LÜHI- JA PIKAAJALISE KAITSTUD TÖÖ TEENUSE PAKKUMISE ÜLEVAADE

Analüüs

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Tallinn

2018

2

3

SISUKORD

1. PIKAAJALINE JA LÜHIAJALINE KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUS EESTIS

............................................................................................................................................... 4

1.1 Pikaajaline kaitstud töötamise teenus ...................................................................................................... 4 1.2 Lühiajaline kaitstud töötamise teenus ..................................................................................................... 6

2. ANALÜÜS ........................................................................................................................ 8

2.1 Analüüsi eesmärk ja ülesanded ........................................................................................................ 8 2.2 Analüüsi meetod, valim ja korraldus ................................................................................................ 8

3. INTERVJUUDE TULEMUSED JA ANALÜÜS ....................................................... 9

3.1 Ülevaade teenuseosutajatest ja teenuste korraldusest ............................................................................. 9 3.2 Teenuseosutajate tagasiside teenusele ................................................................................................... 13 3.3 Astangu KRK tagasiside PKT teenusele ............................................................................................... 17

4. KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 20

LISA 1 ................................................................................................................................. 22

LISA 2 ................................................................................................................................. 24

LISA 3 ................................................................................................................................. 28

4

1. PIKAAJALINE JA LÜHIAJALINE KAITSTUD TÖÖTAMISE

TEENUS EESTIS

2016. aasta 1. jaanuarist käivitus Eestis tööhõivereform, mille käigus hakati arendama ja

pakkuma erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Nende teenuste seas ka

pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus), mida saab taotleda

Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja lühiajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi LKT

teenus), mida saab taotleda Töötukassa kaudu. Kaitstud töötamise teenus annab vähenenud

töövõimega inimesele olla aktiivne hoolimata sellest, et tal on erivajadus ning see aitab

inimesel paremini ühiskonda integreeruda ja suurendab inimese sotsiaalset kaasatust.

Kaitstud töötamise teenust on pakutud nüüdseks üle kahe aasta. Sellega seoses otsustas

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu KRK) külastada erinevaid

teenuseosutajaid, et selgitada välja, millisel viisil erinevad asutused on teenusest aru saanud

ja seda pakuvad. Samuti soovisime tagasisidet teenuse sisule ning ettepanekuid teenuse

parendamiseks/arendamiseks.

1.1 Pikaajaline kaitstud töötamise teenus

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kodulehel toodud info kohaselt on PKT teenus

loodud selleks, et inimesed, kes oma tervisest tingitud erivajaduse tõttu ei saa või ei ole

võimelised töötama avatud tööturul tavalistes töötingimustes. Kaitstud töötamisel on

töökeskkond kohandatud vastaval inimese vajadusele, talle leitakse võimetekohane töö ja

töötempo, samal ajal on inimesele tagatud juhendamine, nõustamine ja vajalik abi

töökeskkonnas talle vajalikul määral. Kaitstud töötamist pakuvad projekti raames

teenuseosutajad üle Eesti ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme 3.1

„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevuse 3.1.1 „Töövõimereformi

sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevusele

„Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine“ eraldatud Euroopa Liidu (85%) ja

riigieelarvelistest (15%) vahenditest.

Seda teenust pakutakse selle projekti jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades teenusepakkuja

juures või toimub töö tööandja juures avatud tööturul ja see töökoht on kohandatud vastavalt.

Teenuse korraldajaks on SKA, kes leiab teenusepakkujad läbi riigihanke. Teenuse eest

tasutakse pearaha vormis. Riigihanke alusdokumentides on määratud maksimaalne pearaha

5

suurus, mida pakkuja ei tohi hankes ületada. Lubatud on madalama hinnaga pakkumised,

mis edukaks tunnistamise korral kinnitatakse ka teenuse hinnaks vastavas etapis.

2018. aastal said riigihanke tulemusena pikaajalise kaitstud töö teenust pakkuda 29 erinevat

asutust üle Eesti. Esindatud on kõik maakonnad, v.a Hiiumaa. Teenust vajavatel klientidel

on võimalik teenust saada 40nes erinevas kohas üle Eesti (info SKA kodulehelt).

PKT teenus jaguneb kolmeks etapiks:

I etapp – on ettevalmistav etapp, kus inimene saab proovida erinevaid töid ja neid harjutada.

Selles etapis hinnatakse inimese töösuutlikust ja kujundatakse välja inimese tööoskused.

Etapi kestvus on kuni 6 kuud ja selle perioodi lõpuks selgub, kas inimene on võimeline

jätkama teises etapis. I etapis makstakse teenuse saajale stipendiumi (3,84 eurot päev) ja

sõidutoetust (0,1 eurot km). Etapi eest makstav maksimaalne pearaha on 305 eurot.

II etapp – on tähtajatu etapp, kus inimene töötab kaitstud töö tingimustes, kus talle on tagatud

vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. Etapi eest makstav maksimaalne pearaha on 400

eurot ühe kliendi kohta .

III etapp – kui inimene on jõudnud avatud tööturule ja töötab lepinguga. Teenuseosustaja

poolt on tagatud talle ning tööandjale vajalik tugi kuni 12 kuu ulatuses. Etapi juhendamise 1

tunni maksimaalne maksumus on 6,50 eurot ning maksimaalne tundide arv, mis võib kuluda

ühe kliendi juhendamisele on 720 h.

PKT teenust on õigus saada vähenenud töövõimega tööealised inimesed, kes vastavad

järgnevatele tingimustele:

isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani);

isikul on vähemalt üks alljärgnevatest terviseprobleemidest: isikul on diagnoositud

raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire,

isikul on liitpuue,

isikul on nägemispuue,

isik on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;

isikul on tuvastatud puuduv töövõime või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või

täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;

isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas esimese

etapi lõpuks.

6

Lisaks ei tohi PKT teenust saaval isikul olla samaaegselt töötamise toetamise teenust ega

LKT teenust (info SKA kodulehelt).

1.2 Lühiajaline kaitstud töötamise teenus

Lühiajaline kaitstud töötamise teenust pakub Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa).

Töötukassa kodulehel esitatud info kohaselt on tegemist teenusega, mis on mõeldud

vähenenud töövõimega inimesele, kes saab teha oma võimetele vastavat tööd talle

jõukohases tempos, sobivas töökeskkonnas, kus on arvestatud tema erivajadustega. Talle on

tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamisel

valmistatakse inimest ette sisenemiseks avatud tööturule, toetatakse tööle asumisel ja

töötamise algusperioodil. Selle tulemusena töötab inimene avatud tööturul iseseisvalt või

koos tugiisikuga. Teenust osutatakse inimesele, kes on töötuna arvele võetud ja kes:

on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või

kellel on hinnatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või kellele on

määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel;

ei ole kohe valmis töötama avatud tööturul terviseseisundist või puudest tuleneva

vähenenud produktiivsuse, ulatusliku tööalase ja sotsiaalse juhendamise vajaduse

tõttu;

on võimeline tegema eesmärgipärast tööd hinnanguliselt vähemalt 20 tundi nädalas

(4–5 tundi päevas). Kohe teenusele asudes ei pea inimene suutma 20 tundi nädalas

töötada - eesmärk on, et ta suudaks seda teha hiljemalt ühe aasta pärast.

LKT puhul ei ole hankedokumendis kehtestatud pearaha maksimume ja hankes pakkujad

saavad hinna ise määrata. Pakkumuse maksumus on hindamise üks alus. Samuti on plaanis

Töötukassal kehtestada etappide eeldatavad maksumused.

LKT teenus jaguneb sarnaselt PKT teenusega kolmeks etapiks. Teenus võib kesta kokku

kuni 2 aastat ning erinevalt PKT teenusest on LKT teenuse III etapp on kohustuslik.

I etapp – tegevus toimub vastaval individuaalsele tegevuskavale, mis koostatakse koos

kliendiga teenuseosutaja poolt. Selle etapi käigus toimub kliendi hindamine tema

töösuutlikuse suhtes, tööoskuste õpetamine ja harjutamine, tööharjumuse kujundamine ning

on olemas pideva juhendamine, nõustamine ja abi inimesele vajalikus ulatuses. Etapi jooksul

leitakse inimesele talle sobivad tööülesanded, mida ta saab kaitstud töötamise tingimustes

teha. I etapis on inimene töötuna arvel ning talle makstakse stipendiumi ning sõidu- ja

7

majutustoetust. Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot ning sõidu- ja majutustoetuse suurus

on 0,10 eurot ühe kilomeetri eest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas. Toetust makstakse,

kui vahemaa ühel suunal on üle 500 meetri.

II etapp – tegevus toimub vastaval individuaalsele tegevuskavale, mis koostatakse koos

kliendiga teenuseosutaja poolt. Selles etapis sõlmitakse inimesega töösuhe, töötada tuleks

igapäevaselt, kui see pole võimalik, siis vähemalt 10 päeva kuus. Etapi jooksul nõustatakse

ja juhendatakse inimest tööotsinguil, tööandjatega suhtlemisel. Kui töökoht leitakse, siis

hinnatakse seda ning vajadusel nõustatakse tööandjat ja töökaaslasi inimesega suhtlemisel

ning töökoha ja/või tööülesannete kohandamisel vastavalt inimese vajadustele. Nõustamist

on võimalik saada ka lähedastel ja pereliikmetel, et nad oskaksid olla inimesele toeks.

Töötuna arvel olek lõpetatakse ja vajadusel saab inimene taotleda tööle sõidu toetust.

III etapp – inimene töötab avatud tööturul teenuseosutaja kahaneval toetusel. Inimest

juhendatakse ja toetatakse vastavalt vajadusele. Vajadusel nõustatakse tööandjat ja kolleege

nii suhtlemisel kui ka tööülesannete/ töökeskkonna kohandamisel, teenuseosutaja hoiab

regulaarset sidet tööandjaga, et ennetada tagasilööke, probleemidele leitakse lahendus

ühiselt, nõuanded lähedastele inimese toetamiseks pärast teenuselt väljumist.

8

2. ANALÜÜS

2.1 Analüüsi eesmärk ja ülesanded

Analüüsi eesmärgiks on vaja välja selgitada teenuse positiivsed küljed, kitsaskohad ja

arenguvõimalused, et edaspidi pakkuda paremat ja kvaliteetsemat kaitstud töötamise teenust.

Töö ülesanneteks on:

• tuua välja kaitstud töö teenuse positiivsed küljed;

• tuua välja kaitstud töö teenuse kitsaskohad;

• selgitada välja kaitstud töö võimalikud arengusuunad.

2.2 Analüüsi meetod, valim ja korraldus

Analüüsi osana külastasid Astangu KRK pikaajalise kaitstud töö talituse töötajad lühi- ja

pikaajalist kaitstud töö teenust pakkuvates asutustes. Valimi moodustasid 11 lühi- ja

pikaajalist kaitstud tööd pakkuvatest teenuseosutajatest üle Eesti. Valimisse valiti asutused

juhuvaliku alusel. PKT ja LKT teenust pakub kokku üle 40 asutuse.

Intervjuu küsimused (analüüsi lisas 1 toodud ankeet) on koostatud Astangu KRK pikaajalise

kaitstud töö talituse juhi Margus Koolme poolt, tuginedes oma 9-aastasele kogemusele

kaitstud töö vallas.

Küsimuste eesmärgiks on saada ülevaade teenusepakkujate teenuse korraldusest, teenuse

positiivsetest külgedest, kitsaskohtadest ja arenguvõimalustest.

Külastused ja intervjuud viidi läbi ajavahemikul 22.03.2018–31.08.2018.

Analüüsimeetodiks on süstematiseerimine ja võrdlemine.

9

3. INTERVJUUDE TULEMUSED JA ANALÜÜS

Käesolevas analüüsis lähtutakse tulemuste ja parendusettepanekute esitamisel Astangu KRK

poolt läbiviidud intervjuudest.

3.1 Ülevaade teenuseosutajatest ja teenuste korraldusest

3.1.1 Valimisse jäänud teenuseosutajad

Astangu KRK külastas ajavahemikul 22.03.–31.08.2018 erinevaid teenuseosutajaid üle

Eesti. Külastatud teenuseosutajate õiguslik vorm erines, nende hulgas oli nii osaühinguid,

sihtasutusi, mittetulundusühinguid kui ka kohaliku omavalitsuse hallatavaid asutusi.

Külastati järgnevaid asutusi:

• MTÜ Kuusalu Hoolela

• MTÜ Töötahe

• MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu

• Tallinna Tugikeskus Juks

• Tallinna Vaimse Tervise Keskus

• OÜ Keerub

• OÜ Solve et Coagula

• SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

• MTÜ Töötoad

• MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus

• SA Hea Hoog (Tapa Töökeskus)

3.1.2 Pakutav teenus ja selle vorm

Üheteistkümnest (11) külastatud asutusest 10 pakuvad nii PKT kui ka LKT teenust.

Olenevalt asutusest, pakutakse ka muid teenuseid, nagu näiteks SKA teenustest igapäevaelu

10

toetamise teenust, toetatud elamise teenust, erinevaid Töötukassa teenuseid. Asutuste

peamiseks kliendigrupiks on psüühikahäirega ja vaimupuudega inimesed.

Külastuste põhjal saab väita, et teenuse pakkumiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Osad

asutused on keskendunud töödele väljaspool oma maja, ehk siis on klientidele leitud

töökohad tööandjate juures, kuid valdavas enamuses pakuvad asutused klientidele tööd oma

töötubades, kus tehakse nii allhankeid kui ka oma toodangut.

Üheksa (9) asutust 11nest pakuvad käsitöö tegemise võimalust. Sinna alla kuuluvad nii

vaipade tegemine kui ka näiteks viltimine, keraamika, õmblemine jms. Pakutakse ka

erinevaid lihttöid nagu koristamine, kojamehe töö, nõude pesemine, välitööd, pakendamine.

Neli (4) asutust pakuvad puidutöö tegemise võimalust ning üks (1) asutus pakub metallitöö

võimalust. Enamus teenusepakkujad on rakendanud kliente ka majasisestele koristustöödele,

köögitöödele jne. Oma toodangut realiseeritakse valdavalt kas oma väikeses poes, internetis,

laatadel või siis tellimustöödena.

Kuus (6) asutust tegelevad hetkel ka allhangetega, sõlmides lepinguid huvitatud ettevõtetega

ning müües teenust (nt pakendamine) või toodangut.

Teenust pakutakse tööpäeviti kas 8.00–16.00 või 9.00–15.00. Klientide tööpäeva pikkused

on erinevad, valdavas enamuses (7 teenuseosutajat 11st) pakutakse kliendile teenust

miinimumnõude ulatuses, võimalus töötada pikemalt on pigem erandlik. Klientidele, kelle

tööpäev on pikem, kui 2 tundi, on ettenähtud pausid.

Lõuna võimalust pakutakse seitsmes (7) asutuses, mille eest peab klient ise tasuma. Kui

nendest seitsmest asutusest ühes (1) tellitakse lõuna sisse, kuues (6) kohas valmistatakse

söök kohapeal. Ülejäänud neljas (4) asutuses on tööpäev nii lühike, et lõuna on kas kaasa

võetud või süüakse kodus.

Puhkuste süsteem asutustes on erinev – kolmes (3) asutustes rakendatakse kollektiivpuhkust,

ülejäänutes toimub puhkus jooksvalt klientide avalduste alusel. Klientidel, kellega on

sõlmitud töölepingud, vastab puhkuse pikkus töölepingu seaduses kehtestatud nõuetele.

3.1.3 Klientidele makstav tasu ja lepinguline vorm

3.1.3.1 I etapp

PKT teenuse I etapis sõlmitakse teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping ning

I etapis makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. LKT teenuse I etapis on

11

kliendid Töötukassas töötuna arvel, nendega ei sõlmita eraldi lepingut. LKT teenuse puhul

makstakse I etapis stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.

3.1.3.2 II etapp

Enamikes asutustes on klientidega sõlmitud alates II etapist töövõtulepinguid, kuid on

sõlmitud ka käsunduslepinguid ja töölepinguid. Nii on sõlminud 11st teenuseosutajast neli

(4) PKT teenusel viibivate klientidega II etapis lisaks võlaõiguslikele lepingutele ka

töölepinguid. LKT teenust osutavate asutuste puhul oli viis (5) asutust sellised, kes sõlmisid

lisaks muudele lepingutele ka töölepinguid.

Töötasu makstakse töövõtu-, käsundus- või töölepingu alusel valdavalt tunnitasu põhiselt.

Kaks (2) asutust tõid välja, et tunnitasu makstakse 1 euro tunnis, kuus (6) asutust maksavad

miinimum tunnitasu ehk 2,98 eurot tunnis, olenemata sõlmitud lepingu vormist. Kaks asutust

maksavad klientidele tükitöö põhiselt ja ühes asutuses on tunnitasu individuaalne vastavalt

sõlmitud lepingus sätestatule. Tehtud töö eest makstav tasu makstakse omatulust, miinimum

tunnitasu maksmisel tihti ka pearahast, kohaliku omavalitsuse toetusest. Asutusi, kus

kliendid teenivad välja Eesti Vabariigis kehtestatud miinimum tunnitasu on väga vähe.

3.1.3.3 III etapp

Antud etapis töötavad kliendid avatud tööturu tööandjate juures ning nendega on sõlmitud

töölepingud. Vastavalt sellele makstakse neile miinimum või kõrgemat tunnitasu.

3.1.4 Klientide teenusele jõudmise teekond

PKT puhul tegelevad enamik asutused klientide leidmisega ise. Otse SKA-st saadetud

kliente on üksikuid. Ainult üks asutus väitis, et koostöö SKAga klientide leidmiseks on tihe.

Kliente on tulnud läbi kohaliku omavalitsuse, oma süsteemist (kui tegemist asutusega, kes

pakub ka muid teenuseid, näiteks erihoolekandeteenuseid) või siis tutvuste kaudu (mõni

klient soovitab või keegi teab kedagi). LKT kliendid suunab eranditult Töötukassa.

3.1.5 Teenuseosutajate poolt pakutav hindamise teenus

Kaks asutust hindavad oma klientide võimed HAMET testi abil. Teised asutused kasutavad

klientidele võimetekohase töö leidmiseks proovitöid. Osades asutustes käivad kliendid läbi

erinevaid töötubasid, et selgitada välja klientidele sobiv töö. Kõik asutused hindavad nii PKT

kui ka LKT kliente, kuigi PKT teenuse puhul on kliendi võimete hindamine vabatahtlik.

12

Viis (5) asutust 11st on teinud tööga seoses kohandusi, nendest 4 asutust on kohandanud

tööaegu vastavalt kliendile ja 1 asutus kohandanud töökohta (füüsilist keskkonda) vastavalt

kliendi vajadusele.

Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hindab ja pakub oma majas 4 asutust 11st. Teistes

asutustes saavad kliendid rehabilitatsiooniteenuseid majast väljas. Viis (5) asutust 11st

aitavad vajadusel kliendile toetavad teenused taotleda. Kahes asutuses ei tegeleta üldse

rehabilitatsiooniga – ei vastavate teenuste pakkumisega, nende vajaduste hindamisega ega

taotlemisega.

3.1.6 Kliendi liikumine II etapist III etappi

2017. aasta lõpus toimunud hanke tulemusena sõlmitud PKT teenuse osutamise lepingute

alusel on PKT teenuselt III etappi jõudnud praeguseks 6 klienti kõikide teenuseosutajate

peale kokku. Teenuseosutajate arvamuste põhjal jõuavad III etappi sel aastal veel võib-olla

mõned üksikud ja ülejäänud jäävad II etappi, sest pole avatud tööturu kliendid.

LKT teenusel on potentsiaalseid tööle minejaid rohkem, kuid see tuleneb ka faktist, et LKT

teenusel on III etappi jõudmine kohustuslik, samas kui PKT teenusel võibki klient jääda

alaliselt II etappi. Kahes asutuses, kes pakuvad LKT teenust, on III etapis kokku 10 inimest.

Ühes asutuses, kes on esitanud pakkumuse üheksas Töötukassa hankes ning nendes ka

edukaks tunnistatud, on nende üheksa hanke raames LKT teenuse klientidest kokku jõudnud

III etappi 27 inimest 93st.

3.1.7 Teenuseosutajate tagasiside klientide kohta

Teenuseosutajad leiavad, et klientide üldine töövõimekus on madal ja avatud tööturule

minejaid on vähe nii PKT kui ka LKT teenuselt. Suure osa LKT klientide puhul nenditakse,

et tegu ei ole teenusele sobilike klientidega, vaid pigem sobiksid PKT teenusele. Asutuste

arvamusel on osade klientide töövõimet valesti hinnatud.

Klientidega on esinenud mõningaid probleeme. Suurima murekohana toodi välja klientide

sõltuvusprobleemid. Esineb nii alkoholi- kui ka narkosõltuvust. Probleeme esineb ka

klientide lähedastega, kes ei tunnista kliendi haigust/võimekust ning takistavad läbi selle

kliendi arengut. Psüühikahäirega klientide puhul on probleemiks pikaajalised haigestumised,

mille tõttu on oht teenuselt välja langeda. Toodi välja, et klientidel esineb ebareaalsed

13

eesmärke töötasu, eriala ning ameti suhtes, konflikte, motivatsiooni puudust, igapäevaeluga

toimetulematust jne.

3.1.8 Teenuse finantsanalüüs teenuseosutaja vaatest

Analüüsi käigus finantsinfot otseselt ei kogutud, seda käsitleti peamiselt teenuse rahulolu

osas. Küll aga toodi teenuseosutajate poolt välja, et pearahast saadav tulu ei kata

teenuseosutajate kulutusi (töötajate ja klientide töötasud, materjalid, vahendid ja

kommunaalkulud, vajadusel ruumide rent ja investeeringud seadmetesse).

Olenevalt asutuse tüübist, piirkonnast ja liigist on vajadus omatulu teenimiseks erinev.

Teenuseosutaja saab omatulu kas toodete müügist või siis lepingutest teenuse pakkumise,

toodete valmistamise vms eest. Piirkond mõjutab omatulu teenimist kaheti – esmalt on

Harjumaal ja suuremates linnades töötajate palgasurve suurem kui mujal Eestis, samas on

omatulu teenimiseks partnerite leidmine taas lihtsam.

Osades asutustes (nt KOV hallatavad asutused) ei toimu eraldi arvestust kaitstud töö osas,

vaid tulud laekuvad ja kulud kantakse ühisest raamatupidamisest. Seetõttu on ka nendel

asutustel raskendatud arusaam teenuse tulukusest ning sellest tulenevalt ka surve omatulu

teenimisele väiksem. Samas puudub sellistel asutustel reeglina võimalus taotleda klientide

töötasult sotsiaalmaksu kompenseerimist. Selline võimalus on olemas eraettevõtetel ja

MTÜ-del, kus on aga surve omatulu teenimisele suurem selleks, et teenus ei toodaks

kahjumit.

3.2 Teenuseosutajate tagasiside teenusele

3.2.1 Teenuse positiivsed küljed

Suurima positiivse küljena toodi välja, et seni puuduolev, ent väga vajalik teenus on nüüd

projektina olemas. Nähakse, et vajadus PKT ja LKT teenuse järele on suur ning et see teenus

jätkuks ka pärast piloodi lõppu aastal 2020.

Välja toodi ka see, et kliendid, kes muidu oleksid kodused ja ilma rakenduseta, on leidnud

teenuse, mis aitavad neil tunda ennast vajalike ja väärikatena. Need teenused parendavad

klientide elukvaliteeti.

14

Positiivsena nähakse ka seda, et PKT teenus aitab võimekamaid kliente ette valmistada

avatud tööturul rakendumiseks ja ka seal püsimiseks. Toodi välja veel, et juhendajatel on

rõõm teha seda tööd – kliente juhendada, nendega koos tegevuste tegemine ja loomulikult

kliendid ise. Kahel korral toodi välja ka, et allhankeid ja tööd on piisavalt.

3.2.2 Teenuse kitsaskohad

Pika- ja lühiajalise kaitstud töö teenuse üldine sisu ei kata kõiki teenuse osutamiseks

vajalikke vajadusi. Külastuste põhjal saab väita, et teenuse juures on teatud parendamist

vajavaid aspekte.

3.2.2.1 PKT teenus

PKT teenuse puhul toodi kitsaskohtadena välja, et:

SKA ei saada teenusele kliente või teeb seda väga väikeses mahus, kuid samas annab

see võimaluse teenuseosutajal kliente ise otsida;

koostöö SKAga on keeruline, samas ei toodud konkreetseid näiteid, milles see

seisneb;

teenust hangitakse ühe aasta kaupa, see tekitab probleeme teenuse planeerimisega,

puudub kindlustunne nii klientidel kui ka teenuseosutajatel (näiteks investeeringute

puhul);

teenuse korraldusreeglid on liiga üldised;

teenusepakkujate tagasisidet küll küsitakse, kuid ei arvestata uute hangete

korraldamisel;

personalile on kõrged nõudmised;

klientide ja töötajate arvsuhe ei ole otstarbekas, näiteks II etapi klientide

juhendamisvajadus on väiksem, kui I etapi klientide puhul;

transpordi kompensatsiooni puhul ei arvestata tegelikke kulutusi, kompenseeritakse

ka jalgsi käimist ja tasuta ühistransporti. Selle tulemusena võib I etapis transpordi

kompensatsioon olla väga suur ja ületada stipendiumi osa, kuigi transpordile kulutusi

ei tehta. Samuti probleeme tekitab ka SKA poolt aktsepteeritava vahemaa leidmine

Google Mapsi rakenduse abil, kui teenuseosutaja saab ühe vahemaa, kuid

SKAtöötaja saab sama rakendust kasutades hoopis teise vahemaa;

I etapis on tänu transpordi kompensatsioonile kliendi rahaline sissetulek suurem kui

järgmises etapis ja see tekitab probleeme kliendile, kuna kättesaadav raha väheneb,

15

sest kliendid on saanud I etapis 6 kuud suuremat tasu, kui järgnevas II etapis.

Kliendid ei tee stipendiumi, tehtud töö eest saadava tasu ja sõidutoetuse vahel vahet;

enamik kliente on suutelised töötama, aga ei teeni II etapis välja Eesti Vabariigis

kehtestatud miinimumpalka. Arvestades, et PKT teenusel viibivate klientide puhul

on tegu 80–100% ulatuses töövõimetute või puuduva töövõimega inimestega, kellele

osutatakse teenust, on klientide kohtlemine samadel alustel avatud tööturul töötavate

inimestega miinimumpalga osas põhjendamatu;

pearaha ei kata tegelikke kulusid praeguste teenusele seatavate tingimuste juures.

3.2.2.2 LKT teenus

LKT teenuse puhul toodi kitsaskohtadena välja, et:

enamik riske jäetakse teenuseosutaja kanda, näiteks kliendivaliku teeb Töötukassa,

samas tihti on tegu teenusele mittesobilikega ehk klientidega, kes ei saa sellel

teenusel hakkama, sest nad pole võimelised avatud tööturule tööle suunduma ning

keda teenuseosutajate arvates on ilmselt valesti hinnatud ja nad pole õigel teenusel.

Kui klient kukub teenuselt välja, siis teda ei asendata ja kaob ka pearaha, samas kui

teenusepakkuja peab jätkuvalt tagama 3 spetsialisti olemasolu;

on jäänud mulje, et Töötukassa ei usalda teenusepakkujaid. Toodi välja näiteid, kus

pärastlõunal paikvaatlust tehes seatakse kahtluse alla hommikuse vahetuse klientide

teenusel osalemine;

üksikutel juhtudel ei ole Töötukassa suunanud hanke miinimumina ettenähtud arvu

kliente, samas on mõned kuud hiljem juba kuulutatud välja uus hange samale

sihtgrupile samas asukohas;

paljude klientide puhul võib eeldada, et töövõime on valesti hinnatud, sest kliendid

ei ole võimelised avatud tööturule suunduma oma võimete tõttu ning tegu pigem

PKT teenuse klientidega. Samuti toodi välja, et LKT ja PKT sihtgrupid on vana

süsteemi järgi samad – 80–100% töövõimetud;

paljudel klientidel on lahenduseta muud probleemid, mis takistavad tööturule

suundumist. Näiteks igapäevaeluga hakkamasaamine, haiguslik seisund,

psühholoogilised probleemid, sotsiaalsed probleemid, sõltuvusprobleemid jne.

Eeldatakse, et teenusepakkuja suudab ka need probleemid lahendada;

oodatakse suuri tulemusi väga vähese ajaga. Näiteks, Töötukassa on eelnevalt

kliendiga tegelenud ja suunanud klienti nii koolitustele kui ka muudele

16

tööturuteenustele ja kui selle tulemusena pole klienti tööle saadud, siis suunatakse

klient LKT teenusele ja juba kuu möödudes on hakatud teenuseosutajalt aru pärima

kliendi tööturule liikumise osas jne, arvestamata sealjuures eelmises punktis

nimetatud muid lahendamist vajavaid probleeme;

toodi välja ka asjaolu, et ebamõistlik on teenuse tingimustes nõue esitada ette

töökohad, kuhu klient kandideerib, sest see eeldab etteennustamist, millised

töökuulutused järgmisel kuul avaldatakse.

3.2.3 Teenuste arenguvõimalused

Asutused tegid teenuse parendamiseks järgmised ettepanekud:

PKT ja LKT on sisult sarnased – vaja on analüüsida, kas on vaja kahte samasisulist

teenust ning võimalusel need ühildada;

võiks korrastada teenuste sisu ning nõuded peaksid olema ühetaolised – tugiteenused

ja nende pakkumisega seonduv, teenuse hanked pikemad, kui aasta, täpsustada

teenuse sisu lepingute, palga maksmise jms osas;

lepinguline suhe klientidega üle vaadata – toodi välja, et kui inimene alles harjutab

töö tegemist II etapis, siis kuidas saab ta töölepinguga tööl olla ja saada miinimum

palka, enamus kliendid ei teeni tööga miinimum palka välja ja kui teeniks, ei oleks

nad teenuse sihtgrupiks. Pakuti välja näiteks stipendiumi maksmist ja

praktikalepingu tegemist ka II etapis;

pearaha suuruse võiks üle vaadata, see ei kata tegelikke kulusid arvestades nõudeid

juhendajate kvalifikatsioonile ja arvule;

riik ja omavalitsused võiks tellida allhankeid kaitstud töö teenust pakkuvatelt

asutustelt;

koostöö teenuse tellja (Töötukassa ja SKA) ja teenuseosutajate vahel võiks

sujuvamaks ja paindlikumaks muutuda läbi pikemaajaliste lepingute ning

teenuseosutajaid rohkem usaldades;

üle tuleks vaadata ka I etapi pikkus LTK teenuse puhul, sest kui teenusele tuleb

klient, kellel on näiteks sõltuvusprobleemid, kodused probleemid, sotsiaalsed

probleemid jne, vajavad need lahendamist enne, kui teda avatud tööturule saata

ningsellisel juhul jääb I etapi kestvus liiga lühikeseks.

I etapi osas vajab ülevaatamist ka stipendiumi ning sõidukulu kompenseerimine.

Näiteks, kas on vaja kompenseerida sõidukulu inimesele, kellele kohaldub tasuta

17

transport või kes käib teenusel jala ja elab näiteks 500 m kaugusel teenuseosutajast.

Tehti ettepanek rakendada bussikaartide süsteemi ehk siis näiteks I etapi ajaks on

kliendile tagatud tasuta transport ühistranspordi kuukaardi näol;

psüühilise erivajadusega sihtgrupi puhul tuleks võimaldada pikemat teenuselt

eemalolekut haigestumise korral;

tuleks üle vaadata ka teenuseosutajate juhendajate ja klientide suhtarvu, eriti II etapi

puhul;

sõltuvusprobleemide lahendamiseks pakuti välja, et võiks olla toetavaid teenuseid

KOVi, Töötukassa või SKA poolt või siis sõltuvusprobleemidega klientidele teha

eraldi teenuse hange, kus oleks koheselt sees ka toetavad teenused

sõltuvusprobleemidega klientide jaoks.

3.3 Astangu KRK tagasiside PKT teenusele

Astangu KRK-s on erinevas võtmes pakutud kaitstud töö laadset teenust 2007. aastast alates.

Antud kogemuse ning külastustel nähtu põhjal saame väita, et valdav enamus

teenuseosutajatest on silmitsi meiega sarnaste rõõmude ja muredega. Allpool mõningad

tähelepanekud ja märkused, mis tekkisid erinevaid teenuseosutajaid külastades:

Saame nõustuda, et teenus on väga vajalik ning loodetavasti teenus jätkub ka pärast

piloodi lõppu aastal 2020. Tänapäevases ühiskonnas on inimväärne, et erivajadusega

inimesed leiavad neile sobiliku rakenduse, nad tulevad kodudest välja ja tunnevad

ennast vajalike ja väärikate ühiskonnaliikmetena. Teenusel viibimine aitab neil

omandada tööharjumust (tööle tulemist, seal viibimist), parandada igapäevaoskusi

(nt ajalist planeerimist) ning võimaldab neil olla iseseisvam. See toetab ka

töövõimereformi eesmärki.

Mõnes asutuses meenutavad tegevused kohati pigem päevakeskust, kus kaitstud töö

on katkestatud muude huvitegevustega (näiteks lauluring), töötoas valmistatavad

esemed ei oma reaalset rahalist väärtust ning neid ei valmistata müügiks. Kohati on

töödeks teenuseosutaja enda ruumide koristamine või klientidel endale lõuna

valmistamine, mis on pigem suunaga kliendi igapäevaelu oskuste parendamisele,

mitte niivõrd tööharjumuste tekkimisele ja hoidmisele. Astangu KRK ettepanek

on, et täpsemalt tuleks lahti kirjeldada, millised on nõuded tööle, mida tehakse,

olgu siis tegu teenuse osutamise või toote valmistamisega (näiteks teenust

18

osutatakse tellijale või valmistatud tootel on müügiväärtus ja see realiseeritakse

müües). Seda ka I etapi puhul.

Teenuse kirjelduses on välja toodud kliendi teenusel osalemise miinimumajad.

Paljudes asutustes pakutakse teenust täpselt miinimumaja piires. Näiteks graafiku

alusel ühe kuu jooksul 10 päeva ja 2 tundi päeva kohta. Sellist teenuse osutamist on

raske nimetada tööks ning sellisel juhul ka tööharjumuste tekkimine ja tööturuks

ettevalmistus jääb puudulikuks. Pigem ongi tegemist päevakeskusele sarnase

teenusega. Astangu KRK ettepanek on sisse viia miinimumnõuded

teenusepakkujale, mis aja vältel kliendil on võimalus teenust saada (vastavalt

tema võimetele). Näiteks saame oma kogemusest lähtudes pakkuda selleks 20 tundi

nädalas, sest meie kliendid on pidevalt töötanud 20 tundi nädalas ja saavad sellega

hakkama.

Miinimumtasu nõue ja kaitstud töö teenuse pakkumine ühes ja samas kontekstis ei

ole ühildatavad I ja II etapis. Tegu on teenusega inimestele, kelle töövõime PKTs on

hinnatud puuduvaks, samas nõutakse samaväärset kohtlemist töötasu osas

täistöövõimeliste inimestega. Näiteks Norras miinimumpalga nõude puhul

arvestatakse sinna sisse ka pension ja muud riigi poolt saadavad toetused. Saksamaal

on kaitstud töö tasu olenevalt asjaoludest 200 euro piires kuus. Iirimaal lõpetati

teenus pärast miinimumpalga kohustuse sisseviimist, sest ükski teenuseosutaja ei

olnud nõus teenusele peale maksma. Astangu KRK ettepanek on II etapis jätta

kliendiga sõlmitava lepingu vorm teenuseosutaja otsustada, kuid võib kaaluda

minimaalse tunnitasu sätestamist, millest väiksemat tasu ei tohi teenuseosutaja

kliendile maksta.

PKT teenuse puhul ei soosi praegune ülesehitus klientide jõudmist III etappi, kuna

töötoas vabaks jäänud kohale ei suunata uut klienti. Seetõttu suureneb tööjõukulu ja

väheneb sissetulek, sest samaaegselt ei saa üks isik juhendada töötuba ja käia

ettevõttes III etapi klienti aitamas. Astangu KRK ettepanek on muuta teenus selles

osas paindlikumaks ning võimaldada III etappi suunatud kliendi asemele võtta

I või II etappi uus klient. Ka LKT teenuse puhul on teenuseosutajad toonud välja

sama probleemi.

Psüühikahäiretega klientide puhul ei pruugi piisata ettenähtud teenuselt puudutud

päevadest ning ta võib vajada pikemat ravi. Astangu KRK ettepanek on, et

arstilikult tõendatud tervislikel põhjustel puudumist võiks arvestada väljaspool

lubatud puudutud päevade arvu.

19

PKT teenusel klientide suhe 1 juhendaja 5 kliendi kohta on liiga jäik ja

põhjendamatu. II etapi klientide puhul juhendamisvajadus on väiksem ning olenevalt

tööst võiks suhtarv olla suurem. See aitaks ka teenust odavamaks muuta. Astangu

KRK ettepanek on muuta teenus juhendajate ja klientide suhtarvu osas

paindlikumaks ning jätta täpne suhe teenuseosutaja enda määrata, kuna

juhendajate arvu vajaduse määrab ära nii klientide enda tugevus (kui

nõrgemad kliendid, vaja ehk ka rohkem juhendajaid) kui ka töö keerukus.

20

4. KOKKUVÕTE

Käesoleva analüüsi eesmärgiks oli selgitada välja selgitada PKT ja LKT teenuse positiivsed

küljed, kitsaskohad ja arenguvõimalused, et teha ettepanekud, kuidas edaspidi teenuseid

planeerida selliselt, mis võimaldaks pakkuda paremat ja kvaliteetsemat kaitstud töötamise

teenust.

Oluline on välja tuua, et teenuseosutajad kinnitasid üksmeelselt teenuse vajadust, tuues välja

positiivseid külgi, kuid tõid välja ka kitsaskohti, samuti oli neil ettepanekuid, mida teenuse

juures võiks üle vaadata. Astangu KRK hinnangul on tegemist olulise aspektiga, sest hetkel

on nii PKT kui LKT rahastatud Euroopa Liidu vahenditest ning hetkel puudub teadmine, kas

ja kuidas pärast käesoleva finantsperioodi lõppu planeerib riik hakata PKT ja LKT teenuse

pakkumist korraldama.

Töö raames läbiviidud intervjuude alusel saab välja tuua olulisemate tulemustena:

PKT teenuse osas:

o teenuse korraldusreeglid on liiga üldised, mistõttu teenuse sisu erineb

teenuseosutajalt teenuseosutajale liiga palju, meenutades osade teenuseosutajate

juures rohkem päevakeskuse teenust;

o teenusepakkujate arvamused/ettepanekud ei jõua muutustena teenuse sisusse;

o personalile on liiga kõrged nõudmised;

o klientide ja juhendajate arvsuhe ei ole otstarbekas;

o SKA ei saada teenusele kliente või teeb seda väga väikeses mahus;

LKT teenuse osas:

o teenuse rahastamisega seotud riskid jäetakse teenuseosutaja kanda;

o Töötukassa ei suuna lepingus antud täismahus kliente, samas korraldab uue

hanke sama sihtgrupi klientidele teenuseosutaja leidmiseks;

o teenusele saadetakse kliente, kelle töölerakendumist takistavad muud

lahendamata probleemid, näiteks sõltuvusprobleemid, haiguslik seisund jne ning

eeldatakse, et teenusepakkuja suudab ka need probleemid lahendada.

Analüüs annab ainet järgmisteks ettepanekuteks:

teenuse sisu tuleks korrastada, et see ei oleks nii üldsõnaline ning kirjeldaks paremini

nõudeid teenuse sisule. Näiteks teenuse osutamise pikkus, sisu, töötoas tehtavad tööd

jne. Vaadata üle personali haridus ja kogemusnõuded, leevendada nõudeid – näiteks

21

võiks osadele juhendajatele kehtida madalamad haridusnõuded. Samuti tuleks

mõelda motivaatoritele PKT teenuse klientide jõudmiseks avatud tööturule;

mõelda välja, kuidas muuta koostöö SKA ja Töötukassaga sujuvamaks ja

tugevamaks, et teenuse osutamine oleks ühtsem ja kvaliteetne ning lähtuks samadest

alustest ja vastaks ootustele;

võiks arutleda teemal, kas on otstarbekas hoida käigus kaht sarnast teenust – PKT ja

LKT, või on võimalusi nende teenuse ühildamiseks.

Käesoleva uurimuse ettepanekuid arvestades tuleks teenuse muutmisse kaasata kõik

osapooled alates Sotsiaalministeeriumist, teenuse tellijatest kuni teenuseosutajateni välja,

tagamaks jätkusuutliku ja osapoolte vajadustele vastava teenuse väljatöötamine ja

osutamine.

22

LISA 1

Kaitstud töö küsitlusankeet

Ettevõtte nimi....................................................................................................................

Asukoht: ............................................................................................................................

Asutuse tüüp: ....................................................................................................................

Asutuse muud tegevused ...................................................................................................

Ettevõte pakub LKT ; PKT

Kohti: ..................

Töötubade/ tegevuste arv...................................................................................................

Töötoad on avatud, teenust pakutakse ...............................................................................

Pauside ajad: .......................................................................................................................

Puhkus (kollektiiv, jooksev, kui pikk)................................................................................

Toitlustamine (lõunad).......................................................................................................

Tööd (Teenus/omatoodang/allhange)..................................................................................

................................................................................................................................................

Kuidas töid leitakse/omatoodangut realiseeritakse.................................................................

Töötasu põhimõte (kuutasu/ tunnitasu/ tükitasu).....................................................................

Töötasu katteallikas (omatulu/ pearaha)...................................................................................

Klientide sihtgrupid .................................................................................................................

Klientide

leidmine/valimine/hindamine...................................................................................................

Kas SKA on saatnud oma kliente.............................................................................................

..................................................................................................................................................

23

Klientide oskuste/võimete väljaselgitamine teenuse alguses ........................................

Abivahendid ja kohandamine .............................................................................................

Reha- ja tugiteenused..............................................................................................................

Palju on jõudnud kliente 3 etappi/palju arvate, et jõuab........................................................

Klientide üldine tase (kas on potentsiaalsed tööleminejad)..................................................

Milliseid probleeme on klientidega .....................................................................................

Millised probleeme teenuse tellijaga.......................................................................................

Mis on teenuse juures hästi ja mida tuleks muuta................................................................

Muud töötubadega kaasnevad rõõmud ja mured. .................................................................

24

LISA 2

Pikaajalise ja lühiajalise kaitstud töö teenuse võrdlev tabel

Kriteerium PKT LKT

Teenuse eesmärk Pakkuda teenust inimestele, kes oma

tervisest tingitud erivajaduse tõttu ei saa

või ei ole võimelised töötama avatud

tööturul tavalistes töötingimustes.

Kaitstud töötamisel on töökeskkond

kohandatud vastaval inimese vajadusele,

talle leitakse võimetekohane töö ja

töötempo, samal ajal on inimesele

tagatud juhendamine, nõustamine ja

vajalik abi töökeskkonnas talle vajalikul

määral.

Pakkuda teenust vähenenud

töövõimega inimesele, kes saab teha

oma võimetele vastavat tööd talle

jõukohases tempos, sobivas

töökeskkonnas, kus on arvestatud tema

erivajadustega. Talle on tagatud

vajalikus ulatuses juhendamine,

nõustamine ja abi. Kaitstud töötamisel

valmistatakse inimest ette sisenemiseks

avatud tööturule, toetatakse tööle

asumisel ja töötamise algusperioodil.

Selle tulemusena töötab inimene

avatud tööturul iseseisvalt või koos

tugiisikuga.

Sihtrühm Kliendiks on inimene, kes:

on tööealine (alates 16. eluaastast

kuni vanaduspensioni eani);

omab vähemalt ühte

alljärgnevatest

terviseprobleemidest: raske,

sügava või püsiva kuluga

psüühikahäire, liitpuue,

nägemispuue, isik on läbi elanud

peaajutrauma või ajukahjustust

tekitava haiguse;

on puuduva töövõimega või ta on

tunnistatud osaliselt (80–90%)

või täielikult (100%)

töövõimetuks riikliku

Kliendiks on inimene, kes:

on töötuna arvele võetud;

on tunnistatud püsivalt

töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse

alusel või kellel on hinnatud

osaline töövõime

töövõimetoetuse seaduse alusel

või kellele on määratud puue

puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse alusel;

ei ole kohe valmis töötama

avatud tööturul

terviseseisundist või puudest

tuleneva vähenenud

produktiivsuse, ulatusliku

25

pensionikindlustuse seaduse

alusel;

on võimeline tegema

eesmärgipärast tööd keskmiselt

10 tundi nädalas esimese etapi

lõpuks.

tööalase ja sotsiaalse

juhendamise vajaduse tõttu;

on võimeline tegema

eesmärgipärast tööd

hinnanguliselt vähemalt 20

tundi nädalas (4–5 tundi

päevas).

Etappide arv 3 3

I etapp Ettevalmistav etapp, kus tegevus

toimub vastavalt individuaalsele

tegevuskavale, mis koostatakse

koos kliendiga teenuseosutaja

poolt.

Inimene saab proovida erinevaid

töid ja neid harjutada. Selles

etapis hinnatakse inimese

töösuutlikust ja kujundatakse

välja inimese tööoskused.

I etapis on kliendiga sõlmitud

vabatahtliku töö leping.

Etapi kestvus – kuni 6 kuud.

Etapi lõpuks selgub, kas inimene

on võimeline jätkama II etapis.

Minimaalne töötamise nõue – 20

tundi kuus vähemalt 10

tööpäeval.

Pearaha maksimaalne suurus –

305 eurot.

I etapis makstakse kliendile

stipendiumi (3,84 eurot päev)

Ettevalmistav etapp, kus

tegevus toimub vastavalt

individuaalsele tegevuskavale,

mis koostatakse koos kliendiga

teenuseosutaja poolt.

I etapi käigus toimub kliendi

hindamine tema töösuutlikuse

suhtes, tööoskuste õpetamine ja

harjutamine, tööharjumuse

kujundamine.

I etapis on klient töötuna

Töötukassas töötuna arvel ja

ühtegi lepingut ei sõlmita.

Etapi kestvus – kuni 6 kuud.

Minimaalne töötamise nõue –

puudub, kuid hiljemalt I etapi

lõpuks peab klient olema

suuteline tegema kuus vähemalt

40 tundi eesmärgipärast tööd.

Pearaha – puudub maksimaalne

pearaha suurus.

I etapis makstakse kliendile

stipendiumi (3,84 eurot päev)

26

ning sõidutoetust (0,1 eurot/km)

ja majutustoetust.

ning sõidutoetust (0,10

eurot/km) ja majutustoetust.

II etapp Tegevus toimub vastaval

individuaalsele tegevuskavale,

mis koostatakse koos kliendiga

teenuseosutaja poolt.

Inimene töötab kaitstud töö

tingimustes, kus talle on tagatud

vajalikus ulatuses juhendamine

ja toetus.

II etapis sõlmib teenuseosutaja

kliendiga sobiva lepingu –

võlaõigusliku või töölepingu.

Minimaalne töötamise nõue – 40

tundi kuus.

Tegevus toimub vastaval

individuaalsele tegevuskavale,

mis koostatakse koos kliendiga

teenuseosutaja poolt.

Tegevus toimub teenuseosutaja

juures koha peal või tööandja

juures.

Klienti nõustatakse ja

juhendatakse tööotsinguil,

tööandjatega suhtlemisel. Kui

töökoht leitakse, siis hinnatakse

seda ning vajadusel nõustatakse

tööandjat ja töökaaslasi

kliendiga suhtlemisel ning

töökoha ja/või tööülesannete

kohandamisel vastavalt kliendi

vajadustele. Nõustamist on

võimalik saada ka lähedastel ja

pereliikmetel, et nad oskaksid

olla kliendile toeks. Töötuna

arvel olek lõpetatakse ja

vajadusel saab inimene taotleda

tööle sõidu toetust.

II etapis sõlmib teenuseosutaja

kliendiga töösuhet reguleeriva

lepingu.

Minimaalne töötamise nõue –

vähemalt 40 tundi kuus

igapäevaselt. II etapi lõpuks

peab klient olema suuteline

tegema tööd vähemalt 20 tundi

nädalas.

27

Etapi kestvus – tähtajatu.

Pearaha maksimaalne määr 400

eurot.

Etapi kestvus – 8 kuud.

Pearaha maksimaalne määr

puudub.

III etapp Klient töötab avatud tööturul

teenuseosutaja kahaneval

toetusel.

Teenuseosutaja juhendab ja

toetab klienti vastavalt

vajadusele. Vajadusel

nõustatakse nii kliendi tööandjat

kui kolleege kliendiga

suhtlemisel ja tööülesannete/

töökeskkonna kohandamisel.

Teenuseosutaja hoiab regulaarset

sidet tööandjaga, et ennetada

tagasilööke, probleemidele

leitakse lahendus ühiselt,

nõuanded lähedastele kliendi

toetamiseks pärast teenuselt

väljumist.

Kestvus – kuni 12 kuud,

maksimaalselt 720 tundi

juhendamist.

Pearaha maksimaalne määr

puudub, teenuseosutajale

makstakse iga juhendatud tunni

eest maksimaalses määras 6,50

eur tunni eest.

Klient töötab avatud tööturul

teenuseosutaja kahaneval

toetusel.

Teenuseosutaja juhendab ja

toetab klienti vastavalt

vajadusele. Vajadusel

nõustatakse nii kliendi

tööandjat kui kolleege

kliendiga suhtlemisel ja

tööülesannete/ töökeskkonna

kohandamisel.

Teenuseosutaja hoiab

regulaarset sidet tööandjaga, et

ennetada tagasilööke,

probleemidele leitakse

lahendus ühiselt, nõuanded

lähedastele kliendi toetamiseks

pärast teenuselt väljumist.

Kestvus – kuni 8–12 kuud,

maksimaalselt 1000 tundi

juhendamist, tundide arv

oleneb etapi kestvusest.

Pearaha maksimaalne määr

puudub, teenuseosutajale

makstakse iga juhendatud tunni

eest, millel puudub

maksimaalne määr.

28

LISA 3

Pikajalise kaitstud töö teenuse hange aastateks 2019–2020

Vahetult enne antud analüüsi valmimist avaldati riigihangete registris riigihanke „Pikaajalise

kaitstud töö teenuse tellimine 2019–2020“ (viitenumber 201532) alusdokumendid.

Alljärgnevalt toome välja oluliseimad muudatused võrreldes 2018. aasta teenuse tellimise

hankega:

Hanke pikkus 2 aastat 1 aasta asemel.

Hankes on suurendatud 1 juhendaja lubatud kliendikohtade arvu 5-lt 7-le.

Riigihanke alusdokumentides on eraldi väljatoodud, et iseendale toidu valmistamine

või koristamine ei ole II etapis aktsepteeritud töötegevus.

Üheselt on kehtestatud nõue alates II etapist sõlmida klientidega tööleping ning

sellest tulenevalt tekib teenuseosutajal kohustus maksta töötasu miinimumtasu

määras, tagada tasuline puhkus, tekib kohustus teenuseosutajal kui tööandjal kanda

osa kulust kliendi jäämisega töövõimetuslehele (minimaalselt neljas kuni kaheksas

haiguspäev, kuid kuna tegemist töölepingulise töötajaga, peab talle rakendama samu

töökorraldusreegleid ja –praktikat sarnaselt teiste töötajatega, seega teatud juhtudel

peab teenuseosutaja tööandjana katma ka teise ja kolmanda haiguspäeva

haigushüvitise).

II etapis on loodud jätkuetapp, mille tasu on u 120 eurot väiksem, kui põhietapis (400

eurot ja 280 eurot maksimaalse tasuna);

Teenusepakkujate vahel valiku tegemisel on ainumäärav hind. Eelnevas hankes

omasid hindamise etapis tähtsust ka muud aspektid – näiteks pakutavate tegevuste

hulk.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et mõningaid teenuseosutajate ettepanekuid on arvesse võetud,

kuid samas on tingimusi, mis kas halvendavad või siis pakuvad eeliseid osadele pakkujatele.

Näiteks töölepingu sõlmimise nõue. Enamik teenuseosutajaid uuringus nentisid, et nende

kliendid ei suuda teenida välja miinimumtasu. Kuigi suurema klientide arvu tõttu juhendaja

kohta mõningal määral väheneb ühe kliendi juhendamise hind, siis ei kompenseeri see siiski

suurenevaid kulutusi miinimumtasule. Samuti võtab antud nõue teenuseosutajatelt

motivatsiooni pakkuda teenust suuremas ulatuses, kui seda II etapis nõutav 40 tundi kuus.

Ebavõrdsuseks võib lugeda seda, et töölepingu puhul pole kõikidel asutustel võimalik

taotleda sotsiaalmaksu kompenseerimist ning seda tuleb tasuda miinimummäära ulatuses,

29

kuigi kliendid töötavad vaid ¼ ulatuses tavatööajast. Ka ei ole võimalik kindla struktuuriga

eelarvelistel asutustel sõlmida töölepinguid, kui need kohad pole struktuuris ettenähtud.