ARUANNE 30. november 2012

Lepingu objekt

Lepinguga kohustub Käsundisaaja Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras täitma liikmeskonna, sihtgrupi ja avalikes huvides järgmised ülesanded (edaspidi Käsund): osalema ÜPP 2014-2020 poliitikate kujundamise üritustel ja tegevustes, sealhulgas rahvusvahelistel põllumajanduse- ja keskkonnateemalistel üritustel, samuti ÜPP tulevikupoliitika foorumitel, ja suhetes teiste liikmesriikide tootjaorganisatsioonidega; korraldama koostööd teadusasutustega, osalemist teabepäevadel, vajadusel nende algatamist, konsultatsioone teadusinfo vahendamiseks, -uuringute suunamiseks ja nõuandetegevuseks; viima läbi Põllumeeste konverentsi; korraldama avalikkuse teavitamist, sealhulgas maaelu ja põllumajandusteemaliste lisalehtede väljaandmine; valmistama ette Bioenergeetika käsiraamatu jätkuosa.

TEGEVUSED

Sisukord

1. ÜPP 2014-2020 poliitikate kujundamine2. Teabe- ja teaduskoostöö3. Põllumeeste Konverents4. Bioenergeetika tervisekaitse ja tööohutuse käsiraamat5. Eelarve kasutus

1. ÜPP 2014-2020 poliitikate kujundamine

Aktsioon toeta Eesti põllumeest

Otsustamisel on Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014−2020, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused. Baltimaade toetused on praegu madalaimad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis vaid 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni. Lisaks sellele ei ole selge otsetoetuste tõusu-tempo. Põllumehed tunnevad end petetutena, sest ühendusega liitudes lubati toetuste võrdsustamist palju kiiremas tempos. On rakendunud modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu vähenevad meie põllumeeste otsetoetused lähiaastatel võrreldes selle aastaga kuni viiendiku võrra. Ebavõrdsete konkurentsitingimuste jätkumisel kvaliteetne Eesti toidutoore hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie keskmine tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad – kordades suuremad toetused võimaldavad ühenduse vanade riikide põllumeestel oma kaupa odavamalt müüa.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

1

Otsetoetuste ebavõrdsuse teavitamiseks selle lõpetamiseks korraldasid Balti põllumehed ühisaktsiooni - hakati ühispetitsioonile koguma inimeste allkirju. Petitsioonis nõuavad Balti riikide põllumehed alates uuest eelarveperioodist toetusi Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja paluvad selleks kõigi eestimaalaste abi. Allkirju sai anda nii virtuaalselt (internetis) kui ka reaalselt - põhiliselt suuremates kauplustes (osales u 200 kauplust üle Eesti). Erinevates pöördumistes toonitati, et Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused, kuid meie soov järgida ühenduse aluspõhimõtteid – solidaarsust ja liikmesriikide võrdset kohtlemist – on senini räägitud nagu kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased, kuid põllumajandustoetused erinevad kordades. Nimetatud ühisaktsioon oli üks Baltimaade põllumeeste kõigi aegade suurimaid protestiaktsioone. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju.

Allkirjade kogumine Lehtses (Foto: Rauno Volmar) Allkirjade k o g u m i s t korraldasid Eesti Põllumeeste Keskliit j a E e s t i P õ l l u m a j a n d u s -K a u b a n d u s k o d a k o o s t ö ö s E e s t i t o i d u k a u p l u s t e k e t t i d e g a . Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti P õ l l u m a j a n d u s -K a u b a n d u s k o j a

kodulehel :www.epkk.ee

See aktsioon oli mingis mõttes demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

2

Põllumeeste petitsioonile andis oma toetuse Eestis 25 009, Lätis 18 710 ja Leedus 20 000 inimest. Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad täna esimest korda EL eelarvekava aastateks 2014-2020. Kell 13-17 toimub Brüsselis nõukogu hoone ees Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühismeeleavaldus. Pärastlõunal kohtuvad põllumeeste esindajad ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolose kabineti liikmetega. Kohtumist Martin Schulziga aitas korraldada Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari büroo.

Pildil: Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.. Foto: Euroopa Parlament

Aktsioon balti Traktor

12. novembril kell 12 alustas Tallinnast Vabaduse väljakult vana ja väsinud traktor MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa linnade Brüsselisse. Ootame kõiki oma toetajaid 22. novembril Brüsselisse Justus L i p s i u s e h o o n e j u u r d e . B a l t i r i i k i d e põllumajandusorganisatsioonid nõuavad selle aktsiooniga meie põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleksid Balti riikide põllumajandustoetused ka järgmise seitsme aasta jooksul ühenduse kõige madalamad. Eesti toetused ulatuksid aastatel 2017-2020 vaid 58% EL keskmisest. Läti toetuste tase ulatuks 54% keskmisest ja Leedu otsetoetuste

tasemeks kujuneks 65%. Vaatamata meie väikestele toetustele, oleksid need ka kõigele lisaks 2014. ja 2015. aastal tunduvalt madalamad 2013. aasta tasemest, sest Balti riigid ei tohi siis enam maksta riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi. Kuigi põllumehed on viimase kümnendi jooksul tootmisesse palju investeerinud, siis võrreldes vanade EL riikidega on meie põllumajanduse põhivaraga varustatus endiselt madal ja investeerimisvajadus jätkuvalt väga suur. Ligi pool meie põllumajanduse masinapargist on amortiseerunud. Liiklusregistri andmetel on 70% Eesti traktoritest rohkem 10 aastat vanad. Brüsselisse sõitev vana Belarus sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja tänaseid Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

Eestis oli traktori peatuspaikadeks 12. novembril:- Rapla (kell 15, Kultuurikeskuse ees, Tallinna mnt 17a), - Türi (kell 17, Wiedemanni tn 4b parklas) - Viljandi (kell 19, Uus tn 1 parklas)

ning 13. novembril:- Tartu Raekoja plats (kell 11), - Võru Vabaduse plats (kell 14) - Valga (kell 17, Vabaduse tn 38 parklas).

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

3

Igas linnas toimus umbes tunni pikkune üritus, kus jagati infomaterjali, peeti kõnesid ja mängis orkester. Tallinnas, Raplas, Viljandis, Võrus ja Valgas jagati rahvale tasuta värsket piima, Tartu inimesed said osa põllumeeste tänavusest kartulisaagist. Tallinnas Vabaduse väljakule oli kõnelema palutud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, mitmed Riigikogu liikmed ning Eesti ja Läti põllumajandusorganisatsioonide juhid. Teistel üritustel olid lubanud osaleda mitmed Riigikogu liikmed ja linnajuhid. 14.-16. novembrini peatus traktor Lätis Valmieras, Riias ja Bauskas, 17. novembril Leedus Kedainiais ja 20. novembril Saksamaal Berliinis ning jõudis 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks Brüsselisse. EL Nõukogu hoone juures, kus EL riigijuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020, toimus Balti riikide põllumeeste ühismeeleavaldus.

Meeleavaldajaid toetas kohalik eestlaskond, s a m u t i v i i b i s i d protestiaktsiooni juures Eesti ja Läti peaministrid ning Leedu president.

Va l i t s u s j u h t Andrus Ansip tunnustas Balti põllumehi ja ütles, et m e i e n õ u d m i s e d o n õigustatud ning kolme Bal t i r i ig i val i t sused toetavad neid täielikult.

Pildil: Põllumeeste esindajad (Roomet Sõrmus, EPKK ja Jaan Sõrra, EPK koos peaministri Andrus Ansipiga Brüsselis Balti Traktor aktsioonil.

Aktsiooni Balti traktori võib lugeda igati kordaläinuks. Me teadvustasime sellega oma rahulolematust ebavõrdsete toetustega ja suutsime selle info viia nii Balti riikide elanikeni kui ka Saksamaale ja Brüsselisse. Tunneme heameelt, et Balti põllumeeste hääl ja nõudmised kostusid üle Brüsseli eurokvartali. Meeleavaldajad kleepisid eurokvartali tänavasillutisele ka kleebiseid, millel nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi Balti põllumeestele. Meeleavaldusele tuli põllumajandusvolinik Dacian Ciolose kabineti kõneisik Roger White, kellele anti üle Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri saadetud raamat, mis selgitab fotodega väga piltlikult nn rohestamise mõttetust Eestis, teatasid põllumeeste esindajad. Eelnimetatud üritustele eelnesid mitmed Balti põllumeeste ühised konsultatsioonid, mis algasid juba 2011.a. Ühiste aktsioonide läbi on Baltimaade põllumeeste vaheline koostöö tublisti arenenud ning lisab julgust tulevikus võimalikule ebaõigluse vastu operatiivsemalt tegutseda.

EPK Suurkogu

Lisaks üle-Eestilistele üritustele viis EPK läbi ka mitmeid olulisi suur-arutelusi ÜPP 2014-2020 teemadel oma liikmetele ja mitteliikmetele. Olulisem neist toimus 3. aprillil Sakus. Suurkogul pöörati tähelepanu Komisjoni töödokumendid kajastunud ebavõrdsusele otsetoetuste osas (2014-2020) ning vajadusele koostööle Baltimaade põllumeeste vahel.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

4

Aktuaalse päevateemana käsitleti ka Tööstusheitme seaduse eelnõud, kus taas kompleksloa tingimused muutmata ehk sisse on kirjutatud Eesti põllumeestele suuremad kohustused, kui tema kolleegidele teistes EL riikides. Nii leiame näiteks, et keskkonnakompleksloa nõudmine veisekasvatusega tegelevatelt ettevõtetelt seab Eesti põllumajandustootjad raskematesse konkurentsitingimustesse. Nii nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, lisa I punkti 6.6, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, lisa I punkti 6 kohaselt ei ole veisekasvatuse puhul kompleksloa omamise nõuet. Samuti ei ole kompleksloa omamise nõuet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL, tööstusheidete kohta, lisa I punkti 6.5 kohaselt. Seetõttu leiame, et Eesti veisekasvatusega tegelevad ettevõtjad on pandud raskemasse olukorda kui teiste EL liikmesriikide veisekasvatusega tegelevad ettevõtjad, olles sunnitud tegema kulutusi muuhulgas parimale võimalikule tehnikale ning loa taotlemisele seetõttu, et kompleksloa omamise nõue on vaid Eesti veisekasvatusega tegelevatel ettevõtjatel.

Pildil: EPK Suurkogu, 3.04.2012, Saku Mõis

Juhtisime ka tähelepanu, et kehtiv õhusaastetasude arvestus ei arvesta Eesti tegelikke klimaatilisi tingimusi ammoniaagi ja dilämmastiku õhku paiskumisel loomakasvatusfarmidest ning nende sõnnikuhoidlatest, mistõttu on õhusaastetasud tootjatele ebaõiglased. Tuleks arvestada EMÜ vastava õhusaaste uuringute projekti raames läbi viidud mõõtmiste tulemusi, ning rakendada adekvaatseid looma- ja linnukasvatusest saasteainete emissioonifaktoreid. Oluline samuti on arvestada, et sügis-talvisel perioodil, kui õhutemperatuur on nulli-lähedane või alla selle ning saasteainete emissiooni ei toimu, tuleks ka saastetasu maksmine vastavalt sellele diferentseerida. Vastava sisuga pöördumise tegime ka Põllumajandus- ja Keskkonnaministeeriumisse. Positiivse vastuse olema saanud Põllumajandusministeeriumist.

Suurkogu vaeti ka põllumeeste vähenemise küsimust. Aasta aastalt jääb selles sektoris tegutsejaid vähemaks esiteks väga suure füüsilise koormuse, samuti valdkonna keerukuse tõttu -

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

5

noored ei soovi maal elada ega maatööga tegeleda. Toimub kontsentreerumine. Kui 2004.a. oli EPK liikme valduses keskmiselt 200 ha maad, siis 2011 aastal üle 400 ha. Vähenenud on ka liikmete arv. EPK jätkab oma liikmete huvide esindamist, uute liikmete leidmist, kui ürituste/teavituste läbiviimisel on kutsutud osalisi sõltumata organisatsiooni kuuluvusest. Meie ühine huvi on põllumehi aidata, seda valdkonda elujõulisena hoida.

Kohtumised poliitikutega 12. jaanuaril toimus EPK liikmete kohtumine Riigikogu liikmetega, kus arutuse all oli EMÜs valminud Maaelu arengu aruanne. Arvestades, et enam kui pooltes valdades on elanike arv kümne aasta jooksul vähenenud üle 10%, on rahvastiku vähenemise aeglustamine tõsine väljakutse enamikule Eesti valdadest. Vähenemine toimub paljuski teenuste kättesaadavuse vähenemise tõttu. Kuid teede ja muude taristuelementide korrastamise ja väljaarendamisega paralleelselt tuleb tähelepanu pöörata ettevõtlusvõimaluste loomisele ja soodustamisele maapiirkonnas. EPK on seisukohal, et maaelu vahendite jaotust tuleb fokusseerida jätkusuutlikule (põllumajandus)ettevõtlusele ning nende motiveerimisele mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamisele. Aruanne on saadaval: http://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Seakasvtuse alane arutelu, Saka Mõis 19.07

Juba teist aastat järjest järsult tõusvad viljahinnad on sealihasektoris tekitanud olukorra, kus vähendatakse tootmist, sest iga toodetud sealiha kilogramm toob hetkel kahjumit kuni 50 senti. Selline teraviljahindade tõus viib paratamatult sealihahinna tõusule, kuid paljud Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad erinevaid meetmeid, mis lükkavad ka liha hinnatõusu edasi ning sellega seoses jääb Eesti tootja ebavõrdsesse olukorda. Näiteks makstakse Soomes hektaritoetust sõltuvalt emiste arvust farmis, mis on sisuliselt emisetoetus. Toetuste pakett Eesti sealihatootjatele on olnud aastaid madalamal tasemel võrreldes teiste põllumajandusharudega. Eestis on PRIA andmetel 01.05.2012 seisuga 349 929 siga, nendest on põhikarja emiseid ja nooremiseid 34 551. Sellest lähtuvalt toodetakse aastas ca 700 000 nuumikut. Seakasvatuse toodangu väärtus oli Statistikaameti andmetel 2011. aastal 76,8 miljonit eurot, mis moodustas 10,7% Eesti taime- ja loomakasvatuse kogutoodangust. Seakasvatus on piima- ja teraviljatootmise järel suuruselt kolmas tootmisharu. Need arvud näitavad, et sead on jätkuvalt arvukaim loomaliik Eestis ning seakasvatuse osakaal põllumajanduses on samuti suur, kuid tähelepanu sektorile ei ole olnud piisav. Ülaltoodut arvestades tehti EPK poolt Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) osas ettepaneku täiendada olukorra kirjeldust lõiguga, mis käsitleb seakasvatuse olulisust ja probleeme vastavalt käesoleva kirja sissejuhatusele.

2. Teabe ja teaduskoostöö

Eesti Päevaleht - Elu Maal

Elu Maal kuupäevad 2012: 29. märts; 31. mai; 27. september; 13.detsember(töös); Elektroonsete kujude lingid: 29. märts, EPL_Elumaal_märts2012_nr127. september, EPL_Elumaal_september2011_nr3

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

6

Elektroonsel kujul loeb tekste hinnanguliselt 3000-5000 inimest.

Ttiraažid, üldloetavus, ja hinnang. 29 . märts – 27 100 koos Eesti Päevalehega, lugejate koguarv 94 000 inimest lisalevi: Maaelu edendamise SA 30 eks; Eesti Põllumeeste Keskliit 100 eks, Innove SA 100 eks; Tartu Näitused 30 eks31. mai – 28 900, lugejate koguarv 108 000lisalevi: Eesti Põllumeeste Keskliit 100 eks; EMÜ 100 eks; Maamajanduse infokeskus 10 eks; Innove SA 100 eks; Jäneda kevadlaat 300 eks, Luua metsanduskool 20 eks, Hiiumaa ametikool 20 eks; Räpina aianduskool 20 eks; Tihemetsa (Pärnumaa KHK) 30 eks; Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool 20 eks; Eesti Põllumajandusmuuseum 20 eks; Eesti Maaturism 20 eks; Metsapartner 10 eks.27. september – 26 600, lugejate koguarv 108 000lisalevi:; EPKL 80 eks (sh kojale antavad eks); ETKL 50 eks; Maamajanduse infokeskus 20 eks; E-Piim Tootmine 30 eks; Innove SA 50 eks. 13. detsember Ilmumas

Erileht Elu Maal on ilmumispäeva artiklite TOP 10-s, mis on huvitavuselt lugude esimeses pooles. Me oleme lehetegemise juures märganud, et järjest enam ilmub maateemalisi arutlusi ja artikleid nii Päevalehes endas kui ka mujal väljaannetes, mis käsitlevad maaelu võimalikkust, põldude harimist, loomakasvatust, aga ka keskkonna-, haldus- ja sotsiaalküsimusi. Selle taga on põllumeeste enda aktiivsus suhtluses meediaga. Päevalehe algatusel sai sel aastal veel teoks maateemaliste artiklite sarja ilmumine Rein Sikult. Elu maal tekstidele antud partneri hinnangud: tekstid on huvitavad ja informatiivsed (Maaülikool, Maamajanduse infokeskus); peegeldavad mitut arvamust ja on tasakaalus (E-Piim); soovib koostöö jätkumist 2013. a (Innove), Elu maal 2012 teemapunktid:

- uus euroliidu toetusperiood, väljavaated ja ettevalmistavad tegevused põllumeestele aastaks 2014;

- Põllumajandusettevõtetest ( suured ja väikesed), ettevõtete kogemus, reportaažid kohapeal; tootjate tunnustamine;

- Maaelu terviklik areng, kodukoha ja kultuuri säilitamine maal, ühistuline tegevus ja kodanikuühendused

- Õppimine maa õppeasutustes - Toiduahel tervikuna – see on lehe selgroog. Kalandus.

Teaduskoostöö ja EMÜ

EPK teeb igakülgset koostööd Eesti Maaülikooliga. Meie huvi on, teadustegevus oleks võimalikult praktikalähedane ning seotud aktuaalsete, tootjaile vajalike probleemide lahendamisega. Seoses sellega pakkus EPK rakendusuuringute projektiteemadeks

1. Teema: Maisisilo toite- ja asendusväärtuse selgitamine lüpsilehmade söödaratsioonis sõltuvalt kuivaine ja tärklise sisaldusest. Aasta-aastalt kasvatatakse Eestis üha enam maisi silokultuurina. Lühema vegetatsiooniperioodiga, külmakindlamad sordid ning soodsad ilmastikutingimused on olnud

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

7

teguriteks, mis on kaasa aidanud maisi külvipinna suurendamisele. Sobivas küpsusastmes maisisilo on kõrge energiasisaldusega, sileerub hästi ning enamasti kõrgema kvaliteediga kui rohusilo. Meie ilmastikutingimustes määrab maisisilo kvaliteedi ära siiski selle kuivaine ja tärklise sisaldus ning suhkrute ja tärklise omavaheline vahekord. Viimaste vahekorrast maisisilos sõltub selle söötmise strateegia. Suure suhkrusisalduse korral valitseb oht lehmade haigestumiseks vatsaatsidoosi, liiga suure tärklise- ja kuivainesisalduse korral jääb, tulenevalt maisisilo koristamise tehnoloogiast, osa maisiteri loomorganismis seedumata. Selgitamist vajaks, millises vahekorras on lehmade söödaratsioonis otstarbekas rohusilo maisisilo vastu vahetada, maisi erineva küpsusastme korral. Kui palju saame maisisilo kasutamise korral kokku hoida teravilja ja kuidas see mõjutab nii piima koostist kui lehmade tervist.

2 Teema: Rohumaterjali koostise, närvutamise, konservantide ja tootmistehnoloogia mõju silo mükotoksiinide sisaldusele FAO andmetel on igal aastal ca 25% maakera põllumajanduslikust toodangust kontamineerunud mükotoksiinidega. Mükotoksiinidega saastuse ulatus ja kontsentratsioon sõltuvad looduslikest teguritest (temperatuur, niiskus, soe talv, külmumine jne.). Paraskliimavöötmes tekitab tõsiseid probleeme zearalenooni ja deoksinivalenoolisisaldus põhisöödas, silos. Mükotoksiinid söödas vähendavad söömust, toodangut, nõrgestavad loomade immuunsüsteeme ja tekitavad sigimishäireid jt terviseprobleeme. Eestis on vaja uurida erineva heintaimiku (kõrreline, põldhein, ristik, lutsern) ja erineva närvutamisaja ning konservantide mõju silo mükotoksiinide sisaldusele ning välja selgitada millal ja kus toimub mükotoksiinidega nakatumine, et anda soovitusi kvaliteetse silo tootmiseks. Näib, et küllalt suur võib olla heintaimede toksiinidega nakatumine juba põllul. 3 Teema: Eestis toodetava piima kuivainesisalduse tõstmise võimalused, selle ökonoomilised mõjudKui vaadelda lisaks piima kogutoodangu muutumisele ka piimarasva ning –valgutoodangu muutumist, siis selgub, et kui aastatel 2004-2010 suurenes Eestis piimatoodang 3,6% võrra, siis piimarasva too- dang suurenes 1,1% võrra, piimavalgutoodang 3,9% võrra ning piima kuivaine (rasv+valk) toodang 2,4% võrra (joonis 11). Seega, piima tööstusliku väärindamise seisukohalt olulise piima kuivaine toodangu kasv on olnud väiksem kui piimatoodangu kasv. See tähendab aga seda, et 1 kg toorpiimast saab erinevaid tooteid mõnevõrra vähem kui varem. Seega suureneb piimatööstustes 1 kg toote tootmiseks transpordikulu, toorainekulu ning sellega kaasneb ka seadmete kasutamise efektiivsuse lange- mine. Eestis toodetud 675,4 tuhandes tonnis piimas oli 2010. aastal 49,8 tuhat tonni kuivainet (7,37%). Kui Eestis oleks piima keskmine kuivainesisaldus olnud sama, mis Soomes (7,74%), siis oleks sama kuiv- ainekoguse saamiseks piisanud 643,1 tuhande tonni piima tootmisest (4,8% võrra vähem kui 2010. aasta tegelik piimatoodang)

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

8

Kuivaine sisaldus piimas:

21 !

Kui vaadelda piima kuivainesisaldust rasva ja valgu baasil4 i-0

Eestis ja Leedus, seejuures Eestis on see olnud alates aastast 2004 langeva trendiga. 2010. aastal oli Eestis piima kuivainet 1 kg piimas keskmiselt 1,2%

Joonis 10. Piima keskmine kuivainesisaldus Balti r iikides ja Soomes aastatel 2001-2010 Allikas: Eurostat (2011)

Kui vaadelda lisaks piima kogutoodangu muutumisele ka piimarasva ning valgutoodangu muutumist, siis selgub, et kui aastatel 2004- siis piimarasva too-dang suurenes ang

(joonis 11). o-

t-miseks transpordikulu, toorainekulu ning sellega kaasneb ka seadmete kasutamise efektiivsuse lange-mine.

Joonis 11. Piimatoodangu ning piima kuivaine muutumine Eestis aastatel 2004-2010 (2004=100%) Allikas: Eurostat (2011)

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!4

kuna nende kohta avalikes andmebaasides andmeid ei ole ning piima hi s-tatakse paljudes riikides just rasva- ja valgusisaldust (Grant 1993).

"#$

"#%

"#&

"#'

"#(

"#)

"#"

"#*

%++$%++%%++&%++'%++(%++)%++"%++*%++,%+$+

!""#

$%&'"($")*

+"+$,-'+%

./$+(0($,&12%3%

-../0

10023

40567

$+&#,8!

$+&#)8!$+%#'8!

$+$#$8!

,,8

$++8

$+$8

$+%8

$+&8

$+'8

$+(8

$+)8

$+"8

%++' %++( %++) %++" %++* %++, %+$+

4556

7855

3%

977/:;:<=

977/:6..2:>?

977/:!=37;:7>0@A:5;B;:<=C

977/:A:5;

EPK ja ühtne nõuandesüsteem

Olulise teemana on jätkunud konsultatsioonid partnerorganisatsioonidega uue nõuandeteenistuse loomisel. Põhimõtteline kooskõla leiti juba Nõuandeorganisatsiooni asutamislepingu koostamise toimkonna kohtumisel Nõmme Kõrtsis (Rapla) 11. augustil, kui EPK, ETKL, EPKK ja Kodukandi esindajad asusid seisukohale, et loodav organisatsioon võiks olla Sihtasutus, asutajate ring võiks olla 4 liiget, äärmisel vajadusel (võiks viiendaks liikmeks olla konsulentide ühingu esindaja. Fikseeriti ka Põhikirja esmane variant. Need seisukohad esitati ka Ühise tegutsemise kokkuleppega liitunute kokkusaamisel Oxforelli Puhkekeskuses (Kose-Uuemõisa, Harju) 5. septembril. Hetkel on arutelud pooleli, kuna erinevad variandid asutajate osas vajavad organisatsioonide vahel läbitöötamist, kooskõlastamist. ETKL poolt esitati ettepanek formeerida nõuandesüsteem kahe organisatsiooni põhine: EPK ja ETKL. Oleme seda võimalust töögrupi tasandil abnalüüsinud. Valminud on võimaliku sihtasutuse põhikiri. Eesmärk on asjaga edasi liikuda, formeerida alused organisatoorselt ja finantsiliselt tugeva nõuandesüsteemi funktsioneerimiseks, mis tagaks hea nõuande ja oleks arenguvõimeline.

3. Põllumeeste Konverents

Eesti Põllumeeste konverents on EPK iga-aastane üritus alates 2004.a. (vahele jäi 2006), mille eesmärgiks on sektori päevaprobleemide kajastamine, samuti saavutuste ja kitsaskohtade teavitamine avalikkusesele, parendamaks tarbijate arusaama sektori vajadustest, nõudmistest. Konverentsid on toimunud 2004, 2005, 2007, 2009, 2010. Praeguseks on kesksele kohale tõusnud teemad ÜPP uue eelarveperioodi ning toetuste kujunemisest, ühistegevus, turgude kõikumised ja ilmastiku muutlikkusest tulenevad väljakutsed. 26.oktoobril toimus järjekordne konverents: Üksteist aastat Euroopa Liidus – kahekiiruseline põllumajandus – kus on solidaarsus!! ÜPP raamistikus makstavate otsetoetuste suured ning põhjendamatud erinevused liikmesriigiti, mida võiks ka tõlgendada kui võrdsete konkurentsitingimuste rikkumist, on meie põllumeeste üheks peamiseks mure-allikaks. Olukorras, kus EL liikmesmaade turud muutuvad üha lähedasemaks, kus ka kiiresti riknevad kaubad on muutunud väga mobiilseks, on ülimalt keeruline jätkata kasumliku majandustegevusega. Ebavõrdsed toetused, investeeringute puudujääk,

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

9

klimaatilised riskid on peamisteks põhjusteks, miks lõpetatakse põllumajandusliku ettevõtlusega, väheneb noorte motivatsiooni asuda tegelema põllumajandusega. Vaja on parandada kõne all oleva sektori konkurentsivõimet, loomaks eeldused olla rohkem ja stabiilsemalt oma kaupadega (eksport)turgudel, tagada tuleb riigi toidujulgeolek. Konverentsil osalenud peaminister Andrus Ansipi hinnangul hoiab meie maaelu elujõulisena traditsiooniline põllumajandustootmine - tehtud on tarkasid otsuseid, investeeritud uutesse tehnoloogiatesse, mis on oluliselt suurendanud tootlikkust, efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust meie põllumajanduses. Peaminister tunnustas Eesti põllumehi: iseseisvuse taastamise eelne põllumajandus kasutas ohtralt naftadollarite eest soetatud jõusööta, pestitsiide ja herbitsiide ja muud. Taasiseseisvunud Eesti põllumajandusest naftadollarid paratamatult kadusid. Meie põllumajandus jäi ellu ja sai hakkama! Tänaseks on Eesti põllumehed loonud väga konkurentsivõimelise majandusharu. Anspi sõnul on üks ilmekamaid kriteeriume konkurentsivõimest riigi isevarustatuse tase. Ta rõhutas, et sealiha, teravilja ning piimaga suudame end suurepäraselt ise varustada. Peaminister tõi konverentsil ka näite, et kui 2011. aastal andis Eestis keskmiselt lehm 7137 kilogrammi piima, mis on läbi aegade parim tulemus, siis 1980. aastal andis lehm Eestis keskmiselt 3658 kilogrammi piima. Peaministri sõnul on tootlikkus põllumajanduses kasvanud tänu Eesti pühendunud põllumeestele, kes on sihikindlalt tootmist arendanud. Valitsusjuhi hinnangul on loomulikult ka maaelu mitmekesistamine vajalik, kuid meie maaelu hoiab elujõulisena just traditsiooniline põllumajandustootmine. Peaminister tunnustas ka Eesti põllumeeste esindusorganisatsioone, kes on edukalt esindanud meie põllumeeste huve Brüsselis. Ansipi sõnul on meie eesmärgiks ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste võrdsustamine ja me ei pea õiglaseks, et Eesti otsetoetuste tase võiks uue eelarveperioodi lõpuks olla vaid 58,6 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Me ei nõua pelgalt rohkem raha, vaid võrdset kohtlemist.

Konverentsist võttis osa ligi 300 põllumeest.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

10

Üksteist aastat Euroopa Liidus – kahekiiruseline põllumajandus – kus on solidaarsus

26. oktoobril, Eesti Maaülikooli peahoones Kreutzwaldi 1a

10.30-11.00 Hommikupiim ja registreerimine11.00-11.10 Eesti põllumajanduse ja tuleviku EL Ühine Põllumajanduspoliitika - millistele küsimustele ootame vastust? EPK asepresident Jaan Sõrra11.10-11.15 EPK presidendi Juhan Särgava tervitus11.15-11.20 Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus11.20-11.25 Tartu maavanema Reno Laidre tervitus11.25-11.40 Põllumajandusest Eestis ja Euroopas. Peaminister Andrus Ansip11.40-12.00 ÜPP läbirääkimistest Euroopa Komisjoni ja EL riikide põllumajandusministritega.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder12.00-12.20 ÜPP 2014-2020 Läti seisukohad, Baltimaade koostöö. Läti Põllumajandusministeeriumi asekantsler Rigonda Lerhe12.20-12.35 Põllumehe ootused ÜPP tulevikule ja Eesti põllumajanduspoliitikale. Avo Samarüütel

Aasta Põllumees, Männiku Piim OÜ juhataja12.35-12.50 Diskussioon

12.50-13.30 Lõuna

13.30-13.50 ÜPP tuleviku läbirääkimiste seisust. Ivari Padar, Euroopa Parlamendi liige13.50-14.05 Riigikogu Maaelukomisjoni rollist uue ÜPP kujundamisel. Kalvi Kõva, Riigikogu Maaelukomisjoni esimees14.05-14.25 Tuleviku otsetoetused: kellele ja mille eest? Mai Talvik, Põllumajandusministeeriumi

põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja14.25-14.45 MAK 2014-2020 meetmed. Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumi

maaelu arengu osakonna juhataja14.45-15.00 PRIA osa MAK 2014-2020 ettevalmistamisel. Jaan Kallas, PRIA peadirektor15.00-15.15 Diskussioon15.15-15.30 Kohvipaus

Eesti tulevikust, erakonna nägemus ÜPPst ja Eesti põllumajanduspoliitikast

15.30-15.45 IRL, Urmas Reinsalu15.45-16.00 Reformierakond Meelis Mälberg16.00-16.15 SDE, Sven Mikser16.15-16.30 Keskerakond Tarmo Tamm16.30-16.45 Diskusioon16.45-17.00 Lõppsõna ja deklaratsiooni vastuvõtmine

4. Bioenergeetika tervisekaitse ja tööohutuse käsiraamat

EPK koostöös EMÜ Taastuvenergia Keskusega koostab jätkutrükist 2009. välja antud Käsiraamatule - Biogaasi tootmine ja käsitlemine. Selleks on Biogaasijaamade ohutuseeskirjad. Selles selgitatakse ja täpsustatakse nõudeid biogaasijaamade rajamisele ja käitamisele

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

11

põllumajanduslike ametiühingute tööõnnetuste vältimise eeskirjade „Töökohad, füüsilised rajatised ja sisseseaded” (VSG 2.1) rakendusjuhiste artikli 1 tähenduses. Nendes juhistes antakse projekteerimisbüroole, ehitusfirmale, käitajale ja tööandjale näpunäiteid väiksema kui 0,1-baarise töörõhuga põllumajanduslike biogaasijaamade rajamiseks ja käitamiseks. Ohutuseeskirjades võetakse kokku kõige olulisemad eeskirjad ja viidatakse teistele standarditele, mida tuleb järgida. Peale selle kehtivad hea inseneritava eeskirjad, sellekohased näited leiate lisast 11. Kõrvalekalded on lubatud, kui ohutus tagatakse muul viisil. Trükis valmib 2012.a detsembris.

SisukordEessõna 41. Üldosa 51.1. Mõisted 51.2. Põllumajandusliku biogaasijaama gaasi tootmise skeem 71.3. Biogaasi omadused 81.4. Riskihindamine 81.5. Kasutusjuhend, tööjuhend ja juhised 182. Komponendid 202.1. Üldosa 202.2. Kääriti/käärituskamber/reaktor 212.3. Lägahoidla 242.4. Gaasiladu 242.5. Jaama juhtimine ja järelevalvetehnoloogia 282.6. Gaasi ettevalmistamine 292.7. Gaasitorud 302.8. Armatuurid, kaitseseadised ja gaasiga kokkupuutuvad komponendid 323. Paigaldusruumid 353.1. Gaasipõletid 353.2. Elektri ja soojuse koostootmisjaamad (SEK) 353.3. Gaasihoiatusseadiste paigaldamine 414. Käitamine 42Lisad1. Näidis „Tööjuhend biogaasijaama kasutuselevõtu/taaskasutuselevõtu kohta” 432. Näidis „Biogaasi-kilehoidla kontrollitõend” ja „Gaasiga kokkupuutuvate torude kontrollitõend” 443. Näidis „Biogaasijaama kasutusjuhend tavarežiimis” 464. Näidis „Käitamisprotokoll” 485. Näidis „Biogaasijaama kasutusjuhend tõrgete korral” 496. Näidis „Biogaasijaama seiskamise kasutusjuhend” 507. Näidis „Tööjuhend – läga ja biogaas” 518. Ettepanek avarii- ja ohtude ennetamise kava sisu kohta 529. Tsoonideks jaotamise näide 5310. Komponentide lekkekindlus 5811. Täiendavad eeskirjad ja standardid 6212. Kontrollikava näidis 6613. Gaasiga kokkupuutuvate mahutiosade ja gaasihoidla lekkekindluse kontroll 69Varakindlustaja teave 72

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

12

5. Eelarve kasutus

ERALDIS 2012 - Leping 185ERALDIS 2012 - Leping 185

Liikmeskonna, sihtgrupi ja avalike huvide tegevus kokku 21 000

1. ÜPP 2014-2020 poliitikate kujundamine

Teabepäevade, konverentside, aktsioonide korraldusteenused 6 140

Üldkulud (matejalid, side, autokasutus, raamatupidamine) 2 820

2. Teabe- ja teaduskoostööteenused 3 981

3. Põllumeeste konverentsi korraldusteenused 5 359

4. Bioenergeetika käsiraamat 2 700

MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit, registrikood 80102335J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn, telefon 6008616, faks 6008616, e-mail: info@eptk.ee

Üllas Hunt, Juhatuse esimees(allkirjastaud digitaalselt)

Kooskõlastatud:

..........................,..........................., Karin Volmer, Avalike suhete osakond

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT MTÜ_KÄSUNDUSLEPING_185_TEAVITUSTEGEVUS

13