Kuressaare Gümnaasiumi XX lend

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------

Väljaandja: Kuressaare Gümnaasiumi ToimetisedKoostanud: XX lendToimetanud : Maidu Varik

2

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendArukas on see, kes ei kurvasta selle üle, mida

tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on .(Demokritos)

Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab.

(Napoleon Bonaparte)Millised tundmused tärkavad Sinu päiksepaistelises

aias kogu Su vilka tegevuse pinnal kaastundes endas valatud pisarate niiskusest siis, kui oled pidanud pidevalt meeles laadida iga tööliigutus, iga mõte, tunne

elus ka, salaja ennastsalgava armastusega, mis on tema ja Sinu ainupõhjus?

(Genadi Noa)

Sissejuhatus 19. lend tegi KG esimese oma lennu raamatu. Lootuses, et ka järgmised teevad. 20. lennu raamat, mille koostamist üsna hooga alustati, on nüüd läbi raskuste valmis. Nii nagu on iga lend ise nägu, saavad seda olema ka lennuraamatud. See raamatuke on eelkõige 20. lennule ja 20. lennust, nende tegemistest läbi kolme gümnaasiumiaasta. Aga nagu alapealkirjast näha, on olulisel kohal ka 20. kooliaastal juhtunu. Seetõttu on üllitises pilte ka meie noorematest koolikaaslastest, kellega koos või kelle jaoks nii mõndagi tehti. Loomulikult ei saa üks väljaanne haarata kogu lendu ja nende kõiki tegemisi, sellest (ja loomulikult ka kaastöötegijaist) tuleneb ka teatud sisuline ebaühtlus- mõnedest on lihtsalt rohkem juttu.Aga siit raamatust võid Sa leida:

1) 20. lennu tegelaste näod ja lühiiseloomustused;2) meenutusi huvitavatest sündmustest;3) uusi teadmisi sellest, mis koolis tegelikult toimub ja kuidas

noortel see värk käib;4) lisad, kuhu võid teha märkmeid 20. lennu käekäigu kohta.

3


… sest koolid on niisama erinevad, nagulapsedki, kes neis õpivad ja nagu

klassiruumid, kust neid leida võib.(Arvamus)

KURESSAARE GÜMNAASIUM

Kuressaare Gümnaasium alustas 1. septembril 1978.a. Kingissepa II Keskkooli nime all. Mitmed aastad kandis kool Aleksander Mui nime. Aga varemlõpetanute jaoks on ta endiselt tuntud kui “TEINE”.Teise kesa esimene direktor oli Kusti Kokk ja teise poole kooli ajaloost on selle ees olnud Toomas Takkis.20 aasta sisse mahub nii väliseid, silmaga nähtavaid muutusi, kui ka sisemisi, ainult seesolijaile mõistetavaid ümberkorraldusi. Meil toimub, meil on võimalik.

4

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

XX lendjagunes nelja klassi: A tähe alla koondati kõik “sakslased”, B-kaid ühendas huvi inglise keele vastu, C-sse pääsesid majandushuvilised ja D-sse need, kes teistesse klassidesse ei tahtnud. Alljärgnevalt konkreetsemalt. Persooniti.

Do what you can,with what you have,

where you are.(kiri ühe klassi seinalt ühes koolis)

XII A

Triin ArvaTriin on omapärane ja enesekindel. Muu hulgas ka kunsti- ja kirjandushuviline. Ta on hea inimene.

Kai SaarKai on vaikne, tark ja edasipüüdlik. Tal on hea huumorimeel ja jutt on alati naljaga pooleks. Ta oskab olla hea sõber ja kuulaja.

Tõnis Balin

5

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------Tõnis on kahtlemata kõige aktiivsem meie klassist, ta on ka stiilne ja otsekohene. Pidudel on Tõnis seltskonna hing. Tõnis jõuab teha ka seda, mida teised ei viitsi. Teda oleks nagu mitu.

Kätlin Ivalo Kätlin on hea keelte tundja ja üldse tark tüdruk, jagab oma teadmisi lahkelt ka teistele. Ta on ilus ja käib stiilselt riides. Oskab hetkest rõõmu tunda.

Maarit KaasikMaarit on intelligentne, mõistev ja arukas. Tema leiab igas inimeses midagi head. Saab kõigiga hästi läbi ja on piinlikult korralik. Ta on ka klassi parim õpilane.

Gerli PihelGerli on tagasihoidlik ja heasüdamlik. Ta on ka õpihimuline ja sportlik. Ei vea kunagi oma sõpru alt ja kuigi ta on vaikne, on ta asjalik tütarlaps.

6

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Rene KaasikRene on vaikne ja rahulik. Alati abivalmis ja lahke inimene. Talle meeldib mõtiskleda. Rene on ka väga viisakas ja tõeline džentelmen.

Kristi KahmKristi on vaikne ja alati abivalmis. Mõtleb, mida ütleb, ei aja kunagi tühja juttu. Ta on küll enesekesnke, kuid ka hea sõber.

Urmas KaskUrmase hüüdnimi on Magic ja seda ta ka on. Ta on alati lõbus, aga kui midagi tõsiselt ette võtab, saab sellega hästi hakkama. Jutust tal juba puududst ei tule.

7


Kaire KolterKaire on edasipüüdlik inimene. Ta on ka aktiivne ja abivalmis. Tema kohta on öeldud: “Kui sõber, siis sõber, kui vaenlane, siis vaenlane.”

Liisa LaidLiisa on eelkõige sportlik tütarlaps. Oskab oma tahtmist maksma panna. Hoolimata mõningasest lapsemeelsusest, on ta hea seltskonnainimene.

Helena LoppHelena on väike, aga tragi. Ta on enesekindel ja püüdleb järjekindlalt parema tuleviku poole. Oskab olla hea sõber.

8

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Britte MaidraBritte on inimene, kes maandub peaaegu alati jalgadele. Ta on aktiivne, see tähendab, et teeb ja räägib palju. Teda iseloomustavad hästi sõnad seltskond ja naer.

Kairi NiitKairi teab kõike, oskab kõike ja on muidu tore inimene. Paneb pastakate viisi juttu paberile, ühe sõnaga tõeline kirjanik. Alati lõbus ja hea suhtleja.

Margo Ool

9

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------Margo on eelkõige sportlik kuju. Talle meeldib vaielda ja seda võib ta teha julgelt, sest ta on väga tark ja intelligentne inimene. Enesekindlust on sama palju kui pikkust (ta on abiturientidest kõige pikem).

Gerlin PildreGerlin on tüdruk, kelle peale võib loota. Ta on väga lõbus, teeb head nalja ja sobib igasse seltskonda. Suurepärane sõber kõigile ja lisaks sellele veel ilus ka.

Silvia PõlderSilvia on rõõmsameelne inimene, kes nakatab oma naeruga ka teisi. Tal on palju anekdoote ja nenedega ravib ta teiste halba tuju.Jelena PsenitšnajaJelena on väga enesekindel inimene. Ta on tark ja teab palju ajaloost. Tal on iga asja kohta oma arvamus, mida ta ka kaitseb iga hinna eest.

Liia Rajang

10

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendLiia on viisakas, ilus ja hea. Ta on natuke salajane, kuid oskab olla hea sõber ning lohutaja. Käib hästi riides ja oskab enda eest hoolitseda.

Andre SoomereAndre on asjalik ja õpihimuline noormees. Ta on sümpaatne kõigile, hea vestluskaaslane ja muidu sõber. Teab, mida tahab ja püüdleb selle poole.

Klassijuhatajad 12a -stSügisel 1995: arglikud, ebakindlad, häbelikud, isemeelsed, janused (teadmiste järele), kinnised, leebed, mugavad, nihelevad, organiseerimatud, põikpäised, rühmavad, salatsevad, tagasihoidlikud, uudishimulikud, vagurad, õilmitsevad, üksildased.

Kevadel 1998: adapteerunud, balanseeritud, deheroiseeritud, efemeersed, fassonneeritud, gemineerunud, hedonistlikud, identifitseeritud, juveniilsed, kategoorilised, labiilsed, müstifitseeritud, nivelleeritud, omnipotentsed, progressiivsed, relatiivsed, sustseptiilsed, transtsendentsed, universaalsed, viskoossed.

Lugupidamisega Anu TanilaAire Ots

XII B

11


Krista Raenok: Impulsiivne, lahendamata juhtum. On aktiivne vahel liig-kritiseeriv, kuid enda kohta kriitikat ei kannata. Tal on iga asja kohta oma arvamus, mida ta julgelt ja valjuhäälselt avaldab. Kui Kristal on hea tuju oskab ta seda jagada ka teistega.

Kristi Viirsalu: Headuse kehastaja, temaga saab igast murest üle. On enesekindel ja seltskondlik. Kristiga on lõbus ette võtta igasugu asju- ta suudab inimesi veenda nende ettevõtlikuses. Alati positiivses meeleolus.

12

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Kristiina Maarma: Temale on raske lähedale saada, kuid tundma õppides selgub et tegu on väga kohusetundliku, hea ja lõbusa inimesega. Otsusekindel, hea huumorimeelega. Sihikindlalt pürgib hariduseredelil ülessepoole.

Käti Pärn: Käti on oma põhimõtetele kindlaksjääv persoon, tüdruk, kes võitleb ebaõigluse vastu ja aususe eest, kuid oskab vaidlusi õigel ajal lõpetada. Ta on originaalne, mõistab kõiki ja kõike. Loominguline ja andekas inimene.Andre Maaker: Ta on huvitav, ta on salapärane, ta on musikaalne ta on MAAKER. Teda jätkub igale poole. Andre on uskumatult rikkaliku sisemaailmaga noormees, alati heatujuline ja mõnusate ütlemistega. Tema tulevik on ilma temata juba paika pandud. Ta on parim!

13


Taavi Kippak: Tagasihoidlik, teab mida ta tahab. Elab rohkem sissepoole, ei sea end esiplaanile. Kuulab ennem teised ära ning siis alles avaldab enda arvamust, mis on alati viisakalt ja defineeritult õeldud.

Henel Lõhmus: Teab mida räägib, ja räägib mida teab. Henel on inimene, kellelt saab positiivse energia. Seltskondli, rõõmsameelne ja huumorimeelne inimene. Keegi ei tea kust kohast ta saab oma energia- seda jätkub täpselt niipalju kui tarvis. Muusikalembeline ja naudib elu.

14

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Kaarin Peet: Kaarin on varvasteni positiivne, jagab oma headust kõigile. Ta on originaalne ja oma väljakujunenud stiiliga. Ta on eriline, teab seda isegi, kuid ei suru end peale. Kitsarinnalisuse täielik vastand, ta ARMASTAB!

Kristina Mägi: Kristina alias Kika on ääretult sõbralik, lõbus ja lahke tüdruk. Silmnähtavalt positiivse ellusuhtumisega. Ta kuulab hea meelega teisi ja oskab teisi endid hästi tundma panna. Teist nii head inimest annab otsida.

15


Virge Poopuu: Ta on tark, edasipüüdlik, abivalmis, sõbralik, rõõmsameelne. Võtab inimesi sellistena, nagu nad on. Tujumuutused toovad endaga kaasa vahel ka mõne järsu ütlemise, aga ei ole kunagi ülepaisutatud. Oskab armastada, olla armastatud on edasipüüdlik ja optimistlik neiu.

Aune Kuusk: Aune on lõpmatult energiline ja teotahteline. Teda võib usaldada. Teab, et kõigile meeldida on võimatu, ning ei püüagi seda. Tema tujud olenevad millestki seletamatust, sest pahatihti muutuvad need ilma näilise põhjuseta. Jagab sooje naeratusi kergekäeliselt ja süstib teistessegi energiat.

16

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Ingrid Aulik: Ta ei jäta sind kunagi hätta. Mõtleb teisiti kui teised ja teda on võimatu endast välja viia. Ingrid usaldab iseennast, talle meeldib ennast proovile panna ja temaga ei hakka kunagi igav. Ingrid on arukas, armas, südamlik ilus inimene.

Liis Lakkur: Vaoshoidlik, lõputult lahke ja heatahtlik. Liis võib olla pärl keset seltskonda, kuid oskab ka tahaplaanile jääda. Ta on seltskondlik, ei tõuka kedagi eemale ja on alati sõbralik.

17


Lea Kurgpõld: Lea on inimene, kes oskab elust rõõmu tunda. Kool ja eraelu on kapitaalselt eraldatud. Ta on rõõmsameelne, ei lase teistel oma tuju rikkuda. Läheb täpselt sinna, kuhu tahab, sealjuures teisi segamata. Optimistlik ja hooliv.

Martin Tamm: Tema kohta käib ütlus “Poiss ei püsi pudeliski paigal”, huumorisoon on tal hea. Martin on targem, kui laseb välja paista. Ta ei pürgi tähelepanukeskpunkti, kuid see lihtsalt juhtub, tänu ta metsikule uudis- ja vaidlushimule. Julgeb erineda ja üsna edukalt muide.

18

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Peeter Vaik: Paljutähendavalt vaikiv. Oskab oma maailma tõmbuda ja ilmselt tunneb end seal hästi. Peeter on abivalmis, hea inimene, tema kätte võib oma saladusi usaldada. Kohusetundlik ja püüdlik poiss.

Kadri Peeters: Neiu, kellele meeldib, kui teda kuulatakse ja kiidetakse ning ei meeldi, kui temaga vaieldakse. Kadri on lõbus, näitab välja oma seisukohti ja võitleb nende eest. Teab täpselt, mis talle meeldib ja mis mitte. Oma ilusa naeratusega on ta nagu päike keset rutiinset seltskonda.

19


Riina Vaikmaa: Riina on ülienergiline, alati otsustavusest ja enesekindlusest pakatav. Tal on alati oma arvamus ning mitte kunagi ei pelga ta seda välja öelda, seepärast peetakse teda mõnikord liiga kriitilisekski. Tema elurõõmule lisandub veel abivalmidus, emotsionaalsus, hea huumorimee., alatine naeratus nind kuldne süda- kõik see teeb Riinast parima sõbra ja kaaslase.

B klassis õppis veel toredaid tüdrukuid ja poisse, kelle kohta kirjutatud jutukesed aga kaduma läksid. Aga nad kõik on toredad, mõnusad, sümpaatsed ja igati kenad inimesed.

Inga Soom Kairi Niit

20

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Jaanika Viilup Pirjo Vanem

Reena Lasn Tarmo Vipre

Margus Rüütel Alar Hõbenik21


Jeva Siplane Tiina Johanson

Kaja Niit Jaanika Sõmmer

22

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Merike Kivilo: Õpetajana usaldab liiga palju õpilasi. Tema põhimõtteks on “suunata, mitte ette ära teha”. Vahel viib mõne õpilase suunamine teda endast välja, kuid ta rahuneb kohe ja tunnistab eksimust. Õpetajana võiks ta asju kergemini võtta. Ta on hooliv, heasüdamlik rahulik inimene.

Helen keemialabori ja lennukaaslaste taustal

23

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------XII CKlass klassijuhatajastMaidu

Maidu - ta on parim. Räägib palju igasugust bla-blad. Aga eks ta jutus mõni iva ole ka. Tegelikult on ta ikka täiesti tark, täiesti suur organiseerija ja ütleme ülimalt abivalmis mees ning tal on ikka täiesti vuntsiga huumor ka. Maits – ela hästi, me armastame sind.

Klassijuhataja klassist:“Üks vastane peaks igale jõukohane olema- ta ise.” (A. Valton)Aga ega see iseenda pidev ületamine või oma nõrkuste seljatamine või kavalmagusaist ahvatlusist hoidumine kerge ole, eriti kui Sa oled juba peaaegu inimene ehk arvad end selle liigi tipmise tasandi isendite hulka. Kuid ega selle noore inimese hinge ju näe, küllap on mõnigi kord koolimaja varjulisemate kohtade seinad olnud tunnistajaks pisaraile ja kuulnud ka kooli maapõhja kirumist. Usun siiski, et siin midagi sellist Teie jaoks sai alustet, millest ka hiljem tulu tõuseb.Olgu selle majandushuviga nii kuidas on, igal juhul tore on, et me kokku saime. Ja olgu ka selle ajaloohuviga nii kuidas on, igal juhul me saime omavahel palju rääkida, kõigest, ka tegelikust elust …Oleks pidanud ehk enamgi, aga ju õppisite ka sellest, mis (valesti) tehtud/ öeldud või tegemata/ ütlemata jäi.Ajaloo tarbeks peaks ju siinkohal loetlema teie saavutusi ja silmapaistvaid omadusi, aga kõike ju nagunii ei jõua, nii et jätan parem raamatu lõppu ruumi, kuhu võiks hiljem teie saavutusi märkima hakata - õpetajatel ju on paraku komme pidada kõiki oma õpilasi natuke omadeks ja koguda nende saavutusi, töid, seletuskirju ja muudki huvitavat. Vat siuke jutt sai, nilbete naljadeta pealegi. Aga tunnetest pole põhjamaalastel kombeks sõpradega rääkida, kuigi silm vahel mälestusist niiskeks kisub. Miski on jäädavalt lõppenud, et saaks alata miski muu …kuskil mujal… uute inimestega…

Reeda Alas

24

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendReeda on ettearvamatu tüdruk, kes naudib head seltskonda, jäneseid ja kollaseid asju. Ise ütleb ta, et naerab ainult koolis, ärgu me arvaku, et ta tegelikult nii rõõmsameelne on.

Margo JärvelaineKõige iseloomulikumad sõnad Margo kohta on sõbralik, kohusetundlik, suur ja tugev. Kuigi ta on tagasihoidlik noormees, võib ta vahel ka üsna teravmeelne olla. Ajaloohuviline.

Krista ArgeKrista on sõbralik ja veidi omaette hoidev tüdruk, kes on alati abivalmis , kui temalt abi paluda. Muidu on ta eelarvamustevaba ja ei suru oma arvamust teistele peale.

Tanel Kaare

25

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------Tanel ajab vaikselt oma asju. Ta valib endale jõukohased ülesanded ning saab nendega ka hästi hakkama – tasa sõuab, kaugele jõuab. Tanelist rääkides peaks muidugi mainima ka tema tehnikahuvi.

Mihkel KeskülaMihkel – suur, ilus, tugev, kuid veidi isekas noormees, kellele meeldib sporti teha ning matemaatika- ja füüsikaülesandeid lahendada, ühesõnaga iga asja peale mihkel ja muidu macho.

Käsper KivisooKäsper on seltskondlik, uudishimulik ja väga enesekindel noormees, kellele meeldib avaldada oma arvamust kõigile, kõikjal ja kõigest. Mõni meist arvab, et Käsper on hea poiss ja ega see nii vale olegi.

Kristo KäoKristo on hea huumorimeelega ja väga tark inimene, kellele on raske

silma vaadata, aga igav temaga küll ei hakka. Kristo teab, mida ta elult tahab. Ja kas see polegi kõige olulisem.

26

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Veelika LõbusVeelika on sõbralik ja abivalmis tüdruk, kes ei tüki asjatult esiplaanile, kuid kes oma meeldiva olemuse tõttu ei jää ka märkamata. Eelkõige on ta tuntud kui hea sportlane.

Taimi MargusTaimi on mõnus tüdruk, kes omab huvitavat mõttemaailma. Tüdruk, kes ütleb, mis mõtleb ja ei häbene kunagi midagi küsida . Taimil on stiili.

Siiri MaripuuSiiri on inimene, kes enne mõtleb, siis ütleb. Ta ei ole eriti jutukas, kuid sellegi poolest huvitav tüdruk, kellega on alati meeldiv suhelda. Peale selle on ehk liigagi abivalmis.

27


Helen MeiusHelen on tüdruk, kelle kohta võib kindlalt öelda : jõuab elus kaugele. Teda viivad edasi püüdlikkus, enesekindlus ja teadmishimu ( eriti kunsti vallas ) . Helen on tuntud ka kui hea sõbranna ja inimesena, kes käib stiilselt riides.

Rene MõttusRene on mõtlev inimene, kellel on iga asja kohta oma arvamus, kuid kes

ei suru seda teistele peale. Klassikaaslased peavad teda veel heasüdamlikuks ja enesekindlaks poisiks. Armastab filosofeerida.

Andrus NaulainenNauka on stiilne ja lõbus, kes toob endaga kaasa hea tuju. Muidu mängib hästi kossu ja kannab coole kampsuneid. Nauka on huvitav inimene.

28

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Liis NimikLiis on õnnelik – ta teab, mis tahab ja tal on, mida ta tahab. Tüdruk, kellel on stiili, kes on hea vestluskaaslane. Inimene, kellest kiirgab intelligentsi ning kelle silmadest võib lugeda huvitavaid mõtteid.

Rando OtsRando e. Otsa on väga teravmeelne noormees, kes ei jää kellelegi vastust võlgu. Tema on see inimene, kelle poole võib alati pöörduda, kui hädas oled, sest Rando on peale oma naljade tuntud klassis veel kui heasüdamlik ja abivalmis noormees.

Imre PaadikRäägitakse, et see mees leiutab kindlasti mõne uue aine, sest parimat keemikut kui Imre meie koolis ju ei ole. Muide, suure teadustöö kõrvalt jõuab ta ka nalja visata.

29


Reelika PartReelika on nakatava optimismiga naerupall, kes oma naeruga ka kõige tusasemad inimesed naeratama suudab panna – ta on oma soovide ning tahtmistega tark ja fantastiline tüdruk.

Piret PaomeesPiret on heatahtlik ja iseteadlik neiu, kes võiks palju enamat korda saata kui ta vidi julgem oleks. Kui tunned , et keegi sinust välja ei tee, on Piret see , kes on alati sinu kõrval.

Toomas Peeters

30

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendToomas on salapärane noormees, kellel on huumorimeel omal kohal. Muidugi on ta veel seltskondlik, tark, mõistlik, sportlik jne. jne. Tom on noormees, kes paneb kõik paika.

Lauri PildreLauri on püsimatu ja aktiivne noormees, kellel on enesekesksed mõtted ja tegemised. Ta on sündinud näitleja, kes mängib innukalt oma rolli ka igapäeva elus.

Kärt PõldmannKeegi ei ole veel kuulnud, et Kärt kellestki halvasti räägiks. Ta on ikka heatujuline ning leiab ka halvas asjas midagi head. Kärt on inimene, kellega saab alati rääkida.

31


Liina RahnikLiina – tüdruk, kes tunneb elust ja noorusest rõõmu. Tema väga hea omadus on see , et ta teab , mis on hindamist väärt ja mis mitte. Liinaga on ka hea juttu ajada, sest teda saab usaldada. Ta on mõnus.

Mart RõukMart on tõsine ja tagasihoidlik noormees, kes harva avab end

klassikaaslastele. Ta on joonistamises väga andekas ja ega ta muuski teistest maha jää.

Kristjan SaarVaga vesi, sügav põhi. Koolis hoiab omaette, aga väljaspool – kes teab ? Tundub olevat enesekindel ja elu oma mätta otsast vaatav inimene.

Ene Saare

32

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendEne on aktiivne ja väga lõbus tüdruk. Ta on tihti seltskonnahing ning pealegi on Ene hea ja hoolitsev sõber , kellele võib alati kindel olla.

Maarja SaksakulmMaarja toredaks omaduseks on see, et ta oskab asjade taha näha . Muidu on ta tagasihoidlik ja sõbralik tüdruk, kes teab, mida ta teeb ja tahab.

André SõrmAndré on suur seltskonnalõvi, kellele meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Aga huvitav oleks teada, mida ta tegelikult mõtleb ja elust arvab.

Kristiana TarkinSeal, kus on Kristiana , on alati midagi toimumas, sest sõnad, mis tema kohta käivad , on aktiivne , seltskondlik, suhtlemisaldis ja lõbus. Padjaklubi liikmed ütlevad, et ta on hea sõber ja kuulaja.

33


Sille TollSille on viimaste aastatega palju muutunud ja seda paremuse poole. Ta on sihikindel neiu, kellele meeldib lugeda, ratsutada ja korvpalli mängida.

Oleg TšernobrovkinOleg mõtleb asjade üle teistest natuke kauem ja põhjalikumalt. Ta on üks muhe vend, kellega saab rääkida peaaegu igast asjast. Oleg ei vea alt.

Merita TurjaMerita on kass, kes kõnnib omapead. Kaaslased mainivad temast rääkides tema vabameelsust ja kaugele arenenud kriitikasoont.

34

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

Raiko UstelRaiko on salapärane kuju, kellel on oma mõtted ja tõekspidamised, mida temalt on raske välja pinnida. Inimene, kes ei lase endale “pähe istuda”.

Raili VärikRaili on naljahammas, kes ütleb välja, mida mõtleb. Koolis on ta ühtmoodi, väljaspool kooli veidi teistsugune. Üldiselt on ta tore tüdruk , kellega on hea koos aega veeta.

XII DMeie klass on arvatavasti viimane omasuguste seas. Nimelt lõpetab

1998. a. kevadel Kuressaare Gümnaasiumi viimast korda klassikollektiiv, mis kannab nimetust "üldklass".

Meie klassi on koondunud õpilased, kes mingil põhjusel ei ole saanud või ei ole tahtnud minna inglise keele ega majanduse eriklassi. Palju on selliseid, kelle huvidering on lai ja kes ei kaldu mingisse kindlasse valdkonda.

Siit klassist on läbi käinud paljudki, kes on arvanud, et meie klassis saab lihtsamini hakkama, kuid tegelikkuses võib asi osutuda hoopis vastupidiseks. Paljud arvavad, et üldklassist saadav haridus on kehvem ja puudulikum. Kuid see ei pruugi nii olla kuna meie koolis valitseb valikkursuste süsteem, seega oleneb

35

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------kõik inimesest endast, millist haridust ta soovib. Õpetajad on ju needsamad ja erilisi allahindlusi meie klassi puhul ei tehta. Mingeid piiranguid hea hariduse omandamisel ei ole seatud ka üldklassis. Nii mõnedki on avastanud, et meil ei olegi nii kerge ning on loobunud ja jätkanud oma õpinguid mujal või siis klassikursust korrates. Siinkohal olekski sobilik ära nimetada nende õpilaste nimed, kes selle kolme aasta jooksul meie klassist läbi on käinud: Kaur Filippov, Ereli Mägi, Piia Mänd, Maret Põld, Tanel Põld, Kristiine Rand, Marko Rand, Aivo Sadam, Üllar Truu ja Rommi Õige. Nimetatute seas on ka neid, kes on loobunud alles hiljuti, lõpusirgel. Kuid on ka inimesi, kes on juurde tulnud ja ka jäänud: Eveli Allikson, Reelika Ellermaa, Inga Liiv, Maarja Näälik, Marko Salu. Väikese kõrvalehüppe tegi ka Kaisa Tuulik, kes hiljem siiski meie klassi tagasi tuli.

EVELI ALLIKSOON – alati naeratav, heasüdamlik, vaikne, asjalik ja seltsiv tüdruk; vahetevahel on ta küll veidi hajameelne, kuid saab siiski kõigega hakkama; eriti hästi tuleb tal välja ujumine; üldiselt on väga kena elurõõmus tüdruk.

MARJU ALLIKSOON – heasüdamlik tüdruk; alati on ta rõõmsameelne ja abivalmis; ta on eelarvamuste vaba, ei ütle teiste kohta halba sõna; tema tolerantsusest oleks meil kõigil õppida. Ennast kipub ta aeg-ajalt alahindama; naeruhimuline ja tark tüdruk, kes saab kõigiga väga hästi läbi ja on väga lahke.

36

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

ERGO ANTONI – sõbralik, tavaliselt rahulik ning vaikne. Elab oma elu ning ei lase end ebameeldivustest häirida. Koolis oleks ta suisa eeskujulik õpilane, kuid ta on üsna laisk. Kui teda vähegi tunda, jõuad arusaamisele, et tegu on väga heasüdamliku inimesega.

TAAVI AZAROV – abivalmis ja sõbralik poiss, kes pidevalt “ringi sebib”. Ta tegeleb kümne asjaga korraga ja eriti õppida ei viitsi, kuid hinded enamasti head. On aktiivne ja vahel veidi ninakas; väga sportlik ja temperamentne; teab, kuidas tüdrukutel päid segi ajada. Temas peitub omajagu uhkust, enesekindlust ja talle meeldib kohutavalt lollusi teha.

37


REELIKA ELLERMAA – heasüdamlik, enamasti vaikne ja rahulik. Elujaatava hoiakuga ning ei tee igast väiksest asjast endale probleemi; sõbralik ja suhtlemisaldis, parajalt otsekohene ja avameelne.

MINNA JÕGI – piisavalt vaikne ja jutukas; omapärane ja sõbralik tüdruk; ei karda riski ja julgeb end alati proovile panna; tal on välja kujunenud oma arvamus, mida ei karda ka välja öelda; asjalik, tark ning ei keeldu kunagi teisi aitamast.

RAUL KALLASMAA – vaikne tagasihoidlik poiss, kes end naljalt igaühele ei ava. Ta on rahulik ja kohusetundlik poiss, kes oma arvamust teistele ei kuuluta ja peale ei suru. Tõsine tööinimene.

38

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

AARO KÕUTS – energiline ja asjalik poiss, kes oma sõpradest väga hoolib. Teda nähakse aeg-ajalt naermas ja lolli juttu ajamas. On tark, kuid kohutavalt laisk. Mõnikord käitub ka kummaliselt, kuid tema peale vihastada on peaaegu võimatu. Ta on piisavalt otsekohene, uhke ja enesekindel.

LAURI LEHTMÄE – sümpaatne, sõbralik ja rõõmsameelne poiss, kes on piisavalt tagasihoidlik ja enesesse tõmbunud. Tema pealtnäha kinnise kesta taga peitub tähelepanelik, kohusetundlik ja tasakaalukas noormees, kes on hea sportlane ja mängib hästi korvpalli.

MAIRI LEMBER – alati abivalmis ja sõbralik. Mairi on väga korralik, kohusetundlik ja hoolas koolitüdruk. Ta on väga heatahtlik ega ütle kellegi kohta halba sõna, üldse on pigem kuulaja kui rääkija; kõigis asjades on ta väga püüdlik ning annab endast kõik , et saavutada parimat.

39


MAIE LEPPIK – tagasihoidlik, pealtnäha endassetõmbunud tüdruk, kes end naljalt teistele ei ava ja alati pole tarviski; vaikne, kuid millestki rääkides on tal alati midagi öelda; “tühja loba” tema suust ei kuule; huvitub muusikast ja kunstist ning tegeleb nende aladega aktiivselt.

INGA LIIV – sõbralik, elurõõmus ning heasüdamlik tüdruk. Vahete-vahel ka aktiivne ja energiline; oma energiat ja elujaatavust suudab ka teistesse süstida, kuid aeg-ajalt rahmeldab ka niisama. Inga on avatud ning suhtleb vabalt ja on koolis tubli õpilane, oleks veel tublim, kui viitsiks; tunneb ennast absoluutselt kompetentsena igal alal, millega tegeleb ja ei tegele, seetõttu võib vahel tüütuna tunduda. Ta on humoorikas, talle meeldib teisi järgi teha ja eriti hästi jäljendab ta Eesti lauljaid.

40

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

VEIKO MATT – pealtnäha tavaline, tagasihoidlik, veidi hajameelne koolipoiss, kuid need, kes teda lähemalt tunnevad, teavad, et on olemas kaks Veikot – “kooliveiko” ja “mittekoolweix”, kes teineteisest totaalselt erinevad. Ta jõuab peale õppimise (mida ta tegelikult kohe üleüldse ei viitsi teha) tegeleda nii umbes saja asjaga ja edu saadab teda igal rindel. Tundides nähakse teda harva, pigem võib teda kohata kooli arvutiklassis, kuid hätta ta ei jää, sest talle on looduse poolt kaasa antud paras ports intelligentsust.

HELINA NAEL – on tore ja rõõmus inimene, kes on parajalt tagasihoidlik ja teab, kus on sobilik oma arvamust avaldada ja kus mitte. Ta on sõbralik ja abivalmis ning koolis on ta hoolas ja edasipüüdlik.

41


MAARJA NÄÄLIK – sõbralik, jutukas tüdruk; parajalt edev ja särtsakas; hästi rõõmsameelne ja siiani pole teda tusatujus tabatud. Ta on alati hoolitsetud välimusega ja naeratab säravalt. Ta räägib ja sööb palju, kuid ära ei tüüta ja paksuks ei lähe.

VEROONIKA ORUSSAAR – tagasihoidlik ja vaikne; meeldiv. Tema tegelikku olemust teavad vähese. Tema pealtnäha uhke ja kinnisevõitu oleku taga peitub südamlik ja sõbralik naerusuine tütarlaps.

42

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

KAJA PETROV - piisavalt tagasihoidlik ja piisavalt silmatorkav tüdruk, kes on elurõõmus, sõbralik ja mõistev; ta on konkreetne, asjalik, kuid samas ka parajalt naljanina. Võtab elult, mis võtta annab ja ei põe ebaõnnestumisi.

TÕNIS REHTLA – kogu aeg täiesti lõbusas meeleolus. Muidu on ta poiss nagu poiss ikka, ainult et naerab keskmisest rohkem. Ta on alati positiivse ellusuhtumisega; sõbralik ja võtab elu vabalt. Vahel on küll veidi kannatamatu, kuid samas pole vist kedagi, kes tema nakatavast naerust külmaks jääks.

43


VALDO SAAR – temast õhkub energiat ja ta’st ei saa alati aru – kord on ta siin, siis seal. Ta on jutukas ja kannatamatu maksimalist, küllalt tark, teadmishimuline ja intelligentne. Mõnikord ütleb ta küll valesid asju vales kohas, kuid tema puhul on kõik sellega harjunud. Tegelikult on ta heasüdamlik poiss, kuid kardab miskipärast seda välja näidata.

GAILI SAARING – väga abivalmis, õpihimuline noor daam, kes huvitub kirjandusest ning psühholoogiast. Ta on sõbralik, kohusetundlik, julge ning huvitav. Ta ei unusta iialgi teisi enda ümber.

44

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

MARKO SALU – on tavaline laisavõitu noormees, kes on veidi omamoodi. Muidu on ta vaiksevõitu ja sõbralik ning tegeleb aktiivselt jõutõstmisega.

MARLEEN SIIM – abivalmis, heatahtlik, pealtnäha vaikne tüdruk, kes ei suru oma arvamust kunagi peale. Kes teda ei tunne, peavad teda tagasihoidlikuks ja vaikseks, tegelikult on ta lõbus, huumorimeelne tüdruk, kes omab vastavatele emotsioonidele vastavaid nägusid. Peale selle mängib ta hästi korvpalli ja on üsna hea saksa keele oskaja.KAISA TUULIK– väga omapärane inimene, kellel on omalaadne maailmavaade. Tal on iga asja kohta oma arvamus ning ta ei häbene seda ka välja öelda. Koolis võib teda näha samatihti nagu kuuvarjutust, õppida ei viitsi, kuid on võimeline end kokku võtma ja tubli õpilane olema. Ta on julge, isikupärane ja küllaltki intelligentne.

45


MARITAANA TUUM – väga heatahtlik, lõbus, tark ja sõbralik tüdruk; üsna tagasihoidlik ja naerusuine ning korralik õpilane, edasipüüdlik ja õpihimuline. Ta on asjalik, abivalmis tüdruk, kes teab mida ta tahab ja teeb kõike oma eesmärkide saavutamiseks.

KRISTIINA VASUR – on elurõõmus, taibukas, lahke ja mõistev inimene, kes on parajalt emotsionaalne ja kangekaelne. Ta on kena, tark ja sõbralik tüdruk, kes on teadmishimuline ja küllaltki enesekindel.KEITO ÕISPUU– omapärane elutegelane, kes on üsna intelligentne ja tark, kuid ise selleks mittemidagi tehes. Ta on nimelt üks laisemaid inimesi, keda nähtud. Keito on väga hea jutuga, alati vaatab ja näeb asju oma vaatevinklist. Ta oskab olla tema ise (grunge nimelt). Muidu sõbralik ja vaikne.

46

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

TEELE ÕUNPUU – heatujuline, energiline, abivalmis ja emotsionaalne tüdruk, kes suhtleb vabalt ning on üldse sõbralik. Ta on lõbus, normaalne ja püüdlik tüdruk, kellel läheb hästi. Teele on avatud, huumorimeelne ja otsekohene ning mõjub kõigile positiivselt.

XII d iseendastSelle kolme aasta jooksul, mis me koos oleme veetnud, ei ole meie klass

midagi märkimisväärset ette võtnud.Selles ei saa tegelikult kedagi süüdistada, meil lihtsalt ei ole tekkinud

ühtset klassitunnet. Arvatavasti on seda takistanud pidev klassi koosseisu vahetumine ning seetõttu on paljudel sõbrad väljastpoolt klassi. Kellelgi pole olnud aega ega pealehakkamist midagi organiseerida, igaüks meie klassist on või tahab olla omaette isiksus. See kõik aga ei takista meid kõiki omavahel hästi läbi saamast.

Muidugi ei saa ka öelda, et me ei oleks mitte midagi teinud. Kui ikka terve lend on midagi ette võtnud, on meie klass sellest osa võtnud - kümnendike laager, klassipulmad, mis olid kolmel paralleelklassil ühised. Kõrvale ei ole me jäänud ka spordipäevadest ja võistlustest, jukupeo ja jõulupeo korraldamisest.

Klassisiseselt oleme ikka püüdnud tähistada klassijuhataja sünnipäeva ning korra oleme isegi ühe pikniku korraldanud.

Vahepeal tegutses ka üks klubi, mille nime ei tahaks siinkohal avaldada, aga on teada, et nüüdseks on klubi oma tegevuse lõpetanud.Kokkuvõtteks peab ütlema, et meil on just nüüd XII klassi lõpuks välja kujunenud täiesti normaalne klass, koos täiesti normaalsete, toredate inimestega ning loodame, et kõigil meie klassist on kevadel kooli lõpetades kaasa võtta ainult head mälestused ning positiivsed emotsioonid.

Loodame, et me ei unusta üksteist kunagi ja jääme sõpradeks ka edaspidi.

Klassijuhataja XII d-st

47


On teada ammutuntud tõde, et klass on klassijuhataja nägu. Ja ühe isiksuse testi järgi olen mina abstraktne-suvaline tüüp. Nii, et te ei saanudki olla midagi muud, kui “suvaklass”. Seda enam, et teised olid “süvaklassid” ju. Suvalisust oli kõiges ja kõigis. Tahtsite õppisite, ei tahtnud, ei õppinud. Tahtsite midagi korda saata, saatsite, ei tahtnud, ei saatnud. Isiksustena ja inimestena kõik erinevad, oli teid raske panna ühist koormat vedama. Aga siin te nüüd olete lõpusirgel, kes rohkem, kes vähem iseseisvaks eluks ja otsustamiseks valmis. Ma loodan, et ka teist saavad oma kooli patrioodid nagu mina olen olnud ( ikka seesama, et klassijuhataja nägu) ja tulete ikka meid vaatama!

Kord me kaugele, kaugele jõuame välja,meil on leidmise laulud ju suul.Ja ma tean, et me leiame hommikuväljakus on verihein roosakas tuul.Siis me läheme lahku, me läheme lahkuja on hea kui meil üksi on külm.Siis kui kasteses rohus me jäljed on lahtundja kui julgust meis kõigis on küll.

Soovin teile eneseleidmise julgust ja tahet!

Teie klassijuhataja Kaja Puck48

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

XX LENNU KÕIGE, KÕIGEMAD

TÜDRUK POISSKõige heasüdamlikum Kärt Põldmann Rando OtsKõige aktiivsem Kristiana Tarkin Tõnis BalinKõige edasijõudnum Helen Meius Kristo KäoKõige parem flirtija Jeva Siplane André SõrmKõige seltskondlikum KristianaTarkin Andrus NaulainenKõige paremini riietuv Helen Meius Tõnis BalinKõige stiilsem Kaarin Peet Andrus NaulainenKõige sportlikum Inga Soom Margo OolKõige humoorikam Henel Lõhmus Rando OtsKõige ilusam Liis Lakkur Raiko UstelKõige seksikam Liina Rahnik Raiko UstelKõige unikaalsem Kaarin Peet Andrus NaulainenKõige, kõige, kõige... Kristiana Tarkin Tõnis Balin

49


Kõige edasijõudnumad: Helen ja Kristo

Kõige ilusamad: Liis ja Raiko

Kõige paremad flirtijad: Jeva ja Andre

50

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendSaavutusi õppetöö alalt 1997/ 1998

51

MEENUTUSI KOOLIAASTATEST

10-NDIKE LAAGER MÄNDJALAS 1995

1995/96 õ-a. olime ka meie jukud, seda on võib-olla raske uskuda, kuid nii see oli. Ja ka meie jaoks korraldati selline üritus nagu seda on jukude laager. Meie laager toimus Mändjala ühes suvilas, kus meie päralt oli terve alumine korrus. Esialgu jaotati meid segavõistkondadesse ja siis läks lahti. Kõigepealt muidugi sportlikud üllitised. Meie jaoks oli ettevalmistatud kastikorvpall, kus poiss pidi tüdruku kukile võtma ja siis kastini jooksma, kasti teistpidi pöörama ja siis palli kasti soetama. Raskendavaks asjaoluks oli muidugi see, et ainult tüdruk võis palli puutuda. Ning looduski oli omalt poolt vürtsi lisanud, nimelt oli eelnevalt vihma sadanud ja maa oli märg, sellega seoses oli võimalus jälgida kuidas heledais riietuses noorukid mööda maad liuglesid, kord põlvili kord kõhuli. Üheks kõige rohkem elevust tekitanud spordialaks oli siiski õlleralli, kus võistkondadel tuli joosta õpetajani jooma õllet, tegema 10 tiiru ümber enese telje ja siis tagasi jooksma . Tagasijooksmine oligi selle harjutuse kõige raskem osa, sest paljud jukud, peale väikest kogust alkoholi ja pöördeid ei olnud enam võimelised püsti seisma, veel vähem jooksma. Kel õnnestus mingil moel suund jooksuks kätte saada, leidis end kas põõsas või siis vale meeskonna juurest. Sellegi poolest oli see spordiala, üksmeelselt jukude lemmik.

Edasine võistlemine toimus juba sees, kus võistkonnad hakkasid rinda pistma nii luuletamises, joonistamises, kõnepidamises kui ka näitlemises ja

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendmuudes alades. Jukudes pigistati välja see viimane, sest heitlus I koha pärast lõppes alles öösel. Ning ihaldatud I koha sai tihedas rebimises võistkond Pioneerid.Pärast võidutortide söömist, mida jagus kõigile, algas pidu, mis kestis varavalgeni.

1995 jukud

ÕPILASKOGUST

Ma olen olnud õpilaskogu liige kolm aastat, see tähendab algusaastatest peale ja kurb on see, et see aasta jäi ühtlasi ka minu viimaseks. Minu liikmeksoleku aja jooksul on sellest institutsioonist läbi käinud mitmed väga toredad, aktiivsed ja sõnakad inimesed, kes kindlasti on oma ideede ja organiseerimisvõimetega KG õpilaskogule palju juurde andnud. Kuid ka praegu on õpilaskogus inimesed , kes on võimelised palju korda saatma, seda muidugi juhul, kui neil on piisavalt tahet ja püsivust. Sel aastal on nende inimeste abiga korraldatud hulk üritusi või siis kaasa aidatud mitmete ürituste kordaminekule. Näiteks üheks esimeseks ürituseks, mida organiseerisid hulk inimesi õpilaskogust ja ka väljastpoolt, oli jalgrattamatk 10ndikele. See oli alguslöögiks tihedale aastale. Sellele järgnes uute õpilaskogu liikmete valimine, peale mida oli juba kindel seltskond, kes hakkas edaspidi igasuguseid üritusi korraldama. Järgmiseks ettevõtmiseks sai 12ndike eestvedamisel traditsiooniline õpetajate päev, mis tähendas mitmeid tihedaid tööpäevi hommikust hilisõhtuni, kuid millega siiski tuldi toime. Samasugune rabelemine ja inimeste kaasahaaramine töösse oli Jukude ristimise puhul, kus taas eestvedajaiks olid meie abituriendid ise. Loomulikult oldi valmis ka aitama Suvekuningannat ‘97 Marge Rooset, kes korraldas Halloweeni peo Kuressaare linna keskharidust taganõudvatele noortele. Veel aidati kaasa kirjandusnädala toimumisele. Ka jõulunädal nõudis meilt nii mõnigi kord äratust hommikul kell 5.00, et kasvõi koolis varahommikul piparkooke küpsetada. Ja uskuge või ärge uskuge, aga ka jõulupidu on õpilaskogu poolt korraldatud, kuid maha ei saa salata ka nii mõnegi aktiivse õpetaja kaasabi selle ürituse korraldamise osas. Järgnevaks jõukatsumuseks nüüd juba aastal 98 sai Vilistlasõhtu, mis on kindlasti üks suurema vastutusega üritusi me koolis. Ei taheta ju, et vilistlastele tunduks kool ja nüüdsed õppurid igavad ja vaimuvaesed. Ka 100 päeva balli 11ndike esinemise eest olid vastutavateks isikuteks õpilaskogu liikmed.Kuid sellega ei ole veel tegemiste ja toimetuste loetelu lõppenud. Lugematuid kordi on toimunud igasugu pisiasjade korraldamine ja ka õpilaste õiguste eest oleme välja astunud.

53

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------XX lennust on õpilaskogu liikmeteks olnud järgmised isikud: Britte Maidra ja Tõnis Balin (A-klass),Krista Raenok, Kaarin Peet, Riina Vaikmaa ja Andre Maaker (B-klass), Kristiana Tarkin, Kristo Käo, Ene Saare ja Lauri Pildre (C-klass) ning Taavi Azarov (D-klass).Sel aastal lahkuvad õpilaskogust Riina, Ene, Kristiana, Tõnis ja Lauri.

Oleme tänulikud kõigile, kes on andnud meile võimaluse eneseteostuseks ja kes on meid toetanud. Loodame, et õpilaskogus annab edaspidigi nii mõnelegi, kellel vähegi tahtejõudu on, võimaluse end proovile panna. Õpilaskogule soovime eelkõige tahet ja vaimukust ning ärge unustage, et õigustega käib kaasas ka vastutus.

Kristiana Tarkin

UBINAMOOS

Kolme aasta jooksul on nii mõnigi XX lennu persoonidest läbi läinud näiteringist nagu kuumast ubinamoosist. Toome siinkohal mõned värvikad näited: Andre, Timo Selder, Mart Rõuk, Rene Mõttus, Oleg Tšernobrovkin, Nauka, Kristiana, Liina ja Lauri. Me tegime palju ja käisime igasugustel festivalidel läbi kolme aasta ning saime nii mõnegi auhinna, kuid see pole tähtis. Tähtis on see, et meie proovid on täiesti kaootilised s.t., et peaaegu sama kaootilised kui meie esinemised. Oleme orienteeritud eelkõige väikestele lastele nagu Ann ja Svea. Vahel on juhtunud selliseid keerulis-filosoofilisi interpretatsioone ning päris kindlasti oleme tragi-komödiseerinud. Kusjuures nende kolme aasta jooksul me ei ole olnud omapead, vaid meile on toeks olnud teised lennud ja Marit loomulikult, iseenesest mõistetavalt. Oma teadmisi näitemängu alal täiendasime “koolituslaagris” Ranna 96 ja Ranna 97. Seal nägid meiega vaeva tugevad teatri tegijad üle Eesti. Ubinamoosi sünnipäev on novembris, meenutagem siis meid aegajalt sügisestel sombustel.

Nauka ja Kristiana

VÄITLUSEST

Väitlemine sai KG-s alguse 1996.a. suvel, kui Mändjalas korraldati iga-aastane väitluslaager. Tookordne otsustati korralda Saaremaal lootuses, et saarlasedki alaga tegelema hakkavad. Selles suhtes läks üritus korda, Kuressaare Gümnaasiumis moodustati kaks väitlusvõistkonda, mis hiljem ühinesid. Käidi võistlustel, muudeti võistkonna koosseisu ning parimaks tulemuseks võib lugeda 1997.a. Eesti meistrivõistluste kolmandat kohta.

54

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend1997.a. mais loodi väitlusklubi. Klubil on oma põhikiri ja president ning

muudki klubile iseloomulikud jooned. Klubi liikmeteks on KG gümnaasiumiosa õpilased. Väitlusklubi patroon on emakeeleõpetaja Marit Tarkin, kes kõnemeistrite tegevust koordineerib ja vahel ideid annab.

Väitus on oma seisukohtade selgitamine oponentidele. Praktikas aga oponendid kunagi millestki aru ei saa ja tegelikult on oluline oma argumendid usutavaks teha kohtunikele. Tegemist on debatilaadse vaidlusega, mida piiritletakse kindlate reeglitega.

Plaanis on iga aasta kevadel korraldada klubi aastapäeva puhul väitlusturniir, kuhu kutsutakse Eesti parimad debati mees- ja naiskonnad. Väitlus on huvitav ja perspektiivikas ala, mis arendab ja õpetab noori oma arvamust avaldama. Sellisena see meie koolis oma koha leidnud ongi.(Tublide väitlejatena väärivad praegustest lõpetajatest ära märkimist Kristiana Tarkin, Käsper Kivisoo, Andrus Naulainen ja Kristo Käo. - Toim. märkus)

Kristo Käo

Arvutivärgist

Tiiger hüppab Kuressaare Gümnaasiumis juba mitmendat aastat edukalt. Arvutite hulk kasvab iga aastaga. Samuti oleme tänaseks välja vahetanud arvutid, mis olid veel kasutusel paar aastat tagasi. Nüüdseks on koolis õpilaste kasutada 18 kaasaegse arvutiga arvutiklass ja lisaks saab vabadel aegadel registreeruda koolituskeskuse “Osilia” 10 arvutiga klassis. Eelmisel aastal alustas kool tööd infotehnoloogia õppesuuna väljatöötamiseks. Teeme selles vallas koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

Kuressaare Gümnaasiumis on lisaks võimalus tutvuda ja kasutada eeliseid, mida pakub “võrkude võrk” Internet. Koolil on Interneti püsiliin alates 1996. aasta veebruarist. Püsiliini kiirus on praegu 64kbps ja sellise kiirusega püsiühendust omavad vaid vähesed Eestimaa koolid. Loodame veel sel aastal ühenduse kiirust tõsta, seeläbi paraneb Interneti teenuste kättesaadavus veelgi.

Sellel õppeaastal tegime algust ülekoolilise lokaalse arvutivõrgu ehitusega. Nüüdseks on valmis I etapp, kõik kooli 64 arvutit on omavahel ühendatud kõigile nõudmistele vastavasse võrku. See tähendab, et kooli igast arvutist saab ligi vajalikele andmetele nii oma kooli piires kuid on ka ligipääs infole üle maailma.Kool osaleb ka mitmetes projektides, millede kaudu on võimalik saada uusimat tarkvara ning värskeimat infot arvutite kasutamise kohta koolitunnis.

Arvi Tanila

55

Kg, 03.01.-0001,


D-klassi mälestused ajaloopraktikast Mustjalas

Kuna X ja XI klassi lõpus on teadupärast õpilastele ette nähtud praktika teatud ainetes, siis XI klassi lõpus valisid 6 meie klassi tüdrukut endile pahaaimamatult ajaloo praktika, mis kestis 4.kuni 7.juunini (1997).Koolis räägiti meile midagi kiriku korrastamisest ning muust füüsilisest tööst. Elamistingimuste kohta ei saanud õpetaja Maidu Varik öelda muud, kui seda, et õhtuti tõmbab traktor teki peale.Niisis nagu aru võite saada, ei teadnud me täpselt midagi, mis meid ees ootab.Kohale jõudsime 4.juuni õhtupoolikul. Koos paralleelklasside õpilastega oli meid kokku 19. Kohapeal selgus, et me peame järgmise päeva hommikul minema korrastama Mustjala maalinna “Lihulinn”, mis on üks vanimaid ja suurimaid maalinnu Eestis üldse ning seega ka arheoloogiamälestis.Ööbima pidime endises Mustjala kooli internaadis, mille kohta arheoloogiamälestis ei ole sugugi valesti öeldud. Kui me olime end kenasti sisse seadnud, avastasime, et õhtul näidatakse kohalikus kultuurimaja-kinos filmi “Ühel heal päeval”. Kuna osad meist ei olnud seda näinud, otsustasime seda vaatama minna. Selgus et peale meie tuli kinno ka veel ainult kaks kohalikku, kuna kinopileti hind oli tõusnud 8-lt kroonilt 10 kroonini. Film oli üsna normaalne, kuid segavateks elementideks osutusid päevinäinud kinolina ja toolid, millel istudes esimese veerand tunni jooksul selg kangeks jäi.Äratus oli hommikuti kell 8.00. Ärkamistest kujunes omamoodi rituaal, sest õp. Varik oli otsustanud need täita uksele koputades ning vaimukaid luule ning laulusalme ümisedes. Kui olime virgunud, siis läksime kõik koos kohalikku kooli sööma. Esimene söögikord möödus eriliste viperusteta, kui just välja arvata see, et meile pakuti teed, mis lähemal vaatlemisel ei osutunudki teeks, vaid hoopis kohviks. Kuid tühja kõhu üle ei saanud küll keegi nuriseda, kuna süüa anti meile kolm korda päevas päris korralikult.Igal hommikul väljus Mustjala keskusest kell 9.00 buss ja viis meid “Lihulinna”. Töö, mida me seal tegema pidime ei olnud kergete killast. Päris suur maa-ala tuli puhastada okstest ja muust risust. Kui see töö oli tehtud, saadeti sinna meie kõigi nuhtluseks väsimatu ja üliaktiivne saemees, kes hakkas maha võtma seda tohutut võsa, mis seal hiigelpuude all kasvas. Meie, vaesekesed pidime mööda valle üles-alla roomama ja 3 - 4 meetriseid võsasid hunnikutesse laduma. Ja nii kella 9-st kuni 4 - 5-ni õhtul. Vahepeale mahtusid ka tunniajane lõunapaus ja hulk väiksemaid omaalgatuslikke pause, mis olid tingitud raskest tööst ja lõõmavast päikesest. Üldiselt oli meil muidugi väga lõbus ja hea olla, kui välja arvata põõsastes fotoaparaadiga hiiliv õp. Varik ja pikaks ajaks meie kõrvadesse kummitama jäänud saevilin.

56

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendÕhtuti olid meil ette nähtud “üritused”. Esimesel tööpäeva õhtul otsustas õp. Varik meid tutvuma viia kohaliku surnuaiaga. Võtsime siis kõik tema järel sappa ja surnuaia poole. Kuid võta näpust! Me ei jõudnudki sihtpunkti, kuna õpetaja geograafiaalased teadmised ei osutunud seekord piisavateks. Surnuaias käisime ära küll, kuid seda alles järgmisel õhtul bussiga “Lihulinnast” tulles. Teadjaks meheks oli seekord bussijuht. Ühel õhtul käis keegi tädi, kelle nime ei suuda siinkohal meenutada, meile rahvalikke laule ja mänge õpetamas. Väga tore oli, kuid mõned mängud osutusid päris julmadeks.Õhtuti sai aega veeta veel kohalikus “mängupõrgus” kaarte mängides. See asus internaadi koridoris ja koosnes pikast lauast ning kahest pingist. Kes soovis, sai kooli staadionil ka võrkpalliprofi Maiduga jõudu proovida.

Viimasel, s. o. 7.juuni hommikul käis osa meist korrastamas Mustjala kiriku ümbrust. Ega keegi eriti midagi teha ei viitsinud, kõik olid üsna väsinud ja uimased.Õpetaja M. Variku, A. Otsa ning Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi kiituseks peab ütlema, et see üritus oli hästi organiseeritud ning loodetavasti jäid kõik osapooled asjaga rahule.

Marju, Maritaana, Teele, Inga, Kristiina, Marleen

ANTSLA REIS

1996.a. jaanuari alguses käis grupp meie kooli gümnasiste, kelle hulka kuulusid ka meie klassi (tollal 10 c) õpilased, Haanjamaal talvemõnusid nautimas.

57


Barclay de Tolly mausoluemi ees

Minnes külastasime Sangaste lossi ja Barclay de Tolly matmispaika ning otse loomulikult käidi ära ka Suure Munamäe tipus, kust nii mõnigi hulljulge kelgul alla sõitis, õnneks vigastatuid ei olnud ja kõigil oli võimalus jätkata kelgu- ja suusamõnude nautimist mõned kilomeetrid eemal. Õhtul korraldasid Antsla kooli noored meile tutvumisõhtu, millesse mahtus ka korvpallimäng, mis kahjuks kaotati. Kuid sellega meie elurõõmus seltskond ei piirdunud. Külastati kohalikku baari, kus tähelepanu keskpunktis oli valges pikas pesus mees. Lõbu jätkus hulganisti ka ühikasse. Kõigi teada viibisid tol õhtul Raili, Veelika ja Ene toas kapis tundmatud (kohalikud) täkud( Tomi lause). Kõigi kurvastuseks pidi Ene öö veetma kõrvaltoas. Kuid kõige suurem menu oli meie tüdrukute toal, mis oli alati rahvast pungil täis. Seal rääkis Käo anekdoote, mängiti kaarte ja nauditi muidu mõnusat seltskonda. Üks meie klassi “nägudest” mäletab seda, et Käo sõitis tol õhtul ka ühe kohaliku autoga, muidugi omaniku loal, kes andis talle baaris võtmed ja ise nautis järgmist õllet. Andréle meenus , et tema ei saanud ühtki ööd omas pesas veeta, vaid oli pidevalt uue otsingutel. Öösel kõlasid mütsuvad safari helid ja ärgates oli tunne nagu Aafrikas. Hommikul võis ühika peal liikumas näha nii mõndagi uimast nägu, kes veel ööst toibumas oli. Kuid eks kohalkäinud ise mäletavad, milles seisnes Antsla reisi võlu. Seda reisi iseloomustama sobib kindlasti teada tuntud sõnaühend maximaalselt stabiilne, mis toodi kaasa just nimelt Antsla reisilt.

Kristiana TarkinMEIE VANDIST JA MUUST

Käies 10 c klassis võttis meie klassi 7-liikmeline võistkond osa 21. jaanuaril 1996.a. toimunud lumelinna ehitamise võistlusest, kust tuldi tagasi II kohaga. 58

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendAlljärgnevalt võite lugeda Lauri Pildre artiklit , mis avaldati meie klassi lehes "C-RÜHM".

"Nagu te kõik arvatavasti teate, avati 21.jaanuaril Kuressaare Lumelinn. Esindatud oli ka meie klassi võistkond. Muidugi olime meie oma koolist ainukesed julged, kes sinna tihkasid minna. Idee algatajaks oli meie kõigi poolt armastatud õpetaja Maidu Varik. Kavandeid pakuti õige mitu, kuid lõplik otsus ilmnes alles ehistamisel. Vägagi kuubikulisest ja auklikust lumehunnikust hakkas aegamööda kujunema potsakas ja armas elevant, mis oligi meie püüdluste eesmärk.

Õnneks said ka meie püüdlused tasutud ja meile anti "heatahtliku ja säravsilmse " elevandi eest auväärne II koht. Kõik me olime väga õnnelikud ja ka auhinna valimine ei olnud eriti raske: üsnagi üksmeelselt sai selleks reis Tallinna Dinosauruste Maale.

Kindlasti võtame osa ka järgnevatest üritustest ning võidame uusi auhindu."

Kahjuks ei korraldatud rohkem taolisi üritusi ja meie skulptorite tähelend jäi üürikeseks, seda vähemalt gümnaasiumis.

Kristiana Tarkin

KLASSIL OMA SÄRGID

11-ndas klassis saime siis lõpuks nii kaugele, et lasime omale klassisärgid teha. Peale suuremaid diskussioone ja läbirääkimisi jõuti särgi kujundamisel ühele meelele ning nii saigi meie rohelistele T-särkidele ettekülge Käo disainitud karu. Kirjaks alla otsustas klass prantsuse keelse väljendi “Aprés nous le déluge” kasuks, mis eesti keeles peaks tähendama nii palju , kui et peale meid tulgu või veeuputus. Helen ja Reeda korraldasid särgiostu ja pildi trükkimise, esimest korda ilmusid rohelistes T-shirtides gümnasistid avalikkuse ette tütarlaste korvpalliturniiril. Kuidas kommenteerivad klassisärki kandjad: Liina: Hea särk tuli lõpuks.Helen: Lemmikvärvi ja lemmikelemendiga superhüper megasärk.Kristiana: Mõnus roheline Teddybear.Käsper: 10-st 8 punkti. Tasemel.Oleg: Natuke nadi. Mulle see number (XX) selja peal ei meeldi. Nõme roheline aga, mis on see on ja las olla.

XX c

59

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------JUKUDE PIDU

Kui meie gümnaasiumi osa maimukesed olid juba kuu aega koolis edasi - tagasi sebinud ja ära ka ei tahtnud minna, leidsime, et on aeg nad siis meie suurde peresse vastu võtta. Ja selleks kuupäevaks, kus nad pidid Ristiisale ja tema suurele perele truudust vanduma, eelnevalt muidugi katsed läbides, sai 10.oktoober 1997.

Igal aastal on Jukude peol olemas mingi idee ja süžee, `97 aasta sügise eesmärgiks oli rõhutada ühtekuuluvuse ja perekonna ideed. Meie leidsime, et seda mõtet kannab endas kõige paremini maffia perekond. Nii tekkiski Ristiisa don Balino dünastia. Sinna kuulusid ta naine senjoora Ene, Ristiisa conseleerio (nõuandja) don Maaker, “musta” töö tegijad- Man in blue don Taavi ja Woman in black senjorita Kristiana, turvameeste boss don Valdo ja reetur-turvamees don Ots ja lõpuks ka Ristiisa järeltulijad: vanem poeg don Andrč oma abikaasa senjoora Liinaga, noorem poeg don Urmas oma naise senjoora Kätliniga ning Ristiisa lemmik- tütar senjoora Eveli oma reeturist mehe don Tőnis Rehtlaga.

Nagu traditsiooniks saanud, kogunesid Jukud Väikesele Linnamäele, kus neid ootas Ristiisa don Balino isiklikult koos oma meeskonnaga. Edasi tuldi juba perekonna Villasse KG-sse, kust said alguse Jukude vastupidavuse ja sobilikkuse katsed. Esmaseks etapiks oli Villa keldri läbitunnetamine, kus Jukude eest "hoolitses" 12c squadra. Treppidele oli nendele vastu tulnud gentéd 12b-st. Aulasse "lükkas" neid 12d ja seal ootasid neid 12a turvaseltskond.Õhtule andis vürtsi maffiaperekond, kes lahendas nii mõnegi perekonnasisese probleemi uute perekonnaliikmete silme all, sest nüüd kuulus nende füüsiline ja vaimne mina perekonnale- KGle ja 20.lennule.Senjoora Liina mäletab tollest õhtust seda, et tema vaatas värskeid pereliikmeid üle Villa keldris. Tema suunas mittemeeldinud nägusid piinakambrisse. Don Toomas KG vanemate pereliikmete hulgast jälgis, et uustulnukate hulka ei satuks reetureid, kes võiksid piinamisel saladusi reeta - uued pidasid piinamisele hästi vastu (kes pidas, kes ei pidanud). Senjoriita Henel mäletab, et takistuste raja läbijatest olid tublimad ja aktiivsemad õrnema soo hulka kuulujad, kuna vastassugupool ei olnud selleks “võimeline”.Ristiisale meenutab tollest õhtust see, et Jukusid oli kole vähe - luuserid: “Pidin risti peal kõikuma nagu merehaige”. Edasise õhtu kohta väidab Ta, et väimehe mahalaskmise koht oli hea- sai killitud vähekene. Aga Jukud ise, kui nad pingutavad, saab neist isegi veel asja.Merlele jäi kõige enam meelde, et nii asjalikku ideede genereerijate ja organiseerijate punti pole tal varem olnud. Õhtu ettevalmistusperiood oligi kõige meeldejäävam, sai hullumeelseid ideid välja mõeldud, naerdud ja asjalikki oldud. Omamoodi mõnus oli ka see soliidsus ja väljapeetus, millega maffiaperekond suurepäraselt toime tuli.

60

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendKristiana Tarkin

“Megaaju” esimene aasta

Üle hulga aja tegelesid gümnaasiumiõpilased sel õppeaastal jällegi mälumänguga. Mälumängu “Megaaju” kümne vooru jooksul tuli vastata küsimustele ajaloost, poliitikast, kultuurist, spordist ja paljust muust. Esikolmik oli enne viimast vooru teistest selgelt eraldunud. Viimane voor vähendas küll liidrite vahelist vahet veelgi, ent kohtade järjestus ei muutunud:I koht - 12c (37,5 p.), II koht - 9a (36,5 p.), III koht - 11a (35 p.).Erilist esiletõstmist väärib loomulikult 9a tubli esinemine endast vanemate kolleegidega konkureerides.Kuna huvilisi jätkus, võime mälumänguga jätkata ka järgmisel aastal. Seniste korraldajate Käsper Kivisoo, Martin Tamme ja Andre Maakeri asemele peavad asuma aga uued tegijad praeguste üheteistkümnendike hulgast.

Maidu Varik

Narvakad KG-s

Sel õppeaastal sai alguse aktiivne õpilasvahetus Narva Pähklimäe Gümnaasiumiga. Nende õpilased õppisid nädala või paar meil, meie õpilased aga seal. Alljärgnevalt Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Aleksei Solomini reisikiri. Aleksei õppis kaks nädalat Kuressaare Gümnaasiumi 12c klassis ja täiendas oma eesti keele oskusi esialgu kavandatust nädala võrra kauem ning eks ole seegi kinnituseks, et talle Kuressaares meeldis. Alljärgnevalt aga Aleksei reisikiri (sõnastus muutmata), mille lugemisel võib aimu saada ka autori iseloomust. Igal juhul võitis see meeldiv intelligentne ja hingeline vene noormees Saaremaal paljude sõpruse. Kuressaare ja Pähklimäe Gümnaasiumi õpilasvahetused jätkuvad.

Minu reis Saaremaale

Kaks nädalat tagasi hommikul ma hakkasin tulema Narvast ja juba 8 tunni pärast olin Saaremaal. Kui ma sõitsin “Regula” praamiga, siis päike paistis ja taevas ei olnud pilves, ilm kutsus mind Saaremaale. Kui ma saabusin bussijaama, siis ma kohtusin esimese inimesega, kellega ma hakkasin rääkima eesti keeles. Linnas oli soe ja mulle meeldisid väikesed majad, mille katused olid lume all.

61

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------Kõigepealt me sõitsime Kuressaare Gümnaasiumi, kus ma pidin õppima kaks nädalat. Pärast me läksime ühiselamusse, kus polnud suur tuba, aga oli puhas ja korras- mulle meeldis.

Sellel päeval ma tutvusin poistega, kellega ma hakkasin koos elama. Esimene päev oli minu jaoks raske, sest ma ei saanud aru ja ei rääkinud. Poisid olid avameelsed, sellepärast me kiiresti saime sõpradeks. Ma proovisin rääkida ja tegin vigu, aga toakaaslased ei pööranud vigadele tähelepanu. Viljar ja Villu on head sõbrad ja ma arvan, et jätkame seda sõprust.

Järgmisel päeval läksin kooli. Ma kartsin kohtuda klassiga. Kõik läks hästi, klass tundus mulle heasüdamlik ja lõbus. Sellel päeval esimest korda läksin jalutama linna. Kuressaare ei ole suur linn, aga ilus, jättis minusse hea mulje. Sellel hetkel ilm tegi üllatust, hakkas sadama pehmet lund, mis vaikselt kukkus maha. Mõne päeva pärast käisin ma tüdrukutega lossis. Loss oli suur ja vana ja tundsin ennast, et ma oleks muinasjutus. Saalid, pildid, vanad seinad- kõik segi minu peas. Siis me tulime lossist ära ja jõudsime aeda ( parki). Me vestlesime minevikust ja rüütlitest ning kenadest daamidest. Nii minu reis minevikku oli lõppenud, kui me jõudsime linna.

Läks veel paar päeva , ma tutvusin kõikide õpetajatega, kes õpetavad mind. Vaba suhtlemine õpilastega ja õpetajatega oli meeldiv. Arvasin, et tulen siia ainult üheks nädalaks, aga nädal läks nii ruttu, et ma tahtsin veel jääda. Siis ma õppisin eesti keelt ja proovisin rääkida rohkem. Muidugi ma ei unustanud oma pere ja sõbrad, ma helistasin nendele ja jagasin muljeid. Kahjuks, ma pean sõitma ära, aga ma tahaksin siia veel jääda.

Aleksei SolominNarva Pähklimäe Gümnaasium/ Kuressaare Gümnaasium

ÕPETAJATE PÄEV

3.oktoobril toimus meiegi koolis väikene kaos, nimelt ei ilmunud õpetajad tol päeval tööle ja nende ülesanded võttis kiiresti üle abivalmis abituurium eesotsas "uue direktsiooniga", kuhu kuulusid direktor Tõnis, õppealajuhatajad Kristiana, Imre ja Taavi ning noortejuhid Ene ja Nauka. Uus direktsioon oli hommikusest üllatusest teada saanud juba küll eelmisel päeval, mil neile anti hr. Takkise kabinetis direktsiooni valvsa pilgu all üle kooli võti ja seega võim koolis. Seega oli uuel direktsioonil hilisõhtuni töö kindlustatud. Ülejäänud tublid abituriendid olid nõus järgmisel päeval andma tunde noorematele ja tulid sellega ka suhteliselt hästi toime. Kõige suuremat peavalu tekitasid tol päeval õpilased klassis 13õ ehk pedagoogika eriklassis, kus õppurid panid proovile noorte pedagoogide oskused ja kannatuse.

62

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendPärast "läbirääkimisi" õnnestus meil siiski õpetajaid veenda järgmisel

nädalal taas tööle asuma ja seda ka kõikide abiturientide meeleheaks. Niisiis anti võim reede pärastlõunal taas üle õigele direktsioonile.

3.oktoobri direktsiooni nimel tänab allakirjutanu kõiki abituriente, kes tol raskel päeval ulatasid oma abistava käe.

Kuid kuidas kommenteerivad seda juhtumit asjaosalised ise?Minule kui direktorile ei olnud see päev kerge, kuid äärmiselt suure töö, tegid ära selle päeva õpetajad, olles suureks abiks direktsioonile.Tegelikult oli nende tööpäev samuti raske ning ei saa eitada, et tänu neile õpetajate päev üldse omadega nii edukalt ühele poole sai. Minu tööpäev lõppes meeldejäävalt, sest peale võimu tagasiandmist härra Takkisele tuli ujula juhataja Norma Helde ja teatas, et ujulas lõhkes suur veetoru, mis selleks ajaks oli juba härra Takkise probleemide nimekirjas. Lõpp hea, kõik hea.Mina kui huvitegevuse juht ( ENE).

Kristiana Tarkin

NAESTE PÄEV

Üheks meie kooli traditsiooniliseks ürituseks on saanud/ jäänud naistepäeva tähistamine 8. märtsi paiku. Peaasjalikult ju naistekollektiiv ikkagi! Peo korraldavad meesõpetajad, aga ka vanemate klaaside noormehed on asjaga seotud- esinevad (sel aastal Chippanddeals’i laadne kava), annavad kätte (lilli) või valavad (šampust). Aga meesõpetajad peavad kõnesid, korraldavad seltskondlikke mänge ja loomulikult esineb ka meesõpetajate räppansambel “Punane seelik”. Sel aastal laulsid nad laulu “Vinge pidu”:

Täna pidu püsti!Täna pidu püsti!Täna pidu püsti! Pidu püsti!

Naistepäev on tore.Meestel elu nobe.Komme väga vana. Tuleb pingutada …

Naistepäev on lahe.Klaasis jook on mahe.

63

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------Pidu tuleb vinge. Läheb hinge…

Naistepäev on täna.Naiste palgel sära.Bändil uus on singel. Laual kringel…

Yks Mees

100 päeva ball.

Veebruari lõpus toimus Saaremaa gümnaasiumide ja keskkoolide abiturientide 100 päeva ball restoranis "Eden", kus koos tähistati päeva, mil kooli lõpukellani on jäänud vaid 100 päeva.

Õhtu saabudes kogunes ligi 200 ballikülalist ballisaali, kus neid võtsid vastu õhtujuhid Kristiana KG-st ja Ott SÜG-ist. Kui avašampus oli joodud kutsusid õhtujuhid abituriendid avavalsile. Pärast tantsu tutvustati Miss ja Mister Abituuriumi kandidaate, kelleks meie koolist teatavasti olid Liina Rahnik ja André Sõrm. Õhtu meelelahutuse eest hoolitsesid Orissaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja loomulikult ka Kuressaare Gümnaasium. Kahjuks ei jõudnud kohale Leisi Keskkooli esinejad, kuid selle arvelt said ballikülalised rohkem tantsida ja see ei paistnud kellelegi vastumeelt olevat, pigem vastupidi. Need koolid, kes tulid oma ülesandega hästi toime. Orissaare Gümnaasium, kes oli esimene esineja, tuli välja omalaadse kavaga, kus keskpunktis oli elu ja surma müsteerium. Meie kooli abiturientidele oli sealse kava kõige eredamaks esinejaks endine lennukaaslane Rommi, kes paistis silma osava trummilööjana. Peale Orissaare kava lõppu, vallutasid tantsuplatsi taas elegantsed tantsupaarid. Teiseks õhtu meelelahutuse eest hoolitsevaks kooliks oli Kuressaare Gümnaasium. Meie kooli 11-ndikud tõid seekord lavale a’la lõbustusasutuse stiilis klubi õhtu kava, kus poistele oli silmarõõmuks napis riietuses tantsutüdrukud ja kus neide hullutasid Chipanddeals’i kuumad kutid. Ette rutates võib ka öelda, et KG kava oli ühtlasi ka meie abiturientide lemmik tol õhtul.

Lõpuks jõudis kätte õhtu pidulikuim hetk, kus kuulutati välja Miss ja Mister Abituurium 98, kelleks osutusid Liina Rahnik Kuressaare Gümnaasiumist ja Villu Sepp Orissaare Gümnaasiumist.Peale Missi ja Misteri pärgamist oli esinemisjärjekord jõudnud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kätte, kes traditsioone järgides ka sel aastal esines Kabaree numbritega. Selle aastase 100 päeva ballil esineti 6 lühendatud tantsunumbriga. Pärast SÜG-i lõpetamist oli taas võimalus jalga keerutada ning sellest võimalusest haarati ka kiiresti kinni.

64

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend Keskööl andsid Saaremaa koolide abituriendid vande, kus lubati oma kodusaarele ja lähedastele ustavaks jääda ka siis, kui õpingud meid siit eemale viivad.

Kuid ühelt korralikult ballilt ei puudunud ka üllatuskülaline, kelleks seekord oli Jaak Johanson. Jaak Johanson mängis ja laulis meile mitmeid temale stiilikohaseid laule ja ajas muidu muhedat jutte. Mitmed ballikülalised arvasid, et üllatuskülaline ei sobinud õhkkonda, kuid oli ka neid kellele ta väga meeldis ka “Edeni” pidulikus õhkkonnas.Õhtu lõpul kõlasid veel viimsed luuleread, mis lõppesid sõnadega

..... siis väsinud purjed hõiskavad "Lõpp!".Kuid sina tea, et see on ALGUS.

Siis oli ka meil Otiga võimalus aeg maha võtta ja arutada, mis üldse toimus, ning me jäime üldiselt balliga rahule. Oli väga meeldiv ülesanne Saaremaa abituriente läbi õhtu juhatada. Kõik oli väga hästi organiseeritud ja paigas, millest hoolimata tekkisid mõningad orgkomiteest sõltumatud äpardused. Meile Otiga vähemalt tundus, et rahvas nautis seda õhtut, kuid mida arvavad sellest ballikülalised ise.Tarmo, mis meenub sul seoses balliga?Väga lõbus oli, jalga sai keerutatud, laulda sai ka.Helen, mis juhtus pärast? Valitud seltskond käis Skalas stiilsel diskol ja piljardit mängimas ( ballikleitidega). Merle, sina kui iga-aastane balli organiseerija, mis on ballis head ja mis halba? Hea on see, et noored saavad ballikogemuse, see tähendab, et paned ennast kenasti riidesse, teed soengu, üritad täiskasvanulikult käituda, näed, et nii saab ka hästi aega veeta. Halb oli vast ruumi probleem, mis on liialt liigendatud ja millel on väike tantsuplats, aga ballilikumat kohta on Kuressaares ka raske leida.Ja oligi kätte jõudnud aeg, kus tolle õhtu printsid viisid oma Tuhkatriinud lõpuvalsile.

Kristiana TarkinKooli tutvustamismissioon

Käesoleva õppeaasta ühe omalaadsema üritusena väärib ära märkimist meie tutvustamisretk maakonna põhikoolidesse. Oma reklaamkavaga jõudsime käia Kihelkonna, Mustjala, Aste, Kärla, Salme, Kaarma, Kaali, Valjala, Muhu, Tornimäe ja Kuressaare Põhikoolis. Bussitäis osalejaid X, XI ja XII klassidest tegi vapralt kaasa kõik reisid ja lõpuks oli kõigil kava põhjalikult pähe kulunud. Meie kava põhiosad olid järgmised: õpetaja Varikult kooli tutvustav arvutiprogramm, eesti keele aineline kava, inglise, saksa ja ladinakeelsed luuletused kooliteatrilt, X klassi tüdrukute ansambel õpetaja Kanguri juhtimisel,

65

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------X klassi tantsutüdrukud, “Ubinamoos” oma Mõmmi pesu- ja koolipäevaga ning keemiaringi showgrupp oma põnevate katsetega. Missioonikandjad said üritusest häid elamusi ja kogesid tõelist oma kooli tunnet, järelkajad vaatajailtki olid meeldivad.

X klassi tüdrukute showtants Muhu kooli õpilastele

Tõelise Keemia Ühing Valjala koolis katseid demonstreerimas

Misjonär Katrin Rammo kirjutas retkest koolilehes nii:TAEVALIK MISSIOON. Tervelt neli rasket päeva käisid meie kooli toredad õpilased mööda Saaremaad oma kooli tutvustamas. Raske oli, aga hakkama saadi olenemata mõningatest äpardustest. Tegijal ikka juhtub.Esimesel päeval võeti ette kolm kooli – Kihelkonna, Mustjala ja Aste. Nalja sai palju, sest kaasa oli võetud ka Tanel Kaare filmikaameraga. Filmiti meie tutvustamiseks mõeldud kava: toredat ergutusrühma, kellel ka viimasel esinemisel kippusid sammud sassi minema, aga see ei loe. Loeb see, et nad meeldisid kenadele noortele poistele ja ma olen kindel, et nii mõnigi eelistab nüüd neist meie kooli. Kui nendel just juba varem sellist mõtet ei olnud. Tore ja ilus oli vaadata. Ja muidugi meie keemikud, kes tegid selliseid trikke, mis

66

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendesmapilgul tundusid võimatud, aga tegelikult olid päris lihtsad. Kui proovida, saaks ise ka hakkama. Veel oli kaasas näitamiseks ja kuulamiseks kümnendate klasside tütarlaste ansambel. Juhendajaks meeldiv Anita Kangur. Esitati kolm laulu. Tüdrukute lauluoskuse kohta ei saa midagi laitvat öelda. Ansamblit saatis kitarril väsimatu Oleg. “Ubinamoos” võlus eelkõige tegijad ise. Mõmmi lugusid, mida etendati, võisid kõik viimasel päeval vahvalt kaasa teha, sest osad olid pähe kulunud. Muidugi ei puudunud õppealajuhataja Maidu Variku informatiivne veerandtund. Puha arvutiga näidati teksti seinale ja sellega kaasnenud sõjameeleolu tekitavad hääled ajasid naerma. Teisel päeval käidi Salme, Kärla, Kaarma ja Kaali koolides. Viimases oldi eriti külalislahked ja pakuti suppi ja imerohust tehtud teed. Kava oli ikka sama, mis varemgi, aga Kaaret ja kaamerat ei olnud kaasas.Kolmas päev mõõdus Kuressaare põhikoolis, kus vapral Olegil juhtus väike äpardus – läks kogemata tüdrukute riietusruumi suures näitlemistuhinas. See oli päeva nael, vaieldamatult kohe.Valjala, Muhu ja Tornimäe koolides oldi neljandal päeval. Kava sama. Tegijad samad. Aga Tornimäel esinesime oma 15 külalisele kultuurimajas. Ilus punkt oli missioonile.Mainimist väärib seegi, et enamik kavas osalejatest olid praegused kümnendikud. Igatahes on kõik uued asukad meie kooli oodatud.

Tutvustamisürituste lõpuks jäi lahtiste uste päev 9. mail 1998, mille kava oli järgmine.10. 00- avamine: Toomas TakkisÕppimisvõimalustest ja õppekorraldusest- M. VarikTantsustuudio: FUNKY rühm ja showtantsKÄT teaterMuusika: Kristo Käo (kitarr), Tiiu Teär (laul)KÄT jätkabKümnendike arvamused gümnaasiumist- K. Puck(Al)keemilised katsed11.15: I grupp:Auditooriumis- arvutipresentatsioon koolikorraldusest- T. SalongII grupp: Ringkäik koolis,fotostend,205 klassis koolitutvustus video- K. PuckIII grupp: arvutiklassis tutvumine Interneti võimalustega - G.Lutter

Katrin RammoMuljeid Itaalia reisilt

12 c koos B-klassi Jaanika ja D-klassi Kajaga oli 1997. a. septembri lõpul Itaalias. Nädal aega võõrustas meid Põhja- Itaalias asuv Bergamo Äri- ja Turisminduskool. Turismi- ja majandusõpe sisaldab loomulikult kõikvõimalikke

67

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------õppereise ja ühele sellisele õppereisile võeti ka meid kaasa, aga loomulikult arvestati kava koostamisel ka meie soovidega. Nii et tegelikult toimus Kuressaare ja Bergamo kooli ühine ajaloolise suunitlusega õppereis tutvumaks Põhja- Itaaliaga. Kõrvataha-pandavat kogemust võis aga saada kogu reisi jooksul. Pika reisi jooksul läbi 7 erineva riigi, kujuneb esmamuljete põhjal ka mingi arvamus sellest riigist. Peab nentima, et Läti, Leedu ja Poola piiridel ametnikega suhtlemisest jäid eelkõige negatiivsed elamused. Kaubaautode kilomeetrite pikkused järjekorrad piiridel annavad tunnistust küll elavast kaubavahetusest, ent autojuhtidele võib vaid kaasa tunda. Poola rahvusvaheliste magistraalide ääres seisid seenemüüjatega kõrvuti ka prostituudid (lisaks seenekorvidele on nimetatud kahel liigil olulised erinevused ka rõivastuses). Austria ja Itaalia piiri- ja tolliametnikud jäid meelde oma abivalmis ja nõuandva suhtumisega, ka Tšehhi ametimehed olid väga asjalikud ja konkreetsed. Riik algab ju piirist… Enamuses riikides tuli tasuda eriline ühekordne maks teede kasutamise eest, Itaalias tuleb maksta kiirteele peale - ja mahasõidul. Ka maanteede kvaliteet annab tunnistust riikide majandusest: Poolas on kiirteid veel vähe, ülekaalus kitsad ja auklikud teed, Slovakkia ja Tšehhi omavahelises konkurentsis võiks pisut eelistada tšehhe- aga mõlemas oli märgata aktiivset teedeehitust koos kiirteede juurde kuuluvate teeninduskomplekssidega ; Austria autobahnide kohta peaks tarvitama küll ainult ülivõrdeid- peegeltasane teekate, suunavad ja tähistavad viidad, kindlate vahemikega puhketaskud, moodsad bensiinijaamad, võimsad sillad ja tunnelid lisaks kaunid vaated alpi nõlvadele ja orgudele; ka Itaalia kiirteedele pole midagi ette heita, Põhja- Itaalia “vanade” linnade kitsastel tänavatel manööverdamise tegi võimalikuks vaid bussijuhtide Viktori ja Mareki osavus.

Krakovis jõudsime paari tunniga kesklinna olulisemad vaatamisväärsused ära näha (poolakad peavad seda ise oma kõige ilusamaks linnaks). Slovakkiast jäid silma mäenõlvadel asuvad kaunid lossid, meie esimeses ööbimiskohas Pezinokis oli parajasti käimas igaaastane lõikuspidu ja terve linn oli purjus (õnneks olid noored bussisõidust väsinud ja kobisid pidu nägemata magama), järgmisel päeval tutvustas meid võõrustanud koolmeister Jozef meile Bratislava vaatamisväärsusi. Bratislavagi osutus kauniks ja turistile atraktiivseks linnaks. Viini suursugusust jõudsime hoomata kahel korral, minnes jäi meil aega väheks, tagasi tulles oli võimalus osa saada kultuurifestivali lõpetamise melust Hofburgi lossiplatsil. Aga meie peamine siht oli siiski Itaalia. Meie õnneks olid ka ilmad ilusad, nii et sai Vahemeres ujumaski käidud. Veneetsia lähistel Lido di Jesolo kämpingus veedetud õhtu kujunes üheks meeleolukamaks. Kohaliku poe viinamarja ja veini valik oli muljetavaldav. Keegi pesi hommikul telki… Veneetsias kohtusime oma sõpradega Bergamost, nende õpetajad eesotsas Graziellaga olid ka meie giidideks. Veneetsia laguuni u. 120 saarel paikneb

68

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendmaailma üks omapärasemaid linnu, mille esimesteks asukateks olid 5. sajandil hunnide eest pakku jooksnud põgenikud. Esimese aastatuhande lõpuks oli Veneetsia mõju kogu Aadria mere äärne ala, Veneetsia vabariigist sai kogu Euroopa tugevaim mereline jõud. Alles 1797. lõpetas Napoleon Veneetsia vabariigi iseseisvuse.

Andre Itaalia tüdrukutega Veneetsia tänavatel: Samba!

Paljude jaoks seostubki Veneetsia ainult kanalite ja gondlitega. Meie sõiduvahendiks parklast kesklinna oli vaporetto (munitsipaalalluvusega jõetrammid on küll suure mahutavusega, ent samas siiski suhteliselt madalad mahtumaks sildade alt läbi, eralaevukestel igale poole sõita ei ole lubatud, aga kui rahakott võimaldab võib lasta gondlimeestel end sihtpunkti sõuda). Markuse väljak oli täis tuvisid ja tuvisöötjaid (ka teistes linnades tundus suhtumine tuvidesse mitte nii põlglik olevat kui meil), vabaõhukohvikutes mängisid moosekandid ja meie õnneks sai praegusel aastaajal seal ilma paadita hakkama. Itaaliat võib pidada küll üsna vabameelseks maaks, ent ometi on kirikul omad reeglid ja Püha Markuse kiriku sisemine ilu jäi miniseelikukandjail seekord nägemata. Markuse kiriku välise ilme järgi on aga ka mittekunstiajaloolasele selge, et tegu on tugevate Idamaa(Bütsantsi) mõjutustega. Doodžide palee (Palazzo Ducale) oma tohutu hulga saalide, erifunktsiooniliste ruumide, kaunite maalide ning haruldaste muuseumieksponaatidega, nõuaks põhjalikumaks tutvumiseks terve päeva. Paari tunniga jõuab selle vaid kiirkäigul läbida: ahhaa- see on siis see Ohkamiste sild, mis viib otse kohtusaalist vanglasse, ohhoo- see on siis see jne. Harjumatu on ka see, et ligemale poolemiljonilises linnas võib päev läbi jalutada ühtegi autot nägemata. Mööda Veneetsia kitsaid tänavaid ja sildu turnides külastasime veel mitmeid huviväärsusi (Santa Maria Formosa, San Giovanni e Paolo, Santa Maria dei Miracoli ja Santa Maria dei Frari kirikuid, Rialto sild jpm.). Loomulikult ei luba

69

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------itaallaste temperament mingit vaikset kulgemist ühest punktist teise: tänavatel liikus meie grupp ikka lauluga ja André hüüdis aeg-ajalt: Samba! Kui Veneetsia tähsamad vaatamisväärsused nägemis-, kuulmis- ja kompimistaju läbi omaks olid võetud, sõitsime õhtupoolikul edasi Bergamo poole, jäädes peatuma Sassabaneki kämpingus imeilusa Iseo järve kaldal. Järgmisel hommikul kohtusimegi Itaalia õpilastega sadamas, et sõita Euroopa suurimale järvesaarele - Monteisolale. Kuna saare ainsaks tasaseks paigaks on kaldale rajatud ringtee, tuleb saare elanikel ligemale 600 m kõrguse mäe otsas ja nõlvadel elamiseks iga päev piisavalt energiat kulutada, aga enamasti aitab jalavaeva kergendada motoroller. Monteisolalt tagasipöördununa kohtusime järve vastaskaldal oma bussiga ja külastasime Clusone väikelinna. Lisaks ajaloolistele vaatamisväärsustele jäävad seda linna meenutama ka keskväljakul itaallaste ja eestlaste poolt mängitud mängud ja tantsud (macarena !).Tumedajuukseliste neidude õhutusel suutsid heledapäised eesti noormehed eeslauljate ja -tantsijatena 70 pealist jõuku liikuma panna küll. Kolmel järgneval ööl majutusime Bergamo noortehotellis. Rahvusvahelisse noortehotellide ühendusse kuuluvas asutuses tekitas elevust hommikujoogi automaat, kust lahke köögipoisi seletuse saatel endale 15 erineva kuuma joogi hulgast sobiva võis leida. Bergamo linnaga tutvumist alustasime kohalikust Äri- ja Turisminduskoolist. Õpilasesindus oli organiseerinud väikese vastuvõtu, mis jätkus ringkäiguga õppeklassides. Majandusega seotud õppeainete osas leidsime üsnagi palju ühist, nii et koostööd on võimalik jätkata. Ajast, mil selles koolis ainult sekretäre ette valmistati on koolile jäänud tüdrukute kooli maine, nüüdseks on poiste hulk hakanud siiski kasvama. Lõunamaalaslik temperament tähendab ka õpetaja- õpilase suhetes emotsionaalseid arvamustevahetusi, samas on aga kõigil üsna tähelepanuväärne oskus teisi ära kuulata, s.t. oskust vaikida siis, kui seda vaja on. Proffessored on leppinud ka sellega, et suur osa tüdrukuid suitsu teeb (väljaspool koolimaja ), tõsi küll - eliitkoolides seda ei esinevat. Bergamo vanalinna ja kindlustega tutvumise käigus lisandus meie poolt kasutatud liikumisvahendite hulka ka funikulöör. Bergamo pizzarestoranis tähistasime ka meie bussijuhi Viktori sünnipäeva. Kaheksajalapizzal ei olnud erilist minekut, kõik muud variandid söödi lõpuni.

70

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

12c Milano katedraali trepil

Meie Itaalia tuuri lõppvaatuseks jäi Milano. Kogu reisi maalikunstialaseks tippelamuseks jäi kindlasti Leonardo da Vinci kuulsa “Püha õhtusöömaaja” (1495-97) oma silmaga nägemine Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali otsaseinal. Selle teosega kaasnevatest ruumilistest illusioonidest võib ju lugemise abil mingi aimduse saada, aga kloostri refektooriumis fresko ees seistes taipad alles tõeliselt ühe kunstniku mõjujõudu inimese meeltele. Huvipakkuv oli näha ka kuidas on tagatud hindamatute kunstiväärtuste hoidmine ja turvamine. Ehituskunsti imedest rääkides ei pääse mööda ühest Itaalia sümbolist - Milano toomkirikust (al. 1385)- ristikujulise põhiplaaniga 112 kõrguse torni ja ligemale 3000 erineva kujuga valgest Carrara marmorist ehitis on Euroopas omataoliste hulgas mõõtmetelt 3. kohal. Milanolaste üheks lemmikpaigaks on omapärane klaaskatusega Vittorio Emanuele II auks rajatud passaaž- galerii arvukate kohvikute ja restoranidega, huvitavad olid ka La Scala teater ja Sforzesco kindlus.

Hindadest räägitakse reiside puhul ka: pilet Doodžide paleesse - 8000 liiri (õpilasele, aga sellega koos ka kunstimuuseumi pilet), pääse Leonardo “Püha õhtusöömaajale”- 12 000 liiri (õpilasele), öö mugavas Bergamo noortehotellis- 25 000 liiri, pizza- 3000-12 000 liiri, 5-liitrine veinipudel - 7000-12000 liiri.

Tuntud ja kuulsate paikade nägemisest ja muudest reisimise praktilistest kogemustest olulisemaks võib aga lugeda suurt hulka elurõõmsaid ja energilisi Itaalia sõpru, kellega "täitsa vabalt" suheldud sai. Aga ka reisiseltskond oli tore ja sõbralik. Meiega kaasas olnud veidi elukogenumate noorte inimeste- Anneli, Ursula, Heino ja Andrese arvates on tegemist täiesti asjalike lootustandvate noorte inimestega (millegipärast pidi allakirjutanu neid toredaid aeg-ajalt

71

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------kostitama siiski pisut ägedamate, kuid progressiivsetele tegudele innustavate sõnadega). Kalvi jäädvustatud reisifilmist kujunes viimase õppeaasta üks enimvaadatumaid šedöövreid.

Maidu Varik

Korvpall

Lugedes meie klassi ajalehte "C-Rühm", mis ilmus kahjuks ainult 10 klassis, hakkas silma sealne artikkel, kus kirjutab üks aktiivne fännitar meie kossumeeskonnast ja sellest, et tulevaste suurte ja vägevate võitude nimel tuleb meil kokku hoida, sest ühtsuses peitub jõud.

Niisiis pole need sõnad 2 aastat tagasi kirjapanduna mitte liiva jooksnud, vaid pigem ehk kaasa aidanud, kuna lõpuks ometi on nii meie kossumeeskond kui ka -naiskond saavutanud kooli arvestuses esikoha ja see rõõmustab kindlasti meid kõiki eriliselt.

Esimesel aastal kui me veel oma taset ei teadnud jäime teiseks. Teisel aastal tulime taevast maa peale ja tulime kolmandaks. Kuna oli puudu veel auhinnaline I koht, siis tuli ka see ära proovida. Klassi kossumeeskonda on kuulunud: Raiko, Toomas, Nauka, André, Rando, Mihkel, Margo, Oleg ja Lauri. Nendest on aga mitmed ka koolimeeskonnas üles astunud: Raiko, Toomas, Nauka, Mihkel. Need noormehed tulid koolikoondisega koolide arvestuses rajooni meistriteks. Need olid siis meie klassi kossuässad ja nüüd tüdrukute saavutuste juurde. Tüdrukute naiskonda on kuulunud: Veelika, kes mängis ka kooli koondises, Helen, Raili, Reelika, Kristiana, Sille, Liina, Krista, Piret, Taimi, Ene. Tüdrukud mängisid aastast aastasse aina paremini, olles kümnendas klassis kolmandad, üheteistkümnendas teised ja viimasel aastal tuli ära võtta esimene koht, mis ka saavutati. Siinkohal tahame suured tänusõnad öelda meie truudele fännidele ja kaasvõistelnutele, kes meile piisavalt pinget pakkusid. Korvpallitüdrukud tänavad veel oma treenerit Tomi, kellel oli piisavalt asjakohaseid õpetussõnu ning kannatust meiega tegeleda, ja muidugi meie teisi klassivendi ja -õdesid, kes ei pidanud paljuks meid fännima tulla.

"Pall korvis, võitude poole," nagu tarvitses öelda üks aktiivne fännitar.

Nauka, Kristiana ja Rando

PADJAKLUBI

Padjaklubi, mis see selline on? Kindlasti ei ole tee sellest veel kuulnud kui ehk välja arvata 12c klassi õpilased. Alljärgnevalt veidi meist juttu.

72

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendPadjaklubi on üks äärmiselt huvitav ja karismaatiline klubi, kuhu kuuluvad sellised sümpaatsed inimesed nagu: Helen, Reeda, Ene, Liina, Veelika ja Kristiana.

Padjaklubi tekkis sellest, et 12C klassi tüdrukud ja poisid käisid koos, tavaliselt Ene juures, videot vaatamas ja said vahel ka niisama kokku, et juttu ajada. Nendest kooskäimistest kujunes välja kitsam ringkong, kes hakkasid üksteisel tihedamini külas käima, et heas seltskonnas mõnusalt aega veeta. Meie koosviibimised on alati täis saladusi, nalja ja mis siin salata, ka klatši. Nüüdseks oleme koos käinud juba aasta ja selle aja jooksul on meie jaoks palju muutunud. Oleme leidnud väga, väga head ja usaldusväärsed sõbrannad, kellel üksteise ees on vähe saladusi ja aina vähemaks neid jääb. Igal koosolekul on meil lisaks viimastele "uudistele" ka midagi eriti põnevat kavas. Näiteks vaatame mõnda head videofilmi või siis teeme süüa. Siinkohal mainiks ära meie firmaroa, milleks on pannkoogid šokolaadijäätise ja maasikamoosiga, proovige need on tõelised keele allaviijad. Kõige suurem ja kõige rohkem elevust tekitanud üritus oli aga oma klassivendade edetabeli koostamine. Õnnitleme esikolmikut:Kuid üldiselt oli päris tihe rebimine ja teistel klassivendadel ei maksa meelt heita. Te kõik olete omal kohal.Mainimata ei saa ka jätta meie padjaklubi laiendatud ringi, kuhu kuuluvad veel mõned klassiõed, kuid meil on klubis ka klassivendi. Laiendatud ring on see osa klubist, kes ei ole läbinud meie saladuste ringi. Sellegipoolest on nad asendamatud ja nii mõnigi neist pürgib ka padjaklubi täisliikme staatuse poole, me "kõik" muidugi teame, kellest siinkohal jutt on. Kahjuks on aga nii, et me lõpetame kooli ja nähtavasti läheme kõik oma teed , kuid meie suur lootus on, et see ei ole mitte padjaklubi eksistentsi lõpp, vaid pigem algus.

Kristiana Tarkin

12c koos Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastega Kurgjal vastlapäeva supil73


Loe meie kohta veel meie kooli väljaannetest: almanahhidtoimetised

kooli ajaleht “Virgo Intacta”algklasside leht “Klassi Kajad”

kodulehekülg (http://www.oesel.ee/kg)

74

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

LISANDUSEDXX lennu sünniandmedNB! Siia võid märkida kooli, kuhu asusid edasi õppima, või töökoha, uue perekonnanime jne.

ATriin Arva 5.03 1980 KuressaareTõnis Balin 30.12 1979 KuressaareKätlin Ivalo 26.10 1979 KuressaareRene Kaasik 24.09 1979 Kuressaare valdMaarit Kaasik 1.10 1979 Kuressaare valdKristi Kahm 8.01 1980 Mustjala valdUrmas Kask 14.12 1979 KuressaareKaire Kolter 27.05 1980 Mustjala valdLiisa Laid 29.08 1980 Kuressaare valdHelena Lopp 26.02 1979 Mustjala valdBritte Maidra 5.06 1980 KuressaareKairi Niit 29.11 1979 Kuressaare valdMargo Ool 29.03 1980 Kaarma valdJelena Pšenitšnaja30.05 1980 Kuressaare valdGerli Pihel 24.06 1980 Kuressaare valdGerlin Pildre 14.05 1980 Kuressaare valdSilvia Põlder 2.01 1980 Mustjala valdLiia Rajang 10.03 1980 Kuressaare valdKai Saar 21.08 1980 Kuressaare valdAndre Soomere 25.03 1980 Kuressaare

75

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------BIngrid Aulik 14.09 1979 Valjala valdAlar Hõbenik 9.01 1980 Pihtla valdTiina Johanson 24.10 1979 Pihtla valdTaavi Kippak 21.03 1980 KuressaareLea Kurgpõld 15.04 1980 Leisi valdAune Kuusk 24.09 1979 Valjala valdLiis Lakkur 7.03 1980 KuressaareReena Lasn 5.07 1980 KuressaareHenel Lõhmus 30.12 1979 KuressaareAndre Maaker 9.06 1980 KuressaareKristiinaMaarma 2.11 1979 Kaarma valdKristina Mägi 21.06 1980 KuressaareKaja Niit 13.03 1980 Kärla valdKaarin Peet 5.07 1980 Pöide valdKadri Peeters 26.02 1980 KuressaareVirge Poopuu 8.09 1979 Valjala valdKäti Pärn 5.07 1980 Salme valdKrista Raenok 2.10 1979 KuressaareMargus Rüütel 10.01 1980 KuressaareKairi Saar 2.07 1980 Orissaare valdJeva Siplane 15.06 1979 KuressaareInga Soom 16.07 1980 KuressaareJaanika Sõmmer 20.06 1980 KuressaareMartin Tamm 13.12 1979 KuressaarePeeter Vaik 29.05 1980 Pihtla valdRiina Vaikmaa 7.10 1979 Kärla valdPirjo Vanem 25.05 1980 Leisi valdJanika Viilup 13.11 1979 KuressaareKristi Viirsalu 27.11 1979 KuressaareTarmo Vipre 8.11 1979 Kuressaare

76

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lendC- klassReeda Alas 20.03 1980 KuressaareKrista Arge 1.11 1979 Kärla valdKristi Arro 18.08 1979 KuressaareMargo Järvelaine 28.07 1980 Kihelkonna valdTanel Kaare 2.08 1980 KuressaareMihkel Kesküla 14.01 1980 Muhu valdKäsper Kivisoo 5.01 1980 Muhu valdKristo Käo 4.02 1980 Laimjala valdVeelika Lõbus 9.05 1980 KuressaareTaimi Margus 18.01 1980 KuressaareSiiri Maripuu 24.10 1979 KuressaareHelen Meius 17.09 1979 KuressaareRene Mõttus 22.11 1979 Lümanda valdAndrus Naulainen 14.05 1980 KuressaareLiis Nimik 30.10 1979 Kaarma valdRando Ots 4.07 1980 Valjala valdImre Paadik 5.09 1979 Kuressaare valdPiret Paomees 17.3 1980 Pihtla valdReelika Part 12.2 1980 Lümanda valdToomas Peeters 8.12 1979 KuressaareLauri Pildre 29.10 1979 Kärla valdKärt Põldmann 24.11 1979 KuressaareLiina Rahnik 4.12 1979 KuressaareMart Rõuk 14.07 1980 Lümanda valdKristjan Saar 10.02 1980 KuressaareEne Saare 10.09 1980 KuressaareMaarja Saksakulm28.03 1980 Muhu valdAndre Sõrm 28.06 1980 Kaarma valdKristiana Tarkin 3.11 1979 Salme valdOleg Tšernobrovkin15.03 1980 KuressaareSille Toll 5.06 1980 Laimjala valdMerita Turja 26.07 1980 Kaarma valdRaiko Ustel 13.01 1980 KuressaareRaili Värik 16.05 1980 Kuressaare

77

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------D-klassMarju Alliksoon 7.04 1980 KuressaareEveli Alliksoon27.05 1980 KuressaareErgo Antoni 15.03 1980 KuressaareTaavi Azarov 20.04 1980 KuressaareReelika Ellermaa4.08 1980 KuressaareMinna Jõgi 26.08 1980 Salme valdRaul Kallasmaa23.11 1979 Pihtla valdAaro Kõuts 9.12 1979 Pihtla valdLauri Lehtmäe22.10 1979 Pihtla valdMairi Lember 23.12 1979 Salme valdMaie Leppik 21.11 1979 KuressaareInga Liiv 15.12 1979 KuressaareVeiko Matt 9.02 1980 KuressaareHelina Nael 7.08 1980 Kärla valdMaarja Näälik 7.05 1980 Kaarma valdVeronika Orussaar 18.01 1980 Kärla valdKaja Petrov 24.12 1979 KuressaareTõnis Rehtla 6.11 1980 KuressaareValdo Saar 2.12 1979 Kaarma valdGaili Saaring 2.03 1980 KuressaareMarko Salu 7.01 1980 KuressaareMarleen Siim 28.01 1980 KuressaareKaisa Tuulik 25.11 1979 KuressaareMaritaana Tuum 13.12 1979 KuressaareKristina Vasur 24.12 1979 KuressaareKeito Õispuu 24.11 1979 KuressaareTeele Õunpuu 13.05 1980 Kuressaare

78

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend

EDASIÕPPIMINE 1998.lõpetanud

eesnimi prk.nimi kool eriala12 A Triin Arva TÜ Türi Kolledž12 A Tõnis Balin Kuressaare Ametikool ärijuhtimine12 A Kätlin Ivalo TTÜ ärikorraldus12 A Rene Kaasik TTÜ elektroonika ja

biomed.tehnika12 A Maarit Kaasik TÜ arstiteadus12 A Kristi Kahm12 A Urmas Kask Kuressaare Ametikool12 A Kaire Kolter12 A Liisa Laid12 A Helena Lopp Erakõrgkool Veritas ajalugu12 A Britte Maidra12 A Kairi Niit TÜ keskkonnateadus12 A Margo Ool TÜ kehakult.12 A Jelena Pšenitšnaja Kuressaare Ametikool12 A Gerli Pihel TPÜ saksa fil.12 A Gerlin Pildre Kuressaare Ametikool juuksur12 A Silvia Põlder Tln. Pedag. Seminar12 A Liia Rajang12 A Kai Saar Räpina12 A Andre Soomere TTÜ12 B Ingrid Aulik TÜ geenitehnoloogia12 B Alar Hõbenik12 B Tiina Johanson Tln.

Kergetööstustehnikumreisikonsultant

12 B Taavi Kippak EPÜ maamõõtmine12 B Lea Kurgpõld TPÜ loodusteadused12 B Aune Kuusk Tln. Majanduskool12 B Liis Lakkur Juhkentali ?12 B Reena Lasn TTÜ ärikorraldus

79

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------12 B Henel Lõhmus TPÜ loodusteadused12 B Andre Maaker TPÜ12 B Kristiina Maarma TTÜ ärijuhtimine12 B Kristina Mägi Kuressaare Ametikool12 B Kaja Niit TTÜ Kur.Kolledž12 B Kaarin Peet TÜ eripedagoogika12 B Kadri Peeters TÜ skandinavistika12 B Virge Poopuu Tln. Majanduskool12 B Käti Pärn12 B Krista Raenok EKK SAF12 B Margus Rüütel12 B Kairi Saar TÜ geograafia12 B Jeva Siplane Tln. Majanduskool12 B Inga Soom TÜ bioloogia12 B Jaanika Sõmmer EKK avalik haldus12 B Martin Tamm EPÜ maamõõtmine12 B Peeter Vaik12 B Riina Vaikmaa12 B Pirjo Vanem TTÜ bio- ja toiduaine-

tetehnoloogia12 B Janika Viilup Tln. Majanduskool12 B Kristi Viirsalu12 B Tarmo Vipre Kuressaare Ametikool12 C Reeda Alas EKK SAF12 C Krista Arge Tln. Majanduskool12 C Kristi Arro EKK SAF12 C Margo Järvelaine EMHK12 C Tanel Kaare Tln. Sidekool12 C Mihkel Kesküla TTÜ ärikorraldus12 C Käsper Kivisoo TÜ avalik haldus12 C Kristo Käo EMA klassikaline kitarr12 C Veelika Lõbus Tartu Teoloogia Akadeemia12 C Taimi Margus TTÜ ehitustehnika12 C Siiri Maripuu TTÜ rõivatootmine12 C Helen Meius TTÜ rõivatootmine12 C Rene Mõttus TÜ psühholoogia12 C Andrus Naulainen TÜ füüsika 12 C Liis Nimik TTÜ rahvusvaheline

majandus ja ärikorraldus

80

-----------------------------------------------------------------------------------------XX lend12 C Rando Ots TÜ matemaatika12 C Imre Paadik TÜ füüsikaline

infotehnoloogia12 C Piret Paomees TÜ matemaatika12 C Reelika Part TÜ arstiteadus12 C Toomas Peeters TTÜ ärikorraldus12 C Lauri Pildre TPÜ12 C Kärt Põldmann Tartu Kunstikool12 C Liina Rahnik Uppsala rahvaülikool12 C Mart Rõuk TTÜ transpordiehitus12 C Kristjan Saar TTÜ tootmistehnika12 C Ene Saare TÜ avalik haldus12 C Maarja Saksakulm TTÜ KMK12 C Andre Sõrm EKK rahvusvaheline

finantsjuhtimine12 C Kristiana Tarkin TTÜ ärikorraldus12 C Oleg Tšernobrovkin TTÜ toitl.12 C Sille Toll TTÜ KMK12 C Merita Turja Kuressaare Ametikool12 C Raiko Ustel12 C Raili Värik TTÜ keemia- ja

keskkonnakaitsetehnoloogia

12 D Marju Alliksoon Kuressaare Ametikool reisikorraldus12 D Eveli Alliksoon12 D Ergo Antoni12 D Taavi Azarov12 D Reelika Ellermaa ÕKK12 D Minna Jõgi TPÜ sotsiaalteadused12 D Raul Kallasmaa12 D Aaro Kõuts Tln. Majanduskool?12 D Lauri Lehtmäe EMHK12 D Mairi Lember TPÜ eesti k. õpetaja12 D Maie Leppik12 D Inga Liiv TTÜ kinnisvara

haldamine12 D Veiko Matt TTÜ elektroonika ja

biomed.tehnika12 D Helina Nael

81

Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised------------------------------------------------------12 D Maarja Näälik Tln Mainori juuksur ?12 D Veronika Orussaar12 D Tõnis Rehtla Tln. Mehhaanikakool autoelektroonik12 D Valdo Saar TTÜ Elektroonika ja

biomed.tehnika12 D Gaili Saaring Tartu Meditsiinikool õeteadus12 D Marleen Siim EKK12 D Kaisa Tuulik TPÜ eesti k. õpetaja12 D Maritaan

aTuum Kuressaare Ametikool hotelli- ja resto-

raniteenindus12 D Kristina Vasur TPÜ Haapsalu Kolledž12 D Teele Õunpuu TPÜ Haapsalu Kolledž

LisaKuressaare Gümnaasiumi Toimetiste sarjas on siiani ilmunud:nr.1 “Kuidas teha uurimustööd. Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile” (1994, koost. M. Varik);nr.2 “Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste uurimuslike tööde resümeede valimik” (1995, koost. M. Varik);nr.3 “Ärialane suhtlemine” (1995, vene k., õppevahend maj.klassidele, koost. E. Kask);nr.3a “Ärialase suhtlemise miinimumsõnastik (vene-eesti) (1995, koost. E. Kask);nr. 4 “Jälgi ei jäänud. Iirimaal madusid ei ole” (1996, koost. A. Viherpuu- keelepraktika käigus tõlgitud F. Forsythi lühijuttude kogumik);nr. 5 “Telefonivestlused” (1996, vene k., koost. E. Kask);nr. 6-7 “Saaremaa” (1997, kodulooline töövihik ja õpetaja käsiraamat, koost. G. Pihl ja E. Riis) nr.8 Tunnetatud akadeemilise võimekuse mõõtmine: F. Alsakeri ja H. Marshi skaalade võrdlus (koost. K. Puck) nr. 9 Pauliine Kremm. Headus võidab inimeses (1998, toim. G. Noa).

82

Documents

Kuressaare Gümnaasiumi XX lend