nr. 5 märts 2020VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIT

VTL-i juhatuse esimees Ivar

Rosenberg: mobiil 517 6330

VTL-i tegevjuht Marika Parv:

mobiil 53 499 454E-mail: marikaparv@gmail.com

Raamatupidamine:

tel 782 1669, mobiil 5663 1990

Finantskonsulent:

mobiil 554 9753

VML Metsanduskonsulent:

mobiil 522 9424

Lambakasvatuskonsulendid: mobiil 510 0490

www.taluliit.info

LEHE VÄLJAANDMIST TOETAB MAK MEEDE 1.1

Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfond:

Euroopa investeeringudmaapiirkondadesse

LOOMATOETUSTE VASTUVÕTT

KermoRannamäe: mobiil 53 811 322

KUTSE ÜLDKOOSOLEKULEHEA TALULIIDU LIIGE!

Võrumaa Talupidajate Liidu üldkoosolek toimub teisipäeval, 31. märtsil 2020, kell 10.00 Võrus, kultuurimajas KANNEL sinises saalis

Koosoleku päevakava:9.30 Registreerimine10.00 Avamine, Külaliste tervitused10.15 Juhatuse esimehe tegevusaruanne; küsimused 10.35 Revisjonikomisjoni aruanne; küsimused10.45 Aruannete kinnitamine11.00 ETKL juhatuse esimees Kerli Atsi räägib ETKL tegemistest11.30 aasta 2020 ÜPP toetustest, avanevatest meetmetest, muudatustest taotlemises – ministeeriumi esindaja, e-pria nõustamised12.30 Kokkuvõtted, koosoleku lõpetamine

Ootame kõiki Taluliidu liikmeid osalema! Osaleda võib ka talupere liige!

Kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda, palun teha volitus mõnele taluliidu liikmele. Volituse blankette saab taluliidu kontorist. Palume volitused eelnevalt ära täita. Kõigi liikmete osavõtt on väga oluline, saame arutada päevakajalistel teemadel!

Me peame ise olema aktiivsed, et meie hääl jõuaks kaugemale. Lisainfo koosoleku kohta 78 21 669 või 53 499 454.

Palume kindlasti osaleda, sest sellest aastast peaksid muutuma kõik nõuded,

et taotleda edasisi põllumajandustoetusi. Paraku kujuneb see ja järgmine aasta üleminekuperioodiks.

Majandusaastaaruande ja põhikirja muudatused paneme üles Taluliidu kodulehele nädal enne üldkoosolekut. Ootame küsimusi ette eelnevaks päevaks vähemalt.

Tule kindlasti!

Nii üleminekutoetuste kui ka piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi võetakse vastu 2.-23. märtsini. Piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi saab hilinenult esitada kuni 17. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.Uue toetusena saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus asuvate piimalehmade kohta. Kes kasvatab piimalehmi nii mandril kui saartel, võib saada mõlemat toetust eeldusel, et ta täidab mõlema toetuse tingimusi.Uuendus 2020. aastal on ka see, et mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul taotlusele loomade arvu ei märgita, piisab taotlemise märkest.Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist.PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on loomakasvatussektori toetamine oluline komponent eestimaise toidu tootmise jätkuvaks tagamiseks.Loomatoetusi saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Toetatavate loomaliikide, toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse ülemineku-toetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 22. juuniks 2020 ja toetused makstakse välja 15. juunist kuni 30. septembrini 2020 ning piimalehma kasvatamise otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2020 ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2020 kuni 30. juunini 2021.e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, kus kliendid saavad kasutada kliendiarvuteid ning neid aidatakse e-PRIA kasutamisel. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.

nr. 5 märts 2020InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDURiigimaa kasutamisel olgu õiguslik alus

Pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste kontrollimise käigus ilmneb igal aastal probleeme maakasutusõiguse olemasoluga. Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab kasutus põhinema õiguslikul alusel. Seda ka juhul, kui on tegemist riigi omandis oleva maaga. Toetuse saamise õigust ei ole maa suhtes, mida taotleja küll harib, aga mille osas tal ei ole korrektset maakasutuse õiguslikku alust. Kui eraomandis olevate maade puhul võivad kokkulepped maa omaniku ja kasutaja vahel olla ka suulised, siis riigimaade kasutamiseks nõuavad riigivaraseadus ja teised asjakohased õigusaktid kirjalike lepingute olemasolu. Riigi omandis olevate maade kasutamise õiguslik alus saab tekkida kasutusvalduse seadmisest, kasutuslepingu sõlmimisest või riigivara valitseja nõusoleku korral allrendilepingu sõlmimisest.2019. aastal kontrollis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet kõikide kohapealsete kontrollide valimisse kuulunud taotlejate puhul muu hulgas riigi omandis olevate maade kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Kontrolli tehti esmalt erinevate registrite alusel kontoris ja kui maade õiguspärane kasutus kinnitust ei leidnud, oli taotlejal võimalus kohapeal esitada täiendavad tõendid. Riigimaade kasutusõiguse kontrollimise tulemus näitas, et riigimaid ei kasutata alati õiguslikul alusel.Kasutusvaldusesse saadud maale ja kasutuslepingu alusel kasutatavale maale kehtivad erinevad tingimused

Kasutusvaldusesse saadud maaKui riik on seadnud maale kasutusvalduse, sõlmitakse maale kirjalikus vormis kasutusvalduse seadmise leping ning see kantakse kinnistusraamatusse. Sellise lepingu kohustuslikuks tingimuseks on muu hulgas kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda seda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Seega on nii riigivaraseaduse kui ka tehinguga sätestatud, et kasutusvaldusesse antud maad ei ole lubatud ühelgi

tingimusel edasi rentida.

Kasutuslepingu alusel kasutatav maaKasutuslepingut eristab kasutusvaldusest võimalus anda maad allrendile. Allrendile andmine on aga võimalik üksnes juhul, kui rendileandja, s.o riigivara valitseja, on andnud vastavasisulise nõusoleku. Ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta ei ole rentnikul õigust maad allrendile anda. Kasutuslepingud ja allrendilepingud on registreeritud ja avalikustatud riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.On olnud ka selliseid juhuseid, kus toetust taotleti riigimaadele, mille kohta puudus toetuse taotlejal üldse leping. Sellisel juhul on tegemist omavolilise maakasutamisega ja see ei ole toetatav tegevus.

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele ÜPT vähendamise otsuse?Et kõikide pindalapõhiste toetuste osas on maa toetusõiguslikkuse kriteeriumiks lisaks maa faktilisele kasutusele maa kasutamine õiguslikul alusel, siis olukorras, kus riigimaa ei ole olnud taotleja kasutuses õiguspäraselt, ei ole selline maa jooksval aastal toetusõiguslik. See tähendab, et puuduva kasutusõiguse tingimustes ei ole võimalik sellise maa eest toetust saada ning selline maa moodustab taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega võivad kaasneda ka täiendavad halduskaristused.

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele tagasimakse otsuse?Kui taotlusaastal tuvastatakse, et taotlejal puuduvad taotlusaluse riigimaa kasutamise kohta nõuetekohased kirjalikud lepingud ja sellisele maale on võetud ka (perioodi 2014-2020) maaelu arengukava kohane viieaastane kohustus (näiteks keskkonnasõbraliku majandamise toetus), siis kohustus selle maa osas lõpeb. Kohustuse vähenemise tagajärjeks on enamasti selle

maa osas varasemalt saadud maaelu arengukava toetuse tagasinõudmine.Tagasinõudest loobumist on võimalik kaaluda üksnes vaidemenetluse raames, kui vaides toodud asjaolud seda toetava. See eeldab, et taotleja esitab tagasinõudmise otsuse peale vaide ja seda tähtaegselt. Juhime siiski tähelepanu, et tagasinõudest loobumise võimalus on erandlik ning see ei tähenda, et sellise maa eest määrataks taotlejatele toetuseid või jäetaks kohaldamata taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega kaasnevad halduskaristused.

Veenduge maa nõuetekohases kasutusõigusesSelleks, et vältida ebameeldivusi toetuse vähendamise või tagasinõudmise näol, tuleb enne pindalatoetuse taotlemist kindlasti veenduda maa nõuetekohase kasutusõiguse olemasolus. Seega soovitame maade kasutamisest huvitatud isikutel tutvuda esmalt maa kohta käivate kinnistusraamatu kannetega, et kindlaks teha maa omanik ja võimalik kasutusvaldus. Riigi omandis oleva maa puhul tuleb täiendavalt tutvuda riigi kinnisvararegistri andmetega.Kinnistusraamat ja riigi kinnisvararegister on avalikud andmekogud. Nii saab segaduste ja võimalike ebameeldivuste vältimiseks kontrollida, kas isikud, kellega on toetuse taotlejal plaan maade kasutamiseks rendileping sõlmida, on üldse õigustatud neid maid rendile andma. Olukorras, kus toetuse taotlejal puudub riigimaa kasutamiseks leping, tuleks pöörduda lepingu sõlmimiseks riigi kinnisvararegistris toodud volitatud asutuse poole. Pindalatoetuste alustel maadel on enamasti valitsejaks Keskkonnaministeerium, kelle volitatud asutusteks on Maa-amet või Riigimetsa Majandamise Keskus.Eelnevat arvesse võttes soovitame enne 2020. aasta pindalatoetuste taotlusvooru üle vaadata ka juba kasutuses olevate maade õigusliku aluse olemasolu, et olla kindel maakasutuse õiguspärasuses!

Põldude joonistamine ja põllumassiivide piirid

Põldude joonistamisega tasub oodata aprilliniSoovitame taotlejatel oodata „Minu põllud“ teenuses põldude joonistamisega, sest põldude puhul ei ole kindlaks tehtud andmete asendamine veel toimunud. Automaatne asendamine „Minu põllud“ ja „Minu niidud“ teenuses toimub esimesel võimalusel aprillikuus. Juhul kui Te siiski teete muudatusi oma põldude piirides, siis palume arvestada võimalusega, et tehtud muudatused võivad kaotsi minna. Küll aga võib juurde joonistada uusi põlde või alasid tervikuna, sest neid asendamine ei mõjuta.

Esitage põllumassiivide piiridega seotud avaldus varakultTuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis sel aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada vana e-PRIA teenuse „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“ kaudu.Taotleja vastutab küll täielikult pindalatoetuste taotlusele märgitud pindala õigsuse eest, kuid varajane teavitamine põllumassiivide piiride muutustest vähendab märgatavalt võimalust hiljem ületaotlemise eest toetussumma vähendust saada.

Sinise diislikütuse ostuõiguse annab lähitulevikus loodav register

Valitsuskabinetis otsustati, et eriotstarbelise ehk nn sinise diislikütuse väärkasutamise vähendamiseks on vaja piirata ostjate ringi ostuõigusega isikute registri loomise abil.„Eriotstarbelist diislikütust võib kasutada põllumajan-duses ja kalanduses, kuid tegelikkuses kasutatakse sinist diislikütust ka muudel tegevusaladel, kus aktsiisisoodustust ette nähtud ei ole,“ tõdes maa-eluminister Arvo Aller. „Maaeluministeerium tegi ettepaneku väärkasutuse vähendamiseks piirata ostjate ringi. Selleks on kavas luua õigustatud isikute register, kust kütusemüüjad saavad ostuhetkel kontrollida, kas isikul on õigus eriotstarbelist diislikütust osta. Lisaks kaasneb muudatustega halduskoormuse vähenemine ning maksu- ja menetluskulude kokkuhoid.“Ministri sõnul aitaks muudatus väärkasutust ennetada, sest tagantjärele on raske kontrollida ja tõendada, kas kütust kasutati sihipäraselt. Uue skeemi korral säiliks ka tulevikus põllumehe jaoks aktsiisisoodustuse saamine ostuhetkel. „Oleme kavandatavatest muudatustest rääkinud nii põllumajandussektori kui ka kütusemüüjate esindajatega. Põllumeestele saan öelda, et kütuselimiite uues skeemis ei kehtestata,“ lausus Arvo Aller.Sarnaselt praegusele jätkub kütuse värvimine, et oleks võimalik tuvastada väärkasutamist.

Lugupeetud ettevõtte/asutuse

esindajaSoovime Teid teavitada alaealise töötamise toetuse taotlemise võimalusest.Tööandjad, kes pakuvad tööd 13–16-aastastele noortele, saavad Eesti Töötukassalt taotleda alaealise töötamise toetust, mille eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi ning soodustada nende tööharjumuse ja -kogemuse saamist.Alaealise töötamise toetus on perioodiliselt makstav toetus ja seda makstakse kalendriaasta esimeses kvartalis eelmise kalendriaasta eest. Seega tuleb 2019. aasta eest alaealise töötamise toetuse saamiseks taotlus esitada Eesti Töötukassale hiljemalt 31.03.2020. Alaealise töötamise toetuse taotlemise tingimustega on Teil võimalik tutvuta Eesti Töötukassa kodulehel. Alaealise töötamise toetus on riigiabi, mille kohta leiate rohkem infot rahandusministeeriumi kodulehelt. Alaealise töötamise toetust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel.Täname, kui olete taotluse juba esitanud!

LugupidamisegaEesti Töötukassa

2

nr. 5 märts 2020 InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDUUMA MEKK kevadised tegemised

Kuni selle aasta aprilli lõpuni kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Eesti maitsete aasta piirkonna tiitli annab igal aastal ühele Eesti toidupiirkonnale Maaeluministeerium. Maikuus anname tiitli üle Läänemaale. Maitsete aasta jooksul oleme alustanud tegusat koostööd Eesti Peakokkade Ühendusega. Restorani Mimosa ja Toiduakadeemia peakokkadega toimus suupistete valmistamise õpituba eelmise aasta aprillis. Nüüd, 9. märtsil, toimub menüü vormistamise õpituba, mida viivad läbi Pärnu peakokad Evari Tšetsin ja Marek Sild. Oodatud on eelkõige toitlustusvaldkonnas tegutsejad, aga ka hobikokad.15. aprillil 10.30-16.15 toimub Võrumaal (asukoht on täpsustamisel, jälgige infot meie FB lehel UMA MEKK) koolitus teemal „Ühistegevuse olemus ja võimalused“. Koolituse korraldab ja viib läbi Eesti Maaülikool. Koolitusel tutvustatakse ühistegevuse erinevaid tahke, alustades teemadega nagu koostöö ja majandusliku ühistegevuse olemus, selle pakutavad võimalused ning konkurendisuhte muutmine partnerluseks, lõpetades kogemustega koostööst, selle kitsas-kohtadest, võimalikest lahendustest ja tulevikuperspektiividest.Koolitus on praktilise loomuga, mille käigus uuritakse konsensuse saavutamist, mänguteooria rolli ühistegevuses, ühistu loomise põhjuseid, ühistu de� nitsioone ning selle tegutsemise põhimõtteid. Samuti läbitakse ühistu asutamise käik, tutvutakse liikmete õiguste ja kohustuste ning ühistute tugevuste ja nõrkustega.Täiendkoolitusest võib osa võtta põllu-majandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega, põllumajandusmaa

hooldamise, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemise, või metsa majandamisega seotud või nimetatud tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja, eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja, metsa majandamisega tegelev füüsiline isik ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õiguslik juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja.Taas kord toimub UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal 13.-19. aprill 2020. Sel korral on osalemas üle 10 erineva toitlustuskoha Vana-Võromaal ja Seto-maalt. Kolmekäigulise erimenüü hind on 17 euro.Kohvikute ja restoranide nädala eesmärgiks on viia kokku Vana-Võrumaa pärandtoidu tootjad, kes on koondunud võrgustikku UMA MEKK, toitlustus- ja turismiettevõtjatega.UMA MEKK maitseelamusi pakuvad sel kevadel:Kodukohvik Tillu (Põlva)tel 5206 576, e-mail talupood@gmail.comPesa hotelli restorantel 5622 2881, e-mail broneering@kagureis.eeKohvik Suur Muna (Haanja)tel 5866 4668, e-mail muna@suurmuna.eeMareia Pubi (Haanja)tel 5388 8457, e-mail mareia.kodu@gmail.comÖöbikoru Villa restoran Andreas (Rõuge)tel 5099 666, e-mail villa@oruvilla.eeKubija hotell-loodusspaa restoran (Võru)tel 5045 745, e-mail booking@kubija.eeGeorgi hotelli restoran Postmark (Võru)tel 332 2221, e-mail info@georgihotell.ee

Kohvik Mantelahi (Võru)tel 7820 800, e-mail atv.atv@gmail.comElustiili kohvik-pood EloPärl (Võru)tel 5855 5096, e-mail eloparl17@gmail.comToomemäe talu kodurestoran Maagõkõnõ (Setomaa)tel 5341 8777, e-mail toomemaetalu@gmail.comInara Vanavalgõ Kohvitarõ (Setomaa)tel 5168 422, e-mail luigasinara@gmail.comTsäimaja (Setomaa) tel 5054 673, e-mail info@setomuuseum.eePop-up kodukohvik Daisy juures (Varstu)e-mail antondaisy@gmail.com

22. aprillil toimub Roosu talus Vana-Võrumaa toidupiirkonna 2019 aasta lõpetamine.7. mail kl 14-18 toimub juba kolmandat korda UMA MEKK Kevadlaat. Seekordne toimumiskoht on uus – Võru Seminari Väljak ehk siis renoveeritud Keskväljak kiriku kõrval. UMA MEKK III Kevadlaat on saanud osaks Euroopa Päeva tähistamisest. Kevadlaadal on siiani osalenud 30-40 kauplejat. Kuna sellest aastast on ruumi rohkem, siis ootame ka uusi osalejaid. Euroopa Päevaga seoses toimub samas ETVst tuntud Eesti Mäng, esinevad muusikud ja leiab muud meelelahutust.

3

Soovitusi marjapõõsaste lõikamiseks

Põõsaid võib lõigata sügisel või kevadel, ent viimasel juhul läheb kiireks. Niipea kui lumi on sulanud, paisuvad pungad ning varsti ilmuvad lehedki.

Pikal sügisel on aega teha neid hooldustöid, mis kevadel paratamatult lühikesele ajale kuhjuvad. Põõsaid peaks harvendama sügisel, kevadel kõrvaldada ainult talvekahjustused: lumeraskusest murdunud ja lamandunud oksad.Kui lõikamine jääb hiljaks, võib palju puhkevaid pungi ära murduda ning tärganud leheotsad segavad põõsast hea ülevaate saamist.Põõsalt peab eemaldama kõik välja surnud ja risti-rästi kasvavad oksad. Ära lõigata tuleb ka sõstra-klaastiiva kahjustatud ja muud vähese elujõuga oksad.Lõikamisel on vaja arvestada põõsaliigi

iseärasusi.Punane ja valge sõstarNeed sõstrad on pikaealise viljakandega. Terve tugev oks annab marju kümme aastat ja kauemgi. Põõsas peaks olema 12–16 oksa, neist osa nooremad, mis hakkavad asendama järgmisel aastal välja lõigatavaid oksi.Igal aastal jätta paar noort oksa järelkasvuks, nii et põõsas oleks mitmes vanuses oksi. Kandvast 8–10 põhioksast saagida või lõigata välja paar halvemas seisus olevat oksa.Olenevalt sordist ja muudest asjaoludest võib okste arv põõsas varieeruda ning seda saab vajadusel reguleerida.

Must sõstarMustal sõstral on tunduvalt lühem

kandeiga. Kõige paremini kannavad nelja- kuni viieaastased oksad, nendest vanemad oksad tuleb välja lõigata. See tähendab, et põõsale tuleb jätta kaks korda rohkem noori oksi kui punasele sõstrale.Lõikamisel on vaja oksad eemaldada maapinna pealt ilma tüügast jätmata. Selleks et lõikeriistaga nii sügavale pääseda, peab asendusoksteks jätma niisugused, mis paiknevad omaette ega puutuks alusel kokku vanemate okstega. Muidu kasvavad nad aastatega nii tihedalt kokku, et raske on neid maapinna lähedalt ära võtta.Ka on vaja okste kõrvalharud mõnekümne sentimeetrini ära lõigata, sest hiljem kasvavad need risti teiste vahele. Varjus kannavad nad vähe vilja ja hakkavad hiljem segama, kui on vaja edaspidi asendusoksi jätta.Põõsasse tekib palju uusi oksi. Osa neist kuivab varju tõttu üleni, osal kuivavad ära ainult ladvad. Kõik kehvad, surnud ning ülearused ühe- ja kaheaastased oksad tuleb eemaldada.Lõikamise ajal tuleks ära noppida ka pahklestaga asustatud pungad ning matta need mõnekümne sentimeetri sügavusele. Need on ebaloomulikult suured ümmargused ja hästi ära tuntavad pungad, milles kahjur paljuneb.Pungast väljunud imepisikesed kahjurid otsivad uusi pungi, mida asustada. Kui niisuguseid ümmargusi pungi on oksal palju, tuleks see maha lõigata ja põletada, kuna kahjustatud pungad surevad ja ka oksad kuivavad ära.

KarusmariKarusmarja oksad on sõstardega võrreldes märksa pikema viljakandeeaga – 12 aastat ja rohkemgi. Kõige

saagikamad on kuni 10-aastased oksad. Põõsas võib olla sõstardest tihedam: heades valgusoludes kasvaval karusmarjal võib olla igas vanusejärgus põhioksi 20–30 tükki. Põõsas ei tohi olla siiski liiga tihe: kui alumises ja keskmises osas tekitab läbipõimunud okste rägastik valgusepuuduse, hakkab kasv kiratsema ning enneaegu raugastuvate okste ladvad annavad kesist saaki.

VaarikasParim vaarika lõikamise aeg on kohe pärast saagi koristamist. Siis pääseb tuul ja päike noortele vartele ligi. Nii kasvavad tugevad, talveks hästi ette valmistatud põõsad.Esmalt lõigata välja vanad vilja kandnud varred. Noortest lõigata need, mis ülearused ja teevad seisu liiga tihedaks. Heade kasvutingimuste puhul võib jätta põõsale 8–10 vart. Ribana istutatud vaarikatele, kui riba laius on kuni 50 cm, jätta ühe jooksva meetri kohta 10–15 vart.Vartele sobib vahe 7–15 cm, mis soodustab tugevate jämedate varte kasvamist.Kuni maapinnani, ilma tüükata tuleb välja lõigata nõrgad, vigastatud ja kahjuritest-haigustest rikutud varred, mis tuleks põletada. Ära tuleb lõigata ka juurevõsud.Lõigatud vaarikaid on tarvis toestada, et varred saagi raskuse all ei vajuks küljeli ega murduks.Pikavarreliste sortide latvu võib kevadel kärpida ligi paarikümne sentimeetri jagu, siis kasvavad alles jäetud osal suured ilusad marjad. Ladvaosa on nõrk ja kasvatab väikesi marju.

Põõsaste hooldamine tähendab pidevat harvendus- ja noorenduslõikust.

Toiduvõrgustiku koordineerimine on rahastatud Võru maakonna piirkondlike algatuste tugiprogrammi 2017-2019 Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” - prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” alaprojekti “Toiduvõrgustiku arendamine” raames.

Esta FroschMTÜ Võrumaa Talupidajate Liit

Toiduvõrgustiku koordinaator

nr. 5 märts 2020InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU4Muudatused seemnekartuli tootmisel

Möödunud aastast alates peavad seemnekartuli tarnijad rakendama enesekontrollisüsteemi, et ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majanduslikku kahju ja tõsta seemnekartuli kvaliteeti. Sellest ja teistest seemnekartuli tootmisega seotud

muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.Eestis on viimastel aastatel seemnekartuli kasvupind jäänud 200 hektari piiresse. Kõige rohkem kasvatatakse seemnekartulit Viljandi maakonnas, järgnevad Tartu ja Jõgeva maakond. Neis kolmes maakonnas kasvatatakse seemnekartulit kokku rohkem kui 100 hektaril, mis moodustab üle poole kogu seemnekartuli kasvupinnast Eestis. Ligi 50 kasvatatavast kartulisordist on levinumad ’Laura’, ’Gala’ ja ’Esmee’. Eestis aretatud sort ’Teele’ on seemnekartuli kasvupinnalt auväärsel neljandal kohal.

Kartul on vastuvõtlik mitmesugustele taime-kahjustajatele, mistõttu on oluline tõhus enese-kontrollisüsteemKartul taimeliigina on väga vastuvõtlik ohtlikele ja kvaliteeti vähendavatele taimekahjustajatele. Seetõttu tuleb alates 2019. aasta aprillist rakendada seemnekartuli tootmisprotsessis enesekontrollisüsteemi, milles toot-mise kriitilised punktid ja nendes võetavad meetmed (seemnekartuli kasvatamine, visuaalsed vaatlused, hoiustamine, pakendamine) on täpselt hinnatud ja

kirjeldatud.Enesekontrollisüsteemi rakendamine aitab ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majandusliku kahju ja suurendada seemnekartuli kvaliteeti. Seemnekartuli tootjail aitavad enesekontrolliplaane vajadusel koostada MESi nõuandeteenistuse konsulendid.

Muutusid seemnekartuli tootmisega seotud riigi-lõivudSeemnekartuli tarnijad saavad esitada kliendiportaali kaudu taotlusi seemnekartuli serti� tseerimiseks. Uuendusena tuleb alates sellest aastast esitada enne seemnekartuli turustamist Põllumajandusametile taotlus kvaliteedi kontrollimiseks ning maksta riigilõiv. Taotlust on võimalik esitada ka e-kirja teel või paberil allkirjastatuna.Tänavu 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatusega asendati seemnekartulile taimepassi väljastamise eest tasutav riigilõiv serti� tseeritud kategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks tasutava riigilõivuga. Mainitud lõivu tuleb tasuda kokku 55 eurot kuni viie mugulaproovi võtmise ja analüüsimise eest.

Õitsev kartul “Jõgeva kollane”. Foto: Merjan Savila.

MAKSUMÄÄRAD 2020. AASTAL2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot.

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20 %.

Maksuvaba tulu kuus on kuni 500 eurot ja aastas kuni 6 000 eurot. Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus.

Sotsiaalmaksu määr on 33 %. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot, s.t. sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus. See kehtib ka osalise tööajaga töötajate kohta.FIE sotsialmaksu avansiliste maksete kvartaalne maksmise kord toimub summeeritud arvestusega kalendriaasta algusest ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arves-tus on päevapõhine. FIE sotsiaalmaksu aastakohustuse arvutamisel võetakse arvesse ajutise töövõimetuse perioodid, mis vähendavad sotsiaalmaksu suurust.FIE-dele maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese

töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta. Kasulik on ikka lasta arstil haigusleht väljastada.

2020. aastal peab FIE tegema sotsiaalmaksu avansilisi makseid 16.märtsil, 15. juunil ja 15. detsembril.

Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6 % ja tööandjale 0,8 %.

Kogumispensioni makse määr on 2 %. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi pensionikeskuse kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee

2020. aastast peab FIE tegema tulumaksu avansilisi makseid kaks korda aastas: 15. septembril ja 15. detsembril. Avansilisi makseid ei pea tegema, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot.

Tuludeklaratsiooni saab esitada 30. aprillini. Deklarat-sioonide esitamine algas 15. veebruaril.Uus tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on nüüd hiljemalt 1. oktoober (varem oli 1. juuli).

Tagastamisele kuuluva tulumaksu saab lasta kanda oma pangakontole, jätta maksu- ja tolliameti ettemaksu kontole või annetada see mõnele mittetulundusühingule või usulisele ühendusele.Paberil tuludeklaratsiooni esitanutele tagastatakse enam-makstud tulumaks alates 19. märtsist 2020.Tulumaksu tagastatakse ainult juhul, kui maksus-tamisperioodil on tulumaksu tasutud.

FIE peab täiendava juurde määratud sotsiaalmaksu tasuma samuti 1. oktoobriks 2020.

FIE ettevõtlusega seotud tuludest on lubatud maha arvata nii oma kui töötaja tervise edendamiseks tehtud kulud kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Aluseks on kuludokument.FIE ettevõtlusega seotud tuludest on lubatud maha arvata ka äripartnerite, klientide jms vastuvõtukulud, kuid sellel on teatud piirangud.

EDUKAT AASTAT!

MES-i poolt pakutavate laenutoodete tingimusi muudeti ettevõtjasõbralikumaks

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja MES-i vahelise halduslepingu muudatuse, mis võimaldab MES-il põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorile ning maapiirkonna ettevõtjatele anda laenu paindlikumalt, lähtudes ettevõtjate tegelikest vajadustest.„Muudatuse eesmärk on parandada ettevõtete juurdepääsu laenurahale investeeringute elluviimiseks põllumajandus- ja toiduainesektoris ning maapiirkonnas. MES-i pakutavad laenutooted aitavad ellu viia vajalikke investeeringuid, kaasates seejuures investeeringute rahastamisse ka erakapitali,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaudu rahastatud � nantsinstrumentidega, mille kaudu antakse laene põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjatele. 2016. aasta alguses avatud MAK-i rahastamisvahendi kogueelarve on 39,4 miljonit eurot, millest on tänaseks välja laenatud 32,7 miljonit eurot 157 projektile. MAK-i laenudega on pankadest lisaks kaasatud 27,5 miljonit eurot, seega on sektorisse nelja aasta jooksul kokku investeeritud 60,2 miljonit eurot. Sel perioodil on laenudena andmiseks jäänud veel kuus miljonit eurot.Tulenevalt turutõrkest ja rakendamise käigus selgunud vajadustest muudeti mõlemat rahastamisvahendi kaudu pakutavat laenutoodet – mikro- ja väikeettevõtete

kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Mõlema toote puhul pikendati laenuperioodi ja maksepuhkust ning laiendati laenusumma vahemikku. Lisaks vähendati pikaajalise investeerimislaenu tagatise nõuet. Rohkem infot leiab MES-i kodulehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendistEesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.