2
Lotta leesmaa La Dolce Lingua 1 1 Lotta Leesmaa ehk eestlannast portugallane on elanud pikki aastaid Portugalis Nazaré linnas. Lottat narriti põhikoolis tema nahatooni pärast, blondide juuste pärast ja kutsuti pesuvalgendiks või siis Eiffeli torniks. Vaatamata sellele ta leiab, et portugallastelt on ta õppinud oma suure võluva naeratuse ning päikeselise hoiaku nii kohvikulaua taga kui ka keeletunde andes. Mõnus hiliskevadine lõuna möödus meil vesteldes teemadel, kuidas ta Portugali sattus ja mis on Portugalil ühele Eesti neiule pakkuda. Švammid Sattusin sinna seetõttu, kuna kena portugallane võttis mu ema ära. Võlus ta ära. Ma olin väike, umbes viiene, kui hakkasime seal külas käima, mingi hetk juba asusime sinna elama. Lapsed on nagu švammid – see kõik hakkab sulle nii külge. Mina õppisingi portugali keelt niimoodi, et ma ei õppinud. Nagu igaüks õpib oma emakeelt. Minu jaoks on portugali keel rohkem emakeel kui eesti keel. Ma siiamaani tunnen seda, et mu eestikeelne sõnavara võiks tugevam ja soravam olla. Teooriad Kui ma õpilastega suhtlen, siis ma tahan neile edasi anda portugalipärast rõõmu ja mõnusat olemist. Ma ei taha, et nad tuleksid ja tunneksid, et ei viitsi..,vaid et nad tuleksid ja lahkuksid hea tundega. Harva on tunde, kus me ei naeraks tudengitega. Kas mõne hääldusvea üle, mida keegi tudengitest tegi või sest keegi ajas portugalikeelse ja prantsuskeelse sõna segamini. Mul on kaks teooriat portugallaste positiivsuse kohta. Esiteks, neil on päike ja teiseks, nad elatuvad turismist. See naeratus on kuidagi neisse imbunud. Neil on vaja olla sõbralikud – klient näiteks ''ära rääkida''. Palju on ka isetust – kui sul midagi tänaval juhtub, siis keegi tuleb kindlasti aitama. Ilusad väljendid Kui meil on sõna ''sünnitama'', siis neil on selle jaoks väljend ''andma valgusele''. Ma ei tea, kas ma ei tunne eesti keelt piisavalt, kuid mulle tundub, et nende keel on rikkam. Selleks, et neid ilusaid väljendeid kasutada ja tunda mõnu keele hääldusmõnust tuleb ikkagi ise kohale minna. Praktiline psühholoogia Mulle on meeldinud kõik, mis on olnud kohustuslik lugemine koolis. Portugali kirjanikke ma ei oskakski nii välja tuua.. brasiillane Paulo Coelho on suurepärane. Mulle meeldib praktiline psühholoogia – rakendusliku põhjaga teosed. Näiteks meeste ja naiste erinevusi käsitlevad teosed. Teooriad, miks naised lähevad poodi ja kulutavad seal kaks tundi. Väidetavalt ju naiste töö oli ürgajal marjade korjamine. Ja kuidas mehed siis lähevad poodi, teades, et on tarvis teksapükse.. leiavad need.. ostavad ära ja lähevad ära. Nemad ju pidasid jällegi jahti. Leebe Eriliselt naudin kriminaalse sisuga, ajaloolisi või siis fantaasiateemalisi filme. Johnny Deppi omad on eriti meelelahutuslikud. Mulle meeldib võrrelda, kuidas vanasti miskit tehti. Mulle tundub, et lääne ühiskond on nii leebeks muutunud. Me ajame ainult õigusi taga. Kui juba vangid väljendavad oma kaebekirjades, et miks nad alati maasika- moosi saavad.. tahaks ju ka teisi sorte maitsta. Keegi ei mõtle justkui enda kohustustele. Fotod by Henri Siht (OderVisual)

Lotta Leesmaa feat. La Dolce Lingua

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Citation preview

Page 1: Lotta Leesmaa feat. La Dolce Lingua

Lotta leesmaa

La Dolce Lingua

11

Lotta Leesmaa ehk eestlannast portugallane on elanud pikki aastaid Portugalis Nazaré linnas. Lottat narriti põhikoolis tema nahatooni pärast, blondide juuste pärast ja kutsuti pesuvalgendiks või siis Eiffeli torniks. Vaatamata sellele ta leiab, et portugallastelt on ta õppinud oma suure võluva naeratuse ning päikeselise hoiaku nii kohvikulaua taga kui ka keeletunde andes. Mõnus hiliskevadine lõuna möödus meil vesteldes teemadel, kuidas ta Portugali sattus ja mis on Portugalil ühele Eesti neiule pakkuda.

ŠvammidSattusin sinna seetõttu, kuna kena portugallane võttis mu ema ära. Võlus ta ära. Ma olin väike, umbes viiene, kui hakkasime seal külas käima, mingi hetk juba asusime sinna elama. Lapsed on nagu švammid – see kõik hakkab sulle nii külge. Mina õppisingi portugali keelt niimoodi, et ma ei õppinud. Nagu igaüks õpib oma emakeelt. Minu jaoks on portugali keel rohkem emakeel kui eesti keel. Ma siiamaani tunnen seda, et mu eestikeelne sõnavara võiks tugevam ja soravam olla.

TeooriadKui ma õpilastega suhtlen, siis ma tahan neile edasi anda portugalipärast rõõmu ja mõnusat olemist. Ma ei taha, et nad tuleksid ja tunneksid, et ei viitsi..,vaid et nad tuleksid ja lahkuksid hea tundega. Harva on tunde, kus me ei naeraks tudengitega. Kas mõne hääldusvea üle, mida keegi tudengitest tegi või sest keegi ajas portugalikeelse ja prantsuskeelse sõna segamini. Mul on kaks teooriat portugallaste positiivsuse kohta. Esiteks, neil on päike ja teiseks, nad elatuvad turismist. See naeratus on kuidagi neisse imbunud. Neil on vaja olla sõbralikud – klient näiteks ''ära rääkida''. Palju on ka isetust – kui sul midagi tänaval juhtub, siis keegi tuleb kindlasti aitama.

Ilusad väljendidKui meil on sõna ''sünnitama'', siis neil on selle jaoks väljend ''andma valgusele''. Ma ei tea, kas ma ei tunne eesti keelt piisavalt, kuid mulle tundub, et nende keel on rikkam. Selleks, et neid ilusaid väljendeid kasutada ja tunda mõnu keele hääldusmõnust tuleb ikkagi ise kohale minna.

Praktiline psühholoogiaMulle on meeldinud kõik, mis on olnud kohustuslik lugemine koolis. Portugali kirjanikke ma ei oskakski nii välja tuua.. brasiillane Paulo Coelho on suurepärane. Mulle meeldib praktiline psühholoogia – rakendusliku põhjaga teosed. Näiteks meeste ja naiste erinevusi käsitlevad teosed. Teooriad, miks naised lähevad poodi ja kulutavad seal kaks tundi. Väidetavalt ju naiste töö oli ürgajal marjade korjamine. Ja kuidas mehed siis lähevad poodi, teades, et on tarvis teksapükse.. leiavad need.. ostavad ära ja lähevad ära. Nemad ju pidasid jällegi jahti.

LeebeEriliselt naudin kriminaalse sisuga, ajaloolisi või siis fantaasiateemalisi filme. Johnny Deppi omad on eriti meelelahutuslikud. Mulle meeldib võrrelda, kuidas vanasti miskit tehti. Mulle tundub, et lääne ühiskond on nii leebeks muutunud. Me ajame ainult õigusi taga. Kui juba vangid väljendavad oma kaebekirjades, et miks nad alati maasika-moosi saavad.. tahaks ju ka teisi sorte maitsta. Keegi ei mõtle justkui enda kohustustele.

Fotod by Henri Siht (OderVisual)

Page 2: Lotta Leesmaa feat. La Dolce Lingua

La Dolce Lingua lotta Leesmaa

2

Seitse seelikutVäga peetakse kinni traditsioonidest – näiteks Nazaré vanemad naised käivad ringi seitsme seelikuga. Osaliselt on küll alusseelikud, aga see on nii armas, kui nad kõnnivad, siis nad on kui kellukesed. Mehed on neil tihti kalamehed. Ja naine võtab siis selle suure kasti, mis on kala täis ja paneb selle pähe ja kõnnib mööda tänavat sellega.. viib turule, et seda müüa. Õhtul sa näed, et kõik laevakesed on mere peal ja sa tead, et see, mis sa homme restoranis saad, on värske. Aga traditsioonidest veel nii palju, et kui abikaasa sureb ära siis mõni naine, eriti vanem naisterahvas, kannab leinamiseks musta värvi riietust elu lõpuni.

KaheksajalasalatMina armastan väga kaheksajala salatit. See on nii hea! Seda keedetakse tavaliselt. Viimane kord kui ma portugal-ist lendasin, siis stjuardessid rääkisid, et veel parem on kasutada külmutatud kaheksajalga, mitte värsket. Krabi on muidugi suur lemmik. Ma oskan enda krabisid ise ära tappa ja valmistada. Ja muidugi krevetid. Mis tiigerkrevette te üritate siin Eestis pähe määrida? See, mida siin paku-takse on tavaline krevett või siis isegi väiksem. Merekarbid – mm! Minu jaoks on Eesti toit võõras – puder, kissell.. Mina sõin 6 aastasena krevette kui teised Eestis sõid putru!

GaraažInimesed rendivad suviti välja oma maja – terve maja turistidele. Ise kolivad garaaži. Ülejäänud aasta töötatakse ja siis võib-olla veidiks ajaks minnakse oma kodumaal kuskile puhkama. Kohalikud väljaspool Portugali väga reisimas ei käigi, sest maa iseenesest on juba nii mitmekül-gne. Külmemal talvel saab suusatada, mõnel ei saa.. võimalus on rannas olla.. veinimõisad..