Tallinna likool

Informaatika osakond

Lputde

juhendamiskeskkonna

kontseptuaalne disain

Magistrit

Hillar Pldmaa

Juhendaja: Hans Pldoja

Autor: ......................... jaanuar 2008.a.

Juhendaja: ......................... jaanuar 2008.a.

Osakonnajuhataja ......................... jaanuar 2008.a.

Tallinn 2008

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................................6

1. Hetkeolukorra anals TL informaatika osakonnas.......................................................... 10

1.1. Uurimistle TL ppekorralduseeskirja ja Informaatikaosakonna poolt esitatavad

nuded.................................................................................................................................. 10

1.2. Juhendajate ksitlus.......................................................................................................10

2. Kirjanduse ja olemasolevate rakenduste anals..................................................................15

2.1. lipilast valmimise etapid.......................................................................................15

2.2. Tekstittluse vahendid ja vormingud.......................................................................... 16

2.2.1. Microsoft Word..................................................................................................... 16

2.2.2. Open Document.....................................................................................................17

2.2.3. Rich Text Format...................................................................................................17

2.2.4. Staatiline HTML....................................................................................................18

2.3. E-ppe keskkonnad ...................................................................................................... 19

2.4. E-portfooliod................................................................................................................. 20

2.4.1. E-portfoolio rakendus Elgg................................................................................... 22

2.5. Personaalsed pikeskkonnad.........................................................................................23

2.6. Sotsiaalne tarkvara........................................................................................................ 25

2

2.6.1. Folksonoomia ....................................................................................................... 26

2.6.2. RSS vood ja agregeerimine................................................................................... 26

2.6.3. Kiirsuhtlustarkvara................................................................................................ 28

2.6.4. Veebipevikud....................................................................................................... 30

2.6.5. Wikid..................................................................................................................... 31

2.6.6. Reaalajalised hist tekstiredaktorid................................................................... 33

2.6.7. Multimeedia esitlemine......................................................................................... 36

2.6.8. hisjrjehoidjad ....................................................................................................38

2.6.9. Viidete haldamine..................................................................................................39

2.6.10. Raamatukogud..................................................................................................... 40

2.6.11. Sotsiaalse vrgustiku otsimootorid .....................................................................41

2.6.12. Mttekaardid ja mistekaardid............................................................................ 42

3. Lputde juhendamiskeskkonna kontseptuaalne disain ja evalvatsioon............................ 44

3.1. Erialaseminar.................................................................................................................44

3.2. Esimene disainisessioon juhendajatega.........................................................................46

3.3. Tasemetde teemade andmebaas.................................................................................47

3.4. Teine disainisessioon juhendajatega............................................................................. 49

3.5. Jreldused disainisessioonidest..................................................................................... 49

3.5.1. lipilaste poolt esitatud nuded.......................................................................... 49

3

3.5.2. ppejudude poolt esitatud nuded...................................................................... 49

4. Juhendamiskeskkonna kontseptsioon................................................................................... 51

4.1. Uurimistde teemade andmebaas................................................................................51

4.2. Uurimist kirjutamine................................................................................................. 52

4.2.1. variant A................................................................................................................ 53

4.2.2. Variant B................................................................................................................53

4.2.3. Variant C................................................................................................................54

4.3. T avaldamine............................................................................................................. 54

Kokkuvte.................................................................................................................................55

Kasutatud kirjanduse loetelu.....................................................................................................56

Summary................................................................................................................................... 58

Lisa nr 1 lipilaste ja ppejudude suhe..............................................................................59

Lisa nr 2: ksitlusleht lipilastde juhendamisel kasutatavad vahendid...........................60

Lisa nr 3 Ksitluse tulemused................................................................................................64

Lisa nr 4 Erialaseminaril kasutatud esitlus............................................................................ 68

Lisa nr 5 - Drupal lhike kasutus- ja testimis-juhend............................................................... 71

Kontseptsioon.......................................................................................................................71

Kasutajakonto.......................................................................................................................71

Teksti lisamine..................................................................................................................... 72

4

Postitatava lehe vormindus...................................................................................................73

Testimine.............................................................................................................................. 74

Lisa nr 6 Esimene disainisessioon, lugu 1 Drupal (veebipevik ja raamat)........................75

Lisa nr 7 Esimene disainisessioon, lugu 2 veebipevik (wordpress), wiki (meediawiki)

ning linkide haldus (del.icio.us)................................................................................................76

Lisa nr 8 Teine disainisessioon, esimene lugu teema valimine ja esmane uurimine..........78

Lisa nr 9 Teine disainisessioon, teine lugu t koostamine veebiphiste vahendite abil

(informatsiooni kogumine ja hindamine, fookuskoha formuleerimine, t kirjutamine ja lplik

viimistlemine)........................................................................................................................... 80

Lisa nr 10 Teine disainisessioon, kolmas lugu t koostamine tlauarakenduste abil

(informatsiooni kogumine ja hindamine, fookuskoha formuleerimine, t kirjutamine ja lplik

viimistlemine)........................................................................................................................... 82

5

Sissejuhatus

Kesolev t sai alguse probleemist, et heade juhendajate leidmine on

jrjest raskem, kuna nad on enamasti kinni teiste tdega, samuti pole

sageli neil ka juhendamist vastu huvi, kuna see pole sageli tasustatav.

Lisaks sellele on viimase viie aastaga ka lipilaste arv he ppeju kohta

kahekordistunud (vt lisa 1). Samadele probleemidele on viidanud ka

mningad teised autorid. Juhul, kui juhendaja on siiski nus oma aega

juhendatavate jaoks phendama, siis selgub, et see aeg ei pruugi sobida

juhendatava ajagraafikusse, kuna vanemate kursuste lipilased kivad

enamasti tl (Uuringukeskus Klaster, 2006). Sageli juhtub nii, et

juhendajal ja juhendataval on kll hiselt vaba aega, kuid nende

kokkusaamine on raskendatud, kuna nad viibivad maailma erinevates

punktides ning seetttu tekivad probleemid juhendaja ja juhendatava

vahelises suhtlemises.

Kesoleval ajal on tavaks saanud, et juhendatav ja juhendaja suhtlevad

omavahel e-posti vahendusel ning uurimist kirjutamine ja selle

juhendamine toimub philiselt tekstiredaktorit (MS Word, OpenOffice

Writer vms.) kasutades.

Kirjeldatud olukorra positiivseks kljeks on kindlasti see, et eeldusel, et

tekstiredaktori ja e-posti kasutamine on selged, on nende kasutamine

lihtne. Kasutamise lihtsus thendab siinjuures ka nuetele vastava

kujundamise tegemist. Samuti ei nua selline lahendus mingi eritarkvara

olemasolu vi millegi tiendavat installeerimist. Positiivse omadusena

vib vlja tuua kindlasti ka vimaluse teha td ilma internetihenduseta

(niteks reisil olles).

Kirjeldatud olukorra negatiivseteks klgedeks on kindlasti see, et juhul,

kui td kirjutatakse vaheldumisi mitmes arvutis, siis tekib probleem

failide snkroniseerimisega1. Samuti on taolise edasi-tagasi saatmise

1 Kesoleva magistrit kirjutamisel osutus vajalikuks kasutada kordamda kodust Linux phist lauaarvutit ja

6

negatiivseteks kljeks see, et faili edasi-tagasi saatmise puhul vib

tekkida probleeme failide vormingute, vorminduse ning kooditabelitega2.

Olukorda leevendab natuke universaalsema RTF vormingu kasutamine,

kuid standardi jrgi ei vimalda see piltide sisestamist. Teine vimalus

oleks kasutada Open Document standardile vastavat vormingut, kuid seda

ei toeta vga laialdaselt kasutatav MS Office koosseisu kuuluv

tekstiredaktor.

Kuna praegu kasutataval lahendused on vgagi seotud konkreetsete

operatsioonissteemide ja/vi programmidega, mida kigil ei pruugi olla

vimalus hankida, siis soovib kesoleva t autor vlja pakkuda

universaalsemaid lahendusi, mis kergendaksid ja kiirendaksid

juhendamise protsessi.

Kesoleva t lhtekohaks on see, et seoses interneti levikuga on paljud

eluvaldkonnad ja nendega seonduvad toimingud kolinud internetti. Vga

hea sellekohane nide on peviku pidamine kui paarkmmend aastat

tagasi oli pevik paberkandjal ja seda peeti sgavalt isiklikuks asjaks ning

hoiti ka sellele vastavalt, siis praegusel ajal leiab jrjest suuremat

populaarsust veebipeviku (weblog) pidamine, mida enamasti

demonstreeritakse avalikult kigile. Teine hea nide teadmuse

salvestamise kohana on veebientsklopeedia (Wikipedia). Selliseid

tnapevaseid veebiphiseid rakendusi nimetatakse ka sotsiaalse

tarkvara rakendusteks. Kolmanda nitena viks vlja tuua likoolide e-

ppe kursused selleks spetsiaalselt loodud e-ppe keskkondades. Kikide

nende rakenduste kitamiseks tarvilik tarkvara on muutunud suhteliselt

igapevaseks ning neid leiab nii tasulisi, kui ka vabavaralisi versioone.

Samuti on olemas veebiserverid, kus selliseid keskkondi pakutakse

tasuta.

tandja Windows phist slearvutit.

2 Kesoleva magistrit kirjutamise kigus tekkis juhendajal ja juhendataval justnimelt selline probleem, kuna

juhendaja kasutas Mac platvormi ning juhendatav vaheldumisi Windows ja Linux platvorme. Mingit lihtsat ja

hsti toimivat lahendust leida ei nnestunudki.

7

Lhtuvalt eeltoodust on kesoleva t autor arvamusel, et hetkel toimiva

juhendamise puuduseid ja probleeme on vimalik vltida lihtsalt

kasutatavad ja hallatavad veebiphised vahendid, niteks veebipevikud,

mille abil oleks vimalik sellist juhendamist lbi viia. Tulenevalt eelnevast

pstitati ka kesoleva t eesmrk ttada vlja kontseptuaalne disain

Tallinna likooli Informaatika osakonna tasemetde

juhendamiskeskkonnale, mis hendaks traditsiooniliste vahendite ja

sotsiaalse tarkvara rakenduste kasutamise.

T eesmrgi saavutamiseks jagati see jrgmisteks alamlesanneteks:

Uurida ja analsida kirjanduse ja ksitluse phjal, milline on

hetkeolukord Tallinna likooli Informaatika osakonnas;

Uurida ja analsida ksitluse, kirjanduse ning veebiallikate phjal,

millised sotsiaalse tarkvara rakendused sobivad kasutamiseks

lputde juhendamise kigus;

Viia ankeetksimustiku abil lbi uurimus eesmrgiga selgitada,

milliseid vahendeid hetkel juhendamise kigus kasutatakse;

Koostada saadud tulemuste phjal juhendamise keskkonna

kontseptuaalne disain, mis arvestab erinevate kasutajate

vajadustega;

viia lbi juhendamise keskkonna evalvatsioon.

T esimeses peatkis vaadeldakse seda, milline on hetkeolukord Tallina

likooli Informaatika osakonnas

T teises peatkis analsitakse millistest osadest uurimist koosneb

aga samuti ka seda milliseid uuringuid ja arendusi on maailmas

sisuhaldusssteemide, wikide, veebipevikute ja muude taoliste

rakenduste osas tehtud. Samuti vaadeldakse seda kuidas, need

olemasolevad sisuhaldusssteemid sobituvad spetsiifiliste juhendamise

vajadustega ning kuidas oleks neid vimalik ra kasutada

juhendamiskeskkonna loomisel.

T kolmandas peatkis valitakse vaadeldud tarkvarade hulgast vlja

8

mned vajadustele paremini vastavad tasuta programmid ja

veebiteenused, koostatakse neist komplektid ning testitakse neid

fookusgruppide (reaalsete kasutajate) peal. Samuti uuritakse kasutajate

poolset tagasisidet ning sellest tagasisidest tulenevaid muudatuste

ettepanekuid.

Uurimist tulemusena pakutakse t neljandas osas vlja

juhendamiskeskkonna vimalik kontseptuaalne disain sotsiaalse tarkvara

rakenduste baasil.

Kontseptuaalse disaini vljattamisel kasutatakse raamatus Usability

for the Web (Brinck, Gergle, Wood, 2002) vlja pakutud agiilset

iteratiivset tsklit.

Sellise tkorralduse phirhk on suhtlusel. Arendusprotsessidesse

kaasatakse kik tarkvara loomisega seotud osapooled: programmeerijad,

projektijuhid, tellijad, lppkasutajad. Kesoleva uurimist raames on

lppkasutajateks juhendajad ja juhendatavad ehk fookusgrupid.

Meetod ise toimib nii, et rakendusest vi tema prototbist tehakse mingi

vike osa valmis ning kohe testitakse (evalvatsioon) ja vaadatakse kas

ollakse igel teel. Pidevalt suheldes on vimalik tulemused ktte kiiremini

ja htlasi on vimalik oma eesmrke pidevalt tpsustada. Suhtlemised

toimuvad disainisessioonides fookusgruppidega.

9

1. Hetkeolukorra anals TL informaatika

osakonnas

Kesoleva uurimist esimese osa eesmrgiks on uurida millised on

Tallinna likoolis uurimistdele esitatavad nuded aga samuti vaadelda,

millised tarkvarad on hetkel juhendamise kigus kasutusel.

1.1. Uurimistle TL ppekorralduseeskirja ja

Informaatikaosakonna poolt esitatavad nuded

Tallinna likooli ppekorralduseeskiri (TL, 2007) stestab, et nuded

lputle kehtestab teaduskonna nukogu. TL informaatika osakonna

poolt on lput osas kehtestatud jrgmised nuded (TL Informaatika,

2006) teevad kohustuslikuks jrgmised osad: tiitelleht, sisukord,

sissejuhatus, t phiosa, kokkuvte, kasutatud kirjanduse loetelu,

vrkeelne resmee ning vajadusel ka lisad.

Oluline on siinjuures mrkida, et kasutatud kirjanduse loetelu peab olema

vormistatud APA standardile3 vastavas vormingus.

Uurimustle esitatavad nuded annavad ette t lesehituse, kuid ei

anna vastust ksimusele, millistest osadest koosneb t kirjutamise

protsess ning milliseid vahendeid kesoleval ajal sealjuures kasutatakse.

1.2. Juhendajate ksitlus

Uurimaks, milliseid vahendeid kasutatakse kesoleval ajal nende

protsesside kigus, otsustati korraldada vastav ksitlus. Ksitluseks

koostati lihtne veebiphine ksimustik, kus pakuti kesoleva t kirjutaja

arvates enamkasutatavad vahendid, kuid samas jeti ka vimalus vastaja

poolt erinevaid programme vlja pakkuda. Ksimustiku vastused anti ette

kuuepallisel (0-5) Likerti skaalal, kuna kesoleva t autori arvates

3 http://apastyle.apa.org/

10

http://apastyle.apa.org/

vimaldab see kige paremini hinnata pakutud vahendi reaalset

kasutatavust juhendamise protsessis.

Valimi aluseks veti juhendajate nimekiri kes on juhendanud mnda

kaitstud magistritd, bakalaureusetd vi seminaritd alates 2006 a.

Sellele lisati juhendajad, kellel veel ei ole kaitstud td ette nidata, kuid

tegelevad hetkel aktiivselt mne t juhendamisega. Kokku pandud

nimekirjast jeti vlja inimesed, kes ldiselt juhendamisega ei tegele ning

juhendasid mingit hekordset projekti. Nii saadi ksitletavaid kokku 18,

kellele kigile saadeti link ksimustikule e-posti aadressile. Antud

ksimustikule vastasid kaheksa inimest.

Ksimustikud olid vahendid jaotatud lipilast kirjutamisel toimuvate

tegevuste jrgi kategooriatesse. Siinjuures tuleb arvestada, et mnda

tegevust, niteks suhtlemist, tehakse lbi kogu juhendamise protsessi.

Samas, kui mnda teist tegevust vidakse teha ainult hes konkreetses

faasis. Konkreetselt vljapakutud vahendid on kesoleva t autori

arvates enamlevinud. Samas, kui vahendite hulk vis olla vga suur,

niteks RSS voo lugejate puhul, siis pakuti vlja ainult ldine nimetus.

Kasutatud ksitlusleht on kesoleva t lisas nr 2.

Suhtlemisvahendite all pakuti vlja jrgnevad vahendid: otsene

suhtlemine, e-post, telefon, Skype4, MSN, Google Talk5, IRC, RSS/Atom

lugeja. Siin on otsene suhtlemine ja Skype konkreetsed vahendid. Samas

saab teisi meetodeid kasutada mitmete erinevate programmide abil.

Ksitluse tulemusena selgus, et thtsaimateks vahenditeks peetakse

otsest suhtlemist ja e-posti, neile jrgnevad telefon ja MSN. Samas vib

theldada, et juhendajad, kes kasutavad RSS/Atom vahendit, peavad seda

limalt oluliseks.

Tekstittluse vahendite all pakuti vlja jrgnevad vahendid Microsoft

4 http://www.skype.com

5 http://www.google.com/talk/

11

http://www.google.com/talk/http://www.skype.com/

Word6, OpenOffice.org Writer7, Pages8, Nisus Writer9, NeoOffice10, Google

Docs11. Neist ainult kaks, OOo Writer ja Google Docs, ei ole seotud kindla

platvormiga. Antud juhul andis ksitlus etteaimatava tulemuse MS

Word edestas livimsalt kiki teisi, kusjuures teisi peaaegu ei kasutata.

Samas vrib mrkimist, et kaks vastajat ei kasutata ldse MS Wordi,

vaid teisi vahendeid. Samuti tuleks lisada, et kasutamist leiab ka

veebiphine Google Docs.

Tabelarvutuse vahendite all pakuti vlja kolm vahendit Microsoft

Excel12, OpenOffice.org Calc13 ning Gnumeric14. Ksitluse tulemus nitab,

et tabelarvutust vajatakse juhendamise juures suhteliselt vhe ning juhul,

kui seda kasutatakse, siis on eelistatud Microsofti platvormil olev Excel.

Esitlusgraafika vahendite kohta kiva ksimuse juures pakuti samuti

kolme vahendit Microsoft PowerPoint15, OpenOffice.org Impress16 ja

Keynote17. Samuti nagu tabelarvutuse puhul, oli ka siin nha, et esitlusi

kasutatakse juhendamise protsessis vhe ning juhul, kui mnda neist

kasutatakse, siis eelis seisundis on Microsofti platvorm.

Ksimus joonised ja diagrammid pidi andma vastuse, milliseid

vahendeid kasutatakse tasemetetdes olevate piltide ning diagrammide

kujundamiseks. Siin pakuti vlja sna mitmeid erinevaid pildittluse

6 http://www.microsoft.com/word/

7 http://www.openoffice.org/product/writer.html

8 http://www.apple.com/iwork/pages/

9 http://www.nisus.com/ 10 http://www.neooffice.org/ 11 http://docs.google.com/ 12 http://office.microsoft.com/en-us/excel/default.aspx

13 http://www.openoffice.org/product/calc.html

14 http://www.gnome.org/projects/gnumeric/

15 http://www.microsoft.com/powerpoint/

16 http://www.openoffice.org/product/impress.html

17 http://www.apple.com/iwork/keynote/

12

http://www.apple.com/iwork/keynote/http://www.openoffice.org/product/impress.htmlhttp://www.microsoft.com/powerpoint/http://www.gnome.org/projects/gnumeric/http://www.openoffice.org/product/calc.htmlhttp://office.microsoft.com/en-us/excel/default.aspxhttp://docs.google.com/http://www.neooffice.org/http://www.nisus.com/http://www.apple.com/iwork/pages/http://www.openoffice.org/product/writer.htmlhttp://www.microsoft.com/word/

vahendeid (Microsoft Paint18, Adobe Photoshop19, GIMP20) aga samuti

vektorvormingus piltide joonistusvahendeid (OpenOffice Draw21, Corel

Draw22, Inkscape23). Samuti pakuti siin vlja ks skeemide ja

diagrammide joonistamise programm (Dia24). Antud ksimuse vastused

osutusid rmiselt huvitavaks. Nimelt vib nendest esmapilgul jreldada,

et tasemetetdes kasutatakse illustratsioone vga vhe, kuna kikide

vlja pakutud vahendite kasutamise sagedus jb oluliselt alla keskmise.

Kuna tegelikkuses on tasemetdes siiski ka illustratsioone, siis vib

arvata, et juhendajad lihtsalt ei tea, millega need tekitatud on.

Statistika ttluse vahendite all pakuti samuti kolme vahendit SPSS25,

PC-Axis26 ja R-Project27. Nagu kesoleva t autor eeldas, kasutatakse

infotehnoloogia alastest tasemetdes statistika ttlemiseks meldud

vahendeid vhe. Kuid juhendajate vastustest vib jreldada, et juhul, kui

seda kasutatakse, siis eelistatakse SPSS-i.

Mistekaartide ksimuse juures oleks kahtlemata vinud oluliselt pikema

nimekirja vlja pakkuda, kuid kesoleva t autor otsustas valida kaks

enamlevinumat FreeMind28 ning CmapTools29 ja lootis, et tagasisidest

saab ta oluliselt pikema nimekirja. Selles osas oli ksitluse tulemus

tielikuks llatuseks. Selgus, et kumbagi vahendit ei kasutata ldse ning

ka tagasiside seas anti ainult ks nimi Curio30.

18 http://www.microsoft.com/resources/documentation/windows/xp/all/proddocs/en-

us/mspaint_overview.mspx?mfr=true

19 http://www.adobe.com/products/photoshop/index.html

20 http://www.gimp.org/

21 http://www.openoffice.org/product/draw.html

22 http://www.corel.com/

23 http://www.inkscape.org/

24 http://www.gnome.org/projects/dia/ ja http://dia-installer.sourceforge.net/

25 http://www.spss.com/

26 http://www.pc-axis.scb.se/

27 http://www.r-project.org/

28 http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page

29 http://cmap.ihmc.us/

30 http://www.zengobi.com/products/curio/

13

http://www.zengobi.com/products/curio/http://cmap.ihmc.us/http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Pagehttp://www.r-project.org/http://www.pc-axis.scb.se/http://www.spss.com/http://dia-installer.sourceforge.net/http://www.gnome.org/projects/dia/http://www.inkscape.org/http://www.corel.com/http://www.openoffice.org/product/draw.htmlhttp://www.gimp.org/http://www.adobe.com/products/photoshop/index.htmlhttp://www.microsoft.com/resources/documentation/windows/xp/all/proddocs/en-us/mspaint_overview.mspx?mfr=truehttp://www.microsoft.com/resources/documentation/windows/xp/all/proddocs/en-us/mspaint_overview.mspx?mfr=true

Viidete jagamine ja haldamise puhul pakuti vlja kaks veebiphist

vahendit (del.icio.us31 ja CiteULike32) ning ks Mac platvormi tarkvara

(Sente33). Siin osutus populaarseimaks del.icio.us, mida nimetati olulisena

kahel juhul. Teised vahendid olid vhemolulised, samuti ei pakutud htegi

vahendit lisaks. Sellest tegi kesoleva t kirjutaja jrelduse, et viiteid

jagatakse philiselt e-posti teel ning neid hallatakse tekstiredaktori poolt

pakutavate vahenditega.

Kokkuvtteks vib elda, et nagu kesoleva t autor sissejuhatuses

arvas, on juhendamisel kasutuses enamasti MS Word ja e-post

lahendused. Samas saadi kasutajate poolse tagasisidena teada, et mnel

juhul on kasutusel veebipevikud. Kahetsusega tuleb nentida, et

praktiliselt tiesti kasutamata on mistekaardi rakenduste poolt

pakutavad vimalused. Samuti ei leia olulist kasutamist viidetehalduse

vimalused. Ksitluse tulemused on kesoleva t lisas nr 3, samas tahab

kesoleva t autor mrkida, et ksitluse tulemustest on eemaldatud

nimed ning kommentaarid, mis vivad viidata vastaja isikule.

Tulenevalt sellest ksitlusest, oleks siinkohal mttekas vaadelda millistest

osadest uurimist kirjutamine koosneb aga samuti ka seda, millised

tarkvara rakendused ldse on olemas ning mil viisil oleks neid vimalik

juhendamise protsessis tarbida.

31 http://del.icio.us/

32 http://www.citeulike.org/

33 http://www.thirdstreetsoftware.com/

14

http://www.thirdstreetsoftware.com/http://www.citeulike.org/http://del.icio.us/

2. Kirjanduse ja olemasolevate rakenduste

anals

Kesoleva peatki eesmrgiks on uurida uurimist kirjutamise protsessi.

Samuti on eesmrgiks uurida olemasolevate rakenduste vimalusi

juhendaja ja juhendatava vahelises interaktsioonis, samuti vaadeldakse

seda, kas kusagil maailmas on midagi samalaadset juba valmis tehtud.

2.1. lipilast valmimise etapid

Bergeni likoolis tehtud uuringud nitavad, et kikide lipilastde

valmimise vib jaotada jrgmisteks faasideks:

teema valimine

esmane uurimine

eesmrgi formuleerimine

informatsiooni kogumine ja hindamine

t kirjutamine

t kaitsmine

t avaldamine

Sarnast jaotust kasutavad ka Kavli ja Mikki (Kavli & Mikki, 2006) oma

artiklis, kuid erinevalt Kavlist ja Mikkist on kesoleva t autori kogemus

selline, et teema valimine ja esmane uurimine tsklina, kusjuures see

tskkel kordub nii kaua, kuni lipilane on leidnud endale sobiva teema.

Graafiliselt, UML diagrammina neb see protsess vlja nii, nagu on

kujutatud joonisel 1.

15

2.2. Tekstittluse vahendid ja vormingud

Nagu eelnevas peatkis kirjeldatud ksitlusest nhtus, olid kige

populaarsemad erinevad tlaua tekstittluse vahendid. Kige

populaarsem neist oli Microsoft Word. Samas, nagu sissejuhatuses

mainitud, on nendega piisavalt probleeme, eelkige just nende

failivormingutega. Vaatleme neid siinkohal veidi lhemalt.

2.2.1. Microsoft Word

MS Word failivorminguks on doc. Ehkki tegemist on kige laiemalt

16

Illustratsioon 1: uurimist valmimise UML skeem

levinud failivorminguga, samuti oskavad seda avada ja salvestada

kolmanda osapoole tarkvarad, samas tuleb mrkida, et tegemist ei ole

avatud standardiga ning seetttu ei toimi selline funktsionaalsus alati

korrektselt. Samuti ei ole see vorming sobiv pikemaajaliseks

silitamiseks, kuna iga uus MS Word versioon ksitleb seda vormingut

veidi erinevalt ning ei ole eelneva versiooniga hilduv.

2.2.2. Open Document

OpenOffice.org pakub vimalust salvestada Open Document vormingusse.

Open Document vorming on avatud ja kehtestatud ISO standardina ning

on seega dokumentide pikemaajaliseks silitamiseks palju parem. Samuti

soovitavad seda vormingut Eesti Koosvime raamistik (RISO Koosvime

raamistik, 2005) ning European Interoperability Framework (viide).

Samas tuleb mrkida, et hoolimata soovitustest, on see vorming veel vhe

levinud, samuti tuleb mrkida, et kige laiemalt levinud MS Word seda

hetkel veel avada ei oska.

2.2.3. Rich Text Format

Kik tekstittluse tarkvarad oskavad avada ja salvestada Rich Text

Format (RTF) vormingusse. Selle vormingu teiseks positiivseks

omaduseks on see, et RTF on avatud standard. Samas tuleb thele panna,

et, nagu nimigi tleb, tegemist on puhtalt teksti salvestamiseks meldud

vorminguga. See thendab, et pilte ja skeeme see vorming salvestada ei

vimalda. Lisaks tuleb mrkida, et ehkki MS Word lubab RTF dokumenti

sisestada nii pilte kui ka defineerida kasutajapoolseid stiile, siis standardi

kohaselt ei ole kumbki nendest lubatud ning Microsofti tarkvara rikub

sellega standardit.

17

2.2.4. Staatiline HTML

Paljud tekstittlusvahendid vimaldavad salvestada staatilisse HTML

vormingusse. Siinjuures tahaks seda analsida isikliku kogemuse alusel

veidi phjalikumalt.

Mned aastad tagasi, bakalaureusetd kirjutades, kasutas kesoleva

magistrit kirjutaja sellist lahendust, et kirjutas t tekstiredaktoris ning

konverteeris ta siis tekstiredaktori vahenditega HTML-iks. Valminud

HTML fail koos piltide, graafikute ja diagrammidega oli avalikult vljas

TLU serveris oleval bakalaureuset kirjutaja kodulehel. Peale vajalike

failide leslaadimist saadeti teade selle kohta juhendajale, kes siis saatis

oma kommentaarid ja arvamused e-postiga tagasi. Selle lahenduse UML

skeem on kujutatud illustratsioonil 2.

Selle bakalaureuset kirjutamise raames kiirsuhtlusvahendeid ei olnud

vajadust kasutada, kuna juhendajal ja juhendataval oli vimalus reaalselt

kokku saada.

18

Illustratsioon 2: HTML lahenduse toimimise UML skeem

Lahenduse eelised:

1. t oli suvalisel hetkel suvalisest internetihendusega arvutist

loetav;

2. puudus vajadus faili edasi-tagasi saata ning sellega koos langesid

ra ka kik sellega kaasnevad probleemid vormingute ja

vormistuse kokkusobimatus ning faili suuruse piirangud;

3. kuna t viimane versioon oli avalikult netis, siis puudus vajadus

selle snkroniseerimiseks erinevate arvutite vahel.

Lahenduse puudused:

1. juhendajapoolne kommenteerimine oli limalt ebamugav;

2. puudus versioonikontroll ning erinevate versioonide heaegsel

hoidmisel hakkas failide kogumaht letama TLU veebiserveris

kasutajatele lubatud mahtu;

3. vahel oli vajalik faili puhastada tekstiredaktori poolt tekitatavast

lisavormindusest, kuna erinevad brauserid ja ka tekstiredaktorid

said sellest erinevalt aru;

4. Navigeerimine hes pikas dokumendis oli rmiselt ebamugav.

Vastavalt eeltoodud analsile on nha, et selline lahendus ei rahulda

kiki tasemet kirjutamise vajadusi.

2.3. E-ppe keskkonnad

Maailmas on vga suur hulk virtuaalseid ppekeskkondi (ingl. Virtual

Learning Environment - VLE). Sageli kutsutakse neid ka pihaldus-

ssteemideks (ingl. Learning Management System - LMS), samuti vib

inglise keelses (mgi) kirjanduses kohata akronmi MLE, mis thendab

Managed (Mediated) Learning Environment. Vastavalt Suurbritannias

tegutseva JISC (Joint Information Systems Committee) nuetele

(http://www.jisc.ac.uk/) on virtuaalse pikeskkonna philisteks osadeks:

eluloo (CV) jagamine osadeks mida oleks vimalik les mrkida

ning eraldi ksitleda ja hinnata;

19

pilaste tegevuste ja saavutuste jlgimine nende elementide osas;

online ppe toetamine, sealhulgas juurdeps pperessurssidele,

hindamine ja suunamine;

online tuutori tugi ja tugigrupi toetus;

ldine suhtluskeskkond, sealhulgas e-post ja grupisuhtluse vahend;

linkimine teiste ssteemidega nii siseselt kui ka vliselt;

Viidatud allikas peab vga oluliseks ka seda, et hes e-ppe keskkonnas

loodud sisu oleks vimalik kasutada ka teistes, vastupidisel juhul vib

juhtuda, et sisu muutub konkreetse proprietaarse ssteemiga vga

seotuks tekib nn lock in efekt, mistttu pole he ppekeskkonna jaoks

loodud sisu olla kasutatav teistes ning mis vib vga paljudel juhtudel

osutuda autorite ja arendajate jaoks negatiivseks stiimuliks. Tuntumateks

veebiphisteks e-ppe keskkondadeks on tenoliselt WebCT (ndseks

Blackboard omanduses), Blackboard34 ja Moodle35. Eesti kontekstis viks

mrkida ka IVA e-ppe keskkonda.

Kuigi veebiphistes e-ppe keskkondades on olemas philised

juhendamiskeskkonna jaoks vajalikud elemendid, ei ole nad iseseisva t

juhendamise kontekstis sobivad, kuna nende loogika on les ehitatud

eelkige ppekursusega seotud tegevuste sooritamisele, lesannete

lahendamisele ning materjalide eksponeerimisele.

2.4. E-portfooliod

Portfoolio miste on hariduse valdkonda kandunud kunstnike ja

arhitektide maailmast. Oma alguprases kontekstis thendab portfoolio

kunstniku enese koostatud esitlusmappi, mis sisaldab autori loomingu

paremikku (Laanpere, Meeus, Looy, 2004). Selle esitluse eesmrk on

ldjuhul veenda vaatajat kunstniku professionaalsuses ja tema t

kvaliteetsuses. Teiste snadega portfoolio abil demonstreerib kunstnik,

milleks ta vimeline on.

34 http://www.blackboard.com/us/index.Bb

35 http://moodle.org/

20

http://www.blackboard.com/us/index.Bb

Kui portfoolioid hakati rakendama krghariduses, lisandus neile muidki

funktsioone. Lisaks esitlusfunktsioonile kasutatakse likoolides

portfoolioid tihtilugu ka ppe- ja hindamisvahenditena. ldjuhul kujutab

portfoolio krghariduse kontekstis mappi, mille abil lipilane peaks

demonstreerima oma kompetentsusi ja ppimisvimet. Esitledes

portfoolio abil seda, mida ja kuidas ta on ppinud, nitab lipilane,

milleks ta vimeline on.

Eristatakse kahte liiki portfoolioid sltuvalt sellest, kas nende peamine

funktsioon on ppimise toetamine vi esitlus. Sellist portfooliot, mis

keskendub ppimisele, nimetatakse ppimisportfoolioks (ingl. learning

portfolio) ehk pimapiks. pimapile lhedane on ka arenguportfoolio,

mille puhul ksitletav ajavahemik on tavaliselt pikem ja kasutusviisidki on

erinevad (professionaalse arengu kirjeldamine seoses

karjriplaneerimise, kutsealase tunnustuse taotlemise vi

jrgutstmisega).

Arenguportfoolio on mingil mral judnud juba ka personaliotsinguga

tegelevatesse firmadesse. Vast kige tuntum on kigile vabalt

kttesaadav CV-online tvahendusportaal. Erinevalt enamikest

tvahendusportaalidest, pakub CV-online lisaks tavalisele curriculum

vitae eksponeerimisele ka vimalust lisada sellele erinevate testide,

niteks Tripod sobivustesti, tulemusi. Tenoliselt oleks firmade

personaliosakondadel mttekas liikuda samas suunas. Seda enam, et

praegune tseadusandlus vimaldab personaliarvestust pidada ka

elektroonilisel kujul.

Elukestva ppimise kontekstis ning selle ppimise juhtimises ettevttele

vajalikus suunas peaks portfoolio, lisaks tavaprastele kannetele,

kajastama ka kimasolevaid pinguid. See peaks sisaldama kiki pingute

etappe, alates sobivate ppeainete valikutest, lpetades lbitud ainete

nimekirjaga ning saavutatud tulemustega. Koos tavapraste kannetega,

nagu niteks eelnevad tkogemused ja arenguvestluste tulemused,

annab see sna tervikliku pildi inimese olemusest, vimetest ning

21

tulevikuplaanidest.

2.4.1. E-portfoolio rakendus Elgg

ks tuntumaid e-portfoolio rakendusi on Elgg. Elgg on mrtsis 2004

alustatud avatud lhtekoodiga projekt, mis on meldud eelkige

akadeemilistele ringkondadele. Elgg on disainitud toetamaks sotsiaalsete

vrgustike loomist ning vimaldab selle haldamist lhtuvalt kasutajate

spetsiifilistest vajadustest.

Kasutajad saavad selles keskkonnas luua oma digitaalse identiteedi ning

seejrel suhelda teiste inimestega, teha nendega koostd ning jagada

ressursse. Elgg jaoks kirjutatud lisamoodulid vimaldavad

lisafunktsionaalsust niteks projektijuhtimist, mobiilset lehitsemist ning

wikide kasutamist.

Vaikeseadistustes Elgg vimalused on:

22

Illustratsioon 3: Brightoni likooli akadeemilise kommuuni esileht

veebipeviku pidamine;

podcast;

sildistamine;

RSS voo vljastamine ja agregeerimine;

juurdepsukontroll;

alamkommuunide moodustamine ning neile hise veebipeviku

pidamist.

Elgg abil on vimalik les ehitada vga suuri sotsiaalseid vrke. Niteks

Brightoni likooli Elgg-il baseeruvasse sotsiaalsesse vrgustikku kuulub

le 33 tuhande kasutaja (illustratsioon 3).

Mningate autorite arvates (Graham, 2007) on e-Portfooliod

personaalsete pikeskkondade ehituskivideks, seega soovib kesoleva t

autor jtkata personaalsete pikeskkondade tutvustamisega.

2.5. Personaalsed pikeskkonnad

Personaalsed pikeskkonnad on ssteemid, mis aitavad inimestel juhtida

ja kontrollida oma ppimist. See sisaldab ppija jaoks jrgmisi vimalusi:

mrata oma pieesmrgid,

juhtida ppimist nii sisu kui ka protsess,

suhelda ppimise kigus teistega

ning seelbi saavutada soovitud tulemus.

Personaalse pissteemi thtsaimaks kontseptsiooniks on formaalse ja

mitteformaalse ppimise episoodide integreerimine hiseks kogemuseks

lbi sotsiaalsete vrgustike, mis letavad institutsioonide piire ning

kasutades vrguprotokolle hendumaks oma personaalse keskkonnaga,

kusjuures see keskkond vib koosneda mitmest alamssteemist ning need

ssteemid vivad olla nii tlaua- kui ka internetiphised (van Harmelen,

2006).

Termin personaalne pikeskkond (ingl. Prsonal Learning Environment)

23

on snagi uus ning selle termini sisu esindab uuemaid alternatiivseid

lhenemisi e-ppele, mis tulenevad varaste e-ppele orienteeritud

ssteemide, nagu niteks Colloquia36 (esimene peer-to-peer pissteem)

kasutamisel saadud kogemustest. Selline alternatiivne lhenemine on

arendatud paralleelselt pihaldusssteemide kontseptsiooniga. Kesoleva

magistrit autor sooviks siinkohal juhtida personaalsete pikeskkondade

ja pihaldusssteemide erinevusele. Kui esimene keskendub eelkige

ppijale, siis teine lheneb ppimisele institutsiooni- vi kursuse phiselt.

Ajalooliselt loetakse personaalsete pikeskkondade algusajaks 2000

aastat, kui Oleg Liber avaldas programmi nimega Colloquia

suhtlushaldur. Colloquia toetab suhtlemisel ja tegevustel phinevat

ppimist. Samuti vimaldab ta hallata informatsiooni inimeste,

ressursside ning tegevuste kohta. Antud programmi puhul seab ppejud

pilastele tegevused ning alamtegevused ning seob nende tegevustega

inimesed ja ressursid. Selle keskkonna personaliseerimine on vga

piiratud vimalik on ainult tegevuste ja alamtegevuste lisamine. Kige

thtsam on siiski see, et esmakordselt kasutatakse sotsiaalsete vrgustike

elemente kasutajad saavad oma spru kutsuda oma tdes-tegemistes-

ppimistes osalema. Selline lhenemine implementeeriti esmakordselt

Colloquia's, ehkki kontseptuaalsed phimtted tulenevad varasematest

hariduse alastest uurimustest, nagu niteks Ivan Illich'i ppevahetuse ja -

vrkude kontseptsioonist (Illich, 1972).

Seoses Web 2.0 (Oreilly, T 2005) tulekuga on personaalsetest

pikeskkodadest hakatud rohkem rkima, kuna nad kasutavad, sarnaselt

sotsiaalse tarkvaraga, Web 2.0 poolt pakutavaid vimalusi (Downes,

2005). Ning mningate autorite arvates seisab Web 2.0 rakendustes e-

ppe tulevik (Attwell 2007). Jrgnevalt vaatlekski milliseid rakendusi ja

vimalusi pakuvad Web 2.0 phinevad sotsiaalsed tarkvarad.

36 http://www.colloquia.net/

24

http://www.colloquia.net/

2.6. Sotsiaalne tarkvara

Sotsiaalne tarkvara vimaldab inimestel kohtuda, henduda vi koostd

teha lbi arvutiphise kommunikatsiooni. Mitmete allikate arvates

vimaldab selline tarkvara moodustada tegelikke kogukondi ning

kasutavad selliste sotsiaalsete struktuuride thistamiseks sna online-

kommuun, kuna sotsiaalset tarkvara iseloomustab eelkige tema

interaktiivsus kasutajate omavahelise suhtlus, mis vimaldab

organiseerida nn. mttetalguid (Sheizaf R. & Noy, A., 2002).

Tarkvara kohta, mis vimaldab suurematel gruppidel hiselt td teha, on

varasematel aegadel olnud kasutusel miste koosttarkvara. Tasub

mrkida, et toodete mgikataloogides kohtab seda terminit veel

tnapevalgi. Erinevus terminite sotsiaalne ja koost kasutamises on

seotud pigem programmide, kui nende funktsioonidega. Samas on

sotsiaalses tarkvaras olemas funktsioone, mida tks vajatakse harva.

Triistad, mida sotsiaalse tarkvara rakendustes kasutatakse, sisaldavad

kommunikatsioonitarkvara ja interaktiivse suhtluse tarkvara.

Kommunikatsioonitarkvara kasutatakse informatsiooni kogumiseks,

salvestamiseks ja esitluseks. Enamasti on see info teksti kujul, kuid

viimasel ajal on plahvatuslikult kasvama hakanud ka info esitamine audio-

ja videosalvestiste kujul. Interaktiivse suhtluse triistad vimaldavad

suhtlemist kahe vi enama kasutaja vahel. Interaktiivsed triistad

erinevad kommunikatsiooni triistadest eelkige hendusprotokollide

poolest, vimaldades kasutajate vahelist jutuajamist. Kommunikatsiooni

triistad on asnkroonsed, interaktsiooni triistad on snkroonsed (nt.

Skype) vi peaaegu snkroonsed.

Kesoleva magistrit kontekstis tuleks lugeda oluliseks seda, et

kommunikatsiooni triistadel on paremad vimalused salvestatud

informatsioonist mingi infokillu mrgendamisel ja otsimisel, kuid

interaktiivsed triistad vimaldavad eelkige nidata kohalolekut ning

osalust.

25

Sotsiaalse tarkvara mistest ja olemusest annab parema levaate jrgnev

konkreetsete sotsiaalse tarkvararakenduste ja -teenuste tutvustus, kui

enne veel vaatleme sotsiaalse tarkvara kahte vga olulist funktsiooni

folksonoomilisi mrksnu ja agregeerimist.

2.6.1. Folksonoomia

ks oluline nhtus, mis on tekkinud koos sotsiaalse tarkvara arenguga,

on folksonoomia. Folksonoomia all mistetakse kasutajate endi poolt

tekitatud taksonoomiat mis on meldud internetilehtede, fotode,

veebilinkide ja muu interneti sisu kategoriseerimiseks, kasutades selleks

mrksnu (tagid), kusjuures selle suurim erinevus taksonoomiast on see,

et kui taksonoomia on hierarhiline mrksnade ssteem, siis

folksonoomias hierarhiat ldjuhul ei eksisteeri. Folksonoomiliste

mrksnade mte on selles, et teha kasutaja jaoks lihtsamaks internetis

navigeerimine ja otsimine. Ideaalsel juhul on folksonoomilised mrksnad

kideldavad lbi jagatud snastiku. Kige tuntum folksonoomia nide

oleks ilmselt del.icio.us keskkond.

Kesoleva magistrit juhendamisel kasutati juhendaja poolt del.icio.us

keskkonda viidete haldamiseks. Kik viited olid varustatud siltidega ning

nende jrgi oli vga kerge leida just vajalikke. Samuti nitab see

keskkond, kui mitmel kasutajal veel on sama link salvestatud. Otsides

nende kasutajate viidetekogus, nnestus leida ka kesoleva magistrit

kirjutamiseks vajalikke materjale. Niteks olid kik juhendaja poolt

kesoleva t autorile suunatud lingid varustatud mrksnaga

magister_hillar_poldmaa.

2.6.2. RSS vood ja agregeerimine

Praktiliselt kogu sotsiaalne tarkvara omab ka muudatuste voo

vljasaatmise ning nende agregeerimise vimalust. Agregaatori, uudiste

agregaatori vi voo lugeja all mistetakse kliendi arvutisse

installeeritavat programmi, mis vimaldab vastu vtta hiskasutuses

26

oleva veebi sisu, nagu niteks veebipevikud, podcastid jms personaalselt

kohaldatud mahus ja kujul.

RDF (Resource Description Framework) ressursikirjeldusraamistik W3C

standard, mis annab ldise raamistiku metaandmete toetamiseks

Internetis ja veebis. Niteks on RDF abil vimalik jagada veebilehe kohta

kivad andmed jrgmiselt:

phiteema

alateemad

vtmesnad

lehe kirjeldus

loomise kuupev

autori nimi jne

Ka HTML vimaldab kasutada veebilehtede kirjeldamiseks metaandmeid,

kuid RDF on palju ldisema iseloomuga ja laialdasemate

kasutusvimalustega. RDF on ks XML-mrgistuskeele rakendusi.

RSS (Really Simple Syndication, RDF Site Summary, Rich Site Summary)

- RDF saidikokkuvte RSS on vike mitmeotstarbeline laiendatav

metaandmete kirjeldamise ja sndikeerimise vorming. Veebisait, mis

tahab vimaldada teistel saitidel avaldada mingit osa oma sisust, luues

RSS-vormingus dokumendi. Kasutaja, kes saab lugeda RSS sisu, vib

omakorda kasutada seda oma veebisaidil. Sndikeeritud sisu hulka

kuuluvad sellised andmed nagu rituste loendid, uudislood, pealkirjad,

projektivrskendused, vljavtted diskussioonifoorumitest ja isegi

firmainformatsioon.

Esimese RSSi ti vlja Netscape 1999.a. ning see sai kiiresti

populaarseks. RSSil on 2 versiooni, mis on vlja arendatud teineteisest

sltumatult, kuigi mlema lhtealuseks on vetud Netscapei RSS 0.91.

RSS 1.0 avaldas RSS-DEV trhm 2000.a. ning see vastab W3C RDF

spetsifikatsioonile. RSS 2.0 avaldas Harvard Law School 2003.a. Enamik

uudiselugejaid toetab mlemat versiooni.

27

Atom XML-phine sndikeerimisvorming, mida kasutatakse

veebipevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade publitseerimiseks, et

neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid. Atom phineb

standardil RSS 2.0 ja on esitatud IETFile standardiseerimiseks. Enamik

agregaatoreid toetab traditsiooniliste RSS-vormingute krval ka seda

vormingut.

2.6.3. Kiirsuhtlustarkvara

Tekstiphised vestlusruumid on ilmselt vanimaid sotsiaalse tarkvara liike.

Algselt toimusid need hes konkreetses (UNIX-il baseeruvas) serveris,

hiljem laiendati seda ka veebiphiseks lbi Java programmeerimiskeelel

phinevate rakenduste. Natuke hiljem lisandus siia ka IRC (Internet

Relay Chat) ning veel hiljem ka teisi online vestlustehnoloogiaid.

Teatavate mndustega vib sellesse kategooriasse liigitada ka e-posti ja

sellel phinevad postiloendid. Samas ei ne kesoleva t autor IRC

protokollil phinevatel jututubadel ning postiloendeil juhendaja ja

juhendatava vahelise kommunikatsiooni seisukohalt olulist rolli ning

seetttu ei pea vajalikuks ka nende phjalikumat ksitlemist. Kll aga

vaatleme eelkige privaatseks suhtluseks meldud vahendeid.

Kiirsuhtlustarkvara vimaldab suhteliselt privaatselt suhelda le interneti

teiste inimestega. Tekstiphistest on enamlevinud protokoll Microsoft

Network (MSN). Hlsnumite edastuses on absoluutseks liidriks Skype.

Populaarsemad kiirsuhtlustarkvara kliendid on GoogleTalk37, Skype,

Windows Live Messenger (endine MSN Messenger)38, Meetro39, ICQ40,

Yahoo! Messenger41, Pidgin (endine Gaim)42 ja AIM (endine AOL Instant

Messenger)43. Kasutaja saab lisada oma spru kontaktide vi sprade

37 http://www.google.com/talk/

38 http://get.live.com/messenger/overview

39 http://www.meetro.com/

40 http://www.icq.com/

41 http://messenger.yahoo.com/

42 http://www.pidgin.im/

43 http://dashboard.aim.com/aim

28

http://dashboard.aim.com/aimhttp://www.pidgin.im/http://messenger.yahoo.com/http://www.icq.com/http://www.meetro.com/http://get.live.com/messenger/overviewhttp://www.google.com/talk/

nimekirja, sisestades nende e-posti aadressi vi identifikaatori. Kui

vestluspartnerid on onlines, siis teavitab tarkvara sellest, kuvades

nimekirja vimalikest vestluspartneritest. Klps nimel avab akna, kus on

vimalik saata snumeid ning lugeda nende vastuseid. Vaata ka

illustratsiooni nr 4.

Tnapevased kiirsuhtlustarkvarad vimaldavad edastada ka heli ning

videopilti. Niteks Skype ongi disainitud eelkige hlsnumite

edastamiseks ning sellele lisandus veidi hiljem ka videopildi edastus.

Samas vimaldab Skype edastada ka tekstisnumeid ning faile.

Juhendamise kontekstis oleks tekstiphise kiirsuhtlustarkvara

kasutuskoht juhendaja ja juhendatava omavahelises interaktsioonis ja

seda eelkige aeglase vi mahuphiselt tasustatava internetihenduse

korral, kuna tekstisnumid on oluliselt viksema mahuga, kui

multimeediasnumid. Samas vimaldavad multimeediasnumid paremini

edastada osalejate emotsioone ja pildi edastuse korral ka tema kehakeelt.

29

Illustratsioon 4: MSN kasutajaliidese aknad

See vib enamikel juhtudel asendada juhendaja ja juhendatava reaalset

kokkusaamist. Teine tekstisnumite eelis tuleb vlja siis, kui ks suhtluse

osapooltest viibib kohas, kus ta ei saa rkida, niteks mitme tkohaga

kontoriruumis vi lennujaamas. Kolmas tekstiphise protokolli eelis on

kahtlemata see, et juhendaja ja juhendatava vahelist suhtlust saab

automaatselt dokumenteerida.

2.6.4. Veebipevikud

Veebipevik (i.k. blog) on kasutaja poolt genereeritava sisuga veebileht,

kus sissekanded tehakse peviku-laadselt ning need kuvatakse

tagurpidises kronoloogilises jrjestuses (uuemad postitused eespool).

Inglisekeelne miste blog on lhend snadest web ja log, mis kirjeldavad

sellise rakenduse olemust vast kige paremini tegemist on personaalse

veebiphise logiraamatuga.

ldjuhul on veebipevikud seotud mingi konkreetse, ldhuvitava teemaga

ning seetttu on nad enamasti veidi rohkemat, kui personaalsed veebis

olevad pevikud. Tpiline veebipevik kombineerib endas teksti, pilte,

linke veebilehtedele vi teistele pevikutele vika muule meediale, mis on

konkreetse teemaga seotud. Alates kige esimeste veebipevikute

mootorite valmimisest on nende heks kige olulisemaks

funktsionaalsuseks olnud lugejate poolt kommentaaride lisamise

vimalus.

Kuigi enamik veebipevikuid on tekstiphised, on lisaks olemas ka foto-,

sketide-, video- vi audio- (podcast) pevikud. Tnapeval on paljudel

pevikumootoritel kik need lisavimalused, vi siis vimalus neid

integreerida, olemas ning nad on muutunud osaks suurest sotsiaalsest

meediavrgustikust. Suurima veebipevikute otsimootori Technorati

andmebaasis oli detsembris 2006 le 60 miljoni veebipeviku ning

detsembris 2007 112,8 miljonit veebipevikut. Nagu nha kasvab see

hulk hppeliselt.

30

Juhendamise kontekstis on veebipevikul kindlasti koht t algses,

infokogumise, faasis, kuhu on vimalik postitada kokkuvtteid lbiloetud

artiklitest ning mille kohta saab juhendaja siis omapoolseid mrkusi vi

kommentaare kirjutada. Niteks Tallinna likooli Interactive Media &

Knowledge Environments (IMKE) magistrippes on lipilastel

spetsiaalsed veebipevikud, mida nad kasutavad kursuste kigus ja

magistrit kavandamisel. ks selline asub niteks

http://priit.blogsome.com/ ning selle esilehe ekraanipilt on kujutatud

illustratsioonil nr 5.

2.6.5. Wikid

Wiki on veebileht mis vimaldab kasutajatel, tavaliselt ilma ennast

autentimata, lisada, muuta vi eemaldada selle sisu. Samuti vimaldab ta

31

Illustratsioon 5: IMKE magistrippe lipilase veebipevik

http://priit.blogsome.com/

veebilehe sisse linkida suvalisel hulgal teisi lehti.

Wiki kasutamine ei eelda mingeid spetsiifilisi eelteadmisi veebis

kasutatava HTML sntaksi vi programmeerimiskeelte osas, kuna Wikid

kasutavad omaenda mrgendikeelt, mis kik phinevad algsel

WikiWikiWeb omal. Selline lihtne kasutamine teeb wikist efektiivse

grupit tarkvara eelkige artiklite kirjutamise mttes. Lisaks on

tnapeva wiki mootoritel vimalus artikleid kirjutada ja redigeerida ka

WYSIWYG reiimis, nagu on kujutatud illustratsioonil nr 6.

Tnapeval kasutusel enamasti teatmeteosena veebiphise

entsklopeediana. Samas kasutatakse teda ka mitmetes online

kommuunides teadmuse salvestamiseks ning eksponeerimiseks. Eestis on

tuntumaid niteks http://wiki.linux.ee/. Populaarseimaks tarkvaraks on

ilmselt MediaWiki nimeline mootor.

Juhendamise seisukohalt oleks wiki kige reaalsem keskkond, kus oleks

32

Illustratsioon 6: Wikis olev artikkel redigeerimisreiimis

vimalik mingisugust uurimustd kirjutada. Kesoleva magistrit

kirjutaja teab ka hte juhust, kus wikit on reaalselt ka bakalaureuse t

kirjutamiseks kasutatud ning on selle bakalaureuset autorit ka

ksitlenud, mille tulemustest sooviks alljrgnevalt rkida veidi pikemalt.

2006 aasta kevadel esitati igusinstituudis Peeter Mtskla poolt

kaitsmisele bakalaureuset, mis oli suures osas valminud MoinMoin

Wikit kasutades. Antud juhul toimus t kirjutamine nii, et algmaterjalide

kogumine ning t mustand kirjutati wikis, kuid t lplik versioon valmis

OpenOffice abil vljaspool wikit. Selle phjus oli ennekike selles, t

lplik versioon tuli esitada paberkandjal ning t vormistamine vastavalt

krgkooli nuetele oli tekstiredaktoris lihtsam.

Juhendaja poolt oli vimalik t arenemist jooksvalt jlgida, kuid ta ise

wikit aktiivselt ei kasutanud. Tagasiside toimus e-kirjade vahetamise,

telefoniknede ja fsiliste kohtumiste teel.

Kasutaja enda hinnangul ei ole tna vimalik ainult wikit kasutades td

esitamisvalmis saada, kuna bakalaureuse ja magistritde vorminuded

on meie likoolides sna jigalt paigas. Samas arvab ta, et wiki on

suureprane vahend grupiviisilise t tegemiseks (kuna kik asjaosalised

saavad asnkroonselt kaasa la) ning vga hea t algversiooni

ehitamiseks, seal hulgas vrguallikate ja -viidete kogumiseks (Mtskla,

2006).

2.6.6. Reaalajalised hist tekstiredaktorid

On olemas kahte tpi hist redaktoreid reaalajalised ja mitte

reaalajalised. Esimest tpi redaktorid vimaldavad failide redigeerimist

mitme erineva kasutaja poolt suvalisel ajal, seal hulgas ka samaaegselt.

Mitte reaalajalised redaktorid ei vimalda faili heaegset redigeerimist.

Oma tphimttelt sarnanevad nad revisjoni kontrolli ssteemidega.

he teksti- vi multimeediafaili heaegset redigeerimist mitme kasutaja

33

poolt erinevates arvutites demonstreeriti esmakordselt juba 1970-ndatel,

kuid esimeseks praktilist vrtust omavaks tarkvaraks sai SubEthaEdit

Mac Bonjour platvormil. Kuna vabatahtlike annetused ei vimaldanud

SubEthaEdit44 arendajatel sellega edasi tegeleda, siis muutus see

programm tasuliseks, kuid tema asemele astus Gobby45, mis on limalt

sarnane SubEthaEditile, kuid on sealjuures multiplatvormne ning avatud

lhtekoodiga.

Huvi hppelise kasvu brauseriphiste dokumendiredaktorite phjustas

Web 2.0 tulek. Programm nimega Writely tegi lbi vga suure

kasutajaskonna tusu ning Google ostis selle programmi kik igused

mrtsis 2006, peale mida vahetas programm ka nime ning on tuntud nd

kui Google Docs & Spreadsheets (vaata ka illustratsiooni nr 7). See

programm vimaldab dokumentide heaegset redigeerimist, silitades

sealjuures nende terviklikkuse. Samuti kuvab ta teiste kasutajate poolt

44 http://www.codingmonkeys.de/subethaedit/

45 http://gobby.0x539.de/trac/

34

Illustratsioon 7: Google Docs redigeerimisreiimis

http://gobby.0x539.de/trac/http://www.codingmonkeys.de/subethaedit/

tehtud muudatused, kuid selleks peab ta hendust vtma serveriga, mis

toimub automaatselt iga poole minuti tagant. Teine samalaadne projekt

oli JotSpotLive, mis vimaldas dokumentide peaaegu reaalaajalist

redigeerimist, kuid peale seda, kui Google toode anti kasutamiseks,

projekt lpetati.

Teine tasuta veebiphine kontoritarkvara pakette on Zoho Office Suite

(vaata ka illustratsiooni nr 8). See sisaldab endas tekstiredaktorit,

tabelarvutust, esitluste tegemist, andmebaase, suhtlemistarkvara ja palju

muud. Kuna Zoho on algselt loodudki interneti phisena, siis on kik tema

rakendused operatsioonissteemist sltumatud.

Zoho paketti kuuluvad rakendused oskavad avada ja salvestada MS Office

ja OpenOffice.org vormingutes dokumente, samuti on vimalik Zoho

vahenditega tehtud dokumente kohapeal avalikustada. Samuti on

vimalik dokumentidele lisada mrksnu.

Veel ks hea omadus Zoho puhul on see, et on ta vimaldab failide

muutmist ilma internetihenduseta ja hiljem, kui on vimalus, siis

muudetud failide ja kataloogide snkroniseerimist.

35

Illustratsioon 8: Zoho Writer redigeerimisreiimis

Lisaks tasuks veel ra mrkida, et brauseriphiste reaalajaliste

dokumendiredaktorite hulgas on olemas avatud lhtekoodiga projektid

Synchroedit46 vormindatud teksti osas ning lihtteksti osas MobWrite47.

Sellised rakendused on head juhul, kui faile on vajalik ktte saada, muuta

ja salvestada mitmest erinevast masinast ja/vi mitme erineva kasutaja

poolt. Samuti vimaldavad nad reaalaajalist histd.

2.6.7. Multimeedia esitlemine

Ehkki multimeedia esitlemisest on olnud eelnevalt veebipevikute

kontekstis juttu, tahaks kesoleva magistrit raames neid programme

siiski ka eraldi tutvustada, kuna sageli on kikvimalikud pildid, joonised,

diagrammid jms. tasemetetde vga oluliseks osaks.

Kige esimene seda tpi vahend oli ilmselt Flickr48. Flickr on

veebiphine (Web 2.0) vahend fotode hoidmiseks ja eksponeerimiseks,

mis on kesolevaks hetkeks muutunud limalt populaarseks paljud

veebipevikud kasutavad teda, kui isiklike fotode repositooriumi.

Flickr heks philiseks omaduseks on vimalus mrgendada, mis tpi

pildiga (foto, joonistus, ekraanipilt) tegemist on aga samuti nende piltide

mrgendamist erinevate kasutaja poolt valitud mrksnadega ning nende

mrksnade jrgi otsimist. Lisaks sellele vimaldab Flickr litsentseerida

fotode kasutust. Litsentside valikus on philiselt Creative Commons

tingimustel phinevad litsentsid, kusjuuers vimaldab Flickr otsida ainult

kindlatele litsentseerimise tingimustele vastavaid fotosid.

Flickr vimaldab fotosid les laadida nii avalikuks kui ka privaatseks

kasutamiseks. Privaatsete fotode nitamiseks on vimalik kasutada nn.

klalise passi. Niteks kui juhendajal puudub Flickr konto, kuid mustandi

pilte on vajalik temaga jagada. Samuti on vimalik kuvada Flickr pilte

46 http://www.synchroedit.com/

47 http://neil.fraser.name/software/mobwrite/

48 http://flickr.com/

36

http://flickr.com/http://neil.fraser.name/software/mobwrite/http://www.synchroedit.com/

veebipevikute ja wikide tekstis, kuid see eeldab, et pildid on avalikuks

kasutamiseks.

Illustratsioonil nr 9 on kujutatud ks nide Flickr kasutamise kohta

juhendamise protsessis. Siinjuures tasub thele panna, et see pilt on

varustatud konkreetse isiku konkreetse uurimistga. Selline

mrksnadega varustamine annab vimaluse mingi konkreetse

mrksnade kohta tellida RSS-vooge, mis annavad teada, kui lisandub

uusi pilte. Samuti agregeeruvad need pildid nende mrksnade abil

Technorati's.

Viimasel ajal on tekkinud palju Flickr.com jljendajaid ning

edasiarendusi. Niteks Eestis pakub samalaadset tasuta teenust nagi.ee

nimeline keskkond. Samas tuleks thele panna, et Nagi ei vimalda veel

agregeerimist.

Paljast piltide nitamise vahendist on edasiarendusena tekkinud ka ks

37

Illustratsioon 9: Nide Flickr kasutamise kohta juhendamiseks

populaarne esitluste eksponeerimise vahend, mis kannab nime

SlideShare49. Oma philises funktsionaalsus on ta sarnane Flickrile, kuid

tema erinevus on selles, et ta vimaldab les laadida MS PowerPoint,

OpenOffice Impress ning PDF vormingus slaide, konverteerides need

kigult Flash animatsioonideks. Samamoodi nagu Flickr vimaldab ka

SlideShare esitluste integreerimist veebipevikute ja wikidega.

Teine Flickr idee edasiarendus, millest tahaks eraldi juttu teha on

YouTube50, mis vimaldab piltide asemel les laadida videolike. Oma

phifunktsionaalsuses on ta sarnane Flickrile ta vimaldab sisu les

laadida, seda mrksnade ja litsentsiga varustada aga samuti teostada ka

nende seas otsingut. Samamoodi nagu eelnevad vimaldab ka YouTube

filme integreerida veebipevikute ja wikidega.

2.6.8. hisjrjehoidjad

Sotsiaalse tarkvara kasutajate hulgas on levinud komme postitada

teatavatele lehtedele oma jrjehoidjaid. Vastavalt sotsiaalse tarkvara

tavadele on vimalik neid jrjehoidjaid mrksnadega thistada ning

nende mrksnade abil siis teostada otsinguid. Selliste teenuste

nideteks viks olla digg51, del.icio.us52, Furl53, StumbleUpon54, reddit55,

Netvouz56 ja Connectedy57.

49 http://www.slideshare.net/

50 http://www.youtube.com/

51 http://www.digg.com/

52 http://del.icio.us

53 http://www.furl.net/

54 http://www.stumbleupon.com/

55 http://reddit.com/

56 http://www.netvouz.com/

57 http://www.connectedy.com/

38

http://www.furl.net/http://www.stumbleupon.com/http://www.digg.com/http://www.connectedy.com/http://www.netvouz.com/http://reddit.com/http://del.icio.us/http://www.youtube.com/http://www.slideshare.net/

2.6.9. Viidete haldamine

Viitamise haldust vimaldavad teenused ja tarkvara on oma olemuselt

sna sarnased jrjehoidjate teenusele, kuid on meldud eelkige

akadeemilistele ringkondadele. Lisada saab viiteid eelkige internetist

leitud artiklitele aga ka paberkandjal olevatele materjalidele. Viiteid saab

hallata eeldefineeritud kategooriate alusel, samas on vimalik neid

kategooriaid ka ise lisada. Selline avalik viidete kogu vimaldab

akadeemilise uurimist tegijal hendada ressursse teiste samas

valdkonnas tegutsevate teadlastega. Viitamise halduse teenustest on

kige tuntumad vast CiteULike vi BibSonomy58, mis mlemad on

tegelikult otsimootori CiteSeer laiendused59.

58 http://www.bibsonomy.org/

59 http://citeseer.ist.psu.edu/

39

Illustratsioon 10: Kesoleva magistrit juhendaja poolt salvestatud

viited del.icio.us keskkonnas

http://citeseer.ist.psu.edu/http://www.bibsonomy.org/

Viidete haldusest rkides tahaks erilist thelepanu juhtida Connotea60

nimelisele teenusele. Connotea on vaba veebiphine viidete haldamise

vahend eelkige teadlastele ja meditsiinipersonalile. Oma

phifunktsionaalsuses on ta del.icio.us sarnane, kuid ta sisaldab ka

spetsiaalseid teadlastele vajalikke funktsioone. Niteks tunneb Connotea

suurt hulka teaduslikke veebe ning on suuteline sealt automaatselt

tmbama kasutaja poolt tekitatud jrjehoidja kohta metaandmeid,

sealhulgas ka andmeid autori ning publikatsiooni nime kohta.

Juhendamiskeskkonna kontekstis on selline vahend hea kirjandusviidete

haldamiseks.

2.6.10. Raamatukogud

Raamatukogud vimaldavad kasutajatel veebiphise tarkvara abil pidada

arvestust oma kollektsioonide le. Need kollektsioonid vivad olla

raamatud, salvestused vi CD/DVD meediad. Kasutajad saavad oma

kollektsioone jagada teiste kasutajatega ning tarkvara vimaldab pidada

sellise jagamise le arvestust ning genereerida automaatseid soovitusi

nende kollektsioonide kasutamise statistika alusel. Samalaadselt

lejnud teenuste ja tarkvaradega vimaldab ka virtuaalne raamatukogu

folksonoomilist mrgendamist. Selliste teenuste nidetena viks tuua

discogs61, LibraryThing62 (vt ka illustratsioon nr 11) ja lib.rario.us63.

60 http://www.connotea.org/

61 http://www.discogs.com/home

62 http://www.librarything.com/

63 http://lib.rario.us

40

http://www.connotea.org/http://lib.rario.us/http://www.librarything.com/http://www.discogs.com/home

2.6.11. Sotsiaalse vrgustiku otsimootorid

Sotsiaalse vrgustiku otsimootorid on omaette klass tarkvara, mis on ette

nhtud sotsiaalse vrgustiku organiseerimiseks, prioritiseerimiseks vi

otsitulemuste filtreerimiseks. Tehakse vahet kahte liiki otsimootoritel

esimene liik kasutab sotsiaalset vrgustikku otseselt, teine kaudselt.

Otsesed sotsiaalse vrgustiku otsimootorid vimaldavad kasutajatel

otsida otseselt vljendatud sotsiaalseid suhteid ja suhtlust. Niteks XFN

(XHTML Friends Network) vimaldab kasutajatel jagada oma suhteid oma

veebilehel (veebipevikus), moodustades sedasi jagatud onlain sotsiaalse

vrgustiku. Niteks on Jaan Tsine kolleegil vimalus viidata Jaanile nii:

Jaan Tsine

XFN otsimootorite esindajateks on niteks Technorati64 ja Feedster65.

64 http://www.technorati.com/

65 http://www.feedster.com/

41

Illustratsioon 11: Virtuaalse raamatukogu LibraryThing esileht

http://www.feedster.com/http://www.technorati.com/

Kaudsed sotsiaalse vrgustiku otsimootorid vimaldavad otsingutulemusi

filtreerida enda poolt usaldusvrseks kuulutatud sotsiaalse vrgustiku

alusel. Kuna usaldusvrset kaudset informatsiooni info sisu kohta on

raske saada, siis uurivad sellised otsimootorid teema ja sisu vastavust,

linkide kohasust teemaga aga ka postituse grammatikat ning paljut muud

sotsiaalse vrgustiku sisuga seotud asju. Taolise otsimootori niteks viks

olla NewsTrove66 nimeline otsimootor.

Sotsiaalsetest otsimootoritest rkides tahaks erilist thelepanu juhtida

nende vimalusele erinevatest kohtadest saabuvat informatsiooni

mrksnade alusel kokku agregeerida, vimaldades nii tekitada mingi

teadlaste koolkonnaga seonduv andmehulk.

2.6.12. Mttekaardid ja mistekaardid

Sotsiaalse tarkvara hulka kuuluvad veel ka mttekaardid (mindmap) ja

66 http://www.newstrove.com/

42

Illustratsioon 12: sotsiaalsete vrgustike otsimootori Technorati esileht

http://www.newstrove.com/

mistekaardid (concept map), kusjuures pris ranget vahet nende vahel

alati teha ei nnestu. Sellesse kategooriasse kuuluvatest tarkvaradest on

kige tuntumad vast FreeMind67 ja CmapTools68. Eraldi vriks ra

mrkimist veebiphised mttekaardivahendid Gliffy69 ja Bubbl70.

67 http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page

68 http://cmap.ihmc.us/

69 http://www.gliffy.com/

70 http://bubbl.us/

43

http://bubbl.us/http://www.gliffy.com/http://cmap.ihmc.us/http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page

3. Lputde juhendamiskeskkonna

kontseptuaalne disain ja evalvatsioon

Kesoleva uurimist kirjutamist alustati 2004 aastal, kusjuures esmane

idee oli kogu ssteem ise otsast lpuni valmis programmeerida. Sellest

ideest aga loobus kesoleva t autor sna kiiresti, kuna selleks vajaliku

t maht oleks kiiresti letanud magistrit mahu. Samuti poleks ks ja

ainuke rakendus ilmselt vastanud kikide kasutajate soovidele ja

nudmistele.

3.1. Erialaseminar

Erialaseminari kigus sai esitletud eelpool kirjeldatud ideed ning kogutud

kaaslipilaste kest tagasisidet. Erialaseminari kigus kasutatud esitlus

on kesoleva uurimist lisa nr 4. Kokkuvte tagasisidest on peatkis

Jreldused disainisessioonidest

Erialaseminari kigus esitleti ka ideed et juhendamiskeskkonna phjaks

viks kasutada mingit tismahulist sisuhaldusssteemi. Selle idee

teostatavuse uurimiseks sai aadressil http://minitorn.tlu.ee/~hillarp

installeeritud ja katsetatud Drupal nimelist sisuhaldusssteemi mootorit.

Samuti sai seda ideed katsetatud esimesel disainisessioonil.

Drupal on vaba ja tasuta modulaarne sisuhaldusssteem ja

veebipevikute mootor. Tnu oma funktsionaalsusele vimaldab Drupal

suhteliselt lihtsalt kujundada ja hallata online kommuune. Drupali

eeliseks on tema modulaarsus, mis vimaldab tema funktsionaalsust vga

palju laiendada ning tema vga hea dokumenteeritus, mis vimaldab

vajadusel kirjutada talle lisamooduleid.

44

Seda rakendust sai phjalikult uuritud ja testitud http://minitorn.tlu.ee

(illustratsioon nr 13) ning koduse serveri (http://karulaas.homelinux.org)

peal. Tallinna likoolile kuuluval veebiserveril sai les seatud keskkond

tasemet teema valimiseks ning valmis kirjutamiseks, koduses masinas

sai testitud ldisi vimalusi, keskkonna administreerimist ja rakenduse

lisamooduleid. Drupalil phineva tasemetde juhendamiskeskkonna

lhike kasutus- ja testimisjuhend on kesoleva magistrit lisas nr XXX.

Tasemetde testimiseks kasutatud Drupalil ei nnestunud kahjuks kogu

funktsionaalsust rakendada, kuna tema all oleva serveri tarkvara on

vananenud ning ei vastanud kigile konkreetse sisuhaldusssteeemi

mootori poolt esitatavatele nuetele. Selle rakenduse phjal sai

konstrueeritud ks kasutusstsenaarium, mis on kesoleva magistrit lisa

nr 5 ning mida sai samuti arutatud disainisessioonil.

45

Illustratsioon 13: Tasemetde juhendamise keskkond

http://minitorn.tlu.ee peal

3.2. Esimene disainisessioon juhendajatega

Esimesel disainisessioonil esitleti kahte vimalikku stsenaariumi Drupalil

phinevat veebipevikut ja raamatut ning wordpressil, mediawikil ning

del.icio.us linkide halduse keskkonnal phinevat lahendust. Kasutatud

stsenaariumid on vastavalt lisades nr 6 ja 7.

Disainisessioonil osalejate arvates on Drupali puhul heaks kljeks

raamatu (book) moodul, mis vimaldab t mustandit kirjutada, samuti

peeti heaks omaduseks vimalust eksportida veebipevikus olevaid

artikleid raamatusse. Samas mrgiti ra, et mingil juhul ei tohiks ks

peatkk koosneda hest veebipevikus kirjutatud artiklist. Samuti peeti

heaks kljeks seda, et kogu keskkond asub hes kohas koos, see

thendab, et pole vajadust navigeerida erinevate leheklgede vahel ja/vi

igahes eraldi sisse logida.

Halvast kljest mainiti, et t vormistamine vastavalt nuetele eeldab

siiski tekstiredaktori olemasolu ning Drupalis valmis kirjutatud materjali

eksporti mingisugusele tekstiredaktori jaoks kasutatavale kujule. Tasub

thele panna, et Drupalis on olemas lisamoodul, mis oskab seal olevat

materjali eksportida DocBook vormingusse, kuid enamlevinud

tekstiredaktoritest tunneb seda vormingut ainult OpenOffice. Samuti

uuriti, kas Drupali viidete halduse vahend oskab seda teha mne tuntud

viitamise standardi jrgi ning kahetsusega tuleb nentida, et hetkel

puudub Drupalil korrektselt standardeid jrgiv linkide ja viitekirjete

haldamise moodul.

Samuti sai lbi arutatud wordpressil, mediawikil ning del.icio.us linkide

halduse keskkonnal phineva lahenduse vimalik kasutusstsenaarium

ning sellest lhtuvalt analsiks kesoleva lahenduse eeliseid ja

puuduseid.

Disainisessioonil osalenute arvates on veebipevik hea t valmimise

esimeses faasis musta materjali kogumisel. Sellisel juhul on vimalik

46

koheselt kommentaaris lisada, mida viks veel uurida vi millistele

allikatele thelepanu osutada. Samuti on veebipevik vga hea

tegevusuuringu puhul, kuna siis sisaldaks veebipevik juba empiirilist

andmestikku, mida on vimalik analsida ning poleks enam vajalik

eraldi uuringut teha.

Kesoleva lahenduste puudustena toodi esile see, et t valmimisel tuleb

kasutada mitut erinevat rakendust ning, et teksti leviimine hest

rakendusest teise on ebamugav. Samuti seati ksimuse alla t lplik

vormistamine, kuna vastavalt ppekorralduse eeskirjale tuleb lput

esitada ka paberkandjal ning see peab olema vormistatud vastavalt

headele akadeemilistele tavadele.

Enne teist disainisessiooni oli kesoleva uurimist kirjutaja judnud

jrelduseni, et tasemedetde teemade andmebaasi tuleks hoida eraldi

ning see oleks kigile hine.

3.3. Tasemetde teemade andmebaas

Kesoleva magistrit raames sai testitud ka vimalikke lahendusi

tasemetde teemade andmebaasi pidamiseks. Vimalike lahendustena

testiti WordPressi, BLOG:CMS-i, GeekLogi ja Drupalit. Tasemetde

postitamisel lhtuti eeldusest, et hetkel toimivat tasemetetde teemade

esitamise mudelit ei muudeta. Hetkel on tasemet teema osadeks:

Pealkiri (teema);

Lisamise kuupev;

Teema phjendus;

Soovitav tulemus;

Nuded kirjutajale (tase, muud kogemused);

Informatsioon juhendaja kohta (tase, nimi, epost);

WordPress ja GeekLog on mlemad tpilise veebipeviku mootorid, kus

tasemetetde hoidmine oleks lihtne ning mitme kasutajakonto

olemasolul on vimalik juurde tuua ka tasemet vljapakkuja andmed.

47

Samas toimub veebipevikutel kategoriseerimine vabalt valitavate

folksonoomiliste mrgenditega ning juhul, kui mrgendite kasutamine

pole eelnevalt kokku lepitud vi sellest kokkuleppest rangelt kinni ei

peeta, siis muutub tasemet otsimine vga raskeks.

Drupalil puhu on vimalik kasutada eeldefineeritud kategoriseeritud

mrgendeid, kusjuures on vimalik mrata, et tasemetd pole enne

vimalik postitada, kui vastavatest kategooriatest on mrgendid valitud.

Tasemetde andmebaasi testimise ajal sai kohustuslikeks vljadeks

mrgitud t tase ja soovitatav ppesuund, kusjuures lubatud oli

kasutada mitmikvalikuid. Samas tuleb nentida, et Drupali puhul tuli

vajalikud vljad mrgistada postituse sees. Samuti puudus lihtne

vimalus kikide vajalike vljade eeldefineerimiseks.

GeekLog oli testitutest kige turvalisem. Samuti oli tema lesehitus kige

loogilisem. Omas vaikeseadistustes lisaks veebipeviku mootorile ka

foorumit ja kalendrit. Samuti omab ta lisavimalusena EWiki lisamoodulit.

Lisaks sellele on sellel konkreetsel mootoril vimalus anda failidele

erinevaid igusi nii lugemisel, muutmisel kui ka kommenteerimisel.

Kikide moodulite konfigureerimine ja administreerimine kib sama akna

kaudu ja sama kasutajanime kasutades.

BLOG:CMS oli testitutest vaikeseadistustes kige funktsionaalsem. Ta

sisaldab koheselt lisaks veebipevikule ka pildialbumit, foorumit, wikit

ning palju teisi mooduleid. Samuti sisaldas ta kige funktsionaalsemat

kasutajaliidest teksti vormindamiseks. Samas oli ta ka kige

ebaturvalisem. Korralikuks toimimiseks vajas ta vga paljude veebis

olevate failide ja kataloogide iguste muutmist maailmale kirjutatavaks.

Samuti oli ebamugav see, et iga moodul vajas kasutamiseks eraldi

kasutajanime ja parooli. Lisaks kis ka iga mooduli administreerimine

eraldi. Tasub mrkimist, et kesolevaks ajaks on selle mootori

arendamine lppenud ning tarkvara kodulehel soovitatakse kasutada

Drupal nimelist tarkvara.

48

3.4. Teine disainisessioon juhendajatega

Teise disainisessiooni jaoks sai ette valmistatud kolm erinevat

kasutuslugu, neist esimene puudutas esmast teema valimise faasi ning

teised kaks t kirjutamise faasi. Disainisessioonile esitatud kasutuslood

on vastavalt lisad nr 8, 9 ja 10.

Disainisessioonil osalenute ldine arvamus oli, et need kasutuslood on

juba tiesti reaalsed, kuid vajavad veidi veel silumist.

3.5. Jreldused disainisessioonidest

Jrgnevalt esitaks kokkuvtvalt disainisessioonides tekkinud mtted ja

nuded juhendamiskeskkonnale.

3.5.1. lipilaste poolt esitatud nuded

Kasutajaliides peab olema lihtne ning sisaldama ainult philisi

operatsioone, t vormistamine viks toimuda automaatselt.

Keskkond peaks sisaldama mingisugust vimalust erinevate

versioonide haldamiseks.

Peaks olema vimalus seada erinevaid juurdepsupiiranguid.

3.5.2. ppejudude poolt esitatud nuded

Peab olema vimalus, et tsse saaks importida teksti erinevatest

allikatest.

Rakendus peab vimaldama eksporti ldkasutatavatesse

vormingutesse.

protsess ei tohiks olla vga suurte tkkidena, ks moodul peaks

olema vimalik koostada erinevatest vikestest tkkidest.

Rakendus peaks sisaldama vimalust otsingusnade jrgi otsida

ning tulemuste reastamist ja filtreerimist.

Peaks olema vimalus kasutada nii taksonoomilisi kui ka

folksonoomilisi mrksnu.

49

Veebipevik peab vimaldama mrksnade muutmist ja

kustutamist.

Juhendajal peaks olema vimalus luua oma koolkond (eraldi

kommuun), millel viks olla omaette viidete kogu koolkonna

vtmetekstide baas.

Kasutatav rakendus peaks vimaldama viitekirjete teisendamist

erinevate standardite jrgi.

Kasutatav vahend peab vimaldama juurdepsupiirangute

kehtestamist

mustandi kujul materjali les panemine vib olla inimestele

ebameeldiv

(blogis olevad) hinnangud vivad olla ebameeldivad

konfidentsiaalsed materjalid

ideede vargus

Erinevaid kohti ei tohiks olla vga palju (maksimum 2-3)

Kasutatav rakendus peaks omama kohta andmefailide hoidmise

jaoks, juurdeps sellele peaks olema ainult juhendajal ja

juhendataval.

Kasutajaliides peaks olema tekstiredaktori veebiphine aseaine.

Rakendus peaks vimalikult toetama produkti (tasemet)

valmimist.

50

4. Juhendamiskeskkonna kontseptsioon

Kirjanduse ja rakenduste analsi ning disainisessioonide tulemusena

judis kesolva uurimist autor sellise tulemuseni, et otsast lpuni hte

ja hist ssteemi vlja pakkuda ei saa. Seetttu pakub kesoleva t

kirjutaja vlja lahenduse, mis koosneb kolmest eraldi seisvast, kuid

omavahel integreeritavast osast:

uurimistde teemade andmebaas;

juhendaja ja juhendatava vaheline iteratsioon uurimist

kirjutamisel

t avaldamise keskkond

Esimese ja kolmanda etapi vahend oleksid kigile hised, keskmine t

kirjutamise etapp oleks erinev ning sltuks eelkige juhendajast ja

juhendatavast.

4.1. Uurimistde teemade andmebaas

Uurimistde teemade haldamiseks soovib siinkirjutaja vlja pakkuda

veebipeviku Wordpress mootoril phineva keskkonna. Selline idee on

vlja kujunenud kirjanduse analsi ning disainisessioonide phjal, kuna

see tarkvara on kige lihtsamini hallatav ka infotehnoloogiaga mitte

vaga kursis olevale isikule. Samuti tidab see tarkvara kik tasemetde

teemade keskkonnale disainisessioonide kigus esitatud nudmised.

Teemade keskkonna kasutamine neb vlja nii, et kik vlja pakutavad

teemad postitatakse tavalise artiklina. Postituse pealkiri thistab teemat

ning sisusse kirjutatakse teema lhikirjeldus, teema phjendus,

phieesmrk ning muu lisainformatsioon. Teemade keskkonnal on

eeldefineeritud uurimistde tasemetele vastavad kategooriad. Millede

hulgast teema vljapakkuja saab valida sobivad. Lisaks saab ja tuleb

teema varustada ka erinevate mrksnadega. Selline mrgendamine

kergendab sobiva teema otsimist. Vlja pakutava keskkonna ekraanipilt

51

on illustratsioonil 14.

Uurimisteema kommentaariumis saab selle teema le arutleda, esitada

teema kohta ksimusi vi teemat tpsustada. Samas saab lipilane ka

ise omalt poolt teema vlja pakkuda.

4.2. Uurimist kirjutamine

Nagu kirjanduse analsist nhtub, jaguneb t kirjutamine

informatsiooni kogumiseks, hindamiseks ja eesmrkide formuleerimiseks

ning t kirjutamiseks, kus juhendaja osaleb kvaliteedi kontrolli osas.

Kesoleva uurimist autor nendeks etappideks vlja pakkuda mitu

alternatiivset lahendust.

52

Illustratsioon 14: Teemade andmebaas

4.2.1. variant A

Eeldusel, et uurimistd kirjutatakse mingi empiirilise uuringu vi isikliku

praktika phjal (niteks semestrit isikliku praktika alusel), siis oleks

sobiv komplekt veebipevik, hisjrjehoidja (del.icio.us) ja

kirjandusviidete (CiteULike) haldamise vahendid, OpenOffice.org

kontoritarkvara rakendused ning suhtlemiseks Skype.

Selle skeemi kohaselt teeb lipilane oma veebipevikusse sissekandeid

vastavalt praktika kigus lbitud etappidele. Viited teoreetilistele alustele

saadab juhendaja lbi del.icio.us ja CiteULike keskkondade, varustades

nad sobivate mrksnadega. T lplik vormistamine toimub

OpenOffice.org tlauatarkvaras ning juhendaja ja juhendatava vaheline

suhtlus toimuks Skype vahendusel.

4.2.2. Variant B

Eeldusel, et juhendaja ja juhendatav pole kumbki Web 2.0 vahendite

vimalustega vga kursis, on vimalik selline lahendus, kus internetis

olevaid vahendeid kasutatakse vhem. Sellisel juhul viks olla kasutusel

mistekaardi tarkvara FreeMind, OpenOffice.org, viidetehalduseks

del.icio.us, millest juhendataval on tellitud RSS voog uute elementide

kohta. Kirjandusviidete haldamiseks sobiks antud juhul Bibus ning

suhtlemine toimuks e-posti abil.

Sellise stsenaariumi kohaselt toimuks esmane info kogumine

salvestamine ja hindamine FreeMind abil. Hiljem eksporditakse seal

kogutud informatsioon tekstivormingusse ning edaspidine ttlus ja t

lplik kirjutamine toimub OpenOffice.org abil. Viited soovitavale

kirjandusele saadab juhendaja lbi del.icio.us keskkonna, varustades nad

sobivate mrksnadega, kusjuures juhendatav saaks teate uue viite kohta

automaatselt RSS voo abil. Ts kasutatavad viited saab juhendatav

importida otse Bibuse abil oma tsse.

53

4.2.3. Variant C

Uuendusmeelsed ning tehniliste lahendustega vga kursis olevad

juhendajad ning juhendatavad viksid kasutada lahendust, kus

veebipeviku ja viidete haldamiseks on kasutusel del.icio.us keskkond.

T kirjutamiseks kasutatakse Google Docs and Spreadsheet keskkonda.

Juhendaja ja juhendatava vaheline otsene suhtlus toimub e-posti ja MSN

Messenger vahendusel, kusjuures kiirsuhtlus kib MSN protokolli

vahendusel, kuna see vimaldab pidada logi ning seega

dokumenteeritakse juhendaja poolseid mrkused automaatselt ning E-

posti abil liiguvad vajadusel failid ning mitte vga kiired teated.

4.3. T avaldamine

Uurimustde avaldamise ja hoidmise kohana soovitab siinkirjutaja

kasutada digitaalsete objektide repositooriumi dSpace. Sellise soovituse

poolt rgib paljude kasutajate positiivne kogemus 2007 aasta lpu

seisuga oli le 300 dSpace installatsiooni 50 riigis. Samuti tasub

mrkimist, et see on juba mnda aega kasutusel Tartu likoolis

lipilastde avaldamise keskkonnana.

dSpace kasutamisel tuleks kindlasti mrata samad mrksnad, mis on

teemadehalduse keskkonnas, kuna nii on vimalik mrksnade jrgi

otsida ning samuti vimaldab see teema ja valmis t omavahelist

linkimist.

54

Kokkuvte

Kesolev magistrit eesmrgiks oli uurida, kas oleks vimalik mingite

vabade ja/vi tasuta sotsiaalsete rakenduste baasil komplekteerida

formaalse ja mitteformaalse ppimise kigus kogunenud informatsiooni

kogumise ja eksponeerimise ssteemi ning esitas vimaliku

kontseptuaalse disaini nende phjal loodud rakenduse kasutamise kohta

tasemetde kirjutamise- ja juhendamiskeskkonnana.

Kesoleva t kirjutaja loodab, et suutis lbi fookusgruppide ja

disainisessioonide nidata kuidas on vimalik sotsiaalset tarkvara

omavahel integreerides seda kasutada tasemet kirjutamisel. Samuti

usub ta, et suutis vlja pakkuda head lahendused tasemetde

kirjutamise haldamiseks.

Kahtlemata ei saa seda kontseptsiooni vtta lpliku lahendusena, kuna ta

on veel lpuni testimata. Samuti tuleb mrkida, et peaaegu kik

kontseptuaalses disainis vlja pakutud funktsioonid on erinevates

sotsia