LOOMSED KIUD II

SiidMaterjal ajakirjast “Käsitöö” suvi 2008 piret valgu artikli põhjal

Siid

• Siidiliblika röövik toitub mooruspuu lehtedest

• Tekitab näärmete abil enda ümber kookoni

• Kui aeg on käes rebitakse otstarbe täitnud kookon katki ,sellest väljuks liblikas ning eluring hakkab otsast peale.

• Paljud röövikud aga liblikaks ei saa –enne segab inimene vahele, kes nende kookoni lahti kerib ja sellest siidi, maailma luksuslikumat kangast valmistab.

siid

• Koosneb kahest valkainest fibroiinist ja liimainena toimiv seritsiin

• Keevas vees pehmeneb kookoni kooshoidev seritsiin ja kookon keritakse lahti lõngadeks

• Lahtikerimisel ühendatakse tavaliselt 5-10 filamentkiud –saadus toorsiidniiti nim. greežiks

• Siidi filamentkiud on pikk,ühtlane, jätkuv kiud

siid

• Lõnga valmistamiseks kasutatakse vaid keskmist kvaliteetsemat osa

• Kookoni välimine ja sisemine kiht eraldatakse harjade abil,kraasitakse staapelkiuks ja kedratakse lõngaks.

• Kiud saab iseloomuliku siidja läike pärast materjali aluselises lahuses keetmist,mille tulemusel eemaldatakse seritsiin

Siidi omadused

• Siid on halb soojusjuht, seob palju liikumatut õhku seega on väga soe materjal.

• Siid omab hästi niiskust (isegi kolmandiku oma kaalust) ilma et tunduks kehal märjana

• Õhku laseb hästi läbi, kuivana võib elektriseeruda

• Tänu kergusele,elastsusele-ei kortsu

• Sobib rõivaste ja sisustustekstiilide valmistamiseks

omadused

• Siid kiud on väga tugev,ei talu hõõrdumist

• Tuleb pesta sageli ja ettevaatlikult-mustus ja higi võivad kiudu kahjustada

hooldamine

• Kasutada villapesu vahendit

• 30* juures käsitsi või õrnpesu programmi

• Pikemaajaliselt talub 120-130*c üle 170* kuumus hakkab kiudu kahjustama

• Tsentrifuugimist ega trummelkuivatust ei soovitata

• Siid kangast on soovitav triikida märjalt või niiskelt

• Päikese valgus muudab siidi hapraks,seetõttu ei sobi õhuke siid kardinateks,paksem kangas peab kauem vastu

• Keemilist puhastust talub siid hästi

Teised siidid

• Saadakse ämblike ja isegi karploomade niididst

• Vahemeres elavatelt karploomadelt saadav nn. meresiid

Erinäolised siidkangad

• Toorsiid-mati pinnaga ,jäik ja halva langevusega

• Raskendatud siid- metallsooladeabil raskemaks muudetud,et langevust parandada

• Liivapestud siid- virsikukoorele sarnanev kangas ,mille sametine pind on lihvitudliiva või lihv pinnaga kalandrite abil

• Souple –siid seritsiinist pooleldi puhastatud

• Ercu-siid

Kollaka värvusega läiketa siid

Siidkangad,mille sisse on segatud teisi kiude

• Bourette-paks ja nupulise pinnaga kangas-kedratud kookoni jääkidest kraasimisel saadud lühikestest kiududest

• Brokaat- kootud värvilistest või metaliseeritud lõngadest, atlaskoelised keerukad mustrid

• Damast suuremustriline, tavaliselt ühevärviline kangas• Gaas- väga kerge ja hõre,sifooni sarnaneJäikukus tuleneb omavahel keerdunud lõimelõngadest• Habutai- algselt jaapanis käsitelgedel kootud väga

kerge hiina siidile sarnanev-siidi kraasjääkidest kedratud lõng

nimetused

• Hiina siid- oli algselt hiinast pärit õhuke ja pehme ,käsitsi kootud ebaühtlase koega käsitsi kootud kangas

• Honan on paremat sorti pongeesarnane metsik siid,tehakse Honanis kasvatatud metsikute liblikate kiust

• Kreppdešiin (krepp)žoržett, sifoon mati pinnaga tugeva keeruga krepplõngadest , tavaliselt labase koeline kangas,mille koe ja lõimelõngades on kasutatud eri suundades korrutatud lõngu

Kangaste nimetused

• Organdi,organza,organsiin ja vuaal- on läbikumavad,õhukesed ja jäigad kangad

• Pongee oli algselt Hiina käsitsi kootud toorsiid. Tänapäeval ka seritsiinist puhastatud läikiv ,labane kangas

• Satiin tihe kangas,mille siledus ja läige tulenevad atlasskoest ning filamentkiudude ühlasest pinnast

• Taft- tihe ja jäik, veidi koetriibuline ,vähese langevusega ,labasekoeline kangas