Embed Size (px)
Citation preview
KAAS
Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
KAITSEALA VALITSEJAKeskkonnaamet
Pärnu-Viljandi regioontel 435 5610
KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond
Kesk-Eesti piirkondtel 513 2994
Trükise koostajad: H. Lapp, M.Suurkask, R. Vaiksalu
Esikaane foto: Loodi paljand, R. Vaiksalu
Küljendus: Akriibia OÜTrükk: Aktaprint AS
@Keskkonnaamet 2012
KÜLASTAJA MEELESPEA ● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad oma-niku luba.
● Mootorsõiduki ja jalgratastega liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult parklas.
● Telkida ja lõket võid teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel.
● Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga. ● Kalastada võid vastavalt kehtivale kalapüügiseadusele. ● Pea meeles, et paljandite füüsiline kahjustamine (nimede kraapimine jmt) ning seal ronimine on keelatud.
● Looduses liikudes hoia koer rihma otsas. ● Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande. ● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
Nähes looduse või külastus-objektide kahjustamist, teavita sellest keskkonna-inspektsiooni tel 1313.
KAITSTAVAD LIIGIDKaitsealal on määratud 495 liiki soontaimi ja 136 liiki samblaid. Harvaesinevaid taimi kasvab looduspargis 17 liiki. Eesti looduses kasvavast 36st orhideeliigist on esindatud 12. Registreeritud on haruldase seeneliigi roosa võrkheiniku (Rhodotus palmatus) kasvukoht.
Registreeritud on 114 liiki linde. Haruldastest liikidest on elu-paiga leidnud väike-konnakotkas (Aquila pomarina), händkakk (Strix uralensis) ja laanepüü (Bonasia bonasia). Eestis esinevast kaheksast rähniliigist võib looduspargi metsades kohata seitset.
Vanadele mõisaparkidele omaselt on haruldasematest imetajaliikidest esindatud nahkhiired. Heimtali ja Loodi mõisa-parkides on eriti rohkearvuline tiigilendlaste (Myotis dasyc-neme) koloonia.
MATKAJALELoodi looduspargiga tutvumiseks on rajatud salumetsa öko-süsteemi tutvustav Heimtali looduse õpperada (1,1–2,5 km), Paistu ürgorus paiknev Loodi matkarada (2 km), Loodi lehise-puistu matkarada (0,5 km) ja Sinialliku matkarada (1,3 km). Polli mägedes asuva Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuse juurde on rajatud erineva pikkuse ja raskusastmega tervisespordirajad, spordikeskus ja vaatetorn.
LOODUSKAITSELISE VÄÄRTUSEGA PAIGAD1. Nõmme liivik. Ulatuslik kruusliivast koosnev lainjas tasandik
on kaetud männimetsaga. Ala väärtuseks on kõrge kvartsi-sisaldusega liivad, mis ei ole Viljandimaal tavaline.
2. Tilli kadastik (0,3 ha). Viljandimaa ainus kadastik paikneb Pirmastu järve põhjakaldal. Kadakate keskmiseks kõrguseks on 2–5 meetrit, üksikud kõrguvad 6,5 meetrini.
3. Polli mäed. Mõhnastikulaadse reljeefiga maastikus esineb rohkesti astanguid. Kõrgustiku keskmine kõrgus on 35 meet-rit ümp, maksimaalne 115 meetrit ümp.
4. Holstre mäed. Künkliku reljeefiga alal omab teaduslikku väärtust jää poolt tekitatud reljeefivormide morfoloogia. Loodusmets on paljude haruldaste lindude elupaik ja tai-mede kasvukoht.
5. Kindralimägi. Maastikuelemendi suhteliseks kõrguseks on 7,5 m. Alal kõrgub umbes 150 aastane männimets. Kind-ralimäele on 1784. aastal maetud Holstre mõisa viimane omanik kindral von Berg.
6. Paistu ürgorg. Ala väärtuseks on Viraski oja kallastel olevad liivakivipaljandid, liigirikas orutaimestik ja loodusmets. Oru-nõlval on seitse paljandit, neist suurima, rahvasuus tuntud “Loodi põrgu”, kõrgus on 15,2 m.
7. Loodi Püstmäe lehisepuistu. Lehisepuistu kasvab 0,5 ha suurusel alal ning on üks Eesti vanimaid euroopa lehise (Larix decidua) puistuid. Kõrgeim puu on 43,2 m ja suurima puu läbimõõt on 92 cm. Puistu on rajatud 1820. aastal Loodi mõisniku von Bocki poolt külvi teel. Künkal asub mõisniku perekonna hauaplats.
8. Tõllamägi ja Loodi mõisapark. Tõllamägi paikneb Paistu ürg-oru veerul. Hiietammik on olnud mõisapargi oluliseks osaks. Tammikus kasvava ligikaudu 500 aastase Tõllamäe tamme ümbermõõt on 646 cm, kõrgus 25 m. Esimesed teated Loodi mõisa kohta pärinevad 16. sajandi keskelt, mõisapark on rajatud 18. sajandi lõpus algselt barokkstiilis.
9. Sinialliku. Maastikukompleksi kuuluvad allikatoiteline Sini-alliku järv (suurim sügavus 10,7 m), linnamägi ning allikas.
Sinialliku linnamägi paikneb vallseljakul, kus 12.–13. sajandil paiknes muinaseestlaste linnus. 19. saj lõpus toimunud Viljandi-Mõisaküla raudtee ehitamisel kaotas linnamägi palju oma endisest kujust.
Sinialliku tõusuallikat tuntakse ohvriallikana. Oma nime on ta saanud vee sinakast värvusest, mis on põhjustatud sinisest savipõhjast. Allikaga on seotud mitmeid legende.
10. Mäemets. Raudna ürgoru veerul paiknevat ala ilmestavad sälkorud. Ala katab liigirikas laane- ja salumets.
11. Heimtali. Heimtali asub Raudna oru lõunapoolsel nõlval. Piirkond on tuntud mõisakompleksi, mõisapargi ning kauni orumaastiku poolest. Park on rajatud 19. sajandi teisel poo-lel von Siversite suguvõsa poolt vabakujulisena. Londoni Towerit meenutava Viinaköögi juurest parklast saab alguse kõvalehtpuid tutvustav õpperada.
Foto: Sinialliku ohvriallikas, A. Ader
Loodilooduspark
LOODIlooduspark
LOODI LOODUSPARKViljandi maakonna suurim maastikukaitseala (3462 ha) moo-dustati 1992. aastal. Loodi looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas. Kaitseala eesmärgiks on tagada Sakala kõrgustiku maastiku eripära säilimine ning haruldaste taime- ja loomalii-kide elupaikade kaitse. Kaitseala koosseisu kuuluvad ka Loodi ja Heimtali mõisapargid.
MAASTIK Loodi looduspargi maastikus domineerivad ürgorud, mis koos lisaorgudega moodustavad kauneid orumaastikke. Looduspargi põhjaosas paikneb Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg. Orus voo-lavate Sinialliku ja Viraski oja kallastel paljanduvad kesk-devoni Aruküla lademe punased liivakivid, moodustades Paistu ürgorus maaliliste paljandite rea.
JÄRVEDLooduspargi territooriumile jääb 10 väikejärve - Sinialliku järv, Pirmastu järv (Tillijärv), Rõikajärv (Rõikjärv), Viisu Kõverjärv, Viisu Samblajärv, Ulli järv, Kõlujärv, Mustjärv, Nõmme Mudajärv ja Holstre Linajärv (16,7 m), mis on maakonna sügavaim.
METSADLooduspargi pindalast on 55% kaetud metsaga. Valdav osa on kaasikud ning hall-lepikud, veidi vähem esineb kuusikuid ja männikuid. Reljeefi vaheldusrikkus ning muldade varieeruvus on aluseks metsakoosluste mitmekesisusele. Iseloomulik on suur laanemetsade osakaal (54%), levinumad on salumetsad (13%) ja palumetsad (9%). Metsad on valdavalt kõrge vanusega.
Foto: Tõllamäe tamm, H. Lapp
ü ü
®P!
®P
®P
®P
®P
®P
!
!
! !
®P
EE
E
E
Ramsi
Hendrikumõisa
Paistu
SiniallikuPirmastu
Kibeküla
Päidre
Tömbi
Lolu
Heimtali
Matapera
HolstreLoodi
Vardi
Aidu
Intsu
Rebase
Viisuküla
PÄRSTI
HALLISTE PAISTU
Loodilooduspark
Loodi looduspark
11
9
Siniallikujärv
Ramsitehisjärv
Koigupaisjärv
10
Raudna jõgi
PäidrejärvTurva järv
Loodi oja
8
Sinialliku ojaRau
dn
a jõgi
Viljandijärv
Sooba oja
Everti ojaKõlu järv
Pombrekarjäär
Sulioja
Saimrepaisjärv
Si nialliku oja
Varastu oja
3
Polli järved
Lolu oja
Pirmastupaisjärv
Kulu järv
Kõrtsiveehoidla
Tillijärv
Rõikajärv
Muda-järv
Valg-järv
Pätsijärv
Veril
aske
oja
Verilaske oja
HolstreLinajärvHolstre
Mustjärv
Holstrejärv
Lõo-Luiga oja
Varastu oja
Kulli-järv
Koordiveskijärv
1
2
4
5
6Tõllamäe tamm
7
Loodipaisjärv
Mäemetsaskv
Heimtali skv
Siniallikuskv
Loodi-Püstmäe skv
Tõllamäe skv
Paistuürgoru
skv
Pollimägede skv
Holstremägede skv
Nõmmeliiviku skv
Tilli skv
Viljandi 3 km
Viljandi 4 km
Mustla 8 kmKarksi-Nuia 19 km
Siniallikuallikas
Loodi paljand
Sihtkaitsevöönd /Conservation zone
Nõlv / Slope
Kõvakattega tee / Surfaced roadKruuskattega tee / Gravel roadPinnastee / Unpaved roadRada / Path
Kaitseala piir /Protected area boundary
1:52 0001 cm kaardil = 520 m looduses
Parkla / Parking
Lõkkekoht telkimisega /Campfire and camping site
Kirik / Church
Loodususlik vaatamisväärsus /Nature sight
Infotahvel / Information board
Vaatetorn / Observation tower
Mõisakompleks / Manor complex
Heimtali looduse õpperada /Heimtali Nature Study Trail
Märgala / Wetland
Spordi- ja puhkekeskus /Sports and recreation centre
Kuivkäimla / Dry toilet!
®P
©Geodata 2012
Loodi matkarada /Loodi Hiking TrailLoodi lehisepuistu matkarada /Loodi Larch Stand Hiking TrailSinialliku matkarada /Sinialliku Hiking Trail
Loodi matkaradaSiniallikumatkarada
Loodilehisepuistumatkarada
Heimtali looduse õpperada
®P!
Loodi-Püstmäe
skv
Sinialliku oj a
Virask i oja
1:19 000
®P
®P!
Ramsi
Sinialliku skv
Sinialliku järv
Sinialliku allikas1:21 000
®P
®P!
!
Paistuürgoru skv
Loodipaisjärv
Tõllamäetamm
Loodipaljand
Viraski oja
1:19 000
®P!Heimtalimõis ja park
Sepikoda
Moonakate-maja
Viinaköök
Heimtali sihtkaitse-
vöönd
Heimtali
1:28 000
Heimtali looduse õpperada
Loodi lehise-puistu matka-rada
Sinialliku matkarada
Loodi matkarada
