6
Nr 1 (210) Hind 0,26 € Jaanuar 2013 Halliste ja Mõisaküla lehekülg Mõisaküla kultuurimajas tähistati kuu aega enne jõule pidulikult kohaliku tun- nustatud laulumehe Edgar Vaglaotsa lavategevuse kuue- kümnendat aastapäeva. „Olen elus palju laule laul- nud, aga lemmiklauluks on jäänud „Elu, armastan sind““. Nii 78-aastane sirgeseljaline vanahärra oma kõlaval tenoril alustuseks seda kuulda lasigi. Klaveril saatis Laila Hakka- ja, kellega neid seob juba kahekümne seitsme aastane meeldiv koostöö. Kokku esitas vanameister seekord viisteist saalilt sooja aplausi teeninud laulu. Omal ajal populaarsete eesti- ja venekeelsete laulude seas kõlas kirgliku kalamehe ette- kandes ka laul „Järve keskel väiksel saarel“. Kaastegevad olid eakate naistantsurühm Lehte Palu juhendamisel ja naistantsurühm „Vaprakesed“ Ene Akkaja juhendamisel. „Mäletan lapsepõlvest, et ema ketras ja kogu aeg laulis, sealt ongi minu laululembus pärit,“ meenutas Edgar esime- si eluaastaid Narva taga, kuhu tema esivanemad parema elu otsingul välja olid rännanud. „Mulle on öeldud, et mul on absoluutne kuulmine: laulud jäävad kõik meelde,“ tõdes laulumees, kes muusikalist koolitust pole saanud ja enda sõnul nootigi ei tunne. 1954. aastal pärast Tallin- nas raudteekooli lõpetamist Mõisakülla tulles oli esime- seks raudteelaste klubi laval esitatud lauluks „Sevastoopoli valss“. Pärast sõjaväeteenis- tust, kus noormehest väeosa esilaulja sai, algaski tänaseni kestev viljakas laulutegevus Mõisakülas. Aastakümnete jooksul on lauldud meestrios, koos naisansambliga jne. Esi- netud on ka Lätis ja Soomes. Kakskümmend aastat aitas Edgar lauluga sisustada Mõi- saküla eakate klubi „Kuldne Sügis“ ettevõtmisi. Möödu- nud suvel ja sügisel laulis ta solistina koos Pärnu naisan- sambliga „Merileid“. „Te laske tal vaid laulda, vaikida ta ei suuda“, sõnas Edgarile sümboolse klaasist laulukuke kinkinud Laila Hakkaja. „Oled noorematele eeskujuks,“ tunnustas Mõisa- küla linnavalituse tänukirja üle andes linnapea Ervin Tam- berg. „Ma naudin alati neid proove – seinad värisevad, kui Edgar laulab,“ sõnas kultuu- rimaja juhataja Laine Pedaja, kes andis üle Rahvakultuuri Keskuse tänukirja. Mõisaküla spordiveteranide poolt soovis jaksu edasiseks Rein Läll. Rõõm ongi tõdeda, et Edgar Vaglaotsa lauljatege- vus jätkub. Selle tõestuseks oli tema järjekordne nooruslik etteaste koduses kultuurima- jas hiljutisel linna eakate ja puudeinimeste jõulupeol. MEELIS SÕERD Renoveeritud Halliste lasteaiamaja sai kaasaegse välisilme, mis sobitub nüüd harmooniliselt kogu kooli ja kiriku kompleksiga. Koolitaja Katy Künsari (seisab) juhendamisel koostasid Mõisaküla noored talvisel koolivaheajal vahvaid üleilmastumise teemalisi koomikseid, mida peagi ka internetis näha võib. Juba kuuskümmend aastat Mõisakülas solistina ja eri koosseisudes lauldes rahvast rõõmustanud Edgar Vaglaotsa seob pikk loominguline koostöö teda hiljutisel juubelipeolgi klaveril saatnud Laila Hakkajaga. Lasteaiamaja sai uue kuue Kuuskümmend aastat lauluga KODUKANDIS Noored koostasid koomikseid Krediidipank toetas mõisakülalasi Mullu novembri algul jõud- sid ennetähtaegselt lõpule Hal- liste lasteaia Pääsuke hoone mahukad renoveerimistööd. Ulatusliku uuenduskuu- ri käigus vahetati välja maja välisuks ja aknad, viimistleti aknaümbrused ja paigalda- ti veeplekid aknalaudadele. Välisseintelt eemaldati vana kattematerjal, seinad soojustati ja kaeti uue laudisega. Ehitati treppide varikatused ja kaeti trepid uute plaatidega. Samuti soojustati ja kaeti plaatidega maja vundament. Hoones sees vahetati rüh- maruumi põrand, soojustati ja varustati elektriküttega esikupõ- randad. Lisaks sellele kaasajastati kogu maja elektrisüsteem. Töövõtjaks oli Viljandi ehi- tusettevõtte Pärlin AS, kellega koostöö laabus valla majandus- nõunik Kadri Kivimetsa hinnan- gul väga hästi. Projekti maksumuseks kuju- nes 23 632 eurot, millest Ettevõt- luse Arendamise Sihtasutuse toe- tus moodustas 17 755, 65 eurot ja vallapoolne omafinantseering 5877, 22 eurot. Projektitaotluse lasteaiamaja soojustamiseks, välisfassaadi remondiks ja aken- de vahetuseks esitas Halliste vallavalitsus EASi Regionaalsete investeeringute programmi 2011. aasta septembris. Projekti tulemusena said lasteaiahoone ruumid soojemaks ja vähenes nende küttekulu. Lastel on paremad ja turvalise- mad tingimused mängimiseks ja arendavaks tegevuseks, töö- tajatel tööks. Majas pole enam külmetushaiguste ohtu. Hoone välisilme on kaasaegne ja estee- tiline, sobitudes kenasti kogu kooli ja kiriku kompleksiga. Rahul on nii vallavalitsus, laste- aia juhataja Anu Kangur kui ka lapsevanemad. MEELIS SÕERD Uus aasta algas Mõisaküla noortetoa noortele huvitava koomiksikoostamise töötoaga koolimajas. Koomiks on teatavasti lühikese tekstiga joonistuste sari, mis moodustab seotud loo ehk narratiivi. Kuna osavõtjate arv oli piiratud, siis pakkusime võimaluse tasuta koomiksikoostamist õppida kümnele noorele. Iga töötoas osalenud noor joonistas ühe üleilmastumisega seonduva neljapildilise koomiksi, mille teemadeks olid hindade tõus, väike palk, internetiahistamine, kodutud, põlengud, laevaõnnetused, pommipanijad, sõda ja laste näljahädad. Koos töötuba juhendanud MTÜ Mondo koolitaja Katy Künsariga seadsimegi eesmärgiks arendada noortes teadmisi üleilmastumisest, kriitilist mõtlemist, eneseväljendamisoskust ja kodanikuaktiivsust. Valminud vahvad koomiksid, mida jaanuari lõpust näeb ka veebiaadressil http://www.maailmakool.ee/muud- ressursid/koomiksite-tootuba/ , annavad tunnistust, et seatud eesmärgi ka saavutasime. KAJA ÕIGUS, Mõisaküla noortejuht Jõulude ajal sai ligi kahekümnele vähekindlustatud ja pal- julapselisele perele Mõisakülas ning lisaks kümnele Kamaral osaks meeldiv üllatus Krediidipanga poolt tehtud väärtuslike jõulupakkide näol. „Lastel oli sära silmades ja rõõmu kingituse üle palju,“ ütles pakid ühel päeval linnavalitsuses ja teisel kodusid külastades üle andnud Mõisaküla linna sotsiaal- ja noorsootöö spetsialist Leeve Lepla. „Linnavalitsus tänab jõulupakid annetanud Krediidipan- ka,“ lisas ta. Kamara külas toimetas pakid lahkelt abivajajateni Abja vallavolikogu liige Urmas Põllumäe. Mõisaküla linnavolikogu esimehe Jorma Õiguse ütlemist mööda sai jõuluüllatus teoks tänu ühele anonüümseks jääda soo- vinud Krediidipanga töötajale, kes on Mõisakülast pärit ja omab nüüd siin suvekodu. Tema tehtud ettepanek oma tööandjale leidis Krediidipanga juhtkonna poolt positiivset vastukaja. Idee taoliseks abiaktsiooniks sai ise ka pakid koostanud keskealine meessoost heategija Õiguse sõnul aga Maalehes novembri algul ilmunud Mõisaküla-teemalist artiklit lugedes. MEELIS SÕERD Foto: Meelis Sõerd. Foto: Kaja Õigus. Foto: Meelis Sõerd. Mõisaküla muuseumis saab jaanuari lõpuni vaadata läti kultuuri tutvustavat näitust. Stendinäitus on valminud Läti Vabariigi Madona muuseumis ja on ringiga jõudnud Mõisakülla. Näitus kajastab lätlaste eluolu läbi aastaringi 12 kuu. Kogu tegevus oli tihedalt seotud loodusega ja tugines rahvatraditsioonidele ja kogemustele. Näituse tekst on eesti, vene, läti ja saksa keeles. Olete oodatud näitust vaatama ja lätlaste rahvakultuurist osa saama. Lisaks on jaanuari lõpuni vaadata näitus Mõisaküla eelmise aasta kaunitest koduaedadest. Pileti hind jaanuaris on külalisnäitusele 1 euro. Muuseum on avatud T–R 10–16, L 10–15; P, E ning 10., 15. ja 29. jaanuaril suletud. ANU LAARMANN Muuseum kutsub näitustele

Lasteaiamaja sai uue kuue - abja.ee · Klaveril saatis Laila Hakka-ja, kellega neid seob juba kahekümne seitsme aastane meeldiv koostöö. ... taoliseks abiaktsiooniks sai ise ka

Embed Size (px)

Citation preview

Nr 1 (210)

Hind 0,26 €Jaanuar 2013

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla kultuurimajas tähistati kuu aega enne jõule pidulikult kohaliku tun-nustatud laulumehe Edgar Vaglaotsa lavategevuse kuue-kümnendat aastapäeva.

„Olen elus palju laule laul-nud, aga lemmiklauluks on jäänud „Elu, armastan sind““. Nii 78-aastane sirgeseljaline vanahärra oma kõlaval tenoril alustuseks seda kuulda lasigi. Klaveril saatis Laila Hakka-ja, kellega neid seob juba kahekümne seitsme aastane meeldiv koostöö.

Kokku esitas vanameister seekord viisteist saalilt sooja aplausi teeninud laulu. Omal ajal populaarsete eesti- ja venekeelsete laulude seas kõlas kirgliku kalamehe ette-kandes ka laul „Järve keskel väiksel saarel“. Kaastegevad olid eakate naistantsurühm Lehte Palu juhendamisel ja naistantsurühm „Vaprakesed“ Ene Akkaja juhendamisel.

„Mäletan lapsepõlvest, et ema ketras ja kogu aeg laulis, sealt ongi minu laululembus

pärit,“ meenutas Edgar esime-si eluaastaid Narva taga, kuhu tema esivanemad parema elu otsingul välja olid rännanud. „Mulle on öeldud, et mul on absoluutne kuulmine: laulud jäävad kõik meelde,“ tõdes laulumees, kes muusikalist koolitust pole saanud ja enda sõnul nootigi ei tunne.

1954. aastal pärast Tallin-nas raudteekooli lõpetamist

Mõisakülla tulles oli esime-seks raudteelaste klubi laval esitatud lauluks „Sevastoopoli valss“. Pärast sõjaväeteenis-tust, kus noormehest väeosa esilaulja sai, algaski tänaseni kestev viljakas laulutegevus Mõisakülas. Aastakümnete jooksul on lauldud meestrios, koos naisansambliga jne. Esi-netud on ka Lätis ja Soomes. Kakskümmend aastat aitas

Edgar lauluga sisustada Mõi-saküla eakate klubi „Kuldne Sügis“ ettevõtmisi. Möödu-nud suvel ja sügisel laulis ta solistina koos Pärnu naisan-sambliga „Merileid“.

„Te laske tal vaid laulda, vaikida ta ei suuda“, sõnas Edgarile sümboolse klaasist laulukuke kinkinud Laila Hakkaja. „Oled noorematele eeskujuks,“ tunnustas Mõisa-küla linnavalituse tänukirja üle andes linnapea Ervin Tam-berg. „Ma naudin alati neid proove – seinad värisevad, kui Edgar laulab,“ sõnas kultuu-rimaja juhataja Laine Pedaja, kes andis üle Rahvakultuuri Keskuse tänukirja. Mõisaküla spordiveteranide poolt soovis jaksu edasiseks Rein Läll.

Rõõm ongi tõdeda, et Edgar Vaglaotsa lauljatege-vus jätkub. Selle tõestuseks oli tema järjekordne nooruslik etteaste koduses kultuurima-jas hiljutisel linna eakate ja puudeinimeste jõulupeol.

MEElis sõErd

Renoveeritud Halliste lasteaiamaja sai kaasaegse välisilme, mis sobitub nüüd harmooniliselt kogu kooli ja kiriku kompleksiga.

Koolitaja Katy Künsari (seisab) juhendamisel koostasid Mõisaküla noored talvisel koolivaheajal vahvaid üleilmastumise teemalisi koomikseid, mida peagi ka internetis näha võib.

Juba kuuskümmend aastat Mõisakülas solistina ja eri koosseisudes lauldes rahvast rõõmustanud Edgar Vaglaotsa seob pikk loominguline koostöö teda hiljutisel juubelipeolgi klaveril saatnud Laila Hakkajaga.

Lasteaiamaja sai uue kuue

Kuuskümmend aastat lauluga

KODUKANDIS

Noored koostasid koomikseid

Krediidipank toetas mõisakülalasi

Mullu novembri algul jõud-sid ennetähtaegselt lõpule Hal-liste lasteaia Pääsuke hoone mahukad renoveerimistööd.

Ulatusliku uuenduskuu-ri käigus vahetati välja maja välisuks ja aknad, viimistleti aknaümbrused ja paigalda-ti veeplekid aknalaudadele. Välisseintelt eemaldati vana kattematerjal, seinad soojustati ja kaeti uue laudisega. Ehitati treppide varikatused ja kaeti

trepid uute plaatidega. Samuti soojustati ja kaeti plaatidega maja vundament.

Hoones sees vahetati rüh-maruumi põrand, soojustati ja varustati elektriküttega esikupõ-randad. Lisaks sellele kaasajastati kogu maja elektrisüsteem.

Töövõtjaks oli Viljandi ehi-tusettevõtte Pärlin AS, kellega koostöö laabus valla majandus-nõunik Kadri Kivimetsa hinnan-gul väga hästi.

Projekti maksumuseks kuju-

nes 23 632 eurot, millest Ettevõt-luse Arendamise Sihtasutuse toe-tus moodustas 17 755, 65 eurot ja vallapoolne omafinantseering 5877, 22 eurot. Projektitaotluse lasteaiamaja soojustamiseks, välisfassaadi remondiks ja aken-de vahetuseks esitas Halliste vallavalitsus EASi Regionaalsete investeeringute programmi 2011. aasta septembris.

Projekti tulemusena said lasteaiahoone ruumid soojemaks ja vähenes nende küttekulu.

Lastel on paremad ja turvalise-mad tingimused mängimiseks ja arendavaks tegevuseks, töö-tajatel tööks. Majas pole enam külmetushaiguste ohtu. Hoone välisilme on kaasaegne ja estee-tiline, sobitudes kenasti kogu kooli ja kiriku kompleksiga. Rahul on nii vallavalitsus, laste-aia juhataja Anu Kangur kui ka lapsevanemad.

MEElis sõErd

Uus aasta algas Mõisaküla noortetoa noortele huvitava koomiksikoostamise töötoaga koolimajas.

Koomiks on teatavasti lühikese tekstiga joonistuste sari, mis moodustab seotud loo ehk narratiivi. Kuna osavõtjate arv oli piiratud, siis pakkusime võimaluse tasuta koomiksikoostamist õppida kümnele noorele. Iga töötoas osalenud noor joonistas ühe üleilmastumisega seonduva neljapildilise koomiksi, mille teemadeks olid hindade tõus, väike palk, internetiahistamine, kodutud, põlengud, laevaõnnetused, pommipanijad, sõda ja laste näljahädad.

Koos töötuba juhendanud MTÜ Mondo koolitaja Katy Künsariga seadsimegi eesmärgiks arendada noortes teadmisi üleilmastumisest, kriitilist mõtlemist, eneseväljendamisoskust ja kodanikuaktiivsust. Valminud vahvad koomiksid, mida jaanuari lõpust näeb ka veebiaadressil http://www.maailmakool.ee/muud-ressursid/koomiksite-tootuba/ , annavad tunnistust, et seatud eesmärgi ka saavutasime.

Kaja õigUs,Mõisaküla noortejuht

jõulude ajal sai ligi kahekümnele vähekindlustatud ja pal-julapselisele perele Mõisakülas ning lisaks kümnele Kamaral osaks meeldiv üllatus Krediidipanga poolt tehtud väärtuslike jõulupakkide näol.

„Lastel oli sära silmades ja rõõmu kingituse üle palju,“ ütles pakid ühel päeval linnavalitsuses ja teisel kodusid külastades üle andnud Mõisaküla linna sotsiaal- ja noorsootöö spetsialist Leeve Lepla. „Linnavalitsus tänab jõulupakid annetanud Krediidipan-ka,“ lisas ta. Kamara külas toimetas pakid lahkelt abivajajateni Abja vallavolikogu liige Urmas Põllumäe.

Mõisaküla linnavolikogu esimehe Jorma Õiguse ütlemist mööda sai jõuluüllatus teoks tänu ühele anonüümseks jääda soo-vinud Krediidipanga töötajale, kes on Mõisakülast pärit ja omab nüüd siin suvekodu. Tema tehtud ettepanek oma tööandjale leidis Krediidipanga juhtkonna poolt positiivset vastukaja. Idee taoliseks abiaktsiooniks sai ise ka pakid koostanud keskealine meessoost heategija Õiguse sõnul aga Maalehes novembri algul ilmunud Mõisaküla-teemalist artiklit lugedes.

MEElis sõErd

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Kaja Õigus.

Foto: Meelis Sõerd.Mõisaküla muuseumis saab jaanuari lõpuni vaadata läti

kultuuri tutvustavat näitust. Stendinäitus on valminud Läti Vabariigi Madona muuseumis

ja on ringiga jõudnud Mõisakülla. Näitus kajastab lätlaste eluolu läbi aastaringi 12 kuu. Kogu tegevus oli tihedalt seotud loodusega ja tugines rahvatraditsioonidele ja kogemustele.

Näituse tekst on eesti, vene, läti ja saksa keeles. Olete oodatud näitust vaatama ja lätlaste rahvakultuurist osa saama.

Lisaks on jaanuari lõpuni vaadata näitus Mõisaküla eelmise aasta kaunitest koduaedadest.

Pileti hind jaanuaris on külalisnäitusele 1 euro. Muuseum on avatud T–R 10–16, L 10–15; P, E ning 10., 15. ja

29. jaanuaril suletud. anU laarMann

Muuseum kutsub näitustele

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Tegevusterohke jõulu-kuu ettevõtmised Uue-Ka-riste rahvamajas algasid küünla süütamisega esime-sel advendil ja päädisid aas-talõpupeoga. nende vahele mahtus huvisõit Viljandi muuseumisse ja Kondase keskusesse.

Esimesel advendil andis Uue-Kariste rahvale südam-liku tunniajase kontserdi Karksi valla kultuurikeskuses Anne Gomaa juhendamisel tegutsev segaansambel Pool Kuus. Rahvamaja juhataja Ivi Albi sõnul läksid kaunid lau-lud publikule väga hinge.

Teisel advendil pani oma jõulumõtisklusega rahva kaasa mõtlema kirjamees ja endine vaimulik Kalle Gaston. Tema koos abikaasa ja tütrega esitatud laulud haarasid kaasa kuulajaidki saalis.

Tuisusel kolmandal ad-vendil sai Jaan Saarmi buss täis huvilisi, kes soovisid ühisreisil külastada Viljan-di muuseumi ja Kondase keskust. Põhjaliku huvitava ülevaate muuseumi ekspo-

sitsioonist muinasajast tä-napäevani andis asjatundlik giid Heli Grosberg. Kondase keskuses pakkusid huvi nii näitus „Eesti film 100“ kui muud väljapanekud. Vaadati ka filmi ja valmistati õpitoas jõulukaunistusi.

Neljanda advendiküünla süütas rahvamajas koos ko-guduse esinejatega Uue-Ka-riste eakateklubi „60+“ õhtu külaliseks olnud EKNK Ab-

ja-Paluoja koguduse pastor Guldar Järve. Lapsed andsid südamliku kontserdi. Koos lauldi jõululaule. Klubi juha-tuse liikme Leili Tšernõšova sõnul võeti vastu kaks uut liiget ja õnnitleti sünnipäe-valapsi. Kingitusi jagas jõu-luvanaks maskeerunud väike tore mõmmik.

Aastalõpupeol 28. det-sembril istuti peolaudades ja keerutati vahelduseks tant-

supõrandal jalga ansambli Melody saatel. Vaheaegu sisustas Konguta mees Meelis Külaots.

Kõik jõulukuu etevõtmi-sed Uue-Karistes said teoks tänu projektile, mida rahas-tas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja toetas Halliste vald.

MEElis sõErd

HALLISTE VALLAVOLIKOGU• (19. XII) kehtestas Halliste valla ning Halliste, Kaarli ja Uue-Kariste rahvamaja põhimäärused uues redaktsioonis;• kehtestas Halliste valla territooriumil 2013. aasta maamaksumääraks põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olevale maale ja looduslikule rohumaale 2,0 % maa maksustamishinnast ja kogu ülejäänud maale 2,5 % maa maksustamishinnast;• kinnitas Halliste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012–2025;• kinnitas Halliste vallas vee-ettevõtjaks OÜ Abja Elamu.

HALLISTE VALLAVALITSUS• (18. XII) kinnitas 2012. aasta detsembrikuu toimetulekutoetuse saa-jate nimekirja summas 2194, 80 €;• kehtestas Halliste valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste asjaajamiskorra. MÕISAKüLA LInnAVOLIKOGU• (22. XI) pikendas Annor Group OÜ-ga sõlmitud üürilepingut Kiikre tn 13A asuvate 154 m² suuruse üldpinnaga saunaruumide üürileandmise kohta hinnaga 0,032 €/m² kuni 4. I 2016;• võõrandas linnale kuuluva korteriomandi asukohaga Pärnu tn 26-6 üldpin-naga 77,7 m² Shirly Kasele hinnaga 1500 €;• loobus ja kustutas seisuga 1. I 2012 linnavalitsuse raamatupidamises kajasta-tud lootusetud nõuded kogusummas 1485,85 € (sh 440,32 € Lasse Peipponen – tasumata kommunaalteenused ja 1044, 93 € Tõnu Hamer – hooldusteenuse tasud);• kehtestas linna munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üürimäärad 1 m² kohta alljärgnevalt : 1) keskküttega, vee- ja kanalisatsioonivarustusega eluruumis 0,75 €; 2) ahiküttega, vee- ja kanalisatsioonivarustusega eluruu-mis 0,65 €; 3) ahiküttega, ilma vee- ja kanalisatsioonivarustuseta eluruumis 0,50 €. Linna munitsipaalomandis olevatele äriruumidele kehtestati üüri piirmääraks 1,28 €/m²;• kehtestas linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad alljärgnevalt: 1) sünnitoetus – 320 €; 2) vanurite (80, 85, 90 jne) sünnipäevatoetus 15 €; 3) ranitsatoetus kooliastujaile – 65 €; 4) põhikoolilõpetaja toetus 65 €; 5) gümnaa-siumilõpetaja toetus – 80 €; puudega laste sõidukulude toetus – 13 € nädalas; 7) koolitoetus (esmast kutset omandavatele noortele) – 96 €; 8) jõulupakk – ühe paki maksumus - kuni 3,50 €; 9) matusetoetus – 192 €.

MÕISAKüLA LInnAVALITSUS• (20. XII) määras ja maksis välja detsembrikuu toimetulekutoetused summas 1463,03 € kokku 9 taotlejale;• lubas Lea Möldrel maha võtta viis lehtpuud talle kuuluval kinnistul Kiikre tn 25.

OMaValiTsUsKrOOniKaT

Põhjaliku ja huvitava ülevaate Viljandi muuseumi ekspositsioonist andis jõulukuul bussitäiele uue-karistelastele kogenud giid Heli Grosberg (vasakul). Foto: Meelis Sõerd.

Korruptsioonivastase sea-duse alusel avalikustab Mõi-saküla linnavolikogu poolt määratud deklaratsioonide hoidmise komisjon alljärgne-valt Mõisaküla linnavolikogu ja -valitsuse liikmete majandus-like huvide deklaratsioonide andmed.

linnaVOliKOgU liiKMEd

1. (Ees- ja perekonnanimi) jOrMa õigUs. 3. (Ametikoht) volikogu esimees. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud siseministrile.

1. EnE aKKaja 3. Linnavo-likogu liige. 4. (Asutus/tööandja) Mõisaküla linnavolikogu. 5. (Ametipalga aste ja ametipalk) ei ole. 6. (Kinnisvara, kuni kin-nistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad) ei ole. 7. (Registrisse kantud sõidukid) ei ole. 8. (Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid) ei ole. 9. (Pangaar-ved) Swedbank, arvelduskonto. 10. (Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maks-ta) ei ole. 11. (Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta) ei ole. 12. (Muud re-gulaarsed tulud) Toom Tekstiil Beading OÜ töötasu, volikogu liikme tasu. (26.04.2012).

1. jUTa jalaKas. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Krediidi-pank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme tasu, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe tasu. (20.03.2012).

1. arVO PEdE. 3. Linnavo-likogu liige. 4. Mõisaküla linna-volikogu. 5. Ei ole. 6. Kinnistu nr

514039 (elamumaa) Mõisaküla linnas. 7. Sõiduauto Audi 80 (1991). 8. Ei ole. 9. Swedbank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme tasu, volikogu komisjoni esime-he tasu. (26.04.2012).

1. KUnnar KErEs. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, kinnistu nr 23139, elamumaa, kinnistu nr 1410339 (ühisomand) Mõisaküla linnas, korteriomand, kinnistu 1514205 (ühisomand) Pärnu linnas. 7. Sõiduauto Audi A4 A (1997). 8. Swedbank, pensionifond K3, koguväärtus 4203,49 eurot. 9. Swedbank, 2 arvelduskon-tot, SEB Pank, arvelduskonto, Nordea Pank, arvelduskonto. 10. Swedbank, 28 800 eurot. 11. Hüpoteek 37 500 eurot, AS Swedbank. 12. Maksu- ja Tolli-ameti töötasu, volikogu liikme tasu. (21.08.2012).

1. MaiE lEiMann. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ela-mumaa nr 728539 Mõisaküla linnas (ühisvara). 7. Sõiduauto Audi 80 B4 (1997). 8. Ei ole. 9. Swedbank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, voli-kogu liikme tasu. (18.04.2012).

1. MarEK PilT. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Wolksvagen Passat (1993), mootorratas IŽ 107 (1991). 8. Ei ole. 9. Swedbank, arveldus-konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. AS Linnaauto töötasu, volikogu liikme tasu. (12.04.2012).

1. UrVE TEHVEr. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi A4 (1995). 8. Ei ole. 9. Swedbank, arveldus-konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE Ü. Mälksoo Perearstikeskus töötasu, volikogu liikme tasu. (30.04.2012).

1. ViKTOr siigUr. 3. Linnavo-likogu liige. 4. Mõisaküla linna-volikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistu nr 255639 Mõisaküla linnas, maatulundusmaa kin-nistu nr 120106 Häädemeeste vallas, 1/3 elamumaa kinnistust 1083539 Abja vallas. 7. Ei ole. 8. Vima Grupp OÜ (50%), Osuma Loyalty Card Systems OY 322 aktsiat. 9. Swedbank, kaks arvel-duskontot, SEB Pank, arveldus-konto, Sampo Pank, arveldukon-to, Nordea pank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Vima Grupp töötasu, volikogu liikme tasu. (19.04.2012).

1. HillE jErsOlaV. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistu nr 1574739 Mõisaküla linnas (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Swedbank Liising AS. 12. Voli-kogu liikme ja volikogu alatise komisjoni esimehe tasu, Töötu-kassa töötuskindlustus hüvitis. (25.04.2012).

1. jUri KOTŠETOV. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisakü-la linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa/elamumaa 10501:003:0034, 10501:003:0035 Abja vallas. 7. Kaubik Mercedes (1996), väikebuss Wolksvagen (2002). 8. Ei ole. 9. Swedbank, ar-velduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Varling OÜ töötasu, volikogu liikme tasu. (10.01.2012).

1. PEEP lÄll. 3. Linna-volikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Kolm korteriomandit Mõisaküla lin-nas. 7. Sõiduautod Opel Vectra (1989), Opel Omega (1995). 8. Annor Group OÜ 1 osa 2556, 47 eurot. 9. Swedbank, arveldus-konto, krediidikonto, SEB Pank, krediidikonto, Sampo Pank, arvelduskonto. 10. AS Swed-bank, õppelaen 4200 eurot. 11. SEB Ühisliising 6706, 98 eurot. 12. Annor Group OÜ töötasu,

volikogu liikme tasu, pension. (30.04.2012)

1. liiVia rannaMa. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistud nr 259239, nr 335139 Mõisaküla linnas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank, arvelduskonto, krediidikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, Mõisaküla Hoolekandekeskus – töötasu, volikogu liikme tasu. (12.04.2012)

linnaValiTsUsE liiKMEd

1. ErVin TaMBErg. 3. Linnapea. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud sisemi-nistrile.

1. arVO KaMa. 3. Linna-valitsuse liige. 4. Mõisaküla lin-navalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 1237739 Mõisaküla linnas. 7. Sõiduautod Ford C-MAX (2005), Ford Escort (1995), kallur LT35 (1989). 8. Ei ole. 9. SEB Pank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension. (12.04.2012).

1. Kiira ringas. 3. Lin-navalitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Kinnistu Mõisaküla linnas (ühisvara). 7. Sõiduauto Toyota Corrola (2007). 8. Ei ole. 9. Swed-bank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Mõisaküla linna-valitsus – töötasu, MTÜ Eesti Pimedate Spordiliit töötasu, MTÜ Eesti Pimedate Ujumisliit töötasu (30.04.2012).

1. lEa MOOraTs. 3. Lin-navalitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu-maa Mõisaküla linnas, kinnistu nr 177539. 7. Sõiduauto Opel Meriva (2006). 8. Ei ole. 9. Swed-bank, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Finkre töötasu, OÜ perearst Anne Ladva tööta-su. (30.04.2012).

Mõisaküla linna ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid

Sisukas jõulukuu Uue-Karistes

Õnnitleme eakaid hällilapsi

ERICH SEPP 81MILVI TASUMÄE 80ZINAIDA MIKK 75HEINO PALITS 70REIN ROSSON 70

ELMAR SUVISTE 91ELVIINE-VALENTIINE UIBU 89IDA-JOHANNA LENSIN 87EHA STINT 85JAAN LENSMENT 84HERBERT ANDRE 82MALJU VENE 80JUTA-IRENE VILI 80JAAN VEINTHAL 75IIVO HAKKAJA 75ADEELE-JOHANNA HOLM 70

Halliste vallavalitsus

ÕNNITLEME!

KÜLLI EVART ja TOOMAS ABERMANN – 27. XII sündis perre poeg ERKO. PIRET RANG – 2. I 2013 sündis poeg SEBASTIAN.

MEELIKA MÜÜR – 30. XII sündis tütar MARIANNE.SHIRLY ja REMO KASK – 3. I sündis perre tütar GETTER.

Halliste Vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

3Abja lehekülg

Mulgi Ukuvakal lõppes esimene viisaastak. See tege-vusperiood oli töine – otsimiste-leidmiste aeg, mida võtta, mida jätta.

Jätkuvalt järgime oma tegevuses mulgi esemelise päran-di tutvustamist. Otsime pidevalt vanu ehedaid mustreid ja tehnikaid kudumiseks, tikkimiseks, telgedel kootud esemete valmistamiseks.

Loodame väga rahvapoolsele abile: tükike vanast tekit-riibust või tikitud sõiduvaibast, tekist, linasst püksi-, vesti- või kleidiriidest, villasest kuue- või mantliriidest, sõbast või suurrätist. Ka vana-vanaema heegeldatud pitsid, kootud vööd või põimitud säärepaelad on abiks. Mulgi Ukuvaka meistrid saavad nende tükikeste järgi valmistada uued ese-med, milledel on kindel kodukandi omapära – mulke tettü!

Veelgi oodatum kui keegi tuleb omavalmistatud uue või vana esemega.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud täna-vuseks aasta teemaks maavillane.

Uuel aastal on Mulgi Ukuvakal veel üks uudis. Tihti on nii, et valmistatud ese ei leia ostjat ja ostja ei leia talle sobivat eset. Parim lahendus mõlema jaoks on tellimus.

Mulgi Ukuvakast on võimalik tellidasilmkoeesemeid, telgedel kootud tekke, vaipu ja katteid jm oma soovide järgi (mõõdud, värvid, mustrid jms). Tellija võib tuua ka oma eesti maavillase lõnga ja oma kavandi.

Kokkusaamine on igal teisipäeval kella 10-14-ni Kooli tn 2 (endine tööõpetuse maja). Sissekäik on hoovi poolt. Teistel aegadel on võimalik kokku leppida telefonidel 5669 3368 või 436 1156 (õhtuti).

Meeldivaid kohtumisi!EVE KUUsE

Mulgi Ukuvaka juhatuse liige

MULGI UKUVAKAuudised

aBja VallaVOliKOgU

20.12.2012 toimunud istungil:1. Toimus Abja valla 2013 aasta eelarve esimene lugemine2. Võeti vastu otsus vallavara võõrandamiseks otsustus-korras.3. Anti välja määrus maamaksumäära kehtestamiseks ja maamaksust maksuvabastuse rakendamiseks 2013 aastal.4. Muudeti varasemat määrust „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse arvesta-misel“

aBja VallaValiTsUs

20.12.2012 toimunud istungil: 1. otsustati maksta toimetulekutoetust vastavalt sotsiaalhoo-lekande seadusele detsembrikuu eest 10 taotlejale kokku 1204.80 €;2. otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sot-siaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske- ja sügava-puudega inimestele kokku 420.54 € (14 taotlejat), puudega lapsele toetust kokku 32.20 € (3 taotlejat); 3. muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;4. muudeti Abja vallas Saate külas asuva Sika korterelamu aadressi. Uueks aadressiks määrati Abja vald Saate küla, Saare.5. väljastati ehitusluba Abja Vallavalitsusele Abja güm-naasiumi juurdeehituses spordikompleksi olmeruumide väljaehitamiseks.6. ühele isikule eraldati sotsiaaleluruum.

04.01.2013 toimunud istungil:1. kinnitati riigihange korraldusega „Riigihanke “Laenu võtmine investeerimistegevuseks“ (viitenumber 139520) taot-lejate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine“2. muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;3. Määrati kolmele maaüksusele teenindusmaa, nende tee-nindamiseks vajaliku maa suurus, maa sihtotstarve ja nimi. 4. muudeti Abja vallas Veelikse külas asuva Veelikse 12-kor-teriga elamu maaüksuse aadressi. Uueks aadressiks määrati Abja vald Veelikse küla Heina.

OMaValiTsUsKrOOniKaT

abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

Kohalikul Looduskaitse Seltsi osakonnal möödus 28. tegevusaasta. 2012. aastal toimus 16 üritust, millest võttis osa 227 osalejat. Lisaks toimusid Halliste koolimajas, Tarvastu raamatukogus, Abja kultuurimajas, Mõisaküla muuseumis, Karksi kultuu-rikeskuses ja Õisu raamatu-kogus loodusfoto näitused, mida külastasid sajad huvi-lised.

Selle aasta Kitzbergi päe-val, 1. juunil, sõidame Suure-

Jaani. Seal külastame Kappide muuseumi, kirikut ja kalmis-tut. Edasi liigume Lõhave-re linnamäele ja Olustvere mõisa ning Papioru maastiku kaitsealale. Siis suundume Vihi külla, kus külastame ravimtaimi kasvatava taluga, vaatame maakonna suuremat rändrahnu - Labida kivi ning jõuame Hüpassaarde.

12.–18. augustil korral-datakse looduse ja kultuuri huvireis marsruudil Petse-ri-Irboska-Pihkva-Velikaja

lubjakivi paljand-Novgorod- Ragusa org-Valdai kõrgustik- Staraja Russa-Mihhailovs-koe-Puškini looduskaitseala, Rezekne. Reisi maksumus on 290 € ja osalussoovist palun teatada Rein Mägile.

Eestimaad tutvustaval reisil on plaanis külastada purjelaevaga väikesaari, kuid selle reisi kooskõlastamine alles käib. Kui kokkulepped olemas, anname teada.

Kevadel ja suvel toimu-vad mitmed rattaretked koos

noortekeskusega loodus js kultuuriloolistele paikadesse. Neist teatame jooksvalt.

Sel aastal on taas plaanis piirkonnas esitleda loodusfo-to näitust.

Tänavu toimub Loodus-kaitse Seltsi vabariiklik kok-kutulek Abjas ning selle õn-nestumine sõltub meie kõigi aktiivsusest.

LK Seltsi nimel rEin MÄgi

lugupeetud maaparan-dussüsteemide omanikud!

Viimasel ajal on palju räägi-tud sündmustest seoses kaane-ta kaevudega. Eriti ohtlikud on kaevud, kus lisaks puuduoleva-le kaanele on maaharimistööde käigus ka ülemine rake paigast nihkunud või hoopis purune-nud. Seega on tegemist suure ohuga. Arvatakse, et maapa-randuskaev, millel on pealmine rake olemas, ei ole inimesele ohtlik. Inimene ei roni ju ise sinna sisse. Õige küll, aga talvel kõrge lumega võib selline kaev ohtlik olla nii inimestele kui ka loomadele. Oleme näinud maaparanduskaevu, kus sees oli jänes. Loomake läks kollek-tori otsast sisse ja päästa polnud võimalik. Kaaneta kaevudes-se satub ka igasugust prügi (plastpudeleid ja – kilekotte), lisaks voolab hooldamata kae-vu rakete vahelt kaevu pinnast, põhjustades maaparandussüs-teemis ummistusi.

Maaparandussüsteemi kor-rasoleku eest vastutab maa-omanik või maakasutaja-ren-tija, seega soovime ennetada probleeme, mis võivad kaas-neda õnnetusega.

Kõigil maaomanikel, maa-kasutajatel ja maa rentijatel tuleb oma maaparanduse maa-

ala üle vaadata ja seal asuvad drenaažikaevud korda teha st. settest puhastada, rakked ko-hendada, kaaned peale panna ja kaev tähistada, et maaharimi-se käigus oleks nad nähtavad.

2012. a alustasid Põlluma-jandusameti töötajad järelval-vet maaparandussüsteemi kae-vude korrasoleku üle ja 2013. aastal see töö jätkub. Puuduste leidmisel vormistatakse ette-kirjutus, mis kohustub kaevud korda tegema. Seega on see töö vaja nagunii ära teha!

Lisaks eeltoodule tuletame meelde maaparandussüsteemi-de omanikele, et ühtlasi tuleb üle kontrollida ka drenaaži-suudmed ja need korrastada. Tänavune sademeterohke suvi näitas, et drenaaži toimimine

Abja kultuurimaja tegemised jaanuaris-veebruaris

Näitused: I korrusel MTÜ Abja Koolituskeskus ja Eesti-Fotokunstiühingu 11. augustil 2012 toimunud Mulgimaa pealinna fotosessiooni fotonäitus.Väikeses saalis: Dagne Virkola maalide ja skulptuuride näitus „MAA HINGAB, TAEVAS HELISEB, MAA JA TAEVA VAHEL ON PUUD“

25.01 kell 18.00 kontsert Oksana Sinkova (flööt), Lea Leiten (klaver), Andreas Lend (tšello) Pääse 3.-. 28.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir IV etapp males.29.01 kell 11.00 Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky etendus „Naksitrallid” Pääse 5.-. 31.01 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu.12.02 kell 9.00-10.30 doonoripäev.14.02 kell 18.30 mälumängu IV voor.16.02 kell 19.00 Mulgimaa mälumäng „Mia küsü, sia vasta”.17.02 kell 12.00 Abja muusikakooli klaveriosakonna kontsert. 21.02 kell 18 - Modest Mussorgski armastatud klaveritsükli “Pildid näituselt” kontsert - Age Juurikas (klaver) Pääse 3.-.24.02 Eesti Vabariigi 95.aastapäeva tähistamine. kell 10.00 Ajalootund ja hommikukohv. kell 11.00 pidulik kontsert-aktus.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuuri-maja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

Looduskaitse Seltsi tegemisi

Katmata kaevud maaparandussüsteemidel

Õnnitleme

eakaid hällilapsiELVINE-JOHANNA JAKSUR 91LOREIDA LILLEMETS 87LINDA KIIN 87ENDLA TATER 86LEIDA ADAMSON 83ROSALIE RALJA 81ALEKSEI ŠIŠAJEV 80HELJO LINA 80REIN SOSI 75AGNESA SONG 75JAAN HUNT 70ENNO JUHKAMSOO 70VALENTINA PANITŠKINA 70LAUR SINK 70HELGA NEERING 70MATTI ILMJÄRV 70

Abja vald ootab ettepanekuid valla auko-daniku, auraamatusse kandmise ja valla 2012. aasta inimese kandidaatide esitamiseks

Abja Vallavolikogu ja Abja Vallavalitsus ootavad ettepanekuid, keda kanda Abja valla auraamatusse, keda nimetada Abja valla aukodanikuks ja keda nime-tada Abja valla 2012. aasta inimeseks.

Kirjalikud ettepanekud esitada hiljemalt 24. jaanua-riks Abja vallavalitsusse.

Info aukodanike, auraamatu ja aasta inimeste kohta ning nende nimetamise kohta on leitav Abja valla kodu-lehelt www.abja.ee

on väga vajalik, see tagab liig-vee kiirema ärajuhtimise.

Eelpool loetletud tööd ei nõua suurt rahalist ressurssi ja peaks olema kõigile jõukoha-

sed. Raudbetoonist kaevukaasi on võimalik tellida siitsamast Viljandist (VMT Betoon AS, Reinu tee 27, tel 434 9750) aga ka mujalt. Raudbetoonist kae-vukaas meetrise läbimõõduga kaevule maksab ca 30 eurot.

Infot maaparandussüstee-mide paiknemise ja seal leidu-vate kaevude ning suudmete kohta saab Põllumajandusame-ti Viljandi keskusest telefonil 434 2262, 505 3462 või e-maili [email protected] teel.

Hilissügisel ja varakevadel on kaevud-suudmed hästi lei-tavad ja oleks õige aeg nendega tegeleda.

4 Abja lehekülg

Oli kolmas advendi-kontsert.

Kultuurimaja saali oli kogunenud palju rahvast. Istusin kohe hästi ette, teise ritta, et olla kõigile ja kõigele lähedal.

Vaatasin kuuske, mis sel-lel aastal oli nii ehe, ei ühtegi säravat kuulikest ega elekt-ripirni. Kuulasin vaheluge-misi, mis mõjusid kuidagi ääretult rahustavalt ja imelisi jõululaule, mis tegid hinge hellaks. Eriliselt puudutas mind laul lapsest, kes on sündinud ja kellel on võim muuta inimesi ja seeläbi ka maailma.

Üks hetk valdas mind selline kummaline tunne, et kohe näen saalis lumehel-beid keerlemas, on kuulda kirikukellade kuminat ja miskit veel, võib-olla ingli-tiibade kahinat. Kurku tekkis klomp, nii ilus oli, et nutt tuli peale ja mind valdas tänutunne.

Me vajame selliseid het-ki. Nende hetkede tähtsust ei ole võimalik mõõta ega

hinnata mingil skaalal. Need hetked hoiavad meid lihtsalt püsti ja aitavad edasi minna kui on hall argipäev.

Ühes lasteluuletuses on selline armas mõte, et kui jõulud on möödas, näärid läbi, on miskit tulemas veel!

See miski on uus aastaring, uued unistused ja hetked, suured ja väikesed tegemi-sed, head ja halvad teod, mis täidavad aasta, kuni jälle on detsember ja jõulud.

Ma vaatan kuuske ja luban: „Kuulan hardalt ja keeletult,olen pisem ja arem.Ning ma tahaksin meeletult,meeletultolla enesest parem.“

Karin sEPP

IV advendikontsert – jõulude eelmaitse sport

Päkapikud lõbusa ja toimeka tööpäeva lõpus.

Õpetajate Sirje ja Siiri vahelugemised mõjusid rahustavalt ning laste laul tegi hinge hellaks.

Foto: Abja lasteaed

Foto: Keijo Koort

MÄLESTAMEHELMI KURNAU

12.05.1923 – 16.12.2012JAAN SOOTS

15.01.1936 – 27.12.2012

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Anna-Liisa Allikas ja Janek Kupp 06.01.2013 sündis poeg MART

Silvi Lepik ja Tanel Tomingas 04.01.2013 sündis tütar LEANDRA

Toreda tavana toimusid detsembrikuus abja kultuu-rimajas advendiüritused. iV advendi esinejateks olid abja laulukoor ja EKnK abja-Paluoja kogudus.

See õhtu erines teistest selle poolest, et saalis olid inimestele hubasuse loomi-seks asetatud lauad, mis olid kaetud kringli, küpsiste ja teega Abja koguduse poolt.

Õhtu sissejuhatuseks laulis laulukoor, koorijuht

Tiiu Sommeri juhatusel. Laulud olid pühendatud Jeesuse emale Maarjale. Vii-masesse laulu oli kaasatud ka koguduse noored lauljad. Edasi esinesid koguduse las-tekiriku lapsed näidendiga „Mina olen tähtsam“, kus tuli välja jõulude tõeline tähendus -Jeesuse sünd. Advent läks edasi kiriku noortebändi lauludega. Jõu-lusõnumit jagas Abja kogu-duse pastor Guldar Järve. Meeldejäävamaks mõtteks

selles sõnumis oli „Las meie armastus olla nii suur, kui kuuni ja tagasi“. Esinemise lõppedes said inimesed veel laua taga mõnusalt teed juua ja kringlit süüa ning omava-hel suhelda.

Usun, et see õhtu oli meeldivaks sissejuhatuseks jõuludele.

Tiia lillE

Sel aastal juba neljan-dat korda peetavale Mulgi suusamaratonile antakse start 2. veebruaril kell 12 Abja Gümnaasiumi staa-dionil. Enne maratoni ja 16 km suusasõidu starti saavad võistelda lapsed 400 m, 800 m ja 1200 m pikkusel distantsil.

Maraton ja 16 km suu-sasõit toimub 5,33 km rin-gil, mida läbitakse vas-tavalt 6 ja 3 korda. Kõik distantsid sõidetakse klas-sikalises tehnikas.

IV Mulgi suusamara-tonil toimub paremusjär-jestuse selgitamine va-nuseklasside järgi ning ajavõtuks kasutatakse elektroonilist kiipsüsteemi. 16 km suusasõidul vanuse-klasside vahelist arvestust ei peeta.

Suusamaratonile ja 16 km sõidule saab soodsa-malt eelregistreerida inter-netis www.sportinfo.ee kuni 30.01.2013. Võistluspäe-val toimub registreerimine kohapeal kella 11.30-ni.

Lisainfo: Riho Ots – suu-sarajad (5629 2537) ja Imre Jugomäe – administraator (5597 2631).

laUri sEPP

Novembris alanud mälumängu hooaeg on jõudnud poole peale. Võistlustules on 14 võistkonda, kes iga kuu korra kokku saavad ja oma teadmisi proovile panevad. Peale esimest kolme vooru hoiab liidrikohta võistkond Sakala – 77 punktiga. Neile järgnevad Akord (74p), Klass (72p), Räägud (71p) ja Mnemo(70p). Aprilli kuuni kestval hooajal toimub kuus vooru, mille tulemused summeeritak-se ja lahutatakse maha halvim voor.

Seega on kõikidel veel võimalusi. Järgmine voor toimub 14. veebruaril.

laUri sEPP

Mõtisklus…

Ühel jõulukuu kesknä-dalal tulid meie Käbikese rühma koolieelikud lasteae-da päkapikuriietuses. Algas lõbus ja toimekas tööpäev! Kõigepealt tuli valmistada endale pikksilm, et saaks minna piiluretkele. Kui oli-me Tõrukestele, Pähklikes-tele ja väikestele Kastanitele kommid jaganud, hiilisime vaatama köögitädide tege-misi ja meie majas asuvate perearstide tööd. Kõik said pisikese päkapikupai ja kalli!

Rühmaruumis jätkus päev toa kaunistamise ja kuuseehete meisterdami-sega – tegime paberist, puupärlitest, paeltest kette, laternaid, ingleid, kelluke-si, kuuski, südameid jm. Küpsetasime piparkooke, lugesime, mängisime, kuu-lasime päevakohaseid laule ja muusikat. Päev möödus imekiiresti, isegi lõunauina-kuks ei jäänud aega!

Vaevalt nädal hiljem aga olime kehastunud talulas-

teks, et pidada vanaaegseid jõule. Oli huvitav teada saada, kuidas meie esiva-nemad küünlavalgel jõule tähistasid, rahvapillide saa-tel laulsid, mida söödi-joodi

ja kui palju lõbusaid mänge vanasti mängiti! Palju ele-vust tekitas saali karanud jõulusokk oma naljadega ja muidugi ka jõuluvana!

Viimane jõulupidu lasteaias jääb kauaks meelde!

MarjE MirME,Abja lasteaia õpetaja

Jõulukuu tegemised Abja lasteaias

IV Mulgi suusamaraton tulekul

Mälumäng on jõudnud poole peale

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Möödunud jõulukuu pildis

Kosksillal toimusid jõuluõpitoad

Õisus pakutakse tasuta korralikke rõivaid

sport

Halliste põhikooli Viii klassis õppiv Viljandi spor-dikooli iluvõimleja liisi Vis-ter saavutas silmapaistvaid tulemusi kahel jõulukuul toimunud rahvusvahelisel võistlusel.

8.–9. detsembrini Tallin-nas peetud Christmas Cup’il sai ta 1998. aastal sündinud võistlejate konkurentsis mit-mevõistluses viienda koha. Üksikaladest oli ta kurikaka-vas teine, pallikavas neljas ja rõngakavas viies.

15.–16. detsembrini Londonis peetud XV London Cup’il esitas ta A-grupis parima rõnga- ja kurikakava.

Suurepäraste sportlike tulemuste eest tunnistati Liisi Vis-ter Viljandimaa 2012. aasta parimaks iluvõimlejaks.

Saja-aastane Uue-Kariste raamatukogu suleti

Mullu 1. detsembrist suleti Halliste vallavolikogu otsusega Uue-Kariste raamatukogu, millele aluse pannud kohaliku lu-gejate ringi seltsi asutamisest möödus kevadel sada aastat. Mis mõtteid ja tundeid see tekitab, raamatukogu kauane juhataja anne järvis?

Pidanuks olema rõõmus aasta, et üks asutus on ajaloo keerdkäi-kudes sada aastat vastu pidanud, aga raamatusõpradele kujunes see hoopis kurvaks.

Raamatukogu on koht, kuhu on kokku kogutud aegade ja ini-meste tarkus, siit ollakse harjunud otsima vastuseid küsimustele, leidma hingetuge ja vaimuvara, ajaviidet jõudehetkedeks. Raama-tukogus kohapeal käies saab inimene ise sirvida ja otsida.

Maa-raamatukogud on töötanud aastakümneid ka kõige raskematel aegadel. Viimased ajad on näidanud üle Eesti, et just raamatukogude külastatavus on suurenenud – inimestel pole raha raamatute, ajakirjade ostmiseks. Lisaks saab külastaja raamatu-kokku tulles raamatukoguhoidjalt õpetust, kuidas infot otsida ja kuidas kasutada moodsaid IT-vahendeid.

Olen väga tänulik oma eelkäijale Hilja Sakile, kes omal ajal tegi mulle kui noorele kohalikule inimesele pakkumise raamatukokku tööle tulla. Algul olime kahekesi. 1999. aastast raamatukogu kolis ja sellest ajast olin raamatukogus üksi. Nende aastate jooksul on olnud palju toredaid lugejaid.

Raamatukogu lahtiolekuaegasid sai paindlikult muudetud.

Mõnikord tuleb lihtsalt kas kauba- või liinibussi oodata ja raa-matukogus on seda ju etem teha kui väljas külmetades. Olen nii mõnegi lugeja niiviisi juurde saanud.

Raamatukogu sulgemispäeval 1. detsembril oli ligi paarküm-mend piirkonna raamatusõpra viimast korda raamatukogus koos, et kohvitassi taga „peiepidu“ pidada. Halliste vallas elav meisterkondiiter Urmas Jalakas oli selleks puhuks valmistanud kauni temaatilise tordi.

Külaliseks olnud Halliste vallavanem Andres Rõigas kutsus inimesi üles hakkama aktiivselt kasutama raamatulaenutuspunkti teenust. Kord kuus igal teisel teisipäeval kella 14-15ni on Uue-Kariste rahvamajas suure raamatuvalikuga kohal esialgu Halliste raamatukogu juhataja Sirle Tellis. Temale saab oma konkreetsest raamatusoovist ka eelnevalt (tel 436 3118, e-post [email protected] ) teada anda.

KüsitlenudMEElis sõErd

Iluvõimlemine

KÜSIMUS-VASTUS

Foto: Mikk Järvis.

Viljandimaa 2012. aasta parima iluvõimleja nimetuse pälvis Viljandi spordikoolis treeniv Halliste põhikooli VIII klassi õpilane Liisi Vister.

Halliste vallas elav meisterkondiiter Urmas Jalakas oli saja-aastasena ajalooks saanud Uue-Kariste raamatukogu „peiepeoks“ valmistanud kauni temaatilise tordi.

MTÜ Kosksilla arenguselts korraldas 2012. aasta detsembris Kosksillal jõuluteemalised õpitoad.

Esimesel päeval valmistati koos lauale jõulukaunistusi. Neid tehti niipalju, et jagus kingituseks paarikümnele ümberkaudsele eakale. Kõik nad olid väga tänulikud ja rõõmsad jõuluüllatuse üle.

Teisel päeval õpiti valmistama traditsioonilisi jõulutoite. Küpsetati isetehtud piparkoogitaignast piparkooke, valmisid valge tanguvorst ja rulaad.

Üheskoos istuti ka jõululauas ja nauditi valminud roogasid. Kõik osavõtjad leidsid, et isetehtu on ikka kõige parem, kuigi tänapäeva poelettidelt võib leida kõike.

Meid toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Halliste valla-valitsus ja kauplus Popsiköök.

TEa KarTaU

MÄLESTAME

JUHANNES LEPP 12. VIII 1929 – 4. I 2013

HEINO HOLM 9. III 1937 – 5. I 2013

JEKATERINA DONDUKOVA

14. VIII 1923 – 10. I 2013Halliste VallavalitsusMõisaküla linnavalitsus

Mõisaküla linna jõulupeo juhatas meeleoluka temaatilise kavaga sisse puhkpillibigbänd, mida mängiva dirigendina juhendab üks mullustest Viljandimaa kultuuripreemiate lau-reaatidest Iivo Hakkaja (vasakul).

Mõisaküla kultuurimaja idamaiste tantsude rühm Bahira kütkestas oma etteastetega kodulaval publikut nii osalejaterohkel piirkondlikul kõhutantsupäeval kui linnarahva jõulupeol.

Vaid paar kuud tegutseda jõudnud Halliste rahvamaja nais-rahvatantsurühm esines valla jõulupeol kodulaval publiku ees uhiuutes rahvariietes.

Jõulukuisel kodukäsitöö-messil Viljandis Sakala keskuses oli oma väärt kogemusi jaga-mas ka tunnus-tatud niplispitsi-meister Elvi- Aurelia Pedak Halliste vallast Ülemõisast.

Mõisaküla hooldekeskuse pere kogunes jõulude eel oma ühisko-du saali kuulama väikest jõulukontserti, mille andis kultuurimaja segaansambel Kungla Kadi Kase juhendamisel.

Viljandimaa arenduskeskusest saabunud teatele kiire reageerimine andis Õisu rahvaseltsile võimaluse saada Viljandi kauplusest Humana tasuta jagamiseks riideid.

Tasu võis võtta vaid tehtud transpordikulutuste katmi-seks. Õisu mõisa omanikud lubasid lahkelt kasutada oma ruume. Kokku transportisime Viljandist 40 suurt kotti, mis on ka kõik laudadele välja pandud. Mahalaadimisel, mis nõudis päris suurt jõudu, olid tänuväärselt abiks mõisa töötajad, asjade väljapanekul lasteaia töötajad ja mitmed külaelanikud.

Esimesel väljakuulutatud jagamisel oli kohaletulnuid vähem, kuid teisel korral tehtud reklaam oli tõhus, abisoo-vijaid oli rohkesti.

Riideid nii lastele kui täiskasvanuile (viigipükse, teksasid, pintsakuid, jakke, seelikuid, pükse, mantleid, kampsuneid, jopesid, veste, salle, mütse, laste mänguasju jm) on veel palju üle. Ka käsitöötegijad leiaksid endale vajalikku.

Riiete soovijail palume julgelt võtta ühendust Tiina Triksbergiga (tel 5656 2023) ja leppida kokku aeg, millal tahetakse veel tulla.

VirVE KiVja

Fotod 5x Meelis Sõerd.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja [email protected]

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post [email protected]. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Mulgimaa vajab oma lippu Kohaliku identiteedi hoidmiseks ja tugevdamiseks kuulutab Mulgi Kultuuri Instituut välja avaliku konkursi Mulgimaa lipu leidmiseks.

Ühtne lipp väljendab mulkide ühtekuuluvustunnet ja leiab kasutamist Mulgimaal ja väljaspool Mulgimaad mulkidega seotud üritustel.

Nõuded lipukavandile: • lipp on ristküliku kujuline • lipul on märgitud või märgiliselt kujutatud viis Mulgimaa

kihelkonda • lipu värvid ja motiivid on inspireeritud Mulgimaa

rahvariietest.Kavandiga peab olema kaasas kasutatud sümbolite ja värvide

seletus ning valikupõhjendus.Kavandid koos kontaktandmetega saata hiljemalt 8.

veebruariks 2013 e-postiga aadressil: [email protected] või tavapostiga aadressil: Mulgi Kultuuri Instituut, Pärnu mnt 30A, 69403 Abja-Paluoja. Lisada märksõnad „Lipu kavand“.

Auhinnafond on 350 eurot, mis jagatakse kolme parema töö vahel. Hindamiskomisjonil on õigus valida välja üks kavand, millega minnakse edasi ja mis võetakse Mulgimaa lipu loomise aluseks.

Mulgimaa lipp kuulutatakse välja VIII Mulgi konverentsil 19. aprillil 2013 Heimtali mõisas.

Lisainfo: MKI juhataja Janne Järvelt, tel 5400 5292, e-post [email protected]

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida

korraga aasta lõpuni või soovitud kuudeks, sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani.

Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.

Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede ni-mistust, samuti veebilehekülgedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Kes väärib Viljandimaa Vapimärki? Viljandi maavanem ootab kandidaate järjekordsele Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 8. veebruar 2013.Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 8. veebruariks 2013 või e-maili aadressil [email protected] .Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.Lisainfo: Küllike Kütt, Viljandi maasekretär, tel 433 0402, e-post [email protected] .

Ettevõtlikud naised – liituge laenugruppidega!

Ettevõtlikud naised! Kas te olete mõnikord unistanud ettevõtjakarjääri alustamisest või kui juba tegutsete ettevõtjana, siis oma tegevuse laiendamisest? Kui see unistus on jäänud pelgalt raha taha, siis MTÜ ETNA Eestimaal on teie probleemile lahendus.

Ettevõtlikke maanaisi ühendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas mullu suvel koos Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maal elavatele naistele.

Mullu sügisest alustas Eesti erinevates piirkondades tegevust kümme mentorgruppi, kus ettevõtlusest huvitatud naised saavad suurte kogemustega mentorite käe all aimu nii ettevõtluse telgitagustest kui ka iseenda nõrkadest ja tugevatest külgedest.

Üks mentorgruppidest alustas tegevust ka Paistus, kuid alates tänavu veebruarist jätkavad mentorgrupid tööd juba laenugruppidena, millega liitunud naised saavad soodsa intressiga laenu ettevõtlusega tegelemiseks. MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann lisas, et laenugrupid ongi mõeldud eelkõige mikroettevõtlusega tegelevatele naistele.

„Pal jud maal elavad naised tegelevad tegel ikul t ju elustiiliettevõtlusega, kus on käigus väikesed summad, samas ei ole nad pankadele atraktiivsed laenukliendid. “Väike rahasüst annab väikesele ettevõtmisele hoo sisse,” rääkis ta.

Seega – Paistu, Tarvastu, Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla linna ettevõtlikud naised! Kui laenugrupis osalemine pakub teile huvi, siis andke sellest teada Kristel Habakukele meiliaadressil [email protected] .

ETNA Mikrokrediidi projekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

DoonoripäeVPärnu Veretalitus korraldab doonoripäeva Abja kultuurimajas

12. veebruaril kl 9–10.30. Igale doonorile toidupakk. Info tel 5123 825. Alli Tiik.

KiriKuinfoEELK Halliste Püha Anna kiriku koguduse liikmed! Kodukirik kutsub teid 10. veebruaril 2013 kl 14.00 jumalateenistusele

ja sellele järgnevale täiskogu koosolekule, kus valitakse uueks perioodiks koguduse nõukogu.

MürgiSTuSTeaVe Mürgistusteabekeskus pikendas infotelefoni 16662 tööaega ja on avatud

pausideta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel. Infotelefonile 16662 võib helistada ägedaid mürgistusi puudutavate küsimuste korral, helistamine on anonüümne ning kõnedele kehtivad tavatariifid.

Kus pesitsevad nurmkanad?Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid tänavustest aasta lindudest nurm-

kanadest (põldpüüdest). Nurmkanad tegutsevad sageli talude, lautade jm inimasustuse lähedal. Teateid kohatud nurmkanadest oodatakse aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/nurmkana, nutitelefoniga ka otse vaatluspaigast.

Lisateave: Jaanus Aua, tel 5664 9369, [email protected]

Elektriarved muutusid igakuiseks

Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor sten argos kirjutab ettevõtte blogis, et jaanuari algul jõudsid klientideni viimased suletud elektrituru arved ning avatud elektriturg tõi arveldamisse mõningad muudatused.

Avatud turul on arveldus igakuine Avatud elektriturul väljastavad elektrimüüjad arveid kord kuus.

Igakuine arveldus lihtsustab elektripaketi või müüja vahetamist. Ühtlasi saab klient tänu sellele näiteks börsihinnal põhinevate pakettide või üldteenuse hinna teada võimalikult varakult. Nõnda välditakse olukordi, kus klient avastab näiteks kevadel oma esimest avatud turu arvet nähes, et kolm kuud tagasi tehtud valik ei olnud tema jaoks parim.

Elektrimüüjad väljastavad arveid 1.-12. kuupäevani

Avatud elektriturul toimub arvete koostamine kahes osas ning selle tulemusel pikeneb ka arveldusperiood. Esmalt koostame arve elektrilepingu sõlminud klientidele. Üldteenuse klientidele algab arvete koostamine aga hiljemalt 9. kuupäeval. Klientidele, kes on ühele tarbimiskohale valinud lepingu ning teisega jäänud üldtee-nusele, algab arvete koostamine samuti 9ndal kuupäeval.

Avatud elektriturul saavad müüjad oma klientidele elektriarved väljastada pärast seda, kui võrguettevõtted on klientide tarbimisand-med edastanud Eleringi juures asuvasse andmelattu, mis talletab infot iga kliendi elektritarbimise kohta. Võrguettevõtjatel tuleb kõikide klientide tarbimismahud edastada andmelattu hiljemalt 9. kuupäevaks, mis tähendab, et see on ühtlasi ka tagumine aeg, kui saame lõpliku ülevaate, kui palju üldteenuse kliendid möödunud kuul elektrienergiat kokku tarbisid. See on vajalik info üldteenuse marginaali arvestamiseks.

Otsekorralduslimiit võib vajada suurendamist

Kõik varasemalt sõlmitud otsekorralduslepingud kehtivad ka avatud turul. Elektrilevi võrgupiirkonna kliendid, kes on Eesti Energiaga sõlminud elektrilepingu või kes kasutavad üldteenust, saavad ka edaspidi nii elektri kui ka võrguteenuse eest tasuda oma tänase otsekorraldusega. Täiendavat otsekorralduslepingut pole tarvis sõlmida. Kuna jaanuarikuu elektriarved koostatakse juba uute hindade alusel, soovitame klientidel üle vaadata oma otsekorralduslimiidid.

Kliendid, kelle majapidamine asub Elektrilevi võrgus, kuid kes sõlmivad elektrilepingu mõne teise müüjaga, saavad tänase otse-korraldusega jätkata Elektrilevi võrguteenuse arvete tasumist.

Alla 3-euroste arvete väljastamine lükkub järgmisesse kuusse

Väljastame arveid vaid siis, kui arve summa on vähemalt 3 eurot. Kui arve summa jääb alla selle, lükkub arve väljastamine edasi, kuni 3 euro täitumiseni.

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 12.00–14.00

I kvartalis7. ja 21. jaanuaril4. ja 18. veebruaril4. ja 18. märtsil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Õnne kuldpulmadeks! Lapsed Külliki, Margus ja

Agnes peredega.

Kallid Tiiu ja Villem Liesment

TEATED