LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM

II

Suurkujud

TPL 2009, 2010

1

PAUL VERLAINE

(1844–1896)

Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol, tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi hakkas matkima prantsuse ja Euroopa sümbolistide enamik.

Gustave Courbet’ maal

2

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA

Verlaine’i lüürikale on iseloomulik:kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,

lakoonilisus ja meloodilisus;kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli

tähenduse;tundlik ja täpne rütm;melanhoolia, lüürilisus;leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja

kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:

jumalik ja saatanlik. 3

VERLAINE’I ELU töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna; sidemed kirjandusringkondadega; kohvikuelu; kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal

deemoneid võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub; idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle

jooma, ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni toetamises;

1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);

1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks aastaks vanglasse;

vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks; töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot, uuesti allakäik;

elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED

LUULEKOGUD:„Saturnilised luuletused”

(1866): tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et

on sündinud Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine > vihahood

„Galantsed peod” (1869):pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;

„Sõnadeta romansid” (1874):pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884): selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus „Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid” (1884)

5

PAUL VERLAINE Eugène Carrière’ maal, 1891, Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku luuletuse „Luulekunst” võttis sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond oma lipukirjaks:

Muusikat, muusikat enne muud!

Eelista seda, mil puudub vaste,

Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,

Eelista kõnele sosinal suud. /.../Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti (aniisimaitselist koirohuviina) joomas

(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)

Prantsuse luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15-aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.

Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor. 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”:

luuletaja on selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning tajub sealpoolsust.

Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.

1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust midagi teada.

8

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST Mässumeelsus ja raske iseloom vastandusid ema

rangele kasvatusele; õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi; põgenes kolm korda kodust; saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale

Verlaine’ile; Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid; pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,

avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad teda;

reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses, organiseeris karavane jm;

1891 avastati ta jalas vähkkasvaja; teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

9

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING

„Selgeltnägija kirjad” (kirjutatud 1872, ilmus 1912)

Kuulsaim luuletus „Joobnud laev” (kirjutatud 1871, ilmus 1883)

Proosaluulekogu „Hooaeg põrgus” (trükitud 1873, aga aastani 1900 peaaegu tundmatu)

Luulekogu „Illuminatsioonid” (kirjutatud 1872–73, osaliselt ilmus 1886)

10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA

Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas vabameelne, sõnade ja väljendite tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud vaimukirkad ebareaalsed pildid on valatud rütmikasse proosaluulesse.

Tema loomingut on peetud kogu moodsa luule aluseks.

11

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID

Rimbaud’ filosoofia: poeet = nägija, kes tungib tundmatusse, kogeb seal enneolematuid elamusi;

poeesia muutub hallutsinatsiooniks; nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –

mõistus ei tohi meeli kontrollida; narkootikumid on vahend; Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,

ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks; luule = aistingute, kujundite julge üksteise

kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale lükkimine, ta ei seo neid omavahel;

sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

13

Henri Fantin-LatourLauanurgas (detail) 1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-LatourLAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.

Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.

1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad värsid.

Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.

Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995), eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898) Prantsuse luuletaja ja

luuleteoreetik. Teda mõjutas baudelaire’ilik

spleen ja Poe tõdemus, et luuletus pole mitte ainult ideaali-ihalus, vaid ka ränk töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe loomingut.

Mallermé luule peateemaks on luuletamine („Fauni pärastlõuna”, 1876). Sellele on kirjutanud muusika Claude Debussy.

Tema luule on mõjutanud kogu XX saj luulet, tema teisipäevast kirjanduslikku salongi külastasid paljud noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE Kunst ei olnud Mallarmé

jaoks tegelikkuse järeleaimamine, vaid iseseisev sõltumatu sisu ja vormiga valdkond.

Sõnad ei pea väljendama mitte asjade nimesid, vaid vallandama tundeid ning tekitama sümboleid ja seoseid.

Mallarmé luulekeel oli vaba süntaksiga, sõnavalikut juhtis eelkõige kõlaline sobivus, paljutähenduslikkus oli omaette eesmärk.

17

EDUOARD MANET, STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!„FAUNI PÄRASTLÕUNA“

Ballett, Fauni tantsib Rudolf Nurejev (10 min)

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Ncz-D1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK

Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt. Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:

Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse; Saksamaal; Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke; Belgias – sümbolistliku draama rajaja

Maeterlinck, luuletaja Emile Verhaeren.

ALLIKAD

Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud Toomas Liivi loenguis.

Wikipedia artiklid

Interneti-avarused

21