Laste abivajaduse hindamine KOV lastekaitse vaatest.

Tugiisikuteenus haridusasutuses.

Ebeli Berkman

Puudega laste tugiteenuste juht

Lastekaitse osakond

Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet

Puude raskusastme tuvastamine,

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused,

hüvitised, abivahendid jm

Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialist poolt koostatud

juhtumiplaan (aluseks võetud lapse heaolu hindamise kolmnurk) koos tegevuskavaga sh

võrgustikutöö haridus- ja meditsiini valdkonnaga.

Välja selgitada milliseid teenuseid laps juba saab ja mida ta võiks paremaks toimetulekuks vajada

Meditsiinivaldkond

Perearst, eriarst,

Haigekassa teenused

Haridusvaldkond

Haridusasutused, Rajaleidja keskused, õppenõustamine, koolide ja lasteaedade

personal jt

Hariduslikud tugiteenused

Erivajadusega laps

ja tema pere

Riigi korraldatavad sotsiaalteenused lastele (SKA)¹

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT)• alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste• alla 18-aastased lapsed, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud

hinnangu tema SRT-le suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet• Osutatavad teenused: arsti-, õe-, kogemusnõustaja-, füsioterapeudi-, tegevusterapeudi-, sotsiaaltöötaja-, logopeedi-,

eripedagoogi-, loovterapeudi- ja psühholoogi teenus

• Proteeside, ortopeediliste ja muude tehniliste abivahendite ostmise või üürimise kompenseerimine

• Lastele, kellele on määratud puue. Kuni 18-aastased puudega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.

• Lastele (kuni 18-aastased), kellele ei ole määratud puuet, kuid on väljastatud eriarsti tõend abivahendi vajaduse kohta. Neil on riigipoolne soodustus 50%.

• Keskkonna kohandamise nõustamisteenus• on mõeldud erivajadusega inimestele, kes soovivad muuta/parandada oma kodu- ja töökeskkonnas hakkama saamist ja

suurendada iseseisvat toimetulekut.

Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehel https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et rubriigist Puue ja hoolekanne

Riigi korraldatavad sotsiaalteenused lastele (SKA)²

• Puudega laste tugiteenused• raske ja sügava puudega lastele tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenuse pakkumine ESF vahenditest

• Lastemaja teenus • on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks

• Lasteabitelefon 116111 • on ööpäevaringne tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud: telefon 116111; e-post

info@lasteabi.ee; veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee („Küsi abi“ või „Alusta vestlust“); lasteabi äpp, otsisõna „lasteabi“

• Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT)• MDFT on perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele

• Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT)• lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Teenusele suunamine

ainult kohtu nõusolekul

• Lepitusteenus• eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude

heastamiseks

• Ohvriabiteenus• emotsionaalne tugi, informatsioon abi saamise võimaluste kohta, juhendamine suhtlemisel teiste vajalike asutustega jm

Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehel https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et rubriigist Lapsed ja pered ja Ohvriabi, ennetustöö

Kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused (SHS)

• Tugiisikuteenus – lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine• Tugiisikuteenuse juhendmaterjal: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Lastekaitse/tugiisikuteenus.pdf

• Lapsehoiuteenus – kuni 18 aastase raske või sügava puudega isikule lapshoiuteenuse tagamine, et toetada lapsevanema (eestkostja, hooldaja) toimetulekut ja töötamist• Lapsehoiuteenuse juhendmaterjal: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Lastekaitse/lapsehoiuteenus.pdf

• Sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele kohase sõiduki kasutamise võimaldamine• Transporditeenuse juhendmaterjal: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Lastekaitse/transporditeenus.pdf• Turvakoduteenus – lapsele või täisealisele inimesele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja kriisiabi võimaldamine• Asendushooldusteenus – lapse lühi- või pikaajaline hooldamine ja kasvatamine väljaspool lapse bioloogilist perekonda hooldusperes,

perekodus või asenduskodus• Järelhooldusteenus - asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva inimese iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine eluaseme ning

vajaduspõhiste teenuste ja toetustega.• Koduteenus – täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises• Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine hoolekandeasutuses• Täisealise isiku hooldus – puudega täisealise inimese abistamine õiguste ja kohustuste kandmisel• Isikliku abistaja teenus – puudega täisealise inimese abistamine igapäevastes toimingutes• Varjupaigateenus – täisealisele inimesele ajutise öömaja võimaldamine• Eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele või perele• Võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Lastekaitse/Noustamisteenused/lapse_heaolu_kolmnurk_plakat_web.pdf

Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrister (STAR) menetlus

Hinnang abivajadusele¹

Hinnang abivajadusele²

Tegevuskava¹

Tegevuskava²

Tasandus- ja toetusfondi hüvitis KOVile¹

https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine

Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimalusteühtlustamiseks.

Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajatetööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja hooldadakohalikke teid. Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda projektipõhiselttoetust mitmest meetmest.

Valdade ja linnade väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste(lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teedekorrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega.Üldvalitsemisele (sh võlgade teenindamisega seotud kulud) ja näiteks kasotsiaalvaldkonnale läheb alla 10% väljaminekutest.

Tasandus- ja toetusfondi hüvitis KOVile²

• Huvihariduse ja huvitegevuse hüvitis on 2020 aastal 14 250 000 eurot sh puudega noortele mõeldud huvitegevuse hüvitis on 712 500 eurot

• Riigikogu võttis 12.04.2017 vastu noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel

• Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Tasandus- ja toetusfondi hüvitis KOVile³• Tõhustatud ja eritoe tegevustoetus 2020 a. on 19 872 994 eurot

• Alates 2018. aastast eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu tegevuskulutoetust õpilastele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide (tööjõukulude katmiseks (PGS § 82 lg 3p 4).

• Eesmärk toetada tõhustatud ja erituge vajavatele lastele vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist.

• Tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õppetöö läbiviimiseks võib tegevuskulutoetust kasutada mh abiõpetaja, õpetaja abi rakendamiseks. • Abiõpetaja ülesandeks on abistada õpetajat teise õpetajana õppetunnis töös erivajadustega

õpilasega ning aidata tuge vajavat õpilast õppeülesannete sooritamisel. • Õpetaja abi ülesandeks on õpetaja abistamine õpilast toetava õpi- ja kasvukeskkonna

loomisel, sh materjalide ettevalmistamisel, paljundamisel, jagamisel, järelevalve korraldamisel vmt

Tasandus- ja toetusfondi hüvitis KOVile⁴

• Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus 2020 a. on

2 618 032 eurot

• Eraldatavaid vahendeid võib kasutada sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi

• KOV peab looma vastava korra toetuse kasutamiseks teenuste ostmisel või pakkumisel

• Iga lapse abivajadust tuleb hinnata juhtumipõhiselt

Ülevaade tugiisiku teenusest¹

Lapsega töötav tugiisik:

• õpetab last enda eest hoolitsema;

• julgustab igapäevaelus toime tulema;

• aitab kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele;

• aitab kaasa lapse tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele;

• abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel;

• loob turvalise keskkonna;

• aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks.

• Lapse tugiisik tegeleb ainult ühe lapsega

Ülevaade tugiisiku teenusest²

Tugiisikuteenuse pakkumisel haridusasutuses tuleb arvestada, et:

• lapse tugiisik tegeleb ainult lepingu alusel määratud lapse (kokkulepitud tingimustel) toetamisega ning ta ei saa samal ajal pakkuda tugiisikuteenust kahele või enamale lapsele;

• lapse tugiisik ei saa samaaegselt olla klassis või rühmas õpetaja;

• laps kaasatakse kõikidesse ea- ja jõukohastesse tegevustesse ning tugiisikuteenusel olevat last ei eraldata eakaaslaste tegevusest tema erivajaduse tõttu;

• juhul kui laps vajab tegevustest, sh kollektiivist eemaldamist tegutseb tugiisik eelnevalt võrgustikukoostöös kokkulepitud tegevuskava alusel;

• tugiisik toetab last õppeprotsessis (kuulab õpetaja korraldusi ja juhendab vajadusel), ta ei vastuta lapse õppeprotsessi korralduse ja õpitulemuste eest;

• tugiisikul puudub õigus täita õpetajaabi või abiõpetaja rolli, ta ei tohi tugiisiku teenust pakkudes juhendada rühma või klassi.

Kitsaskohad seoses tugiisiku teenusega haridusasutuses

• Teenus määratakse ja rahastatakse sotsiaalvaldkonna poolt;

• Teenuse osutamine toimub haridusvaldkonnas;

• Tugiisikut ei võeta võrgustiku liikmena;

• Tugiisik töötab üksinda ja puudub toetav võrgustik;

• Tugiisikud töötavad valdavalt käsunduslepingutega, tööaeg võib olla lünklik ja lühiajaline (ratastooli lükkamine, veresuhkru mõõtmine jms);

• Tugiisiku tööl pole selget eesmärki ja tulemuslikkust ei mõõdeta või on kaudselt mõõdetav (tugiisiku teenus on ajutise loomuga ja teenuse saamise ajal peab laps omandama mõne oskuse või kohanema uue keskkonnaga vm);

• Tugiisikuid on keeruline leida, sest lapsed on keerulised, pole täistööaega, väärilist töötasu ja sotsiaalseid garantiisid;

• Tugiisikud peavad täitma täiendavaid tööülesandeid sh asendama õpetajat, tegelema mitme lapsega, valvama vahetunnis korda, olema õpetaja rollis koduõppele suunatud lapsele jms;

• Tugiisiku teenus ei ole õige teenus lapsele ehk teenuse võib asendada muu teenusega sh teistsugune õppevorm või õppeasutus, piisab abiõpetaja või õpetaja abi toest jms;

• Erineva sisuga probleeme püütakse tugiisiku teenusega lahendada ja vastutust delegeerida;

• Teenus on tervikvaates kulukas.

Juhtumipõhine võrgustikutöö ja kombineeritud teenuste rahastamine

Rahalised

vahendid

teenuste

osutamiseks

Oluline on näha iga lapse puhul tervikpilti!

Riiklikud sh välisvahenditetoel rahastatavad teenused

Sotsiaalvaldkonna poolt rahastatavad

teenused

Meditsiinivaldkonnapoolt rahastatavad

teenused

Haridusvaldkonna poolt

rahastatavad teenused

Erivajadusega laps

Aitäh!

• Puudega laste tugiteenused http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puudega-laste-tugiteenused

• Käsiraamat: „Teekond erilise lapse kõrval“ https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/01/EPIK_Kasiraamat_EST.pdf