine Uued teadmised
79
Iseseisvas elus saadakse paremini hakkama Internet ja arvuti on ka kunstivahendid
b. ekspertgrupp (12 inimest) Milliseid õpisüsteeme oled varemalt kasutanud? Ei ole 90% IVA – alles ülikooli lõpetanud Kas praegune õpisüsteem oli sulle:
a. Kerge – 8 b. nõuab harjutamist – 3 c. raske, aga õpitav – 1
Milliseid probleeme tuli ette peatüki lisamisel? Ei tulnud - 5 Peatüki salvestamine - 4 Oskustest jäi puudu (mida lisada) – 3 M is sind selles süsteemis häirib? Enda oskused – 30%, mitte midagi 70% M is sulle meeldis selles süsteemis? Kerge lisada ja publitseerida – kohe näed tulemust Lihtne ja loogiline Kaua võttis aega süsteemiga tutvumine ja õppimine? Pole aega eriti kasutada, muu töö segab - 5 Kergesti 1 tund iseseisvat nokitsemist - 5 Kuu aega harjutamist ja nüüd töötab ilusasti – 2 M iks jääksid seda süsteemi kasutama? Kui näen selles kasutegurit – 80% Õpilaste informeerimine toimuvast on oluline – 20% Kuidas õpilased on võtnud omaks õppematerjalide kasutamise veebilehelt? Aktiivsed õpilased käivad uurimas pidevalt Järjepidevust tuleb nõuda, siis saavutatakse ka tulemused Kui nõuda, siis käiakse, sest muidu ei saa ülesandeid edukalt sooritada. Õpilased on käinud uurimas, millal uusi materjale üles panen. See loob lisavastutuse. M is on need põhjused, miks süsteemi kasutamine on olnud kasin? Aja puudus – 40% Laiskus – 20% Kasutan piisavalt - vajadused on rahuldatud – 30% Tunnis nõuavad õpilased sama asja ja seega olen süsteemi kasutamise pannud ootele. – 10% Tekst 4. Veebilehe 6 kuu statistika Kasutuses olnud veebileht 6 kuud Kasutajad: tudengid ning info lisajad Testgrupp 20 inimest
80
Külastatud – 1437 korda Brauser Internet Explorer 6 – 50% Teadmata brauser (sh. Firefox) – 38% Mozilla 4.0 ja 5.0 kokku - 7% Muu 5% OP süsteem Win XP - 41% Teadmata – 39% Win 98 – 14% Win 2000 – 5,5% Muu 0,5% Domeenid Eesti – 86% Net – 10% Muu – 4% Lehe kasutatavus: mida enam vaadatud on: Praktilised oskused, materjalid - 4 Kunstiajalugu – 3 Arvutigraafika - 2 Tehnikad, materjalid – 1 Astu kunstipoodi simulatsioon – tehnikad ja materjalid ASCII kunst - arvutigraafika Peegeldumine – praktilised oskused Värviõpetus algklassides – praktilised oskused Funktsionalism Eestis - kunstiajalugu Jaapani aed - kunstiajalugu Esimesed sammud vektorgraafikas - arvutigraafika Müüt ja allegooria maalikunstis – kunstiajalugu Keraamiline treimine – praktilised oskused Etteantud näo joonistamine – praktilised oskused Output Buffering: off Session auto start: off Tekst 5. Veebilehe kriitika Analüüs: 16.01/2005 Kirill ja Maksim Välimus.
1. Tegeleme disainiga, ja sellepärast – kasutame enamasti Opera’t netis surfamiseks (u. 3-5% kasutajaid maailmas). Minu vend, programmeerija, kasutab Mozilla Firefoxi (u. 8-15%), tavaline inimene kasutab Internet
81
Explorerit (60-75%), ja kõik need kolm gruppi inimest näevad seda veebilehte erinevalt. Tegelikult, suuri probleeme ei tek i, kõik on ikkagi loetav ja arusaadav, aga võrreldes IE’ga on Operis ja Firefoxis pildid ja lingid on vales kohas. See tähendab, et kas html’iga või css’iga on proble em, ma soovitaks kood üle vaadata ja see viga parandada.
2. Teine probleem on tekstiga – mõned fondid on vist pannud css’is *px-ga ja
mõned - *%-ga (kas *pt’ga, *em-ga, …). Sellepärast tekkib viga “bug” – esimesel leheküljel IE kasutajal, kui ta vahendab fondi suurust (view- font size) näeb, et osad tekstist muudab suurust aga osa ei muuda.
Samal ajal teistel lehekülgedel ei muuda tekst oma suurust üldse, mis ei ole väga hea, sest osad kasutajatest kasutavad ikka IE ja seal ei ole siukest asja nagu teksti muutmine vastavalt vajadusele. Kokkuvõttes, soovitaksin muuta teksti suurused - *pt’d, *%- id ja *em- id – sest, kui saidil on palju teksti, siis pikselite suurused ei sobi üldse. Näiteks meil on tööjuures arvutitel resolutsiooniks 1600x1200 pikslit, monitorid on päris suured ka (21’), ja mina, nagu inimene, kes kannab prille eriti ei taha omad silmi rikkuda väikese teksti lugemisega. Õnneks Operas on teksti mastabeerimine olemas… Menüüde tekst on liiga väike – lisaks veel see kollane-hall taust on umbes sama kontrastiga, mis menüüde lingid. Oleks hea, kui tekst oleks kas bold + paar pt’t rohkem, või siis teise kontrastvärviga.
3. Margins – mina teeks ikka top ja bottom marginid nulliks. Teksti marginid on
vasakul liiga väiksed, aga paremal – liiga suured. Vasakul oleks tarvis teha vb 10px rohkem margini.
4. Nüüd piltidest. Esiteks, tahaks öelda, et 208Kb on VÄGA imelik suurus. Ilma
kvaliteedi kaotamiseta saaks seda pilti kompressida 33Kb’tiks JPG’sse. PNG’t siin pole mõtet kasutada, sest siin ei ole läbipaistvust vaja.
Teiseks, ei saanud aru pildi mõttest. Minu meelest peaks iga asi portaalis olema funktsionaalne, ja see pilt ja taust ei ole sisuga üldse seotud. Ka arusaamatuks jäid “Sunday, 16. January 2005” date script ja “Kas on lehel” script. Selle saab muuta eestikeelseks. Samuti oleks rohkem tarvis panna esilehele ka viimased teemad foorumis, viimati lisatud artiklid, uudised.
82
Süsteem ja mugavus.
5. Ei tekkinud navigeerimisega probleeme üldse. Kõik on arusaadav, kõik menüüd viivad õige kohta.
6. Otsingumootor on kuidagi imelik – ei indekseeri näiteks saidi sektsioone.
Otsing sõna “mängud” andis mulle kaks imeliku otsingutulemust, “tehnika” andis ka kaks tulemust, ja ühtegi neist ei viinud “Tehnikad ja materjalid” lehekülgedele.
7. Peatükki lisamine võib ja tekitada raskusi inimesele, kes ei oska eriti töötada
arvutil – ma kirjutaks kohe vormide kõrvale õpetuse… Kahjuks, me ei ole programmeerijad, ja ei saa eriti palju süsteemist ka soovitada…
8. Foorum on vist Simple Board, meie ikka kasutame kas phpBB’t v kui raha on
– InvisionBoardi. Aga Simple Board on ka väga hea. Sellega ka probleeme ei tekkinud. Kõik on seal korras.
Lisaks:
Praegu veebileht on optimiseeritud resolutsioonile 800x600 750px (vms 760, 770) pikslitega piiratud leht, mis võtab ½ minu ekraanist ja ¼ minu ekraanist tööl (2560x1600). Mul kohe tekkib küsimus – et miks mitte kasutada ülejäänud ¾ ekraanist? See pikslitega piiramine on 95% Eestimaal tehtud lehte viga, mis osaliselt väljub sellest, et Eesti VEB-disain on veel väga noor ja praegu 750px disainerid ei vaata tulevikku üldse. W3 ja veel paar organisatsioone teevad prognoosi et uue aasta toob meile veel u 20-30% 1024x768 resolutsiooni kasutajat, 10% 1200x1024 kasutajat ja umbes 5% 1600x1200 kasutajat. Ja viie aasta jooksul, monitoride resolutsioon kasvab u. kaks korda!, sellepärast et monitoride resopunkti suurus (mis praegu on u 0,21-0,24mm) saab väikseks u. kaks korda ka – see tähendab, et 17 tollised monitorid saavad kasutada 2560x1600 resolutsiooni vabalt – piltide ja videote kvaliteet kasvab ka kaks korda. Ja suurem osa 750px saitidest kaotavad mõtte.
83
Pildid 1. Mooduli installeerimine
84
2. Kasutajate lisamine
85
3. Uudise lisamise vaade
4. Statistikamootor
86
5. IE vaade
87
6. Opera vaade
88
7. Firefox vaade
89
8. Õppetükk
90
9. Programmi ülevaade
91
10. Foorum
11. Reisikirjeldused (veebipäeviku või pildigalerii stiilis)
92
Ankeedid 1. 2003a. kunstitund arvutiklassis ankeet Tõmba sobivale vastusele ring ümber Kas sa oled: Poiss Tüdruk 1. Milline kunstitund arvutiga sulle enam meeldib? a. Õpetaja esitlus PowerPointis b. Töölehtede iseseisev täitmine c. Arvutigraafikaprogrammiga tegutsemine 2. Kunstitöö ühe osa arvutiga tegemine on sinu jaoks: a. Keeruline, kuna ei oska arvutit b. Hea vaheldus tavatunnile c. ........................................................ 3. Kunsti õppimine interneti vaheldusel on: a. Jama, sest siis ma istun tegelikult niisama netis b. Huvitav aga raske, sest ei saa õpetajalt piisavalt abi c. Tore, saab palju uut teada d. Kunstitund ei peaks olema arvutiklassis 4. Kunstiajalooga tutvumine PowerPoint esitluse abil on: a. Parem kui raamatust õppida b. Halvem kui raamatust õppida 5. Arvuti kasutamine kunstitunnis on: a. Jama, sest see pole kunstitund b. Hea vaheldus ja laseb testmoodi kunstiga tutvuda 6. Kunstitunnis töölehtede täitmine arvutiga on/oleks: a. Parem kui käsitsi b. Halvem kui käsitsi c. Ei ole vahet 7. Mida jääb kunstitunnist puudu kui toimuksid kogu aeg tunnid arvutiklassis a. Ma ei oska enam joonistada jm. b. Oskan küll tehniliselt asju teha, kuid ei oska teha häid töid ka arvutis c. Kunstitund võikski kogu aeg arvutiklassis olla 8. Kuidas kunstitundi arvutiklassis hinnata?
93
a. Tehtud töö ilu b. Kaasatöötatud tund, ka kui tulemus on nigel c. Õpitud uued teadmised 9. Kuidas toimub tunde koolis arvutiklassis: a. Vähe b. Normaalselt c. Iga tundi ei saa ka arvutite taga veeta!!! 2. 2005a. kunstitund arvutiklassis elektrooniline ankeet Kas sa oled poiss või tüdruk? POISS TÜDRUK Millises klassis sa käid? 5 KLASS 6 KLASS 7 KLASS 8 KLASS 9 KLASS Kuidas sa ennast arvutikasutuses tunned? HÄSTI KESKMISELT KEHVASTI PALJU ON VEEL ÕPPIDA Kui tihti toimub teie klassil kunstitunni raames arvuti kasutust? KORD VEERANDIS KORD KUUS KAKS KORDA KUUS Kas arvutikasutust kunstitunnis on sinu jaoks liiga palju või vähe? LIIGA PALJU VÄHE NORMAALSELT Kunstitöö ühe sooritamine arvutis on: HEA VÕIMALUS MA EI TUNNE ARVUTIT PIISAVALT MULLE EI MEELDI Milliseid tegevusi sulle meeldib arvutiga kunstitunnis teha? OTSIDA INFOT INTERNETIST TEHA TESTE TEGELEDA ARVUTIGRAAFIKAGA Kas kasutad peale tunde samuti arvutit koolitööde tegemisel? EI JAH Kas kasutad arvutit väljaspool tunde ka kunstialasteks tegevusteks (joonistamine, info otsimine, sh. koolitööd) EI JAH Millistes õppeainetes koolis tuleb sagedamini arvutit kasutada (va. arvutiõpetus) (näiteks on vaja teha kodus referaate või midagi välja otsida) Millist kohta (veebilehte või programmi) soovitad oma klassikaaslastele kunsti õppimiseks? Mis on olnud kõige huvitavam ja sinu meelest ka vajalik kunstitunnis? Mis on sinu meelest olnud kõige raskem (aga vajalik) kunstitunnis
94
Mis on olnud sinu meelest kõige ebahuvitavam kunstitunnis? Milliseid asju võiks veel kunstitunnis arvutiga teha? (mida senini tehtud ei ole) Mida kardad kõige enam, kui koolitundidesse(erinevad ained) arvutite kasutust? Mis juhtuks siis kui kõik kunstitunnid toimuksid arvutiklassis? KUNSTITUND PEAKSKI OLEMA ARVUTIKLASSIS EI ÕPI TEGEMA HÄID TÖID KA SEAL KÄELISED TEGEVUSED KANNATAVAD KÕIGE ENAM Kas viimastel aastatel on tänu arvutile läinud tunnid huvitavamaks või halvemaks? HUVITAVAMAKS HALVEMAKS JÄÄNUD SAMAKS Kas saad kunstiõpetajalt piisavalt abi arvutiga ülesannete täitmisel (juhendid on selged) JAH VAHEL SAAN ENAMASTI EI SAA KUNAGI EI SAA Kas saad õpetajalt piisavalt abi kunstitunnis ilma arvutita? JAH VAHEL SAAN ENAMASTI EI SAA KUNAGI EI SAA Mis arvad võiksid olla need põhjused, miks õpetaja ei ole sinuni kunstitunnis jõudnud? (kas oled ise küsinud jne.) 3. Ankeet IKT kasutavale õpetajale (elektrooniline) Kaua oled töötanud õpetajana? 1 AASTA 2-3 AASTAT 4-5 AASTAT KAUEM Kui kaua oled kasutanud oma töös arvutit? 1 AASTA 2-3 AASTAT 4-5 AASTAT KAUEM Kuidas hindad oma arvutialaseid oskuseid? HEADEKS KESKMISTEKS VÕIKS OLLA PAREMAD KEHVADEKS Kas kasutad arvutit õpilastele juhendite, ülesannete loomisel (väljatrükk) JAH EI Kas kasutad arvutit esitluste loomisel ja esitamisel? JAH EI
95
Kas kasutad arvutit õppematerjalide ülespanekul (kooliveeb/isiklik veeb) JAH EI Kas sul on email (mida kasutad ka laste/vanemate/töökaaslastega suhtlemisel) JAH EI Kas kasutad arvutit ka peale töötegemise? JAH EI Mitu tundi päevas kasutad keskmiselt arvutit? Kas arvuti on sinu tööd hõlbustanud? Millised on olnud positiivsemad tulemused ja lahendused enda jaoks? Kas arvuti on sinu tööd ka pidurdanud - milles oled pettunud? Kas tunned vajadust lisakoolituse järgi arvuti alal? Kas oled kasutanud arvutit ka testide loomisel (hot potatoes jt.) Kuidas on õpilased võtnud omaks nõuded arvuti kasutamisse koolitöö tegemisel? Millistest IT vahenditest tunned puudust oma töös õppetunnis? Kas oled viinud läbi tundi arvutiklassis? JAH EI Mis on suurim mure seoses arvutiklassi kasutamisega tunnis (kui ei ole läbi viinud, siis mida pead selle põhjuseks) Mis võiks olla suurim kasu tunni viimisel arvutiklassis? Kas internetis/cd-plaatidel on piisavalt õppematerjali sinu ainetundide jaoks (mida soovitada ja kasutada)? JAH EI Mida soovitad õpetajale, kes soovib hakata õppetöös arvutit kasutama, aga ei ole seda kunagi teinud?
96
4. Ankeet tudengitele, täiendkoolitust läbivale õpetajale (elektrooniline) Kas sa oled meesterahvas või naisterahvas? M N Kas kunstiõpetajatel peaks olema tugiveebileht oma tundide andmiseks ja ideede vahetamiseks? EI JAH Milliseid tugisüsteeme (õpivahendeid) oled senini kasutanud (peale praeguse)? Millised peaksid olema kokkuvõtlikult kunstiõpetuse õpiveebi olulisemad võimalused? Praeguse õpikeskkonna juurde minnes: kas peatükkide lisamise süsteem on sulle: KERGE NÕUAB HARJUMIST RASKE VÕIMATU Milliseid probleeme tuli peatüki lisamisel ette? Mis häiris sind enam peatüki lisamise süsteemis? Mis sulle meeldis peatükkide lisamise süsteemis? (Kas oli mingeid mugavusi) Tudengitele: Kas sulle tundub, et tavalisele kunstiõpetajale koolis on samasuguse süsteemi tundmaõppimine pigem: KERGE NÕUAB HARJUMIST RASKE VÕIMATU Milliseid võimalusi peaks kunstiõpetuse süsteem lisaks pakkuma? Millised peaksid olema kunstiõpetuse veebi hindamise (testid õpilastele) vahendid? Milline teema on kunstiõpetuse veebi süsteemist välja jäänud (peatükkide loomisel) või mis oli peatükkide jagunemisel segane? Kaua võttis sul aega tutvumine kasutajaliidesega (peatüki lisamine, teksti muutmine, pildi lisamine, salvestamine)? Kunstiõpetuse veebi tulevik: millised oleksid sinu meelest sobiv värvilahendus sellisele veebilehele? Mida võiks veebilehel ümber struktureerida, ära kaotada või lisada? Kui keeruline on sinu jaoks praeguse veebilehe loogika (peatükid, loengud jms. materjalide leidmine) KERGE NÕUAB HARJUMIST RASKE VÕIMATU
97
Kui keeruline oli peatüki loomine? Millised on need põhjused, miks jääksid seda süsteemi kasutama? Millised on need põhjused, miks sa ei jääks ega hakkaks kasutama veebipõhist õpisüsteemi? Millised on sinu IT alased oskused? Kas sa eelistaksid õpisüsteemide kasutamisel avatud(kõigile veebilehe külastajatele on ligipääs avatud) või suletud (teatud grupp näeb loodud peatükke) süsteemi? AVATUD SULETUD Milliseid probleeme näeksid ette õpilastel, kui kasutaksid sama süsteemi ainetunnis (kui on piisavalt töötavaid arvuteid ja tehnilisi probleeme ei esine)? Millepoolest oleks õpilasel kasulik õppida tundma veebipõhiseid õpisüsteeme kunstitunnis?
