HERBERT SALU

LASNAMAE LAMBURID

lil,:STI KIRJANIKE KOOPERATIIV

Printed in Sueden

Copyright by Eesti Kirjanike Kooperatiiu ABFack 1, 220 03 Lund ), Sweden

Wallin 8 Dalholm Boktr. AB, Lund 1978

Kellad helisevad. Tornides d6tsuvad malmist ja pronksist hiiglasedoma pidemeis, vdllid pddrlevad, kdied pingutuvad ja l6tvuvad.Pimrn, pamml Pimm, pamml Ohk kumiseb, helid lainetavad-iilelinna ja mere, p6imuvad iiksteisesse, t6usevad iiksteisest iile,ruttavad iiksteise vdidu. Varasiigisene kirgas taevas on tiiis viirisevatkuminat, kumin hoovab helkival merepinnal ja tantsib koos siidele-vate lainetega, rullub siip iiles Kivimiiele, ikka edasi, edasi. Kirikutekcllad kutsuvad 6htusele palvusele. Ka agulielanik seisatab hetkekstii6 juures ja ristitab kiied, vaatab kirikutornide suunas. Kiinnimeeshlirjapaari taga peatab loomad seniks, kui loeb palves6nad.

'foomkiriku tornist rulluvad rasked kumedad lddgid all-linna,agulisse ja linnatimbruse lagendikule, iile kalatiikide, jduavad omatt'r:konnal siin Kivimiie all laotuvale H2irmap6llu ranna kivikule,tdttavad edasi Pirita varemete poole. Nendega seltsivad madala-rrr ast Niguliste tdmptornist tagasihoidliku Maarjakella pehmed ves-

pcrihelid. Rannavirava k6rvalt sekkuvad neisse Oleviste mehisedlliiigid. Vaevu toob enda nende hulgast kuuldavale Piihavaimkacblik toon vanast viieteistkiimnenda sajandi malmkellast,utt:t:nutades oma kaasaja s6ja- ja katkukoledusi ohkega, mis onvirlatud ta kumisevale servale: O Rex Gloriae, veni cum pacel Sedarrrr,lanhoolset heli saadab kiriku uus, minu ajal kogudusele kingitudv,iliksem kell ja kuulutab helides hoogsalt oma tunnussdna: Verbuml)ornini manet in aeternam!

Kord on nende kdikide kontsert iiksainus lahutamatu harmoo-rriir, siis taas t6useb mdni selgemini esiie - olgu iihe kellamehevllsirnuse ja teise suurema vastupidavuse tdttu, vdi siis helidegarrrllrrgleva tuulehoo kapriiside teenel.

Mu k6rv otsib helidemere harmoonia hulgast endise nunna-kkxrstri kahe viiikese, kuid mulle kunagi hiisti tuntud kella helisid,

5

teine neist m6ned aastad enne minu saabumist Taanimaalt Hel-sing6ri linnast tellitud. Aga mu kuuldemeel ei suuda eraldada neidtuttavaid helisid. Kas on giimnaasiumi pedell Johannes tdnase ves-

perihelistamise unustanud? Vdi on ehk rektor Vulpius saatnud omatruu sulase mdnele tiihtsale asjadiendusele viiljaspool gimnaasiumipiirkonda?

Linn lebab kerassetdmbunud siilina mere iiiires oma tornide jabastionidega, punaste hollandi kivist katuste ja lubjavalgete katuse-harjadega. Ringmiiiiri taga on puude ja p66saste roheluse sekkahajutatud hallid agulihurtsikud, niisama armetud suitsuonnid kuiminu ajal. Sinkjas vine laotub linnakarjamaa ja Kopli iile. Taevas

on kdrge ja siigiseselt kirgas, Paljassaare kohal ujub paar elevandi-luuvalget pilvemiigarat, Shtup?iike hd6gab nende servad heledaltsiirama. Sadamas seisavad laevad lotendavate purjedega. HArma-p6llu ranna kivikul, siit alla vaadates paarisaja sammu kaugusel, onkalurid oma paadid maale t6mmanud ja vdrgud teivastele kuivamariputanud.

Kellad helisevad. Siia kaugele kostab nende iihiskontsert mahedaharmooniana, mitte terava l?ibildikava paukumisena nagu tiinavailkdndijaile. See on puhastatud harmoonia. K6ik kiira ja tiihineinimlik askeldus, vankrimiirin ja hobuste kabjaplagin, kaupmeesteh6iked ja tiinavail tdttava rahva sagin jliiib sinna majaseinte ja ring-miiiiri vahele. Siia kostab ainult harmoonia ning mdtteid ilespooletdstev muusika. Ohtule j6udev p[ev ja loojangueelne siira laineteltitlevad hiivasti vesperile kutsuvale linnale.

Oleviste on saanud uue sihvaka torni, uhkena ja tileolevanat6useb see Rannaviirava kdrvalt. Minu ajal seisis ta t6mbina, naguoleks ehitusmeistri iikiline surm takistanud t66 l6puleviimist -torni, kiriku uhkust, ei j6udnud ta kohale seada. Aga selliseks oliIssanda vilk p6letanud Oleviste mdni aasta enne minu saabumist.Niiiid vdib ta jiille sihvakana iile tdusta kdikidest linna ehitustest,ulatada pilvi kdrgemalt kui maele asetatud Toomkirik. Kuid torni-ehitus, isegi mitte ehitusmeistri leidmine, polnud lihtne iilesanne.Mille Issanda viilk kord suve66l siititas ja kahe tunni jooksul hdvitas,selle taastamiseks l2iks Baieri meistril kaks aastat.

Aga Oleviste kantslis ei kaja enam Ludvig Dunte vdimas hiiiil.

6

Oigusendudja ja n6rkaile kaitsja hiiiil, kes karimata jumalasulasenakutsus igaviku kohtulaua ette julmi pimedusviirsti teenijaid, seehiiiil on igaveseks vaikinud. Ma sain surrnateate juba kaua tagasi,<'nne Tristveresse kolimist.

Tornide taga sddeleb meri. Vasakul virvendavas uduvines leviblinnakarjamaa kadakatest rikas tume rohelus, selle taga Telliskoplinoore tammemetsa varskelt kollendav vddt. Kas peaks vana kopli-vaht Mihkel veel endiselt elama oma teeaerses viletsas suitsuonnis jakahe tigeda hundikoeraga valvet pidama vdrava juures? Vahel eru-tatult huigates ruttama tolle hundikindla roigasaia iiiires? Ulevalscljandikul huikab ta abiline vastu oma onnikese juurest? Tam-rneistandik, Wangersheimi lootus ja murelaps, on vist juba k6rgekskasvanud ja kuuesaja noore tamme k6rvale on ehk m6nigi sada uutist utatud?

Suur j?illeniigemisr66m tiiidab mu hinge selle vahepealrrnunenud vaatepildi ees. Kui palju kordi seisis meie l6bus lamburi-scltskond omal ajal samas Kivimde kaunil vaatluspaigal! paljuvllrsse saksa, ladina ja kreeka keeles on kirjutatud siinsamas m6nelrrrlittal v6i kivilahmakal istudes linnale ja tema kaunitaridele! Agarriiiid on kellade kumin nukker, loojangule valmistuva piiikese siiralrrinetes pole tookordne juubeldav sidelus, mida siit kdrgelt olenlrirrjunud silmitsema ja mis sundis virsse kirjutama. Noorte r66m-srrtc s6prade seltskond on ammugi hajunud mu iimbert, mdnedlrirrgavad mullas, ma olen v66ras endistes ilupaikades. K6rge pae-kirl<la ja mere vahel metsaribal tdmbuvad haatade lehed punaseks,rrr,llrrdide vahelt esiletungivad kased kollendavad. Tdbede raskekrrr nav kiisi pole mind ennastki jiitnud vahepealsete aastate jooksulnii g iseselt miirkimata. V66rana, Tristvere hallipiiise hingekarjasenarrisun ma siin vanade miilestuste keskel, dngistav raskus siidames.(')lrrukellad helisevad. Ma lasen pilgu libiseda iile tuttavlikult ter-vitirvate paikade ja piiikeses?iras hiilgava mere. See on mu mii-ll.sl lrste meri.

V:rsakul minu k6rval mliendlva ail laigib Jiirvekiila jiirve peegel-,,i1,. pind (maarahvas nimetab ,.du u."kog., ka Ulem-iste ia-*.Ig.l(,rllirst mddda kulgev Tartu maantee ja veemajad jiiiivad pd6sasti-lrr vlrju, aga j6gi, mis varsti piirast j?irvest viiljahoovamist laiaks

paisub, ilmub p5Ssastiku vahelt niihtavale ja lookleb otsides siia-sinna. Otse alla vaadates, nagu mu jalgade ees, padistab Ulemisteveski endiselt oma v6imsat vesiratast. mehed askeldavad 6uel koor-mate iimber. Jiillegi omaaegne tuttav paik, kus me l6bus samet-jakkides ja pitskraedes seltskond vahel naljatas sdnaka linna-miildriga. Kaugemalgi tervitavad jdekiilrudes tuttavlikud hooned

- paberiveski, villaveski, vasetagumiskoda - k6ik omal ajal ringi-hulkuvatele lamburitele huvitavad paigad. K6ikjal oli midagiuurida naerda ja pnrida. Ainult vasetagumiskojas oli nii pdrgulikklira, ei ainult vehesed usaldasid sisse minna. Seal polnud mingitnaermist, vaidlemist ega p?irimist. Vdib-olla ainult paganate karde-tud peajumal Jupiter oma taevaste vasaratega oleks ehk saanudv6istelda selle kdrvulukustava miiraga, mida tegid linna vasesepad

Jiirvekiila jiirve vee j6ul paukuvate vasaratega, kuid nad tagusidkatlaid ja panne auviiiirt linnakodanikele. Sdrmed kdrva topitud,jooksid uudishimulikud lamburid tddkojast viilja ning istusid veeltiikk aega tagantj?irele mettal kurtidena ja tusastena.

Isegi saar villaveski taga paistab p66saste vahelt. Sinna sduti kordsuve6htul linnamiildri lamedapdhjalise paadiga tudengilauludekajades.

Jiirve taga valendab luiteline liivalagendik, tiihi trdiistitu viili, kusei kasva midagi, ainult m6ni harv ldikheinatopike siin-seal. La-gendiku keskel kerkib paljuk6neldud ja kardetud Jeruusalemmamigi, rakkmeister Martini kurikuulus tegevuspaik ning linnajustiitsi l6ppjaam. Siit tagasipddrdumist surelikul enam pole, kedakord mustas vankris siia luidete keskele sdidutatakse. V6llapuusripub ehk praegugi m6ni dnnetu. See oli paik, kuhu ei mindud6htul ega ddpimeduses. Teekiiijad kuulsid seal ii6vaikuses haledatviiulim?ingu ja niigid surnuid liivalagendikul oma jubedat ring-tantsu tantsimas. Oigeid ja hidakisa kuuldi Jeruusalemma rnieltvahel piievalgi.

Veel edasi jdrvenurga taga ning iisna maantee iiiires seisavadkindlasti endiselt siingetena luitesel lagendikul reas melestuskivid,kus meiegi seltskond peatus ja palja piii palvesdnad luges. Need neliraudkivi k6nelevad sadadest linna vapratest kodanikest, kelle luudpuhkavad luidete all, sdjas moskoviitide vastu langenuist. Kiillap on

8

rndni m66das6itnud reisimees niiiidki kivi iiiirde asetanud lille-kimbukese - iseenda ebakindlale tulevikule mdteldes meenutanuddudseid lugusid siinsetest lahingutest, mis rahva suui elavanapiisivad, ning lisanud tuntud palves5na: Issand, sina ise keerardngas moskoviidi ninassel Kaitse Reevelit ja Liivimaadl

Igast liivahangest vdib tuul millal tahes esile tuua inimesepealuu, igal sammul k6nnib rdndaja vaprate linnakaitsjate kor-justel, kes lebavad tuiskliiva all sadade ja sadade viisi. Kellahelinlinna kirikutornidest lainetab iile tuiskliiva-hangede ja jiljetutesangarihaudade. O Rex Gloriae, veni cum pacel

Ja siin iileval minu taga luitunud vahimajakese k6rval ongi kivi-murd - mearatu kuristik, millest on ammutatud k6ik linna tornidja bastionid - Rannaviirav, Pikk Herman, Paks Margareeta ja k6iknood teised. Praegu on siin v,aikne, k6rge kroonu ei ehita just niitd.Veidi kaugemal Pirita pool, kus tee alla liiheb Dellingshausenikdrtsi juurde, on Kivimdel teatavasti teinegi kivimurd, veelgisuurem ja stigavarn, tohutu p6rguhaud - rae oma. Raad ehitabalati - gildid ehitavad, aadlikud Toompeal ehitavad, kodanikudchitavad. Rae kivimurrus kiiib raiumine ikka ja alati; raiutakse javcetakse koidust hilis6htuni. Ja Wangersheim rddmustab: linnkasvabl Kivimiigi on linna parim tuluallikasl Iga koorem paekivi,rnis miielt alla veetakse, toob paar valget rae kassasse.

- Ehitage, gildivennadl Ehitage, aadlikudl Ehitage, ausadkodanikudl Nii iitleb biirgermeister von Wangersheim. - Muutkerneie linn avaramaks ja ilusamaks, hea ehitusmaterjal on praeguvt:el odavalt saadavall Ta tahaks vist kogu miie veel enda eluajalkoormakaupa linnarahvale viilja miiiia ja hdbedaks teha.

Ja Lasnamiigi (maarahvas nimetab Kivim?ige enamasti Lasna-rniieks) liihebki - Pirita-poolsest otsast - koorem koorma jiirelelinna poole. Viiiksema osa miiest, linnapoolse otsa, on kdrge rootsikroonu omaks tunnistanud ja siia oma kivimurru rajanud. Siin()lcvat paas k6vema laadiga, kvaliteedilt parem. Ja bastionideksrring lasketornideks vajatakse k6va kivi, mis suudab moskoviidikuulid kinni pidada. Aga kroonu kivimurd on enamasti vaikne,kloonu ehitab h_arva - riigi asi. Ehitusmeistrid istuvad reservis jas:ravad head palka, nad leiavad, et vanad kindlused on veel kiillalt

)

head. Moskoviit pole uusi relvi tarvirusele v6tnud, millega praegusitorne v6iks rikkuda.

Kroonu rahulikus kivimurrus. leidis meie iilemeelik boheem-lasseltskond otsegu tellimise peale valmistatud uue suvise peoplatsi.L6busatele koosviibimistele Telliskoplis ja Pirita kloostrivaremeis li-sandusid lamburipeod kivimurrus. Uute luuletuste ettelugemisedvaheldusid lauluga. Lauldi tudengi- ja seltskonnalaule, mis olid tun-tud meie kohalikele poeetidele ja laevarahvale. Aga ka viirskedluuletddd, mis meie lamburid ja kroonitud poeedid ehk eelmisel6htul olid paberile pannud saksa, ladina ja kreeka keeles, sobisidlaulmiseks tuntud meloodiate jiirgi. Pauli surematud poeemid linnakaunitaridest tulid esiettekandele kivimurrus. Ldpuks sai kamaakeel eludiguse meie uue luulekeelena.

Tihtilugu saatis meie laulu orkester - Gottorp-Holsteini hertsogisuur laevaorkester punastes iilikondades viiulid, fldddid,metsasarv, fagott, trompet, trummid. Kiimnemeheline kammer-orkester, mis tegi palju muret ja peavalu kohalikele linnamuusi-kutele, sest linnamuusikus oma sellidega kippus varju jiiiima. "Needmustad metsad" paljudest hdiskavatest k6ridest suure orkestrisaatel, siis jiille niisama hoogsalt suve66 hiimaruses kroonukivi-murru p6hjast "Kui ma iikskord daamiga" ja hulk ladinakeelseidlddklaule.

Uhel idiillilisel dhtul pandigi laevaorkestri saatel k6lama esimenemaakeelne laul "Ukskord oli ilus ilm". See lauldi hdiskamiste janaeru saatel l6puni ja vdeti kordamisele. Paul laulis innukaltkaasa. Ma andsin t6otuse vapralt tema kdrval seista luuleparnassisiiravate tiihtede all, ka maakeelt ei taha meie oma seltskonnastviilja t6ugata. Mdlemad olime kahekiimneviieaastased noormehed.

Aga kelle k6rvu kostis meie v6imas laul ja musitseerimine?Nukrutsevad viiulid ja fldddid, hdiskavad metsasarved ja trom-petid? Kelle muu kui pdrguviirsti ehk Diabolose enda kdrvu. Kurarise vdttis aset meie seltskonnas - olgu kivimurru pealahmakail, Pi-rita kloostrivaremeis, Hiirmap6llu rannakividel vdi Dellingshausenikdrtsis.

K6ike niisugust pean ma tahtmatult meenutama siin armsaidpaiku silmitsedes. Igale poole olen jiitnud tiikikese oma elusr,

l0

pcalegi oma parimate peevade ajast. Vidri ootab mind all Dellings-lrauseni juures, kus ta oma drisdpradega juttu vestab, hobune javanker on kuuri aetud. Ta j?ittis mu hetkeks siia iiksinda istuma;rrvamises, et ma ehk soovin kirjutada m6ned viirsid, nagu tegin,'rnal ajal. Muidugi polnud mul sellist kavatsust, aga ma olen ometik;irte vdtnud ja kirjutanud paar lehekest lisaks oma armetulel)iaariumile, millest Doora vahel Tristveres k6neleb ja mida ta jubakirdunuks pidas.

Kolimise puhul, kui aastate eest Tristveresse ldksime, ei lubanudl)oora mul pievikut ahju visata. Tdtt titelda poleks ma seda ka ise

rcinud, aga muude tarbetute paberite hiivitamise puhul astus tasii<lilt piieviku kaitseks vdlja. Selles leidub ju monigi s6nake temarroorp6lvest ja ta vanematestl Tema oligi mu arhiivi peaminekorraldaja. Kdik tarbetu, nagu koolikiisiraamatud, dissertatsioonidj:r rnitmesugused dokumendid koolitdd ajast pakiti kindlasse kasti jak:urti maja pd6ningule. Nende hulgas leidis paiga ka too Diaarium,lisrrks pakk s6prade ja mu enda luuletusi osa triikitud, osa kiisi-kir las, 6pilasteja professorite ladinakeelsed k6ned.

l)oora ema on haige. See oligi p6hjus, mis meid Tristverestliikuma ajas. Kiimne miili tagant linnateekond ette vdtta - seda eirr'lrta l6bu piirast. Ta kardab, et niiiid, kui ema silm pole maja va-r,rrr<lust valvamas, ka endine truu hing Iida puudub ja uued teeni-

l.rrl tubades talitavad, v6ib v6dras kiisi teadmatuses vdi hoolima-t rrscs hdvitada perekonnaarhiivi vidrtuslikke pabereid. Sellepiirastrrrrrseldabki Doora niiiid pdiiningul. Asjade ja paberite hulgas,rrris ra tahab Tristveresse kaasa vdtta, leidub ka too vahepealrrrrrrstatud piievik. Koid ja suuremadki loomad on selle kallallr.rnrmast proovinud, sellest on lehti viilja kiiristatud (seda olen mar,,,' kunagi teinud sobimatuks peetud lehekiilgede puhul), sellel

;'r,rr<lub algus ja l6pp. Algupiiraselt tubli kehakas paberipakk, naguv,rrr:r kaval Reusner neid kooli triikikojas igale lamburile meelsasti1,,'kku n6elus, niieb praegu t6esti armetu viilja. Aga Doora on niisiis,rrrrrstanud selle maale kaasa vdtta ja minu tiidkambri riiulil auko-lr.rlr' :rsetada. Ma ei v6i talle seda siii.itut r66mu keelata. Tahame

;rlr.viku vabadel silmapilkudel liibi lugeda. L6ppu tuleb mulr;i rr rr<lada, iitleb ta, luuletused kollektsiooniks kokku seada.

ll

V66rast maanteed kdndides ja teelahkmele jdudes, kui iihtegiinimasulat niiha pole ja tihtegi inimhinge teel ega i.imbruses poleliikumas, jiiiid meeleheites seisrna ja kiisid endalt ahastades:kummas suunas pean oma sammud seadma? Aga veelgi enam on su

teekond otsegu hiipe pimedusse, kui pead laevale tdttama, et omakodupaik maha jdtta ja tundmatule maale purjetada. Ma olin kaks-kiimmend neli suve selle maailma valgust niinud, kui ma varakeva-del Issanda aastal 7634 seisin oma elu teelahkmel ja alustasin ot-sustava laevas6idu Liivimaa poole kuulsa sadamalinna Reevelisuunas.

Aga ma tahan kohe hakatuses kinnitada, et siinsete paberilehte-de tilesandeks pole tiihelepanu juhtida nende kirjutajale ega temategudele. Kas vdiks niider inimene korda saata imetabaseid ja kir-jutamisviiiirseid tegusid? Seda omast jdust? Kas ei peaks mina,kuulsa Rostocki iilikooli kasvandik ja hiljutine teoloogiadppija sedateadma? Ainult meie Issand vdib teha imetegusid, tema vdib v6ttainimese oma tddriistaks, et selle kaudu oma kavatsusi teostada.K6ik ilmamaa iidrte elanikud virisevad tema tegude ees. Kiitus jaau kuulugu ainult temale. Soli Deo gloria!

Ma ei saa rahu oma viiikeses toakeses. Laeva66tsumine on niisiigaval mu veres, appihiiiided ja palvesdnad kajavad valjusti mukdrvus. Ma ei tunnegi veel kindlat maapinda oma jalgade all, kuigiistun siin isand Temme toakeses ja p6lev kiitinal kiilub mu laual.Aga kui ma haaran hanesule, et oma mdtteid paberile miirkida, siison mul mingi pidepunkt endisega ja praegusega. Nende ridadekaudu astun ma iihendusse selle v6imuga, kes vaigistab merekohisemise ja lainete miihina. Kuuesr hiidast piiiistab ta sind jaseitsmendas ei puutu sinusse kuri. Niiljas lunastab ta sind surmast jas6jas mo6ga k?iest. Kiitus kuulugu temalel

Minu auviiirt 6petaja professor Stephanus Clotz oli filosoof jaelukogenud mees, oma laia halli habemega ja meelekohtadelvalgeks tdmbunud juustega m6jus ta igale iilidpilasele isalikult usal-datavana, ta oli Rostocki iilikooli 6ppejdudude hulgas iiks oma-p5rasemaid ja armastatumaid kujusid. Uue Testamendieksegeetika ehk seletamise loenguil kaldus ta alatasa otsesestteemast k6rvale ja t6i konkreetseid niiiteid igapievasest elust.

t2

Mia tunnen iihte lugupeetud hiirrat, nii alustas professor vahel,,, llist lisaepisoodi, raputas oma lokitud parukat ja vidutas kavalalt,,ilrrri. - See on iiks tuntud kirikujuht, tunnen teda juba noor-polvcst peale. Temast k6neldakse palju ning ainult head ja suurelrrgtrpidamisega. Noorpdlves oli lugu teine. Temast k6neldi ka siis

p.rlju, agaJumal paraku, halba ja inetut, seda pealegi 6igustatult.l(rr rrl ujutud kdnelesid tema ulaelust ja joomingutest, ebameeldiva-rcst iritehingutest ja sdprade petmisest. Aga siis toimus iikilinennrutus: raske 6nnetuse kaudu merel ja pooleni veega tiitunud,nrrtlepaadis ta elu iile noatera piiiistes kutsus Jumal ta t6dle omalviirramiiel. Temast sai eeskujulik iili6pilane ja hiljem kirikujuht.

Scllelaadsete illustratsioonidega tungis professor Clotz moraali-,)l)('tuse siigavustesse ja niiitas tulevastele hingekarjastele lihtsalrrirrg kaegakatsutaval .kombel teed neid ootavate iilesannete

;rrrrrde: vdtke elavaid niiiteid otse kdige liihemast iimbrusestlInimene on otsegu vaha Jurnala kiies, iitles professor, -

;,r'lrme meevaha. Jumal annab sellele vahatiikikesele uue ningli.rrrrrima vormi, ta annab inimesele uue eluiilesande, kui aeg onkiiPs ning tema maksad ja neerud on l?ibi katsutud. Ta kutsubrrrirncse iira tiihiste toimetuste juurest vdi m6ttetu enesekulutamisek.skclt, sest tema jaoks on varutud tihtsam iilesanne, midarrrirrrene ise hoopiski ei aima.

Mina olen Iiibi elanud raske 6nnetuse, iihe kdige raskemaist, misrninrcsele v6ib juhtuda: olen kaotanud kodu, omaksed, vhhese va-r,rrr;rtukese, millega tahtsin elu alustada, koik tulevikulootused,,rrr:rl maal ning oma rahva keskel tciiitamiseks olen kaotanud. Mis,,,r rnulle veel j?irele jiiiinud? V66rad s6javiied ri.iiistavad kogu Meck-l, rrlrurgis, meie kiilades ja linnades. Eks ole kdik see midagi neist',uur tcst dnnetustest, millest professor CIotz kdneles?

l'rofessori sdnad kumisesid mu k6rvus, kui astusin oma esimesi,.,rnnne Reeveli tdnavatel siin kaugel pdhjamaal. Minu tulek ja siia-

l,,,rrlrnine pidi olema Issanda enda n6u ja tahtmine, tal pidi olemal,.rv;r(sus mindki iimber sulatada, v6ib-olla just siin viia mind mu,,r1',' r'luiilesande juurde. Kuidas pean ma tema n6u mdistatama?

Minu ndder silm on tiinavu kevadel ja ka varemini n:iha saanud,,;rr. rnida ma tahaksin meenutada veel paljude aastate piirast, kui

r3

mu melu mind ehk kipub maha jdtma. Mu miilestuste varakambristv6ib kustuda palju sellest, mida tahalain jutustada m6nele s6bra-le ja iitelda: Ennie, sel viisil on Tema minu vdlja valinud omaviinam?ie-tiidle, sel siisil on Ta mulle uue elupaiga ja uue iilesandekitte n?iidanud! Ta on teinud seda imetabasel viisil, tal peab mingieriline n6u olema minuga. Need piievikulehed peavad mullekinnitust pakkuma, kui hallipiiine vanake nad laualaekast esilevdtab. et oma eluk[iku v66ral maal silmade eest lasta liibi kiiia. Siisloeb ta oma elu paremail aastail hanesulega iilesmiirgitud asjadestja imestab, kas k6ik tSesti nii oli., Aga nooruspdevad ise, ta s6bradja nood siindmused on vajunud mineviku halli udu peitu. Needread pole kirjutatud trtikkimiseks ega seltskonnas ettelugemiseks.

Juba siis, kui ma lumemineku aegu esimest korda tdstsin jalaarmsa Liivimaa pinnale ning rahulikus Reeveli sadamas maaleastusin, pidin ma pisikeses meremeestekabelis Rannav'drava tagap6lvili langema Ristildiidu kuju ette, et kdigest siidamest Teda kiitaja tiinada. Tema oli mulle elu kinkinud, minu paljude teiste 6nne-tute hulgast viilja valinud, kes hulgana Warnemiinde sadamasparvlesid. Minu taga oli maha jiilinud tormine Liiiinemeri ja s6ja-tules lS6mavad Saksamaa riigid. Leegitsevate majade ja suitsevaterisude vahele jiiid mu sugulased ja tuttavad. Ning nende jiirele, kes

olid piilisenud s6jak?irast ja tulest k6rvalistesse kiiladesse v6i metsa-desse, haaras must surm, kes k6ndis s6javiigede kannul. Temakoputas kord-korralt iga onni uksele, tema leidis ka metsas hulkuja.

Sellest on niiiid n?idala v6rra pdevi mdddunud, tormine merilahutab mind neist 6udustest, aga ka kodumaast. Ma olen vahepealleidnud uue s6braliku kodu ning lahke vastuvdtu kaubahiirraTemme perekonnas. Kui ma oma vaikses toakeses aknast vdlja vaa-tan, nien ma hoovil puude pungad juba rohekaks muutuvat.Loodus kiiib oma seatud rada. Kevad on saabumas, jiiripiev onmdiida. Ohtupalves ei v6i ma muud kui meie taevast Isa kiita, temateed on imelised. Et ma praegu elan siin pisikeses sellitoakeses, pole-

ka muud kui ime. Krutsifiksi ees sosistan ma oma armsate nirned,kes jiiid maha Rostocki ja Mecklenburgi. Vihesed teated, mis masiinsete piievade jooksul olen saanud Saksamaalt, tiiidavad musiidame murega.

L4

Astuda kindlale maale piirast kahenddalast tormi merel, kus oledir6tsunud mannetus soolaveolaevakeses, millele oli antud kdlav nimi"Warnemiinde" - eks ole see otsegu uneniigul kas m6istab maalvii-bija selle tiihendust? Selle inimese r66mu, aga ka ahastust ja uusirrruresid, kui ta tuleb lainetemdllust, kuid oma riiiistatud kodu-paiga on jiitnud Issanda hoolde? Mis tunne liibib tulija stdant ja taolemust, kui ta jalg puudutab kindlat, s6jast riiiistamata maad? Ei,rrcmad, kes k6nnivad tiinavatel ja askeldavad turuplatsil oma iga-pf,evaste pisiasjadega, ei omista tiihelepanu p6genikelaevaltrnaaleastujale. V6i kui mdni neist mdrkab vddrast sadama pooltI ulevat, siis loeb ta selle ehk hulguste ja sadamasulide hulka, kes igagrAev laomajade ja saabuvate laevade iimber piidlevad, et valveta

rilmapilgul midagi nipata. P6genik on iiksi oma maalepSiisur66-rrruga ja pisikese kompsuga napu otsas.

Piirast hiivitavaid meretormisid ja kaheniidalast v6itlust elemen-t ide taevu vastu jdudis "Warnemtinde" rahulikku Reevelirirdamasse. Ut<sit<ud k6ige n6rgemad kaasatulnud vanakeste hulgastei pidanud vastu, nende maised jdiinused heideti lainetesse jubalvamerel. Mina olin nende paljude hulgas, kes suhteliselt tervenarrraale astusid ja kes tahtsid siin uut elu alustada. Kuhu pidin maorna sammud seadma?

Ei ole viletsamat olevust kui inimene. Olgu merel v6i maal -ikka on mured ja hirm ta saatjateks, surm istub ta dlal, kuhu iganest ir p6geneb. Kui 66tsusin laeval ja torm paiskas meid iiles-alla, niiislirr:va iga languse puhul, et siigavik just niiiid tahab meid neelata,rr:rgu sajad ja tuhanded meres6itjad enne meid on langenud tormiohvriks, et just niitidsama haarab kiilm vesi meid oma hiivitavassek:risutusse. Meid eraldas merehaua neelavast kurgust ainult toourlnnetu laevap6hi, mille kohal mastipuud ragisesid. Meie tulevik

see oli rilrult lainefaasi pikkune. Kui laev stigavast lainep6hjastlrirkkas pikkamisi kerkima uue miiiiratu laine vahusele harjale, siis

Irrrr<lus tdus lootusrikkana, rahu siidames kestis mitme sekundi, ehk

;roolc minuti v6rra v6i isegi enam. See oli pikk aeg, meie olevik jatrrlcvik. Isegi torm tundus laeva t6usuhetkel rahulikumana, laginprrrjedes ja krigisemine mastides viihemana- Aga kui uue laine harioli saavutatud, algas hoogne laskumine stigaviku poole. Keegi ei

15

v6inud teada, millega see ldpeb. Mastid ragisesid, kaubakastid ko-lisesid, appihtitided kajasid. Kas niiiid? Onnis silmapilk, et jalg veelkord puudutab kindlat maapinda, niis olevat kauge ja saavuta-matu,

Aga Issand ise vaigistab mere kohisemise ja lainete miiha, taiitleb tormile: vaiki! Tema on pannud lootusesideme inimesesiidamesse h6dguma, mis ei kustu ka k6ige pimedama tormidd ajal.L6puks l6i siidemekene lokkele, koiduhahetuses paistis laineharjadetagant kauge maariba ja meie liihenesime sellele. Aga kui jalg jelletoetus maapinnale, ei olnud hirm ometi vdidetud, kaugeltki mitte.Kus pidin ma peavarju leidma, mil viisil oma igapievast leibasaama? Ahastuse taganemist polnud ette niiha.

Uks inimene siiski oli mulle siinses linnas, kui mitte iitelda heatuttav, siis ometi mitmel korral niihtud. See oli Oleviste kirikudiakon magister Ludvig Dunte, k6rgesti haritud ning kartmatu ju-malariigi-sulane. Tema on viibinud mitmel korral minu kodulinnasRostockis ktll dpingute ja reiside puhul, aga ka tol korral, kui tarootsi krahvi De la Gardie kahe kasulapsega liibi Euroopa reisis. See

reis kestis mitu aastat, ta jdudis Rostockis kiiia enam kui iihe korra.Magister Dunte on teoloogiat studeerinud reas kuulsates iilikoolidesnagu Giessenis, Strassburgis, Tibingenis ja Jenas - kdike sedajdudsin ma meie pdgusatel kokkupuutumistel temalt kuulda ja k6r-vataha panna. Aga oma teadusliku kraadi ning magistritiitlisaavutas ta Lutheruse enda kodulinna Wittenbergi iilikooli juures.Minule kui noorele jumalasulase kandidaadile oli suureks auks jarddmuks oma kodulinnas kohata tdelist ning laia silmaringiga dpet-last ja sdbralikku kaaskristlast. Juba esimene kohtumine sundismind edaspidigi temaga iihendust otsima. Magister Dunte siim-paatne kuju seisis mu silmade ees ka kodusadamast v2ilja purje-tades, ma lootsin teda ees leida.

Siin seadsin ma sammud juba kohe sadamast magister Duntepoole. Teda tunneb Reevelis igaiiks, esimeste vastutulijate abigajdudsin ma raskusteta tema uksele. Ta elab ka iisna Rannaviiravaligidal kirikuplatsi nurgal.

Magister Dunte laskis mulle stidgitoas laua katta nagu oodatudkiilalisele. Teretulemastl Kaheniidalase vintsumise jiirel, pdrast

l6

pikka merehaigust, l6puks sridmine stabiilse laua diires. Soe toit,sobralikult hoolitsev majaperemees.

Kui piirast sriciki olime kiiinud auviiirse Oleviste kiriku altariles,p:tlvesdnad lugenud ja iiheskoos kiitnud teda, kes meretormidv:r igistab, tuleleegid kustutab ja moogad murrab , tulime tagasi dia-koni kodustesse ruumidesse. Tema raamatukogutoas arutasimerrrinu olukorda. Tahtsime edaspidigi panna lootused sellele, kes eijiita niilga isegi elajaid metsas ega linnukesi taeva all.

Inimene, kes on studeerinud jumalateadust kuulsas Rostocki iili-koolis, ei peaks Liivimaal hiidasse jiiiima, arvas diakon. Siin maal,)n suur puudus tublidest hingekarjastest. Ajutiseks on kohtadele

;rrrndud puuduliku haridusega ning kommetelt k6lbmatuid mehi,vrilrehaaval tahetakse olukorda parandada ja koguduste usulistt:rsct tdsta. Aga kindla td6koha leidmine olgu kirikus v6i mujal

, see vdtab aega. Tuleb 6ppida kohalik keel, tuleb oludega tut-vrr<la. Otsekohe on vaja lahendada kiisimus ajutise iilespidamise jarrlualuse leidmisest. Ka selles ei olnud isand Dunte arvates olukordl o( )tUseta.

Aadlipered Toompeal ja jdukad kaubahiirrade-perekonnad all-liunas peavad koduopetajaid. Need ei piisi kaua: kes leiab parematiiiikoha, liiheb oma teed, alatasa vajatakse uusi. Laste kasvades,rtsivad noored perekonnad oma esimest informaatorit, jiille vaja-t;rkse inimest. Praeceptor ehk kodudpetaja see on noore hinge-It:rrjase td6start ja algamine, seda teed on suur osa vaimulikestk;iinud. Sama leiba on ka magister Dunte ise mitu aastat scidnud,krri ta RootsiJaagupi kasulapsi opetas. Muidugi ei tohi loota, et iga

'r,ror pastorikandidaat kutsutakse m6ne riigimarssali vdi kindral-krrlrcrneri laste informaatoriks ja tal lastakse poistega viilismailr,'isida, kuninglikud reisirahad taskus. Ei, niisugust nagu vana

f .r:rgup oli magister Duntele tema informaatori-aastail, juhtub ehktrrlrande kodudpetaja kohta iiks. Aga tagasihoidlikult ja siiski ra-lrrrlrlavalt elavaid ning oma oludega leppivaid informaatoreid onr1':rl pool, ka Reevelis. M6ned Saksamaalt tulnud kaubahiirradvotsid lastele 6petaja kodupaigast kaasa. Kelle mudilased siin onl,,rsvanud, peavad tahtmatult siit dpetaja leidma.

( )tstarbekam oleks jiiiida linna, arvab magister, kuna siin v6ib lii-

T7

kuda haritud tutvusringkonnas ja seltskonda valida, maa-aadlikudon enamasti toored ja miihakad. Siin v6ib sigineda ka vdimalusiedasipiiiisemiseks piisivamale tddle. Mdnes aadlimdisas metsade jarabade taga pakutakse vahel kiill paremat palka, aga see ei kaaluiiles ingistavat vaimset 6hkkonda.

Diakon Duntel oli hiljuti k6net olnud iihe oma koguduseliik-mega: kauba- ning raehirra Berent Temme, jdukas siimpaatnemees, oli kdnelnud oma pojast. Tal on terava m6istusega kenapoisu, kellele soovib haridust anda, et temastki kord saaks tublikaubaisand ja iiri jiitkaja. Linnas asutati paari aasta eest g-iimnaasium,selle poole kiiivad isand femme mdtted - poeg giimnaasiumisaata. Aga enne tuleks poisile kodus anda korralik p6hi ladina keeleja muude teaduste alal. Niisugustest muredest k6neles kaubaisandTemme hiljuti oma hingekarjasega. Isand Temme oleks dige mees,kelle poole mul tastrks p6iirduda diakon Ludvig Dunte tervituste jasoovltustega.

Moned esimesed piievad, nii lisas diakon juurde, v6in mavajaduse korral tema juures ulualust leida ja tema lauas leivapalu-kest jagada. Kristlik ligimesearmastus ei pea viiljenduma ainulrsdnadesja kantslikdnedes, vaid ka tegudes.

Niisiis esimene kiiik isand Temme juurde, ehk hakkab ta v6ima-lusest otsekohe kinni. Siimpaatne inimene, rahapuudust tal pole,iri liiheb hiisti - kiillap ta ka palgamaksmisel on lahtise kiiega.Niisamuti pole tal ruumipuudust kodudpetaja majutamiseks -kolmekordse maja omanik.

Pastori ktitigimamslil oli parajasti asja kaubamajasse, nii oliteejuht kiiepiirast.

Lootus rnagister Dunte abile ei petnud mind - mul on niiiid ela-misv6imalus ja igapiievane tegevus. Kui ma siinseid ridu paberilemiirgin, teen seda juba omas toakeses, kiiiinlatuli kiilub mu omalIauakesel. Olen praeceptor ehk koduopetaja kaubahiirra Temmejuures. Asi liiks kiiremini kui tohtisin loota, juba esimesel kiilastusellahenes mu suur eluprobleem. Mulle tundub, et olen sattunud hea-tahtlike inimeste hulka.

l8

Kui olin end kaubahiirrale rutvustanud ja oma ruleku p6hjusenimetanud, pakkus ta mulle kaubariiulite vahel viiiksel jdril istet.'l'a oli parajasti tegevuses mingi suurema miiiigitehingu juures,rnida ei tahtnud anda sellide hooleks, pidi tdstma kangarulle jacsitama riideproove paarile kaubatarvitajale. Edeva proua jutu-v:r<la jirgi otsustades vdis see olla maalt linnasditnud mdisnik oma:rlrikaasaga. Aga varsti sai isand Temme vaba silmapilgu ja tulirrrinuga jutlema.

V6i magister Dunte saatis teidl alustas ta.Kaubaisand kinnitas, ei informaatori-ki.isimuses olevat tema

lrllanid kiill nii, nagu ra hea sdber, Oleviste abi6petaja, mulle olil<rlrrelnud. Poeg tahetakse ette valmistada gtimnaasiumi vastu-vo(ueksamiks - ladina keel esmajiirjekorras, aga ehk natuke karr r u udest p6hiainetest, mida kvartas dpetatakse, oleks mutiiiipolluks. Mul lasti jutustada iihte-teist oma hariduskiigust, eririiiliripilasaastatest Rostockis; ka moni episood sojasiindmustestMccklenburgis ja mu raskest meres6idust.

Niisiis olete teoloog, tegi isand Temme kokkuvotte. - Sedavoisin ma iuba aimata, keda muud saadaks magister Dunte minu;rrrrrde sellise asja piirast. Kunagi saab teist hingekarjane, olgu meielirrrras v6i mujal, aga vahepeal vdite kiill meie poisile vaimqvalgust;.rgarla. Siis olekski Vidri Oigetes kites. Teoloogia ja moraalidpetuse.rlgcid tuleks talle ka natuke tutvustada, need on rektori ained jar',r st uvdtueksamil viiga tiihtsad.

l(:rubaisand t6usis toolilt, avas riiulite vahel asetseva ukse;','r ckonna korteripoolsesse majaossa ja htiiidis:

Vidri, tule siiall,.i tarvitsenud kaua oodata, juba tormaski rissakas poisike lddt-

',rrr,rtlcs kauplusse, vanust ehk aastat neli-viisteist. Mind jiirilr,,t rrnras ndhes peatas ta oma vallatleva tormakuse, iiigas peoga iilerrrrris juuksesalkude ja suunas teravad pruunikad silmad uurivaltrrrirrrrlc.

Siin ongi too meie krdsupea, s6nas isand Temme ldbusalt. -I\lin('tervita vd6rast onu! Ja niiita ka, et oskad korraliku kummar-,lr rsc tcha!

l,.rksa vaimuga ja elavate silmadega niiis ta olevar. poja ja isa

l9

niiojoontes leidsin ma palju sarnasust. Kriisupea kastaniviirvi juustetoonil oli peagu sama tumedusaste kui isa juustel ja habemel, sil-made vdrv, aga ka suu ja l6ua kumerjooned lasksid aimata sarna-sust.

Neliteist aastat vana, kommenteeris isa, aga laiseldaksetcidta ja joostakse naabripoistega ula, dpitakse halbu kombeid.Raamatutarkus teeks niisugusest poisivolaskist varsti mehe, kellestisa v6iks loota oma tdri jiitkajat, kui ta enda pea halliks liiheb ja ihu-ramm hakkab raugema.

Kas tahad hakata ladina keelt dppima, kui see onu jiiiib sulleopetajaks? kiisis kaubaisand poisilt asjalikult.

Tahan kiill, tuli kiire ja enesekindel vastus. Vdisin aimata, erkiisimus oli perekonnapiiris pdhjalikult liibi arutatud.

Ja pead s6na?Poiss punastas, kogeles midagi ja nihutas end edasi-tagasi, kuid

jdi vastuse volgu. Ta oleks tiilikalt iilekuulamiselt meelsasti p6-genenud ja hoovile jooksnud, vdisin lugeda ta piinatud niiolt.

- Hea kiill, meelitas isa, kiillap sa opid. Tead ju kiill, kuidaslaiskade ja rumalate p6li koolis on ja mis giimnaasiumis rektoril onnende tarvis kappi peidetud? Seda oled sa kloostripoistelt endiltkuulnud -- nad peavad ju laupiieviti tutvust tegema Telliskoplivemmaldega.

Julgustasin omalt poolt, et nii terase vaimuga ja erksa olemiseganoormees 6pib ladina keelt lugema ja kirjutama arvatavasti kergevaevaga.

Vidri lasti vabaks ja ta lippas viilja. Uued kaubatarvitajad astusidpoodi. Isand Temme juhatas mu riiulite vahelt vaevalt silmapaist-vast uksest korteriruumi ja palus natuke aega prouaga vestelda. Tatulevat varsti ka ise, sellid saavad tciii endi hooleks.

- Miili! hiiiidis ta avatud ukselt korterisse. Meile tulikiilaline, paku istet ja ajage juttu. Ma tulen varsti einele, lase Iidallaud katta.

Astusin madalast trepist alla elukorterisse (elutoad olid paari jalav6rra poeruumist madalamal), kus emand Temme mind s6bralikutervitusega vastu vdttis - tiisedusele kalduv daam lopsakate blond-juustega, kaupmeheprouale viidrikas koduses riietuses.

20

Proua polnud tiksi. Tumekollases villases kleidis ja heegeldatudlrelehallis kampsunis noor tiitarlaps seisis ta kdrval. Selle sinihallidsilmad olid pehmed nagu kevadine taevas, neil oli sarnaaegselt lap-st:lik ja tark ilme. Umaratel pdskedel, mis meenutasid emand'l'cmme omi, vdis aimata kerget punastust, ta ilme avaldas hiim-rnastust v6i vd6rastust minu iikilisest ilmumisest. Neiu paljadk:isivarred olid kdhnad ja niiisid abitult rippuvat. Oma pingulikokkuveetud riietuses oli ta nagu noor v6su tiiseda majaprouak<J rval .

Ma ei v6i salata, et see neiu meeldis mulle esimesest hetkest peale.la polnud mingi silmapaistev iludus, aga tagasihoidlik puna, mis tarriiol ikka enam ndhtavale ilmus, lohukesed p6skedel ja l6ua otsas,:rrrdsid talle rd6msa stimpaatse ilme, ta silmadesse ilmus naeratus.Nt'iu niios, mis ilmselt oli koopia oma ema noorp6lvest, kajastussuutu saamatus, aga samas mrngr tublidus ja siidamlikkus.

Ma kuulsin juba ukselt, kui Vidrit poodi kutsuti, et poisile onl,'it ud vist koolidpetaja, s6nas emand Temme mulle laua juures istet

; r:rkkudes ja mind uudishimutsedes pealaest jalatallani silmitsedes.

Midagi kindlat pole otsustatud, vastasin mina, aga maadlr,rrrrlatakse.

Kas mu mees ei k6nelnud teile midagi ka Doorast? kiisis proua,rsrrtades endisel paigal abitult seisvale tiitrele.

Ei.See on meie tiitreke. Ta on hea laps, - mina iitlen oma tiit-

r r'L' ikka "laps" -, sdnakuulelik ja kombekas. Aitab Iidat toiduval-rrristamise juures ja peab oma vallatut venda silmas, et see Iiiga1,,rljrr ringi ei jookse ulakate naabripoistega. Doora on seitsmeteist-l.iirrrrrc. Kiillap ka temale oleks vaja raamatutarkust ja laiemat sil-rrr,rrirrgi, kuigi ta kooli ei l2ihe.

Tervist, neitsi Doora! iitlesin ma tiitarlapse juurde astudes jar,r kritt surudes. Ma mirkasin, et puna ta pdskedel lisandus. Ta I6iI'ilgrr maha, ta pehme kiisi oli niiske, kui ta tagasihoidliku niksuIr'xI

Tarkussalved avanevad igaiihele, iitlesin ma, - ka noorteler', itsi<lele, kellel selleks ainult soovi on. Raamat on iihesugune s6ber

'ri rroormehe kui neitsi kdes, kes temale poolehoidu osutab ja aega

2t

7

H Salu

LASNAMAELAMBURID

Esmakordselt meie kirian-duses esitatal<se kdesolevagalamburiromaan, Zanrr' misoli omal ajal Euroopas eritimoes. Linnak?irast viiljaigatsevad luuletajad kujut-lesid endid karjastena javiljelesid vastavat luulet.Rootsi ajal 17. sajandil tek-kis ka Tallinnas iiks slZira-ne "lamburiiihing". Tallin-na tolleaegset kultuurielu jamuu hulgas ka meie kunst-luule algeid kirjeldab Her-bert Salu suure asiatundlik-kuse ning detailiiikkusega."Lasnamde lamburid" onvirskendav tuulepuhangmeie proosasl tuul puhubkaugete ning romantilisteaegade tagant, aga selles eipuudu tiinapZievsedki pu-hangud.

SAMALTAUTORILTON VAREM ILMUNUD

Posthobuslel Jdhust Rooma. F-sseidkirjandusest. Lund 1974.

Porkuni preili. Esseid eesti kir|andu-sest. Stockholm 1978.

Eestt aanem kirjandus. Vadstena 1953(2. tiiiend, tr. Rooma 1974).

Eduard Vild,en historialliset rornaanitSuomalaisen Kirjallisuuden SeuranToimituksia 277. Helsinki 1964.

Tuul tile mere ja muid liihiuurimwieeslt kirjandusest. Acta AcademiaeSocialis Ser. B Vol. 2. Tampere 1965.

Seid umschlungen, Millionen! Diefriihesten Ubetsetzungen von SchillersLiedern und Balladen in Skandinavienund im Baltikum. Acra UniversitatisTamperensis Ser. A Vol. 19. Tam-pere I968.

Kauged, rannad, ja oma saar Esseid,eesti kirjanduset. Stockholm 1970.

'Albert Ki'tikas LiihimonoAraafia.Lund'1971 .

g6si;pia ja futuroloogia Liihiuuri-musi kirjandusest. Lund 1972.

Onneraha. Romaan, Toronto 1953:

Surmatrumrnid ja pajupill, Romaan,Lund 1954.

Talaepaleest Lubjasaarele. Romaan.Toronto 1966.