Kuidas finantseerida seadmete ostu välismaalt?

Investeerimisnõu ettevõtte omanikele

ettevõtete panganduse ajakiri

number 7

liider sügis-talv 2013

4K on saabunud ja ka meile maabunud

Golf – harrastus kogu eluks!

Danske BankNew Standards

Kellele ja milleks on SE?

Ootamatu pööre –Eesti retsessioonis

Mis on ühist džässil ja

pangal?

Ivar Pae:„Panga koduturu teevad tema

kliendid“

JAZZIS UUED STANDARDIDDanske Bank on Jazzkaare kuldsponsor. Jazzkaare piletid Danske Banki klientidele -20%.

Vaata www.danskebank.ee/jazzkaar

Aeg-ajalt võtab keegi ikka vaevaks mee-nutada seda, et kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Palju harvemini tu-leb kellelgi pähe, et ka kõrgeima rahavõi-mu kandjaks on rahvas. Nii nagu riigior-ganid on rahva tahte vahendajad ning elluviijad, on ka finantsinstitutsioonid vahendajad ning inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide kokkuviijad.

Teie käes on Liidri number, mis on pü-hendatud panga peamisele rollile. Dans-

ke Bank Groupi uus tegevjuht Thomas F. Borgen on kinnitanud, et oluline on keskenduda senisest veelgi enam klientidele ja nende vajadustele. Sama rõhutab ka Liidri persooniloo peategelane, meilt Eestist tuule tiibadesse saanud Danske Banki Baltikumi juht Ivar Pae.

Pank saab olla ja peab olema seal, kus on tema kliendid ning klientide huvid ja ärid. Seejuures ei piisa lihtsalt kohalolemisest, pank ei saa olla nagu pink bussipeatuses – hea, kui on, veel parem, kui on terve ja lagastamata. Pank oma teenusega peab olema mi-dagi enamat – täpselt selline, nagu klient siin ja praegu tahab ning nähtavas tulevikus vajab.

Kliendi vajaduste tunnetamine ning rahuldamine algab paarist pealtnäha lihtsast ja iseenesestmõistetavast asjast. Kas pank on asjatundlik? Asjatundlik nii oma kui kliendi asjas. See tähendab, et ei piisa vaid suurepärasest võimekusest raha liigutada, vaid tuleb suuta ette näha klientide tulevasi vajadusi ning nende tekkimisel ka ise valmis olla. Samuti on Danske Banki rahvusvahelisus siin väga oluline tegur. Ka panganduses on hulk jalgrattaid, mida pole vaja iga kord uuesti leiutada. Kord naabrite juures valmistehtuna tuleb nad lihtsalt meie oludes kasutusele võtta.

Oluline tegur on ka usaldusväärsus. Kliendid vajavad kindlust, et pank on olemas headel aegadel ning halbade aegade tulles pilt-likult öeldes pangakaarti puruks ei lõika. Oleme klientidelt usal-dusväärsuse uuringutes saanud head tagasisidet ning nõuandeid, mida parandada, ja pingutame selle nimel. Aga tagasisidet ootame klientidelt ka nüüd, kui Danske Bank tegutseb Eestis, Lätis ja Lee-dus nagu oma koduturul. Vaid siis saame olla kindlad, et kliendid, rahavõimu kõrgeimad kandjad, on rahul.

Tõnu Vanajuur Ettevõtete panganduse direktor

Toimetaja Külli VärnikKujundus ja makett Anneliis AunapuuKeel ja korrektuur Katrin Hallas

Kirjastaja AS Eesti AjalehedKliendilehtede juht: Piret Tamm, tel 669 8191

Trükitud 100% taaskasutatud paberile Cyclus Print.

Danske Bank A/S Eesti filiaali ajakirjas LIIDER esitletud finantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega veebilehel www.danskebank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 680 0800.

Ajakirjas LIIDER ilmunud materjalide õigused kuuluvad Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Ajakir-jas ilmunud materjalide kasutamine on lubatud ainult täieliku viitega allikale.Ajakirjas ilmunud materjalid ei väljenda Danske Bank A/S Eesti filiaali seisukohti juhul, kui nii ei ole öeldud.

Ajakirja tellimiseks või sellest loobumiseks palume teatada e-posti aadressile liider@danskebank.ee.

Rahavõimu kõrgeimad kandjad

4 Pangauudised

6 Persoon

Ivar Pae: „Panga koduturu teevad tema kliendid“

10 Makroanalüüs

Ootamatu pööre – Eesti retsessioonis

10 Kasulik teada

Laenude refinantseerimisest tänases majanduskeskkonnas

11 Mis on SE?

12 Kuidas finantseerida seadmete ostu välismaalt?

13 SEPA annab mõistele „maksete cut-off“ uue sisu

14 Investeerimine ettevõtte omanikele

16 Kliendi edulugu

Ruduse tegevjuht Toomas Vainola: „Meie toodang jääb kodumaale!“

18 Uus teenus

Everything should be made as simple as possible, but not simpler ehk kuidas protsesside lihtsustamine võib maksimeerida ettevõtja kasu

19 Sponsorlus

Mis on ühist džässil ja pangal? Mõlemal tuleb olla ajast ees ja kujundada uusi trende

20 Golf – harrastus kogu eluks!

22 Detail

Müts ja sall – tarbeesemed või moekad lisandid?

24 Noppeid maailmast

35 Tehnika

4K on saabunud ja ka meile maabunud

26 Jook

HINE – 250 karahvini hirvenektarit

28 Summary

Sisukord

JAZZIS UUED STANDARDIDDanske Bank on Jazzkaare kuldsponsor. Jazzkaare piletid Danske Banki klientidele -20%.

Vaata www.danskebank.ee/jazzkaar

4 pangauudised

Danske Bank koostöös Amserv Grupiga, ühe suurema autode müügi- ja teenindus-ettevõttega Baltimaades, ning uue tegijaga Rent Pluss OÜ on loonud Rent+ kauba märgi all uudse lahenduse. Lahenduse võlu seisneb selles, et klient saab kõik auto ostmisega, sh ka fi nantsee-rimisega seotud toimingud teha autosalon-gis, hoides kokku oma väärtuslikku aega. Autoostja jaoks on kindlasti oluline ka see, et autosid pakutakse hea hinnaga – teatud uute autode mudelite hinnad on teiste auto-müüjatega võrreldes kuni 10% soodsamad ning liisinguintress algab 1,75% + 6 kuu Eu-ribor*. See lahendus võimaldab hetkel sõl-

mida liisingulepinguid ainult eraisikutega. Kui plaan vurada linnatänavatel peatselt

uue autoga, siis tuleb Amservist välja valida auto, täita salongis liisingutaotlus ning posi-tiivse liisinguotsuse korral hoolitseb ülejää-nu eest juba automüüja. --* Krediidikulukuse esialgne määr on 2,51% aas-tas järgmistel näidistingimustel: vara hind 20 000 eurot koos km-ga; sissemakse 15%; jääkväärtus 25%; lepinguperiood 60 kuud; lepingutasu 175 eu-rot; aastane intressimäär 1,75% + 6 kuu Euribor.

mida liisingulepinguid ainult eraisikutega. Kui plaan vurada linnatänavatel peatselt

Danske Bank ja Henri Kaarma toetasid Pelgulinna sünnitusmaja

Suvel pani Danske Banki kre-diidiriski analüütik Henri Kaar-ma ennast proovile, soovides olla esimene eestlane, kes ujudes ületab La Manche’i väina.

Oma ujumisega toetas Hen-ri Pelgulinna sünnitusmaja, et soetada haiglale elustamiskooli-tuseks hädavajalik vastsündinut imiteeriv simulaatornukk. Dans-ke Bank oli Henrile tema ettevõt-

mises toeks ning tegi annetuse simulaatornuku ostmiseks.

Pelgulinna sünnitusmaja tä-nas Henrit toreda algatuse eest ning tunnustas Danske Banki ning kõiki teisi annetajaid. Haig-lale on kogunenud piisavalt ra-halisi vahendeid, mille eest saab teha nuku tellimuse ning asuda peatselt arste, ämmaemandaid ja õdesid koolitama.

Olulised teadmised raamatupidamiskonverentsil

Septembri lõpus toimunud Pärnu Raamatupi-damiskonverentsil jagasid oma teadmisi Dans-ke Banki suurklientide direktor Heigo Metsoja ning krediidiriski analüütik Kaupo Raag. Prak-tilises töötoas teemal „Majandusaasta aruanne kui alusdokument krediidianalüüsiks“ näidati põhjalikult, kuidas majandusaasta aruannetes kajastatud ja kajastamata info kõneleb ise enda eest, kuidas aruandes väljatoodud infot kasu-tatakse krediidianalüüsi protsessis ning mis mõju avaldab see ettevõtte krediidireitingule ja krediidi hinnale. Põhjalik ettekanne tõi kohale meeldivalt palju kuulajaid ning andis nii mõne-legi uue vaate majandusaasta aruannete koos-tamiseks.

22. septembril kogunesid golfi huvilised Niit-välja Golfi klubisse, et võistelda scramble

paaris mängus koos sel hooajal Niitväljal Rohe-lise Raja algkursuse läbinud uute golfarite-ga. Võistlusele oli ennast üles andnud kok-ku üle saja golfari. Ilm oli sügiseselt sombune, kuid külm tuul ja kerge vihm ei heidutanud üh-

tegi tõelist golfi fänni ja mõnusat võistluspinget jagus hiliste õhtutundideni. Niitvälja Golfi pre-sidendi Peeter Tohvri sõnul läks 2013. aas-ta hooaeg väga hästi ning selle õnnestumisel on oma roll ka Danske Bankil, kes ainulaad-sele golfi õppe programmile Roheline Rada õla alla pani.

Jõulujazzi piletid Danske Banki klientidele -20%28. novembril algava Tallinna rahvusvaheli-se festivali Jõulujazz 2013 raames toimub üle kahekümne tipptasemel kontserdi kiri-kutes, kontserdi- ja teatrisaalides. Festiva-lil esinevad kõrvuti Eesti muusikutega USA, Iisraeli, Palestiina, Austria, Ungari, Rootsi, Soome ja Poola džässitipud. 18. korda toi-muva Jõulujazzi ammune traditsioon on esit-leda üht maailma tippvokaalgruppi, sel korral leiab kavast Grammy võitnud vokaalkvarteti USAst. Kõigile Danske Banki klientidele on Jõulujazzi piletid 20% soodsamad. (Jõulu-jazzist täpsemalt saab lugeda lk 19.)

Uudne lahendus autoostjatele

Danske Scramble Niitvälja Golfiklubis

FOT

OD

MA

TS

SO

OM

RE

persoon 5

Ivar Pae:

Intervjuu algus Ivar Paega on petlik. Esmapilgul ei pruugi arugi saada, et see vaikse ja rahuliku kõne-maneeriga mees juhib Eestis tegutsevatest f inantsinstitutsioonidest kõige laiema rahvus vahe-lise haardega panga, DanskeBanki tegevust kogu Baltikumis. Selline taust lausa kutsub arutlema natuke laiematel ja ulatuslikuma mõjuga teemadel kui persooni-lugude lemmikraamatu- ja harrastusaruteludes tavapäraselt kombeks.

Pärast seda, kui Eestis sai Sampo Pangast ametlikult Danske Bank, on Eesti pangandusturg suuresti kuning-riikide pankade käes: siin on Taani suurpank, pika ajalooga Rootsi pank ja kompaktsem Rootsi pank. Kas sel-line traditsioonidest ja konservatiiv-setest väärtustest kinnihoidev taust mõjutab kuidagi ka siinsete pankade mõtteviisi või tegevust?

Mõtteviis tuleb kaasa küll. Oleme siin Eestis tõesti osa Põhjala pankadest. Enamikul neist on taga väga pikk aja-lugu: alates sellest, kes pangad asuta-sid, siis ühinemised ja koondumised ning lõpetades erinevate juhtimisstii-lide ja tegutsemisvaldkondadega.

Tänu pikemale ajaloole on neil pan-kadel olnud võimalik rohkem õppida.

Eestis oleme 20 aastaga läbi elanud paar majandustsüklit. Vanemad pangad on neid läbi teinud kordades rohkem ja oskavad sellevõrra paremini reageeri-da.

Tõsi, iga tsükkel on uus ja toob kaasa uued nüansid, kuid kogemus annab os-kuse kohanduda ja tegutsemisviise va-lida.

„Panga koduturu teevad tema kliendid“

FOT

OD

TII

T B

LA

AT

TE

KS

T L

IID

RI T

OIM

ET

US

Uudne lahendus autoostjatele

FOT

OD

MA

TS

SO

OM

RE

6 persoon

Kogemus aitab ka kõrvaltvaatajal või kliendil panku mõista ja selgita-da. Kontekstil on siin kindlasti oma osa, näiteks Danske Bank oli Eesti tu-rul varem Sampo Pank. Sampo oli mü-toloogiline soomlaste rahaveski. Mis võiks olla Danske Banki mütoloogi-line, ajalooline või filosoofiline meta-foor?

Kuna Sampo Pangal oli metafoor ole-mas, siis kindlasti pani see nad mingis-se konteksti, et sel-line küsimus püsti-tada. Danske Banki puhul võiks olla pa-ralleeliks, et see on ühe Põhjala riigi üks suurimaid panku, millel on pikk ajalugu koos pikkade traditsioonidega.

Meie puhul esin-dab panga nimi maad ja ajalugu, kust tullak-se. Taani riik on olnud kaua aega kesksel ko-hal Läänemere regiooni arengus.

Tõukudes arutelust, et ajalugu ja tra-ditsioonid mõjutavad nii tegevust kui selle tõlgendamist: panga üks funkt-sioone on olla väärtuste looja. Mis on see väärtus, mida pangad tänapäeva ühiskonnas loovad?

Väärtuste loomisest rääkides tuleb esmalt teadvustada, et pangandus on üks majanduse osa.

Klassikaline lähenemine on selli-ne, et ühiskonnas on kellelgi ressursse üle ja kellelgi teisel on neid oma majan-dustegevuse arendamiseks vaja ning

pangandus viib ressursid ja vajadused kokku. See on väärtuse loomine, mida tehakse panganduse ja finantsturgude vahendusel.

Teiseks pakub pangandus selgelt infrastruktuuri teenust. Maksete liiku-mine on tänapäeval sama iseenesest-mõistetav kui telekommunikatsioon või veevärk. See on üks osa ühiskonna

toimimise eeltingimus-test. Nende kahe poole kokkuvõtteks võib öel-da, et finantsvahen-dus muudab ühiskon-na efektiivsemaks.

Tulles Danske Ban-ki juurde, siis, nagu juba tõdetud, on meie pangal pikk ajalugu. Teiste siin tegutseva-te pankadega võrrel-des saame öelda, et asume kõigis Põhjala riikides ja ümber Lää-nemere. Kuna toetame kogu regioonis ettevõt-

lust ja võimaldame oma klientidel riikide üleselt efektiivselt te-gutseda, saame pakkuda neile lisaväär-tust. Kui klientide majandustegevus edeneb, on see väärtus kogu ühiskon-nale.

See on väärtuste materiaalne pool. Aga ühiskondlik mõõde?

Tavalähenemine on lihtne, see on pro-jektide, valdkondade, tegevussuunda-de toetamine.

Teine mõõde on üldisem. Pangad on ühiskonnas ja majanduses tuiksoonte peal. Finantsvahenduses on hulk tead-misi ja informatsiooni ning tänu nei-

le võimalus ühiskonnas kaasa rääkida. Selle nurga alt vaadates on finantsva-henduse roll tõsta inimeste teadlikkust nii majandusest üldisemalt kui ka sek-torite lõikes, näiteks õpetada finantsilist kirjaoskust.

Kolmas mõõde on see, et pangandus on ühiskonnas esirinnas uue tehno-loogia arendamise ja rakendamisega. See pole lihtsalt oma toodete ja teenus-te arendamine, vaid mõju näiteks kogu IT-valdkonnale. Finantsvahendusette-võtted on ühed suuremad IT-teenuste väljatöötajad ning rakendajad.

Neljas mõõde on seotus inimeste-le ja ettevõtetele kindluse pakkumise-ga. Loomulikult on finantsvahendusel ka oma finantseesmärgid, aga võrrel-des teiste valdkondadega on olukord erinev. Pangandus on üsna täpselt re-guleeritud, sest inimestel peab olema kindlus nii tuleviku kui majandusliku heaolu osas.

Tänu millele suudab finantsvahen-dus seda kindlust pakkuda ehk milles seisneb panga tugevus?

Panga tugevus on oma kliendi tundmi-ne. Me peame aru saama, mida meie kliendid vajavad. Kui see teadmine on paigas, on võimalik hoida häid klien-disuhteid ning samuti pidada riskid kontrolli all.

Klientide vajaduste mõistmiseks peame omama tugevat oskusteavet nii pangandusest kui ka klientide tegevus-valdkondadest.

Teiseks vastavus regulatsioonidele. Loomulikult peab pank olema nõuete-kohaselt kapitaliseeritud ja hea likviid-susega.

Kolmanda osa tugevusest moodus-tavad panga teenuste lihtsus ja arusaa-

Oluline on anda klientidele kindlust, et oleme nendega majandustsüklis nii tõusude kui languste ajal. Kui suudame organisatsioonina arenedes selle teadmise klientideni viia, siis oleme esimes- test murdepallidest edasi jõudnud.

davus, mis toetub kaasaegsele tehno-loogiale.

Kõik eeltoodu võimendub, kui pank suudab oma kliente teenindada laie-mas regioonis. Kokkuvõtlikult võib tõ-deda, et kliendid eeldavad pangalt kaa-saskäimist klientide vajadustega. Kui pank seda suudab, on ta ka tugev.

Milline on Danske Banki seis neid kol-me mõõdet arvestades?

Kui alustada kliendist, siis arvan küll, et me teame, mida kliendid tahavad, ja suudame olla piisavalt paindlikud, et nende vajadustega kohandu-da. Meil on välja töötatud tooted ja teenused, mida kliendid saavad kasutada nii Põhjalas kui Baltiku-mis.

Vastavus pangandust regulee-rivatele nõuetele on väga hea ning seda võin küll kindlalt väita, et kapi-taliseeritus ja likviidsus ei ole päe-vakorral olevad teemad.

Tehnoloogilise platvormi osas on seis kahetine. Danske Bank terviku-na töötab ühel tehnoloogilisel platvor-mil, mis võimaldab pakkuda klientidele eesrindlikke kanaleid ja lahendusi pan-gaga suhtlemiseks.

Siin tuleb aga Põhjala ja Baltikumi osas vahe sisse. Põhjala riikides on väl-ja töötatud väga korralikud mobiili- ja tahvlirakendused ning sealsed kliendid suhtlevad järjest rohkem pangaga pi-gem nutiseadmete kui interneti vahen-dusel. Baltikumis neid teenuseid selli-sel tasemel veel ei pakuta ja inimeste harjumused on rohkem seotud netipan-gaga. Siin on meil veel arenguruumi.

Tõite juba sisse Põhjala ja Balti riikide võrdluse. Te olete pikalt töötanud Taa-nis. Mida annaks sellest kogemusest Eestisse üle tuua?

Põhjala ja Balti riigid on kõik eri rii-gid oma eripäraga. Seepärast kiputak-se ka mõtlema, et klientide vajadused on väga erinevad. Tegelikult ei ole. Näi-teks sarnast toodet tootval või teenust

pakkuval pereettevõttel on kõigis Lää-nemere-äärsetes riikides üsna sarna-sed vajadused pangandusteenuste jä-rele.

Mõttemaailma seatud raamid kam-mitsevad meid ja neist piiridest tuleb üritada lahti saada. Kui mõistame, et eraisikutest klientidel on ühesugused vajadused, siis saame tuua Põhjala pa-rimaid praktikaid siia ning viia siinset head kogemust naaberriikidesse.

Kaasavõetava kogemuse üks oluli-semaid osi ongi see, et me saame oma kliente efektiivsemalt teenindada. Mit-

te ainult pangad, vaid ka teised rahvusvahelise haardega ette-võtted kipuvad tegema sarnas-te vajadustega kliendigruppide-le maapõhiseid lahendusi ning see mitmekordistab kulusid. Tegelikult võib põhiteenus olla väga sarnane, kuid selle idee omaksvõtmine nõuab mõtte-maailma muutust.

Te○ juhite Danske Banki tegevust kogu Baltikumis. Mida peab arvestama Lätis ja Leedus toimetades?

Meil on erinev ajalooline taust ja mingil

persoon 7

Kui meie Põhjala kliendid laiendavad oma äri Balti riikidesse, siis peame neile järgnema. Ja ka vastupidi – kui siitpoolt soovitakse minna Põhjala turule, siis on ettevõtetel vaja finantspartnerit.

Ükskõik millises elusituatsioonis hindame, milline on saadud emotsioon, kas minust saadakse aru, kas saan oma probleemid mõist - likult lahendatud. Nii ka panganduses – teeninduse kvaliteet aitab inimesi ja ettevõtteid hoida panga pikaajaliste klientidena.

8 persoon

määral kumab see ka inimeste käitu-mises. Konkreetsete teemade aruta-misel või probleemide lahendamisel on siiski võimalik leida ühisosa. Nagu Põhjala ja Baltikumi võrdluses ei tohi ka Eestist, Lätist ja Leedust rääkides olla eelarvamuste või müütide küüsis, et ühed on ühe- ja teised teistsugused rahvused. Koostööd tehes on teemad ja juhtimisvõtted suhteliselt ühesugused.

Kas see sarnasus annabki õiguse väita, et Baltikum on Danske Bankile kodu turg?

Ei, koduturu teevad pangale kliendid. Kui meie Põhjala kliendid laiendavad oma äri Balti riikidesse, siis peame neile järgnema. Ja ka vastupidi – kui siitpoolt soovitakse minna Põhjala tu-rule, siis on ettevõtetel vaja fi nants-partnerit. Paljud vaatavad Läänemere maid ühe regioonina ning eeldavad, et kogu selles piirkonnas tegutsedes on neil ka fi nantsvahenduses üks partner.

See teebki ka Baltikumi Danske Banki koduturuks.

Kui palju lisab koduturu mõõdet see, et osa nn tagatoa teenuseid on toodud Baltikumi?

Meil on Leedus selles valdkonnas tööl 200 inimest. Põhiliselt on nad seotud panga tehingute ja tugiteenustega. Ko-duturu loovad rohkem siiski kliendid.

Kui võtmetähtsusega on kliendid, siis millist lisaväärtust loob ettevõtjatele see, et Danske Bank tegutseb 15 rii-gis?

Meil on unikaalne rahajuhtimise la-hendus, mida on mitmel maal äri te-geval ettevõtjal väga mugav kasuta-da. See sisaldab eri pakette sõltuvalt kliendi tegutsemisvaldkonnast ja vaja-dusest, näiteks kaubanduse fi nantsee-rimistooteid või makseteenuseid.

Automüüjad väidavad, et olgu tehnili-sed näitajad millised tahes, lõplik va-lik tehakse ikka välimuse põhjal. Mis on panga puhul see nn visuaal, mis lõ-puks klienti veenab oma raha ja äri just selle panga hoolde usaldama?

Laias laastus paistavad pangateenu-sed tõesti välja üsna ühesugused ja meenutavad selles mõttes tarbekau-pa. Panga kasuks otsustamise juures sõltub palju usaldusest ja käitumise ettearvatavusest. Kui klient võib olla kindel, kuidas käitub pank pikas pers-pektiivis, jääb ta selle panga juurde.

Teiseks vaatavad kliendid, milline on panga üldine profi il ja kas on min-geid erilisi tooteid ja tee-nuseid, mis aitavad just neil oma äri paremini ajada.

Kolmandaks on olu-line, kui kiiresti pank käib kaasas tehno-loogia muutuste-ga. Inimeste käitumi-ne muutub ajas ja nad eelistavad eesrindliku-maid pankasid.

Lõpuks taandub kõik siiski sellele, milline on konkreetne kokku-puude, kliendisuhe. Kui kokkupuude pangaga on positiivne, siis on ka kliendid lojaalsed. Ebameeldiva koge-muse põhjal ollakse valmis lahkuma.

Kas see on ka Eestis nii?

Eestis on olnud aegu, mil suhted pan-

kadega on üsna tehingupõhised. Kes pakkus soodsamat toodet, sai kliendid endale. Nüüd on see hakanud ka meil muutuma, inimesed on mõistnud, et pikas perspektiivis on teenused üsna sarnased.

Järelikult taandub meilgi lõpuks kõik paljuski teenindusele?

Jah, teenindus on üks olulisimaid komponente. Ükskõik millises elusi-tuatsioonis hindame, milline on saa-dud emotsioon, kas minust saadakse aru, kas saan oma probleemid mõist-likult lahendatud. Nii ka panganduses – teeninduse kvaliteet aitab inimesi ja ettevõtteid hoida panga pikaajaliste klientidena.

Danske Bankil on strateegiliselt kaks eesmärki, esiteks kliendi rahulolu ja teiseks fi nantsiline edukus. Uuringud näitavad, et oleme Baltikumis hea tee-nusega, ning oleme saanud parima tee-nusega panga auhindu.

Lõpetuseks võrdleks korraks pangan-dust ja tennist. Danske Bank võtab te-gutsemist nii Eestis kui Lätis ja Lee-dus palju tõsisemalt kui veel mõni aeg tagasi. Kui kaugel ollakse: kas mur-tud on vastase esimene palling või on tegu juba sett- või matšpalliga? Kui alles servi murrame, siis kui kau-gel ja mille taga võiks sett- või matš-pall olla?

Arvan, et oleme esimesed pallin-gud murdnud. Meil on selge stratee-gia, milliste klientidega ja millises suu-nas soovime liikuda. Danske Bank

on universaalpank, mis keskendub ettevõtte-pangandusele. Meile on tähtsad kohalikud kliendid ja kliendid, keda meie grupp tee-nindab laiemalt. Edu on toonud töötav võr-gustik, tänapäeva-ne tehnoloogiline plat-vorm ning klientide vajadustest lähtuvad tooted ja teenused.

Kui nüüd küsida, kas see on piisav, siis am-bitsioonid ei ole saa-vutatud, peame veel tööd tegema. Oluline on

anda klientidele kindlust, et oleme nendega majandustsüklis nii tõusude kui languste ajal. Kui suudame organisatsioonina arenedes selle tead-mise klientideni viia, siis oleme esimes-test murdepallidest edasi jõudnud.

Panga tugevus on oma kliendi tundmine. Me peame aru saama, mida kliendid vajavad. Kui see teadmine on paigas, on võimalik hoida häid kliendisuhteid ning samuti pidada riskid kontrolli all.

makroanalüüs 9

Sellega on viimaks taas tekkinud loo-tus, et euroala taastumine kogub ta-sapisi jõudu. Ei saa isegi välistada, et euroala kasvunumbrite ette saab po-sitiivse märgi kirjutada juba sel aastal. Järgmiseks aastaks ootame täienda-vat kosumist ja seda, et majanduskasv küündib 1,3 protsendini.

Globaalsed mõjutused

Majandusväljavaated pole aga parane-nud mitte vaid Euroopas. Ka globaalne majanduskasvu väljavaade tervikuna on parem kui vaid kuu aega tagasi. Mõ-ned riskitegurid on seejuures taandu-nud, mõned aga endiselt õhus. Süüria konfl ikt on hetkel nimelt plahvatusoht-

likust staatusest hinnatud paari kraa-di võrra vähemkuumaks ning eurokriis hõõgub juba mõnda aega märksa ma-dalamal temperatuuril. Endiselt on aga n-ö tuha all hõõguvaks riskiks näiteks Hiina laenumull. Samuti võivad turgu-de jaoks turbulentsi tekitada USA võ-lapiiri läbirääkimised ja pingestunud olukord Itaalia poliitmaastikul.

Eesti ja teised Balti riigid

Lahkemad tuuled globaalselt toetavad positiivsemat nägemust ka Ida-Euroo-pa ja Balti majanduste osas. Esimesel poolaastal on Läti ja Leedu näidanud soliidset kasvu ja soliidseid arenguid ootame ka lähiperioodil. Erandiks on ootamatult Eesti, mis on langenud ametlikult retsessiooni (retsessioo-ni langenuks loetakse riik, kui kahe järjestikuse kvartali majanduskasvu-number on miinusmärgiga).

Seda arengut saab samas selgitada eelkõige avaliku sektori investeeringute vähenemisega. Kaasa on siin aidanud ka aeglane taastumine laenuturul. Era-sektor nimelt jätkab laenuvõimenduse vähendamist ning erasektori laenusu-he SKTsse on langenud tagasi kriisieel-setele tasemetele. Selle taga, et inves-teeringutega seonduv laenunõudlus on muutunud tagasihoidlikumaks, võib

näha endiselt suurt ebakindlust välis-nõudluse osas.

Eksport languses

Välisnõudlusega seotud riskide reali-seerumist oleme viimastel kuudel ka näinud. Juuli oli nimelt teine järjesti-kune languskuu ekspordis. Languseks märgiti 10% a/a ja eksport Venemaa-le kahanes samal ajal kogunisti 16% a/a. Positiivse momendina saab siin aga välja tuua, et langus tuli just ma-sinate/seadmete ja mineraalkütus-te re-ekspordi arvel, mille lisandväär-tus ja mõju SKT-le on tagasihoidlikum. Nii Eestis toodetud elektriseadmete kui ka näiteks piimatoodete osas, mil-lega kaasneb suurem lisandväärtus, on ekspordikasv jätkunud. Nii on tuge-vam negatiivne jälg sellest jäänud vaid transpordile ja laondusele.

Kokkuvõtteks, kuigi eelkõige välis-nõudlusest tulenevad riskid endiselt püsi vad ja aasta esimese poole kasv polnud kõige tempokam, ootame aas-ta kokkuvõtteks siiski 2%ni küündivat majanduskasvu (aasta alguses oota-sime 3,3protsendilist kasvu) ning aas-tasse 2014 vaatame optimistlikumalt, ooda tes majanduskasvu kiirenemist.

Violeta KlyvieneBalti vanemanalüütik

Ootamatu pööre – Eesti retsessioonisViimase aja makrouudised on Euroopas pigem positiivselt üllatanud ning andnud sellega regioonis siin-seal põhjust ka kasvuväljavaateid ülespoole kergitada.

-50,0-40,0-30,0-20,0-10,0

0,010,020,030,040,050,0

märts 05

märts 06

märts 07

märts 08

märts 09

märts 10

märts 11

märts 12

märts 13

märts 14

märts 15

%

Investeeringud

Eksport

SKP

0

5

10

15

20

25

märts05

märts06

märts07

märts08

märts09

märts10

märts11

märts12

märts13

märts14

Töötuse määr

05 06 07 08 09 10 11 12 13 14

05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15

Investeeringud

Eksport

SKT

10 kasulik teada

Tavaolukorras makseid tehes ei pea me midagi teadma pankadevaheliste maksete arveldamiseks mõeldud mak-sesüsteemidest ega arveldustsükli-te pikkustest ja kellaaegadest. Kui me ei jäta maksete algatamist lausa töö-päeva viimasele tunnile, ei pea tead-ma isegi maksete cut-o� -aega ehk kellaaega, milleni pank võtab vastu makseid sama väärtuspäevaga teosta-miseks. Eestis oleme harjunud, et kõik tööajal algatatud kodumaised maksed teostatakse samal päeval, hiljemalt 1,5 tunni jooksul.

Maksed liiguvad aeglasemalt

Järgmise aasta veebruarist ei pruu-gi kõik aga enam nii lihtne olla. Seoses kodumaise jaemaksesüsteemi ESTA sulgemisega hakkavad pankadevahe-lised maksed liikuma üleeuroopalise EBA Step2* süsteemi kaudu.

Step2 on SEPA-kõlbulik (ISO20022 standardit** ja SEPA makseskeeme***-toetav) maksesüsteem, mille kaudu ar-veldatakse Euroopa Liidu siseseid euromakseid. See on ka ainus arvelduskoda Euroopas, mille kaudu saab teha makseid kõi-gi Euroopa Liidus tegutsevate pankade klientide kasuks.

Kõige selle positiivse kõr-val peame aga tõdema, et maksete töötlemise kiirus Step2 süsteemis erineb mei-le harjumuspärasest. Lihtsus-tatuna võib öelda, et praegu-se 10 arveldustsükli asemel on seal 5. Detailidesse minnes

SEPA annab mõistele „maksete cut-off “ uue

sisuMaksete tegemine, mis saab seal keerulist olla? Algatame makse ja tunni-pooleteise pärast on ülekantav summa saaja pangas saaja kontol.

– kui täna on meil Eestis ühe arveldus-tsükli pikkus ~ 1 tund, siis Step2 kau-du võtab ainuüksi pankadevaheliste maksefailide tehniline töötlus olenevalt kellaajast aega 2–3 tundi. Ka süstee-mi õhtune sulgemise kellaaeg on Step2 süsteemis varasem kui praegu ESTAs.

Ära jäta viimasele minutile

Mida see makse algatajale tähendab? Kui te just ei mõõda maksete liikumi-se kiirust stopperiga, vaid teile on olu-

line, et arved saaksid õigel päeval (makse

tähtajal) tasutud, siis tasub uue

aasta alguses tähelepane-

likult tutvuda Eesti-siseste maksete kohta käivate panga cut-o� -aegade-ga (need leiate panga hinnakirjast, kus kirjas maksetehingute arvelduspäe-vad ja maksete teostamise tähtajad). Uued cut-o� -ajad on praegustest vei-di varasemad, aga algatades maksed enne seda kellaaega, võite olla kindlad, et ülekantav summa jõuab veel samal päeval saaja kontole.

Kui teie maksed on kiireloomulised, oleks kasulik teada, mis kellaaegadel toimuvad pankadevahelised kliiringud, et arvestada, millal ülekantav summa saaja panka kohale jõuab. Juuresoleval joonisel on võrreldud praeguse ESTA süsteemi ja uuel aastal Eestis riigisi-seste maksete jaoks kasutusse võeta-va Step2 süsteemi arveldustsükleid. Uue süsteemi juurutamise järel on sel-lekohane info püsivalt kättesaadav ka Danske Banki kodulehel Eesti makse-te rubriigis.

Uuel aastal tasub Eesti makseid al-gatades teada uut cut-o� -aega ja kiire-loomuliste maksete korral arvestada ka uute arveldustsüklitega. Samuti tasub suur- ja kiirmaksete korral uurida kodu-maise kiirmakse tegemise tingimusi.

Uus olukord eeldab meilt senisest teadlikumat käitumist!

Ege Luusmakseteenuste juht

* https://www.ebaclearing.eu/SEPA-Credit-Transfer-Service-N=S2_SEPACreditTransferService-L=EN.aspx** http://www.iso20022.org/*** http://www.europeanpaymentscouncil.eu/con-tent.cfm?page=what_is_a_payment_scheme

KLIIRINGKLII-

RING

KLI

IRIN

G

03

.00

04

.00

05

.00

06

.00

07

.00

08

.00

09

.00

10

.00

11

.00

12

.00

13

.00

14

.00

15

.00

16

.00

17

.00

KLIIRING KLIIRING

Laekumised saaja panka (10.00, 12.30, 14.45, 17.30, 18.00)

Maksejuhiste vastuvõtmise lõpp (03.00, 10.00, 12.30, 15.00, 17.00)

03

.00

04

.00

05

.00

06

.00

07

.00

08

.00

09

.00

10

.00

11

.00

12

.00

13

.00

14

.00

15

.00

16

.00

17

.00

Maksejuhiste esitamine

ESTALaekumised saaja panka

tööajal algatatud kodumaised maksed teostatakse samal päeval, hiljemalt 1,5

Maksed liiguvad aeglasemalt

Järgmise aasta veebruarist ei pruu-gi kõik aga enam nii lihtne olla. Seoses kodumaise jaemaksesüsteemi ESTA sulgemisega hakkavad pankadevahe-lised maksed liikuma üleeuroopalise EBA Step2* süsteemi kaudu.

Step2 on SEPA-kõlbulik (ISO20022 standardit** ja SEPA makseskeeme***-toetav) maksesüsteem, mille kaudu ar-veldatakse Euroopa Liidu siseseid euromakseid. See on ka ainus arvelduskoda Euroopas, mille kaudu saab teha makseid kõi-gi Euroopa Liidus tegutsevate pankade klientide kasuks.

Kõige selle positiivse kõr-val peame aga tõdema, et maksete töötlemise kiirus Step2 süsteemis erineb mei-le harjumuspärasest. Lihtsus-tatuna võib öelda, et praegu-se 10 arveldustsükli asemel on seal 5. Detailidesse minnes

se kiirust stopperiga, vaid teile on olu-line, et arved saaksid

õigel päeval (makse õigel päeval (makse tähtajal) tasutud,

siis tasub uue aasta alguses tähelepane-

oleks kasulik teada, mis kellaaegadel toimuvad pankadevahelised kliiringud, et arvestada, millal ülekantav summa et arvestada, millal ülekantav summa saaja panka kohale jõuab. Juuresoleval joonisel on võrreldud praeguse ESTA süsteemi ja uuel aastal Eestis riigisi-seste maksete jaoks kasutusse võeta-va Step2 süsteemi arveldustsükleid. Uue süsteemi juurutamise järel on sel-lekohane info püsivalt kättesaadav ka Danske Banki kodulehel Eesti makse-te rubriigis.

Uuel aastal tasub Eesti makseid al-gatades teada uut loomuliste maksete korral arvestada ka uute arveldustsüklitega. Samuti tasub suur- ja kiirmaksete korral uurida kodu-maise kiirmakse tegemise tingimusi.

teadlikumat käitumist!

* https://www.ebaclearing.eu/SEPA-Credit-Transfer-Service-N=S2_SEPACreditTransferService-L=EN.aspx** http://www.iso20022.org/*** http://www.europeanpaymentscouncil.eu/con-tent.cfm?page=what_is_a_payment_scheme

Step2

Kriise iseloomustavaks asjaoluks on muuhulgas näiline valikute vähesus. Olles sattunud majandusraskustesse, tundub, et ollakse vaid halbade valiku-te ees. Ja valikud teeb halvaks asjaolu, et sellist asjade käiku ei olnud ette pla-neeritud.

Probleemide ilmnedes ollakse sunni-tud tegema midagi sellist, mis ei ole pi-kemalt läbi kaalutud. Ollakse sunnitud lahti ütlema oma soovidest ja lootustest homse suhtes. Sageli ei suudetagi vaja-likke otsuseid teha ja jäädakse kinni eil-sesse päeva.

Kriisi ajal on iga otsus õige

Oma olemuselt tähendab kriis kesk-konna muutust ja seetõttu peavad muu-tuma ehk oma tegevuse ümber kohan-dama ka ettevõtted. Nii on ettevõtted teinekord lausa sunnitud investeeri-ma uutesse tehnoloogiatesse ja toote-arendusse. Ettevõtted peavad sisenema uutes se investeerimistsüklitesse ajal, mil nad ei pruugi selleks valmis olla. See omakor-da võib tähendada eba -soodsaid tingimusi fi nant -seerimislepingutes.

Kui vaadata majandust tervikuna, siis selliste nn sunnitud investeeringute tagajärjel muutub kogu-majanduse struktuur võr-reldes kriiside eelse aja-ga. Sellest ka väljend, et väljusime kriisist tugeva-matena, kui olime sinna sisenedes.

Kui nüüd jätta kriiside mõju kõrvale, siis ettevõtted planeerivad investeerin-guid pidevalt. Stabiilses keskkonnas on võimalik investeeringute mahtu ja mõju rahavoogudele küllalt täpselt ette pla-neerida. Sõltuvalt tegevusalast ja äri-mudelist võivad investeerimistsüklid vahelduda väga erineva intervalliga. Fi-nantsjuhtimise väljakutse seisneb tsük-

lite planeerimises ja optimaalse ning piisava rahastatuse korraldamises.

Kriiside ootamatu puhkemine võib aga planeeritud investeeringute aja-kava segamini lüüa. Seda siis näiteks kas kavas olnud investeeringute eda-silükkamise kujul või hoopis uute, pea-lesunnitud investeeringute tegemisega. Muutunud olud toovad igal juhul kaasa vajaduse teha korrektiive pikaajalises rahavoo planeerimises, sh pikaajalises fi nantseerimises.

Pikaajaline finantseerimine planeeri täna

Miks tasub siis just praegu üle vaada-ta pikaajalise fi nantseerimise lahen-dused? Esmalt muidugi kulude aspekt, sest laenude riskimarginaalid on vii-mastel aastatel alanenud. Majandus-keskkond on paranenud ja üldised riskid seeläbi vähenenud. Samuti on ettevõtted kogunud reserve ja bilansid on muutunud tervikuna vaadates tuge-

vamaks. Olemasoleva pika-ajalise laenuressursi intres-simäära muudatus annab kiire ja lihtsalt kalkuleerita-va kokkuhoiu.

Kaks-kolm aastat taga-si võetud 5–7aastane in-vesteerimislaen oli tõenäoli-selt kallimalt hinnastatud kui täna välja antav uus inves-teerimislaen. Kui arvestada, et seda laenu on jäänud tä-naseks veel maksta umbes

3–4 aastat, siis on riskimarginaali vä-hendamine olulise mõjuga vabale raha-voole. Intresside maksmiseks kulub vä-hem raha. Ka on intresside baasmäärad jätkuvalt väga soodsad. Laialt levinud 6 kuu euribor püsib ajalooliselt madala-tel tasemetel. Seega on fi nantseerimi-se kulude aspektist väga hea aeg tingi-muste ülevaatamiseks.

Teine oluline argument on optimaal-

se fi nantseerimise ehk bilansistruk-tuuri korrigeerimine. Vastavalt sellele, milline on reaalne majanduskeskkond täna ja millisena nähakse ettevõtte tule-vikku ning kuidas planeeritakse inves-

teeringuid, tuleks ka ümber kujundada pikaajalised laenulepingud. Laenugraa-fi kute korrigeerimine annab võimaluse vaba rahavoo kujundamiseks selliselt, et oleks tagatud piisav maksevõime ja likviidsus. Seda nii lühi- kui ka pikaaja-lises vaates.

Pikendades laenulepingute tähtaega, saab vähendada kuiseid laenugraafi ku-te tagasimakseid ja ettevõttele jääb roh-kem vaba raha käibekapitaliks. See on oluline, et omada piisavat likviidsust ja seeläbi parimaid positsioone äripartne-ritega suhtlemisel ja tehingute läbirää-kimistel.

Vaba rahavoo kujundamisel on tugev seos ka uute investeeringute planeeri-misega, sest väheneb sõltuvus kreedito-ridest ja nende poolt esitatud tingimus-test. Tänaste laenugraafi kute pikkus ja tagasimaksete suurus mõjutab otseselt seda, kui palju ettevõttel on võimalik ko-guda reserve ja milliseks kujuneb võime-kus kasutada omafi nantseeringut. Uute laenude tingimused on aga sellevõrra soodsamad ja paindlikumad.

Koostöös pangaga on mõistlik lei-da optimaalne struktuur, viia laenule-pingute kulud miinimumi ja seeläbi ta-gada parimad eeldused jätkusuutlikuks arenguks.

Andrus Soodlaettevõtete panganduse asedirektor

kasulik teada 11

Laenude refinantseerimisest Viimasest tõsisemast kriisist majanduses on möödas mõned aastad. Osa analüütikuid julgeb väita, et kriis on läbi, teiste arvates kriis jätkub. Järjest rohkem on ka kuulda, et oleme juba langemas järgmisse kriisi. Nagu ütleb vanasõna „rege rauta suvel …“, nii on ka praegune, pigem stabiilne olukord majanduses sobilik, et korrastada ettevõtte f inantseerimistingimusi.

tänases majanduskeskkonnas

Kaks-kolm aastat tagasi võetud 5–7aastane investeerimislaen oli tõenäoliselt kallimalt hinnastatud kui täna välja antav uus investeerimislaen.

Olemasoleva pikaajalise laenuressursi intressimäära muudatus annab kiire ja lihtsalt kalkuleeritava kokkuhoiu.

12 kasulik teada

Ettevõttel on mõistlik masinate ja seadmete (nt traktorite, kombainide, ekskavaatorite, tootmisliinide jm) ostu fi nantseerida liisingu abil. Panga sei-sukohalt on liisingu pakkumisel lisaks korras fi nantsnäitajatele peamiseks eelduseks liisinguesemete identifi t-seeritavus. Pannes kõrvuti kaks ident-set seadet, peavad nad olema kuidagi eristatavad (näiteks seerianumbri abil). Samuti peab seade olema kindlustatav ja seadme majanduslik eluiga liisinguperioo-dist pikem.

Välismaalt seadmeid ostes on ettemaks suurem

Enamikul tuntumatel ehitus-, põllumajan-dus- ja metsatehnika markidel on oma esindused Eestis olemas. Sel juhul võib ettevõte leida endale vajaliku ma-sina koduturult ning kasutab selle liisi-miseks mõnd kohalikku panka. Teine lugu on aga seadmetega, mida kodu-maal ei leidu. Tihti tuleb näiteks toot-misseadmeid hankida välismaalt.

Välismaalt tehnikat ostes tuleks seadme valimisel olla eriti tähele-panelik ja võimaluse korral uuri-da ka välismaise müüja taus-ta. Hilisemate pretensioonide esitamine välismaisele müü-jale on kordi keerulisem kui vara Eestis tegutseva müü-ja käest ostes.

Samuti peab arvesta-ma, et välismaalt seadme ostmisel tuleb suurem osa vara hinnast tasu-da ettemaksuna. Nii Eu-roopas, Ameerikas kui k a Aasias on tavapära-ne, et enne kui asutak-se uut seadet tootma, tuleb tasuda 20–30%

Kuidas finantseerida seadmete

ostu välismaalt?Mitmesuguseid masinaid ja seadmeid soetatakse tihti liisingu abil. Eestist ostes on see väga lihtne, pisut keerulisem on aga siis, kui seade tuleb tellida ja tarnida välismaalt.

vara hinnast. Ning tasuda tuleb kuni 90% vara hinnast hetkel, mil soovitakse valminud seadet tehasest kätte saada. Viimased 10% tasutakse üldjuhul alles pärast seadme paigaldust.

Lisaks maksetingimustele on mõist-lik väga tähelepanelikult tutvuda ka tar-netingimustega. Tarnetingimustega le-pitakse kokku, mis hetkel lõpeb müüja

vastutus, kas tarne Eestis-se sisaldub seadme hinnas või tuleb selle eest täienda-valt maksta.

Kindlasti on mõistlik teha seadmele kindlustus juba tarneajaks tehasest kuni kohaliku ettevõtte hoo-neni. Tarnetingimustega

fi kseeritakse alati, kel-

le kohustus on kindlustada vara trans-port. Kui see on kliendi vastutus, siis tu-leb temal sõlmida kindlustus.

Liisinguvõimalused välismaalt ostetud seadme korral

Üldjuhul on võimalik välismaalt oste-tavat masinat või seadet samuti fi nant-seerida liisinguga. Kuna liisingu puhul on ostetav seade tagatiseks, siis pank ettemakseid teha ei taha. Põhjus on väga lihtne – tagatist ju veel ei ole, seda alles hakatakse valmistama.

Üks lahendus on sõlmida pangaga eelkokkulepe, et ettevõte tasub oma-vahenditest ettemaksed. Ning seadme valmimisel ja Eestisse jõudmisel sõl-mitakse seadmele liisingleping müügi-taga sirendi vormis.

Kui ettevõttel omavahendeid ette-maksete tasumiseks ei ole või pole mõistlik neid kinni panna, siis saab ka-sutada näiteks käibekapitalilaenu. Hil-jem, kui seade valmis ja paigaldatud, on see võimalik ümber vormistada sead-meliisinguks.

Lisatagatise olemasolu korral on või-malik, et pank asub ise seadme ost-ja kohale ja tasub ettemaksed müüjale. Pärast seadme paigaldust saab lisa-

tagatise vabastada, kasutada seda mada lama omafi nantseeringu kat-

teks või muude laenude tagati-seks. Või siis hoopis uue seadme

ettemaksude fi nantseerimiseks.Kahtlemata on arukas sead-

metesse investeeringuid pla-neerides pangaga nõu pidada. Pank saab olla abiks makse- või tarnetingimuste kitsas-kohtadele tähelepanu juh-timisel. Samuti on pangal võimalik uurida välismai-se müüja tausta ning lei-da konkreetsele ettevõttele sobivaim fi nantseerimisla-hendus.

Veljo Häninenliisingu valdkonnajuht

Kindlasti on mõistlik teha seadmele kindlustus juba tarneajaks tehasest kuni kohaliku ettevõtte hooneni.seadmeid ostes on

ettemaks suurem

Enamikul tuntumatel ehitus-, põllumajan-dus- ja metsatehnika markidel on oma esindused Eestis olemas. Sel juhul võib ettevõte leida endale vajaliku ma-sina koduturult ning kasutab selle liisi-miseks mõnd kohalikku panka. Teine lugu on aga seadmetega, mida kodu-maal ei leidu. Tihti tuleb näiteks toot-misseadmeid hankida välismaalt.

Välismaalt tehnikat ostes tuleks seadme valimisel olla eriti tähele-panelik ja võimaluse korral uuri-da ka välismaise müüja taus-ta. Hilisemate pretensioonide esitamine välismaisele müü-jale on kordi keerulisem kui vara Eestis tegutseva müü-

Samuti peab arvesta-ma, et välismaalt seadme ostmisel tuleb suurem osa vara hinnast tasu-da ettemaksuna. Nii Eu-roopas, Ameerikas kui k a Aasias on tavapära-ne, et enne kui asutak-se uut seadet tootma, tuleb tasuda 20–30%

juba tarneajaks tehasest kuni kohaliku ettevõtte hoo-neni. Tarnetingimustega

fi kseeritakse alati, kel-

vahenditest ettemaksed. Ning seadme valmimisel ja Eestisse jõudmisel sõl-mitakse seadmele liisingleping müügi-taga sirendi vormis.

Kui ettevõttel omavahendeid ette-maksete tasumiseks ei ole või pole mõistlik neid kinni panna, siis saab ka-sutada näiteks käibekapitalilaenu. Hil-jem, kui seade valmis ja paigaldatud, on see võimalik ümber vormistada sead-meliisinguks.

Lisatagatise olemasolu korral on või-malik, et pank asub ise seadme ost-ja kohale ja tasub ettemaksed müüjale. Pärast seadme paigaldust saab lisa-

tagatise vabastada, kasutada seda mada lama omafi nantseeringu kat-

teks või muude laenude tagati-seks. Või siis hoopis uue seadme

ettemaksude fi nantseerimiseks.Kahtlemata on arukas sead-

metesse investeeringuid pla-neerides pangaga nõu pidada. Pank saab olla abiks makse- või tarnetingimuste kitsas-kohtadele tähelepanu juh-timisel. Samuti on pangal võimalik uurida välismai-se müüja tausta ning lei-da konkreetsele ettevõttele sobivaim fi nantseerimisla-hendus.

tarneajaks tehasest kuni kohaliku ettevõtte hooneni.

Asutamisel tuleb kaasata ka osalevate äri-ühingute töötajad, kes moodustavad läbirää-kimiste erikomisjoni, mis peab läbirääkimisi töötajate kaasamise üle tulevases SEs:

kas järgida seniseid reegleid, mis kehtisid igas liikmesriigis;

teha kokkulepe töötajate kaasatuse kohta;

moodustada töötajate esindus kogu.

Baltikumis on viimased alternatii-vid pigem erandlikud ning jäädud on seniste regulatsioonide juurde.

kasulik teada 13

Kasulik finantsjärelevalvele alluvatele ettevõtjatele

Tänaseks on Eestis registreeritud seit-se SEd ning kaks SE fi liaal. Peami-selt on SE asutajateks olnud kindlustus -andjad, kuid SEna on registreeritud ka näiteks üks ehitusettevõtja ja üks toot-misettevõte. Piiriülene ühingute ühen-damine on kasulik eelkõige fi nantsjä-relevalvele alluvatele ettevõtjatele, kes saavad optimeerida kontserniülest ka-pitali adekvaatsust ja reservide nõu-deid ning allutada ühingu peamiselt

Mis on SE?Euroopa Äriühingu ehk Societas Europaea (SE) idee tõusetus juba 1950ndate lõpus ning esimene vastav regulatsioon esitati Euroopa Komisjonile 1970. Kulus ligi neli aastakümmet, et ideest vormuks üle-euroopaline juriidiline dokument.

SE määrus (EL Nõukogu määrus nr 2157/2001/EÜ) jõustus 8. oktoobril 2004. SE eesmärk oli luua ettevõtlu-se vorm, mis rahuldaks kasvanud rah-vusvahelisi turge ning oleks üheks va-hendiks, et viia ellu Euroopa ühisturu ideed. Euroopa Äriühingu registri andmetel on 16. septembri 2013 seisuga registreeritud 1954 SEd.

Mugav tegutseda mitmes liikmesriigis

Euroopa Äriühing on Euroo-pa Liidu õigusel põhinev äri-ühingu liik, mis registreeritak-se ühes liikmesriigis ning oma esinduste kaudu saab ta tegut-seda mitmes liikmesriigis.

SE suur eelis on see, et kui ühing soovib mingil põhjusel vahetada oma registreeritud asukohta, siis võib ta seda igal ajal teha ja viia oma registri-järgse asukoha teise liikmesriiki. Sel-le protsessi jaoks on ette nähtud omad reeglid ja eelmises registreeritud asu-kohariigis ei pea ühingut likvideerima, vaid see kustutatakse lihtsustatud kor-ras registrist.

SE tegevust reguleerib ka töötajate kaasamise direktiiv (Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ), mis on vajalikul määral üle võetud ka Eesti õigusesse. Kuigi SE üldreeglid on toodud SE määruses, re-guleeritakse asutamist ja selle tegevust täpsemalt selle liikmesriigi õigusega, kus SE on registreeritud.

Euroopa Komisjoni 2010. aasta uuringu kohaselt on praktikas välja joonistunud levinumad põhjused SE valikuks:

Euroopa päritolu. SE sobib ettevõtetele, kes eelistavad rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtluse vormi. SE ärinimes ei ole viidet selle päritolumaale (s.t kus ta on registrisse kantud). Seega juhul, kui Eestis registreeritud SE tegutseb nt Venemaal, ei ole ühingu ärini-mest näha Eesti päritolu.

Registrijärgse asukoha muutmine. Ühin-

gu registrijärgse asukoha viimisel ühest liik-mesriigist teise ei tule ühingut koduriigis es-malt likvideerida ning vastuvõtjariigis uuesti asutada. Registrijärgse asukoha muutmise vajadus võib tuleneda ühingu operatiivsetest põhjus-test (nt soov liikuda lähemale tootmis- või kliendibaasile) või soodsamatest ettevõtlus-tingimustest (nagu õiguslik keskkond, mak-sud, tööjõud jne).

Piiriülene ärimudel ning grupi struktuu-ri lihtsustamine. Euroopa regioonides (nt Bal-ti riikides, Skandinaavias) laialipillutatud tü-tarühingute ühendamine regiooni peakontori alla ning asendamine fi liaalidega on viimas-tel aastatel üha enam populaarsust kogunud

(eelkõige fi nants- ning kindlustussektoris). Sellise regionaalse ärimudeliga on võima-lik suurendada üldist ärilist efektiivsust, üht-lustada ühingujuhtimist peakontori ja fi liaali-de vahel, vähendada juhtimise kihilisust ning seeläbi säästa juhtimise ja administreerimi-sega seotud kulusid. Samuti mõjub ühtne ja terviklik ärimudel klientidele ning investoritele positiivselt ning annab investoritele ligipääsu regionaalsetele investeerimisobjektidele.

4viisi SE moodustamiseks

a) eri liikmesriigi ühingute ühinemisega;b) valdus-SE moodustamisega;c) SEks ümberkujundamisega;

d) tütarühingust SE moodustamisega.

SE moodustamisel on oluline piiriülene kokkupuude. SE asutamises osalevad ühingud peavad olema registreeritud eri liikmesriikides või vähemalt kahel neist peab olema olnud vähemalt kaks aastat teises liikmesriigis tütarettevõte või fi liaal.

SEd käsitletakse aktsiaseltsina, mille aktsiakapitali miinimumnõue on 120 000 eurot ning mille

registrijärgne asukoht ja peakontor peavad asuma samas

liikmesriigis.

Inga Murulaadvokaadibüroo

SORAINEN vandeadvokaat

Karin Madisson

advokaadibüroo SORAINEN partner

SE eelised

ühe riigi fi nantsjärelevalvele ja te ge vuslitsentsile.

Paindlikkus ettevõtluse üm-berkorraldamiseks Euroopa Lii-

du sees vastab Euroopa ühistu-ru ideele ning tänases muutuvas

ettevõtluskeskkonnas peetakse seda üheks olulisemaks eeliseks. Näeme oma praktika pinnalt, et üha enam tun-takse selle ette võtlusliigi vastu huvi ja ühingud, kes on SE vormi valinud, on saanud eeliseid ning mõned neist on kasutanud SE vormi uutele turgudele sisenemiseks.

Ettevõtte omanik on vaieldamatult riskide võtja.

14 kasulik teada

Tavapärane investeerimisnõu juhindub standardsoovitusest, et investeerimis-portfell peab olema balansseeritud: osa vahendeist tuleks panna aktsia-instrumentidesse, teine osa intressi-instrumentidesse vastavalt investori tootlusootusele ja riskitaluvusele (oled sa siis konservatiivne või valmis võtma suuremat riski, et saavutada suuremat tootlust).

Kuid kui sa oled ettevõtte omanik, kellel on enamik va-rast ettevõttega seotud ja väl-jaspool ettevõtet osa rahast, mida tahaksid investeeri-da? Kas seesama lähtepunkt oleks endiselt õige? Vastus on – tõenäoliselt mitte.

Kaks märksõna: konservatiivsus ja mittekorreleeruvus

Ettevõtte omanik on vaieldamatult ris-kide võtja – selles äritegemine seis-nebki. Ühtlasi, suure tõenäosusega, on ettevõtja n-ö netoväärtus üsnagi suu-res osas seotud just ettevõttega, mõnel juhul võib-olla 90% või enamgi. Selli-ses olukorras võib standardlahendu-se ja balansseeritud portfelli unustada. Kuidas siis peaks ettevõtte omanik in-vesteerima vahendeid, mis on väljas-pool ettevõtlustegevust?

Investeerimine ettevõtte omanikeleKõige tavalisem investeerimissoovitus on, et portfell peab olema balansseeritud, et hajutada riske. Aga kui sa oled firmaomanik, kelle n-ö netoväärtus on seotud ettevõttega, siis on isikliku vaba raha investeerimisel teine vaatenurk.

Me kõik teame, et äritegevus on ris-kantne – on äritsüklid ning üldine ma-janduskeskkond võib aeg-ajalt olla üsna karm. Viimatine kriis nii majan-duses kui fi nantsturgudel, kui ebakind-lus oli väga suur ja nii mõnegi ettevõt-te püsimine küsimärgi all, on paljudel tõenäoliselt veel vägagi värskelt mee-les. Samamoodi on tõenäoliselt meeles ka sellele eelnenud majanduse „buumit-

semine“, kus käibed, ka-sumid, ettevõtete väärtu-sed maagiliselt kasvasid ja tundus, et see saab ai-nult jätkuda. Ehk siis liht-salt öeldes: kõik teavad, et ettevõtte väärtus ajas võib nii kasvada kui kahaneda.

Arvestades eeltoodut, julgeme öelda, et kui ena-mik ettevõtja varandusest

on seotud talle kuuluva ettevõttega, siis peaksid investeerimisotsused olema kantud kahest märksõnast – konserva-tiivsus ja mittekorreleeruvus.

KONSERVATIIVSUS. Ettevõtteoma-nikud võtavad rohkelt riske oma äri-ga. Nende n-ö netoväärtus suureneb või väheneb eeskätt ettevõtte väärtuse muutusest tulenevalt. Kas on siis vaja võtta veel enam riske, investeerides agressiivselt? Hulga tähtsam on sel-

les situatsioonis tagada, et juhul, kui äritegevuses ei lähe mingil perioodil hästi, siis ettevõttest väljapoole jääva-te investeeringute väärtus oleks endi-selt stabiilne. Oleks päris katastroo-fi line näha samal ajal nii ettevõttega seotud riskide realiseerumist kui in-vesteerimisportfelli väärtuse märga-tavat kukkumist.

MITTEKORRELEERUVUS. Selle all peame silmas, et tegurid, mis mõju-tavad ettevõtte väärtust, võiksid olla erinevad tegureist, mis mõjutavad in-vesteerimisportfelli väärtust. Ehk tei-sisõnu, kui ettevõtte väärtus langeb, siis me sooviksime näha investeeri-misportfelli väärtuse kasvu või vähe-malt stabiilsust.

Investeerimisnõu firmaomanikule näite varal

Firmaomanikule kuulub ettevõ-te, mille väärtus on hinnanguliselt 5 mln eurot. Äsja on omanik võt-nud ettevõttest dividende summas 500 000 eurot, mida ta soovib in-vesteerida. Lisaks sellele on Omani-kul maja ning 20 000 euro summas sääste pangas ja eraisikuna laenu-kohustusi pole. Kuidas investeerida 500 000 eurot?

Esimene küsimus oleks sellise si-

Kõik teavad, et ettevõtte väärtus ajas võib nii kasvada kui kahaneda.

Ettevõtte omanik on vaieldamatult riskide võtja.

kasulik teada 15

Investeerimine ettevõtte omanikele

tuatsiooni korral – millega ettevõte te-geleb? Selgub, et Omanikule kuulub tööstusettevõte, mis allhangetena too-dab tarbekaupu, ning eksport läheb nii Põhjamaadesse kui Baltikumi ja jõuab viimaks inimeste kodudesse valdavalt Rootsis ja Soomes.

Seega äril läheb hästi (ja ettevõte on väärt rohkem), kui tarbijatel Soomes ja Rootsis läheb hästi ning rahakotiraudu avatakse poes meelsasti. See tähendab: kui Rootsi ja Soome ma-jandusel läheb hästi, siis tõenäoliselt läheb ka ette-võttel hästi.

Teades nüüd enam Omaniku tausta, vaa-tame, kuidas eespool nime tatud printsiibid – konservatiivsus ja mitte-korreleeruvus – võiksid kajastuda investeerimi-sel. Konservatiivsus tä-hendaks siin instrumen-tidena eelkõige deposiite või võlakirju, mittekorreleeruvuse järgi-mine tähendab aga Soome ja Rootsiga seotud investeeringute vältimist.

Üpris vale samm oleks Soome ja Rootsi ettevõtete aktsiatest koosneva portfelli koostamine või Põhjala aktsia-fondi ost. Vaid mõnevõrra vähem halb variant oleks portfell Põhjala võla-kirjadest. Tähelepanu tuleb pööra-ta ka ettevõttega seotud turgu-de valuutadele (siinses näites Rootsi kroonile).

Kuidas on lugu aga euro-põhiste võlakirjadega? Ka siin tuleks tegelikult teha teadlikke valikuid. Nimelt, kui intressid peaksid prae-gustelt ülimadalatelt taseme-telt tõusma, siis fi kseeritud kupongiga võlakirjade hinnad langeksid. Seda ta-haks Omanik tõenäoliselt vältida (et-

või võlakirju, mittekorreleeruvuse järgi-mine tähendab aga Soome ja Rootsiga seotud investeeringute vältimist.

Üpris vale samm oleks Soome ja Rootsi ettevõtete aktsiatest koosneva portfelli koostamine või Põhjala aktsia-fondi ost. Vaid mõnevõrra vähem halb variant oleks portfell Põhjala võla-kirjadest. Tähelepanu tuleb pööra-ta ka ettevõttega seotud turgu-de valuutadele (siinses näites

Kuidas on lugu aga euro-

kui intressid peaksid prae-gustelt ülimadalatelt taseme-telt tõusma, siis fi kseeritud kupongiga võlakirjade hinnad langeksid. Seda ta-haks Omanik tõenäoliselt vältida (et-

tevõttel on ka laenud), sest tõusvad intressid tähendak-sid siis samal ajal lööki nii eraisiku kui ka ettevõtte raha-kotile.

Arvestades mõlemaid printsiipe, võiks Omanik kaa-luda näiteks järgmisi instrumente:

* USD investeerimiskraadi võlakirjad (ujuva, mitte fi kseeritud kupongiga);

* EURi investeerimiskraadi võlakir-jad (ujuva, mitte fi kseeritud ku-pongiga);

* EURi või USD deposiidid (lühemaajalise likviidsuspuhvri hoidmiseks);

* kuld.

Oleks nagu mõnevõrra erinev vaa-tenurk kui tavapärane balansseeritud võla- ja aktsiaportfelli koostamisest rääkiv soovitus?

Aitame koostada just teile sobiva investeerimisportfelli

Ettevõtteomanikud muutuvad jõuka-maks või kaotavad oma varanduses eeskätt sellest lähtuvalt, kui hästi nen-de ettevõttel läheb, mitte tulenevalt sellest, kas nad saavutavad hiigeltoot-lusi oma muude investeeringutega. Nii pole ka mõtet teha agressiivseid ja ris-kantseid investeeringuid ettevõttest väljaspool ning ühelt poolt seada oma tagalat ohtu ning teisalt juhtida foo-kust kõrvale kõige olulisemalt – sinu ärilt. Tähtsad printsiibid võiksid seega olla konservatiivsus ja mittekorrelee-ruvus ning aktsiaturuga seotud liigse-

te riskide vältimine.Meie eksperdid saa-

vad aidata teil koostada konservatiivse ja mitte-korreleeruvust arves-tava investeerimis-portfelli ajaks, kui te ise keskendute äri-tegemisele. Täienda-va informatsiooni või konsultatsiooni saa-miseks palun kontak-teeruge oma suhte-halduriga.

Andi Lemberprivaatpanganduse juht

Ka euro-põhiste võlakirjade puhul tuleks tegelikult teha teadlikke valikuid.

Tähtsad printsiibid võiksid seega olla konservatiivsus ja mittekorreleeruvus ning aktsiaturuga seotud liigsete riskide vältimine.

16 kliendi edulugu

Pärast Ruduse Eestisse jõudmist läks lahti hoogne töö ning juba 1995. aastal alustas esimene betoonitehas Tallinnas tööd, samal aastal avati ka killustikula-du Bekkeri sadamas.

Ühinemisi ja omandamisi on tegut-semisaja jooksul olnud mitmeid ning juba 1997. aastal omandati ettevõte La-gedi Betoon. 1998. aastal, kui AS EMV (praegune Skanska) otsustas neile kuu-luvad neli tehast maha müüa, pidi Ru-dus reageerima ja mõlemale poolele so-biv tehing saigi tehtud.

1999. aastast kuulub Rudus rahvus-vahelisse ehitusmaterjale valmistavate ettevõtete gruppi CRH plc, mille peakon-tor asub Iirimaal Dublinis. CRH Grupp tegutseb 35 riigis ning annab tööd 76 000 inimesele.

Vahepeal elati üle 90ndate lõpu majanduskriis ning edulugu jätkus 2000ndate alguses, mil Rudus ühi-nes samasse gruppi kuuluva AS Rae Betooni ga. 1991. aastal asutatud Rae Betoon on Eesti suurim betoonist sil-lutus- ja äärekivide tootja. 2006. aas-ta alguses sai omandatud Kehra Kivi-tehas ning pärast seda asuti laiendama oma tegevust eesmärgiga toota sillutus- ja äärekive, samuti betoonist aia- ja fas-saadikive ning õõnesplokke.

Aastad ei ole vennad

Võib öelda, et sinnani läks kõik ülesmä-ge ning Rudus nautis õigete otsuste ja aastatepikkuse kogemuse vilju, laiene-des ning pakkudes tööd ja jätkusuutlik-kust nii endile kui meie ehitajatele.

Aastad ei ole aga vennad ning nagu teiste ettevõteteni, nõnda jõudis ka Ru-duseni majanduslangus, mil müü-ginumbrid ja tootmistegevus pärast 2007. aastal tõusuharjal olemist 2008. aastal nõnda langesid, et 2009. aastaks jäi järele vaid kolmandik varasemast tootmismahust.

Praegusel hetkel on betoonitootmi-

seks Rudusel neli tehast, neist kolm Tal-linnas ja üks Tartu lähedal Reolas. Para-ku töötab Tallinnas asuvatest tehastest vaid üks täisvõimsusel, üks episoodili-selt ja üks on olude sunnil suletud. Reo-las asuv tehas on aga aktiivselt töös.

Sillutuskive toodetakse kahes teha-ses: Kehras asuv on küll hetkel kahjuks suletud, kuid Lagedil, kus lisaks teha-sele on ka fi rma kontor, käib töö aktiiv-selt. Ruduse tegevjuht Toomas Vainola kommenteerib hetkeolukorda: „Püsiva ja eesrindliku fi rmana oleme hoolimata rasketest aegadest püüdnud ning suut-nud end vee peal hoida. Pärast majan-duslangust olid kõige raskemad aastad meie jaoks 2009 ja 2010, oleme haka-nud vaikselt oma tootmismahte suuren-dama, kuid varasema tasemeni on veel jupp maad. Oleme aga positiivselt mee-lestatud ja usume, et olukord stabilisee-rub ning paraneb vaikselt. Kõige raskem aeg on möödas.“

Olevik ja tulevik

Kuigi näib, et ehitustegevus Eestis taas hoogustub, on Toomas Vainola sõnul aeg heitlik ning järgmised aastad toovad taas muutusi ka Ruduse igapäevaellu.

„Võib öelda, et 2014. aasta tuleb meie jaoks taas katsumusrohke. Prae-gusel hetkel toimub Eestis ehituste-gevus suuresti Euroopa fondide abi-pakettide toel, kuid selle aastaga saab üks tsükkel läbi ja kinnitatud projektid saavad valmis. Reaalsus on, et 2014–

2020 tsükli projektide ettevalmista-mine kestab veel terve järgmise aasta, sestap võib aktiivsemat ehitustegevust oodata alles 2015. aastaks,“ märgib Toomas Vainola.

Aga tagasi tänapäeva. Kuigi raske-mad ajad on ületatud, on Ruduse toot-mismahud hiilgeaegadega võrreldes siiski veel tagasihoidlikud. Samas säi-litab Toomas Vainola positiivsust ning sõnab, et Rudus on Eestis kanda kinni-tanud ja leidnud oma koha meie ehitus-maastikul.

„Praegusel hetkel pakume ehitajale betoonisegusid koos transpordi ja pum-pamisega. Tallinnas ja Tartus paiknevad tehased varustavad ehitusi üle kogu Eesti ning loomulikult püüame leida tar-nekohaks just tellijale lähima koha ja pakkuda mugavaimaid lahendusi. Ole-me osalised kõrghoonete, sadamakai-de, sildade, viaduktide, tuntud ühiskond-like hoonete valmimisel,“ iseloomustab Toomas Vainola Ruduse rolli Eesti ehi-tusturul.

Kohe kindlasti ei saa Ruduse panu-sest mööda vaadata. Tuntumatest ob-jektidest, kus Rudus kaasa on löönud, võib tuua näiteks väljapaistvad Ra-dissoni, Tornimäe ja Ühispanga kõrg-hooned. Praegu on valmimas Ülemis-te liiklussõlm, kus osaleti mitme silla ja tunneli ehitusel. Uusimaks objektiks, mis valmib 2015. kevadel, on Tartus Idaringtee Emajõe silla ehitus. Tegu on mastaapsete töödega.

Ruduse tegevjuht Eestis Toomas Vainola:

“Meie toodang jääb kodumaale!“Rudus AS on 1994. aastal Soome firma OY Rudus AB kapitalil loodud ning üllatuslikult kiiresti Eestis mastaapi kogunud ettevõte. Tänasel päeval pakutakse Eesti ehitajale kvaliteetset betooni, graniitkillustikku ning betoonist sillutus- ja äärekive.

Aasta Betoonehitis 2007 – Puurmani kaarsild,

konstruktorid Siim ja Juhan Idnurm.

kliendi edulugu 17

Kvaliteet toob tunnustuse

Kui uurin, mille poolest Ruduse teh-noloogia ja tootmine eriline on, sõnab Toomas Vainola, et Rudusele on tähtis innovaatilisus: pakutakse selliseid uud-seid tooteid ja lahendusi, mida konku-rentidel pole. Ja üks kõige tähtsam asi – ohutu töö. „Oleme peaaegu kaks aas-tat suutnud töötada ilma ühegi tööõnne-tuseta. See on täiesti võimalik, aga sel-le saavutamise taga on väga suur töö. Turvalisuse osas oleme Eestis kindlas-ti esirinnas,“ sõnab Vainola, lisades, et tarnete täpsus ja usaldusväärsus on sa-muti nende eeliseks konkurentide ees.

Graniitkillustiku puhul on Ruduse pluss see, et kuigi killustik tuuakse Soo-mest, on seda alati olemas piisav hulk ka kohapeal Bekkeri sadamas. Nagu Toomas Vainola nimetab, on tegu just-kui kaubamajaga. Kohapeal on olemas 30 eri killustikku ning klient saab enda-le sobiva välja valinult vajaliku koguse kohe kaasa võtta. Graniitkillustikku ka-sutatakse maanteede ehituses asfaldi valmistamiseks ja pindamiseks, samu-ti raudtee ballastina. Ka on sel oma osa

betoonkonstruktsioonide täitematerja-lina.

Rudus pakub ehitusturul mitmesu-guseid kvaliteetbetoonist tooteid, mil-leta poleks võimalik teede-tänavate lii-kumiskõlblikuks muutmine. Lagedil asuvas Rae Betooni tehases on juba 1992. aastast (2001. aastast siis juba Rudusega ühinenult) toodetud betoo-nist sillutus- ja äärekive ning veeren-ne. 2006. aastast, mil Rudus omandas Kehra Kivitehase, pakutakse ka seal valmistatud betoonist sillutus-, ääre-, aia- ja fassaadikive ning õõnesplokke.

Tunnustus teeb rõõmu

Miks eelistada Ruduse toodangut? Aga sellepärast, et see on põhjamaiselt toot-jalt meie oma tarbija jaoks mõeldud, kannatab meie kliimat, on vastupidav ning lisaks annab Rudus oma toodan-gule 10 aasta pikkuse garantii. Ruduse toodang jääb kodumaale. Ruduse kaas-abil on Eesti saanud hulga märkimis-väärsete ehitiste võrra rikkamaks.

Toomas Vainola lausub, et kõige rohkem teeb rõõmu, kui ühiskonnas

mär gi tak se positiivselt ära tehtud töö. Iga-aastasel aasta betoonehitise tun-nustamisel on Rudus ASi tööd-tege-mised alati ära märgitud. 2012. aastal pälvis esikoha Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonst-ruktsioonide rekonstrueerimisprojekt, samuti on tähelepanu pälvinud Narva Kolledži hoone ning Kumu, mis on mõ-lemad napilt teiseks jäänud ja saanud eripreemia.

Olgu tähelepanuga kuidas on, kuid Rudusele on iga hoone, mille kerki-misse oma osa antud, tähtis ning ses-tap mainib Toomas Vainola, uhkuse-noot hääles, et kaasa on löödud Tallinna Lennujaama uue osa ehitamisel, Tallinki büroohoone, Tetrise büroohoone, Viru Keskuse, Ülemiste Kaubakeskuse, TTÜ ühiselamu ja Kaubamaja valmimisel. Tegelikult võiks neid märkimisväärseid objekte nimetada veelgi. Kaasa lüüakse praegu ka Lasnamäe jäähalli, Tartu Üli-kooli Kliinikumi laienduse II etapi ede-nemisel ning ERMi ehitusel.

Kadri Penjam

Ruduse tegevjuht Eestis Toomas Vainola:

“Meie toodang jääb kodumaale!“

Meelis Pressi büroos projekteeritud Tallinki peahoone kuulutati Aasta Betoonehitiseks 2009.

18 uus teenus

Üle kuuekümne aasta hiljem elame ja toimetame maailmas, kus Einstei-ni mõttekäik on märkamatult saanud keskseks lähenemiseks enamikus te-gevusvaldkondades. Selle üheks tõen-duseks on laialt levinud less is more** lähenemine, mida võime leida kõikjalt meie ümbert – alates disainist ja gast-ronoomiast kuni klassikalise muusi-kani välja, kus Arvo Pärt viljeleb oma tintinnabuli-tehnikat.

Kas vähem on rohkem ka panganduses?

Kui majandusteoorias kirjeldatud rat-sionaalne inimene homo economicus üldse eksisteerib, siis suure tõenäo-susega ettevõtja kujul. Nemad aduvad seda nähtust aga tavainimesest vei-di erinevas ja huvitavamas võtmes. Põhjus seisneb asjaolus, et tundu-valt suurem vastutus sunnib neid tihti esitama selliseid küsimusi nagu „palju see mulle maksma lä-heb?“ või „kui palju ma sellest te-gelikult kasu saan?“.

Sarnaste toodetega turul on edu toodetel või teenustel, mis suudavad senist protsessi oluliselt

lihtsustada, muutes selle läbipaistva-maks, kiiremaks ja mugavamaks, ning pakuvad samal ajal majanduslikku või-tu. See toob meid küsimuse juurde, kas ettevõtte kasu suurendamine protses-side lihtsustamise abil on võimalik ka pangandussektoris.

Meie Danske Bankis usume, et jah, on! Oleme turule toonud uue ettevõte-te elektroonilise andmevahetuskana-li Danske LiveGate, mille loomise alu-seks on olnud kõik eelmainitud tegurid.

LiveGate – turvaline sild ettevõtte ja panga vahel

Danske LiveGate on otseühendus ette-võtte majandustarkvara ja panga vahel, mis muudab suhtlemise pangaga kiire-maks, lihtsamaks ja turvalisemaks.

Mõned näited sellest, milliste panga-teenuste kasutamist Danske LiveGate võimaldab ning kuidas protsesside au-tomatiseerimine integreeritud lahendu-se kaudu ettevõttele kasu toob.

• Maksed liiguvad ettevõtte infosüs-teemist otse panka, maksete staatused saabuvad jooksvalt ja kontoväljavõtted on olemas juba hommikul tööle tulles.

Osa tööd teevad ära omavahel suht-

levad masinad, mis aitab inimes-

te tööaega kok-ku hoida.

Lisaks, kui andmefailide liigutajaks on inimese asemel masinad, vähendab see operatsiooniriske ning suurendab protsesside turvalisust.

• Info pangakontole toimunud laeku-mise kohta edastatakse kohe ettevõt-te majandustarkvarasse ning sidudes selle operatiivselt järgmise protsessi-ga, võimaldab see tänu kiiremale teenu-se pakkumisele luua ärieeliseid konku-rentide ees.

• Kontode saldod ja saabunud e-ar-ved on vaid mõne kliki kaugusel ning selle info saamiseks ei pea enam eral-di internetipanka sisse logima. Panga-toimingud saab teha ühes raamatupi-dajale tuttavas programmis – ettevõtte enda majandustarkvaras.

SEPA kohustuslikud nõuded palju lihtsamad

Kahe süsteemi omavaheliseks suhtle-miseks on mõeldud ka SEPA nõuetele vastavad maksete ja kontoinfo teenus-te ISO 20022 XML sõnumivormingud, mis tulevad Eestis kasutusele alates 2014 veebruarist. Ettevõtjad on tun-nistanud, et selle kohustusliku teemaga tegelemine on keeruline ja aeganõudev.

Danske LiveGate’is on toetatud kõik uued sõnumivormingud, mistõttu ette-võtte jaoks on SEPA nõuded palju liht-samad. Eriti lihtsaks muutuvad need juhul, kui ettevõte kasutab SAP või Microsoft Dynamics AX majandustark-vara, mille LiveGate’i liidesed on panga poolt välja arendatud ning vajavad ai-nult ettevõttesse paigaldamist.

Kuigi üleminek uudsetele e-teenus-tele toob esmalt kaasa kulutusi, siis Danske LiveGate’i kasutusele võtmi-sega saab ettevõttes lihtsustada prot-sesse, maksimeerides sealjuures enda saadava kasu. Paljud on olnud rõõmsalt üllatunud, kui kiirelt nende protsessi-de efektiivistamine kasu tooma hakkab. Kui ka Sina ettevõtjana tahad sellest osa saada, siis võta ühendust oma kon-taktisikuga pangas, et Danske Live-Gate’ist täpsemalt rääkida.

Katrin Avloielektroonilise panganduse valdkonna juht

Everything should be made

as simple as possible, but not simpler*

EHK KUIDAS PROTSESSIDE LIHTSUSTAMINE VÕIB MAKSIMEERIDA ETTEVÕTJA KASU

Tuntud helilooja Roger Sessions kirjeldas 1950. aastal New York Timesis, kui-das tema muusika loo mist on mõjutanud Albert Einsteini märkus, et kõike tuleks taan-dada nii palju kui võimalik, aga mitte sammukestki roh-kem. Reaalteadustest tule-nev loogika tähendab ümber-öelduna, et prot ses sist tuleb kaotada kõik liigsed te-gurid ilma selle sisu ja lõpp-tulemust muutmata.

* e.k – Kõike tuleks taandada nii palju kui võimalik, aga mitte seda lihtsustades vääraks muuta (A. Einstein)

** e.k – Vähem on rohkem!

sponsorlus 19

Tallinna rahvusvaheline festival Jõulu-jazz 2013 pakub 28. novembrist 13. detsembrini üle kahekümne tipptase-mel kontserdi kirikutes, kontserdi- ja teatrisaalides. Festivalil esinevad kõr-vuti Eesti muusikutega USA, Iisraeli, Palestiina, Austria, Ungari, Rootsi, Soome ja Poola džässitipud: sära-vad džässlauljatarid, karismaatilised klaverivirtuoosid, parimad kitarris-tid, saksofonistid jne. 18. korda toimu-va Jõulujazzi ammune traditsioon on esitleda üht maailma tippvokaalgruppi – sel korral leiab kavast Grammy võit-nud vokaalkvarteti USAst.

Säravad tõusvad tähed

Festivali kunstiline juht Anne Erm üt-leb, et eelistab programmi valida uusi säravaid esinejaid ehk n-ö tõusvaid ta-lente. „Eks ikka sellepärast, et pakkuda kuulajale esmaavastamise rõõmu, ja

muidugi pole vähetähtis ka fakt, et uute staaride honorarid pole veel nii meele-tud kui vaid mõni aasta hiljem,“ mär-kis Anne. Uutest tähtedest soovitab ta kindlasti kuulata Iisraeli virtuoospia-nisti Shai Maestro Triot, erilise häälega USA lauljat-kitarristi Krystel Warrenit, Eesti oma Marjamaa Brothersi debüüt - albumi esitluskontserti.

Jõulujazzi vokaaldžässi tipphetki ta-sub nautida 3. detsembril Nokia kont-serdimajas, kus New York Voices ja Estonian Dream Big Band ühendavad hääled ja orkestrivärvid. Imehästi kok-kusobivad hääled, nõtke rütmitunne-tus ja sädelev energia on neliku kau-bamärk. Jõulujazzi eel ilmus neilt ka uus album ameerika popimate jõulu-lauludega. „Parim vokaalgrupp tänases džässis,“ kirjutab Boston Herald veen-dunult ja sellega saab ainult nõustuda.

Kevadel 25. Jazzkaar

Anne juhib tähelepanu, et kuigi peagi on algamas Jõulujazzi festival, siis te-gelikult valmistab Jazzkaare naiskond ette juba kevadist festivali, mis on Ees-ti kultuurielus ka märgilise tähendu-sega – Jazzkaar tähistab kevadel 25 aasta juubelit, olles seega vanimaid Eesti festivale.

Anne märgib, et kogu see värvikas ja mitmekesine muusikaline tulevärk, mida Jazzkaar aasta läbi pakub, poleks

võimalik heade partnerite toeta. „Üks asi on olla tänulik finantsilise toe eest, aga rõõm on topeltsuur, kui partnerid, nagu Danske Bank, mõtlevad meiega koos ja võib öelda, et hingavad meiega ühes rütmis ja elavad kaasa meie tege-mistele. See ongi tõeline koostöösuhe,“ sõnab ta tänulikult.

Danske Banki klientidele soodustused

Hea näide teineteise valdkondade pa-remast tundmaõppimisest on näi-teks see, kuidas Danske Banki kon-torites kõlab džässmuusika, kuidas töötajad ja kliendid tunnevad järjest suuremat huvi džässi vastu. „Dans-ke Banki meeskond on nagu osa meie tiimist, see on nii armas,“ ütleb Anne. „Tore tunne on pangakontorist tutta-vaks saanud nägusid kontsertidel ko-hata. Ka Danske Banki kliendid osta-vad märkimisväärse hulga pileteid,“ lisab Anne.

Danske Banki klientidele on kõik Jazzkaare piletid 20% soodsamad. „Võib-olla on siin toeks olnud ka panga suunitlus – ajaga kaasaskäimine,“ mõ-tiskleb Erm. Seega hea džäss ja õige ideoloogia panganduses polegi nii eri-nevad asjad. Ikka tuleb julge olla ja teha julgeid otsuseid, ning veel parem olla ajast ees ja kujundada uusi trende. Muusikaliste kohtumisteni!

Mis on ühist džässil ja pangal?

Mõlemal tuleb olla ajast ees ja kujundada uusi trende.

2013. aasta jaanuarist asus Jazzkaare kuldsponsori kohale Danske Bank. Seda soovist veelgi enam panustada ettevõtmistesse, millega jagatakse sarnaseid väärtusi. Seljataga on edukas koostöö kevadise Jazzkaare ning suviste ja sügiseste kontsertide korraldamisel, ees ootab Jõulujazz 2013.

Vaata Jõulujazzi programmi

www.jazzkaar.ee.New York Voices

Shai Maestro

20 sponsorlus

Eestis on see mäng vaatamata 20aastasele ajaloole alles lapsekin-gades. Alates 2013 aasta kevadest on Danske Bank pannud oma õla alla, et selle väärika harrastuse po-pulaarsust tõsta. Niitvälja Golf koos-töös Danske Bankiga reformis sel aastal algajatele mõeldud kursust ja nüüd, hooaja lõpus saab vaid tõdeda, et kursus Roheline Rada on end igati õigustanud. Üheskoos usume, et suu-dame tõsta Golfi on üritatud defi nee-rida väga mitmeti, aga üks vaieldama-tu aspekt selle mängu juures on tema mitmetahulisus. Ehk ongi võti selles, et golfi juures leiab peaaegu igaüks endale midagi tähenduslikku.

1. Golf on eatu – see tähendab, et golf on mäng, mida saavad harrasta-da kõik inimesed vaatamata vanusele. Esimesi samme golfi mängus hakatak-se tegema 4–5aastasena ja seda saab mängida kuni elupäevade lõpuni.

2. Golf on sport – golf on taas olümpiaala ja professionaalsed golfi -mängijad kuuluvad maailma enim ta-sustatud sportlaste sekka. Võistlu-si peetakse üle kogu maakera aasta ringi iga nädal ning edukaks golfariks saamine nõuab sarnaselt iga teise tippspordiga meeletul hulgal tööd ja aega.

3. Golf on individuaalne sportselle sõna kõige otsesemas tähendu-ses. Golfi mängitakse ainult iseenda vastu ja võrdlus teistega tekib sõltuvalt sellest, kui palju üks või teine mängi-ja oma isiklikku tulemust edestab. Sel-

leks annab võimaluse golfi s arvestatav händikäpisüsteem. Vastavalt mängija tasemele antakse talle teatud arv lööke ette ja mängija händikäp muutub kogu aeg, sõltuvalt tema sooritustest (profi -võistlustel händikäppi ei ole – nemad võistlevad ilma etteantud löökideta).

4. Golf on jalutuskäik loodu-ses – üks golfi ring võib kesta 1,5–4,5 tundi ning kogu selle aja veedab inimene looduses. Sõltuvalt väljaku tüübist jalutatakse mängu käigus kas mere ääres, männimetsas, mägedes või hoopis niitude vahel – ja seda iga il-maga. Golfi s kehtib igivana ütlus „ei ole halba golfi ilma, on vaid vale riietus“.

5. Golf on tervislik – ühe golfi -5. Golf on tervislik – ühe golfi -5. Golf on tervislikringiga kulutab inimene umbes 1500 kilokalorit ja käib maha umbes 10 ki-lomeetrit. Golfi tervistavate omadus-te kohta on tehtud palju uuringuid ning põhjapanevaimad väidavad, et golf pi-kendab inimeste keskmist eluiga ligi viie aasta võrra ja et eakatel väheneb dementsuse tõenäosus 50% võrra.

6. Golf on sotsiaalne ajavii-de – golfi mängitakse 2–4 inime-sest koosnevate gruppidena ning et mäng kestab kaua, on mängijail pal-ju aega omavahel suhelda, nalja visa-ta ja üheskoos üksteise õnnestumisi või ebaõnnestumisi läbi elada. Seetõt-tu on golf väga hea viis inimeste tund-maõppimiseks.

7. Golf on noortele hea õppe-vahend – golfi alustaladeks on lugu-pidamine ümbritseva maailma vastu,

Golf on maailmas enim mängitud sportmäng – liider nende mängude hulgas, mida saab üksi mängida. Eri internetiallikate põhjal paikneb golf kõiki spordialasid võrdlevas populaarsustabelis 7.–10. kohal. golf i harrastajate hulka.

Golf – harrastus kogu eluks!

sponsorlus 21

Golf – harrastus kogu eluks!

Fakte Rohelise Raja kohta

Esimene grupp alustas 26.04.2013.

Rajale on astunud üle 200 huvilise.

Üle 25% Green Cardi välja teeninud mängijatest on otsus-tanud jätkata golfi teekonnaga järgmisel hooajal.

22. septembril toimus Danske Banki Rohelise Raja Scramble Parki väljaku 18 rajal, kus osales rekordarv algajaid – 54 mängijat.

viisakus, partneritega arvestami-ne ja ausus. Golfi s ei ole kohtu nikku ning igaüks vastutab oma tule -muse õigsuse ja reeglite järgimise eest ise. Aastasadu kehtinud eti keti -norme järgitakse tä na se päevani (küll modifi tseerituna ja kaasajasta-tuna).

8. Golf on arengutee – eriti al-guses võib golfi mäng tunduda väga keeruline ja baasoskuste omanda-mine võtab aega. Seda suurem on mängija rahulolu, kui tema löögid hakkavad välja tulema – see on pea-aegu eneseületus. Samal ajal pa-kub golf võimalust pidevalt areneda inimesena – õppida keskendumist, toimetulekut ebaõnnestumistega, rahulikku meelt ja kannatlikkust.

9. Golf on iseendale pühendatud aeg – mängimine võtab vaieldamatult pal-ju aega, aga igaüks saab seda kasu-tada oma parima äranägemise järgi: kes stressi maandamiseks pärast pingelist tööpäeva või -nädalat, kes ajaveetmiseks oma pere või lähe-dastega, kes millekski muuks.

10. Golf on peresport – golf ei küsi ei vanust ega sugu, kõrvu-ti saavad seda mängida eri taseme-ga harrastajad, seetõttu on see üks väheseid spordialasid, mida saa-vad koos harrastada ema ja poeg, isa ja tütar, vanaisa ja lapselaps.

Kristo TohverNiitvälja Golfi tegevjuht

Niitvälja Golfi Roheline RadaEestis on praegu kuus täismõõtmelist golfi väljakut ja juba ehitatakse seits-

mendat. Klubidesse registreeritud män-gijaid on Eestis natuke üle 2000. Golfi tagasihoidlik populaarsus Ees-

tis on tingitud meie ajaloost ja kultuuri-ruumist, aga see muutub juba lähiajal.

Kui Soomes oli kaheksakümnen-datel alla 10 000 mängija, siis praegu-

seks on neid juba 150 000. Aitamaks eestlastel selle põneva

ja mitme külgse mänguni jõuda, oleme Niitvälja Golfi s kehtestanud uued golfi -

õppe standardid ehk Rohelise Raja. Golfi ga sinasõbraks saamine nõuab

aega, pühendumist ja häid kaaslasi.Niitvälja Golfi Roheline Rada on just

selline kursus, kus inimene võtab en-dale aega ja teeb golfi ga põhjalikult tut-vust. See sünnib turvalises ja mõnusas keskkonnas koos pädevate juhendajate

ja toetajatega. Igaüks saab ise valida, millises

seltskonnas (sõprade, pere või võõras-tega) ta sellele teele asub, ja kindlasti

tekib tal kiiresti palju uusi sõpru. Ta saab ise valida oma tempo ja

arengutee ning kogeb seejuures pidevalt klubi toetust.

Niitvälja Golf on Eesti golfi kodu. Me usume, et iga mängija tunneb end

siin hästi ja koduselt.

Danske Bank on Niitvälja Golfi koostöö partner.

Golfi õppe programm Roheline Rada

on loodud koostöös Danske Bankiga.

Soeta 2014 aasta Rohelise Raja

algkursuse pakett Roheline Algus hinnaga

119 eurot!

22 detail

Tänapäeva mood tegeleb ühelt poolt sellega, kuidas mehi kammitsaist vabastada ja inspireerida neid kandma värvikamaid ja isikupärasemaid rõivaid, kuid teisalt on igihaljas väljapeetud tonaalsuses klassika endiselt kõige aluseks. Praeguse meestemoe suund üldisemalt on aga kindlasti rõhutatud mehelikkus ja igaks elujuhtumiks lahinguvalmiduse andev funktsionaalsus.

Müts ja sall –tarbeesemed või moekad lisandid?

Meeste klassikaline stiil, sh peene trii-buga ülikonnad, lipsud, trentškotid ja kaabud, on olnud moepildis aktuaal-sed juba üle sajandi, kuid samas on tä-napäevane ja näiteks 20 aasta tagu-ne ülikond teineteisest erinevad nagu kaamel ja siil.

Rätsepaülikond on alati moes

Disainerid on jätnud alles selle, et ühel korralikul pintsakul on reväärkrae ja klapiga taskud, aga lõikelahendused arvestavad senisest enam liikumisva-badust ja ergonoomikat. Nii koosneb üks pintsak kuni sajast detailist ning selle valmimiseks kombineeritakse tipptehnoloogiat ja mõistagi rätsepa-kunsti saladusi.

Kõige suurema muutuse on aga läbi teinud materjalid, millele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi. Mehed hinda-vad ju teatavasti üle kõige funktsionaal-sust ja nii peabki ülikond olema väga

kerge, hingav, vetthülgav, mittekortsuv ja samal ajal võimalikult naturaalne. Kvaliteetsete brändide toodangut uuri - des on kõik see täiesti võimalik ning mugavad, vajaduse korral ka kohvrisse pakitavad ülikonnad kaubanduses liht-sasti leitavad.

Põhiküsimuseks aga ajal, mil rätse-patöö on masstootmise poolt margi-naalsesse seisu tõrjutud, on kindlasti istuvus, sest vabrikurõivas lähtub kesk-mistest tüüpkehadest ja täpselt sobi-va rõiva leidmine võib mõnel puhul olla raske ülesanne. Siiski on see meie kau-bakülluse ajastul ja asjatundlike teenin-dajate abiga võimalik.

Mehine hooaeg

Millised on siis tänavused moesoovi-tused? Peamisena tuuakse sel hoo-ajal esile mehelikke jooni ja rõhutatak-se, et androgüünse moe aeg on selleks korraks läbi. Ehkki futuristlikke vor-

me ja vastavat materjalikasutust soo-siv trend kestab, on tänavapildis vara-semate hooaegadega võrreldes vähem sportlikkust.

Ülerõivaste puhul tähendab see, et hinda on tõusnud n-ö ürgse jahimehe veidi karune stiil. Praktilised karvase kapuutsiservaga villased parkad, lihtsa vormiga kasukad ja sinelilaadsed pa-litud on talveks parim valik. Kõiki neid annab kombineerida nii vabama stiiliga kui šiki pintsaku juurde.

Kindel ja meie kliimasse hästi so-biv moemärksõna on kihilisus. Pan-nes selga särgi, kardigani, pintsaku ja mantli, võib vajaduse korral mõnest ki-hist loobuda ja oma olemise mugava-maks seada.

Isikupärane värv ja muster

Värvivalikul on igal kandjal vabad käed ja moekalt võib mõjuda nii väljapeetud hall-beež-must-valge tonaalsuses kui

Moekast gängsteristiil BERLUTI sügis-talv 2013 kollektsioonist.

SESOONNE SALL Sall on lisand, mis sarnaselt lipsuga annab võimaluse rõhutada isikupära, ja samas on sellel erinevalt lipsust väga konkreetne praktiline väärtus. Valida võib nii kootud kui pehmest villasest kangast sallide vahel ning ka sidumisviise on ohtralt. Ontliku rõivaga sobib siledalt mantli ja pintsaku vahele seatud kangariba, boheemlikuma stiiliga haakub vabalt ümber kaela mähitud sall.

KAABU NÄITAB KLASSIMoeka ülikonna-stiili juurde sobivad hästi kaabud, olgu see kitsama servaga homborg-tüüpi kaabu à la Hercule Poirot, laiaservaline gangsterfi lmidest tuttav fedora või näiteks ka chaplinlik ümaravormiline bowler. Kantri stiilis peakatted, mida mõne aja eest linnapildis palju näha oli, võiks praegu pigem unustada.

KÜLMAS KUUM KARVAMÜTS Karvamüts on kindlasti efektseim, kuid külma talve arvestades ka praktiline valik. Peamine mütsivorm on läkiläki, mille variatsioonide hulgast võivad snoobimad valida villase mantli juurde täis karusnahkse ushanka- stiilis peakatte. Vaba aja rõivaga haakuvad pealt kanga või sileda nahaga ja seest kunst- või päriskarusnahast nn trapper-stiilis kõrvikmütsid.

detail 23

üllatades värskete värvivariantidega, millest enam esiletõstetud on öösinine, veinipunane ja smaragdroheline. Kui pole tahtmist värviga ülearu tähele-panu tõmmata, siis võib nende hulgast valida ühe aktsenttooni ja eelis tada seda näiteks lisandite või särkide-kudu mite soetamisel.

Esiletõstmist ja garderoobi toomist väärivad ruudulistest kangastest rõivad ja lisandid. Klassikalise šoti tartani, pee-ne inglise ja pepitaruudu või rombide kõrval on popid ka suuremate efektsete värvipindadega ruudumustrid.

NB! Pigem moodne kui maitsetu on ka erinevate ruudumustrite omavahel kombineerimine.

Loomulikult on omal kohal klassika-line triip oma eri variatsioonides. Neile, kes armastavad enda ümber erilisust, on aga mõeldud geomeetriline või luk-suslik idamaine lillemuster, mis on oma

koha leidnud särgikangastes, rinnarätti-de ja lipsude materjalides.

Kanna välja

Põhiliseks väljakutseks moodsa rõi-vastumise juures on, kuidas igapäe-vast klassikat isikupäraselt välja kanda ilma muutumata tegelaseks vanast Hollywoodi fi lmist või mõjumata hallilt igavana.

Siinkohal saab abiks võtta mütsid, sallid ja muud meestemoes nii tähtsad lisandid.

Anu Lensment

ŠIKK SONISoni kui ajaloost vene revolutsionääride ja lihtrahva sümbolina meelde jäänud peakate mõjub hästi pea-miselt klassikalise joonega lühema jakiga. Nendegi puhul on lõikeid ja stiile mitmeid, alates siiludest aja-lehepoisi mütsist kuni elegantsete vildist vormitud ascot-tüüpi sonideni.

Karvamüts on kindlasti efektseim, kuid

juurde täis karusnahkse ushanka- stiilis

kanga või sileda nahaga ja seest kunst-

homborg-tüüpi kaabu homborg-tüüpi kaabu homborg à la Hercule Poirot, laiaservaline gangsterfi lmidest tuttav fedora või näiteks ka chaplinlik ümaravormiline stiilis peakatted, mida mõne aja eest linnapildis palju näha oli, võiks praegu pigem unustada.

või näiteks ka chaplinlik ümaravormiline bowler. Kantri bowler. Kantri bowlerstiilis peakatted, mida mõne aja eest linnapildis palju näha oli, võiks praegu pigem unustada.

Sall on lisand, mis sarnaselt lipsuga annab võimaluse rõhutada isikupära, ja samas on sellel erinevalt lipsust

ning ka sidumisviise on ohtralt. Ontliku rõivaga sobib

üllatades värskete värvivariantidega, millest enam esiletõstetud on öösinine, veinipunane ja smaragdroheline. Kui

ŠIKK SONISoni kui ajaloost vene revolutsionääride ja lihtrahva sümbolina meelde jäänud peakate mõjub hästi pea-miselt klassikalise joonega lühema jakiga. Nendegi puhul on lõikeid ja stiile mitmeid, alates siiludest aja-

CANALI meheliku elegantsi

musternäide selleks hooajaks.

24 noppeid maailmast

Aju treenimine parandab küll mälu, kuid mitte intelligentsustLihtne on mõista, miks aju treenivad mängud on muutunud nii populaarseks – nimelt lu-bavad nad parandada inimese vaimseid või-meid. Uuring näitab, et positiivsed mõjud piir-nevad siiski vaid mälu treeninguga ja IQ-le sellised mängud ei toimi.

Psühholoogiateadlase professor Randall Engle hinnangul põhinevad sellised lubadu-sed tõendusel, mis näitab korrelatsiooni töö-tava mälumahu ja üldise muutliku intelligent-suse vahel. Töötava mälu maht ehk teisisõnu lühiajaline mälu hõlmab võimet säilitada kii-resti taastatavat teavet; üldine muutlik intel-ligentsus on aga võime näha seoseid, aren-dada kompleksseid mõttekäike ja lahendada probleeme. Professor Engle hinnangul aetak-se neid kahte võimet omavahel tihti segi või siis eeldatakse, et lühiajaline mälu on muutli-ku intelligentsuse aluseks.

Teooria testimiseks palus teadlasrühm 55 üliõpilasel läbida 20päevane kindlate kognitiivsete ülesannete treening, kusjuures see muutus iga päevaga keerulisemaks. Tu-dengid treenisid kompleksseid või lihtsaid ülesandeid. Lihtsates ülesannetes tuli osale-jatel meenutada esemeid nende esitusjärje-korras; komplekssetes ülesannetes tuli ese-mete meenutamisega samaaegselt täita ka teist ülesannet. Testide tulemused olid selge-piirilised: kompleksseid ülesandeid treeninud tudengid liikusid lühiajalise mälu osas edasi järgmistele tasemetele, kuid see ei paranda-nud nende IQd.

Teadus.err.ee

Raha ja positsioon pole töökoha puhul kõige tähtsamad„Tipptalendid ei otsi alati positsiooni ja raha, vaid neid nelja asja: võimalust kasvada, õn-netunnet, külluslikkust ja tähenduslikkust,“ ütles ettevõtte Mindvalley juht Vishen Lak-hiani (pildil) Pärnu Juhtimiskonverentsil. Ta lisas, et õnnelik töötaja tähendab pühendu-numat ja tulemuslikumat töötajat.

Lakhiani asutas oma ettevõtte 10 aas-tat tagasi 700 dollariga, tänaseks on et-tevõtte aastatulu 20 miljonit dollarit. Mindvalleyt on nimetatud maailma üheks demokraatlikumaks ja lahe-damaks töökohaks.

Kuidas luua ettevõte, kuhu joostakse tor-mi? Lakhiani tõi välja, et edu algab mõist-misest, mida töötajad tegelikult tahavad. Mindvalley juhid näevad oma peamist rol-li töötajate kasvatamises. Iga kuu esimesel reedel on õppimispäev, mis pühendatakse lugemisele ja eneseharimisele. Raamatuid saab seejuures Amazonist Mindvalley ku-

lul osta piiramatu summa eest. Ettevõttes on eraldi üksus töötajate üllatamiseks, kol-lektiivselt käiakse reisimas, pidutsetakse ja tähistatakse võite. „Õnnelikkus on uus produktiivsus ja töökoht on kui mänguväl-jak täiskasvanutele,“ võttis Lakhiani kokku Mindvalley fi losoofi a.

Juhtimine.ee

5 hommikust rituaali edukaks

päevaksHommikused harjutused. Väike hommiku-ne trenn annab energialaengu terveks päe-vaks. Piisab ka 15 minutist, et teha mõned

venitused ja jõuharjutused. Selline tegevus ai-tab kehal kiiremini ärgata.

Kaardista oma päev. Mõtle läbi päeva aja-kava, sea eesmärgid ja reasta ülesanded. Hommik on suurepärane aeg selleks te-

gevuseks, sest veel on vaikne, enamik inimesi pole ärganud.

Söö tervislik hommikueine. Ära haara töö-le minnes tee pealt kohvi ja pirukat. Korralik tervislik hommikusöök on füüsilise tervise

seisukohalt asendamatu.Visualiseeri. Võta aega ja kujutle algavat päeva. Ka mediteerimine täidab sama ees-märki. Isegi minut sellist tegevust aitab kaa-

sa positiivsele häälestatusele ja päeva pare-male õnnestumisele.

Ebameeldivad asjad kõigepealt. Igaühel meist on ebameeldivaid tegevusi, mida muudkui lükkaks edasi. Ja seda me teeme-

gi, ise samal ajal edasilükkamise pärast stres-sates ja muretsedes. Selle asemel tee aga eba-meeldivad ülesanded kõigepealt ära. Pärast seda saad edasi minna meeldivamate asjade-ga ning lõppkokkuvõtteks sujub päev paremini.

Juhtimine.ee

St Andrewsi ülikooli teadlaste uuringust sel-gus, et muusikaharrastus hoiab inimes-te meeled ärksad ning võimaldab kergemini märgata vigu ka muudes elusituatsioonides. Ka aitab muusikaharrastus vältida vaimsete võimete langust vananemise või haiguste tõt-tu, vahendab MedicalExpress.com.

Teadlased võrdlesid lihtsaid vaimseid või-meid mõõtvate eksperimentide käigus ama-töörmuusikute ja muusikaga mitte tegeleva-te inimeste sooritusi. Kõige silmatorkavamad erisused olid võimes märgata ja paranda-da vigu. Samuti reageerisid muusikud kiire-mini ja täpsemalt. Põhjuseks võib olla see, et muusikud peavad pidevalt jälgima oma esitu-si ning vigadest mitte üleliia suurde kimba-tusse sattuma.

Siinkohal on täheldatud, et aju aktiivsust mõjutab juba mõõdukas muusikaga tegelemi-ne. Teadlased soovitavad muusikaharrastust kasutada efektiivse vahendina vananemisest või haigusest tulenevate vaimsete võimete languse pidurdamiseks.

Teadus.err.ee

Muusikaharrastus pidurdab vanaduses vaimsete võimete langust

Gruppi kuulumine kannustabloomingulisuseleKuigi loomingulisus ja leidlikkus on omadu-sed, mis käivad konkreetsete indiviidide kohta, siis nende avaldumisel on oluline roll mängi-da grupil. Nii selgub USA ja Hollandi teadlaste uuringust, mida vahendab Phys.org.

Arvatakse, et loomingulisus ja andekus tu-lenevad geneetilisest pagasist ja nende aval-dumine sõltub paljuski inimese isiksuse-tüübist. Tegelikult on siin aga oluline roll ka sotsiaalsel grupil ja ühiskonnal, kuhu inimene kuulub. See, mida inimesed teevad või loovad, sõltub suuresti sellest, mida teevad inimesed nende ümber, sest silma paistmiseks tuleb teha midagi erinevat.

Loomingulisus ei sünni teadlaste sõnul sotsiaalsest ja kultuurilisest vaakumist. Sar-naselt mõtlevate inimeste kokku viimine ja koos töötamine innustab loomet. Grupi heaks-kiit või halvakspanu määrab loomingu väärtu-se. Selleks, et loomingulistest inimestest pa-rim kätte saada, tuleb ühiskonnal investeerida gruppidesse, mis teevad teatud loomingulisu-se avaldumise vormid võimalikuks.

Vastav uurimus ilmus ajakirjas Personality and Social Psychology Review.

Teadus.err.ee

1

2

3

4

5

tehnika 25

Kui varem iseloomustati telerite lahu-tusvõimet vertikaalridade arvuga – NTSC 480 p, PAL 576 p, HD Ready 720 p ja Full HD (hetke peamine for-maat toodetes) 1080 p –, siis selles reas oleks 4K tegelikult 2160 p.

Just nii palju on sellel formaadil verti- kaalridasid, horisontaalis on aga neid peaaegu 4000 – 3840 (jaapanlaste Digi - tal Cinemal isegi 4096) – ning loomu-likult müüb suurem number paremini.

Pilt ekraanil reaalsusest parem

Ekraanipikslite arv on aga uuel stan-dardil, mis ITU (International Telecom-munication Union) poolt eelmisel aas-tal lõplikult kinnitati, neli korda suurem eelmisest – FHD (Full High Definition) pakub 2073600 pikslit, 4K ehk UHD (Ultra High Definition) juba 8294400 pikslit. Teades, et tegelikult koosneb iga piksel kolmest värvist, on nende punktikeste arv tehnoloogiliselt pea-aegu 25 miljonit. Ja see pole veel piir – ITU kinnitas lisaks ka 8K UHD 4320 p (7680 x 4320 ekraanisuhtega 17 : 9) ekraanilahutusega standardi, mida juba Jaapanis on nimetuse Super Hi-Vision all pakkumagi hakatud.

Loomulikult ei piisa 4K jaoks ai-nult vastavast telerist – kusagilt peame me ju ka sisu saama ja hetkel on selle-ga veel kitsavõitu. Ent aina enam on il-munud ka 4K allikaid – videokaamerad, projektorid, satelliidikanalid (Euroo-pas on neid sisupakkujaid hetkel küll vaid viis: Eutelsat, Sky Italia, Globecast, Newtec ja Ericsson), ka novembris müügile tulev Sony Playstation 4 toe-tab 4K videot.

Septembris tutvustasid nii Samsung (uus Galaxy Note 3) kui Acer (Liquid S2) mobiilseid 4K salvestusvõimelisi seadmeid. Kuigi ametlikult pole stan-dardit veel vastu võetud, on juba palju-del tootjatel olemas uudsed kolmekihili-sed Bluray kettad mahuga kuni 100 GB ja mitmed kaablikanalid plaanivad sa-

muti 4K sisu pakkuma hakata. See nõuab aga varasemast tunduvalt kiire-mat internetiühendust ja nii on oodata peatselt nõudlust gigabitist või paremat kiirust pakkuvate fiiberoptiliste lahen-duste järele.

Üha võimsam ja suurem teler

Teine võimalus suuremat sisuhulka aeglasema võrgu kaudu laiali saata on selle efektiivsem pakkimine. Selle aasta alguses kinnitaski ITU eelmi-se H.264/MPEG-4 koodeki järglase HEVC/H.265, mille värvisügavus on kas True Color (16,7 miljonit värvi) või Deep Color (1,073 miljardit värvi) ning mille maksimaalne kaadrisagedus on 300 fps. Omalt poolt pakub ka Google 4K jaoks oma eelmise VP8 arenduse-na avatud koodiga formaati VP9.

Kuid sisu pole ainus boonus, mida me 4K telerilt saame. Nüüd, mil ekraa-nidiagonaalid aina kasvavad, hakkab Full HD lähemalt vaada-tes „karvaseks“ muutuma – punktide arv tollil (dpi) on liiga väike ja piksel liiga suur plokk. Näiteks kui Full HD 40“ telekal on umbes 55 dpi, siis 50“ juba 44 dpi, 65“ 33 dpi ja 84“ ainult 26 dpi. 4K kahekordistab seda ning isegi 84“ hiigla-ne suudab pakkuda rahul-davat 52 dpi.

Kui me meenutame esi-meste Full HD telerite il-mumist, siis oli meie „ta-valine“ 576 p telepilt väga moonutatud, kuna peaae-gu pool infot pidi telekas juurde nuputama. Prae-gu on aga telerite mootor niivõrd tark ja kiire, et ka 4K peal näeb madalama lahutusega pilt äärmiselt ilus välja. Sügisesel IFA messil Berliinis polnud ühtki veidigi nimekamat teleritootjat, kel poleks oma 4K-mudeleid pak-kuda. Ja seal oli võima-lus imetleda nii ehtsat

4K-pilti kui madalamast upscale’itut ja mulje oli väga hea.

Mis hinnaga neid telereid saab?

Kui me vaatame meie suurimat teleri-müüjat Euronicsit, siis leiame neilt nelja tootja 4K-mudeleid – Samsung F9000 seeria 55“ hinnaga 4000 eurot ja 65“ hinnaga 6000 eurot, Sony X9 seeria 55“ 4000 eurot ja 65“ 5500 eurot, Phi-lips 9000 seeria 65“ 5000 eurot ning LG 55“ ja 65“ hindadega vastavalt 4000 ja 6000 eurot, 84“ 16 000 eurot.

Hinnad on veel küll lihtrahva jaoks „kirved“, ent meenutagem, sama oli ka Full HD teleritega nende saabudes. Toot-jatega vesteldes pakkusid nad, et juba järgmisel aastal on nn Premium-klassi mudelitest umbes kolmandik 4K, 2015. aastal juba pooled 4K toega ja valda-vaks saab 4K aastaks 2017. Kellel ra-hakott lubab, sellel soovitan proovida!

Veiko Tamm

4KMis peitub selle 4K taga? Arvatagi, et tegemist on ekraanilahutusega.

on saabunud ja ka meile maabunud

26 jook

Kogu raha eest Veidi enne juubeldamist, täpsemalt tä-navu aprillis pandi 14 miljoni eurose aastakäibega HINE’i konjakimaja müü-ki, paari nädala eest ostis selle umbes 40–60 miljoni euroga Prantsuse firma EDV SAS. Seni kuulus HINE Trinidadi ja Tobago valitsusele, kes aga vahendi-nappuses on viimasel ajal muudki oma heade aegade varandusest pidanud maha müüma. Aga nüüd me siis tea-me, palju Jarnaci ühe ilusa suure maja keldrite sisu väärt on… Maailma kalleim pudel konjakit, 1858 Cognac Croizet, Cuvée Léonie maksab praegu kõvasti üle saja tuhande euro. Mis maksab juubeli-HINE 150 aasta pärast?

Juubelikonjaki saadavust küsi www.dylandistribution.ee.

HINE’i konjakimaja vapilooma kohtab siin kõikjal, ka

kaminasimsil.

Üks asi on välja mõelda, teine asi valmis teha. Konjakikarahvini

valmistamiseks on meistrikätt vaja.

KA

LL

E M

ÜL

LE

RI F

OT

OD

Nostalgiast või emotsioonidest enam tähendavad hedonistlikule napsisõb-rale joogid, mille valmi(sta)mine on väl-danud aastakümneid. Veiniga on lihtne – vein sünnib pärmiseente abiga, are-neb vastavalt oma päritolule ja või-malustele ning lõpetab kas veinisõbra pokaalis või avamata jäänud pudelis. Konjakid-armanjakid-brändid arene-vad vaid seni, kuni on tammevaadis, ning pudelisse suletuna jäävad igaves-ti nooreks või vanaks.

Kahe keldri lapsed

Jarnaci südames Prantsusmaal, kohe Charente’i jõe kaldal aastasadu konja-kit teinud HINE paistab silma sellega, et nende aastakäigutoodang laager-dub Inglismaal, kus Bristoli all asuva-tes keldrites langeb õhuniiskus har-va alla 95% ja õhutemperatuur kõigub vaid kolme-nelja kraadi piires.

Niiskus ja jahedus (alati umbes 10 kraadi) aitab konjakil säilitada alko-hoolsust ja lihtsust, Early Landing-sar-ja aastakäigukonjakeid iseloomustab seetõttu puuviljasus ja veidi lilleline tammevaadisus, kust õhkub tsitruseid ja vürtsitatud apelsinikoort.

Hoopis teistsugune on kliima Jarnacis, Charente’i jõe kaldal kõrguva suurejoonelise HINE’i peamaja keldris. 70–90% õhuniiskust ja temperatuur aastaajast sõltuvalt 6,5–21,5 kraadi

garanteerivad oma heitlikkusega tule-vase konjaki komplekssuse ja pehme struktuuri. Siin küpsevad vaatides ena-miku HINE’i segukonjakite komponendid.

Veider vaat

1953. aasta suvi oli meedejääv nii ing-lastele (kuninganna Elizabeth II kroo-nimine), Bordeaux’ veinimeistritele kui paarsada kilomeetrit põhja pool ela-vatele konjakitootjatele. Suvi oli kõle, kuid kuiv ning aeglaselt küpsenud viinamarjade iseloom avaldus veinide pikaealisuses ja konjaki pehmuses.

Grande Champagne’i tippistandus-test korjatud viinamarjadest tehtud kon-jakit hakati pudeldama 1978. aastal. Tollal konjakimaja juhtinud Françoise ja Robert Hine’i erilise tähelepanu köitis aga üks „teistsuguse maitsega” vaadi-täis ja see jäeti mängust välja. Konjak arvati niinimetud perekonnareservi ja kui mõni aasta tagasi otsustati, et selle konjakiga võiks tähistada HINE’i maja 250. sünnipäeva, viidi vaat kuivemasse keldrisse, et säilitada konjaki alkohool-sust ja maitsebuketi tasakaalu.

Eric Forget’l oli juubelilauas põhjust särada. „Kümne aasta jooksul, mis olen olnud HINE’i konjakimeister, olen igal aastal konjakite arengut jälgides neid kõiki proovinud. Võin kinnitada, et see vaat oli alati parimate hulgas.” Ainult üks vaat. 250 prantsuse kultus disaineri

HINE – 250 karahvini

hirvenektarit

Konjakiriiuli ees pole küsimus ju kunagi selles, kui ammu on konjak tehtud, vaid selles, kaua ta tammevaadis on küpsenud. Konjak, mis pandi vaati 1940. aastal ja villiti pudelisse kohe pärast liitlaste võitu, maitseb täna üldjoontes ikka nii, nagu maitseks viis aastat laagerdunu… Muidugi, tore on meenutada, mis juhtus aastal see ja see, kui korjati marjad, ning ammuste aastaarvudega etiketid töötavadki nagu leheküljed inimeste erakroonikast.

Andrée Putmani loodud ja Baccarat’ kristallitehases valmistatud lihvitud bril-janti meenutavat karahvini. Mitte ainsat-ki rohkem. Ida-Prantsusmaal Louis XV ediktiga loodud ja algul aknaklaasi toot-nud Baccarat’ klaasitehas (saab samu-ti kohe 250 – tuleval aastal) on ilmselt üks tuntumaid kristallklaasi tootjaid, kelle meistrite puhutud on paljud maail-ma vägevaimad konjaki- või viskikarah-vinid.

Pidu

Kuuskümmend aastat aja kulgu voolas peokülaliste klaasidesse esimest korda mõni minut pärast südaööd, kui tosin ilu-sat valgetes kinnastes prantsu se tüd-rukut kandsid konjakimaja õuele püs-titatud valgesse peotelki nii karahvinid kui kuldselt loksuvad konjaki klaasid.

Väikesel laval mängiti klaverit, puna-ne valgus veikles konjakiõhtusöögi serviisil. Pehme puuviljasuse virsikud, ploom ja veidi mangot segunesid aroo-mis tammevaadivanilli ja pähklisuse-ga. Mett ja kollaseid rosinaid… Maitses domineerisid apelsinikoor ja segu ida-maistest vürtsidest, kõige kohal hel-jus aroomist tuttav suitsune vine. Ja järelmaitse kestis ja kestis ja kestis ja konjakimaja sadakond parimat sõpra unustasid end mõneks ajaks tummaks, et siis ovatsioonidega püsti tõusta.

Neile, kes seekordsele aastakäigu-le pihta ei saa, olgu lohutuseks öeldud, et 2012 oli konjakimeistri väitel sama hea aasta, seega 60 aasta pärast peaks saama midagi samaväärset. Ootan põ-nevusega.

Kalle Müller

jook 27

Briti juurtega Hine pakkus tervitusjoogiks küll inglaslikku Pol

Rogeri, kuid pokaalidesse jõudis see šampanja läbi prantslasliku süsteemi.

Vahemeheks viinapuuaedade, konjakivaatide ja kristallkarahvinide vahel on särav konjakimeister Eric Forget.

See, mis ühel hetkel konjakisõpru hullutab, mängitakse väiksemas koguses enne läbi. Retsepti pole, on konjakimeister ja keldris

olevaid vaate esindavad proovipudelid.

See kõik on päris, mitte turistide jaoks nurka veeretatud: vaadid 1960. ja 1975. aasta konjakiga. 1953. aasta vaat tehti juubeli puhul tilgatumaks.

HINE’i kahesaja-aastane peahoone on seest

moodsam, kui arvanuks. Oma fantaasial on interjööri

värskendamise käigus lennata lasknud Mulberry,

Victoria & Alberti muuseumi ning Rahvusgalerii

kogemustega Briti tippdisainer

Russell Sage.

28 summary

Banking newsDanske Bank and Henri Kaarma, Pelgulinna Maternity Hospital

During the summer, Henri Kaarma, a Danske Bank credit risk analyst, put himself to the test, wishing to become the first Estonian to swim the English Channel. Henri supported Pelgulin-na Maternity Hospital with his swim. Danske Bank sponsored Henri in his undertaking and made a donation to the hospital for the purchase of a si-mulation doll.

Important knowledge from the accounting conference

Danske Bank Director of Corpora-te and Institutional Banking Heigo Metsoja and Danske Bank Corpora-te Credit Risk Manager Kaupo Raag shared their knowledge at the Pär-nu Accounting Conference, which took place in late September. The to-pic of their presentation at a practical workshop was “The financial state-ment as a base document for credit analysis.”

Danske Scramble at Niitvälja Golf Club

On 22 September, golfers gathe-red at Niitvälja Golf Club to compe-te in a golf doubles scramble along with new golfers that have completed the Niitvälja Green Card elementary course. Over a hundred golfers regis-tered for the competition.

20% discount on Christmas Jazz tickets for Danske Bank clients

Over twenty concerts in churches, concert halls and theatres will take place during the international Ch-ristmas Jazz festival, which starts on 28 November in Tallinn. All Danske Bank clients receive a 20% discount on Christmas Jazz tickets.

Innovative solution for car buyers

Danske Bank in cooperation with Amserv Group and Rent Pluss have created an innovative solution under the Rent+ brand name, which allows clients to conduct all the transactions related to buying a car, including the financing, in the car showroom.

The ultimate monetary power rests with the people

From time to time someone brings up the fact that ultimate political power rests with the people. Much less often does anyone think about the fact that the highest monetary power also rests with the people. Just like governmental bodies are the brokers of the people’s will, financial institutions are also brokers who bring to-gether people, companies and organisations.

You are holding an issue of Leader, which is dedicated to the primary role of a bank. Thomas F. Borgen, the new CEO of Danske Bank Group, has stated that it is important to focus even more on clients and their needs. The same thing is empha-sised by Ivar Pae, Senior Vice President at Danske Bank, who got his start in Esto-nia and is the focus of Leader’s profile story.

A bank can and should be where its clients and clients’ interests and businesses are. While it is not enough to simply be present, a bank is not a bench at a bus stop – it’s good if it exists, and even better if it is whole and not demolished. A bank and its services must be something more – exactly as its clients want it to be right now and will need in the foreseeable future.

Perceiving and satisfying client needs start from a few simple, self-evident things. Is the bank competent? Competent in regard to its own and its clients’ affairs. This means that having the excellent capability to handle money is not enough; the bank must also be able to foresee the clients’ future needs and be prepared for them when they develop. The international nature of Danske Bank is also a very impor-tant factor. In banking, there are also many wheels that do not need to be reinven-ted. Once they have been perfected by our neighbours, they only need to be imple-mented here.

Trustworthiness is also an important factor. Clients need to feel confident that the bank will be there in both good and bad times, and will not simply cut up the bank card. We have received excellent feedback from clients in surveys on reliabi-lity, along with suggestions on what improvements to make, and we are working on them. But we are also waiting for client feedback now that Danske Bank is as pre-sent in Estonia, Latvia and Lithuania as in its home market. Only then can we be sure that the clients, with whom the ultimate monetary power rests, are satisfied.

Tõnu Vanajuur,Head of Corporate Banking

Unexpected turn – Estonia in recession

The recent macro news in Europe has provided positive surprises and given the region a reason to raise the growth forecasts here and there. Therefore, hope has been rekindled that the reco-very of the euro area is slowly gathe-ring strength. It can even not be preclu-ded that, already this year, a plus sign can be written in front of the growth numbers.

The friendly global winds also support a more positive view of the East European and Baltic economies. During the first half of the year, Latvia and Lithuania have demonstrated solid growth and we also expect solid deve-

lopment in the short-run. The exception is Estonia, which has officially fallen into recession.

Although the risks based prima-rily on foreign demand still remain and growth during the first half of the year was not the most rapid, we are still expecting an economic growth figure that approaches 2% for the year (at the beginning of the year we expected 3.3% growth) and we are looking towards 2014 with optimism and expect an acceleration of economic growth.

Violeta KlyvieneSenior Baltic Analyst, Danske Markets

summary 29

Ivar Pae: A bank’s home market is created by its clients

The Estonian banking market is most-ly controlled by the banks of kingdoms. Does such a background, which holds onto conservative values, affect the mentality of the local banks?Thanks to a longer history, these banks have had a greater opportunity to le-arn. In Estonia, we have experienced a few economic cycles in 20 years. Ol-der banks have undergone them many more times and, therefore, are better prepared to react. Of course, every cyc-le is new and involves new nuances, but experience provides the skill to adapt and choose the plan of action.

What is the value that banks create in to-day’s society?Danske Bank has a long history. Com-pared to the other banks operating here, we can say that we are located in all the Nordic countries and around the Baltic Sea. Since we support business throug-hout the region and enable our clients to operate effectively across borders, we provide them with added value. When our clients’ economic activities prosper, this creates value for society as a whole.

What is the bank’s strength?The bank’s strength is being fami-liar with its clients. We must unders-

tand what our clients need. With this knowledge in hand, it is possible to mai-ntain good client relations and also keep risks in check. In order to understand clients’ needs, we must possess strong know-how in both banking and in the clients’ fields of activity.

Are the Baltics Danske Bank’s home market?No, the home market is created by the bank’s clients. When our Nordic clients expand their businesses to the Baltic countries, we must follow them. And vice versa – when local companies wish to enter the Nordic market, they need a financial partner. Many people view the Baltic Sea countries as one region and assume that when they operate in this region, they will also have one part-

ner for financial intermediation. This is what makes the Baltics Danske Bank’s home market.

What convinces clients to commit their money and business to the care of this bank?Broadly speaking, banking services really do seem to be quite similar and, in this sense, resemble commodities. When making a decision in favour of a bank, trust and predictable behaviour play a great role. If the client can be sure about how the bank will behave in the long term, the client will stay with that bank.Finally, everything depends on the client relationship. If one’s contacts with the bank are positive, the clients will be loyal.

Ivar Pae manages the activities of Danske Bank throughout the Baltic states. Such an international background induces one to discuss broader topics with more extensive impact.

Refinancing loans in today’s economic environmentA few years have passed since the last more serious eco-nomic crisis. Some analysts have dared to say that the cri-sis is over, while others think it is ongoing. Increasingly, we are starting to hear that we are already falling into the next crisis.

The current, rather stable, situation in the economy is sui-table for setting a company’s financings terms in order. Why?

Firstly, of course, the costs aspect because the credit risk margins have decreased in recent years; companies

have accumulated reserves and balance sheets have beco-me stronger on the whole.

Secondly, long-term loan agreements should be modi-fied based on the actual economic environment today, the future envisioned for the company and how investments are planned. Adjusting loan schedules provides the oppor-tunity to free up cash flow in order to ensure sufficient sol-vency and liquidity.

Andrus SoodlaDeputy Head of Corporate Banking

30 summary

Rudus AS is a company founded in 1994 with capital from the Finnish company OY Rudus AB, which has surprisingly expanded quickly in Estonia. Currently, they provide high-quality concrete, granite gravel as well as concrete paving and curb stones to Estonian builders.

After Rudus arrived in Estonia, the company got off to a brisk start, and by 1995, the first concrete plant had star-ted up in Tallinn. In the same year, a gra-vel storage depot was also established in the Bekker Port. Several mergers and acquisitions followed.

In the meanwhile, they survived the economic crisis in the late 90s and the success story continued in the early 2000s, when Rudus merged with AS Rae Betoon, which is part of the same group. In early 2006, Kehra Kivitehas was acquired, followed by an expansion aimed at producing paving and curb stones, concrete yard and façade sto-nes, and hollow blocks.

Although the most difficult times have been overcome, Rudus’s produc-tion volumes are still modest compared to its heyday. Yet, Toomas Vainola re-mains positive and says that Rudus has

established itself in Estonia and found its place on our construction landscape.

The best known projects in which Ru-dus has participated include the promi-nent Radisson, Tornimäe and Ühispank towers. Currently, the Ülemiste traf-fic junction is nearing completion, whe-

re Rudus participated in the construc-tion of several bridges and tunnels. The newest project, which will be comple-ted in the spring of 2015, is the Emajõ-gi bridge on Tartu’s Eastern Ring Road.

Although it seems that construction is again picking up speed in Estonia, according to Toomas Vainola, times are uncertain:

“It can be said that 2014 will again be filled with trials for us. Currently, const-ruction activity in Estonia is financed mostly through European funds, but this year will see the end of one cycle and the approved projects will reach comp-letion. The reality is that the prepara-tion of the projects for 2014–2020 will last a whole year and, therefore, major construction activity cannot be expec-ted until 2015.”

Toomas Vainola, Managing Director of Rudus in Estonia: “Our production stays in the homeland!”

When purchasing foreign equipment, the background of the seller should be investigated. One also has to take into account that, when buying equipment from abroad, a larger down pay-ment must be made in advance. It is sensible to become acqu-ainted with the delivery terms, which specify who is respon-sible for the transport. If this is the client’s responsibility, an insurance policy should be taken.

What are the options for financing machinery bought ab-road with leasing? One solution is to sign a preliminary ag-reement with the bank, specifying that the company will pay the prepayment from its own funds. And once the equipment

is produced and sent to Estonia, a leasing agreement for the sale and lease-back of the equipment is concluded. If the com-pany does not have the funds to make the prepayment, or it is not sensible to tie up the funds, a working capital loan is one op-tion. Later, when the equipment is installed, this can be rearran-ged as an equipment leasing agreement. If the client can provi-de additional securities, it is possible that the bank will be the buyer of the equipment and make the prepayment to the seller.

Veljo HäninenManager of the Leasing Department

How to finance the purchase of equipment from abroad?

Tallinn Airport Extension.

Narva College of the University of Tartu.

summary 31

A European Company or Societas Eu-ropaea (SE) is a type of company foun-ded on the basis of EU law that is re-gistered in one of the member states and can operate in several member states through its representations.

The great advantage of an SE is, if for some reason the company wishes to change its registered location, it can do so any time and transfer its registered location to another member state.

In practice, the most popular reasons for choosing an SE are the following:

* European origin. In the business name of an SE, there is no reference to its country of origin (i.e. where it is registered). In this case, if an Estonian company, which is registered as an SE,

operates in Russia, for instance, its Es-tonian origin is not indicated in the bu-siness name.

* Transferring the registered location. When transferring the registered loca-tion from one member state to another, the company does not have to be liqui-dated in its home country first and then re-established in the new country.

* Simplifying the structure of cross-bor-der business models and group structu-res. With this type of regional business model, it is possible to increase busi-ness efficiency, synchronise the ma-nagement, reduce the layers of ma-nagement and save on administrative costs.

The most common investing recommendation is that the portfolio must be balanced in order to manage risks. However, it you are a company owner, whose so-called “net worth” is related to the company, another point of view applies to the investment of your personal money.

If most of a businessperson’s assets are tied up in their bu-siness, two keywords should predominate when making in-vestment decisions – conservativeness and non-correla-tion.

Conservativeness. In this situation, instead of taking risks with aggressive investments, it is much more important to en-

sure that the investments made outside of the company re-main stable if there are setbacks in the business at some pe-riod.

Non-correlation. Factors that affect the value of the com-pany should be different than the values that affect the worth of the investment portfolio.

Our experts can help you compile a conservative and non-correlated investment portfolio, while you focus on your business affairs. For more information or to arrange a consul-tation, please contact your relationship manager.

Andi LemberHead of Private Banking

SEPA gives new meaning to payment cut-offsMaking payments, what could be simpler? We initiate a payment and in 60 or 90 minutes the transfer-red amount arrives in the bank account of the recipient.

As of February next year, it may no longer be so simple. In connec-tion with the termination of the local retail payment system ESTA, inter-bank transfers will start moving through the pan-European EBA Step2 system and the processing of payments will be different than what we are used to.

If today, the length of a settle-ment cycle in Estonia is about one hour, then with Step2 the technical processing of the interbank pay-ment files takes two to three hours.

The nightly cut-off time in the Step2 system is also earlier than in the current ESTA.

In the new year, when initiating Estonian payments, it is beneficial to know the cut-off time and to take the new settlement cycle into account when making urgent pay-ments. It is also good to know the terms for making domestic express payments, when dealing with large and express payments.

Ege LuusPayment Services Manager

After more than sixty years, we are li-ving and functioning in a world whe-re Einstein’s train of thought has im-perceptibly become the central approach in the majority of fields of ac-tivity. Evidence of this is provided by the popular “Less is More” approach, which we can find all around us. Is this also true of banking?

In a market with similar products, the products or services that will succeed are those that can make current processes significantly simpler, by ma-king them more transparent, faster and more convenient, and by also providing

financial gains. Danske Bank has intro-duced Danske LiveGate, a new electro-nic data exchange channel for busines-ses, the development of which has been motivated by all these factors. This is a direct connection between a company’s financial software and the bank, which makes communicating with the bank faster, simpler and more secure. All new message formats are supported by LiveGate, which greatly simplifies the implementation of SEPA requirements for companies.

Katrin AvloiHead of Electronic Banking

Investing for company owners

What is the SE?

Everything should be made as simple as possible, but not any simpler

Enne fi nantsteenuste kasutamist tutvuge teenuste tingimustega.Täiendav info telefonil 675 2000 ja www.danskebank.ee

Oled kontoris? Või uuel eksportturul?

Anname Sulle eelised lähivälismaale eksportimisel, olgu Sinu sihtturuks Balti riigid või Põhjamaad.

Oleme Sinu rahvusvaheline kodupank, sest meil on äriüksused 14 riigis.

Meil on ärikogemused kõikjal maailmas ja me jagame neid Sinuga hea meelega.

Põhja-Euroopa suurim ettevõtete panganduse pakkuja.

Tööriistad, nagu Danske Navigator, aitavad teha otsuseid olulistes valikutes.

Võta ühendust meie ettevõtete pangandusega telefonil 675 2000 ja vaata www.danskebank.ee

Viime koos Sinu ettevõtte välisturgudele.