DAGMAR KUTSAR, TARTU ÜLIKOOL

LÄÄNEMEREMAADE NÕUKOGU KONVERENTS KOV-DELE

NARVA, 16.NOV 2017

LAPSE JA KARISTAMISE KÄSITLUS AJAS NING KULTUURIS

LAPSE KUJUNDID AJALOOS JA NENDE ESINDATUS KAASAJA EESTIS

• Lühidalt lapse kujundite arengust

• Millised lapse kujundid on levinud Eesti ühiskonnas?

• Laste ja vanemluse monitooring 2012 (1000 last vanuses 10-17 ja 1000 täiskasvanut)

Allikas: Karu jt, 2012, Praxis

• Meedia ülevaade (Hella Suvi, 2009)

LAPSEPÕLVE MÕISTE AJALOOS

3

Keskajal (13 saj) puudus teadlikkus lapsepõlvest, kaasaja tähenduses olid

lapsed siis hooletussejäetud

• Last ei peetud täiskasvanust oluliselt erinevaks: keskaja piltidelt lapsed

praktiliselt puudusid või siis nad olid riietatud nagu väiksed täiskasvanud

• Sellest ajast peale, kui laps sai elada ilma pideva ema või hooldaja

järelvalveta (6av), kuulus ta täiskasvanute hulka, kadus silmapiirilt;

väikelaste suremus väga kõrge

Lapsi peeti isa eraomandiks ja neid koheldi sarnaselt teiste asjadega, mis

kõik olid isa omad

‘HAAVATAV LAPS’ (16.SAJ “NINNU-NÄNNUTAMISE” AJASTU)

4

Laps on armas, süütu, siiras, kaitsetu, väga haavatav

75% lastest usuvad, et lapsed on õrnad ja haavatavad

94% lastest usuvad, et lapsed vajavad kaitset Laste ja vanemluse monitooring 2012, 10-17a lapsed

Ingel-laps

Ohver-laps

‘OHTLIK LAPS’ (16-18 SAJ PROTESTATNTISTLIK VAADE)

5

• Deemonlik laps (deemon-laps, ohustaja), loomupäraselt omased halva alged, mis tuleb temast

välja peksta; ta on isekas, julm, reeglitest üleastuja. Last tuleb kontrollida ja rangelt

distsiplineerida

Suurem osa lapsi vastutustundetu/”ohtliku” lapse kuvandit ei toeta

63% lastest arvavad, et ilma täiskasvanute kontrollita lähevad lapsed hukka

Laste ja vanemluse monitooring 2012, 10-17a lapsed

‘EBAKÜPS LAPS’ (LAPSED AVASTATI SOTSIAALSE GRUPINA 18 SAJ)

6

• Alles arenev, mitte-veel-täiuslik (child as “not-yet”)

• Ei ole lapsena veel “valmis” – saab “valmis”

tulevikus täiskasvanuna: laps – “tulevikuehitaja”

• Poola psühhiaater Janucz Korczak:

“…nii kaotasid lapsed tasapisi oma õiguse olevikule”

69% lastest arvavad, et lapsed ei tee pahandusi meelega, vaid

oskamatuse ja teadmatuse tõttu , st nad on ebaküpsed

Laste ja vanemluse monitooring 2012:

‘KOMPETENTNE LAPS’ (20.SAJ, 1989 ÜRO LÕK)

7

Nutikas, loov, aktiivne, tegutseb läbiräägitud reeglite raamis iseseisvalt, on

võimeline vastutama

Tal on omad kogemused ja arvamused,

mida oskab väljendada

Suudab teha valikuid ja otsustusi

Lapsel on õigus oma huve kaitsta

96% lastest nõustus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada

86% vastajatest oli nõus, et lapsed on taibukad ja targad

65% arvasid, et lapsed on võimelised tegema iseseisvalt valikuid

Laste ja vanemluse monitooring 2012 (10-17a lapsed)

AJALEHEARTIKLITE ANALÜÜS (HELLA SUVI 2009)

8

• Eestis domineerib traditsiooniline vaade lapsele: haavatav ja ebaküps laps.

Last on vaja hoolikalt ette valmistada tuleviku eluks

→ Laste jaoks tähendab see, et nad on suuresti allutatud täiskasvanute tegevustele ja

kontrollile, nende tegutsemisvabadus on piiratud

• Laste tegutsemisvabadus sõltub eluvaldkonnast

• Kõige piiravam keskkond: kool, ka perekond (lapse piiramist nähakse positiivsena: piiramine on

kasulik lapsele)

• Kõige rohkem tegutsemisvabadust on eakaaslastega suhtlemisel (samas nähakse lapse tegevusi

siin ohtlikuna)

MIKS LAPSE KUJUNDID ON OLULISED?

9

Lapse kujundid räägivad laste olukorra kohta ühiskonnas

• Lapse positsioon ühiskonnas: nt kas laps olla on prestiižne? Kas

lastel on ühiskonnas võimu?

• Laste kohtlemine, käitumine laste suhtes: nt kasvatusviisid,

karistamine jms

• Lastega seotud poliitikad ja poliitilised meetmed: mõjutatud lapse

kujunditest

KARISTAMISEST

• Kuidas hindavad karistamist ja distsiplineerimist lapsed ja täiskasvanud?

• Kas füüsiline karistamine on vägivald?

• Laste ja vanemluse monitooring, 2012

Lapse õiguste ja

vanemluse

monitooring.

Laste küsitlus,

10-17a

Karu jt 2012

Laste kogemused distsiplineerimisest ja karistamisest

Lapse õiguste

ja vanemluse

monitooring.

Laste küsitlus,

10-17a

Karu jt 2012

(nimeta 3 karistamisviisi)

Laste soovitused distsiplineerimisega seoses

Täiskasvanute suhtumine laste füüsilisse karistamisse

Lapse õiguste ja

vanemluse

monitooring.

Lapsevanemad.

Karu jt 2012

KARISTAMISEST

• Mida räägivad karistamisest ja millist nõu annavad 5-7-aastased lapsed

täiskasvanutele?

• Eve Jürgensoni magistritöö põhjal (2017, 15 intervjuud 5-7a lastega)

KAS REEGLEID ON VAJA?

Lastel on reegli mõistest ja reeglite vajalikkusest kindel arusaam: reegel ütleb,

mida ei tohi või mida tohib teha

Kõik lapsed arvasid, et reegleid on vaja

“Kui ühtegi reeglit ei ole, siis sa võid teha seda, mis sa tahad ja siis võib juhtuda õnnetusi” (Freia 6a)

Laste poolt soovitatud ‘reeglite reegel’:

Reeglitest peaksid kinni pidama nii lapsed kui ka vanemad

LAPSED RÄÄGIVAD KARISTAMISEST

Lapsed olid suhteliselt positiivsed karistamise suhtes:

“Vaata kui ta ei saa karistada, siis ta ei tea, et seda ei tohi teha” (Karl 5a).

VERBAALNE: selgitamine, pahandamine, karjumine lapse peale

FÜÜSILINE: kui nad rääkisid vanematele vastu, jonnisid või olid midagi ära lõhkunud

VAIMNE: millestki ilmajätmine – keelatakse mängimine, peavad seisma nurgas ja oma käitumist

analüüsima, toolile istuma panemine või teise tuppa järele mõtlema saatmine, magama saatmine

“Kui paha laps oled, ei saa kommi (.) ja kui paha laps oled, siis ei saa näiteks midagi osta, vahel on

nii ka” (Ivo 5a)

SOTSIAALNE: keelatakse sõpradele/naabrilastele küllaminek ja nad peavad kodus üksi mängima,

nutiseadmete ja televiisori kasutamise piiramine

ÕPPETEGEVUS kui karistusviis (6-7a lapsed): lugema, joonistama või töövihikuid täitma saatmine

LAPSED SELGITAVAD

VERBAALNE KARISTAMINE: reeglite rikkumise korral, peaksid vanemad esmalt

nendega rääkima ja tundma huvi, miks laps sel moel käitus

• Lapsi kurvastasid enim olukorrad, kus nad on kogemata midagi ära lõhkunud või reegli

unustanud, kuid saavad vaatamata sellele ikka kurjal toonil pahandada. Neid endid

kurvastab tehtud tegu niigi ja sellistel puhkudel ei peaks vanemad nendega pahandama, vaid

lihtsalt rahulikult rääkima

• Suuremate pahanduste/reeglitest üleastumiste korral, näiteks, kui laps lööb teist last või ei allu

vanema korraldustele, on vanemate poolne lapsega pahandamine/kurja häälega rääkimine

täiesti õigustatud

• Kui nad ise vabandavad, siis ei peaks nendega enam pahandama, sest lapsed on enda väitel

juba eksimust mõistnud ja neil on sellest kahju

• Positiivsete eranditena kirjeldati olukordi, kus lapsed olid reegleid rikkunud, kuid ei saanudki

pahandada ega pidanud ka nurgas seisma. Lastel oli pärast selliseid olukordi imeline tunne ja

nad olid rõõmsad ning motiveeritud hästi käituma

LAPSED SELGITAVAD

FÜÜSILINE KARISTAMINE: ei tohiks olla esimene/peamine karistusviis

• Vanemad ei tohiks karistades lastele haiget teha

• Vitsa saades tekib lapses viha ja soov vitsaandjale või kellelegi teisele kallale minna

• Viha saades ei pruugi viha tekkida, kuid laps ootab vanemalt hiljem vabandamist

• Vitsa saamine tekitab küll hirmu ja teo mittekordamise soovi, kuid ei õpetaks lapsele,

kuidas oleks sobilik käituda

• Füüsiline karistamine võib lapses trotsi tekitada – soovi veel halvemini käituda

Füüsiline karistamine on õigustatud vaid erandjuhul: kui laps on teinud

meelega väga suure pahanduse, nt lõhub midagi ära (uue nuku, vanemate

auto, paneb tikkudega midagi põlema)

LAPSED SELGITAVAD

VAIMNE KARISTAMINE: laste arvamused olid kõige vastakamad

• Kõige suurem karistus oleks nutiseadmete või magusa keeld pikemaks ajaks

“Kõige suurem karistus? Näiteks kaheks nädalaks ilma telekata või siis ilma magusata” (Neeme 7a)

• Soovimatus millestki heast ilma jääda motiveerib lapsi reegleid järgima

LAPSED SOOVITAVAD:

Aegajalt on karistamine vajalik, kuid vanemad võiksid enne karistuse määramist huvi tunda,

miks laps reegleid rikkus ja alles seejärel otsustada, kas ja millisel määral on karistamine

vajalik

Vanemad võiksid reeglite rikkumise eest määratavate karistuste osas lastega läbi rääkida

Reegleid järgima innustaks see, kui vanemad lapse hea käitumise korral lubaksid rohkem

arvutis olla või ostaksid mõne ihaldatud asja

KARISTAMISE TÄHENDUSEST KOKKUVÕTTEKS

• Vägivald kasvatusmeetodina ei sünnita austust, vaid ajendab hirmu. See ei õpeta

last õige ja vale käitumise vahel vahet tegema, vaid näitab, et see, kellel on võim,

sellel on ka õigus olla vägivaldne (Jesper Juul, 2011)

• Karistamine on vanemlik saamatus, (legaalse) võimu kasutamine lapse peal: raskus

lapsega tegelemisel tuleneb paljus vanemast endast, mitte lapsest

• Iga lapse probleem on tegelikult pereprobleem – last ei saa vaadata perest

isolatsioonis. Lapsel on põhjus selliselt käituda (Maurizio Andolfi)

Oluline on olla lapsega ühenduses, hoida temaga sidet, et mõista olukorda lisaks

oma arusaamale ka lapsest lähtudes (Andolphi: From protection to connection)

Seega, alustagem põhjuste välja selgitamisest, mitte tagajärgede karistamisega