Tallinna Laagna Gümnaasium

Norman Muinasmaa

8.A klass

LASNAMÄE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL

Uurimistöö

Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan

Tallinn 2017

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3

1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE ........................................................... 4

2 LASNAMÄE AJALUGU ............................................................................................... 6

3 AJALOOLISED KOHAD JA OBJEKTID ...................................................................... 8

3.1 SÕJAMÄE ................................................................................................................... 8

3.2 Lasnamäe lennuväli.................................................................................................... 10

3.3 Tuletornid .................................................................................................................. 12

3.4 Sikupilli ..................................................................................................................... 15

3.5 Dvigateli tehas ........................................................................................................... 17

4 LASNAMÄE TÄNAPÄEVAL ..................................................................................... 20

4.1 Lasnamäe linnaosa ..................................................................................................... 20

4.2 Elamumajandus .......................................................................................................... 21

4.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................... 23

4.4 Ettevõtlus ................................................................................................................... 26

4.5 Haridusasutused ......................................................................................................... 29

KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 32

KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................... 33

3

SISSEJUHATUS

Tänapäeval teab enamus inimesi Lasnamäed Tallinna suurima linnaosana, mis on täis

suuri korterelamuid ning kus majade vahel laiuvad tühermaad. Seda, mis Lasnamäel

varem asus või milline on Lasnamäe ajalugu, teavad ilmselt vähesed. Leidub palju

inimesi, kes ei tea ja ei ole huvitutud oma kodukoha ajaloost, olgu selleks siis Tallinn,

Lasnamäe või muud linnad/külad. Oma kodukoha ajaloo teadmine peaks olema väga

loomulik ja iga inimese kohus. Ajalooliselt on Lasnamäe lihtsalt olnud Tallinna kõrval

asuval paekaldal suur vaba maa-ala, mida on kasutatud karjamaana ja kus siis ehitisi

enamasti ei olnud. Vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel on pärit Iru linnamäelt.

Sealt on leitud keraamikat, mis pärineb III aastatuhande II poolest (4500 a tagasi) e.Kr.

Mina valisin uurimistöö teemaks ,,Lasnamäe minevikus ja tänapäeval”, sest ma olen

kogu oma senise elu Lasnamäel elanud ja mulle pakuvad ajaloo teemad huvi.

Sellepärast otsustasingi uurida Lasnamäe ajalugu ning siin asuvaid ajaloolisi kohti ja

rajatisi. Lisaks uurida, missuguseid tehaseid, ettevõtteid ja vaba aja veetmise võimalusi

siin on. Lasnamäe on aga väga suur linnaosa, pindalalt võrreldav Tartuga, mistõttu tegin

kohtade ja sündmuste osas valiku.

Töö põhieesmärgiks on anda ülevaade Lasnamäe minevikust ja tänapäevast.

Esimeses uurimistöö pooles käsitlen ma Lasnamäe minevikus ehk vanu ja tähtsaid

ehitisi ja sündmusi. Uurimistöö teises pooles käsitlen ma aga tänapäeva Lasnamäed.

Uurimistööd alustasin ma Lasnamäe tähtsate kohtade otsimisega, mis ma hiljem üles

pildistasin. Järgmiseks hakkasin ma otsima vajalikku kirjandust ja materjali. Loodan, et

tänu fotodele on ka minu uurimistööl ajalooline väärtus.

4

1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE

Lasnamäe piirkonna geoloogiline areng ulatub väga kaugesse minevikku. Miljonite

aastate jooksul kestnud kulutuste tagajärjel moodustusid Põhja-Eesti lavamaa ning

paekallas. Pärast mandrijää taandumist kattis siinset ala kohalike jääpaisjärvede ning

hiljem Balti jääpaisjärve vesi. 10 000 a tagasi kerkisid lavamaa kõrgeimad kohad

merepinnale, mis moodustasid Lasnamäe paelava ja Väo loopealsega väheldasi saari

rannaäärses meres. Mandriala jäi siis saartest 5 km kaugusele lõunasse, sest siis kulges

rannajoon Liiva- Kurna- Lagedi- Aruküla joonel. Praegune Tondiraba asus sel ajal

saartevahelises laguunis, kuhu settis rohkesti rohevetikate jäänuseid. Pärast Joldiamere

taandumist eksisteeris 9100-7800 aastat tagasi Tondi raba kohal järv. Peale järve

kinnikasvamist hakkas tekkima vesine madal soo. Sellest ajast saadik on pärit sealne 0,7

meetri paksune tarnapilliroo turbakiht. Tollal oli Väo loopealne täielikult vee alt

vabanenud. Tondi raba õietolmuanalüüs näitab, et veel laguuni ajal kasvas selle

ümbruses rohkesti kaski. Esines ka mände, jalakaid ja tammi, hiljem levisid peamiselt

kuused ja lepad. Hiljem, umbes 9500-4000 aastat tagasi, levis ka ohtralt laialehelisi

puid, eriti jalakat, sarapuud ja pärna. Männi osatähtsus suurenes aga korraks 4000 aastat

tagasi. Pirita jõe vasak kallas vabanes vee alt natuke hiljem kui Väo loopealne. Algselt

liivane ja kivideta Pirita jõesäng muutus aegapidi sügavamaks, uhtudes ära liiva ning

lõikudes liivade all asuvasse moreeni. Praeguseks voolab jõgi juba aluspõhjakivimiteni

paljandunud sängis. Kunagi peale mandrijää taandumist asus jõe suue aga praeguse Iru

vanadekodu ja maanteesilla piirkonnas, hiljem nihkus see järk- järgult põhja poole

(Nerman 1998: 9-12).

Tänapäevase Lasnamäe loodusega seostuvad enamasti kõigile lagedad ja tasased

loopealsed (vt foto 1) ning kõrge paekivist astang (vt foto 2).

5

Foto 1 Paevälja – selline nägi kunagi välja tõenäoliselt enamus Lasnamäest (aprill 2017,

Norman Muinasmaa)

Foto 2 Lasnamäe nõlv Maarjamäel (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

6

2 LASNAMÄE AJALUGU

Esimene inimasustus Lasnamäel tekkis 4500 aastat tagasi Iru linnamäel, mida

tõendavad sama vanad keraamika leiud, mida on sealt leitud (Nermam 1998: 13).

8.-9. sajandil püsis Eestis vana kogukondlik kord, mida kinnitavad sellest ajast teada

olevad tihedasti hoonestatud, kompaktsed asulad, nagu näiteks Iru. Seda tüüpi asulate

elanikkond moodustas suhteliselt ühtse kogukondliku terviku (Nerman 1998: 21).

Aastal 1206 tungisid mõõgavennad koos lätlastega Ugandisse, millega algas eestlaste

muistne vabadussõda. Selle jooksul toimus palju kokkupõrkeid Tallinna lähisel, nt

aastal 1219 rävalaste ja harjulaste vaheline lahing ja Tallinna piiramine eestlaste poolt

aastal 1221. Kõik need sündmused puudutasid ka Lasnamäel asuvaid külasid. Peale

Saaremaa vallutamist aastal 1227 langes kogu Eesti välisvaenlaste kätte, muistne

vabadussõda sai sellega läbi. Aga konfliktid jätkusid ka peale seda, nagu näiteks Jüriöö

ülestõus aastal 1343, mille olulised sündmused leidsid aset Lasnamäel. Kõige tähtsam

neist oli Sõjamäe lahing millest räägitakse lähemalt p 3.1 (Nerman 1998: 26-27).

Keskajal moodustasid Lasnamäest suure osa ümberkaudsete külade (Väo, Nehatu, Iru)

kogukonnamaad. Lasnamäe läänepoolse osa areng on alates 14. sajandist tihedalt seotud

Tallinna majandusliku tõusuga, kuna peaaegu kõikide hoonete ehituseks kasutati

Lasnamäe paekivi. Põhiline paemurd asus Ülemiste mäel Härjapea jõe väljavoolu juures

Kiviraiduriteks olid põhiliselt eestlased (Nerman 1998: 36-37).

Rootsi aja alguses toimunud Liivi sõjas (1570.-ndatel aastatel) oli Lasnamäe piirkond

korduvalt võitluste tallermaa, mille käigus Vene väed piirasid Tallinna ning rüüstasid

ümberkaudseid külasid. Rahu ajal arenesid aga jõudsalt talud (teada on nt Varsaallika

talu) ja mõisad (Väo, Nehatu). 17. sajandi lõpuks oli linnal juba üle 10 paemurru, samuti

oli rajatud Härjapea jõele esimesed tööstusettevõtted – paberiveski ja seemisnahaveski

(Nerman 1998: 41-48).

Peale Põhjasõda langes Eestimaa ametlikult aastaks 1721 Vene tsaaririigile. Sõja

tulemusena kahanes eestlaste rahvaarv 350 000-lt 130 000-le. Samuti andis sõda ka

löögi Lasnamäele, sest tähtsamates asulates (Iru küla, Väo mõis) ei olnud aastaks 1726

järel ühtegi elanikku. Põhjasõja järgsel 18. sajandil Tallinna areng seiskus. Erandiks oli

7

Peetri maja ning Kadrioru lossi ja pargi rajamine. Sajandi lõpus rajati Lasnamäe nõlvale

sõjaväelinnak, mida nimetati Uuslinnaks. Paraku oli linnaku ehituskvaliteet nii vilets, et

see hüljati juba paarikümne aasta pärast ning hiljem lammutati (Nerman 1998: 49-54).

19. sajandiks paranes aga üldine olukord, Lasnamäel asus 19. sajandi lõpu poole juba

Iru kõrts ja ka Nehatu koolimaja. 19. sajandil ehitati ka Lasnamäele tänu heale kõrgele

paekaldale kaks tuletorni, alumine tuletorn 1806. ja ülemine tuletorn 1835. aastal.

Tänaseni on säilinud Lasnamäe veerul paiknenud Eggersi lubjaahju müürid. Tähtsaks

tööstuskeskuseks kujunes Ülemiste mäe piirkond. 1839. a käivitus seal uus

paberivabrik, mille asemele rajati sajandi lõpus tselluloosivabrik. Tallinlased võtsid aga

tollal ette retki Lasnamäele, et nautida Hundikuristiku loodust ja ka vaadet linnale

(Nerman 1998: 55-65).

Kõige esimene tiheda asustusega piirkond Lasnamäel oli Sikupilli, kus 1930.-el aastatel

oli palju puidust paarikorruselisi eramaju. Sinna lasi ka tsaar Nikolai II rajada aastal

1897 vaguniehitustehase Dvigatel, mis nõukogude ajal muudeti sõjatehaseks. Ka Eesti

lennunduse ajalugu on tihedalt seotud Lasnamäega, kuhu rajati tsaariarmee lennuväli.

Suurem Lasnamäe asustamine algas Nõukogude Liidu ajal aastal 1980, kui tahetigi teha

Lasnamäest linnaosa ja alustati massilist kortermajade ehitamist (Nerman 1998: 49-

361).

8

3 AJALOOLISED KOHAD JA OBJEKTID

3.1 Sõjamäe

Aastal 1343 toimunud Jüriöö ülestõusu tähtsaim lahing (Sõjamäe lahing) leidis aset

Lasnamäel, praegusel Sõjamäel, kuhu on muistsete eestlaste mälestuseks rajatud Jüriöö

park. Kõik meie teadmised selle sündmuse kohta pärinevad tollal kirjutatud kroonikatest

ja ka arheoloogilistest leidudest.

Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. aastal Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja

süütamisega, mis andis märku, et kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. On

teada, et ülestõus oli korralikult kavandatud, sest ordu väed olid sel hetkel maalt väljas

Irboskat piiramas. Kohe asusid ülestõusnud Tallinna piirama, mille lähistel saadi võitu

rüütlitest. Ordu rüütlid aga jõudsid oodatust kiiremini Tallinnani, tappes Paides

läbirääkimiste ajal neli ülestõusu juhti. Ordu jõudis peale Kämbla ja Kanavere lahingut

14. mail 1343. aastal Tallinna lähistele, jäädes laagrisse Lasnamäele Mõigu külla.

Eestlaste laager asus Sõjamäe kõrgendikul, kust vajaduse korral oleks olnud hea rappa

taganeda. Selle tee lõikas aga ordu läbirääkimiste kattel ära, mis otsustas lahingu käigu.

Sõjamäe lahingus hukkus 10 000 eestlasest 3000, sakslaste andmed puudusid. On teada,

et eestlased võitlesid raevukalt, jätkates vastupanu ka hiljem Saaremaal. Ülestõusu

mahasurumine võttis palju aega, kannatada sai lahingu käigus ka Lasnamäe piirkond ja

kulus aastakümneid enne, kui taastati ülestõusu eelne majanduslik olukord (Nerman

1998: 28-29)

Endisel lahinguväljal asuva Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe Kaunistamise

Komitee algatusel juba 1935. aastal. Algne idee oli luua parki 130 meetrine tuletorn

,,Tulia”, aga plaan jäi pooleli II maailmasõja tõttu (vt foto 3). 1960ndatel alustas ala

korrastamist Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring, mille käigus ala puhastati ja

istutati puid. Tänu kodu-uurijatele hoiti ära tollal kavandatud tööstuse laienemine pargi

alale. Tänaseks on pargis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal rajatud kolm monumenti:

Jüriöö ülestõusu, Vabadussõjas võitlejate ja II maailmasõjas võidelnud eestlaste auks (vt

foto 4) (Tallinn. Jüriöö park, 2017).

9

Foto 3: Postkaart: Sõjamäe Hiie mudel. Arhitekt Johann Ostrat, 1934 (2017)

Foto 4 Jüriöö park Sõjamäel (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

10

3.2 Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuvälja rajamist alustati vahetult enne I maailmasõda, kus valmides

paiknesid Vene tsaariarmee lennukid. Sõja lõpu poole põgenesid sõjast tüdinud

venelased, jättes lennukid maha. Peatselt saabusid sakslased, kes võtsid eestlastele

jäänud lennujaama üle, saades endale 24 venelaste lennukit.

Peale Vabadussõda kujunes Lasnamäe lennuväljast Eesti lennuväe peabaas (vt foto 5),

mis pidi 1921 aastaks loovutama ühe angaari Eesti eralennuseltsile ,,Aeronaut”, mis

hiljem 1926 aastal pankrotti läks. Lasnamäe lennuvälja arendamine jätkus, kui sinna

ehitati ruumikas töökoda, mis võimaldas remontida 10 lennukit nädalas; saadi

helgiheitja koos elektrijõujaamaga öiste lendude jaoks; hiljem valmisid ka

üleajateenijate elamud ja ruumid, raudbetoonist angaar ja raadiojaama hoone.

Punaarmee sissetulekuga aastal 1940 okupeeriti Eesti ja võeti endale kasutuseks

Lasnamäe lennuväli.

Kui sakslased 1941. aasta augustis Tallinna vallutasid, asusid nende remonditöökojad

ning lennuüksused peamiselt Lasnamäe lennuväljal. Seal paiknevates õhuväe üksustes

teenisid ka Eesti lennuväe vabatahtlikud. Lennuvälja kasutasid sakslased kuni 1944

aastani, kui lahkuti Eestist.

Pärast Teist maailmasõda jätkas Lasnamäe lennuväli nõukogude armee

sõjaväelennuväljana tööd kuni lõpliku sulgemiseni 1970. aastatel. Veel tänagi on alles

sealsete hoonete varemed ja rohtu kasvanud lennurajad. (Jaak Juske blogi, 2017)

Viimastel aastatel on ehitatud kunagise lennuvälja piirkonda mitmeid uusi

korterelamuid (vt foto 6).

11

Foto 5 Lasnamäe lennuväli 1933. aastal (2017)

Foto 6 Lasnamäe lennuvälja piirkond 2016. aastal (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

12

3.3 Tuletornid

1805. aastal otsustas Admiraliteedi Departemang ehitada tuletorni, et muuta ohutumaks

Tallinna sadama reidile jõudmist. Tuletorn ehitati Kadrioru pargi tagusele kõrgele

paeastangule aastal 1806, mil see oli kahekorruseline nelinurkse põhiplaaniga krohvitud

paekivihoone. Aastal 1839 ehitati alumise tuletorni põhjapoolse osa kohale puidust,

plekiga kaetud ja roheliseks värvitud kooniline kaheksatahuline tornikiiver (vt foto7).

See aitas tuletorni päevasel ajal teistest ehitistest eristada ja koos ülemise tuletorniga

määratleda ohutut sihti Tallinna lahte sisenemiseks. Tornikiivri rajamisega saavutatud

18-meetrine kõrgus on samaks jäänud tänapäevani (vt foto 8).

(Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi alumine tuletorn, 2017).

1832. aastal kavandati ülemise tuletorni ehitamist alumisest lõunasse Lasnamäele,

praeguse Peterburi tee ja Pae tänava vahel, sest kaptenite sõnul oli alumine tuletorn

merelt raskesti loetav ega taganud põhja poolt turvalist sissesõitu Tallinna lahte. 1835.

aastal ehitati puidust ja ajutisena kaheksatahulise tüvipüramiidi kujuline ülemine

tuletorn, mida punase värvi pärast hakati kutsuma punaseks tuletorniks. 1896. aastal

valmis uus paekivist ja krohvitud 40 m kõrgune ümara põhiplaaniga tuletorn, mis värviti

taas punaseks (vt foto 9).

(Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi ülemine tuletorn, 2017).

13

Foto 7 Tallinna alumine tuletorn 1880 a. (2017)

Foto 8 Tallinna alumine tuletorn (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

14

Foto 9 Tallinna ülemine tuletorn (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

15

3.4 Sikupilli

Sikupilli on tänapäeval paljudele tuntud, kui suur kaubanduskeskus, kuid tegelikult on

tegemist vana Tallinna asumiga. Sikupilli on oma nime saanud sealkandis asunud

karjamaa järgi. Sikupilli vanim hoone on 1830. aastatel ehitatud sõjaväe vangimaja, mis

on tänane Harju maakohtu hoone.

Elumaju hakati sinna ehitama 20. sajandi alguses, kuhu asusid elama ka tänu odavale

maale vaesemad pered. Esmalt hoonestati Kivimurru ja Katusepapi tänavad. Sellel ajal

moodustasid Sikupilli elanikest enamuse Dvigateli töölised.

1930. aastatel oli Sikupilli tiheda hoonestusega linnajagu, kus elas valdav osa Lasnamäe

elanikest. Neil aastail asus Sikupillis 210 maja, mis enamasti olid ühe- ja

kahekorruselised puitmajad. Ainukeseks kolmekorruseliseks majaks oli Herbert

Johansoni projekteeritud paekivist Lasnamäe algkooli hoone.

Teises maailmasõjas sai Sikupilli rängalt kannatada, sest mitmed tänavad põlesid

peaaegu lagedaks. Peale sõda asus Sikupillis peale Lasnamäe vanglale ka Saksa

sõjavangide laager. Majaka, Sikupilli, Kivimurru ja Peterburi maanteede vahelisele alale

asusid nii Dvigatel ja teised ettevõtted ehitama oma töölistele uusi kivimaju (vt foto 10

ja 11).

Viimase kahekümne aasta jooksul on rajatud Sikupilli mitmeid uusi suuri ärihooneid,

millest tuntuim on Sikupilli kaubanduskeskus.

100 aasta jooksul on Sikupilli palju muutunud, sest nüüd on seal ülekaalus kivimajad ja

suured kortermajad, kuid õnneks on Kivimurru, Paekivi ja Katusepapi tänava ääres

säilinud ka rohkelt vanu Lenderi-stiilis puitmaju. (Nerman 1998: 162-180; Jaak Juske

blogi, 2017).

16

Foto 10 Tramm 1955. aastal Majaka ja toonase Leningradi maantee nurgal (Filmiarhiivi foto) (2017).

Foto 11 Eelmise pildiga sama vaade (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

17

3.5 Dvigateli tehas

1897. aasta 25. oktoobril kinnitas Venemaa viimane tsaar Nikolai II uue ettevõtte

(aktsiaselts Dvigateli) põhikirja. Tehas käivitus 1899. aasta 9. mail ning selle

põhitegevuseks oli planeeritud raudtee teenindamine, eelkõige vagunite tootmine ja

vedurite hooldamine ning remontimine. Sellel ajal töötas tehases 4000 töötajat, kellest

70 olid insenerid. Sel ajal oli tegu Euroopa suurima raudteevagunite tootjaga (vt foto

12). 1918. aastani valmistati tehases kokku 19 673 kauba- ja 2042 reisivagunit.

20. sajandi alguses Venemaad tabanud majanduskriis mõjus ka raskelt Dvigateli

tehasele, sest nii nõudlus kui ka toodangu maht langesid oluliselt. I maailmasõja ajal

toodeti tehases kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske. Pärast Tartu rahu sõlmimist

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel katkesid aga majandussidemed

lähinaabritega ning koheselt vähenes toodangu maht ja samuti ka töötajate arv 90%

võrra. Dvigateli ähvardas järgneva 10 aasta jooksul pidevalt pankrot, kuni 1931. aastal

läkski tehas pankrotti. Ka tehase ostnud uued omanikud ei suutnud tehast ainult

siseturule tootes edukaks teha, kuigi toodang suurenes 1930-ndatel, kui toodeti eri tüüpi

reisi– ja transpordilennukeid.

II maailmasõja algul muutis Eesti okupeerinud Nõukogude Liit tehase nime ,,Riiklikuks

vaguniehitusetehaseks Dvigatel”. Sõja ajal toodeti seal tarbekaupu.

Peale II maailmasõda 1947. aastal otsustati tehas anda NSVLi Ministrite Nõukogu

käsutusse ja Dvigatelist sai enamjaolt sõjatehas, kus 1980-ndatel aastatel hakkas tehas

tootma suures mahus aatomienergeetika seadmeid ning tehti ettevalmistusi kosmose

raketikilbi süsteemi väljatöötamiseks.

Peale Eesti taasiseseisvumist moodustati 1991 aastal riiklik aktsiaselts Dvigatel, mille

1996 aastal erastas Dvigateli selleks spetsiaalselt loodud AS Diamark. 2005. aastal

otsustati täielikult ümber profileeruda. Seoses kinnisvara hindade tõusu ja linnaehituse

arenguga oli praegune Ülemiste City ala muutunud atraktiivseks kinnisvara arendamise

piirkonnaks, kus täna asub endise Dvigateli 36-hektarilisel maa-alal mitmekülgne ja

tulevikule suunatud Targa äri linn - Ülemiste City (vt fotod 13, 14, 21) (Vikipeedia

Vaba entsüklopeedia. Dvigatel, 2017; Ülemiste City. Piirkonna ajalugu, 2017).

18

Foto 12 Vaade Dvigateli tehasele 20. sajandi alguses (2017). Punasega märgitud

veetorn.

Foto 13 Vaade Dvigateli tehase veetornile (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

19

Foto 14 Indrek Haasi teos "Ülemiste tüdruk", mis on Baltimaade suurim tänavakunsti

teos (1780 m2), endise Dvigateli tehasehoone seinal (oktoober 2016, Norman

Muinasmaa)

20

4 LASNAMÄE TÄNAPÄEVAL

4.1 Lasnamäe linnaosa

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, millest üks on

Lasnamäe, mis asub Tallinna idaosas. Piirideks on Lasnamäel põhjas Pirita linnaosa,

lõunas Rae vald, idas Jõelähtme vald ja läänes Kesklinna linnaosa. Lasnamäe

moodustab Tallinna pindalast 17,2% (27,47 km²). Linnaosa ise jaguneb 16 asumiks:

Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinna, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna,

Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi ja Seli asum. Kõik asumid

peale Ülemiste, Sõjamäe ja Väo (need on tööstusalad) on elamualad.

Lasnamäel asub 650 kortermaja, mille ehitamist alustati katseliselt 1960ndatel ja

plaanipäraselt 1970ndate lõpus (vt fotod 15 ja 16). Korruselamute rajamisele oli heaks

eelduseks tugev paepealne ehituspinnas, kuid kõiki plaanitud rajoone ei jõutud täis

ehitada, mistõttu on Lasnamäel palju tühje maaalasid. Viimastel aastatel aga on hakatud

ka nendele aladele uusi kortermaju rajama (vt foto 17).

Kuigi Nõukogude aja lõpus jäi haljastamine pooleli on Lasnamäe linnaosas on kokku

770,8 ha haljas- ja rohealasid, mis moodustavad 28,1% linnaosa pindalast. Lasnamäe

linnaosas on kokku seitse parki kogupindalaga 47,45 ha: Jüriöö park (2,4 ha), Tondiloo

park (11,4 ha), Tuulte plats (2,7 ha), Vormsi park (3,9 ha), Asunduse park (2,3 ha), Pae

park (21,65 ha) ja Koorti haljasala (3,1 ha).

Elanikke elas 1. jaanuaril aastal 2015 Lasnamäel rahvastikuregistri andmetel 118437,

kellest 55,2% olid naised ja 44,8% mehed. Elanike koguarvult on Lasnamäe Tallinna

kõige suurem linnaosa, kus elab 27,2% Tallinna elanikest (Tallinn. Lasnamäe linnaosa

arengukava 2015-2020, 2017).

21

4.2 Elamumajandus

Lasnamäel elas 1. jaanuaril aastal 2015 rahvastikuregistri järgi 118 437 elanikku, kes

elavad siin asuvates ~800 elamus. Linnaosavalitsuse andmetel on Lasnamäel 67

väikeelamut 94 korteriga; 438 5-korruselist korterelamut 18082 korteriga; 249 6-9-

korruselist korterelamut 29407 korteriga ja 38 10-korruselist ja kõrgemat korterelamut.

Korterelamutele osutavad kommunaalteenuseid enamasti monopoolses seisundis

ettevõtted, nagu Tallinna Vesi, Tallinna Küte ja Eesti Energia. Oma katlamaja on väga

vähestel hoonetel.

Lasnamäe munitsipaalelamufondi kuulub 32 elamut 2710 korteriga, mis moodustab 5,3

% linnaosa korterite üldarvust. 32 elamust 19 on ehitatud koostöös erasektoriga.

Eeltoodud elamute hulgas on ka 405 korteriga 5 sotsiaalelamut, kus osutatakse puuetega

inimestele sotsiaalseid teenuseid.

Lisaks on linnaosas üksikkorteritena 15 sotsiaal- ja 63 munitsipaalkorterit. Suur-

Sõjamäe tänaval asub rehabilitatsioonikeskus, kus lisaks osutatakse majutusteenust

kodututele ja vanglast vabanenutele. Samuti toimub varjupaiga teenuse kodututele ja

vanglast vabanenutele osutamine ühes Mahtra tänaval asuvas elamus.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames on kavas jätkata uute

munitsipaalkortermajade ehitamist. Neist esimesed on kavas rajada Lasnamäele

Uuslinna tänavale eesmärgiga võimaldada munitsipaalkortereid noortele õpetajatele

(Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020, 2017).

22

Foto 15 Lasnamäe elamurajoon 1980ndate algus (2017).

Vaade piki ehitamisjärgus kanalit, taamal praegune Miina Härma sild.

Foto 16 Eelmise pildiga sama vaade (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

23

Foto 17 Uued korterelamud Lasnamäel Pae pargis (oktoober 2016, Norman

Muinasmaa)

4.3 Kultuur, sport ja vaba aeg

Kultuuri jaoks on rajatud Lasnamäele üks Tallinna paremini sisustatud ja

nüüdisaegsemaid kultuurikeskusi - Lindakivi Kultuurikeskus. Seal toimub aastaringselt

palju üritusi, näiteks kontserte ja festivale. Samuti korraldavad Lasnamäe Linnaosa

Valitsus (vt foto 18) ja Lindakivi Kultuurikeskus koostöös linnaosa traditsioonilisi

kultuuriüritusi. Olulisimad neist on Lasnamäe päevad, mida on peetud rohkem, kui 20

aastat. Üritustel osalejate arv on kasvanud iga aastaga järjest suuremaks. Peale

kultuurikeskuse on Lasnamäel ka kaks Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu:

Laagna raamatukogu ja Paepealse raamatukogu.

Tänu rohketele spordirajatistele (spordisaalid, staadionid, basseinid, välispalliväljakud,

jäähallid, jõusaalid, tennisekeskused, sulgpallihallid ja kergejõustikuhall (vt foto 20) on

Lasnamäel võimalik tegeleda mitmesuguste spordialadega.

24

Tondiraba Jäähall on esimene ehitis suures Tondiraba Spordikeskuse kompleksis (vt

foto 19). Jäähall koosneb 5840 istekohaga peaareenist ja kolmest harjutusväljakust.

Peaareeni on võimalik kasutada iluuisutamise, jäähoki, võrkpalli, käsipalli,

iluvõimlemise kui ka teiste spordialade treeninguteks ning võistlusteks. Esinduslik

peaareen sobib suurepäraselt ka kontsertite korraldamiseks, sest erilist tähelepanu on

pööratud nauditava heliakustilise efekti saavutamiseks (Tondiraba jäähall, 2017).

Samuti leidub Lasnamäel tervisespordiradadega parke, näiteks Pae park, mis on üks

populaarsemaid parke siin linnaosas.

Vaba aja veetmiseks on Lasnamäel peale parkide ja spordirajatiste ka

kaubanduskeskusi, näiteks Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Lasnamäe Centrum ja

Idakeskus, kus viimasel ajal eelistavad noored meelsasti aega veeta. Veel väiksemate

jaoks on Lasnamäele rajatud ohtralt mänguväljakuid, mille arv on 10 aasta jooksul

mitmekordistunud. Laste ja nende vanemate seas on need väga populaarsed ja neid

kasutatakse aktiivselt (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020, 2017).

Foto 18 Lasnamäe linnaosa valitsuse hoone (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

25

Foto 19 Tondiraba jäähall (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

Foto 20 Lasnamäe kergejõustikuhall (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

26

4.4 Ettevõtlus

Lasnamäel leidub palju mitmekesiseid ettevõtteid, nii väikeseid jaekaubandus- ja

toitlustusettevõtteid, kui ka suuri mitmesaja töötajaga tootmisettevõtteid. Kokku on

registreeritud 2014. aasta seisu järgi Lasnamäel 3340 ettevõtet, millest kõige suurema

töötajate arvuga on AS Eesti Post, kus töötab 2356 töötajat. Samuti on suured tööandjad

Ericsson Eesti AS (vt foto 22), Kulinaaria OÜ ja AS E-Profiil.

Käibe ja kasumi poolest läheb paljudel Lasnamäe ettevõtetel ka üsna hästi, sest aastal

2013 oli 60 suurima Lasnamäe ettevõtte kogukäive 2 095 842 925 eurot ja kasum

239 295 705 eurot. Käibelt suurim Lasnamäe ettevõte on Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal,

mille käive 2013. aastal oli ligemale 303 miljonit eurot. Sellele järgnesid ALSTOM Estonia

AS 147 miljoni ja If P&C Insurance AS 117 miljoni euro suuruse käibega.

Lasnamäe ettevõtluse üks kõige tähtsamaid kohti nii ajalooliselt, kui ka praegu on

kindlasti Dvigateli tehas, mis 1897 aastal Nikolai II poolt rajati ja mis tegeles siis

vagunite tootmistega ja hiljem muu toodanguga. Tänapäeval on see tuntud kui Targa äri

linn ehk Ülemiste City, mis on täis palju erinevaid ettevõtteid, mis asuvad moodsates ja

tänapäevastes suurtes hoonetes (vt foto 21). Tähtis on see tänapäeval ka selle poolest, et

2007. aastast on Ülemiste City’is avatud Ülemiste ettevõtlusinkubaator. Selle

eesmärgiks on ettevõtete stardi- ja arenguriskide vähendamine ning nende

konkurentsivõime tõstmine. Selleks pakub inkubaator alustavatele ettevõtjatele

ärialustus-, äriarendus- ja äriruumiteenuseid.

Tulevikus võib tänu Lasnamäe soodsale ja logistilisele asukohale magistraalide,

lennujaama ja raudtee suhtes kasvavateks tegevusvaldkondadeks pidada veondust,

laondust ning hulgi- ja vahenduskaubandust. (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava

2015 - 2020, 2017; Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Dvigatel, 2017; Ülemiste City.

Piirkonna ajalugu, 2017).

27

Foto 21 Moodne büroohoone Ülemiste City’is (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 22 Ericssoni tehas (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

28

Laagna tee (rahvasuus ka Lasnamäe kanal) on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas

Sikupilli, Uuslinna, Pae, Kurepõllu, Laagna, Tondiraba, Mustakivi ja Seli asumis (vt

foto 23). Laagna tee kulgeb Kesklinnast Lasnamäe linnaosa tagumisse ossa ning on

esimene Tallinna kahetasandiline sõidutee, mis võimaldab kiirelt ja turvaliselt jõuda

Lasnamäe lõppu. Laagna tee kohal on üheksa silda, mis ühendavad Lasnamäe erinevaid

asumeid. Laagna tee anti käiku 1995. Aastal (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Laagna

tee, 2017).

Foto 23 Laagna tee ühendab Lasnamäed kesklinnaga (oktoober 2016, Norman

Muinasmaa)

29

4.5 Haridusasutused

Kõige esimene kool valmis Lasnamäel Majaka tänaval aastal 1935 (vt foto 24).

Koolihoone projekteeris arhitekt Herbert Johanson ning valminud hoonest sai

moodsaim koolimaja Eestis. Seal hakkas tegutsema 10. algkool, mille direktoriks

määrati Aleksander Mõru. Peale sõda, kui Lasnamäele saabus suur hulk venelasi, said

nende lapsed samuti seal koolis hariduse. 1955. aastal aga valmis Lasnamäele Pae

tänavale esimene venekeelne kool, kus edaspidi hakkasid õppima venelased (vt foto 25).

Nõukogude ajal sai 16. keskkooliks nimetatud Sikupilli kool (endine 10. algkool) endale

uue hoone Kivimurru tänavasse. Hiljem kandis kool Sikupilli Gümnaasiumi nime, kuni

ta Saksa Gümnaasiumiga ühendati. Täna tegutseb kaasaegse juurdeehituse saanud

Majaka tänava hoones Tallinna teeninduskool. (Nerman 1998: 174-176; Tallinn.

Hariduse koduleht, 2017).

Praegune Tallinna Laagna Gümnaasium avas uksed 1980. aastal olles esimeseks eesti

õppekeelega kooliks Uus-Lasnamäe elurajoonis. 1980-1996. a kandis kool Tallinna 13.

Keskkooli, 1996 -2000 a. Laagna Gümnaasiumi ja alates 29. novembrist 2000. a kannab

kool nime Tallinna Laagna Gümnaasium (vt foto 26) (Tallinna Laagna Gümnaasium,

2017).

Tänu Lasnamäe suurele rahvaarvule leidub siin tänapäeval palju lasteaedasid ja koole.

Lasnamäel asub praeguse seisuga kokku 33 lasteaeda, millest 28 on

munitsipaalomandid ja 5 Eesti eraomandid. Täiesti eestikeelseid lasteaedasid on

Lasnamäel 11, eesti- ja venekeelseid 3 ja ainult vene-keelseid 17. Ülejäänud 2 on

osalise keelekümblusega eralasteaiad.

Koole on Lasnamäel hetkel kokku 15, millest 12 on munitsipaalomandid ja 3 Eesti

eraomandid. Eestikeelseid koole on kokku 5, eesti- ja venekeelseid koole samuti 5,

ainult venekeelseid koole 4 ja inglisekeelseid koole 1 (Tallinn. Hariduse koduleht,

2017).

30

Foto 24 Tallinna Teeninduskool, endine 10. algkool (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 25 Tallinna Pae Gümnaasium, esimene venekeelne kool Lasnamäel (aprill 2017,

Norman Muinasmaa)

31

Foto 26 Tallinna Laagna Gümnaasium (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

32

KOKKUVÕTE

Lasnamäed võib pidada üheks ajalooliselt eriliseks ümbruskonnaks, sest viimaste

aastatuhandete jooksul on siin toimunud väga palju muutusi. Näiteks sai kunagisest

merepõhjast taimkattega paekallas, kus esimene asustus tekkis Iru linnamäel 4500

aastat tagasi eKr. Sellest ajast saadik on Lasnamäele elama asunud väiksemaid

kogukondi ning hiljem on eksisteerinud Lasnamäe alal erinevaid külasid. See aeg sai

läbi 20. sajandil, kui sai alguse ka suurem Lasnamäe asustamine ja rohke kortermajade

rajamine.

Tänapäevaks on Lasnamäest saanud nii pindalalt, kui ka rahvaarvult Tallinna suurim

linnaosa, mis on ilmselt tulevikus veelgi suurem.

Praeguse Lasnamäe arengukava järgi soovitakse, et tulevikus oleks tegu veelgi paremate

tingimustega linnaosaga, kus paarikümne aasta pärast oleks: atraktiivsete töökohtadega

ettevõtlus; laialdased õppimis- ja enesearendusvõimalused; mitmekesised vaba aja

veetmise võimalused; turvaline elukeskkond; aktiivne ja linnaosa elukohana väärtustav

elanikkond; hubane, inspireeriv ja keskkonnasäästlik linnaruum. Samuti soovitakse ka,

et tulevikus oleks Lasnamäe mainekas elu-, töö- ja vaba aja veetmise koht, loodetakse

parandada ka haridusvõrku. Nagu ka linnavalitsus, loodavad ka siinsed elanikud

(kaasaarvatud mina), et tuleviku Lasnamäe oleks täpselt selline, kuidas me seda ette

kujutame.

Kõige lõpuks loodan ma, et minu uurimistööd saaks kuskil veel ajaloo õppematerjalina

kasutada, sest on tulekul Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ning ilmselt tuleb siis üle Eesti

paljudes koolides juttu erinevate paikade ajaloost.

33

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi alumine tuletorn.

http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/251-tallinna-sihi-

alumine-tuletorn (04.02.2017)

2. Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi ülemine tuletorn.

http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/252-tallinna-sihi-

ulemine-tuletorn (04.02.2017)

3. Jaak Juske blogi. http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-

sojavaelennuvalja.html (28.01.2017)

4. Jaak Juske blogi. http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2012/11/sikupilli-lasnamae-

vanalinn.html) (11.02.2017)

5. Lasnamäe elamurajoon 1980ndate algus. Eesti Arhitektuurimuuseum; Faili

nimi:FK10791A1.jpg [Foto]. (http://www.muis.ee/museaalview/2640069)

(01.04.2017)

6. Lasnamäe lennuväli 1933. aastal. [Foto].

(https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnam%C3%A4e_lennuv%C3%A4li) (28.01.2017)

7. Nerman, Robert (1998). Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia kirjastus

8. Sõjamäe Hiie mudel. Arhitekt Johann Ostrat, 1934 [Postkaart].

http://junganalyys.ee/?p=995 (04.04.2017)

9. Tallinna alumine tuletorn 1880 a. (AM F 30693:18); Eesti Ajaloomuuseum; Faili

nimi:f30693_18.jpg [Foto]. (http://muis.ee/museaalview/2041162) (04.02.2017)

10. Tallinn. Jüriöö park. http://www.tallinn.ee/est/Jurioo-park (27.01.2017)

11. Tallinn. Hariduse koduleht. https://info.haridus.ee/Asutused/Kool (01.04.2017)

12. Tallinn. Hariduse koduleht. (http://www.tallinn.ee/est/haridus/Uudis-Lasnamae-

esimene-kool-tahistab-oma-80.-sunnipaeva) (01.04.2017)

13. Tallinna Laagna Gümnaasium. (http://laagna.tln.edu.ee/?page_id=135) (01.04.2017)

14. Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020.

http://www.tallinn.ee/est/lasnamae/Lasnamae-linnaosa-arengukava-2015-2020

(11.03.2017)

15. Tondiraba jäähall. http://www.tondirabaicehall.ee/kulastajale (03.04.2017)

34

16. Tramm 1955. aastal Majaka ja toonase Leningradi maantee nurgal (Filmiarhiivi

foto) [Foto]. http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-

eestit-avastamas-sikupilli-lasnamae-vanalinna-lugu?id=76323537 (01.04.2017)

17. Vaade Dvigateli tehasele 20. sajandi alguses. [Foto].

(http://www.dvigatel.ee/index.php?page=64) (18.03.2017)

18. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Dvigatel. https://et.wikipedia.org/wiki/Dvigatel)

(11.03.2017)

19. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Laagna tee.

https://et.wikipedia.org/wiki/Laagna_tee (12.03.2017)

20. Ülemiste City. Piirkonna ajalugu. http://ulemistecity.ee/innovators/piirkonna-

ajalugu (11.03.2017)