NARVA JÄÄTMEUURING

Lepingulise töö lõpparuanne

Lepinguline töö nr 2 (8.01.2009)

Tallinn 2009

SISUKORD 1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 2 Sortimisuuring ................................................................................................................... 4

2.1 Kasutatud metodoloogia ........................................................................................... 4 2.2 Proovivõtmine ja analüüsimine ................................................................................. 4 2.3 Sortimisuuringu tulemused ....................................................................................... 7

2.3.1 Segaolmejäätmed ............................................................................................ 7 2.3.2 Liigiti kogutud pakendijäätmed......................................................................... 9 2.3.3 Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk ................................................................ 10

3 Olmejäätmete teke ja käitlemine ..................................................................................... 12 3.1 Olmejäätmete teke.................................................................................................. 12 3.2 Olmejäätmete liigiline koostis.................................................................................. 13 3.3 Olmejäätmete käitlemine ........................................................................................ 14

3.3.1 Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine .................................................. 15 4 Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlus ....................................................... 17

4.1 Kasutatud metodoloogia ......................................................................................... 17 4.2 Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide lühikirjeldus .................................................. 18

4.2.1 Keskkonnamõju hindamine ............................................................................ 19 4.3 Majanduskulude hindamine .................................................................................... 23 4.4 Tulemused.............................................................................................................. 24

4.4.1 Keskkonnamõjude hindamine ........................................................................ 24 4.4.2 Majanduskulude hindamine ........................................................................... 27

4.5 Kokkuvõte ja soovitused ......................................................................................... 30 Uuringu teostaja: SA Säästva Eesti Instituut Lai tn 43 Tallinn Kontaktisik: Harri Moora Tel.: 62 76 108 e-post: harri.moora@seit.ee

2

Sissejuhatus Jäätmeseadusega pannakse kohalikule omavalitsusele (KOV) mitmeid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel ja arendamisel. Vastavalt jäätmeseadusele seisnevad KOVi ülesanded järgnevas: - Arendada jäätmehooldust oma haldusterritooriumil (üldine nõue) - Korraldada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist (liigiti kogumise koordineerimine ja

edendamine, eelkõige on KOVi kohustuseks väljaspool jäätmejaamu ohtlike jäätmete kogumise korraldamine)

- Koostada jäätmehoolduse arendamiseks jäätmekava - Rakendada korraldatud jäätmevedu (viia läbi jäätmevedajate konkursid ja hallata

jäätmetekitajate registrit) - Koostada ja kinnitada jäätmehoolduse korraldamiseks jäätmehoolduseeskiri ning teha

jäätmehoolduseeskirja täitmise üle pidevat järelevalvet - Kooskõlastada keskkonnateenistuse poolt antavad jäätmeload (esitada seisukoht

jäätmelubade taotluste suhtes) Lisaks jäätmeseadusele reguleerib KOVi kohustusi ka pakendiseadus, mille kohaselt on KOVi ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil pakendite- ja pakendijäätmete kogumist. Siin on KOVi ülesandeks eelkõige kogumissüsteemi toimimise koordineerimine (kokkulepped taaskasutusorganisatsioonidega, nõuete esitamine kogumispunktidele ja järelevalve, teavitamine). Seega mängib kohalik omavalitus väga olulist rolli olmejäätmete käitlussüsteemi arendamisel. Jäätmekäitlussüsteemi korraldamisel ja kavandamisel (sh jäätmekäitluslahenduste valikul) on väga tähtis, et kohalik omavalitsus omab ülevaadet jäätmete tekkekogusest ja koostisest ning jäätmekäitlustehnoloogiate arengutest nii regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Siiani on Eestis olmejäätmete käitlemine põhinenud prügilakesksetel jäätmekäitluslahendustel. Õigusaktidest tulenevate nõuete tõttu on olmejäätmete käitlemine suunatud aga üha enam taaskasutamise suunas. Viimastel aastatel on olmejäätmete taaskasutustehnoloogiate areng Eestis olnud kiire. Samas puudub ülevaade pakutavate jäätmekäitlusvõimaluste tulevikuperspektiividest. Seda eriti nende tehnoloogiate keskkonnamõju ja majanduskulu seisukohast. Käesolev uurimistöö aruanne annab ülevaate Narva linna haldusterritoorium tekkivate olmejäätmete kogusest ja liigilisest koostisest ning alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõjust ja majanduskulust. Töö eesmärgiks oli täpsustada olmejäätmete käitlussüsteemi toimimist Narva linnas ning hinnata võimalikke perspektiivseid lahendusi käitlussüsteemi edasiseks arenguks. Kogutud teave on aluseks Narva linna jäätmekäitluse edasiseks kavandamiseks ning võimalike muudatuste tegemiseks vastavates dokumentides. Olmejäätmete koostise ja koguse täpsustamiseks viidi 2008. aastal käesoleva uurimistöö raames läbi nelja aastaaega hõlmav sortimisuuring. Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõju ja majanduskulu hindamisel kasutati jäätmekäitlussüsteemide olelusringipõhist hindamismudelit WAMPS. Uurimistöö teostati Säästva Eesti Instituudi poolt vastavalt lepingulise tööle nr 2 (8.01.2009).

3

1 Sortimisuuring Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte Narva linna haldusterritooriumil tekkivate segaolmejäätmete koostisest, mis põhineb 2009. aastal läbi viidud sortimisuuringu tulemustel. Sortimisuuringu eesmärgiks oli analüüsida Narva linnas tekkivate segaolmejäätmete ja liigiti kogutud pakendijäätmete koostis ning hinnata Narva jäätmekäitluskeskuse sortimistegevuse efektiivsust. Saadud andmed olid aluseks võimalike jäätmekäitluslahenduste keskkonnamõju ja majanduskulu hindamisel (vt ptk 4).

1.1 Kasutatud metodoloogia Sortimisuuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtuti mitmetest rahvusvahelistest jäätmeanalüüsi meetoditest ja standarditest. Uuring viidi läbi eelnevalt koostatud kava alusel, mille koostamisel järgiti standardi EVS-EN 14899:2006 (EN 14899:2005 - Characterization of waste - Sampling of waste materials - Framework for the preparation and application of a Sampling Plan) nõudeid. Proovivõtmisel ja analüüsimisel kasutati Nordtest-i1 koostatud metoodilist juhendmaterjali NT ENVIR 001: Solid Waste, Municipal: Sampling and Characterisation. Nimetatud juhendmaterjal kirjeldab olmejäätmete ja olmejäätmetega samalaadsete jäätmete koostise määramise metodoloogilisi samme. Selle meetodiga saab analüüsida jäätmeid, mis sisaldavad kergesti tuvastatavaid komponente ning mida on võimalik käsitsi välja sortida. Meetod annab ka juhiseid proovivõtu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Uuringu puhul kasutati ka Ameerika (ASTM) standardit D5231-92(2003): Standard Test Method for Determination of the Composition of Unprocessed Municipal Solid Waste. Nim

1.2 Proovivõtmine ja analüüsimine Jäätmeuuring viidi läbi neljal aastaajal ajavahemikus märts kuni oktoober 2009. Proovivõtmine ja jäätmeproovide analüüsimine/sorteerimine toimus järgmistel perioodidel:

Talv: 2.-3. märts 2009 Kevad: 27.-29. aprill 2009

Suvi: 10.-11. august 2009 Sügis: 26. oktoober 2009

Sortimisuuringu käigus uuriti kolme Narva linna haldusterritooriumil tekkinud jäätmevoogu (vt ka tabel 1)

1. Segaolmejäätmete koostist 2. Liigiti kogutud pakendijäätmete koostist 3. Narva jäätmekäitluskeskuse sortimisjäägi koostist

1 Nordtest on Põhjamaade ning teiste sama valdkonna rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide loodud organisatsioon, kelle eesmärk on välja töötada ühtsed rahvusvahelised proovivõtu- ja analüüsimeetodid.

4

Tabel 1. Analüüsitud jäätmevood

Uuritud jäätmed Tekkekoht

Segaolmejäätmed 1) Prügišahtiga korrusmajad

2) Korrusmajad (ilma prügišahtita)

Liigiti kogutud pakendijäätmed Linna territooriumil paiknevad segapakendi kogumiskonteinerid (jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud)

Sortimisjääk Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk

Segaolmejäätmed Narva linnas on valdavaks elamutüübiks korrusmajad. Eraldi uuriti prügišahtiga ja ilma prügišahtita korrusmajadest kogutud segaolmejäätmete koostist. Segaolmejäätmete koostist analüüsiti kõigil neljal perioodil. Igal perioodil võeti nii prügišahtiga ja ilma prügišahtita korrusmajadest kogutud segaolmejäätmetest kaks proovi. Jäätmeproovide võtmine ja -analüüs viidi läbi Narva jäätmekäitluskeskuses. Proovid võeti jäätmeveoki koormast, mis koguti kindlaksmääratud kogumisringidel (üks koorem prügišahtiga ja teine koorem ilma prügišahtita korrusmajadest). Jäätmekoorem kallutati maha asfaltkattega platsile. Jäätmed laotati ja segati rataskopptraktori abil ühtlaseks 30 - 50 cm paksuseks kihiks. Esmalt korjati välja suuremahulised jäätmed (nt lehekotid, puitkastid jms), mis kaaluti ära eraldi. Laialilaotatud jäätmed jaotati nelja rühma. Ühendproov võeti eraldatud jäätmerühmadest jälgides kindlat mustrit. Ühendproov võeti labidatega 600-liitrisesse konteinerisse (proovi kaal 100 - 200 kg) (vt tabel 2). Proovi analüüsimine toimus käsitsi sortimise teel eelnevalt ettevalmistatud sortimisplatsil. Proovi kogukaal koosnes käsitsi sorteeritud proovi kaalust, millele liideti eraldi välja korjatud suurmahuliste jäätmete kaaluosa. Suuremahuliste jäätmete kaaluosa arvutati järgmise valemiga: sorteeritud proovi kaal * suuremahulise jäätmeliigi kaal suuremahuliste jäätmete kogukaal Tabel 2.. Segaolmejäätmete proovide arv ja kaal

Proovi keskmine kaal Proovide arv ühel aastaajal

Proovide arv kokku Talv Kevad Suvi Sügis

Prügišahtiga korrusmajad 2 12 110 kg 102 kg 121 kg 140 kg

Prügišahtita korrusmajad 2 12 101 kg 100 kg 115 kg 145 kg

Kokku/keskmine 4 24 105 kg 101 kg 118 kg 142 kg Liites käsitsi sorteeritud jäätmeliigi kaalule sama jäätmeliigina välja korjatud suuremahuliste jäätmete valemiga arvutatud kaaluosa, saadi antud jäätmeliigi kogukaal proovis.

5

Joonis 1. Proovivõtmine segaolmejäätmetest Jäätmed sorditi liikideks nende füüsikaliste omaduste põhjal. Jäätmeproov sorditi 35 jäätmefraktsiooni. Sortimise käigus eraldati üksteisest erinevad materjalid või siis liigitati materjal suurema liigiosa järgi, järgides põhimõtet, et teiste liikide materjale ei oleks mingi eseme küljes üle 5% eseme kaalust. Sorteerimislauale läbi sõela kukkunud jäätmed, mis olid väiksemad kui 20 mm, eraldati vastavalt nende osakaaludele biojäätmete või mittepõlevate jäätmete fraktsiooniks. Pärast kaalumist võrreldi sorditud jäätmeliikide kogukaalu proovivõtujärgse kaalumistulemusega. Erinevus ei tohtinud olla üle 3 kilogrammi. Pakendijäätmed Eraldi uuriti Narva linna territooriumil asuvate segapakendikonteineritega kogutud pakendijäätmete (jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud) liigilist koostist. Jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud liigiti kogutud segapakendimassist võeti proovid igal uurimisperioodil (kokku 4 korda). Pakendijäätmete proovid võeti segapakendijäätmete kuhjast nn krabamise meetodil. Proov võeti 600-liitrisesse konteinerisse (keskmine proovi kaal 70 kg). Igal uurimisperioodil võeti uuritavatest jäätmevoogudest kaks proovi. Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Jäätmekäitluskeskuse segaolmejäätmete sortimise sortimisjäägist võeti proovid sortimiskonveieri lõpust labidaga teatud ajavahemike järel 600-liitrisesse konteinerisse. Jäätmekäitluskeskuse segaolmejäätmete sortimisjäägi koostist analüüsiti kahel esimesel uurimisperioodil, kuna alates 2009. aasta suvest segaolmejäätmete sortimine lõpetati.

6

1.3 Sortimisuuringu tulemused Järgnevalt on esitatud koondkokkuvõte sortimisuuringu tulemustest. Eraldi on välja toodud segaolmejäätmete, liigiti kogutud pakendijäätmete ning sortimisjäägi analüüside tulemused.

1.3.1 Segaolmejäätmed Uuringu tulemused näitavad, et Narva linnas tekkivates segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmeliikide osakaal (vt tabel 3) on suhteliselt sarnane Eesti keskmisele segaolmejäätmete liigilisele koostisele.2

Tabel 3. Segaolmejäätmete sortimisuuringu kokkuvõtlikud tulemused, %

Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine 1. Plast 20,0 16,6 14,7 9,0 15,1 2. Klaas 13,5 7,1 7,5 5,5 8,4 3. Metall 2,5 2,9 1,6 1,4 2,1 4. Paber ja papp 12,8 12,1 7,6 7,0 9,9 5. Biojäätmed kokku* 34,4 41,3 45,9 62,7 46,1 5.1 Köögijäätmed 32,3 33,2 40,8 53,7 40,3 5.2 Aiajäätmed 0,1 7,7 3,5 7,9 4,8 5.3 Muud biojäätmed 2,1 0,4 1,6 1,1 1,0 6. Puit 0,3 0,3 0,0 0,0 0,2 7. Ohtlikud jäätmed 0,4 0,2 0,2 0,4 0,3 8. Elektroonikaromu 0,3 0,2 0,0 0,2 0,2 9. Muu põlev materjal kokku 7,2 7,9 7,4 6,7 7,3 9.1 Muu põlev materjal 0,9 2,4 1,3 2,0 1,7 9.2. Mähkmed 6,3 5,5 6,2 4,7 5,7 10. Tekstiil ja rõivad 4,4 7,2 7,6 3,9 5,8 11. Muu mittepõlev materjal 4,2 4,4 7,6 3,3 4,9 * Biojäätmed – aia ja haljastusjäätmed, köögi- ja muud jäätmed (v.a paber- ja pappjäätmed, puidujäätmed)

Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine Biolagunevad jäätmed kokku* 48,9 55,7 56,5 71,3 58,1 Pakendijäätmed kokku 40,1 29,4 26,4 18,9 28,7 Põlev materjal 79,1 85,3 83,2 90,4 84,5 Mittepõlev materjal 20,9 14,7 16,8 9,6 15,5

* Biolagunevad jäätmed – paber ja papp, biojäätmed, puit, tekstiili biolagunev osa (ca 30% tekstiili- ja rõivajäätmetest) Eesti keskmisest näitajast on Narva puhul mõnevõrra väiksem olmejäätmetes sisalduvate plastjäätmete osakaal (vastavalt 18,5% ja 15,1%). See tuleneb arvatavasti sellest, et Narvas on tarbimine (st pakendijäätmete kogus) madalam Eesti keskmisest. Seetõttu on ka suurem keskmine biojäätmete (eelkõige köögijäätmete) osakaal segaolmejäätmetes. 2 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut, 2008

7

Selgesti on täheldatav uuringuperioodi jooksul toimunud pakendijäätmete (eelkõige plast, klaas, paber ja papp) osakaalu vähenemine, mis on suure tõenäosusega seotud 2009. aasta jooksul toimunud majanduslangusega. Pöördvõrdeliselt pakendijäätmete sisalduse vähenemisega suurenes aasta jooksul biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes (vt joonis 2).

Joonis 2. Biolagunevate jäätmete ja pakendijäätmete osakaalu muutus uurimisperioodil Biolagunevatest jäätmetest moodustavad kõige suurema osa köögijäätmed ning paber- ja pappjäätmed. Kui talvisel uurimisperioodil võetud proovides aia- ja haljastusjäätmed praktiliselt puudusid, siis kevadel ja sügisel (vähem suvel) moodustasid ka aiajäätmed küllaltki suure osa biolagunevatest jäätmetest (vt joonis 3). Näiteks oli nii kevadel kui ka sügisel jäätmekoormas kottide viisi puulehti.

Joonis 3. Biolagunevate jäätmete liigilise koostise muutus

8

Kuigi pakendijäätmete üldine osakaal segaolmejäätmetes vähenes uurimisperioodi jooksul, püsis erinevate pakendimaterjalide osakaal pakendijäätmete üldmassis võrdlemisi sarnasena (joonis 4). Mõnevõrra suuremat muutust võis täheldada klaaspakendi puhul (kõige suurem oli see talvisel uurimisperioodil)

Joonis 4. Pakendijäätmete liigilise koostise muutus 1.3.2 Liigiti kogutud pakendijäätmed Narva linna territooriumil pakendikonteineritega kogutud segapakendi liigilises koostises moodustab suurema osa klaaspakend (31,8%), plastpakend (20,3%) ning paber ja papppakend (16,5%). Muude (st konteinerisse mittesobivate) jäätmete osakaal oli suhteliselt kõrge kõikudes 20%-st (talvel ja suvel) kuni 38%-ni (suvisel perioodil). Valdava osa pakendikonteineritesse visatud muudest jäätmetest moodustab siiski vanapaber (eelkõige ajalehed ja ajakirjad). See näitab, et inimestel on olemas harjumus vanapaberit eraldi koguda. Tabel 4. Liigiti kogutud pakendijäätmete sortimisuuringu kokkuvõtlikud tulemused,%

Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine 1. Klaaspakend 40,4 30,2 35,9 20,5 31,8 2. Plastpakend 20,4 28,1 14,2 18,5 20,3 3. Paber- ja papppakend 14,9 18,9 8,4 23,6 16,5 3.1 Vanapaber 8,6 2,1 6,1 5,4 5,6 4 Metallpakend 3,4 2,6 2,8 4,7 3,4 5. Puitpakend 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6. Muud jäätmed kokku 21,0 20,3 38,7 32,7 28,2 Kokku 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0

9

1.3.3 Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Sortimisuuringu käigus analüüsiti ka jäätmekäitluskeskuses sortimise läbinud segaolmejäätmeid (sortimisjääki). Tulemused on esitatud tabelis 5. Samas tuleb arvestada, et sortimisjäägi liigilist koostist oli võimalik analüüsida ainult kahel uurimisperioodil (talvel ja kevadel), ehk enne kui jäätmekäitluskeskuses segaolmejäätmete sortimine lõpetati. Tabel 5. Sortimisjäägi analüüsi kokkuvõtlikud tulemused, %

Jäätmeliik Talv Kevad Keskmine 1. Plast 11,9 16,9 14,4 2. Klaas 1,4 3,0 2,2 3. Metall 1,9 1,7 1,8 4. Paber ja papp 10,9 10,4 10,7 5. Biojäätmed kokku* 50,2 37,4 43,8 5.1 Köögijäätmed 47,4 36,7 42,1 5.2 Aiajäätmed 0,0 0,7 0,4 5.3 Muud biojäätmed 2,8 0,0 1,4 6. Puit 0,0 0,0 0,0 7. Ohtlikud jäätmed 0,3 0,2 0,3 8. Elektroonikaromu 0,0 0,6 0,3 9. Muu põlev materjal kokku 10,6 10,3 10,5 9.1 Muu põlev materjal 2,2 3,3 2,8 9.2. Mähkmed 8,4 7,1 7,8 10. Tekstiil ja rõivad 9,5 17,8 13,7 11. Muu mittepõlev materjal 3,5 1,6 2,6 Kokku 100,0 100,0 100,0

Jäätmeliik Talv Kevad Keskmine

Biolagunevad kokku 63,9 60,3 62,1 Pakendijäätmed kokku 19,3 20,0 19,7 Põlev materjal 93,1 92,9 93,0 Mittepõlev materjal 6,9 7,1 7,0

Võrreldes neid analüüsitulemusi sama perioodi segaolmejäätmete analüüsi tulemustega (vt ptk 2.3.1, tabel 3) on sortimisjäägi liigilises koostises taaskasutatavate materjalide väljanoppimise tulemusel suurenenud biolagunevate jäätmete osakaal (joonis 5). Kuna küllaltki suure koguse sortimisliinilt väljanopitud jäätmetest moodustas klaaspakend, siis on sellevõrra vähenenud ka mittepõleva materjali kogus sortimisjäägis.

10

Joonis 5. Segaolmejäätmete ja sortimisjäägi koostise võrdlus

11

2 Olmejäätmete teke ja käitlemine Jäätmekäitluslahenduste valikul on väga oluline teada, kui suur on piirkonnas tekkiv olmejäätmekogus ning millised on võimalikud jäätmekäitlustehnoloogiate arengud. Jäätmekäitluslahenduste rakendatavus sõltub otseselt jäätmekogustest ja -liigilisest koostisest. Järgnevalt on antud täpsustatud ülevaade Narva linna olmejäätmete tekke, koostise ja käitlemise kohta.

2.1 Olmejäätmete teke Olmejäätmete koguseid kajastav ametlik teave on nii Narva linna kui ka kogu Eesti osas olnud siiani väga lünklik. Ametlikud andmed Narva linna olmejäätmete tekke kohta põhinevad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (edaspidi ITK) poolt hallatava jäätmeregistri andmetel. Jäätmeregistri andmed ei kajasta tegelikku olmejäätmete teket vaid peegeldavad eelkõige jäätmete prügilasse ladestamist. Jäätmeregistris olevat teavet mõjutab ka jäätmearuandluse mittetäielikkus. Aruandluses näidatud segaolmejäätmete tekke vähenemine võib olla tingitud järgmistest asjaoludest:

- Võib eeldada, et varasematel aastatel on olmejäätmete hulka arvestatud ka muid jäätmeliike.

- 2006. aasta alguses suleti Narva prügila ning jäätmeid hakati vedama uude Uikala prügilasse. Narva olmejäätmete prügilas (enne sulgemist) oli Uikala prügilaga võrreldes kasutusel teine vastuvõtmise ja kaalumise süsteem. See asjaolu mõjutas nimetatud aasta aruandluses näidatud koguseid.

- Segaolmejäätmete teke on vähenenud seoses viimastel aastatel suurenenud taaskasutamisega. Suuremat mõju on avaldanud Narva jäätmekäitluskeskuse tegevuse alustamine 2007. aastal.

- Ebatäpsused jäätmevedajate poolt esitatud andmetes – Narvast kogutud jäätmed näidatakse aruandluses teistes piirkondades tekkinud jäätmetena.

Seetõttu saab Narva olmejäätmete üldkogust hinnata vaid kaudselt. ITK andmetel on Narvas tekkinud segaolmejäätmete kogus viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Arvestades jäätmetekke üldisemaid trende, võib samas eeldada, et viimastel aastatel toimunud majanduskasv ja tarbimise suurenemine on pigem toonud kaasa olmejäätmetekke kasvu (vt joonis 6). Olmejäätmete üldkoguse hindamisel tuleb lisaks prügilasse ladestatud või muul viisil käideldud segaolmejäätmetele arvesse võtta ka liigiti kogutud olmejäätmete kogused (vt ptk 3.2). Olemasolevate andmete3 põhjal võib eeldada, et Narva linnas koguti 2008. aastal liigiti olmejäätmeid (kogumiskonteineritega kogutud pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral haljastusjäätmed) ligikaudu 4300 tonni. Segaolmejäätmete ligikaudne tekkekogus oli 16 700 tonni.4 Liites nimetatud jäätmekogused kokku, võiks eeldada, et Narva linnas tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 21 000 tonni olmejäätmeid.

3 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) jäätmeregister, Narva jäätmekäitluskeskuse andmed 4 ITK jäätmeregister, Narva jäätmevaldajate registri andmed ja jäätmekäitlejate hinnangud

12

Joonis 6. Olmejäätmeteke Narvas aastate lõikes. Olmejäätmete tekkekogust on võimalik kaudselt hinnata lähtudes Eestis läbiviidud jäätmeuuringute andmetest. Vastavalt viimaste jäätmeuuringute tulemustele5 tekkis Eestis keskmiselt inimese kohta 402 kg olmejäätmeid aastas (2007. aasta andmed). Võttes arvesse, et leibkonna keskmine neto sissetulek oli 2007. aastal Narvas 73% Eesti keskmisest, saame arvestuslikuks näitajaks võtta nimetatud jäätmeliigi puhul ligikaudu 290 kg elaniku kohta aastas. Nii võib eeldada, et Narvas tekkis 2007. a ligikaudu 19 500 t olmejäätmeid. Seega võib eeldada, et täpsustatud olmejäätmete tekkekogus (21 000 t) on ligilähedane reaalsele tekkekogusele. Võttes arvesse 2008. a alanud majanduslanguse mõju, võib eeldada, et olmejäätmete kogus väheneb mõnevõrra 2009. aastal (eelduslikult võrdeliselt SKT langusega). Esmane tagasiside jäätmekäitlejatelt näitab, et 2009. aastal on olmejäätmete kogus vähenenud prognoositavalt isegi üle 10%. Üldisi arenguid silmas pidades võib eeldada, et olmejäätmete tekkekogus langeb tagasi 2005. aasta tasemele. Lähiaastatel olmejäätmete tekkekogused stabiliseeruvad ning oodata võib et jäätmekogused kakkavad jällegi kasvama järgides majanduse ja tarbimise taastumist/tõusu.

2.2 Olmejäätmete liigiline koostis Peale olmejäätmete tekkekoguse on jäätmekäitluse kavandamisel väga oluline teada ka olmejäätmete liigilist koostist. Eriti oluline on see teave erinevate olmejäätmeliikide (nt pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed) liigiti kogumise kavandamisel ja kogumissüsteemi arendamisel. Samuti on võimalik liigilise koostise põhjal teha järeldusi jäätmete kogumissüsteemi tõhususe osas.

5 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut, 2008

13

Käesolevas uuringus lähtuti olmejäätmete liigilise koostise selgitamisel eelkõige sortimisuuringu tulemustest.

Plast16%

Klaas9%

Metall3%

Ohtlikud jäätmed1%

Paber ja papp15%

Köögijäätmed31% Aiajäätmed

8%Muud biojäätmed

1%Puit1%

Muu põlev materjal6%

Tekstiil5%Muu mittepõlev

materjal4%

Joonis 7. Elanikkonna poolt tekitatud olmejäätmete liigiline koostis Narvas (2009), %. Tekkinud olmejäätmetes on kõige suurem osakaal biolagunevatel jäätmetel (köögijäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp, puit, muud biojäätmed) - kokku 57%. Sortimisuuringu erinevatel uurimisperioodidel tehtud analüüsid näitavad, et tänu tarbimise langusele, vähenes 2009. aasta jooksul pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes. Seega võib eeldada, et lähiajal väheneb mõnevõrra eespool esitatud keskmises olmejäätmete liigilises koostises plasti, klaasi ning paberi ja papi osakaal. Pöördvõrdeliselt sellele suureneb omakorda biolagunevate jäätmete osakaal.

2.3 Olmejäätmete käitlemine 2009. aasta lõpu seisuga ei ole korraldatud jäätmevedu Narvas veel rakendunud ja esialgu jätkub olemasolev jäätmeveo korraldus, kus jäätmeveo teenust pakuvad erinevad jäätmekäitlusettevõtted (AS Ragn-Sells, AS Heakorrastus, OÜ Adelan Prügiveod, OÜ Ekovir). Segaolmejäätmete vastuvõtt Narva nõuetele mittevastavasse prügilasse lõpetati 2006. aastal (prügila suleti lõplikult 2008. aastal). Kuni Narva jäätmekäitluskeskuse töö alustamiseni 2007. aastal veeti segaolmejäätmeid Uikala prügilasse. Pärast seda suunati segaolmejäätmed Narva jäätmekäitluskeskusesse esmasesse sortimisse ning tekkinud sortimisjääk veeti edasi mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse Sillamäele (20 km Narvast). Narva jäätmekäitluskeskuses toimuv segaolmejäätmete sortimine peatati 1. juunil 2009.

14

2.3.1 Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine Jäätmete liigiti kogumine elanikkonnalt (pakendijäätmed, vanapaber, ohtlikud jäätmed sh probleemtooted) on viimastel aastatel Narvas kiiresti edenenud. Taaskasutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon) on Narva linna haldusterritooriumile paigutatud kokku 40 konteinerit (2009. aasta alguse seisuga). Nendest 26 on mõeldud segapakendijäätmete, 13 klaaspakendi ja 1 paberpakendi kogumiseks. Lisaks sellel on pakendijäätmete liigiti kogumise soodustamiseks linnavalitsus ostnud pakendijäätmete kogumiskonteinereid, mida jagatakse korteriühistutele tasuta kasutamiseks (üks konteiner ühele korteriühistule). Konteineri tühjendamise eest tasuvad korteriühistud tootjavastutusorganisatsioonidele. Hetkel on sellise süsteemiga liitunud 165 korteriühistut (kokku on 396). Kuna mõned korteriühistud koosnevad mitmest majast, siis käesoleval ajal kasutab pakendijäätmete vabatahtliku äraveo teenust 185 maja. Kogutud pakendijäätmed veetakse Narva Jäätmekäitluskeskusesse järelsortimiseks. Nii on pakendijäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Peale selle nopiti ka jäätmekäitluskeskuses segaolmejäätmetest välja pakendijäätmeid, mis suunati samuti taaskasutusse (vt tabel 6). Jäätmekäitluskeskuses nopiti välja eelkõige klaaspakend, LDPE (plastkile), HDPE (kõva plast), PET (plastpudelid), paberpakend ja metallpakend (sh alumiiniumpakend). Eeldades, et pakendijäätmed moodustavad ca 35% olmejäätmetest6, võib väita, et 2008. a suunati taaskasutusse ca 54% tekkinud pakendijäätmetest. Seega võib väita, et Narva linnas 2008. aastal toiminud pakendijäätmete kogumissüsteem tagas pakendiseadusega sätestatud pakendijäätmete üldise taaskasutusmäära (50% pakendijäätmete kogutekkest) täitmise. Tabel 6. Pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine 2008. aastal (tonni)

Pakendimaterjali liik Liigiti kogutud Jäätmekäitluskeskuses välja nopitud*

Kokku

Paber- ja papppakend 820 203 1022 Plastpakend 813 440 1253 Puitpakend 213 213 Metallpakend 69 101 170 Klaaspakend 443 927 1369 Pakend kokku 2358 1670 4028

* Kogused on arvutatud jäätmekäitluskeskuse poolt esitatud andmete ja sortimisuuringu tulemuste põhjal Peale pakendijäätmete toimub suuremas osas korteriühistutes ka vanapaberi eraldi kogumine selleks ettenähtud kogumiskonteineritega. Tänu elanike suurenenud teadlikkusele on suurenenud ka elanike poolt üle antud ohtlike jäätmete (sh elektroonikaromu ning patareide ja akude) kogused. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on võimalik tasuta üle anda vastuvõtupunkti, mis asub Narva jäätmekäitluskeskuse territooriumil. Kodumajapidamises tekkivate ohtlikke jäätmeid saab üle anda Narva ohtlike jäätmete kogumispunkti (Rakvere tn 22B). Samuti toimib mõningal määral ka biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete eraldi kogumine. 6 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut, 2008

15

Tabel 7. Muude olmejäätmete kogumine ja taaskasutamine 2008. aastal (tonni)

Jäätmeliik Liigiti kogutud

Vanapaber 748

Ohtlikud jäätmed 147

Biolagunevad haljastusjäätmed 844

Elektroonikaromu 35

Vanametall 169

Muud kokku 1943

Oluline osa taaskasutusse suunatavate jäätmekoguste suurenemisel on olnud Narva jäätmekäitluskeskusel, mis alustas tegevust 2007. aastal. Jäätmekäitluskeskuses sorditi segaolmejäätmetest välja 10-20% taaskasutatavaid jäätmeliike. Jäätmekäitluskeskus on toiminud ka jäätmejaamana, kuhu elanikud võivad tuua probleemtoodetest tekkinud jm liigiti kogutud jäätmeid. Jäätmekäitluskeskuses lõpetati segaolmejäätmete sortimine alates 1. juunist 2009. Võttes arvesse nii liigiti kogutud kui ka jäätmekäitluskeskuses välja nopitud jäätmekogused, võib taaskasutusse (valdavalt ringlussevõttu) suunatud olmejäätmete koguse 2008. aastal olla ligikaudu 5 800 t, mis teeb ligikaudu 28 % Narvas tekkinud olmejäätmetest. Kuna suur osa jäätmekäitluskeskuses tekkivatest segaolmejäätmete sortmisjääkidest suunati edasi mehhaanilis-bioloogilisse töötlusesse (OÜ Ecocleaner), siis võib eeldada, et Narva linnas tekkivate olmejäätmete taaskasutustase oli kordi suurem. Nii kõrge olmejäätmete taaskasutuse osatähtsusega on Narva linn kindlasti üks ainulaadesemaid piirkondi Eestis.

16

3 Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlus Vastavalt jäätmeseadusele tuleks jäätmekäitluse kavandamisel (sh alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlemisel) hinnata lisaks võimalikele majanduskuludele ka jäätmekäitlussüsteemi rakendamise mõju keskkonnale. Siinjuurest tuleks arvestada, et jäätmekäitluse erinevad etapid (jäätmete kogumine ja vedu, töötlemine ja taaskasutus ning eriti kõrvaldamine) põhjustavad nii otsest kui ka kaudset mõju nii looduskeskkonnale kui ka elukeskkonnale laiemalt. Seepärast on oluline, et otsusetegijad omavad peale majanduskulude ka ülevaadet jäätmekäitluse arenguga seotud võimalikest keskkonnamõjudest. Tänapäevased jäätmekäitluslahendused (nt jäätmete põletamine, kompostimine, MBT) tekitavad spetsiifilisi keskkonnamõjusid, mis võivad olla nii negatiivsed (heited välisõhku, toksiliste ainete sattumine keskkonda) kui ka positiivsed (teisese toorme või energia kasutamine). Siiani on enam tähelepanu pööratud prügilatest tulenevatele otsestele ja valdavalt kohaliku levikuga mõjudele (hais jm häiringud, transpordi mõju jms). Samas on vähem tähelepanu pööratud muude võimalike jäätmekäitluslahenduste ja -tehnoloogiate kaudsetele ehk nn olelusringipõhistele mõjudele. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte Narva linna olmejäätmete jäätmekäitlusalternatiivide keskkonnamõjude ja majanduskulude hindamisest. Jäätmekäitlusstsenaariumide koostamisel võeti aluseks töö käigus täpsustatud olmejäätmete koguste ja käitlemise andmeid, sh sortimisuuringu tulemusi. Arvesse võeti ka olmejäätmete käitluslahenduste ja -tehnoloogiate võimalikku arengut nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.

3.1 Kasutatud metodoloogia Käesolevas uurimistöös kasutati Rootsi Keskkonnauuringute Instituudi (IVL) poolt välja töötatud olelusringi hindamise mudelit WAMPS. Nimetatud mudel põhineb jäätmekäitluse olelusringi hindamise tarkvaral ORWARE7, mis on välja töötatud ning laialt kasutatud jäätmekäitlustehnoloogiate keskkonnamõju hindamisel Rootsis ja teistes Põhjamaades. WAMPS on olelusringi hindamise mudel jäätmekäitlussüsteemide keskkonna- ja majandusaspektide ning kulude hindamiseks. WAMPS-i metoodika põhineb jäätmekäitlusalternatiivide ja -tehnoloogiate süsteemsel ning olelusringikohasel analüüsil. Mudel võimaldab hinnata eelkõige kaudset (globaalset ja regionaalset) keskkonnamõju, mida erinevad jäätmekäitluslahendused võivad põhjustada. Põhirõhk on keskkonnamõju hindamisel, majanduslikku mõju ja kaasnevaid kulusid analüüsitakse üldisemal tasandil. WAMPS-mudeli analüüsitulemused saadakse hinnatava jäätmekäitlussüsteemi võrdlemisel nn taustsüsteemiga. Vastavalt sellele, milline jäätmekäitluse (sh taaskasutamise) moodus valitakse, võivad süsteemi väljunditeks olla erinevad nn tooted: elektrienergia, soojaenergia, kompost, teisene toore, nt paber, plast ja metallid. Taustsüsteemis toodetakse vastavad tooted looduslikust toormaterjalist. Kui aga toode saadakse jäätmetest, asendab see taustasüsteemi toodet, s.t igal jäätmetest saadud tootel on alternatiiv taustsüsteemis, mille tootmisprotsess on lisatud mudelisse. WAMPS-is võrreldakse erinevaid jäätmekäitlusega otseselt või kaudselt seotud tegevusi (nt transport, taaskasutamine, jäätmete põletamine) taustsüsteemiga ning

7 Sundqvist J-O, et.al. (2002). Hur skall hushållsavfallet tas om hand? Utvärdering av olika behandlingsmetoder. Stockholm. IVL Report B1262, www.ivl.seEriksson, O., et. al. (2002). ORWARE - A simulation tool for waste management. Resources, Conservation and Recycling, Volume 6, No 4, November 2002, pp. 287-307.

17

hinnatakse, kui palju uuritud jäätmekäitluslahendus keskkonnamõjusid tekitab või võrreldes taustsüsteemiga mõjusid ära hoiab (nt jäätmete taaskasutamine hoiab kokku materjale, jäätmepõletusel toodetud energia võrra on võimalik ära hoida fossiilsete kütuste põletamisel tekkivat keskkonnamõju jne). Taustsüsteemi kuuluvad soojaenergia tootmine, elektrienergia tootmine, väetise/komposti tootmine ja erinevate materjalide (plast, paber, klaas, metall, alumiinium jne) tootmine. WAMPS-mudeliga on võimalik hinnata keskkonnamõju neljas erinevas mõjukategoorias:

1. globaalne soojenemine (CO2, N2O, CH4) 2. hapestumine (SO2, NOx (NO2), NH3) 3. veeökosüsteemi eutrofeerumine (P, N, NOx, NH3) 4. maapinnalähedase osooni teke (LOÜ, NOx, CH4)

WAMPS arvestab kokku erinevates jäätmekäitlussüsteemi osades (alamudelites) tekkivate ühendite ja elementide heitmed. Kõik alamudelite heitmed liidetakse kokku ning jagatakse mõjukategooriatesse ning arvestatakse, kuivõrd iga heide erinevatesse mõjukategooriatesse panustab. Lisaks võimaldab nimetatud mudel anda keskkonnamõjule rahalise väärtuse, mis omakorda lubab hinnata keskkonnale tehtud kahju (kasutatud on ORWARE mudeli keskkonnamõju keskkonnakuludeks ümberarvestamise meetodit). Keskkonnakulude hindamisel on arvesse võetud ka heitmetes sisalduvate raskmetallide (Pb, Cd, Hg, Zn) mõju keskkonnale. Jäätmekäitlusalternatiivide majanduskulude arvutamine toimub üldisemal tasemel. Arvesse on võimalik võtta investeeringuid, tegevuskulusid, saadud tulu (toodetud energia müük, teisese toorme müük), samuti erinevaid maksusid ja tasusid. Keskkonna- ja majanduskulude summeerimisel on võimalik võrrelda erinevate jäätmekäitlussüsteemide ja -tehnoloogiate kogukulusid.

3.2 Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide lühikirjeldus Käesoleva uurimistöö raames uuriti keskkonnamõju kuue erineva jäätmekäitlusstsenaariumi puhul ja majanduskulusid hinnati kolme stsenaariumi puhul. Et tagada uuritud stsenaariumide võrreldavus, võeti kõikide stsenaariumide puhul aluseks 2008. aastal Narvas toiminud olmejäätmete käitlussüsteemi põhiparameetrid: olmejäätmete üldkogus ja liigiti kogutud olmejäätmete (sh pakendijäätmed, vanapaber, probleemtoodete ja ohtlike jäätmete) kogused. Erandiks on prügila- ehk võrdlusstsenaarium (stsenaarium 1), mis kirjeldab enne 2007. aastat toiminud olmejäätmete käitlussüsteemi. Võib eeldada, et lähiaastatel jääb olmejäätmete teke seoses majanduslangusega stabiilseks. Nii keskkonnamõju kui ka majanduskulu hindamisel on kasutatud baasaasta (2008) olmejäätmekogust. Samuti on kõikide stsenaariumide puhul eeldatud, et jäätmete liigitikogumissüsteem ja taaskasutusse suunatud jäätmekogused (v.a jäätmekäitluskeskuses välja nopitud taaskasutatavad jäätmed) jäävad suures plaanis samaks, mis 2008. aastal. Stsenaariumide valikul arvestati nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasemel toimuvaid jäätmekäitluslahenduste/tehnoloogiate arenguid (s.h piirkonnas arendatavaid mehhaanilis-bioloogilise töötluse tehnoloogiaid). Majanduskulude hindamisel võrreldud kolme stsenaariumi puhul lähtuti omakorda kõige toenäolisematest arengutest. Lisaks arvestati seda, et

18

majanduskulude hindamisel uuritud stsenaariumid lubavad täita õigusaktidega sätestatud nõudeid ja taaskasutuseesmärke:

- Pakendiseadusega kehtestatud eesmärk 2012. aastaks taaskasutada pakendijäätmeid nende kogumassist vähemalt 60%

- Jäätmeseadusega kehtestatud piirangud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamiseks - 2013. aastal ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla üle 30% biolagunevaid jäätmeid

- Elektroonikaromu kogumine 4 kg inimese kohta aastas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ)

Jäätmete kogumisvõrgustiku tiheduse ja kogumispunktide arvu hinnang põhineb käesoleva uurimistöö eelhinnangul kogutud andmetel ja õigusaktides kogumissüsteemile (nt pakendijäätmed, elektroonikaromu) esitatud tingimustel. Uuringus on eeldusena arvestatud (v.a stsenaarium 1), et jäätmete ladestamiseks kasutatav prügila vastab õigusaktide nõuetele ning prügilates toimub nõuetele vastav prügilagaasi kogumine (kogutakse keskmiselt 40% prügilagaasist, millest osa kasutatakse elektri ja sooja tootmiseks).8 Jäätmepõletustehase puhul on lähtutud, et rajatava tehase jäätmepõletusvõimsus on kuni 220 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Põletustehas vastab kõikidele parima võimaliku tehnika ja õigusaktide nõuetele. Eeldusena on arvestatud, et kavandatava jäätmepõletustehase netokasutegur on 80% ning aastasest energiatoodangust oleks elektri osakaal 20% ja soojuse osakaal 80%.9 Võrreldavas taustsüsteemis toodetakse elektrit põlevkivist ja sooja maagaasist.

3.2.1 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hinnati kuue erineva jäätmekäitlusstsenaariumi puhul. Stsenaarium 1 - Prügila ehk võrdlusstsenaarium, kus kõik Narva haldusterritooriumil kogutud olmejäätmed ladestatakse prügilasse. Stsenaarium illustreerib enne 2007. aastat valitsenud olukorda, kus valdav osa Narva linnas kogutud olmejäätmeid ladestati nõuetele mittevastavasse Narva prügilasse. Väiksemas mahus koguti ka liigitikogumiseks mõeldud konteineritega pakendijäätmeid ja vanapaberit. Olmejäätmete teke (2005)

18 500 t Liigiti kogutud

vanapaber +pakendijäätmed

641 t

Prügilasse ladestamine

17 859 t

8 Lähtutud on Uikala prügilas rakendatava gaasikogumissüsteemi ja sellest energiatootmise võimalikest maksimaalsetest parameetritest. Nimetatud parameetrid on siiski hinnangulised. 9 Eeldused põhinevad Iru Elektrijaama kavandatava jäätmete koostootmisploki andmetel.

19

Stsenaarium 2 – Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja keskmiselt 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse (MBT). MBT puhul on arvestatud täna Eestis rakendatud tehnoloogilisi lahendusi.10 Eeldusena on arvestatud, et MBT protsessis tekkinud nn peenfraktsiooni ei kasutata põllumajanduslikel eesmärkidel vaid valdavalt täitematerjalina (sh prügila katmisel). Et tagada võrdlus jäätmete masspõletusalternatiiviga (vt stsenaariumid 3 ja 6) on eeldusena arvestatud, et toodetud jäätmekütus suunatakse vastavasse põletustehasesse.11 Toimib ka jäätmete liigiti kogumine elanikkonnalt. Pakendijäätmeid ja vanapaberit kogutakse kogumiskonteineritega (vt ptk 3.3.1). Ohtlikke jäätmeid (sh elektroonikaromu) kogutakse jäätmekäitluskeskuses. Väiksemas mahus toimub ka aia- ja haljastusjäätmete eraldi kogumine. Nimetatud stsenaarium järgib põhimõtteliselt 2008. aastal toiminud jäätmekäitlussüsteemi ülesehitust.

Olmejäätmete teke (2008) 21 000 t

Segaolmejäätmed

16 700 t

Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete

käitlemine 147 t

Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätme-

jaam) 4 300 t

Veeaur Prügila

10% Ringlussevõtt

5 823 t

Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete

sortimine)

MBT 15 030 t

90% 20% 10% 35% 35%

Pinnaseasendaja Jäätmekütus

10 Väljundite osakaalud on üldistatud võttes samas arvesse kasutatavate MBT tehnoloogiate parameetreid ja täna reaalselt saadud tulemusi. 11 Toodetud jäätmekütust võib kasutada ka lisakütusena tööstuslikes (nt tsemenditootmises) protsessides.

20

Stsenaarium 3 – Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Toimib ka teatud jäätmeliikide sh taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine kogumiskonteineritega ja jäätmekäitluskeskuses. Olmejäätmete teke (2008)

21 000 t

Segaolmejäätmed

16 700 t

Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete

käitlemine 147 t

Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätme-

jaam) 4 300 t

90%

10%

Ringlussevõtt 5 823 t

Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete

sortimine)

Masspõletus

15 030 t

Stsenaarium 4 – Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse Uikala prügilasse ladestamiseks. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine. Olmejäätmete teke (2008)

21 000 t

Segaolmejäätmed

16 700 t

Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete

käitlemine 147 t

Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätme-

jaam) 4 300 t

90%

10% Ringlussevõtt

5 823 t

Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete

sortimine)

Prügila 15 030 t

21

Stsenaarium 5 – Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine. Olmejäätmete teke (2008)

21 000 t Stsenaarium 6 – Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine.

Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete

käitlemine 147 t

Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätme-

jaam) 4 300 t

MBT 16 700 t

Ringlussevõtt 4 153 t

Pinnaseasendaja Jäätmekütus

Prügila Veeaur 20%

35%

10%

35%

Olmejäätmete teke (2008) 21 000 t

Segaolmejäätmed

16 700 t

Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätme-

jaam) 4 300 t

Ringlussevõtt 4 153 t

Põletustehas

16 700 t

Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete

käitlemine 147 t

Segaolmejäätmed

16 700 t

22

3.3 Majanduskulude hindamine Majanduskulude hindamisel on võrreldud eespool toodud stsenaariumitest ainult kolme viimast stsenaariumit. Nimetatud kolme stsenaariumi valikul olid aluseks kõige enamtõenäolised arengud olmejäätmete käitlemise valdkonnas nii piirkondlikul (Ida-Virumaa) kui ka riiklikul tasemel. Arvesse on võetud, et nimetatud jäätmekäitlusalternatiivid lubavad täita ka õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja taaskasutuseesmärke (vt ptk 4.2). Stsenaarium 4 - Nimetatud stsenaariumi puhul on arvesse võetud, et Narvas on täna olemas toimiv jäätmekäitluskeskus. Seepärast on otstarbekas võrrelda siiani toiminud jäätmekäitlussüsteemi, kus jäätmekäitluskeskuses sorditakse segaolmejäätmeid, teiste võimalike stsenaariumidega. Nimetatud stsenaariumi puhul suunatakse linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse Uikala prügilasse ladestamiseks. Säilib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, biojäätmete) liigiti kogumine vähemalt tänasel tasemel. Et tagada, biolagunevate jäätmete osakaalu vähendamist prügilasse suunatavas jäätmevoos (jäätmeseaduse nõue), tuleks siiski rakendada biolagunevate jäätmete (eelkõige köögijäätmete) liigiti kogumist nende tekkekohal (kogumine konteineritega) või eraldada need segaolmejäätmetest jäätmekäitluskeskuses (vajab tõenäoliselt lisainvesteeringuid vastavasse tehnoloogiasse, et biolagunev fraktsioon kätte saada ja taaskasutada). Stsenaarium 5 – Narva linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse. Säilib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine tänasel tasemel. Juhul kui segaolmejäätmed suunatakse otse MBTsse, puudub vajadus neid eelnevalt sortida jäätmekäitluskeskuses (tegu lisakuluga). Stsenaarium 6 – Narva linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Narva linna territooriumil (jäätmekäitluskeskuses) toimub linnas kogutud jäätmete ümberlaadimine suurematesse veokitesse (kulude kokkuhoidmiseks võib kaaluda ka raudteetranspordi kasutamist). Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine vähemalt tänasel tasemel.

23

3.4 Tulemused 3.4.1 Keskkonnamõjude hindamine Koostatud jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõju hindamise tulemused on esitatud joonistel 8-11. Graafikutel on näidatud uuritud kuue jäätmekäitlusstsenaariumi netoheitmed keskkonnamõju kategooriate kaupa. Eraldi on välja toodud jäätmekäitlustegevused ja -tehnoloogiad (jäätmete kogumine ja vedu, taaskasutamine – ringlussevõtt materjalina ja bioloogiline ringlussevõtt/kompostimine, jäätmete põletamine) ning nende tegevuste panus erinevatesse keskkonnamõju kategooriatesse. Juhul kui jäätmekäitlustegevus/tehnoloogia tekitab vähem heitmeid (omab positiivset keskkonnamõju) kui mudeli taustsüsteem, on graafikul toodud lõpptulemus negatiivne. Globaalset kliimamuutust põhjustav toime Globaalse kliimamuutusena vaadeldakse mitmeid negatiivseid mõjusid, mida põhjustab nn kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri. WAMPS-i mudelis on kasvuhoonegaaside (CO2, N2O, CH4) heitkogus väljendatud ühtse näitajana – CO2-ekvivalendina. Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide puhul on kõige suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks prügila. Prügilasse ladestatud orgaanilise jäätmefraktsiooni lagunemisprotsessi tulemusena tekib prügilagaas, mille põhikomponendid on süsihappegaas (CO2) ja metaan (CH4), kusjuures metaanisisaldus jääb suurusjärku 50–55%. Uuringus on eeldusena arvestatud, et piirkonna prügila (Uikala) on varustatud prügilagaasi kogumise ja põletamise süsteemiga. Eeldatud on, et keskmiselt kogutakse 40% prügilagaasist. Prügilagaasist toodetakse energiat. Sellest hoolimata on prügilast tulenevate kasvuhoonegaaside emissioon suur ja see panustab otseselt globaalse kliimamuutusega kaasneva keskkonnamõju tekkesse. Stsenaarium 1 puhul, kus olmejäätmed ladestati Narva prügilasse, pole gaasikogumissüsteemi arvestatud. Peale selle ladestati stsenaarium 1 puhul ka valdav osa olmejäätmetest prügilasse. Seetõttu on selle stsenaariumi panus kliimamuutustesse kõige suurem.

Joonis 8. Kasvuhoonegaaside heitmed

24

Teiste alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide puhul ladestatakse prügilasse vähem olmejäätmeid, mis omakorda tekitab vähem prügilagaasi. Kõige väiksem kogus kasvuhoonegaase tekitatakse stsenaariumides 3 ja 6, kus segaolmejäätmed suunatakse põletustehasesse. Nimetatud stsenaariumide puhul suunatakse prügilasse kõige väiksem kogus olmejäätmeid. Peale selle asendab olmejäätmete põletamisel toodetav sooja- ja elektrienergia taustsüsteemis vastavalt maagaasist toodetud soojaenergiat ja põlevkivist toodetud elektrienergiat. Maagaas ja eriti põlevkivi fossiilkütustena eraldavad põlemisel rohkelt kasvuhoonegaase. Seega aitab jäätmete põletamine koos energia tootmisega vähendada otseselt fossilkütuste põletamisel tekkivat kasvuhoonegaaside kogust. Ka jäätmematerjalide ringlussevõtt aitab kasvuhoonegaaside kogust vähendada. Hapestumist põhjustav toime Pinnase ja veekogude hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendite (SO2, NOx, HCl ja NH3) eraldumine välisõhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale happevihmana. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja ka kultuuriväärtusi. WAMPS-i mudelis on hapestumist põhjustavad heitmed väljendatud ühtse näitajana -- SO2-ekvivalendina.

Joonis 9. Hapestumist põhjustavate ühendite heitmed Valdav osa lämmastikdioksiidi (NOX) ning vääveldioksiidi (SO2) heitmeid tekkib prügilagaasi põletamisel. Jäätmepõletuskäitisel on üldjuhul prügilagaasi põletamisega võrreldes tõhusamad puhastusseadmed. Samuti tekib jäätmepõletamisel toodetava soojuse ning elektri puhul vähem NOX ja SO2 emissiooni kui taustsüsteemis, kus kasutatakse fossiilkütuseid. Ka jäätmematerjalide ringlussevõtt aitab oluliselt vähendada väävli- ja lämmastikuühendite heitmeid võrreldes taustsüsteemiga. MBT protsessi käigus saadud nn peenfraktsioon, mis sisaldab suures koguses biolagunevaid jäätmeid, vajab enne selle kasutamist (taaskasutamist) stabiliseerimist (komposteerimist). Kompostimisprotsessil ja ka tekkiva orgpaanikarikka materjali edasisel kasutamisel võib tekkida küllaltki suures koguses ammoniaagi (NH3) heidet, mis lisaks hapestumisele on ka haisu põhjuseks. Haisuteke võib kujuneda ka selle jääkmaterjali kasutamisega kaasnevaks oluliseks kohalikuks häiringuks.

25

Seega võib väita, et ka siin annavad kõige väiksema keskkonnamõju (hapestumist põhjustavat toimet) segaolmejäätmete põletamisel põhinevad jäätmekäitlusstsenaariumid. Eutrofeerumist põhjustav toime Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toitainetega, millega kaasneb vee kvaliteedi halvenemine - läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus või täielik hapnikupuudus veekogu sügavamates kihtides, planktoni vohamine ja elustiku liigilise koosseisu muutumine. Oma panuse orgaaniliste ühendite heitmete tekkele (P, N, NOx, NH3) ja seeläbi veekogude ökosüsteemide eutrofeerumisele annavad ka jäätmekäitlusega seotud tegevused (nt prügila nõrgvesi, kanalisatsiooni heitvesi, transport, komposti kasutamine põllumajanduses). Sarnaselt muude uuritud keskkonnamõjudega on prügila suurim eutrofeerumise tekitaja (NOx emisioonid prügilagaasi põletamisest ja kõrge P, N ja KHT sisaldusega nõrgvesi). Eutrofeerumisse panustab oluliselt ka MBT protsessil toodetud orgaanikat sisaldava jääkmaterjali käitlemine (stabiliseerimine/kompostimine) ja selle materjali kasutamine. Olmejäätmete põletamine on võrreldes taustsüsteemiga eutrofeerumise tekitajana neutraalne. Samuti pole olmejäätmete põletamise puhul õigusaktide nõuete täitmiseks vaja biolagunevaid jäätmeid massiivselt bioloogiliselt käidelda. Nii võib väita, et põletusstsenaariumide toime veekogude eutrofeerumisele on teiste jäätmekäitlusalternatiividega võrreldes väikseim.

Joonis 10. Eutrofeerumist põhjustavate ühendite heitmed Maapinnalähedase osooni teke Inimtegevuse tulemusel välisõhku paisatud metaan (CH4) ja süsinikmonooksiid (CO) moodustavad päikesevalguse toimel ning lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja lämmastikoksiidi (NOx) juuresolekul maapinnalähedase osooni, mis on kahjulik nii looduskeskkonnale kui inimese tervisele. Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide osooni tekke potentsiaali puhul on täheldatavad samad suundumused, mis globaalset kliimamuutust põhjustava toime puhul (vt joonis 7). Ka siin on jäätmepõletamise stsenaariumid eelistatuimad variandid, kuna prügilasse ladestatav olmejäätmekogus on siin kõige väikesem ning toodetud elekter ja soojus kompenseerivad

26

fossiilkütuste kasutamist, misläbi on osooni tekitav mõju ka taustsüsteemiga võrreldes positiivne (joonisel negatiivne).

Joonis 11. Osooniteket põhjustavate ühendite heitmed

3.4.2 Majanduskulude hindamine Majanduskulusid hinnati kolme kõige tõenäolisema jäätmekäitlusstsenaariumi puhul:

1. Narva jäätmekäitluskeskusesel põhinev jäätmekäitlussüsteem. 2. Jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel põhinev süsteem 3. Jäätmete masspõletusel põhinev süsteem

Võrreldud stsenaariumide detailsem kirjeldus on esitatud peatükis 4.3. Kuna käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eelkõige võrrelda alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide majanduskulusid, et anda lisateavet Narva linna olmejäätmete käitlussüsteemi edasiseks arendamiseks, siis on kulude hindamisel lähtutud eelkõige 2009. aastal kehtinud jäätmekäitlusteenuste (jäätmete kogumine ja vedu, vastuvõtt mehhanilis-bioloogilisse töötlusesse, vastuvõtt prügilasse) hindadest (vt ka aruande lisa). Peale selle on antud võimalik prognoos tänaste jäätmekäitluskulude võimalike muutuste kohta lähitulevikus, mis on seotud õiguslike nõuete (sh saastetasude tõusud) ja jäätmekäitlusarengutega. Kulude hindamine on tehtud üldises plaanis, kusjuures võrdluse aluseks on arvutuslik ligilähedane ühe tonni olmejäätmete käitlemise lõppkulu/hind. Tulemused on kasutatavad eelkõige alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdluseks, väljendades pigem võrreldud jäätmekäitlusmooduste majanduskulude suurusjärke.

27

Narva jäätmekäitluskeskusel põhinev jäätmekäitlussüsteem Olmejäätmete prügilasse ladestamise hinnaks on arvestatud ligikaudu 800 kr.12 Samas tõuseb see tasu järgnevatel aastatel hüppeliselt seoses prügilasse ladestatavate jäätmetele kehtestatud saastetasu igaastase suurenemisega.13

Jäätmekäitluskeskuses läbiviidava segaolmejäätmete sortimisteenuse hinnaks on arvestatud ligikaudu 300 kr/t. Nimetatud summa põhineb 2009. aastal Narva jäätmekäitluskeskuses kehtinud segaolmejäätmete vastuvõtutasul - 1100 kr/t (nimetatud tasu sisaldab taaskasutatavate jäätmete müügist saadud võimalikku tulu ja ka jäätmete/sortimisjäägi prügilasse ladestamise hinda, mis moodustas ca 800 kr/t). Arvestades seda, et eelnevalt oli jäätmekäitluskeskuse tasu isegi 1500 kr/t, võib eeldada, et jäätmekäitluskeskuse käitamiseks majanduslikult optimaalsetes tingimustes peaks segaolmejäätmete sortimisteenuse hind olema suurem. Seega suure tõenäosusega on tänaseid tegelikke kulusid arvestades uuritud jäätmekäitlusstsenaariumi ühe tonni olmejäätmete käitluskulu kõrgem tabelis 8 toodud hinnaga võrreldes. Tabel 8. Jäätmekäitluskeskusel põhineva jäätmekäitlussüsteemi kulu (kr/t)

Olmejäätmete käitlemine Eeldatav hind (kr/t)

Kogumine ja vedu 320

Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete sortimine)

300

Ladestamine prügilasse 800

Kokku 1420

Jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel põhinev süsteem Kuna tänane (2009) segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilise töötluse hind ei peegelda nimetatud jäätmekäitlusteenuse tegelikke kulusid, siis on tänast segaolmejäätmete MBT vastuvõtuhinda käesolevas kalkulatsioonis mõnevõrra suurendatud. Samas võib eeldada, et kasutatud hind võib edaspidi suureneda. MBT hind sõltub suuresti sellest, millise kvaliteediga on toodetud väljundid (jäätmekütus ja ülejäänud peenfraktsioon). MBT väljundite kvaliteet määrab omakorda ära selle kasutusvõimalused (sh positiivse või negatiivse hinna) Tabel 9. MBT-l põhineva jäätmekäitlussüsteemi kulu (kr/t)

Olmejäätmete käitlemine Eeldatav hind (kr/t)

Kogumine ja vedu 320

Mehhanilis-bioloogiline töötlus 800

Kokku 1120

12 Uikala prügila olmejäätmete vastuvõtu tasu oli 2009. aastal 789 kr/t 13 Vastavalt Keskkonnatasude seadusele tõuseb tavajäätmete prügilasse ladestatavate jäätmete saastetasu 2015. aastaks 467 kr/t (2009. aastal on saastetasu 156,5 kr/t).

28

Jäätmete masspõletusel põhinev süsteem Jäätmete masspõletuse eeldusliku hinna arvutamisel on kasutatud WAMPS mudelit.14

Teiste riikide (nt Rootsi) kogemused näitavad, et segaolmejäätmete transpordi hind ei suurene oluliselt kui jäätmeid veetakse ca 200 km raadiuses jäätmekäitluskohast. Käesolevas uuringus on eeldatud, et jäätmeveo hind suureneb ca 10% nende vedamisel võimalikku jäätmepõletustehasesse Tallinna piirkonnas (kaugus Narvast ca 200 km). Tabel 10. Olmejäätmete põletamisel põhineva jäätmekäitlussüsteemi kulu (kr/t)

Olmejäätmete käitlemine Eeldatav hind (kr/t)

Kogumine ja vedu 352

Jäätmete põletamine 600

Kokku 952

14 Kasutatud on SEI-Tallinna poolt varem läbi viidud WAMPS uuringute lähteandmeid ning kavandatava Iru jäätmetepõletustehase rajamise kulusid. Eeldatud on, et hinnakujunduse põhiparameetrid (sooja ja elektrienergia hind ning asendatava maagaasi hind) püsivad ligikaudu praeguse taseme juures.

29

3.5 Kokkuvõte ja soovitused Käesolevas uuringus läbiviidud alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõjude olelusringipõhine hinnang näitab, et olmejäätmete käitlussüsteemi kavandamisel on oluline vähendada esmajoones prügilasse ladestatavate jäätmete kogust. Olmejäätmete prügilasse ladestamine omab muude käitluslahendustega võrreldes kõige suuremat keskkonnamõju. Peamiseks keskkonnamõju põhjustajaks on siin tekkiv prügilagaas ja nõrgveega seotud võimalikud keskkonnaprobleemid. Keskkonnamõju seisukohast on Narva jäätmekäitluskeskuses toimunud segaolmejäätmete sortimine positiivne, kuna üldkokkuvõttes (koos sortimisjäägi suunamisega mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse) on jäätmete taaskasutuse sh ringlussevõtu kogus suur. Kindlasti tuleks ära märkida, et Narva jäätmekäitluskeskuse toimimise ajal saavutatud olmejäätmete taaskasutusprotsent oli kindlasti üks kõrgemaid Eestis.15

Olmejäätmete (sh MBT jäätmekütuse) põletamine tänapäevases nõuetele vastavas jäätmepõletuskäitises panustab muude uuritud jäätmekäitlusmoodustega võrreldes kõige vähem keskkonnamõju tekkesse ning on samas positiivse keskkonnamõjuga, vähendades otseselt fossilkütuste (eelkõige põlevkivi) põletamisega seotud heitmeid. Üha tõusvate energiahindade valguses omab nimetatud jäätmekäitlusmoodus ka arvestatavat majanduslikku efekti. Keskkonnamõju seisukohalt on seega kõige optimaalsemad need jäätmekäitlusstsenaariumid, kus võimalikult suur kogus olmejäätmeid suunatakse taaskasutusse materjali ringlussevõtuna ning ülejäänud jäätmed põletatakse võimalikult suures koguses energiatootmise eesmärgil. Olmejäätmete käitlemise sh liigiti kogutud jäätmematerjalide taaskasutamise majanduskulud sõltuvad paljus aga kogumissüsteemi korraldusest ja valitud jäätmekäitluslahendustest. Kindlalt võib väita, et olmejäätmete prügilasse ladestamise tasu tõuseb hüppeliselt järgnevatel aastatel seoses prügilasse ladestatavatele jäätmetele kehtestatud saastetasu igaastase suurenemisega. Segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilise töötluse kulud sõltuvad kasutatud tehnoloogiast ning protsessi väljundite kvaliteedist ja kasutusvaldkonnast. Võib eeldada, et tänane segaolmejäätmete MBT teenuse hind edaspidi tõuseb. Küll aga peaks see jääma väiksemaks jäätmete prügilasse ladestamise tasust. Hoolimata sellest, et jäätmepõletustehase rajamise alginvesteering on väga suur, võib WAMPS uuringu tulemustele ja ka teiste riikide kogemusele tuginedes eeldada, et segaolmejäätmete põletamise hind jääb võrreldes teiste alternatiivsete jäätmekäitluslahendustega (sh MBT) mõnevõrra madalamaks ja ka pikaajaliselt stabiilsemaks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii keskkonnamõju kui ka majanduskulu seisukohast on kõige optimaalsem jäätmekäitlusstsenaarium Narva linna olmejäätmete jaoks nende jäätmete energiakasutusele suunatud stsenaarium. Majanduslikust seisukohast lähtudes oleks kõige optimaalsem suunata Narvas tekkinud segaolmejäätmed masspõletustehasesse juhul kui see Tallinna piirkonda ehitatakse. Eeldada võib, et isegi suurema veokauguse korral on see alternatiiv pikemas perspektiivis teistest võrreldud lahendustest odavam. Samuti pole sellisel juhul vaja eraldi välja arendada biojäätmete kogumise ja taaskasutamise süsteemi. Kindlasti tuleks aga Narva linnas säilitada ja ka edasi arendada praegust jäätmete (eelkõige pakendijäätmete) liigiti kogumise süsteemi. Käesoleva uuringu tulemused näitavad selgelt, et linnavalitsuse poolt korteriühistustele pakutud pakendikogumiskonteinereid kasutatakse 15 Vähemalt 28% olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest suunati 2008. aastal taaskasutusse ringlussevõtu teel.

30

aktiivselt. Pakendikonteineritesse visatud vanapaber näitab, et võimalusel tuleks laiendada ka vanapaberi kogumiskonteinerite võrgustikku. Jäätmekäitluskeskuses võiks edaspidi toimuda liigitikogutud jäätmete järelsortimine, samuti tuleks välja arendada tehniline võimalus segaolmejäätmete ümberlaadimiseks ja parandada keskuse toimimist jäätmejaamana. Jäätmekäitluskeskuse territooriumil võiks välja arendada ka väiksemas mahus toimuv aia- ja haljastusjäätmete kompostimise võimekus.

31

LISA Segaolmejäätmete käitlemise hinna kalkulatsioon (põhineb 2009. aasta hindadel)

Jäätmekonteineri suurus

(m3) Kaal (t)

Konteineri keskmine ühekordse

tühjendamise hind (kr)

1 tonni arvestuslik käitlushind

(kr/t)

Olmejäätmete ladestushind

(Uikala prügila) (kr/t)

Arvestuslik kogumise hind

(kr/t) 0,14 0,028 57 2036 1247 0,24 0,048 75 1569 780 0,6 0,132 137 1041 789 252 0,8 0,16 189 1184 395 2,5 0,5 549 1099 310 4,5 0,9 889 988 199

Jäätmekonteineri suurus

(m3) Kaal (t)

Konteineri keskmine ühekordse

tühjendamise hind (kr)

1 tonni arvestuslik käitlushind

(kr/t)

Olmejäätmete vastuvõtu hind taaskasutus-

keskuses (kr/t)

Arvestuslik kogumise hind

(kr/t) 0,24 0,048 95 1979 879 0,6 0,132 180 1364 264 0,8 0,16 236 1475 1100 375 2,5 0,5 654 1308 208 4,5 0,9 1070 1189 89

Kuna valdav osa jäätmekogumiskonteineritest on 0,6 või 0,8 m3, siis võib eeldada, et jäätmeveo arvestuslik hind on ligikaudu 320 kt/t

32