33
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Ksenija Špakovskaja LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Raili Pool TARTU 2014

LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

  • Upload
    others

  • View
    5

  • Download
    1

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

TARTU ÜLIKOOL

EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND

Ksenija Špakovskaja

LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES

Bakalaureusetöö

Juhendaja Raili Pool

TARTU 2014

Page 2: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3

1. LAUSE PÕHITÜÜBID EESTI JA VENE KEELES................................................................................... 5

2. SÕNAJÄRGE MÕJUTAVAD TEGURID EESTI JA VENE KEELES .......................................................... 8

2.1. TEEMA JA REEMA ........................................................................................................................... 9

2.2. ESILETÕSTMINE ............................................................................................................................ 14

3. ÖELDISVERBI ASEND LAUSES .......................................................................................................17

3.1. VERB LAUSES TEISEL KOHAL ............................................................................................................ 19

3.2. VERB LAUSE LÕPUS ....................................................................................................................... 20

3.3. VERB LAUSE ALGUSES .................................................................................................................... 21

3.4. VENE EMAKEELEGA ÕPPIJATE TAVALISI SÕNAJÄRJEVIGU EESTI KEELES ...................................................... 22

KOKKUVÕTE .........................................................................................................................................26

KIRJANDUS ...........................................................................................................................................28

ПОРЯДОК СЛОВ ПРОСТОГО ПРЕДЛОЖЕНИЯ В ЭСТОНСКОМ И РУССКОМ ЯЗЫКАХ РЕЗЮМЕ ...........31

Page 3: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

3

Sissejuhatus

Käesoleva bakalaureusetöö teemaks on lihtlause sõnajärg eesti ja vene keeles. Valisin

just selle teema, sest minu arvates on korrektne sõnajärjekasutus lauses tänapäeval

probleemiks paljude keeleõppijate jaoks. Töö eesmärgiks on anda ülevaade eesti ja vene

keele lihtlause põhitüüpidest ja sõnajärge mõjutavatest teguritest ning võrrelda

vaatlusaluste keelte erinevusi öeldisverbi paigutamises lauses ja tuua esile sõnajärjega

seotud raskemaid kohti. Eesmärgi saavutamiseks on tehtud referatiivse iseloomuga töö

seda teemat käsitlevate allikate põhjal.

Bakalaureusetöö koosneb kolmest suurest peatükist, mis omakorda jaotuvad

alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse eesti ja vene keele lause põhitüüpide

teoreetiline ülevaade. Teises peatükis vaadeldakse sõnajärge mõjutavaid tegureid,

eelkõige teema ja reema asukohta lihtlauses, arusaamisraskusi tekitavaid kohti eesti keele

sõnajärjes ja lause moodustajate esiletõstmist sõnajärje abil. Kolmandas peatükis

võrreldakse eesti ja vene keele öeldisverbi lihtlauses paiknemise võimalusi ning

tuuakse esile vene emakeelega eesti keele õppijate tüüpilisi vigu eesti keele sõnajärje

kasutamisel.

Käesoleva bakalaureusetöö autori isiklik kogemus eesti keele omandamisel näitab

seda, et paljude eesti keelt teise keelena õppijate jaoks tekitab lause sõnajärjevalik

tihtipeale raskusi või juhtub ka nii, et õpilane ei pööra sõnajärjele üldse tähelepanu.

Seda teemat käsitleva materjali rohkuse põhjal võib teha järelduse, et selline

valdkond nagu sõnajärg pakub huvi paljudele uurijatele. Valitud teema jaoks kirjanduse

valimisel ei tulnud ette materjali vähesusega seotud probleemi. Lihtlause sõnajärje

teemat käsitlevad laialt paljud eesti ja vene õppematerjalid ja teatmikud. Eestikeelsetest

allikatest olid kõige rohkem abiks 2007. aastal välja antud „Eesti keele käsiraamat“

(EKK 2007), Krista Kerge käsiraamat „Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule“ (Kerge

2000), käsiraamat „Keelehärm“ (Metslang jt 2003) ning Aavo ja Lembetar Valmise

õpik „Lihtne eesti keele grammatika“ (Valmis, Valmis 2001). Venekeelsest kirjandusest

olid tähtsamad sõnajärje teema käsitlused Olga Krylova ja Serafima Havronina (1984)

Page 4: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

4

õpperaamatus, Ditmar Rosentali (1987, 1988) väljaannetes ning Irina Kovtunova (1976)

ja Nikolai Kolesnikovi (1984) õpperaamatutes.

Sellist laia teemat nagu lause sõnajärg eesti ja vene keeles oli vaja kuidagi piiritleda,

et töö jääks kompaktseks ja puudutaks vaid kõige olulisemaid aspekte. Teema

piiritlemiseks valisin just kirjaliku keele lihtlause, mitte aga liitlause, sest kõiki liht- ja

liitlause sõnajärge puudutavaid küsimusi pole võimalik kokku surumata käsitleda ühe

bakalaureusetöö raames. Suulist kõnet käsitlen osaliselt vaid sõnajärge mõjutavatest

teguritest rääkivas peatükis, kus pööran tähelepanu teemale, reemale ja esiletõstmisele.

Kogu venekeelne materjal, sealhulgas ka venekeelsed näitelaused, mis on kasutatud

siinses bakalaureusetöös, on võetud töö käigus kasutatud kirjandusest ja vajaduse korral

tõlgitud eesti keelde käesoleva töö autori poolt.

Selline huvipakkuv ja mitmekülgne teema nagu lihtlause sõnajärg eesti ja vene

keeles pakub laialdasi uurimisvõimalusi. Käesolev bakalaureusetöö on autori jaoks

heaks aluseks selle teema edaspidisel uurimisel.

Page 5: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

5

1. Lause põhitüübid eesti ja vene keeles

Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus

paikneb neutraalse, kontekstist sõltumatu sõnajärje korral enne või pärast öeldist ning

mis lauseliikmena vormistub ja kus paikneb lause tegevussubjekt (Metslang jt 2003:

117). Eesti lause põhitüüpide määratlemisel on olulisel kohal sõnajärg ning lause

põhitüüpe nimetatakse ka sõnajärjetüüpideks (Kerge 2000: 123).

Lause põhitüübid on tekstidest välja võetud selleks, et näidata keele sõnajärje

võimalusi. Lause põhitüübi tingib just tegusõna, mis on lause keskpunkt. Kõige

lihtsamal kujul toimub lause põhitüübi omistus just tegusõna kaudu. (Kerge 2000: 123)

Eesti keeles on „Eesti keele käsiraamatu“ järgi viis lause põhitüüpi. Need on

normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (EKK 2007:

442)

Eesti keeles on ülekaalus tavalised kes-mida-teeb tüüpi laused, neid nimetatakse

normaallauseteks (Kerge 2000: 132). Normaallause nimetavas käändes alus paikneb

lause alguses ning tähistab tegevussubjekti (Metslang jt 2003: 117). See ilmneb

näitelausest 1.

(1) Jaan magab. (EKK 2007: 440)

Olemasolu- ehk eksistentsiaallause ülesanne on väita kellegi või millegi olemasolu

mingis kohas ja/või mingil ajal, esitleda kedagi või midagi (vt näited 2 ja 3). Harilikult

on olemasolulause teemaks (ehk teate lähtepunktiks, mis paikneb lause alguses) koha-

või ajamäärus ning lause lõpus paikneb tegevussubjekt. (EKK 2007: 438, 440−441)

Olemasolulause öeldiseks on olema või muu sihitu verb. Alus on kas nimetavas või

osastavas käändes ja paikneb lause lõpus. (Metslang jt 2003: 118)

(2) Õues on lapsed. (EKK 2007: 440)

(3) Peenral kasvab lilli. (EKK 2007: 440)

Page 6: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

6

Omajalause teemas on valdajamäärus alalütlevas käändes (vt näide 4), mis erinevalt

olemasolulausest on ühtlasi tegevussubjekt koos vastavate süntaktiliste omadustega

(EKK 2007: 441).

(4) Tal on raamat. (EKK 2007: 441)

Kogejalause teema on harilikult alalütlevas käändes tegevussubjekti rolli täitev

määrus, mis ei pruugi olla alati lause alguses (EKK 2007: 441). Seda võib näha

näitelausetest 5 ja 6.

(5) Tal on piinlik. (EKK 2007: 441)

(6) Sa meeldid mulle. (EKK 2007: 441)

Tulemus- ehk resultatiivlauses, mille lausealguseliseks teemaks on seestütlevas

käändes määrus, markeeritakse lähteseisundit, mitte tulemust (EKK 2007: 441).

Tulemuslauset illustreerib näitelause 7.

(7) Poisist kasvas mees. (EKK 2007: 441)

Kõigil lausetüüpidel on siiski mitmeid variante, mis sõltuvad tegusõna tähendusest,

laiendusvõimalusest, öeldise vormist ja lausega edasi antava info hulgast (Kerge 2000:

124). Tuleb meeles pidada, et sõnajärg võib kõigis lausetüüpides muutuda konteksti

mõjul (Metslang jt 2003: 117).

Päris eesti keele põhitüüpidega võrreldavaid lause põhitüüpe vene keele grammatikas

ei eristata, vene keeles on omad lause põhitüübid, mis lähtuvad sõnajärjest.

Vene keeles on kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne ehk pöördjärg.

Neutraalne sõnajärg on omane emotsionaalselt varjundita (st teaduslikule ja ametlikule)

keelele. Inversiivne sõnajärg esineb aga kõnekeeles ja kirjanduslikus keeles.

(Florenskaja 2000: 140−141) Inversioon omab rikkalike stilistilisi võimalusi, kuid neid

on vaja õigesti kasutada. Põhjendamatu inversioon toob endaga kaasa stilistilisi vigu,

Page 7: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

7

lause sisu muutust või kahemõttelisust. (Rosental 2001: 217) Kuidas erinevad

neutraalne ja inversiivne sõnajärg, saab näha näitelausetest 8 ja 9.

(8) Серёжа поймал на лугу бабочку. (Rosental 1988: 172)

Serjoža püüdis heinamaal liblika.1

Näitelauses 8 ei ole mitte ükski lauseliige rõhutatud (Rosental 1988: 172).

(9) Поймал бабочку на лугу Серёжа. (Rosental 1988: 172)

Püüdis liblika heinamaal Serjoža.

Lause 9 esitleb situatsiooni järgmiselt: heinamaal oli mitu poissi, aga õnnelikuks, kes

püüdis liblika, sai just Serjoža (Rosental 1988: 172).

Vaatamata sõnajärje näilisele vabadusele on vene keeles iga lauseliikme jaoks

loomulik koht olemas. Selle koha määravad lause struktuur, lauseliikmete süntaktilised

väljendused ning nende asukoht teiste lausemoodustajate seas. (Rosental 1988: 171)

Eesti keeles on samuti võimalik tuua lause teemasse erinevaid lausemoodustajaid

vastavalt sellele, mida soovitakse antud lausega rõhutada. Tavalisem on, kui teemaks on

alus, see on neutraalne infostruktuur, sellise järjestusega on eesti keeles üle poole

lausetest. (Ehala 1997: 250)

1 Kõik venekeelsed näitelaused on eesti keelde tõlgitud käesoleva bakalaureusetöö autori poolt.

Page 8: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

8

2. Sõnajärge mõjutavad tegurid eesti ja vene keeles

Lause sõnajärje all mõeldakse moodustajate järjestamise võimalusi (Kerge 2000: 155).

Lause sõnajärjel on oma omadused nii eesti kui ka vene keeles. Sõltudes

kommunikatiivsest ülesandest, mille rääkija endale seab, võib lause sõnajärg olla erinev

ja lause võib omandada teist tähendust. (Külmoja jt 2003: 105) Lause tavaliste

komponentide järjekorra muutus toimub lause aktuaalse liigenduse muutuse mõjul, kui

üks komponentidest läheb teema koosseisu (lause alguses), ning teine saab reemaks ja

läheb lause lõppu (Külmoja jt 2003: 108).

Lause aktuaalseks liigenduseks nimetatakse õiget ja loogilist stilistiliselt neutraalset

kirjakeelse lause ülesehitust, mis nõuab, et alus oleks lause alguses, aga öeldis lõpus,

aluse järel (Kolesnikov 1984: 11). Martin Ehala sõnul kasutavad maailma keeled aluse,

öeldise, sihitise ja määruste järjestamiseks erinevaid kombinatsioone (Ehala 1997: 249).

Tänu rikkale käändesüsteemile on sõnade järjekord eestikeelses lauses suhteliselt

vaba. Tähtsaim sõnajärje põhireegel eestikeelse lause jaoks on V2-reegel, mis tähendab,

et verb on lauses teisel kohal. (Valmis, Valmis 2001: 187) Seda põhireeglit

illustreerivad näitelaused 10 ja 11, kus verb on reeglipäraselt lauses teisel kohal.

(10) Üliõpilane sooritas jaanuaris edukalt kõik eksamid. (Valmis, Valmis

2001: 187)

(11) Minu isa on haiglas arst. (Valmis, Valmis 2001: 187)

Vene keeles, (nagu ka eesti keeles) mängib lause sõnajärg süntaktilist, tähenduslikku

ja stilistilist rolli (Kolesnikov 1984: 5; Rosental 1987: 182).

Samuti on tähtis see, et sõnade paigutus lauses sõltub ka naaberlausetest ning

konteksti olulisust ei tohiks unustada (Valge 1988: 36). Jüri Valge sõnul on eesti keele

õigete sõnajärjereeglite omandamine keerukas ka soomlaste jaoks, sest semantiliselt

samasugustes neutraalsetes lausetes võivad erineva emakeelega inimesed pidada

tähtsaks erinevaid elemente, ja seetõttu lause ka erinevalt kokku seada. Tema arvates on

Page 9: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

9

just sõnajärg selleks indikaatoriks, mis annab märku hästi omandatud, kuid siiski

võõrkeele rääkimisest. (Valge 1988: 35−36)

Sõnajärg ning lause- ja esiletõsterõhk on teatestruktuuri (lause vormiline ehitus, mida

keel kasutab teatamisfunktsiooni täitmiseks) olulisemateks väljendajateks (EKG 1993:

191−192).

2.1. Teema ja reema

„Eesti keele grammatika“ nimetab teemat ja reemat lause teatestruktuuri

põhielementideks (EKG 1993: 192). Mis tahes info esitatakse kuulajale niimoodi, et üks

osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge (EKK 2007:

438; EKG 1993: 13). Teema ja reema liigendus, mida nimetatakse ka lause aktuaalseks

liigenduseks, on lause kõige olulisem tunnusjoon (EKG 1993: 13). Martin Ehala sõnul

vastab kõige paremini lauseliikmete järjestus teema ja reema liigendusele neis keeltes,

kus öeldis on lauses alati teisel kohal ning ülejäänud lausemoodustajate järjekord pole

kindlalt määratletud. Neid keeli kutsutakse keeleteaduses V2-keelteks ja eesti keel

kuulub nende keelte hulka. (Ehala 1997: 250) Selle väite kinnituseks toob Martin Ehala

mitu samadest lauseliikmetest koosnevat näitelauset, kus verb jääb alati teisele kohale,

aga muud lauseliikmed on oma kohti korduvalt vahetanud. Järgnevalt tuuakse ära

mõned tema poolt esitatud näited (vt näitelaused 12 ja 13). Esimesel positsioonil on

erinevad lauseliikmed vastavalt sellele, mida tahetakse lausega rõhutada (Ehala 1997:

250).

(12) Arno ootas Teelet iga päev suure paju juures. (Ehala 1997: 250)

(13) Teelet ootas iga päev suure paju juures Arno. (Ehala 1997: 250)

Põhjalikult seletasid teema ja reema mõisteid oma õpperaamatus Olga Krylova ja

Serafima Havronina (1984), kelle seisukoha järgi sõltub lause sõnajärg sellest, millise

eesmärgi seab endale rääkija (või kirjutaja), millist uut ja enda jaoks tähtsat

informatsiooni ta tahab oma lausega teistele edasi anda. Seda eesmärki peegeldab lause

Page 10: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

10

jaotamine kaheks osaks. Lause esimene osa on ütluse lähtepunktiks, see nimetab teate

teemat ehk seda, millest räägitakse. Lause teises osas on aga teade ise, mida lause

alguses nimetatu kohta öeldakse. Need lause osad on teema ja reema. Lause

liigendamine teemaks ja reemaks on lause aktuaalne liigendus. Esimeses nende poolt

esitatud näites (siin näitelause 14) on eesmärgiks teatada, kes on romaani autor. Lause

teema annab teada, mis on teate aineks, ning reema annab uuemat ja tähtsamat infot,

mis on teose autori nimi. Teate eesmärgi muutmine peab peegelduma ka lause

aktuaalses liigenduses. Teises lauses (siin näitelause 15) nimetatakse teemas tuntud

isiku nime, aga reema annab edasi informatsiooni selle isiku kohta. (Krylova,

Havronina 1984: 9−10)

(14) Автор романа „Война и мир“ − Лев Толстой. (Krylova, Havronina 1984: 9)

Romaani „Sõda ja rahu“ autoriks on Lev Tolstoi.

(15) Лев Толстой – автор романа „Война и мир“. (Krylova, Havronina 1984: 9)

Lev Tolstoi on romaani „Sõda ja rahu“ autor.

Lause tuntud ja tundmatuid osasid väljendab rõhk. Tuntud referenti märkiv element

paigutatakse reeglina nõrgarõhulisse positsiooni. Juhul kui lauses pole fokuseeritud

lause elemente, käsitatakse tuntuna kas lause teemas paiknevat elementi (vt näitelause

16), või lauses eelviimasena enne lauserõhulist määrust paiknevat sihitist, mis paikneb

lauses eelviimasena enne lauserõhulist määrust (vt näitelause 17). (EKG 1993:

194−195)

(16) Seinal ripub pilt. (EKG 1993: 195)

(17) Direktor võttis külalised vastu. (EKG 1993: 195)

Põhimõtteliselt sarnaselt käsitletakse teema ja reema mõistet 2007. aastal välja antud

„Eesti keele käsiraamatus” (EKK 2007).

Lause teema asub lause alguses, lause lõpus aga paikneb see osa reemast, mis

edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot (EKK 2007: 524; Valmis, Valmis 1999:

Page 11: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

11

187). Selle olulisimat infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta on tüüpilisi

sõnajärjestusvigu eesti keeles. (EKK 2007: 524; Erelt 2011: 83)

Vene keeles nõuab õige ja loogilise, stilistiliselt neutraalse kõne ülesehitus, et lause

teema väljenduse lähtepunktina, mis on tihti kuulajale või lugejale tuntud, asuks lause

alguses, ning reema, mis teatab midagi uut teema kohta, paikneks lause lõpus, pärast

teemat. Näiteks toob selle reegli rikkumine vene kirjakeeles endaga kaasa loogilise

esituse järjekorra rikkumise või ka ekspressiivse varjundi. (Kovtunova 1976: 13)

Krista Kerge sõnul on tekstilausetele iseloomulik see nähtus, et kõigi lausetüüpide

sõnajärge on võimalik pöörata vastavalt teksti edenemisele, ja sellest teeb autor

järelduse, et eesti keel võimaldab lause teemaks tõsta iga sobiva moodustaja (Kerge

2000: 129).

Vene keeles kehtib see väide samuti. Lause teemaks on tavaliselt alus, sihitis,

öeldistäide või määrus (Külmoja jt 2003: 108). Eesti keele sõnajärg näitab rohkem seda,

mis on lause teema ja reema, mitte seda, mis lauseliikmena esineb lauses sõna või fraas

(EKK 2007: 524). Peab arvestama ka sellega, et kirjakeeles on lause sõnajärje

varieeruvus suurem kui suulises kõnes (Lindström 2004: 47).

Vene keele uurijad on tuvastanud, et reema koht lauses muutub vabalt. Lauseliikmete

kohtade muutmine viib lause aktuaalse liigenduse muutumiseni, kuigi ei muutu selle

lause sisu. (Kolesnikov 1984: 13) Seda tendentsi illustreerivad näitelaused 18 ja 19.

(18) Осень мы хотели провести в Москве. (Kolesnikov 1984: 12)

Me tahtsime veeta sügist Moskvas.

(19) Мы хотели провести осень в Москве. (Kolesnikov 1984: 12)

Sügist tahtsime me veeta Moskvas.

Teema ja reema määramiseks ehk lause aktuaalse liigenduse väljaselgitamiseks aitab

kavandatav küsimus, mille vastuseks võiks kõne all olev lause olla. See lause info, mis

sisaldub juba küsimuses, on juba tuntud. Järelikult küsilause sõnad, mis korduvad

vastuses, on teema ning ülejäänud vastuse osa on reema. (Krylova, Havronina 1984: 11)

Näide 20 illustreerib selle meetodi kasutamist.

Page 12: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

12

(20) −Зачем он уходил?

−Он уходил за тетрадью. (Krylova, Havronina 1984: 11)

−Milleks ta oli lahkunud?

−Ta oli lahkunud vihiku järele.

Seega aktuaalse liigenduse tasemel omab sõnajärg kindlaksmääratud funktsiooni, mis

on seotud lause mõttega. Sõnajärg eristab teemat ja reemat. (Kovtunova 1976: 13−14)

Teema ja reema vastandus on süntagmaatiline vastandus, mis hõlmab kogu lause, ning

jagab selle kaheks vastandlikuks osaks (vt näitelause 21) (EKG 1993: 192).

(21) −Mis seal toimub?

−Seal (teema) müüakse hambapastat (reema). (EKG 1993: 192)

Käsiraamatus „Keelehärm“ (Metslang jt 2003) tõstetakse esile järgmist eesti keele

eripära, mis võib põhjustada seda, et eestikeelsest lausest on raske aru saada. Kuidas

eristada sihitist, mis mõnikord võib transitiivlausetes olla nimetavas käändes, lause

alusest. Selleks, et teada saada, mis lauseliikmega on tegemist, on vaja meeles pidada

tavalist sõnajärjemalli alus – verb – sihitis. Kuid keelekasutuses tuleb siiski ette ka

sihitisega algavaid kontekstisidusaid pöördsõnajärjega lauseid. Teatmiku autorite

soovituseks selle puhul on vältida raskesti tõlgendatavaid lauseid kirjalikus

keelekasutuses. (Metslang jt 2003: 117−118)

„Keelehärmas“ (Metslang jt 2003) on toodud esile mõned näitelaused nende

väidete kohta, siin on esitatud mõned nendest näidetes 22 ja 23.

(22) Lapsed said uued õpikud. (Metslang jt 2003: 117)

(23) Tüdrukud kutsusid poisid külla. (Metslang jt 2003: 117)

Esimese lause (näide 16) puhul on võimalik rollisuhetest aru saada enamasti lause

sisust, on selge kes mida saab. Teises lauses (näide 17) on arusaamisel abiks tavaline

sõnajärg alus – verb – sihitis, mis näitab, et kutsujateks on tüdrukud. (Metslang jt 2003:

118)

Page 13: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

13

Samuti käsitleb seda teemat Liina Lindström oma artiklis „Sõnajärg lause

tuumargumentide eristajana eesti keeles”. Tema sõnul on olemas kriitilisi lausetüüpe (vt

näitelaused 24 ja 25), kus alus ja sihitis ei eristu käändemärgistuse ja ühildumise abil

(Lindström 2004: 41).

(24) Hullunud kana peksab isa. (Lindström 2004: 41)

(25) Muna õpetab kana. (Lindström 2004: 41)

Autori sõnul kasutatakse eesti keeles lause tuumargumentide (aluse ja sihitise)

eristamiseks rohkem käändemärgistust ja subjekti ühildumist verbiga, kuid selle kõrval

on võimalik kasutada ka sõnajärge ja semantikat ehk meie üldiseid teadmisi maailmast

(Lindström 2004: 48).

Mati Erelti sõnul tuleb eesti keeles jälgida, et valitud sõnajärg ei lubaks

paralleelvõimalusena lauset kentsakalt või lausa vääriti tõlgendada. Eesti keeles kohtab

lauseid, kus mingit sõna on võimalik tõlgendada verbi laiendina või nimisõna täiendina

(vt näitelause 26). Samuti võib ilmuda variante, kus on täiendite omavahelised suhted

sassis (vt näitelause 27), või kus määruse paigutamine öeldise ja kesksõnalise täiendi

vahele on loonud väärseose (vt näitelause 28). (Erelt 2011: 87)

(26) Napilt toob jalgadega ameeriklane kõrguse maha. (Erelt 2011: 87)

(27) Naiste nahast saapad. (Erelt 2011: 87)

(28) Ta sõi hommikul keedetud muna. (Erelt 2011: 87)

Autor väidab, et mitmeti tõlgendamist saab sõltuvalt lausest vältida kahel viisil: kas

sõnajärge muutes või liitsõna kasutades (Erelt 2011: 87).

Page 14: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

14

2.2. Esiletõstmine

Sõnajärg ja intonatsioon, olles lause aktuaalse liigenduse formaalseteks vahenditeks,

asuvad teineteisega keerulises ja kitsas vastastikuses seoses ja sõltuvuses. Kindlaks

määratud sõnajärg võib ühineda koos kindlate intonatsiooniliste vahenditega, selleks et

väljendada teatud aktuaalset liigendust. (Kovtunova 1976: 10)

Jüri Valge väidab, et sõnajärg on eesti keeles suhteliselt vaba ja seega sageli

muudetav. Sõnajärje muutmisvõimalust võib kasutada neutraalsest lausest ekspressiivse

tegemiseks, lause eri osade rõhutamiseks või eri tähendusnüansside esiletoomiseks.

Kuid J. Valge sõnul ei tohi unustada, et sõnajärje muutmisega võib ilmuda oht

ebagrammatiline lause moodustada või panna kirja seda, mida ei kavatsenud. (Valge

1988: 35)

Kuna sõnajärg oleneb lauserõhust, võib rõhutatav sõna nihkuda lause algusesse (nagu

on näidatud lauses 29) (Kraut jt 1998: 188; Valmis, Valmis 1999: 186).

(29) Leppima ta ei tule. (Kraut jt 1998: 188; Valmis, Valmis 1999: 186)

Referendi (selle, mida moodustaja tähistab) eriline esiletõstmine on fokuseerimine.

Fookustatud osa lauses on fookus. Fookustamiseks kasutatakse tavaliselt

esiletõsterõhku, mis kirjas on märgitud versaaliga. (EKK 2007: 438) Lause põhisisule

lisanduvate tähenduste ja tähendusseoste mõjuala märgitakse ära fokuseerimise abil.

Fookus kannab täiendavat infot ja kuulub tavaliselt, kuid mitte alati, lause reemasse.

(EKG 1993: 195) Rõhutamine võib toimida kas üksinda (vt näitelause 30), koos

vastavasisuliste partiklitega (vt näitelause 31), või koos esiletõstetava elemendi

nihutamisega lause algusse või lõppu (vt näitelause 32 ja 33) (EKG 1993: 195).

(30) Sa SAAD sellega hakkama. (EKG 1993: 195)

(31) Kuningas VIISKI oma ähvarduse täide. (EKG 1993: 195)

(32) IGAV on ootaja aeg. (EKG 1993: 195)

(33) Sinu kasvatasin ju MINA üles. (EKK 2007: 438; EKG 1993: 195)

Page 15: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

15

„Eesti keele grammatika“ järgi on fokuseerimise peamised sisulised ülesanded

järgmised: modaaltähenduste, eituse ja ühendus- või vastandusseose mõjuala märkimine

(vt näitelaused 34, 35 ja 36), ning samuti ka uue informatsiooni lisamine (vt näitelause

37) (EKG 1993: 195−196).

(34) Kas need on SINU hambad seal veeklaasis? (EKG 1993: 195−196)

(35) Ma ju ei TAHA sinna minna. (EKG 1993: 195−196)

(36) See oli vaid UNI. (EKG 1993: 195−196)

(37) −Kes siin kabinetis krõbistab?

−Üks HIIR elab kapi all. (EKG 1993: 195−196)

Teema ja reema omavad oma intonatsioonilisi näitajaid (Kovtunova 1976: 50). Lause

alguses asuvat teemat tõstetakse esile tooni kõrgenemise abil, lause lõpus asuvat reemat

aga fraasilise rõhutamisega, mis läheb jutustavas lauses tooni alandamisega kokku

(Kovtunova 1976: 50; Kolesnikov 1984: 12−13). Venekeelses lauses kasutatakse

esiletõstmise näitamiseks mõttekriipsu ning suulises kõnes on selle jaoks paus ja tooni

kõrgenemine (Kovtunova 1976: 50). Näide 38 illustreerib esiletõstelise mõttekriipsu

kasutamist venekeelses lauses.

(38) Костёр – прогорел. (Kovtunova 1976: 50)

Lõke on ära põlenud.

Eestikeelses lauses pole omane kasutada mõttekriipsu esiletõstu vormistamiseks

niisugustes lausetes, nagu on kirjeldatud näitelauses 38. Küll aga kasutatakse eesti

keeles mõttekriipsu järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks (vt näitelaused 39 ja 40)

(EKK 2007: 157, 547).

(39) Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti

südamemureks. (EKK 2007: 547)

Page 16: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

16

(40) Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane.

(EKK 2007: 547)

Olga Pastuhhova väidab, et venekeelses lauses peab mõttekriipsu kasutama, kuid see

pole vajalik eestikeelses lauses (vt näitelause 41), kuna eestikeelses lauses on olema-

verbi vahelejätmine lubamatu (Pastuhhova 2004: 37).

(41) Моё любимое занятие – писать письма.

*Minu kõige lemmikum tegevus – kirjutada kirju.

Minu lemmik tegevus on kirjutada kirju. (Pastuhhova 2004: 37).

Mõttekriipsu kasutamine sellistes eestikeelsetes lausetes on O. Pastuhhova sõnul

tingitud vene keele mõjust, kus tegusõna olema olevikuvorm lauses jäetakse vahele,

kuid eestikeelses lauses see toob endaga kaasa vigu (Pastuhhova 2004: 37).

Üldjuhul asub venekeelses lauses teema esimesel kohal, aga reema teisel. Kuid on

võimalik ka teistsugune järjestus, mille puhul reema eelneb teemale. See ilmneb

emotsionaalses, erutatud ja ekspressiivse värvinguga kõnes. See on subjektiivne

sõnajärg (vt näide 42). (Kolesnikov 1984: 12)

(42) Хороши (reema) летние вечера (teema). (Kolesnikov 1984: 12)

Suvised õhtud on head.

Järelduseks saab öelda, et eesti ja vene keele jaoks on samal määral omane selline

formaalne vahend nagu esiletõstmine. Mõlemas keeles kasutatavate vahendite hulka

kuulub intonatsiooni kõrgenemine, kuid vene keeles kasutatakse esiletõstmise

näitamiseks lisaks veel mõttekriipsu, seda ka aluse ja öeldise vahel, kus seda eesti

keeles ei tarvitata.

Page 17: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

17

3. Öeldisverbi asend lauses

Eesti ja vene keel kuuluvad oma põhisõnajärje poolest SVO-, üldisemalt SVX-keelte

hulka (Kaivapalu 2010: 106), kuid siiski erinevad nad põhisõnajärje vabaduse astme

poolest, kus eesti keel on määratletud paindlikuks ja vene keel väga paindlikuks SVO-

keeleks (Koptjevskaja-Tamm, Wälchli 2001, viidatud Kaivapalu 2010: 106 järgi).

Öeldisverbi pöördelise osa asendit lauses ei määra teema-reema liigendus otseselt.

Verbi asend lauses tema laiendite suhtes on eesti keele süntaksis olnud üks

vaieldavamaid asju. (EKK 2007: 525) V2-reeglit illustreerivad näitelaused 43 ja 44.

(43) Mul on kõht hommikust saadik tühi. (EKK 2007: 525)

(44) Oma toas kuulab Juku uut kassetti. (Kraut jt 1998: 188)

Lause algul võib paikneda aluse asemel mingi teine lauseliige, sel juhul vahetavad

alus ja öeldis oma kohad ja öeldis jääb ikka teisele kohale (vt näitelaused 45 ja 46)

(Kraut jt 1998: 188).

(45) Kartuleid ostab Malle turult. (Kraut jt 1998: 188).

(46) Turult ostab Malle kartuleid. (Kraut jt 1998: 188).

Eesti keele sõnajärg varieerub sõltuvalt kontekstist mitmeti, kuid üldreegli V2 (verb

teisel kohal) kasutus kehtib kõikide lause põhitüüpide suhtes. Selle reegli järgi saab

enne tegusõna paikneda ainult üks lauseliige, mis võib olla ka pikem fraas või

kõrvallause. (Metslang jt 2003: 123)

Eesti keele sõnajärje jaoks on omane ka see, et „eitussõna ja verbi pöördelise vormi

vahele ei saa eesti keele neutraalses väitlauses paigutada teisi sõnu“ (Valge 1988:

36−37).

Nikolai Kolesnikovi (1984: 5−6) seisukoha järgi ei ole vene keeles toimunud

lausekomponentide püsivat kinnistumist. See asjaolu on kaasa toonud erinevaid

vaatenurki sõnajärje osas. Kokku on kolm vaatepunkti, nende järgi on vene keele

Page 18: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

18

sõnajärg vaba, mittevaba või osaliselt vaba. Autori sõnul on täpsem vene keele

sõnajärge pidada osaliselt vabaks, sest mõnedel juhtumitel muudab sõnade järjekorra

muutmine nende lauseliikmelisust ja grammatilist tähendust. (Kolesnikov 1984: 5−6)

Vene lauseliikmete sõnajärge peetakse „vabaks“, see tähendab, et ühele või teisele

lauseliikmele ei ole olemas rangelt kinnitatud kohta. Näitelause 47 lubab 120 varianti,

sõnade järjekorra vahetamisest sõltudes. (Rosental 1987: 182)

(47) Я завтра утром пойду гулять. (Rosental 1987: 182)

Homme hommikul lähen ma jalutama.

See aga ei tähenda, et üldse ei ole olemas reegleid, mis ühel või teisel määral

reguleeriksid lauseliikmete asendit lauses, ning nende kohtade vahetus ei too endaga

kaasa ei mingeid muutusi, kas tähenduslikke või ekspressiivseid. Vastupidi, Ditmar

Rosentali sõnul on vaja alati meeles pidada , et iga lauseliikmete koha vahetus on seotud

suurema või väiksema tähenduse või stilistilise lausevärvingu muutusega. (Rosental

1987: 182)

Jüri Valge toob esile järgmise lause (vt näitelause 48), kus ta muudab sõnajärge

selleks, et muuta see lause täielikult vastuvõetamatuks. Autori sõnul ei ole see

võimalik, sest nendel juhtumitel (vt näitelaused 49 ja 50) ei teki põhiliste

süntaksireeglite rikkumist, ning tulemuseks on lihtsalt see, et üks lause on

argipäevasem, teine aga luulelisem. (Valge 1988: 35)

(48) Kas taevas nähti tihti tähti? (Valge 1988: 35)

(49) Taevas tähti nähti tihti. (Valge 1988: 35)

(50) Taevas tihti tähti nähti. (Valge 1988: 35)

Samas väidab Jüri Valge, et loomulikult pole võimalik iga lausega (siin näitelause

51) selliseid teisendusi teha. Tema arvates tuleb järgmisi lauseid (vt näitelaused 52 ja

53) kahtlemata ebagrammatilisteks lugeda. (Valge 1988: 35)

(51) Väike poiss loeb oma raamatut. (Valge 1988: 35)

Page 19: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

19

(52) *Väike poiss loeb raamatut oma. (Valge 1988: 35)

(53) *Väike loeb poiss oma raamatut. (Valge 1988: 35)

Näited 52 ja 53 on ebakorrektsed seetõttu, et väike poiss ja oma raamatut on

nimisõnafraasidena lause moodustajad, mis on terviklikud. Sõnajärje muutmisel ei

muutu tavaliselt moodustajasisene sõnade paigutus ning moodustajaid saab lauses

ümber paigutada ainult tervikutena (EKK 2007: 431).

3.1. Verb lauses teisel kohal

Eesti keeles on olemas piisavalt range nõue öeldisverb või vähemalt öeldisverbi

pöördeline osa paigutada lauses teisele kohale (Külmoja jt 2003: 108).

Iseseisvas jaatavas väitlauses paikneb öeldisverbi pöördeline osa tavaliselt teisel

kohal (vt näide 54), teemana toimiva moodustaja järel (EKK 2007: 525). Seda

seisukohta kinnitab ka Kaja Tael. Eesti keele sõnajärje aluseks on infostruktuuri (lause

alguses teema, lause lõpus fookus), mitte süntaktilise struktuuri printsiibid, sellega

kõige enam vastab infostruktuuri printsiipidele ning on seega kõige neutraalsem SVX-

mall (Tael 1988: 40).

(54) Ma sõidan täna maale. (EKK 2007: 525)

Kuid enne verbi võib paikneda rohkem kui üks lauseliige, näiteks juhul, kui need on

lühikesed, kergesti mõistetavad ase- ja määrsõnad või verbi rõhutamise korral

(Metslang jt 2003: 123). Selliste juhtumite illustreerimiseks on näitelaused 55 ja 56.

(55) Juba hommikul ta esitas mulle selle küsimuse. (EKK 2007: 256)

(56) Sellise kuumaga ma toast välja ei tule. (Metslang jt 2003: 123)

Paralleelselt V2-järjega on võimalik kasutada ka V3-järge, V2-järg on ikkagi

enamikul juhtudel loomulikum (EKK 2007: 256).

Page 20: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

20

V2-reegel kehtib eelkõige iseseisvates jaatavates väitlausetes. Sageli asub verb kas

päris lause algul või lõpus eitavate lausete ning küsi-, käsk-, soov- ja hüüdlausete puhul.

(EKK 2007: 526)

Vaatamata eesti keele rangele nõudele öeldisverbi kohta, nimetatakse V2-sõnajärge

vabaks sõnajärjeks. Paljude teiste keelte sõnajärg on Martin Ehala arvamusel seevastu

suhteliselt paindumatu, näitena toob ta esile inglise keele, kus on lausemoodustajate

range järjekord: alus, öeldis, sihitis, määrus. (Ehala 1997: 250−251)

Eesti keele V2-reegel on võõras vene keele jaoks. Alusega algavates eesti ja vene

lausetes tekib erinevusi viisimääruse asukoha suhtes. Vene keeles on viisimääruse

tavaline paiknemiskoht (kui lause on rahuliku tooniga) enne öeldist, aga eesti keeles

peab koht pärast alust olema öeldise oma, järelikult on viisimääruse koht järelasendis.

(Päll 1962: 377) Seda väidet illustreerib näitelause 57.

(57) Päike paistis heledasti taevast. (Tammsaare, viidatud Päll 1962: 377 järgi)

Солнце ярко сияло в весеннем небе. (Päll 1962: 377)

Tihti asub määrus vene keele lauses esimesel kohal pealauseliikmete tavalise

järjekorra korral, kuid see pole võimalik eesti keeles, sest sel juhul liiguks öeldis lauses

kolmandale kohale (Päll 1962: 375, 378). Sellist omadust illustreerib näitelause 58.

(58) Nad pöördusid kevadel tagasi. (Päll 1962: 378)

Весной они возвращались. (Päll 1962: 378)

3.2. Verb lause lõpus

Verb võib asuda ka küsilause lõpus (Valmis, Valmis 2001: 188). Näitelauses 59 on

esitatud näide niisuguse sõnajärjega lausete illustreerimiseks.

(59) Mis mul sulle andeks anda on? (Valmis, Valmis 2001: 188)

Page 21: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

21

Samuti võib verb asuda lause lõpus hüüdlauses ja eitavas lauses (vt näited 60 ja 61),

kui lause alguses seisab mitte alus, vaid määrus või mingi teine lauseliige, mis laiendab

öeldist. Vene keeles kaasneb viimase juhtumi sõnajärjega ekspressiivne varjund.

(Külmoja jt 2003: 109) Veel võib verb olla lause lõpus kahtlus- või oletussõnaga

algavas lauses (EKK 2007: 528). Illustratsiooniks on näitelause 62.

(60) (Küll) ma sellele poisile veel homme näitan! (EKK 2007: 528)

(61) Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo. (EKK 2007: 528)

(62) Võib-olla me homme kohtume. (EKK 2007: 528)

Sel viisil, juhtumitel, kus verb on lause lõpus, kehtivad eesti ja vene keele jaoks

samad mallid, välja arvatud see juhtum, mis toob endaga kaasa ekspressiivse varjundi.

3.3. Verb lause alguses

Küsilause alguses (vt näide 63) võib verb asuda juhul, kui ta asendab küsisõna kas

(Valmis, Valmis 2001: 188; Kraut jt 1998: 189).

(63) Lähed sa homme teatrisse? (Valmis, Valmis 2001: 188)

Verbi paigutamisega lause algusesse võib väljendada käsku, kas tavalises käsklauses

paralleelselt V2-järjega (vt näide 64) või siis hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses

(vt näide 65) (EKK 2007: 527).

(64) Tulgu ta siia. (EKK 2007: 527)

(65) Katsu sa seda teha! (EKK 2007: 527; Erelt 2011: 85)

Eesti keeles on võimalik veel verbi asend abisõnata hüüdlause alguses, venekeelses

lauses on see verbi asend võimatu (Külmoja jt 2003: 110). Näitelause 66 illustreerib

sellise sõnajärje võimalust.

Page 22: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

22

(66) Oled sina alles tubli! (EKK 2007: 527)

Soovi ja tingimuse väljendamiseks kasutatakse samuti verbi paigutamist lause

algusesse (EKK 2007: 527). Nende suhtluseesmärkide illustreerimiseks on toodud

näitelaused 67 ja 68.

(67) Läheks nad ometi kord minema! (EKK 2007: 527)

(68) Saaksin ma autost head hinda, ostaksin korteri. (EKK 2007: 52)

3.4. Vene emakeelega õppijate tavalisi sõnajärjevigu eesti keeles

Annekatrin Kaivapalu kirjutab sõnajärjevigadest järgmiselt: „Sõnajärg kuulub nende

sihtkeele nähtuste hulka, mille vastu eksivad isegi väga hea keeleoskusega õppijad”

(Kaivapalu 2010: 105). Raili Pooli sõnul on lingvistide jaoks keelevead huvitavaks

uurimisalaks, sest vigu teevad kõik mingi keele kasutajad, nii teise keelena kui ka

emakeelena kõnelejad (Pool 2005: 115).

Raili Pool ja Elle Vaimann esitavad oma artiklis eesti keelt kõrgtasemel valdavate

vene emakeelega kõnelejate vigade liigituse esinemissageduse alusel ning võrdlevad

neid andmeid samasuguse haridusega eesti keelt emakeelena kõnelejate analoogilistest

kirjutistest pärit keelevigadega (Pool, Vaimann 2005: 115). Artikli autorid järjestavad

veatüüpe nende sageduse järgi, selleks et illustreerida eesti keele piirkondi, mis

valmistavad probleeme kõrgtasemel keeleoskajate jaoks (Pool, Vaimann 2005: 122).

Liigituse aluseks on kirjalik keelekasutus, nendes tingimustes kujunes kõige

sagedasemaks vealiigiks sõnajärg (Pool, Vaimann 2005: 132). Sõnajärjevea näitena

tuuakse järgmisi lauseid, kus näide 69 on sõnajärjeveaga lause ja näide 70 on sõnajärje

kasutuse poolest õige.

Page 23: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

23

(69) *Tänapäeval me kõik hästi aru saame, et keeleoskus on saanud hariduse

lahutamatuks osaks. (Pool, Vaimann 2005: 123)

(70) Tänapäeval saame me kõik hästi aru, et keeleoskus on saanud hariduse

lahutamatuks osaks. (Pool, Vaimann 2005: 123)

Raili Pooli sõnul on oluline silmas pidada, et mingi vealiigi suur esinemissagedus ei

tähenda seda, et see grammatiline kategooria, milles oli tehtud viga, on keeleõppijale

kõige raskem. Mingi vealiigi esinemissagedust võib mõjutada ka see, et see kategooria

on raskesti välditav. Üheks raskesti välditavaks kategooriaks on sõnajärg, sest pole

võimalik moodustada lauseid sõnajärge kasutamata. (Pool 2007: 238−239)

Vene emakeelega õpilaste poolt eesti keele sõnajärje kasutamisel tehtud vigu

analüüsinud Julia Grudkina pöörab oma uurimistöös tähelepanu öeldise asendile lauses.

Autor kasutas oma uurimuses testi, mille oli sooritanud 20 vene emakeelega õpilast.

Testis olid ette antud erinevad venekeelsed laused, mille õpilased pidid tõlkima eesti

keelde ja järjestama omavahel lause pealiikmed ja ühe või mitu kõrvalliiget. (Grudkina

2002: 7, 32) Testis oli eraldi rühm lausetega, mis algavad alusega, nendes lausetes olid

peamiseks raskuskohaks viisimäärust sisaldavad laused (Grudkina 2002: 7, 35). Näiteks

siin näitelausena 71 ära toodud juhtumil valisid 14 inimest 20-st sõnajärje, mis on

sarnane vene keelega, viisimäärus nihkus öeldise ette (Grudkina 2002: 34).

(71) *Rong ootamatult peatus.

Rong peatus ootamatult. (Grudkina 2002: 34)

Kirjeldatud testi teises rühmas oli vaja järjestada laused, mis algavad määruse või

sihitisega (vt näitelause 72). Õige variandi pakkusid vaid neli õpilast kahekümnest, 15

õpilast valisid otsese sõnajärje ja üks variandi, kus verb on lause lõpus. Need vead olid

J. Grudkina hinnangul samuti tingitud vene keele mõjust. (Grudkina 2002: 38) Testi

kolmas variant sisaldas küsilauseid, üht neist illustreerib näitelause 73. Õigesti

järjestasid lauseliikmed vaid viis õpilast, ülejäänud 15 pakkusid väitlause sõnajärjega

versiooni või lihtsalt vahetasid kõrvalliikmete asendi. Julia Grudkina väitel on

Page 24: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

24

küsilausete sõnade järjestamisel on samuti vene keele mõju hästi tunda ning enamikus

töödes lähtus enamik õpilasi just vene keele sõnajärjest. (Grudkina 2002: 48)

(72) *Avasui poisid jälgisid tuntud pianisti esinemist.

Avasui jälgisid poisid tuntud pianisti esinemist. (Grudkina 2002: 38)

(73) *Sa oled kooli lõpetanud?/ Sa oled lõpetanud kooli?

Oled sa kooli lõpetanud? (Grudkina 2002: 48)

Olga Pastuhhova on oma uurimistöös küsitlenud viit informanti, kelle emakeel on

vene keel. Informandid pidid rääkima etteantud teemadel ning pärast tegema ka

tõlkeülesande: venekeelsed laused oli vaja tõlkida eesti keelde. Tulemusena sai autor

teada, milliseid vigu tehakse ja millised nendest on tema hinnangul tingitud emakeele

mõjust. (Pastuhhova 2004: 24, 26) Peaaegu kõikides tõlgitud lausetes esines vene

keelele kohane sõnajärg, kus V2-reeglit ei arvestatud (vt näitelause 74) (Pastuhhova

2004: 35−37).

(74) В прошлом году пять эстонцев и один швед открыли строительное

предприятие. (Pastuhhova 2004: 36)

*Eelmisel aastal viis eestlast ja üks rootslane avasid ehitusfirmat.

Eelmisel aastal avasid viis eestlast ja üks rootslane ehitusettevõtte.

(Pastuhhova 2004: 36)

Olga Pastuhhova uurimusest selgus, et nii suulise kui ka kirjaliku keelekasutuse

sõnajärjes tegid informandid rohkesti emakeele mallide ülekandest tingitud vigu.

Paljudel juhtumitel kanti vene keele mall üle eesti keelde ja lausete koostamisel lähtuti

oma emakeelest. (Pastuhhova 2004: 80−81)

Annekatrin Kaivapalu on läbi viinud tajutesti, milles eesti- ja veenekeelsed eesti

keele õppijad pidid hindama sõnajärje loomulikkust. Vastates pidid üliõpilased lähtuma

oma isiklikust keeletajust, mitte aga keelendite normikasutusest. (Kaivapalu 2010:

107−108) Näiteks hindasid eesti- ja venekeelsed keelekasutajad üht ja sama lauset (vt

näitelause 75) väga erinevalt. Eestikeelsete keelekasutajate jaoks oli selle lause

Page 25: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

25

sõnajärjemall täiesti ebaloomulik, kuid venekeelsete üliõpilaste jaoks tundus see aga

loomulikuna. (Kaivapalu 2010: 114−115)

(75) Nad põnevalt jutustasid oma õppeainest. (Kaivapalu 2010: 114)

Järelduses väidab Annekatrin Kaivapalu, et venekeelse keelekasutaja jaoks on V2-

reegli rikkumine pigem loomulik kui ebaloomulik. Samal ajal oli aga V2-reegel

eestikeelse keelekasutaja jaoks normikohane ja loomulik, ning selle reegli rikkumine oli

häiriv. (Kaivapalu 2010: 103, 116)

Page 26: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

26

Kokkuvõte

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade eesti ja vene keele lause

põhitüüpidest, sõnajärge mõjutavatest teguritest, võrrelda vaatlusaluste keelte erinevusi

öeldisverbi paigutamises lihtlauses ning tuua esile sõnajärjega seotud raskemaid kohti

eesti keele õppijate jaoks.

Bakalaureusetöö esimeses peatükis uuriti eesti ja vene keele lause põhitüüpe. Eesti

keeles on neid viis: normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja

tulemuslause, igaüks neist omab oma ülesandeid ja lausele tunnuslikku aktuaalset

liigendust. Vene keeles on kokku kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne, kus

esimene on omane emotsionaalselt varjundita ning teine emotsionaalsete lausete jaoks.

Teises peatükis räägiti sõnajärge mõjutavatest teguritest eesti ja vene keeles.

Eelkõige mõjutab vaatlusaluste keelte sõnajärge lause aktuaalne liigendus ehk liigendus

teemaks ja reemaks. Teema asub lause alguses, aga kõige olulisemat ja uuemat infot

edastav reema on lause lõpus. Mõlemas keeles on teema ja reema koht samasugune,

kuid võrreldes vene keelega võib eesti keeles vigu põhjustada reema valesse kohta

paigutamine. Vene keeles võib reema olla teema ees, sel juhul omandab konkreetne

lause ekspressiivse varjundi. Teema ja reema osas vaadeldakse ka arusaamisraskusi

tekitavaid kohti eesti keele sõnajärjes ning probleeme, mis ilmnevad lause

tuumargumendi eristamises. Mõnikord tekitab raskusi ka transitiivlause

tuumargumentide eristamine. Probleemi lahendamiseks kasutatakse käändemärgistust,

subjekti ühildumist verbiga, semantikat, kuid ka alus – verb – sihitis sõnajärjemalli.

Sõnajärge mõjutab ka esiletõstmine, mis on omane nii eesti kui ka vene keele jaoks.

Kindlaks määratud sõnajärjel on kindlad intonatsioonilised vahendid, selleks et näidata,

kus lauses on teema ja kus on reema. Suulises kõnes on kombeks teemat tõsta esile

tooni kõrgenemisega ja reemat tooni alandamisega. Ainus erinevus on see, et

esiletõstmise näitamiseks kirjakeeles kasutatakse vene keeles mõttekriipsu, seda ka

aluse ja öeldise vahel, kuid eestikeelse lause jaoks ei ole sellises positsioonis

mõttekriipsu tarvitamine omane.

Page 27: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

27

Samuti uuriti käesolevas bakalaureusetöös öeldisverbi pöördelise osa asendi

erinevusi vaatlusalustes keeltes. Eesti keeles ei määra seda otseselt teema-reema

liigendus, kuna verbi asend lauses on kindel. Eesti keeles kehtib V2-reegel, aga vene

keeles sellist ranget reeglit pole, sest ei ole ka lausekomponentide püsivat kinnistumist.

Lausemoodustajate kohtade vahetus toob endaga venekeelses lauses kaasa

tähenduslikke või ekspressiivseid muutusi. Vaatamata kindlale reeglile on eesti keeles

juhtumeid, kus V2-sõnajärg ei kehti. Öeldis võib asuda lause lõpus, kui tegemist on nii

küsi- , eitus- või hüüdlausega kui ka kahtlus- või oletussõnaga algava lausega. Lause

alguses asub verb abisõnata hüüdlauses või juhul, kui ta asendab küsilauses küsisõna

kas. Samuti väljendatakse eesti keeles verbi lause algusesse paigutamisega käsku,

hoiatust, keeldu, soovi ja tingimust.

Bakalaureusetöö viimases osas vaadeldi ka tüüpilisi sõnajärjevigu, mida teevad

eelkõige eesti keelt teise keelena kasutajad. Suurem osa vigadest ilmneb V2-reegli

kasutusel, sest vene emakeelega keelekasutaja jaoks ei ole V2-reegli rikkumine häiriv.

Töö tulemusel selgus, et eesti ja vene sõnajärje kasutusel on nii sarnasusi kui ka

erinevusi.

Käesoleva bakalaureusetöö raames on käsitletud vaid lihtlause sõnajärjega seotud

küsimusi. Eesti ja vene keele liitlausete sõnajärje reeglid ja nendega seotud probleemid

vajavad kindlasti tähelepanu ja edasist uurimist.

Page 28: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

28

Kirjandus

Ehala, Martin 1997. Eesti keele struktuur. Tallinn: Künnimees.

EKG = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross,

Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa:

kiri. Tallinn: Eesti Teaduse Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas,

täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Mati 2011. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tallinn: Emakeele Selts.

Florenskaja = Флоренская, Эльза 2000. Стилистические возможности языка.

Функционирование языковой системы. Учебник для гимназии. Таллинн:

Koolibri.

Grudkina, Julia 2002. Eesti keele sõnajärg vene emakeelega õpilaste kirjalikes töödes.

Bakalaureusetöö Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena osakonnas.

Kaivapalu, Annekatrin 2010. Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest

reaalsusest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 103−120.

Kerge, Krista 2000. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA.

Kolesnikov = Колесников, Николай 1984. Порядок слов в русском предложении

и синтаксическая омонимия. Ростов: Издательство Ростовского университета.

Koptjevskaja-Tamm, Maria, Bernhard Wälchli 2001. The Circum-Baltic languages:

An areal-typological approach. – Östen Dahl, Maria Koptevskaja-Tamm (Eds.).

Circum-Baltic Languages. Vol. 2. Grammar and Typology. Studies in Language

Companion Series, 55. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 615–750.

Kovtunova = Ковтунова, Ирина 1976. Современный русский язык: порядок слов

и актуальное членение предложения. Москва: Просвещение.

Page 29: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

29

Kraut jt = Kraut, Einar, Ene Liivaste, Aili Tarvo 1998. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi

õigekeelsusõpik. Tallinn: Koolibri.

Krylova, Havronina = Крылова, Ольга, Cерафима Хавронина 1984. Порядок

слов в русском языке. Москва: Русский язык.

Külmoja jt = Кюльмоя, Ирина, Эда Вайгла, Майе Солль 2003. Краткий

справочник по контрастивной грамматике эстонского и русского языков.

Тарту: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lindström, Liina 2004. Sõnajärg lause tuumargumentide eristajana eesti keeles. –

Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid I. Toim.

L. Lindström. Tartu, 40–49.

Metslang jt = Metslang, Helle, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle

Sõrmus, Silvi Vare 2003. Keelehärm: eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn:

Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.

Pastuhhova, Olga 2004. Interferentsivead vene üliõpilaste suulise ja kirjaliku eesti

keele süntaksis. Bakalaureusetöö Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena osakonnas.

Pool, Raili 2007. Keeleõppijate vältimisstrateegiatest eesti keele täis- ja osasihitise

näitel – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3, 235–252.

Pool, Raili, Elle Vaimann 2005. Vead kõrgtasemel eesti keele kõnelejate kirjalikus

keelekasutuses. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1, 115−138.

Päll = Пялль, Эдуард 1962. Сопоставительная грамматика эстонского и русского

языка = Eesti ja vene keele kõrvutav grammatika: для преподавателей и

студентов. Таллин: Эстонское государственное издательство.

Rosental 1987 = Розенталь, Дитмар 1987. Практическая стилистика русского

языка. Москва: Высшая школа.

Rosental 1988 = Розенталь, Дитмар 1988. Русский язык. Пособие для

поступающих в вузы. Москва: Издательство Московского университета.

Page 30: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

30

Rosental 2001 = Розенталь, Дитмар 2001. Справочник по русскому языку.

Практическая стилистика. Москва: Оникс 21 век.

Tael, Kaja 1988. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). Tallinn:

Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

Valge, Jüri 1988. Kas taevas nähti tihti tähti? − Lähivertailuja 4: V suomalais-

virolainen virheanal siseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988. Toim.

Tõnu Seilenthal. J väsk lä: J väsk län liopisto, 35−42.

Valmis, Aavo, Lembetar Valmis 1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile.

Tallinn: Virgela

Valmis, Aavo, Lembetar Valmis 2001. Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja

võtmega. Tallinn: TEA.

Page 31: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

31

Порядок слов простого предложения

в эстонском и русском языках

Резюме

Темой настоящей бакалаврской работы является изучение порядка слов простого

предложения в эстонском и русском языках. Цель работы − дать обзор на

основные типы эстонских и русских предложений, изучить факторы, влияющие

на порядок слов в простом предложении, сравнить способы размещения

сказуемого в предложении, а также выявить проблемы и ошибки вызванные

порядком слов. Для достижения результата была проведена реферативная работа

с затрагивающими эту тему учебными материалами.

Для ограничения такой широкой темы как порядок слов, для более подробного

изучения было выбрано только простое предложение, поскольку порядок слов и

многочисленные особенности сложного предложения не возможно было уложить

в одну дипломную работу. Весь материал из русскоязычных источников, а также

примеры предложений были переведены на эстонский язык автором данной

бакалаврской работы.

Данная бакалаврская работа состоит из трёх глав, которые, в свою очередь,

разделяются на подглавы. В первой главе даётся теоретический обзор основных

типов эстонских и русских предложений. Во второй главе рассматриваются

факторы, влияющие на порядок слов в предложении, в первую очередь речь идёт

о теме и реме, а также об интонационном выражении темы. В третей главе

сравнивается положение сказуемого в предложениях, и рассматриваются

типичные ошибки и проблемы вызванные особенностями порядка слов.

В результате работы выяснилось, что порядок слов в предложении имеет свои

сходства и различия в эстонском и русском языках. В обоих языках тема

находится в начале предложения а рема в конце, но постановка ремы перед темой

в эстонском языке несёт с собой ошибку, тогда как в русском в предложении

появляется при этом экспрессивный характер. Единственным различием в

использовании интонационного выражения в сравниваемых языках является то,

Page 32: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

32

что в письменной речи русского языка используется тире, а эстонскому языку эта

особенность не свойственна. Главным отличием эстонского и русского порядка

слов в предложении является то, что в эстонском языке есть правило „глагол на

втором месте“, а в русском такого нет. Именно употребление этого правила

вызывает сложности и ошибки у русскоязычных учащихся.

Такая многогранная и интересная тема, как порядок слов в простом

предложении, предоставляет много возможностей для её изучения. Для автора

данная бакалаврская работа является хорошим начальным этапом для

дальнейшего исследования порядка слов в предложении.

Page 33: LIHTLAUSE SÕNAJÄRG EESTI JA VENE KEELES · Lause põhitüübid eesti ja vene keeles Eesti keele lausete põhitüüpe eristatakse selle järgi, mis on lauses aluseks, kas alus paikneb

33

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks

tegemiseks

Mina

______________________________________________________________________

(autori nimi)

(sünnikuupäev:

____________________________________________________________)

1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

______________,

(lõputöö pealkiri)

Mille juhendaja on

____________________________________________________________,

(juhendaja nimi)

1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil,

sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse

tähtaja lõppemiseni;

1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu,

sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja

lõppemiseni.

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Tartus/Tallinnas/Narvas/Pärnus/Viljandis, ______________ (kuupäev)