1

LISA 4

Haldusreformi seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Haridus- ja

Teadusministeerium

1. Haldusreformi kontseptsiooni alapunkt 4 käsitleb

võimalikke maksukorralduslikke muudatusi omavalitsuste

rahastamisel, sh üksikisiku tulumaksu osalist suunamist

töökoha omavalitsusse. Ümberjaotatavaks tulumaksu osaks

prognoositakse 97 miljonit eurot, millest võidavad kõige

suuremad keskused ning kaotavad väiksemad omavalitsused.

Avalike teenuste (sh alus-ja põhihariduse) pakkumise kohustus

on eelkõige maksumaksja elukohajärgsel omavalitsusel.

Hariduskulud moodustavad märkimisväärse osa (keskmiselt

ligikaudu 50%) omavalitsuste eelarve kuludest. Me ei saa

toetada teadmata katteallikaga ettepanekut, mis ohustab

haridusvaldkonna teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti

ning ei soodusta hariduspoliitiliste eesmärkide (sh

kodulähedane põhikool) saavutamist. Puudub analüüs kavandatava muudatuse mõjust soovitud

eesmärgile (sh on hindamata meetme toime töökohtade

loomise motivaatorina) ning halduskoormusele, sh töökoha

defineerimisel (muuhulgas arvestades, et töökoht võib

paikneda ka välisriigis).

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi seadus on reformi ettevalmistamise I etapp,

mis on vajalik koalitsioonileppes kokkulepitud ajakavas

püsimiseks. Enne raamseaduse vastuvõtmist Riigikogus

esitatakse valitsusele ka reformi eesmärkide täitmiseks

vajalike valdkonnaseaduste muutmise seadus, mis sisaldab

muudatusi KOV täidetavates ülesannetes. Kohaliku

omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) rahastamise

korralduse, sh võimalike maksukorralduste muudatuste

arutelud jätkuvad koostöös huvigruppidega, HTM-i

kaasatakse nii ekspertkomisjoni kui valitsuskomisjoni

aruteludesse. Tulubaasi suuruse arutelu on eelarve

läbirääkimiste objekt. (vt kommentaari ELL märkusele nr

1-2 ja 17-19)

Rahastamiskorralduse muudatuste ettepanekutele lisatakse

arutelude ajaks mõjuanalüüsid, .Justiitsministeeriumi

hinnangul ei saa haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirja

mõjude osa sisaldada mõjuhinnanguid küsimustele, mida

käesoleva seaduseelnõuga ei lahendata.

2. Jätta kontseptsioonist välja alapunkt 4.2.3, mis näeb ette

õpetajate palgatoetuse muutmise mittesihtotstarbeliseks. Haldusreform ei tohi takistada Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2015-2019 punktide täitmist. Saavutada

tuleb tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärk, mille

kohaselt peab õpetajate keskmine palk olema hiljemalt 2019.

aastaks 20% kõrgem riigikeskmisest palgast. Selleks peab

õpetaja palgatoetus säilima sihtotstarbelisena. Juhime

tähelepanu, et vastavasisuline ettepanek on Teile saadetud

3.11.2015.a (kirja nr 8-2/15/6405), mille arvestamata jätmise

põhjuste kohta ei ole me tagasisidet saanud.

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

KOV rahastamise korralduse muudatuste arutelud jätkuvad

ja kontseptsiooni täiendatakse jooksvalt peale edasisi

läbirääkimisi ja arultelu Vabariigi Valitsuses.

Kontseptsioonis kirjeldatud ettepaneku eesmärgiks on

suurendada KOVide motivatsiooni tegeleda aktiivselt

koolivõrguga. Korrastamisest tekkivat raha on võimalik

suunata täiendavalt õpetajate keskmise palga kasvu.

õpetajate palgatoetuse rahastamise muudatus ei toimuks

enne 2020. aastat..

3. Eelnõu § 21 alusel on prognoositav ühinemistoetuse Teadmiseks võetud.

2

kogusumma 80-81 miljonit eurot, millest 2017-2018

eelarvesse on ühinemistoetusena planeeritud kokku 29 miljonit

eurot. Seega puuduvad ca 52 miljoni euro ulatuses katteallikad

seaduseelnõu rakendamiseks ning see tuleks eelnõu

seletuskirja kohaselt lahendada Vabariigi Valitsuse istungil

riigi eelarvestrateegia arutelul.

Eelnevat arvestades eeldame, et ka teiste Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist tulenevate eelnõude

Rahandusministeeriumi poolse mittekooskõlastamise

põhjuseks ei saa olla riigieelarve strateegiasse kavandatud

raha mittepiisavus.

Ühinemistoetus on ühekordne kulu riigieelarvele ja see

makstakse välja perioodil 2017–2019. a. Vastavalt eelnõule

makstakse toetused välja Vabariigi Valitsuse reservist. 80-

81 mln on maksimaalne kulu ning tegelik kulu sõltub

tegelikult ühinevate KOVide arvust. Riigieelarvestrateegias

lepitakse kokku konkreetsetes mahtudes.

Kui eelnõu toob riigieelarvele tulevikus kaasa püsikulud,

tuleb sellised valikud teha riigieelarve strateegia protsessis

riigi rahaliste ressursside piires.

4. Palume selgitada enam kui ühekordses määras

ühinemistoetuse maksmise vajadust alates 3100 elanikust-

samas, kui eelnõu § 3 seab omavalitsuse miinimumsuuruse

kriteeriumiks vähemalt 5000 elanikku. Eelnõu paragrahvi 21

lõige 10 näeb ette, et kui haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse

üksuse elanike arv on suurem kui 3000 ja väiksem kui 5000

elanikku, arvestatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse

üksusele ühinemistoetust käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis

3 nimetatud lineaarselt muutuvas määras.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud ja selgitatud, et ühinemistoetuse

lineaarne valem KOVide elanike arvu vahemikus 3000–

5000 aitab vältida olukorda, kus mõne elaniku puudu

jäämise tõttu jääb kahekordses määras ühinemistoetus

saamata. Samuti ei ole otstarbekas võrdses määras toetust

anda 5000 elaniku künnise täitjale ja 3500 elanikuga erandi

saajale, kuna haldusreformi eesmärk on vähemalt 5000

elanikuga KOVide moodustumine, et nad oleksid

võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu

ning täitma põhiseadusest ja seadusest tulenevaid

ülesandeid.

5. Täpsustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise

soodustamise seaduse § 27 sõnastust lähtudes põhimõttest, et

ühinenud omavalitsustele arvestatakse nn

ühinemiskompensatsioon ühinemise aastal kehtinud

tingimustel. Kohalikul omavalitsusel ei saa olla õigustatud

ootust ressursile, mille jagamise otsust ühinemise kavandamise

ja selle üle otsustamise ajal ei eksisteeri. Peame põhjendatuks

veelkord hinnata toetuse kompenseerimise perioodi

pikendamise põhjendatust piiratud eelarvelistes tingimustes.

Seletuskirja on täpsustatud ja selgitatud, et eesmärk on anda

KOVidele kindlus, et ühinemine ei põhjustaks järgneval

aastal riigieelarveliste toetuste vähenemist. Sisuliselt ei ole

võimalik eristada uusi toetusliike, uusi soodustustingimusi

toetuste sees ja olemasolevate toetusmudelite seesmisi

muudatusi. Selline eristamine muudaks kogu garantii

sisutühjaks.

Riigieelarve seaduse kohaselt peavad kõik KOVidele

antavad valemipõhised toetused tulenema valdkondlikest

seadustest ja toetuste jaotamis-põhimõtted on toetusfondi

3

püsimääruses. Kuna jaotuspõhimõtted on piisavalt ette

teada, ei ole võimalik väita, et KOVidel puudub ühinemise

aastal õigustatud ootus järgneva aasta toetuste suhtes.

Toetuste vähenemise kompensatsiooni perioodi

pikendamine on vajalik, et nt suurtel ühinenud KOVidel

oleks piisavalt aega nt koolivõrku korrastada.

6. Seletuskirjas lk 65 „Mõju haridusele“ on positiivse

ühinemise mõjuna toodud, et ühinenud valdades moodustavad

hariduskulud väiksema osa eelarvest kui enne ühinemisi.

Hariduskulude väiksem osakaal omavalitsuse eelarves ei saa

olla eesmärk. Eesmärgiks peaks olema haridusraha mõistlikum

kasutamine ning haridusteenuste kvaliteetsem pakkumine.

Haldusreformi seaduse eelnõu peab olema kooskõlas ka

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019 alapunktiga

13.1: Seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku

sektori kuludest püsiks vahemikus 6–7% SKT-st ning

hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.

Selgitame, et tegemist ei olegi eelnõuga taotletava

eesmärgiga, kuid ühinemise uuringutes on täheldatud sellise

mõju avaldumist. Küll aga on eelnõu § 1 lõike 1 järgi

haldusreformi eesmärk toetada KOV üksuste võimekuse

tõusu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade

arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime tõstmisel ja

ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. KOV üksused

peavad olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima

kohalikku elu ning täitma põhiseadusest ja seadusest

tulenevaid ülesandeid. Säte on suunatud ka haridusteenuse

kvaliteedi tõusule, kuid haridusvaldkonna osakaalu avaliku

sektori kuludest konkreetse eelnõuga ei saa tagada. See on

muude hariduspoliitiliste otsuste küsimus.

7. Seletuskirjas lk 65 „Mõju haridusele“ on toodud:

„väikevaldadel on äärmiselt keeruline tagada kvaliteetne ja

tööturu vajadustele vastav haridus ning tuginõustamise ja

huvihariduse vajalik tase. Väikestes koolides ei ole

koolipsühholoogi ametikohta.“

Mõistet „tuginõustamine“ hariduskorralduslikes õigusaktides

ei kasutata. Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 37 ei eelda, et

igas koolis peaks olema loodud koolipsühholoogi ametikoht.

Vastavalt seadusele tuleb tagada seaduses nimetatud

tugispetsialistide teenuse kättesaadavus ning seda on võimalik

korraldada ka koostöös omavalitsuse sotsiaalhoolekande

teenuskeskuste ja/või Rajaleidja keskustega.

Arvestatud.

Täpsustame seletuskirja, et tuleks selgemalt esile, et eeldus

ei ole tugispetsialisti täiskoormusega ametikoha loomine

igas koolis, vaid mitme kooli või sotsiaalhoolekande

teenuskeskuste ja/või Rajaleidja keskusega koostöös. Viite

eesmärk oli välja tuua, et suuremates omavalitsustes on

tugispetsialistile kergem leida omavalitsuse põhiselt

täiskoormusega rakendust.

8. Seletuskirjas lk 66 „Mõju haridusele“ on märgitud:

„väikevallad suudavad tagada kvaliteetse hariduse

jätkusuutliku finantseerimise vaid piirkondliku hariduse

korralduse ja finantseerimise abil. Ekspertide hinnangul on

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud. Lause mõte oli selles, et juhul,

kui enamus omavalitsuse õpilastest ei käi oma omavalitsuse

4

välispraktikaga (nt USA) kõrvutades arusaamatu, et

omavalitsus säilitaks hariduse korralduse õiguse ja võimaluse

oludes, kus 75% omavalitsuse lastest ei käi oma omavalitsuse

koolides. Need probleemid on omased väikevaldade koolidele,

seda probleemi aitab lahendada ühinemiste teel saavutatav

mastaabiefekt.“

Näide ei ole antud kontekstis asjakohane. 2014/2015.

õppeaastal Eesti Hariduse Infosüsteemi ja 1.01.2015.a

Rahvastikuregistri andmetest lähtudes ei ole Eestis ühtegi

üldhariduskooli pidavat omavalitsust, kus 75% põhikooli

õpilastest ei käi oma omavalitsuse kooli(de)s.

koolides ja see maht kasvab, siis ei suuda omavalitsus

tagada kvaliteetset haridust ega ka jätkusuutlikku

finantseerimist. Antud sõnastuses jääb tekst

mitmetimõistetavaks ja seetõttu teeme selles vajalikud

täiendused.

Justiitsministeerium 1. Justiitsministeerium jääb haldusreformi kontseptsioonile

varasemalt tehtud seisukohtade juurde (16.11.2015.a kiri

lisatud käesolevale kirjale), mille kohaselt peab reformi

läbiviimiseks olema koostatud põhjalik ja usaldusväärne

analüüs regulatsiooni põhiseaduspärasuse osas, esitatud laiem

vaade Eesti tulevikule ja konkurentsivõimele tervikuna,

lähtutud ühinemistoetuse jaotuse süsteemi puhul

eesmärgipärasuse põhimõttest ning kohaliku omavalitsuse

rahastamismudeli kujundamisel arvestatud Eesti eripära,

piirkonna SKP suhet riigi SKP-sse ning vajadust tekkinud

ebavõrdsuse tasakaalustamiseks.

Samuti peame oluliseks pealinna regiooni halduse

ajakohastamist, mille kohaseid ettepanekuid tutvustame

töökorras ka riigihalduse ministrile.

Arvestatud.

Kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüs

sisaldub seletuskirja 3 peatükis eraldi osana, samuti on

lahenduste kooskõla Põhiseadusega analüüsitud

konkreetsete sätete juures, mis toovad kaasa KOVide

enesekorraldusõiguse riive.

Haldusreformi läbiviimise vajaduse sõnastamisel lähtutud

Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020 sõnastatud

arengutrendidest ja –probleemidest.

Eelnõus ette nähtud ühinemistoetuse mudel soodustab

suurema elanike arvuga KOVide moodustumist, aga ei mõju

KOVidele demotiveerivalt, kui nt elanike arvu vähenemise

tingimustes 5000 künnis täis ei tule, kuna toetuse

arvestamisel lähtutakse lineaarsest arvutusmudelist.

KOVide rahastamismudeli kujundamisel arvestatakse Eesti

eripära ja vajadust tagada piirkondade konkurentsivõime.

Ebavõrdsuse tasakaalustamise meetmeks on tasandusfond,

mille jaotamisel saab arvesse võtta regionaalseid eripärasid.

Pealinna regiooni halduse ajakohastamine ei ole VVTP järgi

otseselt seotud haldusreformiga, see eeldab eraldiseisva

analüüsi koostamist, mille valmimise tähtaeg on VVTP

kohaselt jaanuar 2017.

5

2. Vabariigi Valitsus kinnitas oma kabinetinõupidamisel

haldusterritoriaalse korralduse reformi eesmärgina kehtestada

eelistatult kohaliku omavalitsuse suuruseks 11 000 elanikku (ja

miinimum suuruseks 5000 elanikku). Selline

haldusterritoriaalse korralduse reformi eesmärk tuleks selgelt

sätestada ka seaduses, et piirkondlikud komisjonid lähtuksid

oma tegevuses Vabariigi Valitsuse poolt kabinetinõupidamisel

otsustatud 11 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse suuruse

eesmärgist.

Haldusterritoriaalse korralduse reformi rahastamisskeem peab

peegeldama reformi eesmärke. Sealjuures tuleks kaaluda

põhimõtet, et kui reformi tulemusel moodustatud kohalikud

omavalitsused ei täida reformi eesmärgiks pandud tingimusi,

siis ei ole moodustunud kohaliku omavalitsuse toetamine

mõttekas. Otstarbekas ei ole ka toetada ühe suurema kohaliku

omavalitsuse ühinemist (mis juba vastab 11 000 elaniku

kriteeriumile) ühe väiksema kohaliku omavalitsusega eelnõu §

21 lõikes 15 nimetatud toetuse saamise eesmärgil. Soodustada

tuleks rohkemate kohalike omavalitsuste koondumist üheks

kohalikuks omavalitsuseks (lähtudes eelpool toodud reformi

eesmärgist) ja selleks tuleks seaduses ette näha ka jõulisemad

toetused.

Valitsuskabineti 19.11.2015 nõupidamisel otsustati

rakendada haldusreformi kriteeriumina kohaliku

omavalitsuse üksuse minimaalset elanike arvu – 5000

elanikku ning kiideti heaks ühinemistoetuse

kahekordistamine kriteeriumeid täitvatele KOVidele, s.t

neile, kelle ühinemisel moodustub üle 5000 elanikuga uus

KOV. Seletuskirjas on selgitatud, millistest kaalutlustest

lähtuvalt 5000 elaniku miinimumsuuruse kriteeriumini jõuti.

KOVide osas, kes ei täida nimetatud kriteeriumi, võib

Vabariigi Valitsus algatada nn sundühendamise.

Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati lisaks

miinimumkriteeriumile seada haldusreformi läbiviimisel

sihiks, et moodustuksid vähemalt 11 000 elanikuga

omavalitsusüksused. Selle sihi toetamiseks nähakse eelnõus

ette, et vähemalt 11 000 elanikuga KOV või

maakonnasuuruseks ühinev KOV saab ühinemisel lisaks

ühinemistoetuse kahekordsele määrale ka täiendava

boonuse – 250 000 eurot (vt eelnõu § 21 lg 7 ja vastust

HTM kommentaarile 4) ning võimalus taotleda kohaliku ja

regionaalse arendusvõimekuse meetmest1 koordinaatorit

ühinemisprotsessi juhtimiseks.

Kui suurema KOV (keskuse) liitumine kasvõi ühe väiksema

naabriga aitab täita eesmärki, et moodustuv üksus on

territoriaalselt loogiline tervik ja senisest paremini

kooskõlas asustussüsteemiga, siis on nende puhul täiendav

ühinemistoetus eesmärgipärane. See tõstab ka

maakonnakeskuste motivatsiooni ühinemiseks, mis aitab

vältida täiendavate nn rõngasvaldade kujunemist nende

ümber.

3. Lähemalt tuleks analüüsida haldusterritoriaalse korralduse

reformiga seonduvat vaidlustamiskorda. Seletuskirjas

märgitakse täiendavalt, et Vabariigi Valitsuse korraldus,

millega volikogudele vastav ettepanek esitatakse, on üldkorras

Arvestatud.

Oleme eelnõu väljatöötamisel analüüsinud võimalike

vaidlustamise erisätete ettenägemist, kuid arvestades

reformi niigi pingelist ajakava ei ole realistlik ega võimalik

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052015012?leiaKehtiv.

6

vaidlustatav halduskohtus. Samas ei ole seletuskirjas

analüüsitud Vabariigi Valitsuse määruse vaidlustamise

võimalust. Eelnevast tulenevalt võib juhtudel, kui esitatakse

kaebus Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse peale,

haldusreformi läbiviimine teatud omavalitsuste osas edasi

lükkuda. Sellisel juhul tuleb arvestada ka asjaoludega, et

eelnõus nimetatud tähtaegadel ei ole võimalik

haldusterritoriaalse korralduse muutmist puudutavaid

toiminguid läbi viia. Eelnõu seletuskirjas vajaks selgitamist,

kuidas sellises olukorras haldusreform lõpuni viiakse.

Tõenäoliselt tuleks välja töötada vaidlustamise regulatsiooni

erimenetlus haldusreformi jaoks selleks, et haldusreformi

saaks põhiseaduspäraselt läbi viia ja ei ilmneks takistusi

reformi edukaks läbiviimiseks.

ka kohtumenetluse tähtaegade lühendamisel võimalike

vaidluste tekkimisel muuta Vabariigi Valitsuse algatusel

KOVide, kes on Vabariigi Valitsuse aktid vaidlustanud,

osas haldusterritoriaalset korraldust selliselt, et ühinemised

oleks võimalik läbi viia 2017. aasta KOV volikogu

valimisteks.

4. Osavalla regulatsiooni kehtestamise tulemusena ei tohi

tekkida võimalust nn kahetasandilise kohaliku omavalitsuse

korralduseks. Kindlasti ei tohiks tekkida võimalust volitada

volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine

allapoole (valitsusele või volikogu poolt määratud kogule ja

ametiasutusele). Eelnevast tulenevalt tuleks eelnõu ja

seletuskirja täpsustada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud selgitusega, et tegemist ei ole

uue KOV juhtimistasandi loomisega. Osavalla ja

linnaosakogu moodustamine on võimalus, mitte kohustus,

see moodustatakse vaid juhul, kui KOV seda vajalikuks

peab. Osavald on vaid üks võimalik vorm KOV juhtimise

detsentraliseerimiseks suuremas omavalitsuses. See,

milliseid ülesandeid võimalikele osavaldadele ja

linnaosadele konkreetses KOV-is antakse, on volikogu

otsustada. Eelnõus sätestatakse KOV pädevusena seisukoha

andmine KOV arengukavale, eelarvestrateegiale ja

eelarvele. Osavalla ja linnaosa regulatsioon eelnõus ei

võimalda neile delegeerida KOKS § 22 mõttes volikogu

ainupädevuses olevaid ülesandeid.

5. Eelnõu pealkiri – Seaduseelnõu pealkiri on eksitav, kuivõrd

eelnõuga reguleeritakse vaid üht osa haldusreformist,

täpsemalt kohalike omavalitsuste haldus-territoriaalset jaotust

ja korraldust. Seega ei ole eelnõu pealkiri vastavuses eelnõu

sisuga. Seaduseelnõu seletuskirja punktis 2 on välja toodud

haldusreformi kui terviku eesmärgid, mis on märksa laiemad

Mittearvestatud.

Lähtudes VVTP-s kokkulepitust jääme seniesitatud

seisukoha juurde, et kuna reformi teostatakse kaheosalisena,

millest esimene osa puudutab haldusterritoriaalse korralduse

muutmist ja teine osa muudatusi KOV täidetavates

ülesannetes, siis on mõistlik kasutada seaduse nimena

7

kui konkreetse seaduseelnõu reguleerimisala eesmärgid. Seda

ilmestab ka joonisel 1 esitatud eesmärgipuu, kus muudatused

kohaliku omavalitsuse haldus-territoriaalses korralduses on

üheks viiest haldusreformi muudatuste grupist. Lisaks on

eelnõu seletuskirjas märgitud, et pealkirja sõnastamisel langes

valik haldusreformi seaduse eelnõule, kuigi valdavalt on

eelnõus käsitletud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega

seonduvat. Samas on pealkirjaks jäetud haldusreformi seadus

põhjusel, et eelnõu § 29 näeb ette ka

valdkonnaministeeriumidele kohustuse analüüsida

valdkonnaseadusest tulenevaid võimalusi kohaliku

omavalitsuse üksuste ümberkujundamiseks, mis on

haldusreformi teostamisel haldusterritoriaalse korralduse

korrastamise järgseks etapiks (lk 13 ja 14). Antud põhjendus ei

ole veenev, kuna valdkonnaseaduste sisulised muudatused ei

kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse. Teeme ettepaneku

viia eelnõu pealkiri vastavusse eelnõu sisuga (nt

haldusterritoriaalse korralduse reformi seadus).

laiemat terminit „haldusreformi seadus“, kui vaid nime

„haldusterritoriaalse korralduse reformi seadus“, mis annab

muuhulgas ka seaduse sihtrühmadele kindluse, et reform

hõlmab mitut etappi, mitte ainult haldusterritoriaalseid

muudatusi.

Eelnõu väljatöötamisel kohtusime erinevate

valdkonnaministeeriumitega, kellega arutati kontseptsioonis

kirjeldatud tegevussuundi. Kuna ministeeriumitega ei jõutud

küsimuste lahendamise osas konsensusele (sh ebapiisava aja

tõttu analüüside koostamiseks), jäid valdkonnaseaduste

muudatused eelnõust välja.

6. Eelnõus oleks hea kajastada kõikide reformiga kaasnevate

valdkonnaseaduste muudatused, kaasa arvatud need, mis

puudutavad võimalikke sisulisi muudatusi omavalitsuse

ülesannetes. Justiitsministeerium ei pea põhjendatuks

olukorda, kus käesolevale eelnõule kui Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse rakendamise seaduse eelnõule järgneb

hiljem Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamise

seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Kõiki kohaliku

omavalitsuse reformiga seonduvaid küsimusi tuleks menetleda

ühes eelnõus. Nimetatud seisukohta oleme kajastanud ka nt

eelnõuga samasisulise „Omavalitsusreformi seaduse

väljatöötamiskavatsuse“ kooskõlastamisel 2013.a mitmetes

küsimustes.

Mittearvestatud.

Valitsuskabineti 19.11.2015 nõupidamisel lepiti

põhimõtteliselt kokku lähenemine, mille kohaselt

haldusreformi seadus on reformi ettevalmistamise I etapp,

mis on vajalik koalitsioonileppes kokkulepitud ajakavas

püsimiseks. Enne raamseaduse vastuvõtmist Riigikogus

esitatakse valitsusele ka reformi eesmärkide täitmiseks

vajalike valdkonnaseaduste muudatused. Kõiki muudatusi ei

ole tõhus ega otstarbekas käsitleda ühes seaduses, kuivõrd

esiteks oleks see seaduse menetlejatele ja sellesse kaasatud

huvigruppidele koormav ja ei võimaldaks kõigile

valdkondlikele muudatustele piisavat aruteluaega

pühendada, teiseks oleks keerulisem ülesannete ja

rahastamise osas lõplikke lahendusi kujundada enne, kui ei

ole poliitilisel tasandil kokku lepitud reformi esimese etapi

osas konkreetseid lahendusi (sh ühinemise kriteeriumid,

tähtajad), millest sõltub, millise võimekusega KOVid

8

saaksid haldusreformi käigus moodustuda.

7. Eelnõus on jätkuvalt selgusetu, mis normid on mõeldud

ajutiseks kohaldamiseks ja kaotavad kehtivuse pärast reformi

ning mis on püsivad muudatused. Eelnõu seletuskirja lk-l 4 on

antud sellekohased lühikesed selgitused, kuid eelnõu tekstis on

jätkuvalt normide sõnastamisel selles küsimuses ebaselgus.

Kas pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbiviimist

2017.a sügisel jäävad kehtima eelnõus sätestatud põhimõtted

nt 5000 elaniku miinimumsuuruse kriteerium (§ 3), erandlikud

tingimused (§ 9 lõike 3 punktid1–3)? Vastav selgus on vajalik,

et pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbiviimist

ei tekiks olukord, kus haldusterritoriaalset korraldust on

võimalik muuta ilma neid kriteeriume järgimata.

Arvestatud.

Eelnõu § 2 lg 3 on sõnastatud ümber, viidates, milliseid

seaduse sätteid rakendatakse vaid 2017.a reformi

läbiviimisel. Haldusreformi rakendamine viiakse käesoleva

seaduse §-de 1‒25 alusel valdade ja linnade

haldusterritoriaalse korralduse muutmisel läbi selliselt, et nii

KOV volikogu kui Vabariigi Valitsuse algatatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmisel toimuvad

volikogu valimised korraldatakse 2017. aastal KOV

volikogu korraliste valimiste ajal vastavalt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 2. Lisaks on

täiendatud ka eelnõu rakendussätet eelnõu §-s 26.

8. Eelnõu § 1 lõige 1 – Eelnõu seletuskirjas on taasesitatud

eelnõu tekst. Vajalik oleks pigem lahti seletada, kuidas

haldusreformi eesmärk saavutatakse ja eesmärgi saavutamist

mõõdetakse. Seletuskirja tuleks täiendada selgitustega, kuidas

lähtutakse riigivalitsemise reformi eesmärkidest. Samuti tuleks

selgitada, kuidas saavutatakse haldusreformi eesmärk nende

kohalike omavalitsuste osas, kelle suhtes kohaldatakse

erandeid.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

9. Eelnõu § 4 lõige 2 – eelnõu seletuskirjas on märgitud, et

erinevalt kehtiva Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse

(edaspidi ETHS) § 9 lõike 6 punktist 1 ei kohustata reformi

käigus kohalikke omavalitsusi läbi viima eraldiseisvaid

uuringuid, mis on kohalike omavalitsuste omaalgatuslike

ühinemiste praktikas osutunud ebaselgeks ning ebavajalikuks

nõudeks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on oma territooriumi

kohta olemas vajalik informatsioon läbirääkimistesse

astumiseks ja tuleviku kohta kokkulepete sõlmimiseks.

Siinkohal tekib küsimus, et kas muudatust ei oleks vaja ka

tulevikus toimuvate ühinemiste jaoks ja seega näha vastav

regulatsioon ette püsivalt (mitte ainult käesoleva reformi

kontekstis).

Arvestatud.

Uuringute tegemise kohustust ettenägevad sätted ETHSis

tunnistatakse kehtetuks (ETHS § 81 lg 6 p 1 ja lg 8 p 5 ning

§ 9 lg 6 p 1 ja lg 9 p 4).

Kui KOV peab vajalikuks uuringu tellimist, siis oleme

KOÜSi jätnud jätkuvalt võimaluse, et uuringute ja

analüüside kulud saaks haldusreformi rakendamisel katta

ühinemistoetusest.

9

10. Eelnõu § 5 – eelnõu §-s 5 nähakse ette piirkondlike

komisjonide moodustamine. Seletuskirjas on märgitud, et

seaduseelnõuga muudetakse maavanema poolset arvamuse

andmise kohustust, asendades selle riigihalduse ministri

käskkirjaga moodustatud piirkondlike komisjonide poolse

nõustamise ning seisukoha kujundamisega haldusterritoriaalse

korralduse muutmise taotlustele. Lõike 1 kohaselt määratakse

ministri käskkirjas komisjoni õigused ja kohustused, otsuste

tegemise kord ning komisjoni teenindamise eest vastutav

maavalitsus.

Eelnõu seletuskirjast ega ka regulatsioonist ei ole aru saada,

mis staatusega komisjonidega on tegemist – eelnõu kohaselt

võtavad nad vastu otsuseid (mida saaks tõenäoliselt ka hiljem

vaidlustada), seletuskirja kohaselt aga nõustavad ning

kujundavad seisukohti. Samuti jääb ebaselgeks, mida

mõeldakse täpsemalt komisjoni õiguste ja kohustuste all. Juhul

kui tegemist on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6

kohaste komisjonidega (Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõige

6: „minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas

moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid,

määrates nende ülesanded ja töökorra“), siis ei ole

piirkondlikke komisjone puudutavat regulatsiooni seadusesse

vaja lisada ning piisab üksnes selgitustest eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt kuuluvad komisjoni koosseisu komisjoni

tegevuspiirkonna järgsed maavanemad,

Rahandusministeeriumi esindajad ja valdkonna eksperdid.

Eelnõust ega ka seletuskirjas ei selgu, mis on nende esindajate

proportsioon komisjonis. Samuti kas Rahandusministeeriumi

esindajad ja valdkonna eksperdid on kõigis komisjonides

samad või määratakse iga komisjoni jaoks eraldi.

Lõike 3 kohaselt edastab maavanem üksnes eelnõu § 4 lõikes 1

nimetatud ühinemisettepaneku piirkondlikule komisjonile

kolme kalendripäeva jooksul selle saamisest arvates. Samas

lõike 4 kohaselt peaks komisjon andma arvamuse nii eelnõu §

4 lõikes 1 nimetatud ühinemisettepanekule kui ka ETHS § 9

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud, täpsustades piirkondlike

komisjonide rolli.

Eelnõus ei ole sätestatud, et piirkondlikud komisjonid

võtavad vastu otsuseid, nende rolliks on KOVide

nõustamine ja soovituste andmine. Komisjonid

moodustatakse riigihalduse ministri käskkirjaga nõuandva

komisjonina.

Seletuskirja on täpsustatud ja komisjoni õiguste ja

kohustuste asemel on nimetatud komisjoni ülesanded.

Detailsemad komisjoni ülesandeid reguleerivad sätted on

eelnõust välja jäetud ning neid kirjeldatakse seletuskirjas ja

ministri käskkirjas.

Kuna piirkonniti komisjonide koosseis erineb, siis

töökorralduse paindlikkuse tagamiseks esindajate

proportsiooni sätestamine seaduses ei ole otstarbekas.

Komisjoni kuuluvad maavanemad, Rahandusministeeriumi

esindajad ja valdkonna eksperdid, kelle seas on ka

ühinemisi nõustavad konsultandid, täpsem koosseis

määratakse ministri käskkirjaga. Rahandusministeeriumi

esindaja ei pea kõigis komisjonides olema sama isik.

10

lõikes 9 nimetatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise

taotlusele, mis esitatakse ETHS kohaselt samuti maavanemale

ja mille maavanem peaks edastama tõenäoliselt ka

piirkondlikule komisjonile.

11. Eelnõu § 6 – regulatsioonist ei selgu, kas eelnõu § 6

asendab haldusreformi raames täielikult ETHS § 7 lõike 7

regulatsiooni või teatud osas. Eelnõu seletuskirjas on märgitud,

et elanike arvamuse väljaselgitamine toimub ETHS § 7 lõike 8

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt ning et

haldusreformi seaduse jõustumise järel muudetakse vastavat

määrust. Vastava määruse muutmisel tuleb arvestada

asjaoluga, et eelnõu § 6 näeb ette üksnes ajutise regulatsiooni

ning seega eelnõu §-st 6 tulenevalt määruse põhiregulatsiooni

muuta ei saa. Lisaks on rakendusakti kavandis ette nähtud

ainult määruse täiendamine 5. ptk-ga, kuigi ETHS § 7 lõigete

7 ja 8 muutmisest tulenevalt vajaks muutmist ka määruse

muud sätted.

Samuti jääb ebaselgeks küsitluste tulemuste väljaselgitamise

protseduur (märgitud § 6 lõigetes 1 ja 2) ehk millal saab öelda,

et elanikud soovivad mõne territooriumiosa üleviimist ühe

haldusüksuse koosseisust teise.

Arvestatud.

Eelnõu § 6 regulatsioon kohaldub ainult haldusreformi

rakendamisel, lisaks muudetakse eelnõu rakendussätetes (§

27 lg 3-5) ETHS § 7 lõigete 7 ja 8 regulatsiooni, et

võimaldada elanike arvamuse väljaselgitamisel tuvastada

piirkonnad, mille elanike tegelikud liikumissuunad on teise

KOV keskuse poole ning ühildada nii KOV kui VV

algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel elanike

arvamuse väljaselgitamise korra. Rakendusaktis

reguleeritakse elanike arvamuse väljaselgitamise läbiviimise

korraldust täpsemini, tehes muudatused ka teistes määruse

peatükkides.

Kui piirkonna elanikud on esitanud KOVile taotluse

territooriumiosa üleandmise algatamise kohta KOKS § 32

lõike 1 alusel, eristatakse elanike arvamuse väljaselgitamisel

küsitluse tulemused asustusüksuste või nende gruppide

lõikes selliselt, et sellest nähtuks, kas territooriumiosa

elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes

osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava

kohaliku omavalitsuse üksusega. Elanike arvamus ei ole

KOVile territooriumiosa üleviimiseks siduv.

12. Eelnõu § 7 juures tuleks seletuskirjas märkida, miks peaks

haldusterritoriaalse korralduse muutmisele lisama märgitud

põhjendused (moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse

territoriaalse terviklikkuse kohta ja selle kohta, kuidas

kavandatava muudatuse puhul arvestatakse piirkonna eripära

ja selle kooskõla asustussüsteemiga) ainult haldusreformi

läbiviimisel ja miks ei ole vaja ETHS § 7 lõiget 5 nimetatud

asjaoludega täiendada. Samuti tuleks selgitada, miks eelnõu

kohaselt ainult vabatahtlike ühinemiste puhul hinnatakse

kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel piirkonna

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud ja täpsustatud, et

taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama sama

seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud mõjude ja asjaolude

arvestamise selgitusi. Selgitusi territoriaalse terviklikkuse

arvestamise kohta ja selle kohta, kuidas kavandatava

muudatuse puhul arvestatakse piirkonna eripära ja selle

kooskõla asustussüsteemiga, ei nõuta, st see osa on eelnõust

välja jäetud.

Eelnõu § 9 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus

11

eripära, asustussüsteemi kooskõla ja territoriaalset

terviklikkust.

Lisaks tuleks selgitada, millal annab piirkondlik komisjon

arvamuse ETHS § 9 lõikes 9 nimetatud haldusterritoriaalse

korralduse muutmise taotluse osas (eelnõu § 5 lõike 4 punkti 4

ja § 7 lõike 4 kohaselt peaksid nad sellekohase arvamuse

andma).

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ETHS §-s 8

sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis

sätestatud erisusi. Viidatud paragrahv ei sätestanud erisust

ETHS § 8 lg 2 p 1 rakendamisele, mille kohaselt lisab

Vabariigi Valitsus HTK muutmise ettepanekule seletuskirja,

milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse

või piiride muutmise vajaduse põhjendus. Sama seaduse § 7

lg 5 sätestab loetelu asjaoludest, mida haldusterritoriaalse

korralduse muutmise algatamisel arvestatakse.

Konkreetsed menetlusajad määratakse valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjas, lisaks on ministril võimalus

komisjonilt küsida seisukohti jooksvalt.

13. Eelnõu § 8 ja § 13 lõige 1 – eelnõu § 8 kohaselt võtetakse

Vabariigi Valitsuse määrus kohaliku omavalitsuse volikogu

algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta vastu

hiljemalt 2017. aasta 1. veebruaril. Kuna tegemist ei ole

volitusnormiga, siis tuleks täpsustada viidet, millise sätte

alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määrusega tegemist on.

Samuti tuleks hinnata, kas ajaraamid on piisavad.

Rahandusministeerium saab ETHS § 9 lõikes 9 nimetatud

otsused ja andmed 2017. aasta 6. jaanuaril ning Vabariigi

Valitsuse määrus tuleks vastu võtta juba 2017. 1. veebruaril,

arvestades seejuures määruse kooskõlastamisele kuluvat aega.

Sama märkus ka eelnõu § 13 lõike 1 kohta.

Arvestatud.

Täpsustame eelnõu ja sätestame, et Vabariigi Valitsuse

määrus kehtestatakse ETHS § 3 lõike 1 ning § 71 lõigete 2 ja

3 alusel.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ei esitata EISi

kooskõlastamiseks. Asjaomased KOVid, keda muudatused

puudutavad, on selleks ise volikogude poolt soovi

avaldanud, seega puudub vajadus kooskõlastada eelnõu

KOVide või teiste asutustega. Maa-ametiga saab töökorras

vajalikud küsimused lahendada, kes märgib piirimuudatused

katastrikaardile.

14. Eelnõu § 9 – lõikes 1 märgitakse, et ei kohaldata ETHS § 8

lõikes 1 sätestatud tähtaega ning seletuskirjas on märgitud, et

ei kohaldata tähtaega, mille kohaselt algatab Vabariigi

Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise

mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse

volikogu korralisi valimisi. Samas näeb ETHS § 8 lõige 1 ette

ka teise tähtaja ehk arvamuse esitamise tähtaja, mille osas

erisus ei peaks kohalduma. Vastavalt eelnõu § 9 lõikele 2 on

arvamuse esitamiseks jäetud 3 kuud. Siinkohal tekib küsimus,

et kas üldse lõikes 2 nimetatud tähtaega on vaja eraldi

sätestada, kuna see vastab ETHS regulatsioonile.

ETHS § 8 lg 1 regulatsioon annab Vabariigi Valitsusele

kaalumisruumi, et arvamuse andmiseks jäetakse KOVidele

vähemalt 3 kuud vastamiseks. Eelnõuga aga oleme

fikseerinud konkreetsed kuupäevad, mis ajaks tuleb

KOVide arvamus esitada. See, et eelnõus nimetatud

arvamuse andmise tähtaeg on ka sisuliselt kolm kuud, on

minimaalne aeg, mille jooksul tuleb KOVidel seisukoht

anda. ETHS § 8 lg 1 järgi võib määrata arvamuse andmiseks

ka näiteks pool aastat.

Kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida, kui palju jääb

KOV omaalgatusliku etapi ühinemistest järele

12

Eelnõu § 9 lõike 2 puhul võiks kaaluda, kas Vabariigi

Valitsuse ettepaneku tegemisel saaks eristada neid

omavalitsusi, kes omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriume

juba täidavad, omavalitsustest, kes kriteeriumidele ei vasta.

Lõikes 4 märgitakse, et võimalust esitada ettepanekule

arvamus käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksusele

ärakuulamisõiguse andmisena haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) § 40 lõike 1 tähenduses. Juhime siinkohal

tähelepanu sellele, et HMS § 40 näeb ette arvamuse ja

vastuväidete esitamise enne haldusakti andmist. Seega eelnõu

§ 9 lõikes 4 sätestatud regulatsioon ei asenda HMS kohast

kohustust küsida kohalike omavalitsuste arvamusi ja

vastuväiteid ka enne Vabariigi Valitsuse korralduse andmist.

kriteeriumitele mittevastavaid KOVe, ei ole me praktilistest

kaalutlustest lähtuvalt näinud ette välistusi, milliste KOVide

külge saaks sellised KOVid liita või millistega ühendada.

Selleks on Vabariigi Valitsusel lai diskretsioon, oma

kaalutlusotsuses tuleb Vabariigi Valitsusel ettepanekus

esitatud ühinemispartnerite valikut põhjendada. Kahtlemata

on õigusrahu ja õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades

otstarbekam sundühendada omavahel vaid kriteeriumile

mittevastavad KOVid, kuid praktikas ei pruugi ainult

sellised kaasused tõstatuda, kus kõrvuti asuvad 2 kriteeriumi

mittetäitvat KOVi, keda Vabariigi Valitsus hakkab

ühendama.

Eelnõus sätestatud regulatsioon sätestab erimenetluse.

Puudub vajadus sama akti kahel korral saata ettepanekute ja

vastuväidete esitamiseks KOVidele. Vabariigi Valitsuse

korraldusega ei otsustata lõplikult ja siduvalt ära KOVide

ühendamise küsimust, st tegemist ei ole KOVi jaoks veel

lõpliku koormava haldusaktiga. Kuna Vabariigi Valitsuse

korralduse saatmise eesmärk ühtib ärakuulamisõiguse

teostamisega HMS § 40 tähenduses, siis on seda mõistlik

otsesõnu eelnõus sätestada. Eelnõuga nähaksegi ette erisus

HMSi regulatsioonist, mis nõuab arvamuse ja vastuväidete

esitamise võimaluse andmist enne haldusakti andmist, st

siin toimub see pärast haldusakti vastuvõtmist, mis ei too

akti adressaatidele kaasa veel siduvaid tagajärgi. Nimetatud

Vabariigi Valitsuse korraldus kohustab kooskõlas eelnõuga

KOVe kujundama arvamuse Vabariigi Valitsuse algatatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmise põhjendatusele ja

tegema etteantud tähtaegade jooksul vajalikud

menetlustoimingud ja võtma vastu otsused.

15. Eelnõu § 10 punkt 3 – sätte kohaselt on piirkondliku

komisjoni ülesandeks esitada maavanemale seisukoht volikogu

arvamuste kohta haldusreformi seaduse § 9 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse esitatud ettepanekute kohta viie tööpäeva

jooksul nende saamisest arvates. Sätte sõnastusest jääb

Arvestatud.

Oleme eelnõu sõnastust täpsustanud ja selgitanud, et

komisjoni seisukoht esitatakse eelnõu § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku ja erandi

kohaldamise põhjendatuse kohta. Nimetatud seisukoht

13

ebaselgeks, kas piirkondliku komisjoni ülesandeks on esitada

seisukohta volikogu arvamuste või haldusreformi seaduse § 9

lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse esitatud ettepanekute kohta.

Tõenäoliselt on silmas peetud ikkagi eelnõu § 11 lõike 1

punktis 2 sätestatud volikogu põhjendatud arvamust Vabariigi

Valitsuse ettepaneku kohta. Selguse huvides palume eelnõu §

12 lõike 2 punkti lisada viide eelnõu § 9 lõikele 2 (millist

ettepanekut silmas peetakse) ja ühtlasi viidata eelnõu § 10

punktis 3 eelnõu § 12 lõike 2 punktile 2.

vormistatakse ekspertarvamusena, millele viidatakse

Vabariigi Valitsuse korralduses. Ministri käskkirjaga

täpsustatakse, mis aja jooksul ja millistes menetlusetappides

ja millele komisjonide seisukohta oodatakse.

16. Eelnõu § 12 – eelnõu §-s 12 sätestab volikogu tegevuse

Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel. Regulatsioon vajab

seletuskirjas põhjalikumat selgitust. Hetkel on seletuskirjas

üksnes taasesitatud eelnõu regulatsioon. Kuna tegemist on

Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemisprotsessiga, siis oleks

vajalik seaduse rakendajatele anda põhjalikumad juhised.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

17. Eelnõu § 12 lõike 2 punktid 3 ja 4 ning § 13 lõige 1 –

eelnõu § 12 lõike 2 punktides 3 ja 4 on sätestatud volikogu

ülesannetena leppida hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks teiste

asjaomaste volikogudega kokku omavalitsusüksuse nime,

liigisõna ja sümboolika kasutamises, haldusterritoriaalse

korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike

organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja

õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises ning uue

omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike

muudatuste ettevalmistamises ning teostada koostöös

asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduses sätestatud valimistoimingud.

Esmalt tuleks eelnõus täpsustada, millisel volikogul antud

ülesanne lasub. Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisidena võib kahe

või enama kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemise

tulemusena moodustuda uus kohaliku omavalitsuse üksus või

toimuda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse suurenemine

liitumise teel ühe või mitme piirneva kohaliku omavalitsuse

üksusega. Tegemist on mitme erineva volikoguga ja eelnõu §

Eelnõu § 12 lõikes 2 on ühemõtteliselt sätestatud, et

nimetatud toimingud teevad Vabariigi Valitsuse ettepaneku

saanud KOVid. Seega nimetatud ülesanded lasuvad kõikidel

ettepanekuga hõlmatud KOVidel.

Oleme eelnõu § 9 täiendanud lõigetega 8 ja 9. KOVid

annavad oma arvamuse 15. maiks 2017. aastal. Kui

Vabariigi Valitsus leiab KOV esitatud arvamust hinnates, et

mõne KOVi osas tuleks esitatud argumentidele tuginedes

14

12 lõike 2 punktidest 3 ja 4 ei selgu, kas kõikide eelnõu § 2

lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel

on nimetatud ülesanded või peaks selleks olema üks

ühinevatest või liituvatest kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogudest (ja sellisel juhul milline). Eelduslikult ei ole

mõeldud sellist olukorda, kus iga volikogu hakkab iseseisvalt

kõikide ühinevate või liituvate kohaliku omavalitsuse

volikogudega kokku leppima haldusterritoriaalse korralduse

muutmisega kaasnevaid küsimusi ega teostama

valimistoiminguid.

Teine küsimus tekib § 12 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud

ülesande täitmise tähtajaga 2017.a 15. juuni. Nimelt on eelnõu

§ 13 lõikes 1 sätestatud, et Vabariigi Valitsuse võtab vastu

määruse Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse

korralduse muutmise kohta valdade ja linnade osas vastu

hiljemalt 2017. aasta 15. juuliks. Tekib küsimus, kuidas saab

volikogu teostada talle eelnõu § 12 lõike 2 punktides 3 ja 4

ettenähtud ülesandeid 2017. a 15. juuniks, kui Vabariigi

Valitsus võtab haldusterritoriaalse korralduse muutmise

määruse vastu hiljemalt 2017. aasta 15. juuliks. Volikogu

saaks eelnõu § 12 lõike 2 punktides 3 ja 4 ettenähtud

ülesandeid täita sisuliselt alles pärast seda, kui Vabariigi

Valitsus on haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse

vastu võtnud, et oleks üheselt selge, milliseks Eesti

haldusterritoriaalse korraldus kujuneb. Palume selles osas

eelnõu täpsustada.

ühendamisest loobuda, siis Vabariigi Valitsus lõpetab selle

KOVi osas ühendamismenetluse ja teavitab sellest kõiki

asjaomaseid KOVe.

Samuti teavitatakse asjaomaseid KOVe ka juhul, kui

Vabariigi Valitsus ikkagi ühendab KOVid ära, saates neile

enne eelnõu § 13 lg 1 kohase Vabariigi Valitsuse määruse

vastuvõtmist sellekohase teate. Siin tuleb arvestada, et seda

tehtaks võimalikult kiiresti pärast KOV arvamuse saamist,

kuna KOVid peavad juba 15. juuniks olema kokku leppinud

valimistoimingutes.

KOV lähtub Vabariigi Valitsuse ettepanekus esitatud

lahendusest ehk küsimused tuleb kokku leppida

konkreetsete KOVidega, kes Vabariigi Valitsuse poolt

ühendatavate ringis on.

18. Eelnõu § 12 lõige 3 – sätestatakse, et elanike arvamus

selgitatakse Vabariigi Valitsuse algatusel toimuva

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku saanud

asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes välja seaduse §-s

6 sätestatud korras Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §

7 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses

sätestatud kuupäeval pärast käesoleva seaduse § 9 lõikes 2

nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist. Kuna

eelnõu § 6 sisaldab juba viidet ETHS § 7 lõike 8 alusel

Arvestatud osaliselt.

Viide on jäetud eesmärgiga rõhutada erisust, et Vabariigi

Valitsuse algatatud KOVide ühendamistel määratakse

üleriigiliselt üks kuupäev elanike arvamuse

väljaselgitamiseks, st erinevalt kehtivas määruse ettenähtud

korrast, mille kohaselt KOV ise määrab kuupäevad

küsitluse läbiviimiseks.

15

kehtestatud korrale, siis tuleks sätte tekstist jätta välja „Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud

kuupäeval“.

19. Eelnõu § 12 lõige 5 – sättes kasutatakse sõnastust

„kohaliku omavalitsuse üksused, kellest vähemalt kaks on

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatu alusel vastu võtnud

ühinemislepingu“. Juhime Teie tähelepanu, et

ühinemislepinguga seonduvat eelnõu 2. peatükk

selgesõnaliselt ei reguleeri. Sellisel juhul tuleks selguse mõttes

viidata ETHS ühinemislepingu regulatsioonile. Lisaks

märgime, et ühinemislepingut ei kehtestata (eelnõu § 12 lõike

5 teine lause) vaid ETHS-s räägitakse ühinemislepingu

kinnitamisest otsusega volikogu poolt.

Arvestatud.

20. Eelnõu § 13 lõige 2 – sättes nähakse ette, et

haldusterritoriaalse korralduse ning sellest tulenev

haldusüksuste nimistu muudatus valdade ja linnade kohta

jõustub 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste

valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Seletuskirja kohaselt jõustuvad analoogselt täna ETHSis

kehtivale korrale haldusterritoriaalse korralduse ning sellest

tuleneva haldusüksuste nimistu muudatused 2017. aastal

kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste

valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Tegemist on

sisuliselt ETHS § 10 lõike 2 sõnastusega. Arvestades, et

volikogu algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse

korralduse muutmise jõustumise kohta ei ole eelnõus erandit

ETHS § 10 lõikest 2 sätestatud, ei ole ka Vabariigi Valitsuse

algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse muutmise

jõustumise sätestamine eelnõus eraldi vajalik ja tuleks eelnõust

välja jätta

Mittearvestatud.

Õigusselguse huvides jätaksime sisse sätte, mis sätestab,

millal haldusreformi teostamise käigus haldusterritoriaalse

korralduse muudatused jõustuvad.

21. Eelnõu §-d 16–19 – õigusvõime ja õigusjärgluse,

õigusaktide kehtimise, struktuuridega, ametnike ja töötajatega

seonduvad küsimused võiksid laieneda ka hilisematele

ühinemistele, mitte ainult haldusreformi raames toimuvatele

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud, viies sätted, mis on

otstarbekas kehtestada püsimuudatusena, eelnõu

rakendussätetesse ETHSi muudatustena.

16

ühinemistele. Seega tuleks kaaluda nimetatud sätete tõstmist

ETHS-sse või esitada seletuskirjas põhjendused, miks

regulatsioon peaks kehtima ainult haldusreformi jaoks.

22. Eelnõu §-s 16 reguleeritakse õigusvõimet ja õigusjärglust.

Eelnõu § 16 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et liitumise

tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse reorganiseerimisel

lõpetatakse ainult liituv kohaliku omavalitsuse üksus kui

avalik-õiguslik juriidiline isik. Märgime, et õige oleks öelda, et

kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik

lõppeb (ehk loetakse lõppenuks) ja lisaks tuleks eelnõus

täpsustada lõppemise hetk.

Lisaks palume kaaluda ja eelnõus vajadusel täpsustada, mis

saab õigusjärglusega mittetulundusühingutes, mille liikmeks

on liituv kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik

juriidiline isik. Sarnases olukorras sihtasutuste osas on eelnõu

§ 25 punktis 8 (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §

372 lõige 41) nähtud ette regulatsioon, et kui sihtasutuse

asutanud vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse

õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse

üksusele, ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5

sätestatut (ja õigusjärglus tekib mitte asutajaõigused lähevad

üle). Mittetulundusühingute osas tuleks nt kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi KOKS) ette näha

sarnane põhimõte, et kui mittetulundusühingu liikmeks olnud

vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse

õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse

üksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14

lõikes 2 sätestatut.

Tulenevalt mittetulundusühingu liikmelisuse õigusjärglusest

tuleks eelnõus näha ette ka lahendus, kui kohaldub eelnõu § 6

lõikes 2 kirjeldatud olukord, et mõni haldusüksuse koosseisu

kuuluv territooriumiosa soovib üleviimist teise

haldusüksusesse. Nimelt ei saa mõlemad asjaomased

Arvestatud.

Eelnõu rakendussätteid on täiendatud (§ 28 p 7) KOKS § 35

täiendamisega punktiga 42, mille kohaselt ei kohaldata

mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut, kui

mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja

kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele.

MTÜ liikmelisuse küsimuse saavad KOVid kehtiva ETHS

regulatsiooni järgi kokku leppida ja seda on ka praktikas

tehtud. Eraldi sätte lisamine selle kohta ei ole vajalik.

KOV üksuse õigusjärglus läheb üle ühinemisel või

17

moodustatud kohaliku omavalitsuse üksused teostada

liikmeõiguseid ehk olla ühe kohaliku omavalitsuse üksuse

õigusjärglased. Lahendusena võiks kaaluda, et

mittetulundusühingu liikmeks olemise õigusjärglus

lahendatakse samuti ühinemislepingus.

liitumisel, mitte territooriumiosa üleandmisel.

23. Eelnõu § 17 lõige 1 – sätte kohaselt kehtivad ühinenud

kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide

kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil, kus nad valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid.

Seletuskirja kohaselt kehtivad sätestatud põhimõttest lähtuvalt

analoogselt liitumisel liitunud kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil edasi õigusaktid, mis kehtisid seal ühinemiseni

kuni ühinenud omavalitsuse poolt õigusaktide vastavate

uuendustega redaktsioonide vastuvõtmisena. Nimetatud sättes

puudub selgus, kaua selline üleminekuaeg kesta võib. Sellises

sõnastuses säte võib tekitada olukorra, kus moodustunud

kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (ja endistes valla

ja linna territooriumitel erinevalt) võivad ühinemiseni kehtinud

õigusaktid kehtida ilma kohustuseta neid uues redaktsioonis

kehtestada. Tegemist ei ole õigusselge olukorraga. Tulenevalt

õigusselguse põhimõttest ja et tegemist on üleminekusättega,

tuleks kaaluda võimalust sätestada ajaline piirang ühinemiseni

kehtinud õigusaktide kehtivusele.

Mittearvestatud.

ETHS § 91 lg 1 p 2 kohaselt sätestatakse ühinemislepingus

haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate

põhimääruste ja teiste õigusaktide muutmise tähtaeg, seega

tänase praktika kohaselt ei saa üleminekuaeg kesta kauem,

kui ühinemislepingu kehtivus, so üks valimisperiood. Kuna

ühinemise tulemusena moodustunud KOVis tuleb teha väga

arvukalt muudatusi ja töötada välja korraga suur hulk uusi

õigustloovaid akte ja haldusakte, siis ei ole käesolevas

eelnõus eraldiseisvalt tähtaja sätestamist kõigi uute

õigusaktide kehtestamiseks peetud otstarbekaks. Sellise

tähtaja määramise võimatusele on pööranud tähelepanu ka

KOV liidud.

Oleme eelnõus näinud vaid ette sätted, mis annavad n-ö

KOV raamõigusaktide kehtestamiseks konkreetsed tähtajad

(põhimäärus, arengukava, eelarvestrateegia, KOV

üldplaneeringud). Põhimääruse kehtestamisele on seatud

eelnõuga nõue, et ühinemise tulemusena moodustunud

KOV peab põhimääruse kehtestama hiljemalt nelja kuu

jooksul volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast

arvates (eelnõu § 16 lg 2).

Praktikas on seni aktide kehtestamises lepitud kokku

ühinemislepinguga ja ei ole teada, et aktide nn

harmoniseerimisega ühinenud vallas oleks tekkinud suuri

probleeme.

24. Eelnõu § 19 – sättes reguleeritakse töötajate ja ametnikega

seotud küsimusi. Nimetatud paragrahvi lisamine eelnõusse on

küsitav, kuna vastav regulatsioon sisaldub juba töölepingu

seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses

Teadmiseks võetud ja arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et nii ametnike kui ka

töötajate puhul kehtib uue moodustuva kohaliku

omavalitsuse asutusse üleviimisel tingimus, et ametikoht,

18

(edaspidi ATS). Juhul kui jäädakse seisukoha juurde, et

regulatsioon on vajalik, tuleks regulatsiooni kohendada,

esitada seletuskirjas põhjalikumad selgitused ning kirjeldada

detailselt ametnike ja töötajate üleviimise protsessi ning

koondamise olukordi.

Lõiked 1 ja 2 – antud sätete vajadus vajaks seletuskirjas

põhjalikumat selgitust. Vastavalt eelnõu §-le 16 on moodustuv

kohaliku omavalitsuse üksus kõigi ühinenud ja liitunud

kohaliku omavavalitsuste üksuste õigusjärglane. Seega

lähevad koos kõigi teiste õiguste ja kohustustega üle ka

töölepingud ja teenistusalased käskkirjad. Ka eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et formaalselt viiakse kõik ühinenud

omavalitsuste ametnikud tähtajatult üle uue omavalitsuse

koosseisu, kus nad täidavad oma endiseid ülesandeid uue

omavalitsusüksuse ees, kuid jätkuvalt vanade ametiasutuste

koosseisudes olles. Peale uue omavalitsusüksuse tekkimist

valmistatakse ette ja kinnitatakse uue omavalitsuse

ametiasutuse struktuur. Lisaks vajaks selgitust, miks

ametnikud lähevad üle üksnes juhul, kui ametikoht,

teenistusülesanded ja ametinimetus ei muutu, samas töötajate

puhul sellist piirangut ei ole ette nähtud.

Lõike 2 puhul ei ole ametinimetus määrava tähtsusega, seega

võib selle regulatsioonist välja jätta. Siinkohal peaks põhimõte

olema, et ametnikud jätkavad teenistust uues kohaliku

omavalitsuse üksuses kui nende ametikoht ei muutu või kui

nende ametikoha ülesanded antakse üle uuele moodustuvale

kohaliku omavalitsuse üksusele (vt ATS § 90 lõike 3

sõnastust). Praeguse sõnastuse puhul oleks võimalik ametniku

teenistussuhte mittejätkumine juhul, kui nt teenistusülesandeid

muudetakse väheses ulatuses. See ei ole kooskõlas ATS

põhimõttega, mille kohaselt koondamine ei ole lubatud, kui

ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus,

töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha

muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või

kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja

ülesanded ja ametinimetus ei muutu. Töötajatele kehtib

nõue, et töölepingu tingimused ei muutu (eelnõu § 19 lg 1)

ning kuna ametnikel puudub kõiki tingimusi kokku võttev

tööleping, on lõikes 2 eraldi sätestatud, et ametikoht,

teenistusülesanded ja ametinimetus ei muutu.

19

jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette

valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud

ülesandeid täitma.

Eelnõu § 19 lõikes 3 sisalduva reguleerimine eelnõus ei ole

vajalik, kuna vastav regulatsioon tuleneb juba ATS § 16

lõigetest 2 ja 3. Samuti tekitab sama küsimuse erinevas

sõnastuses reguleerimine ATS-s ja haldusreformi seaduses

segadust. Eelnõu regulatsioon, mis annab aluse kõikidel

juhtudel kasutada sisekonkurssi ei ole põhjendatud – vastavalt

ATS-le tuleks igakordselt kaaluda kas sisekonkursi

korraldamine on otstarbekam või mitte. Ka seletuskirjas on

märgitud, et konkursi puhul tehakse sõltuvalt vajadustest ja

võimalustest valik avaliku või sisekonkursi vahel.

Eelnõu § 19 lõike 4 reguleerimine haldusreformi seaduses ei

ole vajalik, kuna vastav regulatsioon tuleneb juba ATS §-st 90

ja TLS §-st § 89. Samuti tekitab sama küsimuse erinevas

sõnastuses reguleerimine ATS-s, TLS-s ja haldusreformi

seaduses segadust. Seletuskirjas on märgitud, et regulatsioon

on vajalik, kuna teatud juhtudel on probleemiks ametikohad,

kus ametnikud on lapsehoolduspuhkusel. Samas eelnõus

esitatud regulatsiooniga seda probleemi samuti lahendada ei

saa, kuna koondamisel tuleb ka eelnõu kohaselt üldjuhul

lähtuda ATS-st. ATS näeb ette millisel ametnikul on

koondamise olukorras eelisõigus jääda ametikohale (ATS § 90

lõige 5) – esmalt tehakse valik selle vahel, milline on isiku

haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Seejärel tulevad

kaalumisele muud kriteeriumid.

Lisaks võib eelnõu §-s 19 sõna „teenistuskoht“ kasutamine

tekitada segadust, eriti lõike 4 puhul, kus on öeldud, et

pakutakse muud sobivat teenistuskohta – kas töökohta või

ametikohta? Ja kui on võimalikud mõlemad, siis on olnud

põhimõte, et kui ametnik kaotab oma staatuse (temast mitte

tulenevatel põhjustel), peaks ta saama koondamishüvitist.

Seletuskiri: - § 19 selgitus (esimene lause) - jätkuvalt on sees

20

„töötajad ja teenistujad“ – peaks olema „töötajad ja

ametnikud“.

- Järgmises lauses – töötajate üleviimisel lähtutakse ATS –st…

- kuna § 19 lõikes 1 käsitletakse töötajatega seonduvat, siis

saab seletuskirja selgitus ametnike osas ebaselgeks.

- § 19 teise lõike viimane lause on segane (poolik?). Lisaks on

seal vastukäiv tekst – et ühelt poolt on uus tööandja ja siis paar

lauset hiljem öeldakse, et ei saa olemuslikult uue tööandjana

käsitleda.

- § 19 lõike 3 selgitus – esimeses lauses sees sõna

„teenistuskohtade“ – ilmselt on mõeldud ikka ametikohti.

- § 19 lõike 4 selgituste esimene lause on veidi eksitav, kuna

see lisagarantii tuleneb juba ju ATS-st.

- § 19 lõike 4 selgituste esimese lõike viimane lause on

arusaamatu ja ilmselt kogemata sisse jäänud. Järgnevates

lõikudes on ka mitmes kohas kasutatud sõna „töötajad“- peaks

ilmselt olema ametnikud. Lisaks on öeldud, et

ametnikkond…//…võetakse tööle sihtvalikuga – sellist asja

ATS ette ei näe.

§ 19 lõike 4 selgituste punkt b – töötajate all peetakse ilmselt

taaskord silmas ametnikke (või ametnikke ja töötajaid).

Kokkuvõtlikult on vaja seletuskirjas täpsemalt üle vaadata, kus

on ametnikud, kus töötajad ja kui soovitakse „teenistuskoha“

mõistet ka kasutada, siis tuleb ka see üle vaadata, et selgitused

oleks korrektsed ja ei tekiks olukorda, kus tegelikult

vähendatakse ametnike õigusi.

25. Eelnõu § 20 puhul tuleks seletuskirjas märkida, miks

regulatsioon on erinev KOKS § 541 regulatsioonist selles osas,

kas hüvitist makstakse palgalisel ametikohal töötavale

vallavanemale ja linnapeale või volikogu esimehele, kellele

volikogu on määranud töötasu või hüvituse. Seletuskirjas

vajaks selgitamist, kuidas arvutatakse eelnenud kahe aasta

vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasu või

hüvituse ulatus juhul, kui isikud on ametikohal töötanud

vähem nimetatud perioodist.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega. Lisaks sotsiaalsele

garantiile senise positsiooni kaotamise eest käsitletakse

hüvitist ka n-ö preemiana ühinemiste eduka läbiviimise eest.

Praktikas sõltub sageli omavalitsusüksuse juhist, kas

ühinemine saab volikogus piisava toe või seistakse sellele

vastu. Seetõttu ei ole eelnõus hüvitise mittemaksmist seotud

teisele ametikohale asumisega KOVis.

21

Lõike 2 puhul tuleks hinnata, kas ametikohtade vahetamisel

saab hüvitist maksta või mitte (nt endine volikogu esimees

saab vallavanemaks).

26. Eelnõu § 24 punkt 2 – miks on vaja eristada asustusüksust

ja asulat? ETHS § 6 lõike 2 kohaselt on asutusüksused asulad,

mis omakorda jagunevad linnaks, külaks, alevikuks, aleviks ja

asumiks. Lisaks kasutab eelnõu veel kolmanda terminina

asustusüksuse asemel territooriumiosa (vt eelnõu § 2 lõige 2).

Ühtlasi ei selgu seletuskirjast, milleks on vaja asum lugeda

asulaks. Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega. Territooriumiosa ei

ole eraldi asustusüksuse liik. Eelnõus on territooriumiosa

üleandmise all mõeldud olukordi, kus tervikuna läheb

ühinemisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu

üle mõni asustusüksus (eeskätt küla).

27. Eelnõu § 24 punkt 13 – eelnõu seletuskirjas märgitakse, et

haldusreformi rakendusseadusega soovitakse teha ka

muudatused üldplaneeringute ülevaatamise kohustuse tähtajas

ja korras. Leiame, et üldplaneeringute ülevaatamise

regulatsioon tuleks ette näha ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduses, kus on kõik muud

planeerimise rakendamist puudutavad normid. Lisaks

märgime, et seletuskirjas ja eelnõus on märgitud erinevad

tähtajad.

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja on korrigeeritud.

Tänaseks väljakujunenud praktikas on valitud lähenemine,

et KOV ühinemistega seotud erisused ja

üleminekuregulatsioonid on sätestatud keskselt ETHSis,

seega ei saa nii KOV kui planeeringute valdkonna

õigusloome praktika kohaselt pidada otstarbekaks

kõnealuste küsimuse sätestamist ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduses.

28. Eelnõu § 25 punkt 18 – KOKS § 571 lõike 1 muudatus

puudutab osavalla või linnaosa vanema ametikohta, millele

kohaldatakse KOKS §-s 571 sätestatut. Märgime, et sätte

vajadus on küsitav. Lisaks vajaks täpsustamist, kelle algatusel

ametisse nimetatakse ja vabastatakse.

Selgitame, et kehtiva KOKS § 571 lõike 1 kohaselt on

osavalla või linnaosa moodustamisel kohustuslik luua

osavalla või linnaosa vanema ametikoht, kelle

ametissenimetamine toimub seaduses sätestatud korras.

Eelnõuga sätestatakse tänasest erinevalt linnaosa või

osavalla vanema ametisse nimetamise korraldamine KOV

volikogu pädevuses olevana. KOKS § 57 lg 2 p 3

kavandatava muudatuse järgi tuleb juhul, kui osavallas või

linnaosas moodustatakse osavalla või linnaosa vanema

ametikoht, sätestada osavalla või linnaosa põhimääruses

osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord.

Kelle algatusel vanem ametisse nimetatakse ja vabastatakse,

on KOV sisedemokraatia valdkonda kuuluv küsimus, mille

osas seadusandja ei peaks täpsemaid nõudeid sätestama.

Selguse huvides sätestatakse seaduses, et kui selline

ametikoht moodustatakse, siis kohaldatakse tema osas

22

KOKS §-s 571 sätestatut.

29. Eelnõu § 26 puhul on ebapiisavad selgitused

valimisringkondi puudutavate muudatuste osas. Arvestatud.

Seletuskirja on eelnõu § 28 osas täiendatud.

30. Seletuskirja väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine –

seletuskirja punktis 2 välja toodud põhjendus

väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmise kohta ei ole

asjakohane. Esmalt rõhutame, et HÕNTE § 1 lõikes 2

nimetatud erandid ei hõlma endas koalitsioonilepingu

kokkuleppeid. Koalitsioonilepingus sisaldumine ei tähenda

võimalust hea õigusloome põhimõtetest, sealhulgas

väljatöötamiskavatsuse koostamisest kõrvalekaldumiseks.

HÕNTE § 1 lõikes 2 sätestatud kiireloomulisuse erand on

mõeldud erakorralisteks juhtumiteks, mis nõuavad Valitsuselt

kohest reageerimist (hiljutistest riigisisestest näidetest võib

esile tõsta seakatku, EL tasandil põgenikekriisi).

Haldusreformi läbiviimisele on aastaid mõeldud ning pakutud

lahendused on mitmel korral piisava analüüsi puudumise tõttu

tagasi lükatud, mistõttu ei ole selge, kuidas on tegemist

HÕNTE mõistes kiireloomulisuse juhtumiga.

Väljatöötamiskavatsuse peamiseks eesmärgiks on võimaldada

avalikku diskussiooni erinevate sisuliste valikute üle, mis on

kitsamas ringis välja valitud. Haldusreformi, sealhulgas

haldus-territoriaalset korraldust puudutavad muudatused

mõjutavad kõiki kohalikke omavalitsusi ning suuremal või

väiksemal määral kogu Eesti elanikkonda. Mida suurem on

kavandatavast muudatusest puudutatud sihtrühm ning mida

ulatuslikumad on muudatusega kaasnevad mõjud, seda

olulisem on väljatöötamiskavatsuse etapi läbimine ning

sihtrühmadele ja laiemale avalikkusele kaasarääkimise

võimaluse andmine.

Praegusel juhul on väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine

õigustatud seetõttu, et eelnõuga samasisuline

„Omavalitsusreformi seaduse väljatöötamiskavatsus“ on juba

koostatud ning see saadeti kooskõlastusringile 12.03.2013.

Asjakohases väljatöötamiskavatsuses kasutatud mõistet

Antud juhul esineb eelnõu erakorraliselt kiireloomulisena

menetlemise asjaolu, nagu oleme seletuskirjas märkinud.

Kuivõrd kokkulepped eelnõu põhimõttelisteks valikuteks

langetati 19.11.2015 valitsuskabineti nõupidamisel, siis

selles kokku lepitud ajakava arvestades ei olnud kuidagi

võimalik menetleda eelnõu selliselt, et enne eelnõu

koostamist oleks koostatud väljatöötamiskavatsus.

Põhimõttelised valikud langetati valitsuskabinetis.

Sihtrühmadega (KOVidega) arutati eelnõuga seonduvaid

küsimusi kõigis maakondades toimunud haldusreformi

aruteludel.

Käesoleva eelnõu seostamine 2013. aastal koostatud

eelnõuga ja selle koostamiseks välja töötatud

väljatöötamiskavatsusega sisuline võrdlemine ei ole

otstarbekas. Eelnõu ei ole 2013. aasta eelnõu nn

õigusjärglane. Tol hetkel oli tegemist tõmbekeskuste põhise

reformiga ning sisulised valikud, regulatsioonid ja ajakava

võrreldes praeguse eelnõuga olid teised. Oleme seletuskirjas

kokkuvõtvalt selgitanud, mis on võrreldes 2013 olukorraga

muutunud ja miks toona koostatud VTK põhimõttelistest

märkustest kõigiga ei ole arvestatud.

Samas saab küll tõdeda, et vähemalt alates 2013 kevadest

on sisuliselt toimunud avalikkuses pidev arutelu

haldusreformi vajalikkuse üle, mille käigus on kõigil

sihtrühmadel ja avalikkusel olnud kaasarääkimise võimalus,

mida on ka laialdaselt kasutatud.

Omavalitsuskorralduse reformi VTK kooskõlastamisel

laekunud peamised märkused ja põhjendused mitte

kooskõlastamiseks või parendusettepanekud olid suunatud

järgmistele sammudele haldusterritoriaalse korralduse

muutmise järgselt, nii toodi välja, et põhjalikumad peaks

olema hinnangud ümberkorraldustega kaasnevatele kuludele

23

“tõmbekeskus” eelnõus ei nimetata, kuid ka eelnõu käsitleb

väljatöötamiskavatsusega sarnaselt haldus-territoriaalset

reformi, mitte omavalitsuste ülesandeid, tulubaasi ja muud,

millega on plaanis haldus-territoriaalsete muudatuste järgselt

tegeleda. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemid,

eesmärk, uuringud ning pakutav lahendus on suures osas

käesoleva eelnõu sisuga kattuvad. Sellest tulenevalt palume

eelnõu seletuskirjas täpsustada, et väljatöötamiskavatsus

eelnõuga ette nähtud muudatuse piires on eelnenud, viidates

eespool nimetatud 12.03.2013 „Omavalitsusreformi seaduse

väljatöötamiskavatsusele“. Palume esitada kas seletuskirjas või

seletuskirja lisana ka informatsioon selle kohta, kuidas on

eelnõu koostamisel väljatöötamiskavatsusele tehtud

kommentaaridega arvestatud. Kuivõrd mitmed ministeeriumid

ja ka Eesti Maaomavalitsuste Liit väljatöötamiskavatsust ei

kooskõlastanud, peab olema kriitikale vastatud ning selgelt

välja toodud, milliste kommentaaridega on arvestatud ja

millistega mitte ning miks.

Rõhutame, et väljatöötamiskavatsus on koostatud vaid

käesolevas eelnõus sisalduvatele haldusterritoriaalsetele

muudatustele. Kindlasti peab eraldi väljatöötamiskavatsuse

koostama eelnõu §-s 29 ja seda puudutavas seletuskirja osas

nimetatud kavatsustele.

ja potentsiaalsele kulude kokkuhoiule ühinemiste käigus

ning mõjule KOVide võimekusele ettevõtluse toetamisele ja

töökohtade loomisele. Samuti esitati kriitikana

rahastamiskorralduse osas konkreetsete ettepanekute mitte

kirjeldamist ning vajadust kirjeldada detailsemalt ülesannete

jaotus maavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitude

vahel ning määratleda avalike teenuste standardid. Samuti

toodi kooskõlastamisel välja, et kavandatu näol on tegemist

intensiivse riivega kohaliku omavalitsuse autonoomiale,

mistõttu tuleb esitada VTK-s põhjalikum

põhiseaduspärasuse analüüs. Viimase osas sisaldub

seletuskirjas põhjalikum analüüs. Ülejäänud viidatud

küsimuste põhjalikum käsitlus leiab aset valdkonnaseaduste

muudatuste väljatöötamisel.

31. Seletuskirja mõjude osa – Justiitsministeerium märkis

väljatöötamiskavatsusele tehtud kommentaarides, et

väljatöötamiskavatsusest ei selgunud, kas õigusaktide mõjude

hindamise süsteemi mõistes on tegemist oluliste ja edasist

põhjalikku analüüsi vajavate muudatustega või mitte.

Käesoleva eelnõu seletuskirjas on olukorda selgitatud ning

leitud, et sotsiaalvaldkonnas ja regionaalvaldkonnas avalduv

mõju ning mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele on

oluline. Sellega saab nõustuda, ennekõike kohaliku

omavalitsuse korraldusele avalduva mõju osas. HÕNTE § 46

lõike 3 kohaselt peab olulise mõjuga muudatustele koostama

põhjaliku mõjuanalüüsi. Eelnõu seletuskirja peatükis number 6

Arvestatud. Teadmiseks võetud.

Seletuskirja on täiendatud ja lisatud viited, et uuringutega

oleks võimalik tutvuda. Kuigi viidatud uuringud on

valminud juba enne käesoleva eelnõu koostamist, on

uuringutes analüüsitud laiemalt võimaliku haldusreformi

läbiviimise mõju ja seega on sobiv ka antud eelnõu

kontekstis.

24

sisalduv ei kvalifitseeru põhjalikuks mõjuanalüüsiks. Küll aga

võib see kvalifitseeruda põhjaliku mõjuanalüüsi kokkuvõtteks

juhul, kui eelnõu seletuskirjale lisatakse HÕNTE § 46 lõikes 3

nõutav mõjude analüüsi aruanne. Praegusel juhul on tegemist

muudatustega kaasnevate mõjude üldsõnalise kokkuvõttega,

kus nimetatakse peamiselt kaht analüüsi: 1) Noorkõiv, R. 2013

kohaliku omavalitsuse reformi mõjude analüüs; 2) Sootla, G.,

Kattai, K. 2013 Ekspertarvamus. Analüüsidele aga viide

puudub ning ka Interneti otsing nendeni ei juhata, mistõttu ei

ole võimalik veenduda, kas näiteks esimene neist

kvalifitseerub HÕNTE mõistes põhjalikuks mõjude

analüüsiks. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha, millistel

andmetel ja arutluskäigul mitmed positiivset mõju

prognoosivad väited põhinevad. Kokkuvõttes palume lisada

eelnõu seletuskirjale HÕNTE § 46 lõikes 3 nõutud ja selle

punktidele vastava mõjude analüüsi aruande.

- Palume mõjude osast võtta välja mõju kirjelduse

ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Tegemist ei ole

mõjuga, mis saab avalduda käesoleva eelnõuga

kavandatavatest territoriaalsetest ümberkorraldustest, vaid

muudatustest, mis kavandatakse viidatud rakendusseadusega. -

Kokkuvõte mõjust põllumajanduse, kalamajanduse ja

toiduainete tööstuse arengule ei ole korrektne. Ulatusest üksi ei

piisa ning esitama peab järelduse mõju olulisuse kohta, mis

põhineb nelja mõju hindamise kriteeriumi sisulisel avamisel.

- Palume jätta välja seletuskirja osast “Mõju kohalike avalike

teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile sihtrühmade jaoks”

lause: “Reformi käigus ühtlustuvad nõuded avalike teenuste

kvaliteedile ja kättesaadavusele, mis aitab perspektiivis kaasa

üleriigiliselt ühtse avalike teenuste kataloogi loomisele ja

nende tegevuste tsentraliseerimisele, mis ei vaja kodaniku ega

ametniku vahetut kokkusaamist.” Tegemist ei ole mõjuga, mis

saab avalduda käesoleva eelnõuga kavandatavatest

territoriaalsetest ümberkorraldustest. Rõhutame, et mõjude

osas tuleb keskenduda vaid konkreetse eelnõuga ette nähtud

Arvestatud.

Jätsime antud mõjude hinnangu eelnõu seletuskirjast välja

ning esitame ülevaate mõjudest ettevõtluskeskkonnale

valdkonnaseaduste muutmise seaduses. Mõju

põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse

arengule on täpsustatud.

Arvestatud.

25

muudatustele.

- Palume mõjude osale koostada kokkuvõtte osa, kuhu

lisatakse mõjude osa kaks viimast lõiku, et need eristuksid

mõjust elu- ja looduskeskkonnale.

- Mõjude osa kokkuvõttes on öeldud, et muudatustele

kavandatakse järelhindamine. Toetame järelhindamist ning

palume lisada, millal ja kuidas see teostatakse. Juhime

tähelepanu, et mõjude järelhindamine ei ole rangete reeglitega

piiritletud. Küll aga tuleb vastata HÕNTE § 1 lõigetes 6 ja 7

sätestatule.

Arvestatud.

Teadmiseks võetud.

Järelhindamise läbiviimiseks on plaanis täiendada KOV

võimekuse hindamise metoodikat ning viia esmane

hindamine läbi enne 2017. aasta sügist, et hinnata kohalikke

omavalitsusi reformi eelselt. Järgnev hindamine on plaanis

viia läbi ühinemiste järgselt ning seejärel korrata hindamist

iga-aastaselt. Eesmärk on, et antud metoodika võimaldab

hinnata omavalitsuste võimekuse muutust reformi järgselt

ning ka edaspidi.

32.Normitehnilised ja keelelised märkused:

Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisel tuleb lähtuda

Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja lisa

2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“1 nõuetest

(Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsus nr 70).

Näiteks seaduse pealkirja kirja suurus.

Arvestatud.

33. Eelnõu § 1 – traditsiooniliselt on reguleerimisala sätestatud

esimeses paragrahvis või esimese lõikena. Seega peab

paragrahvi pealkiri olema Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

ja vastavalt vahetada lõigete 1 ja 2 asukohad ning sellest

tulenevalt viited, nt § 5 lõike 2 viide peab olema § 1 lõikes 2.

Arvestatud.

34. Eelnõu § 1 lõige 1 – esimeses lauses soovitame asendada

stampsõnad tõusu kasvuga, tõstmise suurendamisega, nt:

Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse

üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste

pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel,

konkurentsivõime suurendamisel ..; teise lause algus sõnastada

sujuvamalt: Kohaliku omavalitsuse üksused peavad olema

võimelised neile seadusega pandud ülesandeid täites

iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu.

Arvestatud.

35. Eelnõu § 1 lõige 2 – stampsõna läbi viima asemel sobib

tegema: Käesolev seadus sätestab haldusreformi eesmärgi Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

26

saavutamiseks vajaliku haldusterritoriaalse korralduse

muudatuste tegemise alused ja korra ..; kohaliku omavalitsuse

üksuste miinimumsuuruse kriteeriumi märkimiseks soovitame

edaspidises väljendis kasutada omavalitsuse asemel kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse ja ETHS eeskujul

omavalitsusüksust – omavalitsusüksuste miinimumsuuruse

kriteerium, sest KOKS § 2 järgi on kohalik omavalitsus

valitsemisvorm, omavalitsusüksus aga vald või linn. Siin on

mõeldud just viimast. Silmas tuleb pidada vaid kokku-

lahkukirjutust: õige on kohaliku omavalitsuse üksus, täiendita

aga omavalitsusüksus. Vt kogu eelnõus.

Arvestatud.

36. Eelnõu § 1 lõige 3 – säte ei kuulu § 1 pealkirja alla,

mistõttu võiks eelnõu § 1 lõike 3 paigutada § 2 ja § 2 pealkirja

täiendada sõnadega ja rakendamine. Selle tulemusena väldime

uue paragrahvi lisamisest tulenevat numeratsiooni, viidete,

seletuskirja muutmist.

Arvestatud.

37. Eelnõu § 1 lõige 3 – sidendina on nii .. kui asemel täpsem

nii .. kui ka: .. nii kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kui ka

Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse

muutmisel ..

Arvestatud.

Eelnõu § 2 lg 4 sõnastust on vastavalt muudetud.

38. Eelnõu § 2 lõige 2 – tegevusnime kasutamine alalütlevas

käändes (muutmisel) liialdatud, parem: Haldusterritoriaalse

korralduse muutmise käigus võib muuta ..

Arvestatud.

39. Eelnõu § 4 lõige 1 – eitavasisuliste osalausete sidumiseks

sobib ja ei asemel ega, saava käände korduse asemel kasutada

da-tegevusnime, vastav enamasti vaid täitesõna, sõnastada nt:

Kohaliku omavalitsuse üksus, mis ei vasta omavalitsusüksuse

miinimumsuuruse kriteeriumile ega ole Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel esitanud

asjaomastele volikogudele ettepanekut alustada läbirääkimisi

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks .. või ei ole võtnud

vastu teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastavat

ettepanekut, esitab hiljemalt 2016. aasta 1. oktoobriks teistele

asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele

sellise ettepaneku ..

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

27

40. Eelnõu § 4 lõige 2 – teise lause viites asendada esimene ja

komaga, esimene ning sidesõnaga ja: .. lõike 9 punktis 2,

lõikes 13 ja § 91 lõike 1 punktides 3‒7 sätestatut ning ..

Arvestatud.

41. Eelnõu § 5 lõige 1 – des-lauselühendi asemel tihti selgem

kindla kõneviisi olevik, nt: Valdkonna eest vastutav minister

moodustab käskkirjaga kuni neli piirkondlikku nõuandvat

komisjoni (edaspidi piirkondlik komisjon), määrab nende

õigused ja kohustused, ..

Eelnõu § 5 lõike 3 sõnastust on muudetud.

41. Eelnõu § 5 lõige 4 – piirkondliku komisjoni nõustamist

reguleerides kasutada nii komisjoni kui ka selle tegevusi

ainsuses: komisjon kujundab, esitab, nõustab. Palume vaadata

eelnõu läbivalt ja kasutada võimaluse korral ainsust (HÕNTE

§ 15 lõige 4).

Arvestatud.

42. Eelnõu § 5 lõike 4 punktides 2 ja 4 panna tähele

arvestama, (arvestamine) rektsiooni: .. asustussüsteemi

kooskõla ja territoriaalse terviklikkuse arvestamise kohta.

Arvestatud.

43. Eelnõu § 6 lõige 1 – kui nimetatakse küsitluse tulemusi,

siis peaks märkima ka küsitluse korraldamist, nt: Elanike

arvamuse väljaselgitamiseks korraldatakse asjaomase

territooriumiosa asustusüksustes küsitlus, eristades

asustusüksuste kaupa küsitluse tulemused selliselt, et nendest

nähtuks, kas ..

Lõikes 2 piisab: Kui elanike küsitluse tulemusena selgub, ..

Arvestatud osaliselt.

Sõnastame küsitluse korralduse rakendusakti kavandis

selgemini lahti. Asustusüksuste kaupa küsitluse tulemusi on

võimalik eristada selliselt, et küsitlussedelile saab märkida

konkreetse asustusüksuse numbri ja seejärel märkida valiku,

mida toetatakse üldise elanike arvamuse väljaselgitamise

käigus, selleks ei pea viima läbi eraldi küsitlust.

Arvestatud.

44. Eelnõu § 6 lõige 3 – jätta välja tarbetud sõnad Vabariigi

Valitsuse määruses sätestatud, et viide ühtlustada nt § 21

lõikega 16 ja §-ga 22.

Arvestatud.

45. Eelnõu § 7 lõige 1 – lõige sõnastada ühe pika asemel kahe

lausega, seadusenimetuse kordamine liigne:

Haldusterritoriaalse korralduse muutmist taotletakse Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 9 sätestatud korras.

Taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama lisaks

sama seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolude arvestamisele

põhjendusi .., samuti selle kohta, kuidas kavandatava

Arvestatud.

28

muudatuse puhul ..

46. Eelnõu § 7 lõige 4 – maavanema kordamine lõike lõpuosas

tarbetu. Arvestatud.

47. Eelnõu § 9 lõige 1 – des-lauselühend eraldada komaga:

Vabariigi Valitsus algatab haldusterritoriaalse korralduse

muutmise .. seaduse §-s 8 sätestatud korras, arvestades

käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

Arvestatud.

48. Eelnõu § 9 lõige 2 – lõige selgem, kui des-lauselühendi

(tehes ..) asemel teha omaette lause, teha vahet sõnadel

käsitama ’ mõistma’ ja käsitlema ’tegelema, arutama’: .. lõikes

3 sätestatud erandina. Vabariigi Valitsus teeb asjaomastele

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogudele maavanema kaudu

korraldusega ettepaneku .. esitada hiljemalt 2017. aasta 15.

mail Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse

muutmist käsitleva ettepaneku kohta arvamus.

Üldiselt on eelnõus väljend kriteeriumile vastav, mida tuleks

kasutada ka lõikes 2, mitte varieerida kriteeriumi täitmisega:

Vabariigi Valitsuse ettepanek võib hõlmata ka

omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaid

või mittevastavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle suhtes

on Vabariigi Valitsus võtnud vastu käesoleva seaduse § 8

alusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruse, kui

see .. on vajalik ja otstarbekas omavalitsusüksuse

miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks.

Arvestatud.

49. Eelnõu § 9 lõige 3 – ebasoovitatava kaassõna osas asemele

sobib puhul: kohaliku omavalitsuse üksuse puhul kohaldada,

parem: täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest ..

Lõike 3 punkti 2 täiendada selguse huvides: ühinevad

vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku

omavalitsuse üksust, milles elab rahvastikuregistri kohaselt

2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku.

Lõike 3 punktis 4 hetkel asemel parem ajal: ..

ühinemisläbirääkimiste alustamise ajal vastas ..

Arvestatud.

29

moodustamisel olev kohaliku omavalitsuse üksus

omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile,..

50. Eelnõu § 9 lõige 4 – arvamus esitatakse ettepaneku kohta:

Võimalust esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

ettepaneku kohta arvamus käsitatakse ..

Arvestatud.

51. Eelnõu § 10 – sissejuhatavas lauseosas kasutada lühikest

sisseütlevat: muutmise algatamise ettevalmistamisse kaasab

Vabariigi Valitsus piirkondlikud komisjonid..

Järgnev punkt 1 ebaproportsionaalselt pikk, sõnastus ei ole

arusaadav, pealegi ei näe HÕNTE ette punkti omaette sätte

paigutamist (Lisaks kujundab komisjon ..), kaaluda mitme

punkti esitamist. Arvestada ka tähtaja ja tähtpäeva erinevust,

peab olema sätestatud tähtpäevaks taotlust mitte esitanud;

kohaliku omavalitsuse üksuste; muutmise algatamise kohta;

vajadusel asemel eelistatud vajaduse korral.

Arvestatud.

52. Eelnõu § 11 – muuta sõnastus ökonoomsemaks, koondada

korduvad osad sissejuhatavasse lauseossa, nt esitab kordub

kõikides punktides; sissejuhatavas osa saamisel asemel selgem

pärast saamist; punktis 3 jätta piirkondlik komisjon ainsusse.

Sõnastada nt:

Pärast käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud Vabariigi

Valitsuse ettepaneku saamist esitab maavanem:

1) Vabariigi Valitsuse ettepaneku haldusterritoriaalse

korralduse või piiride muutmise kohta viivitamata pärast selle

saamist asjaomastele volikogudele arvamuse andmiseks ja

piirkondlikule komisjonile teadmiseks;

2) volikogu arvamused koos Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse § 8 lõike 3 punktidest 1 ja 2 tuleneva

dokumentatsiooniga viivitamata piirkondlikule komisjonile

seisukoha kujundamiseks;

3) volikogu arvamused koos Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse § 8 lõike 3 punktidest 1 ja 2 tuleneva

dokumentatsiooni ja piirkondliku komisjoni seisukohaga

Rahandusministeeriumile viivitamata asjaomaste volikogude

otsuste ja piirkondliku komisjoni seisukohtade saamisest

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud, jättes piirkondliku

komisjoni detailsemad ülesanded eelnõust välja.

30

arvates.

53. Eelnõu § 12 – paragrahvinumbri ja pealkirja vahele jätta

tühik.

Lõike 2 sissejuhatavas lauseosas soovitame saamisel asemel

kasutada pärast saamist: Volikogu teeb pärast käesoleva

seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku

saamist järgmised toimingud ..

Lõike 2 punktis 3 on sümboolika asemel õige sümbolite

kasutamises; sümboolika on ÕSi järgi sümboliõpetus;

sümbolite kasutamine; sümboolne tähendus ja seda ei soovitata

tähenduses: sümbol(id); õigesti kasutatud nt KOKS §-des 8, 14

jm. Vt ka § 12 lõige 5; § 17 lõige 5; § 24 punkt 8 (ETHS § 91

punkt 61).

Sama punkti lõpuosas märkida kuni mõttekriipsuga: .. lähtudes

käesoleva seaduse §-dest 14–19; Lõike 2 punktis 4 parem:

teeb .. valimistoimingud.

Arvestatud.

Mittearvestatud.

„Sümboolika“ on laiem mõiste kui „sümbol“. KOKS § 14 lg

1 järgi võib omavalitsusüksusel olla oma lipp, vapp,

aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika.

VVS-i § 41 lg-s 2 valitsusasutuste puhul kasutatakse samuti

jätkuvalt „sümboolika“ terminit.

Arvestatud.

54. Eelnõu § 12 lõige 3 – kaaluda, kas väljendid

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku saanud

ja pärast .. ettepaneku saamist on mõlemad vajalikud või saaks

need ühendada. Lõike viimases lauses erineva asemel õige eri:

kuuluvad eri maakondadesse.

Arvestatud.

Sõnastus alates „pärast …“ on eelnõust välja jäetud.

55. Eelnõu § 12 lõige 5 – teisest lausest ei selgu, milles

ühinemiskokkuleppes kokku ei lepita; võõras on väljend

ühinemislepingut kehtestatud ei ole – kas lepingut

kehtestatakse, ETHSi järgi ühinemisleping kinnitatakse, vt ka

§ 17 lõige 6, kus sõlmitud ühinemisleping – palume ühtlustada.

Lõike viimases lauses osas tarbetu: .. nime, liigisõna ja

sümbolite kasutamisel võetakse aluseks ..

Selgitame. Silmas on peetud juhtu, et kui

ühinemiskokkuleppes üldse kokku ei lepita. Ei ole mõeldud,

et mõni konkreetne sisunõue jääb täitmata.

Ühinemisleping ETHS mõttes ei ole vormilt leping, vaid

volikogu kinnitatud otsus. Kuigi tegemist on eksitava

terminiga, on see juba aastaid kasutusel ja praktikas

juurdunud, mistõttu ei ole seda eelnõus muudetud.

Eelnõu § 17 sõnastust on muudetud.

56. Eelnõu § 12 lõige 6 – kui sätestatakse, et eelnõu pannakse

avalikkusele tutvumiseks välja, kas sellega ei ole juba tagatud

tutvumise võimalus? Seega, kas väljend tagades avalikkusele

nimetatud eelnõuga tutvumise võimaluse on sisuliselt vajalik?

Arvestatud.

57. Eelnõu § 12 lõige 7 – teostab asemel parem: teeb

valimistoimingud, eelnev täiend eeldab lahkukirjutust: üksuse Arvestatud.

31

asukoha järgne maavanem; vastavad otsuste ees sisutühi.

58. Eelnõu § 12 lõige 8 – üksuste osas asemel selge: üksuste

hulgas. Mittearvestatud.

Sõna „osas“ asendamine sõnaga „hulgas“ tundub

vastupidiselt eksitav. Kuidas kinnitatakse territooriumiosa

kellegi hulgas?

59. Eelnõu § 14 – lõikes 1 kirjutada ½ sõnaga, arvud kümneni

on seaduses harilikult sõnaga: moodustab vähemalt poole ..

elanike koguarvust; vt ka § 21 lõige 14 (üks neljandikku); § 25

punkt 10 (KOKS § 45 lõige 6).

Lõikes 2 jätta linn jutumärkidesse, lõpuosas haldusüksuse

ilmselt ei ole oluline: mille liigisõna enne ühinemist oli „linn“,

.. taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus

liigisõna „linn“ taastamist.

Arvestatud.

60. Eelnõu § 15 lõige 1 – esimeses lauses vastav liigne, piisab:

volikogu otsuse alusel; teises lauses liigse des-osalause asemel

selgem kindla kõneviisi olevik: .. üksuse volikogu, kes sätestab

selles ka osavalla- või linnaosakogu ülesanded.

Arvestatud.

61. Eelnõu § 15 lõige 2 – selgitamist vajab, miks on vaja

korrata KOKS § 57 lg-t 9 ja anda see mõnevõrra erinevas

sõnastuses.

Eelnõu § 15 lg 2 näeb ette erilahenduse haldusreformi

tarbeks, mille puhul on nõutav, et ühinenud kohaliku

omavalitsuse üksuse maa-alal moodustatud osavalda või

linnaosa ei või haldusterritoriaalse korralduse muutmise

tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus

lõpetada esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul.

Kavandatava KOKS § 57 lg 12 sõnastust on muudetud:

„Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel

moodustatud osavalda või linnaosa ei või likvideerida ega

piirata osavalla- või linnaosakogu, osavalla või linnaosa

vanema ega osavalla või linnaosa valitsuse volitusi enne

ühinemislepingus sätestatud tähtaja möödumist.“ See säte

võimaldab osavalda ja linnaosa lõpetada ka enne 4 aasta

möödumist ühinemiste toimumisest.

62. Eelnõu § 16 lõige 3 – kaaluda teises lauses liituva asemel

sõnastust üksus, kellega teine kohaliku omavalitsuse üksus

liideti ..

Mittearvestatud. Sätte mõte on vastupidine. Lõppeb vaid liidetav KOV

avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

63. Eelnõu § 17 lõige 2 – võimalik moodustada kaks lõiget, nii Eelnõu § 17 on muudetud §-ks 16 ja sõnastus on muutunud.

32

et kui asjaomased volikogud ei kinnita on omaette lõikes

reguleeritud. Teise lause ajaväljendis ühe kuu jooksul on

täpsustus hiljemalt tarbetu, sest hiljemalt tehakse midagi mis

ajal või mis ajaks; eelistada lahkukirjutust: ühinemislepingus

kokku lepitud .. põhimäärusest, vrd § 17 lõige 5.

64. Eelnõu § 18 – kuna igal asutusel on üks struktuur, sobib

pealkirjas ainsus: asutuste struktuuriga seotud küsimused.

Sama paragrahvi lõikes 2 järgida üldist kasutust: kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse .., vt ka § 19 lõige 1.

Arvestatud osaliselt.

Selguse huvides on jäetud asutustele viidates mitmuse

vorm.

65. Seaduses läbivalt vaadata üle, et kas kinnitamine tuleks

asendada sõnaga kehtestamine. Nt § 18 lg-s 2 on kasutatud

sõna „kinnitamine“, KOKS ja ATS kasutavad sõna

„kehtestamine“.

Arvestatud.

66. Eelnõu § 19 lõige 4 – kuna tulemus on taotletud tagajärg,

sobib siin nt käigus: Kui töötaja või ametniku senine

teenistuskoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus

koondatakse, ..

Mittearvestatud.

Antud regulatsioon ongi suunatud tulemusele, s.o

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

tekkiva KOV poolt uue ametiasutuse moodustamise ja

struktuuri käigus toimuvatele muudatustele koosseisus, sh

koondamistele.

67. Eelnõu § 20 lõige 1 – punktides 1 ja 2 sobib kes asemele

isik: kui nimetatud isikute volitused on lõppenud volikogude

algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tõttu ja isik on vallavanema, .. ; kuigi

KOKSis ei ole alati tehtud vahet hüvitusel (’kahju tasumine’)

ja hüvitisel (’kahjutasu, kompensatsioon’), on mõlema punkti

lõpus õige hüvitise x-kordses ulatuses; punkt 1 lõpetada punkti

asemel semikooloniga.

Arvestatud.

Kuna KOKS § 17 lg 3 näeb ette, et volikogul on õigus

maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja

hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest

esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja

korras, millega arvestatakse ka haldusreformi tulemusena

toimuvate ühinemiste järel KOV juhtidele lahkumishüvitiste

määramise arvutamisel, siis ei saa terminit „hüvitis“

eelnõust välja jätta.

68. Eelnõu § 20 lõige 3 – kuivõrd §-s 22 on kord sätestatud,

mitte ei nimetata seda, sobib sõnastus: kulud kaetakse

käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras.

Arvestatud.

Eelnõu § 19 lõikes 4 on viidatud eelnõu §-le 24.

69. Eelnõu § 21 lõige 1 – selgem vormistada kaks lauset, teine

lause: Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise

seaduses sätestatut, välja arvatud selle § 6 lõiked 2, 3, 6 ja 7,

Arvestatud.

33

ei kohaldata.

70. Eelnõu § 21 lõige 5 – teises lauses kaks korda mitte

suuremaks kui asemel parem: mitte üle .. sätestatud

kahekordse määra, mitte üle .. sätestatud kahekordse

minimaalse toetuse suuruse ..

Arvestatud.

71. Eelnõu § 21 lõige 6 – toetuse suurust pigem määratakse

või makstakse kui arvestatakse, vt ka lõiked 7–11. Arvestatud.

Asendatud sõnastusega „arvutatakse“.

72. Eelnõu § 21 lõige 8 – kui-kõrvallause lõpetada komaga,

elanikku liigne, jääb: Kui.. üksuse elanike arv on väiksem kui

300, määratakse.. Vt ka lõiked 9 ja 10; lõikes 9: üksuse

elanike arv on võrdne 5000-ga.

Arvestatud.

73. Eelnõu § 21 lõige 11 – des-lauselühend eraldada komaga:

.. vastavalt .. elanike arvule, arvestades käesoleva paragrahvis

lõigetes 8–10 sätestatut.

Arvestatud.

74. Eelnõu § 21 lg 15 – esimeses lauses liigne elaniku kordus,

jääb: .. üksusele, kelle elanike arv on 11 000 või sellest suurem Arvestatud.

75. Eelnõu § 23 punkt 2 – misel-vormi asemel selgem:

mittenõustumise korral. Arvestatud.

76. Eelnõu § 24 punkt 1 – seletuskirja selgitus § 21 lõike 2

muutmiseks ei sisalda põhjendust, miks sõna „staatuse“

jäetakse välja ehk kuidas sõna staatus takistab kavandatud

muudatusi. Kas õigusakt ei määra üksuse staatust (õiguslik

seisund ehk õigussubjektile kuuluvate õiguste ja kohustuste

kogum)? Kui staatus asendatakse liigisõnaga (§ 71 lõige 6) või

liigiga, siis tuleb ka siin kasutada sõna liigisõna või liik

staatuse asemel. Seega kas termini muutmine on siinjuures

üldse põhjendatud.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

Haldusüksuse definitsiooni (kavandatava ETHS § 21

lg 2)

on täiendatud sõnaga „liigi“: Haldusüksus on haldusjaotusel

põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud

nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses

teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.“

77. Eelnõu § 24 punkt 2 (ETHS § 6 lõige 3) – ne-omadussõna

kirjutada eelnevaga kokku: haldusüksusesisene linn. Arvestatud.

78. Eelnõu § 24 punkt 2 – ETHS § 6 lõige 5 – asustusüksuste

liigi .. määramine, kuid § 24 punktides 4 ja 5 liigisõna

muutmine; kui sõnast staatus loobutakse, siis sobivam on liigi

muutmine, sest liigisõna vaid väljendab liiki.

Arvestatud.

79. Eelnõu § 24 punkt 2 – volitusnormides ühtlustada sõnastus

ehk järjekord peab olema Asustusüksuste liigi.. kehtestab Arvestatud.

34

Vabariigi Valitsus määrusega (sarnaselt § 24 punktiga 3 – § 7

lõige 8).

80. Eelnõu § 24 punkt 4 (ETHS § 71) – paragrahvi pealkirjas

või asemel selge ja, sest paragrahvis käsitletakse mõlemat: ..

ning valla ja linna maakondliku kuuluvuse ..

Arvestatud.

81. Eelnõu § 24 punktid 4 ja 5 – seletuskirja põhjendus:

Paragrahvi 24 punktides 4 ja 5 täpsustatakse ETHS

paragrahvi 71 pealkirja ja lõiget 6, asendades nimetatud

sätetes linna staatuse termini sõnaga „liigisõna“, kuna termin

staatus on eksitav. Hetkel puudub selge põhjendus, miks on

eksitav. Sobivam on liigi muutmine.

Arvestatud.

Sõnastatud ümber „liigi muutmine“. Staatus on eksitav,

kuna seda võib tõlgendada ka selliselt, et olenevalt

staatusest võivad KOVide ülesanded erineda vms. Staatus ei

ole üheselt mõistetav termin.

82. Eelnõu § 24 punkt 9 (ETHS § 91 punkt 6

1) – ühildumist

arvestades peab olema moodustamine: sätestatakse .. osavalla

või linnaosa moodustamine, kui ..

Arvestatud.

83. Eelnõu § 24 punkt 13 – sõna kehtestama liigne. Arvestatud.

84. Eelnõu § 24 punkt 13 (ETHS § 141 lõige 11) – kehtestama

hiljemalt liigne: .. kehtestab .. üldplaneeringu kolme aasta

jooksul ..

Arvestatud.

85. Eelnõu § 25 punkt 1 – kuna muus osas ei muudeta, siis on

muudatuse olemus selgem vormeliga:

1) paragrahvi 20 lõikes 51 asendatakse läbivalt sõnad

„ülevallalises või -linnalises“ sõnaga „ülelinnalises“;

Arvestatud.

86. Eelnõu § 25 punkt 3 – kuna muus osas ei muudeta, siis on

muudatuse olemus selgem vormeliga:

1) paragrahvi 201 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad

„ülevallalisest või -linnalisest“ sõnaga „ülelinnalisest“;

Mittearvestatud.

Nimetatud sättes kasutatakse vaid korra sõna

„ülevallalisest“.

87. Eelnõu § 25 punkt 6 (KOKS § 22 lõige 2) – kuigi KOKS ei

kasuta järjekindlalt väljendeid kohaliku omavalitsuse üksus või

omavalitsusüksus, vaid ka ebaõiget väljendit kohalik

omavalitsusüksus, tuleks täiendustes lähtuda praeguse eelnõu

pruugist, KOKS § 4 järgi võib olla omavalitsusorgan, pikemalt

kohaliku omavalitsuse organ: Seadusega kohaliku

omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku

omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab

Arvestatud.

35

omavalitsusüksuse nimel volikogu, ..

88. Eelnõu § 25 punkt 9 – muutmisvormelis peab olema arv ..

arvuga. Arvestatud.

89. Eelnõu § 25 punkt 14 – ETHS § 57 lõike 2 punktis 2 peab

olema moodustatakse. Arvestatud.

90. Eelnõu § 25 punkt 14 (KOKS § 57 lõike 2 punktid 3, 4 ja

5) – punktis 3 seotakse vanema volituste tähtaeg volikogu

volituste tähtajaga, samas seletuskirjas on see seotus valitsuse

volituste tähtajaga. Palume sätte osas selgust.

Punktis 4 antud liigne: .. nende teostamiseks vajalikud valla

või linna eelarvelised vahendid.

Punktis 5 linnaosa valitsuse järel koma liigne: .. linnaosa

valitsuse tegevuse järelevalve ..

Arvestatud.

91. Eelnõu § 25 punkt 15 (KOKS § 57 lõige 5) – sõnastada

korduseta: Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste

piires .. Lisaks oleks sätte sobivam paigutus lõikena 41, sest

traditsiooniliselt esinduskogu regulatsioon eelneb täitevvõimu

omale.

Arvestatud.

92. Eelnõu § 25 punkt 16 – lõige 6 – vahetada teise ja

kolmanda lause asukoht; lõige 7 – paigutada sarnaselt lõikega

8 sõnastuses esikohale esinduskogu ja seejärel täitevvõimu

puudutav; lõige 8 – lisada vanema järele koma, volitusi eest

jätta koma välja: .. ei tohi piirata osavalla- või linnaosakogu,

osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa

vanema, osavalla või linnaosa valitsuse volitusi ..; lõpetada

muutmispunkt jutumärkide ja semikooloniga.

Arvestatud.

93. Eelnõu § 25 punkt 17 – kuna KOKS § 57 pealkiri räägib

osavalla ja linnaosa moodustamisest, aga lõige 9

likvideerimisest ja piiramisest, siis tuleks paragrahvi pealkirja

ka täpsustada. Lõiked 10–12 oleks sobivam lõigetena 31–3

3

enne täitevvõimu sätteid. Lõikes 10 selgem välja kirjutada:

Osavalla- või linnaosakogul on õigus teha kohaliku elu

küsimustes valla- või linnavolikogu või valla- või

linnavalitsuse õigusaktide ..; lõikes 11 vastav tarbetu: algatus

esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna ..

Arvestatud osaliselt.

Muudetud eelnõus KOKS § 57 kavandatavate lõigete 9-12

järjestust. Osavalla või linnaosa likvideerimise säte on

lõikest 9 tõstetud lõikeks 12.

Osavalla- või linnaosakogu aktide algatamise õigus ei ole

tavapärane täitevvõimu ülesanne üksikaktide andmisel.

Siinkohal võib osavalla- või linnaosakogu esitada ka

volikogule ja valitsusele ettepanekuid õigustloovate aktide

muutmiseks ja teha muid ettepanekuid.

36

94. Eelnõu § 25 punkt 19 – muutmisvormelis peab olema §-ga

(alus HÕNTE § 19 lõige 2). Osas liigne, sõnastada:

Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud .. enne

2016. aasta 1. juulit, võib kohaldada ..

Arvestatud.

95. Eelnõu § 26 punkt 2 – KOVVS § 7 lõige 2 – tarbetu

korduv liigsõnalisus ehk -liikmeline volikogu asendada sõnaga

liiget.

Arvestatud.

96. Eelnõu § 26 punkt 3 – KOVVS § 8 lõikes 31 kasutatakse

väljendit ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste või kohaliku

omavalitsuse üksuste grupid, kuid kehtiv seadus ega

muudatused ei sisalda sellist väljendit. Palume selgust, mida

on selle all mõeldud.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud. Tegemist on uue terminiga.

97. Eelnõu § 26 punkt 4 (KOVVS § 9 lõige 2) – teises lauses

lisada koma et ette: .. jaotatakse .. ettenähtut järgides,

arvestades, et valijate koguarv jagatakse ..

Arvestatud.

98. Eelnõu § 26 punkt 5 – kehtivas seaduses on veel kümme

korda „ülevallaline või -linnaline“ vastavas käändes (nt

KOVVS § 17 lõike 4 punkt 2). Kas sõnad „ülevallaline või -

linnaline“ ei kuulu muutmisele ega ole seotud nt § 25 punkt 3

muudatusega.

Selgitame, et KOVVS-is tehakse eelnõu § 26 punktiga 1

läbiv muudatus, asendades tekstiosa „ülevallaline või –

linnaline nimekiri“ läbivalt sõnadega „ülelinnaline nimekiri.

Puudub vajadus neid regulatsioone eraldi

muutmisvormelitega muuta.

99. Eelnõu § 26 punkt 7 – vormelis viimane asendada kolmas. Arvestatud.

100. Eelnõu § 26 punkt 9 – milles seisneb täpsustus iga

valimisringkond. Kuna seletuskirjas puudub põhjendus, siis ei

ole antud muudatus vajalik.

Arvestatud.

101. Eelnõu § 26 punkt 10 (KOVVS § 56 lõige 4) – piisab

ainsusest: Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse

kandidaadid ringkonnanimekirjades ..

Ei saa aru, kas parandus on suunatud sõna

„ringkonnanimekirjades“ sätestamisele ainsuses või

millelegi muule.

102. Eelnõu § 26 punkt 10 – seletuskirjas puudub põhjendus,

miks mitmuseks muutmine on vajalik, sest ega kandidaat ei

saa olla mitmes nimekirjas.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

103. Eelnõu § 26 punkt 13 – KOVVS § 703 lõige 1 – sarnaselt

eelnõu § 1 lõikele 4, tuleks ka siin nimetada kohaliku

omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust.

Mittearvestatud. KOÜS ei reguleeri valimistoimingute tegemist ega kulude

katmist olukorras, kus tegemist on Vabariigi Valitsuse

algatatud omavalitsusüksuste ühendamisega.

104. Eelnõu § 26 punkt 13 (KOVVS § 703) – kogu paragrahvis Arvestatud.

37

sobiks rääkida valimistoimingute tegemisest nende teostamise

asemel.

Lõige 2 – punktide loetelusse ei kuulu eraldi laused (alus:

HÕNTE § 25 lõige 2).

Lõike 2 punktis 1 lisada koma des-lauselühendi ette: .. liikmete

arvu kinnitab maavanem, lähtudes ..

Lõike 2 punkti 2 sõnajärg muuta sujuvamaks, lisada puuduv

koma, poolt liigne: lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõikes 5

sätestatust, moodustab asjaomane maavanem ühinemisel

moodustuva uue valla või linna territooriumil ühe

valimisringkonna, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse

algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine ..

Lõike 2 punkt 3 lõpetada semikooloniga.

Lõike 2 punkt 4 – arvestades käesoleva seaduse § 19 lõikes 1

sätestatut ning järgides § 23 lõikes 2 ettenähtut liigsõnalisuse

asemele on ettepanek sõnastada järgides käesoleva seaduse §

19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 2 sätestatut.

105. Eelnõu § 27 punkt 1 – viide KOÜS §-s 6 kehtetuks

tunnistatavatele toetustele on ka § 5 lõikes 2. Mittearvestatud.

Sätted on seotud. KOÜS § 6 tunnistatakse seaduse § 31

lõike 2 kohaselt kehtetuks alates 01.01.2018.

106. Eelnõu § 27 punkt 2 – KOÜS § 6 lõike 2 punktist 4

jäetakse välja sõnad „,seadustes ettenähtud“. Tegemist ei ole

vajaliku muudatusega, kuna seletuskirjas näitena toodud

hüvitised tulenevad seadusest. Lisaks märgime, et väljajäetava

teksti ette ei kuulu koma.

Mittearvestatud.

Seaduse mitmetitõlgendatavuse vältimiseks peame

vajalikuks vastava täpsustuse tegemist, kuna praktikas on

see säte põhjustanud palju vaidlusi.

107. Eelnõu § 27 punkt 3 – jäetakse välja asemel peab olema

tunnistatakse kehtetuks (alus: Normitehnika käsiraamatus § 34

kommentaar 6 punkt 1).

Arvestatud.

108. Eelnõu § 27 punkt 4 – KOÜS§ 6 lõige 7 – sättes

viidatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 3

nimetatud haridustoetusele. Kas tegemist on täpse terminiga ja

arvestatud 01.01.16.a jõustunud § 83 lõike 3 sõnastusega.

Arvestatud.

Tegemist on korrektse viitega.

109. Eelnõu § 27 punkt 4 (KOÜS § 6 lõige 6) –

kaassõnastunud võrreldes ees koma tarbetu: .. toetus on

väiksem võrreldes toetuste summaga; .. peab olema

Arvestatud.

38

ühekordselt välja arvutatud toetuse vähenemine..

110. Eelnõu § 28 punktid 1 ja 2 (RAS § 45 punkt 3, § 50 lõike

1 punkt 3) – juhul kui asemel piisab sidesõnast kui: .. nimi, kui

linnaosa on moodustatud ..

Arvestatud.

111. Eelnõu § 28 punkt 2 – asula või linnaosa nimi asendada

asula või linnaosa nimest, sest asendaja peab olema samas

käändes asendatavaga.

Arvestatud.

112. Eelnõu § 29 – riigihalduse minister asemel kasutada

valdkonna eest vastutav minister. Lisaks selgem: valdkondlike

seaduste muutmise ettepanekutega. Teisalt on küsitav üldse

eelnõu § 29 vajalikkus, kuna tegemist ei ole regulatiivse

normiga (HÕNTE § 9).

Arvestatud.

Sätte vajadust on seletuskirjas ammendavalt põhjendatud.

113. Eelnõu seletuskirja eesmärk on muuhulgas põhjendada,

eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi. Samas

on mitmel pool seletuskirjas kirjutatud ümber seaduse teksti,

lisamata juurde täpsustavad selgitused ja kavandatava

muudatuse vajadus.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

114. Seletuskirjas on ebapiisavalt selgitatud eelnõu

vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamuse nõuet. Ainult

Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja

muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust (PS §104 punkt

4).

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

115. Seletuskirjas korrastada läbivalt viited. Nt Seoses KOÜS

§ 6 lõikest 5 volitusnormi väljajätmisega (vt eelnõu § 25 punkt

3), viide peab olema § 27 punkt 3).

Arvestatud.

116. Seletuskirjas osas 9 puudub jõustumissätte valiku

põhjendus (alus: HÕNTE § 49). Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

117. Juhime tähelepanu, et eelnõu tuleks saata

Justiitsministeeriumile kooskõlastamisele ka teisel

kooskõlastusringil.

Arvestatud.

Justiitsministeerium

(märkused ja ettepanekud

kontseptsioonile)

1. Põhiseaduslikkusest

Kontseptsioonist nähtuvalt (lk 6) koosneb reformi ajakava

kolmest etapist, millest kolmas on Vabariigi Valitsuse

algatatud ühinemiste etapp.

Ettepanek: Märgime, et kontseptsiooni punktist 2.4. „VV

Kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasuse regulatsioon

sisaldub eelnõu seletuskirjas.

39

algatatud ühinemine ja erakorraliste valimiste korraldamine“

ei selgu, millistel tingimustel toimub kohalike omavalitsuste

sundliitmine ning kas selleks valitavad lahendused on

kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 tuleneva

kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) autonoomia

põhimõttega.

Teeme ettepaneku analüüsida kontseptsioonis ka kavandatava

regulatsiooni põhiseaduspärasust

2. Probleemist, eesmärgist (visioonist) ja kriteeriumidest

2.1. Lahendamist vajav probleem Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 kohaselt

tuleb eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks

koostada väljatöötamiskavatsus, mis peab muuhulgas

sisaldama lahendamist vajavat probleemi ja eesmärki, samuti

muud nõutud teavet ja põhjendusi, sealhulgas oluliste mõjude

analüüsi.

Kontseptsioonist ei nähtu, et haldusreformi seaduse (HRS) või

haldusreformi rakendusseaduse (HRrakS) ettevalmistamisel

oleks kavandatud eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK)

koostamist. Kuna kontseptsioon võib teatud juhtudel hõlmata

endas ka VTK-d, siis peaks eelnõudega lahendamist vajav

probleem, eelnõude koostamise eesmärk ja võimalikud

olulised mõjud selguma kontseptsioonist.

Ettepanek: Vaatamata asjaolule, et probleeme on ekspertide

komisjoni koosolekutel arutatud, ei nähtu nende käsitlus

kontseptsioonist. Nii näiteks märkis G. Sootla 14.07.2015

koosolekul, et selgelt tuleb välja tuua probleem ja selle

lahendus, senisest enam tuleb esile tõsta probleeme, nt

väljarände vähendamine. K. Sarnet on viidanud kompetentsi

puudumisele kui ühele probleemile, mis vajab lahendamist jne.

Arvestades, et kontseptsioon probleemi kirjeldust ei sisalda,

samuti ei selgu kontseptsioonist, millised on probleemi

põhjused ja millest probleem tuleneb ning millised on

võimalike poliitikavalikutega kaasnevad mõjud, siis on

kavandatavate eelnõude väljatöötamise vajadus praegu

HÕNTE § 1 lg 2 p 1 järgi ei ole väljatöötamiskavatsus

nõutav kui menetlus peab olema põhjendatult

kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisena menetlemise otsus

langetati 19.11.2015 valitsuskabineti nõupidamisel. Vastasel

korral ei jõua Riigikogu eelnõu menetleda piisava

ajavaruga, et reformi saaks viia läbi 2017 KOV volikogu

valimiste ajal.

Ekspertkomisjon on oma ettepanekud riigihalduse ministrile

esitanud konsensuslikult, mis on võetud ka kontseptsiooni

koostamisel aluseks. See, et komisjoni koosolekutel arutati

ka arvukalt muid küsimusi ja sõnastati mitmeid muid

probleeme ja lahendusi, ei tähenda, et kõik oleks võimalik ja

otstarbekas detailides kontseptsiooni tekstis lahti kirjutada.

Ei ole mõistlik ega ka haldusreformi vajalikkuse

põhjendamiseks kontseptsiooni mahtu kunstlikult kasvatada

kõigi kaasnenud arutelude pinnalt. Tõenduspõhist materjali

haldusreformi läbiviimise vajaduse põhjendamiseks on

küllaldaselt.

40

põhistamata.

Teeme ettepaneku tuua kontseptsioonis välja ka lahendamist

vajavad elulised probleemid ning analüüsida võimalike

lahendustega kaasnevaid olulisi mõjusid.

2.2. Eesmärk ja visioon Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2015 – 2019

(edaspidi VVTP) nähtuvalt on haldusreformi eesmärgiks

omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid

avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime

kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Ekspertkomisjoni liikmete seisukohtadest ja soovitustest

tehtud kokkuvõttest nähtuvalt (lk 1) pidasid eksperdid

eesmärkide seadmisel oluliseks KOV tulevikumudelit

ajaperspektiivis 10-15 aastat. Üheks reformi eesmärgiks on, et

KOV üksus moodustab loogilise territoriaalse terviku, mis

võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas

asustussüsteemiga (kokkuvõte lk 1). Komisjon leidis, et

tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuste kujundamisel on

võimalikud nii keskus-tagamaa tüüpi KOV üksused kui ka

mitme keskusega võrgustikupõhised KOV üksused.

Rõngasvallad tuleks üldjuhul ühendada keskusomavalitsusega

(linnaga, alev-vallaga).

Ettepanek: Märgime, et ekspertide poolt välja töötatud

eesmärgid keskenduvad kitsalt KOV tulevikumudeli

kirjeldamisele. Samas puudub kontseptsioonis laiem vaade

Eesti tulevikule tervikuna. Kontseptsioonist ei selgu, milliseid

olemasolevaid probleeme KOV tulevikumudel lahendab, s.t

tulemust (koos arvandmetega), mille ilmnemisel on

probleemid lahenenud.

Samuti ei selgu kontseptsioonist, kas ja millises ulatuses

ühtivad haldusreformi eesmärgid riigi strateegiliste plaanidega.

Näiteks vastavus üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja

sellest tulenevate eesmärkide saavutamine. Planeeringu

peamine püstitatud arengueesmärk on tagada

elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on

Kontseptsiooni eesmärk on kajastada võimalikke lahendusi

ja õiguslikke valikuid haldusreformi rakendamiseks,

kuivõrd probleemi põhjustele on viidatud nii varasemalt

esitatud VTK-s käesoleva eelnõu seletuskirjas ning

koalitsioonileppes ja Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis

aastateks 2015-2019. Haldusreformi vajadus on

ühiskondlikult tajutav ning kooskõlas riigi strateegiliste

suundadega, s.t otseselt panustab strateegiliste eesmärkide

täitmisse. Kontseptsioon on suunatud erinevate

lahenduskäikude kirjeldamisele, mis on edasiste

kokkulepete saavutamiseks vajalikud kirjeldada, hinnata ja

sihtrühmadega läbi arutada.

41

vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad

liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Tartu

Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool

korraldas 2010. aastal mobiilpositsioneerimise meetodil

uuringu, mille tulemuste põhjal võib väita, et Eesti peamisteks

pendelrände sõlmpunktideks on maakonnakeskused.

Maakonnakeskuste all peetakse ametlike halduskeskuste

kõrval silmas ka mõningaid teisi linnu, mille puhul joonistub

välja pendelrändeareaal. Neisse keskustesse on koondunud

enamik töökohti, haridusasutusi ja teenuseid. Seega on

toimepiirkondade määratlemise aluseks

mobiilpositsioneerimise meetodil välja selgitatud keskused ja

nende tagamaad (15% elanikke liigub iga päev peasihtpunkti

ehk keskusse ja tagasi). Nende eristamise aluseks on eeskätt

igapäevaelus põhitähtsusega töö- ja haridusalane liikumine.

Keskuste arvu on vähendatud teiseste liikumiste põhjal

(väljaspool tööaega), mis kajastab suuresti teenuste tarbimise

mustrit.1 Kontseptsioonist ei nähtu, et selle koostamisel oleks

arvestatud riigi strateegiliste plaanidega, samuti võimalike

tõmbekeskuste ja toimepiirkondadega.

Haldusreformi laiematele eesmärkide seadmisele on juhtinud

tähelepanu ka eksperdid. Näiteks on A. Mikli teinud

10.08.2015 koosolekul ettepaneku haldusreformi eesmärgina

sõnastada asjaolu, et KOV-d oleksid riigile tugevamaks

partneriks ja keskvõimu tasakaalustajaks. G. Sootla on samal

koosolekul rõhutanud, et reform peab olema kvalitatiivne

muutus.

Teeme ettepaneku arvestada kontseptsioonis ka kehtivate

regionaalpoliitiliste eesmärkide ning ekspertide poolt tehtud

ettepanekutega.

2.3. Kriteeriumid VVTP p 4.36 kohaselt viiakse haldusreformi läbiviimiseks läbi

omavalitsuste vastavuse hindamine sätestatud objektiivsete ja

üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal. Punktist 4.37

Haldusreformi läbiviimise kriteeriumites lepiti kokku

19.11.2105 valitsuskabineti nõupidamisel. Nõupidamisel

otsustati rakendada haldusreformi kriteeriumina kohaliku

omavalitsuse üksuse minimaalset elanike arvu – 5000

42

nähtuvalt tuleb sõnastada 1. novembriks objektiivselt

mõõdetavad kriteeriumid omavalitsuse miinimumsuuruseks

lähtudes omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalikust

võimekusest.

Kokkuvõttest nähtuvalt (lk 2) lähtus komisjon KOV

miinimumsuuruse ettepaneku määramisel prof Georg Sootla ja

Kerstin Kattai, Veiko Sepa, Rivo Noorkõivu ja Sulev Liiviku

poolt koostatud ekspertarvamustest ning komisjoni hinnangul

eeldaks KOV pädevuses olevate teenuste osutamise,

finantssuutlikkuse ja spetsialistide palkamise võimekusest ning

kohaliku demokraatia tagamisest lähtuv kriteerium KOV

üksusi elanike arvuga alates 3500…5000. Valdava enamusega

oli ekspertide poolt soovitatava kohaliku omavalitsuse üksuse

elanike arvu miinimumsuuruseks 5000 inimest.

Kontseptsioonist lähtuvalt (lk 6-9) on selles põhjalikult

käsitletud üksnes komisjoni toetatud kriteeriumi, milleks on

minimaalne elanike arv 5000.

Ettepanek: Märgime, et VVTP näeb ette KOV vastavuse

hindamise mitmest kriteeriumist lähtuvalt. Samas keskendub

kontseptsioon vaid ühele kriteeriumile, milleks on võetud

elanike arv. VVTP näeb ette küll KOV miinimumsuuruse

leidmise, kuid ei käsitle seda otseselt kriteeriumina. Lisaks

eeltoodule kasutatakse kontseptsioonis paralleelselt mõisteid

„elanike arvu optimaalne suurus“, „minimaalne elanike arv“,

„kriitiline elanike arv“. Samas optimaalne, minimaalne ja

kriitiline ei ole samatähenduslikud mõisted.

Kui seada haldusreformi üheks laiemaks eesmärgiks KOV-de

ja riigi partnerlus ja keskvõimu tasakaalustatus ning kui

reformiga taotletaks kvalitatiivset muutust perspektiivis aastani

2025, siis tuleb arvestada ka juba toimivate protsesside ja

suundumustega. Nii näiteks on V. Sepp 18.08.2015

ekspertarvamuses selgitanud, et riigigümnaasiumi

teeninduspiirkonnas peaks elama keskmiselt u 11 000

elanikku. Põhikooliklassideta riigigümnaasiumi mudelis

elanikku.

Samuti seati haldusreformi läbiviimisel sihiks, et

moodustuksid vähemalt 11 000 elanikuga

omavalitsusüksused. Riigihalduse ministrile tehti

ülesandeks koos rahandusministriga töötada välja

ettepanekud selle kohta, kuidas soodustada selliste

omavalitsusüksuste moodustumist, ja esitada sellekohased

ettepanekud koos haldusreformi raamseaduse eelnõuga

Vabariigi Valitsusele.

HTM taotlusel on loobutud haldusreformi kriteeriumite

mistahes sidumisest gümnaasiumihariduse osutamise

võimekusega.

43

eeldatakse 3 õppesuunaga ja paralleelklassiga gümnaasiumi,

mis täiskomplekteeritud klasside korral tähendab 254 õpilast

gümnaasiumiklassides. Viidatud numbrini on jõutud

arvestades gümnaasiumiealiste noorte keskmist osakaalu Eesti

rahvastikus ning eeldades hetkeolukorrale tuginedes, et 75 %

põhikooli lõpetanutest jätkab gümnaasiumis. HTM on

eesmärgiks seadnud kutsehariduses jätkajate osakaalu

suurenemise (60% gümnaasiumisse) ning kasutab keskmise

teeninduspiirkonnana elanike arvu hinnanguna 12 tuhandet

elanikku. Sellist tüüpi gümnaasiumi iseseisva korraldamise

võimekus kliendibaasi mõttes oleks seega KOV üksusel, mille

elanike arv on vähemalt 11 000-12 000 elanikku. Eesti

asustussüsteemis on sellise elanike arvuga teenuspiirkonnad

maakonnakeskustel ning lisaks üksikutel Harjumaa

(Haabneeme, Keila) ja Ida-Virumaa asulatel (Sillamäe, Narva).

See mastaap on lähedane Eesti kutsekoolide keskmise

tagamaaga.

Rahvastikuprognoosidele tuginedes on haridusteenuste

vaatlemist pidanud oluliseks oma ekspertarvamuses ka R.

Noorkõiv. R. Noorkõivu hinnangul on uue omavalitsuse

miinimumsuurus vähemalt 11 000 elanikku ning perspektiiv,

et uued omavalitsused peavad püsima rahvastiku mõttes

vähemalt 15 aastat. See tähendab, et uue omavalitsuse

miinimumsuurus on vähemalt 11 000 elanikku kuni aastani

2030.

Teeme ettepaneku arvestada kontseptsioonis laiemate

eesmärkide ning juba toimivate protsesside ja suundumustega.

3) Ajakavast ja raamseadusest

3.1. Haldusreformi ajakava VVTP-st nähtuvalt tuleb haldusreformi läbiviimiseks

01.07.2016 võtta vastu vajalikud seadusemuudatused, mis

muuhulgas sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja. Kõik

sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv

omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess on võimalik läbi

viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks. VVTP p 4.36 kohaselt

Valitsuskabineti 19.11.2105 nõupidamisel otsustati viia

kohaliku omavalitsuse üksuste omaalgatuslikud ühinemised

ja Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised läbi

samaaegselt 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogude

korraliste valimiste raames.

44

viiakse haldusreformi läbiviimiseks läbi omavalitsuste

vastavuse hindamine sätestatud objektiivsete ja üheselt

tõlgendatavate kriteeriumide põhjal. Kriteeriumidele

mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud

tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul

pärast hindamist, viib ühendamise läbi Vabariigi Valitsus.

Kontseptsioonis on haldusreformi ajakava planeeritud kolmes

etapis: I reformi ettevalmistamine kuni juulini 2016, II reformi

omaalgatusliku ühinemise etapp kuni oktoobrini 2017 ning III

Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste etapp, mis jõustub

alates augustist 2018 toimuvate erakorraliste valimiste käigus.

Ajakava ja protseduuride läbiviimise erisused on kavandatud

sätestada haldusreformi seaduses (lk 6).

Ettepanek: Märgime, et on ebamõistlik ja ebaratsionaalne viia

kahel järjestikkusel aastal läbi KOV-de ühinemised ja sellest

tulenevalt valimised. Kui 2017. aastal ühinevad KOV-d omal

initsiatiivil leides ühise eesmärgi, mõtte ja identiteedi, siis

2018. aastal alustatakse ühinemisprotsessiga taas, et liita

ühinemisest veel mittetoibunud KOV-dele KOV-d, kes

varasemas ühinemisprotsessis ühegi teise KOV-ga ühist keelt

ei leidnud. Samuti näeme siinkohal vajadust anda ühinenud

KOV-dele hingamisaega muutustega kohanemiseks ja

ühinemislepingute täitmiseks. Ühise identiteedi loomise

vajadusega tuleb arvestada ka sundliitmiste puhul. Ühise

identiteedi leidmise vajadusele on viidanud ka eksperdid. Nii

näiteks rõhutas S. Valner 14.07.2015 koosolekul, et ühise

identiteedi leidmine on hea alus ühinemisega alustamiseks,

põhjendus selleks, N. Suur arutles, et KOV loob uue

identiteedi samal ajal tagades ka kohaliku väiksema piirkonna

identiteedi, M. Sarapuu märkis, et identiteet ei ole

valikukohaks, vaid küsimuskohaks, kuhu poole ühineda jne.

Seega tuleb ühinemisprotsessidele leida ratsionaalsemaid ja

inimeste elukorraldust vähem häirivaid lahendusi. Näiteks:

1) muuta II ja III etapi sisu ning määrata esmalt kindlaks

KOV-de hindamise lõpptähtaeg ja haldusterritoriaalse

45

korralduse muutmise taotluse esitamise tähtaeg. Seda selleks,

et selgitada välja vabatahtlikult ühinevad KOV-id ning KOV-

d, kes jäävad vabatahtliku ühinemisprotsessi käigus kõrvale.

Seejärel tuleks lülitada ühinemisprotsessi kaasamata jäänud

KOV-id seaduses sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt

ühinemisprotsessi, mis lõpeb 2017. aastal kohalike

omavalitsuste valimistel.

Sel juhul tuleb arvestada, et valitsus peab algatama

haldusterritoriaalse korralduse muutmise mitte hiljem kui üks

aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.

Kuna valimised toimuvad 15.10.2017, siis on algatamise

viimaseks päevaks 14.10.2016.

või

2) muuta III etapi sisu ja sundliita vabatahtlikust

ühinemisprotsessist kõrvale jäänud KOV-d Riigikogu

valimistega samal ajal, s.o 2019. aastal.

Teeme ettepaneku muuta haldusreformi ajakava ja

sundliitmise tähtaegu arvestades ühinemisprotsessi tagajärgi

KOV-dele ning lähtudes ratsionaalsetest kaalutlustest.

3.2. Raamseadus Haldusreformi ettevalmistamise ülevaatest nähtuvalt (lk 1) on

HRS eelnõu Vabariigi Valitsuses heakskiitmise tähtajaks

veebruar 2016. Samas tehakse kontseptsioonis esitatud

arengusuundade osas konkreetsed valikud hiljemalt HRrakS

koostamise käigus 2016. aasta I-III kvartalis.

Ettepanek: Märgime, et viidatud tähtajad on vastuolulised. Kui

kontseptsioonis esitatud arengusuundade osas tehakse valikud

alles 2016. aasta septembrikuus, siis ei saa nendega arvestada

HRS eelnõu koostamisel. Samas on HRS kavandatud

reguleerima Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemistega seotud

erisusi, mis osaliselt kajastuvad kontseptsioonis. Samas ei

sisalda kontseptsioon sundliitmise kriteeriume ega põhjendusi.

Seega ei ole Vabariigi Valitsusel, aga ka KOV-idel selge,

kuidas sundliitmisi korraldatakse. Need asjaolud peavad olema

reguleeritud juba HRS eelnõus.

Haldusreformi seadus on reformi ettevalmistamise esimene

etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes kokkulepitud

ajakavas püsimiseks. Haldusreformi läbiviimiseks vajalike

valdkonnaseaduste muudatuste väljatöötamisega alustatakse

pärast haldusreformi seaduse heakskiitmist valitsuses 2016.

aasta märtsis. Haldusreformi seaduse eelnõu Riigikogus

menetlemise ajal kavandame valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu esitada Vabariigi Valitsusele arutamiseks, et

eelnõu aruteluga paralleelselt oleksid laual juba ka sisulised

muudatused valdkonnaseadustes. Kavandame sellekohaseid

arutelusid pidada valdkonnaministeeriumitega käesoleva

aasta märtsis.

Kontseptsioon sisaldab teemade osas, mis kuuluvad eelnõu

reguleerimisalasse, konkreetseid valikuid koos

põhjendustega, sh eelnõu §-s 3 seatava KOV elanike arvu

miinimumkriteeriumi valiku põhjendusi ja § 9 lõikes 3

46

Teeme ettepaneku teha valik kontseptsioonis esitatud

arengusuundade kohta enne HRS eelnõu koostamist.

sätestatavate võimalike erandite kohaldamise vajadust.

Kõiki muudatusi ei ole tõhus ega otstarbekas käsitleda ühes

kontseptsioonis, kuivõrd keeruline oleks ülesannete ja

rahastamise osas lõplikke lahendusi kujundada enne, kui ei

ole poliitilisel tasandil kokku lepitud reformi esimese etapi

osas konkreetseid lahendusi (sh ühinemise kriteeriumid,

tähtajad), mille pinnalt saaks näha, milliseks kujunevad

KOVid haldusreformi tulemusena ning milline võimekus

neil eeldatavasti tekib täiendavate ülesannete täitmiseks.

4) Ühinemistoetusest VVTP p 4.50 ja 4.51 näevad ette, et kriteeriumide täitmiseks

toetatakse vabatahtlikult ühinevaid omavalitsusi senisest kaks

korda enam ning kahekordse liitumistoetuse maksmisel tuleb

lähtuda eesmärgist, et liitumise tulemusel moodustuv

omavalitsus vastab kokkulepitud kriteeriumidele.

Kokkuvõtte kohaselt (lk 4) komisjon leidis, et ühinemistoetuse

maksimummäära on õige rakendada siis, kui ühinev KOV

üksus täidab 5000 elaniku kriteeriumi. Seega alles siis kui

ühinemise tulemusel moodustub kriteeriumile vastav (s.o

rohkem kui 5000 elanikuga) KOV, suureneks kahekordseks

pearaha määr.

Kontseptsioonist nähtuvalt (lk 10-11) on ühinemistoetuse

suurendamise aluseks elanike arv ning ühinemistoetust on

suurendatud lineaarselt vastavalt ühinenud KOV elanike

arvule, seda ka KOV-de suhtes, kes kokkulepitud kriteeriumile

ei vasta (nt KOV elanike arvuga 3100, 3300, 3500, 4000,

4500).

Ettepanek: Leiame, et ühinemistoetuste maksmise põhimõtted

ei vasta valitsuse tegevusprogrammile ega motiveeri KOV

seatud eesmärke täitma. Selleks, et ühinemistoetuse summat

oleks võimalik diferentseerida tuleks tabelisse lisada

täiendavaid kriteeriume selliselt, et need, kes täidavad kõiki

kriteeriume saaksid toetust maksimaalses summas, kes

täidavad kriteeriume osaliselt makstakse toetust

proportsionaalselt täidetud osale ning kes ühelegi kriteeriumile

Valitsuskabineti 19.11.2015 nõupidamisel kiideti heaks

ühinemistoetuse kahekordistamine kriteeriumeid täitvatele

kohaliku omavalitsuse üksustele, s.t neile

omavalitsusüksustele, kelle ühinemisel moodustub üle 5000

elanikuga uus omavalitsusüksus.

Eelnõus ette nähtud mitmetahuline ühinemistoetuse mudel

on eesmärgipärane, sest kahekordses määras toetuse

maksmine soodustab ja motiveerib suurema elanike arvuga

KOVide moodustumist. Kui 5000 elaniku piir jääb täitmata,

on ühinemistoetuse suurus lineaarse valemi alusel väiksem.

Samas lineaarne mudel n-ö ei karista KOVe, kui nt elanike

arvu vähenemise tingimustes 5000 elaniku künnis täis ei

tule. Kui 5000 piir jäi kätte saamata, aga 3500 elanikuga

KOVile anti erand, peab see toetuse suuruses mõjuma. See

annab signaali, et kasulik on pingutada 5000 elanike arvu

piiri ületamiseks. Erandi saanud 3500 elanikuga KOVi ei

peaks n-ö karistama ühekordse toetusmääraga, sest riik

luges kriteeriumi erandkorras täidetuks.

Teisisõnu, kuna eelnõu näeb ette võimaluse ka üksikuteks

põhjendatud eranditeks ühinemistel, siis nende puhul ei ole

eesmärgipärane suurendatud ühinemistoetusest täielikult

ilmajätmine.

47

ei vasta, saavad toetust vastavalt kehtivale korrale, s.o

ühekordses määras.

Ühinemistoetuse jaotuse süsteem peaks lähtuma eelkõige

eesmärgipärasuse põhimõttest. Antud juhul seda põhimõtet

järgitud ei ole. Põhjendamatu on maksta ühinemistoetust

suurendatud määras KOV-le, kes kokkulepitud kriteeriume ei

täida.

Teeme ettepaneku täiendada tabelit 1 ning diferentseerida

ühinemistoetuse summa lähtuvalt täidetud kriteeriumide

proportsioonile.

5) Kohaliku omavalitsuse rahastamismudelist Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kogu kavandatav

reform ei anna piisavat tulemust kui ei hinnata omavalitsuste

tulude piisavust ülesannete täitmiseks. Reformi käigus tuleb

seda teha ja vajaduse ilmnemisel omavalitsuste tulubaasi

küsimustega edasi tegeleda (kokkuvõte lk 4).

05.08.2015 on esitatud ekspertide komisjonile põhimõtted

kohalike omavalitsuste rahastamiskorralduse muutmiseks.

Dokumendi kohaselt peab kohalike inimeste huvides

tegutsemiseks olema KOV-dele ülesannete täitmiseks ja

teenuse osutamiseks tagatud stabiilne baasrahastus ja seaduse

piires õigus tulubaasi kujundada. Eesmärgiks on tagada KOV-

ide suurem roll ja eelarveliste vahendite osakaal ühiskonnaelu

korraldamisel (sellega kaasnevalt suurem osakaal

valitsussektori eelarves, suurem finantsautonoomia).

10.08.2015 koosoleku protokollist nähtuvalt M. Moll kinnitas,

et sihtotstarbeliste vähendamine on õige suund, kuid pakutud

lahendused on 1-2% KOV eelarve otsustusõigusest ehk

summad on väga väikesed. See ei muuda vahendite osakaalu

kui riik annab regulatsiooni ette. A. Mikli toetas, et iseseisva

eelarve suurendamine on autonoomiat toetav ja õige suund.

Ettepanek: Märgime, et kontseptsioonis ühtegi toimivat

lahendust KOV-de tulubaasi märkimisväärseks

suurendamiseks välja pakutud ei ole. Samas tuleb KOV-de

täiendava rahastamise puhul arvestada, kas KOV-l oleks

Rahastamismudeli kujundamisega tegeletakse

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

raames.

KOV tulubaasi kujundamine on eelarvepoliitika küsimus ja

need küsimused arutatakse läbi riigieelarve strateegia ja

eelarve protsessis.

48

piisavalt võimekust riigi poolt pakutavate lisaülesannete

täitmiseks. Näiteks haridusvaldkonnas on võimalik riigi

ülesandeid üle anda KOV-dele, kelle territooriumil elab

vähemalt 11 000-12 000 elanikku.

Teeme ettepaneku arvestada kohaliku omavalitsuse

rahastamismudeli kujundamisel Eesti eripära, piirkonna SKP

suhet riigi SKP-sse ning vajadust tekkinud ebavõrdsuse

tasakaalustamiseks.

6) Valitsussektori asutuste pealinnast väljaviimisest VVTP punkti 4.5 kohaselt tuleb töötada välja põhimõtted ja

koostada valitsussektori asutuste ülesannete ja paiknemise

analüüs.

Komisjoni 14.07.2015 koosoleku protokollist nähtuvalt tegi R.

Maruste ettepaneku arutada ka autonoomsete valitsusasutuste

regionaalset paiknemist. R. Maruste hinnangul ei ole põhjust,

miks need peavad paiknema Tallinnas. Ümberpaigutus annaks

elanikele võimaluse käia tööl maakonnakeskuses vmt, mis

hoiab elanikke regioonides. K. Sarnet selgitas, et

valitsusasutuste Tallinnast väljaviimine on eraldi aruteludel.

Ettepanek: Kontseptsioonist valitsussektori asutuste ülesannete

ja paiknemise analüüsi ei nähtu. Samas on 01.06.2015 seisuga

Eestis 54 valitsusasutust, neist 15 maavalitsused.

Valitsusasutustes töötab kokku 16 812 inimest, neist 521

maavalitsustes. Lisaks kuuluvad ministeeriumide valitsemisele

mitmed sihtasutused, kes täidavad avaliku võimu funktsioone.

Näiteks on ministeeriumidel sihtasutusi järgmiselt:

Haridus- ja Teadusministeerium 6;

Kaitseministeerium 1;

Kultuuriministeerium 6;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1;

Põllumajandusministeerium 1;

Rahandusministeerium 1;

Siseministeerium 19;

Sotsiaalministeerium 8;

Välisministeerium 1.

Selle ülesande sisustamisega tegeletakse

Rahandusministeeriumis eraldiseisva analüüsi käigus ning

see valmib kõige varem mai lõpus 2016.

49

Teeme ettepaneku kontseptsioonis valitsussektori asutuste

ülesandeid ja paiknemist siiski analüüsida.

7) Pealinna regiooni halduse ajakohastamisest VVTP punkti 4.42 kohaselt tuleb ajakohastada pealinna

regiooni haldus. Ekspertide koosolekute protokollidest

nähtuvalt pealinna regiooni teemat arutatud ei ole.

Ettepanek: Märgime, et haldusreform omab puutumust ka

pealinna regiooniga, mistõttu peaks kontseptsioon hõlmama

endas ka sellekohast käsitlust. Samas kontseptsioon pealinna

regiooni haldusvõimekuse tõstmise analüüsi ei sisalda.

Kuivõrd Justiitsministeerium peab pealinna regiooni

käsitlemist haldusreformi kontekstis oluliseks, siis kaalume

selles küsimuses oma ettepanekute esitamist.

VVTP-s ei ole pealinna regiooni halduse asjakohastamist

otseselt seostatud haldusreformiga. See küsimus on edasiste

arutelude teema. Konkreetselt on VVTPs seatud pealinna

seaduse väljatöötamise vajaduse analüüs riigihalduse

ministri ülesandeks, nähes ette, et see peab valmima

hiljemalt 2017. aasta jaanuariks.

Keskkonnaministeerium 1. Eelnõu § 14 sätestab reeglid haldusüksuse liigisõna

säilitamise kohta pärast haldusreformi.

Seoses kavandatava muudatusega on vaja arendada Maa-ameti

hallatava maakatastri, kui ka aadressiandmete süsteemi

(edaspidi ADS) tehnilist lahendust. Võimalik, et eelnõuga

kavandatud muudatus toob kaasa arendustöid veel teisteski

Maa-ameti hallatavates registrites, nt avalikes

kaardirakendustes jm teenustes.

Teadmiseks võetud.

Nõustume, et niivõrd suuremahulise reformi puhul

kaasnevad riigi infosüsteemidele muudatused ja kulud.

Tarkvaraliste muudatuste täpsemat sisu ja mahtu on

võimalik arvestada valdkondlike õigusaktide

ettevalmistamisel. Konkreetsed kulud sõltuvad iga

andmekogu ülesehitusloogikast ja tarkvaralahenduste

seisust ning on vajalik kavandada ja läbi arutada 2017. aasta

riigieelarve läbirääkimiste käigus.

2. Eelnõu § 15 näeb ette osavalla või linnaosa moodustamise

haldusterritoriaalse korralduse muutmisel.

Seoses kavandatava muudatusega on vaja hakata eristama enne

reformi loodud linnaosasid reformi käigus loodavatest. Samuti

tekivad Eestis osavallad, mida ei ole ametlikus haldus- ja

asustusjaotuse klassifikaatoris senini olnud. Maa-ameti

andmekogud on seotud Eesti haldus- ja asustusjaotuse

klassifikaatorite süsteemiga (edaspidi EHAK). Praegu toimiv

klassifikaatorite süsteem ei hakka ilmselt senisel kujul enam

pärast haldusreformi toimima. Juhul, kui omavalitsuste

kodeeringus võetakse uus suund, peab Maa-amet oma

süsteemides ka sellega arvestama.

Teadmiseks võetud.

Vt eelmist märkust.

Osavald ei ole asustusüksus, vaid KOV sisemise

detsentraliseerimise tagamiseks vajadusel moodustatud

üksus. Enne reformi loodud osavaldade ja linnaosade

eristamine on vajalik seetõttu, et enne seaduse kehtima

hakkamist moodustatud osavaldadele ja linnaosadele ei pea

kohaldama KOKSi regulatsiooni. KOKSi regulatsiooni

kohaldamise osas on nähtud ette KOKSi rakendussäte, mis

võimaldab KOVil kuni 2017. aasta volikogu

valimistulemuste väljakuulutamiseni lähtuda kuni

01.07.2016 kehtinud osavalla- ja linnaosa regulatsioonist.

50

3. Eelnõu § 24 näeb ette Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse muutmise. Muuhulgas muudetakse paragrahvi 6 lõiget

4, mis sõnastatakse järgmiselt: „Linn asustusüksusena võib

jaguneda asumiteks, mis hõlmavad tervikuna vastava

asustusüksuse maa-ala“.

Kuna linn asustusüksusena on EHAK-is samal tasemel, mis

asum asustusüksusena, tähendab uus käsitlus EHAK-isse uue

alamtaseme loomist, sest klassifikaatoris ei saa sama taseme

objekt olla alluvussuhtes teise sama taseme objektiga. Kui

EHAK-isse lisandub üks tase, siis tuleb see ka maakatastris

tarkvaraliselt juurde arendada. Varasemas käsitluses

asustusüksus ise omakorda teisteks asustusüksusteks ei jaotu,

uues käsitluses on tegu kaheastmelise asustusjaotusega. Maa-

ameti tarkvaralahendus ning ilmselt mitte ka INSPIRE

tarkvaralahendus seesugust süsteemi ei toeta, vajalikud on

arendustööd, mille mahtu on vaja hinnata.

Teadmiseks võetud.

Asumite osas saab muudatused osaliselt hõlmata

Kohanimeregistris asumeid puudutavate tarkvarauuenduste

käigus, mis toimuvad 2016. aasta esimestel kuudel Maa-

ametile riigieelarvest eraldatud toetuse raames.

4. Eelnõu paragrahv 28 näeb ette ruumiandmete seaduse

(edaspidi RAS) muutmise.

RAS § 45 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) asula nimi või linnaosa nimi, juhul kui linnaosa on

moodustatud enne 2016. aasta 1. juulit;“. (Kehtiva sätte

sõnastus on järgmine: „asula või linnaosa nimi“)

RAS § 50 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„3) asula või linnaosa nimi, juhul kui linnaosa on moodustatud

enne 2016. aasta 1. juulit;“. (Kehtiva sätte sõnastus on

järgmine: „asula või linnaosa nimest“)

Ülalmärgitud seadusemuudatused toovad kaasa arendustööde

vajaduse ADS-is ja vajalik on muuta andmevahetust

maakatastriga. Töödega kaasnevad kulud, mille suurust on

vaja hinnata.

Teadmiseks võetud.

5. Haldusreformi puhul tuleb arvestada kuluartikliks ka

ühekordsed aadressimuudatustööd, sest eeldatavalt umbes kaks Teadmiseks võetud.

51

kolmandikku kõigist aadressidest on vaja ära muuta. Maakatastri EHAK

moodulisse peab muudatused sisse viima KOV-ide liitmise

registrikandeid. Seejärel tuleb muuta kõik kohanimeregistris olevad

liikluspinnad ja väikekohad (ligikaudu 16 000 kirjet). Pärast seda tuleb

muuta ADS-id aadressiandmed ligi ühel miljonil kirjel. Kuna lühikese

ajaga on vaja läbi viia mahukas andmemuudatus ja seejärel omakorda

levitada teistesse süsteemidesse, ei suuda sellist andmemahtu enamus

andmekogusid X-tee kaudu mõisliku aja vältel töödelda. Sellise massi läbi

töötamisel nii ADS-is kui ka kõigis teistes riigi infosüsteemi kuuluvates

andmekogudes on vajalik IT-arendajate aktiivne töö ja tugi. Seega peab

andmemuudatuslaine olema hästi koordineeritud ja toetatud toeteenustega

igas aadresse töötlevas infosüsteemis ning sellisteks töödeks on vaja ette

näha ressurss.

Märgime ka, et muudatused ei puuduta üksnes riigi

infosüsteeme, vaid ka taristu-, kommunikatsiooni-, side-,

logistika-, ja kindlustusettevõtteid, pankasid ning teisi

ühiskonnale olulisi erasektori andmekogusid. Seetõttu on

vajalik kaasata ka erasektor ning selgitada välja, millised on

rakendamisega kaasnevad riskid elutähtsate infosüsteemide

toimimise tagamisel sellise andmehulga muutuse korral ja

nende riskide maandamise võimalused. Samuti tuleb teha

erasektorile ulatuslikku selgitus- ja nõustamistööd, et ka

erasektor andmemuudatused tehtud saaks.

Lisaks märgime veel, et haldusreform ei puuduta mitte ainult

omavalitsuste liitmist, vaid arvestada tuleb ka külade nimede

puhul sellega, et uued liidetud vallad toovad kaasa suure

külade ümbernimetamise vajaduse. Näiteks Saaremaa kõigi

valdade ühinemisel tekkivas omavalitsuses hakkab olema 498

asustusüksust, millest 75. puhul nimi kordub kahe kuni kuue

teise asustusüksusega Saare maakonnas. Seega tuleb ainuüksi

Saaremaal ligi 50 küla ümber nimetada, teha vastavad

registrikanded ja tagada andmete sujuv levitus kõigile

tarbijatele.

Nõustume, et aadressandmete süsteemile kaasnevad

muudatused ja kulud. Arendatav tarkvara peab võimaldama

võimalikult automaatseid muudatusi reformi käigus ja

hiljem.

Arvestame kaasnevaid kulusid valdkondlike õigusaktide

ettevalmistamisel.

6. Eelnevat kokkuvõttes märgime, et eelnõu seletuskirjas

puudub riigi IT-valdkonda puudutav seaduse rakendamise Teadmiseks võetud.

Arvestame valdkondlike õigusaktide ettevalmistamisel.

52

kulude analüüs. Vaja on riigi infosüsteemi hõlmavat analüüsi,

mis käsitleks kõiki andmekogusid, mis peavad Maa-ameti

andmekogude muudatuste alusel omapoolsed muudatuskanded

tegema. Samuti tuleb hinnata infosüsteemide võimekust nende

toimingute läbi viimiseks. Palume vastav analüüs läbi viia.

Praegu ei ole eelarves selliste arenduste jaoks vahendeid ette

nähtud ja seepärast on raskendatud 2016. aastal eelnõuga

kavandatud muudatused andmebaasides kajastada.

Samas näeme, et iga ministeerium peab oma valitsemisala

infosüsteemidele kaasnevad kulud ise ette nägema.

7. Lisaks andmekogude arendustele ja andmemuudatuste

kannetele võib olla vaja lisada täiendavaid regulatsioone ka

näiteks maa hindamise, maksustamise, planeeringute ja

teistesse valdkondade õigusaktidesse, kus linnu käsitletakse

võrreldes valdadega erinevalt.

Teadmiseks võetud.

Vastavad regulatsioonid vaadatakse üle valdkonnaseaduste

muutmise seaduse eelnõu koostamisel.

Kultuuriministeerium 1. Eelnõu § 19 ja 20 näevad ette sotsiaalsed garantiid ühinenud

KOV töötajatele ja juhtidele. Lahkumishüvitis kahe inimeste

grupi osas on erinev tulenevalt hetkel kahele grupile kehtivast

erinevast õiguslikust raamistikust ning eelnõu seletuskirjas

neid erinevusi ka põhjalikult võrreldakse. KOV juhtidele

nähakse ette olenevalt juhtimise staažist pooleaastase või

aastase töötasu suurune hüvitis, kuid seejuures ei kehti selle

hüvitise osas need reeglid, mis käivad koos töötukassa poolse

hüvitisega. Sellega seoses tekitatakse ebavõrdne kohtlemine

KOV töötajate ja juhtide vahel. Meie hinnangul ei ole selline

ebavõrdne kohtlemine põhjendatud.

Seletuskirjas on analüüsitud KOV töötajate ja juhtide

ebavõrdse kohtlemise põhjuseid.

KOV töötajatele on võimalik kohaldada volikogu

kehtestatud korra alusel erinevaid toetusi ja preemiaid.

Sageli on neis ka ühinemislepingus kokku lepitud.

2. Lisaks esitab Kultuuriministeerium märkused ja ettepanekud

haldusreformi kontseptsiooni osas, millega palume arvestada

edasiste haldusreformi tegevuste, arutelude käigus ja

õigusaktide väljatöötamisel.

Praegu on kooskõlastamisele esitatud eelnõu ja kontseptsioon

pigem tehnilist laadi hõlmates reformi kui protsessi esmaseid

tegevusi ja tehnilisi lahendusi ning seetõttu ei ole võimalik

terviklikult hinnata kavandatud reformi mõju kultuuri- ja

Arvestame esitatud märkustega haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

Kultuuri, vabaaja ja sporditegevuse korraldamine on

KOVide vabatahtlik ülesanne. 2015. a on KOVid kultuurile

ja spordile rohkem kulutanud kui 2008. a. Seadustes

kohustuse panemine ei muuda spordi ja kultuuri rahastamist

suuremaks.

53

spordivaldkonnale. Kultuuriministeeriumi ootus on, et

võimalikult peatselt jõutakse sisuliste aruteludeni, milles

oleme valmis omalt poolt panustama ja seeläbi reformi

rakenduslike küsimusteni.

Kultuurivaldkonna teenuseid osutatakse erinevatel

omavalitsuslikel tasanditel ja seetõttu on meie jaoks oluline

teenuste hindamine erinevate tasemete lõikes kontseptsiooni

raames. Kultuuriministeeriumi jaoks on valdkonna

seisukohast oluline maakondliku tasandi sisu ja funktsioonid

reformijärgselt, kuna just maakondlik tasand on paljude

kultuuri- ja spordivaldkonna tegevuste elluviimisel oluline

partner (nt maakondlikud spordivõistlused, laulu- ja

tantsupeoga seonduvad tegevused, maakondlikud

rahvakultuuriprogrammid).

Samas on lisaks maakondlikule tasandile kultuurivaldkonnas

eriline roll külakogukonnal. Praegu ei ole kontseptsioonis küla

tasandit käsitletud.

Suurenevate KOVide puhul on väga oluline osavalla ja

linnaosa pädevuste ja õiguste regulatsioon. Meie hinnangul

tuleb osavaldadele anda reformijärgselt suurem

otsustuspädevus ja õigused. Eelnõu kohaselt sõltub osavalla

pädevus iga volikogu otsusest, konkreetset pädevust ei

sätestata. Pigem on praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt

tegemist soovitusi ja arvamusi edastava mõttekojaga.

Haldusreformi kontseptsioon ei käsitle KOVide

rahastamismudelit. Praegu on kultuuri ja spordi osa väljas nii

KOV kohustuste loetelust kui ka rahastamise skeemist. Oluline

on, et KOVid täidavad kultuuri ja spordi korraldamise

ülesandeid ja osutavad oma elanikkonnale vastavaid teenuseid

ning see oleks seaduse tasandil sätestatud.

Osavald on vaid üks võimalik vahend ühinenud

omavalitsuse sisese detsentraliseerimise saavutamiseks

küsimustes, milles otsustamist või kaasarääkimist on

mõistlik delegeerida keskusest kaugemale. Põhimõtteliselt

samasugune valitsemiskultuur tuleb saavutada ka seal, kus

eraldi osavaldu ei tehta.

3. Haldusreformi kontseptsiooni punktis 1.1, leheküljel 4 Arvestame esitatud märkustega haldusreformiga seotud

54

tuuakse välja olulisemad haldusreformi eesmärgid. Teisena

eesmärkidest nimetatakse kasvanud KOVi kompetentsi ja

võimekust kindlustada elanikele kvaliteetseid avalikke

teenuseid, nende aeg-ruumilist kättesaadavust ja

majanduslikult tõhusat korraldust. Juhime tähelepanu, et

kultuurilised, spordi ja vaba aja veetmise teenused on üks osa

KOVi poolt osutatavatest avalikest teenustest ning üks oluline

tegur KOVi elanike arvu stabiilsuse või kasvu tagamiseks – ei

tasu alahinnata inimeste elukoha valikut – eeskätt

kõrgepalgaliste ja kaugtööd tegevate inimeste puhul – selle

järgi, kus on hea, sealjuures mitmekesine elu-, kultuuri- ja

spordikeskkond.

Haldusreformi kontseptsiooni punkti 2.1 kohaselt lähtuti

reformi läbiviimise kriteeriumide seadmisel KOV

professionaalsest võimekusest ning avalike teenuste osutamise

potentsiaalist. Juhime tähelepanu, et väga paljud kultuuri- ja

sporditeenused ei kuulu avalike teenuste skoopi (kuivõrd

mitmed kultuuri ja spordivaldkonnad on n-ö lahtiriigistatud ja

teenust „ostetakse sisse“ vastavalt KOV teadlikkusele). Ilmselt

seetõttu on teenuste, teenuspiirkondade, teenuse osutamise ja

viimase korraldamise osas jäänud kultuuri- ja spordivaldkond

kontseptsioonis katmata. Rääkides „kohalike avalike teenuste

osutamise potentsiaali minimaalse taseme määramisest“, oleks

pidanud lisama kolme teenusrühma – "haridusteenused,

sotsiaalteenused ja esmatasandi terviseteenused" – juurde ka

kultuuri- ja sporditeenused. Küsimus ei ole selles, et KOV

peaks ise ilmtingimata kõiki kultuuri- ja spordivaldkonna

teenuseid pakkuma, aga kontseptsioonis oleks pidanud

käsitlema nende teenuste kättesaadavuse korraldamist kui ühte

KOV ülesannetest.

Kultuuri- ja sporditeenused peavad jõudma iga elanikuni.

Kontseptsioonis on küll nimetatud, et üle 5000 elanikuga

KOV-idelt eeldatakse viie põhikompetentsi olemasolu

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

KOVidel on võimalik mistahes valdkonnas teha koostööd,

kas tehes ühiseid sihtasutusi, võttes tööle ühisametnikke või

delegeerides ülesande täitmise mõnele teisele KOVile.

KOVide koostöö võimaluste avardamiseks on

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõuga kavas

täiendada KOKSi KOVide ühisasutuste täpsema

regulatsiooniga.

Konkreetsed ettepanekud, kuidas kultuuri- ja

sporditeenuseid KOVides senisest paremini korraldada, et

nad jõuaksid iga elanikuni, on edasiste valdkondlike

arengute käigus käsitletavad. Antud seaduse eelnõuga ei

seata omavalitsustele kindlate ametikohtade nõudeid, sest

kohaliku omavalitsuse töökorraldus on omavalitsuse

autonoomne otsus.

55

(spetsialisti töölevõttu), mille hulka võib (kuid ei pruugi) ka

kuuluda poole koha kuni 0,8 koormusega kultuuri-, spordi- ja

noorsootöötaja palkamine (Lisa 2 ametnike spetsialiseerumise

võimalused KOV suurusgruppide lõikes). Üksik

osakoormusega ja multidistsiplinaarsete eesmärkidega

spetsialist ei taga kontseptsiooni punkti 1.1 „Reformi

eesmärgid“ toodud põhimõtte, et „haldusreform peab aitama

kaasa Eesti Vabariigi Põhiseaduse ühe aluspõhimõtte ja seeläbi

ühe Eesti Vabariigi põhieesmärgi täitmisele: eesti rahvuse,

keele ja kultuuri säilimise tagamisele läbi aegade“ elluviimist.

Haldusreformi käigus tuleb tähelepanu pöörata meetmetele,

mis tagavad selle põhimõtte tegelikku elluviimist. Suurte

omavalitsuste puhul tuleb ette näha eraldi kultuuri- ja

spordivaldkonna spetsialiste, kas ühe KOV või mitme

omavalitsuse ühisvastutuse koordineerimiseks. Kultuuri- ja

spordivaldkonna tegevusi ja teenuseid ei saa katta noorsootöö

valdkonna spetsialist, sest tegemist on eraldi valdkondadega.

Noorte huvihariduse kättesaadavus tuleks tagada

haridusvaldkonna teenuste raames.

Kultuuri- ja spordivaldkonna teenuste käsitlemine on välja

jäänud ka punktist 3.2 „Täiendavad KOV ülesanded“.

Kultuuri- ja spordivaldkonna teenustel on otsene seos

piirkondliku arengu (elukeskkonna kultuuriline mõõde),

ettevõtluse arengu (disainikasutus ja -juhtimine – ettevõtluse

lisandväärtuse teke) ja ka ühistranspordi korraldamisega

(suurema hulga inimeste ligipääs kultuuriasutustele ja

spordiobjektidele nt kontsertide, teatrietenduste,

spordiharrastuse, spordivõistluste jne puhul).

Kontseptsiooni punktis 3.1.1, leheküljel 14, kus räägitakse

omavalitsuste ühisasutuse regulatsiooni sisseviimise

eesmärgist – „Muudatuse eesmärk ja põhisisu: Eesmärgiks on

tõhus ülesannete/teenuste korraldus ja teenuse osutajate

piisava töökoormuse tagamine suure mastaabiga teenuste

56

osutamisel ja korraldamisel, mida ei ole mõistlik igas KOVis

eraldiseisvalt korraldada.“ – on tähelepanuta jäänud

omavalitsuste ühisasutuste roll spetsiifiliste näiteks kultuuri,

spordi või elanike vaba aja sisustamise teenuste osutamisel.

4. KOV ühisasutus haldusreformi kontseptsioonis

Kehtiv KOKS § 12 ja § 62 lg 2 lubab koostööks

omavalitsusüksustel moodustada teiste omavalitsusüksustega

liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Liitude moodustamist reguleerib KOLS vabatahtlike

ühendustena eraõiguslikus vormis. Samas jätab kehtiv õigus

lahtiseks ühisasutuse õigusliku vormi, sellele KOVi üleannete

delegeerimise korralduse jmt küsimused, mistõttu ei ole

kehtivas õiguslikus raamistikus ühisasutuse regulatsioon

rakendatav.

Haldusreformi kontseptsioon üritab siin lahendusi pakkuda

ning KOV ühisasutuse ja liidu mõtet KOVde koostöös

paremini rakendada, mis on igati tervitatav. Selle juures aga on

tekkinud järgmised küsimused ja tähelepanekud:

4.1. Lk 13 nimetab ühisasutust „avalik-õigusliku olemusega“

asutuseks. Nimetatud on, et see on erinev eraõiguslikust

vormist nagu MTÜ, SA, OÜ. Jääb arusaamatuks, mida avalik-

õigusliku olemuse alla mõeldakse, kas avalik-õiguslikku

juriidilist isikut? Samas viidatakse (lk 13 viimane lause)

ühistele ameti- ja hallatavatele asutustele. Teatavasti ei ole

viimased õigusvõimelised isikud ning saavad olla isiku osad ja

tegutseda selle isiku nimel, näiteks KOV üksuse osana, aga kas

ühisasutus ametiasutuse vormis oleks ühe KOVi osa või

mõlema? Siinkohal peaks kontseptsioon olema täpsem ning

kirjeldama selgelt ühisasutuse juriidilist vormi, selle kohta

haldusorganisatsioonis ja õiguslikku regulatsiooni, arvestades

seejuures ka TsÜS § 24 ja § 25 sätestatut.

Ühisasutuste regulatsiooni loomine on kavandatud

haldusreformi seaduse heakskiitmise järgselt reguleerida

valdkonnaseaduste muutmise seaduses.

Arvestame esitatud märkustega haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

Ühisasutused on osa KOVi kui avalik-õigusliku juriidilise

isiku struktuurist. Tegemist ei ole iseseisva juriidilise

isikuga, vaid ühisasutuse tegevuses osalevate kõigi KOVide

asutusega.

4.2. Lk 14 annab ülevaate võimalikest ühisasutuse üleannetest,

mis KOV saaks ühisasutustele üle anda (vabatahtlik ja

Arvestame esitatud märkustega haldusreformi eesmärgi

saavutamiseks vajalike valdkonnaseaduste muutmise

57

tingimuslik koostöö). Neis sisalduvad ka ülesanded, mis

eeldavad riikliku võimu volituse olemasolu, sh riikliku

järelevalve teostamist. Kasutatakse terminit „ühisametnik“.

Lisaks ühisasutuse juriidilise vormi täpsustamisele ja sellega

seoses vajaks avamist ka mõiste „ühisametnik“ ning selle seos

avaliku teenistuse seadusega.

seaduse eelnõu väljatöötamisel.

4.3. Lk 14 loetleb võimalikud ühisasutuse ülesanded. Nende

hulgas on nii ülesandeid, mis on oma olemuselt riigi ülesanded

(mida KOV ka täna täidab), kui ka ülesanded, mis on

olemuselt KOVi omad (ruumiline planeerimine). Paari lause

pärast nimetatakse, et ühisasutuste moodustamine ja

ühisametnike palkamine on KOV-des vabatahtlik või

tingimuslik, see tähendab, et ülesanne antakse riigilt KOV-le

üle ainult juhul, kui selleks on loodud ühisasutus, kes seda

täidaks. Siinjuures on segadust tekitav ja täpsustamist vajav,

kas ühisasutus oleks ainult riigi ülesannete täitmiseks mõeldud

ning kui KOV-d ühisasutust ei moodusta, kas siis jääb neid

ülesandeid täitma riik ning juba KOV-l olemasolevate riigi

ülesannete täitmine korraldatakse ümber.

Tegemist on kontseptsioonis välja pakutud võimalike

lahendustega. Ühisasutus ei ole mõeldud vaid KOVile antud

võimalike riigi ülesannete täitmiseks.

Arvestame esitatud märkustega haldusreformi eesmärgi

saavutamiseks vajalike valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamisel.

4.4. Lk 15 kirjeldab ühisasutuse juhtimist nimetades, et

sobivaimaks võimaluseks on kollektiivorgani – nõukogu

kasutamine. Kui on ebaselge ühisasutuse juriidiline vorm, siis

on ennatlik juhtimist kirjeldada. Samuti on küsimusi tekitav

kirjeldus, kus öeldakse, et sobivaim juhtorgan on nõukogu,

kuid see võib ka mitte olla. Kui see ei ole nõukogu, siis mis

see on? Nimetatakse, et on kavandatud nõukogule kohaldada

äriseadustikus sätestatud nõukogu regulatsiooni. Täpsem oleks

siis nimetada, et AS nõukogu regulatsiooni, kui seda on silmas

peetud. Sisuliselt on kaheldav, kas see on ikkagi sobiv,

arvestades, et ühisasutuse eesmärgid ja ülesanded on AS

erinevad, sealhulgas avaliku võimu volitust eeldavate

ülesannete täitmine, näiteks haldusaktide andmine.

Arvestame esitatud märkustega haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

4.5. Lk 16 räägitakse OVL reorganiseerimisest. Lehekülje

allmärkuses (28) märgitakse, et OVLi ümberkujundamine

avalik-õiguslikuks isikuks ei ole Eesti õigusruumi sobiv. Selle

Kontseptsioonis on lähtutud muuhulgas ka kavandatava

riigireformi eesmärkidest, mis on suunatud asutuste ja

töötajate arvu vähendamisele ning ei toeta uute avalik-

58

põhjustena nimetatakse, et avalik-õiguslik asutus saab osutada

teenuseid, et nad kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse ning

avalik-õiguslikul isikul ei ole asutajaid ega liikmeid. Siiani ei

ole tõesti soovitud OVL avalik-õiguslikena sätestada (KOLSi

järgi on OVL MTÜ, kelle suhtes kehtivad erinormid). Samas

ei tähenda see, et OVL sätestamine avalik-õigusliku juriidilise

isikuna ei oleks õiguslikult võimalik. Kontseptsioonis on

käsitletud avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning avalik-

õiguslikku asutust samatähenduslikuna. See on eksitav, avalik-

õiguslik asutus on avalik-õigusliku juriidilise isiku üks alaliik.

Teised on ühendus ja sihtasutus, kus ühendus põhinebki

liikmelisusel. Ei ole olemas piirangut, et avalik-õiguslik

juriidiline isik saaks osutada ainult teenuseid. Seega tuleb

kindlasti analüüsida ka seda võimalust. Ei ole ka õige märkida,

et avalik-õiguslik isik kuulub ministeeriumi valitsemisalasse.

Valitsemisalasse kuuluvad asutused määrab VVS vahetu

riigihalduse tähenduses, avalik-õiguslikud juriidilised isikud

on kaudse riigihalduse osa ning neil on ei ole ministeeriumiga

subordinatsiooni suhet.

Näiteks Saksa õigus tunneb omavalitsuse ühendust (õiguslikult

avalik-õiguslik isik), mis hõlmab kõiki näiteks ühe maakonna

KOVe mingite ülesannete täitmiseks, millega tegelemine

ületaks ühe OVL võimalus (vt Maurer H, Haldusõigus, 2004,

lk 391 – 393). Samuti on olemas KOV-de sihtotstarbeline

ühendus, mis on mõeldud üksikute haldusülesannete

täitmiseks.

Samas märkuses 28 on kirjas, et OVL-le ei saa delegeerida

avaliku võimu teostamist sisalduvate ülesannete täitmist, kuna

OVL on KOV väline organ. Kehtivast õigusest (HKTS,

KOLS) sellist piirangut ei tulene. Ka eraõiguslik isik saab täita

avaliku võimu volitust sisaldavat ülesannet, kuid selleks on

vaja seadusest tulenevat spetsiaalset volitusnormi (KOLS § 9

lg 3, HKTS § 3 lg 2, § 4).

õiguslike juriidiliste isikute moodustamist, mitte ei

tuginetud vaid asjaolule, et omavalitsusliitudele ei oleks

senistes funktsioonides juriidiliselt võimalik anda avalik-

õiguslikku staatust.

Võtame esitatud märkused arvesse edasiste muudatuste

kavandamisel ning OVL reorganiseerimise vajaduse ja

võimaluste täiendaval analüüsimisel haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

59

Jääb selgusetuks milleks OVL tahetakse reorganiseerida selle

õigusliku vormi mõttes, samuti ei ole käsitletud sellesse

kuulumise kohustuslikkuse/vabatahtlikkuse aspekte (poolt- ja

vastuargumente).

Maaeluministeerium 1. Maaeluministeerium tunnustab eelnõuga seatud

eesmärgipüstitust toetada kohaliku omavalitsuse üksuste

võimekuse tõusu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel,

piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime

tõstmisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel,

nõustudes vajadusega tagada jätkusuutlik (maaelu) areng

maapiirkondades ning vältida ääremaastumist. Samas leiame,

et mitmed kavandatavad muudatused, eelkõige kohaliku

omavalitsuse üksuste rahastamise osas, vajaks täiendavat

kaalumist haldusreformi ja regionaalpoliitika eesmärkide

saavutamisele positiivse mõju avaldamiseks.

Arvestatud.

Arvestame esitatud märkustega haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

Käesolev raamseadus reguleerib haldusterritoriaalse

korralduse muutmise protsessi ja seega käesoleva seaduse

mõjude hindamisel saab hinnata ainult haldusterritoriaalse

korralduse muutmise, so KOVide ühinemiste mõju.

Ülejäänud kavandatavate muudatuste, sh

rahastamissüsteemi muudatuste mõju põhjalikum analüüs,

sh mõjuanalüüs töötatakse välja koostöös huvigruppidega

ning see lisatakse haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja.

2. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et eelnõu kontseptsioonis

seatud ajakava eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt sätestatavate

erandite kohaldamise tingimuste kriteeriumi rakendamiseks,

samuti haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate

õiguste ja kohustuste üldpõhimõtete kavandamiseks on

ambitsioonikas ning ei võimaldanud eelnõu ettevalmistamise

käigus koostada väljatöötamiskavatsust asjakohase

mõjuhinnanguga, mistõttu palume kaaluda vähemalt eelnõu

seletuskirja täiendamist üldõigusjärgluse ülemineku analüüsiga

täiendavate näidete varal, mis puudutavad nii EL

kaasrahastatavate toetuste kui ka riigiabi andmist, vältimaks

võimalikke ebakõlasid reformi rakendamisel, vastuolusid

riigisisese ja EL õiguse tõlgendamisel/kohaldamisel. Meie

arvates tuleks hinnata, millist õigusmõju omab haldusreform

pooleliolevate haldusmenetluste läbiviimisele. Näiteks võiks

kaaluda kas reformi läbiviimine eeldab erinormi HMS § 9

suhtes, mille lõige 3 sätestab, et haldusorgani pädevuse

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et üldõigusjärgluse

säte katab kõik nimetatud juhud ära ning eraldi

haldusmenetlust reguleerivat sätet KOVide ühinemiseks

HMSis kehtestada ei ole vaja. HMS § 8 lg 3 teine lause

hõlmab need juhud selliselt: „Kui haldusorgani tegevus

lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale

haldusorganile.“ Ehk siis, kui KOV ühineb või liitub, ta

avalik-õigusliku juriidilise isikuna lõppeb, kuid tema asemel

võtab menetluse automaatselt üle ühinemise või liitumise

tulemusena moodustunud KOV.

Seniühinenud KOVides nimetatud küsimuste osas ei ole

vaidlusi tekkinud, kuigi üldõigusjärglust ei ole kehtiva

seaduse tasandil sätestatud, vaid selles lepitakse kokku

ühinemislepingus.

60

muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima

menetluse lõpule. Mis huvi on asja menetleda sellel KOVil,

kes on asjassepuutuva territooriumiosa üle andnud teisele

KOVile? Tulenevalt asjaolust, et haldusreformi seaduse eelnõu

menetluse kiireloomulisus ei luba hinnata sellega kaasnevat

mõju valdkonnaseadustes tehtavatele muudatustele, ei ole selle

mõju ning ulatust tervikuna valdkonna eriseadustele võimalik

etteantud ajakavas määratleda.

3. Juhime tähelepanu, et käesolev eelnõu kohustab 80%

praegustest KOVidest liituma või ühinema. Eelnõu § 4 lõike 1

kohaselt peab liitumis-või ühinemisettepaneku tegema rohkem

kui ühele KOVile. Olukorras, kus ühinemisettepanek tehakse

ja ühinevad KOVid, kus on kokku enam kui 5000 elanikku, ei

ole alati otsest vajadust mitmele KOVile ühinemisettepanekut

teha, arvestades asjaolu, et eelnõu § 12 lg 6 kohaselt pannakse

ühinemiskokkuleppe eelnõu välja avalikkusele tutvumiseks

minimaalselt kaheks nädalaks, mis ei pruugi olla piisav aeg

kohaliku elutähtsa küsimuse otsustamiseks.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab hiliseima tähtaja

ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, mitte ei kohusta

teisele KOV üksusele ühinemisettepaneku tegemist, kui

ühinemisläbirääkimised juba käivad. Oluline on tagada

seaduse eesmärgi täitmine. Senises praktikas on elanike

küsitlus reeglina suudetud selle minimaalse ajaga läbi viia.

4. Eelnõu § 5 lg 1 kohaselt moodustab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga kuni neli piirkondlikku komisjoni,

määrates nende õigused ja kohustused, otsuste tegemise korra

ning komisjoni teenindamise eest vastutava maavalitsuse.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõige 6 juba sätestab, et

minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada

nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende

ülesanded ja töökorra. Seetõttu teeme ettepaneku Vabariigi

Valitsuse seaduses sätestatu kordamise vältimiseks eelnõust

piirkondlike komisjonide moodustamist käsitav osa välja jätta.

Kui tegemist on nõuandvate komisjonidega, kes ei ole

haldusorganiks, siis annavad nad nõu, hinnanguid ja arvamusi

ministrile, kes nad moodustas ning ebavajalik on seadusega

Vabariigi Valitsusele ette näha kohustus selliste komisjonide

kaasamiseks Vabariigi Valitsuse tegevusse lisaks valdkonna

eest vastutavale ministrile.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõust ja seletuskirjast on piirkondlike komisjonide

ülesannete ja töökorralduse detailsem regulatsioon välja

jäetud, kuna see on kavas reguleerida ministri käskkirjas.

Kuna piirkondlikul komisjonil on nii KOVide

omaalgatuslike kui Vabariigi Valitsuse algatatud

ühinemistel täita oluline roll, nad nõustavad KOVe ja

annavad soovitusi parimate lahenduste saavutamiseks,

samuti annavad nad maavanema asemel arvamused nii

volikogu kui ka Vabariigi Valitsuse algatatud KOVide

ühendamise käigus, peame haldusreformi läbiviimise

läbipaistvuse protsessi huvides põhjendatuks komisjoni

nimetamist ja selle pädevuste üldist kirjeldamist eelnõus,

olgugi, et tegemist on ministrile nõuandva koguga

5. Eelnõu § 5 lg 3 kohaselt edastab maavanem piirkondlikule Eelnõu ei välista ETHS § 9 lg 3 kohaldamist, mis sätestab,

61

komisjonile kolme kalendripäeva jooksul selle saamisest

arvates eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud ettepaneku, kuid

eelnõust ei selgu, kuidas see ettepanek maavanemani jõuab.

et § 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused edastatakse

maavanemale ja Rahandusministeeriumile kümne päeva

jooksul pärast nende vastuvõtmist.

6. Eelnõu § 6 lõike 3 alusel antava rakendusakti kavandist ei

selgu, millises ulatuses ning valimi alusel viiakse läbi elanike

arvamuse väljaselgitamiseks korraldatav küsitlus. Samuti

juhime tähelepanu, et seletuskirja (lk 20) kohaselt on „…

elanike arvamuse läbiviimise kord…ˮ sarnane Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. Palume seletuskirja

sõnastust asjakohaselt muuta ning määratleda elanike

arvamuse (tahteavalduse) väljaselgitamisena küsitluse teel

ning nimetatud arvamusega arvestamise ulatus.

Arvestatud.

Seletuskirja ja rakendusakti kavandit on täpsustatud

selgitustega, milliselt saab elanike arvamuse asustusüksuste

lõikes välja selgitada.

7. Eelnõu § 9 lg 3 seab tingimused, mille alusel võib

omavalitsuse miinimumsuurusele mittevastava kohaliku

omavalitsuse üksuse osas kohaldada erandit. Samas on eelnõus

määratlemata punktis 1 nimetatud loogilise terviku mõiste, mis

on erandi kohaldamise võimalikkuse üle otsustamiseks

hädavajalik.

Silmas on peetud ühinemise tulemusena moodustuva KOVi

haldusterritoriaalset terviklikkust, milleks igakordselt on

erandi kohaldamisel jäetud KOVile ja Vabariigi Valitsusele

piisav kaalumisruum. KOV ei saa koosneda

lahusmaatükkidest, samuti ei ole soovitav olukorra

tekkimine, kus moodustub rõngasvald.

8. Märgime, et eelnõu § 11 pealkiri on mõnevõrra eksitav.

Eelnõus esitatud paragrahvi pealkirja sõnastuse kohaselt saab

maavanem muuta oma tegevusega Vabariigi Valitsuse

algatatud haldusterritoriaalset korraldust. Teeme ettepaneku

eelnõu sõnastust täpsustada.

Mittearvestatud.

Maavanemale on sättega antud n-ö tehniline roll, ei näe, mil

moel pealkiri eksitab sisust arusaamisel. Eelnõuga ei anta

maavanemale otsustuspädevust Vabariigi Valitsuse

algatatud ühinemisotsuste tegemiseks.

9. Eelnõu § 16 lõige 2 reguleerib haldusterritoriaalse

korralduse muutmisega seonduvalt õigusjärgluse küsimusi.

Eelnõu kohaselt ühinemise korral ühinevad kohaliku

omavalitsuse üksused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud

lõpetatakse ning liitumise korral lõpetatakse liituv kohaliku

omavalitsuse üksus. Lõpetatud kohalike omavalitsuse üksuste

õigusjärglased on kas ühinemise tulemusel moodustatud

kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksus,

kellega liituv kohaliku omavalitsuse üksus liideti.

Kohaliku omavalitsuse üksuse lõpetamine haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tagajärjel võib puudutada

Maaeluministeeriumi valitsemisalaga seonduvaid küsimusi.

Teadmiseks võetud.

KOV üksuste ühinemise korral on tegemist

üldõigusjärglusega, mis tähendab, et õigusjärglane on

õiguseelneja asemel üheaegselt kõikides õigussuhetes,

milles viimane enne üleminekut osales.

Seetõttu ei näe me vajadust eelnõu seletuskirjas lisada otsest

viidet maaelu arengukava või kalanduse rakenduskavale,

kuid kuna KOVidel võib sarnaseid kohustusi olla laiemalt,

siis lisame seletuskirja selgitusena finantskohustuste

õigusjärgsuse üldiselt. Vt ka vastust Maaeluministeeriumi

teisele kommentaarile.

62

Nimelt võib kohaliku omavalitsuse üksus olla saanud Euroopa

Liidu kaasrahastatavat toetust kas maaelu arengukava või

kalanduse rakenduskava alusel ning sellega võib olla

kaasnenud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipärase

kasutamise kohustus teatud ajaperioodi jooksul.

Palume eelnõu seletuskirjas muu hulgas selgitada ka seda, et

lõpetatud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglaseks olev

kohaliku omavalitsuse üksus peab jätkama maaelu arengukava

või kalanduse rakenduskava alusel saadud toetuse abil ehitatud

või soetatud vara sihipärast kasutamist meetme tingimustes

ettenähtud tähtaja jooksul ning seda, et rikkumiste korral

esitatakse toetuse tagasinõue lõpetatud kohaliku omavalitsuse

üksuse õigusjärglaseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse

vastu.

Maaelu arengukava ja kalanduse rakenduskava alusel antakse

Euroopa Liidu kaasrahastatavat toetust ka kogukonna juhitud

kohalikule arengule. Selleks on maaelu arengukava alusel

moodustatud Leader kohalikud tegevusgrupid ning kalanduse

rakenduskava alusel kalanduspiirkondade kohalikud

algatusrühmad, kes tegutsevad mittetulundusühingutena.

Mõlemal juhul näevad meetme tingimused ette, et kohaliku

omavalitsuse üksused peavad olema nende

mittetulundusühingute liikmed. Haldusterritoriaalse korralduse

muutmine võib puudutada ka nende mittetulundusühingute

liikmeks olevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Palume

selguse huvides eelnõu seletuskirjas selgitada, et

mittetulundusühingute seaduse § 14 lõike 1 kohaselt ei ole

liikmelisus mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamine

üleantav ning juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema

liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. See tähendab, et

lõpetatud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglane ei

omanda automaatselt liikmelisust nn Leader-lähenemise

kohalikus tegevusgrupis või kalanduspiirkonna kohalikus

algatusrühmas (mittetulundusühingus), vaid peab soovi korral

eraldi liikmeks astuma.

Oleme KOKS §-s 372 näinud ühinenud KOVidele ette

erisätte mittetulundusühingute õigusjärgluse osas. Vt JuM

märkus nr 22.

63

10. Eelnõu § 17 lg 1 kohaselt ei tunnistata ühinenud KOVide

õigusakte kehtetuks, vaid nimetatud aktid kehtivad kuni

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud KOVi õigusaktide kehtestamiseni selle KOVi

üksuse territooriumil, kus nad valdade ja linnade ühinemiseni

kehtisid. Märgime, et siiski on võimalik, et teatud juhtudel

puudub alus või vajadus uue õigusakti kehtestamiseks,

mistõttu tuleks sätet täiendada nii, et senikehtinud õigusaktid

kehtivad ka kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. See

võimaldaks välistada olukorda, kus kaob õigusselgus

erinevates ühinenud KOVi osades ning kehtivad erinevad

õigused ja kohustused (nõuded, piirangud).

Mittearvestatud.

Ühinemise tulemusena moodustunud KOVis tuleb volikogu

poolt vastu võtta uued aktid, mis kehtiksid kogu ühinenud

KOV territooriumil ka siis, kui see tähendaks sisuliselt ühes

ühinevas KOVis kehtinud regulatsiooni laiendamist või

kõigi senikehtinud regulatsioonide koondamist. Senises

praktikas ei ole tõusetunud olukorda, kus oleks vajadus

kõigi ühinemiseelsete aktide kehtima jätmiseks.

11. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu §-s 21 aluste sätestamist,

millistel juhtudel toetust ei maksta ning võimalusel palume

asjakohaselt täiendada ka seletuskirja.

Mittearvestatud. Ühinemistoetust makstakse kõigile KOV volikogu poolt

algatatud ühinemiste tulemusena moodustunud KOVidele

ning mitte ühelegi Vabariigi Valitsuse algatatud etapis

toimuvale ühinemisele, seega ei saa pidada täiendavate

aluste sätestamist või loetelu koostamist otstarbekaks ega

vajalikuks.

12. Eelnõu § 23 kohaselt peavad asjaomased volikogud

võlakohustuste võtmisel enne haldusterritoriaalse korralduse

muudatuse jõustumist kuni valimistulemuste väljakuulutamise

päevani konsensuslikult heaks kiitma (kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1‒3, 52

ja 7 ning lõikes 7 nimetatud) võlakohustuse ja muude

tulevastel eelarveaastatel raha väljamaksmist nõudvate

pikaajaliste kohustuste võtmise.

Palume seletuskirjas täpsustada, kas nimetatud säte kohaldub

ka toetuste taotlemise suhtes, millega kaasneb näiteks ehitatud

või soetatud vara sihipärase kasutamise periood, kuna eelnõu

säte hõlmab muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punkti 52 kohaselt

toetuse andmist.

Arvestatud.

Selgitame, et KOV finantsjuhtimise seaduse § 34 lg 2 punkt

52 käsitleb kohustusena tehingut, kus KOV on nt lepingute

alusel võtnud kohustuse sõltuvatele üksustele mitme aasta

jooksul igal aastal eraldama toetust näiteks kapitalikulude

katteks, See ei puuduta EL toetuste andmisel kohustust vara

5 aasta jooksul sihipäraselt kasutada.

13. Teeme ettepaneku jätta välja eelnõu § 29 ning viia esitatud

soovitava mõju ja eesmärgi kirjeldus eelnõu seletuskirja. Mittearvestatud.

Sätte vajadust on ammendavalt käsitletud seletuskirjas.

64

Ministri sellised ülesanded määratakse tavapäraselt Vabariigi

Valitsuse istungi protokolli märgitavas otsuses.

14. Märgime, et seletuskirja osas: Mõju põllumajanduse,

kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arengule on leitud, et

reformi tulemusena vähenevad omavalitsustes primaarsektori

esindatuse vahed. Samuti prognoositakse, et reformi

tulemusena kasvab omavalitsuste juhtimisvõimekus, mis toob

kaasa kohaturunduse tõhusama korralduse, misläbi saab enam

kasutada ära kohapõhiseid eeldusi piirkondade arenguks, sh

primaarsektori arenguks, kuigi toidutootmise sektorit reform

otseselt ei puuduta. Tahte ja finantsvahendite olemasolul saab

käivitada kampaaniaid ja stiimuleid inimeste

tagasimeelitamiseks maapiirkondadesse, näiteks laiendada

kampaaniat „Tagasi maaleˮ. Seletuskirjast ei selgu, millistest

uuringutest on lähtutud primaarsektori esindatuse vahede

prognoosil, millise näitaja alusel primaarsektori esindatust

hinnatakse (sektoris hõivatute osakaal vmt) ning kuidas ja

milliste vahendite toel hõlbustub seeläbi põllumajanduse,

kalanduse ja toiduaine tööstuse areng.

Lisaks juhime tähelepanu, et muudatused, mis soodustavad

rahvastiku koondumist suurematesse keskustesse ja nende

lähitagamaale, avaldavad survet linnalähedasele

põllumajandusmaa kasutusele muul otstarbel, mida palume

mõjude hindamisel silmas pidada. Palume seletuskirja

võimalusel asjakohaselt täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt märkustele.

Haldusreform iseenesest ei pea soodustama rahvastiku

koondumist suuremate keskuste lähitagamaale. Vastupidi,

ühinenud omavalitsuses väheneb selle eri piirkondade

omavaheline konkurents, mis võib tugevdada keskusest

kaugemate kohtade positsiooni atraktiivse elukohana, kuna

ühinemisjärgselt toimub uue KOV piires inimestele

osutatavate teenuste valiku ja taseme ühtlustumine.

15. Peame oluliseks märkida, et valdkonnapõhine

haldusreformi mõju analüüs maaelu arengule, mõju

ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele on ühekülgne

ning eeldus KOVi võimekusele töökohtade loomisel eelkõige

vähese tööealise ja -jõulise elanikkonnaga hajaasustusega

ääremaadel ennatlik, mis omakorda võib süvendada nõrgema

võimekusega tegevuspiirkondade ääremaastumist. Seletuskirja

kohaselt kavandatakse haldusreformi rakendusseaduses muu

hulgas KOVi rahastamiskorralduse muudatusi kohaliku

omavalitsuse tasandus-ja toetusfondi jaotusvalemites, läbi

Teadmiseks võetud.

Kontseptsioonis on esitatud võimalikud lahendused, mida

edasi arutada ning mille osas ei ole otsust tehtud. Seetõttu ei

ole antud teemasid ka eelnõus ning seletuskirjas selgitatud.

Valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu koostamisel

tehakse valikud rahastamiskorralduse muudatuse osas ning

selgitatakse tehtud valikute põhjendusi. Võimalike

lahenduste kirjeldus antud eelnõus ei ole asjakohane.

65

eeldusliku KOVi eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu

suurenemise.

Lähtuvalt juba eelnevalt oma 4. märtsi 2014. a kirjas nr 4.1-

2/656-1 väljendanud seisukohast märgime, et tasakaalustatud

territoriaalne areng ning teenuste kättesaadavuse paranemine

eeldavad omavalitsuste suutlikkust kohalikku arengut suunata.

Seetõttu juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kontseptsioonis

käsitletud KOVi rahastamismudeli muudatused (4.ptk) ei ole

seotud kohalike omavalitsuste praeguse majandusolukorraga.

Seletuskirja sissejuhatuses on tähelepanu juhitud ääremaaliste

KOVide elanikkonna vanuselisele struktuurile,

prognoositavale edasisele elanikkonna vähenemisele ja

vananemisele.

Palume siinjuures eelnõu seletuskirja täpsustada selgitusega,

kuidas saab eelnõu §-s 3 omavalitsuse miinimumsuuruse

kriteeriumi sätestamisel, lähtudes peamiselt üksnes

elanikkonna arvukusest, väiksema tööjõulise elanike

osakaaluga haldusüksuste omavaheline liitmine kõigi

kavandatud tegevuste elluviimise tulemusena muuta

moodustuva haldusüksuse võimekamaks avalike teenuste

pakkujaks. Kas arvutused on tehtud arvestades ääremaade

tööjõulist elanikkonda?

Märgime, et ka haldusreformi kontseptsiooni lisas 1 toodud EL

liikmesriikide KOV tasandite võrdlus elanike ja pindala alusel

jääb ühekülgseks, kui sellele pole lisatud elanikkonna

elatustaseme näitajat ja vanuselist struktuuri, mis

iseloomustaks samaväärselt KOV elujõulisust.

Oleme seisukohal, et KOV ülesannete rahastamine peab olema

vastavuses selle ülesannete mahu ja ulatusega. Märgime, et

kontseptsioonis toodud eesmärk võimaldada täita ülesandeid

vähemalt minimaalses ulatuses, ei anna positiivset tulemust

olukorras, kus nt 2-3 ääremaal asuvat viletsas majanduslikus

seisus valda liituvad ja riik tagab neile vaid minimaalse

toimetuleku. Seletuskirja kohaselt ühtlustuvad nõuded teenuste

Teadmiseks võetud. Ainult tööealiste elanike arvu võtmine kriteeriumiks ei ole

põhjendatud, sest see elanikkonna grupp tarbib kõige vähem

KOV teenuseid. Tuleb arvestada tuleviku KOVi võimekuse

kujundamisel kulukate teenustega nagu lasteaed, kool,

huvitegevus, vanurite ja puudega inimeste hoolekanne.

Lähtuda tuleb elanikkonnast tervikuna, et oleks tagatud

kõikide gruppide teenuste vajadus. KOVide demograafia

ülevaadetest on näha, et puudub muster, et väikestes

maavaldades on palju vanureid ning kõikide muude

elanikkonna gruppide osakaal on oluliselt alla Eesti

keskmist. Pigem on tööealiste elanike osakaal mõnevõrra

madalam maakonnakeskustes.

Teadmiseks võetud.

Teadmiseks võetud.

Viidatud teemade osas jätkuvad arutelud valdkonnaseaduste

muudatuste väljatöötamisel ning teemat käsitletakse

valdkonnaseaduste muudatuste eelnõus ja seletuskirjas.

66

kvaliteedile ja kättesaadavusele. Sellest tulenevalt palume

seletuskirjas täpsustada, kas ja milliseid samme on kavas

astuda kohalike omavalitsuste poolt pakutavate avalike

teenuste standardiseerimiseks (osutatavatele teenustele nõuete

seadmiseks), et reform täidaks oma eesmärki teenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi osas.

16. Peame oluliseks märkida, et haldusreformi läbiviimisel

kavandatavad meetmed peaksid teineteist toetama.

Haldusreformi kontseptsiooni kohaselt hõlmavad reformi

maksukorralduslikud muudatused üksikisiku tulumaksu osalise

laekumise töökohajärgsele KOVile. ESA andmetel oli maa-

asulates 2014. aastal 189 600 põhitöökohaga töötajat. Neist

põhitöökoht ja elukoht oli samas vallas ainult 68 400-l, ehk

36% maa-asulate hõivatutest. Mitte-elukohajärgses maa-asulas

oli töökoht 22 300-l (11,8%). Kokku oli põhitöökoht maa-

asulas 47,8%-l maapiirkonna hõivatutest. Linnalistes asulates

töötas 90 100 inimest (47,5%) ja välismaal 8 900 maaelanikku

ehk 4,7% hõivatutest. Tuleks arvestada, et paljude ettevõtjate

elukoht või asukoht ja majandusüksuse tegevuskoht on erinev.

Nt osa maapiirkonna elanikke töötavad oma elukohas

pikaajalise käsunduslepingu alusel, kusjuures tööandja asukoht

on tavaliselt linnas. Üksikisiku tulumaksu laekumise

muutmisel elukohapõhisest töökohapõhisele lähenemisele

saavad eelise tõmbekeskused, kuid teised piirkonnad võrreldes

tänasega kaotavad. Võib eeldada, et KOVide, kus on suurem

osakaal hajaasustusel, haldussuutlikkus ja

investeerimisvõimekus selle tulemusena väheneb, kuna

eeldatavasti on töökohtade arv elukohtade arvust väiksem.

Leiame, et puudub otsene põhjuslik seos maksukorralduse

muudatusega, mis motiveeriks neid väikevaldasid töökohti

looma, kes seni võitlevad hääbuva demograafilise kasvu

olukorraga. Näeme ohtu jätkusuutliku maaelu arengule, kuna

kasu saavad sellest linnalised asulad, kuid suure osa oma

senisest eelarvest kaotavad maavallad ja maa-asulad.

Teadmiseks võetud.

Kontseptsioonis toodud variandid on võimalikud

arutluskohad, mitte otsustatud suunad. Võtame esitatud info

edasisel valdkonnaseaduste väljatöötamisel arvesse.

KOVide finantseerimise muutmist puudutavatele

ettepanekutele lisatakse põhjalikud mõjuanalüüsid.

Rakendusskeemid töötatakse läbi tihedas koostöös

huvigruppidega.

Töökoha asukoha põhise rahajaotusega koos rakendatakse

ääremaalistele piirkondadele tasandusfondis

tasakaalustavaid meetmeid, et vältida raha äraliikumist

ääremaadelt keskustesse.

Kui KOVid muutuvad ühinemise järgselt suuremaks, siis

suuremal osal elanikest hakkavad elu ja töökoha

omavalitsus kattuma. Osa tulumaksuraha jaotamise eesmärk

töökohtade järgi on eelkõige vahendiks, et motiveerida

keskusi aktiivselt panustama ettevõtlustaristu loomisesse,

mis tagab töökohad maapiirkondade inimestele. Kui

keskused on aidanud töökohti luua, siis ei pea

maapiirkondade inimesed kaugemale tõmbekeskustesse

tööle liikuma.

Majandus- ja 1. Haldusreformi seaduse seletuskirjas ning haldusreformi Arvestatud.

67

Kommunikatsiooniministe

erium (majandus- ja

taristuminister)

kontseptsioonis on puudutatud ka ühistranspordi korraldamise

võimalikke stsenaariume. Juhime tähelepanu asjaolule, et

haldusreformi kontseptsioon ning haldusreformi seaduse

seletuskiri on omavahel mõneti vastuolus.

Kontseptsiooni kohaselt on piirkondlik ühistranspordi

korraldus võimalik maavalitsustelt üle anda Maanteeametile,

kelle ülesandeks jääks korraldada piirkonna eri liiki transporti.

Alternatiivse võimalusena on ette nähtud piirkondliku

ühistranspordi korraldamisel, juhul kui piirkonna kohaliku

omavalitsuse üksused ühiselt seda otsustavad, jätkata

ühistranspordi korraldamist läbi juba moodustatud

maakondlike või piirkondlike kohaliku omavalitsuse üksuse

ühisasutustena toimivate ühistranspordikeskuste.

Haldusreformi seaduse seletuskirjas § 29 selgituses on

ühistranspordi korraldamise võimalik stsenaarium kirjeldatud

eelkõige läbi asjaolu, et piirkondlik ühistranspordi korraldus

antakse üle piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele ning

üksnes maakondades, kus kohaliku omavalitsuse üksused ei

soovi ühistranspordikeskust moodustada, võtab riik läbi

Maanteeameti senisest suurema rolli ja vastutuse

ühistranspordi korraldamises.

Seega näeb kontseptsioon piirkondliku ühistranspordi

korraldamisel suuremat rolli Maanteeametil, samas kui

seletuskiri panustab rohkem kohaliku omavalitsuse üksuse

ühisasutustele. Kontseptsioonis toodud põhimõte väljendab

suuresti 2015. a detsembris Rahandusministeeriumis toimunud

kohtumise ühist järeldust, et otstarbekam on piirkondliku

ühistranspordi korraldamisel suurendada Maanteeameti rolli.

Eelkõige seetõttu, et vältida ühistranspordi killustumist veelgi

rohkemate ühistranspordi korraldajate vahel ning parandada

eri liiki transpordi omavahelist ühendatust.

Seetõttu leiame, et haldusreformi seaduse seletuskirjas tuleks

Seletuskirja on täpsustatud. Piirkondliku ühistranspordi

korraldamise muudatuste kavandamisel lähtutakse

kontseptsiooni esitatud lahendusest ja Maanteeameti rolli

suurendamisest ühistranspordi korraldamisel.

68

ühistranspordi korraldamise kirjeldamisel lähtuda

kontseptsioonis toodud põhimõttest, et eelkõige antakse

piirkondlik ühistranspordi korraldamine üle Maanteeametile.

Piirkondades, kus piirkondliku ühistranspordi korraldamise üle

andmine ei ole otstarbekas, võtavad maavalitsuse ülesanded

üle kohaliku omavalitsuse üksused või nende moodustatud

ühisasutus. Sellisteks piirkondadeks võivad olla näiteks

Saaremaa ja Hiiumaa, kus tekib üks suur kohaliku

omavalitsuse üksus või siis kaks-kolm kohaliku omavalitsuse

üksust, kes hakkavad kogu saarel ise ühistransporti

korraldama.

2. Eelnõule lisatud kontseptsioonis on punkt "Esmane

kontaktpunkt riigiga". Selles punktis keskendutakse erinevate

asutuste füüsiliselt ühte maavalitsuse majja paigutamisele.

Samas tuleb keskenduda erinevate asutuste teenuste

koososutamisele, ühendades asutuste tööprotsesse ning

teenuste osutamise volitamisele maakondades asuvate

riigiasutuste baasil. Lisaks tuleb silmas pidada hetkel kehtivas

koalitsioonilepingus olevaid punkte: „4.5 Toetame

autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud

avaliku võimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite,

agentuuride jmt) väljaviimist pealinnast. Peame seda

regionaalse arengu oluliseks teguriks.“ ja „5.15 Eelistame

riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel

võimalusel asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid.“

Teadmiseks võetud.

Üheks võimalikuks valdkonna ümberkorraldamiseks

esitatud lahenduseks on kontseptsioonis toodud nn

riigimajade visiooni realiseerimine, kus maavalitsus on

kodanike jaoks esmane kontaktpunkt riigiga suhtlemisel.

Juhul kui selle lahenduse kasuks otsustatakse, arvestame

koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõtteid ning

kaasame aruteludesse ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi.

3. Haldusreformi ettevalmistamisel on tehtud palju tööd ning

tuleb kiita, et reformi soovitakse teha andmete ja

tõenduspõhiselt (nii palju, kui neid on olemas). Siiski jääb

hetkel mulje, et üks aspekt - kliendivaade - jääb nõrgaks.

Haldusreformiga peaks kohaliku omavalitsuse üksuses

tekkima eeldused teenuspõhise juhtimise elementide

rakendamiseks. See tähendab, et ühinemisel tekkivas kohaliku

omavalitsuse üksuses peaks tekkima teenuse

omaniku/teenusjuhi roll. See hakkaks olema isik, kes tekitab

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, millele järgneb haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seadus. Valdkonnaseaduste

muudatusi ette valmistades on võimalik kaaluda ka KOVide

teenuspõhise juhtimise elementide rakendamise

reguleerimist seaduse tasandil, kuid täiendavate kohustuste

panemisel tuleb kavandada ka nende täitmiseks vajalikud

vahendid. Osaliselt aitavad siiski teenuste korraldamise ja

69

ülevaate, milliseid teenuseid kohaliku omavalitsuse üksus

kliendivaates osutab ning kuidas seda teha optimaalsete

kuludega ning samal ajal tagades klientide rahulolu. See loob

võimekuse teenuste arendamisega ka kohaliku omavalitsuse

üksuse tasandil tegeleda (hetkel kohaliku omavalitsuse üksuste

väiksusest tulenevalt on see roll enamikes üksustes sisuliselt

täitmata, mistõttu ei saa rääkida ka teenuste teadlikust

arendamisest). Teenusjuhi olemasolu loob eelduse kohaliku

omavalitsuse üksuse osutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks

ning sisukamaks koostööks riigiga teenuste koososutamisel

ning teenuste delegeerimisel. Teenuse juhtimise kompetentsi

kasvatamine on pikaajaline protsess, mistõttu praegu selle

kompetentsi tekitamiseks esimeste sammude tegemata jätmine

lükkab probleemi lahendamise edasi.

teabehaldamise süsteemi loomisele kaasa KOVide

ühinemised, kuna alates 5000 elanikuga omavalitsustest

tekib potentsiaal palgata põhikohaga IT juht, kes saaks

kanda teenuse omaniku/teenusjuhi rolli. Võimalikke

lahendusi tuleks kaaluda edasiste arutelude käigus.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministe

erium (ettevõtlusminister)

1. Ettevõtluse edendamiseks ja arendamiseks tuleks

haldusreformi läbiviimisel teostada kohalike

omavalitsusüksuste ettevõtlusalaste ülesannete sisuline analüüs

ja kaardistus, mille raames vajaks otsustamist, millises osas

sätestada kohaliku omavalitsusüksuse piirkondlikud

ettevõtlusalased kohustused seaduses. Kohaliku

omavalitsusüksuse ettevõtlusalaste ülesannete määratlemine

seab omavalitsusüksustele ettevõtluse arendamisel selged

eesmärgid.

Arvestatud.

Valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel, mille käigus antakse KOVidele täitmiseks

ka ettevõtlusalased ülesanded, lähtume seni koostatud

analüüsidest.

2. Leiame, et haldusreformi läbiviimise edasistes faasides tuleb

käsitleda ka kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasi küsimust.

Toetame põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse

üksusele laekuv üksikisiku tulumaksu osa jaotuks tulevikus

töötaja elukoha ja töökoha omavalitsusüksuse vahel. Taoline

lähenemine innustaks kohaliku omavalitsuse üksust olema

aktiivne ettevõtluskeskkonna arendamisel ning ettevõtja

probleemidele lahenduste väljapakkumisel, kuna töökohtade

arvu kasv omavalitsusüksuses suurendaks ka

omavalitsusüksuse tulubaasi. Ettepaneku rakendamisel vajab

läbi vaatamist ka senine tasandusfondi loogika, et selle kaudu

finantseeritavad omavalitsusüksused ei kaotaks motivatsiooni

Arvestame seisukohaga valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamisel, millega alustame

veebruaris, märtsis ja mille teemalistesse aruteludesse

kaasame ka ministeeriumid ja muud huvirühmad.

70

ettevõtlust edendada.

3. Haldusreformi kontseptsioonis toodud ettepanekut

võimaliku uue maksu – turisti maksu – kehtestamise osas näeb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajadust

täiendava mõjuanalüüsi läbiviimiseks. Turismisektor

moodustab olulise osa Eesti majandusest – koos kaudsete

mõjudega ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja ligi

30% teenuste ekspordist ning majutusettevõtetes majutatutest

pea 70% moodustavad väliskülastajad, mistõttu tuleb hinnata

täiendava maksu kehtestamise mõju Eesti kui turismisihtkoha

rahvusvahelisele konkurentsivõimele tervikuna.

Arvestame seisukohaga valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamisel.

4. Lisaks eeltoodule soovime rõhutada ja toetada järgmisi

märkusi, millele on Sotsiaalministeerium oma

kooskõlastuskirjas juba tähelepanu juhtinud – kirjas välja

toodud üldine kommentaar haldusreformi läbiviimise kohta,

kirja punkti 1 lõigud üks, kolm ja neli ning punktid 2, 3, 6 ja

11–16.

Vt selgitusi Sotsiaalministeeriumi (tervise- ja tööministri)

kooskõlastuskirjas esitatud märkustele.

Siseministeerium

1. Täiendusettepanekud ning tähelepanekud eelnõu kohta

1.1. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt võib haldusterritoriaalse

korralduse muutmisel muuta ka ühinevate või liituvate kohaliku

omavalitsuse üksuste (edaspidi koos ka ühinevad kohaliku

omavalitsuse üksused) piire ühe või mitme asustusüksuse

(edaspidi territooriumiosa) ühest kohaliku omavalitsuse

üksusest teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu

arvamisega Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses

sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

Juhime tähelepanu, et kuna järgmised kohaliku omavalitsuse

volikogu valimised toimuvad 15. oktoobril 2017. aastal, on

vajalik eelnõu 5. peatükki täiendada rahvastikuregistri seaduse

(edaspidi RRS) muudatustega, mis võimaldab lahendada ära

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seoses

haldusüksuste piiridega seonduvad valijate arvestuse

Mittearvestatud.

Muudatus ei seondu otseselt haldusreformi elluviimisega.

Küsimust saab arutada valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu menetlemise või eraldi rahvastikuregistri

seaduse muutmise käigus.

71

probleemid. Lisaks ei ole järgnevalt kirjeldatud probleem

seotud vaid valimistega, kuid selle kiirem lahendamise vajadus

on sellest tingitud. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiste tähtajast ei ole RRS muudatusettepanekuid võimalik

lahendada haldusreformi seaduse rakendamise seaduse raames.

Märgime, et vastavalt RRS § 42 lõike 11 ning §-de 43 ja 46

kohaselt võib teatud juhtudel kanda isiku elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse või muuta seda selliselt, et aadress on

rahvastikuregistrisse kantud linna või valla ja linnaosa või

osavalla täpsusega.

Kuna eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt võivad muutuda

haldusüksuste piirid, võivad muutuda ühinevate haldusüksuste

täpsusega elukoha aadressi omavate isikute elukoha andmed

rahvastikuregistris mittekorrektseks, kuna ei ole võimalik

määrata, millise uue haldusüksuse piirides võib olla isiku

senine rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või

osavalla täpsusega kantud elukoht. Nimetatud asjaolud

mõjutavad aga oluliselt kohaliku omavalitsuse volikogu

valimisi, kuna uute haldusüksuste piirid ja isikute registreeritud

elukohad ei pruugi olla üheselt ühildatavad, millest tulenevalt

on mõjutatud hääleõiguse realiseerimine õiges

valimispiirkonnas.

Seega peab Siseministeerium oluliseks, et eelnõuga

muudetakse ka RRS-i viisil, mis võimaldaks enne

haldusüksuste piiride muutmist lõpetada rahvastikuregistris

seniste omaniku õigustatud nõudmisel tekkinud kohaliku

omavalitsuse täpsusega aadresside kehtivus teatud aja jooksul

muudatuse jõustumisest. Lisaks tuleb muuta omaniku

õigustatud nõudmise menetlust selliselt, et menetluse

tulemusena ei jääks isiku aadress mitte enam eelmainitud

täpsusega, vaid varasema aadressi kehtivus lõpetatakse.

Muudatustega oleks vajalik sätestada kohaliku

omavalitsusüksuse pädevale asutusele võimalus olla algatajaks

ja näidata üles initsiatiivi omaniku õigustatud nõudmise

72

menetluse läbiviimiseks juhul, kui kohalik omavalitsus saab

teada muudest allikatest, et isik ei kasuta enam omanikule

kuuluvat ruumi elukohana. RRS-i muutmine aitab pikemas

perspektiivis kaasa rahvastikuregistri elukoha andmete

kvaliteedi paranemisele, kuna isikuid mõjutab see, kui nende

elukoha andmed rahvastikuregistris üldse puuduvad, kuna

sellisel juhul on nad kohustatud esitama registrisse kandmiseks

oma uued õiged elukoha andmed. Paremad rahvastikuregistri

elukohaandmed on vajalikud kohaliku elu korraldamiseks,

mistõttu pakutav RRS-i muudatus on otseselt seotud

haldusreformi elluviimisega.

Lähtudes eeltoodust esitame eelnõu 5. peatüki

„Rakendussätted“ täiendamiseks RRS-i muudatused koos

selgitustega (lisatud käesolevale kirjale), mida oleme valmis

koostöös eelnõu koostajatega vajadusel selgitama ning

täiendama.

1.2. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt selgitatakse elanike arvamus

välja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud

korras.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 8 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. mai 2006. a määruse nr 108

„Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse

korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva

elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“ § 9 sätestab,

et elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldab komisjon

küsitluslehtede trükkimise. Küsitluslehele kantakse küsimuse

täpne sõnastus eesti keeles vastusevariantidega „jah“ ja „ei“

ning komisjoni pitsati jäljend.

Kuna eelnõu seletuskirja kohaselt on kavandatud muuta ka

nimetatud määrust, siis teeme ettepaneku täiendada eelnõu

seletuskirja lisaks olevat nimetatud määruse eelnõu kavandit

selliselt, et küsitluslehele on võimalik küsimus kanda ka teistes

Mittearvestatud.

Lähtume eesti keele nõuetest.

73

keeltes, eelkõige inglise või vene keeles. Täiendusettepanek on

põhjendatud asjaoluga, et nimetatud määruse § 2 lõikes 2

toodud põhimõtte kohaselt on küsitlusest õigus osa võtta igal

vähemalt 18-aastasel isikul, kelle elukohaks on

rahvastikuregistris märgitud asjaomane kohaliku omavalitsuse

üksus, sh siis ka Eestis elavatel välismaalastel.

1.3. Palume kohaliku omavalitsuse ülesannete analüüsimisel ja

sätestamisel seaduses tuua sisse ka turvalisuse aspektid. Seda

nii kaudsete ülesannetena turvalise elukeskkonna kujundamisel

(ruumiline planeerimine, haridusasutuste ülalpidamine,

noorsoo- ja kultuuritöö korraldamine jne) kui ka otseste

ülesannetena (sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine,

väärteomenetlus, koolide turvalisuse tagamine), ning

kogukonnakeskse lähenemise reguleerimisega seaduses.

Teadmiseks võetud.

Arutame valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise käigus.

1.4. Haldusreform on oluline võimalus edendada kohalikku

demokraatiat, sh laiemalt juurutada kogukonnakeskset

lähenemisviisi – vabaühenduste ja igaühe roll oma kodukandi

edendamisel. Siseturvalisuse vaates on oluline kogukondliku

algatuse edendamine, sest aktiivne kohalik elu on ka üheks

eelduseks siseturvalisuse arengukavaga seatud sihtide

saavutamiseks.

Peame oluliseks, et eelnõu edasisel menetlemisel saaks läbi

mõeldud ka kõik vajalikud tugimeetmed, mis aitaksid kaasa

haldusreformi sisulisele elluviimisele (siseturvalisuse

seisukohalt kohalike siseturvalisusega tegelevate ühenduste

toetamine ja haakumine kohalike omavalitsusega, kohaliku

omavalitsuse eestvedaja roll kohalikus ennetustöös jms);

Teadmiseks võetud.

Arutame valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise käigus.

1.5. Siseministeerium omab kohalike omavalitsustega

puutumust ka küsimustes, mis puudutavad kohalike

omavalitsuste rolli kriisireguleerimises, sh elutähtsate teenuste

toimepidevuse tagamine, samuti ehituslubade ning

planeeringute osas ja rannavalve korraldamises. Palume antud

ülesannete analüüsimisel ning võimalike regulatsioonide

loomisel võimalikult varajases faasis kaasata ka

Teadmiseks võetud.

Arvestame ja kaasame Siseministeeriumi aruteludesse.

74

Siseministeeriumi.

2. Tähelepanekud haldusreformi kontseptsiooni eelnõu

kohta

2.1. Leheküljel 7 on sedastatud, et: „Kaasaegne ühiskond nõuab

KOVide ametnikelt/töötajatelt individuaalsemat lähenemist,

mis tähendab komplekssemat teenust. See eeldab

kvalifitseeritumaid ja kompetentsemaid KOV

töötajaid/ametnikke. Tööülesannete liigne killustatus ja

paljusus ei võimalda neis kõigis kompetentne olla.“.

Lähtudes asjaolust, et lisaks ülesannete paljususele on kohalike

omavalitsustel vaja aina enam pakkuda teenuseid eri keelelise

ja kultuurilise taustaga kohaliku omavalitsuse elanikele, teeme

ettepaneku muuta kontseptsiooni eelnõu teksti järgmiselt:

„Kaasaegne ühiskond nõuab KOVide ametnikelt/töötajatelt

individuaalsemat lähenemist, mis tähendab komplekssemat

teenust. See eeldab kvalifitseeritumaid ja kompetentsemaid

KOV töötajaid/ametnikke. Tööülesannete liigne killustatus ja

paljusus ning nende pakkumiseks vajalike võtmeoskuste

suurenemine ei võimalda neis kõigis ja kõikide elanike

rühmade jaoks kompetentne olla.“.

Arvestatud.

Täpsustame kontseptsiooni vastavalt esitatud ettepanekule.

2.2. Märgime, et kohalikku omavalitsust saab käsitelda kahest

teoreetilisest vaatenurgast: omavalitsus, kui inimeste kogukond,

ühtekuuluvuse ja ühistegevuse keskkond ning teisalt

omavalitsus, kui vajalike teenuste pakkuja ja teenuspiirkond.

Vaadates haldusreformile seatud eesmärke – suurendada

kohalikku demokraatiat kui ka tagada tasemel teenused, siis on

üldiselt mõlemad käsitlused võetud aluseks, kuid samas ei pole

piisavalt tagatud nende vahel tasakaal.

Selgitame.

Eestis on kasutusel segasüsteem, mille olemasolu ei saa

samastada ebakõlaga. Omavalitsuskorraldus peab

üheaegselt olema n-ö näoga elanike poole, kuid teisalt ka

efektiivne ja pakkuma kvaliteetseid avalikke teenuseid. Ka

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikkel 3 lõike 1

mõte, kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite

õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides

korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse

kuuluvast ühiskonnaelust, on selles, et toimivast KOVist on

võimalik rääkida alles siis, kui tal on piisavalt võimekust

kohalikku elu juhtida. Kogukonna huvides tegutsemist saab

tagada läbi erinevate kaasamismehhanismide ja

detsentraliseeritud sisemise KOV juhtimise.

75

2.3. Märgime, et sundliitmine võib süvendada võõrandumist

avalikust võimust, sh vähendada institutsioonide

usaldusväärsust. Turvalisuse seisukohalt on ohtlik, kui teatud

piirkondades väheneb inimeste turvatunne ning langeb

institutsioonide usaldus. Oluline on tagada haldusreformi teema

kohalik arutamine ja arvestada rahvaküsitluse tulemustega ning

pakkuda riiklikku tuge igas piirkonnas, ennetamaks ohtu, et

läbirääkimiste käigus jäävad alles need kohalikud

omavalitsused, mida hakataks pärast teises etapis sundliitma.

Turvalisemate kogukondade tagamiseks on oluline hoida ja

edendada inimeste omaalgatust ja toetada tunnet, et kohalikud

elanikud määravad oma piirkonna elu. Samuti on oluline

toetada kohalikku identiteeti.

Arvestatud.

Seletuskirjas on selgitatud, et KOV omaalgatuslikud

ühinemised on haldusreformi läbiviimisel selgelt soositud,

sellest tulenevalt on ka ühinemistoetuste maksmine

võimalik vaid vabatahtliku ühinemise korral. Need meetmed

peaks tagama, et sundliitmise etappi jääks võimalikult vähe

omavalitsusi, kelle osas riik peaks kohaldama sundi.

Haldusreformi kohalike arutelude toimumine ja

ühinemisnõustamise riigipoolne tugi piirkondades on

protsessi olulised osad.

2.4. Oleme seisukohal, et lisaks liitmisele tuleks näha selgemini

ette ka koostöö arendamise õiguslikud võimalused kohalike

omavalitsuste vahel ja üleselt (kohalikud turvalisusnõukogud,

ühisametnikud ja -üksused, sh korrakaitse) – teenuste taseme

tõstmise ja kohaliku demokraatia edendamiseks tuleb saavutada

tasakaal liitmise ja kohaliku omavalitsuse koostöö kui

asjakohaste meetmete vahel (alati ei anna liitmine paremat

tulemust või parema tulemuse saamiseks ei ole vaja just liita).

5000 elaniku nõue võib tekitada teenuse mastaabi vaates

piisavalt suure ressursi, ent samas ka territoriaalselt kunstliku

ala, kus inimestel tegelikkuses kogukondadena ühtekuuluvust

ei teki, kusjuures samas võiks ja saaks ka teatud juhtudel

soodustada mitut omavalitsust hõlmavate teenuspiirkondade

loomist ühisasutuse või -ametniku näol (siseturvalisuse vaates

näiteks ühte maakonda hõlmav kohalike omavalitsuste ühine

korrakaitseüksus või -ametnikud jne).

Arvestatud.

Ühisasutuste regulatsiooni lisame valdkonnaseaduste

muutmise seaduse eelnõusse. Märgime, et ühisasutuse

moodustamine ei ole alternatiiv tugeva KOV üksuse

moodustamisele, vaid täiendav KOVide koostöövõimalus

konkreetsete teenuste pakkumiseks või ülesande

lahendamiseks.

2.5. Märgime, et Siseministeerium on siseturvalisuse

arengukavas tõdenud, et kohalikud omavalitsused ei suuda

tasakaalustada keskvõimu. Siseturvalisuse arengukavaga on

püstitatud ülesanne üheltpoolt pakkuda riiklikku tuge

omavalitsuse võimekuse arendamiseks turvalisuse teemadega

tegeleda, sh süüteoennetuseks ja teisalt luua

Teadmiseks võetud.

76

koostöömehhanismid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

ning teiste tegijate vahel, loomaks võimalusi ühistööks ja

koordineeritumalt tegutsemiseks (eestkätt maakondlike

turvalisusnõukogude kaudu).

2.6. Siseturvalisuse tagamisel on oluline erinevate asutuste,

kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste ning ettevõtete

koostöö. Haldusreformi käigus tuleb säilitada koordineeriva

riigiasutuse võimalus, milleks täna on maavalitsus. Oleme

seisukohal, et riigiasutuste koostööd, sh kohalike

omavalitsustega ei saa hakata koordineerima mõni suurem

omavalitsus või omavalitsusliit. Turvalisuse eesmärkide

saavutamiseks on vajalik vähemalt maakonna tasandil riiklik

suunamine ning kohalikul tasandil oleks eestvedaja

omavalitsus.

Teadmiseks võetud.

3. Haldusreformi seaduse rakendamise seaduse

ettevalmistamise arutelude osas teeme ettepaneku käsitleda

muuhulgas järgnevaid teemasid:

3.1. Kohalike omavalitsuste kohustused seoses rahvusvahelise

kaitse või täiendava kaitse saajatega;

3.2. Analüüsida kohalike omavalitsuste ühinemise mõju

vabaühendustele ning omavalitsuste lepingulistele partneritele,

kelle osutatav teenus peab ühinemise järgselt jõudma

rohkemate klientideni või hakkama konkureerima ühineva

omavalitsuse sarnase teenusepakkujaga.

Arutame Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi

esindajatega.

Sotsiaalministeerium

(sotsiaalkaitseminister)

1. Juhime tähelepanu, et omavalitsuse miinimumsuuruse

kriteerium ei tohiks anda omavalitsustele juhise, et tegemist on

maksimumprogrammiga, mida tuleb omavalitsustel

haldusreformi kontekstis täita. Keskendumine üksnes 5000

elaniku nõudele võib anda signaali, et rohkem pole vaja

ühinemiseks pingutada. Leiame, et eelnõus peaks olema

kajastatud põhimõte, et ühinevate omavalitsuste elanike peaks

olema tegelikult 11 000 elanikku, mis võimaldab

omavalitsusel osutada kvaliteetselt avalikke teenuseid. Selle

eesmärgi täitmiseks näeme, et ühinevatele omavalitsustele

tuleks maksta lisaks eelnõus pakutule täiendavaid toetusi.

Vt vastust JuM märkusele nr 2.

77

Peame oluliseks, et riik soodustaks maksimaalsel võimalikul

moel omavalitsuste ühinemist. Seega leiame, et nimetatud

põhimõtteline suund olema ka sõnastatud eelnõu tekstis

vastava eesmärgina.

Eelnõu paragrahvi 3 tekst peaks omavalitsustele tekitama

kohustuse võtta eesmärgiks suuremate omavalitsuste tekke kui

5000 elanikku. Palume paragrahvi sõnastamisel lähtuda

Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 toimunud

kabinetinõupidamisest. Mõistame, et kabinetinõupidamisel

lepiti kokku, et 5000 elanikku on miinimumkriteerium

omavalitsuste ühinemisel. Samas juhime tähelepanu, et

nimetatud kabinetinõupidamisel sooviti tegelikult, et

haldusreformi tulemusena moodustuksid suuremad

omavalitsused kui miinimumkriteeriumile vastavad KOV-id.

2. Soovime tähelepanu juhtida, et Sotsiaalministeerium on

kontseptsiooni väljatöötamisse kaasatud, kuid varasemalt ja

korduvalt on väljendatud asjaolu, et kogu reformi vähene

ambitsioonikus ja keskendumine üksnes 5000 elanikule on

ebapiisav. Põhimõttelisem on küsimus, kuidas eelnõus ja

seletuskirjas "oodatav teenuste paranemine" reaalselt aset

leiab. Praegu ei ole ei eelnõus ega ka seletuskirjas selgelt näha,

millist võimekust (sealhulgas ametikohtade ja kompetentsi

olemasolu) uues ühinenud või sunniviisiliselt liidetud

omavalitsusüksuses eeldatakse. Sisuliselt peaks rakendamise

puhul kaaluma ka miinimumvõimekuse defineerimist, hetkel

kehtiv regulatsioon ja kavandatavad muudatused ei sisenda

veendumust, et kohalikud omavalitsused ei saa jätkata oma

ülesannete mittetäitmist.

Selgitame, et KOV miinimumsuuruse kriteeriumi

määramisel on lähtutud põhimõttest, et KOVi suurus peab

tagama võimekuse kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.

5000 elanikuga KOVis on võimalik tagada sotsiaaltöötajale

(abivajaduse hindaja, abi meetme määraja) täiskoormus.

Lastekaitse töötaja täiskoormuse jaoks oleks vaja ca 11 000

elanikku, aga lastekaitse spetsialisti ja noorsootööd on

võimalik omavahel edukalt kombineerida. Konkreetseid

sotsiaalteenuseid võib KOV sisse osta.

3. Eelnõu tekstis ei tule selgelt välja kontseptsioonis toodud

põhimõtteline suund, et ka riigi ja KOV vaheline ülesannete

jaotus vaadatakse täiendavalt üle ja näiteks antakse riigi

ülesanded (toetused jmt) KOV-ile. Muuhulgas soovime eelnõu

tekstis või seletuskirjas täpsustamist, millises ajaraamis ja

kelle poolt nimetatud analüüsid tehakse. Näiteks VVTP punkt

10.14 kohaselt analüüsib Sotsiaalministeerium 2016. a

Selgitame. Eelnõu on suunatud reformi esimese etapi, so

haldusterritoriaalse korralduse muudatuste läbiviimise

protsessile, sellele järgneb valdkonnaseaduste muutmine,

milleks sisendiks ootame, et ka valdkonnaministeeriumid

ise analüüsivad ja hindavad valdkonnapoliitikate paremaks

rakendamiseks vajalikke muudatusi ning esitavad

ettepanekuid, milliseid riigi täidetavaid, kuid olemuselt

78

erivajadustega inimestele makstavate toetuste süsteemi

toimivust, leidmaks parimad ja sobivaimad võimalused

inimeste toimetulekuks.

omavalitsuslikke ülesandeid oleks võimalik KOVidele

täitmiseks üle anda. Vastavate aruteludega kavandab

Rahandusministeerium alustada veebruaris, märtsis 2016 ja

eelnõu töötada välja 2016 I poolaastal.

4. Lisaks sooviksime omalt poolt seoses haldusreformi

rakendamise seaduse ettevalmistamisega arutada ka järgmisi

teemasid:

1. kohalike omavalitsuste kohustused seoses rahvusvahelise

kaitse või täiendava kaitse saajatega;

2. kohalike omavalitsuste vetoõiguse puudumine seoses

majutuskeskuse avamise vajadusega rahvusvahelise kaitse

taotlejatele.

Arvestatud.

Kaasame Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi

esindajaid selleteemalistesse aruteludesse, kui need

tõusetuvad valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

5. Palume selgitada, kas eelnõu § 8 on volitusnorm või

pädevusnorm. Seletuskirja kohaselt võiks seda tõlgendada kui

volitusnormi, mille alusel on Vabariigi Valitsusele antud

pädevus kehtestada määrus haldusterritoriaalse korralduse

muutmise kohta. Juhul, kui tegemist on volitusnormiga, siis

palume järgida volitusnormi kohta hea õigusloome tava ning

normitehnika eeskirja vastavaid sätteid. Peame antud küsimust

oluliseks, sest antud küsimuses ei tohi tekkida kahtlusi

küsimuses, kas Vabariigi Valitsusel on otsustamise pädevus

või mitte – seda nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise liitmise

puhul.

Arvestatud.

Tegemist on pädevusnormiga, mis määrab, mis ajahetkeks

tuleb nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus vastu võtta.

Eelnõu sõnastust on täpsustatud viitega ETHS

volitusnormile.

6. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab korra, mille kohaselt ühinenud

kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kehtivad kuni

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide

kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil, kus nad valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid.

Alates 01.01.2016 kehtib uue seadusena sotsiaalseadustiku

üldosa seadus ja uus terviktekst sotsiaalhoolekande seadusest.

Mõlemad seadused, eelkõige üldosa seadus sätestab

menetlusõiguslikud normid sotsiaalkaitse kohaldamisel,

sotsiaalhoolekande seadus täpsustab täiendavalt, milliseid

Arvestatud. Arvestame informatsiooniga ühinevate KOVide ning

ühinemisi nõustavate ühinemiskonsultantide juhendamisel.

79

sätteid tuleb KOV teenuste ja rahaliste hüvitiste maksmise

osas kohaldada. KOV on sotsiaalkaitsesüsteemi osa ning

sellest tulenevalt kohaldatakse sotsiaalkaitse läbiviimisele

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid. Kuigi uut

sotsiaalhoolekande seadust ja üldosa seadust tutvustatakse juba

maavalitsustes alates jaanuarist kuni märtsini, siis peame

oluliseks, et eelnõu § 5 alusel loodud piirkondlikud nõuandvad

komisjonid pööraksid ühinevatele omavalitsustele nõu andes

tähelepanu ka nimetatud seadustele. Juhul, kui ühinenud

kohalikud omavalitsused võtavad vastu sotsiaaltoetuste või –

teenuste taotlemiseks, menetlemiseks, maksmiseks uue korra,

siis peavad uued korrad olema kooskõlas viidatud

õigusaktidega.

7. Eelnõu §-s 29 on välja toodud, et riigihalduse minister

analüüsib koostöös valdkonnaministeeriumidega

haldusreformi rakendamiseks vajalikke muid kohaliku

omavalitsuse korraldust ja ülesandeid reguleerivaid seadusi.

Nii eelnõu seletuskirjas kui ka haldusreformi kontseptsioonis

on seejuures välja toodud võimalus näiteks sotsiaalvaldkonnas

riigilt osade teenuste ja toetuste (riiklik matusetoetus, riiklik

lapsehoiu teenus, puudega inimeste perioodilised toetused,

riiklik sünnitoetus) korraldamise ning rahastamise üleandmine

KOV-idele. Peame oluliseks juba lisaks punktis 1 nimetatud

probleemidele, et toetuste ja teenuste üleandmise puhul

kaalutakse selle muudatusega kaasnevaid mõjusid ning

korraldamise ja rahastamise üleandmised toimuksid vaid juhul,

kui on tagatud, et see ei kahjusta võimalike hüvitiste saajate

huvisid, kuid oleks samas majanduslikult mõistlik, eelkõige

peame oluliseks, et menetluskulud oleksid KOV-ides

väiksemad kui Sotsiaalkindlustusametis. See põhimõte oleks

kooskõlas ka riigihalduse efektiivsuse põhimõttega, sest

vastasel korral, kui KOV-i korraldatav sotsiaalkaitse oleks

kallim (samade ülesannetega ametnike koolitamine, töökohad,

palgakulu, koolitus jms) kui riigi poolt organiseeritud

ülesannete täitmine, siis kaotaks KOV-idele ülesannete

Arvestatud.

Arvestame märkusega valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamisel.

80

üleandmine oma mõtte.

8. Eelnõu seletuskirjas ja haldusreformi kontseptsioonis on

välja toodud, et KOV-ide huvi töökohtade loomisele kaasa

aitamiseks suurendaks see, kui osa üksikisiku tulumaksust

laekuks sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kus isik

töötab. Täpsemini võiks olla lahti seletatud, kui suurt osa

üksikisiku tulumaksust silmas peetakse ning millised oleksid

vastava muudatusega kaasnevad täpsemad mõjud.

Arvestatud.

Analüüsime küsimust täiendavalt valdkonnaseaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel.

Sotsiaalministeerium

(tervise- ja tööminister)

1. Vastavalt koalitsioonilepingule toetame haldusreformi

läbiviimist, aga esitatud eelnõu ei ole piisavalt terviklik, et

kujundada lõplikke seisukohti. Haldusreformi olemus

iseenesest näeb ette oluliselt laiemaid muudatusi, kui käesolev

eelnõu kajastab. Osaliselt mainib planeeritavaid muudatusi

eelnõu seletuskiri. Mõistes asjaolu, et kogu omavalitsuste

tegevust kirjeldava seaduspaketi läbivaatamine paralleelselt

käesoleva eelnõu menetlemisega ei pruugi olla jõukohane

ülesanne, siis ometigi on teatud fundamentaalsed küsimused,

mille lahendust teadmata ei ole võimalik langetada otsust

omavalitsuse ühinemiskeks või liitumiseks.

Omavalitsuste liitumise või ühinemise protsessi mõjutab

olulisel määral teadmine sellest, mil viisil on korraldatud

omavalitsuste sisene demokraatia (külavanemate ja osavaldade

institutsioon), mil viisil muutuvad omavalitsuse ülesanded ja

mil viisil saab olemakorraldatud omavalitsuste koostöö

maakonna tasemel. Samuti on kõige põhimõttelisem küsimus

omavalitsuste liitumise kõrval omavalitsuste rahastamise ja

neile pandud ülesannete vastavus. Vajalik on omavalitsuste

rahastamismudeli kaasajastamine ja vastavusse viimine

omavalitsusele pandud ülesannetega. Igal juhul ei piisa vaid

mainimisest seletuskirjas, et omavalitsuste rahastamine on

kavas läbi vaadata.

Omavalitsustele on otsustelangetamiseks vajalik teada

muudatuste sisu. Kõik mainitud punktid on kirjeldatud ka

koalitsioonilepingus haldusreformi elluviimise loomulike ja

oluliste osadena, mitte aga teisejärguliste küsimustena, mida

Arvestatud.

Arvestame esitatud märkustega haldusreformi eesmärkide

täitmiseks vajalike valdkonnaseaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamisel, mis toimub 2016 I poolaastal, ja

kaasame kõiki valdkonnaministeeriume aruteludesse.

81

on võimalik lahendada protsessi teises või kolmandas etapis.

Eeldatavalt valmistavad käesoleva eelnõu koostajad nimetatud

lisanduvate seadusmuudatuste eelnõude projektid või siis

vähemalt kontseptsioonid ette nii, et neid kavandeid jagatakse

ka kõigi osapooltega ning neid on võimalik käesoleva eelnõu

menetlemise käigus olulise lisainformatsioonina käsitleda.

Sotsiaalministeerium soovib tunnustada

Rahandusministeeriumi põhjaliku ettevalmistuse eest. Leiame

samas, et haldusreform tuleb läbi viia tulemuslikult,

efektiivselt ning valdkonna ministeeriume kaasates. Eelnõus

pakutud lahendus on minimaalne, et läbi viia seni tegemata ja

hädavajalik haldusreform. Samas kordame taas, et tegeliku

väljundi haldusreformile annab riiklike ülesannete ning

kohaliku omavalitsuste ülesannete sisuline analüüs ja

võimalikud maksukorralduslikud muudatused. Peame oluliseks

seletuskirjas rõhutatud põhimõtet, et ilma teisi ministeeriume

kaasamata ei ole võimalik haldusreformi täielikult läbi viia.

Sotsiaalministeerium soovib olla kaasatud kõikides tervise-ja

töövaldkonda puudutavates küsimustes, sest need küsimused

omavad subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt inimeste jaoks

olulist tähendust. Leiame, et ilma käesolevas kirjas loetletud

küsimusi lahendamata jääb eelnõu deklaratiivseks ning

haldusreformi eesmärk jääks saavutamata.

2. Eelnõu § 29 sätestab valdkonna eest vastutavate

ministeeriumitele kohustuse analüüsida KOV korraldust ja

ülesandeid reguleerivaid seadusi, kuid kahjuks sellest sättest ei

nähtu, milline peaks olema valdkonna eest vastutavate

ministeeriumite lähteülesanne eesmärgi saavutamiseks, vastus

tuleks anda küsimusele: kuhu soovitakse aastaks 2018 jõuda

või millist omavalitsuslikku korraldust soovitakse saavutada.

Seega tuleks eelnõu tekstis expressis verbis välja öelda, milline

on sellise analüüsi ning uue väljatöötatava eelnõu eesmärk.

Hetkel näib, et haldusreformi sisuline osa, kuidas ning

milliseid ülesandeid KOV-id peaksid täitma, on jäetud

rakendusseaduse ülesandeks. Samas ei lähe see

Selgitame. Võimalikud muudatused KOVide ülesannetes ja

valdkonnaseaduste muutmise eesmärk on kirjeldatud

eelkõige kontseptsioonis ning eelnõus on piirdutud

viidetega kontseptsioonis kavandatud võimalikele

muudatustele, st ei ole üle korratud kõiki võimalikke

lahendusvariante. Küll on aga eelnõu §-s 33 sätestatud et

valdkonnaministeeriumitel tuleks koostöös valdkonna eest

vastutava ministriga analüüsida oma vastutusvaldkonna

seadusi, selgitades välja sellised riigi täidetavad, kuid

olemuslikud omavalitsuslikud ülesanded, mis oleks

võimalik anda täitmiseks haldusreformi tulemusena

moodustunud KOVidele. Vastava lähteülesande

82

rakendusseaduse loogikaga kokku, sest rakendusseadus peaks

üksnes täpsustama tehnilisi muudatusi, mis tulenevad

käesoleval juhul haldusreformi seaduseeelnõust.

Kooskõlastamisele saadetud eelnõus puudub juhis, milliseid

konkreetseid ülesandeid peaks rakendusseadus lahendama.

Seletuskirja kohaselt jäetakse tegelikult rakendusseaduse

ülesandeks analüüsida ning muuta KOV aluspõhimõtteid

(näiteks kohalikud maksud, tulude jaotamine) –kuid sellised

põhimõtted peaksid olema sõnastatud vähemalt üldisel tasemel

seaduses. Seega leiame, et hea õigusloome tava kohaselt tuleks

sellised põhimõtted kirjeldada juba käesolevas eelnõus või

minimaalselt analüüsida neid põhjalikult seletuskirja vastavas

osas, mitte jätta selliste oluliste küsimuste lahendamine

rakendusseaduse ülesandeks.

Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeerium valmistab

tulenevalt VVTP-st ette rahvatervise seaduse eelnõud, mille

üheks eesmärgiks on senisest selgemalt reguleerida

maavanema ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid rahvatervise

korraldamisel. Nimetatud seadus on planeeritud jõustuma

01.01.2018 nii nagu ka haldusreformi seaduse rakendamise

seadus. Rahvatervise seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi

Valitsusele 2016. a lõpuks. Seega anname teada, et need kaks

eelnõu peavad olema üksteisega kooskõlas ning arutelud

nendes küsimustes peavad toimuma2016. a I pooles. Palume

seda haldusreformi seaduse rakendamise seaduse

ettevalmistamisel arvesse võtta.

selgitamiseks ja täpsustamiseks jätkame ministeeriumitega

läbirääkimisi nende valdkonnas võimalike muudatuste

vajaduste ja võimaluste analüüsimiseks, hindamiseks ja

ettepanekute esitamiseks.

Eelnõu väljatöötamisel kohtusime erinevate

valdkonnaministeeriumitega, kellega arutati kontseptsioonis

kirjeldatud tegevussuundi. Kuna ministeeriumitega ei jõutud

küsimuste lahendamise osas konsensusele (sh ebapiisava aja

tõttu analüüside koostamiseks), jäid valdkonnaseaduste

muudatused eelnõust välja.

3. Leiame, et eelnõu on sisult ning struktuurilt sama või suures

osas suure kattuvusega juba varem kooskõlastusringil käinud

eelnõuga, seetõttu tuleks meie hinnangul teha viide juba

varasemalt tehtud eelnõudele, mis on seotud eelmiste

haldusreformi algatustega. Selguse huvides tuleks teha

seletuskirja sissejuhatuses või märkuste osas ülevaade

varasematest tegevustest, mis annaks lühikese ülevaate

arengutest, kuidas on käesoleva eelnõu põhimõteteni jõutud.

Mittearvestatud.

Eelnõus reguleeritav haldusreform on eraldiseisev protsess,

mille sisendiks on eelkõige Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis aastateks 2015-2019 kokkulepitud

suunad. Kuigi protseduurilistes valikutes sarnaneb reform

teatud määral ka varasemate kavandatud reformidega, kuid

mitte põhialustes, siis ei anna üksikasjalik võrdlus eelnevate

eelnõudega olulist lisaväärtust. Varasemate

reformiplaanidega on huvilistel võimalik tutvuda

83

haldusreformi veebilehel http://www.haldusreform.ee/.

4. Haldusreformi eesmärgi täitmiseks on valitud eelnõus sobiv

meede riigi poolt toetuse maksmise näol omavalitsustele, kes

ühinevad vabatahtlikult ettenähtud tähtaja jooksul. Samas on

eelnõu seletuskirjas esitatud vastupidiseid väiteid, näiteks

seletuskirja lk 2 öeldakse, et „Kuigi seadusandja on ette

näinud ühinemistoetuse maksmise omaalgatuslikult

ühinevatele kohaliku omavalitsuse üksustele, mida on alates

selle kehtestamisest mitu korda ka suurendatud, ei ole ka see

toonud kaasa märkimisväärset kohaliku omavalitsuse üksuste

ühinemise lainet.“. Soovitame selle argumentatsiooni eelnõu

seletuskirjas välja jätta ja välja tuua tegelikud argumendid,

miks ei ole seni KOV-id omaalgatuslikult soovinud ühineda.

Üheski riigis ei ole saavutatud arvestatavat omaalgatuslikku

KOV ühinemiste lainet pelgalt ühinemistoetuste

ettenägemisega. Ka Taanis, Soomes ja Lätis toimus

haldusreform riigipoolse sekkumisega. Seletuskirja lause

mõte ongi selles, et hoolimata sellest, et ühinemistoetusi on

tõstetud, on väikesed KOVid (kes tegelikult ei suuda oma

seadusest tulenevaid kohustusi vähese haldusvõime tõttu

täita) ikkagi pidevalt teiste KOVidega ühinemise vajadusele

vastu seisnud, kuna on jäädud ootama riigipoolseid

otsustavaid samme, tuvastamaks, et selliselt enam edasi

toimida ei saa.

Ühinemistoetuse meede üksi ei ole paraku olnud piisava

mõjuga, et viia halduskorralduse korrastumiseni ning

asendada päris haldusreformi.

5. Eelnõu § 1 lõige 4sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse kohaldamise. Palume kaaluda eelnõu § 6 lõike 3

otstarbekust ja vajalikust eelnõu tekstis, kas elanike arvamuse

väljaselgitamisel on oluline veelkord täiendavalt viidata Eesti

territooriumi haldusjaotuse seadusesätetele, kui § 6 lõike 3

kohaldamine on eelnõu üldsättega juba kaetud.

Mittearvestatud.

Kui kehtivas ETHS-is reguleeritakse selle korraga vaid

Vabariigi Valitsuse algatatud etapis algatatud ühendamisi,

siis eelnõuga võimaldatakse sama määrust rakendada ka

KOV omaalgatuslikus etapis elanike arvamuse

väljaselgitamiseks.

6. Palume selgitada, kas eelnõu § 8 on volitusnorm või

pädevusnorm. Seletuskirja kohaselt võiks seda tõlgendada kui

volitusnormi, mille alusel on Vabariigi Valitsusele antud

pädevus kehtestada määrus haldusterritoriaalse korralduse

muutmise kohta. Juhul, kui tegemist on volitusnormiga, siis

palume järgida volitusnormi kohta hea õigusloome tava ning

normitehnika eeskirja vastavaid sätteid.

Arvestatud.

Tegemist on pädevusnormiga.

7. Eelnõu lubab peale omavalitsuse üksuste ühinemist säilitada

KOV üksustel linna staatus, kui linnas elab vähemalt 5000

elanikku. Samas jääb segaseks ja seletuskirjast ei selgu, kas

sellisel juhul säilib kogu kohaliku omavalitsuse üksusel linna

staatus. Näiteks kui 5000 elanikuga linn ühineb kolme vallaga,

kas siis kogu omavalitsuse üksus on linna staatuses või ainult

selle valla sees olev linn säilitab linna staatuse? Kui see on nii,

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega linna staatuse

säilimise kohta - juhul kui KOV vastab esitatud tingimustele

ning otsustab säilitada haldusüksuse liigina „linn“

kasutatakse terve haldusüksuse ulatuses haldusüksuse liigi

nimetust linn.

Näide sarnasest KOV korraldusest on kujunenud Soomes,

84

siis on oht, et peale haldusreformi tekivad meil linnvallad

(linnalised haldusüksused), mis hõlmavad endas ka

maapiirkondi ning segaseks jääb linna mõiste. Samas ei ole see

ainus probleem, näiteks eelnõu § 24 muutmiskäsk 2, sätestab

sisuliselt linnasisese linna, mille liiginimetust on juba

keerulisem mõista.

kus paljud linna nime kandvad omavalitsused on

territooriumi poolest suuremadki kui Eesti mõistes suure

pindalaga vallad.

Linnasisese linna kui asustusüksuse määratlemiseks on välja

pakutud termin „keskuslinn“.

8. Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt, kui töötaja või ametniku

senine teenistuskoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise

tulemusena koondatakse, pakutakse talle muud tema

kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksuse struktuuris.

Seletuskirja kohaselt korratakse sellega avaliku teenistuse

seaduses (edaspidi ATS) sisalduvat kohustust, mille kohaselt

tuleb sellisel juhul pakkuda neile muud nende

kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta (töö-või ametikohta)

uue moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse struktuuris.

ATS § 90 lõikest 7 tulenevalt peab enne ametniku koondamise

tõttu teenistusest vabastamist, teadmistele ja oskustele vastavat

ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

ATS § 90 lõige 7 sätestab tõesti kohustuse pakkuda teist tööd,

kuid vaid võimaluse korral. Seega ATSi kohaselt tuleb teist

tööd pakkuda, kui leidub näiteks vabu ametikohti. Ka

töölepingu seaduse § 89 lõige 3 kohaselt peab tööandja enne

töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale

võimaluse korral teist tööd. Eelnõu kohaselt tuleb aga igal

juhul teist ameti-või töökohta pakkuda.

Paragrahvi 19 lõike 4 osas on seletuskirjas toodud, et

formaalselt viiakse kõik ühinenud omavalitsuste ametnikud

(mainitud ei ole töötajaid) tähtajatult üle uue

omavalitsusüksuse koosseisu. Selle väitega saab nõustuda ning

ühtlasi leiame, et tuginedes direktiivile 2001/23/EÜ

ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et KOV ühinemisel

uue ametiasutuse reorganiseerimist ei saa pidada asutuse

likvideerimiseks, kuna säilivad asutuse pädevuses olevad

ülesanded ja nende täitmise kohustus. Likvideeritakse

avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid nende juriidiliste isikute

ametiasutused reorganiseeritakse, s.t koondamine toimub

nende ametikohtade osas, mis uue moodustuva

omavalitsusüksuse ametiasutuste koosseisus kotatakse

võrreldes kõigi ühinevate ametiasutuste koosseisus olnud

ametikohtadega. Samuti on täpsustatud eelnõu § 18 lõiget 4

täpsustusega, et muud teenistuskohta „pakutakse

võimalusel“ ning seletuskirja lisatud viide ATS § 90 lõikele

7.

Paragrahvi 19 lõiget 4 on täpsustatud lisades ametnikele ka

töötajad ning seletuskirjas esitatud seni praktikas kasutatud

lahenduste kirjeldust on vastavalt täpsustatud.

85

õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

on see ka korrektne lahendus. Samas käsitleb seletuskiri kolme

mehhanismi, mida ametnike üleviimise korral võib eristada.

Nendest näiteks a) variandi puhul ei ole üheselt selge, et isikud

tõesti üle viiakse. Lisaks tekitab segadust mõistete “ametnik“

ja „töötaja“ kasutamine. Näiteks „viiakse läbi konkurss uute

töötajate leidmiseks“ ja „ Nii valitakse välja need ametnikud“

(teine lõik § 19 lõike 4 selgituste osas).

9. Eelnõu § 20 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse juhtide

sotsiaalsete garantiide regulatsiooni. Leiame, et eelnõu

koostajatel tuleks üle vaadata sotsiaalsete garantiide osas antud

selgitused (eelkõige seletuskirja leheküljed 38-39). Erinevat

liiki KOV juhtide õigused saada erinevaid hüvitisi sealhulgas

töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist on kirjas ebaselgelt ja

kohati eksitavalt. Näiteks on eksitav järgnev seletuskirja väide:

„Omavalitsusüksuste juhtide puhul kehtivad tööturuteenuste ja

-toetuste seaduses (edaspidi TTTS) ning töötuskindlustuse

seaduses (edaspidi TKindlS) sätestatud piirangud, mis

välistavad näiteks ühinemise tulemusena kõigi volitustest

vabastatud volikogu esimeeste töötuks registreerimisel

töötutoetuste ja töötuskindlustushüvitise saamise.“

Seletuskirja lehekülje 38 allmärkuses on küll täpsustatud,

millisel ametikohtadel millisele toetusele õigust ei ole, kuid

põhitekstist jääb ekslik mulje, et keegi neist ei oma õigust

saada ei töötutoetust ega töötuskindlustust. Rõhutame, et

töötutoetust ei saa need, kes ei olnud palgalised esimehed ja

aseesimehed. Võivad aga saada need, kes olid palgalised.

Seega ei ole õige väita, et kõigil volikogu esimeestel puudub

õigus töötutoetusele. Palume seletuskirja vastava asjaoluga

täpsustada.

Teeme ettepaneku selguse huvides ja ebatäpsuste vältimiseks

käsitleda erinevatele omavalitsuse üksuse juhtidele

kohalduvaid hüvitisi süsteemselt hüvitiste (töötutoetus,

töötuskindlustus, koondamishüvitis) ja erinevate ametikohtade

(volikogu esimehed, aseesimehed, valla- või linnavalitsuse

Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

86

liikmed, linnapead, vallavanemad jne) lõikes eristades

seejuures palgalisi ja mittepalgalisi ametikohti.

Lisaks juhime tähelepanu, et sõnastusliku ebatäpsuse tõttu

võib valesti mõista ka väidet, et „Omavalitsusüksuste juhid ei

saa analoogselt omavalitsusüksuste töötajate ja ametnikega ka

tööandja makstavat koondamistasu.“. Ilmselt on mõeldud, et

erinevalt KOV töötajatest ja ametnikest ei saa juhid

koondamistasu, kuid viidatud sõnastusest võib välja lugeda, et

ka töötajad ja ametnikud ei saa koondamistasu.

Seoses tööturuteenuste osutamisega juhime tähelepanu, et

õigus saada tööturuteenuseid ei tähenda, et isik võib neid kõiki

vabal valikul saada, vaid seda, et isikule osutatakse

tööturuteenuseid vastavalt individuaalsetele vajadustele ehk

valitakse teenused, mis aitavad tal tööle asumise takistusi

kõrvaldada. Allajoonitud või läbikriipsutatud osa tuleks

seletuskirja vastavas osas täpsustada või välja jätta.

Seletuskirja lehekülje 39 väljavõte koos sõnastusettepanekuga:

„Võrdlusena – ühinemise tulemusena saavad volituste

lõppemisel vallavanemad ja linnapead, koondamise korral

omavalitsusüksuse töötajad ja ametnikud end töötuna arvele

võtta ja neil on õigus saada kõigile TTTS-i § 9 lõikes 1

loetletud tööturuteenuseid, mis aitavad kõrvaldada tööle

saamise takistusi (teavitamine tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendus, tööturukoolitus,

karjäärinõustamine, tööpraktika, avalik töö, tööharjutus,

palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jt) arvestades samas

lõikes sätestatud erisusi, mis kohalduvad vaid puuetega

isikutele.“

Parandamist vajab ka allmärkus nr 27, sest töötutoetus ei ole

tööturuteenus. TTTS sätestab tööturuteenused ja

tööturutoetused (töötutoetus, stipendium ning sõidu-

majutustoetus).

Allmärkus nr 27 väljavõte koos sõnastusettepanekuga:

87

„TTTS-i § 26 lg 3 p 11 järgi ei maksta tööturuteenusena

töötutoetust omavalitsusüksuse volikogu mittepalgalise

esimehe või mittepalgalise aseesimehe, valla- või

linnavalitsuse mittepalgalise liikmena töötanud isikule.“

10. Palume hinnata eelnõu terviklikult selles osas, kas oleks

võimalik eelnõudja selles sisalduvaid paragrahve paremini

liigendada, vajadusel muutes olemasolevaid paragrahve.

Näiteks paragrahv 21 koosneb 16 lõikest, mis kirjeldab

omavalitsustele ühinemistoetuste maksmist ning detailselt selle

valemit ja rakendamist. Samas hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 24 lõike 4 kohaselt välditakse

mahukaid lõike. Normitehnika eeskirja kohaselt võiks olla

kaheksa lõiget maksimaalne piir, mille puhul peaks

paragrahvis loetletud erandid olema kaetud. Õigusselguse

huvides on soovitav mahukad paragrahvid jaotada eraldi

paragrahvideks.

Arvestatud.

Eelnõu § 21 on ümber sõnastatud ja viidud sisu järgi eraldi

paragrahvideks.

11. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 25 punkti 11 järgmises

sõnastuses:

11) paragrahvi 56 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja

koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa

põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku

initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse

üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse

ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete

täitmisel.

(2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna

moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla-või

linnaosakogu. Osavalla–või linnaosakogu moodustatakse

demokraatliku valimisprotsessi tulemusena või tuletisena.

(3) Osavalla-või linnaosakogu valib osavalla-või linnaosakogu

esimehe. Kui osavallas või linnaosas moodustakse osavalla või

linnaosa vanema ametikoht, siis osavalla-või linnaosakogu

nimetab ametisse osavalla või linnaosa vanema.

Arvestatud osaliselt.

Osavald või linnaosa on KOV sisemise detsentraliseerimise

käigus moodustatav üksus, kellele täitmiseks antavad

ülesanded otsustab volikogu.

Ka haldusreformi ettevalmistamiseks moodustatud

ekspertkomisjon toetas suunda, et seaduses peaks olema

tagatud osavaldade üldregulatsioon, mille alusel KOV saab

oma sisemise korralduse osana otsustada, kas üldse on

vajadust osavalda ja linnaosa moodustada ja milliseid

ülesandeid see täitma peaks, sh, kas sellele peaks andma

piirkonna elanike kaasamise instrumendi rolli või see tuleks

moodustada teatud otsuste piirkondlikule tasandile

delegeerimiseks.

Elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse

ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine ühinemise

järgsetes omavalitsustes on väga olulised. Samas tuleb

arvestada, et KOV volikogu ainupädevuses olevaid

küsimusi, mis lähtuma KOKS § 22 lg-st 1, ei saa anda

täitmiseks muule KOV organile. Seejuures ei saa osavalla-

88

(4) Osavalla või linnaosakogu pädevuses on seisukoha

võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa

territooriumil omavalitsuse toimimist ja kohalikku

elukorraldust puudutavates küsimustes. Osavalla või

linnaosakogu pädevuses on omavalitsuse esindamine ning

otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi

puudutavates küsimustes talle seadusega, omavalitsuse

põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades

ning pädevuste piires, seal hulgas arengu kavandamine,

territoriaalne planeerimine, omavalitsuseasutuste ja

äriühingute asutamine, toimimine ja lõpetamine, omavalitsuse

teenuste korraldamine, loodusressursside kasutamine, valla –

või linnavara valitsemine, avaliku korra ja heakorra

küsimused.“.

Selgitus:

Lõike 1 muutmisettepaneku aluseks on haldusreformi

kontseptsioon lk 26, kus kirjeldatakse osavaldade regulatsiooni

täpsustamise eesmärke. Kohaliku identiteedi ja initsiatiivi

hoidmine on osavaldade olemuslik ülesanne, lisaks

kaasamisele ja huvide esindamisele.

Lõike 2 muutmisettepanek tuleneb vajadusest tagada elanike

kaasamine. Tuleb välistada olukord, kus osavalla-või

linnaosakogu küll moodustatakse, kuid seda tehakse läbi

määramise, mitte läbi demokraatliku valimise. Osavalla-või

linnaosakogu tekib valimisprotsessi tulemusena juhul, kui

territooriumi korraldatakse eraldiseisvad otsevalimised.

Tuletisega on tegemist juhul, kui osavallakogu või

linnaosakogu koosseis tuletatakse omavalitsuse volikogu

valimistulemustest (võrdle Tallinna linnaosade halduskogu

moodustamine).

Lõike 3 muutmisettepaneku eesmärk on tagada kohaliku

kogukonna demokraatlik esindamine. Kogukondlike huvide

esindamine on üks eelnõus kirjeldatud osavalla või linnaosa

ja linnaosakogudele anda üldaktide andmise õiguse alast

pädevust, mis on volikogu ja valitsuse ainupädevuses ehk

nö KOV tuumikpädevus ja peab jääma volikogu või

valitsuse pärusmaaks, kuna vastasel korral moondub KOV

esinduskogu, volikogu ja valitsuse roll olulisel määral.

89

põhifunktsioonidest. Olukord, kus osavalla või linnaosa vanem

määratakse valla või linnavalitsuse poolt, on omane pigem

tsentraalsele, ülalt alla hierarhilisele juhtimisele, ning ei taga

linnaosa või osavalla ülesande täitmist.

Lõike 4 täiendusettepaneku eesmärk on määrata osavalla või

linnaosa üldpädevus ning anda suunis valdkondlike pädevuste

määramiseks. Ettepanek ei riiva omavalitsuse volikogu õigust

kohaliku elu küsimuste otsustamiseks vaid pigem annab suuna

liitumislepingu läbirääkimistele. Konkreetne pädevuste hulk

sõltub konkreetsetest kokkulepetest ja kohalikest oludest.

Ettepaneku aluseks on eelnõu § 25 punkt 6.

12. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 25 punkti 15 järgmises

sõnastuses:

15) paragrahvi 57 punkt 5 täiendatakse teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Osavalla osavallakogu või linnaosa linnaosakogu võib oma

volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta

otsuseid ning üldaktidena määruseid.“

Selgitus:

Tulenevalt käesoleva eelnõu paragrahv 25 punktist 6 antud

volitusest võib osavallakogu või linnaosakogu võtta vastu

üldaktidena määruseid. Eelnõu § 25 punkt 6 annab

omavalitsuse volikogule õiguse delegeerida kohaliku

omavalitsuse pädevusse antud küsimusi ka volikogu poolt

määratud kogule ja ametiasutusele. Küsimuste lahendamine ei

käte vaid üksikakte vaid ka üldakte. Ilma pakutud laiendita on

uue volitusnormi loomine poolik.

Mittearvestatud.

Osavalla- ja linnaosakogule ei saa anda üldaktidena määruse

andmise õigust, kuna tegemist on omavalitsusorganite,

volikogu ja valitsuse, n-ö tuumikpädevusega. Selline üldakti

andmise õigus läheb vastuollu tähtsusekohase organi

nõudega ja oleks ka loogiliselt vildakas, kuna osavalla- või

linnaosakogu on moodustatud vaid konkreetse KOV

territooriumiosal oma pädevusi teostama ning ei saaks oma

olemusest tulenevalt kehtestada akte, mis hõlmavad kogu

KOV territooriumi.

13. Teeme ettepaneku jätta välja eelnõust § 26 punktid 1, 4, 5,

6, 7, 8, 11 ja 12.

Selgitus: Ettepanek on säilitada kehtiv kord mitte ainult Tallinnas, vaid

ka teistes omavalitsustes. Ettepanek võimaldab volikogu

kohtade võrdelisemat jaotust. Proportsionaalsuse ülemäärane

rakendamine võib tähendada linnaliste asulate ülekaalu

moodustuvates volikogudes. Teema on eriti oluline uutes

Mittearvestatud.

Muudatuse sisuks on valimisringkondade kasutamise

võimaldamine, mitte kohustamine, s.t olemasolev olukord

jätkub ka teistes omavalitsustes, kus otsustatakse ühe

valimisringkonna rakendamise kasuks, seega ei ole

muudatus suunatud proportsionaalsuse ülemääraseks

rakendamiseks, vaid lisavõimaluse loomiseks mitme

valimisringkonna kasutamiseks, võimaldades

90

omavalitsustes, mis on moodustunud paljude omavalitsuste

ühinemise tulemusena, näiteks juhul, kui omavalitsused on

liitunud maakonna mastaabis.

valimisringkondi moodustada ka KOV gruppide lõikes.

Ülevallaliste nimekirjade ärakaotamise vajadus on tulnud

praktikast, kuna regulatsioonil on olnud vastupidine efekt

loodetud eesmärgi saavutamiseks: ülevallaliste

nimekirjadega on ühinenud ääremaalised KOVid pigem

saanud väiksema esindatuse volikogus võrreldes

keskusomavalitsusega.

Samuti on täheldatud, et ühinevad või ühinenud KOVides,

kus on moodustatud üks ringkond, on volikogudes

suhtarvuliselt rohkem ääremaa esindajaid.

14. Eelnõu seletuskirjas ja haldusreformi kontseptsioonis on

välja toodud, et KOVide huvi töökohtade loomisele kaasa

aitamiseks suurendaks see, kui osa üksikisiku tulumaksust

laekuks sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kus isik

töötab. Täpsemini võiks olla lahti seletatud, kui suurt osa

üksikisiku tulumaksust silmas peetakse ning millised oleksid

vastava muudatusega kaasnevad täpsemad mõjud.

Analüüsime küsimust haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seadus eelnõu koostamisel.

15. Palume mõjude osas hinnata, mis võiks olla eelduslik

inimeste arv, kes reformi käigus KOV süsteemis töö kaotavad.

Punktis 6.1 on üldiselt välja toodud, et eelnõu mõjutab

ametnike (ja teenistujate) töökohtasid, kuid mingi indikatsioon

võiks olla ka sellele, millises ulatuses haldusreform sellele

asjaolule mõju avaldab.

Teadmiseks võetud.

Antud prognoosi on raske koostada, sest omavalitsuse

ametnike ja teenistujate koosseis on iga omavalitsuse otsus,

mille osas ministeerium ettepanekuid ei tee ja ei saagi teha.

Varasemate ühinemiste kogemuse põhjal võib välja tuua, et

eelkõige muutub ühinemise järgselt ametikohtade

spetsialiseeritus ja struktuur, s.t vähenevad n-ö tugiteenuste

osutamisega hõivatud ametikohad (juhid, raamatupidajad,

sekretärid) ning suureneb valdkonnaspetsialistide arv ja

osakaal. Ühinemiste tagajärjel võib töötajate arv väheneda

järk-järgult omavalitsuse tööjaotuse ümberkujundamisel

ühinemisele järgnevatel aastatel, kuid seda alles

üleminekuperioodi möödudes – so alles teisel

valimisperioodil. Ühinemise hetkel mõjutab ametikoha

kaotus eelkõige neid omavalitsusjuhte (vallavanemad,

linnapead, vallasekretärid), kes ei osutu uues KOVis samas

ametis jätkavaks, teiste töötajate ja ametnike töö-ja

91

ametikohtade säilimine sõltub eelkõige uue ühinenud

omavalitsuse volikogu ja valitsuse enda otsustest.

Reformi eesmärk ei ole kulude kokkuhoid, vaid nii

sünergiast kui mastaabiefektist tulenev olemasolevate

ressursside tõhusam kasutamine paremate teenuste

osutamiseks. Kuivõrd tulubaasi arvestus käib elanike järgi,

siis paratamatult tekib ühinemisel mastaabiefekt, kuid

töökorralduse efektiivsemaks muutmine ei pea tingimata

kaasa tooma töökohtade vähenemist.

16. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 75 alapeatükis

9 on jõustumiskuupäevaks märgitud vale aasta. Eelnõu

kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

Riigikontroll 1. Oma arvamuse haldusreformi valikute kohta on

Riigikontroll varem esitanud haldusreformi kontseptsiooni

arutamise käigus Vabariigi Valitsusele. Seetõttu kordame

peamist: Riigikontrolli arvates ei ole küsimust, kas Eestis

tuleks moodustada senisest võimekamad, oma ülesannetega

hästi hakkamasaavad omavalitsused, mille suurus arvestaks

inimeste praeguse mobiilsuse juures võimalust kaasa rääkida

omavalitsuse peamiste teenuste kujundamisel ja püüaks

tasakaalustada kõigi kohalike omavalitsuste

konkurentsivõimet. Riigikontrolli arvates on avalikkus,

poliitikud, ka omavalitsusjuhid ning Vabariigi Valitsus sellise

haldusreformi vajalikkuse küsimuses nüüdseks saavutanud

konsensuslikkusele lähedase seisukoha.

Teadmiseks võetud.

2. Haldusreformi seadus peab paika panema 2017. aastaks

kavandatud kohalike omavalitsuste arvu vähendamise

ühekordse protsessi. Haldusreformi seaduse eelnõu

koostamisega on tehtud valik võtta vastu eraldi seadus, mitte

piirduda Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (edaspidi

ETHS) sätete muutmisega. Sellist valikut nagu ka

seaduseelnõu pealkirja võib pidada poliitiliseks valikuks, mille

kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Küll aga peaks

Riigikontrolli arvates sellise valiku puhul haldusreformi

Teadmiseks võetud.

Kuivõrd eelnõuga nähakse ette arvukaid erisusi ETHS

regulatsioonist, siis eelnõuga neid mitte ei taasesitata, vaid

kohandatakse haldusreformi läbiviimise tarbeks.

Piirkondlike komisjonide kohased detailsed sätted on

eelnõust välja jäetud. Need sätestatakse valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjas.

92

seadus võimalikult napis sõnastuses tegelema vaid

konkreetse reformi protsessi ja selle läbiviimisega otseselt

seotud küsimustega. Arvestades hea õigusloome tava

põhimõtteid, ei peaks eelnõu koormama küsimustega, mis

on juba reguleeritud muudes seadustes (näiteks piirkondlike

komisjonide moodustamine, mille roll eelnõu praeguses

versioonis võimaldab neid moodustada Vabariigi Valitsuse

seaduse alusel). Samuti tuleks eelnõu tekstis vältida pikka

ja lohisevat sõnastust, mis tekitab vaid segadust.

3. Riigikontroll leiab, et arutelusid, milliseid ülesandeid tuleks

kohalikel omavalitsustel tulevikus täita, kuidas omavalitsused

peaksid seda tegema ning kuidas seda kõike otstarbekalt ja

õiglasemalt rahastada, tuleb ilmtingimata jätkata. Kohalike

omavalitsuste edasise arendamisega seotud otsused peavad

selge sisu saama konkreetseid valdkondi reguleerivates

seadustes, mis töötatakse välja ministeeriumide koostöös.

Koostöö üks eesmärk peab olema kõrvaldada seadustest

killustunud, vastuolulised, ühe valdkonna kesksed ning

kohaliku omavalitsuse eripäradega mittearvestavad

lähenemised. Riigikontrolli arvates on seejuures tegemist

eraldi protsessiga, mistõttu ka siin ei ole korrektne, arvestades

õigusloome põhimõtteid, käsitleda väljatöötatavaid muudatusi

käesoleva eelnõu rakendusseadusena.

Arvestatud.

Nimetatud küsimusi kavandatakse käsitleda

valdkonnaseaduste muudatustena.

4. Riigikontroll soovitab eelnõus üle vaadata Vabariigi

Valitsuse tegevuse kohalike omavalitsuste ühinemise

otsustamisel. Riigikontrolli arvates ei ole Vabariigi Valitsusel

mõistlik võtta vastu otsust kriteeriumile (5000 elanikku)

mittevastava kohaliku omavalitsuse moodustamiseks. Näiteks

ei tuleks seda teha juhul, kui kaks 1000 elanikuga valda on 1.

jaanuariks 2017 sõlminud ühinemislepingu ja soovivad

vabatahtlikult ühineda, kuid on teada, et sellist kohalikku

omavalitsust tegelikult ei teki, sest see tuleb liita veel mõne

omavalitsusega. Iga haldusreformi protsessis tehtav Vabariigi

Valitsuse otsus peaks tuginema kaalutlusele, et moodustuv

omavalitsus täidab haldusreformi seaduse §-s 1 nimetatud

Mittearvestatud.

KOV volikogude omaalgatuslike ühinemiste korral ei toeta

lähenemist, et neid Vabariigi Valitsus ei kinnita, kui ei

moodustu 5000 elanikuga KOVi. KOVid peavad ise

teadvustama riski, mis juhtub, kui nad omaalgatuslikult ei

ühine kriteeriumile vastavaks, ehk et sel juhul nad ei pääse

Vabariigi Valitsuse algatatud etapis ühendamisest ikkagi

(v.a seaduses lubatud erandid). Sundi kohaldada esimeses

etapis ei saa, küll aga nõutakse KOVidelt ühinemisotsuse

taotluse seletuskirjas selgituste esitamist, kuidas erandiks

jäämisel täidetakse haldussuutlikkuse jm mõjude ja

93

eesmärki, on võimeline ülesandeid täites iseseisvalt

korraldama ja juhtima kohalikku elu. Kui sellist omavalitsust

ei moodustu, siis tuleks otsus vastu võtta alles siis, kui

Vabariigi Valitsus on tema kasutada olevate võimalustega

jõudnud kriteeriumile vastava kohaliku omavalitsuse

moodustumiseni.

asjaoludega arvestamine tulenevalt ETHS § 7 lõikest 5.

5. Seaduseelnõus on ette nähtud neli juhtu, kui Vabariigi

Valitsus võib kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse

suhtes loobuda liitumisettepaneku tegemisest. Kuigi

võimalused erandi rakendamiseks võivad kaasa tuua olukorra,

et ka pärast 2017. aastat on Eestis hulk kriteeriumile

mittevastavaid omavalitsusi, on Riigikontrolli arvates eelnõu

suuremaks probleemiks põhimõte, kuidas haldusreformi

käigus toimub erandite rakendamine. Eelnõu § 9 näeb praegu

ette, et Vabariigi Valitsusel tuleb teha ettepanek

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks omavalitsusele, kui

see 1. jaanuari 2017. aasta seisuga ei vasta kriteeriumile.

Riigikontrolli arvates on põhjendamatu, et Vabariigi Valitsusel

tuleb enne ettepaneku tegemist välja selgitada, kas see

omavalitsus on käsitletav erandina. Riigikontrolli arvates

peaks reformi eesmärki silmas pidades olema vastupidi –

kohalik omavalitsus, kes ei vasta kriteeriumile ega plaani

ühineda, peaks oma hakkamasaamist ise hindama ning

erandi rakendamise soovist Vabariigi Valitsusele teada

andma. Näiteks võiks see toimuda 1. jaanuariks 2017. Selline

omavalitsus peaks Vabariigi Valitsusele ka selgitama, kuidas

ta erandi rakendamise korral saab hakkama kohaliku elu

korraldamise ja juhtimisega.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud viitega, et KOV

algatatud ühinemiste taotlemisel tuleb omaalgatusliku etapi

käigus esitatavale ETHS § 9 lg 9 kohasele taotluse

seletuskirjale lisada ka selgitus, kui soovitakse erandit

taotleda, kuidas erandiks jäämine mõjub ETHS § 7 lg 5

asjaoludele. Väikesaared peavad hiljemalt 01.01.2017

esitama Rahandusministeeriumile taotluse erandi

kohaldamiseks. Erandi rakendamine on Vabariigi Valitsuse

kaalutlusotsus, tuginedes mh haldusterritoriaalse korralduse

muutmise taotlusele seletuskirjas või erandi taotluses

esitatud asjaoludele ja põhjendustele, kas erandi

kohaldamine aitab täita haldusreformi eesmärgid, sh kas

potentsiaalse erandi saajaga piirneb omavalitsusüksuse

miinimumkriteeriumile mittevastav KOV, kellega tuleks

reformi eesmärkide saavutamiseks asjaomane KOV liita. Vt

ka eelmist märkust.

94

6. Eelnõu näeb ette, et erandi rakendamise puhul tuleb

Vabariigi Valitsusel kaaluda, kas kriteeriumi mittetäitev

omavalitsus vastab ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele.

Riigikontrolli arvates on tegemist ebaõnnestunud sõnastusega,

sest selle alusel ei ole vastavuse hindamine võimalik. Näiteks

kõneleb nimetatud säte enamasti hoopis mõjudest, mida

haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel tuleb

arvestada (mõju elanike elutingimustele, avalike teenuste

osutamise kvaliteedile, haldussuutlikkusele, demograafilisele

situatsioonile, transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele,

ettevõtluskeskkonnale jm), ega sisalda kriteeriume, millele

vastavust saaks hinnata. Riigikontrolli arvates saaks

ebaselguse lahendada, kui viited ETHS § 7 lõikele 5

asendada sisuliste asjaolude kirjeldamisega, millele

vastavust otsuse tegemisel kaaluda.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud selliselt, et nähtuks ETHS §

7 lg 5 tulenevate mõjude ja asjaoludega arvestamine.

7. Lisaks jääb Riigikontrolli arvates ebaselgeks elanike

küsitluste korraldamine asustusüksuste kaupa, seejuures

protsess, kuidas selgitada välja soosituim lahendus. Tulemuse

väljaselgitamine on eriti ebaselge juhtumi puhul, kui inimesed

annavad teada soovist ühineda mõne muu valla või linnaga

ühist piiri omava kohaliku omavalitsusega.

Ka ei ole üheselt arusaadav, kuidas Vabariigi Valitsus peab

tegutsema, kui kohalikud omavalitsused valitsuse algatatud

haldusterritoriaalse muutuse korral ei sõlmi sundliitmise

olukorras ühinemiskokkulepet omavalitsustega, kellega

liitumist Vabariigi Valitsus vajalikuks peab. Samuti võiks

kaaluda, kas seaduses on võimalik ette näha tähtaega, mis seab

piiri, millal kohalik omavalitsus saab teistele omavalitsustele

ühinemisettepaneku teha (eelnõus 1. oktoober 2016).

Konkreetse reformi kontekstis on oluline, millised otsused ja

muud ettevalmistused on kohalikud omavalitsused teinud 1.

jaanuariks 2017.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on küsitluse läbiviimise osas

täpsustatud. Kui piirkonna elanikud on esitanud KOVile

taotluse territooriumiosa üleandmise algatamise kohta

KOKS § 32 lõike 1 alusel, eristatakse elanike arvamuse

väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või

nende gruppide lõikes selliselt, et sellest nähtuks, kas

territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist

ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või

linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega.

Rakendusaktis reguleeritakse elanike arvamuse

väljaselgitamise läbiviimise korraldus täpsemini läbivalt, s.t

tehakse muudatused ka teistes ptk-des.

Eelnõus on ette nähtud nn automaatsetest reeglitest

lähtumine, kui KOV kokkuleppeid ei sõlmi.

Õiguskantsler

1. Kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise võimaluse

kehtestamise, sh üldreeglina vähemalt 5000 elaniku nõude

esitamise põhiseaduspärasusele ei ole võimalik praegu anda

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud. Reformil on legitiimne eesmärk

toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu

95

lõplikku hinnangut, sest reform on tihedalt seotud alles

tulevikus valmiva rakendusseaduse eelnõuga. Ühelt poolt

sõltub rakendusseadusest võimalikul sundühendamisel

kohaliku omavalitsuse garantiide riive intensiivsus, mida on

võimalik teatavate abinõudega vähendada. Seetõttu on

rakendusseadust koostades oluline otsida võimalusi

kompenseerimaks otsustustasandi nihkumist kohalikest

elanikest kaugemale (osalus- ning vaidlustusõiguste

laiendamise kaalumine) ning tagamaks teenuste jõudmist ka

suure territooriumiga kohaliku omavalitsuse üksuse äärealadel

elavate inimesteni (elektrooniline asjaajamine, teenuspunktid,

hea haldus). Teiselt poolt sõltub rakendusseadusest (eriti

sellega kohalikule omavalitsusele pandavatest ülesannetest) ka

see, kui kaalukaks saab pidada taotletavaid eesmärke.

Kohaliku omavalitsuse garantiide riive intensiivsusest ning

teiselt poolt taotletavate eesmärkide kaalukusest sõltub

võimaliku sundühendamisega kaasneva kohaliku omavalitsuse

garantiide riive proportsionaalsus (vajalikkus ja mõõdukus).

Küll vajab haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirja

põhiseaduslikkuse analüüsi osa täiendamist eelkõige

vajalikkuse osas. Välja tuleks tuua võimalikud alternatiivid

ning selgitada, miks nendega seatud eesmärke vähemalt sama

tõhusalt või kohaliku omavalitsuse garantiisid vähem riivavalt

saavutada pole võimalik.

Võib osutuda problemaatiliseks, et sisulised haldusreformi

muudatused selguvad alles valmivas rakendusseaduse eelnõus.

Kui seda ei võeta vastu haldusreformi seaduse jõustumise

ajaks, siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksustel vabatahtlike

läbirääkimiste faasis veel teada kõik asjaolud, mis

liitumisotsust põhjendatult mõjutada võiksid.

kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade

arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime

suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel,

mille tagamiseks peab KOV üksuse elanike arv olema

vähemalt 5000. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse

eelnõuga võimalus riigil läbi Vabariigi Valitsuse sekkuda,

kui KOV ei ole omaalgatuslike ühinemiste käigus esitatud

nõuet täitnud.

Otsustustasandi nihkumist saab KOV kompenseerida läbi

sisemiste juhtimise detsentraliseerimise viiside.

Juhul, kui valdkonnaseaduste muutmises ei suudeta

osapooltega kokkuleppele jõuda, saab haldusreformi

eesmärgid lugeda ka eelnõu seadusena rakendamisel

täidetuks. Ühinemisest tekkiv mastaabiefekt aitab KOVidel

senisest oluliselt tõhusamalt ja paremini täita seadusega

pandud ülesandeid. KOVidele antakse pealegi KOÜS § 6 lg

6 muudatusega garantii, et kui ühinemise käigus

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta

ühinemise aastale järgneval aastal riigieelarvest eraldatav

toetus on väiksem võrreldes toetuste summaga, mida

oleksid ühinenud omavalitsusüksused saanud samadel

tingimustel eraldiseisvatena, siis ühinemise aastale

järgneval aastal ühekordselt välja arvutatud toetuse

vähenemine kompenseeritakse riigieelarvest ühinemise

aastale järgneva kaheksa aasta jooksul

2. Haldusterritoriaalse reformi põhiseaduspärasus sõltub

paratamatult ka sundühendamise otsuse läbikaalutusest ja

põhjendatusest konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste

Teadmiseks võetud.

Paraku arvestades reformi pingelist ajakava see risk jääb, et

võimalike kohtuvaidluste korral võib mõne Vabariigi

96

puhul. On kaheldav, kas haldusreformi seaduse eelnõus

ettenähtud ajakava seda piisavalt võimaldab. Sundühendamisi

lõplikult fikseeriva Vabariigi Valitsuse määruse tegemise

kavandatud lõpptähtaeg – 15.07.2017 – on volikogu

valimistele (15.10.2017) ajaliselt sedavõrd lähedal, et kui

mõned sundühendatavate kohaliku omavalitsuse üksuste

volikogud selle osas Riigikohtusse lähevad (Vabariigi

Valitsuse määruse vaidlustamiseks KOV garantii riive korral

annab aluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 7), siis valimiste toimumise ajaks ei pruugi vastavat

Riigikohtu otsust veel olla. See paneb volikogu kandidaadid ja

valijad olukorda, kus nad ei saa olla täielikult veendunud,

millise territooriumi suhtes volikogu lõpuks valida tuleb.

Valitsuse algatusel toimuva ühendamise grupi korral jääda

reformi eesmärgid ja ühendamine 15. oktoobril 2017

toimuvate volikogu valimistega teostamata.

3. Haldusreformi seaduse eelnõu § 3 kohaselt on seatud

kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuuruse kriteeriumiks

5000 elanikku. Samas on eelnõu § 9 lg 3 punktides 1 ja 2

lubatud erandid. Kui erandjuhtudel peab seadusandja kohaliku

omavalitsuse üksuse vajaliku võimekuse tagamiseks piisavaks

juba 3500 elaniku olemasolu, siis tekib küsimus, miks

ülejäänud juhtudel peab lähtuma 5000-st (teisisõnu, miks ei

võiks miinimumina kehtestadagi 3500). Eelnõus tuleks veel

põhjalikumalt selgitada, miks on valitud miinimumiks just

5000 ja mitte 3500 nagu peetakse aktsepteeritavaks

erandjuhtudel. Ühtlasi tuleks selgemalt välja tuua, miks on

punktides 1 ja 2 nimetatud erandid sedavõrd erilised, et

nõuavad erandlikku lähenemist. Erandjuhte silmas pidades

tuleks aga lisaks selgitada, kuidas reformiga seatud eesmärgid

(eelkõige vajalik teenuste osutamise võimekus) selliste

kohaliku omavalitsuse üksuste puhul saavutatakse. Kas

kavandatakse nt kohaliku omavalitsuse ülesannete eristamist

lähtuvalt elanike arvust või muid erireegleid (nagu nt

püsiasustusega väikesaarte puhul juba praegu)?

Teadmiseks võetud.

Elanike arvu põhjendused on toodud seletuskirjas alates lk

18, selgitustes on ka toodud, et 3500 elanikku on elanike

arvu piir, millest alates avaldub KOV kantselei ja

finantstööga seotud tugiteenuste ning juhtimise

korraldamisel mastaabiefekt, mis võimaldab rohkem

vahendeid suunata sisutegevusteks. Samuti avaldub 3500

elanikust piir, millest tulenevalt (varasemate uuringute

põhjal) on tagatud omavalitsustes volikokku pääsevate

nimekirjade mitmekesisus ning suurem demokraatia.

Territooriumi suurusest tuleneva erandi seadmisel on

lähtutud, et omavalitsuse keskus ei jääks hõreasustuse korral

liiga kaugeks.

KOVidelt nõutakse erandi saamiseks põhjenduste toomist

eelnõu § 7 lg 1 kohases seletuskirjas, sh tuleks analüüsida,

kuidas alla 5000 elanikuga KOVis tagatakse avalike

teenuste osutamise võimekus.

4. Elanike arvamuse väljaselgitamise küsitluses osalemise

tingimused on kohane kehtestada seadusega (seda nii volikogu

kui ka Vabariigi Valitsuse algatusel toimuva nii

Arvestatud.

Eelnõud on täpsustatud. ETHS-i § 7 täiendatud sättega, mis

sätestab KOV territooriumil elava elanike arvamuse

97

haldusterritoriaalse korralduse kui ka piiride muutmise puhul).

Õiguskantsleri praktikas on näiteks tõusetunud küsimus, kas

volikogu algatusel toimuval haldusterritoriaalse korralduse

muutmisel võib volikogu elanike arvamuse väljaselgitamises

osalemise vanuse alampiiri sätestada ka madalamana kui

Vabariigi Valitsuse algatusel haldusterritoriaalse korralduse

muutmisel Vabariigi Valitsuse määrusest2 tulenevalt kehtiv

vanusepiir 18 eluaastat.

küsitlusest osavõtva isiku vanuseks vähemalt 16.

5. Põhiseaduslikke vaidlusi võivad hiljem tekitada erinevad

eelnõu sätted, mis nõuavad reformiga moodustatud kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogult mingite õigusaktide

(eelarvestrateegia jmt) teatud tähtajaks vastuvõtmist või

piiravad ühinemisel vastuvõetud otsuste (nt linnaosa või

osavalla moodustamine) muutmist teatud aja jooksul. Kui need

nõuded on tõesti olulised, siis tasub kaaluda ka nende nõuete

rikkumise selget sidumist teatud õiguslike tagajärgedega (nagu

näiteks tühisus või volikogu tegutsemisvõimetus).

Arvestatud osaliselt.

Valla ja linna põhimääruse, kui KOV toimimiseks ühe

olulisema alusakti etteantud tähtaja (4 kuud

valimistulemuste väljakuulutamisest) jooksul kehtestamata

jätmine on seotud eelnõus volikogu tegutsemisvõimetuks

muutumisega.

6. Ühe sundühendatava kohaliku omavalitsuse üksuse

garantiide riivet vähendava aspektina on eelnõu §-s 15

reguleeritud, et kui vastava kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu nii otsustab, tuleb vastava kohaliku omavalitsuse

üksuse territooriumist moodustada linnaosa või osavald

(moodustatavas kohaliku omavalitsuse üksuses). Samas on ette

nähtud, et vastava osavalla või linnaosa põhimääruse kinnitab

reformi tulemusel moodustuv volikogu, kes seega saab

otsustada ka osavalla või linnaosa (selle esinduskogu)

ülesanded. Osavalla või linnaosa moodustamine saab ühineva

kohaliku omavalitsuse üksuse elanike jaoks olla reaalne tagatis

aga ainult siis, kui seadus garanteerib vähemalt teatud

üleminekuajal osavallale või linnaosale ka vastavad sisulised

pädevused (praegu eelnõu kohaselt ainult arvamuse andmine

arengukava ja eelarvestrateegiaeelnõu suhtes ning kohustus

võtta volikogus arutusele osavalla- või linnaosakogu ettepanek

õigusakti vastuvõtmiseks või muutmiseks), mis ei sõltuks

ühinemise järgselt moodustuva volikogu enamuse suvast.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et osavaldade ja

linnaosade moodustamine on üheks võimaluseks tagada

KOV võimu teostamine detsentraliseeritult. Tegemist ei ole

seadusest tuleneva garantiiga sundühendamiseks. KOVile

on antud vaid võimalus soovi korral moodustada osavald

või linnaosa. Konkreetsete ülesannete andmine osavalla- ja

linnaosakogule on võimalik leppida kokku

ühinemislepingus või –kokkuleppes.

98

7. Osavalla või linnaosa moodustamisel on eelnõu kohaselt

edaspidi ainsa kohustusliku organina ette nähtud osavalla- või

linnaosakogu moodustamine, mida eelnõu nimetab elanike

esinduskoguks (§ 25 p 13). Samas on aga osavalla- või

linnaosakogu moodustamise kord jäetud täielikult volikogu

määrata. Teisisõnu ei ole seaduses selles suhtes esitatud

mingeid tingimusi nagu seos volikogu valimistega vmt. See

kätkeb endas ohtu, et sisuliselt ei kujune osavalla- või

linnaosakogu mitte vastava territooriumi elanike tegelikuks

esinduseks, vaid linnas võimul oleva poliitilise jõu otseseks

käepikenduseks.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud KOKSi muudatusega, mis näeb ette,

et osavalla- või linnaosakogu liikmed valitakse

demokraatlikkuse põhimõttel, mis välistab ohu, et

osavallakogu saaks olla täitevvõimu käepikendus Kuna

tegemist on KOV sisemise otsustusautonoomiaga, siis jääb

täpsem osavalla- ja linnaosakogu moodustamise alus KOVi

enda määrata.

Jõgeva Maavalitsus

(maavalitsuste

koondseisukoht)

1. Seaduse eelnõu pealkiri „Haldusreformi seadus“ ei vasta

eelnõu sisule. Haldusreformi kui terminit mainitakse vaid

eelnõu §-s 1. Sisuliselt sätestatakse eelnõuga omavalitsuste

haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning nii seda

tegevust ka edaspidi läbivalt eelnõus nimetatakse. Sel juhul

võiks ka eelnõu pealkiri vastata sisule.

Eelnõu pealkirja valikut on selgitatud ammendavalt

seletuskirjas. Kindlasti toob haldusterritoriaalse korralduse

kavandatud viisil muutmine endaga kaasa sisulise muutuse

tulevaste suuremate ja tugevamate omavalitsuste

toimimises ja seetõttu väärib ta haldusreformi nime (vt ka

vastust Justiitsministeeriumi 5. kommentaarile).

2. Eelnõu tugineb väga suures mahus viidetele Eesti

territooriumi haldusjaotuse seadusele (edaspidi ETHS). Eelnõu

2. ja 3. peatükk (eelnõul on üldse kokku 4 peatükki, millest 1.

ptk on sissejuhatus) sisaldavad nii palju viiteid ETHS-le, et

võiks pigem kaaluda ETHS-i muutmist vajalike sätetega.

Eelnõus tehakse arvukalt erisusi ETHS regulatsioonist,

samas taasesitamata seaduse sätteid. Terve eelnõu

regulatsiooni sätestamine ETHSi muudatusena oleks

ebamõistlik, kuna ühekordse kehtivusega haldusreformi

rakendussätted moodustaksid sel juhul enam kui

mitmekordse mahu kehtivast seadusest. Pealegi peaks ka sel

juhul viitama ETHS sätetele, mida ei kohaldata ja mida

kohaldatakse erisusena. Märgiliselt on oluline menetleda

haldusreformiga seonduvat eraldi seadusega nagu on tehtud

ka Põhjamaades ja Lätis läbiviidud reformide puhul.

3. Lähtudes eelseisvatest 2017. aasta kohalike omavalitsuste

korralistest valimistest on eelnõus seatud lühikesed tähtajad

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks arusaadavad ja

seetõttu otstarbekad.

Nõustume.

4. Eelnõus sätestatakse mitmeid tähtaegu (§-s 4, § 7 lõikes 3, §

9 lõikes 2, § 13 lõikes 1), kuid kuna eelnõu ei sätesta mingeid

sanktsioone tähtaegade mittejärgimisel, võib tähtaegu käsitada

pigem kui ajakava ning seetõttu on küsitav nende sätestamise

Sätestatud tähtajad on olulised, kuna osundavad sellele,

millise aja jooksul või tähtpäevaks mingid olulised otsused

haldusreformi puhul peavad olema tehtud. Kuna tegemist on

rakendusliku sisuga eelnõuga, siis on ka põhjendatud

99

otstarbekus seadusega. Vastupidiselt eelöeldule on eelnõu § 21

lõikes 14 umbmääraseks jäetud ühinemistoetuste

väljamaksmise tähtajad ning venitatud väljamaksmise aega

kahele aastale. Käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel arvutatud

ühinemistoetusest vähemalt 1/4 kantakse haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksusele üle hiljemalt 2017. aasta lõpuks, pool

toetusest 2018. aasta esimesel poolaastal ning ülejäänud

summa hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis.

suurem detailsus ülesannete ja tähtpäevade sätestamisel.

Tegemist ei ole venitamistaktikaga, vaid vajadusega jaotada

reformi koormust riigieelarvele ühtlaselt erinevate aastate

peale. Samuti aitab taoline aastate lõikes toetuse

väljamaksmine maandada riske, et KOVid lepivad kohe

ühinemisjärgsel perioodil kokku suurte kohustuste võtmises,

mille ülalpidamise või tagamise kulude katteks järgnevatel

perioodidel vahendeid napib.

5. Eelnõu §-s 2 peame vajalikuks tunnistada kehtetuks ETHS

§ 91lõige 2 punkt 7, sest ühinemislepingu kehtivuse tähtaeg on

määratud eelnõu § 17 lõikes 6.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

6. Eelnõu sisuline külg on hõlmatud §-s 3: „… peab kohaliku

omavalitsuse üksuses elama vähemalt 5000 elanikku“ ning

eelnõu § 9 lõikes 2: „Hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril

algatab Vabariigi Valitsus korraldusega nende kohaliku

omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja

haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vasta 2017. aasta 1.

jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel omavalitsuse

miinimumsuuruse kriteeriumile.“.

Tegemist on haldusreformi alustega.

7. Eelnõu § 4 lõige 1 „Kohaliku omavalitsuse üksus, mis ei

vasta omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile ja ei ole

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2

alusel esitanud asjaomastele volikogudele ettepanekut

läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks (edaspidi ühinemisläbirääkimine) või võtnud vastu

teise kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastavat

ettepanekut, esitab hiljemalt 2016. aasta 1. oktoobriks teistele

asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele

vastava ettepaneku“

Siit võiks välja lugeda, et kui KOV on esitanud ettepaneku aga

see on näiteks tagasi lükatud, siis justkui ei peakski selle

seaduse järgi 2016. aasta 1. oktoobriks avaldust esitama. Siin

oleks vaja sõnastust korrigeerida.

Eelnõu sõnastust on täpsustatud.

8. Eelnõu § 5 lõikes 2 võiks sätestada piirkondlike Piirkondliku komisjoni KOVide nõustamise ülesanne on

100

komisjonide ülesandeks ka nõustada ja abistada kohaliku

omavalitsuse üksusi haldusterritoriaalse korralduse muutmisel.

Lihtsalt arvamuse andmisest ei piisa.

sätestatud eelnõu § 5 lg 4 punktis 5.

9. Eelnõu § 5 lõikes 3 soovitame sõnad „kolme kalendripäeva

jooksul“ asendada sõnadega „kolme tööpäeva jooksul“.

Nimetatud ülesanne on eelnõust välja jäetud ning seda

reguleeritakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas.

10. Eelnõu § 5 lõige 4 punktis 2 tekkis küsimus

asustussüsteemi kooskõla kohta. Mida selle all mõeldakse?

Asustussüsteemil on hierarhia ja funktsionaalne seotus.

Näiteks suurlinnade külje all oleks linnaga funktsionaalselt

juba liitunud tiheasustuslike alade liitumine linnaga loogiline,

samas nende alade praegusest tervikvallast eraldamine jätaks

järele perifeeria.

Seletuskirjas on terminit selgitatud.

Piirkondlik komisjon peab ühinemisi neist aspektidest

analüüsima. Tegu on vaid ühe asjaoluga mitmest, mida

komisjon kaalub oma hinnangu kujundamisel

ühinemisettepaneku kohta. Sealhulgas vaadatakse, et külade

kui territooriumiosa üleviimisel ei poolitataks neid ega

viidaks üle territooriumiosasid, mille elanikud on valdavalt

seotud muu KOV üksusega.

11. Eelnõu §-des 5 ja 10 kirjeldatud piirkondlikud komisjonid

on eelnõu kohaselt nõuandva õigusega ning nende töökord ja

ülesanded oleks otstarbekas kinnitada ministri käskkirjaga, kes

komisjoni moodustab. Eelnõus ei ole vajalik eraldi välja tuua

piirkondliku komisjoni moodustamist ministri käskkirjaga,

kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 sätestab käskkirja

andmise ministri poolt. Ebaselgeks jääb, millist jõudu omab

komisjoni arvamus või seisukoht, kas selle mittearvestamisel

on mingeid tagajärgi ning kes esindab piirkondlikku komisjoni

võimalike vaidlustuste/kaebuste esitamise korral kohtus.

Oleme eelnõus piirkondlike komisjonide moodustamise

aluseid ja tööpõhimõtted jätnud detailselt avamata. Kuna tal

on aga ühinemisprotsesside nõustamisel ja soovituste

andmisel täita oluline suunav roll, siis peab viide

komisjonile eelnõusse alles jääma.

Piirkondlik komisjon ei ole haldusorgan HMS-i tähenduses,

vaid ministrit nõustav komisjon, kes esitab vaid soovitusi ja

arvamusi, mitte ei langeta haldusotsuseid, mida saaks

kohtus vaidlustada.

12. Kui eelnõu § 7 lõikes 1 kavandatavate muudatuse puhul

arvestatakse piirkonna eripära ja selle kooskõla

asustussüsteemiga, siis tekib küsimus, kumb on nendest

primaarne. Kas üks neist võib teist välistada? Või püütakse

arvestada mõlemat ja leida nende vahel tasakaalu?

Arvestatakse mõlemaga ja leitakse nende vahel tasakaal.

13. Eelnõu § 9 lõige 3 punktis 1 soovitame lauseosa „… mis

moodustavad loogilise terviku…“ sõnastada „…mis

moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku…“.

Arvestatud.

14. Eelnõu § 9 lõige 3 punktis 3 (samuti seletuskirja lk 23-24)

leiame, et ei ole mõistlik ning on võrdse kohtlemise

põhimõttega vastuolus välistada Piirissaare säilimine

saarvallana juba seaduse tasemel, kui teiste saarvaldade kohta

Mittearvestatud.

Oleme erandi kohaldamise kaalutlusi avanud seletuskirjas.

Kui eelnõuga on haldusreformi eesmärgi saavutamine

seotud vähemalt 5000 elanikuga KOVide moodustamisega,

101

saab otsuse teha Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse alusel.

Piirissaare elanikkonnast moodustavad põhilise osa küll eakad,

kuid elanike arv ei vähene. Juba aastaid toimib tendents, et

saarele tulevad tagasi need, kes on siin sündinud ja siin üles

kasvanud, kuid suure osa elust elanud mujal.

siis toodud näide ei aita kuidagi seda eesmärki tagada.

KOVil peab olema reaalne võimekus kohalikku elu

korraldada, sealhulgas piisav elanikkond, et tagada tulubaas,

mis ei sõltuks suures osas riigi eraldatavatest erinevatest

toetusvahenditest.

15. Eelnõu § 11 kirjeldab maavanema tegevust ETHS-s

sätestatu kohaselt, eelnõu §-d 17 ja 18 kirjeldavad ETHS §-s 91

sätestatud ühinemislepingu sisu ja eelnõu § 19 kirjeldab

töölepingu seaduses ning avaliku teenistuse seaduses

sätestatut, lisaks ETHS § 91 lõige 1 punktis 5 sätestatut.

Ettepanek on eelnõust välja jätta muude õigusaktide

kirjeldused ning täiendada vajalike sätetega vastavaid

õigusakte.

Arvestatud osaliselt.

ETHSi kehtivas regulatsioonis ei sisaldu piirkondlike

komisjonide moodustamise kohustust. Samuti on

komisjonide moodustamine ette nähtud vaid haldusreformi

tarbeks, mistõttu neid püsimuudatusena ETHS-i lisama ei

peaks.

16. Vastavalt eelnõu § 11 punktidele 2 ja 3 tuleb maavanemal

esitada piirkondlikule komisjonile ja Rahandusministeeriumile

volikogu arvamused koos Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse § 8 lõike 3 punktidest 1 ja 2 tuleneva

dokumentatsiooniga.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõike 3 punktide

1 ja 2 kohaselt on nimetatud volikogu ülesandeks:

1) esitada maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus

Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta selles märgitud

tähtpäevaks –eelnõu § 9 lõikega 1 ja § 12 lõike 2 punktiga 2 on

arvamuse esitamise tähtajaks määratud 15. mai 2017;

2) leppida hiljemalt neli kuud enne volikogu korralisi valimisi

teiste asjaomaste volikogudega kokku haldusterritoriaalse

korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike

organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja

õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine ning uue

omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike

muudatuste ettevalmistamine –vastavalt eelnõu 12 lõike 2

punktile 3 peab volikogu teiste asjaomaste volikogudega

kokku leppima omavalitsusüksuse nime, liigisõna ja

sümboolika kasutamises, haldusterritoriaalse korralduse või

piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste,

Eelnõu § 11 ei sisalda erinevaid tähtaegu, neis on vaid

sätestatud, et maavanem peab volikogu vastavad otsused

esitama Rahandusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul.

Eelnõuga nähaksegi ette erisused ETHS § 8 lõikes 3

sätestatud tähtaegadest.

102

eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate

küsimuste lahendamises ning uue omavalitsusüksuse

põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste

ettevalmistamises hiljemalt 15. juuniks 2017.

Kuna Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõike 3

punktis 2 nimetatud dokumentatsiooni esitamise tähtaeg on

määratud eelnõus erinevalt volikogu arvamuse esitamise

tähtajast, ei ole maavanemal võimalik neid dokumente

üheaegselt edastada.

17. Täiendada eelnõu § 12 lõiget 7 lausega „Kusjuures

maavanem ei saa liita liidetavaid omavalitsusi nende

omavalitsustega, kes oma ühinemislepingu esitanud

maavanemale enne 1. augustit 2016.“. Põhjendus: Anda

nendele piirkondadele eelis, kes on oma plaani kenasti

kujundanud ja ei pea ootama mis otsustab maavanem hiljem.

Eelnõu rakendussätet (eelnõu § 26 lg 2) on täiendatud

sõnastusega et KOVide osas, kes on maavanemale esitanud

ETHS § 9 lõike 9 kohase taotluse enne 2016. aasta 1.

augustit, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 4‒6 ja § 7

lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

Säte tagab selle, et juba lõpuni viimistletud

ühinemisdokumentatsiooni, mille kohased otsused on

KOVides vastu võetud ja taotlus maavanematele saadetud,

ei pea hakkama ümber vormistama lähtuvalt eelnõu sätetest.

18. Eelnõu § 12 lõikes 8 on sätestatud varade üleandmine

juhul, kui Vabariigi Valitsus kinnitab enda algatatud

territooriumiosa üleandmise kohaliku omavalitsuse üksuste

osas. Kuidas toimub varade, õiguste ja kohustuste üleandmine

või millised on õigusjärgluse põhimõtted juhul, kui volikogu

algatusel muudetakse ühinevate või liituvate kohaliku

omavalitsuse üksuste piire ühe või mitme asustusüksuse ühest

kohaliku omavalitsuse üksusest teise kohaliku omavalitsuse

üksuse koosseisu arvamisega, eelnõus sätestatud ei ole.

KOV omaalgatuslike ühinemiste puhul lepitakse neis

küsimustes kokku ühinemislepingus.

19. Eelnõu § 14 lõige 1 „Linn, mille elanike arv on vähemalt Eelnõu kohaselt on nõutav, et vallasisese linna

103

5000, võib säilitada ühinemise tulemusel moodustuva

haldusüksuse liigisõna „linn“, kui ühineva linna elanike arv

moodustab vähemalt 1/2 ühinenud kohaliku omavalitsuse

üksuste elanike koguarvust.“

Kui näiteks kogu Järvamaal on 31 229 inimest ja Paide linnas

8271 inimest, siis on see umbkaudu 26% ehk vähem kui ½. St

Suur-Järvamaa vallas ei saaks olla ei Paide linna ega Türi linna

(ei saaks kasutada liigisõnana nimetust „linn“)? Ehk – kas

Paide saaks liita ainult kuni 8271 inimesega üksusi endaga, et

säilitada linna nimetus?

Või on siin mõeldud, et ühendatud KOVi nimi ei saa olla linn

aga selle sees saavad olla vallasisesed linnad, mis pole KOV

üksused?

Samas seletuskirjas (vt lk 30) üks lause toetab üht, teine lause

teist seisukohta:

„Kõnesoleva sättega soovitakse lahendada olukord, kus

eelkõige maakonna keskuse selgelt linnalise olemusega asula,

mis on linnaline asustus ka pärast ühinemist, saaks säilitada

linna liiginime“ – justkui oleks küsimus ühineva linna nime

säilitamises ka siis kui ei tahetagi seda uue KOVi nimeks.

„… võivad säilitada ühinemise tulemusena moodustunud

KOVi üksusena linna liiginime juhul“ - justkui oleks ikkagi

asi uue KOVi nimes.

Arvestades näiteks Paide linna tundlikkust sellisel teemal oleks

vajalik sätte täpsustamine sedasi, et sellest oleks võimalik

ainult ühte moodi aru saada (ja võib-olla mõelda, kas sellise

kohustusliku piirangu seadmine üldse ongi vajalik).

territooriumil elaks vähemalt 5000 elanikku ning vallasisese

linna elanike arv moodustaks vähemalt poole ühinemise

tulemusena tekkinud KOVi elanike arvust.

20. Eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 kasutatakse mõistet

„üldõigusjärglane“. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6

sätestab õigusjärgluse, eelnõus sätestatud liide „üld“ on

mittevajalik.

Mittearvestatud.

Menetlusseadustikes kasutatakse üldõigusjärglase terminit.

Jätame selle eelnõusse sisse, et oleks üheselt mõistetav, et

ühinemise tulemusena moodustuv KOV on kõigi KOVide

vara, eelarve, õiguste ja kohustuste osas õigusjärglane.

21. Täiendada paragrahv 17 lõige 1 lauseosaga „kui ei ole

ühinemislepingus kokku lepitud teisiti“. Põhjendus: Anda

võimalus kohe uutel reeglitel kehtima hakata ja ei pea kõiki

Mittearvestatud.

Ühinemise tulemusena lõppenud KOV üksused ei saa

ühinemislepingus kokku leppida seadusevastases tegevuses

104

akte uuesti ümber tegema. ja jätta KOV uued aktid kehtestamata.

22. Eelnõu § 17 lg 6. Vaidluste vältimiseks soovitame

sätestada, et ühinemisleping ja kokkulepped kehtivad

muutumatutena kuni nende kehtivuse lõpuni ning et nende

muutmine ei ole lubatud.

Mittearvestatud.

Ka ühinemise järgselt toimuvad sotsiaalmajanduslikud

muudatused ja olud võivad muutuda piisavalt, et põhjustada

varasemate kokkulepete ülevaatamise. Kui esineb

ülekaalukas huvi ja põhjendus, siis võimaldab seadus

ühinemislepinguid ja –kokkuleppeid muuta, järgides

etteantud protseduuri.

23. Ettepanek on kaaluda ühinemistoetuste ning garantiide

temaatika sätestamist kohaliku omavalitsuse üksuste

ühinemise soodustamise seaduses, mis hetkel kehtib.

Mittearvestatud.

KOÜS sätted, mis reguleerivad ühinemistoetuste maksmist,

kavandatakse eelnõuga kehtetuks tunnistada. Seetõttu on

põhjendatud need sätted, mis ühekordse meetmena näevad

ette KOVidele suurema ühinemistoetuse andmise

haldusreformi teostamisel, lisada eelnõusse.

24. Eelnõu § 20 pealkirja osas leiame, et termin „sotsiaalsed

garantiid“ on käesoleval juhul eksitav. Eufemismi kasutamine

on mõistetav, aga ausam oleks seda nimetada rahaliseks

preemiaks –seda enam, et raha saavad omavalitsusjuhid vaid

siis, kui haldusterritoriaalse korralduse muutus toimub

volikogude algatusel. Rahaline hüvitis ja sotsiaalne garantii ei

ole samatähenduslikud. Sotsiaalne garantii oleks nt eluaegselt

mingi abi või teenuse osutamise tagamine ühinenud

omavalitsusüksuse poolt. Vääriks mõtlemist, et kas nt

vallasekretär, kes mõnes vallas pidevalt vaheldunud

vallavanemate ja heitlikult tegutsenud volikogude kiuste on

valda rööbastel hoidnud, ei ole ära teeninud mitte mingeid

sotsiaalseid garantiisid?

Oleme lähtunud KOKSis sätestatud sõnastusest.

Volikogul on võimalik ametnikke ja töötajaid KOV

sätestatud korras hea tulemusliku töö eest premeerida,

samuti kehtestada neile KOKS § 22 lg 1 p 35 alusel

täiendavaid sotsiaalseid garantiisid.

25. Ühetaolise kohtlemise tagamiseks ja kodanike õigustunde

riivamise vältimiseks võiks kaaluda eelnõu § 20 regulatsiooni

põhjendatust. See säte reguleerib seniste vallavanemate ja

volikogu esimeeste sotsiaalseid garantiisid, ehk lubab neile

välja maksta lahkumishüvitise (alla 1a staaži puhul 6 kuu

töötasu, pikema staaži puhul 12 kuu töötasu), mis on

arusaadav, sest ATSi ja TLSi koondamistasud jms neile ei

laiene. Samas ütleb eelnõu § 20 lõige 2: „Käesoleva

Eelnõus välja pakutud regulatsioon on ühteaegu sotsiaalne

garantii KOV juhtidele, kes kaotavad KOVis oma senise

positsiooni, aga ka nn preemia tulemusliku töö eest KOV

ühinemiste eestvedamisel. Praktikas sõltub KOV juhtide

meelsusest ühinemise osas üsna palju ning sageli on

ühinemine jäänud just ära KOV juhtide kartuse tõttu

kaotada oma võimalik positsioon KOVis.

105

paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu

valib vallavanema, linnapea või volikogu esimehe uueks

tähtajaks.“

See nagu tähendaks, et kui senine vallavanem valitakse uues

KOVis abivallavanemaks, ehk ta sisuliselt säilitab oma töö ja

palga, siis saab ta nö lahkumishüvitist ikkagi. Võib-olla ongi

mõeldud, et hüvitis peabki ka siis motivatsioonina olemas

olema aga samas ei ole siis olukord enam samane kui näiteks

koondamishüvitiste puhul, sest sisuliselt ju koondamist ei

toimu. Kuna need hüvitised makstakse ühinemistoetusest

(eelnõu § 21 lg 3) ja tegemist on suurte summadega, siis võiks

selle regulatsiooni põhjendatuse üle veel mõelda.

26. Eelnõu § 20 lõikes 1 on sätestatud kohaliku omavalitsuse

üksuse volikogu esimehele, vallavanemale ja linnapeale nende

volituste lõppemisel makstavad ühekordsed hüvitised.

Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt suurendatakse kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõigetes 3–4 sätestatud

omavalitsusüksuste algatatud haldusterritoriaalse korralduse

muutmise ehk omaalgatuslike ühinemiste korral volikogu

esimeestele ning vallavanemale ja linnapeale kohaliku

omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6

lõigete 1 ja 2 tähenduses ühinemistoetusest sotsiaalse

garantiina makstavat nn lahkumishüvitist haldusreformi

käigus.

Kuna kohaliku omavalitsuse üksuste haldusreform on ajaliselt

ühitatud 2017. aastal toimuvate kohaliku omavalitsuse

volikogude korralise valimisega, lõpevad samaaegselt

ühinemise jõustumisega volikogu esimehe, vallavanema ja

linnapea volitused. Nimetatud isikute volitused lõpevad küll

seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega, kuid tegemist on

ka volituste tähtajalise lõppemisega. Nimetatud asjaolu võib

anda vabatahtlikult ühinenud kohaliku omavalitsuse palgalisel

ametikohal töötavale vallavanemale ja linnapeale ning

volikogu esimehele, kellele on määratud töötasu või hüvitis,

aluse taotleda lisaks haldusreformi seaduse § 20 lõike 1 alusel

Me ei näe vajadust KOKS-i täpsustamiseks vastavas osas.

KOKS § 541 lõike 1 punkt 1 on üldnorm KOV juhtide

tähtajalise volituste lõppemise puhul, § 541 lõiked 3 ja 3

1

aga erinormid ühinemiste tarbeks. Vastasel korral, kui

seadusandja oleks mõelnud neid kahes erinevas sättes

toodud hüvitisi kumuleerida, oleks KOKS § 541 lõigete 3 ja

31 sõnastuses märgitud, et „Lisaks KOKS § 54

1 lõike 1

punktis 1 sätestatud hüvitisele makstakse …“

Küll aga oleme täpsustanud eelnõus, et § 19 lõikes 1

sätestatud juhul ei kohaldata KOKS §-s 541 sätestatut.

106

makstavale hüvitisele ka kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 541 lõike 1 alusel makstavat hüvitist, kuna nende

volitused lõppevad tähtaja möödumisel.

Õigusselguse huvides tuleks sätestada, et isikutel, kellele

makstakse hüvitist haldusreformi seaduse § 20 lõigete 1 ja 3

ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõigete 3

ja 31 alusel, ei ole õigust taotleda hüvitist ka kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõike 1 alusel, isegi siis,

kui nende volitused lõpevad tähtajaliselt.

27. Kui eelnõu § 20 lõige 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

väljamaksete tegemine ette nähtud seadusega, siis ei ole enam

vajalik teha volikogu otsust. Väljamakse tuleks teha viitega

asjakohasele seadusesättele.

Vastavad väljamaksetaotlused Vabariigi Valitsuse

reservfondist esitab Rahandusministeerium.

28. Eelnõu § 21 lõikes 3 leiame, et raha andmine ühekordse

hüvitise maksmiseks „ühe numbrina“ koos ühinemistoetusega

ei ole mõistlik, sest võib tekitada omavalitsustes lisapingeid –

ühinemistes võidakse näha juhtide isiklikku huvi ning

sellevõrra oli ühinemistoetus väiksem. Mõistlik oleks

ühinemistoetus ning hüvitisteks kuluv summa anda eraldi.

Kuna tegemist on seaduse kohaselt KOV juhtidele

ettenähtud hüvitise maksmisega, kus KOVile endale pole

hüvitise suuruse määramisel kaalutlusruumi jäänud, siis

eelduslikult see hüvitise kandmine ühinemistoetusest

ühinemise tulemusena tekkinud KOVis lisapingeid ei tekita.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et eelnõuga suurendatakse

ühinemistoetust omaalgatuslikult ühinenud KOVidele.

29. Eelnõu § 21 lõige 15 ei motiveeri piisavalt §-s 3 toodud

tingimustele vastavaid maakonna (piirkonna) keskusi liituma

naaberomavalitsustega. Antud olukord võib kaasa tuua

liitumistel ebaloogiliste lahenduste tekkimise mis ei vasta

antud seaduse eelnõu eesmärkidele. Maakonnakeskuste

motiveerimiseks ei piisa 250 000 euro suurusest täiendavast

toetusest kuna see moodustab üldjuhul nende eelarvest vaid

kuni 2%. Eelnõu § 21 lõike 15 kohaselt makstakse toetus

samas suuruses nii juhul, kui haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse

üksuse elanike arv on võrdne 11 000 elanikuga või juhul, kui

kõik maakonna omavalitsused on ühinenud üheks

omavalitsuseks. Seega sama suur toetus makstakse ka juhul,

kui maakonnakeskus jääks omaette omavalitsusüksuseks ja

ülejäänud omavalitsused ühineksid. Samas jääks ülejäänud

Täiendava toetuse kohaldamises pidid riigihalduse minister

ja rahandusminister valitsuskabineti 19.11.2015 otsustuse

tulemusena kokku leppima. Riigi eelarvevahendite piiratuse

tõttu lepiti kokku 250 000 eurose täiendava toetuse

andmises KOV kohta, kelle elanike arv pärast ühinemist on

vähemalt 11 000 või ühinemisel tekib maakonnasuurune

KOV.

Eelkõige peavad piirkonna inimeste jaoks kõige parema

loogilise lahenduse kokkuleppimisel pingutama volikogud

ise, täiendav ühinemistoetus saab anda vaid tõuke

lisamotivatsioonina. Ühinejad nii valdades kui

maakonnakeskustes peavad suutma näha tulevases suuremas

tervikus ka muud pikaajalist kasu kui vaid ühekordne

kuitahes suur ühinemistoetus.

107

ühinenud omavalitsused ilma lõikes 15 toodud täiendavast

toetustest juhul kui Vabariigi Valitsus otsustaks

saaromavalitsuse puhul rakendada § 9 lõikes 3 punktis 3

toodud erisust. Näiteks Saare maakonna puhul ei makstaks

täiendavat toetust, kui Vabariigi Valitsus rakendaks eelnõu § 3

toodud erisust Ruhnu valla puhul (154 elanikku). Siit ka

ettepanek § 21 lõikes 15 suurendada täiendava toetuse

summat, asendades numbri „250 000“ numbriga „500 000“.

See aitaks näiteks Tartumaal kaasa 11 000-st suurema elanike

arvuga omavalitsuste tekkimisele. Soodustamaks

maakonnakeskuse liitumist teiste omavalitsustega ja

arvestamaks eelnõus toodud erisustega teeme ettepaneku

muuta eelnõu § 21 lõike 15 sõnastust ja lisada eelnõusse § 21

lõige 16 alljärgnevas sõnastuses:

„§ 21. Ühinemistoetuse maksmine (15) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle elanike

arv on võrdne 11 000 elanikuga või sellest suurem makstakse

lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

ühinemistoetusele 250 000 eurot täiendavat toetust. Nimetatud

summa kantakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise

tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle

hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis.

(16) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud maakonnasuurusele kohaliku omavalitsuse

üksusele makstakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud ühinemistoetusele 500 000 eurot täiendavat toetust,

seda ka juhul kui Vabariigi Valitsus rakendab käesoleva

seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit. Nimetatud

summa kantakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise

tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle

hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis.“.

Eelmärgitud § 21 lõike 16 lisamisel lugeda senine § 21 lõige

16 lõikeks 17.

30. Vastavalt eelnõu § 22 lõikele 2 kaetakse eelnõu § 12 lõike Arvestatud.

108

7 kohased maavanema kulud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3

alusel kehtestatud korras. Eelnõu § 12 lõike 7 kohaselt on

maavanema ülesandeks kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduse §-s 703 sätestatud valimistoimingute

teostamine ja vastavate otsuste kinnitamine, kui volikogud ei

ole vastavaid toiminguid 2017. aasta 15. juuniks teinud.

Leiame, et sama põhimõtte alusel tuleks katta ka maavalitsuse

poolt eelnõu § 12 lõike 3 alusel maavalitsuse poolt elanike

arvamuse väljaselgitamise kulud.

31. Eelnõu § 24 punkti 2 kohaselt saab asum olla asustusüksus,

aga mitte asula. Asum on linna sees, linn on üks asula liike.

Soovitame sõnastust „(2) Asustusüksused on linnad, külad,

alevikud, alevid ja asumid.“ Traditsiooniline hajaküla,

milledeks on lõppkokkuvõttes kogu territoorium jagatud ja

milledes suures osas asustus puudub, ei ole asula asustuse ehk

seal inimeste elamise mõttes, vaid lihtsalt viis territooriumi

ruumiühikuteks jagada.

Asustusüksustega seonduvate küsimuste osas toimuvad veel

arutelud.

32. Eelnõu § 24 punktis 3 sätestatud ETHS § 7 lõike 7

kavandatavate muudatuste kohta märgime:

1) kahtleme selles, et kas külavanemate ja vabaühenduste

esiletõstmine võrreldes tavaelanikega on kuidagi põhjendatud.

Kui MTÜ-de arvamus omab suuremat kaalu kui lihtsalt

elaniku arvamus, siis ei saa välistada, et neid hakatakse sellel

otstarbel asutama;

2) soovitame kaaluda, kas sõna „ehitusplaneerimisvajadustele“

kasutamine on otstarbekas. On ehitusseadus ja

planeerimisseadus, ehitamine ja planeerimine ei ole

sünonüümid;

3) soovitame vaidluste vältimiseks sõna „kinnisasja“ asendada

sõnaga „kinnistu“, sest see hõlmab nii kinnisasja (maatükk)

kui ka hoonestusõigust, korteriomandit ja

korterihoonestusõigust.

Arvestatud osaliselt.

Segaduste vältimiseks, kuidas sel juhul eraldada elanike

arvamust huvirühmade arvamusest, oleme eelnõuga ETHS §

7 lg 7 sõnastanud ümber, jättes sellest välja viite

külavanematele ja vabaühendustele.

33. Positiivne märkus rakendussätete kohta. Eelnõu §-ga 24

lg 3 muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7

lg 7 selliseks: „Haldusterritoriaalse korralduse ja

Segaduste vältimiseks, kuidas sel juhul eraldada elanike

arvamust huvirühmade arvamusest, oleme eelnõuga ETHS §

7 lg 7 sõnastanud ümber. Vt eelmist märkust.

109

haldusüksuse piiride muutmisel selgitatakse välja elanike

arvamus, sealhulgas kogukonda esindavate külavanemate ja

vabaühenduste arvamus.“ Peame väga positiivseks, et sel

moel on esile toodud kogukondliku elu peamised eestvedajad

– külavanemad ja vabaühendused, kui uue halduskorralduse

ühed olulised otsustajad. Leiame, et siit lähtuvalt võiksid ka

uutes osavaldades ja nende kogudes olla senisest palju rohkem

kohalikud esindatud külavanemad ja vabaühenduste esindajad

ning peame oluliseks, et eelnõus võetud eesmärk see õigus ja

vabadus sel moel kogukonnale anda, säiliks ning ehk koguni

laieneks kuni eelnõu seadusena vastuvõtmiseni.

Võib eeldada, et kogukonda esindavad külavanemad ja

vabaühendused osalevad aktiivselt elanike arvamuse

väljaselgitamise protsessis ja seega peegeldub elanike

arvamuse küsimise tulemustes ka nende tahe.

34.1. Kui moodustatakse näiteks senise Järva maakonna

suurune vald, kas siis tekiks õiguslikku takistust nimetada see

„Järvamaaks“? Sel moel saaks nii suure ühinemise järel

säilitada maakonna nime omavalitsusüksuse tasemel, juhul kui

maakonna suurune vald asendaks oma paljudes funktsioonides

senist maavalitsust.

Kohanimeekspertide hinnangul ei oleks maakonnasuuruseks

ühinenud valla puhul takistusi sellele haldusüksusele anda

nimi „Järvamaa vald“.

34.2. Pikast ja kohati materjali dubleerivast eelnõust jääb üles

ka küsimus, mille poolest erineb töö sisu osas loodav nn

ühisasutus omavalitsuste liitudest? Kas tuleb juurde veel üks

asutus? Milles on maavalitsuste roll muutunud oludes?

KOV ühisasutuste moodustamise napp regulatsioon sisaldub

ka kehtivas KOKSis. Valdkonnaseaduste muutmise

seadusega kavandatakse anda KOKS sätetele täpsem sisu.

Tegemist on võimalusega korraldada ühiselt KOV

ülesandeid ja teenuseid, kui KOVid on ühiselt nii

otsustanud.

Ühisasutuste võimalike funktsioonide, omavalitsusliitude ja

maavalitsuste tuleviku osas jätkame arutelusid

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisel.

34.3. Mõned KOV-id arutavad ühinemist juba mitmel rindel.

ETHS § 9 lg 3.1 kohaselt nõustab maavanem asjaomaseid

volikogusid kokkulepete sõlmimisel ja haldusterritoriaalse

korralduse muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste

lahendamisel. Haldusreformi seaduse eelnõu § 4 lõike 2

kohaselt ei kohaldata mõningaid sätteid ETHS-st, sh

eelpoolnimetatud sätet.

Kuidas peavad menetluse läbi viima aga need kohalikud

Nõustavad ühinemiskonsultandid ja piirkondlikud

komisjonid. Maavanemad on seejuures samuti piirkondlike

komisjonide liikmed ning on seeläbi kogu protsessi

kaasatud.

Eelnõu § 26 lõikes 2 on nähtud ette rakendussäte, mille järgi

ei pea ühinemismenetlust uuesti alustama, kui

ühinemistoimingud on enne seaduse jõustumist tehtud.

110

omavalitsused, kes on haldusterritoriaalse korralduse

muutmise algatanud enne haldusreformi seaduse vastuvõtmist

ja jõustumist? Kas neil tuleb menetlus läbi viia (lõpuni) ETHS

järgi, st kas neile ei rakendu HRS § 4 lõige 2 ja kes neid

nõustab, kas maavanem? Kas selleks, et saada nõustamist

piirkondlikult komisjonilt ja et neile kohalduksid ka

ühinemiskriteeriumid ja täiendavad ettenähtud toetused, tuleb

neil algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine uuesti,

st alustada menetlust otsast peale, siis kui HRS on vastu

võetud?

35. Liiga suured kohutused on pandud omavalitsuste liitudele,

kel pole hetkeseisuga võimekust neile planeeritavaid

ülesandeid täita.

See on edasiste valdkonnaseaduse muutmise seaduse

arutelude küsimus. Kohustuste üleandmisega peab kaasa

liikuma ressurss, mis on kohane nende täitmiseks. Sel juhul

kasvab märgatavalt ka omavalitsusliidu võimekus

lisanduvaid ülesandeid täita.

Kontseptsioon:

36.1. Maakonna arengukava üleandmine OVL-ile, see võibki

juba mõnes maakonnas nii olla. Maakonna arengukava sisu ja

menetlemise sidumine riigi strateegia dokumentidega,

reguleerimine KOKS-is, et oleks seaduslik alus.

Teadmiseks võetud.

36.2. Maksukorralduslikud muudatused: maamaksu

plaanitavad muudatused võivad teatud piirkonnas positiivset

mõju avaldada, kuid samas mingi kontroll peaks jääma (4.1.2).

Edasiste arutelude küsimus.

36.3. Tasandusfondi sidumine töökohtade loomisega võib olla

hea idee (4.2.1). Samuti riigis turistimaksu kehtestamine

mõningates piirkondades võib olla vajalik/mõistlik (4.1.3) ja

sellise võimaluse seadustamine. Üksikisiku tulumaksu

sidumine töökohtadega oleks mõnele piirkonnale negatiivse

mõjuga, maapiirkonnad kaotavad ja võidavad suuremad

keskused (Tartu, Põlva) (4.1.1.). Selle ettepaneku osas peaks

kindlasti ka piirkonna ettevõtete arvamusi küsima.

Edasiste arutelude küsimus.

36.4. Hea kui analüüsitaks tasandusfondi toetuse jaotamise

tulumaksu ja tasandusfondi kaudu ja õpetajate palgavahendite

toetuse ideid, saamaks teada mis need piirkondadele kaasa

tooks (4.2.2 ja 4.2.3.).

Edasiste arutelude küsimus.

111

36.5. Osavaldade ja külavanemate rollide teemad on

mõistlikud. Ühistranspordikeskuste moodustamist ja

üleandmist OVL-ile või KOV-ile saab kaaluda alles siis, kui

on selgunud millised ja kui palju KOV-e jääb maakonda, sama

ka maavalitsustega

Edasiste arutelude küsimus.

Võru Maavalitsus 1. Haldusreformi seaduse eelnõus (edaspidi eelnõu) seatud

ajakavas määratud tähtajad on lühikesed ja kohalikel

omavalitsustel on minimaalselt aega kõigis vajalikes

toimingutes kokku leppida ja otsused vastu võtta.

Nõustume, kuid ajaraami ei ole võimalik haldusreformi

teostamiseks kokku lepitud lõpptähtaega arvestades, 2017

KOV volikogu valimised, paraku rohkem võimalik

pikendada, et menetlus oleks vähempingelisem.

2. Eelnõus sätestatud tähtaegade (§ 4, § 7 lg 3, § 9 lg 2 ) osas

ei ole määratud sanktsioone tähtaegade mittejärgimisele, seega

on tähtajad käsitletavad ajakavana ja kerkib küsimus, kas

sellisel juhul on vajadust ajakava seadusega reguleerida või on

otstarbekam see sätestada alamalseisvas haldusaktis. Samas on

§ 21 lõikes 14 jäetud ebamääraseks ühinemistoetuste

väljamaksmise tähtajad ning väljamaksmine on määratud kahe

aasta peale (1/4 kantakse moodustunud omavalitsusüksusele

üle hiljemalt 2017.a lõpuks, pool toetusest 2018.a esimesel

poolaastal ning ülejäänud summa hiljemalt 2019.a esimeses

kvartalis).

Vt märkust Jõgeva Maavalitsuse märkusele nr 4.

3. Nii kontseptsioonis kui ka eelnõu seletuskirjas on reformi

ühe eesmärgina nimetatud seda, et moodustuks „loogiline

territoriaalne tervik“, samas seaduse eelnõust sellist tingimust

ega ka eesmärki üheselt välja ei tule. Kuidas on siis võimalik

tagada seatud eesmärgi täitmine?

Eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud, et haldusterritoriaalse

korralduse muutmist taotletakse Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse §-s 9 sätestatud korras. Taotlusele

lisatud seletuskiri peab sisaldama Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludega

arvestamise selgitusi., mille tuginedes piirkondlikud

komisjonid saavad anda hinnangu moodustatavate KOV

üksuste territoriaalsele terviklikkusele.

4. Eelnõu §-s 5 kirjeldatud piirkondlike komisjonide puhul ei

ole selge, milliste kriteeriumide põhjal määratakse komisjoni

valdkondade eksperdid. Kui komisjonid moodustatakse nelja

piirkonna peale, siis on küsimus ka selles, kas erinevate

piirkondade kohalikud omavalitsused saavad vajalikul määral

asjakohast nõu. Arvamuse andmisest komisjonide poolt

ilmselgelt ei piisa, nõustamine eeldab aga vahetut suhtlust

Komisjonide koosseisu kinnitamisel arvestab minister

piirkonna esindajatena maavanemate, kes tunnevad

kohapealseid olusid, kompetentsust. Lisaks kuuluvad

komisjoni koosseisu ka need eksperdid, kes ühtlasi

tegutsevad ühinemiskonsultantidena ja kes reaalselt

hakkaksid tegelema volikogude nõustamisega nimetatud

sätte järgi.

112

kohapeal ja haldusreformi kontekstis kindlasti ka kohapealsete

olude tundmist. Eelnõu § 10 punkt 2 sätestab lisaks arvamuse

andmisele komisjoni ühe ülesandena ka asjaomaste volikogude

nõustamise kohustuse.

5. Elanike arvamuse väljaselgitamine toimub asustusüksuste

kaupa (eristades asustusüksuste lõikes küsitluse tulemused),

samuti eeldatakse, et selgitatakse välja ka alternatiivsed

eelistused (vt eelnõu § 6 lõige 1). Asustusüksus on Eesti

territoriaalse haldusjaotuse seaduse (edaspidi ETHS) kohaselt

ka küla. Võru maakonnas on 566 küla. Elanike arvamus

selgitatakse välja ETHS § 7 lõike 8 alusel kehtestatud VV

määrusega sätestatud korras. Nimetatud määrus aga ei

võimalda meie hinnangul vajalikku paindlikkust küsitluse

läbiviimisel alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks

asustusüksuste kaupa.

Eelnõus peeti silmas võimalust grupeerida asustusüksusi,

mitte hakata kõigis neis eraldi küsitlusi läbi viima.

Käesolevale eelnõule lisatud rakendusaktide kavandis olev

muudatus muudab nimetatud määrust üksnes selles osas, et

loob võimaluse vajaliku küsitluse läbiviimiseks ka Vabariigi

Valitsuse poolt algatatud liitmise puhul.

Rakendusakti kavandit täiendame tervikvaates menetluse

käigus.

6. Eelnõu § 12 lõige 5 reguleerib olukorda, kui omavalitsused

ise ühinemislepinguid ei sõlmi ja toimub Vabariigi Valitsuse

poolt liitmise algatamine. Sellisel juhul võetakse kasutusele

selle omavalitsuse nimi, liigisõna ja sümboolika, kellega

mittevastavat omavalitsust liidetakse. Võru Maavalitsuse

hinnangul ei näe eelnõu ette olukorda, kui liidetakse kahte või

enamat kriteeriumile mittevastavat omavalitsust.

Eelnõud on täiendatud, sätestades, et kui Vabariigi Valitsus

on algatanud kahe või enama omavalitsusüksuse

miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava KOVi

ühendamist, kes ei ole ühinemiskokkulepet sõlminud, siis

võetakse kasutusele elanike arvult suurima kriteeriumile

mittevastava KOVi nimi, liik ja sümboolika.

Kohanimenõukogu ettepanekul võib valitsus teha

ettepaneku ka muu KOV nime ja haldusüksuse liigi

kasutamiseks.

7. Eelnõu § 21 lõike 2 järgi eraldatakse moodustunud

omavalitsusele ühinemistoetusest ka kohaliku omavalitsuse

üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 2

nimetatud toimingute kulude katteks (uuringud, analüüsid,

konsultatsioonid, elanike arvamuse väljaselgitamine). Kuidas

on mõeldud praktikas ühinemiste ettevalmistamise perioodil

Ühinemistoetuse maksmise eelduseks on tekkinud tagajärg

– haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena peab

olema moodustunud uus kohaliku omavalitsuse üksus.

Vastasel korral puudub alus ühinemistoetuse maksmiseks.

Vabariigi Valitsuse algatatud etapis kaetakse Vabariigi

Valitsuse reservist vaid vältimatud ühinemise

113

ehk 2016. aasta jooksul tekkinud kulude katmine alates 2017.

aasta lõpust? Kas neile omavalitsustele, kes on heas usus

teinud kulutusi ühinemise ettevalmistamiseks, kuid selleni ei

jõua, kompenseeritakse tehtud kulutused Vabariigi Valitsuse

poolt algatatud liitumise järel.

ettevalmistamise kulud, mis on tehtud Vabariigi Valitsuse

algatatud ühinemise ettevalmistamise käigus. Tagasiulatuvat

kulude hüvitamise kohustust eelnõuga ei sätestata.

Eesti Linnade Liit 1.Haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et

omavalitsuste ülesannete täitmiseks eraldatava tulubaasiga

seonduv vaadatakse üle haldusreformi seaduse eelnõu

jõustumise järel valdkonnaseaduste edasise menetluse käigus

konkreetsete üleantavate ülesannete lõikes ja sätestatakse

haldusreformi rakendamise seaduses.

Eesti Linnade Liit ei nõustu seisukohaga, et haldusreformi

seadus määratleb prioriteetsena vaid kohaliku omavalitsuse

üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk kohaliku

omavalitsuse üksuste ühinemise ja ühendamise ning reformi

sisu küsimustele – kohalike omavalitsuste tulubaasi

tugevdamise ning ülesannete jaotuse küsimusi käsitletakse

teisejärgulisena, viidates neile vaid kontseptsioonis, reformi

võimaliku järgmise etapi kontekstis.

Ettepanek: Peame oluliseks ja teeme ettepaneku, et kohalike

omavalitsuste tulubaasiga seonduv - tulubaasi tugevdamise

põhimõte ja vastav rahastamismudel - ei oleks kirjas ainult

haldusreformi kontseptsioonis, vaid oleks üks osa käesolevast

haldusreformi seadusest. Kohalike omavalitsuste tugevdamise

rahastamismudel peaks olema vastu võetud koos

haldusreformi seadusega. Sellest lähtuvalt soovime näha

haldusreformi seaduse eelnõu osana konkreetseid

ettepanekuid kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi

tugevdamiseks. Eeldame, et koos haldusterritoriaalse reformi

läbiviimisega tõstetakse ka omavalitsustele eraldatavat

tulumaksumäära ja reformi tulemusena tekivad senisest

suutlikumad omavalitsused ning peaks vähenema ja kaduma

vajadus tulude-kulude vahe ühtlustamiseks läbi tasandusfondi.

Eesti Linnade Liidu volikogu tegi omapoolsed ettepanekud

kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise kohta

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks, mitte ei väljenda

haldusreformi eesmärgina territoriaalsete muutuste

prioriteetsust valdkondlike muutuste ees. Enne raamseaduse

vastuvõtmist Riigikogus esitatakse valitsusele ka

haldusreformiga seonduvate valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi

lisaks haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamise

protsessile.

Kõiki muudatusi ei ole tõhus ega otstarbekas käsitleda ühes

seaduses, kuivõrd esiteks oleks see seaduse menetlejatele ja

sellesse kaasatud huvigruppidele koormav ja ei võimaldaks

kõigile valdkondlikele muudatustele piisavat aruteluaega

pühendada, teiseks ei võimaldaks ülesannete ja rahastamise

osas lõplikke lahendusi kujundada enne, kui ei ole

poliitilisel tasandil kokku lepitud reformi esimese etapi osas

konkreetseid lahendusi (sh ühinemise kriteeriumid,

tähtajad).

Ka pärast haldusreformi säilib vajadus Eesti eri piirkondade

omavalitsuste tulude-kulude ühtlustamiseks läbi

tasandusfondi.

114

8.12.2015 volikogu koosolekul (Lisa 1: ELL volikogu poolt

08.12.2015 kinnitatud ettepanekud).

2. Eelnõu 2. peatükk reguleerib valdade ja linnade

haldusterritoriaalse korralduse muutmist volikogu algatusel

ning 3. peatükk Vabariigi Valitsuse volitusi Vabariigi

Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel

valdade ja linnade osas. Eesti Linnade Liit toetab kohaliku

omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise suunda linna- või

vallavolikogu algatusel ning kohapealse algatuse pinnal

toimuva vabatahtliku ühinemise riiklikku toetamist kohaste

motivatsioonipakettide ja muude toetavate meetmetega. Eestis

puudub valdade kohustuslikus korras ühendamise praktika

ning Eesti Linnade Liit ei toeta kohaliku omavalitsuse

sundühendamise ideed.

Teadmiseks võetud.

Reformi vajalikkust on pikemalt selgitatud eelnõu

seletuskirjas ning selle vajalikkusele on tähelepanu juhtinud

Riigikontroll, õiguskantsler ja erinevad eksperdid. Nii teiste

riikide kui Eesti varasem praktika näitab, et reforme ei ole

võimalik lõpuni ellu viia vabatahtlikult, mistõttu on ka

kavandatava reformi elluviimise tagamiseks nähtud

Vabariigi Valitsusele ette võimalus algatada KOVide

ühinemine, kui see ei toimu kõigi piisava iseseisva avalike

teenuste osutamise ja korraldamise võimekuseta KOVides

vabatahtlikult. Valitsuse eesmärk on toetada erinevate

meetmetega KOV omaalgatuslikke ühinemisi ning

Vabariigi Valitsuse algatusel KOVe ühendada ainult

äärmise vajaduse puhul.

3. Juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõus sätestatu kohaselt

kattub osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuste volikogu

algatusel kavandatava ühinemiste ettevalmistamise ja

Vabariigi Valitsuse algatusel kavandatava kohaliku

omavalitsuse üksuste ühendamise periood.

Leiame, et kahe erineva iseloomuga ühinemisprotsessi ajalise

ühitamise kava ei ole asjakohaselt lõpuni läbi mõeldud ning

tekitab protsessi käigus segadust.

Teadmiseks võetud, Arvestatud

Täpsustame seletuskirja ja selgitame, et volikogu algatusel

kavandatava ühinemiste ettevalmistamise ja Vabariigi

Valitsuse algatusel kavandatava kohaliku omavalitsuse

üksuste ühendamise perioodid ei kattu. Omaalgatusliku

ühinemise periood lõpeb 01.01.2017. Sellest hetkest algavad

valitsuse volitused ja tegevus KOV ühinemiste

algatamiseks.

4. Haldusreformi seaduse eelnõus sätestatakse esmakordselt

kohaliku omavalitsuse üksuse minimaalse elanike arvu nõue.

Eelnõu § 3 Omavalitsuse miinimumsuuruse kriteerium,

sätestab: „Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama seadusest

tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse

võimekuse ja kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele

avalike teenuste osutamise potentsiaali, milleks peab kohaliku

omavalitsuse üksuses elama vähemalt 5000 elanikku.“

Ettepanek: palume kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse

elanike arvu alampiiri, käesoleval juhul vähemalt 5000

elanikku, kehtestamise õiguspärasust, arvestades kohaliku

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Arvestame seletuskirja täiendamisel. KOKS § 2 ütleb, et

omavalitsus seaduste alusel korraldab ja juhib iseseisvalt

kohalikku elu. Sarnane sõnastus on ka Euroopa kohaliku

omavalitsuse harta viidatud artiklis. KOV toimimise aluseid

saab seadusandja kehtestada ja muuta.

115

omavalitsuse määratlust kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduses (KOKS § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste) ja

Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (Artikkel 3. Kohaliku

omavalitsuse mõiste).

5. Vastavalt eelnõu § 6 lõikele 1 korraldatakse elanike

arvamuse väljaselgitamine asustusüksuste kaupa. „Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse“ § 6 kohaselt on

asustusüksusteks teiste hulgas ka külad. Teeme ettepaneku

kaaluda, kas elanike arvamuse väljaselgitamine võiks lisaks

asustusüksustele toimuda ka asustusüksuste gruppide lõikes.

Elanike arvamuse väljaselgitamise piirkondade määramine

võiks olla ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada.

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Täpsustame seletuskirja, selgitades, et elanike arvamuse

väljaselgitamine toimub siiski ühtsena terves omavalitsuses,

tulemused tuleb eristada asustusüksuste lõikes. Juhul kui

ülevallaliselt ei ole võimalik kõigilt elanikelt sama küsimust

küsida (sest võimalusi, kuhu poole piiriäärsed külad saaksid

liikuda, on liialt palju), siis on võimalik küsimused elanike

arvamuse väljaselgitamiseks eristada asustusüksuste

gruppide lõikes, kuid tulemusi arvestatakse siiski

asustusüksuste lõikes. Täpsustame seda võimalust

selgesõnaliselt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas

elanike arvamuse väljaselgitamise läbiviimise korras.

6. Eelnõu rakendussätetest ei ilmne, et kavandatava

haldusreformi käigus oleks plaanis muuta „Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ § 8 lõiget 3, mille

kohaselt ei või mandaatide arv moodustatavates

valimisringkondades olla väiksem kui kolm. Tulenevalt sellest,

et kavandatava haldusreformi raames on potentsiaalselt

ühinemas mitmed väga erineva suurusega (nii elanike arvult

kui ka pindalalt) kohaliku omavalitsuse üksused, teeme

ettepaneku kaaluda haldusreformi seaduse § 26 juurde lõike

lisamist, mille kohaselt jäetakse nimetatud valimisseaduse §8

lg 3 kehtivast valimisseadusest välja, andes seeläbi ühinevatele

kohaliku omavalitsuse üksustele rohkem autonoomiat

otsustamaks, kuidas valimisi läbi viia. Vastav punkt võib olla

seadustatud ka ainult ühinemise ehk kavandatava

reformiperioodiks.

Mittearvestatud.

Erinevate lahenduste kaalumisel on käesolevas eelnõus

lähtutud sellest, et uue valla sujuva integratsiooni

tagamiseks on parim lahendus rohkem kui ühte

valimisringkonda mitte kasutada. Täiendavalt on lisatud

võimalus, et valimisringkondi võib moodustada mitme

ühineva KOV üksuse kohta, mis võimaldab KOVidel valida

erinevate neile sobivate lahenduste vahel, tagades sama

eesmärgi, kui pakutav muudatus.

7. Haldusreformi seaduse eelnõus sätestatud paljud

menetlustähtajad on liiga optimistlikud ning nende järgimine

ei pruugi olla realistlik. Näitena haldusreformi seaduse § 17 lg

2. mis reguleerib haldusterritoriaalse korralduse muutmise

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Pikendame uue KOV üksuse poolt põhimääruse

vastuvõtmise tähtaega 01.03.2018 -ni. Tänase praktika

kohaselt on ühinenud omavalitsuses volikogu

116

tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse uue

põhimääruse kinnitamist. Esitatud tähtaeg, et põhimäärus

kinnitatakse ühe kuu jooksul ühinemise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu

esimese istungi toimumisest arvates, on liialt optimistlik.

Põhimääruse ettevalmistamine on põhjalik ja aeganõudev

protsess, mille koostamisel tuleb kehtestada olulisi kohaliku

omavalitsusüksuse toimimiseks ja tegevuse korraldamiseks

vajalikke õiguslikke regulatsioone. Samad kaalutlused esitame

seaduse eelnõus sätestatud teiste tähtaegade kohta.

Arusaadavalt on haldusreformi viivituseta läbiviimine

põhjendatud, kuid seadusandja huvides peaks olema sellise

ajakava kehtestamine, mida on riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutustel võimalik järgida.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku ja palume eelnõu

ettevalmistajatel täiendavalt analüüsida riigiasutustele ja

kohalikele omavalitsustele pandavate kohustuste täitmiseks

kuluvat aega ning sätestada ülesannete täitmiseks vastavad

mõistlikud tähtajad.

valimistulemuste väljakuulutamise ajaks ette valmistatud

uue KOV üksuse põhimäärus, selle sisulisteks aruteludeks

on üldregulatsiooni kohaselt aega üle 6 kuu (periood, mis

jääb haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse

esitamisest KOV valimistulemuste väljakuulutamiseni).

Haldusreformi protsessis on omaalgatuslike ühinemiste

puhul selleks aega üle 10 kuu, Vabariigi Valitsuse algatatud

ühinemistel on see periood lühem.

8. Haldusreformi seaduse § 25 punktiga 6 muudetakse

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §

22 lõiget 2 ning antakse volikogule õigus volitada lisaks

valitsusele kohaliku omavalitsuse küsimuste lahendamise

õigus volikogu poolt määratud kogule, ametiasutusele, asutuse

struktuuriüksusele või ametnikule. Märgime, et selline

volitamise võimalus võib tähendada ka nimetatud ülesannete

täitmiseks vajalike õigusaktide (haldusaktide) vastuvõtmist.

Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, milliseid õigusakte

võivad avaliku ülesande täitmisel anda sättes nimetatud

haldusorganid, kogud, struktuuriüksused ja ametnikud ning

kuidas ja kes teostab õigusaktide üle järelevalvet. Nii ei selgu

eelnõust, millist liiki haldusakte (nt otsus, korraldus, käskkiri,

vm) annab linnaosa valitsus (nt kui linnaosa vanema kohta ei

moodustata); millist liiki haldusakte annavad

struktuuriüksused või ametnikud. Ainsana on eelnõus

Arvestatud.

KOV sisemistes kordades on võimalik aktide liike

täpsustada. Õigusaktide üle järelevalve teostamisel tuleb

lähtuda KOKS §-st 661 sätestatust.

117

sätestatud, et linnaosakogu võib oma volituste piires ja

ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta otsuseid.

Teeme ettepaneku täiendada seaduse eelnõu ning kehtestada

ühtlasi kõigi nimetatud organite/struktuuriüksuste

vastuvõetavate otsustuste liigid või sätestada, et otsustuste

liigid määrab kohalik omavalitsus.

9. Märgime, et seaduse eelnõust ei selgu üheselt, kuidas peab

olema korraldatud linnaosa/osavalla juhtimine.

Linnaosa/osavalla praktilise toimimise küsimustes on enim

kogemusi vaid Tallinna linnal. Eeltoodust tulenevalt palume

linnaosade/osavaldade regulatsiooni täpsustamiseks kaasata

Tallinna linnakantselei spetsialiste.

Arvestatud.

Osavaldade ja linnaosade moodustamine ja juhtimine on

kavandatud muuta senisest paindlikumaks, jättes KOVidele

võimaluse valida, kuidas võimu detsentraliseerimine KOVis

korraldada. Kaasame eelnõu edasisel menetlemisel Tallinna

linna esindajaid.

10. Haldusreformi seaduse § 25 punktis 14 esitatud KOKS §

57 lõike 2 punktide 2-5 muudatuste sõnastus tekitab mitmeid

küsimusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt on linnaosa valitsuse

moodustamine vabatahtlik ning seda ei nähta ametiasutusena.

Samas jääb vastuseta küsimus, mis organiga on valitsuse näol

tegemist ja kui see moodustatakse, siis kas peab moodustama

ka linnaosa vanema ametikoha. Kui linnaosa valitsuse

moodustamine ei eelda linnaosa vanema ametikohta, siis kes

juhib linnaosa valitsust ning kas valitsus saab ka anda

haldusakte või teeb seda valitsuse eest osavalla/linnaosa

vanem? Seaduseelnõus segadust tekitavaks osaks on § 57 lg 2

punktides 2 ja 3 kasutatud sõnastus „kui ... moodustatakse ..."

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku ja palume täpsustada

KOKS § 57 lg 2 muudatust ja sõnastada selgemalt, kas

linnaosa valitsuse võib moodustada ka ilma vanema

ametikohata ja kes seda siis juhib.

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud, tuues välja, et linnaosa või

osavalla valitsus on jätkuvalt ametiasutus, kui see

moodustatakse, ent selle moodustamine ei ole linnaosa või

osavalda moodustades kohustuslik. Samuti ei ole

kohustuslik, kuid on võimalik linnaosa või osavalla vanema

valimine. Mõlema täpsem korraldus reguleeritakse KOV

põhimääruses (väiksemates KOVides ei pruugi olla vajalik

osavalla valitsuse moodustamine ning võib piisata osavalla

vanemast osavalla juhtimiseks. Samas kui osavalla peamine

eesmärk on elanike kaasamine KOV juhtimisse võib olla

piisavaks juhtimisinstrumendiks ka halduskogu esimees –

lähtudes EKOH loogikast – kohustuslik on esinduskogu

moodustamine, kas sellele on täiendavalt vajalik

täitevorgani moodustamine, on KOV otsustuspädevuses).

11. Haldusreformi seaduse eelnõu 25 paragrahvi punktis 14

esitatud KOKS-i § 57 lõige 2 punkti 3 muutmisel seaduse

eelnõu ja seletuskirja sõnastused on erinevad.

Teeme ettepaneku sõnastada punkt 3 selliselt nagu see on

esitatud seletuskirjas: „3) kui osavallas või linnaosas

moodustakse osavalla või linnaosa vanema ametikoht, siis

osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord,

Arvestatud.

118

kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla

või linnavalitsuse volituste tähtaega;“

12. Eelnõuga nähakse KOKS-i paragrahvi 57 lg 2 punktis 4

ette, et osavalla/linnaosa põhimääruses tuleb sätestada volituste

teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised

vahendid.

Märgime, et seletuskirjas jäetakse selgitamata, kuidas tuleks

seda nõuet rakendada ehk põhimääruses sätestada ning mis on

muudatuse eesmärk. Seetõttu ei ole võimalik üheselt aru saada,

kas põhimäärusesse tuleb kirjutada põhimõte või rahalised

numbrid ning miks on vaja käsitleda eelarvelisi vahendeid

linnaosa/osavalla põhimääruses, kui omavalitsusel on olemas

linnavolikogu või vallavolikogu kehtestatav eelarve.

Linna/valla rahalisi vahendeid käsitlevas eelarves määratakse

ühtlasi kindlaks linnaosa/osavalla ülesannete täitmiseks

vajalikud rahalised vahendid ning nende täiendav käsitlemine

linnaosa/osavalla põhimääruses ei ole praktikas vajalik.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku jätta KOKS § 57 lõige 2

punktist 4 välja lause osa "ning nende teostamiseks vajalikud

antud valla või linna eelarvelised vahendid".

Mittearvestatud.

Selgitame, et tegemist on täna kehtiva KOKS sõnastusega,

milles sisalduvat põhimõtet ei ole muudetud, vaid linnaosa/

osavalla vanemale ja valitsusele on lisatud ka osavalla- või

linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe volituste

teostamiseks vajalikud vahendid. Täpsustame selgitusega

seletuskirja.

13. Teeme ettepaneku tunnistada KOKS § 57 lõige 8 kehtetuks

(haldusreformi seaduse eelnõu § 25 punkt 16).

Selgituseks: Linnaosa/osavalla eelarve on linna/valla eelarve

osa ning omavalitsuse organ või struktuuriüksus ei ole

iseseisev haldusekandja ehk õiguse subjekt ning omavalitsuse

mõnel organil või struktuuriüksusel ei saa olla suurem

finantsgarantii või muud tagatised kui omavalitsusel tervikuna.

(vt Riigikohus, nr 3-4-1-12-09 selgitatud (p 27)).

KOKS § 57 lg 8 sätet järgides võib tekkida olukord, kus

üheltpoolt omavalitsus on kohaliku elu korraldamiseks ja/või

õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks kohustatud eelarvet

muutma, kuid samal ajal on organisatsiooni mõnede

struktuuriüksuste suhtes linna/valla eelarve muutmine

keelatud. Linnaosa/osavalla eelarve muutmise keeld piirab

sellest tulenevalt omavalitsuse õigust kogukonna huvidest

Arvestatud.

Eelnõu § 28 on täiendatud punktiga 18, millega

tunnistatakse KOKS § 57 lõige 8 kehtetuks.

119

lähtuvalt määrata ise kindlaks omavalitsuse ülesannete

täitmiseks vajalik organisatsioon ja selle ülesehitus, ülesanded

ja nende täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, millest

tulenevalt on KOKS § 57 lg 8 vastuolus PS §-dega 154 ja 157.

Kohaliku omavalitsusüksuse sisestruktuur ei saa omada

suuremat kaitset kui linn/vald avalik-õigusliku juriidilise

isikuna.

14. Haldusreformi seaduse § 25 punktis 19 esitatud KOKS-i

täiendamine §-ga 703 annab võimaluse osavaldadele ja

linnaosadele, mis on moodustatud KOKS 8. peatüki alusel

enne 2016. aasta 1. juulit, kohaldada kuni 2016. aasta 1. juulini

kehtinud regulatsiooni.

Eeltooduga seoses märgime, et Tallinna linnas on moodustatud

8 linnaosa ja nende juurde 8 halduskogu alates 1993. aastast.

Linnaosade suhtes võib § 703 kohaselt rakendada kuni 2016.

aasta 1. juulini kehtivat regulatsiooni, aga Tallinna linnaosade

halduskogud (haldusreformi seaduse mõistes linnaosa elanike

esinduskogu ehk linnaosakogu, mis on moodustatud volikogu

valimistulemuse alusel), kuid seadusest ei nähtu, kas sama

põhimõtet võib rakendada Tallinnas moodustatud

halduskogude suhtes, mis on loodud Tallinna põhimääruse

alusel ning mida seadus seni ei reguleerinud. Tallinna LV

arvates võiks KOKS-i § 703 kehtida kuni 2017 aasta kohalike

omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamiseni

ja sealt alates oleks kõigil omavalitsusüksustel ühtne

regulatsioon.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku sõnastada KOKS-i § 703

järgmiselt:

„Osavaldade ja linnaosade osas, mis on moodustatud

käesoleva seaduse 8. peatüki alusel ning osavaldades ja

linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud

esinduskogude osas, mis on moodustatud linna või valla

põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, võib kohaldada

kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud regulatsiooni. Käesolev

rakendussäte kehtib kuni 2017 aasta kohalike omavalitsuste

Arvestatud.

Eelnõud on esitatud ettepanekust lähtuvalt muudetud.

120

volikogude valimistulemuste väljakuulutamiseni".

Tallinnas moodustatud linnaosade juurde linnaosade

halduskogud, mis olemuslikult vastavad haldusreformi seaduse

eelnõus nimetatud linnaosakogudele. Linna elanikkond ja

avalikkus on harjunud pika aja jooksul kasutama terminit

„linnaosa halduskogu".

15. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda sama

termini kasutamist eelnõus, vastavalt „osavalla

halduskogu" ja „linnaosa halduskogu".

Mittearvestatud.

Eelnimetatud sätte eesmärgiks oli võimaldada Tallinna

linnas nimetada halduskogusid edasi halduskogudeks.

Teistes omavalitsustes, arvestades loodavate kogude

eesmärki KOV juhtimise detsentraliseerimiseks, kajastab

valdkonna ekspertide hinnangul loodavate osavaldade ja

linnaosade olemust paremini „osavalla- või linnaosakogu“

kui halduskogu, kuna viimane viitab haldamisele, mitte

valitsemisele.

16. Arvestades asjaolu, et haldusreformi seaduse eelnõu avalik

kooskõlastusring sattus aastavahetuse perioodile tuli ELLile ka

ettepanek taotleda eelnõule ettepanekute esitamise tähtaja

pikendamist, et potentsiaalselt ühinevatel kohaliku

omavalitsuse üksustel oleks rohkem aega eelnõuga seotud

küsimusi omavahel arutada ning seejärel oma ühised

ettepanekud edastada.

Teadmiseks võetud.

Oleme KOVe ja üleriigilisi liite kaasanud reformi

ettevalmistamisse läbi ekspertkomisjoni, valitsuskomisjoni

ning 2015. aasta sügisel üle-Eestiliselt toimunud

aruteluseminaride ning jätkame KOVide ja üleriigiliste

liitude kaasamist kogu haldusreformi ettevalmistamise ja

elluviimise vältel.

17. Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded

spordi ja noorsootöö valdkonnas ja suurendada selleks

kohalikele omavalitsustele riiklikest maksudest ja

keskkonnatasudest laekuva tulu osa, sh üksikisiku brutotulust

tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määra.

Teadmiseks võetud.

KOV rahastamise korralduse, sh maksukorralduse

muudatuste arutelud jätkuvad haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu käigus,

üleriigilisi liite kaasatakse nii ekspertkomisjoni kui

valitsuskomisjoni aruteludesse. Tulubaasi suuruse arutelu

on eelarve läbirääkimiste objekt.

33. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleks

suurendada ka kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite

mahtu.

Selgitus: Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6

protsenti. Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite

maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate

vahendite mahuga ebaõiglane. Riigi Teehoiukava 2014-2020

finantsplaani kohaselt on kavandatud riigimaanteede hoiuks (

121

koos välisvahenditega

Nimetatud küsimuste arutelud toimuvad haldusreformiga

seotud valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise käigus.

18. Täiendada kohalike maksude seadust täiendades kohalike

maksude loetelu

Selgitus: Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on

madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asjaoludest

(näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on valitsuse

sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste

võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine). Uue maksuna

saab välja tuua turismimaksu.

Eesti Maaomavalitsuste

Liit

(mittekooskõlastus)

1. Eelnõuga kavandatav kohalike omavalitsuste sunniviisiline

liitmine ei saa kaasa tuua mõistlikku lahendust tulevikuks ega

tagada eesmärgipäraselt ja hästi toimivate kohalike

omavalitsuste kujunemist.

Teadmiseks võetud.

Reform oma olemuselt tähendab institutsiooni või protsessi

kõikehõlmavat ümberkorraldust, mida ei ole võimalik viia

läbi täieliku vabatahtlikkuse põhimõttel. Nii teiste riikide

kui Eesti varasem praktika näitab, et reforme ei ole võimalik

viia lõpuni ellu vabatahtlikult, mistõttu on ka kavandatava

reformi elluviimise tagamiseks nähtud ette Vabariigi

Valitsusele võimalus algatada KOVide ühinemine, kui see

ei toimu kõigi piisava iseseisva avalike teenuste osutamise

ja korraldamise võimekuseta KOVides vabatahtlikult.

Valitsuse eesmärk on toetada erinevate meetmetega KOV

omaalgatuslikke ühinemisi ning valitsuse algatusel KOVe

ühendada ainult äärmise vajaduse puhul. (vt kommentaari

ELL märkusele nr 1).

2. Antud eelnõu on eelkõige suunatud sundliitmisele oma

piirnormidega. Vabatahtlikule (st volikogu algatusel) ja

sunniviisilisele (st Vabariigi Valitsuse algatusel) ühinemisele

on seatud sama lõpptähtaeg – 2017. a korralised valimised.

Tähtajad vabatahtlikuks ja seejärel sunniviisiliseks

ühinemiseks on kavandatud selliselt, et ühinevate

omavalitsuste ühise toimimise sisulised eeldused ja tingimused

jäävad kujundamata ning otsused kaalutlemata. Pigem on

vabatahtlikkus vaid selles, et valida enne sunniviisilist

ühendamist omale sobivam partner miinimumkriteeriumi

täitmiseks, mitte otsustamaks ühinemise sisulisi kriteeriume

kaaludes. Vaatamata aga eelnõukohasele ühinemisele

Teadmiseks võetud.

Piirkondlikud komisjonid kujundavad juba vabatahtlikus

etapis soovituslikud suunised, kuidas piirkonnas peaksid

ühinemised toimuma, et tagada loogiliselt seotud KOVide

moodustumine selliselt, et ei jääks üksikuid kriteeriumile

mittevastavaid KOVe. Seega on KOVidel ja neid

nõustavatel ühinemisekspertidel teada soovituslikud

lahendused, millest lähtuda ning neist lähtudes saavad

KOVid olla kindlad, et neile ei liideta sunniviisiliselt

täiendavaid omavalitsusi. Samuti saavad KOVid

omaalgatusliku ühinemise etapis jälgida, et üksikud

kriteeriumile mittevastavad omavalitsused ei jääks

122

volikogude äranägemisel, võib Vabariigi Valitsuse algatusel

lisanduda neile täiendav kohalik omavalitsus. Seega isegi

need, kes vabatahtlikult on ühinemiseks teinud jõupingutusi

seaduses seatud kriteeriumi täitmiseks, ei saa olla kindlad, et ei

lisata sunniviisiliselt teisi omavalitsusi, mis võib teha seni

kokkulepitu sisutühjaks, muuta kohalik omavalitsus

toimimatuks ja finantsiliselt mõjuda ränga koormana.

omaalgatuslikust etapist kõrvale ning kaasata neid

ühinemisläbirääkimistesse.

Haldusreformi vajalikkusest on räägitud aastaid ja seetõttu

ei ole põhjust eeldada, et omavalitsustel pole olnud aega

kaaluda võimalikke ühinemisi ning aeg kuni 2017. aastani

on otsuste läbikaalumiseks piisav.

3. Märgime, et eelnõukohase sunniviisilise ühendamise

regulatsiooni puhul tõusetub küsimus põhiseaduspärasuse

osas, vastavuse osas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154

tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega.

Lisame ka, et eelnõu kohaselt kavandatav 2-etapilise

ühinemise samaks tähtajaks läbiviimine, ei võimalda

analüüsida saadud kogemusi ja selgitada ühinemiste tulemusi,

kas ühinemised etteantud kriteeriumite alusel on olnud

piisavalt põhjendatud ja kas ühinemisest saadud kogemus ja

tulemus toetab edasiste sammude kavandamist.

Teadmiseks võetud.

Ühinemise mõjusid on võimalik analüüsida vähemalt ühe

valimistsükli möödudes. Haldusreformi viimase etapi

edasilükkamine kaugemale kui 2021. aasta ei ole

eesmärgipärane ega taga KOVide võimekuse tõusu ega

ühtlustumist. Reformi elluviimise edasilükkamisel oleks

eeldatavalt omad negatiivsed mõjud (ebakindluse jätkumine

jne). Erinevad eksperdid on analüüsinud Eestis varem

toimunud ühinemisi ning seniste ühinemiste kogemus

võetakse käesoleva reformi kavandamisel ja elluviimisel

arvesse.

4. Haldusreformi kontseptsioonis ning haldusreformi seaduse

eelnõus ja seletuskirjas ei ole esitatud veenvaid ja piisavaid

põhjendusi eelnõukohase haldusreformi läbiviimiseks. Pigem

on see siiski järjekordne haldusterritoriaalse reformi

läbiviimise katse.

Eelnõu kohaselt alles töötatakse välja kohaliku omavalitsuse

korraldust ja ülesandeid reguleerivaid seadusi ning vastavad

seadused esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks

pärast antud seaduse jõustumist. See tähendab, et antud eelnõu

tuleb hinnata ja ka ühinemistele asuda, teadmata õiguslikku

olustikku jm kohaliku omavalitsuse toimimise tingimusi,

millesse ühinenud kohalik omavalitsus satub.

Teadmiseks võetud.

Reformi vajalikkust on pikemalt selgitatud eelnõu

seletuskirjas, kus sellele on tähelepanu juhtinud

Riigikontroll, õiguskantsler ning erinevad eksperdid.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks, mitte ei väljenda

haldusreformi eesmärgina territoriaalsete muutuste

prioriteetsust valdkondlike muutuste ees. Raamseaduse

vastuvõtmisele Riigikogus järgnevalt esitatakse valitsusele

ka haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi

lisaks haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamise

protsessile (vt ka kommentaari ELL märkustele nr 1 ja 2).

5. Halduskorralduse oluline ümberkujundamine eeldab selgust

ülesannete ja rahastamispõhimõtete osas, milles aga valitseb

ebaselgus. Eelnõus kavandatav ühinemise ühekordne

Teadmiseks võetud.

KOV rahastamise korralduse muudatuste arutelud jätkuvad,

üleriigilisi liite kaasatakse nii ekspertkomisjoni kui

123

rahastamine on oluline, kuid ei asenda kohaliku omavalitsuse

terviklikku ja ülesannetele vastavat ning tulevikku suunatud

rahastamissüsteemi. Kontseptsioonis on vaid üksikuid vihjeid

võimaliku uue rahastamissüsteemi mõnede, sh küsitavate,

aspektide kohta.

Seetõttu jääb sisutühjaks kontseptsioonis ja eelnõu

seletuskirjas rõhutatud eesmärk, et kohalikud omavalitsused

muutuvad võimekamateks ja teenuste kvaliteet paraneb. Kas

tõesti ametnike kompetentsi kasv, nende suurem

spetsialiseerumine ja investeerimisvõimekuse kasv (mis tekib

tegelikult teiste ülesannete alarahastamise arvel) on need

näitajad, milleks on vaja haldusreform taolisel kujul ellu viia.

Arusaamatuks jääb, miks reformida, kui sisulisi muudatusi

pole soovi ellu viia.

valitsuskomisjoni aruteludesse. (vt kommentaari ELL

märkusele nr 17-19)

6. Eelnõukohase reformi eesmärk tundub pigem olevat

tekitada võimalikult suure elanike arvuga kohalikud

omavalitsusüksused. Samas on tõsiasi, et omavalitsuse suuruse

ja võimekuse vahel puudub kindel seos, st nii nõrku kui ka

tugevaid omavalitsusi on nii suurte kui ka väikeste

omavalitsuste seas. Märgime, et ühinenud, suuremal

omavalitsusel ei teki raha üldjuhul märkimisväärselt juurde,

seda enam ei jõua see valla äärealadele, eriti ettevõtluseks ja

töökohtade loomiseks. Pigem tuleb kehtestada regionaalsed

maksuerisused ja anda omavalitsustele võimalus ise teha

maksusoodustusi alustavale ettevõtlusele, mitte kavandada

muudatusi, kus tulumaks seotakse töökoha asukohaga, mis

süvendab veelgi enam raha liikumist suurematesse

keskustesse.

Mingit kindlust ei ole isegi praeguse ühistranspordivõrgu

säilivuse ja tiheduse positiivsete muutuste osas. Eelnõust ei

selgu, kuidas muutuvad ühinemise korral teenused paremaks ja

kättesaadavamaks. Pigem võib kavandatav haldusreform

ääremaastumisele hoogu juurde anda, luua veel suuremad

eelised keskustele, kaugemad piirkonnad jäävad veelgi

nõrgemaks, teenused ja investeeringud koonduvad

Teadmiseks võetud.

KOV suuruse ja võimekuse vahel on olemas seos. Üheks

teguriks selle seose juures on mastaabiefekt, mida on

tutvustatud ka ekspertkomisjoni aruteludel. Lisaks on

oluline ka ühinemisel tekkiv sünergia, mis võimaldab

olemasolevat ressurssi ja kompetentsi kasutada suurema

avaliku hüve saamiseks.

Väide, et ühinemise järel arendatakse kindlasti ainult

keskuseid ja kaugemad piirkonnad jäävad tähelepanu alt

välja, ei ole seniste ühinemiste puhul valdavalt kinnitust

leidnud. Ühinemine loob eeldused teenuste kvaliteedi

paranemiseks läbi omavalitsuse võimekuse kasvu. Kuidas

neid eeldusi kasutatakse ja piirkonda tervikuna arendatakse

sõltub ka edaspidi kohalikest inimestest endist, kes valivad

ühinenud omavalitsusele volikogu ja mõjutavad kohaliku

võimu tehtavaid otsuseid.

124

keskustesse. Seega kaugemate piirkondade elanike kulud

suurenevad veelgi.

7. Varasemalt on lubatud omavalitsustele, et reformiseaduse

eelnõus kirjeldatakse, missugune on võimekas kohalik

omavalitsus ja seejärel on omavalitsustel võimalik pakkuda

välja lahendused, kuidas võimekateks omavalitsusteks

saadakse. Nüüd võime aga seaduseelnõust lugeda, et ainus

kriteerium on elanike arv ja isegi selle suuruses pole suudetud

lõplikult kokku leppida, kas see on minimaalselt 5000 või

11000.

Lisame eelnõu §-s 3 kehtestatava miinimumsuuruse

kriteeriumi (vähemalt 5000 elanikku) osas, et ka

ekspertkomisjonile esitatud analüüsidest ja arvestustest selgub,

et tegelikult on KOV miinimumsuuruseks 3500 elanikku, kus

on võimalik enamuse teenustest iseseisvalt osutada. Kui aga

seadusemuudatused võimaldaks ka suurendada koostööd (nii

vabatahtlikku kui ka kohustuslikku ), sh KOKS § 22 lg 1 osas,

oleks reformi eesmärk saavutatav ilmselt valutumalt ja

negatiivsed mõjud elanikele väiksemad kui eelnõus

kavandatava suuruse korral.

Teadmiseks võetud.

Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on selliste KOVide

moodustamine, kellel on võimekus ja potentsiaal iseseisvalt

täita kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid, mitte tagada

KOVide minimaalne vajalik võimekus toimetulekuks

enamuse, ent mitte kõigi ülesannetega. Ka 5000 elanikuga

KOVides on jätkuvalt vajalik teha osade ülesannete

täitmiseks koostööd (eelkõige nt hariduskorraldus,

ruumiline planeerimine, mille toimeala on suurem ning mis

valdkonnas põhikohaga ametniku mehitamine ei ole

võimalik ka tänastes 5000 elanikuga omavalitsustes).

Väide, et elanike arvu miinimumis pole suudetud kokku

leppida, ei ole tõene, eelnõus on selgelt miinimumsuuruse

kriteeriumina valitud 5000 elanikku. 3500 elanikku oli üks

ekspertkomisjonis esitatud alternatiiv, mida enamik eksperte

ei pidanud piisavaks.

8. Puutuvalt ühinemistoetuste mittemaksmisesse Vabariigi

Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse muudatuse korral,

märgime, et selline lihtsustatud süsteem on põhjendamatu ja

ebaõiglane. Toetuste süsteem peaks olema paindlikum ja

läbimõeldum, arvestades erinevaid olukordi.

Näiteks, kohalik omavalitsus, kes on teinud teisele

omavalitsusele ühinemisettepaneku, mida aga vastu ei võeta,

jääb ilma ühinemistoetusest Vabariigi Valitsuse algatatud

ühinemise korral. Või kui sundliidetakse omavalitsusi nii, et

ühinenud omavalitsuse netovõlakoormus ületaks pärast

liitumist KOFS-i §34 lg 4 sätestatud ülempiiri ning seetõttu

see omavalitsus erinevate toetussüsteemide kaudu toetusi

taotleda ja vahendeid kaasata ei saa.

Teadmiseks võetud.

Ühinemistoetus on täiendav toetus motiveerimaks KOVe

omaalgatuslikult ühinema, mitte seadusega tagatud toetus

või kaasnevate kulude kompenseerimine. Seega on

ühinemistoetuse mehhanism üles ehitatud lähtuvalt selle

eesmärgist. KOVidel on võimalik kaasata nii

ühinemiskonsultante kui palgata koordinaatoreid

läbirääkimiste läbiviimiseks, kes toetavad optimaalsete

lahendusteni jõudmist.

Ühinemistoetust on võimalik kasutada võlgade kiiremaks

tasumiseks, et uue KOVi finantsnäitajad oleksid korras ja

saaks vajadusel uusi investeeringu laene võtta. 2017. a on

tänu KOV finantsjuhtimise seaduse reeglitele KOVide

netovõlakoormus kontrolli all ja eeldatavasti ei saa olema

125

ühtegi juhtumit, kus suure netovõlakoormusega KOVi

ühinemisel võiks uue KOVi netovõlakoormus

netovõlakoormuse piirmäära ületada.

9. Eelnõust ei nähtu, et oleks kavandatud

ühistranspordiseaduse § 19 lõikes 5 sätestatud tagatist 8

aastani, sarnaselt eelnõu § 27 p-ga 4.

Samuti, kui varem on kinnitatud, et kui ühinemisel on elanike

arv 11 000 või sellest suurem, makstakse lisaks 500 000 eurot

täiendavat toetust. Eelnõus on see kahanenud poole võrra.

Teadmiseks võetud.

Ühistranspordi seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud tagatis

kohaldub kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni

ning omavalitsusüksuse taotlusel vähemalt neli aastat uue

avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest arvates, seega on

see periood eeldatavasti pikem kui eelnõuga kavandatava

KOÜS § 6 lg 6 sätestatud 8 aastat.

KOV reformi ekspertkomisjon on riigihalduse ministrile

nõuandev komisjon, mis on moodustatud reformi

ettevalmistamiseks ning selles toimuvad arutelud on

sisendiks poliitilistele otsustele ning kõiki selles arutatud

ettepanekuid ei ole võimalik esitatud kujul otsustena vastu

võtta.

500 000 eurot täiendava toetusena üle 11 000 elaniku puhul

oli ettepanekuna kaalumisel, aga kusagil ei ole seda

esitletud kui kindlat otsust.

10. Eelnõu 3. peatüki osas oleme oma seisukoha esitanud kirja

p-s 1. Siiski soovime lisada, et ehkki eelnõu § 9 lg 3 on

võimalus rakendada erandeid, sealhulgas mereliste saarvaldade

puhul, ei ole seaduse eelnõust selgelt välja loetav, mis hetkel

või kas üldse peab erandi alla kuuluv omavalitsus erandi

rakendamist taotlema ja põhjendama ning millised on erandi

puhul kriteeriumid, millega haldusvõimekust hinnatakse?

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud. Erandid rakenduvad seeläbi, et

valitsus ei tee neile üksikutele omavalitsustele, kes vastavad

erandi tingimustele, omapoolset ühinemisettepanekut. Sel

juhul peavad omaalgatuslikus etapis ühinenud KOVid

ühinemistaotluse seletuskirjas põhjendama, kuidas erandiks

saamisel arvestataks ETHS § 7 lõike 5 mõjude ja

asjaoludega. Merelised saarvallad peavad erandi saamiseks

esitama Rahandusministeeriumile hiljemalt 01.01.2017

vastava taotluse.

11. Eelnõus on suurt tähelepanu pööratud osavalla ja linnaosa

küsimustele haldusreformi kontekstis, kuid valitud

regulatsioon tekitab siiski sisulisi küsimusi. Eelnõu § 15

võimaldab vähemalt ühe ühineva omavalitsusüksuse

nõudmisel moodustada osavalla. Praktiliselt võib see jätta

Teadmiseks võetud. Mittearvestatud.

Eelnõu lihtsustab võimalusi osavalla moodustamise

algatamiseks, aga selle kasutamise otstarbekust peavad

kaaluma kohalikud otsustajad ise. On tõsi, et osavaldade

moodustamine võib sisaldada teatud riski ühises

126

omavalitsusüksused kogukondlikult ühendamata. Kui

seejuures pole osavallal ka konkreetseid seadusega tagatud

õigusi, võib olla tegemist näiliku tagatisega kogukonnale

ja/või pigem tekitada piirkondade vastasseisu vallasiseselt.

Absoluutne keeld lõpetada osavalla tegevus ühe

valimisperioodi järel võib viia kaheldava tulemuseni,

arvestades sh vastuolu KOKS § 45 (6) kavandatavate

üldalustega.

omavalitsuses ühtse terviku tekkele, aga osavaldade

mittevõimaldamine võib vähendada jälle moodustuva

omavalitsuse kaugemate osade elanike käsutuses olevaid

võimalusi kaasarääkimiseks.

12. Eelnõu §-s 25 kavandatava kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse muutmise sätetes sisalduv osavalla või

linnaosa regulatsioon ei anna üheselt arusaadavat kindlust,

mida osavalla või linnaosa all mõeldakse ja missuguse osaga

kohaliku omavalitsuse haldussüsteemist on tegemist.

Seletuskirja selgituste kohaselt on jäetud suur kaalutlusõigus

kohalikule omavalitsusele endale, samas on eraldi välja toodud

kohustuslikuna „osavalla- või linnaosakogu“, määratlemata

selle kujunemise aluseid.

Teadmiseks võetud.

Osavaldade ja linnaosade moodustamine ja juhtimine on

kavandatud muuta senisest paindlikumaks, jättes KOVidele

võimaluse valida, kuidas võimu detsentraliseerimine KOVis

korraldada. Linnaosa või osavalla täpsem korraldus

reguleeritakse KOV põhimääruses, kuna osavalla või

linnaosa moodustamise vajadused ja selle roll võivad

KOVides erineda (vt kommentaari ELL märkusele nr 9-10).

Harjumaa Omavalitsuste

Liit

1. Haldusreformi kavandades peab tõsisemalt suhtuma

kohalike omavalitsuste jätkusuutliku tulubaasi loomisse.

Haldusreformi seaduses tuleks fikseerida kohalike

omavalitsustele üksikisiku tuludelt laekuv/eraldatav osa ning

selle kohaliku ja omavalitsuse poolt kontrollitava maksuna

käsitlemise võimalused ja põhimõtted. Kaaluda tuleks ka

dividendide maksustamise küsimust ning võimalust

omavalitsustel sellest maksust osa saada. Omavalitsuse tulude

sidumine dividendide maksustamisega võiks olla ka üks

võimalus siduda senisest paremini ettevõtlusega seotud tulusid

omavalitsustega;

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks. See ei väljenda

haldusreformi eesmärgina territoriaalsete muutuste

prioriteetsust valdkondlike muutuste ees. Enne raamseaduse

vastuvõtmist Riigikogus esitatakse valitsusele ka

haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi

lisaks haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamise

protsessile. KOV rahastamise korralduse muudatuste

arutelud jätkuvad, üleriigilisi liite kaasatakse nii

ekspertkomisjoni kui valitsuskomisjoni aruteludesse.

2. Riigi ja omavalitsuste partnerluse küsimus on tihedalt

seotud rahastamisküsimusega, kuid olulisem on saavutada

kokkulepe ja fikseerida see seaduses, et põhimõtteid

ühepoolselt muuta ei saa ega tohi;

KOVide tulubaasi kujundamine on eelarve läbirääkimiste

objekt.

127

3. Vabariigi Valitsuse algatusel ühinemise protseduur on

küsitav ja tähtajad on liiga lühikesed ning ei lähtu tegelikust

reformi eesmärgist.

Eeltoodut arvestades jääme seisukohale, et haridusreformi

seadust tuleks täiendada just omavalitsuste rahastamise

põhimõtete osas ning samuti on riigi ja omavalitsuste

partnerluse küsimus seotud just rahastamisküsimusega.

Jätkame asjakohaste aruteludega 2016 I kvartalis.

Järvamaa Omavalitsuste

Liit

1. Leiame, et reformi läbiviimise eelduseks on, et tõstetakse

omavalitsustele eraldatavat tulumaksumäärara, mille

tulemusena tekivad senisest suutlikumad omavalitsused.

Järvamaa Omavalitsuste Liit leiab, et kohalike omavalitsuste

tulubaasiga seonduv - tulubaasi tugevdamise põhimõte ja

vastav rahastamismudel peab olema osa käesolevast

haldusreformi seadusest. Kohalike omavalitsuste tugevdamise

rahastamismudel peaab olema vastu võetud koos

haldusreformi seadusega.

Sellest lähtuvalt soovime näha haldusreformi seaduse

eelnõu osana konkreetseid ettepanekuid kohaliku

omavalitsuse üksuste tulubaasi tugevdamiseks. Eeldame, et

koos haldusterritoriaalse reformi läbiviimisega tõstetakse ka

omavalitsustele eraldatavat tulumaksumäära ja reformi

tulemusena tekivad senisest suutlikumad omavalitsused ning

peaks vähenema ja kaduma vajadus tulude-kulude vahe

ühtlustamiseks läbi tasandusfondi.

Arvestatud.

Haldusreformi seadus on reformi ettevalmistamise I etapp,

mis on vajalik koalitsioonileppes kokkulepitud ajakavas

püsimiseks. Enne raamseaduse vastuvõtmist Riigikogus

esitatakse valitsusele ka reformi eesmärkide täitmiseks

vajalike valdkonnaseaduste muutmise seadus, milles

analüüsitakse seahulgas riigi täidetavate, kuid olemuslikult

omavalitsuslike ülesannete üleandmist KOVidele. KOV

rahastamise korralduse, sh võimalike maksukorralduste

muudatuste arutelud jätkuvad koostöös huvigruppidega,

KOVe kaasatakse läbi liitude nii ekspertkomisjoni kui

valitsuskomisjoni aruteludesse.

KOVide tulubaasi kujundamine, sh tulumaksumäära

suurendamine, on eelarve läbirääkimiste objekt.

2. Reformi läbiviimsel tuleb lähtuda kohalike omavalitsuste

ettepanekutest haldusreformi ettevalmistamiseks, mis on vastu

võetud ja Riigikogule ning Vabariigi Valitsusele esitatud

Linnade ja Valdade Üldkogu poolt 31. märtsil 2012. aastal.

Nimetatud ettepanekud on suunatud mitte ainult kohaliku

omavalitsuse üksuste ühendamisele vaid eelkõige kohustuste

jaotusele erinevate haldustasandite vahel ning valdade ja

linnade enesekorraldusõiguse tugevdamisele.

Arvestatud.

Haldusreformi ettevalmistamisel on lähtutud erinevate

sihtrühmade esitatud ettepanekutest, koalitsioonileppest

ning VVTP-st. Paljud viidatud ettepanekutest sisalduvad ka

käesolevas reformi kavas.

3. Halduskorralduse oluline ümberkujundamine eeldab selgust

omavalitsuste ülesannete ja rahastamispõhimõtete osas, milles

aga valitseb ebaselgus. Eelnõus kavandatav ühinemise

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi seadus on reformi ettevalmistamise I etapp,

mis on vajalik koalitsioonileppes kokkulepitud ajakavas

128

ühekordne rahastamine on oluline, kuid ei asenda kohaliku

omavalitsuse terviklikku ja ülesannetele vastavat ning

tulevikku suunatud rahastamissüsteemi. Kontseptsioonis on

vaid üksikuid vihjeid võimaliku uue rahastamissüsteemi

mõnede aspektide kohta, kuid puudub terviklahendus.

püsimiseks. Enne raamseaduse vastuvõtmist Riigikogus

esitatakse valitsusele ka reformi eesmärkide täitmiseks

vajalike valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu.

Pärnumaa Omavalitsuste

Liit

1. Esmalt juhime tähelepanu § 3 toodud minimaalsele

piirmäärale. Pärnumaa on osaliselt väga hõredalt asustatud

ning jäigalt 5000 elaniku järgi piiride vedamine võib viia

selleni, et näiteks juba 2006. aastal kolme omavalitsuse (Tali ja

Saarde valla ning Kilingi-Nõmme linna) ühinemisel loodud

Saarde vald ei vasta § 3 ega § 9 toodud erandite kriteeriumitele

(elanike arv seisuga 01.01.2016 on 3995 ja pindala 707 km2).

Samas on toona tekkinud omavalitsus ühe suure keskuse ja

tagamaaga loogiline tervik mille külge mõne kolmanda

omavalitsuse (millede loogiline ühinemine kulgeb suure

tõenäosusega teises suunas) pookimine ei täida § 1 toodud

haldusreformi eesmärki.

Teadmiseks võetud.

Erandite kriteeriumid on seatud ekspertide ettepanekute

põhjal. Väide, et Saarde valla puhul võimalik ühinemine

mistahes naabriga rikuks ära loogilise terviku, vajab

täiendavat analüüsi ja arutelu, mida saab pakkuda näiteks

moodustatav piirkondlik nõuandev komisjon.

2. Teiseks ei saa me nõustuda liitumistoetuse suurusega. § 21

on määratud ühinemistoetuse suurus, määramise kord ja muud

tingimused. Selle juures ei saa me nõustuda asjaoluga, et

tingimuse (nii läbi § 3 kui ka § 9 toodud erandi) täitnud KOV-

e koheldakse toetuse andmisel erinevalt. Peamine eesmärk on

luua loogilise koosseisuga, iseseisvad ja tugevad KOVid ja

geograafilise asukoha tõttu (kui hõreda asustuse tõttu ei ole

võimalik täita 5000 elaniku nõuet) nende karistamine annab

järjekordse hoobi maapiirkondade konkurentsivõime

halvenemisele. Lähtuvalt eelnevast on meie ettepanek

rakendada 100

eurost toetusmäära elaniku kohta ka § 9 kirjeldatud

erijuhtumite korral, mis on Vabariigi Valitsuse poolt heaks

kiidetud.

Mittearvestatud.

Ühinemistoetus on täiendav toetus motiveerimaks KOVe

omaalgatuslikult ühinema, mitte seadusega tagatud toetus

või kaasnevate kulude kompenseerimine. Seega on

ühinemistoetuse mehhanism üles ehitatud lähtuvalt selle

eesmärgist. KOVidel on võimalik kaasata nii

ühinemiskonsultante kui palgata koordinaatoreid

läbirääkimiste koordineerimiseks, kes toetavad optimaalsete

lahendusteni jõudmist.

5000 elaniku piiri täitjale ja erandi saajale ei ole otstarbekas

võrdses määras toetust anda. Väiksem pingutus peab

kajastuma ühinemistoetuses, et motiveerida reformi

eesmärgina 5000 elaniku piiri täitmist.

3. Lisaks tekitab küsimusi § 21 lõike 4 punktis 2 toodud

liitumistoetuse maksimaalne suurus. Haldusreformi

kontseptsioonis (eelnõu 17.12.2015) lk 10 on toodud, et

Vabariigi Valitsus kiitis 19.11.2015 kabinetinõupidamisel

Mittearvestatud.

Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiks seatud 11 000

elanikuga KOVide moodustamise toetamisel on suunatud

lisatoetus 250 000 eurot, mis ei sisaldu pearahapõhises

129

heaks kohaliku omavalitsuse üksuses minimaalselt 5000

elaniku olemasolu rakendamises haldusreformi kriteeriumina,

kuid valitsus seadis sihiks, et reformi tulemusel moodustuksid

suuremad kui miinimumkriteeriumile vastavad vähemalt 11

000 elanikuga omavalitsused.

Kui reformi eesmärk on, et moodustuksid suuremad, kui 5000

elanikuga omavalitsused (ehk siis 11 tuh. elanikuga), siis miks

on rahalise toetuse maksimummäär pandud 8000 elaniku

juurde (maksimum toetus 800 tuh. jagada 100 euroga võrdub

8000)? Saame aru, et eelpool nimetatud tühimiku täiteks on

ette nähtud nn sama § lõikes 15 märgitud „lisapreemia“, kuid

seegi on väiksem kui puudujääv toetus (300 tuhat eurot) ja

lisaks erineb see ka novembri seminaridel lubatud 500

tuhandest eurost. Meie ettepanek on mitte määratleda või

vähemalt suurendada § 21 lõike 4 punktis 2 toodud määra 1,1

miljonini või taastada § 21 lõikes 15 toodud toetus suuruses

500 tuhat eurot.

ühinemistoetuse arvestuses.

Niigi päris suurte ühinemistoetuste suurendamise ettepanek

on mõistetav, aga valitsus peab arvestama ka reaalsete

eelarveliste võimalustega.

Ühinemistoetuse 800 000 eurot saavad ühinevad KOVid,

mille elanike arv on üle 8000. 11 000 elanikuga KOVi

täiendav ühinemisboonuse eesmärk on motiveerida

lõpptulemusel 11 000 elaniku kokku saamist olenemata

sellest, kas ühineb suurem kui 8000 elanikuga KOV või

mitu väiksemat KOVi.

4. Kolmandaks näeme vastuolu § 5 lg 1 mis sätestab, et

piirkondlikku nõuandvasse komisjoni kuuluvad

tegevuspiirkonna järgsed maavanemad,

Rahandusministeeriumi esindajad ja valdkonna eksperdid.

Samas Haldusreformi kontseptsioonis (eelnõu 17.12.2015) lk

10 on märgitud komisjoni kuuluvad ka maakondlike

omavalitsusliitude juhid. Meie ettepanek on sõnastused

ühildada täiendades seejuures seaduseelnõu sõnastust.

Mittearvestatud.

12. detsembril toimunud arutelul maakondlike

omavalitsusliitude (edaspidi OVL) esindajatega juhtisid

osalised tähelepanu, et nende roll piirkondlikus komisjonis

võib olla olemuslikult konfliktne, mistõttu on eelnõus OVL

esindaja piirkondliku komisjoni koosseisust välja jäetud.

OVLide ja nende liikmete kaasamine aruteludesse on

kavandatud teistel viisidel.

5. Neljandaks juhime seaduse eelnõu koostajate ja

Rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et omavalitsuse

võimekuse määrab olulisel määral ära tema sissetulekute

suurus (tulu elaniku kohta). Olles analüüsinud erinevate

omavalitsuste eelarveid võime väita, et kehtiv KOVide

rahastuspõhimõte ei taga erinevate piirkondade tasakaalustatud

arengut ja mitme vaese KOVi liitmine ei hakka täitma

haldusreformi eesmärke, kuna rikkamad piirkonnad lähevad

veelgi kiiremini eest ära ja seejuures ei aita ühekordsete

toetuste eraldamine erisusi vähendada (vt uuringu „Perioodi

Teadmiseks võetud.

KOVide ülesannete täitmisel on oluline mastaabiefekt.

Suuremas KOVis tugiteenuste ja juhtimise kulude osakaal

põhitegevuse kuludes ühinemise tulemusena langeb ja

seeläbi on võimalik rohkem raha suunata KOV arengusse.

Tulubaasi kujundamise põhimõtted vaadatakse

haldusreformiga seotud valdkondlike seaduste analüüsi

käigus üle.

130

2007-2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule”).

Kirja lisas on võrreldud Pärnu linna ääres asuvat Audru valla

ja Harjumaal asuvaid Kuusalu ja Jõelähtme valla eelarveid.

Lisast selgub, et näiteks tulu ühe elaniku kohta on Kuusalus ca

35% ja Jõelähtmes ca 66% suurem kui Audrus, mille tõttu jääb

esimestel omavalitsustel investeeringuteks ja

arendustegevusteks oluliselt rohkem vahendeid, mis annab

neile olulise arengueelise võrreldes ääremaa omavalitsustega.

Seetõttu on meie seisukoht, et muutmata omavalitsuste

rahastamist regionaalselt tasakaalustatumaks ei muutu ka

kaugemate piirkondade areng lihtsalt omavalitsusi liites

kuidagi paremaks. Võimaliku lahendina tuleb muuta kas

tasandusfondi eraldamise põhimõtteid või muuta tulumaksu

KOV eraldise % regioonist sõltuvaks.

Tartumaa Omavalitsuste

Liit

1. On kahetsusväärne, et mõistest haldusreform on saanud

Eestis ebaõnnestumise sünonüüm. Ebaselgus kohaliku halduse

süsteemi tulevikus „sunnib“ omavalitsusi mingis mõttes

töötama lühikese perspektiiviga, ehk siis riigikogu valimistest

järgmiste valimisteni, sest ei ole teada, mida uus valitsus

kohaliku halduse muutmisest arvab. Omavalitsused ootavad

eelkõige selgust halduskorralduse tuleviku osas, mitte iga

valitsuse poolt uut eelnõu ja kontseptsiooni.

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi läbiviimiseks on vajalikud seadusandlikud

muudatused, mis sisalduvad haldusreformi seaduse eelnõus.

Kavandatavad muudatused, mis tänaseks ei ole veel seaduse

eelnõu kuju saanud, on kirjeldatud kontseptsioonis, et

tagada sihtrühmadele piisav selgus kavandatavate

muudatuste sisu ja läbiviimise protsessi osas. Antud eelnõu

koos seletuskirja ja kontseptsiooniga just nimelt loob selgust

valitsuse kavandatava osas.

2. Miks on kohaliku halduse reformi temaatikas jätkuvalt vaja

kehtestada eraldi haldusreformi seadus ? Sõna haldusreform

võiks üldse jätta kasutamata seaduse nimetuses. See ei ole

ainult normitehniline küsimus, vaid ka põhimõtteline

lähenemine valdkonnale ja selle muutmisvajadusele. Kui

vaadata tagasi Eesti Vabariigis reformide läbiviimisele, siis on

avaliku halduse valdkonna reformivajadused lahendatud

üldjuhul juba kehtivate valdkonnapõhiste õigusaktide

muutmise baasil (haridusreformid, riigiasutuste struktuursed

reformid, pensionireform, tervishoiureform, etc). Ka esitatud

eelnõus ei ole tegelikult omavalitsussüsteemi reformi, vaid on

olemasoleva süsteemi korrastamine, sest põhimõtteline

Teadmiseks võetud. Kohalik omavalitsus on horisontaalne

valdkond, mis on põimitud läbi enamusest avaliku poliitika

valdkondadest, mistõttu KOV reform hõlmab arvukate

erinevate seaduste muutmist, mille menetlemisel on

Rahandusministeerium lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

tegevusplaanist otsustanud eraldiseisva haldusreformi

seaduse ja haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste

muutmise seaduse kasuks.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks mitte ei väljenda

haldusreformi eesmärgina territoriaalsete muutuste

131

omavalitsuskorraldus jääb täpselt samaks.

Haldusreformi seaduse sätetes ei ole sisuliselt midagi sellist,

mida ei saaks kajastada peamiselt Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduses, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses

ja Vabariigi Valitsuse seaduses. Eesti õiguskorras ongi ainult

ühes valdkonnas reformi nimetusega seadus, milleks on

maareformi seadus. Selle valdkonna puhul oli ka tegelikult

tegemist reformiga, sest muutused on olnud väga

põhimõttelised ja ulatuslikud. Tutvudes meile esitatud

eelnõuga võib öelda, et tunduvalt selgem kohalikele

omavalitsustele oleks Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse tervikuna muutmine, millele peaks eelnema esitatud

kohaliku halduse kontseptsiooni läbitöötamine. Täna esitatakse

omavalitsustele kontseptsioon ja seaduse eelnõu korraga, mis

ei ole tegelikult korrektne, sest ei võimalda kontseptsiooni üle

mingit diskussiooni enam pidada, sest eelnõu on juba

kontseptsioonist lähtudes valmis.

prioriteetsust valdkondlike muutuste ees. Enne raamseaduse

vastuvõtmist Riigikogus esitatakse valitsusele ka

haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi

lisaks haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamise

protsessile. Seega on KOVidel ja OVLidel praegu võimalik

kaasa rääkida nii haldusreformi seaduse ja kontseptsiooni

osas kui järgnevate kuude jooksul ka valdkonnaseaduste

muutmise seaduse menetlemise osas.

3. Haldusreformi seaduse eelnõus sätestatud omavalitsuste

Vabariigi Valitsus algatusel ühinemine ei ole põhjendatud ega

vajalik. Samuti on tähtajad erinevate ühinemisvormide puhul

liiga lühikesed ning lähtuvad 2017. a valimistest, mitte

tegelikust reformi eesmärgist. Kas Vabariigi Valitsuse

algatusel ühinemine on põhiseadusega kooskõlas jäägu

juristide otsustada. Tartumaa Omavalitsuste Liit ei toeta

valitsuse algatusel ühinemist.

Teadmiseks võetud.

vt kommentaari ELL 2 märkusele ja EMOL märkusele nr 1

ja 4.

4. Seaduseelnõu §-s 3 on toodud omavalitsusüksuse

miinimumsuurus 5000 elanikku. Samas on eelnõus ja

seletuskirjas rõhutatud, et eesmärk on 11000 elanikuga

omavalitsus ja selle miinimumi saavutamisel rakendub

lisatoetus. Sellest saab järeldada, et haldusreformi seadusega ei

soovita luua elanike jaoks hästitoimivat omavalitsust, vaid

eesmärk on saada võimalikult suure elanike arvuga

omavalitsusüksused. Seoses miinimumarvu kehtestamisega

tekib küsimus, mis motiiv oleks omavalitsustel täna liituda

5000-6000 elanikuga omavalitsuseks ja asuda tegema suuri

Teadmiseks võetud. Mittearvestatud.

Eelnõus on omavalitsusüksuse miinimumsuuruse

kriteeriumi valikut ja argumente kirjeldatud piisavalt selgelt

ja põhjalikult, et vältida võimalikku ebaselgust. Eesmärk on

luua elanike jaoks hästitoimivad võimekad omavalitsused

ning liitumisel elanike arvu miinimumnõue on eelkõige vaid

vahend selle minimaalse võimekuse saavutamiseks. (vt ka

kommentaari EMOL märkusele nr 7)

132

ümberkorraldusi, kui on teada, et riigihalduse aparaadi arvates

oleme alles poolel teel „õige omavalitsuse“ suunas. Elanike

miinimumarvu ja moodustatava omavalitsuse minimaalse

pindala eelnõu §-s 9 lg 3 sätestamine muudab ühinemise liialt

tehniliseks protsessiks, kus oluline on ühinemistoetuste

kättesaamine ja elanike arvamused on pigem teisejärgulised

aspektid. Seda on tunda juba tänastes aruteludes

omavalitsustes, kus esimeseks põhiküsimuseks on

miinimumarvu kokkusaamine ja selle järgi ka sobivate

ühinemispartnerite valimine. Tartumaa Omavalitsuste Liit ei

toeta miinimumarvu kehtestamist ühinemisele, toetame

vabatahtlikku ühinemist volikogude algatusel, kus elanike arv

ei ole ühinemisprotsessi aluseks.

5. Olulised muudatused halduskorralduses eeldavad suuremat

selgust ka omavalitsuste edasise rahastamise põhimõtete

muutmises, täna on kahjuks see osa eelnõus deklaratiivne ja ei

kohusta eelnõu koostajat mitte millekski. Eelnõus on rõhk

liitumise ühekordsele rahastamisele, kuid omavalitsuste

tulubaasi kujundamine on jäänud tähelepanuta.

Teadmiseks võetud.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks, mitte ei väljenda

haldusreformi eesmärgina territoriaalsete muutuste

prioriteetsust valdkondlike muutuste ees. Enne raamseaduse

vastuvõtmist Riigikogus esitatakse valitsusele ka

haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste muutmise

seadus, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi lisaks

haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamise

protsessile. KOV rahastamise korralduse muudatuste

arutelud jätkuvad, üleriigilisi liite kaasatakse nii

ekspertkomisjoni kui valitsuskomisjoni aruteludesse.

6. Seaduse eelnõus on planeeritud seaduse jõustumine 1. juulil

2016. Samas on eelnõu alles kooskõlastusringil ja riigikogusse

võiks jõuda alles veebruarikuu lõpus. Kui seadus jõustub juulis

2016 või hiljem, siis see jätab omavalitsustele väga lühikese

aja ühinemisega seotud eelläbirääkimiste ja otsuste tegemisel,

mis omakorda võib kaasa tuua kaalutlemata otsuseid. Samas ei

pruugi olla enam aega nende muutmiseks, sest aega lihtsalt

enam ei jätku ja keegi ei taha jääda ilma ühinemistoetusest.

Teadmiseks võetud.

Seaduse jõustumine on planeeritud hiljemalt 1. juulil 2016

ja Rahandusministeerium teeb Riigikoguga igakülgset

koostööd seaduse tähtaegseks menetlemiseks. Kuna

haldusreformi vajalikkusest on räägitud juba aastaid ning

selle elluviimine on kirjas koalitsioonilepingus juba alates

2015. aasta kevadest, ei ole põhjust rääkida väga lühikesest

ajast omavalitsustel oma sammude kaalumiseks.

133

Reformi läbiviimise protsess tuleks valimistest 2017. a lahti

siduda.

7. Seaduseelnõu puhul ei ole lähtutud hea õigusloome tavast,

sest on jäetud esitamata seaduse väljatöötamiskavatsus. Ei saa

nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et tegemist on

kiireloomulise teemaga, mis ei võimaldanud

väljatöötamiskavatsuse koostamist.

Teadmiseks võetud.

Seaduse väljatöötamisekavatsuse (VTK) eesmärk on hinnata

ja põhjendada muudatuste vajadust. Haldusreformi

vajaduses on kokku lepitud koalitsioonileppes ja Vabariigi

Valitsuse tegevusplaanis, mistõttu on eesmärgipärane ja

piisavalt põhjendatud VTK koostamata jätmine.

Võrumaa Omavalitsuste

Liit

1. Haldusreformi seaduse (edaspidi seaduse) eelnõu § 5

punktis 1 on määratletud piirkondlike komisjonide eesmärk ja

koosseis. Oleme seisukohal, et piirkondliku komisjoni

koosseisu peab kuuluma ka tegevusjärgne omavalitsusliidu

esindaja, kes toob komisjoni ka kohaliku tasandi seisukohad.

Samuti on küsitav piirkondlike komisjonide arv. Kui kõne all

on kuni nelja piirkondliku komisjoni loomine, siis Võru

maakonna jaoks tähendab see Lõuna-Eestit – 6 väga erinevat

maakonda.

Mittearvestatud.

12. detsembril toimunud arutelul maakondlike

omavalitsusliitude (edaspidi OVL) esindajatega juhtisid

osalised tähelepanu, et nende roll piirkondlikus komisjonis

võib olla olemuslikult konfliktne, mistõttu on eelnõus OVL

esindaja piirkondliku komisjoni koosseisust välja jäetud (vt

ka kommentaari Pärnumaa Omavalitsuste Liidu

ettepanekule nr 4). OVLid on kavas kaasata aruteludesse

teistel viisidel.

Kuna täna on mitmetes maakondades kavandamisel

ühinemisi, mis ületavad maakonna piire, siis on põhjendatud

mitme maakonna ülese piirkonna terviklikuna käsitlemine.

2. Seaduse eelnõu § 20 punktides on määratletud kohaliku

omavalitsuse üksuse juhtide sotsiaalsed garantiid. Seaduse

eelnõu seletuskirjas on mainitud, et valdavalt on volikogu

esimehe ametikohad praktikas siiski tasulised. Küll aga võib

siiski tekkida olukord, kus kulude optimeerimiseks

omavalitsuses töötab volikogu vabatahtlikkuse alusel ning

haldusreformi hüvitise maksmise valguses saab nö karistada

selle eest. Võru maakonnas on taoline omavalitsus näiteks

Misso vald.

Mittearvestatud.

Tegemist ei ole preemia ega tulemustasuga, vaid sotsiaalse

garantiiga omavalitsusjuhile, kes ühinemise tõttu kaotab

oma sissetulekuallika. Mitte tasustatava volikogu esimehe

puhul sellise garantii vajadus puudub.

Võrumaa kohalikud

omavalitsused:

Haanja vald

1. Seaduse eelnõu § 1 on välja toodud haldusreformi eesmärk

ning selle positiivsed aspektid. Kas omaalgatuslikul

omavalitsuste liitmisel või Vabariigi Valitsuse poolt algatatud

Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on ka mingeid

negatiivseid mõjutusi ning kui on, mis tüüpi mõjutused need

on? Kas neid ei peaks kajastama seaduse eelnõu seletuskirjas?

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja mõjude peatükis on ühinemiste võimalike

negatiivsete mõjude osas märgitud, et võimuorganite

kaugenemine ja ääremaastumine on üks keskseid hirme

ühinemiste kavandamisel. Volikogus suurenevad mõõdukalt

poliitilised vasturääkivused. Mõõdukalt väheneb vahetute

134

Seaduse eelnõu kohaselt saavad omavalitsused

omaalgatuslikult ühineda või liituda, kui ühinevad

omavalitsused on heaks kiitnud ühinemiskokkuleppe ja

ühinemislepingu, kui Vabariigi Valitsus kinnitab enda

algatusega ühineda mittesoovinud omavalitsuse nende

omavalitsuste juurde, kes on sõlminud vabatahtliku

kokkuleppe. Kuidas kompenseeritakse eelnevalt

ühinemislepingu heakskiitnud omavalitsusele need täiendavad

kulud, kes peavad endast sõltumatutel asjaoludes taas pidama

läbirääkimisi ühinemislepingu osas?

Seaduse eelnõu § 25 punkt 10 on märgitud, et moodustatud

KOV volikogu võib muuta ühinemislepinguid ja

ühinemisotsuseid esimese valimisperioodi jooksul vaid 2/3

koosseisu häälteenamusega. Sooviks teada, kas on see piisav

kaitse ühinemislepingutele või peaks kaaluma suurema osa

häälteenamuse sätestamise, näiteks 4/5 või konsensusliku

nõude sisse viimise?

kontaktide osakaal elanikega.

Eelnevalt ühinemislepingu heakskiitnud omavalitsusele

kompenseeritakse täiendavad kulud samas korras teiste

Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemistel kaasnevate kulude

kompenseerimisega, mis on reguleeritud eelnõu § 24. (1)

Vabariigi Valitsuse algatatud KOV üksuste

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele hüvitatakse

(kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise

seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–41 või käesoleva seaduse §

12 lõike 2 punktis 4 nimetatud) tegelikud tehtud kulud

kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 100 000

euro ulatuses, arvestades riigieelarve seaduse § 58 lõike 3

alusel kehtestatud korras sätestatut.

Arvestades, et suuremate KOVide volikogu koosneb

reeglina mitme konkureeriva valimisnimekirja esindajatest,

on 2/3 koosseisu poolthäälte nõue ühinemislepete

muutmiseks arvestatav künnis.

2. Haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud

punktis 1.1. lk 1, et paratamatult ei jätku igasse omavalitsusse

vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste ning ka

spetsialiseerumiseks vajalikku koormust. Kannatajaks on

eelkõige sotsiaalselt haavatavad riskigrupid …. Sooviks teada,

kas on läbi viidud uuringud, mis tõendavad, et eelnimetatud

riskigrupid saavad suuremates KOV-ides paremat teenust.

Arvestatud.

KOV tugevdamise programmi raames läbi viidud uuringust

tuli välja, et alla 1000 elanikuga KOVides pakuti keskmiselt

10-15 erinevat sotsiaalteenust, siis üle 5000 elanikuga

KOVides tõuseb see ca 30 erineva teenuseni. 5000

elanikuga KOV on suutlik tegema aktiivselt koostööd

teenuse osutajate võrgustikuga ja leidma abivajajatele

individuaalsemaid sobivamaid lahendusi. Üle 5000

elanikuga KOVides suureneb mastaabiefekti tõttu ressurss,

mida on võimalik kasutada paremate teenuste osutamiseks.

3. Eelnõu seletuskirja punktis 1.1. lk 2 on märgitud, et praegu

on jõutud hinnanguliselt järeldusele, et enamikul kohalikest

omavalitsustest on oma elanike vajalike sotsiaal-, tervishoiu-

ja haridusteenuste pakkumisel raskusi. Sooviks täpsustada, mis

Arvestatud.

Keskmiselt suudavad ca 5000 elanikuga KOVid valdavalt

tagada puudega lastele tugiisiku teenuse ja täiskasvanutele

isikliku abistaja teenuse.

135

tüüpi tervishoiuteenuste pakkumisel on raskusi enamikul

kohalikest omavalitsustest, kui praegu kehtivate seaduste

kohaselt KOV-i ülesandeks on tervishoiuasutuse ülalpidamise

kohustus, juhul kui seda tüüpi asutus on omavalitsusüksuse

omandis.

4. Eelnõu seletuskirjas punkt 1.1 lk 2 on märgitud, et Eestis

võiks kujuneda edaspidi suuremad ja võimekad omavalitsused.

See on ka kooskõlas tendentsiga Põhja-Euroopa riikides, mida

traditsiooniliselt nähakse eeskujudena paljudel elualadel ….

Miks õigusruumi poolest lähedased riigid, nagu Saksamaa ja

Austria on välja jäänud analüüsist ja võrdlusest. Nende KOV-

ide keskmine suurus on meie omadega sarnane.

Mittearvestatud.

Eesti on unitaarriik, s.t selle koosseisus ei ole teisi

autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi erinevalt

Austriast ja Saksamaast, mis on föderaalriigid koosnedes

autonoomsetest liidumaadest. Seega ei saa nende

õigusruumi ka Eestile kõige paremini kohalduvamaks

pidada.

5. Eelnõu seletuskirja punktis 2 lk 6 haldusreformi eesmärgiks

on omavalitsuste moodustamine, kes suudavad pakkuda

inimestele paremaid avalikke teenuseid…, kas eelnimetatud

lauset ei peaks täiendama ning sõnastama järgmiselt:

Haldusreformi eesmärk omavalitsuste moodustamine, kes

suudavad pakkuda inimestele paremaid kodukohast kaugemale

viidud avalikke teenuseid, tagada piirkondades paiknevate

maakonnakeskuste konkurentsivõime kasvu äärealade arvelt

ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Mittearvestatud.

Vajalikke teenuseid ei pea ühinenud KOVis viima

kodukohast kaugemale või arendama maakonnakeskuseid

äärealade arvelt.

6. Eelnõu seletuskirja punktis 2 alapunktis 2 lk 6 on märgitud,

kavandatud KOV- kompetents ja võimekus kindlustada

elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid. Kas eelnimetatud

alapunkti võiks sõnastada järgmiselt: Kasvanud on KOV-i

kompetents ja võimekus, kindlustada elanikele kvaliteetsed

avalikud teenused kodukohast kaugemal, nende aeg –

ruumiline kättesaadavus ja majanduslikukult tõhus korraldus

elanikele kuuluvate rahaliste vahendite arvelt?

Mittearvestatud.

Ühinemine ei pea tähendama teenuste viimist kodukohast

kaugemale. Eeldatavalt jäävad inimesele vajalikud

põhiteenused samadesse kohtadesse, kus neid senigi osutati

(näit lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, sotsiaaltöötaja jmt).

KOV tugevdamise programmi uuring näitas, et väikevallas

täidab üks töötaja 6-8 ülesannet, siis üle 5000 elanikuga

KOVis on võimalik spetsialiseeruda ca 2-3 omavahel seotud

ülesande täitmisele. Spetsialiseerumine ja parem palk

toovad reeglina kaasa kompetentsi tõusu.

7. Eelnõu seletuskirja punktis 2 alapunktis 3 lk 6 on märgitud,

et ühinenud omavalitsustes on tugevam esindus -

Kindlasti ei pea ühinemise järel otsustamine koonduma

väiksema rühma isikute kätte kui väikeses vallas. Sellist

136

osalusdemokraatia, suuremad võimalused osaleda kohaliku

omavalitsemise teostamisel…. Sooviks teada, kas ühinenud

omavalitsuste puhul ei ole hoopis tegemist võimu

tsentraliseerimisega ning otsustusvõime koondumisega

väiksema rühma isikute kätte? Eelnõu seletuskirja lk 13 § 1

lõikes 1 kommentaaris on märgitud, et haldusreform on

suunatud Eesti piirkondliku arengu ühtlustamisele…. ,pidades

silmas samal ajal vajadust hoida avalike halduse kulutusi

kokku. Seletuskirja lk. 6 on aga märgitud, et haldusreformi

eesmärgiks on omavalitsuste moodustumine, kes suudavad

pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid…. Kas

tegemist ei ole vasturääkivate punktidega, kus üheltpoolt

soovitakse saada väga head asja väga odava hinnaga?

ohtu, et üks väike seltskond määrab pika aja jooksul kõiki

otsuseid, on ilmnenud peamiselt seniste väikevaldade puhul.

8. Haldusreformi kontseptsiooni eelnõus punkt 3.2. lk 18 on

märgitud, olulisemad kavandatavad muudatused KOV

ülesannetes on piirkondliku arengu ning ettevõtluskeskkonna

arendamise ülesande andmine KOV koostööorganitele ning

piirkondliku ühistranspordi korraldamise üleandmine

maavalitsuselt KOV koostööorganitele. Hetkel pole piisavalt

ressursse ühistranspordi korraldamiseks vajalikus mahus, kas

Riik suunab täiendavad vahendid juurde või annab ainult

ülesandeid üle koos ebapiisavate rahaliste vahenditega.

Piirkondliku ühistranspordi korraldamisel kavandatakse

maavalitsuste ülesanded anda üle Maanteeameti

regionaalsetele üksustele, kes on ühistranspordi valdkonna

regionaalseteks kompetentsikeskusteks ja korraldavad terve

regiooni eri liiki transporti. Ühistranspordi korralduse

tsentraliseerimisel ilmneb mastaabiefekt, mis võimaldab

tänaste vahendite otstarbekamat ja tulemuslikumat

kasutamist.

9. Kontseptsiooni eelnõu punkt 3.2.1. lk 19 on märgitud,

samuti esitatakse eesmärgid, kuidas arengukavad siduda Riigi

strateegiliste dokumentide süsteemi…. Haanja valla varasema

igapäeva praktika kohaselt on 2/3 arengukavadesse ja

strateegilistesse dokumentidesse KOV poolt esitatud

ettepanekud pole arvesse võetud. Kas kontseptsioonis

märgitud muudatusettepanekud võivad realiseeruda või

tegemist on utopistlike ideedega.

Märkuse esitaja tõdeb ka ise, et olemasolev olukord ei ole

hea ja järelikult tuleb otsida võimalusi selle muutmiseks.

10. Kontseptsiooni eelnõu punkt 3.2.3. lk 21 käsitleb

piirkondliku ühistranspordi korraldust. Kui tekib vajadus välja

arendada täiendav ühistranspordi liinivõrk seoses omavalitsuse

keskuse asukoha muutmisega, kas riik uuteks liinideks

täiendavalt raha annab? Kontseptsiooni eelnõu punktis 3.2.4.

Inimeste ühistranspordi kasutamise mustris ei oma ilmselt

määravat tähtsust see, kus asub praegu või tulevikus

vallamaja. Seetõttu iseenesest ei pruugi vaid omavalitsuse

administratiivse keskuse asukoha muutumine tuua vajadust

kujunenud liinivõrgu muutmiseks.

137

lk 21 räägitakse riiklike ülesannete üleandmisest

omavalitsustele. Kaalutakse huvihariduse, spordi,

kultuurialaste ülesannete üleandmist. Sooviks täpsemalt teada,

mis on konkreetsed ülesanded eelnimetatud valdkondades,

mida riik soovib KOV-ile üle anda.

Kontseptsioonis kirjapandu täpsustamine ülesannete

üleandmise üksikasjades toimub haldusreformiga seotud

valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu arutelude

käigus.

11. Kontseptsiooni eelnõu punktis 4.1.1. lk 24 on märgitud,

lisaks on võimalik tasandusfondi valemisse lisada

tasakaalustavaid komponente, et ääremaa KOV-ide tulubaas ei

väheneks. Kui ei ole ette nähtud vahendite suurenemist ning

vahendid jäävad pikemaks ajaks samale tasemele, kas ei ole

ohtu, et ääremaade KOV-ide mahajäämus siiski suureneb ning

mida peaks ette võtma, et seda ohtu vähendada.

Haldusreform üksi ei saagi ära hoida ohtu, et KOVide

erinevused jäävad alles ka tulevikus. Tasandusfondi

suurendamine on kinnitatud valitsusliidu leppes.

12. Kontseptsiooni eelnõu punkti 4.1.2 lk 25 on märgitud, et

volikogu võiks otsustada looduskaitsealade maamaksu

soodustuse. Kas tegemist ei ole suure vastuoluga, kui Riik seab

looduskaitselised piirangud, siis Riik peaks pakkuma õiglast ja

asjakohast kompensatsioonimehhanismi nii KOV-ile kui ka

kinnistu omanikele, kelle maa-alal piirangud on kehtestatud?

Teema on edasiste arutelude objektiks

13. Kontseptsiooni eelnõu punkt 4.1.3. lk 25 räägitakse uuest

võimalikust maksust, turismimaksust. Sooviks teada, kuidas

võiks mõjuda maks meie turismiettevõtete konkurentsivõimele

võrreldes naaberriikide turismiettevõtetega? Kas on

eelnimetatud ettepanekud arutatud ka üleriigiliste

turismiettevõte esindusorganisatsioonidega.

Turistimaksust on räägitud kui ühest võimalikust

lisanduvast võimalusest, mida sellest huvitatud omavalitsus

ise võib kehtestada.

14. Kontseptsiooni eelnõu punkt 5.1. lk 27 ütleb, et KOV

reformi järgse haldusstruktuuri oluliseks osaks on vastavalt

vajadusele omavalitsuste senine detsentraliseerimine. Esiteks

läbi kohalike taseme mittetulundussektori kaasamise ja

integreerimise…. Kuidas tagatakse jätkusuutliku teenuse

pikaajaline pakkumine ning kes ja kuidas teostab kontrolli

rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle?

Detsentraliseerimise loomulik kaasnähe on kontrolli

vähenemine koos kaasnevate ohtudega, siiski on iga

suurema süsteemi juhtimisel vaja ka teisi usaldada, kuna

püüe kõike pidevalt kontrollida ei ole tõhus parimate

tulemuste saavutamiseks.

Misso vald Seaduse § 20 kohaliku omavalitsuse üksuse juhtide sotsiaalsed

garantiid ja § 21 ühinemistoetuse maksmine on vastuolus

seaduse § 1 märgitud eesmärkidega, milleks on kulude

kokkuhoiu tagamine.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu seletuskirjas on KOV juhtidele hüvitise maksmise

vajadust selgitatud.

138

Võru linn Seaduse eelnõu § 21 ühinemistoetuse maksmine. Ettepanek on

arvutada ühinemistoetust üle 11 000 elanikuga moodustuva

omavalitsuse puhul järgnevalt: moodustatava omavalitsuse

elanike arv korda 100 eurot

Mittearvestatud.

Ühinemistoetuse suuruse kokkulepe on kompromiss

eesmärgipärasust, otstarbekust ja riigieelarvelisi võimalusi

silmas pidades. Ka käesolevas seaduses reguleeritud

ühinemistoetuse suurust peavad osa arvamuse esitanud

KOV üksustest liiga suureks.

Valga Linnavalitsus 1. Vastavalt eelnõu § 5 moodustab valdkonna eest vastutav

minister kuni neli piirkondlikku komisjoni. Tulenevalt eelnõus

väljatoodud komisjonide õigustest ja kohustustest leiame, et

sellise komisjoni jaoks puudub Valga ühinemispiirkonnal

vajadus.

Teadmiseks võetud.

Piirkondlikud komisjonid moodustatakse maavanemate

baasil ning täna seaduses maavanema ülesannete täitmiseks

(KOV ühinemisotsuste kohta seisukoha kujundamine,

tekkivate probleemide lahendamine ja vajadusel KOVide

nõustamine).

2. Vastavalt eelnõu § 6 lõikele 1 korraldatakse elanike

arvamuse väljaselgitamine asustusüksuste kaupa; vastavalt

„Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ § 6 on

asustusüksusteks teiste hulgas ka külad. Arvestades tänast

olukorda, kus ühinemas on mitmed väikesed vallad suuremate

keskustega, teeme ettepaneku sõnastada haldusreformi seaduse

§ 6 lõige 1 järgmiselt: „Elanike arvamuse väljaselgitamine

korraldatakse asjaomasel territooriumiosal kas asustusüksuste

või asustusüksuste gruppide kaupa, eristades

asustusüksuste või asustusüksuste gruppide lõikes küsitluse

tulemused selliselt, et …“. Teeme ettepaneku jätta elanike

arvamuse väljaselgitamise piirkondade määramine ühinevate

kohaliku omavalitsuse üksuste endi otsustada.

Teadmiseks võetud. Arvestatud.

Täpsustame seletuskirja, selgitades, et elanike arvamuse

väljaselgitamine toimub siiski ühtsena terves omavalitsuses,

tulemused tuleb eristada asustusüksuste lõikes. Juhul kui

ülevallaliselt ei ole võimalik kõigilt elanikelt sama küsimust

küsida (sest võimalusi, kuhu poole piiriäärsed külad saaksid

liikuda, on liialt palju), siis on võimalik küsimused elanike

arvamuse väljaselgitamiseks eristada asustusüksuste

gruppide lõikes. Täpsustame seda võimalust selgesõnaliselt

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas elanike

arvamuse väljaselgitamise läbiviimise korras (vt

kommentaari ELL märkusele nr 5).

3. Eelnõu rakendussätetest ei ilmne, et kavandatava

haldusreformi käigus oleks plaanis muuta „Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ § 8 lõiget 3, mille

kohaselt ei või mandaatide arv moodustatavates

valimisringkondades olla väiksem kui kolm. Tulenevalt sellest,

et kavandatava haldusreformi raames on potentsiaalselt

ühinemas mitmed väga erineva suurusega (nii elanike arvult

kui ka pindalalt) kohaliku omavalitsuse üksused, teeme

ettepaneku lisada haldusreformi seaduse § 26 juurde lõige,

mille kohaselt jäetakse see lõige välja, andes seeläbi

Mittearvestatud.

Erinevate lahenduste kaalumisel on käesolevas eelnõus

lähtutud sellest, et uue valla sujuva integratsiooni

tagamiseks on parim lahendus rohkem kui ühte

valimisringkonda mitte kasutada. Täiendavalt on lisatud

võimalus, et valimisringkondi võib moodustada mitme

ühineva KOV üksuse kohta, mis võimaldab KOVidel valida

erinevate neile sobivate lahenduste vahel, tagades sama

eesmärgi kui pakutav muudatus (vt kommentaari ELL

märkusele nr 6).

139

ühinevatele kohaliku omavalitsuse üksustele rohkem

autonoomiat otsustamaks, kuidas valimisi läbi viia. Vastav

punkt võib olla seadustatud ka ainult ühinemise perioodiks.

4. Peame vajalikuks, et uus kohaliku omavalitsuse üksuste

rahastamismudel ei oleks kirjas ainult haldusreformi

kontseptsioonis, vaid oleks kindel osa haldusreformi seadusest.

Uus rahastamismudel peaks olema vastu võetud koos

haldusreformi seadusega. Sellest lähtuvalt soovime näha

konkreetseid ettepanekuid kohaliku omavalitsuse üksuste

rahastamismudeli muutmiseks.

Teadmiseks võetud.

vt kommentaari ELL märkusele nr 1 ja 17-19

5. Arvestades asjaolu, et haldusreformi seaduse eelnõu saadeti

avalikule kooskõlastusringile vähem kui kuuks ajaks ning

sellest perioodist moodustasid mitu päeva riigipühad, teeme

ettepaneku pikendada ettepanekute esitamise tähtaega kolm

kuni neli nädalat selleks, et potentsiaalselt ühinevatel kohaliku

omavalitsuse üksustel oleks aega eelnõud omavahel arutada

ning seejärel oma ühised ettepanekud edastada.

Teadmiseks võetud. Mittearvestatud.

Haldusreformi raamseadus on reformi ettevalmistamise

esimene etapp, mis on vajalik koalitsioonileppes

kokkulepitud ajakavas püsimiseks ning kooskõlastamise

perioodi ei ole võimalik pikendada. Enne raamseaduse

vastuvõtmist Riigikogus esitatakse valitsusele ka

haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis sisaldab teisi valdkondlikke muudatusi,

mille osas muudatuste arutelud jätkuvad ning millesse

KOVe ja üleriigilisi liite saab jooksvalt kaasata.

Surju Vallavalitsus 1. § 3 … vähemalt 3500 elanikku.

Põhjendus:

5000 elaniku kriteerium keskendub eeskätt kohaliku

omavalitsuse majanduslikule, sh ametnike professionaal-

bürokraatlikule efektiivsusele. Suurettevõtluse puhul oleks see

põhjendatud, hõreasustatud Eesti, eriti Pärnumaa, Ida-Virumaa

jt kohaliku elu korraldamises aga kindlasti mitte. Iga

regionaalpoliitiline samm, mis kiirendab Eesti äärealade ja

külade-alevite niigi kiiret tühjenemist, on kurjast.

Maakonnakeskuste või muude kujutletavate tõmbekeskuste

tugevdamine külade ja alevike arvel kindlasti ei pidurda, vaid

kiirendab veelgi külade-alevike tühjenemist.

Kohalik omavalitsus on paikkonna ja sealsete inimeste õigus ja

võime iseseisvalt korraldada kohalikku elu, otsustada ja

vastutada selle eest, olla esindusdemokraatlik peremees.

Mittearvestatud.

Halduskorralduse parendamise eesmärgiks on Eesti inimeste

elu ja eluks vajalike avalike teenuste korraldamise

võimekuse tagamine. Ekspertkomisjoni arutelude

tulemusena oli nende enamiku soovitus kehtestada

võimekate omavalitsuste tekkeks miinimumnõudena 5000

elanikku. Suuremate omavalitsuste moodustamine ei

tähenda, et teenused peavad elanikest kaugenema, vaid

võimaldab läbi mastaabisäästu pakkuda kvaliteetsemaid

teenuseid. Teenused ei tohiks olla sõltuvuses omavalitsuse

kui asutuse kaugusest vaid elanike vajadustest. Eeldatavalt

jäävad inimesele vajalikud põhiteenused samadesse

kohtadesse, kus neid senigi osutati (näit lasteaed,

raamatukogu, rahvamaja, sotsiaaltöötaja jmt).

Eelnõu ei kohusta moodustama maakonna-suuruseid

140

Põhiseaduses pole mitte juhuslikult, vaid kindlas kõneviisis

määratletud kohalikeks omavalitsusteks vallad ja linnad, mitte

valdlinnad, linnvallad ega maakonnad.

Praegu on poleemika objektiks eeskätt see, kas alla 5000

elanikuga paikkonnal on piisavalt võimet (oskust ja tahet,

arukust ja haritust, rahast rääkimata) kohalikku elu iseseisvalt

korraldada. Samas ignoreeritakse paikkonna ajalugu ja

ajaloolist kogukonna sidusust (isegi kihelkondi, kus korralik

alevik, kirik, kalmistu, kool jms), küsimusi kohalikust

identiteedist, kohalikust (esindus)demokraatiast, küsimust

sellest kustmaalt on omavalitsus veel kohalik.

Riigi mingigi kohaloleku ja tulede pärast hõreasustatud Eesti

akendes on vaja liituda mõistlikult - nii palju kui koha peal

vajalik. Näiteks Tõstamaalt, Häädemeestelt, Halingast,

Vändrast, Torist, Kihnust, Saardest, Paikuselt/Sindist, Audrust,

Tahkurannast vallakeskuse likvideerimiseks mingit sisulist

põhjust pole. 6000 elanikuga Audru valla avalike teenuste

kvaliteet pole kindlasti parem 2…4 korda väiksemate Tori või

Are valla vastavast kvaliteedist.

Kihelkonnakeskusest, 2500 elanikust ja vähemalt ühest

korralikust põhikoolist/lasteaiast koos muu maaomavalitsusele

vajalikuga igati piisab, kui omavalitsuse pindala hõreasustuses

on 400 km2. Vallakeskus ei tohiks olla kaugemal kui 30 km –

külade ja metsatalude laste ja memmede-taatide pärast.

Suuremad küsimused-ühisettevõtmised tuleb ja saab

seadustada avalik-õigusliku maakondliku omavalitsusliidu

pädevusse. Ühistranspordi, jäätme-, veemajanduse,

planeeringute, ettevõtluse arenduskeskuste jms puhul

omavalitsuste maakondlik koostöö juba (osaliselt) toimib.

Rääkigem tingimata terviklikust riigireformist, mitte üksnes

omavalitsuste massliitmisest. Ja mõistagi ei samastu riik

üksnes keskvalitsuse ega isegi mitte kõigi põhiseaduslike

institutsioonidega, nagu eelnõu seletuskirjast näib ilmnevat.

Selmet tunda uhkust, et Eestis on (veel) Tori, Tõstamaa,

Häädemeeste, Halinga, Saarde, Vändra, Iisaku, Sangaste,

omavalitsusi.

141

Põltsamaa, Värska, Emmaste, Käina, Orissaare, Muhu, Abja,

Alatskivi, Kuusalu, Järva-Jaani, Rakke, Kambja, … vallad

oma Eestile ning paikkonnale tähtsa ajaloo ja identiteediga,

plaanivad mõned juurtetud (Eestit vaimselt, kultuuriliselt,

regionaalselt, riigikaitseliselt ja peremeheks olemise mõttes

vaesestavat) maakonna suuruste omavalitsusüksuste

kokkutraageldamist.

2. § 9 lg 3 (3) Vabariigi Valitsus võib omavalitsuse

miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku

omavalitsuse üksuse erandi kohaldamisel teha järgmised

muudatused:

1) ühinevad vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, mis

moodustavad loogilise terviku, mille pindala on vähemalt 900

km2

ja milles elab rahvastikuregistri kohaselt 2017. aasta 1.

jaanuari seisuga vähemalt 3500 elanikku; … vähemalt 400

(alternatiiv: 700) km2 ja vähemalt 2500 elanikku;

2) ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt

seotud kohaliku omavalitsuse üksust, milles elab

rahvastikuregistri kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga

vähemalt 3500 elanikku; … vähemalt 3 … vähemalt 2500

elanikku;

Mittearvestatud.

Valdkonnas tunnustatud ekspertidest koosneva KOV

reformi ettevalmistamiseks moodustatud ekspertkomisjoni

hinnangul on KOV ülesannete täitmiseks minimaalselt

vajalik võimekus alates 3500 elanikust, millest alates

ilmneb ülesannete täitmises mastaabiefekt, s.t sisuliselt alla

3500 elanikuga KOVides maksab sama ametnikkonna

ülalpidamine ja avalike teenuste korraldamine ühe elaniku

kohta märkimisväärselt enam, kui üle 3500 elanikuga

KOVides. Ekspertkomisjoni soovitusest tulenevalt on

valitsus otsustanud, et minimaalne elanike arv areaalilt

suurtes omavalitsustes on 3500 elanikku, v.a saartel, kus

seda ei ole võimalik tagada.

3. Jätta § 14 ja sellega seonduv eelnõust välja. Siin on

tegemist põhiseaduse XIV peatüki KOHALIK

OMAVALITSUS sätete ja mõtte rikkumisega. § 155.

Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Vald ei ole

linn ega linn pole vald, nagu liha pole leib ega vastupidi – seda

pole vaja muudes õigusaktides „kriteeriumidega“ täpsustada.

Samas linn on PS-s sätestatuna linn ja vald on vald (kohaliku

omavalitsuse üksus), kui tal on kõigi kohaliku elu küsimuste

otsustamise-korraldamise iseseisev seaduses sätestatud õigus-

kohustus-vastutus, oma volikogu, iseseisev eelarve ning tal on

õigus teiste omavalitsustega moodustada liite ja ühisasutusi.

Kui seadusandjal on tahtmine ja rahva tugi teha kohaliku

omavalitsuse üksusteks peale linnade ja valdade (või nende

asemel) maakonnad, valdlinnad, linnvallad vms, siis tuleb

Mittearvestatud.

Eelnõu ei ole linna ja valla mõiste sisustamisel ja

kasutamisel vastuolus Põhiseadusega. KOV üksused ehk

haldusüksused on kooskõlas PSiga vallad ja linnad. PS ei

reguleeri haldusüksusesiseste asustusüksuste moodustamist.

Ka ei ole selline lahendus uudne rahvusvahelises praktikas,

lähim analoog on Soome, kus paljud linnad hõlmavad

omavalitsusena arvestatavat territooriumi.

142

muuta põhiseadust. Praeguse PS puhul kaob linnal valdadega

liitumisel põhiseaduslik linnastaatus. Vallasisese linna

nimetamine täiendavaks asustusüksuseks küla, alevi ja aleviku

kõrval ( eelnõu § 24 p 2) oleks eksitav.

Lühidalt: praegune põhiseadus ei võimalda linnal vallaga

ühineda, säilitades samas linnastaatuse (Türil, Tapal ja K-

Nõmmel seda ka praegu sisuliselt pole).

4. §14 lg 2 (2) Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-

alal moodustatud osavalda või linnaosa ei või

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada esimese

ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul.…kahe ühinemisjärgse

valimisperioodi jooksul.

Mittearvestatud.

Kui esimese ühinemisjärgse perioodi jooksul kujuneb

kohapeal selge veendumus, et osavalda või linnaosa ei ole

otstarbekas edasi pidada, siis oleks kaheldav välistada igal

juhul selle lõpetamine veel mitme järgneva aasta jooksul.

5. § 20

(1) Asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu

esimehele, vallavanemale ja linnapeale makstakse nende

volituste lõppemisel ühekordset hüvitist järgmiselt:

1) kui nimetatud isikute volitused on lõppenud volikogude

algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tõttu ja kes on vallavanema, linnapea või

volikogu esimehena sellel ametikohal töötanud vähem kui ühe

aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päeva, makstakse volikogu otsusega hüvitist

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava

ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasu või hüvituse

kuuekordses ulatuses. … kahekordses ulatuses.

2) kui nimetatud isikute volitused on lõppenud volikogude

algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tõttu ja kes on vallavanema, linnapea või

volikogu esimehena sellel ametikohal töötanud vähemalt ühe

aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päeva, makstakse volikogu otsusega hüvitist

Mittearvestatud.

Ettepanek vähendaks eelnõus pakutud garantiisid ühinemise

tõttu töö kaotavatele juhtidele, mis võib kahandada nende

motivatsiooni kaasa aidata ühinemisprotsesside sujuvale

ettevalmistamisele.

143

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava

ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasu või hüvituse

kaheteistkümnekordses ulatuses.

… 1 kuni 4 aastat …kuuekordses ulatuses; üle 4 aasta …

kaheteistkordses ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta,

kui volikogu valib vallavanema, linnapea või volikogu

esimehe uueks tähtajaks.

6. Jätta § 21 lg 15 välja! Seda sätet ja mõtet (nagu ka vaid

KOV liitmiseks pukki upitatud, kuni aastase staažiga

omavalitsusjuhtide ülekuldamist) tuleb nimetada häbituks

lehmakauplemiseks ehk seaduse abil kohalike omavalitsuste

ühendamise häbituks kokkuostuks demokraatliku otsustuse

asemel!

Mittearvestatud.

Antud toetus annab täiendava lisastiimuli, et omavalitsused

ei piirduks võimalusel vaid minimaalselt seatud

kriteeriumite täitmiseks vajaliku ühinemisega, vaid

pingutaks piirkonnas suurema tervikliku omavalitsuse

moodustamiseks. Samas ei ole tegu nii suure summaga, et

eeldada, nagu ühinetaks vaid selle saamise pärast.

MTÜ Eesti Apteekide

Ühendus

1. Ravimiseadus seob nii apteegi pädeva isiku

tegevusvabaduse, teenuse osutamise ruuminõudeid aga ka

tegevusõigusi sõltuvusse apteegi paiknemisest linnas või

vallasiseses linnas või nendest väljaspool. Näiteks jõustus

2015. aastal piirang, mille kohaselt haruapteek ei tohi linnas

ega vallasiseses linnas üldreeglina paikneda ning senistele

linnas asuvatele haruapteekidele anti 5 aastat oma tegevuse

ümberkujundamiseks või lõpetamiseks. Sel põhjusel ei saa

välistada, et omavalitsuste vabatahtlik liitumine või hilisem

sundliitmine Vabariigi Valitsuse poolt võib mõjutada

apteegiteenuse osutajate õigusi ja kohustusi, apteekrite õigusi,

aga kahjustada ka kohaliku kogukonna huve apteegiteenuse

kättesaadavuse osas.

Olukorra muudab keerulisemaks tõik, et ravimiseaduses ei ole

läbivalt ja üheselt arusaadav, kas piirangute ja nõuete alusena

peetakse silmas linna haldusüksusena või asustusüksusena

ning kuidas tuleks linna ravimiseaduses käsitleda peale

haldusreformi seaduse jõustumist. Ka selles osas tuleks

Arutame neid küsimusi valdkonnaseaduste muudatuste

ettevalmistamise käigus. Reaalselt moodustuvad

haldusreformi käigus suuremad KOVid 2017.a korraliste

valimiste tulemuste väljakuulutamisest.

Oleme esitatud küsimuse osas konsulteerinud ka

Sotsiaalministeeriumiga, kellega koostöös saame nimetatud

regulatsiooni valdkonnaseaduste muutmise seaduse eelnõu

raames välja töötada.

144

ette näha rakendussäte.

EAÜ toetab täielikult haldusreformi EAÜ toetab täielikult

haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas toodud eesmärki

parandada teenuste kättesaadavust. Leiame, et selline eesmärk

hõlmab ka põhimõtet, et haldusreformi elluviimise käigus

hoidutakse võimalusel teenuste kättesaadavuse halvenemisest.

Seetõttu leiame, et haldusreformi seaduse eelnõu tuleks

täiendada rakendussätetega ravimiseaduse kohta selliselt, et

haldusreformi elluviimisel ei tekiks linnade kui asustusüksuste

või haldusüksuste territoriaalsel laienemisel olukordi, kus tuleb

haruapteeke sulgeda haldusreformi seadusest või selle

rakendamisest tingituna. Samuti tuleb ravimiseadust täiendada

rakendussätetega muude ravimiseadusest tulenevate nõuete,

piirangute ja kohustuste osas2, mis on seatud sõltuvusse

apteegi paiknemisest linnas. Näiteks olukordades, kus

apteegiteenuse osutaja ruuminõuded karmistuvad sõltuvalt

haldusreformi käigus linna kui haldus- või asustusüksuse

territoriaalse laienemisega. Sellistes olukordades ei saa teenuse

osutaja faktiliselt uutele nõuetele päevapealt vastata, teatud

juhtudel ei pruugi uutele nõuetele vastamine olla üleüldse

võimalik (hoones pole rohkem ruumi), mis võib ilma

asjakohaste rakendussäteteta tuua omakorda kaasa haruapteegi

sulgemise kohustuse nõuetele mittevastavuse tõttu. Seega

lahendamist vajavad ennekõike olukorrad, kus haruapteek asus

enne haldusreformi linnast kui haldus- või asustusüksusest

väljaspool ning peale haldusreformi asub

linnas.

Leiame, et eelpool kirjeldatud rakendussätete väljatöötamiseks

tuleks korraldada koostöö huvirühmade,

Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti

vahel.

2. Kuigi eelnõu § 29 kohaselt muudetakse valdkondlike

eriseadusi eraldi rakendusseadusega, mille

väljatöötamiskohustus tekib Valitsusel alles peale käesoleva

Arutame valdkonnaseaduste muudatuste ettevalmistamise

käigus.

145

eelnõu jõustumist, siis ravimiseaduse osas taoline

rakendussätete hilisema seadusega jõustamine ei pruugi olla

piisav ning tooks kaasa eelkirjeldatud negatiivsete mõjude

riski. Seetõttu palume, et ravimiseaduse rakendussätted

haldusreformi osas arvata juba menetletava haldusreformi

seaduse eelnõu rakendussätete hulka ning mitte jätta neid

eelnõu § 29 kohaselt haldusreformi seaduse rakendusseaduse

osaks, mis jõustub ajaliselt hiljem kui haldusreformi seadus.

EAÜ on võimaluse esinemisel valmis omalt poolt esitama ka

vajalikud sõnastusettepanekud koos selgitustega ravimiseaduse

võimalike rakendussätete osas.

Eelnevast tulenevalt asume seisukohale, et haldusreformi

seadust ei saa ravimiseaduse rakendussätete osas koostada ja

menetleda kahe erineval ajal jõustuva seadusena sellest

tingitud riskide tõttu. Rakendussätete puudumise ning

haldusüksuste liitumise ennustamatuse tõttu ei ole EAÜ-l

võimalik käeolevaga hinnata ka haldusreformi seaduse eelnõu

lõpliku mõju EAÜ liikmetele, apteekritele ega patsientidele.

EAÜ toetab täielikult haldusreformi elluviimise ja teenuste

kättesaadavuse parendamise eesmärki ning loodame tõstatatud

probleemi lahendamisel konstruktiivsele koostööle.