Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Maailmakaubandussuumlsteemiteatmik
2 truumlkk
Originaal
KOKKUVOtildeTE KAUBANDUSE INFOTEENISTUSTELE
1999 0703BUS
UNCTADWTO RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSKESKUS (ITC)RAHVASTE UumlHENDUSE SEKRETARIAAT (CS)Maailma kaubandussuumlsteemi teatmik 2 truumlkkGenf ITCCS 1999 xxiv 329 lk
Kaubanduslepingud WTO kaubanduse liberaliseerimine Uruguay vooru teatmiku (BusinessGuide to the Uruguay Round) 1995 aasta vaumlljaande taumliendatud versioon Selles vaadeldakse aastatel1996ndash1999 toimunud muutusi ja antakse uumllevaade WTO suumlsteemist selgitatakse WTO rolli laumlbiraumlauml-kimiste foorumina ja kaubandusvaidluste lahendajana tuuakse aumlra 1994 aasta GATTi ja selle sidus-lepingutest tulenevad reeglid kaubavahetusele vaadeldakse teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATS)ja sellest liikmesriikidele tulenevate kohustuste potildehijooni selgitatakse riigihangete ja riikliku kauban-duse reegleid kirjeldatakse intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping)saumltteid antakse uumllevaade kuuest WTO toumloumlplaani lisatud kaubandusega seotud valdkonnas kaumlsitleta-vast teemast eri peatuumlkkides analuumluumlsitakse kaumlsitletud teemade motildeju aumlritegevusele
Inglise prantsuse ja hispaania keeles
ITC Palais des Nations 1211 Genf 10 ŠveitsCS Marlborough House London Suurbritannia
Kaumlesolevas vaumlljaandes kasutatud maumlaumlratlused ja andmeesitus ei vaumlljenda UNCTADWTORahvusvahelise Kaubanduskeskuse ega Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi seisukohti uumlhegi riigiterritooriumi linna votildei piirkonna ega selle ametiasutuste otildeigusliku seisundi ega ka selle piiridesuhtes
copy UNCTADWTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Uumlhenduse sekretariaat 1999
Kotildeik otildeigused kaitstud Vaumlljaande uumlhtegi osa ei tohi Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja Rahvaste Uumlhenduse sekre-tariaadi eelneva kirjaliku loata kopeerida hoida otsingusuumlsteemis ega edastada elektrooniliselt elektrostaatiliseltmagnetlindil mehhaaniliselt fotokopeerimise teel votildei muul viisil
ITCP33ETSSHRDS99-VII ISBN 0-85092-6211
Eestikeelne versioon
Kaumlesolev vaumlljaanne avaldati algselt UNCTADWTO Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (ITC ndash Genf Šveits) ningRahvaste Uumlhenduse sekretariaadi (London Uumlhendkuningriik) poolt inglise keeles pealkirjaga bdquoBusiness Guide to theWorld Trading Systemrdquo Kaumlesolev mitteametlik totildelge eesti keelde on valminud ITC ja Rahvaste Uumlhenduse sekretariaa-di loal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
ii
Eessotildena
Koos rahvusvahelise kaubanduse globaliseerumisega taumliustuvad pidevalt ka maailma kaubandussuumlsteemireeglid Selle protsessi motildeju on rahvusvahelistes aumlriringkondades jaumlrjest enam tunnetatav Edukamaksosalemiseks maailma kaubandussuumlsteemis on rohkem kui kunagi varem vaja taumlpselt motildeista nende reeglitemotildeju aumlritegevusele ndash eriti oluline on see arengumaade ja siirdemajandusega riikide puhul
Vahetult paumlrast Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomist 1995 aasta jaanuaris ja Uruguay voorus sotildel-mitud lepingute jotildeustumist avaldas UNCTADWTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (ITC) koosRahvaste Uumlhenduse sekretariaadiga Uruguay vooru teatmiku Teatmikus selgitati lihtsustatult nendestlepingutest tulenevat rahvusvahelise kaubanduse otildeiguslikku raamistikku rotildehutades teatavate saumltete jareeglite motildeju aumlritegevusele
Teatmiku votildetsid haumlsti vastu nii aumlriringkonnad kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste pidajad kui ka vaumlliskaubandu-sega tegelevad ametiisikud Vaumllja jagati uumlle 17 000 inglise- prantsuse- ja hispaaniakeelse eksemplaripartnerorganisatsioonid on teatmikku hiljem totildelkinud araabia hiina kreeka rumeenia vene ja muudes-se keeltesse Teatmikku abivahendina kasutades on arengumaades ja siirdemajandusega riikides aumlriring-kondadele korraldatud uumlle 150 seminari ja teabepaumleva mitmepoolse kaubandussuumlsteemi kohta
Teatmiku teine truumlkk mis nuumluumld kannab pealkirja ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo koostatiesmatruumlki laia lugejaskonna poolt esitatud kuumlsimustele ja ettepanekutele tuginedes Saumlilitades uumlldist kauml-sitlusviisi on kaumlesoleva teatmiku temaatika Uruguay vooru lepingute valdkonnast laiem Seda on aja-kohastatud et kajastada 1996 aastast 1999 aasta keskpaigani toimunud arengut lisatud on ka uus osamis kaumlsitleb kuue WTO toumloumlplaani uurimiseks ja analuumluumlsimiseks lisatud kaubandusega seotud valdkonnateemasid Need teemad on kaubandus ja keskkond kaubandus ja investeeringud kaubandus ja konku-rentsipoliitika riigihangete laumlbipaistvus kaubanduse edendamine ja elektrooniline kaubandus Kuigi loe-telu ei hotildelma kotildeiki praegustel ja tulevastel rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel kaumlsitletavaidvaldkondi tuuakse selles teatmiku osas siiski naumliteid teemadest mille kaumlsitlemine votildeib osutuda vajali-kuks tulevikus
ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo on lugejasotildebralik Ta ei eelda lugejalt WTO otildeigussuumlsteemi votildeiselle reeglite tundmist Reegleid selgitatakse hotildelpsasti arusaadaval viisil kandes samas hoolt selle eest etteatmik peegeldaks korrektselt otildeiguslikku olukorda Teatmik on valminud tihedas koostoumloumls WTOga ningselle on laumlbi vaadanud ja heaks kiitnud WTO sekretariaat
Teatmikus rotildehutatakse aspekte mis on olulised neile kes tegutsevad vaumlliskaubanduses votildei on sellest hu-vitatud ning see on peamiselt adresseeritud
aumlriettevotildetetele eelkotildeige vaumlikestele ja keskmise suurusega ettevotildetetele
toumloumlstustele ning toumloumlstus- ja kaubandusliitudele
otseselt votildei kaudselt vaumlliskaubandusega seotud otildeppe- ja teadusasutustele
Teatmik on uumlks Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi ja ITC vahelise tehnilise koostoumlouml vaumlljundeid ning taumlhis-tab uut sammu nende organisatsioonide koostoumloumls
Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi liikmeteks on 34 WTO taumlisliikmest riigi valitsust ja neli WTO vaatleja-staatuses valitsust kes taotlevad vastuvotildettu WTOsse Et Rahvaste Uumlhendusse kuuluvad arengumaadsaaksid paremini ja tulemuslikumalt osaleda WTO toumloumls ja laumlbiraumlaumlkimistel pakub sekretariaat neile abiprogrammi kaudu mis on suunatud uue mitmepoolse kaubandussuumlsteemi eeliste votildeimalikult parema
aumlrakasutamise votildeimaldamisele Sekretariaat toetab WTOga liituda soovivaid riike ka uumlhinemislaumlbiraumlaumlki-mistel Vaumllja on toumloumltatud mitmeid tehnilise abi pakette aitamaks arengumaade valitsustel motildeista mitme-poolsete kaubanduslepete keerukaid saumltteid
ITC selle valdkonna programmide eesmaumlrgiks on arengu- votildei siirdemajandusega riikide aumlriringkondadeso ettevotildetete aumlriuumlhingute ja nende tugiorganisatsioonide toetamine Programmid aitavad kaasa arenevakaubandussuumlsteemi aumlriliste motildejude motildeistmisele uute votildeimaluste maksimaalsele aumlrakasutamisele ja toi-metulekule uue suumlsteemi poolt esitatavate vaumlljakutsetega Esile votildeib totildesta ITC programmi World TrdeNet mis edastab aumlriringkondadele teavet kiirelt areneva ja pidevalt muutuva kaubandussuumlsteemi kohtaITC toetab ka kohalikke algatusi aumlrisektorile notildeuande- votildei koolitusteenuste pakkumiseks WTOga seotudteemadel
Me usume et aumlriringkonnad leiavad selle vaumlljaande olevat eriti kasuliku just praegu kui me laumlhenemejaumlrgmisele etapile WTO tegevuses ja laumlbiraumlaumlkimistel Teatmik peaks aitama neil lisaks maailma kauban-dussuumlsteemi paremale motildeistmisele sellest ka maksimaalset kasu saada Me taumlname kotildeiki kes selle teatmi-ku valmimisele kaasa aitasid
Chief Emeka AnyaokupeasekretaumlrRahvaste Uumlhenduse sekretariaat
J Denis BeacutelisletegevdirektorRahvusvaheline Kaubanduskeskus
iv
Taumlnusotildenad
Vinod Rege endine GATTi direktor ja praegune Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi notildeunik WTO kuumlsi-mustes kirjutas ja valmistas ette kaumlesoleva teatmiku
R Badrinath ITC kaubanduse tugiteenuste osakonna direktor ning Richard Gold Rahvaste Uumlhendusesekretariaadi ekspordi ja toumloumlstuse arengu osakonna direktor andsid uumlldisi strateegilisi juhiseid
Sabine Meitzel ITC kaubanduse lihtsustamise vanemametnik koordineeris kaumlsikirja valmimist
Angela Strachan kotildergem programmiametnik koordineeris tegevust Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadipoolt
Leni G Sutcliffe toimetas teatmikku ja Carmelita Endaya kujundas selle
Jean-Maurice Leacuteger WTO tehnilise koostoumlouml osakonna direktor ja Maarten Smeets WTO tehnilise koos-toumlouml osakonna notildeunik koordineerisid teatmiku lotildeplikku laumlbivaatamist ja heakskiitmist ning tegid vaumlaumlrtus-likke maumlrkusi ja ettepanekuid
Sisukord
Eessotildena iii
Taumlnusotildenad v
Boksid xx
Maumlrkus xxiii
Sissejuhatus 1
Teatmik 1Viited ja uusim teave 2
Uumllevaade 3
WTO suumlsteem ja arenev maailmamajandus 3Arenev mitmepoolne kaubandussuumlsteem 3
GATTi vastuvotildetmine 4Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor 4
WTO suumlsteem 4WTO ja maailma majandus 6
WTO lepingute potildehijooned 7Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud 7
Eesmaumlrgid ja potildehimotildetted 7Neli potildehireeglit 7
Kodumaise toumloumlstuse kaitsmine tollitariifidega 7Tollitariifide sidumine 7Enamsoodustusrežiim 8Votilderdse kohtlemise reegel 8
Uumlldkehtivad reeglid 8Muud reeglid 8
Subsiidiumide kasutamist kaumlsitlevad reeglid 8Meetmed mida importivate riikide valitsused saavad votildetta kodumaise toumloumlstuse notildeudel 10Kaitsemeetmed 10Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud 10Kaubandusalased investeerimismeetmed 11
Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS) 11Neli rahvusvahelise teenustekaubanduse viisi 11GATSi potildehisaumltted 12
Enamsoodustusrežiim ja votilderdne kohtlemine 12Laumlbipaistvusnotildeuded 12Arengumaade kasvav osalus 12Liberaliseerimiskohustused 12
viii
Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) 13Intellektuaalomandi olemus 13TRIPS-lepingu laumlbiraumlaumlkimiste taust 13
Lepingu potildehisaumltted 13WTO liikmesriikide liigitus 13Uumlhtse terviku reegel 14Saumltted arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta 14Vaidluste lahendamise kord 14Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism 14
Uruguay voorus votildeetud kohustustest tulenevad liberaliseerimismeetmed 15Turulepaumlaumlsu parandamine 15
Toumloumlstussektor 15Tollitariifide vaumlhendamine 15Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 15
Potildellumajandusleping 16Sissetuleku ja kaubanduse suurenemise prognoosid 16
Makromajanduslike uuringute totildelgendamise ohud 17WTO loomise jaumlrgsed arengusuunad 18
Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemid 18Laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasise liberaliseerimise uumlle 18Lepingute saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta 19Ministrite konverentsi otsused 19Uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamine 20
WTO suumlsteemi kasu aumlriringkondadele 20Aumlriringkondade huumlved 20
Kaupade ja teenuste eksportijate huumlved 21Turulepaumlaumlsu tagatus 21Turulepaumlaumlsu stabiilsus 21
Toorme ja muu sisendi importijate huumlved 21Aumlriringkondade otildeigused 21
Kodumaiste tootjate ja importijate otildeigused 21Eksportivate ettevotildetete otildeigused 22Otildeiguste naumlitlik loetelu 22
WTO vaidluste lahendamise protseduuri totildehus kasutamine 22Laumlbiraumlaumlkimiste edasise kaumligu motildejutamine 22Liberaliseerimismeetmetest tulenevate votildeimaluste kasutamine 23Kokkuvotildetteks 24
I lisa WTO suumlsteemist tulenevate huumlvede naumlitlik loetelu 25II lisa WTO lepingud saumltted arengumaade eri- ja diferentseeritud režiimi kohta ndash
analuumluumltiline kokkuvotildete 28
ESIMENE OSA
MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON ROLL JA UumlLESANDED 35
1 PEATUumlKK
WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitikalaumlbivaatamise foorum 37
WTO eesmaumlrgid uumllesanded ja struktuur 37Eesmaumlrgid ja mandaat 37
ix
Uumllesanded 37Struktuur 38Otsuste tegemine 39WTO sekretariaat 39Liikmeskond 40
WTO kui laumlbiraumlaumlkimiste foorum 40Jaumltkuvad laumlbiraumlaumlkimised 40Lepingujaumlrgsed saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste kohta 40Lepingute laumlbivaatamine 40Uute valdkondade lisamine WTO toumloumlprogrammi 41Uue laumlbiraumlaumlkimisvooru votildeimalik kaumlivitamine 41
WTO vaidluste lahendamise suumlsteem 42Vaidluste lahendamise organ 42Konsultatsioonide ja lepitamise taumlhtsus 42Vaekogud 42Apellatsioonikogu 43Ettekannete laumlbivaatamine vaidluste lahendamise organis 43Ettekannetes sisalduvate soovituste ja otsuste rakendamine 43
Taumlitmine 43Kompensatsioon 43Vastumeetmete rakendamise lubamine 43Kuidas vaidluste lahendamise mehhanism praktikas toimib 44
Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (TPRM) 46Laumlbivaatamise korrapaumlrasus 47WTO-alased konsultatsioonid 47
Valitsuste ja erasektori vaheliste konsultatsioonide korraldus 47Toumloumlstusliitude motildeju 47WTO otildeigus- ja kaubandusteabe totildehus kasutamine 49
Kokkuvotildetteks 49
I lisa WTO struktuur 50II lisa WTO liikmed 51
TEINE OSA
KAUBAVAHETUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED REEGLID(GATT 1994 JA SELLE SIDUSLEPINGUD) 53
2 PEATUumlKK
GATTi neli potildehireeglit 55
Esimene reegel kodumaise toumloumlstuse kaitsmine uumlksnes tariifidega 55Koguseliste piirangute vastase reegli eiramine 56
Potildellumajandussektor 56Tekstiili- ja rotildeivakaubandus 56Arengumaad 56
Koguseliste piirangute kasutamise vastase korra tugevdamine 57Tarifitseerimine potildellumajandussektoris 57Tekstiil- ja rotildeivatoodetele kehtestatud piirangute etapiviisiline kaotamine 57Maksebilansiraskustes arengumaadele soovitatakse hinnapotildehiseid meetmeid 57
Teine reegel tariife tuleks vaumlhendada ning siduda need edasiste totildeusude vastu 57Tariifide vaumlhendamine 57
x
Sidumine edasiste totildeusude vastu 57Kontsessioonide vahetamise potildehimotildete laumlbiraumlaumlkimistel 58Arengumaade kasvanud osalus Uruguay voorus 59
Kolmas reegel kaubandus enamsoodustustingimusel 59Enamsoodustusreegli erandid 60
Neljas reegel votilderdne kohtlemine 63Motildeju aumlritegevusele 63
3 PEATUumlKK
Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 65
Tollimaksude liigid 65Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu saumltted 66
Peamine standard tehinguvaumlaumlrtus 66Uumllejaumlaumlnud viis standardit 68
Identsete kaupade tehinguvaumlaumlrtus 68Sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtus 68Tuletatud vaumlaumlrtus 69Arvutatud vaumlaumlrtus 69Viimase abinotildeu meetod 69Leping ja arengumaad 70
Motildeju aumlritegevusele 70
4 PEATUumlKK
Eksportkauba eelinspekteerimine 72
Kauba eelinspekteerimisteenuste kasutamise eesmaumlrgid 73Eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sotildelmimise tagamaad 73Lepingu potildehisaumltted 74
Eelinspekteerimist kasutavate riikide kohustused 75Juhised hinnakontrolli laumlbiviimiseks 75
PSI-lepingu hinnakontrollisaumltted ning tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise saumltted 77Kahe lepingu saumltete potildehierinevused 77Erinevuste taumlhendus praktikas 77
Eksportivate riikide kohustused 78Kaebuste arutamine ja vaidluste lahendamine 78Uumllevaade lepingu saumltetest 79
Lepingu saumltete selgitamiseks vastuvotildeetud soovitused 79Edasine jaumlrelvalve 81
Motildeju aumlritegevusele 81
5 PEATUumlKK
Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- jafuumltosanitaareeskirjad 82
Standardite roll 83Standardite roll uumlldiselt 83Standardite osa kaubanduse lihtsustamisel 83
Standardeid reguleerivad rahvusvahelised reeglid 84Tehniliste kaubandustotildekete leping 85
Maumlaumlratlused 85Tehnilised eeskirjad ja standardid 85
xi
Vastavuse hindamine 85
Toodete testimine 86Toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist 86Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid 87Akrediteerimisprotseduurid 87
TBT-lepingu uumlldpotildehimotildetted ja reeglid 87Rahvusvaheliste standardite juhiste ja soovituste kasutamise julgustamine 87Asjaolud mille korral on lubatud rahvusvahelistest standarditest ja juhistest kotildervale kalduda 88Konkreetsed reeglid 88
Tehnilised eeskirjad ja standardid 88
Vastavushindamisprotseduurid 89
Vastavushindamisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kord 90
Vabatahtlike standardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamise tegevusnormistik 90Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping 91
Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade maumlaumlratlus 91Tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevus 91Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingus kasutatud kaumlsitlusviis 91Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustotildekete lepingupotildehierinevused 93
Muud SPS-lepingu ja TBT-lepingu uumlhised saumltted 95Kohustuste tase 95Eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 95
Teabekeskused 96Lepingute motildeju aumlritegevusele ja kogemus nende toimimisest 96
Lepingute laumlbivaatamine 96Osalemine rahvusvahelises standardimistegevuses 96Standardite ja eeskirjade eelnotildeude kohta arvamuse esitamise otildeiguse taumlielik aumlrakasutamine 97Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid ISO 9000 97Lepingutes ettenaumlhtud votildeimalused erimeelsuste lahendamiseks kahepoolsete konsultatsioonide kaudu 98Vastastikuse tunnustamise kokkulepped 100
Lisa Riikide teabekeskused 102
6 PEATUumlKK
Impordi litsentsimise protseduurid 123
Uumlldised reeglid 124Impordi automaatne litsentsimine 124Impordi mitteautomaatne litsentsimine 124Motildeju aumlritegevusele 125
7 PEATUumlKK
Ekspordile kehtivad reeglid 126
Ekspordi soodustamine kaudsete maksude huumlvitamise kaudu 126Ekspordikontrollimeetmeid kaumlsitlev reegel 127
Ekspordimaksud 127Ekspordipiirangud 127
Motildeju aumlritegevusele 128
xii
8 PEATUumlKK
Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 129
Subsiidiumide motildeiste SCM-lepingu eesmaumlrk 130Keelustatud subsiidiumid (punased subsiidiumid) 130Lubatavad subsiidiumid 131
Lubatavad kuid vaidlustatavad subsiidiumid (kollased subsiidiumid) 131Lubatavad kuid vaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid (rohelised subsiidiumid) 133
Otildeiguskaitsevahendid mida motildejutatud toumloumlstusharud ja nende riikide valitsused saavad kasutada 134Motildeju aumlritegevusele 135
9 PEATUumlKK
Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 136
Vabatahtlike ekspordipiirangute abil GATTi reeglitest kotildervalehoidmine 137Kaitsemeetmete leping 137
Kohustus kaotada vabatahtlikud ekspordipiirangud 137Maumlrgatava kahju standard 138Uurimise laumlbiviimise reeglid 138Kaitsemeetmete rakendamine 138Kaubanduskompensatsiooni vahendid 139Arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemine 139Kaitsemeetmete rakendamisaeg 139
Motildeju aumlritegevusele 140
10 PEATUumlKK
Majanduse arendamiseks kohaldatavad kaitsemeetmed arengumaadelevotildeimaldatud paindlikkus 142
Kaitsemeetmete alaste saumltete kohaldamise tingimused 142Motildeju aumlritegevusele 143
11 PEATUumlKK
Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- jadumpinguvastaste maksude kasutamise kohta 144
Dumpingu motildeiste GATTi otildeiguses 145Tasakaalustusmaksude ja dumpinguvastaste maksude kehtestamise protseduurid ja reeglid 146
Maksude kehtestamise potildehikriteeriumid 146Kahju omamaisele tootmisharule 146Potildehjuslik seos dumpinguimpordi subsideeritud impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahjuvahel 146Impordi kumulatsioon 147Taotluste esitajate seisund 148
Protseduurireeglid 148Taotluses esitamisele kuuluv teave 148Valitsuste teavitamine 148Otildeigus esitada totildeendusmaterjali 149Eksportijate esitatav teave ja parima kaumlttesaadava teabe reegel 150Kohapealne uurimine 150
Metoodikareeglid 150SCM-leping 150
xiii
Dumpinguvastase tegevuse leping 150Hindade votilderdlemine uumlldpotildehimotildetted 150Keskmised hinnad 151Valuuta konverteerimine 151Arvestuslik vaumlaumlrtus 151
De minimis reegel 152Vaumliksema tollimaksu reegel 153Ajutised meetmed 153Hinnakohustused 153Andmete avalikustamine enne lotildeplikku otsust 153Subsideerimis- ja dumpingumaumlaumlra vaumlljaselgitamine 154Aegumissaumlte 154
Motildeju aumlritegevusele 154
12 PEATUumlKK
Paumlritolureeglid 157
Paumlritolureeglite rakendamise eesmaumlrgid 157Peamised potildehimotildetted millel potildehinevad riikide praegused reeglid 158Paumlritolureeglite erinevustega seotud probleemid 158Paumlritolureeglite leping 158
Rakendusala ja eesmaumlrgid 158Uumlleminekuajal kehtivad reeglid 159Paumlrast uumlleminekuaega kehtivad reeglid 159
Uumlhtlustamise tehnilise toumlouml hetkeseis 159Sooduspaumlritolureeglid 160
Motildeju aumlritegevusele 161
13 PEATUumlKK
Kaubandusalased investeerimismeetmed 162
Mis on kaubandusalased investeerimismeetmed 162TRIMs-leping 164Motildeju aumlritegevusele 164
14 PEATUumlKK
Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 166
Tekstiilikaubanduse integreerimine GATTi 167Integreerimise metoodika 167Integratsiooniprotsessi rakendamise kogemused 167Kvootide kiirendatud laiendamine 168
Saumltete rakendamine 168MFA-vaumlliste piirangute integreerimine 168Ajutised kaitsemeetmed 169
ATC kohaldamise kogemus 169Paumlritolureeglid 170Dumpinguvastase tegevuse suurenemine 171Motildeju aumlritegevusele 172
Konkurentsi suurenemiseks valmistumine 172
xiv
15 PEATUumlKK
Potildellumajandusleping 173
Uumllevaade 173Piirimeetmed 174
Tarifitseerimine 174Jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused 175Spetsiaalsed kaitsemeetmed 175Tariifide vaumlhendamise protsendimaumlaumlrad 176Tariifimaumlaumlrade sidumine 176
Arengumaadele tariifilae sidumisel lubatav paindlikkus 176Ekspordisubsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed 176
Ekspordisubsiidiumid 176Toumloumlstustoodete suhtes kehtivad reeglid 176Potildellumajandustoodete suhtes kehtivad reeglid 177
Omamaised toetussubsiidiumid 177Rohelise kasti subsiidiumid 177Sinise kasti subsiidiumid 178Kollase kasti subsiidiumid 178
Omamaised toetused 178Tagasihoituse klausel 180Toiduainete puhasimpordiga maad 180Motildeju aumlritegevusele ja edasised laumlbiraumlaumlkimised 181
Lisa Tabel 1 Ekspordisubsiidiumide vaumlhendamise kohustused lepinguosaliste kaupa 182Tabel 2 Omamaise toetuse vaumlhendamine potildellumajandustootjatele lepingupoolte kaupa 183
16 PEATUumlKK
Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused 184
Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor 185Toumloumlstustooted 185
Tariifide vaumlhendamine 185Tariifide sidumine 185Koguseliste piirangute kaotamine 185
Potildellumajandustooted 186Uruguay voorule jaumlrgnenud laumlbiraumlaumlkimised 186Uruguay voorus saavutatud liberaliseerimiskasu hindamine 186
Sissetulekute ja kaubanduse kasv hinnangud ja tegelikkus 187Hinnangud 187Tegelikkus 187
Motildeju aumlriringkondadele 188Erinev motildeju eri riikide eksportkaupadele 188Arengumaade ja vaumlhimarenenud maade marginaliseerumine 188Potentsiaal kaubanduse laiendamiseks arengumaadega 189
xv
KOLMAS OSA
TEENUSTEKAUBANDUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD 191
17 PEATUumlKK
Teenustekaubanduse uumlldleping 193
Teenustekaubanduse osutamisviisid 194Kaupade ja teenuste erinevus 194Rahvusvahelise teenustekaubanduse neli osutamise viisi 194Turukaitse teenuste sektorites 195Rahvusvahelise teenustekaubanduse osataumlhtsuse suurenemine 195
Teenustekaubanduse uumlldleping 196Eesmaumlrgid 196Uumllesehitus 196Raamtekst 196
Reguleerimisala ja potildehikohustus 196Uumlldkohustused 197
Laumlbipaistvus teabe- ja kontaktkeskuste asutamine 197Teenuste osutamiseks notildeutava kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine 197Eeskirjad millega reguleeritakse monopolide ja teenuse ainuosutajate tegevust ning muidkonkurentsi piiravaid aumlritavasid 198
Teised raamtekstist tulenevad kohustused 198Tinglikud kohustused ja teised saumltted 198Muud saumltted 198
Lepingu lisad 198Teenuste liberaliseerimise eeskirjad 199
Arengumaade osalust reguleerivad potildehimotildetted 199Enamsoodustusrežiim 200Votilderdse kohtlemise potildehimotildete 200Kohustuste liik ja laad 201Erikohustustega kehtestatud kohustuste laad 202
Liberaliseerimise kohustused GATSi alusel 203Kohustuste loendid 203Horisontaalsed kohustused 203Sektoraalsed kohustused 205
Finantsteenused 206Telekommunikatsiooniteenused 207Professionaalsed teenused arvestusteenused 208Ehitusteenused ja seotud inseneriteenused 209Tervishoiu- ja sotsiaaltoumloumlteenused 210Juhtimiskonsultatsiooniteenused 210
Motildejud ettevotildetlusele 210Hinnang kasule 210
Eelised arengumaade teenusesektoritele 211Uued votildeimalused koostoumloumlks vaumllismaiste teenuseosutajatega 211Kontaktkeskustega kaasnev kasu 211
Uued ekspordivotildeimalused 211Kohustuste ja siseriiklike otildeigusaktide vaheline seos 212Fuumluumlsiliste isikute votildeimaluste kasvamine teenuste osutamiseks 212Juriidilise isiku kinnitamise taumlhtsus 212Votildeimalused arengumaade vahelise kaubanduse laienemiseks 212
I lisa WTO teenusesektorite klassifikatsioon 213II lisa Riiklikud teabekeskused 218
xvi
NELJAS OSA
RIIGIHANKED JA RIIKLIK KAUBANDUS 227
18 PEATUumlKK
Riigihanked 229
Reeglite arengu ajalooline tagapotildehi 230Riigihankeleping 230
Eesmaumlrk 230Reguleerimisala 230Sisulised saumltted 231Rakenduslikud saumltted 231Avalikkuse kontrolli suurenemine pakkumiste vastuvotildetmise otsuste uumlle 232Vaidlustamismenetlus 233Erisaumltted arengumaadele 233
Laumlbiraumlaumlkimised lepingu taumliustamiseks 234Riigihangetealane vahekokkulepe 234GATSi saumltete alusel toimuv riigihangete alane toumlouml 234Motildeju aumlritegevusele 235
19 PEATUumlKK
Riiklik kaubandus 236
Peamised kohustused 236Aumlritehingute tegemine kooskotildelas aumlriliste kaalutlustega 236Laumlbipaistvus 237
Motildeju aumlritegevusele 237
VIIES OSA
INTELLEKTUAALOMANDI OtildeIGUSTE KAUBANDUSASPEKTID 239
20 PEATUumlKK
Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping 241
Intellektuaalomandi otildeigused ja nende motildeju rahvusvahelisele kaubandusele 242Intellektuaalomandi otildeiguste motildeju kaubandusele 242WIPO intellektuaalomandi otildeiguste konventsioonid 243Uruguay vooru intellektuaalomandi otildeiguste alaste laumlbiraumlaumlkimiste taust 243
Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping 245Uumllesehitus 245
Aluspotildehimotildetted ja uumlldkohustused 245Miinimumstandardid sealhulgas kaitse kestus 245
Patendid 245Motildeiste ja reguleerimisala 245Patendiomaniku otildeigused 246Sundlitsentsimine 247Teabe avalikustamine 247
Autoriotildeigus ja sellega kaasnevad otildeigused 248Autoriotildeiguses sisalduvad otildeigused 248
xvii
Kaasnevad otildeigused 248TRIPS-lepingu saumltted 249
Kaubamaumlrgid 249Kaubamaumlrkide otstarve 250Rahvusvahelised reeglid kaubamaumlrkide kasutamise kohta 250ldquoKaubamaumlrgirdquo motildeiste 250Ainuotildeigused 250Erinotildeuded 250Kaubamaumlrkide litsentsimine ja loovutamine 250Kaubamaumlrkide tuumlhistamine 250
Toumloumlstusdisainilahendused 251Geograafilised taumlhised 251Muud intellektuaalomandi otildeigused 252Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse kestus 252Piirav tegevus 253
Saumltted taumlitmise tagamiseks 253Tsiviilabinotildeud 254Kriminaalmenetlus 254Ajutised meetmed 254Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt 254
Uumlleminekuperioodid 254ldquoPostkastirdquo-kohustused 255Status quo saumlte 255
Motildeju aumlritegevusele 255Vaumlljakutsed 256
Intellektuaalomandi otildeiguste suumlsteemide muutmise kohustus 256Raskused poumloumlrdkonstrueerimise kasutamisel 256ldquoTraditsionaalsete teadmistegardquo seotud kuumlsimused 256
Eelised 257Loomingulise tegevuse ja innovatsiooni ergutamine 257Tehnoloogia siirdamine kaubanduslikel tingimustel 257Motildeju votildeltsitud kaupadega kauplemisele 258Taumlhtsus eksport- ja importkaubanduse seisukohast 258
Kokkuvotildetteks 259
KUUES OSA
WTO TOumlOumlPROGRAMMI UURIMISEKS JAANALUumlUumlSIMISEKS LISATUD VALDKONNAD 261
21 PEATUumlKK
Kaubandus ja keskkond 263
Uumllemaailmsete trendide arenemine 263WTO saumltted 264Kaubandusaspektid 265
Kaubandusele maumlrkimisvaumlaumlrset motildeju avaldavad keskkonnameetmed ja WTO lepingu saumltted 265Protsessi ja tootmisviisi kaumlsitlemine keskkonnamaumlaumlrustes 265Pakendamisnotildeuded 267
Pakendamiseeskirjade eesmaumlrgid 267Notildeuete liigid 267
xviii
Pakendamisnotildeuete motildeju kaubandusele 268Otildeigusnormid 269
Keskkonnaetikettide kasutamine 269Keskkonnaetikettide liigid 269Oumlkoetiketistamise suumlsteemid 269Oumlkoetiketistamise suumlsteemide motildeju kaubandusele 270GATTi saumltted keskkonnaetikettide kasutamise kohta 271
Tarbimismaksud ja muud keskkonnakaitselistel kaalutlustel kehtestatud maksud 271GATTi reeglid 272Importkaupadele riigisiseste maksude kehtestamisega kogutud tulude kasutamine 272
Kaubandust kaumlsitlevad saumltted mitmepoolsetes keskkonnalepingutes 273Kaubanduse liberaliseerumisest tulenev kasu keskkonnale 274Edasised toumloumlsuunad 275
Lisa Potildehimotildete et saastaja maksab ja potildehimotildete et kasutaja maksab 276
22 PEATUumlKK
Kaubandus ja investeeringud 277
Tagapotildehi GATTWTOs toimunud kaubanduse ja investeeringute alased arutelud 277Vaumllismaised otseinvesteeringud nende taumlhtsus ja motildeju kehtivad lepingud ja WTO saumltted 278
Vaumllismaiste otseinvesteeringute kasvav taumlhtsus 278Arengumaadesse tehtavate vaumllismaiste otseinvesteeringute paumlritolu ja suund 279
Paumlritolu 279Suund 279
Vaumllismaiste otseinvesteeringute tuumluumlbid 279Vaumllismaiste otseinvesteeringute soodne motildeju saajariikidele tehnoloogia siirdamine 279Vaumllismaised otseinvesteeringud ja konkurentsivastane tegevus 280Vaumllismaised otseinvesteeringud ja vaumllismaised portfelliinvesteeringud aktsiatesse 280Riiklikud meetmed investeerimise soodustamiseks 281
Regulatsioonide lotildedvendamine 281Investeerimisstiimulite andmine 282Tegevusnotildeuete kehtestamine 282
Kahepoolsed piirkondlikud ja mitmepoolsed investeerimislepingud 282Kahepoolsed investeerimislepingud 282Investeerimiskuumlsimusi kaumlsitlevad piirkondlikud kokkulepped 283Mitmepoolne leping investeerimise kohta 283
WTO saumltted 284SCM-leping 284TRIMs-leping 285GATS 285TRIPS-leping 285
WTO toumloumlgrupi aruteludel totildestatatud peamiste teemade ja kuumlsimuste kirjeldus 286Peamised totildestatatud teemad 286
Kaubanduse ja investeeringute vaheliste seoste toime arengule ja majanduskasvule 286Kaubanduse ja investeeringute vahelised majanduslikud seosed 287
Kaubanduse ja investeeringute vastastikuse sotildeltuvuse maumlaumlr 287Investeerimispoliitika ja -meetmete motildeju kaubandusele 287
Uumllevaate ja analuumluumlsi koostamine kehtivate kahepoolsete piirkondlike jarahvusvaheliste lepingute kohta 289Kuumlsimused mis on olulised investeeringuid kaumlsitlevate mitmepoolsete reeglite kogumikukehtestamise alase votildeimaliku WTO algatuse eeliste hindamiseks 290
Votildeimalikud mitmepoolsed investeerimisreeglid 290Investeeringu motildeiste 291Votildeimalike mitmepoolsete investeeringuid kaumlsitlevate reeglite motildeju arengule 291
xix
23 PEATUumlKK
Kaubandus ja konkurentsipoliitika 292
Konkurentsipoliitika kuumlsimused rahvusvahelises kaubanduses 292Konkurentsipoliitika maumlaumlratlus 292Kaubanduse ja konkurentsi teema WTO toumloumlprogrammi lisamise potildehjused 292Konkurentsivastaste aumlritavade vormid 293
Horisontaalsed piirangud 293Impordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 293Ekspordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 294Rahvusvahelised kartellid 294Vertikaalsete turupiirangute kokkulepped 294Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 295Uumlhinemised 295
Konkurentsiseaduse potildehiosad 296Uumllevaade peamiste WTO toumloumlgrupis arutlusel olevate kuumlsimuste kohta 296
Peamised arutlusel olevad kuumlsimused 296Kaubanduse ja konkurentsipoliitika seos arengu ja majanduskasvuga 297Ettevotildetete ja nende liitude konkurentsivastase tegevuse motildeju rahvusvahelisele kaubandusele 298
Tegevused mis motildejutavad importkaupade turulepaumlaumlsu 298Tegevused mis motildejutavad rahvusvahelisi turge kus motildeju eri riikidele on uumlldjoontes samasugune 299Tegevused mille motildeju riikide siseriiklikele turgudele on erinev 299Kaubandust motildejutavat konkurentsivastast tegevust hotildelbustavad tegurid 299
Riigimonopolid ja eeskirjad 300Riigimonopolid ja ainuotildeigused 300Riikliku reguleerimise potildehimotildetted 300
Investeerimis- ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 300Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 301Kaubanduspoliitika motildeju konkurentsile 301
Konkurentsipoliitika kuumlsimusi kaumlsitlevad kahepoolsed piirkondlikud ja rahvusvahelised kokkulepped 303Kuumlsimused mis on seotud konkurentsialaste jaumlrelevalve asutuste vahel koostoumlouml arendamisegarahvusvahelisel tasandil 303Toumloumlgrupi edasise toumlouml kesksed teemad 305
24 PEATUumlKK
Riigihangete teostamise laumlbipaistvus 306
Riigihankeleping 306Reguleerimisala ja kohustused 306Potildehjused miks lepinguga uumlhinemine arengumaadele vastumeelt on 307
Riigihangete laumlbipaistvuse toumloumlgrupp 307Riigihangete laumlbipaistvuse alase seaduse votildeimalikud osad 308
Enne lepingu sotildelmimist laumlbipaistvust tagada aitavad osad 308Reguleerimis- ja kohaldamisala 308
Uumlksuste hotildelmatus 308Kaupade hotildelmatus 308Lubatud piirmaumlaumlrad 308Tehingute hotildelmatus 308
Hankemeetodid 308Otsused hankijate kvalifitseerimise kohta 309Otildeigusaktide ja protseduuride avaldamine 309Pakkumise kutse vaumlljakuulutamine 309Teave korraldatavate hangete kohta 309Taumlhtajad 310
xx
Paumlrast lepingu sotildelmimist laumlbipaistvust tagada aitavad osad 310Hankelepingute laumlbipaistvus 310Votildeitjaks mitteosutunud pakkujatele saadetav jaumlrelteave 310Siseriikliku laumlbivaatuse kord 310WTO vaidluste lahendamise protseduuride rakendamine 311
Tehniline koostoumlouml ning eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 311Jaumltkuv toumlouml 311
25 PEATUumlKK
Kaubanduse lihtsustamine 313
Teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus 313WTO regulatsioon kaubanduse lihtsustamiseks 313
Kaubanduse lihtsustamise maumlaumlratlemine 313WTO lepingud kaubanduse lihtsustamise alased saumltted 315
Ettepanekud mille kohaselt notildeutakse WTO osalemist kaubanduse lihtsustamises 316Ettepanekute esitamise potildehjused 316
Reeglite taumlitmise tagamise parandamine 316Poliitilise valmisoleku parandamine reeglitest kinnipidamiseks 317Vajadus elektroonilise andmeedastuse rahvusvaheliste standardite vastuvotildetmise jaumlrele 317
Arutlusalused teemad 317
26 PEATUumlKK
Elektrooniline kaubandus 320
Mis on elektrooniline kaubandus 320Elektroonilise kaubanduse eelised 320Internetipotildehine rahvusvaheline kaubandus 321Internetikaubandus ja arengumaad 321Probleemid ja kuumlsimused 322
Elektroonilise kaubanduse motildeju riiklikele tuludele 322Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse 322Muud otildeiguskuumlsimused 323
WTO toumloumlprogramm 324Tollimaksud elektroonilisel teel toimuvatele tehingutele 324
Kokkuvotildetteks 324
Indeks
Boksid
1 Peamised Uruguay voorus vastuvotildeetud otildeigusaktid 5
2 Kokkuvotildete piiril rakenduvatest GATTi reeglitest 9
3 WTO eesmaumlrgid 38
4 Erihaumlaumlletusnotildeuded 39
5 Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride kaumlsituslepe 41
6 WTO ministrite konverentside otsuste alusel WTO toumloumlprogrammi lisatud uued valdkonnad 41
7 Kahe WTO vaidluste lahendamise protseduuride abil lahendatud kuumlsimuse sisuliste jaotildeiguslike aspektide kokkuvotildete 45
8 Tariifide sidumine 58
9 Piirkondlikud kaubandusruumlhmitised viimased arengusuunad 61
10 Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine kauba hinna lubatav korrigeerimine 67
11 Juhtumid mille korral toll votildeib importija deklareeritud tehinguvaumlaumlrtuse tagasi luumlkata 67
12 Reeglid kaupade identsuse votildei sarnasuse hindamiseks 69
13 Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigidpiirkonnad 74
14 Eelinspekteerimist kasutavate riikide peamised kohustused 75
15 Hinnakontroll 76
16 Naumlitlik nimekiri importtoodetest mille kohta kehtivad tehnilised ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 84
17 Tootestandardite ning protsesside ja tootmisviiside standardite erinevused 85
18 Juhised tegemaks kindlaks kas tehnilised eeskirjad loovad rahvusvahelisele kaubanduseletarbetuid totildekkeid 89
19 Motildened naumlited tehniliste eeskirjade ja sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevusest 92
20 Juhised riskide hindamiseks ja sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse vajaliku taseme maumlaumlramiseks 94
21 Naumliteid WTO mehhanismi abil lahendatud vaidlustest 99
22 Keelustatud ekspordisubsiidiumide selgitusloend 131
23 Arengumaadele votildeimaldatud paindlikkus subsiidiumide kasutamisel 132
24 Teise riigi huvide totildesise kahjustamise kindlaksmaumlaumlramise kriteeriumid 133
25 Importivatele riikidele SCM-lepingu kohaselt votildeimaldatud otildeiguskaitsevahendid 134
26 Tegurid mida tuleb arvesse votildetta omamaisele tootmisharule tekitatud olulise kahjukindlaksmaumlaumlramisel 147
27 Dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamiseks esitatavates taotlustesesitamisele kuuluv teave 149
28 Juhised arvestusliku vaumlaumlrtuste arvutamiseks 152
29 WTO liikmete poolt 19992000 aastal rakendatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed 155
30 Uumlleminekuaja potildehimotildetted 160
31 Kaubandusalaste investeerimismeetmete selgitusloend 163
32 Ameerika Uumlhendriigid ndash tooteruumlhmad mille suhtes kehtivad eraldi paumlritolureeglid 170
33 Dumpinguvastased tollimaksud tekstiil- ja rotildeivatoodetele 171
34 Potildellumajandustooted jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused 175
35 Ekspordisubsiidiumid mille suhtes kehtivad vaumlhendamiskohustused 178
36 Selgitav loend tootjatele antavatest rohelise kasti subsiidiumidest mis on vabastatudvaumlhendamiskohustustest 179
37 MFA-jaumlrgsete tekstiiltoodete piirangute kaotamise motildeju 189
38 GATSi raamteksti muud saumltted 199
39 GATS enamsoodustusrežiimi erandid 201
40 Tingimuste liigid mida riigid votildeivad kehtestada turulepaumlaumlsu kohustuste votildetmisel 202
41 Rahvusvahelise teenustekaubanduse osutamisviiside puhul votildeimalike kohustuste laad 202
42 Horisontaalsete ja sektoraalsete kohustuste loendi formaat ja naumlidis 204
43 Arengumaade poolt horisontaalsetes kohustustes kaubandusliku kohaloleku rajamise votildeimaldamisekskehtestatud piirangute laad 205
44 Riigihangete pakkumiste reeglid 232
45 Valitsusasutuste poolt ostetavad kaubad mida saaksid tarnida arengumaade ettevotildetted 235
46 Votildeltsitud ja piraatkaupadega kauplemine 243
xxi
47 Intellektuaalomandi otildeigused otildeiguskaitsevahendid nende objekt kohaldamise valdkonnad ningnendega seotud WIPO ja muud rahvusvahelised kokkulepped 244
48 Uute taimesortide kaitse konventsioon 246
49 TRIPS-lepingu patentide sundlitsentsimiseks maumlaumlratud tingimused 247
50 Autoriotildeigusealased saumltted TRIPS-lepingus 249
51 Muud intellektuaalomandi otildeigused 252
52 Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse minimaalne kestus 253
53 Intellektuaalomandi otildeiguste taumlitmise taumlhtsus litsentsi alusel tootmise puhul hoiatav juhtum 259
54 Naumlited keskkonnakaitselistel potildehjustel kehtestatud pakendamisnotildeuete kohta 268
55 Naumlidisloend oumlkoetiketistamise suumlsteemide kohta 271
56 Keskkonnakaitseliste eesmaumlrkide saavutamiseks kogutavad maksud 272
57 Kehtivad mitmepoolsed lepingud vaumllisinvesteeringute kohta 283
58 Piirkondlikud kokkulepped saumltted konkurentsiseaduse taumlitmise tagamise alase koostoumlouml jadumpinguvastaste juhtumite kaumlsitlemise kohta 302
59 Arengumaadele abi andmise votildeimalikud vormid riigihangete laumlbipaistvuse lepingu alusel 312
60 Kaubanduse lihtsustamise kuumlsimustega tegelevad organisatsioonid 314
61 WTO lepingute saumltted kaubanduse lihtsustamiseks 315
62 Elektroonilise kaubanduse potildehivahendid 321
xxii
Maumlrkus
Teatmikus on kasutatud jaumlrgmisi luumlhendeid
Luumlhend Ingliskeelne originaalvaste Totildelge
ADP-leping Agreement on Anti-dumping Practices dumpinguvastase tegevuse leping
AKV riigid African Caribbean and Pacific states (ACP) Aafrika Kariibi mere ja Vaikse ookeanipiirkonna riigid
ASEAN Association of South-East Asian Nations Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
ATC Agreement on Textiles and Clothing tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
CTE Committee on Trade and Environment kaubanduse ja keskkonnakomitee
EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon
EUuml European Communities (EC) Euroopa Uumlhendused
FAO Food and Agriculture Organization of the UnitedNations
UumlRO Toitlus- ja Potildellumajandusorganisatsioon
GATS General Agreement on Trade in Services teenustekaubanduse uumlldleping
GATT General Agreement on Tariffs and Trade uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe
GSP Generalized System of Preferences uumlldine soodustuste suumlsteem
HS Harmonized (Commodity Description and Coding)System
kaupade kirjeldamise ja kodeerimiseharmoneeritud suumlsteem
ICC International Chamber of Commerce Rahvusvaheline Kaubanduskoda
IEC International Electrotechnical Commission Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon
IFIA International Federation of Inspection Agencies Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit
ILP-leping Agreement on Import Licensing Procedures Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta
IMF International Monetary Fund Rahvusvaheline Valuutafond
ISO International Organization of Standardization Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon
ITA Information Technology Agreement infotehnoloogialeping
ITC International Trade Centre UNCTADWTO UNCTADWTO RahvusvahelineKaubanduskeskus
ITU International Telecommunication Union Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit
MERCOSUR Southern Common Market Lotildeuna uumlhisturg
MFA Multi-Fibre Arrangement rahvusvaheline tekstiilikaubanduse kokkulepe
NAFTA North American Free Trade Agreement Potildehja-Ameerika vabakaubandusleping
OECD Organization for Economic Co-operation andDevelopment
Majanduskoostoumlouml ja Arengu Organisatsioon
PSI-leping Agreement on Preshipment Inspection eksportkauba eelinspekteerimise leping
RKT Gross national product (GNP) rahvamajanduse kogutoodang
SCM-leping Agreement on Subsidies and Countervailing Measures subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping
SPS-leping Agreement on Sanitary and Phytosanitary Measures sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamiseleping
TBT-leping (Agreement on) Technical Barriers to Trade leping tehniliste kaubandustotildekete kohta
TMB Textiles Monitoring Body tekstiiliseireorgan
TPRM Trade Policy Review Mechanism kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism
TRIMs-leping Agreement on Trade-Related Investment Measures kaubandusalaste investeerimismeetmete leping
TRIPS-leping (Agreement on) Trade-Related Aspects of IntellectualProperty Rights
intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektideleping
UNECE United Nations Economic Commission for Europe UumlRO Euroopa Majanduskomisjon
UNCITRAL United Nations Commission on International TradeLaw
UumlRO rahvusvahelise kaubandusotildeiguse komisjon
UNCTAD United Nations Conference on Trade and Development UumlRO kaubandus- ja arengukonverents
UNDPU United Nations Development Programme UumlRO Arenguprogramm
WCO World Customs Organization Maailma Tolliorganisatsioon
VER Voluntary export restraint vabatahtlik ekspordipiirang
WIPO World Intellectual Property Organization Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon
VKEd Small and medium-sized enterprises (SMEs) vaumlikesed ja keskmise suurusega ettevotildetted
WPPS Working Party on Professional Services professionaalsete teenuste toimkond
WTO World Trade Organization Maailma Kaubandusorganisatsioon
xxiv
Sissejuhatus
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) loodi 1 jaanuaril 1995 Uruguayvooru kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste tulemusena Organisatsiooni uumllesanne on val-vata mitmepoolse kaubandussuumlsteemi uumlle mis on jaumlrk-jaumlrgult vaumllja kujunenudviimase 50 aasta jooksul WTO on ka foorum laumlbiraumlaumlkimiste jaumltkamisekskaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimiseks totildekete eemaldamisekaudu ning uute kaubandusega seotud valdkondade reeglite vaumlljatoumloumltamiseksWTO lepingutega seondub uumlhine vaidluste lahendamise mehhanism mille kau-du organisatsiooni liikmed kehtestavad oma otildeigusi ning lahendavad lepingutetaumlitmisel tekkivaid erimeelsusi
WTO asutamisega loodud parandatud ja tugevdatud reeglipotildehine suumlsteem onkavandatud soodustama rahvusvahelise kaubanduse laienemist Selle peaees-maumlrk on tagada ekspordiettevotildetete kaupadele ja teenustele liberaalne kindel japrognoositav paumlaumls vaumllisturgudele Suumlsteem aitab tagada et ettevotildetted saavadoma tooteid rahvusvaheliselt turustada votilderdsetel konkurentsitingimustel ja oo-tamatult kehtestatud piirangutest tingitud haumlireteta Reeglid annavad toumloumlstus-tele ja aumlriettevotildetetele teatavaid otildeigusi nende koduriikide valitsuste suhtes ningtagavad motildenel juhul eksportijatele otildeiguse kaitsta oma huvisid eksporditurgudelnende sealset aumlritegevust motildejutavate meetmete rakendamise vastu
Peaaegu kotildeik riigid ndash olgu siis arenenud riigid arengumaad vaumlhimarenenud votildeisiirdemajandusega riigid ndash jaumlrgivad praegu turule orienteeritud poliitikat ava-des oma majandust rahvusvahelisele konkurentsile Motildenes arenguriigis sotildeltu-vad taumlnapaumleval peaaegu kotildeik toumloumlstusharud ndash suured ja vaumlikesed ndash kas importijavotildei eksportijana vaumlliskaubandusest Seetotildettu on nende (nagu ka arenenud riiki-de vastavate toumloumlstuste) jaoks uumllitaumlhtis hoolitseda selle eest et WTO otildeigusakti-des saumltestatud uumlhtseid reegleid kohaldaksid kotildeik riigid
Toumloumlstuste ja aumlriettevotildetete votildeime sellest reeglipotildehisest suumlsteemist taumlnapaumleva kii-resti globaliseeruvas maailmas votildeimalikult suurt kasu saada sotildeltub WTO uumlksik-asjalike reeglite tundmisest ja motildeistmisest See reeglistik on mahukas jakeerukas ndash otildeigusaktide tekstid uumlletavad mahult 400 lehekuumllge millele lisandubuumlle 220 000 lehekuumllje riikide loendeid milles on saumltestatud WTO liikmesriikidepoolt taumlitmiseks votildeetud konkreetsed liberaliseerimiskohustused Aumlritegelastelkellele see suumlsteem ei ole tuttav on tavaliselt selles kasutatavat juriidilist keeltraske motildeista
Teatmik
Kaumlesolev ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo puumluumlab heita valgust selle suumls-teemi olemusele Teatmik algab uumllevaatega mis annab lugejale uumlldise ettekuju-tuse WTO otildeigussuumlsteemist ja kasust mida aumlrimaailm votildeib saada seda suumlsteemiparemini tundes ja motildeistes
Uumllevaade peaks olema kasulik neile kes soovivad saada suumlsteemist uumlldist ette-kujutust kuid kellel ei ole vaja selle reegleid uumlksikasjalikult motildeista Neil kellejaoks on oluline tunda suumlsteemi potildehjalikult peaks uumllevaade lihtsustama jaumlrgne-vate uumlksikasjalike selgituste paremat motildeistmist
Teatmik on jagatud kuueks potildehiosaks
esimeses osas selgitatakse WTO rolli laumlbiraumlaumlkimiste foorumina ja organisat-sioonina mis tegeleb riikidevaheliste kaubandusalaste ebakotildelade ja vaidlus-te lahendamisega
teises osas mis koosneb 15 peatuumlkist tutvustatakse kaubavahetuse suhteskehtivaid reegleid mis sisalduvad 1994 aasta GATTis ja selle siduslepingu-tes Selles osas kirjeldatakse ka kaubavahetuse liberaliseerimist kaumlsitlevatellaumlbiraumlaumlkimistel saavutatud tulemusi
kolmandas osas vaadeldakse teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATS) reegli-te potildehijooni ja kohustusi mida riigid on votildetnud selle kaubandusharu libera-liseerimiseks
neljandas osas selgitatakse riigihangete ja riikliku kaubanduse suhtes kehti-vaid reegleid
viiendas osas tutvustatakse intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspekti-de lepingu (TRIPS-leping) saumltteid
kuuendas osas on vaatluse all uued valdkonnad mida analuumluumlsitakse et tehakindlaks kas nende valdkondade kaubanduslike aspektidega seonduvateuute reeglite alased laumlbiraumlaumlkimised WTO raames oleksid vajalikud
Enamik esimese kuni viienda osa 20 peatuumlkist algab luumlhikokkuvotildettega potildehi-reeglitest ja nendega seonduvatest teemadest Sellele jaumlrgneb vastavas valdkon-nas kehtivate reeglite uumlksikasjalikum kirjeldus Lihtsustamaks viitamist WTOotildeigusaktide saumltetele on vastavate artiklite numbrid esitatud lehekuumllje veeriselEnamik peatuumlkke lotildepeb analuumluumlsiga kaumlsitletud teemade motildeju kohta aumlritegevusele
Kuuenda osa peatuumlkid 21ndash26 kirjeldavad kuue uue valdkonna uumlmber toimuva-tel aruteludel vaumlljendatavaid erinevaid seisukohti
Viited ja uusim teave
WTO koduleht Internetis (httpwwwwtoorg) annab pidevalt ajakohastatavat tea-vet maailma kaubandussuumlsteemi reeglite nende taumlitmisel esilekerkivate prob-leemide ja kuumlsimuste ning WTO toumlouml arengu kohta Aumlriettevotildetted saavad selleltlehelt teavet WTO otildeigusaktide teabekeskuste eri riikide votildeetud liberaliseeri-miskohustuste ja WTOs toimuva kohta
Eespool toodud WTO otildeigusliku raamistiku alase teabe taumliendamiseks on ITCloonud oma kodulehel Internetis (httpwwwintracenorg) eraldi lehekuumllje mis kauml-sitleb maailma kaubandussuumlsteemi motildeju aumlritegevusele See lehekuumllg sisaldabteavet ITC tegevuse kohta programmi World Trde Net raames ning selleltleiab ka valiku kaubandussuumlsteemi aumlrikuumlsimustega seotud teabe- ja otildeppe-materjale
2 Sissejuhatus
Uumllevaade
Kaumlesolevas uumllevaates tutvustatakse lugejale WTO suumlsteemi reegleid kirjeldatakse luuml-hidalt kaubanduse liberaliseerimisel saavutatud edu ning viidatakse uutele kauban-dusega seonduvatele valdkondadele mida WTO analuumluumlsib selleks et teha kindlakskas nendes valdkondades on WTO reeglite vaumlljatoumloumltamine soovitatav Uumllevaade onjagatud viieks alajaotuseks
Esimeses alajaotuses jaumllgitakse potildegusalt mitmepoolse kaubandussuumlsteemi arengut ala-tes GATTi vastuvotildetmisest 1948 aastal kuni WTO loomiseni 1995 aastal ningkirjeldatakse selle taumlhtsust taumlnapaumleva kiirelt globaliseeruvas majanduses Teises ala-jaotuses antakse uumllevaade potildehimotildetetest ja reeglitest mis sisalduvad nuumluumldseks WTOsuumlsteemi moodustavates otildeigusaktides Kolmandas alajaotuses kirjeldatakse luumlhidalteri riikide poolt Uruguay voorus votildei paumlrast seda toimunud laumlbiraumlaumlkimistel votildeetud ko-hustusi kaubanduse liberaliseerimiseks Neljas alajaotus keskendub aastatel1995ndash2000 tehtud toumloumlle hotildelmates ka kahel esimesel WTO ministrite konverentsiltehtud otsuseid uute valdkondade lisamise kohta WTO toumloumlplaani nende taumliendavaksuurimiseks ning samuti ettepanekuid laia teemaderingiga kotildeikehotildelmava laumlbiraumlaumlkimis-te vooru votildeimaliku algatamise kohta Viiendas alajaotuses selgitatakse WTO suumlstee-mi motildeju aumlritegevusele Selles rotildehutatakse et valitsused pidasid laumlbiraumlaumlkimisiotildeigusaktide uumlle ja vaumllisturgudele paumlaumlsu parandamiseks eelkotildeige oma riikide toumloumlstusteaumlriettevotildetete ja kaubandusringkondade huvides Loodud uute votildeimaluste aumlrakasuta-mine sotildeltub nuumluumld eelkotildeige aumlri- ja kaubandusringkondadest endist Abistamaks neiduute votildeimaluste muutmisel reaalseteks tellimusteks ning kaubanduse arendamisel uumll-disemalt tagab otildeigussuumlsteem neile kindla turulepaumlaumlsu ning loob nende kasuks teata-vad otildeigused Kuid sellegipoolest sotildeltub aumlri- ja kaubandusringkondade votildeime suumlsteemipakutavaid eeliseid parimal viisil aumlra kasutada suurel maumlaumlral selle reeglite tundmi-sest ja motildeistmisest
Eri otildeigusaktidega toumloumlstusele ja kaubandusringkondadele antud soodustuste ja otildeigustenaumlitlik loetelu on esitatud kaumlesoleva uumllevaate I lisas Analuumluumltiline kokkuvotildete eri lepin-gute saumltetest arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- ja diferentseeritud rež iimikohta on esitatud II lisas
WTO suumlsteem ja arenev maailmamajandus
Arenev mitmepoolne kaubandussuumlsteem
Mitmepoolset kaubandussuumlsteemi votildeib uumlldistavalt maumlaumlratleda kui rahvusvahe-list reeglistikku mille jaumlrgimist notildeutakse riikidelt omavahelistes kaubandus-suhetes Nende reeglite peaeesmaumlrk on otildehutada riike avatud ja liberaalsekaubanduspoliitika jaumlrgimisele Reeglistikku arendatakse pidevalt edasi Ole-masolevaid reegleid selgitatakse ja taumliustatakse et nad vastaksid maailmakau-banduse muutuvatele tingimustele samas lisatakse pidevalt uusi valdkondikaumlsitlevaid reegleid esilekerkivate probleemide ja kuumlsimuste lahendamiseks
GATTi vastuvotildetmine
Esimese suurema sammu rahvusvahelisi kaubandussuhteid reguleerivate reegli-te vastuvotildetmiseks tegid riigid kohe paumlrast Teist maailmasotildeda Selle tulemuselvotildeeti 1948 aastal vastu uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreementon Tariffs and Trade ndash GATT) GATTi reeglid kehtivad rahvusvahelise kaubava-hetuse suhtes Selle teksti on aastate jooksul lisatud uusi saumltteid mis kaumlsitlevadeelkotildeige arengumaade kaubandusprobleeme Peale selle on vastu votildeetud hulkGATTi siduslepinguid millega taumlpsustatakse motildeningaid GATTi potildehisaumltteid
Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor
GATTi ja selle siduslepingute saumltted vaadati taumliendavalt laumlbi ning ajakohastativastavalt maailma kaubanduses toimunud muudatustele kaubanduslaumlbiraumlaumlki-miste Uruguay voorus mis toimus aastatel 1986ndash1994 GATT koos aastatejooksul selle alusel tehtud otsuste ning Uruguay voorus vaumllja toumloumltatud kaumlsitus-lepetega on saanud tuntuks 1994 aasta GATTina Valdkondade nagu potildellu-majandus tekstiilitoumloumlstus subsiidiumid dumpinguvastased meetmedkaitsemeetmed jms kohta on vastu votildeetud eraldi lepingud koos 1994 aastaGATTiga kuuluvad need mitmepoolsete kaubavahetuslepingute (MultilateralAgreements on Trade in Goods) hulka Uruguay vooru tulemusena votildeeti vastu kauus reeglistik mis hotildelmab teenustekaubandust ja intellektuaalomandi otildeigustekaubandusaspekte
Uruguay vooru saavutuseks tuleb lugeda ka WTO asutamine GATT mille egii-di all WTO asutamislaumlbiraumlaumlkimised kaumlivitati on lakanud olemast iseseisev or-ganisatsioon ning on muudetud WTOks
WTO suumlsteem
Uruguay voorust vaumlljakasvanud WTO suumlsteem koosneb hetkel jaumlrgmistestpotildehilepingutest
mitmepoolsed kaubavahetuslepingud sealhulgas uumlldine tolli- ja kaubandus-kokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud
teenustekaubanduse uumlldleping (GATS)
intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping)
Boksis 1 on loetletud otildeigusaktid mis moodustavad hetkel WTO suumlsteemi
WTO vastutab lepingute taumlitmise kontrollimise eest Organisatsioon toimib rii-kide kaubavahetuse ja teenustekaubanduse edasise liberaliseerimise alaste laumlbi-raumlaumlkimiste foorumina WTO suumlsteem annab ka mehhanismi liikmesriikidevaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks Iga liikmesriik kes leiab et temakaubandust kahjustab teise riigi suutmatus kehtivaid reegleid taumlita votildeib juhulkui ta ei saavuta rahuldavat tulemust kahepoolsetel konsultatsioonidel andaasja lahendamiseks WTO-le
Otsused kotildeigis organisatsiooni paumldevusse jaumlaumlvates taumlhtsates kuumlsimustes tehakseliikmesriikide ministrite konverentsil Konverents toimub vaumlhemalt uumlks kordkahe aasta jooksul
4 Uumllevaade
Uumllevaade 5
Boks 1Peamised Uruguay voorus vastuvotildeetud otildeigusaktidA Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakeši leping
ndash Marrakesh Agreement Establishing the World Trade Organization)B Mitmepoolsed lepingud
1 kaubavahetus 1994 aasta uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe
(General Agreement on Tariffs and Trade 1994 ndash GATT 1994)Siduslepingud
GATT 1994 VII artikli rakendamise leping(Agreement on Implementation of Article VII of GATT 1994) eleping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta(Agreement on Customs Valuation)eksportkauba eelinspekteerimise leping(Agreement on Preshipment Inspection ndash PSI-leping)leping tehniliste kaubandustotildekete kohta(Agreement on Technical Barriers to Trade ndash TBT-leping)sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping(Agreement on the Application of Sanitary and PhytosanitaryMeasures ndash SPS-leping)leping impordi litsentsimise protseduuride kohta(Agreement on Import Licensing Procedures ndash ILP-leping)kaitsemeetmete leping (Agreement on Safeguards)subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping (Agreement onSubsidies and Countervailing Measures ndash SCM-leping)leping GATT 1994 VI artikli totildelgendamise kohta(Agreement on Implementation of Article VI of GATT 1994) edumpinguvastaste meetmete leping(Agreement on Anti-dumping Measures ndash ADP-leping)kaubandusalaste investeerimismeetmete leping (Agreement onTrade-Related Investment Measures ndash TRIMs-leping)tekstiil- ja rotildeivatoodete leping(Agreement on Textiles and Clothing ndash ATC)potildellumajandusleping (Agreement on Agriculture)paumlritolureeglite leping (Agreement on Rules of Origin)
kaumlsituslepped ja otsusedGATT 1994 maksebilansisaumltete kaumlsituslepe (Understanding onBalance-of-Payments Provisions of GATT 1994)otsus juhtumite kohta kus tollil on potildehjust kahelda deklareeritudvaumlaumlrtuse otildeigsuses votildei taumlpsuses(otsus totildeendamiskohustuse uumlmbersuunamise kohta)(Decision Regarding Cases Where Customs Administrations HaveReasons to Doubt the Truth or Accuracy of the Declared Value(Decision on Shifting the Burden of Proof))kaumlsituslepe GATT 1994 XVII artikli totildelgendamise kohta(Understanding on the Interpretation of Article XVII of GATT1994) ndash riiklikud kaubandusettevotildettedvaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuridekaumlsituslepe (Understanding on Rules and Procedures Governingthe Settlement of Disputes)kaumlsituslepe GATT 1994 II artikli lotildeike 1 punkti b totildelgendamisekohta (Understanding on the Interpretation of Article II 1(b) ofGATT 1994) ndash tariifikontsessioonide sidumine
(
WTO ja maailma majandus
GATTi kaumltketud WTO-eelset suumlsteemi votildeeti sageli kui rikaste klubi sest tun-dus et see kaitseb eeskaumltt jotildeukate arenenud riikide huve Kaubanduslaumlbiraumlaumlki-miste Uruguay vooru kaumlivitamise ajal (1986) ilmutas GATTi tegevuse vastuaktiivset huvi votilderdlemisi vaumlike arv arengumaid millel olid Genfis alalised esin-dused Paumlrast vooru kaumlivitamist muutus olukord siiski tunduvalt Vooru lotildeppe-mise ja GATTi Maailma Kaubandusorganisatsiooniks muutmise ajaks olilaumlbiraumlaumlkimistel ja aruteludel osalenud ndash ning jaumltkasid neis osalemist ndash maumlrksarohkem arengumaid Enamik neist on nuumluumldseks avanud Genfis oma alalise esin-duse Lisaks hakkas kommunismi kokkuvarisemise jaumlrel liikmestaatust taotle-ma hulk siirdemajandusega riike 2000 aasta detsembri alguse seisuga oliWTOs 139 liiget Lisaks peavad laumlbiraumlaumlkimisi WTOga uumlhinemiseks veel 28arengumaad ja siirdemajandusega riiki Nende hulgas on naumliteks Hiina VeneFoumlderatsioon ja Ukraina kellel on rahvusvahelisele kaubandusele oluline motildeju
Mis on muutnud suhtumist WTO liikmelisusse ja millest on tingitud riikidesuurem huvi Uruguay voorust vaumlljakasvanud reeglipotildehise suumlsteemi vastu Potildeh-jusi on mitmeid ent maumlrkimist vaumlaumlrivad neist kolm
Esimene potildehjus on seotud maailmamajanduse kiire globaliseerumisega rahvus-vahelise kaubanduse ja vaumllismaiste otseinvesteeringute voogude kaudu Trans-pordi ja side vallas toimunud revolutsioonilised muutused votildeimaldavad isegiarengumaade vaumliketootjatel otsida oma kaubale turge tuhandete kilomeetritekaugusel asuvates riikides Kauba uumlhest riigist teise transportimise lihtsus onmuutnud maailma nagu motildened vaatlejad on nentinud globaalseks kuumllaks
Teiseks seda globaliseerumisprotsessi mis on suurendanud riikide sotildeltuvustrahvusvahelisest kaubandusest kiirendab veelgi enamiku riikide majandus- jakaubanduspoliitika maumlrgatav muutumine Kommunismi kokkuvarisemine onviinud jaumlrk-jaumlrgulisele uumlleminekule turumajandusele ka paljudes nendes riiki-des kus tootmine ja rahvusvaheline kaubandus olid varem riigi kontrolli allRiigid mis enne kauplesid potildehiliselt omavahel kauplevad uumlha enam kogumaailma turgudel Paljud arengumaad on loobunud importkaupade asendami-sest kodumaistega ning jaumlrgivad nuumluumld ekspordile suunatud poliitikat milleganad loodavad stimuleerida majanduskasvu uumlha rohkem ja rohkem oma tooteideksportides
Kolmandaks on liberaalne ja avatud kaubanduspoliitika ning riikide poolt vaumllis-maiste otseinvesteeringute soodustamiseks votildeetavad meetmed tinginud selle ethargmaised ettevotildetted hangivad toodete koostisosi ja vahetooteid riikidest kuskulud on vaumliksemad ning rajavad sinna ka oma tootmisuumlksused Seega on turul
6 Uumllevaade
otsus kaubanduse ja keskkonna kohta (Decision on Trade andEnvironment)kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (Trade PolicyReview Mechanism)
2 teenustekaubandus teenustekaubanduse uumlldleping
(General Agreement on Trade in Services ndash GATS)
3 intellektuaalomandi otildeigused intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on
Trade-related Aspects of Intellectual Property Rights ndash TRIPS-leping)C Motildenepoolsed kaubanduslepingud
tsiviilotildehusotildeidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft)riigihankeleping (Agreement on Government Procurement)
)
uumlha rohkem kaupu olgu need siis tarbekaubad (naumliteks valmisrotildeivad) kestus-kaubad (naumliteks kuumllmkapid ja konditsioneerid) votildei kapitalikaubad mis on too-detud enam kui uumlhes riigis Konkreetseks totildeendiks maailmamajanduseglobaliseerumise ja riikide kasvava sotildeltuvuse kohta vaumlliskaubandusest votildeib pi-dada uumlhe elektrilisi majapidamisseadmeid tootva hargmaise ettevotildette hiljutistreklaami milles teatatakse uhkusega et tema toodete valmistamisel on kasuta-tud viiest votildei kuuest riigist paumlrit komponente
Kasvav sotildeltuvus vaumlliskaubandusest nii kaupade ja teenuste eksportijatena kuika importijatena on teinud valitsused ja aumlriettevotildetted teadlikuks sellest millistuumllitaumlhtsat rolli votildeib mitmepoolne kaubandussuumlsteem maumlngida nende kauban-dushuvide kaitsmisel See reeglipotildehine suumlsteem annab neile kindlustunde etkaupade paumlaumlsu vaumllisturgudele ei totildekestata ootamatult teiste riikide valitsustepoolt tollitariifide totildestmise impordi keelustamise votildei piiramise teel Suumlsteemtagab prognoositava ja kindla paumlaumlsu vaumllisturgudele mis votildeimaldab aumlriettevotildete-tel ekspordile suunatud tootmist planeerida ja arendada kartmata selle paumlrastet vaumllisturg votildeidakse valitsuste piiravate meetmete totildettu kaotada Laiemalt onteadmata seegi et suumlsteem annab aumlriettevotildetetele ka teatavaid otildeigusi Enamiknendest otildeigustest reguleerib suhteid koduriigi valitsusega kuid osa neist puudu-tab ka votildeotilderriikide valitsusi
WTO suumlsteemi loodud otildeiguste ja kohustuste raamistik maumlngib seega kiirelt glo-baliseeruvas maailmamajanduses olulist rolli kaubanduse arengus Valitsuste jaaumlriettevotildetete votildeime suumlsteemist suuremat kasu saada sotildeltub paljuski suumlsteemireeglite nendega antavate eeliste ning esitatavate vaumlljakutsete tundmisest jamotildeistmisest
WTO lepingute potildehijooned
Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud
Eesmaumlrgid ja potildehimotildetted
Mitmepoolse kaubavahetuse reegleid sisaldava GATTi potildehieesmaumlrk on luua li-beraalne ja avatud kaubandussuumlsteem milles liikmesriikide ettevotildetted saaksidausa konkurentsi tingimustes kaubelda Kuigi GATTi ja selle siduslepingute (vtboks 1) uumlksikasjalikud saumltted votildeivad esmapilgul tunduda keerulistena ja nendeotildeigusterminoloogia segadust tekitavana potildehinevad need paaril lihtsal potildehimotildet-tel ja reeglil Tegelikult potildehinebki kogu GATTi raamistik neljal potildehireeglil (vt 2peatuumlkk)
Neli potildehireeglit
Kodumaise toumloumlstuse kaitsmine tollitariifidega
Kuigi GATTi eesmaumlrk on kaubandust jaumlrk-jaumlrgult liberaliseerida tunnistatakseselles et liikmesriikidel votildeib olla vaja kaitsta oma toodangut vaumllismaise konku-rentsi vastu Samas aga notildeuab GATT et riigid kasutaksid selleks tollitariife Ko-guselisi piiranguid on keelatud kasutada vaumllja arvatud piiratud juhtudel
Tollitariifide sidumine
Riikidel soovitatakse tungivalt vaumlhendada ja votildeimalusel kotildervaldada kaitsetkodumaisele tootmisele alandades tollitariife ja kotildervaldades muid kaubandus-
Uumllevaade 7
totildekkeid mitmepoolsetel kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel Vaumlhendatud tollitariifidseotakse edaspidiste totildeusude vastu kandes need iga maa kontsessioonide loen-disse Loendid moodustavad GATTi otildeigussuumlsteemi lahutamatu osa
Enamsoodustusrežiim
See GATTi oluline reegel saumltestab mittediskrimineerimise potildehimotildette Reegelnotildeuab et tariife ja muid regulatsioonivahendeid kohaldataks import- votildei eks-portkaupade suhtes riike diskrimineerimata Seega ei saa riik maumlaumlrata uumlhest rii-gist saabuvale importkaubale kotildergemaid tollimakse kui muudest riikidestsaabuvale importkaubale Sellel reeglil on siiski motildened erandid Uumlheks sellisekserandiks on liikmete kauplemine omavahel piirkondliku kaubavahetuskorraalusel kus kehtivad soodustollimaksud votildei tollivaba režiim Teine erand tule-neb uumlldisest soodustuste suumlsteemist (GSP) Selle kohaselt rakendavad arenenudriigid soodustollimakse votildei tollimaksuvabastusi arengumaadest imporditavate-le kaupadele kuid enamsoodustusrežiimi maumlaumlrasid muudest riikidest saabuva-tele importkaupadele
Votilderdse kohtlemise reegel
Kui enamsoodustusrežiimi reegel keelab riikidel vahet teha eri riikidest paumlritkaupade vahel siis votilderdse kohtlemise reegel keelab riikidel teha vahet impordi-tud ja kodumaistel toodetel seda nii riigisiseste maksude kehtestamisel kui kariigisiseste eeskirjade kohaldamisel
Seega pole riikidel otildeigust rakendada toote suhtes selle turule sisenemisel paumlrasttollimaksude tasumist kotildergemat riigisisest maksumaumlaumlra (nt muumluumlgimaks votildei kaumli-bemaks) kui see mis on kehtestatud kodumaistele toodetele
Uumlldkehtivad reeglid
Eespool kirjeldatud nelja potildehireeglit taumliendavad uumlldkehtivad reeglid mis regu-leerivad importija riigi tolliterritooriumile sisenevaid kaupu Sealhulgas jaumlrgmi-sed reeglid mida riigid peavad taumlitma
importkauba tollitava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel juhul kui tollimaksu kogutaksekauba vaumlaumlrtuse jaumlrgi (vt 3 peatuumlkk)
importtoodete suhtes kohustuslike tootestandardite ning sanitaar- ja fuumltosa-nitaareeskirjade rakendamisel (vt 5 peatuumlkk)
impordilitsentside andmisel (vt 6 peatuumlkk)
Nendes ja ka muudes valdkondades kehtivad uumlksikasjalikud reeglid sisalduvadvastavates siduslepingutes Neid reegleid on uumlldiselt kirjeldatud boksis 2
Muud reeglid
Peale eespool osutatud uumlldkehtivate reeglite on GATTi mitmepoolses suumlsteemisveel reegleid mis reguleerivad
subsiidiumide andmist valitsuste poolt
meetmeid mida valitsustel on tavaliselt lubatud rakendada
investeerimismeetmeid mis votildeivad kaubandust kahjustada
Subsiidiumide kasutamist kaumlsitlevad reeglid
Valitsused annavad subsiidiume erinevatel poliitilistel eesmaumlrkidel Praktikasvotildeivad sellised subsiidiumid moonutada rahvusvahelise kaubanduse konku-rentsitingimusi GATTi reeglite mida on edasi arendatud subsiidiumide ja tasa-kaalustusmeetmete lepinguga (SCM-leping) potildehieesmaumlrk on keelustada votildeipiirata kaubandust moonutavaid subsiidiume
8 Uumllevaade
SCM-leping jagab valitsuste poolt toumloumlstussektorile antavad subsiidiumid keela-tud ja lubatud subsiidiumideks
Keelatud subsiidiumide hulka kuuluvad ekspordisubsiidiumid ja subsiidiumidmille eesmaumlrk on soodustada kodumaiste kaupade eelistamist importkaupade-le Enne Uruguay vooru oli ekspordisubsiidiumide kasutamist keelav reegel ko-hustuslik uumlksnes arenenud riikidele Nuumluumld kehtib see reegel potildehimotildetteliselt kaarengumaade suhtes Viimastel aga on subsiidiumide korra muutmiseks kahek-sa-aastane uumlleminekuaeg (st kuni 1 jaanuarini 2003) Ekspordi subsideerimistkeelava reegli taumlitmisest on vabastatud lepingus loetletud arengumaad milleRKT uumlhe inimese kohta on alla 1000 USD ning vaumlhimarenenud riigid (vt 8peatuumlkk)
Lubatud subsiidiumid on omakorda jagatud kaheks vaidlustatavad ja vaidlus-tamisele mittekuuluvad subsiidiumid Kui vaidlustatavaid subsiidiume saavatoote import avaldab kaubavahetusele kahjulikku motildeju votildeivad motildejutatudimportivad riigid rakendada kaitsemeetmeid Sellised kaitsemeetmed votildeivadvaumlljenduda tasakaalustusmaksudena kui subsideeritud import potildehjustab kodu-maisele toumloumlstusele kahju (vt edasi) Samas ei tohi importivad riigid kehtestadataakaalustusmakse toodetele mis on saanud piiratud hulgal vaidlustamiselemittekuuluvaid subsiidiume
Uumllevaade 9
Boks 2Kokkuvotildete piiril rakenduvatest GATTi reeglitestTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine (vt 3 peatuumlkk) Leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohtakaitseb importijate huve saumltestades et kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise aluseks tulebvotildetta importija poolt tollivormistuseks esitatud tehingu kaumligus makstud votildei makstavhind Toll aga votildeib keelduda kauba deklareeritud vaumlaumlrtust kinnitamast kui tal onpotildehjust kahelda selle otildeigsuses votildei taumlpsuses Kotildeigil sellistel juhtudel peab ta andma im-portijale votildeimaluse potildehjendada kauba deklareeritud vaumlaumlrtust Kui potildehjendus tolli eirahulda votildeidakse kasutada lepingus saumltestatud viiest alternatiivsest votilderdlusalusestkoosnevat hierarhiatKohustuslike standardite rakendamine (vt 5 peatuumlkk) Riigid notildeuavad sageli et im-portkaubad vastaksid kohustuslikele standarditele mille nad on vastu votildetnud omarahva tervise ja ohutuse kaitseks Tehniliste kaubandustotildekete leping saumltestab et selli-seid tootestandardeid ei tohiks sotildenastada ega kohaldada nii et sellega loodaks kau-bandusele tarbetuid totildekkeid Selleks kutsutakse riike uumlles kasutama olemasolevaidrahvusvahelisi standardeid ning nende puudumise korral tuginema oma kohustuslikestandardite puhul teaduslikele andmetele ja totildeendusmaterjalideleSanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade rakendamine (vt 5 peatuumlkk) Neid eeskirju keh-testavad riigid selleks et kaitsta taimede loomade ja inimeste elu kahjurite ja haigusteleviku eest mis votildeivad riiki sattuda saastunud puuviljade juurviljade liha ja muudetoiduainetega Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping saumltestab et rii-gid ei tohi rakendada neid eeskirju nii et see looks kaubandusele potildehjendamatuid totildek-keid soovitab neil tungivalt koostada eeskirju teaduslikele potildehimotildetetele tuginedes ningjulgustab riike votildeimaluse korral alati rakendama rahvusvahelisi standardeid ja suu-niseidImpordi litsentsimise protseduurid (vt 6 peatuumlkk) Leping impordi litsentsimise prot-seduuride kohta kehtestab litsentsimisasutustele impordilitsentside vaumlljastamise juhi-sed tagamaks et protseduurid ei piiraks omakorda kaubandust
Meetmed mida importivate riikide valitsused saavad votildetta kodumaise toumloumlstusenotildeudel
Reeglid saumltestavad samuti et teatavat laadi meetmeid mis votildeivad impordilemotildejuda piiravalt on importivate riikide valitsustel otildeigus tavakorras votildetta uumlks-nes siis kui kasvava impordi totildettu motildejutatud kodumaine toumloumlstus seda taotlebNeed meetmed on muuhulgas jaumlrgmised
kaitsemeetmed (vt 9 peatuumlkk)
dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamine (vt 8 ja 11 pea-tuumlkk)
Kaitsemeetmed
Kaitsemeetmete leping lubab importivatel riikidel piirata importi ajutiseltsuurendades selleks tollitariife votildei kehtestades koguselisi piiranguid Selliseidkaitsemeetmeid tohib votildetta uumlksnes juhul kui notildeuetekohaselt laumlbiviidud uurimisekaumligus on tehtud kindlaks et impordi jaumlrsk suurenemine (nii absoluutne kui kakodumaise toodanguga votilderreldes) on potildehjustanud votildei votildeib potildehjustadakodumaisele toumloumlstusele maumlrgatavat kahju Kaitsemeetmeid ei tohi votildetta kuimotildejutatud on vaid uumlks votildei kaks importtootega sarnast toodet tootvat ettevotildetetNeid on lubatud votildetta uumlksnes juhul kui on kindlaks tehtud et suurenenudimport potildehjustab maumlrgatavat kahju tootjatele kes toodavad potildehiosaimporttootega sarnase toote kogu omamaisest toodangust (vt 9 peatuumlkk)
Sellise ajutiselt rangema kaitse peaeesmaumlrk on anda motildejutatud toumloumlstusele aegakohaneda tihenenud konkurentsiga mille tingimustes ta peab tegutsema paumlrastpiirangute kaotamist Leping tagab et selliseid piiranguid kohaldatakse uumlksnesajutiselt maumlaumlratledes teatava kindla toote kaitsemeetmete pikimaks kehtivusa-jaks kaheksa aastat
Kuigi algatus uurimise alustamiseks votildeib tulla ka valitsuse poolt on enamikesriikides tavaks algatada selliseid uurimisi ainult motildejutatud toumloumlstuse vastavataotluse alusel
Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud
Valitsused votildeivad kehtestada kompenseerivaid makse importtoodete suhtessiis kui vaumllismaiste tarnijate kaubandustegevus on vaumlidetavalt ebaotildeiglaneReeglid kaumlsitlevad kaht liiki ebaotildeiglast kaubandustegevust mis votildeib moonuta-da rahvusvahelise kaubanduse konkurentsitingimusi
Esimene neist on kaupade dumping vaumllisturgudel Dumpinguvastaste meetme-te leping (ADP-leping) kehtestab dumpingu kindlaksmaumlaumlramiseks ranged kri-teeriumid Selles on saumltestatud et dumpinguna kaumlsitletakse toote muumluumlki juhulkui selle ekspordihind on vaumliksem sama toote muumluumlgihinnast eksportiva maa si-seturul
Teine ebaotildeiglase kaubandustegevuse liik on kotildelvatu konkurents mis votildeib esine-da siis kui vaumllismaine ettevotildete votildeib taumlnu valitsuselt saadud subsiidiumidelemaumlaumlrata madala ekspordihinna
ADP-leping annab riikidele otildeiguse kehtestada dumpinguhindadega muumluumldavate-le toodetele dumpinguvastaseid makse Samuti annab SCM-leping riikidele otildei-guse maumlaumlrata tasakaalustusmakse subsideeritud importkaupadele
Selliste maksude maumlaumlramisel tuleb aga arvestada kahe olulise tingimusega Esi-teks ei saa neid maumlaumlrata uumlksnes potildehjendusega et toodet muumluumlakse dumpingu-hinnaga votildei subsideeritakse Oluline on et importiv riik tuvastaks siseriiklikultasandil laumlbi viidava uurimisega et suurenenud import potildehjustab kodumaiseletoumloumlstusele olulist kahju Teiseks nagu eespool maumlrgitud votildeivad valitsused alga-tada uurimise kodumaise toumloumlstuse poolt votildei selle nimel esitatud taotluse alusel
10 Uumllevaade
milles vaumlidetakse et dumpinguhindadega votildei subsideeritud importkaubad potildeh-justavad olulist kahju tootjatele kelle toodang moodustab kogu omamaisesttoodangust vaumlhemalt 25 Tuleb maumlrkida et toumloumlstusele tekitatava kahju tuvas-tamise normid kaitsemeetmete rakendamisel on maumlrksa rangemad kui needmis kehtivad kahju tuvastamisel tasakaalustusmaksude rakendamiseks Kaitse-meetmete puhul tuleb tuvastada et toumloumlstusele on tekitatud maumlrgatavat kahjudumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete puhul aga ei ole olulise kahju totildeen-damise notildeuded nii ranged See erinevus tuleneb sellest et esimesel juhul onkodumaise toumloumlstuse probleemid importivas riigis tingitud ausast vaumlliskonku-rentsist teisel juhul aga tekivad probleemid vaumllismaiste tarnijate ebaotildeiglasestkaubandustegevusest Kahes lepingus on saumltestatud ka tegurid (nt kaumlibe votildei ka-sumi langus toumloumljotildeu vaumlhenemine) mida peaksid uurimisorganid mis hindavadkas import kahjustab toumloumlstust arvesse votildetma (vt 11 peatuumlkk)
Kaubandusalased investeerimismeetmed
Riigid seavad vaumllisinvestoritele sageli tingimusi mille eesmaumlrk on soodustadamitmekesise toumloumlstuse arendamist Kui need tingimused motildejutavad kaubandustnimetatakse neid kaubandusalasteks investeerimismeetmeteks
Uruguay voorus sotildelmitud kaubandusalaste investeerimismeetmete leping(TRIMs-leping) keelab nuumluumld riikidel kasutada viit liiki meetmeid (naumliteks ko-haliku toodanguga seotud notildeuded ja kaubandust tasakaalustavad notildeuded)mida loetakse vastuolus olevateks GATTi votilderdse kohtlemise reegliga ning sa-muti reegliga mis keelab kehtestada imporditavatele toodetele koguselisi pii-ranguid (vt 13 peatuumlkk)
Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS)
Neli rahvusvahelise teenustekaubanduse viisi
Teenused hotildelmavad majandustegevust mis ulatub pangandus- kindlustus- jatelekommunikatsiooniteenustest kuni puhkuse- kultuuri- ja sporditeenusteniWTO on maumlaumlratlenud enam kui 150 teenuste alamsektorit
Uumlks teenuste potildehitunnuseid on nende mittemateriaalsus ja naumlhtamatus kau-bad seevastu on kaumlegakatsutavad ja naumlhtavad Need erinevused motildejutavad karahvusvaheliste kaubandustehingute toimumise viise Kui rahvusvaheline kau-bavahetus taumlhendab kaupade fuumluumlsilist liikumist uumlhest riigist teise siis hotildelmavadvaid vaumlhesed teenused piiriuumllest liikumist Enamike teenustealaste tehingutepuhul on oluline et teenuse pakkuja ja tarbija asuksid teineteise laumlhedal Sedavotildeib saavutada importivas riigis kaubandusesinduse (nt filiaali) avamise votildeifuumluumlsiliste isikute ajutise liikumise (nt advokaatide votildei arhitektide laumlhetamine)kaudu Motildene teenuse puhul liiguvad importivasse riiki ka tarbijad ndash nt turismmille puhul turistid liiguvad teise riiki (vt 17 peatuumlkk)
Teenustekaubanduse osakaal kasvab moodustades hetkel uumlle 20 kogu rah-vusvahelisest kaubandusest Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS) mis sotildel-miti Uruguay voorus lotildei raamistiku selle kaubandusharu allutamiseks uumlhtsetelerahvusvahelistele potildehimotildetetele Lepingu saumltted kehtivad kotildeikide rahvusvaheli-se teenustekaubanduse viiside suhtes
teenuste piiriuumllene liikumine
kaubanduslik kohalolek riigis kus teenust pakutakse
fuumluumlsiliste isikute ajutine liikumine teise riiki teenuse pakkumiseks
tarbijate liikumine importivasse riiki
Uumllevaade 11
GATSi potildehisaumltted
Leping koosneb
raamtekstist mis saumltestab teenustekaubandust motildejutavate meetmete uumlldpotilde-himotildetted
iga riigi loendis esitatud teenuste sektorite ja alamsektorite suhtes kehtivadkonkreetsed liberaliseerimiskohustused
Enamsoodustusrežiim ja votilderdne kohtlemine
Need kaks aluspotildehimotildetet mis kehtivad kaubavahetuse suhtes kehtivad nuumluumldka teenustekaubanduse suhtes Teenustekaubanduse eripaumlra arvesse votildettes onneid potildehimotildetteid siiski veidi muudetud
Leping notildeuab niisiis et riigid rakendaksid enamsoodustusrežiimi tegemata see-juures vahet eri riikidest paumlrit teenustel ja teenuste pakkujatel Samas on riikidelvotildeimalik kuumlmneaastase uumlleminekuaja jooksul (so kuni 1 jaanuarini 2005) saumlili-tada meetmed mis ei ole enamsoodustusrežiimi potildehimotildetetega kooskotildelas
Votilderdse kohtlemise potildehimotildete selgitab et riigid ei tohiks kohelda vaumllismaiseidteenuseid ja teenuste pakkujaid vaumlhem soodsalt kui kodumaiseid Erinevalt too-tekaubandusest ei saumltesta aga leping seda kotildeiki teenuste sektoreid hotildelmava ko-hustusena vaid notildeuab et riigid maumlaumlratleksid oma kontsessioonide loendissektorid mille suhtes ja tingimused mille alusel režiimi rakendatakse
Laumlbipaistvusnotildeuded
Tagamaks et vaumllismaised teenustepakkujad oleksid taumlielikult teadlikud teenus-tekaubanduse suhtes kehtivatest eeskirjadest on iga riik kohustatud kotildeik asja-kohased seadused ja muud otildeigusaktid avaldama Peale selle on iga riikkohustatud avama teabekeskuse kust teised liikmesriigid saaksid teavet teenus-te sektoreid kaumlsitlevate seaduste ja muude otildeigusaktide kohta
Arenenud riigid peavad rajama veel ka kontaktkeskused kust arengumaade tee-nustepakkujad votildeiksid hankida teavet muuhulgas teenustetehnoloogia kaumltte-saadavuse ning teenuste pakkumise aumlriliste ja tehniliste aspektide kohta
Arengumaade kasvav osalus
GATS tunnistab et kuivotilderd teenusesektorid ei ole arengumaades veel taumlielikultvaumllja kujunenud votildeib neil riikidel olla vajadus saumlilitada suuremat kaitset See-paumlrast saumltestab see et liberaliseerimiskohustuste votildetmisel peaks arengumaadelolema votildeimalik paindlikkus vaumliksema arvu sektorite avamiseks konkureerivaleimpordile ja tehnoloogia sissetoomise tagamiseks votildei muude arengueesmaumlrkidesaavutamise kindlustamiseks vajalike tingimuste maumlaumlramiseks investeerida votildeifiliaali votildei tuumltarettevotildetjaid luua soovivatele vaumllismaistele tarnijatele
Liberaliseerimiskohustused
Uruguay voorus riikide votildeetud liberaliseerimiskohustused on iga riigi kontses-sioonide loendis Nad naumlitavad iga sektori ja kotildeigi nelja teenuste osutamise viisipuhul aumlra tingimused millega riigid on notildeustunud parandama paumlaumlsu oma turuleja laiendama votilderdset kohtlemist kaotades votildei vaumlhendades vaumllistarnijateebavotilderdset kohtlemist kodumaistega votilderreldes Paumlrast Uruguay vooru on toi-munud laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks telekommuni-katsiooni- ja finantsteenuste sektoris
Peale selle kehtestab GATS riikidele kohustuse mitte rakendada rahvusvahelisteuumllekannete ja maksete suhtes piiranguid (va juhul kui neil on maksebilansiras-kusi) sektorites mille suhtes nad on votildetnud endale konkreetsed liberaliseeri-miskohustused
12 Uumllevaade
Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping(TRIPS-leping)
Intellektuaalomandi olemus
TRIPS-leping koos mitmepoolsete kaubavahetuslepingute ja GATSiga onWTO otildeigussuumlsteemi kolmjalaks Intellektuaalomandi ese on inimmotildeistuse loo-du Leiutiste votildei kunstiteoste loojate otildeigused on tuntud intellektuaalomandi otildei-gustena Siia kuuluvad naumliteks autoriotildeigused (mis kaitsevad raamatute jamuude kunstiteoste autorite otildeigusi) patendid (mis kaitsevad leiutajate otildeigusi)ja toumloumlstusdisainilahendused (mis kaitsevad vaumlliskujundusega seotud otildeigusi) Sa-muti hotildelmavad need kaubamaumlrke ja muid maumlrke mida kauplejad kasutavadoma toodete eristamiseks teiste kauplejate toodetest ning nende kaubamaumlrkidevotildei margitoote nimetuste suhtes tarbijate ustavuse ja hea tahte saavutamiseks
TRIPS-lepingu laumlbiraumlaumlkimiste taust
Intellektuaalomandi loata kasutamine on selle omaniku otildeiguste rikkumineEnne Uruguay vooru taumlheldati votildeltsitud ja piraatkauba tootmise ning rahvusva-helise kaubastamise olulist suurenemist Suuresti oli see tingitud kaubamaumlrgi-ja autoriotildeigusseaduste ebakuumlllaldasest taumlitmisest paljudes riikides Lisaks kasu-tasid tootjad patenditud tehnoloogiaid patendiomanike loata Ka kaitse stan-dardid ja otildeiguste kaitse kestus erinesid riigiti suuresti (vt 20 peatuumlkk)
Lepingu potildehisaumltted
TRIPS-leping taumliendab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO)poolt intellektuaalomandi otildeiguste kaitseks vaumlljatoumloumltatud lepinguid TRIPS-le-ping kehtestab miinimumstandardid ja ajavahemikud mille jooksul tuleb taga-da eri intellektuaalomandi otildeiguste kaitse Sedasi votildetab TRIPS-leping uumlle WIPOkonventsioonides saumltestatud standardid ja taumliendab neid seda eriti patentidevaldkonnas Peale selle on riigid kohustatud intellektuaalomandi otildeiguste oman-damisel nende kasutamisel ja saumlilitamisel mitte tegema vahet eri votildeotilderriikide ko-danike ning votildeotilderriikide ja oma kodanike vahel (enamsoodustusrežiimi javotilderdse kohtlemise laiendus) TRIPS-lepingu uumlks oluline aspekt on see et tamuudab WIPO konventsioonides saumltestatud kaitsestandardid otildeiguslikult ra-kendatavaiks
WTO liikmesriikide liigitus
WTO suumlsteem eristab nelja liikmesriikide ruumlhma arenenud maad arengumaadvaumlhimarenenud maad ja siirdemajandusega maad 1998 aasta Genfi ministritekonverentsil viidati esimest korda arengumaade hulgas ldquoteatavatele vaumlikema-jandusega riikidelerdquo 1
Riike mida UumlRO suumlsteemis kaumlsitletakse lsquovaumlhimarenenud maadenarsquo koheldaksevaumlhimarenenud maadena ka WTO suumlsteemis Hetkel kuulub sellesse ruumlhma 48riiki Samas puudub kokkulepitud ja taumlpne maumlaumlratlus selle kohta millisesseruumlhma kuuluvad uumllejaumlaumlnud riigid See kas riik on lsquoarengumaarsquo tehakse kindlakslsquoomavalikursquo potildehimotildettel Endisi plaanimajandusega riike (enamasti Ida- jaKesk-Euroopa riigid ning endise Notildeukogude Liidu vabariigid) mis praegu liigu-vad vabal turumajandusel ja demokraatial potildehinevate majandussuumlsteemidepoole kaumlsitletakse siirdemajandusega riikidena Uumllejaumlaumlnud liikmesriike loetak-se arenenud maadeks
Uumllevaade 13
1 Genfi konverentsi ministrite deklaratsioon uumltleb muuhulgas ldquoMeile teeb jaumltkuvalt muretvaumlhimarenenud riikide ja teatud vaumlikemajanduste marginaliseerumine ning me tunnistametungivat vajadust tegeleda selle teemaga mis tuleneb neist paljude kroonilisest vaumllisvotildelastrdquo
Uumlhtse terviku reegel
Mitmepoolseid otildeigusakte mis moodustavad WTO suumlsteemi kaumlsitletakse uumlhtsetervikuna Kotildeik WTO liikmesriigid (olenemata sellest kas nad on arenenudarengu- vaumlhimarenenud votildei siirdemajandusega maad) peavad vastu votildetma sise-riiklikud otildeigusaktid mitmepoolsete kaubavahetuslepingutega (st 1994 aastaGATTi ja selle siduslepingute GATSi ja TRIPS-lepinguga) saumltestatud reeglitetaumlitmiseks Kohustus jaumlrgida motildenepoolsete lepingute potildehimotildetteid on siiski vaidnendel WTO liikmesriikidel mis on nende lepingutega uumlhinenud (Mitmepool-sed ja motildenepoolsed lepingud on loetletud boksis 1)
Saumltted arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- jadiferentseeritud kohtlemise kohta
Mitmepoolsed lepingud tunnistavad et kotildeik votildei motildened nendest tulenevad ko-hustused votildeivad arengumaadele sealhulgas vaumlhimarenenud riikidele raskusivalmistada ning naumlevad seetotildettu ette eri- ja diferentseeritud kohtlemise laienda-mise neile Need saumltted votildeib jagada laiemalt kolme kategooriasse
saumltted mis notildeuavad riikidelt (arenenud ja arengumaadelt) selliste meetmetevotildetmist mis soodustavad arengu- ja vaumlhimarenenud maade kaubandust
arengu- ja vaumlhimarenenud maadele lubatud paindlikkus WTO lepingutesttulenevate kohustuste votildetmisel
tehnilise abi andmine arengu- ja vaumlhimarenenud maadele suurendamaksnende votildeimet lepinguid taumlita
Kotildenealuste saumltete analuumluumltiline kokkuvotildete on II lisas
Vaidluste lahendamise kord
WTO suumlsteem loob mehhanismi vaidluste lahendamiseks juhuks kui motildeni riikleiab et teine riik on rikkunud suumlsteemi reegleid ning jotildeupingutused rahuldavalahenduse leidmiseks kahepoolsete konsultatsioonide kaumligus ei ole tulemusiandnud WTOsse jotildeudvad vaidlused tulenevad harilikult ettevotildetete votildei nendeliitude poolt valitsustele edastatud teabest raskuste kohta millega nad puutu-vad kokku oma toodete turustamisel vaumllisturgudel (vt 1 peatuumlkk)
Kuigi kogu vaidluste lahendamise protsessis ndash kahepoolsed konsultatsioonidasja arutamine vae- ja hiljem apellatsioonikogus ndash osalevad valitsusesindajadtuginevad nad valdavalt asjast huvitatud ettevotildetete ja nende liitude notildeuannete-le ja toetusele Valitsuste votildeime vaidluskuumlsimusi edukalt lahendada votildei omahuve totildehusalt kaitsta sotildeltub suurel maumlaumlral asjaomaste toumloumlstusega seotud huvi-ruumlhmade abist ja toetusest
Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism
Peale selle et WTO loob mehhanismi liikmesriikide vaheliste vaidluste lahen-damiseks tegutseb ta ka liikmesriikide kaubanduspoliitikate perioodilise laumlbi-vaatamise foorumina Sellisel kaubanduspoliitika laumlbivaatamisel on kakseesmaumlrki Esiteks puumluumltakse nii vaumllja selgitada mil maumlaumlral riigid jaumlrgivad mitme-poolsete (votildei ka motildenepoolsete) lepingute potildehimotildetteid ning taumlidavad nende alu-sel votildeetud kohustusi Sellist laumlbivaatamist perioodiliselt laumlbi viies toimib WTOiseenda valvurina kindlustamaks et tema reegleid taumlidetakse ja aidates seegakaasa kaubandusalaste vastuolude aumlrahoidmisele Laumlbivaatamismehhanismiloovad saumltted selgitavad siiski et mehhanism ei ole loodud kohustuste taumlitmisetagamise aluseks samuti ei tohiks seda kasutada vaidluste lahendamiseks Kau-
14 Uumllevaade
banduspoliitika laumlbivaatamise teine sama oluline eesmaumlrk on tagada liikmesrii-kide kaubanduspoliitikate ja -tavade suurem laumlbipaistvus ja parem arusaamnendest (vt 1 peatuumlkk)
Uruguay voorus votildeetud kohustustest tulenevadliberaliseerimismeetmed
Turulepaumlaumlsu parandamine
Peale selle et mitmepoolne kaubandussuumlsteem loob rahvusvahelisele kauban-dusele otildeigusliku raamistiku toimib ta ka kaubanduse liberaliseerimislaumlbiraumlaumlki-miste foorumina Viimase 50 aasta jooksul toimunud jaumlrjestikuste laumlbiraumlaumlkimis-te voorude tulemusel on saavutatud maumlrgatavat edu tollitariifide ja muudekaubandustotildekete vaumlhendamisel Kaubandustotildekete vaumlhendamisele aitas paljukaasa ka Uruguay voor
Toumloumlstussektor
Tollitariifide vaumlhendamine
Varasematel laumlbiraumlaumlkimisvoorudel saavutatud tollitariifide alandamise tulemu-sena on arenenud riikide toumloumlstuskaupade keskmised tariifitasemed langenudGATTi asutamisperioodi aegselt (1948) u 40lt Tokyo vooru jaumlrgse u 7niUruguay voorus leppisid need riigid kokku et vaumlhendavad oma tollitariife veel40 votilderra seda viie votilderdse iga-aastase vaumlhendamise teel Motildeningate arengu-maadele huvipakkuvate eksporttoodete (nagu naumliteks tekstiilitooted rotildeivadnahk ja nahatooted) puhul aga on tollitariife protsentuaalselt alandatud kesk-misest tunduvalt vaumlhem Mitmed arengumaad ja siirdemajandusega riigid onsamuti leppinud kokku oma tollitariifide vaumlhendamises peaaegu kahe kolman-diku votilderra arenenud riikide poolt alandatust Eeldatakse et toumloumlstustoodete tol-litariifide kaalutud tase vaumlheneb selle tulemusena jaumlrgmiselt (vt 16 peatuumlkk)
arenenud riikides 63lt 38ni
arengumaades 153lt 123ni
siirdemajandusega riikides 86lt 6ni
Tollitariifide astmeline vaumlhendamine jotildeudis lotildepule 1 jaanuaril 2000 mil hak-kasid kehtima Uruguay voorus kokku lepitud protsentuaalsest vaumlhendamisesttulenevad lotildeplikud tollimaumlaumlrad Motildenel juhul on liikmesriigid naumlinud vaumlhenda-miseks ette pikema aja
Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
Uumlks olulisemaid Uruguay vooru saavutusi on otsus kaotada jaumlrk-jaumlrgult tekstiili-ja rotildeivatoodete impordi piirangud Need kehtestati rahvusvahelise tekstiilikau-banduse kokkuleppe (MFA) mis moodustas diskrimineerivate koguselistepiirangute kasutamist keelustava GATTi suhtes erandi alusel sotildelmitud kahe-poolsetele lepingutele tuginedes motildeningate arenenud riikide poolt potildehiliseltteatavatest arengumaadest saabuva impordi suhtes MFAd asendav tekstiil- jarotildeivatoodete leping (ATC) naumleb ette tekstiilikaubanduse piirangute kaotamiseneljas etapis kuumlmne aasta jooksul See piirangute jaumlrk-jaumlrguline kaotaminelotildepeb 1 jaanuaril 2005 Sellest hetkest alates integreeritakse tekstiilikaubandustaumlielikult 1994 aasta GATTi ning seda hakkavad reguleerima GATTi reeglid(vt 14 peatuumlkk)
Uumllevaade 15
Potildellumajandusleping
Minevikus olid potildellumajandussektori suhtes kehtivad GATTi reeglid kas leebe-mad votildei neid kohaldati leebemalt Eelkotildeige kaitsesid motildened arenenud riigidoma parasvoumloumltme potildellumajandussaaduste (naumliteks nisu ja muu teravilja liha- japiimasaaduste) kulukat ja ebaefektiivset tootmist sellega et kehtestasid lisakskotildergetele tollitariifidele impordile koguselisi piiranguid javotildei erinevaid makseSellise kaitse totildettu suurenes sageli kodumaine toodang mida polnud kotildergetehindade totildettu votildeimalik rahvusvahelisel turul ekspordisubsiidiumideta realisee-rida Selline subsideeritud muumluumlk aga alandas rahvusvahelisi hindu Samuti votildet-tis see efektiivsetelt tootjatelt aumlra neile kuuluva turuosa (vt 15 peatuumlkk)
Uruguay voorus potildellumajanduslepinguga vastuvotildeetud reformiprogrammi ees-maumlrk on luua aus ja turule orienteeritud potildellumajanduskaubanduse suumlsteemNende reeglite jaumlrgimiseks peetud laumlbiraumlaumlkimiste tulemusel on saavutatud motilde-ningast edu nende toodete kaubanduse liberaliseerimisel
Kotildeik riigid on leppinud kokku et asendavad potildellumajandussaaduste koguseli-sed ja muud mittetariifsed piirangud tollitariifidega Uusi tariifideks muudetudmaumlaumlrasid (saadakse mittetariifsete meetmete kaotamisest tuleneva motildeju lisami-se teel olemasolevatele tariifidele) ja muid tariife vaumlhendatakse 1995 aastastalates kuue aasta (arengumaade puhul kuumlmne aasta) jooksul arenenud riikidepuhul keskmiselt 36 (arengumaade puhul 24) Vaumlhimarenenud riigid tarii-fimaumlaumlrasid vaumlhendama ei pea Lisaks on kotildeik riigid sidunud kotildeik potildellumajan-dussaaduste tariifid Enamasti on arengumaad siiski sidunud maumlaumlrad mis onkotildergemad nende hetkel rakendatavatest votildei vaumlhendatud maumlaumlradest Subsiidiu-me kasutavad liikmesriigid on kokku leppinud nii tootmis- kui ka ekspordisub-siidiumide vaumlhendamiseks kokku lepitud protsendimaumlaumlrade ulatuses (vt 15peatuumlkk)
Sissetuleku ja kaubanduse suurenemise prognoosid
Turundusstrateegiaid valivatel ettevotildetetel on oluline teada kui suurt tulu jakaubandusmahu suurenemist votildeivad nad oodata kaubanduse liberaliseerimi-sest Mis puutub meetmetesse mida on votildeetud tollitariifide ja muude kauban-dustotildekete kotildervaldamiseks on WTO ja muud organisatsioonid viinud makro-majanduse tasandil laumlbi mitmeid uuringuid et hinnata nende meetmete motildejumaailma kaubandusele ja sellest saadavale tulule Uumlldiselt votildeib oumlelda etUruguay vooru tulemuste eri hinnanguid kokku votildettes suurendaksid valitsustekokkulepitud liberaliseerimismeetmed maailmamajanduse tulu siis kui needtaumlielikult ellu viidaks 1 ehk 200ndash500 mld USD votilderra aastas Maailma kau-banduse mahu kasvu hinnangud erinesid vastavalt uuringutes tehtud oletusteleja ulatusid 6ndash20ni aastas Uuringutes hoiatati siiski et see kasu ei jagune eripiirkondade riikide vahel votilderdselt Suuremad kasusaajad oleksid arenenud rii-gid ja motildened kotildergemale arenguastmele jotildeudnud arengumaad Aafrika riikide javaumlhimarenenud riikide kasu oleks marginaalne kui sedagi (vt 16 peatuumlkk)
16 Uumllevaade
Makromajanduslike uuringute totildelgendamise ohud
Kuigi makromajanduslikud uuringud votildeivad anda aumlriringkondadele kasulikkesuuniseid tuleks nende jaumlreldustesse suhtuda ettevaatusega eelkotildeige tulevi-kuplaane tehes ja igapaumlevases otsustamisprotsessis On kindlaid maumlrke sellekohta et need hinnangud mis tehti kas enne votildei vahetult paumlrast Uruguay voorulotildeppu on uumllepakutud ja seda peamiselt kahel potildehjusel
Esiteks on nuumluumldseks selgunud et teatavates valdkondades on riigid oma libera-liseerimiskohustusi taumlitnud pigem vormiliselt kui sisuliselt Naumliteks enamikuuuringute hinnangute kohaselt oleks suur osa kaubanduse suurenemisest pida-nud tulenema tekstiilikaubanduse liberaliseerimisest Need uuringud ei naumlinudaga ette et piiranguid alles jaumltvad riigid kasutavad reeglitega lubatavat paindlik-kust ja kaotavad ettenaumlhtud kuumlmneaastase uumlleminekuaja seitsme esimese aastajooksul vaid vaumlikese osa piirangutest ning enamik piirangutest kaotatakse jaumlreli-kult alles 1 jaanuariks 2005 kui uumlleminekuaeg lotildepeb
Teiseks on uuringutes oletatud et maailmamajanduse kasv jaumltkub normaalsestempos ilma tagasiloumloumlkideta Need oletused on osutunud ekslikeks Aasia fi-nantskriis mis algas 1997 aasta keskel ja Jaapani kehvad majandusnaumlitajad1998 aastal on tekitanud eelkotildeige Aasia turgudel uumlldise notildeudluse ning nafta jamuu toorme hinna languse
Liberaliseerimine votildeib samuti eri riikide ettevotildetetele erinevat motildeju avaldadaVotildeetagu kas votildei tekstiilitoumloumlstus kus importivad riigid kohaldavad piiranguiddiskrimineerivalt Riigi A ettevotildetted mille eksporti piirati votildeivad leida et kuikaotatakse piirangud nende peamistel turgudel votildeivad nad sellest kasu saadaning laumlhevad seetotildettu uumlle sellistele tootmis- ja ekspordistrateegiatele mille abilnad suudavad kaubandusvotildeimaluste paranemist aumlra kasutada Erinevalt nen-dest peavad aga riigi B ettevotildetted mille eksporti nii vaumlga ei piiratud valmistu-ma toimetulekuks suurema konkurentsiga mis tekib paumlrast piirangutekaotamist riigi A impordile
Samuti votildeib nende riikide ettevotildetetele millel on tariifne sooduspaumlaumls oma pea-mistele arenenud turgudele tunduda et Uruguay voorus votildeetud kohustustesttulenevad enamsoodustusrežiimi tariifide vaumlhendamised ahendavad sellist tu-rulepaumlaumlsu Makromajanduslikud uuringud viitasid sellele et sellise eelisseisundivaumlhendamine ei pruugi sooduskohtlemist saavate riikide kaubandusele uumlldse uumll-dist negatiivset motildeju avaldada Samas aga votildeib uumlksikutele ekspordiettevotildeteteletunduda et nende selliste eeliste kaotamine votildeib kaubandusele ebasoodsalt motilde-juda kuumlll See votildeib juhtuda kui sellised eelised oleksid tegelikus kaubandusesolulise taumlhendusega votildettes arvesse selliseid tegureid nagu teiste tarnijate keh-testatud hinnad imporditurul
Seepaumlrast on oluline et aumlriettevotildetted analuumluumlsiksid peale makrooumlkonoomilisteuuringute ka oma sihtturgudel tollitariifide vaumlhendamise ja totildekete kaotamisemotildeju toodetele mida nad ekspordivad Et rahaliste ja tehniliste vahendite puu-dus votildeib takistada ettevotildetetel eelkotildeige aga vaumlikestel ja keskmise suurusega ette-votildetetel selliseid analuumluumlse ise laumlbi viimast peaksid siin initsiatiivi haaramariikide teadusasutused Rahvusvahelised organisatsioonid nagu RahvasteUumlhenduse sekretariaat ja ITC votildeiksid samuti aidata viies selliseid uurimusi laumlbitoodete kohta mille ekspordist on mitmed arengumaad ja vaumlhimarenenud rii-gid huvitatud
Uumllevaade 17
WTO loomise jaumlrgsed arengusuunad
Nagu eespool maumlrgitud tegutseb WTO ka foorumina rahvusvahelise kauban-dusega seotud teemade arutamiseks kaubanduse edasise liberaliseerimise alastejaumltkulaumlbiraumlaumlkimiste pidamiseks ja nende uute valdkondade reguleerimiseksmille kohta liikmesriigid arvavad et need motildejutavad rahvusvahelist kauban-dust Edaspidi ongi kirjeldatud mitmeid aastatel 1995ndash2000 toimunud muutusi
Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemid
Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemide leevendamine oli uumlks taumlhtsatestteemadest millele WTO aastatel 1995ndash2000 erilist taumlhelepanu poumloumlras Nagueespool maumlrgitud oli vaumlhimarenenud riikide kaubandusel Uruguay vooru ot-sustest tulenevast tollitariifide vaumlhendamisest ja totildekete kaotamisest oodata vaidmarginaalset tulu See koos nende eksportkaupade hindade pideva langemise japiiratud votildeimalustega eksporttoodete arendamiseks on soodustanud nende jaumlt-kuvat marginaliseerumist rahvusvahelisest kaubandusest Nendele probleemi-dele lahenduse leidmiseks on enamik arenenud riike laumlhtudes 1997 aastaoktoobris toimunud vaumlhimarenenud riikide kaubanduse arendamiseks tehtava-te uumlhisalgatuste kotildergetasemelisel kohtumisel vastuvotildeetud otsustest taumliustanudoma uumlldisi soodustuste suumlsteeme et lubada vaumlhimarenenud riikidel eksportidaoma kaupu nendesse riikidesse tollivabalt Samme neist riikidest saabuvaimpordi soodusalustel suurendamiseks on astunud ka motildened arengumaadteistes arengumaades on selliste suumlsteemide kasutuselevotildetmise votildeimalikkuskaalumisel
Eespool osutatud kotildergetasemelisel kohtumisel kinnitati ka vaumlhimarenenud rii-kidele kaubandusabi andmise uumlhtne kava Selle alusel annavad kaubandusabikooskotildelastatult kuus organisatsiooni (ITC WTO UNCTAD UNDP IMF jaMaailmapank) laumlhtudes iga vaumlhimarenenud riigi kindlakstehtud vajadustestValdkondadeks milles praegu abi antakse on muuhulgas WTO reeglite ja ko-hustuste taumlitmine eesmaumlrgiga leevendada selliseid piiratud votildeimalusi nagu inf-rastruktuur teadmiste ja institutsionaalse suutlikkuse suurendamine ningsamuti erasektori vajadused Kava naumleb ka ette et vaumlhimarenenud riigid loovadkaubandusega seotud uumlmarlaudu nendel osaleksid kahepoolsed arengupartne-rid muud mitmepoolsed asutused ja piirkondlikud organisatsoonid mis on hu-vitatud juba olemasolevate tehnilise abi programmide rahastamisest votildeilaiendamisest
Laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasise liberaliseerimise uumlle
Liikmesriigid on nende aastate jooksul astunud motildeningaid samme nii kaubava-hetuse kui ka teenustekaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks Infotehnoloo-giatoodete kaubanduse huvidega riigid on ministrite deklaratsiooni aluselinfotehnoloogiatoodete kaubanduse kohta (13 detsember 1996 tuntud ka in-fotehnoloogialepinguna ndash ITA) leppinud kokku tollitariifide kaotamise suhtessellistelt toodetelt nagu arvutid telekommunikatsiooniseadmed pooljuhidpooljuhtide tootmise seadmed tarkvara ja teadusinstrumendid Samamoodi onfarmaatsiatoodete ekspordist huvitatud riigid lisanud veel 450 nimetust nime-kirjale toodetest millelt nad leppisid Uruguay voorus kokku kaotada tollitarii-fid Kuigi vaid vaumlhesed riigid sotildelmisid need kontsessioonid kohaldatakse neidenamsoodustusrežiimi potildehimotildettel (vt 16 peatuumlkk)
Teenuste valdkonnas peeti laumlbiraumlaumlkimisi teatavates sektorites mille puhul Uru-guay voorus saavutatud edu ei peetud kuumlllaldaseks Nende laumlbiraumlaumlkimiste tule-musena votildeeti vastu liberaliseerimiskohustuste paketid (peale Uruguay voorus
18 Uumllevaade
votildeetute) kahes teenuste sektoris nimelt finants- ja telekommunikatsioonitee-nused Motildeningast kuigi vaumlhest edu saavutati ka laumlbiraumlaumlkimistel fuumluumlsiliste isiku-te liikumise uumlle Professionaalsete teenuste valdkonnas toumloumltati laumlbiraumlaumlkimistetulemusena vaumllja potildehimotildetted raamatupidamissektori siseriiklike eeskirjadekohta
Lepingute saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta
Motildened lepingud sisaldavad saumltteid uute laumlbiraumlaumlkimisvoorude algatamise kohtaNaumliteks GATSis on saumltestatud et laumlbiraumlaumlkimised kotildeikides teenuste sektoritestoimuva kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks peaksid algama 1 jaanuaril2000 Ka potildellumajandusleping kutsub liikmesriike uumlles alustama laumlbiraumlaumlkimisiseoses potildellumajandussektoriga enne 1999 aasta lotildeppu samuti eesmaumlrgiga libe-raliseerida selle sektori kaubandust edasi Laumlbiraumlaumlkimisi nendes kahes valdkon-nas alustati 2000 aasta alguses
Peale selle naumlevad motildened lepingud ette kotildeigi votildei motildenede lepingu saumltete laumlbivaa-tamise Neid viiakse laumlbi lepingute taumlitmisel omandatud kogemustest laumlhtudeseesmaumlrgiga teha kindlaks kas lepingute saumltteid oleks vaja muuta votildei mitte
Ministrite konverentsi otsused
Nagu eespool maumlrgitud vastutab WTO eesmaumlrkide saavutamiseks tehtavatesammude ja otsuste eest eelkotildeige iga kahe aasta tagant korduv ministrite konve-rents Alates WTO loomisest on toimunud kolm ministrite konverentsi Esime-ne neist toimus 1996 aasta detsembris Singapuris teine 1998 aastadetsembris Genfis ja kolmas 1999 aasta novembrisndashdetsembris Seattlersquois
Singapuri ja Genfi konverentsil otsustasid ministrid paumlrast rahvusvahelise kau-banduse arengu ning WTO lepingute taumlitmisel tekkinud probleemide ja kuumlsi-muste arutamist lisada WTO toumloumlplaani uurimiseks ja analuumluumlsimiseks kuus uutteemavaldkonda mis neid esitanud riikide arvates avaldavad motildeju rahvusvahe-lise kaubanduse arengule Need valdkonnad on
kaubandus ja keskkond
kaubandus ja investeerimine
kaubandus ja konkurentsipoliitika
kaubanduse lihtsustamine
riigihangete laumlbipaistvus
elektrooniline kaubandus
Kaubandusega seotud kuumlsimuste probleemide ja lahenduste uurimist ja ana-luumluumlsi nendes valdkondades viivad laumlbi spetsiaalselt selleks moodustatud toumlouml-grupid votildei muud organid On oluline maumlrkida et selles staadiumis ei oleliikmesriigid end sidunud mitte mingite kohustustega osalemaks WTO laumlbiraumlauml-kimistel nende valdkondade reguleerimiseks (vt 21ndash26 peatuumlkk)
Uumllevaade 19
Uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamine
Ministrite konverentsil Genfis anti peanotildeukogule volitused WTO votildeimalikuedasise arengu ja laumlbiraumlaumlkimiste kava vaumlljatoumloumltamiseks votildettes muuhulgas arvesse
WTO asutamislepingu taumlitmisel esilekerkinud kuumlsimusi ja probleeme
lepingute saumltteid laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta
uusi analuumluumlsitavaid valdkondi
muid valdkondi mida liikmesriigid votildeivad esitada laumlbiraumlaumlkimiste kavassevotildetmiseks
Seattlersquoi ministrite konverentsi ettevalmistusetapis tehti palju ettepanekuidteemade kohta mida votildetta mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste uue voorukavva Kuna aga paljud nendest teemadest olid mitmetahulised komplekssed jasageli ka uudsed ei suutnud ministrid uue vooru programmis kokkuleppele jotildeu-da Seepaumlrast otsustati konverentsi toumlouml peatada ning paluda WTO peadirektorilkonsulteerida liikmesriikidega et olemasolevad tuumlhimikud uumlletada Sellest ajastalates ongi need konsultatsioonid toimunud eesmaumlrgiga leppida enne jaumlrgmistministrite konverentsi (enne 2001 aasta lotildeppu) kokku mitmepoolsete kauban-duslaumlbiraumlaumlkimiste uue vooru kavas
WTO suumlsteemi kasu aumlriringkondadeleMillist taumlhtsust omab WTO suumlsteem nende otsuste puhul mida toumloumlstusharudja ettevotildetted teevad oma rahvusvahelises kaubandustegevuses Sellele kuumlsimu-sele vastates tuleb meeles pidada et valitsused on turulepaumlaumlsu paremad tingi-mused kokku leppinud selleks et anda aumlriettevotildetetele votildeimalus muutakaubanduskontsessioonid kaubandusvotildeimalusteks Reeglipotildehise suumlsteemi ees-maumlrk on tagada et turud jaumlaumlvad avatuks ning et paumlaumlsu nendele ei takistata oota-matute ja suvaliste impordipiirangute kehtestamisega
Paljude arengumaade aumlriringkonnad ei ole aga jaumltkuvalt teadlikud WTO kau-bandussuumlsteemi positiivsetest aspektidest Selle peamiseks potildehjuseks on suumlstee-mi tohutu keerukus mis on seni takistanud nimetatud ringkondadel sellesuumlsteemi vastu huvi tundmast ning selle reeglitega tutvumast Naumliteks ei teatauumlldjuhul et lisaks WTO otildeigussuumlsteemiga tootvale toumloumlstusele ja aumlriettevotildeteteleloodud huumlvedele loob suumlsteem nende kasuks ka otildeigusi
Aumlriringkondade huumlved
WTO otildeigussuumlsteemi huumlvesid ettevotildetetele ja nendest tulenevaid eeliseid on votildei-malik kaumlsitleda kahest erinevast vaatenurgast
kaupu ja teenuseid eksportivate ettevotildetete seisukohalt
tooret ja muid eksportkauba tootmisel kasutatavaid sisendeid ja teenuseidimportivate ettevotildetete seisukohalt
20 Uumllevaade
Kaupade ja teenuste eksportijate huumlved
Turulepaumlaumlsu tagatus
Kaubavahetuses on peaaegu kotildeik arenenud riikide ning suur osa arengumaadeja siirdemajandusega riikide tollitariifidest WTOs seotud nende edasiste totildeusu-de vastu Selline sidumine tagab et importivad riigid ei piira tollimaksumaumlaumlra-de ootamatu totildestmise votildei muude piirangute kehtestamisega kokkulepitud ja igariigi kontsessioonide loendis sisalduvast tollitariifide vaumlhendamisest tulenevatparemat turulepaumlaumlsu Teenustekaubanduses on riigid votildetnud endale siduvadkohustused mitte piirata teenustele ja vaumllismaistele teenusepakkujatele juurde-paumlaumlsu rohkem kui seda naumlevad ette nende kontsessioonide loendites sisalduvadtingimused ja piirangud
Sellisest sidumisest tulenev kindel turulepaumlaumls votildeimaldab eksportivatel ettevotildete-tel teha investeerimis- ja tootmisplaane suurema kindlustundega
Turulepaumlaumlsu stabiilsus
Suumlsteem tagab ka stabiilse paumlaumlsu eksporditurgudele notildeudes kotildeikidelt riikideltet nad kohaldaksid eri lepingutega vaumlljatoumloumltatud uumlhtset reeglistikku Seega onriigid kohustatud tagama et nende tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise toodete kohustus-likele standarditele vastavuse kontrolli ja impordilitsentside vaumlljastamise reeg-lid vastaksid asjakohaste lepingute saumltetele
Toorme ja muu sisendi importijate huumlved
Eksportkauba tootmiseks peavad ettevotildetted tihti importima tooraineid vahe-tooteid ja teenuseid Potildehireegel mis notildeuab impordi lubamist riiki muudepiiranguteta kui uumlksnes maksud ning kohustus tagada et muud piiril kohalda-tavad riiklikud eeskirjad vastavad lepingutega saumltestatud uumlhtsetele reeglitelehotildelbustavad importi Need reeglid annavad eksportivatele ettevotildetetele teatavakindlustunde ses suhtes et nende tellimused taumlidetakse viivitusteta ja konku-rentsivotildeimeliste hindadega Peale selle tagavad tariifisidumised importijatele etnende impordikulud ei suurene tollimaksude totildestmise totildettu
Aumlriringkondade otildeigused
Peale huumlvede on WTO otildeigussuumlsteem loonud ettevotildetete kasuks ka teatavaid otildei-gusi Need otildeigused votildeib jagada kaheks Esimesse ruumlhma kuuluvad kodumaistetootjate ja importijate otildeigused oma riikide valitsuste suhtes Teises ruumlhmas onotildeigused mis kaitsevad eksportivate ettevotildetete huve kui importivate riikide votildei-mud uumlritavad piirata nende eksporti
Kodumaiste tootjate ja importijate otildeigused
Mitmed lepingud notildeuavad et liikmesriikide otildeigusaktid tagaksid kodumaisteletootjatele ja importijatele teatavad otildeigused Valitsused on kohustatud tagamamotildenede selliste otildeiguste taumlitmise riigi otildeigussuumlsteemi raames Muude otildeiguste pu-hul palutakse valitsusi vaid teha kotildeik endast olenev tagamaks et asjaosalisteloleks votildeimalik nimetatud otildeigusi taumliel maumlaumlral kasutada
Taumlitmisele poumloumlratavate otildeiguste hulka kuuluvad need tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise le-pingus ettenaumlhtud otildeigused mis kohustavad valitsusi saumltestama otildeigusaktides etimportijatel on otildeigus
potildehjendada deklareeritud vaumlaumlrtust juhul kui toll vaumlljendab selle otildeigsuse votildeitaumlpsuse suhtes kahtlust
notildeuda tollilt deklareeritud vaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kirjalikku potildehjendamistet neil oleks votildeimalik otsused edasi kaevata kotildergematele ametiasutustele
Uumllevaade 21
Otildeigused mille puhul palutakse valitsustel teha kotildeik endast olenev on naumlitekslepinguga impordi litsentsimise protseduuride kohta hotildelmatud otildeigused miskutsuvad uumlles andma impordilitsentse vaumllja teatava kindla aja jooksul paumlrastvastava taotluse saamist Antud juhul ndash ja kui riigi otildeigusaktid ei saumltesta teisiti ndashon importijal otildeigus uumlksnes eeldada et litsents vaumlljastatakse ettenaumlhtud ajajooksul
Sellistele otildeiguste kasutamise suhtes kehtivad sageli tingimused mida kodumai-ne ettevotildete peab taumlitma Naumliteks nagu juba eespool maumlrgitud on ettevotildettel otildei-gus notildeuda valitsuselt kaitsemeetmete votildetmist votildei dumpinguvastaste votildeitasakaalustusmaksude kehtestamist uumlksnes siis kui seda taotlevad tootmisuumlk-sused suudavad uurimisorganitele totildeestada et nende taotlust toetavad tootjadkes toodavad olulise osa kogu omamaisest toodangust Paumlrast seda peavad uuri-misorganid enne uurimise algatamist kindlaks tegema kas taotlejal on sellineturuosa
Eksportivate ettevotildetete otildeigused
Lepingutega eksportivate ettevotildetete kasuks loodavate otildeiguste naumliteks on nendeotildeigus esitada importivates maades dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksudekehtestamise vajalikkuse ja votildeimalikkuse kohta laumlbiviidava uurimise kaumligustotildeendusmaterjale
Kui importivate riikide ametiasutused ei austa nende otildeigusi ei saa eksportivadettevotildetted oma huvide kaitsmiseks poumloumlrduda otse nende poole Nad peavadasja arutama oma riigi valitsusega ning jaumltma selle viimasele lahendamiseks ka-hepoolselt importiva riigi valitsusega ning vajaduse korral totildestatamiseks WTOerimeelsuste ja vaidluste lahendamise protseduuride kohaselt
Otildeiguste naumlitlik loetelu
I lisas on esitatud naumlitlik loetelu huumlvedest ja otildeigustest mida eri otildeigusaktid toumloumls-tusele ja kaubandusringkonnale annavad Neid kaumlsitletakse uumlksikasjalikultkaumlesoleva teatmiku eri peatuumlkkides
WTO vaidluste lahendamise protseduuri totildehus kasutamine
WTO suumlsteemi tundes on aumlri- ja kaubandusringkondadel votildeimalus abistadaoma riigi valitsusi WTO lepingute taumlitmise jaumlrelevalve ning erimeelsuste ja vaid-luste lahendamise mehhanismi taumlielikul aumlrakasutamisel Valitsustel on votildeimalikprobleeme vastavates komisjonides kaumlsitleda ja lahendada vaid siis kui ekspor-tivad ettevotildetted teavitavad neid suumlsteemi reeglite rikkumisest tulenevatestturustamisprobleemidest Peale selle votildeivad valitsused WTO vaidluste lahenda-mise protseduuri kohaselt kaebuse esitada vaid juhul kui motildejutatud toumloumlstusha-ru totildestatab esmalt kuumlsimuse ja annab notildeutava teabe
Laumlbiraumlaumlkimiste edasise kaumligu motildejutamine
Tootvate ja eksportivate ettevotildetete kohustus ei tohiks siiski piirduda valitsusteteavitamisega praktilistest probleemidest Nemad ja nende kodumaised liidudpeavad saumlilitama pidevalt valvsust ja jaumllgima taumlhelepanelikult WTOs toimuvatOn oluline maumlrkida et laumlbiraumlaumlkimised ei lotildepe lepingute vastuvotildetmisega Sagelitoimuvad edasised kaubandusele olulist motildeju avaldavad laumlbiraumlaumlkimised lepin-gute taumlitmise staadiumis ja eelkotildeige laumlbivaatuste ajal mida tehakse perioodili-selt et uurida lepingute toimimist ja et kontrollida kas nende saumltteid oleks vajamuuta Tagasiside aumlriringkondadelt esinenud praktiliste probleemide kohta (ntimportivate riikide poolt impordi suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad votildeisanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed) aitaks oluliselt valitsusi vastavad muudatu-sed lepingutesse sisse viia
22 Uumllevaade
Peale selle analuumluumlsitakse hetkel WTOs kuut uut valdkonda selgitamaks vaumlljakas ka neis valdkondades oleks asjakohane toumloumltada vaumllja WTO reeglid Aumlriring-kondade seisukohad selliste reeglite soovitavuse ja selle suhtes kuidas on votildei-malik nende huve ja muresid nende reeglite vaumlljatoumloumltamise korral pareminiarvesse votildetta on valitsuste jaoks uumllitaumlhtsad strateegia valimisel vastavateks laumlbi-raumlaumlkimisteks
Uumlksnes lepingute laumlbivaatamist ja uute valdkondade reguleerimist kaumlsitlevaidlaumlbiraumlaumlkimisi taumlhelepanelikult jaumllgides saavad aumlriringkonnad tagada et nenderiikide valitsused kaitsevad taumlielikult nende huve WTO toumlouml jaumllgimise muudabnende ringkondade ja muude huvitatud poolte jaoks muuhulgas raskeks ka seeet WTO istungid on avalikkusele suletud piiratud on ka juurdepaumlaumls dokumen-tidele ja istungite aruannetele Viimasel ajal on liikmesriigid astunud sammelaumlbipaistvuse suurendamiseks saumltestades et juurdepaumlaumlsupiirangud dokumenti-dele tuleks uumlldjuhul kaotada kuue kuu moumloumldudes Vaidluste lahendamise puhulkaotatakse juurdepaumlaumlsupiirangud vaekogude ja apellatsioonikogu ettekannetelenende vaumlljaandmisel Kotildeik need dokumendid on nuumluumld avalikkusele kaumlttesaada-vad WTO Interneti kodulehekuumlljel
Uumlha enam tunnistatakse et ka valitsusvaumllised organisatsioonid mis esindavaderinevaid huvitatud pooli nagu aumlri keskkonna ja arendusega tegelevad ring-konnad tarbijad ametiuumlhingud ja potildellumehed votildeivad etendada olulist osa ava-likkuse teadlikkuse suurendamisel WTO tegevusest eeldusel et neile jagatakseselle kohta pidevalt ja suumlstemaatiliselt teavet WTO sekretariaat on puumluumldnudparandada oma kontakti avalikkusega korraldades aeg-ajalt suumlmpoosione sel-listel teemadel nagu kaubandus ja keskkond kaubandus ja areng ning kauban-duse lihtsustamine Valitsusvaumllistel organisatsioonidel lubatakse osaledaministrite konverentside taumliskoguistungitel ning WTO sekretariaat annab neilejooksvalt uumllevaateid konverentside toumloumlistungitest Siinkohal on oluline maumlrki-da et uumlks edaspidi kaumlsitletavatest teemadest on WTO tegevuse laumlbipaistvamaksmuutmine WTO tegevuse alasele teabele suurema juurdepaumlaumlsu tagamisekaudu
Liberaliseerimismeetmetest tulenevate votildeimaluste kasutamine
Peale selle et aumlriringkonnad abistavad valitsusi lepingute reeglite elluviimisearuteludes ja reeglite loomist kaumlsitlevatel laumlbiraumlaumlkimistel jaumlrgitavate strateegiatevaumlljatoumloumltamisel on nende kohus eelkotildeige tollitariifide vaumlhendamise ja liberali-seerimiskohustuste muutmine kaubandusvotildeimalusteks kasutades selleks asja-kohaseid ekspordi edendamise ja arendamise strateegiaid Nende strateegiatearendamiseks on vaja uumlksikasjalikke teadmisi reaalset ja votildeimalikku huvi ja huvipakkuvate kaupade ja teenuste suhtes votildeetud kontsessioonidest
Uumllevaade 23
Kokkuvotildetteks
On oluline maumlrkida et tollitariifide vaumlhendamise ja kaubandustotildekete kaotami-sega ei laiene kaubandus iseenesest See toimub vaid siis kui ettevotildetted votildetavadkasutusele asjakohased ekspordi arendamise strateegiad mille juures on arvessevotildeetud liberaliseerimismeetmete motildeju nende eksporditavatele toodetele
Praegused ja votildeimalikud tulevased liberaliseerimismeetmed loovad aumlriringkon-dadele nii soodsaid votildeimalusi kui esitavad ka vaumlljakutseid Vaumlljakutse tulenebtihedamast konkurentsist nii sise- kui ka vaumllisturgudel mis tekib tollitariifide jamuude totildekete kaotamisel WTO suumlsteem peaks tagama et see tihedam konku-rents jaumlaumlb ausaks ja otildeiglaseks WTO otildeigussuumlsteem on aumlriringkondade kasuksloonud ka mitmeid otildeigusi Nagu juba korduvalt mainitud sotildeltub aumlriringkonda-de votildeime suumlsteemist ja sellega antud otildeigustest kasu saada suumlsteemi uumlksikasjalikereeglite tundmisest ja motildeistmisest
Jaumlrgmistes peatuumlkkides vaadeldakse kaumlesolevas uumllevaates kaumlsitletut laumlhemaltselgitatakse uumlksikasjalikult lepingute reegleid ja turulepaumlaumlsu parandamisel saa-vutatud edu ning antakse uumllevaade potildehikuumlsimustest mis on arutusel uurimi-seks ja analuumluumlsimiseks WTO toumloumlkavasse lisatud valdkondades
24 Uumllevaade
I LISA
WTO suumlsteemist tulenevate huumlvede naumlitlik loetelu
Kontsessioonide ja kohustuste sidumine
Motildeju aumlritegevusele Kindel paumlaumls vaumllisturgudele
Eksportijate otildeigused Kaubavahetus Otildeigus eeldada et eksporditavat kaupa ei maksustata tollimak-sudega mis on seotud tollimaksumaumlaumlradest kotildergemad votildei et sidumise vaumlaumlr-tust vaumlhendatakse koguseliste votildei muude piirangute kehtestamisega
Teenustekaubandus Otildeigus eeldada et teenuste ja vaumllismaiste teenusepakkuja-te paumlaumlsu vaumllisturule ei piirata rohkem kui vastavalt riigi votildeetud kohustusteloendis maumlaumlratletud tingimustele
Importijate otildeigused Kaubavahetus Otildeigus eeldada et imporditud toormelt ja muult sisendilt eivotildeeta seotud tollimaksumaumlaumlradest kotildergemat tollimaksu
Teenustekaubandus Otildeigus eeldada et kodumaistel teenusepakkujatel luba-takse luua uumlhisettevotildetteid votildei sotildelmida muid koostoumloumlsidemeid kui kohustus-te loendis maumlaumlratletud tingimused on taumlidetud
(Vt 2 peatuumlkk)
Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine (leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisekohta)
Motildeju aumlritegevusele Kindlustunne selle kohta et importija deklareeritud vaumlaumlrtust reeglina akt-septeeritakse imporditava kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise alusena
Importijate otildeigused Importijatel on otildeigus
eeldada et nendega konsulteeritakse kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise igasetapis
potildehjendada deklareeritud vaumlaumlrtust kui toll vaumlljendab kahtlust deklareeri-tud vaumlaumlrtuse otildeigsuse votildei taumlpsuse votildei esitatud dokumentide suhtes
notildeuda tollilt deklareeritud vaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kirjalikku potildehjenda-mist et neil oleks votildeimalik otsus edasi kaevata kotildergemates ametiasutustes
(Vt 3 peatuumlkk)
Eksportkauba eelinspekteerimisteenuste kasutamine(eksportkauba eelinspekteerimise leping)Motildeju aumlritegevusele Eelinspekteerimisteenused aitavad kaubanduskeskkonda parandada aida-
tes valitsustel kontrollida selliseid vaumlaumlrsamme nagu naumliteks imporditudkaupade vaumlaumlrtuse uumlle- ja alahindamine Kogemus on naumlidanud et need tee-nused kiirendavad kaupade tollivormistamist ja vaumlhendavad tolliga seotudkorruptsiooni
Eksportijate otildeigused Arengumaadesse eksportijatel kes kasutavad kohustuslikke eelinspekteeri-misteenuseid on otildeigus
teada eelinspekteerimisettevotildetete toiminguid fuumluumlsilisel inspekteerimiselja hinna otildeigsuse kontrollimisel
eeldada et kotildeiki kaebusi mis neil votildeib olla inspektorite maumlaumlratud hinnasuhtes kaumlsitlevad eelinspekteerimisettevotildette maumlaumlratud juhtivtoumloumltajadmotildeistvalt
poumloumlrduda sotildeltumatu revisjoniorgani poole kui nad ei ole rahul eelnime-tatud juhtivtoumloumltajate otsustega
Importijate huumlved Importijate huumlved tulenevad jaumlrgmisest
eelinspekteerimisteenused kiirendavad kaupade tollivormistamist ja vauml-hendavad teatavatel juhtudel tolliga seonduvat korruptsiooni
eelinspekteerimisettevotildetete fuumluumlsiline inspektsioon enne hinnakontrolliannab importijatele kindlustunde et imporditavad tooted vastavad le-pingus saumltestatud kvaliteedi- ja muudele notildeuetele
(Vt 4 peatuumlkk)
Impordi litsentsimise protseduurid(leping impordi litsentsimise protseduuride kohta)Motildeju aumlritegevusele Annab importijatele ja vaumllismaistele tarnijatele kindlustunde selle kohta et
toodetele mille suhtes notildeutakse impordilitsentsi vaumlljastatakse need litsent-sid kiiresti
Importijate otildeigused Importijatel ja vaumllismaistel tarnijatel on otildeigus eeldada et
riiklikul tasandil kinnitatud litsentside vaumlljastamise kord vastab lepingusettenaumlhtud juhistele
neid ei karistata ebaotildeiglaselt litsentsitaotluses esinevate kirja- ja muudevaumliksemate vigade eest
litsentsid vaumlljastatakse lepingus saumltestatud aja jooksul
(Vt 6 peatuumlkk)
26 Uumllevaade I lisa
Kaupade ekspordi suhtes kehtivad reeglidEksporditavate kaupade pealt makstavate kaudsete maksude huumlvitamineEksportijate otildeigused Eksportijatel on otildeigus eeldada et
nad vabastatakse eksportkaupade tootmiseks kasutatud sisendi pealtmakstavatest tollimaksudest votildei need maksud huumlvitatakse neile
neile huumlvitatakse kotildeik eksporditavate kaupade pealt makstavad kaudsedmaksud
Ekspordimaksud Peale selle on eksportijatel otildeigus eeldada et kui valitsused on kehtestanudekspordimaksu maksutulu saamiseks votildei muudel eesmaumlrkidel kehtivadneed uumlhtselt kotildeikide sihtkohtade ekspordi suhtes
(Vt 7 peatuumlkk)
Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed
Eksportijate otildeigused otildeigus eeldada et dumpinguhinnaga votildei subsideeritavate kaupade ekspor-dis suumluumldistatavaid eksportijaid teavitatakse uurimisest kohe paumlrast sellealgust
otildeigus anda sellise uurimise kaumligus enda kaitseks totildeendusmaterjale
otildeigus eeldada et menetlus peatatakse kui esialgsel uurimisel leitakse etdumping votildei subsideerimine on de minimis ja import tuumlhine
Kodumaiste tootjateotildeigused
otildeigus taotleda dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamist kuidumpinguhinnaga votildei subsideeritud import potildehjustab kodumaisele toumloumlstu-sele olulist kahju tingimusel et taotlust toetavad tootjad kes toodavad vaumlhe-malt 25 selle toumloumlstusharu toodangust
(Vt 11 peatuumlkk)
Uumllevaade I lisa 27
II LISA
WTO lepingud saumltted arengumaadeeri- ja diferentseeritud režiimi kohta ndashanaluumluumltiline kokkuvotildete
Sissejuhatuseks
WTO lepingud sisaldavad saumltteid eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamisekohta arengumaadele Nende saumltete kohaselt tagatakse arengumaadele arene-nud riikidega votilderreldes ldquosoodsamrdquo režiim
Need saumltted votildeib laiemalt jagada kolme kategooriasse
saumltted mis notildeuavad riikidelt meetmete votildetmist arengumaade ja vaumlhimarene-nud riikide kaubandusele kaasa aitamiseks
arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele votildeimaldatav paindlikkus WTOlepingutest tulenevate kohustuste jaumlrgimisel
saumltted tehnilise abi andmise kohta arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikide-le lepingute taumlitmise suutlikkuse tugevdamiseks
Jaumlrgnevalt antakse naumlitlik ja valikuline kirjeldus iga kategooria olulisemate saumlte-te laadi ja sisu kohta
Saumltted mis notildeuavad riikidelt eri- ja diferentseeritud režiimimeetmete votildetmist arengumaade kaubandusele kaasaaitamiseks
Sellesse kategooriasse kuuluvad jaumlrgmised eri- ja diferentseeritud režiimi meetmed
arenenud riikide poolt uumlhepoolselt votildeetavad meetmed arengumaadest paumlri-neva impordi votildeimaldamiseks soodustingimustel
kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel esmataumlhtsa kuumlsimusena arengumaadele ja vaumlhi-marenenud riikidele huvipakkuvatelt toodetelt enamsoodustustariifide vauml-hendamise ja kaotamise kaumlsitlemine
eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamine arengumaadele ja vaumlhimarene-nud riikidele
ndash kvootide rakendamisel
ndash impordi litsentsimise protseduuride kohaldamisel
ndash erakorraliste kaitsemeetmete nagu naumliteks kaitse- ning dumpinguvastaste jatasakaalustusmeetmete rakendamisel
Arenenud riikide uumlhepoolsed meetmed impordi lubamisekssoodustingimustel
Uumlldine soodustuste suumlsteem (GSP)
Arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest paumlrit importkaubad lubatakse GSPkohaselt riiki tollivabalt votildei soodustollimaksuga GSP hotildelmab peaaegu kotildeikitoumloumlstustooteid ja valitud potildellumajandustooteid
Selle sooduskorra otildeiguslikuks aluseks on otsus arengumaade diferentseeritud jasoodsama režiimi vastastikkuse ja taumlielikuma osalemise kohta (Decision on Diffe-rential and More Favourable Treatment Reciprocity and Fuller Participation of Develo-ping Countries ndash vastu votildeetud 1979 tuntud uumlldise lubava klauslina ndash GeneralEnabling Clause) Samas uumlldine soodustuste suumlsteem
sisaldab endas piiranguid nagu naumliteks riikide kvoodid kvoodi piires mak-sustatakse import soodustollitariifiga kvooti uumlletav import aga enamsoo-dustusrežiimi tariifidega
keelab teatavate toodete sooduspaumlaumlsu riiki nendest riikidest mis on muutu-nud konkurentsivotildeimelisteks (konkurentsivotildeime kriteeriumid)
keelab sooduspaumlaumlsu arengumaadele mis on jotildeudnud kotildergemale arengutase-mele votildei kus ei austata inimotildeigusi Kotildergemale arengutasemele jotildeudnud riiki-deks loetakse riike mis on saavutanud teatava sissetulekutaseme elanikukohta
Soodsam režiim vaumlhimarenenud riikidele
Uumlldine lubav klausel saumltestab et GSP alusel votildeib vaumlhimarenenud riikide suhteskohaldada arenguriikidele suunatud režiimist kaugemale ulatuvat erirežiimiSelleks leppisid arenenud riigid 1997 aasta oktoobris toimunud vaumlhimarene-nud riikide kaubanduse arengu heaks tehtavate uumlhisalgatuste kotildergetasemeliselkohtumisel kokku et lubavad neid riike huvitavate kotildeigi toodete soodusalusteltollivaba importi Peale selle ei kohaldata vaumlhimarenenud riikidest saabuva im-pordi puhul uumlldiselt ka GSP kohaseid piiranguid (naumliteks kvoote ja konkurent-sivotildeime kriteeriume)
Piiratud arvule arengumaadele sooduspaumlaumlsu votildeimaldavad kokkulepped
Selliste kokkulepete hulka kuuluvad
Cotonou leping (mis on varasema Lomeacute konventsiooni otildeigusjaumlrglane) millealusel ndash kui see on ratifitseeritud ndash lubab Euroopa Liit sooduskorras tollivabaimporti AKV riikidest Kuni Cotonou lepingu ratifitseerimiseni jaumltkab Eu-roopa Liit Lomeacute konventsiooni kaubandussaumltete kohaldamist ndash seda mittekauem kui 2007 aasta lotildepuni
Kariibi mere algatus (Caribbean Basin Initiative ndash CBI) mille kohaselt luba-takse Ameerika Uumlhendriikidesse sooduskorras tollivaba importi Kariibimere riikidest
Et need kokkulepped ei rajane WTO otildeigusel lubati neid kohaldada kohustustepeatamisloa alusel Cotonou lepingu puhul on kavandatud et Euroopa Liit sotildel-mib edaspidi kotildergemale arengutasemele jotildeudnud AKV riikidega majanduspart-nerluslepingud kusjuures neist riikidest vaumlhim arenenutel oleks praktiliseltkotildeigi toodete osas ligipaumlaumls Euroopa Liidu turgudele selle uumlldise soodustuste suumls-teemi alusel
Uumllevaade II lisa 29
Tollide vaumlhendamise ja kaotamise arutaminekaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel eelisjaumlrjekorras
Arenenud riikide tegevus
Kaubavahetus
GATTi kaubandust ja arengut kaumlsitlevas peatuumlkis (IV jagu) kutsutakse arene-nud riike uumlles poumloumlrama kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel suurt taumlhelepanu enamsoo-dustustariifide vaumlhendamisele ja votildeimaluse korral ka kaotamisele toodetelt mispakuvad huvi arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele ning kaotama sellistetoodetega kauplemist motildejutavaid tollivaumlliseid meetmeid
Enamsoodustustariifide vaumlhendamise korral vaumlheneb siiski ka eelisseisundmida abistatavatele arengumaadele soodustuskokkulepete alusel votildeimaldatak-se GATTi laumlbiraumlaumlkimisvoorude kaumligus vastuvotildeetud potildehireeglid tunnistavad va-jadust kaaluda igal uumlksikjuhtumil eraldi votildeimalust jaumltta enamsoodustustariifidevaumlhendamisest vaumllja teatavad kindlad tooted mille osas arengumaadele on kau-banduslikus motildettes arvestatavad eelised
Teenustekaubandus
Teenustekaubanduse uumlldlepinguga (GATS) saumltestatakse et arenenud riigidpeaksid kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel eelisjaumlrjekorras kaumlsitlema nende teenustesektorite ja tarneviiside liberaliseerimist mille vastu arengumaad tunnevad eri-list ekspordihuvi
Arengumaade tegevus
GATTi IV jagu julgustab ka arengumaid votildetma meetmeid mis on sarnased nen-de meetmetega mille votildetmist oodatakse arenenud riikidelt ning pidama esma-taumlhtsaks tollitariifide ja muude kaubandustotildekete kaotamist toodetelt mispakuvad huvi muudele arengumaadele
Peale selle votildeimaldab uumlldine lubav klausel arengumaadel kohaldada eri- ja sood-samat režiimi vaumlhimarenenud riikidest saabuvale impordile piirkondliku votildeiuumllemaailmse sooduskorra alusel mille nad on vastu votildetnud omavahelise kau-banduse laiendamiseks nii piirkondlikul kui ka uumllemaailmsel tasandil
Koguselised ja muud piirangud
Uruguay voor on kaasa toonud suure hulga koguseliste piirangute kaotamisepotildellumajandus- ja toumloumlstussektoris ning selliste piiravate meetmete nagu vaba-tahtlikud ekspordipiirangud ja muutuvad maksud kaotamise Ainsad praegulubatavad koguselised piirangud on
tekstiil- ja rotildeivatoodete lepingu saumltetest tulenevad piirangud
maksebilansi raskustes riikide kehtestatud piirangud tingimusel et need onkooskotildelas 1994 aasta GATTi XII ja XVIII artikli ning kaumlsitusleppega GATT1994 maksebilansisaumltete kohta (vastu votildeetud Uruguay voorus)
piirangud mis on kehtestatud kooskotildelas 1994 aasta GATTi muude erandi-te alaste saumltetega ja eriti need mis on ette naumlhtud XX artikli kohaselt
Tuleb maumlrkida et tekstiil- ja rotildeivatoodete lepingu jaumlrgi peavad piiranguid saumlili-tavad riigid (enamasti arenenud riigid) kaotama need neljas etapis kuumlmne aastajooksul 1 jaanuariks 2005 Peale selle saumltestab leping nendele tekstiiltoodetelemille suhtes uumlleminekuajal jaumlaumlvad piirangud kehtima parema turulepaumlaumlsutagamiseks et kahepoolsete kvootide kehtivate kasvumaumlaumlrade suhtes tuleb
30 Uumllevaade II lisa
rakendada kohustuslikku kasvutegurit Need saumltted naumlevad muuhulgas vaumlike-tarnijatele ja vaumlhimarenenud riikidele ette eri- ja soodsama režiimi kvootidebaastasemete kasvumaumlaumlrade ja paindlikkuse notildeuete suhtes
Impordi litsentsimise protseduurid
Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta saumltestab potildehimotildetted ja reeg-lid tagamaks et riikide poolt vastuvotildeetud impordi litsentsimise protseduuride-ga (mis on vajalikud kvootide haldamiseks jms) ei looda totildekkeid kaubanduseleNende saumltete kohaselt tuleb erilise taumlhelepanuga suhtuda litsentside jaotamisseimportkaupadele mis paumlrinevad arengumaadest ja eriti vaumlhimarenenud riikidest
Erakorralised kaitsemeetmed (kaitse- dumpinguvastased jatasakaalustavad meetmed)
Erakorralised kaitsemeetmed on importi piiravad meetmed mida riikidel on lu-batud votildetta teatavates olukordades kui teatavad tingimused on taumlidetud Needmeetmed on muuhulgas jaumlrgmised
importi piiravad kaitsemeetmed olukorras kus teatava toote kasvanud im-port potildehjustab olulist kahju sellega sarnaste votildei konkureerivate toodete ko-dumaistele tootjatele
dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine dumpinguhinnaga import-kaupadele ja tasakaalustusmaksude kehtestamine subsideeritud importkau-padele olukorras kus selline kasvanud import kahjustab kodumaisttoumloumlstust
Kotildenealused saumltted naumlevad ette eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamise sel-liste meetmete rakendamise korral Naumliteks
kaitsemeetmete leping saumltestab et kaitsemeedet ei tohi rakendada arengu-maalt tuleva impordi vastu nii kaua kui tema osa kotildenealuse toote uumlldimpor-dist importijaliikme puhul ei uumlleta 3 See vabastus ei kehti siis kuiarengumaade kohta mille osa impordist on igauumlhe puhul alla 3 tuleb kok-ku uumlle 7 toote uumlldimpordist
subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping kohustab ametiasutusi uuri-mist lotildepetama jaumlrgmistes olukordades
ndash kui toode on paumlrit arengumaalt kus subsiidiumide suurus on de minimis (soalla 1) votildei kui subsideeritud impordi maht votildei kodumaisele toumloumlstusele te-kitatav kahju on tuumlhine
ndash arengumaalt paumlrit toote puhul kui sellele antavate subsiidiumide tase ei uumlleta 2 selle toote vaumlaumlrtusest mis
on arvutatud uumlhikupotildehiselt subsideeritud importkaubad moodustavad vaumlhem kui 4 importiva
maa koguimpordist Saumltted ei kehti aga siis kui arengumaade kohtakelle impordiosa on alla 4 tuleb kokku uumlle 9 kotildenealuse toote ko-guimpordist
Uumllevaade II lisa 31
Arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele WTO kohustustevotildetmisel paindlikkust andvad saumltted
Need saumltted votildeib uumlldjoontes jagada jaumlrgmistesse ruumlhmadesse
paindlikkus siduvate kohustuste votildetmisel kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus
paindlikkus kaitse ajutiseks suurendamiseks et ergutada uute toumloumlstusharu-de arengut ning piiravate meetmete votildetmiseks maksebilansiraskuste korral
uumlleminekuajad lepingutega kehtestatavate kotildeikide votildei motildenede kohustustevastuvotildetmiseks
arengumaade vabastus teatavatest kindlatest kohustustest
Paindlikkus siduvate kohustuste votildetmiselkaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel
Kaubavahetus
GATTi reeglite jaumlrgi tuleb laumlbiraumlaumlkimisi tariifide ja muude kaubandustotildekete vauml-hendamise kohta laumlbi viia vastastikustel ja vastastikku kasulikel alustel Samasaga saumltestab 1994 aasta GATTi IV jagu (mis sisaldab saumltteid majandusarengusoodustamise kohta) et arengumaadelt ei tohiks kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistelnotildeuda sellist panust (tariifide vaumlhendamise ja sidumise naumlol) mis on vastuolusnende kaubandus- arengu- ja finantsvajadustega IV jao saumltteid taumliendab uumlldinelubav klausel mis muu hulgas maumlrgib et riikide panuse andmise ja kontsessioo-nide tegemise votildeime paraneb sedamoumloumlda kuidas areneb nende majandus
Seega selgitavad kotildenealused reeglid et arengumaade notildeutav panus peaks olemaseotud nende arengu tasemega Seda kaumlsitlusviisi nimetatakse tihti suhteliseksvastastikkuseks Nii vaumlhendasid arengumaad Uruguay vooru ajal tariife niitoumloumlstus- kui ka potildellumajandussektoris arenenud riikidega votilderreldes madalama-te protsendimaumlaumlrade votilderra
Reeglit mis kutsus uumlles tariifide uumlldisele protsentuaalsele vaumlhendamisele ei ra-kendatud vaumlhimarenenud riikide suhtes Toumloumlstussektoris vaumlhendasid need rii-gid tariife vaumlga vaumlikese arvu toodete puhul ja uumlksnes suumlmboolses ulatusesPotildellumajandussektoris ei notildeutud neilt tariifide vaumlhendamist uumlldse
Peale selle anti arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele votildeimalus siduda omatariifid maumlaumlradega mis olid nende rakendatavatest votildei vaumlhendatud tariifidestkotildergemad Selliselt seotud maksimummaumlaumlrad annavad neile paindlikkuse omatariifide totildestmiseks ndash kui nad leiavad et see on vajalik kodumaise toumloumlstus- japotildellumajandustoodangu taumliendavaks kaitsmiseks ndash kotildergemate seotud maumlaumlrade-ni rikkumata seejuures oma GATTi jaumlrgseid kohustusi
Teenustekaubandus
Teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATSi) XIX artikliga votildeimaldatakse arengu-maadele paindlikkus avada kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel vaumlhem sektoreid votildei libe-raliseerida vaumlhem aumlrioperatsioone osutades seega selgelt nende otildeigusele votildettaliberaliseerimismeetmeid vastavalt oma arenguolukorrale Artikkel tunnistabka et arengumaad votildeivad paumlaumlsu oma turgudele siduda tingimustega mille ees-maumlrk on nende kohalike teenuste mahu totildehususe ja konkurentsivotildeime suuren-damine ning tehnoloogiale ligipaumlaumls kaubanduslikul alusel Peale selle kutsubXIX artikkel uumlles erilist taumlhelepanu poumloumlrama vaumlhimarenenud riikidele
32 Uumllevaade II lisa
Paindlikkus uute toumloumlstusharude arengu totildehusamal kaitsmisel japiiravate meetmete votildetmisel maksebilansi raskuste korral
Meetmed uute toumloumlstusharude arengu kaitseks
1994 aasta GATTi XVIIIc artikkel lubab arengumaadel votildetta kaubandust pii-ravaid meetmeid (naumliteks totildesta seotud tollimaksumaumlaumlrasid votildei kehtestada ko-guselisi piiranguid) uute toumloumlstusharude arengu edendamiseks votildei olemasolevatoumloumlstusharu edasise arengu soodustamiseks Sellegipoolest tohib selliseid meet-meid mis on GATTi saumltetega vastuolus votildetta alles paumlrast seda kui WTO liik-mesriigid on need heaks kiitnud GATT saumltestab ka korra konsultatsioonidepidamiseks riikidega mille kaubandushuvidele votildeivad kaalutavad piiravadmeetmed avaldada kahjulikku motildeju
Meetmed maksebilansi raskuste korral
Saumltted mis lubavad riikidel maksebilansi raskuste korral votildetta importi piiravaidmeetmeid sisalduvad GATTi XII ja XVIII artiklis XII artikkel saumltestab asjaoludja tingimused mille kohaselt arenenud riigid votildeivad piiranguid kehtestadaXVIII artikkel kohaldub arengumaade suhtes See tunnistab et mitme asjaolu(nt eksporditulu puudulik kasv samal ajal kui notildeudlus impordi jaumlrele kasvab)totildettu votildeivad need riigid olla sunnitud rakendama kaubanduspiiranguid et vaumllti-da riigi rahareservide vaumlhenemist Artikli kriteeriumid selle saumltetele apelleerimi-seks on paindlikumad ja leebemad kui XII artiklis saumltestatud
Naumliteks votildeib arenenud riik XII artikli alusel votildetta kaubandust piiravaid meet-meid siis kui tema rahareservide olulise vaumlhenemise oht on suur votildei kui nendereservide tase on vaumlga madal XVIII artikli kohaselt votildeib arengumaa votildetta piira-vaid meetmeid siis kui ta leiab et eksisteerib rahareservide olulise vaumlhenemiseoht kuigi see oht ei pruugi olla suur Peale selle sedastab XVIII artikkel et aren-gumaa votildeib selliseid meetmeid votildetta juhul kui tema arvates ei piisa tema raha-reservidest prognoositavate vaumllisvaluutamaksete katmiseks erinevalt sellesttohib XII artikli alusel selliseid meetmeid votildetta uumlksnes juhul kui reservide taseon vaumlga madal
Uumlleminekuajad kohustuste vastuvotildetmiseks
WTO suumlsteemi moodustavad mitmepoolsed lepingud on kotildeigile liikmesriikide-le siduvad Samas tunnistavad motildened nendest lepingutest et mitmete arengu-maade ja vaumlhimarenenud riikide jaoks ei pruugi kotildeigi votildei motildenede lepingutesttulenevate kohustuste kohene jaumlrgimine votildeimalik olla Seepaumlrast naumlevad needlepingud ette 5- kuni 11-aastase uumlleminekuaja votildeimaldamaks neil riikidel val-mistuda kohustuste vastuvotildetmiseks
Naumliteid uumlleminekuaegadest
leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta arengumaad ja vaumlhimarenenud riigidvotildeisid lepingu kohaldamist edasi luumlkata viieks aastaks so kuni 1 jaanuarini2000
intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping arengumaadelt eel-dati et nad on hakanud lepingu saumltteid kohaldama 1 jaanuariks 2000 sa-mas on vaumlhimarenenud riikidel lepingu taumlitmiseks aega 1 jaanuarini 2006
Motildenede kohustuste taumlitmist votildeib edasi luumlkata
leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta arengumaa votildeib lisaks viieaastaseleuumlleminekuajale taotleda kolm aastat lisaaega arvutatud vaumlaumlrtuse metodoloo-gia rakendamiseks
Uumllevaade II lisa 33
sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping ning leping tehnilistekaubandustotildekete kohta neis volitatakse vastavaid komiteesid tegema aren-gumaade suhtes piiratud aja jooksul kehtivaid erandeid (osalisi votildei taumlielikke)lepingutega kehtestatavatest kohustustest
Arenguriikide vabastamine teatavatest kohustustest votildei suuremapaindlikkuse lubamine kohustuste taumlitmisel
Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping
Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust votildeib leida uumlhe naumlite arengu-maade vabastamise kohta teatavate kohustuste taumlitmisest Liikmesriikidel eks-pordisubsiidiumide kasutamist keelav lepingu saumlte ei kohaldu vaumlhimarenenudriikide ega arengumaade suhtes kus sissetulek elaniku kohta on kuni 1000USD aastas Viimati nimetatud riigid on lepingus loetletud
Potildellumajandusleping
Naumlite selle kohta millist taumliendavat paindlikkust lubatakse arengumaadele ko-hustuste taumlitmisel votildeib leida ka potildellumajanduslepingust Leping keelab potildellu-majandustoodetele ekspordisubsiidiumide andmise riikidel mis ei ole votildetnudtollitariifide vaumlhendamise kohustusi Et enamik arengumaid ei ole selliseid ko-hustusi votildetnud kehtib see keeld nende suhtes Siiski lubab leping neil andakaht liiki subsiidiume
subsiidiumid eksportkauba turustuskulude sealhulgas kaupade kaumlsitsemis-vaumlaumlristamis- ja muude toumloumltlemiskulude ning rahvusvahelise transpordi kulu-de vaumlhendamiseks
eksportsaadetiste riigisisese transpordi eest soodsamate tasumaumlaumlrade keh-testamine kui omamaiste saadetiste puhul
Peale selle kohustab leping riike vaumlhendama omamaiseid toetusi (st subsiidiu-me kuid vaumllja arvatud ekspordisubsiidiumid) kokkulepitud protsendi votilderraPotildellumajanduse ja maaelu arengu soodustamise eesmaumlrgil on arengumaadel lu-batud selleks otstarbeks arvutatavast toetuse liitmaumlaumlrast vaumllja arvata jaumlrgmisedsubsiidiumid
arengumaade potildellumajandusele uumlldiselt antavad investeerimissubsiidiumid
vaumlikese sissetulekuga votildei vaumlhe vahendeid omavatele tootjatele uumlldiselt anta-vad sisendisubsiidiumid
subsiidiumid narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel tootmise mitme-kesistamise soodustamiseks
Tehniline abi lepingute taumlitmise votildeime tugevdamiseks
Mitmed WTO lepingud sisaldavad saumltteid mis kutsuvad kotildeiki liikmesriike(arenenud riike arengumaid ja siirdemajandusega riike) WTO sekretariaati jamuid nende valdkondades paumldevaid rahvusvahelisi organisatsioone uumlles andmaarengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele tehnilist abi lepingute taumlitmiseks vajali-ke institutsioonide ja otildeigusliku raamistiku ning uumlldise suutlikkuse arendamiseks
34 Uumllevaade II lisa
ESIMENE OSA
Maailma Kaubandusorganisatsioonroll ja uumllesanded
1 peatuumlkk
WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise jakaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
Kokkuvotildete
WTO on katusorganisatsioon mis jaumllgib jaumlrgmiste lepingute taumlitmist
GATT ja selle siduslepingud GATS intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) WTO muud otildeigusaktid
WTO moodustab foorumi kaubanduse ja teenustekaubanduse edasise liberaliseerimiselaumlbiraumlaumlkimiste jaumltkamiseks liikmesriikide vahel ning muude kaubandusega seotud kuumlsi-muste arutamiseks mis votildeidakse valida vaumllja reeglite ja potildehimotildetete vaumlljatoumloumltamiseks
Peale selle korraldab WTO oma liikmesriikide kaubanduspoliitika korrapaumlrast laumlbi-vaatamist Samuti vastutab ta oma otildeigusaktide saumltetele tuginedes liikmesriikide vahe-liste kaubandusvaidluste lahendamise eest
2000 aasta detsembri alguses oli WTO-l 139 liiget Peale nende pidasid liitumislauml-biraumlaumlkimisi veel 28 riiki
WTO eesmaumlrgid uumllesanded ja struktuur
Eesmaumlrgid ja mandaat
Maailma Kaubandus-organisatsiooniasutamisleping(Marrakeši leping) edaspidiWTO asutamislepingpreambul
WTO on katusorganisatsioon mis vastutab kotildeigi Uruguay voorus sotildelmitud jatulevikus sotildelmitavate mitmepoolsete ja motildenepoolsete lepingute taumlitmise jaumlrele-valve eest Tema peaeesmaumlrgid on sarnased WTO suumlsteemi liidetud GATTiomadega Neid eesmaumlrke on laiendatud et anda WTO-le mandaat teenuste-kaubandusega tegelemiseks Peale selle selgitavad need et majandusarenguedendamisel kaubanduse laiendamise teel tuleb poumloumlrata kuumlllaldast taumlhelepanukeskkonna kaitsmisele ja hoidmisele (vt boks 3)
Uumllesanded
WTO asutamisleping saumltestab et organisatsioon peaks taumlitma jaumlrgmist neljauumllesannet
WTO asutamislepingartikkel III lg 1
Esiteks aitab WTO kaasa Uruguay voorus sotildelmitud otildeigusaktide ja samuti kotildeigiuute lepingute mis votildeidakse sotildelmida tulevikus rakendamisele haldamisele jatoimimisele
WTO asutamislepingartikkel III lg 2
Teiseks moodustab WTO foorumi oma liikmete vaheliste laumlbiraumlaumlkimiste jaokslepingutega hotildelmatud tema paumldevusse lisanduvates uutes ning kaubanduseedasise liberaliseerimise kuumlsimustes
WTO asutamislepingartikkel III lg 3
Kolmandaks vastutab WTO liikmesriikide vaheliste erimeelsuste ja vaidlustelahendamise eest
WTO asutamislepingartikkel III lg 4
Neljandaks vastutab WTO oma liikmesriikide kaubanduspoliitikate korrapaumlra-se laumlbivaatamise eest
StruktuurWTO asutamislepingartikkel IV lg 1
WTO kotildergeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents mis tuleb kokkukord kahe aasta jooksul Alates WTO asutamisest on toimunud kolm ministritekonverentsi esimene detsembris 1996 Singapuris teine mais 1998 Genfis ningkolmas novembris-detsembris 1999 Seattlersquois Neljas konverents on kavanda-tud toimuma enne 2001 aasta lotildeppu
WTO asutamislepingartikkel IV lg 2
Kahel ministrite konverentside vahelisel aastal taumlidab konverentsi uumllesandeidpeanotildeukogu
WTO asutamislepingartikkel IV lg 3
Kaebuste laumlbivaatamiseks ja liikmesriikide vaheliste vaidluste lahendamisekstuleb peanotildeukogu kokku vaidluste lahendamise organina Peanotildeukogu uumllesan-ne on ka liikmesriikide kaubanduspoliitika laumlbivaatamine WTO sekretariaadikoostatud aruannete potildehjal
Peanotildeukogu toetavad tema toumloumls
WTO asutamislepingartikkel IV lg 5
kaubavahetuse notildeukogu mis jaumllgib 1994 aasta GATTi ja selle siduslepingu-te taumlitmist ja toimimist
teenustekaubanduse notildeukogu mis jaumllgib GATSi taumlitmist ja toimimist
intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide notildeukogu mis jaumllgibTRIPS-lepingu toimimist
Kaumlesoleva peatuumlki I lisas on esitatud WTO struktuuri kujutav diagramm Sealon kujutatud ka WTO asutamislepinguga loodud erinevad komiteed ja muudkomiteed mis on loodud eri siduslepingute alusel toimuva toumlouml korraldamiseks
38 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
Boks 3WTO eesmaumlrgidWTO asutamislepingu preambul kordab GATTi eesmaumlrke Need on elatustasemeja sissetulekute totildestmine taumlieliku toumloumlhotildeive tagamine tootmise ja kaubanduse laienda-mine ning maailma ressursside optimaalne kasutamine Preambul laiendab neid ees-maumlrke teenustekaubandusele vajadusele edendada saumlaumlstvat arengut ning kaitsta ja hoida keskkonda nii et see
oleks kooskotildelas riikide majandusarengu erinevate tasemetega vajadusele positiivsete jotildeupingutuste jaumlrele tagamaks et arengumaad ja nende
seas eelkotildeige vaumlhimarenenud riigid saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kas-vust
Otsuste tegemineWTO asutamislepingartikkel IX lg 1
Leping saumltestab et WTO jaumltkab GATTi konsensusotsuste tegemise praktikatKonsensus loetakse saavutatuks kui otsuse vastuvotildetmise ajal ei haumlaumlleta sellevastu uumlkski liikmesriik
Kui konsensuse saavutamine ei ole votildeimalik naumleb WTO asutamisleping ette ot-suse vastuvotildetmise haumlaumllteenamusega kus igal liikmesriigil on uumlks haumlaumll2
Nendele saumltetele vaatamata eeldatakse et kotildeik olulised strateegilised otsused(naumliteks laumlbiraumlaumlkimiste alustamine seni WTO otildeigusaktide reguleerimisalast vaumll-ja jaumlaumlnud valdkondades) votildeetakse edaspidigi vastu konsensuse alusel Konsen-suse reegel hoiab aumlra ldquoenamuse tuumlranniardquo eelkotildeige siis kui maumlrkimisvaumlaumlrne hulkarvamusi on tugevalt otsuse vastuvotildetmise vastu
On aga motildened juhud mil on ette naumlhtud erihaumlaumlletusnotildeuded Need on loetletudboksis 4
WTO sekretariaatWTO asutamisleping ar-tikkel VI lg 1
WTO asub Genfis Šveitsis Teda juhib peadirektor keda abistavad neliasepeadirektorit Need maumlaumlrab liikmesriikidega konsulteerides ametissepeadirektor
WTO asutamisleping ar-tikkel VI lg 4
WTO sekretariaadil on 500 toumloumltajat kes on eri riikide kodanikud Omakohustuste taumlitmisel ei tohi peadirektor ega WTO toumloumltajad ldquopaluda egaaktsepteerida mis tahes riigi valitsuse votildei mis tahes muu WTO-vaumllise organijuhtnoumloumlrerdquo ning saumlilitavad seega sekretariaadi rahvusvahelist iseloomu
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 39
Boks 4ErihaumlaumlletusnotildeudedWTO asutamisleping saumltestab erinevad haumlaumlletusnotildeuded otsuste vastuvotildetmiseks jaumlrg-mistel juhtudel kotildeikide lepingute saumltete totildelgenduste vastuvotildetmiseks on vaja kolmeneljandikulist
haumlaumllteenamust (WTO asutamisleping artikkel IX lg 2) paranduste tegemiseks on uumlldiselt vaja kahekolmandikulist haumlaumllteenamust Sa-
mas jotildeustuvad parandusedndash WTO asutamislepingu saumltetes paranduste ja otsuste tegemise kohta ning
ndash 1994 aasta GATTi GATSi ning TRIPS-lepingu saumltetes enamsoodustusre-žiimi kohta
uumlksnes kotildeikide liikmesriikide heakskiidul (WTO asutamisleping artikkel X lg 1ja 2)
Mis tahes liikme taotluse rahuldamiseks WTO kohustuste ajutise peatamise koh-ta on vaja kolmeneljandikulist haumlaumllteenamust (WTO asutamisleping artikkelIX lg 3)
2 WTO-l ei ole erinevalt Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja muudest organisatsiooni-dest kaalutud haumlaumllte suumlsteemi kus motildeningatel riikidel on otildeigus suuremale haumlaumlltearvule kuiteistel
WTO asutamislepingartikkel XI
Liikmeskond
2000 aasta detsembri alguses oli WTO-l 139 liiget
Lotildeppakti punkt 5 WTOasutamislepingu artikkelXII otsus Maailma Kau-bandusorganisatsiooniasutamislepingu tunnusta-mise ja sellega uumlhinemisekohta
Riigid mis ei ole veel WTO liikmed votildeivad selleks saada uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimis-te teel Nende laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus peavad riigid notildeustuma tegema sammeoma otildeigusaktide mitmepoolsete lepingutega kooskotildella viimiseks Peale sellepeavad nad votildetma kohustusi tariifide vaumlhendamiseks ja siseriiklike eeskirjademuutmiseks et tagada vaumllismaistele kaupadele ja teenustele parem turulepaumlaumlsNendele kohustustele viidatakse sageli kui ldquosissepaumlaumlsupiletirdquo hinnale mille lu-nastamine annab uumlhinevale riigile otildeiguse saada enamsoodustusrežiimi aluselkasu kotildeigist liikmesriikide poolt seni laumlbiviidud tariifide vaumlhendamistest ningmuudest votildeetud kohustustest Hetkel toimuvad uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimised kol-mekuumlmne riigiga
II lisas on loetletud WTO liikmed ning uumlhineda soovivad riigid ja territooriumid
WTO kui laumlbiraumlaumlkimiste foorum
Jaumltkuvad laumlbiraumlaumlkimisedWTO asutamislepingartikkel III lg 2
WTO tagab foorumi jaumltkulaumlbiraumlaumlkimisteks jaumlrgmistes kuumlsimustes
nii kaubavahetuse kui ka teenustekaubanduse edasine liberaliseerimine
kehtivate reeglite parandamine votildei reeglite kehtestamine uutes valdkondades
Lepingujaumlrgsed saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste kohta
Saumltted laumlbiraumlaumlkimiste alustamise votildei pidamise kohta konkreetsete lepingutemotildenede votildei kotildeikide saumltete laumlbivaatamiseks sisalduvad sageli lepinguis endisNeed saumltted on saanud tuntuks lepingujaumlrgsete saumltetena uute laumlbiraumlaumlkimistekohta
GATS artikkel XIX lg 1
Potildellumajanduslepingartikkel 20
Kooskotildelas GATSi sellekohaste saumltetega peeti laumlbiraumlaumlkimisi kaubanduse liberali-seerimiseks telekommunikatsiooni- ja finantssektoris ning viidi need lotildepule pauml-rast Uruguay vooru GATS saumltestab ka et laumlbiraumlaumlkimised kotildeikide teenustesektorite kaubanduse liberaliseerimise uumlle peaksid toimuma alates 2000 aasta1 jaanuarist Kaubavahetuse valdkonna suhtes saumltestab potildellumajanduslepinget laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse suurema liberaliseerimise ja lepingus vastu votildee-tud potildellumajanduse reformiprogrammi taumliendamise uumlle peaksid algama enne1999 aasta lotildeppu Laumlbiraumlaumlkimised nendes kahes valdkonnas algasid 2000 aas-ta alguses
Lepingute laumlbivaatamine
Lisaks saumltetele laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta kindlateks kuupaumlevadeksnaumlevad motildened lepingud ette ka motildenede votildei kotildeigi oma saumltete laumlbivaatamisekontrollimaks lepingute taumlitmisel omandatud kogemustele tuginedes kas muu-datused votildei parandused on vajalikud votildei mitte Boksis 5 on loetletud hetkellaumlbivaadatavad lepingud ning lepingud mis kuuluvad laumlbivaatamisele laumlhi-tulevikus
40 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
Uute valdkondade lisamine WTO toumloumlprogrammi
Otsused WTO toumloumlprogrammi uute valdkondade lisamise kohta et selgitadakas oleks vaja laumlbiraumlaumlkimisi neis valdkondades reeglite vastuvotildetmise uumlle tehak-se ministrite konverentsidel mis toimuvad iga kahe aasta jaumlrel Boksis 6 on loet-letud valdkonnad mis lisati WTO toumloumlprogrammi 1995 aastal Marrakešis1996 aastal Singapuris ja 1998 aastal Genfis toimunud ministrite konverentsi-del tehtud otsuste alusel Nendes valdkondades kaubandusega seoses tekkivaidprobleeme uuritakse ja analuumluumlsitakse sekretariaadi ettevalmistatud taustdoku-mentidele ja delegatsioonide ettepanekutele tuginedes ning see ei kohusta liik-mesriike osalema laumlbiraumlaumlkimistel reeglite koostamise uumlle (Seda teemat kaumlsitlebuumlksikasjalikumalt 6 osa)
Uue laumlbiraumlaumlkimisvooru votildeimalik kaumlivitamine
WTO reeglites on selgitatud et ministrid votildeivad oma konverentsidel otsustadauue laia valdkonna kaumlsitleva laumlbiraumlaumlkimisvooru kaumlivitamise
1998 aasta Genfi konverentsil kutsusid ministrid peanotildeukogu uumlles valmistamaette edasine toumlouml- ja laumlbiraumlaumlkimiskava votildettes arvesse muuhulgas jaumlrgmist
lepingute taumlitmisel esinenud probleemid
lepingujaumlrgsed saumltted laumlbiraumlaumlkimiste alustamiseks teatavates valdkondades
uued valdkonnad mida kaumlesoleval hetkel WTOs uuritakse ja analuumluumlsitakse
Seattlersquoi ministrite konverentsi ettevalmistuste kaumligus esitati suur hulk ette-panekuid teemade kohta mida votildeiks luumllitada mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlauml-
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 41
Boks 5Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuridekaumlsituslepeTRIPS-leping artikkel 27 lg 3 punkt b taimede ja loomade (vaumlljaarvatud mikroor-ganismid) patentimisest vaumlljaarvamineTRIPS-leping artiklis 71 lg 1 saumltestatud kaheaastase intervalliga toimuv laumlbivaatusTRIMs-leping artiklis 9 saumltestatud lepingu toimimise laumlbivaatamine ja selle aruta-mine kas lepingut tuleks taumliendada ldquoinvesteerimis- ja konkurentsipoliitikatrdquo kaumlsitle-vate saumltetega
Boks 6WTO ministrite konverentside otsuste alusel WTO toumloumlprogrammilisatud uued valdkonnad kaubandus ja keskkond kaubandus ja investeeringud kaubandus ja konkurentsipoliitika kaubanduse lihtsustamine riigihangete laumlbipaistvus elektrooniline kaubandusWTO korraldab hetkel nende valdkondade analuumluumlsimist tegemaks kindlaks kasoleks vaja votildetta vastu uusi reegleid mis kaumlsitleksid nende valdkondade kaubandusegaseotud aspekte
kimiste uue vooru kavasse Et paljud neist teemadest olid mitmetahulisedkeerulised ja sageli ka uudsed ei olnud ministritel votildeimalik uue vooru kava suh-tes kokku leppida Seepaumlrast otsustati konverentsi toumlouml peatada ning paludaWTO peadirektoril konsulteerida liikmesriikidega arvamuste lahknevuse vauml-hendamiseks Need konsultatsioonid ongi alates sellest ajast toimunud eesmaumlr-giga koostada enne jaumlrgmist ministrite konverentsi (mis toimub 2001 aastalotildepus) mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste uue vooru kooskotildelastatud kava
WTO vaidluste lahendamise suumlsteem
Mitmepoolse kaubandussuumlsteemi haumlireteta toimimiseks ei piisa uumlksnes kokku-lepitud reeglitest Neid peavad taumliendama teised reeglid mis annavad riikideleotildeiguse notildeuda huumlvitist reeglite rikkumise korral ning reeglid nendevaheliste eri-meelsuste ja vaidluste lahendamiseks Tugeva mitmepoolse vaidluste lahenda-mise mehhanismi loomine mis kaotab motildened varasema GATTi suumlsteeminotildergad kohad on seega Uruguay vooru uumlks olulisemaid saavutusi
Vaidluste lahendamise organWTO asutamislepingartikkel III lg 3 ning artik-kel IV lg 3 Vaidlustelahendamist reguleerivateeeskirjade ja protseduuri-de kaumlsituslepe (DSU)
WTO asutamislepingus on uumlhtne eeskirjade ja protseduuride suumlsteem WTOmis tahes otildeigusaktist tulenevate vaidluste lahendamiseks Nende eeskirjade japrotseduuride haldamise eest vastutab peanotildeukogu mis nagu juba eespoolmaumlrgitud tegutseb ka vaidluste lahendamise organina
Konsultatsioonide ja lepitamise taumlhtsusDSU artikkel 4
DSU artikkel 5
Uumlks nende protseduuridega saumltestatavaid olulisi potildehimotildetteid on et liikmesriigivalitsus esitab vaidluse vaidluste lahendamise organile lahendamiseks uumlksnesjuhul kui jotildeupingutused selle lahendamiseks kahepoolsete konsultatsioonideteel ei ole vilja kandnud Samuti saumltestatakse kotildenealuste protseduurireeglitegaet motildelemale poolele rahuldavate lahenduste saavutamiseks votildeivad pooled taot-leda lepitus- ja vahendustegevuseks WTO peadirektori votildei kelle tahes muu isi-ku haumlid teeneid
DSU artikkel 5 lg 4
DSU artikkel 6 lg 1
Alles siis kui konsultatsioonid votildei jotildeupingutused lepituse saavutamiseks pole60 paumleva jooksul tulemusi andnud votildeib kaebav pool esitada vaidluste lahenda-mise organile ametliku taotluse vaidluste lahendamise mehhanismi kaumlivitami-seks moodustades kaebuse uurimiseks vaekogu Vaidluste lahendamisekiirendamiseks ja tagamaks et riik mille vastu kaebus esitati ei tekita vaekogumoodustamisel viivitusi on vaidluste lahendamise organi poolt vaekogu moo-dustamine protseduuride kohaselt notildeutav kaebust esitava riigi taotlusel vaumlljaarvatud juhul kui vaekogu otsustatakse mitte moodustada konsensuse alusel
DSU artikkel 8 VaekogudDSU artikkel 8 lg 5 Harilikult koosneb vaekogu kolmest isikust vaumllja arvatud juhul kui vaidlus-
pooled lepivad kokku et vaekogusse peab kuuluma viis isikut Vaekokkumaumlaumlratavad isikud pakub vaumllja WTO sekretariaat oma riigiametnike ja mitterii-giametnike viitenimekirjast Sellesse kantud isikud on liikmesriikide hea kvali-fikatsiooniga kotildergemad riigiametnikud nende WTO delegatsioonide liikmedsekretariaadis toumloumltanud kotildergemad ametnikud ning isikud kes on otildepetanud rah-vusvahelist kaubandusotildeigust votildei -poliitikat
42 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
DSU artikkel 12 lg 8DSU artikkel 11
Vaekogude koosseis maumlaumlratakse harilikult kindlaks vaidluspooltega konsultee-rides Vaekogud peavad uumlldiselt kuue kuni uumlheksa kuu jooksul esitama vaidlus-te lahendamise organile aruande mis sisaldab faktiliste asjaolude ning kaebuseskaumlsitletud meetmete otildeigusaktide asjakohastele saumltetele vastavuse objektiivsesthindamisest tulenevaid soovitusi3
DSU artikkel 17 Apellatsioonikogu
DSU artikkel 17 lg 2DSU artikkel 17 lg 5
Apellatsioonikogu kui teatavat laadi apellatsioonikohus on WTO vaidluste la-hendamise suumlsteemis uus See koosneb seitsmest tunnustatud autoriteetsest isi-kust kes on otildeiguse rahvusvahelise kaubanduse ja mitmesuguste lepingutehotildelmatavate teemade asjatundjad Nad ei tohi olla seotud uumlhegi valitsusegaSeitsmest isikust kutsutakse uumlhe konkreetse asjaga tegelema vaid kolm Apellat-sioonikaebuse votildeib esitada uumlkskotildeik kumb vaidluspool Apellatsioonikogu ette-kanne mis piirdub vaekogu ettekandes hotildelmatud juriidiliste kuumlsimuste ningselle juriidiliste totildelgenduste kaumlsitlemisega tuleb vaidluste lahendamise organileesitada 60ndash90 paumleva jooksul
Ettekannete laumlbivaatamine vaidluste lahendamise organisDSU artikkel 20 Vaekogu ettekanne votildei kui uumlks pooltest on vaekogu otsuse edasi kaevanud
apellatsioonikogu ettekanne esitatakse kinnitamiseks ning asjakohaste soovi-tuste tegemiseks ja otsuste vastuvotildetmiseks vaidluste lahendamise organileVaidluste kiire lahendamise tagamiseks on ette naumlhtud et aeg alates vaekogumoodustamisest vaidluste lahendamise organi poolt kuni vaekogu votildei apellat-sioonikogu ettekande laumlbivaatamiseni ei tohiks olla pikem kui 9 kuud kuivaekogu ettekandele ei esitata apellatsioonkaebust votildei 12 kuud kui apellat-sioonkaebus esitatakse
DSU artikkel 21 Ettekannetes sisalduvate soovituste ja otsuste rakendamine
Vastavalt protseduurireeglitele peavad vaidluspooled rakendama vaekogude et-tekannetes sisalduvaid soovitusi ja otsuseid jaumlrgmisel kolmel viisil
DSU artikkel 21 lg 1 TaumlitmineDSU artikkel 20
DSU artikkel 21 lg 3
Esiteks rotildehutatakse protseduurireeglites et kohustusi rikkunud pool peab vae-kogu votildei apellatsioonikogu soovitusi viivitamatult jaumlrgima Kui asjaomasel poo-lel ei ole votildeimalik soovitusi viivitamatult taumlita votildeib vaidluste lahendamiseorgan jaumltta taotluse korral talle selleks potildehjendatud aja
DSU artikkel 22 Kompensatsioon
Teiseks votildeib vaidluse lahendamise protseduuri algatanud pool siis kui kohustu-si rikkunud pool potildehjendatud ajavahemiku jooksul soovitusi ei taumlida notildeudakompensatsiooni Alternatiivina votildeib kohustusi rikkunud pool ka ise kompen-satsiooni pakkuda
Vastumeetmete rakendamise lubamineDSU artikkel 22 lg 2ndash9 Kolmandaks votildeib kannataja pool juhul kui kohustusi rikkunud pool ei jaumlrgi an-
tud soovitusi ja kompensatsiooninotildeuet ei taumlida taotleda vaidluste lahendamiseorganilt luba vastumeetmete rakendamiseks peatades kontsessioonid votildeimuud lepingutest tulenevad kohustused See taumlhendab et kui asjaomane liige
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 43
3 Protseduurides tunnustatakse alternatiivse votildeimalusena et osapooled votildeivad teatavatel juh-tudel motildelema poole notildeusolekul esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule Protseduurideson siiski saumltestatud et sellistel juhtudel on otsus osapoolte suhtes siduv ning et otsusest tulebvaidluste lahendamise organile teatada
rikub naumliteks GATTist votildei selle siduslepingutest tulenevaid kohustusi votildeibvaidluste lahendamise organ anda kannatajapoolele loa totildesta kohustusi rikkunudriigist imporditavate kaupade tariife Selliste toodete kaubamaht peaks enam-vaumlhem vastama kaubamahule mida motildejutasid kaebuses kaumlsitletud meetmed
DSU artikkel 22 lg 3 Eeskirjad naumlevad ette et vaidluste lahendamise organ annab selliste vastumeet-mete rakendamise loa niipalju kui votildeimalik samade GATTi GATSi votildei TRIPS-lepingu alla kuuluvate sektorite suhtes kus vae- votildei apellatsioonikogu leidis rik-kumise Kui vaidluste lahendamise organ leiab aga et see pole siiski votildeimalikvotildeib ta lubada vastumeetmeid ka sama lepingu alla kuuluvate muude sektoritesuhtes Vaid harvadel juhtudel ja viimase abinotildeuna votildeib vaidluste lahendamiseorgan anda loa rakendada vastuabinotildeusid motildene teise lepingu alusel st kehtesta-da GATSist votildei TRIPS-lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest kotilderge-maid tariife kaupadele
DSU artikkel 2
Kompensatsiooni pakkumine ja vastumeetmete rakendamise loa andminevaidluste lahendamise organi poolt on siiski ajutised meetmed Lotildeplikulahenduse annab kohustusi rikkunud riigile ettekannetes toodud soovitusterakendamine Tagamaks soovituste taumlielikku rakendamist kohustavadeeskirjad vaidluste lahendamise organit jaumlrelevalvet korraldama
Kuidas vaidluste lahendamise mehhanism praktikas toimib
Uumlhe oma vaidluskuumlsimusega vaidluste lahendamise organi ette jotildeudnud riigisuursaadik selgitas vastuseks ajakirjaniku kuumlsimusele kuidas tema riigi valitsusotsustas esitada kuumlsimuse WTO-le lahendamiseks
ldquoMeile teatas probleemist naftakeemiatoumloumlstus mis andis meile ka teavet importivasriigis kasutusele votildeetud piiravast impordi litsentsimise protseduurist Me palusimeoma kaubandusesindajal kontrollida fakte ja hankida uumlksikasjalikumat teavet keh-tivate eeskirjade kohta Kui me veendusime motildejutatud toumloumlstusharu antud teabeleja oma kaubandusesindaja aruandele tuginedes et importiv riik rikubki WTO reeg-leid otsustasime algatada vaidluste lahendamise protseduuri kutsudes importivariigi kahepoolsetele konsultatsioonidele Kui me leidsime et need kahepoolsedkonsultatsioonid tulemusi ei anna otsustasime paluda vaidlusi lahendaval organilvaekogu moodustadardquo
Peaaegu kotildeik kui mitte kotildeik WTOsse toodud vaidlused tulenevad toumloumlstusharu-de votildei nende liitude poolt oma riikide valitsustele antud teabest raskuste kohtamillega nad puutuvad kokku oma toodete turustamisel vaumllisturgudel Valitsusalgatab vaidluste lahendamise protseduuri siis kui ta on notildeus toumloumlstusharu hin-nanguga et riik kus kotildenealuseid raskusi esineb rikub WTO reegleid
Esimene samm mille valitsus peab tegema kui ta on otsustanud vaidluste la-hendamise protseduuri algatada on kahepoolsete konsultatsioonide alustami-ne riigiga mida leitakse oma kohustusi rikkuvat Alles siis kui needkahepoolsed jotildeupingutused motildelemat poolt rahuldava lahenduse leidmise nimeltulemusi ei anna votildeib kaebav riik poumloumlrduda WTO poole taotlusega moodusta-da vaekogu mis uuriks nii faktilisi asjaolusid kui ka sellega seonduvaid juriidili-si kuumlsimusi
On oluline maumlrkida et suur osa valitsuste poolt vaidluste lahendamise protse-duuri kohaselt totildestatatud kuumlsimustest lahendatakse kahepoolsete konsultat-sioonide kaumligus Vaid vaumlga harva kui suumluumldistatav riik ei ole notildeus kaebava riigiseisukohaga selles suhtes et ta on reegleid rikkunud ei suudeta nende konsul-tatsioonide kaumligus lahendust leida ndash sellised vaidluskuumlsimused esitataksegi la-hendamiseks WTO vaekogudele
Kuigi kogu vaidluste lahendamise protsessis (kahepoolsed konsultatsioonidvaekogu ja hiljem apellatsioonikogu uurimine) osalevad valitsusesindajad toe-tuvad nad siiski vaumlga suurel maumlaumlral vaidlusalusest kuumlsimusest huvitatud toumloumls-tusharude ja nende liitude notildeuannetele ja pidevale toetusele Valitsuste votildeime
44 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
totildestatatud vaidluskuumlsimuse lahendamist saavutada votildei kaitsta toumloumlstusharuhuve tema vastu esitatud vaidluskuumlsimuses sotildeltub suurel maumlaumlral asjaomastetoumloumlstusringkondade abist ja toetusest
Mis puutub aga vaidluskuumlsimusega seotud faktidesse siis tuleb valitsusesinda-jatel tugineda selle toumloumlstusharu teabele millel on esmaallikast saadud teave esi-nenud probleemide kohta Peale selle osutuvad vae- votildei apellatsioonikogusosalevate valitsusesindajate jaoks sageli kasulikuks toumloumlstusharult saadavad ku-lissidetagused notildeuanded juriidilistes kuumlsimustes
Boksis 7 toodud kokkuvotildetted kahe hiljuti lahendatud vaidluse kohta selgita-vad mis tuumluumlpi vaidluskuumlsimusi WTO-le lahendamiseks esitatakse
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 45
Boks 7Kahe WTO vaidluste lahendamise protseduuride abil lahendatudkuumlsimuse sisuliste ja otildeiguslike aspektide kokkuvotildete
Ameerika Uumlhendriigid ndash India kaebus villaste kootud saumlrkide japluuside importi motildejutava meetme kohta (WTDS33)
WTO reeglidTekstiil- ja rotildeivatoodete leping (ATC) notildeuab riikidelt mis kasutavad diskrimineeri-vaid impordipiiranguid tekstiil- ja rotildeivatoodetele nende jaumlrk-jaumlrgulist kaotamistkuumlmne aasta jooksul 1 jaanuariks 2005 Kuigi lepingu eesmaumlrk on hotildelbustada pii-rangute kaotamist lubab see importivatel riikidel votildetta ldquoajutisi kaitsemeetmeidrdquo im-pordi piiramiseks kui teatavatesse kategooriatesse kuuluvate tekstiiltoodete importpotildehjustab votildei votildeib potildehjustada ldquoolulist kahju votildei selle tegelikku ohturdquo sarnast toodettootvale kodumaisele toumloumlstusharule Lepingu artikkel 6 maumlaumlratleb majandustegurid(naumliteks toodangu tootlikkuse tootmisvotildeimsuse aumlrakasutamise kaubavaru turuosaekspordi palkade toumloumlhotildeive siseturuhindade kasumi ja investeeringute muutumine)mida tuleb arvesse votildetta kui tehakse kindlaks kas kasvav import tekitab kahju Sa-muti saumltestab see artikkel et kaitsemeetmeid ei tohiks rakendada kui olulist kahju votildeiselle tegelikku ohtu potildehjustab ldquonaumliteks tehnoloogia votildei tarbija eelistuste muutuminerdquo
Faktilised asjaoludUSA kehtestas ajutise kaitsemeetme India villaste kootud saumlrkide ja pluuside impordipiiramiseks 18 aprillil 1995 Enne seda konsulteerisid USA ja India USA preten-siooni suhtes selle uumlle et villaste saumlrkide ja pluuside import potildehjustab olulist kahjutema kodumaisele toumloumlstusele Et konsultatsioonid ei andnud rahuldavat lahendustandis India asja lahendamiseks WTO-le
Vaekogu jaumlreldusedPaumlrast faktiliste asjaolude kontrollimist jaumlreldas vaekogu et Ameerika Uumlhendriigid eiolnud oma kodumaisele toumloumlstusele tekitatava kahju kindlakstegemisel uurinud kotildeikiATC artiklis 6 loetletud majandustegureid mida riigid peavad votildetma arvesse kuinad selgitavad vaumllja potildehjuslikku seost kahju kodumaise toumloumlstuse ja kasvanud impordivahel Samuti ei olnud ta ndash kuigi artikkel 6 seda notildeuab ndash uurinud kas kahju toumloumlstuse-le ei olnud tingitud tarbijaeelistuste votildei tehnoloogia muutumisestVaekoda jaumlreldas seetotildettu et ajutist kaitsemeedet rakendades rikkus USA omaATCst tulenevaid kohustusi USA taumlitis vaekoja otsuse tuumlhistades ajutise kaitse-meetme
Jaapan ndash Euroopa uumlhenduste (WTDS8) Kanada (WTDS10) ja USA(WTDS11) kaebused alkohoolsete jookide maksustamise kohta
WTO reeglid
(
Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (TPRM)WTO asutamisleping IIIartikkel
TPRM punkt A
Peale vaidluste lahendamise mehhanismi pakkumise toimib WTO ka liikmes-riikide kaubanduspoliitika perioodilise laumlbivaatamise foorumina Kaubandus-poliitika laumlbivaatamise eesmaumlrgid on kahesugused Esiteks on selle eesmaumlrkvaumllja selgitada mil maumlaumlral taumlidavad riigid mitmepoolsetest lepingutest (ja votildei-maluse korral ka motildenepoolsetest lepingutest) tulenevat korda ja nende aluselvotildeetud kohustusi Sellist laumlbivaatamist perioodiliselt korraldades toimib WTO
46 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
1994 aasta GATTi votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaselt ei tohiks riigisiseseid mak-se ega muid makseid kasutada kodumaistele toumloumlstusharudele tariifide abil saavutatudkaitse tasemest suurema kaitse pakkumiseks Tollimaksude tasumisel imporditurulesisenenud importtoote suhtes maksude ja maksete kehtestamine mis uumlletavad samasu-guse omamaise toote suhtes rakendatavaid makse ja makseid kujutab endast eeltoo-dud potildehimotildette rikkumist 1994 aasta GATTi artikkel III lg 2 saumltestab etimporttoodetele ei tohi kehtestada riigisiseseid makse ja makseid mis ldquouumlletavad sama-suguste omamaiste toodete suhtes otseselt votildei kaudselt rakendatavaid makse ja mak-seidrdquo
Faktilised asjaoludVaidlus tekkis Jaapani alkoholimaksuseaduse totildettu millega kehtestati sellistele im-porditud alkohoolsetele jookidele nagu vodka rumm ja džinn (laumlbipaistvad alkohool-sed joogid) ning viski ja braumlndi (pruunid alkohoolsed joogid) maks mis oli kotildergemJaapanis toodetud alkohoolse joogi shochu suhtes rakendatavast maksust USA Ka-nada ja Euroopa uumlhendused mis leidsid et see seadus on GATTi artikli III lotildeikega 2vastuolus pidasid Jaapaniga eraldi kahepoolseid konsultatsioone Kuna nende kon-sultatsioonide kaumligus rahuldava kokkuleppeni ei jotildeutud moodustati vaekogu
Vaekogu ja apellatsioonikogu jaumlreldusedVaekogu otsustas et imporditavad laumlbipaistvad alkohoolsed joogid nagu vodka ningpruunid alkohoolsed joogid nagu viski ja Jaapanis toodetav shochu on nende jookidefuumluumlsikalisi omadusi ja lotildeppkasutajaid arvestades ldquosamasugused tootedrdquo Samuti jauml-reldas vaekogu et jookide alkoholisisaldused ei vaumllista nende sarnasust sest neidjuuakse sageli lahjendatult ning vodka ja shochu klassifitseeriti Jaapani kaupade no-menklatuuris uumlhte rubriikiKuna imporditavad laumlbipaistvad ja pruunid alkohoolsed joogid ning Jaapani kohalikshochu leiti olevat samasugused tooted oli ka Jaapani alkoholimaksuseadusega im-porditavatele toodetele omamaise tootega votilderreldes kotildergemate maksude kehtestaminevastuolus Jaapanile GATTi artikli III lotildeike 2 esimesest lausest tulenevate kohustustegaVaekogu leidis ka et artikli III saumltete kohaselt olid kotildenealused importtooted (vodkarumm džinn braumlndi viski ja likoumloumlrid) shochursquoga ldquovahetult konkureerivad ja asen-datavadrdquo Selle jaumlrelduseni jotildeudmiseks toetus vaekogu kaebavate riikide uurimuselemis naumlitas et shochu ja viie pruuni ning kolme laumlbipaistva alkohoolse joogi hinna-elastsus oli suur Peale selle leidis vaekogu et Jaapani alkoholimaksuseadus ei mak-susta vahetult konkureerivaid ja asendatavaid importtooteid (laumlbipaistvaid japruune alkohoolseid jooke) ja omamaist toodet (shochu) sarnaselt ning et maksusta-misel anti eelis omamaistele toodetele millega neile votildeimaldati taumliendavat kaitsetVaekogu jaumlreldas seetotildettu et Jaapan on sellist suumlsteemi saumlilitades rikkunud ka artikliIII lotildeike 2 teisest lausest tulenevaid kohustusiJaapan esitas vaekogu otsuse peale apellatsioonikaebuse Apellatsioonikogu kinnitaseespool kirjeldatud vaekogu jaumlreldusi Jaapani valitsus rakendas apellatsioonikogusoovitused ja otsused tehes vajalikud muudatused asjakohastesse otildeigusaktidesse
)
valvurina kes valvab selle uumlle et tema reegleid taumlidetakse ning aitab sellegakaasa kaubandusvastuolude aumlrahoidmisele Laumlbivaatamise mehhanismi loovadsaumltted selgitavad aga et see ei ole motildeeldud lepinguliste kohustuste taumlitmise ta-gamise aluseks samuti ei tohiks sellist kaubanduspoliitika laumlbivaatust kasutadavaidluste lahendamiseks Nende laumlbivaatamiste teine sama oluline eesmaumlrk onliikmesriikide kaubanduspoliitika ja -tavade suurema selguse ja nendest paremaarusaamise tagamine
TPRM punkt C lg ii Laumlbivaatamise korrapaumlrasus
Tegevuse laumlbivaatamise sagedus sotildeltub iga liikmesriigi osast maailmakaubandu-ses Nelja taumlhtsamat riiki uuritakse iga kahe aasta jaumlrel hetkel on need Euroopauumlhendused (loetakse uumlheks riigiks) USA Jaapan ja Kanada
Jaumlrgmise 16 riigi tegevus vaadatakse laumlbi iga nelja ning uumllejaumlaumlnute tegevus igakuue aasta jaumlrel vaumlhimarenenud riikide jaoks votildeidakse maumlaumlrata pikem intervall
TPRM punkt C lg v Laumlbivaatamise aluseks on
laumlbivaatamisaluse liikmesriigi esitatud taumlielik aruanne
sekretariaadi enda vastutusel koostatud aruanne mis potildehineb liikmesriigiesitatud ning muul teabel sealhulgas teabel mida on saadud vastavat riikikuumllastades
TPRM punkt C lg i
TPRM punkt C lg vi
Kaubanduspoliitika laumlbivaatamist viib laumlbi peanotildeukogu mis sel eesmaumlrgil toi-mib kaubanduspoliitika laumlbivaatamise organina Riigi aruanne ja sekretariaadiaruanded koos arutelude protokollidega avaldatakse kohe paumlrast laumlbivaatamist
WTO-alased konsultatsioonid
Valitsuste ja erasektori vaheliste konsultatsioonide korraldus
Valitsused ei tegutse eraldatult Enamikus arenenud riikides ja paljudes arengu-maades on loodud ametlikud institutsionaalsed mehhanismid konsultatsiooni-deks toumloumlstusharude ja nende liitude kaubanduskodade ja muude kaubandus-liitudega WTOs arutatavates kuumlsimustes Nende konsultatsioonide kaumligusuumlritavad valitsused vaumllja selgitada aumlriringkondade seisukohti jaumlrgmistes kuumlsi-mustes
strateegia mida nad peaksid jaumlrgima laumlbiraumlaumlkimistel kaumlsitletavate kuumlsimustepuhul
millise seisukoha nad peaksid votildetma ettepanekute suhtes lisada laumlbiraumlaumlki-miste kavasse uusi teemasid
Samuti votildeimaldavad konsultatsioonid ettevotildetetel totildestatada probleeme mis votildei-vad neil olla tekkinud nende ekspordi sihtturgudel importivate riikide valitsusterakendatud meetmete totildettu
Arengumaades kus sellist konsultatsioonide korraldust ei ole on vaja see vaumlljaarendada Riikides kus see on olemas votildeib osutuda vajalikuks selle taumliustami-ne tagamaks eri aumlriringkondade huvide kuumlllaldane esindatus ning andmaks nei-le votildeimalus teatada oma valitsustele vaumllismaal kohatavatest probleemidest
Toumloumlstusliitude motildeju
Peale selle et arenenud riikide toumloumlstused ja kaubandusettevotildetted osalevad valit-suste korraldatavatel konsultatsioonidel annavad nad oma huvidest ja seisu-kohtadest WTO laumlbiraumlaumlkimistel kaumlsitletavate teemade suhtes teadakaubanduskodade votildei toumloumlstusliitude egiidi all toimuvatel aruteludel Peale sellepuumluumlavad survegrupid tagada et nende valitsused votildetaksid kuumlllaldaselt arvesse
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 47
TPRM punkt B
nende sektori huve kui konkreetseid kuumlsimusi arutatakse rahvusvahelisel ta-sandil Nende arutelude ettekandeid levitatakse laialdaselt et kallutada avalik-ku arvamust vastava grupi seisukoha kasuks Neid kasutatakse ka riigiseadusandliku kogu liikmete hulgas lobitoumlouml tegemiseks mille eesmaumlrk on taga-da et valitsused asuvad lotildepuks WTO laumlbiraumlaumlkimistel strateegilisele laumlhtekohalemis kajastab kuumlllaldaselt antud huviruumlhma vaateid
Naumliteks tegid Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimiste kava paljude teemade eeltoumloumlst potilde-hiosa aumlra toumloumlstus- ja kaubandusliidud Riiklike ja rahvusvaheliste toumloumlstusuumlhen-duste uumlksikasjalikud uurimused votildeltsitud kaupadega kauplemise kohta pididmotildejutama arenenud riikide valitsusi et need avaldaksid survet selle teema ka-vasse votildetmiseks mis lotildeppkokkuvotildettes viis TRIPS-lepingu sotildelmimiseni KaTRIMs-lepingu tekkelugu algab toumloumlstusorganisatsioonide ja muude uurimisasu-tuste uurimustest vaumllisinvestoritele kehtestatud kohaliku toodangu ja ekspordi-suutlikkuse notildeuete ebasoodsa motildeju kohta kaubandusele Paljud ettepanekuddumpinguvastaste meetmete lepingu parandamiseks tulenesid nendest problee-midest ja huvidest mida toumloumlstusharud olid valitsustele teatavaks teinud
Infotehnoloogia leping (ITA) votildeeti 1996 aasta detsembris Singapuris toimu-nud ministrite konverentsil vastu eksportivate toumloumlstusharude survel riikide va-litsustele Tegelikult on enamik WTO toumloumlkava uutest teemadest (naumlitekskaubanduse lihtsustamine ja elektrooniline kaubandus) valitsuste poolt ettepandud laumlhtudes toumloumlstusharude aumlriliitude ja muude huviruumlhmade soovitustestselle kohta et nendes valdkondades on vaja toumloumltada vaumllja uued reeglid
Toumloumlstusliitude huvid ei piirdu uumlksnes ettepanekute tegemisega uute teemade li-samiseks laumlbiraumlaumlkimiste kavva Enamasti jaumllgivad nad ka ise laumlbiraumlaumlkimiste kul-gu taumlhelepanelikult ning teatavad oma riigi valitsusele kui nad leiavad etettepanekud uute reeglite kohta ei ole nende kasuks Naumliteks Uruguay voorupuhul motildejutas tekstiiltoodete laumlbiraumlaumlkimiste lotildepptulemust oluliselt tekstiili-tootjate lobigruppide poolt importivate arenenud riikide valitsustele avaldatudsurve On uumlldiselt teada et Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimised peatati kaheks aas-taks surve totildettu mida lobitoumloumlga avaldasid teatavate riikide valitsustele potildellu-majandusringkonnad kes leidsid et arutatavad liberaliseerimisettepanekudkahjustaksid nende huve
Kaubandus- ja toumloumlstusliidud peavad seega edaspidigi jaumllgima WTO toumloumld eri le-pingute reeglite taumlitmisel ning uute valdkondade analuumluumlsimist
Selleks et kaubandus- ja toumloumlstusliitudel ning valitsusvaumllistel organisatsioonideloleks votildeimalik tunda aktiivset huvi WTO tegevuse vastu on sekretariaat astu-nud mitmeid samme oma toumlouml laumlbipaistvamaks muutmisel Sekretariaadi ette-valmistatavad toumloumldokumendid ja istungite aruanded mis varem olid piiratudjuurdepaumlaumlsuotildeigusega dokumentidena kaumlttesaadavad uumlksnes valitsustele vabas-tatakse nuumluumld sellest piirangust kuue kuu jooksul Teatavates valdkondadesnagu naumliteks kaubandus ja keskkond on sekretariaat korraldanud valitsusvaumllis-tele ja muudele erasektori organisatsioonidele briifinguid WTOs toimuvate aru-telude kaumligu kohta
Enamiku arengumaade kaubanduskojad ja kaubandusliidud ei ole seni siiskirahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO toimuvate arutelude vastu ela-vat huvi ilmutanud Osaliselt on see tulenenud sellest et veel motildeni aasta tagasijaumlrgisid paljud nendest riikidest impordi kodumaiste kaupadega asendamise po-liitikat Seega oli nende taumlhelepanu keskendatud siseriiklikule poliitikale Koosmuutusega ekspordil potildehinevat majanduskasvu propageerivate potildehimotildetetesuunas on ka nende riikide vastavad uumlhendused endale uumlha enam teadvustamasoma liikmete vajadust tutvuda WTO otildeigussuumlsteemiga ning vajadust poumloumlrata ak-tiivsemalt taumlhelepanu WTOs toimuvale Paljud neist vajavad abi suumlsteemi sisu-
48 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
liste ja protseduurireeglite motildeistmise parandamiseks Rahvusvahelisedorganisatsioonid votildeiksid neid uumlhendusi aidata nende liikmetele jaumlrgmisi uumlritusikorraldades
uumlldseminarid WTO otildeigussuumlsteemi kohta
luumlhiseminarid teatavates konkreetsetes valdkondades nagu naumliteks kohus-tuslikud standardid sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad tollivaumlaumlrtuse maumlaumlra-mine subsiidiumid tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed jaintellektuaalomandi otildeigused kohaldatavate reeglite kohta
WTO otildeigus- ja kaubandusteabe totildehus kasutamine
Uumlks WTO suumlsteemiga aumlriringkondadele kaasnevaid vaumlhemtuntud huumlvesid onjaumlrjest paremini kaumlttesaadav teave riikide vaumlliskaubandussektorit puudutavateotildeigusaktide ja eeskirjade kohta WTO sekretariaadis Peaaegu kotildeik WTO lepin-gud notildeuavad liikmesriikidelt et need teavitaksid WTO sekretariaati oma otildeigus-aktidest reeglitest ja eeskirjadest nende lepingutega hotildelmatavate valdkondadekohta
Peale selle sisaldavad vaumlaumlrtuslikku teavet toodete kohta riikide poolt kauban-duspoliitika laumlbivaatamise mehhanismi raames koostatud aruanded See teavepeaks olema kasulik ettevotildetetele mis ekspordivad konkreetseid tooteid votildei kaa-luvad seda Konkreetse riigiga peetud konsultatsioonide aruandest votildeib ekspor-tija leida teavet tariifide kohustuslike standardite ja muude eeskirjade kohtamida konkreetsete toodete votildei tooteruumlhmade suhtes sihtturul kohaldatakseKuigi neid aruandeid avaldatakse mainitakse neid arengumaade aumlriajakirjadessiiski harva
WTO Interneti kodulehekuumlljest aadressil httpwwwwtoorg on saanud rikkaliku javaumlaumlrtusliku teabe allikas WTO suumlsteemi kotildeikide aspektide kohta
Kokkuvotildetteks
Luumlhidalt oleneb aumlriringkondade votildeime Uruguay vooru tulemusena loodud pare-mast institutsionaalsest raamistikust kasu saada suuresti jaumlrgmisest
kaubandusreeglite ning nende antavate otildeiguste ja maumlaumlratavate kohustustetundmisest
laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus riikide poolt votildeetud liberaliseerimiskohustuste teelloodud uute kaubandusvotildeimaluste tundmisest
algatusvotildeimest oma valitsuste teavitamisel rahvusvahelistel turgudel esile-kerkinud probleemidest et valitsused saaksid need kuumlsimused vastavatelWTO foorumitel uumlles votildetta ja vajaduse korral WTO vaidluste lahendamiseprotseduuri algatada
Kaumlesoleva teatmiku 2ndash20 peatuumlkk selgitavad suumlsteemi reegleid loodud uusivotildeimalusi ning vaumlljakutseid millega ettevotildetted votildeivad kaubanduse liberaliseeri-mise tulemusena kokku puutuda nii sise- kui ka vaumllisturgudel
1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 49
I lisa
WTO struktuur
Kotildeik WTO liikmed votildeivad osaleda kotildeigis notildeukogudes komiteedes jne vaumllja arvatud apellatsioonikogu vaidluste lahendamisevaekojad tekstiiliseireorgan ja motildenepoolsed komiteed
ApellatsioonikoguVaidluste lahendamise vaekojad
September 1997
Allikas WTO
Ministrite konverents
Peanotildeukogu kaubandus-poliitika laumlbivaatamise
organi uumllesannetes
Peanotildeukogu vaidlusilahendava organi
uumllesannetesPeanotildeukogu
LegendAnnab aru peanotildeukogule (votildei selle haruorganile)Annab aru vaidlusi lahendavale organileMotildenepoolsed komiteed teavitavad peanotildeukoguoma tegevusest kuigi mitte kotildeik WTO liikmesriigidei ole nendele lepingutele alla kirjutanud
Peanotildeukogu tuleb kokku ka kaubanduspoliitikalaumlbivaatamise organi ja vaidlusi lahendava organiuumllesannetes
Motildenepoolsed komiteedTsiviilotildehusotildeiduki-kaubanduse komiteeRiigihangete komitee
KomiteedTurulepaumlaumlsu komiteePotildellumajanduskomiteeSanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete komiteeTehniliste kaubandustotildeketekomiteeSubsiidiumide jatasakaalustusmeetmete komiteeDumpinguvastase tegevusekomiteeTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komiteePaumlritolureeglite komiteeImpordi litsentsimise komiteeKaubandusalasteinvesteerimismeetmete komiteeKaitsemeetmete komitee
TekstiiliseireorganToimkonnad
Riiklike kaubandusettevotildetetetoimkondEksportkauba eelinspekteerimisetoimkond
KomiteedKaubanduse jakeskkonna komiteeKaubanduse ja arengukomiteeVaumlhimarenenud riikidekaubanduse ja arengualakomiteePiirkondlikekaubanduslepingutekomiteeMaksebilansi piirangutekomiteeEelarve- finants- jahalduskomitee
Uumlhinemise toimkonnadToumloumlgrupid
Kaubanduse jainvesteeringutevaheliste seostetoumloumlgruppKaubanduse jakonkurentsipoliitikavastasmotildejude toumloumlgruppRiigihangetelaumlbipaistvuse toumloumlgrupp
Kaubavahetusenotildeukogu
Intellektuaalomandiotildeiguste
kaubandusaspektidenotildeukogu
Teenustekaubandusenotildeukogu
KomiteedFinantsteenustekaubanduse komiteeErikohustuste komiteed
ToimkonnadProfessionaalseteteenuste toimkond
II lisa
WTO liikmed(1 detsember 2000)
Albaania 8 september 2000Ameerika Uumlhendriigid 1 jaanuar 1995Angola 23 november 1996Antigua ja Barbuda 1 jaanuar 1995Aomen Hiina 1 jaanuar 1995Araabia Uumlhendemiraadid 10 aprill 1996Argentina 1 jaanuar 1995Austraalia 1 jaanuar 1995Austria 1 jaanuar 1995Bahrein 1 jaanuar 1995Bangladesh 1 jaanuar 1995Barbados 1 jaanuar 1995Belgia 1 jaanuar 1995Belize 1 jaanuar 1995Benin 22 veebruar 1996Boliivia 12 september 1995Botswana 31 mai 1995Brasiilia 1 jaanuar 1995Brunei 1 jaanuar 1995Bulgaaria 1 detsember 1996Burkina Faso 3 juuni 1995Burundi 23 juuli 1995Colombia 30 aprill 1995Costa Rica 1 jaanuar 1995Cocircte drsquoIvoire 1 jaanuar 1995Djibouti 31 mai 1995Dominica 1 jaanuar 1995Dominikaani Vabariik 9 maumlrts 1995Ecuador 21 jaanuar 1996Eesti 13 november 1999Egiptus 30 juuni 1995El Salvador 7 mai 1995Euroopa uumlhendused 1 jaanuar 1995Fidži 14 jaanuar 1996Filipiinid 1 jaanuar 1995Gabon 1 jaanuar 1995Gambia 23 oktoober 1996Ghana 1 jaanuar 1995Grenada 22 veebruar 1996Gruusia 14 juuni 2000Guatemala 21juuli 1995Guinea 25 oktoober 1995Guinea-Bissau 31 mai 1995Guyana 1 jaanuar 1995Haiti 30 jaanuar 1996
Hispaania 1 jaanuar 1995Holland ndash
Madalmaade Kuningriigi jaHollandi Antillide eest 1 jaanuar 1995
Honduras 1 jaanuar 1995Hongkong Hiina 1 jaanuar 1995Iirimaa 1 jaanuar 1995Iisrael 21 aprill 1995India 1 jaanuar 1995Indoneesia 1 jaanuar 1995Island 1 jaanuar 1995Itaalia 1 jaanuar 1995Jaapan 1 jaanuar 1995Jamaica 9 maumlrts 1995Jordaania 11 aprill 2000Kamerun 13 detsember 1995Kanada 1 jaanuar 1995Katar 13 jaanuar 1996Kenya 1 jaanuar 1995Kesk-Aafrika Vabariik 31 mai 1995Kirgiisi Vabariik 20 detsember 1998Kongo 27 maumlrts 1997Kongo Demokraatlik Vabariik 1 jaanuar 1997Korea Vabariik 1 jaanuar 1995Kreeka 1 jaanuar 1995Kuuba 20 aprill 1995Kuveit 1 jaanuar 1995Kuumlpros 30 juuli 1995Lesotho 31 mai 1995Liechtenstein 1 september 1995Luksemburg 1 jaanuar 1995Lotildeuna-Aafrika Vabariik 1 jaanuar 1995Laumlti 10 veebruar 1999Madagaskar 17 november 1995Malaisia 1 jaanuar 1995Malawi 31 mai 1995Maldiivid 31 mai 1995Mali 31 mai 1995Malta 1 jaanuar 1995Maroko 1 jaanuar 1995Mauritaania 31 mai 1995Mauritius 1 jaanuar 1995Mehhiko 1 jaanuar 1995Mongoolia 29 jaanuar 1997Mosambiik 26 august 1995
Riik Liikmeks saamise Riik Liikmeks saamiseaeg aeg
Myanmar 1 jaanuar 1995Namiibia 1 jaanuar 1995Nicaragua 3 september 1995Nigeeria 1 jaanuar 1995Niger 13 detsember 1996Norra 1 jaanuar 1995Omaani Sultaniriik 9 november 2000Paapua Uus-Guinea 9 juuni 1996Pakistan 1 jaanuar 1995Panama 6 september 1997Paraguay 1 jaanuar 1995Peruu 1 jaanuar 1995Poola 1 juuli 1995Portugal 1 jaanuar 1995Prantsusmaa 1 jaanuar 1995Rootsi 1 jaanuar 1995Rumeenia 1 jaanuar 1995Rwanda 22 mai 1996Saalomoni Saared 26 juuli 1996Saint Kitts ja Nevis 21 veebruar 1996Saint Lucia 1 jaanuar 1995Saint Vincent ja Grenadiinid 1 jaanuar 1995Saksamaa 1 jaanuar 1995Sambia 1 jaanuar 1995Senegal 1 jaanuar 1995Sierra Leone 23 juuli 1995
Singapur 1 jaanuar 1995Slovaki Vabariik 1 jaanuar 1995Sloveenia 30 juuli 1995Soome 1 jaanuar 1995Sri Lanka 1 jaanuar 1995Suriname 1 jaanuar 1995Svaasimaa 1 jaanuar 1995Šveits 1 juuli 1995Zimbabwe 5 maumlrts 1995Taani 1 jaanuar 1995Tai 1 jaanuar 1995Tansaania 1 jaanuar 1995Togo 31 mai 1995Trinidad ja Tobago 1 maumlrts 1995Tšaad 19 oktoober 1996Tšehhi Vabariik 1 jaanuar 1995Tšiili 1 jaanuar 1995Tuneesia 29 maumlrts 1995Tuumlrgi 26 maumlrts 1995Uganda 1 jaanuar 1995Ungari 1 jaanuar 1995Uruguay 1 jaanuar 1995Uus-Meremaa 1 jaanuar 1995Venezuela 1 jaanuar 1995Uumlhendkuningriik 1 jaanuar 1995
___________________________Maumlrkus
Kotildeik vaatlejad on esitanud taotluse WTOga uumlhinemiseks vaumllja arvatud Puumlha Tool (Vatikan) ning hetkel veel EtioopiaRoheneemesaared Bhutan ja Jeemen Eesti uumlhinemistaotlus kiideti heaks 1997 aasta mais toimunud peanotildeukoguistungil
Peanotildeukogu rahvusvahelistest organisatsioonidest vaatlejaliikmed (muude notildeukogude ja komiteede vaatlejaliikmed onerinevad)
UumlRO ndash UumlRO kaubandus- ja arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development ndash UNCTAD)Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund ndash IMF)MaailmapankUumlRO Toidu- ja Potildellumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization of the United Nations ndash FAO)Uumllemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization ndash WIPO)Majandusliku Koostoumlouml ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development ndash OECD)
Allikas WTO
52 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum
VaatlejadAlžeeriaAndorraArmeeniaAserbaidžaanBahamaBhutanBosnia ja HertsegoviinaEndine Jugoslaavia Vabariik Make-dooniaEtioopiaHiina RahvavabariikHiina Taiwan
HorvaatiaJeemenKambodžaKasahstanLaose Demokraatlik RahvavabariikLeeduLiibanonMoldovaNepalPuumlha Tool (Vatikan)Roheneemesaared
SamoaSaudi AraabiaSeišellidSudaanTongaUkrainaUsbekistanValgeveneVanuatuVene FoumlderatsioonVietnam
Riik Liikmeks saamise Riik Liikmeks saamiseaeg aeg
TEINE OSA
Kaubavahetust reguleerivadrahvusvahelised reeglid
(GATT 1994 ja selle siduslepingud)
2 peatuumlkk
GATTi neli potildehireeglit
KokkuvotildeteGATTi avatud ja liberaalne mitmepoolne kaubandussuumlsteem on rajatud neljale liht-sale potildehireeglile
Esimene reegel ndash tunnistades et liikmesriikide jaoks on oluline jaumlrgida avatud ja libe-raalset kaubanduspoliitikat ndash lubab neil siiski kaitsta kodumaist tootmist vaumllismaistekonkurentide vastu tingimusel et kaitset rakendatakse uumlksnes tariifide kaudu ninghoitakse madalal tasemel Seepaumlrast keelab see reegel riikidel kasutada koguselisi pii-ranguid va erijuhtudel Koguseliste piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdatiUruguay voorus
Teine reegel naumleb ette tariifide ja muude kaubandustotildekete vaumlhendamise ja kaotamisemitmepoolsete laumlbiraumlaumlkimiste teel Sel moel vaumlhendatud tariifid on tariifiridade kau-pa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis Nendes loendites toodud maumlaumlrasidtuntakse seotud maumlaumlradena Riigid on kohustatud mitte totildestma tariife oma kontses-sioonide loendis naumlidatud seotud maumlaumlradest kotildergemale
Kolmas reegel kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel kust imporditak-se votildei kuhu eksporditakse See reegel vaumlljendub enamsoodustusrežiimi potildehimotildettesTaumlhtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul
Neljandat reeglit tuntakse votilderdse kohtlemise reeglina See reegel ei luba riikidel kehtes-tada importkaupadele mis on paumlrast piiril tollimaksude tasumist jotildeudnud siseturulesiseriiklikke makse nagu muumluumlgi- votildei kaumlibemaksu mis on kotildergem samasuguste kodu-maiste toodete suhtes kehtestatust
GATT 1994 preambul
GATTiga loodud mitmepoolse kaubavahetussuumlsteemi eesmaumlrk on pakkuda eririikide toumloumlstustele ja aumlriettevotildetetele kindlat stabiilset ja prognoositavat kesk-konda kus nad votildeivad uumlksteisega kaubelda ausa ja otildeiglase konkurentsitingimustes See avatud ja liberaalne kaubandussuumlsteem peaks kaubanduse kas-vamise kaudu soodustama investeeringute tootmise ja toumloumlhotildeive suurenemistning aitama seega kaasa kotildeigi riikide majandusarengule
Esimene reegel kodumaise toumloumlstuse kaitsmine uumlksnes tariifidega
Otildeigussuumlsteem mille GATT on loonud nimetatud eesmaumlrkide saavutamisekson keeruline ent see potildehineb kotildeigest paaril lihtsal reeglil
Seistes liberaalse kaubanduse eest tunnustab GATT ka riikide votildeimalikku soo-vi kaitsta oma ettevotildetteid vaumlliskonkurentsi eest GATT kohustab neid hoidmasellise kaitse suhteliselt madalal tasemel ning tagama seda tariifide abil Tariifsekaitse potildehimotildetet kinnitavad ka saumltted mis keelavad liikmesriikidel kehtestadaimportkaupade suhtes koguselisi piiranguidGATT 1994 artiklid XI ja XII
Selle reegli suhtes kehtivad siiski ka teatud erandid Uumlks oluline erand lubabmaksebilansi raskustes riikidel piirata importi et kindlustada oma vaumllist fi-nantspositsiooni See erand annab arengumaadele arenenud riikidega votilderreldessuurema paindlikkuse koguseliste piirangute rakendamiseks impordi suhteskui seda on vaja rahareservide olulise kahanemise ennetamiseks
Koguseliste piirangute vastase reegli eiramine
Potildellumajandussektor
Minevikus ei pidanud hulk riike kinni GATTi reeglist selle kohta et turgu tohibkaitsta uumlksnes tariifide abil Potildellumajandussektoris naumliteks saumlilitasid paljud are-nenud riigid koguselised piirangud mis olid oluliselt ulatuslikumad GATTigaettenaumlhtud eranditest Peale nende piirangute rakendasid motildened nimetatud rii-kidest eelkotildeige aga Euroopa Liidu riigid parasvoumloumltme potildellumajandustoodete(naumliteks nisu ja muude teraviljade liha- ja piimatoodete) impordile fikseeritudtariifide asemel muutuvaid makse Nende maksude peamine eesmaumlrk oli tagadatalupidajatele rahuldav sissetulek ning saumlilitada teatav votilderdsus talupidajate jatoumloumlstustoumloumlliste sissetulekute vahel Tasumisele kuuluvad maksud maumlaumlrati kind-laks perioodiliselt ning need olid enamasti votilderdsed koos kauba vaumlljalaadimisegaarvestatud impordihinna ja tagatud kodumaise votilderdlushinna vahega
Seega eraldati kodumaine tootmine muutuvate maksude totildettu taumlielikult vaumllis-maisest konkurentsist kuna need maksud likvideerisid vaumllismaiste tarnijatekonkurentsivotildeimeliste hindade eelised
Tekstiili- ja rotildeivakaubandus
Toumloumlstussektoris ei rakendanud enamik arenenud riikidest koguseliste piirangu-te vastast reeglit tekstiilikaubanduses ndash sektoris mis pakub arengumaadele eri-list huvi Potildellumajandussektoris ja tekstiilikaubanduses rakendatud piirangutevahel oli uumlks oluline erinevus Kui teatavad olulised erandid vaumllja arvata siispotildellumajandussektoris saumlilitatud piiranguid GATTi reeglistik ei hotildelmanudTekstiilikaubanduses aga lubati piiranguid rahvusvahelise tekstiilikaubandusekokkuleppe (MFA) alusel mis sotildelmiti GATTi egiidi all MFA votildeimaldas riikidelteha oma potildehilise kohustuse suhtes moumloumlndusi ning kehtestada piiranguid teks-tiilmaterjalide ja -toodete impordile eeldusel et taumlideti lepinguga saumltestatudtingimusi
Arengumaad
GATT 1994 artikkel XII jaartikkel XVIII punkt B
Peale kotildergete tariifide kohaldasid mitmed arengumaad nii potildellumajandus- kuitekstiiltoodete sektoris ka koguselisi piiranguid Selline piirangute kasutamineoli enamikul juhtudest otildeiguslikust seisukohast siiski potildehjendatud seda GATTireeglite erandite kohaselt mis lubavad maksebilansi raskustes olevatel riikidelkehtestada impordile koguselisi piiranguid4
56 2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit
4 Riigid loetakse olevat maksebilansi raskustes siis kui nende kaubavahetuse ja teenustekau-banduse vaumllistulu ning investeeringute ja laenude juurdevool on oluliselt vaumliksem kui sama rii-gi rahvusvahelised maksekohustused ning kui koheste kohustuste tasumiseks ette naumlhtudreservid kahanevad GATTi reeglid votildeimaldavad maksebilansi raskustes olevatele arengumaa-dele suuremat paindlikkust koguseliste piirangute kohaldamisel impordi suhtes
Koguseliste piirangute kasutamise vastase korra tugevdamine
Tarifitseerimine potildellumajandussektoris
WTO otildeigussuumlsteem on oluliselt muutnud importi motildejutavate koguselistepiirangute ja muude mittetariifsete meetmete kasutamist Naumliteks potildellumajan-dussektoris on WTO liikmesriigid potildellumajanduslepingu saumltete kohaselt tuumlhis-tanud koguselised piirangud ja oma muutuvate maksude suumlsteemid asendadesneed tariifidega Uued tariifimaumlaumlrad on kindlaks maumlaumlratud tarifitseerimise teelst arvutades vaumllja koguseliste piirangute ja muude meetmete osa importtoodetehinnas ning lisades saadud summa sel hetkel kehtivatele tariifidele Paumlrast tari-fitseerimist votildeivad riigid oma kodumaist potildellumajandustootmist kaitsta uumlksnestariifidega (vt 15 peatuumlkk)
Tekstiil- ja rotildeivatoodetele kehtestatud piirangute etapiviisilinekaotamine
Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping (ATC) notildeuab piiranguid saumlilitavatelt liikmesrii-kidelt et nad kaotaksid need jaumlrk-jaumlrgult neljas etapis taumlielikult 1 jaanuariks2005 (vt 14 peatuumlkk)
Maksebilansiraskustes arengumaadele soovitatakse hinnapotildehiseidmeetmeid
GATT 1994 makse-bilansisaumltete kaumlsituslepepunktid 2 ja 3
Peale selle soovitab kaumlsituslepe GATT 1994 maksebilansisaumltete kohta liikmes-riikidele tungivalt mitte kasutada koguselisi piiranguid oma maksebilansiolu-korra kindlustamiseks Kaumlsituslepe notildeuab nii arenenud riikidelt kui kaarengumaadelt et nad eelistaksid sellistel juhtudel koguselistele piirangutelehinnapotildehiseid meetmeid (nagu lisamaksed ja sissemaksunotildeuded impordilt)kuna nende motildeju importkaupade hinnale on laumlbipaistev ja motildeotildedetav Koguseli-si piiranguid tohib rakendada vaid juhul kui maksebilansi kriitilise olukorratotildettu leitakse et hinnapotildehiste meetmete abil ei saa peatada vaumllismakseposit-siooni edasist jaumlrsku halvenemist
WTO otildeigussuumlsteem on seega koguseliste piirangute vastaseid reegleid tugevda-des taumliustanud veelgi GATTi potildehireeglit selle kohta et kodumaist toodanguttuleks valdavalt kaitsta tariifidega
Teine reegel tariife tuleks vaumlhendada ning siduda need edasistetotildeusude vastu
Tariifide vaumlhendamineGATT 1994 preambulGATT 1994 artikkel XXVIII-bis
Teine GATTi oluline reegel on et tariife ja muid meetmeid mida riigid saumlilita-vad oma kodumaise toodangu kaitseks tuleb vaumlhendada ning votildeimaluse korralka liikmesriikide vaheliste laumlbiraumlaumlkimiste teel kaotada ning et sel moel vaumlhenda-tud tariifid tuleks siduda edasiste totildeusude vastu
Sidumine edasiste totildeusude vastuGATT 1994 artikkel II lg 1punkt bKaumlsituslepe GATT 1994 ar-tikli II lg 1 punkt b totildelgen-damise kohta
Sidumise motildeistet tuleb natuke selgitada Laumlbiraumlaumlkimistel kokkulepitud tariifi-maumlaumlrad ning riikide muud kohustused on loetletud kontsessioonide loenditesIgal WTO liikmel on oma loend ning ta on kohustatud mitte kehtestama tariifeega muid tollimakse votildei makseid mis uumlletavad tema loendis saumltestatuid Samuti
2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit 57
on ta kohustatud mitte votildetma meetmeid nagu koguselised piirangud mis vauml-hendaksid tariifikontsessioonide vaumlaumlrtust Loendis loetletud tariifimaumlaumlrasid ni-metatakse seotud tariifimaumlaumlradeks (vt boks 8)
Kontsessioonide vahetamise potildehimotildete laumlbiraumlaumlkimistel
Mis potildehimotildettel notildeustuvad riigid kaubanduslaumlbiraumlaumlkimisel vaumlhendama tariifesiduma neid edasiste totildeusude vastu ning kaotama muid kaubandustotildekkeidSelliste kontsessioonide vahetamise aluseks on vastastikkuse ja vastastikusekasu potildehimotildete Riik mis taotleb tariifide vaumlhendamise votildei muude kaubandus-totildekete (nagu naumliteks koguseliste piirangute) kaotamise kaudu paremat paumlaumlsuteiste riikide turule peab olema valmis tegema kontsessioone tariifide suhtes jamuudes valdkondades mida need riigid peavad kasulikeks ning vaumlaumlrtuselt votilderd-vaumlaumlrseteks nende poolt tehtavate kontsessioonidega
58 2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit
Boks 8Tariifide sidumineRiikidel ei ole lubatud kehtestada oma kontsessioonide loendis naumlidatud seotud maumlauml-radest kotildergemaid tariife Muuhulgas loetleb loend ka iga toote laumlbiraumlaumlkimiste-eelsetariifimaumlaumlra ning maumlaumlra millega riik on ldquolaumlbiraumlaumlkimistel notildeustunud seda tariifi-maumlaumlra sidumardquo Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus votildeib riik kokku leppida jaumlrgmises siduda olemasolev positiivne maumlaumlr (nt 10) votildei nullmaumlaumlr votildei vaumlhendada maumlaumlra (naumliteks 10lt 5ni) ning siduda vaumlhendatud maumlaumlrRiik votildeib aga oma tariifid siduda ka maksimummaumlaumlraga mis on laumlbiraumlaumlkimistel kok-kulepitud vaumlhendatud maumlaumlrast kotildergem Seega votildeib riik kes on notildeustunud vaumlhendamaoma tariife 10lt 5ni naumlidata et kuigi ta kohaldab impordi suhtes vaumlhendatudtariifimaumlaumlra on tariifi seotud maumlaumlr 8 Sellisel juhul on riigil otildeigus ilma uumlhtki omaGATTist tulenevat kohustust rikkumata totildesta igal ajal oma tariife 8ni
Taumlnu Uruguay voorule on tariifide sidumisel kotildeigis riikides saavutatud olulist eduKotildeik arenenud riigid arengumaad ja siirdemajandusega riigid on oma potildellumajan-dussektoris kehtivad tariifid sidunud Toumloumlstussektoris siseneb uumlle 98 impordist are-nenud riikidesse ja siirdemajandusega riikidesse seotud tariifimaumlaumlrade alusel
Arengumaade puhul on seotud maumlaumlradega impordi osakaal umbes 73 Mitmedarengumaad on siiski teatavatel juhtudel kehtestanud siduvad maksimummaumlaumlradNeed vaumlljenduvad kohustusena mitte totildesta tariife uumlle iga toote vastava maksimummaumlaumlra uumlle teatavas kindlas sektoris kehtiva maksimummaumlaumlra uumlle kotildeikide toodete suhtes kehtestatud maksimummaumlaumlraOma tariifid sidunud riigil on votildeimalik ka tariifi seotusest vabaneda ning totildesta tariifiseotud maumlaumlrast kotildergemale Ta teeb seda kontsessiooni suhtes algselt laumlbi raumlaumlkinud rii-kidega ning samuti riikidega mis on kotildenealuse toote potildehitarnijad ning saavad seegasamuti kontsessioonist kasu Sellistel laumlbiraumlaumlkimistel oodatakse sidumisest vabastusttaotlevalt riigilt et ta teeks kompenseerivaid tariifikontsessioone muude toodete suhtesmille vastu riikidel millega ta laumlbiraumlaumlkimisi peab on kaubandushuvisid
GATT 1994 IV jagu (kau-bandus ja areng) artikkelXXXVI lg 8Tokyo vooru otsus (aren-gumaadediferentseeritud ja sood-sama režiimivastastikkuse ja taumlieliku-ma osaluse kohta) punktid5 6 ja 7
Taumlieliku vastastikkuse reegel ei kehti siiski arenenud riikide ja arengumaadevahelistel laumlbiraumlaumlkimistel Arengumaad peavad tegema kontsessioone tariifidevaumlhendamise naumlol suhtelise vastastikkuse alusel mis votildetab arvesse seda et omamadalama majandusarengu taseme ning kaubanduslike ja finantsvajadustetotildettu ei pruugi neil olla votildeimalik teha kontsessioone arenenud riikidega samadelalustel Reegel tunnistab aga et arengumaad ei ole kotildeik samal arengutasemelmotildenel neist on majanduskasvu tase kotildergem samas kui teised asuvad eri arengu-etappides Nendest 48 on vaumlhimarenenud riigid
Arengumaadelt mis on jotildeudnud kotildergemale arengutasemele notildeutakse tariifidevaumlhendamisel ja sidumisel suuremaid kontsessioone kui madalama majandus-kasvuga riikidelt Seda kaumlsitlusviisi nimetatakse ka astmestamiseks kuna sellekohaselt jotildeuab arengumaa arenedes jaumlrk-jaumlrgult uuele tasemele kuni votildeib lotilde-puks teha tariifikontsessioone ja hakata jaumlrgima kehtestatud korda muudeskivaldkondades votilderdselt arenenud riikidega
Arengumaade kasvanud osalus Uruguay voorus
Suhtelise vastastikkuse reegli totildettu tegid Tokyo voorus ja varasemates laumlbiraumlaumlki-misvoorudes tariifikontsessioone vaid vaumlhesed arengumaad Pealegi tegid kont-sessioone teinud arengumaad neid vaid vaumlheste toodete suhtes Olukordmuutus maumlrgatavalt Uruguay voorus ning peaaegu kotildeik arengumaad on notildeustu-nud tegema kontsessioone tariife protsentuaalselt vaumlhendades Kooskotildelas suh-telise vastastikkuse potildehimotildettega on need kontsessioonid siiski tehtudmadalama protsendi ulatuses kui arenenud riikide puhul
Arengumaade suurem valmisolek Uruguay voorus kontsessioone teha ja laumlbi-raumlaumlkimistel suuremaid kohustusi votildetta oli tingitud kahest tegurist Esiteks olidpaljud neist saavutanud oma majandusarengus suurt edu Teiseks esimesega ti-hedalt seotud teguriks oli taumlhelepanuvaumlaumlrne poumloumlre peaaegu kotildeigi arengumaadekaubanduspoliitikas Varem kui nad jaumlrgisid importkaupade kodumaistegaasendamise strateegiat lotildeid kotildergeid tariifibarjaumlaumlre ja hoidsid vaumllismaist konku-rentsi kodumaisest tootmisest eemal oli kontsessioonide pakkumine tariifidevaumlhendamise kujul nende arengumaade jaoks raske
Praegu jaumlrgivad need riigid ekspordi kasvu edendavat poliitikat vaumlhendavad ta-riife ja kaotavad importi piiravaid litsentsimis- jms suumlsteeme Selline avatud jaliberaalne kaubanduspoliitika andis neile Uruguay voorus votildeimaluse mitte ai-nult oma tariifide uumlhepoolsetest vaumlhendamistest nende sidumise teel kasu saa-da vaid ka parandada oma positsiooni kui nad peavad arenenud riikidegalaumlbiraumlaumlkimisi
Kolmas reegel kaubandus enamsoodustustingimuselGATT 1994 artikkel I Kolmas GATTi potildehireegel mis saumltestab et kaubandus ei tohi olla diskriminee-
riv sisaldub kuulsas enamsoodustussaumlttes Lihtsalt oumleldes taumlhendab see potildehi-motildete et kui liikmesriik tagab teisele riigile mis tahes toote suhtes soodsamaidtariife votildei muid soodustusi peab ta neid viivitamatult ja tingimusteta laienda-ma ka teiste riikide samasugustele toodetele Seega kui riik A lepib kaubandus-laumlbiraumlaumlkimistel riigiga B kokku vaumlhendada imporditava tee tollimakse 10lt5ni peab ta vaumlhendatud maumlaumlra laiendama kotildeigile WTO liikmesriikidele Sel-lise enamsoodustusrežiimi kohaldamise kohustus ei kehti mitte uumlksnes impor-di vaid ka ekspordi suhtes Seega kui riik maksustab toote ekspordi uumlhtesihtkohta peab ta rakendama sama maksumaumlaumlra kotildeikidesse sihtkohtadesse saa-detavatele eksportkaupadele
2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit 59
GATT 1994 artikkel I lg 1 Enamsoodustusrežiimi rakendamise kohustus ei piirdu aga uumlksnes tariifidegasee kehtib ka jaumlrgmise suhtes
impordi ja ekspordi suhtes kehtestatud mis tahes laadi maksed
tariifide ja selliste maksetega maksustamise meetodid
impordi ja ekspordiga seotud reeglid ja formaalsused
importkaupadele siseriiklikult kehtivad maksud ja maksed ning nende muumluuml-ki motildejutavad seadused maumlaumlrused ja notildeuded
GATT 1994 artikkel XIII koguseliste piirangute haldamine (nt kvootide jaotamine tarnivatele riikide-le mittediskrimineerivatel alustel) kui need piirangud on lubatud eranditealaste saumltete kohaselt
Seega taumlhendab nimetatud potildehimotildete et enamsoodustusrežiimiga notildeustudeskohustuvad liikmesriigid kotildeikides kaubavahetuskuumlsimustes vaumllisriikidega neidmitte diskrimineerima ega kohtlema uumlht riiki teisega votilderreldes vaumlhem soodsalt
Enamsoodustusreegli erandidGATT 1994 artikkel XXIV GATTi reeglid teevad siiski moumloumlnduse et riigid tohivad tariife ja muid kauban-
dustotildekkeid piirkondlike kokkulepete alusel sooduskorras vaumlhendada Piirkond-like kokkulepete osaliste omavahelises kaubanduses kehtivaid madalamaidmaumlaumlrasid votildei tollimaksuvabastusi ei tule teistele riikidele laiendada Piirkondli-kud sooduskorrad kujutavad endast seega enamsoodustusreegli taumlhtsat eranditKaitsmaks nende riikide kaubandushuve kes ei ole nende kokkulepete osalisedseab GATT nimetatud kordade sisseseadmisele ranged tingimused Need tingi-mused naumlevad muuhulgas ette jaumlrgmist
GATT 1994 artikkel XXIVlg 8
piirkondlike kokkulepete osalisriigid peavad kaotama peaaegu kogu nende-vahelist kaubandust motildejutavad tariifid ja muud kaubandustotildekked ning
kokkuleppe totildettu ei tohiks tekkida uusi totildekkeid teiste riikidega toimuva kau-banduse suhtes
GATT 1994 artikkel XXIVlg 8
Sellised kokkulepped votildeivad avalduda tolliliitude votildei vabakaubanduspiirkon-dadena Motildelemal juhul toimub liikmesriikide vaheline kaubandus maksuvaba-del alustel samal ajal kui teiste riikidega toimuva kaubavahetuse suhteskehtivad endiselt enamsoodustusrežiimi tariifid Tolliliitude puhul liikmesriiki-de tariifid uumlhtlustatakse ning neid rakendatakse uumlhtselt vaumlljastpoolt saabuvaimpordi suhtes Vabakaubanduspiirkondades kasutavad liikmesriigid uumlhtlusta-mata kujul edasi oma riiklikes loendites maumlaumlratletud tariife
Hetkel kehtib maailmas uumlle saja piirkondliku sooduskorra Nagu on naumlha bok-sis 9 on viimastel aastatel hakatud piirkondlike sooduskokkulepete raames vas-tuvotildeetud tariifi- jms kontsessioonide abil piirkondlikku kaubandust rohkemedendama Selle tulemusel naumlitab piirkondlik kaubandus pidevat totildeusuten-dentsi ja uumlha suurem osa maailmakaubandusest toimub piirkonniti
Sellised sooduskorrad tulevad kasuks ettevotildetetele mis turustavad oma kaupupiirkonna teistes riikides Samas aga votildeivad nad jaumltta ebasoodsamasse konku-rentsiolukorda vaumlljaspool piirkonda asuvate riikide ettevotildetted mis on kohusta-tud maksma tollimakse enamsoodustuskorra alusel Uumlks peamisi vaumlljakutseidmillega WTO liikmesriigid laumlhiaastatel tegelema peavad on see kuidas tasakaa-lustada puumluumldlusi piirkondliku kaubanduse arendamiseks ja kaubanduse edasi-seks liberaliseerimiseks mitmepoolsetel alustel
60 2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit
2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit 61
Boks 9Piirkondlikud kaubandusruumlhmitised viimased arengusuunadViimaste aastate jooksul on kotildeigil mandritel jaumltkunud kindel liikumine piirkondlikekaubanduslepingute taumliustamise suunasAafrika
Aafrika lotildeunaosa liigub Lotildeuna-Aafrika Arengu Uumlhenduse (SADC) kaudu suuremaintegratsiooni suunas vabakaubanduspiirkonnana Sellesse ruumlhma kuuluvad Lotildeu-na-Aafrika Tolliliidu (SACU) liikmesriigid peavad korduslaumlbiraumlaumlkimisi oma tollilii-dusiseste suhete uumlleKa Aafrika muudes piirkondades on piirkondlik integreerumine elavnenud Naumlitekskavandab uus Laumlaumlne-Aafrika majandus- ja rahaliit (WAEMU pr k UEMOA)uumlhtse vaumllistariifi kehtestamist uumlhise komisjoni moodustamist ja paljude muudeEuroopa suumlsteemi elementide kasutuselevotildettu (juba on olemas uumlhtne vaumlaumlring CFAfrank) Ida-Aafrika Koostoumloumlorganisatsiooni liikmed (Kenya Uganda ja TansaaniaUumlhendvabariik) jaumltkavad poolelijaumlaumlnud liikumist votildeimaliku uumlhtse valuutaga majan-dus- ja rahaliidu suunasIda- ja Lotildeuna-Aafrika uumlhisturg (COMESA) oma 19 liikmesriigiga on Aafrika suu-rim piirkondlik uumlhendus Selle eesmaumlrk on moodustada tolliliit ja kehtestada uumlhtnevaumllistariifUumlhisturu liikmed on Angola Burundi Eritrea Etioopia Kenya Komoorid KongoDV Madagaskar Malawi Mauritius Namiibia Rwanda Sambia Seišellid Su-daan Svaasimaa Zimbabwe Tansaania Uumlhendvabariik ja Uganda
Ameerika
Potildehja-Ameerika vabakaubandusleppe (NAFTA) sotildelmimine USA Kanada ja Meh-hiko vahel on ajendanud kotildeiki Potildehja- ja Lotildeuna-Ameerika riike moodustama vaba-kaubandustsooni Aprillis 1998 sotildelmisid 34 selle piirkonna riiki lepingu Ameerikavabakaubanduspiirkonna (FTAA) moodustamiseks aastaks 2005 Selleks ajaks eel-datakse mitmete piirkondlikke votildei piirkonnauumlleseid uumlhendusi loovate lepingute taumlielik-ku rakendumistUumlks piirkondlik uumlhendus on MERCOSUR (Lotildeuna uumlhisturg) ning selle eesmaumlrk onoma liikmetele (Argentina Brasiilia Paraguay ja Uruguay Boliivia ja Tšiili on as-sotsieerunud liikmed) uumlhise turu loomine MERCOSUR mis praegu on tolliliit onsotildelminud lepingud Andide Uumlhendusega (mis on aluseks taumlieliku vabakaubandusle-pingu vaumlljatoumloumltamisele aastaks 2000) ja Kesk-Ameerika Uumlhisturuga (kaumlivitamaksvabakaubanduslepingu sotildelmimiseni viivat tariifide vaumlhendamise programmi)MERCOSUR on sotildelminud vabakaubanduslepingud Boliivia ja TšiiligaAndide Uumlhendus (kuhu kuuluvad Boliivia Colombia Ecuador Peruu ja Venezuela)on leppinud kokku uumlhisturu loomises aastaks 2005 ning sotildelminud raamlepingu Pa-namaga viimase taumlielikuks integreerumiseks
Aasia
Aasias jaumltkab Kagu-Aasia Rahvaste Uumlhendus (ASEAN kuhu kuuluvad BruneiFilipiinid Indoneesia Kambodža Laose Demokraatlik Rahvavabariik MalaisiaMyanmar Singapur Tai ja Vietnam) oma jotildeupingutusi vabakaubanduspiirkonnamoodustamiseks vaumlhendades edasi tariife ja muid piirkonnasiseseid kaubandus-totildekkeidBangkoki lepinguga uumlhinenud riigid (Bangladesh Bhutan India Maldiivid NepalPakistan ja Sri Lanka) puumluumlavad samuti piirkondlikku kaubandust lihtsustada kuigipoliitilised raskused on seni maumlrgatavat edasiliikumist takistanudKesk-Aasias on tihedamate kaubandussuhete loomiseks ulatanud KasahstanKotildergotildezstan Tadžikistan Tuumlrkmenistan ja Usbekistan kaumle Iraanile Pakistanile jaTuumlrgile
(
Peale nende kokkulepete on arenenud riigid jotildeustanud uumlhesuunalisi vabakau-bandusleppeid mille alusel siseneb import kotildeigist votildei teatud arengumaadestnende turgudele maksuvabalt Need lepped ei ole vastastikused kuna turulesooduspaumlaumlsu omavad arengumaad ei kohalda mitte mingisugust soodusrežiimiarenenud riikidest saabuvatele importkaupadele Sellised uumlhesuunalised soo-duslepped on naumliteks jaumlrgmised
Uumlldine soodustuste suumlsteem (GSP) mille kohaselt arenenud riigid lubavadkotildeigi toumloumlstustoodete ning teatavate potildellumajandustoodete importi arengu-maadest sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt
Endine Lomeacute konventsioon mille alusel Euroopa Liit lubab tollivaba impor-ti Aafrika arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest ning Kariibi mere Aa-sia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) 2000 aasta algusesvahetas Lomeacute konventsiooni vaumllja Cotonoursquo leping kuid kuni selle ratifitsee-rimiseni allakirjutanute poolt ja hiljemalt 2007 aasta lotildepuni kohaldab ELLomeacute konventsiooni saumltteid
Kariibi mere algatus mille raames USA lubab tollimaksuvaba importi Karii-bi mere riikidest
Otildeiguslik alus arenenud riikide poolt GSP alusel soodusrežiimi kohaldamisekskotildeigist arengumaadest tulevale impordile tuleneb otsusest arengumaade dife-rentseeritud ja soodsama režiimi vastastikkuse ja taumlielikuma osalemise kohtaSee otsus votildeeti GATTi alusel vastu 1979 aastal ning seda nimetatakse harili-kult ldquouumlldiseks lubavaks klausliksrdquo 1994 aasta GATTi saumltetest ei tulene kindlatotildeiguslikku alust sooduskordadele nagu Lomeacute konventsiooni ja Kariibi mere al-gatuse jaumlrgne kord mis votildeimaldavad soodus- votildei maksuvaba paumlaumlsu uumlksnes nen-dele arengumaadele kellega soodusrežiimi kohaldavatel riikidel on ajaloolisedvotildei muud sidemed WTO sanktsioneeris need korrad selle alusel et soodusrežii-mi pakkuvatel arenenud riikidel oli otildeigus loobuda oma enamsoodustusklauslisttulenevatest kohustustest
62 2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit
Tariife ja muid kaubandustotildekkeid puumluumlavad kaotada ka Aasia ja Vaikse ookeaniriikide majanduskoostoumlouml foorumi (APEC) liikmed Need on Ameerika Uumlhend-riigid Austraalia Brunei Filipiinid Hiina HongkongHiina IndoneesiaJaapan Kanada Korea Vabariik Malaisia Mehhiko Paapua Uus-GuineaPeruu Singapur Tai Taiwani provints (Hiina) Tšiili Uus-Meremaa VeneFoumlderatsioon ja Vietnam
Euroopa
Euroopas on paumlrast ELi moodustamist saavutanud tiheda majandusliku inte-gratsiooni 15 riiki Uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimised kaumlivad Kuumlprose Poola SloveeniaTšehhi Vabariigi ja Ungariga Euroopa Liidul on tolliliit Tuumlrgiga ning Vahemerekaubanduspartneritega toimuvad laumlbiraumlaumlkimised uute vabakaubanduslepingutesotildelmimiseks Liidu praegused liikmed on Austria Belgia Hispaania HollandIirimaa Island Itaalia Luksemburg Prantsusmaa Portugal Rootsi Saksa-maa Soome Uumlhendkuningriik ja TaaniSeega on ilmne et nii majanduslikud kui ka poliitilised ajendid piirkondlike kau-banduslepete sotildelmimiseks mis juba praegu hotildelmavad suure osa maailma kauban-dusest tugevnevad edaspidi veelgi
Allikas WTO Annual Report 1998 vol 1 Special Topic Globalization and Trade
)
GATT 1994 Tokyo vooruotsus arengumaade dife-rentseeritud ja soodsamarežiimi vastastikkuse jataumlielikuma osaluse kohtapunkt 2 alapunkt a
Otildeiguslikust seisukohast viivad sellised piiratud ulatusega sooduskorrad soodus-tusi mitte saavatest arengumaadest saabuva impordi diskrimineerimiseni Soo-dustusi andvatele arenenud riikidele avaldatakse seepaumlrast survet soodustustemuutmiseks ja nende vastavusse viimiseks GATTi reeglitega
USA-le Kariibi mere algatuse rakendamiseks antud kohustustest vabastamiseotildeigus lotildepeb 2005 aasta lotildepus
Neljas reegel votilderdne kohtlemineGATT 1994 artikkel III Nagu juba maumlrgitud ei tohi liikmed enamsoodustusrežiimi potildehimotildette kohaselt
riike diskrimineerida Enamsoodustusrežiimi potildehimotildetet taumliendav votilderdse koht-lemise potildehimotildete notildeuab et importtoodete suhtes mis on uumlletanud piiri paumlrasttollimaksude ja muude maksete tasumist ei rakendata vaumlhem soodsat režiimikui see mida kohaldatakse samasuguste kodumaiste toodete suhtes Teisisotildenunotildeuab see potildehimotildete et riigid kohtleksid imporditud ja kodumaiseid kaupuvotilderdsetel alustel Seepaumlrast ei tohi riik kehtestada importkaubale mis on paumlrasttollimaksude tasumist uumlletanud piiri siseriiklikke makse (naumliteks muumluumlgimaksu)kotildergemal tasemel kui neid rakendatakse sarnaste kodumaiste toodete suhtesSamuti ei tohi siseturul toodete ostu ja muumluumlki motildejutavaid eeskirju kohaldadarangemalt importtoodete suhtes
Motildeju aumlritegevuseleUus reeglistik potildellumajandus- ja tekstiiltoodete kohta mis toumloumltati vaumllja Uru-guay voorus aitab tagada et GATTi potildehireegleid ndash koguseliste piirangute kasu-tamise vastast reeglit nagu ka reeglit mis notildeuab et kodumaist toodangutkaitstaks uumlksnes tariifidega ndash jaumlrgivad praktikas kotildeik riigid Eksportivad ettevotildet-ted eelistavad tariife koguselistele piirangutele mitmetel potildehjustel Tariifid onlaumlbipaistvad ja nende motildeju hindadele prognoositav Koguselised piirangudmuudavad kaubanduse ebakindlamaks kuna nende haldamist korraldavatelasutustel on otildeigus kvoote aeg-ajalt muuta Ja lotildepuks kuna kvootide haldami-seks on vajalik litsentsimine votildeivad ettevotildetted oma toodangut eksportida vaidsiis kui nende toodangu ostjad vaumllismaal suudavad hankida vastava litsentsi
Uruguay vooru tulemusel on maumlrgatav edasiminek toimunud ka tariifide sidu-misel kotildeigi riikide poolt Kindlustunne selles osas et riigid kuhu eksporditakseei totildesta taumlnu tariifide sidumisele laumlbiraumlaumlkimistel kokkulepitud madalamaidmaumlaumlrasid ergutab ettevotildetteid investeerima tootmisettevotildetetesse seadmetesseja turustusvotilderkudesse ning votildetma muid kaubandust edendavaid meetmeidPeale selle annab tariifide sidumine ettevotildetetele tagatise selle kohta et nendevalitsused ei totildesta tariife mida tuleb tasuda eksportkauba tootmiseks impordi-tava tooraine ja sisendite pealt
Viimaks annab votilderdse kohtlemise reegel eksportivatele ettevotildetetele kindlustun-de et kui nende tooted on paumlrast tollimaksude ja muude piiril tasumisele kuulu-vate maksete tasumist imporditurule sisenenud ei notildeuta neilt siseriiklikkemakse kodumaist paumlritolu toodetest kotildergematel maumlaumlradel Votilderdse kohtlemisereegel kehtib mitte uumlksnes siseriiklike maksude vaid ka kohustuslikke toote-standardeid ja toodete muumluumlki ja turustamist reguleerivate eeskirjade suhtesKuna valitsused kehtestavad keskkonna ja tarbijate tervise kaitseks uumlha uusimakse ja eeskirju toodetele on reegel selliste maksude ja eeskirjade votilderdsetelalustel kohaldamise kohta nii kodumaiste kui ka imporditud toodete suhteseksportivatele ettevotildetetele elulise taumlhtsusega
2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit 63
3 peatuumlkk
Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine
Kokkuvotildete
Kui tollimakse maumlaumlratakse kaupadele nende vaumlaumlrtuse alusel (naumliteks 10 impordi-tud kaupade vaumlaumlrtusest) sotildeltub tollimaksude tegelik suurus sellest kuidas toll kaupadetollivaumlaumlrtust maumlaumlrab Leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta notildeuab et tolliasutusedmaumlaumlraksid tollivaumlaumlrtust importija poolt tehingu kaumligus makstud votildei makstava hinnaalusel Uruguay voorus vastuvotildeetud otsuse tulemusena votildeib toll keelduda tehinguvaumlaumlrtust tunnistamast kui tal on potildehjust kahelda importija poolt deklareeritud vaumlaumlr-tuse votildei esitatud dokumentide otildeigsuses votildei taumlpsuses Kaitsmaks importijate huve selli-ses olukorras peavad tolliasutused andma neile votildeimaluse oma hinda potildehjendadaKui toll ei ole potildehjendusega rahul on ta kohustatud esitama importijale kirjalikultselgitused nende poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kohta
Kui toll keeldub tehingu vaumlaumlrtust aktsepteerimast maumlaumlratleb leping vaumlaumlrtuse maumlaumlra-miseks viis eri moodust Vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel neid meetodeid kasutades peab toll kon-sulteerima ka importijatega ning votildetma arvesse nende arvamusi
Mitmed arengumaad tuginesid tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel varem Tollikoostoumloumlnotildeukogu(praegu Maailma Tolliorganisatsiooni) vaumlljatoumloumltatud vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsioo-nile Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu kohaselt pidid need riigid oma hindamissuumlstee-mid lepingu reeglitega kooskotildella viima viieaastase uumlleminekuaja jooksul (st 1jaanuariks 2000) mis anti neile WTO suumlsteemile uumlleminekuks
Tollimaksude liigid
Tollimakse maumlaumlratakse kaupade vaumlaumlrtuse alusel (naumliteks 20 imporditud tootevaumlaumlrtusest) votildei eritollimaksudena (naumliteks 2 USD kilogrammilt votildei liitrilt)Motildene toote puhul kasutatakse ka kombineeritud makse mis sisaldavad niivaumlaumlrtusepotildehiseid kui ka erimaumlaumlrasid (10 vaumlaumlrtusest + 2 USD kilogrammilt)
Kui motildened erandid vaumllja arvata kasutavad riigid kauba vaumlaumlrtusel potildehinevaidtollimakse Valitsused eelistavad seda liiki tollimaksude rakendamist uumlldiseltkolmel potildehjusel Esiteks on ametiasutustel vaumlaumlrtusepotildehiste tollide potildehjal sisse-notildeutavaid tulusid lihtsam hinnata kui tulusid mida saadakse eritollimaksudestmis kehtestatakse mahu votildei kaalu jaumlrgi Teiseks on vaumlaumlrtuselised tollimaksudotildeiglasemad kui eritollimaksud sest nende puhul makstakse odavamate kaupa-de pealt vaumlhem kallimate pealt aga rohkem makse Naumliteks eritollimaks 2 USDliitrilt totildestaks 4dollarilise veinipudeli hinda 50 ja kallima 20dollarilise veini-pudeli hinda 10 Vaumlaumlrtuseline 10ne maks totildestaks odavama pudeli hinda 020 USD ja kallima pudeli hinda 2 USD Kolmandaks on kauba vaumlaumlrtuse aluselarvestatavate tollimaksude korral rahvusvaheliste tariifide vaumlhendamise alastelaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus lihtsam tariife votilderrelda ja leppida kokku nende vaumlhenda-mises
Siiski sotildeltub vaumlaumlrtuseliste maksude jaotumine suures osas maksustatava vaumlaumlrtu-se maumlaumlramise meetodist Seega kui toll maumlaumlrab kauba maksustatavaks vaumlaumlrtu-seks 1000 USD tuleb 10lise vaumlaumlrtuselise tollimaksu puhul tasuda tollimaksu100 USD Kui toll maumlaumlrab kauba vaumlaumlrtuseks aga 1200 USD peab importijamaksma sama kauba eest imporditollimaksu 120 USD Tariifide sidumisestkaubanduses saadav kasu langeks maumlrgatavalt kui toll kasutaks tollivaumlaumlrtusemaumlaumlramisel kaubaarvel maumlrgitud hindade asemel muid hindu Kauba vaumlaumlrtusemaumlaumlramisel kehtivad reeglid on seega olulise taumlhtsusega tagamaks importijaleet notildeutavad tollimaksud ei ole kotildergemad nominaalsetest maumlaumlradest mis on esi-tatud importiva riigi tariifiloendites
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu saumltted
Tollivaumlaumlrtusemaumlaumlramise leping pream-bul
Uumlksikasjalikud WTO reeglid kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseks sisalduvad tolli-vaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingus (taumlielik pealkiri GATT 1994 VII artikli rakendamiseleping) Lepingujaumlrgne suumlsteem tugineb lihtsatele ja otildeiglastele kriteeriumitelemille juures on arvesse votildeetud kaubandustavasid Kotildeikidelt liikmesriikideltoma otildeigusaktide uumlhtlustamist lepingu reeglite alusel notildeudes puumluumlab see suumlsteemtagada reeglite uumlhtset rakendamist nii et importijad saaksid kindlalt ette arves-tada impordilt tasumisele kuuluvate tollimaksude suuruse
Peamine standard tehinguvaumlaumlrtusTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 1 lg 1
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 8 lg 1
Lepingu potildehireegel on et kauba tollivaumlaumlrtus peaks potildehinema kauba importija-maale ekspordiks muumluumlmisel tegelikult makstud votildei makstaval hinnal (naumlitekskaubaarvel maumlrgitud hind) mida vajaduse korral korrigeeritakse lisades selleleostjate kanda jaumlaumlnud maksed nagu naumliteks kulutused pakkimisele ja konteine-ritele abivahenditele ja litsentsitasud (vt boks 10) Reeglite kohaselt ei olekauba maksustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel lubatud arvesse votildetta ostu komisjoni-tasusid ja eriallahindlusi mida on saanud ainuagendid ja -kontsessionaumlaumlrid
Tokyo vooru leping piiras tolli tegevusvabadust tehingute vaumlaumlrtusi mitte aktsep-teerida boksis 11 toodud vaumlheste juhtumitega See otsus tegi muret paljudelearengumaadele kes leidsid et reegel piiras nende riikide tollivotildeimude votildeimalusitegeleda juhtumitega kus kaupmehed hindavad tollimaksude vaumlhendamiseksimportkaupade maksumuse alla nende tegeliku vaumlaumlrtuse See potildehjustas WTOloomise eelsel perioodil ka paljude arengumaade vastuseisu lepinguga uumlhinemi-sele
Otsus totildeendamiskohustu-se uumlmbersuunamisekohta sect 1
Otsus juhtumite kohta kus tollil on potildehjust kahelda deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeig-suses votildei taumlpsuses (tuntud ka otsusena totildeendamiskohustuse uumlmbersuunamisekohta) mis votildeeti vastu Uruguay voorus arengumaade algatusel taumlitis selle luumln-ga Tokyo vooru leping notildeudis tollivotildeimudelt importija poolt deklareeritudtehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise korral vastava totildeendusmaterjali esitamistUruguay voorus asetati totildeendusmaterjali esitamise kohustus ndash juhul kui tolli-votildeimudel on hinnainfo ja muude kaumlttesaadavate andmete alusel potildehjust kahel-da importijate deklareeritud vaumlaumlrtuse totildeenduseks esitatud uumlksikasjade votildeidokumentide otildeigsuses votildei taumlpsuses ndash importijatele
66 3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine
3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 67
Boks 10Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine kauba hinna lubatav korrigeerimine(tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu artikkel 8)
Tehingu tegeliku vaumlaumlrtuse kindlakstegemiseks saumltestab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepin-gu artikkel 8 et importija poolt imporditava kauba eest tegelikult makstud votildei maks-tavale (so kaubaarvel maumlrgitud) hinnale votildeib lisada ka jaumlrgmiste elementide eestsooritatud maksed komisjoni- ja vahendustasud vaumllja arvatud ostu komisjonitasu pakendamise ja konteinerite maksumus ning tasud abivahendid so ostja tarnitud kaubad (materjalid komponendid toumloumlriistad
stantsid jms) mida ostja on tarninud votildei teenused (kavandid visandid jne)mida ostja on osutanud tasuta votildei alandatud hinnaga selleks et imporditud kau-pa toota
kasutus- ja litsentsitasud see osa tulust mis igast imporditud kauba jaumlrgnevast edasimuumluumlgist votildei kasutami-
sest laekub otseselt votildei kaudselt muumluumljale transpordi kindlustuse ja muud kulud mis on seotud imporditud kauba veoga
impordikohta juhul kui riigi vaumlaumlrtuse maumlaumlramise suumlsteem rajaneb CIF-hindadelArtikkel selgitab edasi et tehinguvaumlaumlrtuse arvutamiseks ei tohi lisada makstud votildeimakstavale hinnale midagi peale eelloetletud kuluelementide Artikkel loetleb pealeselle ka maksed ja kulud mida tollivaumlaumlrtusele ei lisata kui neid on votildeimalik eristadategelikust makstud votildei makstavast hinnast need on veokulud paumlrast importimist importiva riigi tolliterritooriumile paumlrast importimist tehtavad kulutused ehitamisele puumlstitamisele kokkupanemi-
sele tehnilisele hooldusele votildei abile importiva riigi lotildeivud ja maksud
Boks 11Juhtumid mille korral toll votildeib importija deklareeritudtehinguvaumlaumlrtuse tagasi luumlkata1 kui muumluumlki ei toimu2 kui kauba kaumlsutamisele votildei kasutamisele ostja poolt on kehtestatud piiranguidTehinguvaumlaumlrtust ei pruugita aktsepteerida juhul kui muumluumlgileping seab piiranguidkaupade kasutamisele votildei kaumlsutamisele vaumllja arvatud juhul kui
ndash vastav piirang on kehtestatud otildeigusaktidega (naumliteks pakendamisnotildeuded)
ndash piirangud naumlitavad millises geograafilises piirkonnas kaupade edasimuumluumlk onlubatud (naumliteks jaotusleping mis lubab kauba muumluumlki vaid Euroopa riikidesse)
ndash piirangud ei motildejuta kaupade vaumlaumlrtust (naumliteks uut imporditud mudelit ei tohimuumluumla enne teatud kuupaumleva)
3 kui muumluumlk votildei hind sotildeltub teatud tingimustest mille totildettu ei ole votildeimalik vaumlaumlrtustmaumlaumlrata (naumliteks muumluumlja seab imporditud kaupade hinna sotildeltuvusse tingimusest etostja ostab veel teatud koguse muid tooteid)4 kui osa kauba ostjapoolsel edasimuumluumlmisel saadavatest tuludest jotildeuab ka algsemuumluumljani5 kui ostja ja muumluumlja on teineteisega seotud ning see on motildejutanud kauba hinda
Tagamaks et kauba tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamine tolli poolt sellistel juhtu-del toimub objektiivsetest asjaoludest laumlhtudes on tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise le-pingus saumltestatud et riiklikud otildeigusaktid peaksid tagama importijatele teatavadotildeigused Esiteks kui toll kahtleb deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeigsuses votildei taumlpsusespeab importijal olema votildeimalus anda selgitusi sealhulgas esitada dokumentevotildei muud totildeendusmaterjali selle kohta et nende poolt deklareeritud vaumlaumlrtusvastab imporditud kaupade tegelikule vaumlaumlrtusele Teiseks kui antud selgitusedtolli ei rahulda votildeivad importijad notildeuda tollilt kirjalikku selgitust deklareeritudvaumlaumlrtuse otildeigsuses ja taumlpsuses kahtlemise potildehjuste kohta See saumlte on kehtesta-tud importijate huvide kaitseks andes neile votildeimaluse poumloumlrduda otsuse vaidlus-tamiseks tolli kotildergemate ametiasutuste ning vajaduse korral ka kohtu votildei motildenemuu sotildeltumatu organi poole
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2 punkt a
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2 punkt b
Reegel mille kohaselt kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise aluseks peaks olema im-portijate poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtus ei kehti mitte ainult sotildeltumatutepartnerite vaheliste vaid ka teineteisest sotildeltuvate poolte vaheliste tehingute pu-hul Viimased toimuvad harilikult hargmaiste ettevotildetete ja nende tuumltarettevotildete-te votildei filiaalide vahel ning sellisel juhul maksustatakse kaupu uumlleandehinnastlaumlhtudes mis alati ei pruugi kajastada importkauba otildeiget votildei tegelikku vaumlaumlrtustLeping notildeuab isegi neil juhtudel tollivotildeimudelt importijaga konsultatsioonidealustamist tegemaks kindlaks pooltevaheliste suhete tuumluumlpi tehingu asjaolusidning seda kas poolte suhted on motildejutanud kauba hinda Kui tollivotildeimud leia-vad paumlrast sellist uurimist et poolte suhted ei ole deklareeritud hinda motildejuta-nud maumlaumlratakse kauba tehinguvaumlaumlrtus esitatud hindade alusel Peale selle ndashtagamaks et tehinguvaumlaumlrtust ei vaidlustata uumlksnes poolte omavahelise seotusetotildettu ndash annab leping importijatele otildeiguse notildeuda vaumlaumlrtuse aktsepteerimist kuinad totildeendavad et vaumlaumlrtus vastab ligikaudselt kaupade testvaumlaumlrtusele mis onsaadud jaumlrgmistel alustel
umbes samal ajal sotildeltumatute ostjate ja muumluumljate vahel toimunud impordite-hingute puhul hinnatava kaubaga identsele votildei sarnasele kaubale maumlaumlratudtollivaumlaumlrtus votildei
identsete votildei sarnaste kaupade tuletatud votildei arvutatud vaumlaumlrtus (vt edasi)
Uumllejaumlaumlnud viis standardit
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping I lisauumlldmaumlrkus
Kuidas peaks toll maumlaumlrama maksustatavat vaumlaumlrtust kui ta on otsustanud mittetunnistada importija poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtust Importijate huvidekaitseks ning tagamaks et vaumlaumlrtuse maumlaumlramine sellistel juhtudel toimuks otildeiglas-tel ja erapooletutel alustel piirab leping tollivotildeimude tegevusvabadust viielepingus saumltestatud standardi kasutamisega Leping notildeuab standardite rakenda-mist tekstis esinevas jaumlrjekorras ning alles siis kui toll leiab et esimest standar-dit pole votildeimalik rakendada votildeib vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel kasutada ka jaumlrgmisistandardeid
Standardeid on nende rakendamisjaumlrjekorras selgitatud allpool
Identsete kaupade tehinguvaumlaumlrtus
Kui vaumlaumlrtust ei ole votildeimalik teha kindlaks tehinguvaumlaumlrtuse alusel tuleks sellekskasutada identsete kaupade juba maumlaumlratud tehinguvaumlaumlrtust
Sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtus
Kui kaupade vaumlaumlrtuse hindamine eespool kirjeldatud meetodil ei ole votildeimaliktuleb see maumlaumlrata sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtuse alusel
68 3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 3
Motildelema meetodi puhul peavad valitud tehingud seostuma imporditud kauba-ga mis muumluumldi ekspordiks samale importijamaale ja hinnatava kaubaga ligi-kaudu samal ajal
Boksis 12 kirjeldatakse reegleid mida kasutatakse tegemaks kindlaks kas mak-sustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel kasutatavad kaubad on imporditud kaupadegaidentsed votildei sarnased
Tuletatud vaumlaumlrtus
Kaks jaumlrgmist meetodit on tuletatud vaumlaumlrtuse meetod ja arvutatud vaumlaumlrtusemeetod
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 5
Tuletatud vaumlaumlrtust maumlaumlratakse hinnatava imporditud kauba votildei sellega identsevotildei sarnase kauba uumlhe kaubauumlhiku hinna alusel kodumaisel turul kusjuures sel-lest hinnast arvatakse maha kasum tollimaksud ja muud riigimaksud veo- jakindlustuskulud ning muud importijamaal tehtud kulutused
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 6
Arvutatud vaumlaumlrtus
Arvutatud vaumlaumlrtuse saamiseks lisatakse hinnatava kauba tootmiskuludele ldquoka-sum ja uumlldkulud summa ulatuses mis tavaliselt kujuneb eksportijamaa tootjatepoolt importijamaale ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasseklassi votildei liiki kuuluvate kaupade muumluumlgilrdquo
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 7
Viimase abinotildeu meetod
Kui tollivaumlaumlrtust ei ole votildeimalik maumlaumlrata uumlhelgi eelkirjeldatud meetodil votildeibselleks kasutada motildene eelneva meetodi paindlikku kaumlsitlusviisi pidades silmaset kasutatavad kriteeriumid oleksid vastavuses 1994 aasta GATTi VII artikli-ga Sel viisil maumlaumlratud vaumlaumlrtus ei tohi siiski potildehineda muuhulgas jaumlrgmisel
3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 69
Boks 12Reeglid kaupade identsuse votildei sarnasuse hindamiseks(Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise leping artikkel 15 lg 2)
Tegemaks kindlaks kas kaubad on identsed votildei sarnased kaupadega mille tehingu-vaumlaumlrtust maumlaumlratakse arvestatakse jaumlrgmisi omadusi
Kaubad on identsed Kaubad on sarnasedkui nad on igas suhtessamasugused kaasa arvatudfuumluumlsilised omadused kvaliteet jamaine
kui nad sarnanevad hinnatavatekaupadega komponentide materjali jaomaduste poolest
taumlidavad samasugust otstarvet ning onhinnatavate kaupadega kaubanduslikultasendatavad
Peale selle peavad kaubad selleks et neid kaumlsitletaks identsete votildei sarnastena olematoodetud
ndash samas riigis jandash sama tootja poolt
kui hinnatavad kaubad
Kui sellegipoolest ei leidu imporditehinguid mis oleksid toimunud hinnatava kauba-ga identse votildei sarnase sama tootja poolt samas riigis toodetud kaubaga tuleb arvessevotildetta sama riigi motildene teise tootja toodetud kaupa
kauba hinnal eksportimise korral kolmanda riigi turule
minimaalsel tollivaumlaumlrtusel
suvalisel votildei fiktiivsel vaumlaumlrtusel
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 6Maumlrkus tollivaumlaumlrtuse maumlauml-ramise lepingu artikli 6kohta
Uumlldreeglina saumltestab leping et kui tehinguvaumlaumlrtust ei aktsepteerita tuleb kaubavaumlaumlrtust maumlaumlrata eespool kirjeldatud standardite alusel importijamaal kaumlttesaa-dava teabe potildehjal Samas maumlrgitakse ka et arvutatud vaumlaumlrtuse kindlaksmaumlaumlra-misel votildeib siiski olla vaja uurida kauba tootmiskulusid ja muud teavet midatuleb muretseda vaumlljaspool importijamaad Leping soovitab ndash et importijat eikoormataks tarbetult ndash kasutada arvutatud vaumlaumlrtuse meetodit vaid juhtudel kuiostja ja muumluumlja on teineteisest sotildeltuvad ja kui tootja on valmis esitama importija-maa tollivotildeimudele vajalikku teavet kulude kohta ja votildeimaldama laumlbi viia and-mete jaumlrgnevat kontrollimist
Leping ja arengumaad
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 20 lg 1
Enne 1 jaanuari 1995 kasutasid lepingujaumlrgset tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise suumlstee-mi vaid 11 riiki Laumlbiraumlaumlkimistel lepingu uumlle leiti et enamik arengumaadest(mille hindamissuumlsteem rajanes vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsioonil5 mis on taumliestierinev lepingus kasutatud maumlaumlratlusest) vajavad aega otildeigusliku ja institutsio-naalse raamistiku vaumlljatoumloumltamiseks ja selle rakendamiseks vajaliku ametnikkon-na koolitamiseks Leping saumltestas seetotildettu arengumaadele kes leidsid etkohene uuele suumlsteemile uumlleminek oleks nende jaoks raske viieaastase uumllemine-kuaja Selleks et hotildelbustada suumlsteemi vastuvotildetmist maumlaumlratud ajaks (1 jaanuar2000) on nii WTO kui ka WCO sekretariaadid suurendanud oma tehnilist abiametnike koolitamiseks lepingujaumlrgsete meetodite alal
1 jaanuariks 2000 liitus tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepinguga rida arengumaidMotildened uumllejaumlaumlnutest aga teatasid et neil ei ole votildeimalik oma olemasolevat suumls-teemi ettenaumlhtud ajaks WTO notildeuetega kooskotildella viia ning taotlesid lepingussaumltestatud taumlhtaja pikendamist Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komitee on paljudeljuhtudel andnud ajapikendust uumlksikutele riikidele mis on suutnud totildeestada etneil on olnud WTO suumlsteemi vastuvotildetmisega raskusi
Motildeju aumlritegevusele
Lepingu potildehieesmaumlrk on kaitsta ausate kauplejate huve notildeudes et tollivotildeimudpeavad maksustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel aktsepteerima tegelikku importijapoolt teatud tehingult makstud hinda See reegel kehtib teineteisest nii sotildeltu-matute kui ka sotildeltuvate poolte vaheliste tehingute puhul Leping tunnistab etsamade toodete hinnad votildeivad eri importijate puhul erineda Asjaolu et teatudimportija poolt saavutatud hind on madalam kui teiste importijate poolt impor-timisel makstud hind ei saa olla aluseks tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamiseleTollivotildeimud votildeivad sellistel juhtudel tehinguvaumlaumlrtuse tunnistamisest keeldudavaid siis kui neil on potildehjust kahelda imporditavate toodete deklareeritud hinnaotildeigsuses votildei taumlpsuses Kuid isegi sellisel juhul peab toll andma importijatele votildei-maluse oma hinda potildehjendada ja kui ta potildehjendustega rahule ei jaumlauml esitamaneile kirjalikult potildehjused tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise ja tollivaumlaumlrtuse muu-del meetoditel maumlaumlramise kohta Peale selle tagab leping importijatele vaumlaumlrtusemaumlaumlramise protsessi kotildeigil etappidel konsultatsioonideks otildeigust andes et tolli-votildeimudele deklareeritud vaumlaumlrtuse kontrollimiseks antud tegevusvabadust kasu-tatakse objektiivselt
70 3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine
5 Suumlsteemi lotildei Tollikoostoumlouml Notildeukogu praegune Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)
Lisaks importijate otildeigusele konsultatsioonideks vaumlaumlrtuse maumlaumlramise protsessikotildeigil etappidel notildeuab leping et riikide otildeigusaktid kaupade vaumlaumlrtuse maumlaumlramisekohta annaksid importijatele jaumlrgmised otildeigused
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 13
otildeigus importkaupade tollist kaumlttesaamiseks kui tollivaumlaumlrtuse kindlaksmaumlauml-ramisel on ette naumlha viivitusi ndash seda tingimusel et importija esitab notildeudmisekorral piisava tagatise garantiikirja votildei tagatissummana mis katab tolli-maksu mida kauba eest votildeidakse notildeuda
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 10
otildeigus eeldada et kogu olemuselt konfidentsiaalset teavet mis on antud tolli-votildeimudele koheldakse kui konfidentsiaalset
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 11
otildeigus esitada tollivotildeimude otsuste suhtes kaebus tolli sotildeltumatule organile jakohtuvotildeimudele ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone
3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 71
4 peatuumlkk
Eksportkauba eelinspekteerimine
Kokkuvotildete
Alates 20 sajandi teisest poolest on importijad kasutanud imporditavate toodete ko-guste ja kvaliteedi hindamiseks sotildeltumatute inspekteerimisettevotildetete abi Inspekteeri-misega mis enamasti viiakse laumlbi eksportivas riigis enne kauba vaumlljavedu tagatakseimportijale et kaup vastab tehnilistele spetsifikatsioonidele lepinguga saumltestatudkvaliteedinotildeuetele ja et ekspordi kogused on taumlpsed Selliste inspekteerimisettevotildeteteteenuseid ei kasuta mitte uumlksnes eraettevotildetted vaid ka riiklikud ettevotildetted ja valitsu-sasutused Tegelikkuses notildeuavad paljudes riikides kehtestatud reeglid et valitsusasu-tuste sisseostetavaid kaupu inspekteeriksid ning nende kvaliteeti ja kogust totildeendaksidsotildeltumatud ja paumldevad inspekteerimisettevotildetted
Alates 1960ndate aastate keskpaigast on ka motildened arengumaad kasutanud eksport-kauba eelinspekteerimisettevotildetete teenuseid importkaupade hindamisel ja nende hinnaotildeigsuse kinnitamisel enne nende kaupade vedu eksportivatesse riikidesse Sellise tege-vuse peaeesmaumlrk on saavutada kontroll importkaupade uumlle- ja alahindamise ningmuude ebaotildeiglaste votildei sobimatute kaubandustavade uumlle Taumlnapaumleval kasutab uumlle 30Aafrika Aasia ja Ladina-Ameerika riigi neid teenuseid
imporditavate kaupade fuumluumlsiliseks inspekteerimiseks et tagada nende vastavus le-pingu tingimustele
hinna otildeigsuse kontrollimiseks
tagamaks et eksportija on kaubad liigitanud importiva riigi otildeige tariifse klassifi-katsiooni alla
Kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine on eelinspekteerimisettevotildetete toimingute kindelosa tagamaks et eksportija poolt arvel naumlidatud hind vastab kauba tegelikule vaumlaumlrtu-sele ja et kauba hind arvel ei ole uumlle- votildei alahinnatud Sellise inspekteerimisega kind-lustatakse importijatele et nende tellitud kaubad vastavad lepingus esitatudkirjeldusele ja kvaliteedinotildeuetele ning vaumlhendatakse vaidluste tekkimise votildeimalusi pauml-rast kauba kohalejotildeudmist sihtkohta Inspekteerimine kaotab ka ohu et imporditaksetervisele kahjulikeks loetavaid ja seega eksportivates riikides muumluumlgiks kotildelbmatuid kau-pu (naumliteks keelatud kemikaalid ja farmaatsiatooted standarditele mittevastavadtoiduained)
Enamikes eksportkauba eelinspekteerimist kasutavates riikides on impordi lubamisekskohustuslik peaaegu kotildeikide kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine ja hinnakontroll enneeksporti Uumlhes riigis on suumlsteemi kasutamine vabatahtlik ja eelinspekteerimisteenuseidkasutavatel importijatel on otildeigus eeldada kaupade tollivormistust ilma eelinspekteeri-misettevotildetete soovitatud vaumlaumlrtuse taumliendava kontrollimiseta
Peaaegu kotildeik eelinspekteerimissuumlsteemi kasutavad riigid vabastavad eelinspekteeri-miskohustusest kaubad mille vaumlaumlrtus on kindlaksmaumlaumlratud tasemest vaumliksem
Kauba eelinspekteerimisteenuste kasutamise eesmaumlrgid
Kohustuslikud eksportkauba eelinspekteerimise lepingud votildeib eesmaumlrkide jaumlr-gi milleks eelinspekteerimisettevotildetete teenuseid kasutatakse jagada kahte laie-masse ruumlhma Eelinspekteerimisettevotildetete sotildenavara kasutades jagunevadlepingud valuutalepinguteks ja tollilepinguteks Esimest neist kahest motildeistestkasutatakse lepingute taumlhistamiseks mille (ja ka nende sotildelmimist notildeudva valit-suse) peaeesmaumlrk on vaumlltida uumllehindamisest tulenevat kapitali aumlravoolu Teise-ga taumlhistatakse lepinguid millega valitsused uumlritavad vaumlltida tolli tuludevaumlhenemist imporditud kaupade kauplejate poolse alahindamise totildettu votildei taht-liku vaumlaumlrklassifitseerimise tulemusel kaupade importimiseks madalate maksu-dega kaubarubriigis
Veel motildened aastad tagasi oli valitsuste peaeesmaumlrk takistada importkaupadeuumllehindamist Kauplejad kipuvad kaupu uumllehindama kui importkaubanduseleja valuutatehingutele on tehtud kitsendusi Arengumaade kaubanduse ja valuu-tasuumlsteemi liberaliseerimise meetmete totildettu ei ole taumlnapaumleval kauplejatel im-portkaupade uumllehindamiseks uumlldiselt potildehjust Selle tulemuseks ndash nagu selgubka boksist 13 ndash on see et enamik eksportkauba eelinspekteerimise lepinguteston nuumluumld tollilepingud Lepingute peaeesmaumlrk on vaumllja selgitada importkaupadealahindamine kindlustamaks maksutulu kogumist taumlies ulatuses ning samutitolliga seotud korruptsiooni kontrollimiseks
Kuigi eelinspekteerimisteenuseid kasutatakse enamasti impordi eelinspekteeri-miseks kasutavad motildened valitsused neid ka ekspordi alahindamisest tulenevakapitali aumlravoolu kontrollimiseks
Praegu tegutseb viis rahvusvahelisel votildei piirkondlikul tasandil eelinspekteeri-misteenuseid pakkuvat ettevotildetet Neist suurim on Socieacuteteacute geacuteneacuterale de surveillance(SGS) Genfis Sellel ettevotildettel on enam kui 140 riigis uumlle 130 filiaali kus toumloumltabkokku uumlle 30 000 inimese Uumllejaumlaumlnud neli ettevotildetet on BIVAC InternationalPariisis COTECNA Genfis Inchape Testing Services International (ITSI) Lon-donis ja USA inspektuur (Inspectorate of the United States) Kotildeik need ettevotildettedon Rahvusvahelise Inspekteerimisorganite Liidu (International Federation of Ins-pection Agencies ndash IFIA) eelinspekteerimiskomitee liikmed On maumlrke et laumlhiajalvotildeib turule tulla veel teisigi ettevotildetteid kes pakuvad samasuguseid votildei enam-vaumlhem sarnaseid teenuseid
Eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sotildelmimise tagamaadAumlri- ja toumloumlstusringkondades seda eelkotildeige motildenes arenenud riigis suhtuti eel-inspekteerimisteenuste laiendamisse importija ja eksportija vahel kokku lepi-tud hindade kohustuslikule kontrollimisele ettevaatusega Mures oldi eelkotildeigeasjaolu totildettu et neilt notildeuti hindade korrigeerimist kui eelinspekteerimisette-votildetted tuvastavad lepinguliste hindade puhul uumllehindamise Need riigid vaumlitsidet eelinspekteerimisettevotildetete poolt hindade votilderdlemiseks kasutatud kriteeriu-mid ei olnud eksportijatele alati teada See laumlbipaistvuse puudumine ei loonudmitte ainult ebakindlust ostjatega kokkulepitud hindade vastuvotildeetavuse osasvaid asetas eksportijad ka ebasoodsasse olukorda kuna puudus mehhanism eel-inspekteerimisettevotildetete otsuste vaidlustamiseks sotildeltumatutes organites Viivi-tused fuumluumlsilise inspekteerimise ja hindade otildeigsuse kontrolli laumlbiviimisel potildehjus-tasid ka kaubavedude viivitusi tekitades seega eksportijatele lisakulutusi
PSI-leping artikkel 1
Uruguay voorus vastuvotildeetud eksportkauba eelinspekteerimise leping (Agree-ment on Preshipment Inspection ndash PSI-leping) uumlritab tasakaalustada arenenud riiki-de eksportivate ettevotildetete vaumlljendatud muret ja vajadust kaitsta arengumaade
4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 73
huve kes leiavad et eelinspekteerimisteenused on neile kasulikud Leping selgi-tab et selle saumltteid kohaldatakse uumlksnes selliste eksportivates riikides laumlbiviida-vate eelinspekteerimise toimingute suhtes mille tegemiseks vastava riigivalitsus on volitused andnud Eelinspekteerimistoimingud on maumlaumlratletud kuildquokotildeik toimingud mis on seotud eksporditavate kaupade kvaliteedi koguse hin-na kaasa arvatud valuutakursi ning finantstingimuste javotildei kaupade klassifit-seerimise kontrollimisegardquo
Lepingu potildehisaumlttedPSI-leping preambul Leping tunnustab et mitmed arengumaad kasutavad eelinspekteerimisteenu-
seid ning lubab nende kasutamist ldquonii kaua ja sellisel maumlaumlral kui on vajalikimportkaupade kvaliteedi koguse votildei hinna kontrollimiseksrdquo Lepingu peaees-maumlrk on maumlaumlrata kindlaks reeglid mida peavad jaumlrgima eelinspekteerimistee-nuseid kasutavad riigid ja ekspordiriigid tagamaks et nende tegevuse totildettu eiteki kaubandusele totildekkeid
74 4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine
Boks 13Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigidpiirkonnadRiikpiirkond Eelinspekteerimislepingu liikAngola tollilepingArgentina tollilepingBangladesh tollilepingBenin tollilepingvaluutalepingBoliivia tollilepingBurkina Faso tollilepingBurundi valuutalepingCocircte drsquoIvoire tollilepingEcuador tollilepingEtioopia tollileping valuutalepingKamerun tollilepingKesk-Aafrika Vabariik tollilepingKomoorid tollileping valuutalepingKongo tollilepingKongo DV tollilepingSansibar valuutalepingSierra Leone tollilepingTansaania Uumlhendvabariik tollilepingTogo tollilepingUganda tollilepingUsbekistan tollileping
Allikas Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit (IFIA)
Eelinspekteerimist kasutavate riikide kohustused
Lepinguga eelinspekteerimisteenuseid kasutavatele riikidele asetatud kohustus-te sihiks on tagada eksportijate praktiliste probleemide vaumlhendamine votildei kaota-mine Probleemid tulenevad eelinspekteerimisettevotildetete viivitustest fuumluumlsiliseinspekteerimise ja hinnakontrolli laumlbiviimisel nende protseduuride laumlbipaistvu-se puudumisest ja konfidentsiaalse teabe kaumlsitlemisest Probleemide vaumlhenda-mist silmas pidades on lepingus muu hulgas saumltted
enamsoodustusrežiimi ja votilderdse kohtlemise kohaldamiseks
konfidentsiaalse aumlriteabe kaitseks
potildehjendamatute viivituste vaumlltimiseks
konkreetsete suuniste jaumlrgimiseks hindade kontrollimisel
Boksis 14 kirjeldatakse uumlldjoontes kohustusi mis on eelinspekteerimist kasuta-vatele riikidele lepingu jaumlrgi kehtestatud
Juhised hinnakontrolli laumlbiviimiseksLeping saumltestab et tegemaks kindlaks kas ekspordihind vastab votildei ei vasta kau-pade tegelikule vaumlaumlrtusele votildeiksid eelinspekteerimisettevotildetted votilderrelda sedahinda identsete votildei sarnaste kaupade hindadega mida pakutakse ekspordiks sa-mast eksportivast riigist
ndash vastavasse importivasse riiki votildeindash teistele turgudele
Kui aga hinna votilderdlemiseks kasutatakse ekspordihindu muudesse riikidesse kuiantud importiv riik tuleks arvesse votildetta ka majanduslikke jms tegureid mismotildejutavad eri riikides notildeutavaid hindu Teisisotildenu tunnistavad reeglid et fir-
4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 75
Boks 14Eelinspekteerimist kasutavate riikide peamised kohustusedMittediskrimineerimine Protseduure ja kriteeriume tuleks kohaldada votilderdsetelalustel kotildeikide eksportijate suhtes Kotildeigi inspektorite poolt laumlbiviidav inspekteeriminepeaks olema uumlhesugune (PSI-leping artikkel 2 lg 1)Votilderdne kohtlemine Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigid ei tohi rakendadasiseriiklikke eeskirju nii et inspekteeritavaid tooteid koheldaks vaumlhemsoodsatel alustelkui samasuguseid kodumaiseid tooteid (PSI-leping artikkel 2 lg 2)Inspekteerimiskoht Kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine tuleks laumlbi viia riigis kustkaubad eksporditakse ning uumlksnes juhul kui see ei ole votildeimalik tootjariigis (PSI-leping artikkel 2 lg 3)Standardid Kvaliteedi ja koguse inspekteerimine tuleb laumlbi viia ostja ja muumluumlja va-hel kokku lepitud standardite votildei nende puudumise korral rahvusvaheliste standardi-te kohaselt (PSI-leping artikkel 2 lg 4)Laumlbipaistvus Laumlbipaistvuse tagamiseks tuleks eksportijatele jagada muu hulgasteavet eelinspekteerimist kasutavate riikide seaduste ja maumlaumlruste ning inspekteeri-misprotseduuride ja -kriteeriumide kohta (PSI-leping artikkel 2 lg 5ndash8)Konfidentsiaalse aumlriteabe kaitsmine Konfidentsiaalset teavet ei tohiks avaldadakolmandatele isikutele (PSI-leping artikkel 2 lg 5ndash13)Viivitused Potildehjendamatuid viivitusi tuleks vaumlltida (PSI-leping artikkel 2lg 15ndash19)Hinnakontroll Vt boks 15
mad kehtestavad eri turgudel sageli erinevaid hindu arvestades sealjuuresnotildeudlust ja arengupotentsiaali ning tegureid nagu naumliteks sissetulek uumlhe inime-se kohta ja elatustase nendes riikides Seega votildeib eksportiv ettevotildete kehtestadaoma toodetele (naumliteks saumlrgid) Euroopasse eksportimise korral kotildergemad hin-nad kui ekspordil Aafrikasse Leping saumltestab et kui hindade votilderdlemisel kasu-tatakse kolmandate riikide hindu tuleb arvesse votildetta ka tegureid mille totildettu eririikide importijatelt erinevaid hindu notildeutakse eelinspekteerimisettevotildetted eitohiks kaubasaadetistele maumlaumlrata suvaliselt kotildeige madalamaid hindu Pealeselle sedastatakse et eelinspekteerimisettevotildetted peaksid asjakohaselt arvessevotildetma teatud kohandamistegureid mis on seotud inspekteeritavate kaupadeekspordihinna ja votilderdlusel kasutatud identsete votildei sarnaste kaupade hinnaga(vt boks 15)
76 4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine
Boks 15Hinnakontroll(PSI-leping artikkel 2 lg 20)
Kasutajaliikmed tagavad et uumlle- ja alahindamise ning pettuse takistamiseks kontrol-livad eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused hindu jaumlrgmistest juhistest laumlhtudes
(a) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused ei aktsepteeri eksportija ja importijapoolt kokkulepitud lepinguhinda uumlksnes siis kui nad suudavad totildeestada et nendejaumlreldused ebarahuldava hinna kohta potildehinevad kontrolliprotsessil mis vastabpunktides b kuni e toodud kriteeriumidele(b) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus votildetab ekspordihinna kontrollimiselhinnavotilderdluse aluseks samalt eksportivalt maalt samal votildei ligikaudu samal ajalekspordiks pakutava konkureerivate ja votilderreldavate muumluumlgitingimustega identsevotildei sarnase kauba hinna(d) vastavalt harilikule kaubandustavale ja standard-hinnaalanditele Votilderdlus potildehineb jaumlrgmisel
i) kasutatakse uumlksnes hindu mis annavad paikapidava votilderdlusaluse arves-tades importiva ja hinnavotilderdluseks kasutatava riigi vastavaid majandustegu-reidii) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus ei arvesta eri importivatesse riiki-desse ekspordiks pakutud kauba hindu et maumlaumlrata saadetisele suvaliselt ma-dalaim hindiii) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus votildetab arvesse punktis c loetletuderitingimusiiv) igas eespool kirjeldatud protsessi etapis annab eksportkauba eelinspektee-rimise uumlksus eksportijale votildeimaluse esitada selgitused hinna kohta
(c) hinna kontrollimisel arvestavad eksportkauba eelinspekteerimise uumlksusedmuumluumlgilepingu tingimusi ja tehingule kohaldatavaid uumlldisi kohandamistegureidpiirdumata loetletuga hotildelmavad need tegurid kaubandusliku muumluumlgi taset ja ko-gust tarneaegu ja -tingimusi liughinnaklausleid kvaliteedinotildeudeid disaini iseauml-rasusi veo ja pakkimise erinotildeudeid tellimuse suurust hetkemuumluumlki hooajasttingitud motildejutusi litsentsi- votildei muid intellektuaalomanditasusid lepingu raamesosutatud teenuseid mille kohta tavaliselt ei esitata eraldi arvet need hotildelmavad kateatavaid eksportija hinnaga seotud elemente nagu eksportija ja importija vaheli-sed lepingusuhted(d) veokulude kontroll puudutab uumlksnes eksportiva maa veoliigi kokkuleppehin-da nagu see on toodud muumluumlgilepingus
(
PSI-lepingu hinnakontrollisaumltted ning tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiselepingu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise saumltted
Kahe lepingu saumltete potildehierinevused
Kuna eelinspekteerimisteenuseid kasutavate valitsuste uumlks peamisi eesmaumlrkeon vaumlltida tollist saadavate tulude vaumlhenemist kaupade alahindamise totildettu te-kib kuumlsimus kuidas peaksid tollivotildeimud kasutama eelinspekteerimisettevotildetetesoovitatud hindu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel Sellele kuumlsimusele on palju taumlhele-panu poumloumlratud kuna vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsiooni kohaselt (suumlsteem on kasu-tusel kotildeikides eelinspekteerimist kasutavates riikides) on tollivotildeimudelmaumlrkimisvaumlaumlrne paindlikkus kasutada tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel eelinspekteeri-misettevotildetete soovitatud hindu Sellegipoolest olid need riigid kohustatud uumlleminema tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepinguga ette naumlhtud suumlsteemile kui arengu-maadele lepingu rakendamiseks lubatud ajapikendus lotildeppes (1 jaanuar 2001)
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu rangemad reeglid piiravad maumlrgatavalt tolli-votildeimude otildeigusi eelinspekteerimisettevotildetete soovituslike hindade kasutamiselPeale selle keelab leping riikidel kasutada vaumlaumlrtuse maumlaumlramise alusena hindumida samad eksportijad on kehtestanud kolmandatel turgudel Eelnevale vastu-pidiselt lubab PSI-leping osutatud hindu kasutada kuid ndash nagu juba mainitud ndashkehtestab ka teatud juhised mida tuleb hindade soovitamisel jaumlrgida (vt boks15) Seda olukorda arvesse votildettes selgitab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise leping tolliuumllesandeid maumlaumlrates et kasutajate liikmesriikide kohustused ldquoeelinspekteeri-mise uumlksuste teenuste suhtes (seoses tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisega) vastavad nen-de tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu raames votildeetud kohustustelerdquo
Erinevuste taumlhendus praktikas
Eeltoodud selgituse eesmaumlrk on tagada et nende riikide tollivotildeimud mis kasu-tavad eelinspekteerimisteenuseid kasutavad importijate deklareeritud vaumlaumlrtuseotildeigsuse ja taumlpsuse kontrollimisel eelinspekteerimisettevotildetete soovitatud hinduuumlksnes testvaumlaumlrtuste votildei notildeuandvate arvamustena Toll votildeiks soovitatud hindatestvaumlaumlrtusena kasutada isegi juhul kui soovitatud hinnad potildehinevad eksporti-ja poolt kolmandate riikide turgudel kehtestatud hindadel
Toll ei saa aga tollimaksude kehtestamiseks tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel automaat-selt toetuda eelinspekteerimisettevotildetete soovitatud hindadele Igal juhul tuleblaumlbi viia uurimine Kui uurimisel ning importija poolt deklareeritud ja eelins-pekteerimisettevotildette soovitatud hindade votilderdlemisel leitakse et eelinspekteeri-misettevotildette hind peegeldab otildeiget hinda ning kui importija seda ei vaidlustavotildeib kauba vaumlaumlrtuse maumlaumlrata selle hinna alusel Igal sellisel juhul tuleb veendu-da et eelinspekteerimisettevotildete jaumlrgis soovitatava hinna vaumlljaselgitamisel tolli-vaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingus saumltestatud elemente (naumliteks ostukomisjonitasu-sid ja ainuesindamistasusid) kaumlsitlevaid kohandamisreegleid
4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 77
(e) hinnakontrolliks ei kasutatai) importivas riigis toodetud kaupade kohapealset muumluumlgihindaii) mujalt kui eksportivast riigist ekspordiks motildeeldud kauba hindaiii) tootmiskulusidiv) suvalisi votildei fiktiivseid hindu votildei vaumlaumlrtusi
)
Alati leidub importijaid kes vaidlustavad eelinspekteerimisettevotildetete soovita-tud ja tollivotildeimudele vastuvotildeetavaid hindu ning vaumlidavad jaumlrjekindlalt et nen-de poolt deklareeritud hinnad kajastavad kaupade tegelikku vaumlaumlrtust Sellistelimportijatel on otildeigus notildeuda tollivotildeimudelt votildeimalust dokumentide ja muutotildeendusmaterjali esitamiseks nende deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeigsuse kohta Kuitoll vaumlidab paumlrast totildeendusmaterjali laumlbivaatamist jaumltkuvalt et importija pooltesitatud hind on ala- votildei uumllehinnatud ei saa ta tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingusaumltete kohaselt tugineda vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel eelinspekteerimisettevotildetete soo-vituslikule hinnale6 Toll peab kauba vaumlaumlrtuse maumlaumlrama lepingus kirjeldatudmeetoditel mis kaumlsitlevad vaumlaumlrtuse maumlaumlramist juhul kui importija deklareeri-tud tehinguvaumlaumlrtus ei ole vastuvotildeetav Muuhulgas naumlevad need meetodid etteimporditavate toodete vaumlaumlrtuse maumlaumlramise nendega identsete votildei sarnaste too-detega toimunud varasemate tehingute puhul maumlaumlratud vaumlaumlrtuse alusel Kuivaumlaumlrtust nende meetoditega maumlaumlrata ei ole votildeimalik tuleb see maumlaumlrata import-kaupade hinna alusel importiva riigi siseturul (tuletatud vaumlaumlrtus) votildei tootmis-kulude alusel (arvutatud vaumlaumlrtus)
Eksportivate riikide kohustused
Seni on meie uumllevaade keskendunud kohustustele mis tulenevad PSI-lepingusteelinspekteerimisteenuseid kasutavatele riikidele ja mille eesmaumlrk on tagada eteelinspekteerimisettevotildetete tegevus ei potildehjustaks kaubandustotildekkeid Lepingkehtestab teatavad kohustused ka riikidele mis ekspordivad eelinspekteerimis-suumlsteemi kasutavatesse riikidesse Need riigid on lepingus maumlaumlratletud eksporti-vate riikidena Peamised neile riikidele lepingust tulenevad kohustused onkokkuvotildetlikult jaumlrgmised
PSI-leping artikkel 3 lg 1 mittediskrimineerimine Eelinspekteerimisteenuseid reguleerivaid seadusi jaeeskirju tuleb kohaldada kedagi diskrimineerimata
PSI-leping artikkel 3 lg 2 laumlbipaistvus Kotildeik vastavad seadused ja eeskirjad tuleb avaldada
PSI-leping artikkel 3 lg 3
Nagu eespool maumlrgitud naumleb leping ette et arengumaad kasutavad eksportkau-ba eelinspekteerimist vaid luumlhikest aega Pikemas plaanis peaks nende riikideeesmaumlrk olema vaumlhendada tuginemist eelinspekteerimisteenuste kasutamiseletollipettuste vaumlljaselgitamiseks arendades jaumlrk-jaumlrgult tollivotildeimude tehnilistkompetentsust selliste pettuste avastamiseks Abistamaks eelinspekteerimissuumls-teemi kasutavaid riike sellise kompetentsuse arendamisel kutsub leping eks-portivaid riike uumlles osutama neile tehnilist abi et vaumlhendada jaumlrk-jaumlrgulteelinspekteerimisteenuste hinnakontrollile tuginemist
Kaebuste arutamine ja vaidluste lahendaminePSI-leping artikkel 2 lg 21PSI-leping artikkel 4
Uumlks olulisemaid eksportijate etteheiteid eelinspekteerimistoimingute kohta oliinstitutsionaalse mehhanismi puudumine omavolilisi votildei ekslikke otsuseid kauml-sitlevate kaebuste laumlbivaatamiseks Leping loobki selliste kaebuste laumlbivaatami-se hotildelbustamiseks kolmeastmelise mehhanismi
Esiteks saumltestab leping et eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused maumlaumlravadametnikud kellele eksportijad votildeivad esitada kaebusi eksportkauba eelinspek-teerimise uumlksuste otsuste kohta
78 4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine
6 See kehtib ka siis kui eelinspekteerimisettevotildete on soovitanud hinna tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiselepingu reeglitest kinni pidades
Teiseks loob leping sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksuse millele saavad kaebusi esitadanii eksportijad kui ka eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused Sotildeltumatu uumlk-suse asutavad uumlhiselt WTO Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC esindabeksportijate huve) ja Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit (IFIA esindabeelinspekteerimisettevotildetete huve) Sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksuse toumlouml korraldami-se eest vastutab WTO
Kolmandaks tunnustab leping eelinspekteerimissuumlsteemi kasutavate ja ekspor-tivate riikide otildeigust algatada WTO vaidluste lahendamise protseduuri kui nadleiavad et lepingust ei ole kinni peetud
Sotildeltumatule laumlbivaatusuumlksusele votildeib kaebuse esitada eksportiv ettevotildete votildeieelinspekteerimisettevotildete Kui kaebus on vastu votildeetud peab sotildeltumatu laumlbivaa-tusuumlksus kokkuleppel pooltega maumlaumlrama kas uumlhe kaubanduseksperdi votildei kol-meliikmelise vaekogu Vaekogu moodustamisel maumlaumlrab uumlhe liikme ICC teiseIFIA ja kolmanda liikme kes peaks olema kaubandusekspert ja kes saab uumlhtlasivaekogu esimeheks maumlaumlrab sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksus ise Vaekogu peab otsu-se langetama kaheksa paumleva jooksul paumlrast sotildeltumatu laumlbivaatussoovi esitamistja seda haumlaumllteenamusega Motildelemad vaidluse pooled peavad tegema teatud sisse-makse vaekogu kulutuste katteks
Siiani ei ole ei eksportijad ega ka eelinspekteerimisettevotildetted kirjeldatud me-netlust algatanud
Uumllevaade lepingu saumltetestPSI-leping artikkel 6 Lepingu saumltete selgitamiseks vastuvotildeetud soovitused
Leping saumltestab et selle saumltted tuleb laumlbi vaadata teise aasta lotildepus paumlrast lepingujotildeustumise kuupaumleva Laumlbivaatamise teostamiseks on peanotildeukogu maumlaumlranudeksportkauba eelinspekteerimise toimkonna
Toimkonna toumlouml tulemusel on vastu votildeetud lepingu saumltteid selgitavad ja taumlienda-vad soovitused mis on loetletud allpool7
Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise vastutus peaks jaumlaumlma tollile Eelinspekteerimisuumlksustehinnakontroll tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseks peaks piirduma tehniliste notildeuan-netega et hotildelbustada tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramist kasutajaliikme poolt Seda sil-mas pidades peaks potildehivastutus tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise ja maksudekogumise eest lasuma kasutajaliikmetel Kasutajaliikmed peaksid jaumllgimakotildeiki eelinspekteerimisuumlksuste toiminguid ndash neid peaks julgustama seda kariiklikes otildeigusaktides votildei haldusmaumlaumlrustes kajastama
Hinnakontrolli kriteeriumid tuleks muuta avalikkusele kaumlttesaadavaks Kasutaja-liikmed peaksid
ndash tegema avalikkusele kaumlttesaadavaks uumlhtse hinnakontrolli kriteeriumidekogumi
ndash teavitama eksportijaid ja importijaid kehtivast tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisemetoodikast
Hinnakontrolli kriteeriumides peaks sisalduma ka tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise me-toodika (nagu see on maumlaumlratletud kasutajariikide otildeigusaktide votildei haldusmaumlauml-rustega) mida kasutatakse tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise tehnilisel notildeustamisel Seda
4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 79
7 Allikas ldquoReport of the Working Party on Preshipment Inspection to the General Councilrdquo 2December 1997 (WTO document GL214)
silmas pidades peaksid kasutajaliikmed otildehutama eelinspekteerimise uumlksusi ka-sutama vajaliku teabe edastamisel eksportijatele ja importijatele elektroonilisivahendeid
Kasutajaliikmed peaksid tagama et teabetaotlused piirduksid PSI-lepingu saumlte-te kohaselt notildeutavaga Ka eksportijaliikmed peaksid kasutajaliikmeid teavita-ma kui neile on saanud teatavaks et eelinspekteerimise uumlksuste teabetaotluseduumlletavad lepingu artiklite kohaselt notildeutavat
Inspekteerimiskoht Kasutajaliikmed peaksid tagama et eelinspekteerimise uumlk-susi julgustatakse kohapealseid esindusi avama ka neis riikides kus neil fuumluuml-silisi esindusi ei ole
Elektrooniliste sidevahendite kasutamine Sidusteenustega Interneti kodulehe-kuumllgede loomine IFIA ja eelinspekteerimise uumlksuste poolt peaks parandamaeksportkauba eelinspekteerimistoimingute totildehusust sellistes valdkondadesnagu protseduurid meetodid inspekteerimiskriteeriumid vastused kuumlsi-mustele ja muu importijatele ja eksportijatele kasuliku teabe levitamine Li-saks notildeuetele vastavuse aktide paberkandjal esitamisele tuleks eksportkaubaeelinspekteerimise uumlksusi otildehutada edastama neid importijatele ja eksportija-tele ka elektroonilisel teel
Viivituste vaumlltimine Kasutajaliikmed peaksid tagama et eelinspekteerimiseuumlksused edastavad notildeuetele vastavuse aktid importijatele ja eksportijateleviivitamatult paumlrast lotildeppdokumentide saamist ja inspekteerimise lotildeppuMingil juhul ei tohiks notildeuetele vastavuse akti vaumlljastamine votildetta rohkemaega kui viis toumloumlpaumleva paumlrast inspekteerimist Kui notildeuetele vastavuse akti eivaumlljastata peaks kasutajaliige tagama et eelinspekteerimise uumlksus esitab kir-jalikud potildehjendused notildeuetele vastavuse akti mittevaumlljaandmise kohta
Konfidentsiaalse aumlriteabe kaitsmine Kasutajaliikmed peaksid tagama et lepin-gutes eelinspekteerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldus-maumlaumlrustes oleks maumlaumlratletud milliseid protseduure need uumlksused peavadjaumlrgima et nende poolt eksportijatelt kuumlsitav konfidentsiaalne aumlriteave piir-duks lepingus saumltestatuga ning tagamaks et eelinspekteerimise uumlksustele an-tud mis tahes sellist teavet ei kasutata muudel eesmaumlrkidel kui uumlksneskasutajaliikmete huvides teostatavate eelinspekteerimistoimingute jaoksKonfidentsiaalsusenotildeude rikkumise kohta eelinspekteerimise uumlksuste pooltvotildeib esitada kohtu- votildei halduskaebuse kasutajaliikme vastavale foorumile
Tasude struktuurid Kasutajaliikmed peaksid tagama et lepingutes eelinspek-teerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldusmaumlaumlrustes nauml-hakse ette tasude struktuurid mis ei potildehjusta huvikonflikte mis tahes moelmis votildeiks olla vastuolus lepingu eesmaumlrkidega Peale selle peaksid lepinguteseelinspekteerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldusmaumlauml-rustes olema taumlpsustatud et eelinspekteerimise uumlksused ei tohiks inspektee-rida tehinguid selliste kaupadega mille suhtes eelinspekteerimise uumlksuselvotildei sellega seotud ettevotildettel votildeib olla kaubandushuve
Eksportijate kaebuste arutamine Liikmed peaksid tagama et eelinspekteerimiseuumlksus esitaks hinnakontrolliga seonduva vaidluse kaumligus uumlksikasjaliku kirja-liku selgituse kuumlmne paumleva jooksul paumlrast kaebuse laekumist selgitades omaarvamust vaumlaumlrtuse kohta viidetega asjakohastele kohaldatavatele hinnakont-rolli kriteeriumi elementidele
Naumlidislepingu kasutamine Liikmed peavad tagama et lepingud vastavad PSI-lepingu saumltetele ning votildeimaluse korral jaumlrgitakse toimkonna vaumlljatoumloumltatudnaumlidislepingut
Valikulisus ja riskide hindamine Liikmed peaksid uurima votildeimalusi valikulisu-se ja riski hindamise potildehimotildetete lisamiseks lepingutesse
80 4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine
Eelinspekteerimise auditeerimine Liikmed kes soovivad oma eksportkauba eel-inspekteerimisprogramme auditeerida peaksid juhinduma toimkonna vaumllja-toumloumltatud potildehimotildetetest votildei tagama et alternatiivsete kriteeriumidekasutamise korral votildeetakse arvesse ka PSI-lepingu potildehimotildetteid
Tehniline abi Arenenud riigid peavad tagama et arengumaad saavad kuumlllal-dast tehnilist abi arendamaks riigisisest kompetentsust mis votildeimaldaks eks-portkauba eelinspekteerimise suumlsteemist loobuda
Edasine jaumlrelvalve
PSI-lepingu uumlle valvab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komitee mille paumlevakorras oneksportkauba eelinspekteerimine alalisel kohal
Motildeju aumlritegevusele
On oluline maumlrkida et lepingu jaumlrgi votildeivad hinnakontrolliks eelinspekteerimis-ettevotildetete teenuseid kasutavad riigid vastavaid teenuseid kasutada vaid ajuti-selt Pikemas perspektiivis peaks olema eesmaumlrk vaumlhendada sotildeltumist nendestteenustest arendades tolliametnike kompetentsust alahindamise juhtude jamuude tollipettuste vaumlljaselgitamiseks
Eespool kirjeldatud PSI-lepingu saumltete selgitused peaksid vaumlhendama raskusimillega ettevotildetted puutuvad kokku eksportimisel eelinspekteerimist kasutava-tesse riikidesse votildei need raskused taumlielikult kaotama Peale selle on lepingusloodud ka kaebuste arutamise mehhanism See votildeimaldab eksportijatel kesleiavad et kontrolliv inspektor on nende hindu meelevaldselt korrigeerinudesitada kaebusi inspekteerimisettevotildette maumlaumlratud kotildergemale ametnikule ningkui ka tema otsus eksportijaid ei rahulda votildeivad nad esitada probleemi laumlbivaa-tamiseks lepingu raames moodustatud sotildeltumatule laumlbivaatusuumlksusele
Eksportkauba eelinspekteerimist kasutavate riikide valitsused saavad kasu kau-pade alandatud hindamise vaumlljaselgitamisest tulenevast tollimaksude laekumiseparanemisest ja kaupade uumllehindamisest tuleneva kapitali vaumlljavoolu kahane-misest Eelinspekteerimisteenuste kasutamine toob kaudset kasu ka aumlriettevotilde-tetele Esiteks kiirendab see kaupade tollivormistust Teiseks vaumlhendabeelinspekteerimisteenuste kasutamine tollis esinevat korruptsiooni vaumlhenda-des sellega altkaumlemaksude notildeudmist importkaupade tollivormistuseks Nagujuba oumleldud on eelinspekteerimisteenuseid kasutavate valitsuste uumlks eesmaumlrksaavutada kontroll tolliga seotud korruptsiooni uumlle Kolmandaks viivad eelins-pekteerimisettevotildetted hinnakontrolli kaumligus laumlbi ka imporditavate kaupadefuumluumlsilise inspekteerimise tagamaks et need vastavad importijate ja eksportijatepoolt lepingutes kokku lepitud kvaliteeditingimustele ja kogustele Kotildeigil puh-kudel vaumllja arvatud madala vaumlaumlrtusega import mida ei inspekteerita tagatakseimportijaile et saabuvad kaubad vastavad lepingute tingimustele Kuna eelins-pekteerimisettevotildetted sotildelmivad lepinguid valitsustega ei ole importijatel otildeigustotsida nimetatud ettevotildetetelt abi siis kui nad (importijad) lotildepuks avastavad etimporditud kaubad ei vasta tegelikult lepingutes toodud tingimustele
4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 81
5 peatuumlkk
Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ningsanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
Kokkuvotildete
Riigid notildeuavad importtoodete puhul sageli et need vastaksid kohustuslikele standar-ditele mida riigid on kehtestanud rahva tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks ningkeskkonna saumlilitamiseks
Tehniliste kaubandustotildekete leping (Agreement on Technical Barriers to Trade ndashTBT-leping) saumltestab et riigid ei tohi kehtestada selliseid kohustuslikke tootestandar-deid mis looksid rahvusvahelisele kaubandusele potildehjendamatuid totildekkeid Peale sellepeaksid need standardid potildehinema teaduslikel andmetel ja totildeendusmaterjalidel
Lepingu jaumlrgi ei tekita kohustuslikud tootestandardid potildehjendamatuid kaubandustotildek-keid kui need potildehinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel Kui liikmesriiki-del ei ole geograafilistel klimaatilistel votildei muudel potildehjustel votildeimalik oma kohustuslikeeeskirjade laumlhtekohana kasutada rahvusvahelisi eeskirju on nad kohustatud avalda-ma nende eeskirjade eelnotildeu et anda teiste riikide tootjatele votildeimalus neid kommentee-rida Leping kohustab liikmesriike votildetma selliseid kommentaare arvesse standarditelotildeplikul formuleerimisel tagades seega et ka teistes riikides toodetavate ja teiste riikidepoolt eksporditavate toodete omadusi on kuumlllaldasel maumlaumlral arvesse votildeetud
Vabatahtlikud standardid mille jaumlrgimine kohustuslik ei ole votildeivad rahvusvaheliseskaubanduses samuti probleeme potildehjustada kui nad riigiti oluliselt erinevad Stan-dardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamise tegevusnormistik mis on TBT-lepingu osa soovitab seetotildettu riikidel teha puumluumldlusi notildeudmaks oma riiklikelt standar-dimisorganitelt vabatahtlike standardite ettevalmistamisel ja rakendamisel samadepotildehimotildetete ja reeglite kasutamist mis on saumltestatud kohustuslike standardite puhul
Riigid notildeuavad ka et imporditavad potildellumajandustooted vastaksid riikides kehtiva-tele sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadele Nende eeskirjade peaeesmaumlrk on kaitsta ini-meste loomade ja taimede elu ja tervist kahjurite ja haiguste eest mida votildeidakse riikituua imporditavate potildellumajandustoodetega Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete ra-kendamise lepingus (Agreement on Sanitary and Phytosanitary Measures ndash SPS-leping) kehtestatud reeglid sarnanevad kohustuslike tootestandardite osas kehtivatelereeglitele Siiski on nende reeglite vahel motildened olulised erinevused
TBT-leping notildeuab et kohustuslikke tootestandardeid kohaldataks imporditavate too-dete suhtes mittediskrimineerivalt Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad eelkotildeige needmis on suunatud loomade votildei taimede poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumlsu ta-kistamisele votildeivad olla seotud ldquokonkreetsete haiguste votildei kahjurite leviku ulatusegardquoning neid votildeidakse kohaldada karmimalt impordi suhtes nendest riikidest kus needhaigused votildei kahjurid on levinud SPS-leping lubab riikidel votildetta impordi piiramiseksajutisi meetmeid ettevaatusabinotildeuna ndash seda juhul kui esineb otsene haiguste levimiseoht kuid puudub piisav teaduslik totildeendusmaterjal
Standardite roll
Standardite roll uumlldiselt
Standardid on tunginud kotildeigisse aumlriettevotildetetesse ja isegi harilike inimeste iga-paumlevaellu Standardid maumlngivad olulist rolli tootmisettevotildetete ja teenuste osu-tajate jaoks ning nende toodete muumluumlgi puhul nii kodumaistel kui karahvusvahelistel turgudel
Uumlks taumlnapaumleva tootmise iseaumlrasusi on see et tootmisettevotildetted ei valmista kotildeikivajaminevaid osi ja komponente ise vaid ostavad neid abitoumloumlstustelt mis sageliasuvad kaugetes riikides Osade ja komponentide standardimine annab ettevotilde-tetele suurema valiku madalama hinnaga tarneteks See votildeimaldab neil ka lao-varude taset suhteliselt madalal hoida ning lisab neile paindlikkustasenduskomponentide kasutamiseks tootmisliinidel Seega aitavad standardidvaumlhendada ettevotildetete kulutusi ja suurendada tootmisefektiivsust
Toodete rahvusvahelisel turustamisel on standardid asendamatud kuna nadedastavad ostjale uumlhest ja arusaadavat teavet Vaumllismaa ostja kes tunneb stan-dardit millele vastavaks toode on valmistatud motildeistab ka toote tehnilisi and-meid ja on votildeimeline hindama selle kvaliteeti Seega aitavad standardidvaumlhendada vaidlusi eksporditavate ja imporditavate kaupade (ja teenuste) teh-niliste andmete ja kvaliteedi uumlle
Valitsused kasutavad standardeid ka sotsiaalsete eesmaumlrkide saavutamiseksUumlleriigilise piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutused kehtestavad rahvatervise kaitseks turvalisuse tagamiseks ja keskkonna saumlilitamiseks tuhandeidstandardieeskirju Sellised eeskirjad kaumlsitlevad nii toodete omadusi kui ka nen-de tootmisel kasutatavate materjalide ja protsesside iseaumlrasusi Valitsuste ees-kirjadega kehtestatud standardite jaumlrgimine on kohustuslik
Tegelikkuses votildeivad erinevused kohustuslike ja vabatahtlike standardite vahelaumlhmaseks muutuda Naumliteks on tarnijate seisukohalt suuremate tootjate pooltkehtestatud hankespetsifikatsioonid aumlritegevuseks kohustuslikud nagu seda onka riigihangete puhul kehtivad standardid
Standardite osa kaubanduse lihtsustamisel
Kuigi standardid lihtsustavad rahvusvahelisi kaubandustehinguid votildeimaldadesvaumllismaa ostjatel hinnata muumluumlgiks pakutava kauba spetsifikatsioone ja kvalitee-ti votildeivad need siiski ndash kui need riigiti oluliselt erinevad ndash hakata ka kaubandusttotildekestama Ostjad ei soovi harilikult osta kaupu mille standardid vastavas riigiskehtivatest standarditest erinevad Tootjatel kes soovivad arendada tootmistmuudes riikides tuleb seega totildeenaumloliselt kohandada oma tootmisprotsesse vas-tavate riikide standarditele vastavaks See suurendab tootmisvahenditele tehta-vaid kulutusi ja ei lase tootjatel suurtootmise eeliseid aumlra kasutada Ka siis kuiregulatiivorganid notildeuavad toodete testimist importivas riigis et veenduda nen-de vastavuses selle riigi tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele votildeivad vaumllismaa tarni-jad leida end ebasoodsas olukorras kui nende toodete suhtes rakendatakserangemaid teste votildei kotildergemaid makse kui kodumaiste toodete puhul
Lahendus neile probleemidele peitub rahvusvahelises standardite uumlhtlustamisesja juhiste vaumlljatoumloumltamises standarditele vastavuse hindamiseks Rahvusvaheli-sed standardimisorganisatsioonid viivad toumloumld neis kahes valdkonnas laumlbi kotildeigistoumloumlstus- ja tehnoloogiasektorites
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 83
Standardeid reguleerivad rahvusvahelised reeglid
Peale tollimaksude kogumise notildeuavad riigid importkaupade puhul ka et needvastaksid kohustuslikele kvaliteedi- tervishoiu- ja ohutusstandarditele miskehtivad samalaadsete kodumaiste toodete suhtes Peale selle peavad impordi-tavad potildellumajandustooted vastama sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadele mison vastu votildeetud selleks et vaumlltida importivasse riiki selliste kahjurite ja haigustetoomist mida riigis ei esine
Enamikes riikides kasvab kohustuslikke standardeid kehtestavate tehnilisteeeskirjade hulk pidevalt Selline tendents kujutab valitsuste regulatiivorganitevastust kasvavale avalikkuse survele et turustatud tooted peaksid vastama tea-tud minimaalsetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele ning mitte avaldamanegatiivset motildeju tarbijate tervisele ja keskkonnale Samadest kaalutlustest ajen-datuna kehtestavad ja rakendavad regulatiivorganid sageli ka rangemaid sani-taar- ja fuumltosanitaareeskirju Boksis 16 on nimekiri toodetest millele riigid onkehtestanud kohustuslikud ohutus- votildei tervishoiueeskirjad ning potildellumajan-dustoodetest mille suhtes enamikes riikides kehtivad sanitaar- ja fuumltosanitaar-eeskirjad
Kuigi riigid on need eeskirjad vastu votildetnud seaduspaumlraste strateegiliste eesmaumlr-kide saavutamiseks on siiski votildeimalik neid tegelikkuses kasutada varjatud kait-se andmiseks kodumaistele toodetele
Rahvusvahelised eeskirjad kohustuslike standardite (neid nimetatakse ka teh-nilisteks eeskirjadeks) rakendamise kohta sisalduvad TBT-lepingus SPS-lepingkehtestab reeglid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise kohta Kahelepingu uumlksikasjalike reeglite ja juhiste eesmaumlrk on tagada et riigid ei koostaksega rakendaks tehnilisi ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirju nii et sellega loo-daks kaubandusele tarbetuid totildekkeid
84 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
Boks 16Naumlitlik nimekiri importtoodetest mille kohta kehtivad tehnilisedning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadTooted mille suhtes kehtivadtehnilised eeskirjad masinad ja seadmed
boileridelektrijotildeul toumloumltavad ehitus- ja
montaažitoumloumlriistadmetalli- ja puidutoumloumltlemisseadmedmeditsiiniseadmedtoiduainetoumloumlstuse seadmed
tarbekaubadravimidkosmeetikasuumlnteetilised pesuainedelektrilised majapidamisriistadvideomakid ja televiisoridfilmi- ja fotograafiavahendid
autodmaumlnguasjadteatavad toiduained
toorained ja potildellumajanduseskasutatav sisend
vaumletisedputukamuumlrgidohtlikud kemikaalid
Tooted mille suhtes kehtivadsanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
vaumlrsked puu- ja koumloumlgiviljadpuuviljamahlad ja muud
valmistisedliha ja lihatootedpiimatootedtoumloumldeldud toiduained
Tehniliste kaubandustotildekete leping
Maumlaumlratlused
Tehnilised eeskirjad ja standardid
TBT-leping 1 lisa
Rahvusvahelised reeglid mis kehtivad kaubavahetuses kasutatavatele toote-standarditele ja protseduurid sellistele standarditele vastavuse hindamise kohtasisalduvad TBT-lepingus Lepingus kasutatakse motildeistet ldquotehniline eeskirirdquostandardite kohta mille jaumlrgimine on kohustuslik Motildeistet ldquostandardrdquo kasuta-takse vabatahtlikul alusel rakendatavate standardite kohta
Motildelemad terminid hotildelmavad
tooteomadusi sealhulgas kvaliteediomadused
protsesse ja tootmisviise mis motildejutavad toote omadusi
terminoloogiat ja tingmaumlrke
toodete puhul kehtivaid pakendus- ja etiketistamisnotildeudeid
TBT-leping 1 lisa Lepingu saumltted kehtivad protsesside ja tootmisviiside suhtes uumlksnes siis kuineed motildejutavad toote kvaliteeti votildei muid omadusi TBT-leping ei hotildelma muidprotsesse ja tootmisviise (vt boks 17)
Vastavuse hindamine
Standardite kasulikkus rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamisel sotildeltub suurelmaumlaumlral ostja usaldusest tootja vaumlidete suhtes toodete vastavuse kohta teatudstandarditele Enamike rahvusvahelisel turul kaubeldavate toodete puhul toe-tuvad ostjad uumlldiselt tootja avaldusele et kaubad vastavad standardile Siiski on
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 85
Boks 17Tootestandardite ning protsesside ja tootmisviiside standarditeerinevusedTootestandardid kirjeldavad toote omadusi votildei kvaliteeti konstruktsiooni votildei funkt-sioonivotildeimet Neid tuleb vaadelda eraldi protsesside ja tootmisviiside standarditestmis maumlaumlratlevad toote tootmist reguleerivaid norme Protsesside ja tootmisviisidestandardid kehtivad enne tootmist ja selle ajal so enne seda kui toode jotildeuab turuleTBT-lepingu saumltted kehtivad potildehiliselt tootestandardite suhtes Need ei hotildelma prot-sesside ja tootmisviiside standardeid vaumllja arvatud juhul kui kasutatav protsess votildeitootmisviis motildejutab toodete kvaliteetiOletagem et riik A keelustab farmaatsiatoodete impordi riigist B vaumlites et riik B eisuuda taumlita selle riigi poolt tootmisviiside ja tootmispaiga puhtuse kohta kehtestatudnotildeudeid mis seega motildejutab toodete kvaliteeti Sel juhul hotildelmab TBT-leping protsessi-de ja tootmisviiside standardit ning riigil A on otildeigus selliseid samme astuda kui tasuudab totildeestada et kehtestatud tootmise ja toumloumltlemise notildeuded motildejutavad tootekvaliteetiOletagem edasi et riik A keelustab terase impordi vaumlites et riigi B terase tootmiselkehtivad saastenormid on palju madalamad riigis A rakendatavatest Sel juhul ei olekahjustatud importiva riigi keskkonda ndash seetotildettu ei hotildelma TBT-leping riigi A vasta-vat tootmisstandardit ja impordi keelustamine ei oleks sellisel juhul otildeigustatud
kaks olukorda kus need avaldused ei pruugi olla kuumlllaldased Esiteks votildeivadkoostisosi komponente ja materjale ostvad tootjad otsustada lasta neutraalselkolmandal poolel kinnitada ostu vastavust standardite spetsifikatsioonideleTeiseks notildeuavad regulatiivorganid reguleeritud toodete puhul sageli et tunnus-tatud asutus votildei labor kinnitaks enne kodumaise votildei importkauba muumluumlgikspakkumist toodete vastavust eeskirjades saumltestatud ohutus- tervishoiu- jakeskkonnanotildeuetele
TBT-leping 1 lisa punkt 3 TBT-leping maumlaumlratleb vastavushindamisprotseduure kui mis tahes protseduu-re mille abil tehakse otseselt votildei kaudselt kindlaks kas tehnilistes eeskirjadesvotildei standardites sisalduvaid asjakohased notildeuded on taumlidetud Vastavushinda-mine neutraalseid kolmandaid pooli kasutades toimub jaumlrgmistes vormides
toodete testimine
toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist
kvaliteedijuhtimissuumlsteemide hindamine
akrediteerimisprotseduurid
Toodete testimine
Esimene vastavushindamise vorm on toodete testimine mida teevad harilikultsotildeltumatud testimislaborid Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (ISO)maumlaumlratleb testi vastavushindamise kontekstis kui ldquotehnilist operatsiooni misseisneb teatava toote protsessi votildei teenuse uumlhe votildei mitme omaduse hindamiseskindlaksmaumlaumlratud korrasrdquo8 Seega hotildelmab testimisteenus laia tehniliste votildetetespektrit Testida on votildeimalik materjalide koostisosade ja valmistoodete selliseidfuumluumlsikalisi omadusi nagu tugevus vastupidavus nende motildeotildetmeid elektrilisiomadusi sealhulgas interferentsi teiste seadmetega akustilisi omadusi keemi-list koostist muumlrgiste ainete sisaldust jms
Toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist
Vastavushindamise teine vorm on sertifitseerimine ISO maumlaumlratleb sertifikaati-de vaumlljastamist kui ldquoprotseduuri mille kaumligus kolmas pool annab kirjaliku kin-nituse et toode protsess votildei teenus vastab kindlaksmaumlaumlratud notildeuetelerdquo9
Sertifitseerimine erineb testimisest kahe potildehilise tunnuse poolest
esiteks votilderreldakse sertifitseerimisel toodet (votildei protsessi votildei teenust) uumlhevotildei mitme konkreetse ndash olgu siis kohustusliku votildei vabatahtliku ndash standardi-ga Erinevalt sellest ei votilderrelda testimise puhul toodet ilmtingimata teatudkindla standardiga
teiseks koostatakse sertifitseerimise tulemusena ametlik vastavusakt ndash serti-fikaat ndash mida tootja saab kasutada toote eeskirjadele ja ostu spetsifikatsioo-nidele vastavuse totildeendamiseks ning toote turustatavuse parandamiseks
Enamus sertifitseerimisasutusi on kasumit taotlevad erakapitaliga testimislabo-rid Peale testimisteenuste sertifitseerivad paljud laborid ka toodete vastavustteatavale standardile ning annavad tootjatele litsentse nende sertifitseerimistauml-hise kasutamiseks tootel votildei selle pakendil Taumlhis kui selline on siiski sertifitsee-rija omand ning selle kasutamist reguleerib riigi kaubamaumlrgiseadus
86 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
8 ISOIEC Conformity Assessment 3rd ed (Geneva 1995)9 Sealsamas
Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid
Kolmas vastavushindamise vorm on tootja kvaliteedijuhtimissuumlsteemi hinda-mine kolmanda poole poolt Kui testimise ja sertifitseerimise eesmaumlrk on maumlauml-rata kindlaks toodete kvaliteet siis kvaliteedijuhtimissuumlsteemi kolmanda poolepoolt hindamise eesmaumlrk on tagada ostjale et tootja kasutab totildehusat suumlsteemimistotildettu ta on votildeimeline tootma uumlhtlase vaumlhe votildei uumlldse mitte erineva kvalitee-diga toodangut See on ka toumloumlvahend tootmise juhtimiseks mis votildeimaldabkontrollida ja jaumllgida tootmisprotsessi muutujaid mis votildeivad potildehjustada vigasttoodangut
Tuntuim kvaliteedi tagamise suumlsteem on ISO 9000 standardite seeria SellesISO poolt vaumllja toumloumltatud suumlsteemis rotildehutatakse et toodete uumlhtlase kvaliteeditagamine on votildeimalik vaid siis kui seda tunnustatakse tootmise juhtimise oluli-se osana Suumlsteem saumltestab ka dokumenteerimise korra ja maumlaumlratleb andmedmida ettevotildete peaks saumlilitama totildeestamaks oma klientidele ja ostjatele et kvali-teedisuumlsteemile on poumloumlratud kuumlllaldast taumlhelepanu ISO 9000 annab ka juht-noumloumlre koolituseks tulemustest statistiliste uumllevaadete tegemiseks ja suumlsteemipidevaks taumliustamiseks
Ettevotildettele vaumlljastatakse ISO 9000 registreerimistunnistus votildei sertifikaat allespaumlrast hindamist sotildeltumatu kolmanda poole poolt kes kinnitab et olemasolevsuumlsteem vastab kotildeigile notildeuetele Jaumlrgnevad korrapaumlrased auditid tagavad et et-tevotildete tegutseb suumlsteemiga kooskotildelas ka edaspidi
Hankefirmad uumlle kogu maailma eelistavad uumlha enam toormaterjali koostisosa-de ja komponentide tarnijatest ISO 9000 jaumlrgi registreeritud ettevotildetteid Mit-me riigi eeskirjad kohustavad riigihangetega tegelevaid asutusi kasutama ISO9000 ettevotildetete teenuseid
Akrediteerimisprotseduurid
Nii tarneettevotildetete kui ka nende klientide kindlustunnet vastavushindamis-suumlsteemide suhtes peaks suurendama testiva labori tootesertifikaadi vaumlljaandjavotildei kvaliteedi tagamise registreerija akrediteerimine sotildeltumatu tehnilise organipoolt Protseduuri mille kaumligus sotildeltumatud tehnilised organid hindavad jaametlikult tunnustavad eespool osutatud esimese astme vastavushindamisorga-neid nimetatakse akrediteerimiseks Akrediteerijad on harilikult erasektorikutseorganisatsioonid votildei toumloumlstusliidud Paljudes riikides on akrediteerimise otildei-gus siiski otildeigusaktidega antud riiklikule standardimisorganile votildei sellega koostoumloumltavale eraldiseisvale organile
TBT-lepingu uumlldpotildehimotildetted ja reeglid
Rahvusvaheliste standardite juhiste ja soovituste kasutamisejulgustamine
Lepingu peaeesmaumlrk on tagada et
ndash tehnilisi eeskirju ja standardeid sealhulgas pakendus- maumlrgistus- ja etike-tistamisnotildeudeid ning
ndash protseduure vastavuse hindamiseks selliste eeskirjade notildeuete ja standarditega
TBT-leping artikkel 2 lg 4
ei sotildenastata ega rakendata nii et need loovad tarbetuid totildekkeid kaubanduseleLepingus eeldatakse et see eesmaumlrk on saavutatav kui riigid kasutavad omatehniliste eeskirjade koostamisel votildei riiklike vabatahtlike standardite vaumlljatoumlouml-tamisel rahvusvahelisi standardeid alati kui see on kohane ja votildeimalik Samuti
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 87
kutsub leping liikmesriike uumlles kasutama oma vastavushindamisprotseduuridevaumlljatoumloumltamise alusena rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide juhiseidja soovitusi
TBT-leping artikkel 2 lg 5
TBT-leping artikkel 2 lg 6
Ergutamaks riike rahvusvahelisi standardeid kasutama saumltestab leping et kuitehniliste eeskirjade alusena on kasutatud rahvusvahelisi standardeid juhiseidvotildei vastavushindamissuumlsteemi eeldatakse et need ei tekita kaubandusele tar-betuid totildekkeid Lepingus julgustatakse riike osalema rahvusvaheliste standardi-misorganisatsioonide toumloumls nii et toodete puhul mille suhtes riigid tahavadtehnilisi eeskirju kehtestada votildei vabatahtlikke standardeid vaumllja toumloumltada olek-sid kaumlttesaadavad ka rahvusvahelised standardid Riikidelt loodetakse sellisteorganisatsioonide tegevuses osalemist ka selleks et taumliustada rahvusvahelisiteatmikke ja soovitusi mida saab kasutada riiklike vastavushindamisprotse-duuride vaumlljatoumloumltamisel
Lepingus ei ole siiski taumlpsustatud neid rahvusvahelisi organisatsioone millestandardeid votildeib tehniliste eeskirjade vastuvotildetmisel kasutada Toumloumlstustoodetesuhtes rakendatavate rahvusvaheliste standardite potildehilised vaumlljatoumloumltajad on
Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (ISO)
Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC)
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
Codex Alimentariusrsquoe komisjon
Asjaolud mille korral on lubatud rahvusvahelistest standarditest jajuhistest kotildervale kalduda
TBT-leping artikkel 2 lg 4
TBT-leping artikkel 2 lg 9
Kui leitakse et rahvusvahelised standardid votildei juhised on siseriiklike eesmaumlrki-de saavutamiseks ebatotildehusad votildei sobimatud (naumliteks oluliste klimaatiliste votildeigeograafiliste tegurite votildei oluliste tehnoloogiliste probleemide totildettu) votildei kuirahvusvahelisi standardeid ei ole votildeivad riigid vaumllja toumloumltada oma riiklikke stan-dardeid Samuti votildeib riik kasutusele votildetta vastavushindamissuumlsteemi mis ei tu-gine rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele votildei soovitustele kui ta leiab etnende juhiste tehniline sisu ei sobi vaumlljapakutud riikliku suumlsteemi konkreetseteeesmaumlrkide saavutamiseks Siiski kehtestab leping riikidele kotildeigil juhtudel kuion potildehjust oletada et kavandatavad meetmed avaldavad maumlrkimisvaumlaumlrset motildejukaubandusele muuhulgas jaumlrgmised kohustused
avaldada kavandatavate tehniliste eeskirjade standardite ja vastavushinda-missuumlsteemide eelnotildeud
anda huvitatud pooltele votildeimalus nende eelnotildeude kohta arvamusi esitada
votildetta esitatud arvamusi arvesse lotildeppredaktsioonide koostamisel
Konkreetsed reeglid
Tehnilised eeskirjad ja standardid
Leping saumltestab teatavad potildehimotildetted ja reeglid tagamaks et kohustuslikke javabatahtlikke standardeid kehtestavate tehniliste eeskirjadega ei looda kauban-dusele tarbetuid totildekkeid Need kutsuvad regulatiivorganeid uumlles tagama et teh-nilised eeskirjad ja standardid
TBT-leping artikkel 2 lg 1 neid kohaldatakse nii et ei toimu diskrimineerimist importkaupade paumlritolualusel (enamsoodustusrežiimi potildehimotildete)
TBT-leping artikkel 2 lg 1 neid kohaldatakse nii et imporditavaid tooteid ei kohaldata vaumlhem soodsaltkui omamaist paumlritolu tooteid (votilderdse kohtlemise potildehimotildete)
88 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
potildehinevad votildeimaluse korral teaduslikul ja tehnilisel teabel ning
TBT-leping artikkel 2 lg 2 neid ei koostata ega kohaldata viisil mis tekitaks ldquotarbetuid totildekkeid rahvus-vahelisele kaubanduselerdquo
Leping saumltestab regulatiivorganitele konkreetsed juhised tehniliste eeskirjadeformuleerimiseks tagamaks et need ei loo kaubandusele tarbetuid totildekkeid (vtboks 18)
VastavushindamisprotseduuridTBT-leping artikkel 5 Leping saumltestab et tehnilistele eeskirjadele vastavuse hindamiseks vastu votildeetud
suumlsteeme ei tohiks koostada ega kohaldada nii et need looksid kaubanduseletotildekkeid Selleks saumltestatakse et
vastavushindamisprotseduure ei tohiks koostada vastu votildetta ega kohaldadaimporditavate kaupade suhtes vaumlhem soodsamatel tingimustel kui omamais-te toodete suhtes
vaumllismaistele tarnijatele tuleks taotluse korral anda teavet selle kohta milli-ne on nende poolt eksporditavate toodete notildeuetele vastavuse hindamisekskuluv aeg ja millised selleks notildeutavad dokumendid
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 89
Boks 18Juhised tegemaks kindlaks kas tehnilised eeskirjad loovadrahvusvahelisele kaubandusele tarbetuid totildekkeidTBT-leping saumltestab et tootestandardeid kehtestavaid tehnilisi eeskirju ning paken-dus- maumlrgistus- ja etiketistamisnotildeudeid ei tohiks uumlldjuhul lugeda kaubandusele tar-betuid totildekkeid tekitavateks kui need on vastu votildeetud seaduslike eesmaumlrkide saavutamiseks need potildehinevad rahvusvahelistel standarditel rahvusvahelisi standardeid peetakse ebasobivateks votildei kui neid ei ole olemas ko-
haldatakse tehnilisi eeskirju nii et needndash ei oleks piiravamad kui on vaja eespool osutatud seaduslike eesmaumlrkide
taumlitmiseks
ndash arvestaksid nende eesmaumlrkide mittetaumlitmisega kaasnevaid votildeimalikke riske
Seaduslike eesmaumlrkide hulka mille saavutamiseks riigid votildeivad tehnilisi eeskirju vas-tu votildetta kuuluvad riigi julgeolekuvajadused pettuse ennetamine inimeste loomade ja taimede elu tervise votildei keskkonna kaitsmineNende saumltete valguses sotildeltub see kas tehnilist eeskirja mis ei potildehine rahvusvahelistelstandarditel saab lugeda tarbetuks totildekkeks kaubandusele esiteks sellest milliste ees-maumlrkide saavutamiseks tehniline eeskiri on vastu votildeetud Kui see on vastu votildeetud uumlheeespool nimetatud seadusliku eesmaumlrgi saavutamiseks tuleb jaumlrgmise sammuna uuri-da kas eeskiri on kaubandust piiravam kui see on vajalik antud eesmaumlrgi saavutami-seks ning kas kaubandust vaumlhem piirava meetme votildetmise korral on olemas oht eteesmaumlrki ei taumlideta Eesmaumlrgi mittetaumlitmise ohtude hindamisel tuleb arvestada jaumlrg-misi elemente kasutusel olevad teaduslikud ja tehnilised eeskirjad seonduv toumloumltlemise tehnoloogia toote arvatav lotildepptarbija
kotildeik vaumllistarnijatelt notildeutavad tasud peaksid olema otildeiglased votilderreldes oma-maist paumlritolu toodete vastavushindamise eest notildeutavate tasudega
vastavushindamises kasutatavate rajatiste asukohaga ja testimiseks vajalikenaumlidiste valikuga ei tohiks potildehjustada vaumllismaistele tarnijatele ebamugavusi
vastavushindamisprotseduuridega peaks olema ette naumlhtud menetlus nendeprotseduuride toimimist puudutavate kaebuste laumlbivaatamiseks
TBT-leping artikkel 6 Vastavushindamisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kord
Importivate riikide regulatiivorganite poolt laumlbiviidav toodete testimine ja ins-pekteerimine nende eeskirjadele vastavuse kindlakstegemiseks votildeib tekitada vauml-lismaistele tarnijatele praktilisi probleeme ka siis kui need organid peavadeespool kirjeldatud potildehimotildetetest ja reeglitest kinni Vaumllismaa tarnijad kanna-vad naumlidiste importivasse riiki saatmise kulutused ning vajavad sageli ka esinda-jaid testimise ja inspekteerimise kiirendamiseks Peale selle peavad vaumllismaatarnijad katma ka inspektorite sotildeidukulud kui tehnilised eeskirjad notildeuavad etimportiva riigi inspektorid inspekteeriksid tootmisrajatisi ndash naumliteks saamakskinnitust selle kohta et on jaumlrgitud otildeigeid tootmisstandardeid
Vaumlhendamaks selliseid vaumllismaa tarnijate jaoks ebasoodsaid tingimusi soovita-takse lepingus tungivalt et liikmesriigid aktsepteeriksid votildeimaluse korral eks-portivates riikides vastavushindamiseks laumlbiviidud testide tulemusi Lisakssoovitatakse riikidel aktsepteerida eksportivate riikide regulatiivorganite sertifi-kaate isegi kui sealsed vastavushindamisprotseduurid on teistsugused ndash sedatingimusel et nad on veendunud et need protseduurid on votilderdvaumlaumlrsed nendeendi vastavate protseduuridega Leping tunnistab aga et importiv riik votildeibaktsepteerida eksportiva riigi protseduure votilderdvaumlaumlrsetena vaid siis kui ta onveendunud eksportiva riigi regulatiivorganite ldquopiisavas ja kestvas tehnilises pauml-devusesrdquo ja seega ka ldquovastavushindamise tulemuste jaumltkuvas usaldusvaumlaumlrsusesrdquoLihtsustamaks vastavushindamissertifikaatide aktsepteerimist importivate rii-kide poolt soovitab leping sotildelmida liikmesriikidel kokkuleppeid vastavushin-damisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kohta
Vabatahtlike standardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamisetegevusnormistik
TBT-leping artikkel 4 jalisa 3
Nagu juba eespool maumlrgitud on paljud ettevotildetete kasutatavad standardid vaba-tahtlikud Need maumlaumlratletakse sageli eri liikmesriikide riiklike standardimis-organite poolt Vabatahtlikud standardid votildeivad tekitada probleeme rahvus-vahelises kaubanduses juhul kui need riigiti oluliselt erinevad Lepingukohaselt on seetotildettu vaumllja toumloumltatud standardite koostamise vastuvotildetmise ja ko-haldamise tegevusnormistik mille reeglite jaumlrgimist oodatakse riiklikelt stan-dardimisorganitelt standardite koostamisel vastuvotildetmisel ja kohaldamisel Te-gevusnormistiku kohaselt peavad riiklikud standardimisorganid jaumlrgimapotildehimotildetteid ja reegleid mis sarnanevad kohustuslike standardite suhtes keh-testatuile Tegevusnormistik soovitab liikmesriikidel
kasutada riiklike standardite alusena rahvusvahelisi standardeid osaleda votildeimaluste piires rahvusvaheliste standardite koostamises toodetele
mille osas nad kavandavad riiklike standardite vastuvotildetmist
Tegevusnormistik punkt J Peale selle notildeuab normistik riikide standardimisorganitelt selleks et tutvustadavaumllismaa tootjatele eri riikides toimuvat standardimistegevust oma toumloumlkavaavaldamist ldquovaumlhemalt kord kuue kuu jooksulrdquo andes selles teavet koostamisel
90 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
olevate standardite ja eelmisel perioodil vastu votildeetud standardite kohta Aval-damisel peavad need organid teatama ISOIEC teabekeskusele vastava vaumlljaan-de nimetuse ning kuidas ja kust on votildeimalik seda hankida
Tegevusnormistik notildeuab et standardimisorganid annaksid vaumllisriikide asjasthuvitatud pooltele vaumlhemalt 60 paumleva aega standardite eelnotildeude kohta arva-muste esitamiseks Arvamusi esitatakse harilikult riiklike standardimisorganitekaudu Tegevusnormistik kutsub standardi koostanud standardimisorganit uumllesneid arvamusi lotildepliku standardi vaumlljatoumloumltamisel arvesse votildetma
Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping
Siiani on arutlus keskendunud tehnilistele eeskirjadele standarditele ja vasta-vushindamissuumlsteemidele Nendes valdkondades kehtivad rahvusvahelisedreeglid on saumltestatud TBT-lepingus ja kehtivad nii toumloumlstus- kui ka potildellumajan-dustoodete suhtes Imporditud potildellumajandustooted peavad teatud juhtudelvastama mitte ainult tehnilistele eeskirjadele vaid ka importivate riikide sani-taar- ja fuumltosanitaarmeetmetele
Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade maumlaumlratlus
Mis on sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed ning mil moel erinevad need tehnilis-test eeskirjadest Need meetmed on riikide poolt kehtestatud selleks et kaitsta
SPS-leping lisa A inimeste votildei loomade elu toiduga seotud riskide eest mida potildehjustavad li-sandid saasteained toksiinid votildei haigusetekitajad (ja seega toiduohutuse ta-gamiseks)
inimeste tervist haiguste eest mille kandjad on loomad votildei taimed loomi ja taimi kahjurite ja haiguste eest
Motildeistet ldquosanitaareeskirjadrdquo kasutatakse nende eeskirjade puhul mille peaees-maumlrk on tagada toiduohutus votildei takistada loomade poolt edasikantavatehaiguste maalepaumlaumlsu Kui eeskirjade eesmaumlrk on tagada et imporditavate tai-mesortidega ei tooda riiki haigusi mille kandjateks on taimed nimetatakse neidldquofuumltosanitaareeskirjadeksrdquo
Tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevus
Potildehiline tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vahelineerinevus seisneb eesmaumlrkides milleks neid vastu votildeetakse Sanitaar- ja fuumltosani-taarmeetmete puhul on eesmaumlrk piiratud ja konkreetne ndash see on inimeste loo-made ja taimede elu ning tervise kaitsmine toiduohutuse tagamise ningloomade ja taimede poolt kantavate haiguste maalepaumlaumlsu takistamise teel Teh-nilisi eeskirju rakendatakse aga vaumlga erinevatel strateegilistel eesmaumlrkidel Needhotildelmavad nagu juba eespool maumlrgitud naumliteks riigi julgeolekuvajadusi pettus-te ennetamist ja keskkonnakaitset Neid votildeidakse vastu votildetta ka muudelinimeste tervise ja ohutuse votildei loomade ja taimede elu kaitsega seotud ees-maumlrkidel kui need mille saavutamiseks kohaldatakse tervishoiu- ja sanitaar-meetmeid (naumlited boksis 19)
Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepinguskasutatud kaumlsitlusviis
Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete kasutamist reguleerivad reeglid sisalduvadsanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingus Nagu TBT-leping niinotildeuab ka SPS-leping riikidelt et
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 91
SPS-leping preambul nad toetuksid oma sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vaumlljatoumloumltamisel rah-vusvahelistele standarditele juhistele ja soovitustele mis on vaumllja toumloumltatud
ndash Codex Alimentariusrsquoe komisjoni pooltndash rahvusvahelise episootiate buumlroo poolt
92 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
Boks 19Motildened naumlited tehniliste eeskirjade ja sanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete erinevusestSee kas teatav eeskiri inimeste ja loomade tervise ja elu votildei selle riigi fauna votildei floorakaitseks on tehniline eeskiri votildei sanitaar- votildei fuumltosanitaarmeede sotildeltub selle vastuvotildet-mise eesmaumlrkidest Nende vahel on oluline vahet teha sest tehniliste eeskirjade puhulkehtivad TBT-lepingu reeglid ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete puhul SPS-lepingu omad Kuigi kahe lepingu saumltted on enamasti sarnased leidub neis ka maumlrga-tavaid erinevusiUumlldjoontes votildeib meedet lugeda sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeks kui selle eesmaumlrkon kaitsta inimeste elu riskide eest mida potildehjustavad lisandid toksiinid ja haigused mille
kandjad on taimed votildei loomad loomade elu riskide eest mida potildehjustavad lisandid toksiinid kahjurid haigused
ja haigusetekitajad taimede elu riskide eest mida potildehjustavad kahjurid haigused ja haigusetekitajad riiki riskide eest mida potildehjustavad kahjurite maalepaumlaumlsust kohanemisest votildei le-
vikust tingitud kahjustusedEeskirju mis on vastu votildeetud muudel eesmaumlrkidel ja mis kaitsevad inimeste loomadeja taimede elu kaumlsitletakse tehniliste eeskirjadenaJaumlrgmised naumlited selgitavad kuidas meetme eesmaumlrk maumlaumlrab kas tegemist on tehniliseeeskirja votildei sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmega ning kas meede jaumlaumlb TBT- votildei SPS-lepingu reguleerimisalasseReguleeriv leping Meetme kirjeldusPestitsiide kaumlsitlevad eeskirjad
SPS-leping kui meede on seotud toidus votildei loomasoumloumldas esineva-te jaumlaumlkproduktidega ning kui selle eesmaumlrk on kaits-ta inimeste votildei loomade tervist
TBT-leping kui meede on seotud toidu votildei loomasoumloumlda kvaliteedivotildei motildejususega votildei riskidega kaumlitlejatele
Toiduainete etiketistamisnotildeuete kehtestamineSPS-leping kui meede on seotud toiduohutusegaTBT-leping kui meede on seotud etiketil kasutatud elementide
suurusega sisu kvaliteediklassi jms kohta teabe esi-tamisega
Teravilja veoks kasutatavate konteinerite eeskirjadSPS-leping kui meede kaumlsitleb konteinerite fumigatsiooni votildei
muul viisil toumloumltlemist st desinfitseerimist haigusteleviku takistamiseks
TBT-leping kui meede on seotud konteinerite suuruse votildei ehitusega
Allikas WTO dokumendid
ndash rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide poolt mis toumloumltavad rah-vusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames votildei
ndash motildene muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt mis on selleks maumlaumlratudWTO sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete komitee poolt
SPS-leping artikkel 3 lg 4 nad annaksid oma taumlispanuse eespool osutatud rahvusvaheliste organisat-sioonide toumloumlsse et edendada sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rahvusvahe-list uumlhtlustamist
SPS-leping lisa B punkt 5 nad annaksid teiste riikide huvitatud pooltele votildeimaluse avaldada arvamuststandardite eelnotildeude kohta kui need ei potildehine rahvusvahelistel standarditelvotildei kui need kalduvad rahvusvahelistest standarditest kotildervale votildei kui vasta-vad rahvusvahelised standardid puuduvad
SPS-leping artikkel 4 nad aktsepteeriksid eksportivate riikide sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeidvotilderdvaumlaumlrsetena kui nende abil saavutatakse samasugune sanitaar- ja fuumlto-sanitaarkaitse tase ning et votildeimaluse korral sotildelmitaks kokkuleppeid teatavatesanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete votilderdvaumlaumlrsuse vastastikuseks tunnustamiseks
Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingu jatehniliste kaubandustotildekete lepingu potildehierinevused
SPS-lepingu saumltted erinevad TBT-lepingu omadest neljas olulises punktis
SPS-leping artikkel 2 lg 2
Esimene erinevus seisneb eeskirjade koostamisel teaduslikule totildeendusmaterjali-le omistatavas taumlhtsuses Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete puhul on uumlhene ko-hustus et need peavad tuginema teaduslikule totildeendusmaterjalile Lepingsaumltestab et sellised meetmed peavad ldquoolema teaduslikult potildehjendatudrdquo ja neidei tohi ldquorakendada piisava teadusliku totildeendusmaterjali puudumiselrdquo TBT-leping seevastu tunnistab et teadusliku totildeendusmaterjali kasutamine sotildeltubtehniliste eeskirjade kohaldamise eesmaumlrkidest Tervise ja ohutuse kaitseks ko-haldatavad eeskirjad peavad tuginema teaduslikule totildeendusmaterjalile see eipruugi olla aga oluline juhul kui eeskirja eesmaumlrk on pettustevastane kaitse votildeikui see on vastu votildeetud riigi julgeoleku eesmaumlrkidel
Teiseks notildeuab TBT-leping et tootestandardeid maumlaumlratlevaid tehnilisi eeskirjutuleb kohaldada enamsoodustusrežiimi potildehimotildettel kotildeigist allikatest paumlrinevaimpordi suhtes Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad eelkotildeige need mille eesmaumlrkon takistada loomade votildei taimede poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumlsuvotildeivad olla rohkem votildei vaumlhem ranged sotildeltuvalt ldquoteatud haiguste votildei kahjuritelevikustrdquo riigis votildei selle riigi motildenes piirkonnas
Seda tausta silmas pidades notildeuab SPS-leping riikidelt jaumlrgmist
SPS-leping artikkel 6 lg 1 ldquotagada oma sanitaar- votildei fuumltosanitaarmeetmete kohandamine sanitaarsetevotildei fuumltosanitaarsete oludega antud alal ndash kas kogu riigis riigi osas votildei mitmesriigis votildei nende osades ndash kust toode paumlrineb ja kus on toote sihtpunktrdquoNende olude maumlaumlratlemisel arvestatakse muu hulgas ka teatud haiguste votildeikahjurite levikut
SPS-leping artikkel 2 lg 3 mitte rakendada meetmeid nii et need diskrimineeriksid suvaliselt votildei potildeh-jendamatult riike votildei piirkondi kus valitsevad sarnased olud votildei et need var-jatult piiraksid rahvusvahelist kaubandust
Tuleb siiski maumlrkida et votildeimalus votilderdse kohtlemise potildehimotildettest kotildervale kaldu-da on lubatud vaid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete korral mille eesmaumlrk onhoida aumlra taimede votildei loomade poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumls Sani-taar- ja fuumltosanitaarmeetmeid mille eesmaumlrk on toiduohutuse tagamine (naumli-teks eeskirjad lisandite saasteainete votildei lubatud jaumlaumlkproduktide taseme kohta)tuleb tavaliselt rakendada enamsoodustusrežiimi kohaselt
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 93
Kolmandaks erinevad lepingud tingimuste poolest mille alusel on riikidel votildei-malik kotildervale kalduda rahvusvahelistest standarditest Palju selliseid erinevusituleneb tehniliste eeskirjade ja sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vastuvotildetmiseerinevatest eesmaumlrkidest
TBT-leping artikkel 2 lg 4
SPS-leping artikkel 3 lg 3SPS-leping artikkel 5
Naumliteks TBT-lepingus on tingimused mil riik votildeib rahvusvahelisteststandarditest kotildervale kalduda kindlalt maumlaumlratletud Leping saumltestab et kuirahvusvaheline standard on olemas votildeib riik kohaldada sellest erinevat votildeirangemat riiklikku standardit siis kui seda peetakse vajalikuks ldquoolulisteklimaatiliste votildei geograafiliste tegurite votildei suuremate tehnoloogiaprobleemidetotildetturdquo SPS-leping annab riikidele aga piiramatu otildeiguse sanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete kehtestamiseks mis tagavad totildehusama kaitse kuildquokaitse mis saavutataks vastavatele rahvusvahelistele standarditele juhistelevotildei soovitustele rajatud meetmete kasutamiselrdquo kui
see on teaduslikult potildehjendatud votildei
kui riik leiab riske hinnates et kotildergem sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse taseoleks sobiv
Tagamaks et otsused rahvusvaheliste standarditega ette naumlhtutest rangematestandardite vastuvotildetmise kohta on vastu votildeetud objektiivselt tuuakse lepinguska juhised riskide hindamiseks inimeste loomade votildei taimede elule votildei tervise-le Need juhised on loetletud boksis 20
94 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
Boks 20Juhised riskide hindamiseks ja sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitsevajaliku taseme maumlaumlramiseks(SPS-leping artikkel 5)
Leping kutsub riike uumlles tagama et vajaliku sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse tasememaumlaumlramine potildehineks importtoodete riiki sisenemisel inimeste loomade votildei taimedeelule votildei tervisele tekkivate riskide hindamisel Selliste riskide hindamisel tuleks arves-se votildetta jaumlrgmist teaduslikku totildeendusmaterjali eksportivas riigis kasutatavaid tootmis- ja toumloumltlemismeetodeid (ka kontrollimeetodeid) teatud haiguste votildei kahjurite levikut ja haigusvabade alade olemasolu eksportivas
riigis oumlkoloogilisi ja keskkonnatingimusi (nii eksportivas riigis kui ka sanitaar- ja fuumlto-
sanitaarmeedet votildetvas importivas riigis) sanitaar- karantiini- ja muude menetluste vahendeid (meedet votildetvas riigis)Kui sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed on motildeeldud loomade votildei taimede elu votildei tervisekaitseks tuleks riskide hindamisel peale eespool mainitu arvesse votildetta jaumlrgmisi majan-duslikke tegureid votildeimalik kahju tootmis- votildei muumluumlgikadude naumlol kahjurite votildei haiguse maalepaumlaumlsu
kodunemise votildei leviku korral totildeenaumlolised kulutused totilderjeks votildei haumlvitamiseks kahjurite votildei haiguste leviku korral riskide vaumlhendamise alternatiivsete votildeimaluste suhteline tasuvusLepingus rotildehutatakse et sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete votildetmisel peaksid riigidmeeles pidama vajadust tagada et need meetmed ei piiraks kaubandust rohkem kuion vaja kaitse soovitud taseme saavutamiseks arvestades nii eespool osutatud tehnili-si kui ka majanduslikke tegureid
Riikidel soovitatakse kasutada riskide hindamisel asjaomaste rahvusvahelisteorganisatsioonide riskihindamismeetodeid Uumlhe WTO-le lahendamiseks esita-tud vaidluse kaumligus [Euroopa Uumlhenduse meetmed hormoonide kohta lihas jalihatoodetes WTDS26] leidis apellatsioonikogu et lepingu riskihindamis-saumltteid ei tohiks totildelgendada nii nagu peaks riik mis kavandab sanitaar- ja fuumlto-sanitaarmeetmetele tuginedes importi keelata votildei piirata riske ise hindamaRiik votildeib tugineda teiste riikide votildei rahvusvaheliste organisatsioonide poolt laumlbiviidud riskide hindamisele
SPS-leping artikkel 5 lg 7 Neljandaks lubab SPS-leping riikidel ajutiselt votildetta sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmeid ettevaatusabinotildeuna kui on haiguste leviku vahetu oht kuid puudubvastav teaduslik totildeendusmaterjal TBT-lepingus selletaolist saumltet ei sisaldu
Muud SPS-lepingu ja TBT-lepingu uumlhised saumltted
Kohustuste tase
Tehnilisi eeskirju sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeid standardeid ja vastavus-hindamissuumlsteeme ei loo uumlksnes keskvotildeimule alluvad organid vaid see toimubka kohaliku omavalitsuse tasandil Foumlderaalvalitsusega liitriikides kuulutavaduumlha enam meetmeid vaumllja osariikide valitsused Enamikes riikides koostavad javotildetavad vabatahtlikke standardeid kutseorganisatsioonid votildei autonoomsedriiklikud standardimisorganid
TBT-leping ja SPS-leping kehtestavad liikmesriikidele siduvad kohustused ta-gada et nende poolt kontrollitavad organid alluksid lepingutes saumltestatud kor-rale Kuna foumlderaalvalitsustel ei ole riikide potildehiseaduste jaumlrgi otildeigust votildettasiduvaid kohustusi kohalike votildei osariikide valitsuste votildei autonoomsete standar-dimisorganite nimel kutsuvad lepingud foumlderaalvalitsusi siiski uumlles rakendamanende kaumlsutuses olevaid sobivaid meetmeid tagamaks et osariikide valitsusedja kohalikud organid jaumlrgiksid lepingutes saumltestatut
Eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele
Kahes lepingus sisalduvad saumltted eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamiseksarengumaadele Nende saumltete jaumlrgi votildeisid arengumaad SPS-lepingu kohaldami-sega viivitada (vaumllja arvatud saumltted selle laumlbipaistvuse kohta) kahe aasta ja vaumlhi-marenenud riigid viie aasta votilderra Motildelemad lepingud saumltestavad ka et nendesaumltete kohaldamisele kaasaaitamiseks votildeivad nende lepingute rakendamiseksmoodustatud komiteed arengumaade votildei vaumlhimarenenud riikide palvel tehaajaliselt piiratud erandeid kotildeigi votildei motildenede lepingutega kehtestatavate kohus-tuste jaumlrgimisel Sellise erandi tegemist ei ole siiski uumlkski liikmesriik seni taotle-nud
Motildelemad lepingud sisaldavad ka saumltteid mis kutsuvad WTO sekretariaati jaliikmesriike uumlles osutama tehnilist abi arengumaadele ja vaumlhimarenenud riiki-dele aitamaks neil muu hulgas vaumllja toumloumltada otildeiguslikku ja institutsioonilistraamistikku mida on vaja tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmete rakendamiseks
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 95
Teabekeskused
TBT-leping artikkel 10 lg3 SPS-leping lisa B punkt3
Uumlks potildehilisi arengumaade ettevotildetete probleeme ekspordi arendamisel on teabepuudumine standardite ja tervishoiu- votildei sanitaarmeetmete kohta mis kehti-vad nende toodetele sihtturgudel Abistamaks ettevotildetteid sellise teabe hankimi-sel notildeuavad lepingud liikmesriikidelt teabekeskuste asutamist mille kauduteiste riikide valitsustel ja aumlriettevotildetetel oleks votildeimalik saada teavet jaumlrgmistelteemadel
vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud tehnilised eeskirjad ja vabatahtli-kud standardid
vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud vastavushindamisprotseduurid
vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed
kontrolli- ja inspekteerimisprotseduurid tootmis- ja karantiinimenetluspestitsiidi piirnormi ja toiduainete lisandite kinnitamise protseduur
riskihindamisprotseduurid mis on vaumllja toumloumltatud sanitaar- ja fuumltosanitaar-kaitse sobiva taseme maumlaumlramiseks
Nende teabekeskuste pakutavaid teenuseid kasutavad uumlha enam nii aumlriettevotildet-ted kui ka kodanikuuumlhendused (tarbijauumlhingud ja muud huvigrupid) teabehankimiseks teiste riikide tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmete kohta
Kaumlesoleva peatuumlki lisas on loetletud TBT-lepingu ja SPS-lepingu alusel loodudteabekeskused
Lepingute motildeju aumlritegevusele ja kogemus nende toimimisest
Lepingute laumlbivaatamine
Lepingutes on saumltestatud nende toimimise korrapaumlrane laumlbivaatamine TBT-lepingu toimimise vaatas tehniliste kaubandustotildekete komitee laumlbi 1997 aastal(laumlbivaatus peab toimuma iga kolme aasta jaumlrel) SPS-lepingu toimimise vaatassanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete komitee laumlbi 1998 aastal Komiteed leidsidet lepingud toimivad tervikuna haumlsti ja nende saumltteid oluliselt muuta ei ole vaja
Osalemine rahvusvahelises standardimistegevuses
Motildelemad lepingud otildehutavad riike osalema rahvusvaheliste organisatsioonidetoumloumls mis toumloumltavad vaumllja rahvusvahelisi standardeid toodetele mille suhtes riigidsoovivad standardeid votildei eeskirju vastu votildetta
Arengumaade osalemine rahvusvahelises standardimistoumloumls on marginaalne Kuimotildened edasijotildeudnumad riigid vaumllja arvata siis ei suuda arengumaad aktiivselttehniliste komiteede istungitel osaleda rahaliste piirangute totildettu Ka siis kuineil on votildeimalik istungitel osaleda ei ole nende osalus sageli totildehus kuna laumlbi eiole viidud tehniliste dokumentide esitamiseks vajalikke taustauuringuid
Selles kontekstis on oluline maumlrkida et valitsuste eelarveraskuste totildettu midatuleb ette ka arenenud riikides langeb rahvusvahelises standardimistegevusesosalemiseks uurimuste laumlbiviimise ja finantseerimise vastutus toumloumlstustele Seda
96 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
silmas pidades peavad kotildeikide riikide aumlriringkonnad tegelema aktiivselt uurin-gute ja tehnilise toumloumlga et parandada vastavate riikide osalust rahvusvahelisesstandardimistegevuses nende potildehiliste eksporttoodete osas
Standardite ja eeskirjade eelnotildeude kohta arvamuse esitamiseotildeiguse taumlielik aumlrakasutamine
Neis kahes lepingus naumlhakse ette et uumlheks viisiks tagada et liikmesriikide pooltkasutusele votildeetavad standardid tehnilised ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeet-med ei saaks takistusteks kaubandusele on anda nii kodumaistele kui ka vaumllis-maistele tootjatele votildeimalus avaldada arvamusi vastavate eelnotildeude kohtaKohustus neid arvamusi arvestada suurendab tagatist selle kohta et vaumllismaistetootjate ja tarnijate muret meetmete votildeimalike ebasoodsate tagajaumlrgede paumlrastvotildeetakse meetmete lotildepliku variandi vaumlljatoumloumltamisel arvesse
Tegelikkuses ei pruugi vaumllismaa tootjad otildeigusest arvamuse avaldamisele mingitkasu saada kui nad ei teadvusta endale otildeigel ajal seda et toimumas on standar-dite votildei eeskirjade vastuvotildetmine Seetotildettu on neis kahes lepingus kehtestatudprotseduurireeglid suurema laumlbipaistvuse tagamiseks vastavates valdkondadestehtava toumlouml kohta
Lepingud saumltestavad et lisaks vastavates tehnilistes ajakirjades teadaanneteavaldamisele peavad liikmesriigid teavitama WTO sekretariaati milliste toode-te suhtes kehtestatakse tehnilisi votildei sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirju ning mis onnende eeskirjade eesmaumlrk ja otstarve Kehtivate protseduuride kohaselt saadabsekretariaat need teated kohe edasi riikide valitsustele Valitsuste uumllesanne onedastada need teated toumloumlstusliitudele ja asjaomastele tehnilistele kutseasutuste-le et neil oleks vajaduse korral votildeimalik hankida eeskirjade eelnotildeude koopiaidja nende suhtes arvamust avaldada
Tehniliste kaubandustotildeke-te lepingu tegevusnormis-tik punkt J
Kuigi riiklike standardimisorganite koostatud vabatahtlike standardite alaneprotseduur on motildenevotilderra erinev tugineb see siiski sarnastele potildehimotildeteteleTutvustamaks vaumllismaa tootjatele nende standardimisorganite tegevust notildeuabTBT-lepingus sisalduv tegevusnormistik nendelt organitelt oma toumloumlprogrammiavaldamist vaumlhemalt kord kuue kuu jooksul andmaks teavet koostamisel oleva-te standardite ja eelmise perioodi jooksul vastu votildeetud standardite kohta Riik-likud organid peavad teatama ka ISOIEC teabekeskusele seda teavet sisaldavavaumlljaande nimetuse ja kust on votildeimalik seda hankida Vaumllismaa toumloumlstused janende liidud saavad neile TBT-lepingu raames antud otildeigust standardite eelnotildeu-de kohta arvamuse avaldamiseks taumlielikult aumlra kasutada vaid siis kui nad jaumllgi-vad pidevalt riiklike standardimisorganite poolt tehtavat toumloumld ekspordisihtturgudel ning tutvuvad standardite eelnotildeude kohta avaldatava teabega
Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid ISO 9000
Eelnevaga seotud naumlhtus mis avaldab uumlha suuremat motildeju rahvusvahelistelekaubandussuhetele on tootmisettevotildetete kindel soov osta komponente osi jamuid vahetooteid ettevotildetetelt kus toimib totildehus kvaliteedijuhtimissuumlsteemNagu juba eespool maumlrgitud soovitab TBT-leping riikidel rakendada sel ees-maumlrgil rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedijuhtimissuumlsteeme nagu naumliteksISO 9000
Kvaliteedijuhtimissuumlsteeme rakendavate tarnijate eelistamine on endaga kaasatoonud registreeritud ISO 9000 ettevotildetete arvu maumlrgatava kasvu kogu maail-mas Paljud neist ettevotildetetest asuvad Euroopas Selline suund on taumlheldatav kaUSAs seda eelkotildeige ettevotildetete puhul mis tahavad saumlilitada oma turge Euroo-pas
Arenenud riikide tootmisettevotildetete ja teenuste osutajate hulgas suureneb tead-likkus kvaliteedijuhtimissuumlsteemide olulisest osast toodete turustamisel Prak-
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 97
tilist laadi takistused ei luba siiski suure hulga arengumaade ettevotildetetel ISO9000st tulenevaid eeliseid kasutada Paljudes riikides ei ole kohalikke sertifit-seerimisettevotildetteid mis votildeiksid anda juhiseid suumlsteemi juurutamiseks hinnataettevotildetteid ja registreerida neid ISO 9000 rakendajatena ning viia laumlbi ka notildeu-tavaid korrapaumlraseid auditeid Enamik riike peavad alles vaumllja toumloumltama sertifit-seerimisettevotildetete akrediteerimiseks vajaliku otildeigusliku raamistiku ja loomavastavad institutsioonid Nagu juba eespool maumlrgitud tehakse akrediteerimisegakindlaks ja totildeendatakse ISO 9000 ettevotildetteid registreerivate (sertifitseerivate)institutsioonide tehniline paumldevus Kui ISO registreerimist totildeendav sertifikaatei ole vaumlljastatud akrediteeritud registreerimis- votildei sertifitseerimisorgani pooltsiis hankeettevotildetete seisukohalt ei ole see vaumlaumlrtuslikum kui tootja enda dekla-ratsioon
ISO 9000 ettevotildettena registreerimisega kaasnevad kulutused registreerimisfir-male makstavate tasude ja suumlsteemi haldamise kulude naumlol Kulutused on suu-remad kui kohalike akrediteeritud institutsioonide puudumisel tuleb kasutadavaumllismaa sertifitseerimisorganite teenuseid mis on vaumllismaa ostjatele vastuvotildee-tavad Suumlsteem notildeuab ka ISO 9000 suumlsteemi potildehielementide rakendamisekstehtud sammude dokumenteerimist
Vaumlikeste ja keskmise suurusega ettevotildetete jaoks kujutab ISO suumlsteemi rakenda-mine ndash olgugi et seda on vaja usaldusvaumlaumlrsuse suurendamiseks nende poolt too-detavate kaupade vastu ndash dilemmat Vaumlikestes ja keskmise suurusegaettevotildetetes kus toumloumltajate haridustase on madal on notildeutavate dokumentidevormistamine eriti koormav Siiski votildeivad paljud sellised ettevotildetted leida etISO 9000 ettevotildettena registreerimine on moumloumldapaumlaumlsmatu ndash seda eelkotildeige siiskui nad kavatsevad toota vahetooteid edasiseks toumloumltlemiseks votildei teostada lotildepp-toumloumltlemist vaumllismaa ettevotildetete allettevotildetjatena
On oluline maumlrkida et kvaliteedijuhtimissuumlsteemid nagu ISO 9000 ei ole motildeel-dud toodete kvaliteedi hindamiseks Registreerimine toetab vaid tootja vaumlidetet tal on kasutusel suumlsteem mis suudab tagada uumlhtlase kvaliteediga toodetepakkumise Kvaliteediteadlikkuse tulemusena mille suumlsteemi juurutamineloob poumloumlratakse siiski suuremat taumlhelepanu toodete kvaliteedi parandamiselenaumliteks selle kujunduse ja tehniliste omaduste parandamisele
Lepingutes ettenaumlhtud votildeimalused erimeelsuste lahendamisekskahepoolsete konsultatsioonide kaudu
Votildeimalus kahepoolseteks konsultatsioonideks mille motildelemad lepingud naumlevadette enne vaidluste lahendamise protseduuri algatamist on loonud uusi votildeima-lusi probleemide lahendamiseks millega eksportijad puutuvad kokku tehnilis-te sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade kohaldamise totildettu Kogemus onnaumlidanud et paljud nendest probleemidest on praktilist laadi olles seotud ins-pekteerimise laumlbiviimise karantiini votildei muude eeskirjadega ja ei tekita kuumlsimusiteadusliku potildehjendatuse votildei riski vastuvotildeetava taseme kohta
Nagu naumlhtub boksist 21 on eksportivatel riikidel olnud votildeimalik leida motildeneleneist probleemidest rahuldav lahendus kahepoolsete diskussioonide kaumligus La-hendused uumllejaumlaumlnud vaidlustele on saavutatud WTO vaidluste lahendamiseprotseduuri alusel
Aumlriringkonnad peaksid selle votildeimaluse aumlra kasutama tehes oma riigi valitsuseleteatavaks millised praktilised probleemid on sihtturgudel tehniliste sanitaar-ja fuumltosanitaareeskirjade rakendamise totildettu esile kerkinud
98 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 99
Boks 21Naumliteid WTO mehhanismi abil lahendatud vaidlustest
Kahepoolsete konsultatsioonide kaumligus lahendatud vaidlused
bull Euroopa Uumlhendus ndash teatud saasteainete (alfatoksiinide) piirnorm toiduainetesMitmed riigid (USA Argentina Austraalia Brasiilia Gambia India IndoneesiaMalaisia Filipiinid Senegal ja Tai) avaldasid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmetekomiteele esitatud dokumentides muret votildeimaliku piirava motildeju kohta mida EUuml ka-vandatavad alfatoksiini piirnormi eeskirjad avaldaksid nende maapaumlhklite muudepaumlhklite piima ja muude toodete ekspordile Maumlrgiti et ettepanek kehtivatest rahvus-vahelistest standarditest rangemate piirnormide kehtestamiseks alfatoksiinidele ei potilde-hinenud teadusliku totildeendusmaterjali alusel laumlbiviidud riskide hindamisel Jaumlrelikult ndashsamal ajal kui meetmete votildetmine ei vaumlhendaks maumlrgatavalt riske EUuml tarbijate tervi-sele ohustaks see totildeenaumloliselt nimetatud riikide eksportiKuigi Euroopa Uumlhendus vaumlitis jaumltkuvalt et toiduainetes lubatava alfatoksiinide piir-normi suhtes ei ole saavutatud rahvusvahelisel tasandil uumlksmeelt ja uute piirnormidevaumlljapakkumisel votildeeti arvesse teaduskomiteede notildeuandeid notildeustus ta siiski teiste rii-kide vaumlljendatud arvamuste valguses uuesti laumlbi vaatama eeskirjade eelnotildeudes kavan-datud piirnorme enamiku toiduainete osas
bull Korea Vabariik ndash piirangud linnukasvatussaaduste impordile
Tai oli juhtinud taumlhelepanu sellele et ldquolisteeria taumlieliku mittelubamise kriteeriumrdquomis votildeidakse lisada Korea toiduseadustiku parandustele avaldaks ebasoodsat motildejuTai kuumllmutatud kanaliha ekspordile Arvestades Tai esitatud vaumliteid ja avaldatudmuret otsustasid Korea Vabariigi ametivotildeimud rakendada seda kriteeriumit vaid ot-seseks tarbimiseks motildeeldud liha puhul ning arvata selle kohaldamisalast vaumllja edasi-seks toumloumltlemiseks ja toiduvalmistamiseks motildeeldud liha
bull Tansaania ndash Tansaaniast Kenyast Ugandast ja Mosambiigist paumlrineva kalaimpordi keelustamine Euroopa Uumlhenduse poolt
Tansaania esitas kaebuse et EUuml keelustas vaumlrske kuumllmutatud ja toumloumldeldud kalatoo-dete impordi nii Tansaaniast kui ka Kenyast Ugandast ja Mosambiigist viidatesvotildeimalikele terviseohtudele EUuml vaumlitis jaumltkuvalt et keeldu peeti vajalikuks seoses koole-ra leviku ohuga vaumlrsket vett sisaldavate toiduainete kaudu Keelust siiski loobutituginedes eksportivate riikide votildeimudega peetud konsultatsioonidele mille kaumligusveenduti et vajalikud garantiid on olemas
Vaekogude ja apellatsioonikogu jaumlrelduste alusel lahendatud vaidlused
bull Euroopa uumlhendused ndash liha ja lihatooteid (hormoonid) kaumlsitlevad meetmed
Apellatsioonikogu mis kinnitas USA poolt esitatud EUuml kehtestatud hormoonidegatoumloumldeldud liha impordikeeldu kaumlsitleva kaebuse arutamiseks moodustatud vaekogu jauml-reldusi leidis et keeld ei ole potildehjendatud kuna vastava rahvusvahelise standardi ko-haselt ei kujuta antud liha tarbimine ohtu tervisele Selles olukorras oleks EUuml-l olnudvotildeimalik votildetta rahvusvahelisest standardist rangemaid meetmeid vaid siis kui taoleks suutnud vajadust selle jaumlrele teaduslikult potildehjendada laumlbiviidud riski hindamisealusel EUuml aga ei olnud sellist riski hindamist laumlbi viinudPaumlrast otsuse avalikustamist otsustas EUuml laumlbi viia riski hindamise et potildehjendadaoma keeldu teaduslikel alustel Vaidlusepoolte vahel tekkis lahkheli selle uumlle millineon ldquomotildeistlik ajavahemikrdquo mis naumlhti ette otsuste rakendamiseks ndash see sisaldas ka ko-hustust viia laumlbi riski hindamine Protseduuri kohaselt maumlaumlrati vahekohtunik kes lei-dis et ldquomotildeistlik ajavahemik mis antakse Euroopa uumlhendustele vaidluste lahendamiseorgani soovituste ja otsuste rakendamiseks hellip on 15 kuud hellip alates 13 veebruarist1998rdquo
(
Vastastikuse tunnustamise kokkulepped
Veel uumlks kuumlsimus mis on arengumaade kauplejate jaoks motildenevotilderra muretteki-tav on arenenud riikide jaumlrjest suurem panus vastastikuse tunnustamise kokku-lepete alastele laumlbiraumlaumlkimistele jaumlrgmistes valdkondades
testimismeetodid
vastavushindamissertifikaadid
Kahepoolsed lepingud mis saumltestavad et importiv riik peaks lubama importidatooteid mis vastavad riigi tehnilistele eeskirjadele votildei sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmetele votildeivad esineda kahesugusel kujul
Importiv riik votildeib kahepoolse lepingu alusel lubada toodete nagu liha puu- jakoumloumlgiviljad ja muud aiandussaadused importi eksportiva riigi regulatiivasutus-te vaumlljastatud sertifikaatide alusel Selliseid kahepoolseid lepinguid on oma pea-miste kaubanduspartneritega (nii arenenud riikidega kui arengumaadega)sotildelminud paljud arengumaad
Eespool osutatud uumlhesuunalisi lepinguid mille alusel importiv riik notildeustub te-gelikult kaumlsitlema eksportiva riigi vastavushindamisprotseduure votilderdvaumlaumlrsete-na tuleb eristada vastastikuse tunnustamise kokkulepetest Viimaste puhullepivad riigid kokku teineteise testimismeetodite ja vastavushindamisprotse-duuride kaumlsitlemises votilderdvaumlaumlrsetena Neid kokkuleppeid sotildelmitakse kahe- votildeimotildenepoolselt
Vastastikuse tunnustamise kokkulepete saavutamiseks peetavad laumlbiraumlaumlkimi-sed on keerukad ja aeganotildeudvad sest pooled soovivad visiitide ja konsultatsioo-nide kaumligus leida kinnitust sellele et teiste riikide poolt testimisel jainspekteerimisel kasutatavad protseduurid on totildeesti votilderdvaumlaumlrsed ja et vastavusttotildeendavad ametiisikud on tehniliselt paumldevad
Enamik vastastikuse tunnustamise kokkulepetest on sotildelmitud arenenud riikidevahel Naumliteks USA ja Euroopa Liit on hiljuti lotildepetanud kaht sellist lepingut kauml-sitlevad laumlbiraumlaumlkimised Esimene neist kaumlsitleb toumloumlstustooteid ja valdkondinagu telekommunikatsiooniseadmed elektromagnetiline uumlhilduvus elektri-ohutus meelelahutuslikel eesmaumlrkidel kasutatavad sotildeidukid farmatseutika jatootmise tavad ning meditsiinilised vahendid Teine kokkulepe kaumlsitleb potildellu-majandustooteid nagu vaumlrske liha piimatooted munad kalatooted ja lemmik-loomatoit Kokkulepete kohaselt peavad motildelemad pooled aktsepteerimaeksportivas riigis vaumlljastatud sertifikaate ning mitte viima kaupade impordil laumlbi
100 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad
Kuna EUuml ei suutnud 15 kuu jooksul rakendusmeetmeid tarvitusele votildetta andis pea-notildeukogu USA-le loa sanktsioonide kehtestamiseks Sanktsioonid esinevad EUuml riiki-dest paumlrinevatele teatud eksporttoodetele kehtestatud kotildergendatud tollimaksude kujulmis peaks aastas votilderduma 1168 miljoni USA dollariga ndash summaga mille USA onkeelu totildettu hinnanguliselt kaotanud USA poolt rakendatavad meetmed vaadatakseuuesti laumlbi kui EUuml suudab riski hindamise lotildepule viia
bull Austraalia ndash lotildeheimporti motildejutavad meetmedApellatsioonikogu notildeustus Kanadast vaumlrske jahutatud ja kuumllmutatud lotildehe importikeelustavate Austraalia meetmete kohta Kanada poolt esitatud kaebuse uurimiseksmoodustatud vaekogu jaumlreldustega et keeld ei potildehinenud teaduslikul totildeendusmaterja-lil ning seda rakendati riski hindamist laumlbi viimata
)
uut inspekteerimist Lepingud peaksid importijate jaoks maumlrgatavalt vaumlhenda-ma kaupade kohaletoimetamise aega ja saumlaumlstma eksportijatele miljardeid dolla-reid mida nad maksaksid inspekteerimistasudeks importivas riigis
Kuigi vastastikuse tunnustamise kokkulepped aitavad kaasa pooltevahelisekaubanduse hotildelbustamisele asetavad nad teised riigid nende eksporttoodetesuhtes (mida vastavad kokkulepped kaumlsitlevad) ebasoodsasse olukorda Teisteriikide eksporttooted peavad lepingute poolteks olevates riikides endiselt laumlbi-ma inspekteerimise ja vastama muudele notildeuetele Kui vastastikuse tunnustami-se kokkulepete tulemuseks on teatud liiki kokkulepete sotildelmimine vaid vaumlhesteriikide vahel votildeivad need mitmepoolse kaubanduse arengu edendamise asemelseda hoopis takistada
5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 101
LISA
Riikide teabekeskused
TEHNILISTE KAUBANDUSTOtildeKETE LEPING
AMEERIKA UumlHENDRIIGIDNational Center for Standards and CertificationInformationNational Institute of Standards and TechnologyBldg 820 Room 164Gaithersburg MD 20899Telefon + (1 301) 975 40 40Faks + (1 301) 926 15 59E-post ncscinistgov
Ameerika Uumlhendriikide teabekeskus Riikliku Standardi- jaTehnoloogiainstituudi juures kogub ja saumlilitab andmeidstandardite spetsifikatsioonide testimismeetodite koodideja soovituslike tavade viitkogu Sellesse materjali hulka kuu-luvad Ameerika Uumlhendriikide valitsusasutuste eeskirjad ningAmeerika Uumlhendriikide standardimisega tegelevate erauumlhin-gute ja vaumllisriikide ja rahvusvaheliste standardimisorganitestandardid Teabekeskus vastab kotildeikidele teabepaumlringuteleAmeerika Uumlhendriikide foumlderaalsete osariikide ja erauumlhin-gute eeskirjade standardite ning samuti vastavushindamis-protseduuride kohta
AOMENMacau Government Economic Services1-3 Rua do Dr Pedro Joseacute LoboEdificio ldquoLuso Internacionalrdquo25th floorMacauFaks + (853) 59 03 10
ARAABIA UumlHENDEMIRAADIDUnited Arab EmiratesMinistry of Finance amp IndustryPO Box 433Abu Dhabi-UAETelefon + (971 2) 698 75 06Faks + (971 2) 677 97 71E-post Standardmofigovae
ARGENTINADireccioacuten Nacional de la Repuacuteblica ArgentinaDireccioacuten Nacional de Comercio InteriorDirektor Ing Silvio PeistAvda J A Roca 651 piso 4deg Sector 221322 Buenos AiresTelefon + (54 11) 4349 4039Faks + (54 11) 4349 4038E-post vcamalsecindmecongovar
AUSTRAALIAThe DirectorWTO TeabekeskusWTO Industrials amp Market Access Unit
Trade Negotiations and Organisations DivisionDepartment of Foreign Affairs and TradeCanberraACT 2600Telefon + (61 2) 6261 24 00Faks + (61 2) 6261 35 14E-post TBT EnquiryDFATgovau
AUSTRIAa) Tehnilised eeskirjad (artikli 10 lg 1)Bundesministerium fuumlr Wirtschaftliche Angelegenheiten(Austria Liitvabariigi Majandusministeerium)Abteilung II11 (osakond II11)Stubenring 1A-1011 WienTel +(43-1) 71100 ext 5774Faks +(43-1) 7159651 7180508E-post GabrielaHabermayerbmwabmwaadaat
b) Valitsusvaumllised standardid (artikli 10 lg 3)Oumlsterreichisches Normungsinstitut ndash ON(Austria Standardiinstituut)Heinestraszlige 38POB 130A- 1021 WienTel +(43-1) 213 00ext613Faks +(431) 21300650Teleks (047) 115 960 norm aE-post elisabethstampfl-blahaon-normatWWW wwwon-normat
Oumlsterreichischer Verband fuumlr Elektrotechnik ndash OumlVE(Austria Elektritehnika Liit)Eschenbachgasse 9A-1010 WienTel +(43-1) 587 63 73Faks +(43-1) 586 74 08E-post oveoveat
BAHREINDirectorate of Standards and MetrologyMinistry of CommercePO Box 5479Manama
BARBADOSBarbados National Standards InstitutionldquoFloddenrdquoCulloden RoadSt MichaelTelefon + (246) 426 38 70Faks + (246) 436 14 95
BELGIACIBELNORInstitut Belge de Normalisation (IBN) Belgish Instituut voor Normalisatie (BIN)Avenue de la Brabanccedilonne 291000 BruxellesTel +(32-2) 7380111Fax +(32-2) 7334264Telex 23877 benor bE-post Cibelnoribnbe
BELIZEThe Financial SecretaryMinistry of FinanceBelmopan
BENINMinistry of Trade and TourismPOB 2037 CotonouTelefon + (229) 31 52 67
+ (229) 31 54 02Faks + (229) 31 52 58
BOLIIVIAa) Tehnilised eeskirjad ja vastavushindamisprotseduuridViceministerio de Industria y Comercio InternoAv Camacho 1488Casilla No 4430La PazTelefon + (591 2) 37 20 46Faks + (591 2) 31 72 62
b) Tehnilised standardidInstituto Boliviano de Normalizacioacuteny Calidad (IBNORCA)Av Camacho 1488Casilla No 5034La PazTelefon + (591 2) 31 72 62
+ (591 2) 31 01 85Faks + (591 2) 31 72 62
BOTSWANABotswana Bureau of StandardsPrivate Bag BO 48GaboroneTelefon + (267) 351 420Faks + (267) 308 194E-post bobsStandardinforbw
BRASIILIACentro de Informaccedilatildeo e Difusatildeo Tecnoloacutegica (CIDIT)Instituto Nacional de Metrologia Normalizacatildeo eQualidade Industrial -INMETRORua Santa Alexandrina 416 - Rio Comprido20261-232 Rio de Janeiro (RJ)Telefon + (55 21) 5632852Faks + (55 21) 502 0415E-post asbtcpontoinmetrogovbrWWW httpwwwinmetrogovbr
BULGAARIAState Agency for Standardization and Metrology21 ldquo6th Septemberrdquo Street1000 SofiaBulgariaTelefon + (359 2) 981 44 51Faks + (359 2) 986 17 07E-post csmtechno-linkcomKontaktisik Violetta Veleva
BURUNDIMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et du TourismeBureau Burundais de Normalisation (BBN)21 Boulevard de lrsquoIndeacutependanceBP 3535BujumburaBurundiTelefon 00257221577Faks 00257221815
00257225595E-post comextcbinfcom
COLOMBIAMinisterio de Desarrollo EconoacutemicoConsejo Nacional de Normas y CalidadesCarrera 13 No 28-01 Piso 6Santa Fe de Bogotaacute DCTelefon + (57 1) 350 55 00 ext 1649Faks + (57 1) 350 65 04E-post llombanasiasgovco
COSTA RICAOficina Nacional de Normas y Unidades de MedidaMinisterio de Economiacutea Industria y ComercioApartado Postal 1736-2050San Pedro de Montes de OcaTelefon + (506 283 65 80Faks + (506) 283 51 33E-post metrologcnpgocr
COcircTE DrsquoIVOIRECocircte drsquoIvoire Normalisation (CODINORM)Immeuble le Geacuteneacuteral 5e eacutetageAngle Botreau RousselRue du Commerce01 BP 1872 Abidjan 01Telefon + (225) 21 55 12
+ (225) 22 83 29Faks + (225) 21 25 60
DJIBOUTIMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et de lrsquoArtisanatService du Controcircle de la Qualiteacute et des NormesBP 24DjiboutiTelefon + (253) 35 25 40Faks + (253) 35 49 09
DOMINIKAANI VABARIIKa) PotildellumajandustootedMinistry of Agriculture(Secretariacutea de Estado de Agricultura)Km 6 frac12 Autopista DuarteUrbanizacioacuten Los Jardines del NorteSanto Domingo DNTelefon + (1 809) 547 38 88Faks + (1 809) 227 12 68Kontaktisik hr Luis Toral C (Secretario de Estado deAgricultura)
b) ToumloumlstustootedDireccioacuten General de Normas y Sistemas (DIGENOR)Secretariacutea de Estado de Industria y ComercioEdif de Oficinas Gubernamentales Juan Pablo Duarte piso 11Ave Meacutexico esq Leopoldo NavarroSanto Domingo DNTelefon + (1 809) 686 22 05Faks + (1 809) 688 38 43Kontaktisik hr Luis Mejiacutea
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 103
c) Farmaatsiatooted ja toiduainete lisandidSecretariacutea de Estado de Salud Puacuteblica y Asistencia Social(SESPAS)Av San Cristoacutebal Esq TiradentesSanto Domingo DNTelefon + (1 898) 541 84 03
+ (1 898) 541 31 21Faks + (1 809) 547 28 43Kontaktisik hr Victoriano Garciacutea Santos (Secretario deEstado de SaludPuacuteblica y Asistencia Social)
ECUADORIngeniero Felipe UrrestaDirector General del Instituto Ecuatoriano deNormalizacioacuten INENBaquerizo Moreno E8-29 (454) y AlmagroQuitoCasilla Postale 17-01-3999Telefon +(593 2) 501 885 (kuni 891)Faks +(593 2) 567 815
+(593 2) 222 223E-post inen1inengovecWWW httpwwwecuanetecinen
EESTIStandardiamet (EVS)Aru 1010317 TallinnTelefon + (372 6) 541 772Faks + (372 6) 541 768E-post enquiryevsee
EGIPTUSEgyptian Organization for Standardization16 Tadreeb El Motdarrebeen StEl AmeriyaCairoTelefon + (20 2) 259 34 80Faks + (20 2) 259 34 81Teleks 93296 EOS UNE-post moiidscgoveg
EL SALVADORMinisterio de EconomiacuteaDireccioacuten de Poliacutetica ComercialDivisioacuten de Normas TeacutecnicasCentro de Gobierno Plan Maestro Edificio c-2Alameda Juan Pablo II y Calle GuadalupeSan Salvador El Salvador CATelefon + (503) 281 11 22
+ (503) 281 11 55Faks + (503) 221 47 71
EUROOPA UumlHENDUSEDEC TBT TeabekeskusDG III ndash B4Rue de la Science 15 ndash 1611049 BrusselsBelgiumTelefon + (32 2) 295 57 38Faks + (32 2) 299 57 25
+ (32 2) 296 08 51
E-post sabinelecrenierdg3cecbeEraldi potildellumajandustoodetele motildeeldud teabekeskustenam ei ole
FIDŽIDepartment of Fair Trading and Consumer AffairsMinistry of Commerce Industry and Public EnterprisesPO Box 2112SuvaTelefon + (679) 305 411Faks + (679) 302 617
FILIPIINIDBureau of Product StandardsDepartment of Trade and Industry3F Trade and Industry Bldg361 Sen Gil J Puyat AvenueMetro Manila Makati City 1200Telefon + (63 2) 890 49 65Faks + (63 2) 890 49 26
+ (63 2) 890 51 30E-post dtibpsrpmnlsequelnetPostiaadress PO Box 3228 MCPO
GHANAThe DirectorGhana Standards BoardPO Box 245Accra-GhanaTelefon + (233 21) 776 171Faks + (233 21) 776 092
GRUUSIAState Department for Standardization Metrology andCertification of GeorgiaGEOSTANDCoordinator Zurab Japaridze67 Chargali stTbilisi 380092Telefonfaks + (995 32) 95 14 70E-post tbtgeostandaccesssanetge
HIINA()10
Research Center for International Inspection andQuarantine Standards and Technical RegulationsState Administration for Entry-Exit Inspection ampQuarantineNo 15 Fang Cao Di Xi AveChao Yang DistrictBeijing 100020Telefon + (86 10) 65 06 81 43Faks + (86 10) 65 06 90 57E-post srrcciqgovcnVastutusvaldkond impordi- ja ekspordiinspektsioon
WTOTBT Inquiry Point State Bureau of Quality andTechnical SupervisionNo 4 Zhi Chun RoadHai Dian DistrictBeijing 100088Telefon + (86 10) 62 00 06 88 62 02 51 34Faks + (86 10) 62 00 06 87E-post cntbtcqigovcnVastutusvaldkond tehnilised eeskirjad standardid javastavushindamine
104 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping
10 Taumlrn () taumlhendab et riik on WTOga uumlhinemas
HISPAANIAa) Tehnilised eeskirjadMinisterio de Economiacutea y HaciendaDireccioacuten General de Comercio ExteriorSubdireccioacuten General de Inspeccioacuten Certificacioacuten yAsistencia TeacutecnicaPaseo de la Castellana 162 6a planta28071 MadridTel +(34-1) 349377037543764Faks +(34-1) 34937773740E-post PazValientessccmcxes
b) StandardidAsociacion Espanola de Normalizacioacuten y Certificacioacuten(AENOR)Fernandez de la Hoz 5228010 MadridTel +(34-1) 310 48 51Faks +(34-1) 310 49 76E-post aenornormalizacionmadserviconesWWW httpwwwaenores
HONDURASa) Kotildeikide teatiste teabekeskusSecretariacutea de Industria y Comercio(Toumloumlstus- ja Kaubandusministeerium)Direccioacuten General de IntegracioacutenEconomica y Politiacuteca ComercialEdificio Larach Piso No 10TegucigalpaTelefon + (504) 222 60 55
+ (504) 222 18 19Faks + (504) 238 13 36
b) Tehnilised eeskirjad standardid javastavushindamisprotseduuridSecretariacutea de Industria y Comercio(Toumloumlstus- ja Kaubandusministeerium)Direccioacuten General de Proteccioacuten al ConsumidorDepartamento de Normalizacioacuten y MetrologiacuteaEdificio Larach y Cia Piso No 8TegucigalpaTelefon + (504) 222 70 48Faks + (504) 238 13 36E-post rosoriosiecaorggt
c) FarmaatsiatootedSecretariacutea de SaludDepartamento de FarmaciaEdificio Vigil 3era PlantaTegucigalpaTelefon +(504) 238 62 88Faks +(504) 237 53 43
d) ToiduainedSecretariacutea de SaludDepartamento Control de AlimentosPaseo Monumento a la Paz Edificio CEESCO1er Piso Barrio MorazaacutenTelefon + (504) 232 11 39Faks + (504) 232 27 13
HONGKONG HIINAInnovation and Technology CommissionThe Government of the Hong Kong SpecialAdministrative Region36F Immigration TowerWan ChaiHong Kong
Telefon + (852) 2829 4867Faks + (852) 2824 1302
+ (852) 2583 9371E-post psibitcgovhk
IIRIMAAa) Tehnilised eeskirjadEUWTO DivisionDepartment of Tourism and TradeKildare StreetDublin 2Tel +(353-1) 6621444Faks +(353-1) 6766154
b) StandardidStandards DevelopmentNational Standards Authority of IrelandGlasnevinDublin 9Tel + (353-1) 8073800Faks + (353-1) 8073838WWW httpwwwnsaiie
IISRAELThe Standards Institution of Israel42 Chaim Levanon StTel-Aviv 69977Telefon + (972 3) 646 51 54Faks + (972 3) 641 96 83 (peadirektor)
+ (972 3) 641 27 62 (teabekeskusWTO teabekeskus)
INDIABureau of Indian StandardsManak BhavanBahadur Shah Zafar Marg 9New Delhi 110 002Telefon + (91 11) 323 09 10Faks + (91 11) 323 40 62Teleks (031)-65870 - Answer Back lsquoBISINrsquo
INDONEESIABadan Standardisasi Nasional (BSN)National Standardization Agency - IndonesiaManggala Wanabakti Blok IV 4th floorJl Jend Gatot Subroto SenayanJakarta 12710IndonesiaTelefon + (62 21) 574 7043 - 44Faks + (62 21) 574 70 45E-post bsnbsnoridWWW httpwwwbsnorid
ISLANDa) Tehnilised eeskirjadInstitute for Acceditation Legal Metrology MarketSurveillance Metrology and Electrical SafetyBorgartuni 21IS-150 ReykjavikIcelandTelefon + 354 510 1100Faks + 354 510 1101
b) StandardidThe Icelandic Standardization CouncilHoltagardarIS-104 ReykjavikIcelandTelefon + 354 520 7150Faks + 354520 7171
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 105
Ministry for Foreign AffairsExternal Trade DepartmentRaudaragraverstig 25IS-150 ReykjavikIcelandTelefon + 354 560 9900Faks + 354 562 4878E-post bryndiskjartansdottirutnstjrisKontaktisik Pr Bryndis Kjartansdoacutettir
ITAALIAa) Tehnilised eeskirjadConsiglio Nazionale delle Ricerche (CNR)Ufficio Trasferimento Innovazione brevetti normativatecnica (Stibnot)Via Tiburtina 77000159 - RomaTel +(39-6) 407 58 26Faks +(39-6) 499 32 440E-post UtinobIRMRETICEDRMCNRIT
b) Standardid (va elekter ja elektroonika)Ente Nazionale Italiano di Unificazione (UNI)Via Battistotti Sassi 11b20153 - MilanoTel +(39-2) 700241Faks +(39-2) 701 061 06E-post PresidenzaUNIUNICEIIT
c) Elektri- ja elektroonikastandardidComitato Elettrotecnico Italiano (CEI)Viale Monza 25920126 - MilanoTel +(39-2) 257 731Faks +(39-2) 257 732 01E-post CamagniCEIUNIIT
JAAPANa) Standards Information Service11
First International Organization DivisionEconomic Affairs BureauMinistry of Foreign Affairs2-2-1 Kasumigaseki Chiyoda-kuTokyoTelefon + (81 3) 35 80 33 11Faks+ (81 3) 35 03 31 36Teleks C J22350 A GAIMU A-B J22350
b) Standards Information Service12
Information Service DepartmentJapan External Trade Organizations (JETRO)2-2-5Toranomon Minato-KuTokyoTelefon + (81 3) 35 82 62 70Faks + (81 3) 35 89 41 79Teleks C J24378
A JETRO A-B J24378Seoses nende kahe organi toumloumlga on Vaumllisministeeriumis
moodustatud Standardikokkulepete Amet (StandardsAgreement Office) Paumlringuid votildeib teha mis tahes WTOtoumloumlkeeles
JAMAIKAJamaica Bureau of Standards6 Winchester RoadPO Box 113Kingston 10Telefon + (876) 926 3140-5
+ (876) 968 2063-71Faks + (876) 929 47 36E-post jbscwjamaicacom
See valitsusorgan vastutab standardite vaumlljatoumloumltamise jarakendamise eest jaumlrgmistes valdkondades- laboratoorne testimine- toodete ja suumlsteemide sertifitseerimine- tehniline teave- koolitus- energia efektiivsuse hindamine- metroloogia- ISO 9000 sertifitseerimine- laboratoorne akrediteerimine
KAMERUNMinistegravere du Deacuteveloppement Industriel et CommercialDirection du Deacuteveloppement IndustrielCellule de la Normalisation et de la QualiteacuteYaoundeCameroonTelefon + (237) 22 11 20
+ (237) 23 26 37Faks + (237) 22 95 86
+ (237) 22 27 04
KANADAStandards Council of Canada200-270 Albert StreetOttawa ON K1P 6N7CanadaTelefon + (1 613) 238 32 22Faks + (1 613) 569 7808E-post infoscccaWWW httpwwwsccca
KENYAThe Managing DirectorKenya Bureau of StandardsPO Box 54974NairobiTelefon + (254 2) 50 22 10-9Faks + (254 2) 50 32 93Teleks 252 52 ldquoVIWANGOrdquoE-post kebsusersafricaonlinecokeWWW httpwwwkebsorg
106 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping
11 Vaumllisministeeriumi Standardite Teabeteenistus tegeleb paumlringutega ravimite kosmeetika meditsiinivahendite toiduainete li-sandite telekommunikatsioonivahendite mootorsotildeidukite laevade lennukite ja raudteeseadmetega (va paumlringud Jaapanitoumloumlstusstandardite kohta (JIS) millega tegeleb JETRO)
12 JETRO standardite teabeteenistus tegeleb peamiselt paumlringutega elektriseadmete gaasiseadmete motildeotildeteskaalade toiduaine-te toidulisandite jms kohta Paumlringutega Jaapani toumloumlstusstandardite kohta mis kehtivad meditsiinivahendite mootorsotildeiduki-te laevade lennukite ja raudteeseadmete suhtes tegeleb JETRO
KIRGIISI VABARIIKState Inspection on Standardization and Metrology underthe Government of the Kyrgyz Republic(ldquoKyrgyzstandardrdquo)197 Panfilov StreetBishkekTelefon + (996 312) 66 14 56Faks + (996 312) 66 13 67E-post gifskmcbishkekgovkg
KOREA VABARIIKa) ToumloumlstustootedAgency for Technology and Standards (ATS)Ministry of Commerce Industry and Energy (MOCIE)2 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-010Telefon + (82 2) 507 43 69
+ (82 2) 509 73 9673 98Faks + (82 2) 503 79 77E-post standardatsgokrWWW httpwwwatsgokr
b) PotildellumajandustootedMinistry of Agriculture Forestry and Fisheries (MAFF)Bilateral Cooperation Division1 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (82 2) 503 72 94Faks + (82 2) 507 20 95E-post bcdmafgokr
c) KalandustootedMinistry of Maritime Affairs and FisheriesTrade Promotion Division826-14 Yoksam-dong Kangnam-guSeoul 135-080Telefon + (82 2) 567 27 29Faks + (82 2) 556 78 17
d) Tervishoid huumlgieen ja kosmeetikatootedMinistry of Health and Welfare (MOHW)International Cooperation Division2 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (82 2) 503 75 24Faks + (82 2) 504 64 18E-post invuiou1cholliannet
KREEKAHellenic Organization for Standardization (ELOT)Information Center for Standards and TechnicalRegulations313 Acharnon StGR 11145 AthensTel +(30-1) 2019890Faks +(30-1) 2020776Teleks 21 9621 ELOT GRE-post eemelotgr
KUUBAOficina Nacional de NormalizacioacutenDirector de Relaciones InternacionalesCalle E No 261 entre 11 y 13La HabanaTelefon + (53 7) 30 00 22
+ (53 7) 30 08 2535Faks + (53 7) 33 80 48Teleks + (53 7) 51 22 45Kontaktisik Sr Javier Acosta Alemany
KUumlPROSPermanent SecretaryMinistry of Commerce Industry and TourismCY 1421 NicosiaTelefon + (357 2) 30 80 41
+ (357 2) 30 80 46-49Faks + (357 2) 37 51 20Teleks 22 83 Mincomind CY
LIECHTENSTEINOffice for foreign AffairsHeiligkreuz 149490 VaduzLiechtenstein
LUKSEMBURGInspection du Travail et des Mines (ITM)26 rue ZitheBoicircte Postale 27L-2010 LuxembourgTel +(352) 4786150Faks +(352) 491447
LOtildeUNA-AAFRIKASTANDARDS INFORMATION CENTRESouth African Bureau of Standards (SABS)1 Dr Lategan Rd GroenkloofPrivate Bag X1910001 PRETORIATelefon + (27 12) 428 6835Faks + (27 12) 344 1568Teleks + 32 13 08 saE-post infosabscoza
LAumlTIWorld Trade Organization Information DivisionLatvian Standard157 K Valdemara StreetRiga LV-1013LatviaTelefon + (371) 737 13 06Faks + (371) 737 13 24E-post JanisEbersteinslvslv
MADALMAADa) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 1Ministry of FinanceCentral Licensing Office for Imports and ExportsTax and Customs AdministrationSection EECWTO-NotificationsPO Box 300039700 RD GRONINGENTel +(31-50) 5239275 5239178Faks +(31-50) 5239219E-post cdiuornoordbartnl
CDIU vastutab rahvusvahelises kaubanduses kehtivateeeskirjade rakendamise ning tehnilisi eeskirju kaumlsitlevateabe jagamise eest sealhulgas teatised
b) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 2Nederlands Normalisatie Instituut (NNI)(Netherlands Standardization Institute)PO Box 50592600 GB DelftThe NetherlandsTel +(31-15) 690255Faks +(31-15) 690130WWW httpwwwnninl
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 107
c) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 3Raad voor Accreditatie(Akrediteerimisnotildeukogu)PO Box 27683500 GT UtrechtTel (31-30) 2894500Faks (31-30) 2394539
MALAISIAStandard and Industrial Research Institute of Malaysia(SIRIM Berhad)No 1 Persiaran Datorsquo MenteriSection 240000 SHAH ALAMSelangorMalaysiaTelefon + (603) 544 6111Faks + (603) 544 6114E-post isd_resourcesirimmyKontaktisik Pr Shamsidar Lokman
shamsidar_lokmansirimmyWWW httpwwwsirimmy
MALAWIMalawi Bureau of StandardsPO Box 946BlantyreTelefon + (265) 670 488Faks + (265) 670 756Teleks 44325 ldquoMSDrdquo MI
MALIDirection nationale des industriesRue Famalo CoulibalyBP 278BamakoTelefon + (223) 22 57 56
+ (223) 22 06 63Faks + (223) 22 61 37
MALTAMalta Standards Authority (MSA)Department of IndustryKukkanja StreetSt Venera CMR02Telefon + (356) 446 250Faks + (356) 446 257
MAROKOMinistry of Trade Industry and HandicraftsStandardization and Quality Promotion DivisionMoroccan Industrial Standardization Service (SMINA)Administrative District Rabat-ChellahTelefon + (212) 7 76 63 17
+ (212) 7 76 66 98Faks + (212) 7 76 62 96
MAURITIUSMauritius Standards BureauMokaTelefon + (230) 433 36 48Faks + (230) 433 50 51
+ (230) 433 51 50
MEHHIKOLic Carmen Quintanilla MaderoDireccioacuten General de NormasAv Puente de Tecamachalco No 6 3deg pisoCol Lomas de TecamachalcoCP 53950
Naucalpan MexicoTelefon + (52 5) 729 94 80Faks + (52 5) 729 94 84E-post cidgnsecofigobmx
cqmsecofigobmx
MONGOOLIAMongolian National Centre for Standardization andMetrologyPeace Street 46 AUlaanbaatar 51MongoliaTelefon + (976 1) 358 349Faks + (976 1) 358 032
MOSAMBIIKInstituto Nacional de Normalizaccedilatildeo e QualidadeAv 25 de Setembro 1179 2deg andarMaputoPO Box 2983 MaputoTelefon + (258 1) 42 14 09
+ (258 1) 42 14 98Faks + (258 1) 42 45 85Teleks 6-933 INNOQ MO
MYANMARDirector GeneralDirectorate of TradeMinistry of Commerce228-240 Strand RoadYangonTelefon + (95 1) 286 442
+ (95 1) 283 235Faks + (95 1) 289 578
NAMIIBIANamibia Standards Information andQuality Office (NSIQO)Private Bag 13340WindhoekTelefon + (264) 61 283 7111Faks + (264) 61 220 227
NICARAGUAMinisterio de Fomento Industria y ComercioDireccioacuten de Tecnologiacutea Normalizacioacuten y MetrologiacuteaCentro de Informacioacuten sobre Obstaacuteculos Teacutecnicos alComercioDirector Dr Oscar Manuel Goacutemez Jimeacutenez
NIGEERIAThe Director-GeneralStandards Organization of NigeriaFederal Secretariat9th floor Phase 1Ikoyi Lagos NigeriaTelefon + (234 1) 68 26 15Faks + (234 1) 68 18 20
NIGERMinistegravere du commerce et de lrsquoindustrieBP 480NiameyTelefon + (227) 72 34 67
+ (227) 73 29 74Faks + (227) 73 21 50
108 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping
NORRANorges Standardiseringsforbund(Norra Standardiliit)PO Box 353 Skoslashyen0213 OsloVisiitaadress Drammensveien 145Telefon + (47) 22 04 92 00Faks + (47) 22 04 92 11E-post firmapoststandardnoWWW httpwwwstandardno
PAAPUA UUS-GUINEADirector GeneralNational Institute of Standards and Industrial Technology(NISIT)PO Box 3042BOROKONational Capital DistrictPort MoresbyTelefon + (675) 323 18 52Faks + (675) 325 87
PAKISTANa) Standardimine ja sertifitseerimine mida viib laumlbi PakistaniStandardiametPakistan Standards Institution39 Garden RoadSaddar Karachi 74400Telefon + (92 21) 77 29 527Faks + (92 21) 77 28 124
b) Toidu ja tervise ohutuse tehnilised eeskirjadMinistry of Health Social Welfare and PopulationPlanningGovernment of PakistanSecretariat Block lsquoCrsquo IslamabadTelefon + (92 51) 820 930Faks + (92 51) 829 703
PANAMADirectorate-General for Industrial Standards andTechnology13
Ministry of Trade and IndustryAvenida CubaEdificio de la Loteriacutea NacionalPiso 19 PanamaacuteTelefon + (507) 227 47 49Faks + (507) 225 77 24
PERUUComisioacuten de Reglamentos Teacutecnicos y ComercialesInstituto de Defensa de la Competencia y de la PropiedadIntelectualCalle La Prosa No 138Lima 41 PeruacuteTelefon + (51 1) 224 07 88Faks + (51 1) 224 03 48
+ (51 1) 224 0347E-post cnmamelindecopigobpe
POOLAPolski Komitet Normalizacyjny (PKN)(Poola Standardimiskomitee)WTOTBT National Teabekeskus
PO Box 411ul Elektoralna 2PL-00-950 WarsawTelefon + (48 22) 620 66 21Faks + (48 22) 624 71 22E-post krzysztofduxpkncomplKontaktisik Mr Krzysztof Dux
PORTUGALInstituto Portuguecircs da Qualidade(Portugali Kvaliteediinstituut)Rua Antoacutenio Giatildeo 2P - 2829-513 CaparicaTel +(351-1) 2948100Faks +( 351-1) 294810182228223E-post cpiresmailipqptWWW httpwwwipqpt
PRANTSUSMAAAssociation Franccedilaise de Normalisation (AFNOR)Centre drsquoInformation sur les normes et RegraveglementsTechniques (CINORTECH)Tour Europe Cedex 07F-92049 Paris la DeacutefenseTel +(33-1) 42915669Faks +(33-1) 42915656Teleks 611 974 afnor fE-post martinevaquieremailafnorfrWWW httpwwwafnorfrPeale TBT artiklis 10 nimetatud uumllesannete teavitabAFNOR CINORTECH ettevotildetteid ja juhatusi ka teisteliikmete teatistestldquoCINORTECH annab teavet kotildeigi AFNORi standarditetehniliste eeskirjade ja sertifitseerimissuumlsteemide kohtaKeskus toumloumltab taumliskoormusegardquo
ROOTSI(Artikli 10 lotildeiked 1ndash3)National Board of TradeSwedish WTO-TBT TeabekeskusKommerskollegiumBox 6803S-11386 StockholmTel +(46-8) 6904800Faks +(46-8) 6904840E-post registratorkommersse
christerarviuskommersse
RUMEENIAAsociatia de Standardizare din Romacircnia (ASRO)(Rumeenia Standardiuumlhing)Str Mendeleev 21-2570168 Bucharest 1Telefon + (40 1) 211 32 96Faks + (40 1) 210 08 33E-post irskapparo
SAINT LUCIASt Lucia Bureau of StandardsGovernment BuildingsBlock B 4th FloorJohn Compton Highway
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 109
13 Toumloumlstusstandardite ja Tehnoloogia Direktoraat teeb hetkel rahvusvahelise koostoumlouml toel ettevalmistusi teabekeskuse avami-seks mis peab taumlitma artikli 10 lotildeigetes 1 ja 3 kirjeldatud uumllesandeid Seni votildeib kotildeikide paumlringute ja dokumenditaotluste jaokskasutada siin esitatud aadressi
CastriesTelefon + (1 758) 453 00 49Faks + (1 758) 453 73 47
SAKSAMAADeutsches Informationszentrum fuumlr technische Regeln(DITR)(Saksamaa tehniliste eeskirjade teabekeskus)Postfach 1107 Burggrafenstr 6D-10787 BerlinTel +(49-30) 26012600Faks +(49-30) 2628125E-post zimmermannditrdindeWWW httpwwwdinde
DITR on moodustatud DINi poolt Tegemist on keskasutu-sega mis annab teavet Saksamaal kehtivate tehniliste eeskir-jade standardite ja vastavushindamisprotseduuride kohta
SAMBIAa) Zambia Bureau of StandardsThe DirectorBox 50259ZA 15101RidgewayLusakaTelefonfaks + (260 1) 227 171Teleks 40555 zabsE-post zabszamnetzm
b) Permanent SecretaryAttention of Director of TradeMinistry of Commerce Trade and IndustryPO Box 31968 Lusaka ZambiaTelefon + (260 1) 228 3019Faks + (260 1) 226 673
c) Loomade huumlgieen (loomadloomne materjal)Senior Veterinary OfficerDepartment of Animal Production and HealthMulungushi HousePO Box 50060 Lusaka ZambiaTelefon + (260 1) 250 274
+ (260 1) 252 608Faks + (260 1) 236 283
d) Fuumltosanitaarteenistus (taimne materjal)Mount Makulu Research StationPB 7 Chilanga ZambiaTelefon + (260 1) 278 655
+ (260 1) 278 242Faks + (260 1) 230 62 22
SINGAPURa) Standardimine ja sertifitseerimine mida viib laumlbi SingapuriTootlikkuse- ja StandardiametSingapore Productivity and Standards Board1 Science Park DrivePSB BuildingSingapore 118221Telefon + (65) 778 77 77Faks + (65) 776 12 80
b) Tehnilised eeskirjad konkreetsete elektriseadmete ja -tarvikutekohtaPublic Utilities Board111 Somerset Road15-01Singapore 238164Telefon + (65) 235 88 88Faks + (65) 731 30 20
c) Tehnilised eeskirjad toumloumldeldud toidu kohtaFood Control DepartmentMinistry of the EnvironmentEnvironment Building40 Scotts Road 19-00Singapore 228231Telefon + (65) 731 90 15Faks + (65) 731 98 4344E-post LIM_Lee_SanENVgovsg
d) Tehnilised eeskirjad kala ja liha ning puu- ja koumloumlgiviljadekohtaAgri-food and Veterinary Authority5 Maxwell RoadMND Complex 0203-00Singapore 069110Telefon + (65) 325 71 00Faks + (65) 220 60 68E-post Jannie_WANAVAGOVSG
SLOVAKI VABARIIKUacuterad pre normalizaacuteciu metroloacutegiu a skuacutešobniacutectvoInformacneacute stredisko WTOŠtefanovicova 3 ndash PO Box 76810 05 BratislavaTelefon + (421 7) 5249 7886Faks + (421 7) 5249 7886E-post svabovanormoffgovsk
SLOVEENIAStandards and Metrology Institute of the Republic ofSlovenia (SMIS)WTO TBT TeabekeskusKotnikova 6SI-61000 LjubljanaTelefon + (386 61) 178 3041Faks + (386 61) 178 3196E-post smisusmmztsiKontaktisik Pr Vesna Stra išar
SOOMEFinnish Standards Association SFSPO Box 116Fin-00241 HelsinkiTel +(358-9) 1499331Faks +(358-9) 1464914E-post wtosfsfiWWW httpwwwsfsfituotewto2htm
SRI LANKAa) Tehnilised standardidDirector General of Sri Lanka Standards Institute17 Victoria PlaceElvitigala MawathaColombo 08Sri LankaTelefon + 41 22 671574Faks + 41 22 671579E-post dgslsisltnetlk
b) Director of CommerceDepartment of CommerceldquoRakshana Mandirayardquo21 Vauxhall StreetColombo 2Telefon + (94 1) 29 733
+ (94 1) 43 61 14Faks + (94 1) 43 02 33Teleks 21908 COMMERCE
110 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping
SVAASIMAAQuality Assurance UnitMinistry of Enterprise and EmploymentPO Box 451MbabaneTelefon + (268) 432 01Faks + (268) 447 11
ŠVEITSSwiss Association for StandardizationSNVMuumlhlebachstrasse 54CH-8008 ZuumlrichTelefon + (41 1) 254 54 54Faks + (41 1) 254 54 74E-post switecsnvchSNV moodustas teabekeskusena ŠveitsiMajandusministeerium
ZIMBABWEa) Standardid tehnilised eeskirjad ja sertifitseerimiskavadThe Director GeneralStandards Association of ZimbabwePO Box 2259Northend Close Northridge ParkBorrowdale HarareTelefon + (263 4) 882 017-19
+ (263 4) 885 5112Faks + (263 4) 882 020E-post sazinfosamaracozw
b) PotildellumajandustootedThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture1 Borrowdale RoadPBag 7701Causeway HarareTelefon + (263 4) 708 061Faks + (263 4) 734 646
c) Toidu- ja terviseohutusMinistry of Health and Child WelfarePO Box CY 1122CausewayHarareTelefon + (263 4) 730 011Faks + (263 4) 729 154
TAANIDansk Standard(Taani Standardiliit)Kollegievej 6DK-2920 CharlottenlundTel +(45) 39966101Faks +(45) 39966102E-post DanskStandarddsdkWWW httpwwwdsdk
TAIThai Industrial Standards Institute (TISI)Ministry of IndustryRama VI StreetBangkok 10400Telefon + (66 2) 202 34 01
+ (66 2) 202 35 08+ (66 2) 202 35 12
Faks + (66 2) 247 87 34+ (66 2) 202 34 02
E-post stdinfotisigoth
TANSAANIAThe Principal SecretaryMinistry of Industries and TradePO Box 9503Dar Es SalaamTelefon + (255 51) 117 222-5Faks + (255 51) 46919Teleks 41689
The DirectorTanzania Bureau of StandardsPO Box 9524Dar Es SalaamTelefon + (255 51) 450 298Telefaks + (255 51) 450 983Teleks 41667 TBS TZ
TRINIDAD JA TOBAGOThe DirectorTrinidad and Tobago Bureau of Standards (TTBS)PO Box 467Port of SpainTelefon + (868) 662 88 27
+ (868) 662 44 812Faks + (868) 663 43 35E-post ttbsopuscott
TŠEHHI VABARIIKCzech Office for Standards Metrology and Testing(COSMT)Biskupskyacute dvur 5110 02 Praha 1Telefon + (420 2) 218 02 170Faks + (420 2) 232 45 64E-post wtotbtbiskupunmzczKontaktisik pr Edita Takaacutecsovaacute
TŠIILIDepartamento de Comercio Exterior (DECOEX)Ministerio de EconomiacuteaTeatinos 120 piso 11SantiagoTelefon + (56 2) 698 8148Faks + (56 2) 697 4905E-post decoexmineconcl
TUNEESIAa) StandardidInstitut National de la Normalisation et de la ProprieacuteteacuteIndustrielle(Riiklik Standardimise ja Toumloumlstusomandi Instituut)INNORPIContact Point Mr Mohamed ChaouchCiteacute El Khadhra par Rue Alain Savary1003 Tunis le BelveacutedegravereBP 231012 TunisTelefon + (216 1) 78 59 22Faks + (216 1) 78 15 63E-post INORPIEmailatitn
b) Pestitsiidid ja desovahendid koduseks tarvitamiseksMinistry of Public HealthDirectorate of Environmental Health and EnvironmentalProtectionContact point Mr Shlaheddine CHENITIBab SaacircdounTunisTelefon + (216 1) 56 71 15Faks + (216 1) 57 60 10
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 111
c) Muud tehnilised eeskirjadMinistry of TradeDirectorate-General of Competition and Internal Trade6 rue Venezuela1002 Tunis BelveacutedegravereTelefon + (216 1) 78 08 15Faks + (216 1) 78 18 47
TUumlRGIa) Artikli 10 lotildeike 1 (vaumllja arvatud selle punkti 2) teabekeskusPrime MinistryUndersecretariat for Foreign TradeGeneral Directorate for Standardization for Foreign Trade06510 Emek AnkaraTelefon + (90 312) 212 58 96Faks + (90 312) 212 87 17
+ (90 312) 212 87 68E-post karaborkluhforeigntradegovtr
pekeroforeigntradegovtr
b) Artikli 10 lotildeike 1 punkti 2 teabekeskusTurkish Standards InstitutionNecatibey Cad No 112 Bakanhklar06100 AnkaraTelefon + (90 312) 418 01 15Faks + (90 312) 418 01 16E-post biedbtseorgtr
UGANDAUganda National Bureau of Standards (UNBS)Plot M 217 Nakawa Industrial AreaPO Box 6329KampalaTelefon + (256 41) 22 23 69
+ (256 41) 22 23 67
UNGARIMagyar Szabvanyugyi Testulet(Ungari Standardiinstituut)25 Ulloi utH-1091 BudapestTelefon + (36 1) 218 30 11Faks + (36 1) 218 51 25
URUGUAYDireccioacuten General para Asuntos EconoacutemicosInternacionales
Ministerio de Relaciones ExterioresColonia 1206MontevideoTelefon + (598 2) 902 06 18Faks + (598 2) 901 74 13
Direccioacuten General de Comercio del Ministerio deEconomiacutea y FinanzasServicio de Informacioacuten ComercialColonia 1206 ndash PBCP 11100MontevideoTelefon + (598 2) 900 26 22Faks + (598 2) 902 82 06E-post coexsicnttipsorguy
UUS-MEREMAAStandards New ZealandStandards House155 The TerracePrivate Bag 2439WellingtonTelefon + (64 4) 498 59 90Faks + (64 4) 498 59 9
UumlHENDKUNINGRIIKa) Artikli 10 lg 1International Trade Policy UnitDepartment of Trade and IndustryRoom 360Kingsgate House66-74 Victoria StreetLondon SW1E 6SWTel +(44-171) 2154513Faks +(44-171) 2154512E-post anharmeaheirvdtigovuk
b) Artikli 10 lg 3BSI Technical Information Group389 Chiswick High RoadLondon W4 4ALUnited KingdomTel +(44-181) 9967111Faks +(44-181) 9967048E-post thebsiorgukWWW httpwwwbsiorguk
Allikas httpwwwwtoorgwtoddfeppublichtml
SANITAAR- JA FUumlTOSANITAARMEETMETE RAKENDAMISE LEPING
AMEERIKA UumlHENDRIIGIDUSDAFASFSTSDAttn Carolyn F WilsonStop 1027Room 5545 South Agriculture Building1400 Independence Avenue SWWashington DC 20250Telefon + (202) 720 22 39Faks + (202) 690 06 77E-post ofstsfasusdagov ja wilsoncfasusdagov
ANTIGUA JA BARBUDAPermanent SecretaryMinistry of TradePO Box 1550
Redcliffe StreetSt JohnrsquosTelefon + (809) 462 16 2628
462 15 42Faks + (809) 462 16 25
AOMEN HIINAldquoLeal SenadordquoAvenida Almeida RibeiroEdificio Leal SenadoTelefon + (853) 38 73 3338 39 93Faks + (853) 34 18 90E-post SISlsmgovmo votildei VHLeunglsmgovmo
112 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping
ARGENTINAServicio Nacional de Sanidad y Calidad AgroalimentariaCoordinacioacuten de Relaciones Internacionales eInstitucionalesAv Paseo Coloacuten 367 (1063) 5to pisoBuenos AiresTelefon +(54 11) 4331 60416049
ext 13222327281514E-post spsargineanetarWWW httpsenasamecongovar
AUSTRAALIAPolicy and International DivisionAustralian Quarantine and Inspection ServiceGPO Box 858Canberra ACT 2601Telefon (612) 6272 4146Faks (612) 6272 3678E-post pscontactaqisgovauWWW httpwwwaqisgovau
BAHREINToiduohutusDr Samir Abdullah KhlfanDirectorDirectorate of General HealthMinistry of HealthManamaTelefon (973) 244 017Faks (973) 258 557
Loomad taimed ja kalandusMr Khalil Ibrahim AldraziDirectorDirectorate of Agriculture RelationsMinistry of Works and AgriculturePO Box 251ManamaTelefon (973) 691 251Teleks 200 ZERAAFaks (973) 695 527
BANGLADESHMr Ghulam RahmanJoint SecretaryMinistry of CommerceGovernment of the Peoplersquos Republic of BangladeshBangladesh SecretariatDhakaTelefon (8802) 83 46 65Faks (8802) 86 57 41
BARBADOSThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 505BridgetownTelefon (246) 428 4150Faks (246) 420 8444E-post sminagriccaribsurfcom
BELIZEThe Permanent SecretaryMinistry of AgricultureBelmopanTelefon (5018) 22 330Faks (5018) 22 409
BENINDirection du Deacuteveloppement industrielMinistegravere de lrsquoIndustrie et des petites etmoyennes EntreprisesBloc administratif 4egraveme eacutetage Aile droiteBP 363CotonouTelefonfaks (229) 30 13 85
BOLIIVIADireccioacuten Nacional de Produccioacuten y Proteccioacuten AgriacutecolaAv Camacho ndeg 1471 Piso 5La PazTelefon (5912) 37 42 6837 42 70 interno 126Faks (5912) 35 75 35
BOTSWANAThe Permanent SecretaryMinistry of AgriculturePrivate bag 003GaboroneTelefon (267) 35 05 00Faks (267) 35 60 27
BRASIILIASecretaria de Defesa Agropecuaacuteria (SDA)Ministeacuterio da Agricultura e da Reforma Agraacuteria (MAARA)Esplanada dos MinisteacuteriosBloco lsquoBrsquo Anexo lsquoBrsquo sala 406Brasilia - DF - 70170Telefon (5561) 218 23 14218 23 15Faks (5561) 224 39 95E-post dautoagriculturagovbr
BRUNEIInternational Relations and Trade and DevelopmentDivisionMinistry of Industry and Primary ResourcesTelefon (6732) 38 28 22Faks (6732) 38 28 4638 38 11
BULGAARIAFuumltosanitaarmeetmedNational Service for Plant ProtectionQuarantine and Agrochemistry17 Hristo Botev Blvd1606 SofiaTelefon (359 2) 953 41163352
52 2244Faks (359 2) 525 450953 3360E-post zimboxinfotelbg
SanitaarmeetmedMinistry of Agriculture and ForestsNational Veterinary Service15A Pencho Slaveikov Blvd1606 SofiaTelefon (359 2) 525 298Faks (359 2) 954 9593E-post vetlavetmobicomcom
ToiduohutusmeetmedMinistry of Health5 Sveta Nedelya Square1000 SofiaTelefon (359 2) 930 1250988 5331Faks (359 2) 988 3413E-post zpdskmhgovernmentbg
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 113
BURKINA FASOService de la Protection des Veacutegeacutetaux et du Controcirclephytosanitaire (SPVCP)BP 5362 Ouagadougou - 01Telefonfaks (226) 36 18 65E-post pvcenatrinbf
COLOMBIAInstituto Colombiano Agropecuario ICAGerencia GeneralCalle 37 8-43 piso 5degSantafeacute de BogotaTelefon +(571) 287 7110Faks +(571) 288 4169E-post gereicaimpsatnetco
COSTA RICAMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Servicios de Proteccioacuten FitosanitariaDireccioacuten de Salud AnimalCentro de Informacioacuten Sanitaria y Fitosanitaria para elComercioContact Tatiana Leoacuten KorolevaApartado 10094-1000San JoseacuteTelefon + (506) 260 61 90262 02 25Faks + (506) 260 94 29E-post protagrosolracsacocr votildei ebolanoscomexgocr
COcircTE DrsquoIVOIRECocircte drsquoIvoire Normalisation (CODINORM)Immeuble le Geacuteneacuteral ndash 5egraveme eacutetageAngle Botreau RousselRue du Commerce01 BP 1872 Abidjan 01Telefon + (225) 21 55 1222 83 29Faks + (225) 21 25 60
DJIBOUTIService du Controcircle de la Qualiteacute et des NormesMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et de lrsquoArtisanatBP 24DjiboutiTelefon + (253) 35 25 40Faks + (253) 35 49 09E-post commerceinternetdji
DOMINICAPermanent SecretaryMinistry of Agriculture and the EnvironmentGovernment HeadquartersKennedy AvenueRoseauTelefon + (767) 448 2401 Ext 3282Faks + (767) 448 7999
DOMINIKAANI VABARIIKZoosanitaarsed analuumluumlsidAtencioacuten Dr Rafael Jaacutequez- Departamento de Sanidad Animal- Departamento de Recursos Pesqueros
Puu- ja koumloumlgiviljade sanitaarkontrollAtenccedilioacuten Dr Pedro Jorge- Departamento de Sanidad VegetalSecretariacutea de Estado de AgriculturaKm 612 Autopista DuarteUrbanizacioacuten Jardines del Norte
Santo DomingoTelefon + (1809) 547 38 88Faks + (1809) 227 12 68
Ravimid ja toidulisandidAtencioacuten Lusitania AcostaDivisioacuten de Drogas y FarmaciasSecretariacutea de Salud Puacuteblica y Asistencia Social (SESPAS)Ave San Cristoacutebal esq TiradentesSanto Domingo DNTelefon + (1809) 541 84 03541 31 21Faks + (1809) 547 28 43
ECUADORServicio Ecuatoriano de Sanidad Agropecuaria (SESA)Ministerio de Agricultura y GanaderiacuteaAvenida Eloy Alfaro y Av AmazonasEdificio MAG noveno pisoQuitoTelefon + (5932) 56 72 3254 33 19Faks + (5932) 22 84 48WWW httpwwwiicasaninetnet
EESTIPr Signe RuutEesti Standardiamet (EVS)Aru 1010317 TallinnTelefon + (372) 6 541 772Faks +(372) 6 541 768E-post enquiryevsee
EGIPTUSMinistry of AgricultureDepartment of Economic Affairs7 Nady El-Said StreetDokkiTelefon + (202) 337 48 73Faks + (202) 337 48 73E-post Seaidscgoveg
EL SALVADORMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Sanidad Vegetal y Animal (DGSVA)Final 1a Av Norte y 13 CalleOte y Av Manuel Gallardo Nueva San SalvadorSan Tecla La LibertadTelefon + (503) 228 44 43288 52 20Faks + (503) 228 2862E-post regfissalnetnet
EUROOPA LIITEuropean CommissionDirectorate General for Health and Consumer ProtectionDirectorate E Unit E3International Food Veterinary and PhytosanitaryQuestionsRue de la Loi 861049 BrusselsTelefon + (322) 299 50 26295 84 20Faks + (322) 296 27 92E-post spsceceuint
Liikmesriikide teabekeskused
AUSTRIABundesministerium fuumlr wirtschaftliche Angelenheiten(Austria Liitvabariigi Majandusministeerium)Abteilung II11 (Division II11)Stubenring 1
114 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping
1011 WienTelefon + (43 1) 711 00 5774Faks + (43 1) 715 96 51718 05 08
BELGIAInstitut belge de Normalisation (IBN)(Belgia Standardiinstituut)Avenue de la Brabanccedilonne 291040 BruxellesTelefon + (322) 734 92 05Faks + (322) 733 42 64E-post tonneauxibnbe votildei cibelnoribnbe
HISPAANIASecretaria General de Comercio Exterior(Subdireccioacuten General de Control Inspeccioacuten yNormalizacioacuten del ComercioExterior)Punto de Informacion del Comiteacute de MedidasSanitarias y FitosanitariasSPSPaseo de la Castellana 162 - planta 6a28046 MadridTelefon + (3491) 349 37 64Faks + (3491) 349 37 40E-postBuzonOficialSGSOIVRESECGCOMEXSSCCMCXES
IIRIMAARoisin CahillaneEUTrade DivisionDepartment of Agriculture Food and RuralDevelopmentAgriculture HouseKildare StreetDublin 2Telefon + (353 1) 607 2721Faks + (353 1) 661 4515E-post roisincahillanedaffirlgovie
ITAALIAMinistero della SanitagraveDipartimento degli Alimenti Nutrizione e della SanitagravePublica VeterinariaUfficio III Rapporti InternazionaliDirector Dr Piergiuseppe FacelliPiazzale Marconi 2500144 EUR RomaTelefon + (3906) 59 94 36 13Faks + (3906) 59 94 35 55E-post pparodisanitaitWWW httpwwwsanitait
KREEKAMinistry of AgricultureDirectorate of Agricultural Policy and DocumentationDivision of EU International Relations and TradePolicy5 Acharnon StreetAthens 10176Telefon + (301) 529 1461Faks + (301) 524 8584
LUKSEMBURGMinistegravere de lrsquoagriculture de la viticulture et dudeacuteveloppement ruralSPS - Point de contactL-2913 LuxembourgTelefon + (352) 478 25 27Faks + (352) 46 40 27
MADALMAADMinistry of Economic AffairsCentral Service Imports and ExportsSection EECWTO-NotificationsPO Box 300039700 RD GroningenTelefon + (3150) 523 91 11Faks + (3150) 526 06 98E-post cdiuornoordbartnl
PORTUGALProf Doutor Francisco CordovilGabinete de Planeamento e Poliacutetica Agro-AlimentarRua Padre Antoacutenio Vieira 11099-073 Lisboa
PRANTSUSMAAMonsieur le Chef de la Mission de CoordinationSanitaire InternationaleDirection geacuteneacuterale de lrsquoalimentationMinistegravere de lrsquoagricuture et de la pecircche251 rue de Vaugirard75732 Paris Cedex 15Telefon + (33) 1 49 55 81 20 or 49 55 84 86Faks + (33) 1 49 55 83 14 or 49 55 44 62E-post mcsiwanadoofr votildei
alaindehoveagriculturegouvfrWWW httpwwwagriculturegouvfr
ROOTSIKommerskollegium (Kaubandusamet)WTO-SPS TeabekeskusBox 680311386 StockholmTelefon + (468) 690 48 00Faks + (468) 30 67 59E-post spskommersse
SAKSAMAABundesministerium fuumlr Ernaumlhrung Landwirtschaft undForstenReferat 614Postfach 14 02 7053107 BonnTelefon + (49228) 529 33 74 or 529 3748Faks + (49228) 529 33 96E-post 614bmlbundde
SOOMEEha RantanenFinnish Standards Association (SFS)PO Box 11600241 HelsinkiTelefon + (358 9) 149 34 37Faks + (358 9) 146 49 14E-post wtosfsfiWWW httpwwwsfsfi
TAANIMinisteriet for Foslashdevarer Landbrug og Fiskeri (Toidu-Potildellumajandus- ja Kalandusministeerium)Holbergsgade 21057 CopenhagenTelefon + (45) 33 92 33 01Faks + (45) 33 14 50 42E-post fvmfvmdk votildei benfvmdkWWW httpwwwfvmdk
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 115
UumlHENDKUNINGRIIKMs H C BlakeMinistry of Agriculture Fisheries and FoodTrade Policy and Tropical Foods Division Branch A10 Whitehall Place (East Block)London SW1A 2HHTelefon + (44171) 270 82 38Faks + (44171) 270 84 15E-post hblaketptfmaffgovuk
FIDŽIThe Permanent Secretary for Agriculture Fisheries Forestsand ALTAPrivate Mail BagRaiwaqaSuvaTelefon + (679) 38 42 33Faks + (679) 38 50 48
FILIPIINIDPolicy Analysis ServiceDepartment of AgricultureElliptical Road DilimanQuezon CityTelefon 632) 920 40 84929 82 47Faks 632) 928 05 90E-post olicydagovph
GABONM Eyi Metou MartinInspection geacuteneacuterale de lrsquoAgricultureMinistegravere de lrsquoAgriculture de lrsquoElevage et duDeacuteveloppement ruralBP 189LibrevilleTelefon + (241) 76 38 36Faks + (241) 72 82 75
GHANAThe DirectorPlant Protection amp Regulatory ServicesMinistry of Food amp AgriculturePO Box M37AccraTelefon + (23321) 66 58 84Faks + (23321) 66 82 45
GRENADAMr Paul GrahamAgricultural OfficerPest Management UnitBotanical GardensSt GeorgersquosTelefon + (1 473) 440 00 19Faks + (1 473) 440 88 66E-post PMUCaribsurfcom
GRUUSIAKoordinator Levan ChiteishviliMinistry of Agriculture and FoodRoom 32841 Kostava StTbilisiTelefon + (995 32) 33 48 37Faks + (995 32) 33 48 37E-post sps_levanaccesssanetge
GUATEMAALAMinisterio de Agricultura Ganaderia y AlimentacioacutenUnidad de Poliacuteticas e Informacioacuten Estrateacutegica (UPIE)Area de Informacioacuten5a Avenida 8-06 zona 9GuatemalaTelefon + (502) 361 7785334 1048360 4425 ja
360 4428Faks + (502) 361 7783E-post upiemagagobgtWWW httpwwwmagagobgtdto00520htm
GUYANAToiduohutusstandardid ja -poliitikaDirectorGovernment Analyst Food and Drugs DepartmentMinistry of HealthMudlot KingstonPO Box 1019GeorgetownTelefon + (592 2) 56 482Faks + (592 2) 54 259
Taimekaitse ja kariloomade tervisChief Crops and Livestock OfficerMinistry of AgricultureRegent and Vlissengen RoadsGeorgetownTelefon + (592 2) 56 281Faks + (592 2) 56 281
HIINA RAHVAVABARIIKResearch Center for International Inspection andQuarantine Standards and Technical RegulationsState Administration for Entry-Exit Inspection andQuarantineNo 15 Fang Cao Di Xi AveChao Yang DistrictBeijing 100020Telefon + (8610) 6506 8143Faks + (8610) 6506 9057E-post srrcciqgovcn
HIINA TAIWANI PROVINTSBureau of Animal and Plant Health Inspection andQuarantineCouncil of Agriculture Executive Yuan9F 51 Sec2 Chung Ching South RoadTaipei Taiwan 100Telefon + (886) 2 2343 1401Faks + (886) 2 2343 1400E-post wtospsmailbaphiqgovtw
HONDURASSecretariacutea de AgriculturaUnidad de Planeamiento y Evaluacioacuten de Gestioacuten (UPEG)Boulevard Miraflores Av La FaoTegucigalpa MDCTelefon + (504) 239 01 15Faks + (504) 231 00 51
HONGKONG HIINATrade and Industry DepartmentThe Government of the Hong Kong SpecialAdministrative Region17F Trade and Industry Department Tower700 Nathan RoadHong Kong
116 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping
Telefon + (852) 2398 5398Faks + (852) 2789 2491E-post mdiv1tidgovhk
IISRAELMr Eldad LandshutDirectorPlant Protection and Inspection ServicesMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 78Beit Dagan 50250Telefon + (972 3) 968 1500Faks + (972 3) 968 1507E-post ppisnetvisionnetil
Dr O NirDirectorVeterinary Services amp Animal HealthMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 12Beit Dagan 50250Telefon + (9723) 968 16 0612Faks + (9723) 968 16 41E-post vsahshimnetvisionnetilWWW httpindycc1agrihujiacil
INDIAThe Joint SecretaryPlant Protection DivisionMinistry of Agriculture (Department of Agriculture ampCooperation)Krishi Bhavan Rafi MargNew Delhi - 110001Telefon + (9111) 338 37 44Faks + (9111) 338 82 57
INDONEESIACentre for Agricultural Quarantine (Teabekeskus)Jalan Pemuda ndeg 64 Kav 16-17JakartaTelefon + (6221) 489 48 77489 20 20Faks + (6221) 489 48 77E-post caqspsindonetid
ISLANDMinistry of AgricultureMr Halldoacuter Runoacutelfsson Chief Veterinary OfficerSoumllvhoacutelsgata 7150 ReykjaviacutekTelefon + (354) 560 97 50560 97 75 (direct)Faks + (354) 552 11 60E-post halldorrunolfssonlanstjris
JAAPANStandards Information ServiceFirst International Organizations DivisionEconomic Affairs BureauMinistry of Foreign Affairs2-2-1Kasumigaseki Chiyoda-kuTokyoTelefon + (813) 3580 3311Faks + (813) 3503 3136
JAMAIKAChief Plant QuarantineProduce InspectorMinistry of AgricultureHope Gardens
Kingston 6Telefon + (1876) 977 06 37977 69 92Faks + (1876) 977 64 01
JORDANMr Majed ZakariaHead of International Trade DivisionMinistry of AgriculturePO Box 2099AmmanTelefon +(9626) 568 6151Faks +(9626) 568 7465E-post zakariammoagovjo
KAMERUNMinistegravere du Deacuteveloppement industriel et commercialDirection du Deacuteveloppement industrielCellule de la Normalisation et de la QualiteacuteYaoundeacuteTelefon (237) 22 11 2023 26 37Faks (237) 22 95 8622 27 04
KANADAStandards Council of Canada270 Albert Street Suite 200Ottawa OntarioK1P 6N7Telefon (1613) 238 32 22Faks (1613) 569 7808E-post infoscccaWWW httpwwwsccca
KATARThe Ministry of Public HealthPO Box 42DohaTelefon (974) 41 71 11Faks (974) 42 95 65
KENYAInimeste tervisThe Director of Medical ServicesPO Box 30016NairobiTelefon + (2542) 71 70 77Faks + (2542) 71 52 39
Taimede tervisThe Director of AgriculturePO Box 30028NairobiTelefon + (2542) 71 88 70Faks + (2542) 72 57 74
Loomade tervisThe Director of Veterinary ServicesPO Box KabeteNairobiTelefon + (2542) 63 22 31Faks + (2542) 63 12 73
KIRGIISI VABARIIKState Inspectorate on Standardization and MetrologyldquoKyrgyzstandardrdquo197 Panvilov StrBishkekTelefon + (996 312) 66 14 56Faks + (996 312) 66 13 67E-post gifskmcbishkekgovkg
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 117
KOREA VABARIIKLoomade votildei taimede tervis votildei zoonoosid (vaumllja arvatudveeloomad)Bilateral Cooperation DivisionMinistry of Agriculture and Forestry (MAF)1 Choongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (822) 503 72 94Faks + (822) 507 20 95E-post mafbcdmafgokr
Toiduohutus seoses toidulisandite veterinaarsete ravimite japestitsiidide jaumlaumlkainete saasteainete analuumluumlsimeetodite japroovide votildetmisega ning hea huumlgieenitava eeskirjad ja juhendidHealth Related Industry Policy DivisionHealth Policy BureauMinistry of Health and Welfare (MOHW)1 Choongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (822) 503 75 85Faks + (822) 503 75 90E-post foodpolycholliannet
Veeloomade tervis ja huumlgieenTrade Promotion DivisionFisheries Policy BureauMinistry of Maritime Affairs and Fisheries826-14 Yoksam-dong Kangnam-guSeoul 135-080Telefon + (822) 567 27 29Faks + (822) 566 78 17
KUUBATaimede tervisSr Jorge Opies DiacuteazDirectorCalle 110 Esquina 5ta B y eta F PlayaHabanaTelefon + (537) 29 61 8922 25 16Faks + (537) 33 50 86
VeterinaarmeditsiinDr Emerio Serrano RamiacuterezDirectorCalle 12 ndeg 355 entre 15 y 17 PlayaHabanaTelefon + (537) 30 66 1530 35 35
37 07 7730 34 47Faks + (537) 33 50 86
KUumlPROSPermanent SecretaryMinistry of Agriculture Natural Resourcesand Environment1411 NicosiaTelefon + (357) 2 30 08 17Faks + (357) 2 78 11 56E-post doagrgcytanetcomcy
LIECHTENSTEINOffice for Foreign AffairsHeiligkreuz 149490 VaduzTelefon + (4175) 236 60 52Faks + (4175) 236 60 59
LOtildeUNA-AAFRIKAThe Director International TradePrivate Bag X791
Pretoria 0001Telefon (2712) 319 61 20Faks (2712) 326 65 41E-post trndaagricza votildei citrndaagriczaWWW httpwwwndaagricza
LAumlTIWTO Information DivisionLatvian Standard157 K Valdemara StreetRiga LV-1013Telefon + (371) 736 29 60Faks + (371) 737 13 24E-post wtoiplvslv
MADAGASKARGabriel Rasoloarivelo RASAMOELINADirecteur de la Protection des VeacutegeacutetauxMinistegravere de lrsquoAgriculture101 AntananarivoMadagascarTelefon +(26120) 224 1613224 1614Faks +(26120) 225 08E-post spcplabodtsmg
MALAWILoomade tervis (sealhulgas inimeste ja territooriumi kaitsmineloomsete taudide ja haiguste eest)DirectorDepartment of Animal HealthPO Box 2096LilongweTelefon + (265) 74 39 9474 43 90Faks + (265) 74 39 94E-post agriculturedahimalawinet
Taimekaitse (sealhulgas inimeste ja territooriumi kaitsminetaimsete taudide ja haiguste eest)Head of Plant Protection ServicesMinistry of AgricultureBvumbwe Research StationPO Box 5748LimbeTelefon + (265) 47 15 0747 15 22Faks + (265) 47 13 23E-post agriculturebvumbwemalawinet
ToiduohutusDirector GeneralMalawi Bureau of StandardsPO Box 946BlantyreTelefon + (265) 67 04 88Faks + (265) 67 07 56E-post mbsmalawinet
MALAYSIASecretary GeneralMinistry of AgricultureMacro and Strategic Planning DivisionWisma TaniJalan Sultan Salahuddin50624 Kuala LumpurTelefon + (603) 298 69 68Faks + (603) 291 56 42WWW httpagrolinkmoamy
118 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping
ToitDirectorFood Quality Control DivisionMinistry of Health Malaysia4th Floor Block EGovernment Offices ComplexJalan Dungun Bukit Damansara50490 Kualy LumpurTelefon + (603) 253 34 62Faks + (603) 253 78 04E-post ainidphgovmy votildei azrimandphgovmy
Loomad ja loomasaadusedDirector-GeneralDepartment of Veterinary Services9th floor Wisma Chase PerdanaOff Jalan Semantan Bukit Damansara50630 Kuala LumpurTelefon + (603) 254 00 77Faks + (603) 254 00 92E-post wto-spsjphgovmyWWW httpagrolinkmoamyjph
MALTAThe Permanent SecretaryMinistry of Food Agriculture and FisheriesBarriera WharfVallettaTelefon + (356) 22 52 36Faks + (356) 23 12 94E-post victorfarrugiamagnetmt
MAROKOSanitaarmeetmedMinistegravere de lrsquoAgriculture et de la Mise en Valeur agricoleDirection de lrsquoElevageQuartier AdministratifChellah-RabatTelefon + (2127) 76 50 7776 51 47Faks + (2127) 76 44 04
FuumltosanitaarmeetmedMinistegravere de lrsquoAgriculture et de la Mise en Valeur agricoleDirection de la Protection des Veacutegeacutetaux des Controcirclestechniques et de la Reacutepression des FraudesAvenue de la Victoire - BP 1308RabatTelefon + (2127) 77 10 78Faks + (2127) 77 25 53
MAURITAANIADirection de la Protection des ConsommateursBP 182NouakchottTelefonfaks +(222) 25 38 76E-post dpcmcatmauritaniamr
MAURITIUSThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture Food Technology and NaturalResources(Attn Mr M Chinapen)Head Division of Plant Pathology and Quarantine(DPPQ)Agriculture ServicesRegraveduitTelefon + (230) 464 48 72Faks + (230) 465 95 91E-post plpathintnetmu
MEHHIKOCentro de Informacioacuten de la Direccioacuten General de NormasSECOFIAvenida Puente de Tecamachalco ndeg 6Col Lomas de TecamachalcoNaucalpan 53950 Edo de MeacutexicoTelefon + (525) 729 94 85Faks + (525) 729 94 84E-post cidgnsecofigobmx
MONGOOLIAMr Khorloobaatar (WTO ja SPSi kuumlsimused)State Agricultural Inspection AgencyPeace Avenue 16Ulaanbaatar 49Telefon + (976 1) 45 47 42Faks + (976 1) 45 47 42
MYANMARDirectorate of Investment and Company Administration(DICA)Ministry of National Planning and Economic Development653-691 Merchant StreetYangonTelefon + (951) 822 07720 52752 29Faks + (951) 821 01
NAMIIBIAFuumltosanitaarkuumlsimusedMr GB RhodesDivision Law EnforcementDirectorate of Extension and EngineeringPrivate Bag 13184Ministry of Agriculture Water amp Rural DevelopmentWindhoekTelefon + (264 61) 202 21 35208 71 11Faks + (264 61) 23 56 72E-post agrlawiafricacomna
ZoosanitaarkuumlsimusedDr G SchmidtDirectorate of Veterinary ServicesPrivate Bag 12022WindhoekTelefon + (264 61) 208 75 03Faks + (264 61) 208 77 79E-post smithgmawrdgovna
NICARAGUALicenciada Jamileth Loyman de MartinezDirectora de Tecnologiacutea Normalizacion y MetrologiacuteaMinisterio de Fomento Industria y ComercioKilometro 6 Carretera a MasayaApartado Postal Ndeg 8ManaguaTelefon + (505) 267 20 19Faks + (505) 277 46 71
NIGERMinistegravere chargeacute de lrsquoagricultureDirection de Protection des VeacutegeacutetauxBP 323NiameyTelefon + (227) 74 25 56Faks + (227) 74 07 4874 19 83E-post dpvintnetne
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 119
NORRAMinistry of AgricultureAtt WTO-SPSPost Office Box 8007 Dep0030 OsloTelefon + (47) 22 24 92 69Faks + (47) 22 24 95 56E-post postmottaklddepno
PAAPUA UUS-GUINEADirector-GeneralMultilateral OperationsDepartment of Foreign Affairs and TradePO Box 422WaiganiTelefon + (675) 27 13 20Faks + (675) 25 44 67
PAKISTANDr Muhammad ShafiFirst Plant Protection AdvisorJinnah AvenueMalir HaltKarachiTelefon + (9221) 457 73 8248 20 11Faks + (9221) 457 43 73
PANAMAPotildellumajandusarengu ministeeriumDireccioacuten Nacional de Salud AnimalRio Tapia Tocumen PanamaacuteApartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefon + (507) 266 18 12Faks + (507) 266 29 43220 79 81E-post diegodptycom dinasa4ptycom
Direccioacuten Nacional de Sanidad VegetalRio Tapia Tocumen PanamaacuteApartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefonfaks + (507) 220 79 79220 07 33E-post diresveqmida_dnsvgobpa
Direccioacuten Ejecutiva de Cuarentena AgropecuariaAlto de Curundu River Road Panamaacute Edificio 576Apartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefon + (507) 232 53 40Fax + (507) 232 59 06E-post depasinfonet
TervishoiuministeeriumDepartamento de Proteccioacuten de AlimentosEdificio 253 Ancoacuten PanamaacuteApartado postal 2048 Panamaacute 1 PanamaacuteTelefon + (507) 262 16 71262 21 32Faks + (507) 262 27 93262 65 68E-post depasinfonet
Departamento de Farmacia y DrogasEdificio 253 Ancoacuten PanamaacuteApartado postal 2048 Panamaacute 1 PanamaacuteTelefon + (507) 262 54 86262 21 57Faks + (507) 262 24 10E-post minsafydsinfonet
PARAGUAYTeave taimede tervise kohtaMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Defensa VegetalAyolas y Benjamin Constant
Edificio Mercurio 6deg PisoAsuncioacutenTelefon + (59521) 44 03 0744 52 0149 37 64Faks + (59521) 44 03 07
Teave loomade tervise kohtaMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaSubsecretariacutea de Estado de GanaderiacuteaAlberdi ndeg 611 y General DiacuteazAsuncioacutenTelefon + (59521) 44 94 0444 13 9444 06 32Faks + (59521) 44 72 50
Servicio Nacional de Salud Animal (SENACSA)Ruta Mcal Estigarribia Km 10 y 12San LorenzoTelefon + (59521) 50 57 2750 13 7450 78 62Faks + (59521) 50 78 63
PERUUInimeste tervishoidNational Health Institute (INS)Head Dr Carlos CarrilloTizoacuten y Bueno 268 Jesuacutes MariacuteaLima 21Telefon + (51-1) 463 38 33460 0310460 0316
471 3254Faks + (51-1) 463 9617
Potildellumajanduslik tervishoidNational Agrarian Health Service (SENASA)Head Dr Elsa Corbonell TorresPsje Francisco de Zela sn piso 10Lima 21Telefonfaks + (51-1) 423 03 20E-post odominguezsenasaminaggobpe
(loomade tervishoiu peaspetsialist)vriscosenasaminaggobpe(loomade karantiini ja registri spetsialist)adelarosasenasaminaggobpe (taimede tervis)jbarrenecheasenasaminaggobpe (taimede tervis)
WWW httpwwwminaggobpeminagsenasaindicehtm
POOLAMinistry of Agriculture and Food EconomyDepartament Rynku i Gieldul Wspoacutelna 3000-930 WarszawaTelefon (4822) 623 22 66621 57 54Faks (4822) 623 21 05E-post etminrolgovpl votildei fpiorgovplWWW httpwwwminrolgovpl
RUMEENIANational Sanitary-Veterinary AgencyMinistry of Agriculture and FoodB-dul Carol I no 24 sector 370033 BucharestTelefon (401) 615 78 75614 40 20Faks (401) 312 49 67
SAALOMONI SAAREDDirectorEnvironment Health DivisionDepartment of Health and Medical ServicesPO Box 349HoniaraTelefon (677) 20831Faks (677) 25513
120 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping
SAINT LUCIAMinistry of Agriculture Lands Fisheries and ForestryManoel StreetCastriesTelefon (758) 452 25 26Faks (758) 453 63 14
SAMBIADr Austin SichingaPermanent SecretaryMinistry of Commerce Trade amp IndustryPO Box 31968LusakaTelefon + (2601) 22 36 1722 14 75Faks + (2601) 22 66 73
SENEGALMinistegravere du Commerce de lrsquoArtisanat et delrsquoIndustrialisationDirection du Commerce ExteacuterieurRue Passage Le BlancAngle Emile ZolaThiaroyeDakarTelefon (221) 21 57 25Faks (221) 22 09 32
SINGAPURToiduohutus seoses toidu lisa- ja saasteainetegaFood Control DepartmentMinistry of the EnvironmentEnvironment Building40 Scotts Road 19-00Singapore 228231Telefon (65) 731 9015Faks (65) 731 98439844E-post IM_Lee_SanENVgovsg
Muud SPSiga seonduvad kuumlsimusedAgri-food and Veterinary Authority5 Maxwell RoadMND Complex 0203-00Singapore 069110Telefon (65) 325 7100Faks (65) 220 6068E-post annie_WANAVAGOVSG
SLOVAKI VABARIIKSlovenskyacute uacutestav technickej normalizaacutecieWTO TeabekeskusKarloveskaacute cesta 63PO Box 24684000 BratislavaTelefonfaks (421) 7 5249 7886E-post vabovanormoffgovsk
SLOVEENIAMinistry of Agriculture Forestry and FoodPlant Protection DepartmentDunajska 56-581000 LjubljanaTelefon (386 61) 178 90 72178 90 00Faks (386 61) 178 90 21E-post imonaPermegovsi
SRI LANKAInimeste tervisDr HM FernandoDeputy Director General (Public Health) IIDepartment of Health Services
lsquoSuwasiripayarsquo385 Baddegama Wimalawansa MawathaColombo 10Telefonfaks (914) 694 077E-post oodadeurekalk
Loomade tervisDr SSE RanawanaDirectorDepartment of Animal Production amp HealthGetambePeradeniyaTelefon +(948) 388 462Faks +(948) 388 195
Taimede tervisDr SSBDG JayawardenaDirector-GeneralDepartment of AgricultureGetambePeradeniyaTelefon +(948) 388 157Faks +(948) 388 333
SVAASIMAAMr NM NkambulePrincipal SecretaryMinistry of Agriculture and CooperativesPO Box 162MbabaneTelefon + (268) 404 63 61404 27 46Faks + (268) 404 47 00
ŠVEITSAssociation suisse de normalisation (SNV)Muumlhlebachstrasse 548008 ZuumlrichTelefon + (411) 254 54 54Faks + (411) 254 54 74E-post switecsnvchTeabekeskusena tegutseb SNV FoumlderatsiooniMajandusministeeriumi volituse alusel
ZIMBABWESecretary for AgricultureMinistry of AgriculturePBag 7701Causeway HarareTelefon + (2634) 706 081Faks + (2634) 734 646E-post apmmisafricaonlinecozw
TAIThai Industrial Standards Institute (TISI)Ministry of IndustryRama VI Street Bangkok 10400Telefon + (662) 202 35 08202 35 12Faks + (662) 247 87 34E-post thaistantisigoth votildei stdinfotisigothWWW httpwwwtisigoth
TANSAANIAThe DirectorTanzania Bureau of StandardsPO Box 9524Dar es SalaamTelefon + (255) 51 450 298Faks + (255) 51 450 959E-post standardstwigacom
5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 121
TRINIDAD JA TOBAGOMr Winston RudderPermanent SecretaryMinistry of Agriculture Land and Marine ResourcesSt Clair CirclePort of SpainTelefon + (809) 622 12 21Faks + (809) 622 42 46
TŠEHHI VABARIIKIng Miluška VrlovaacuteDirectorDepartment of International Trade Cooperation - 4010Ministry of Agriculture of the Czech RepublicTšnov 17117 05 Praha 1Telefon + (4202) 218 124 48Faks + (4202) 248 106 52E-post kantorovamzecz
TŠIILIServicio Agriacutecola y Ganadero (SAG)Departamento de Asuntos InternacionalesAvenida Bulnes 140SantiagoTelefon (562) 672 36 35688 38 11Faks (562) 671 74 19E-post riisagminagrigobcl votildei
daisagminagrigobcl
TUNEESIALoomade tervis zoonoosid ja taimede ohutusMinistegravere de lrsquoagriculture30 rue Alain Savary1002 TunisTelefon + (2161) 78 56 33Faks + (2161) 79 94 57
ToiduohutusMinistegravere du CommerceDirection de la Qualiteacute et de la Protection duConsommateur -Direction geacuteneacuterale de la Concurrence et du Commerceinteacuterieur12 rue de lrsquoArabie Saoudite1002 TunisTelefon + (2161) 78 03 36Faks + (2161) 78 18 4778 03 36
TUumlRGIMr Yusuf SalcanTarim ve Koumlyisleri BakanligiKoruma ve Kontrol Genel MuumlduumlrluumlguumlAkay Cad No 3AnkaraTelefon + (90312) 418 14 68
Faks + (90312) 418 80 05E-post foodfoodgovtrWWW httpwwwfoodgovtr
UGANDAUganda National Bureau of StandardsPlot M217 Nakawa Industrial AreaPO Box 6329KampalaTelefon + (25641) 222 369222 367
UNGARIMinistry of AgricultureDepartment for International and Economic Affairs1055 Budapest Kossuth Lajos teacuter 11Telefon + (361) 131 35 78Faks + (361) 132 67 96
URUGUAYMinisterio de Relaciones ExterioresDireccioacuten General de Asuntos Econoacutemicos InternacionalesAvenida 18 de Julio 1205MontevideoTelefon + (5982) 92 06 18Faks + (5982) 91 74 13E-post dioe42mrreegubuy
UUS-MEREMAAKeawe WoodmoreInternational Agreements AdviserBiosecurity AuthorityMinistry of Agriculture and ForestryASB Bank House101 The TerracePO Box 2526WellingtonTelefon + (64) 4 474 42 26Faks + (64) 4 474 27 30E-post spsmafgovtnzWWW httpwwwmafgovtnzSPSindexhtm
VENEZUELA VABARIIKToiduohutusMinisterio de Sanidad y Asistencia SocialDireccioacuten de Higiene de los AlimentosCentro Simoacuten Boliacutevar Edificio Sur3er piso Oficina 313CaracasTelefon + (582) 482 06 57Faks + (582) 482 06 57
Loomade tervis ja taimekaitseMinisterio de la Produccioacuten y del ComercioServicio Autoacutenomo de Sanidad Agropecuaria (SASA)Parque Central Torre Este Piso 12Caracas 1010Telefon + (582) 509 01 85509 03 79Faks + (582) 571 41 17E-post sasadirhotmailcom
Allikas httpwwwwtoorgwtoddfeppublichtml
122 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping
6 peatuumlkk
Impordi litsentsimise protseduurid
Kokkuvotildete
Riiklikud impordi litsentsimise protseduurid votildeivad avaldada ebasoodsat motildeju im-pordivoogudele ndash eelkotildeige siis kui protseduurid ei ole laumlbipaistvad votildei potildehjustavadtarbetuid viivitusi litsentside vaumlljastamisel Leping impordi litsentsimise protseduuri-de kohta (Agreement on Import Licensing Procedures ndash ILP-leping) jagab litsentsidkahte liiki automaatselt ja mitteautomaatselt vaumlljastatavateks Automaatselt vaumlljas-tatavad litsentsid tuleb vaumlljastada hiljemalt 10 toumloumlpaumleva jooksul paumlrast taotluse saa-mist Mitteautomaatselt vaumlljastatavad litsentsid mida enamasti kasutataksekoguseliste piirangute haldamiseks tuleb vaumlljastada hiljemalt 30 paumleva jooksul pauml-rast taotluse esitamist kui litsentse vaumlljastatakse taotluste vastuvotildetmise jaumlrjekorrasja 60 paumleva jooksul kui taotlusi vaadatakse laumlbi uumlheaegselt
Peale selle saumltestab leping teatavad potildehimotildetted ja reeglid tagamaks et impordi litsent-simise protseduuride ebakohane kasutamine ei takista rahvusvahelise kaubandusevooge ja et protseduure rakendatakse ausalt ning erapooletult
ILP-leping preambul
GATTi kaumlsitlusviisi jaumlrgi tuleb kaubanduse lihtsustamiseks hoida impordi- jaekspordiga seotud vormi- ja dokumendinotildeuete hulk minimaalsetena GATTmoumloumlnab siiski et eri potildehjustel notildeuavad riigid importijatelt tihti impordilitsent-side hankimist Selliseid litsentsimissuumlsteeme votildeib kasutusele votildetta koguselistepiirangute haldamiseks teatud olukordades kus riikidel on lubatud selliseid pii-ranguid kasutada Veel votildeib selliseid suumlsteeme kasutada kaubandusstatistikategemiseks votildei teatavate kaupade hindadest uumllevaate saamiseks
ILP-leping artikkel 1 lg 1ILP-leping artiklid 2 ja 3
ILP-leping saumltestab riiklike impordi litsentsimise protseduuride vastuvotildetmise jarakendamise korra Impordi litsentsimist maumlaumlratletakse kui ldquohaldusprotseduu-rihellip kus importimise eeltingimusena notildeutakse taotluse hellip esitamist asjaomase-le haldusorganilerdquo Litsentsimissuumlsteemid jagatakse kaheks automaatseteks jamitteautomaatseteks
Automaatse litsentsimise korral vaumlljastavad ametiasutused litsentsi automaat-selt ja kaalutlusotildeigust kasutamata Mitteautomaatse litsentsimisega hallataksekvoote ja muid meetmeid ning ametiasutused votildeivad litsentside vaumlljastamiselkasutada kaalutlusotildeigust Leping maumlaumlratleb uumlldreeglid mis kehtivad motildelemasuumlsteemi suhtes ning motildelema suumlsteemi spetsiifilised reeglid Riikide litsentsi-misorganid peavad neile reeglitele alluma ning nende peaeesmaumlrk on kaitstaimportijate ja vaumllismaa tarnijate huve Reeglid notildeuavad et riikide litsentsimis-organid tagaksid et litsentsimisprotseduurid
ei ole koormavamad kui litsentsimissuumlsteemide haldamiseks vaja arvestadesnende vastuvotildetmise eesmaumlrke
on selged ja prognoositavad
kaitsevad importijaid ja vaumllismaa tarnijaid potildehjendamatute viivituste jaomavoli eest
Uumlldised reeglidILP-leping artikkel 1 lg 4punkt a
Leping kohustab liikmesriike avaldama kogu teabe impordi litsentsimise prot-seduuride kohta et importijad eksportijad ja valitsused oleksid taumlielikult tead-likud
isikute ettevotildetete ja asutuste sobivusest selliste taotluste esitamiseks
milline haldusorgan vastutab litsentside vaumlljastamise eest
millised tooted kuuluvad litsentsimisele
ILP-leping artikkel 1 lg5ndash11
Kaitsmaks importijate huve ja soodustamaks litsentside kiiret ja operatiivsetvaumlljastamist saumltestab leping et
litsentside taotlusblanketid ja protseduurid kaasa arvatud litsentside piken-damise protseduurid peavad olema votildeimalikult lihtsad
taotlust ei tohi tagasi luumlkata vaumliksemate vormistusvigade totildettu mis ei muu-da taotluses sisalduvaid potildehiandmeid
selliste vigade eest maumlaumlratavad karistused kui viga ei ole ilmselt tingitudpetmiskavatsustest votildei raskest ettevaatamatusest ei tohi olla suuremad kuiuumlksnes hoiatus
litsentsitud importi ei tohi keelata vaumlaumlrtuse koguse votildei kaalu vaumlhetaumlhtsateerinevuste totildettu litsentsis maumlrgitud suurusest kui need erinevused on tekki-nud veol votildei hulgilaadimisel ega muude vaumlhetaumlhtsate erinevuste totildettu mison kooskotildelas tavapaumlrase kaubandustegevusega
Impordi automaatne litsentsimineILP-leping artikkel 2 Suumlsteemide puhul kus haldusasutused ei rakenda kaalutlusotildeigust ja litsentsid
vaumlljastatakse kotildeikidel juhtudel notildeuab leping et litsentsitaotlused rahuldataksevotildei litsentsid vaumlljastatakse kohe nende taotluste vastuvotildetmisel ja igal juhul hil-jemalt 10 toumloumlpaumleva jooksul
Impordi mitteautomaatne litsentsimineILP-leping artikkel 3 Impordi mitteautomaatset litsentsimist kasutatakse nagu juba eespool maini-
tud kui valitsuste peaeesmaumlrk on importi piirata Valitsused votildeivad seda tehateatades avalikult kvootide votildei koguseliste piirangute suuruse mis kehtib piira-tavate kaupade suhtes
Kui impordi litsentsimist kasutatakse kvootide haldamiseks notildeuab leping ko-guse javotildei vaumlaumlrtuse alusel rakendatava kvoodi kogusuuruse ning kvoodi algus-ja lotildepukuupaumleva avaldamist et asjaomased huvipooled (importijad eksporti-jad vaumllismaised tootjad ja nende riikide valitsused) oleksid neist taumliesti teadli-kud Kui kvoot jaotatakse tarnijamaade vahel peab kvooti rakendav riik mitteainult avaldama teavet iga riigi kvoodiosa kohta vaid ka teavitama kotildeigi huvita-tud tarnijamaade valitsusi eraldi kvoodiosade jaotusest
124 6 peatuumlkk ndash Impordi litsentsimise protseduurid
Leping notildeuab impordilitsentside vaumlljastamist 30 paumleva jooksul paumlrast vastavataotluse saamist juhul kui protseduurid naumlevad ette litsentside vaumlljastamisttaotluste vastuvotildetmise jaumlrjekorras Kui taotlusi vaadatakse laumlbi uumlheaegselt tu-leb litsentsid vaumlljastada 60 paumleva jooksul alates paumlevast mis jaumlrgneb vaumlljakuulu-tatud taotlusperioodi lotildepukuupaumlevale
Reeglite eesmaumlrk on tagada samuti et litsentside vaumlljastamisel votildeetakse arvessepraktilisi raskusi mida importijad on kohanud vaumlljastatud litsentside kasutami-sel Potildehimotildetteliselt tuleks litsentse vaumlljastada neile importijatele kes on neileeelnevalt vaumlljastatud litsentse votildeimalikult taumlielikult aumlra kasutanud Samas tulebtagada et importijaid kes ei ole oma litsentse saanud aumlra kasutada seaduslikelpotildehjustel ei karistataks potildehjuseta litsentsi mittevaumlljastamise votildei litsentsiga lu-batava impordikoguse votildei vaumlaumlrtuse liigse vaumlhendamise teel Litsentsimisorganidpeavad erilist taumlhelepanu poumloumlrama ka uutele importijatele litsentside vaumlljasta-misele eriti neile kes impordivad arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest
Motildeju aumlritegevuseleKohustades riikide litsentsimisorganeid lepingu potildehimotildetteid ja reegleid jaumlrgimapuumluumlab leping kaitsta nii vaumllismaa tarnijate kes soovivad eksportida litsentsimi-sele kuuluvaid tooteid kui ka tootmisettevotildetete huve mis on huvitatud nendetoodete importimisest Leping notildeuab riikidelt selliste litsentsimisprotseduuridevastuvotildetmist mis muu hulgas annaksid importijatele otildeiguse eeldada et
litsentsid vaumlljastatakse operatiivselt ettenaumlhtud aja jooksul
neid ei karistata vaumliksemate vormistusvigade paumlrast dokumentides
6 peatuumlkk ndash Impordi litsentsimise protseduurid 125
7 peatuumlkk
Ekspordile kehtivad reeglid
KokkuvotildeteGATTi reeglid lubavad eksportkauba vabastamist kotildeikidest sellele eksportivates riiki-des kehtivatest kaudsetest maksudest Reeglid lubavad riikidel kehtestada ekspordilemakse kui neid on vaja ekspordi kontrollimiseks votildei muu strateegilise eesmaumlrgi saavu-tamiseks Nagu ka impordi puhul keelavad reeglid rakendada piiranguid ekspordisuhtes ndash see on lubatud vaid motildenedel kindlaksmaumlaumlratud juhtudel
Kaumlesolevas teatmikus on seni kirjeldatud potildehiliselt importtoodete suhtes kohal-datavaid GATTi reegleid Kaumlesolevas peatuumlkis vaadeldakse luumlhidalt ekspordilekehtivaid reegleid
Ekspordi soodustamine kaudsete maksude huumlvitamise kauduGATTi reeglid lubavad vabastada eksporttoodet
selle tootmiseks kasutatavale ja tarbitavale sisendile kehtestatud tollimaksu-dest ja muudest kaudsetest maksudest
eksportkaubale kehtestatud kaudsetest maksudest
eksportkauba tootmisele ja turustamisele kehtestatud kaudsetest maksudest
SCM-leping I lisajoonealune maumlrkus 58
Motildeiste ldquokaudsed maksudrdquo hotildelmab selliseid makse nagu ldquomuumluumlgi- aktsiisi-kaumlibe- VAT- frantsiisi- tempel- votildeotilderandamis- lao- ja seadmemaksrdquo Subsii-diumide ja tasakaalustusmeetmete leping (SCM-leping) mis saumltestab et tasu-misele kuuluvate maksude sissenotildeudmisest loobumine valitsuste poolt onekspordi subsideerimine selgitab jaumlrgmist
subsiidiumideks ei peeta eksporttoote vabastamist maksudest votildei maksetest miskehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes votildei sellistemaksude votildei muude maksete tagastamist summas mis ei uumlleta kogutud summat
On oluline motildeista nende reeglite rakendamise potildehjuseid GATTi votilderdse kohtle-mise reegli kohaselt votildeib riik importtoodetele kehtestada peale tollimaksude kakotildeiki kaudseid makse mida rakendatakse samasuguste omamaiste toodete suh-tes tingimusel et need ei ole kotildergemad kui kodumaiste toodete suhtes rakenda-tavad maksud Kui eksporttoodet ei vabastata eksportiva riigi kaudsetestmaksudest votildeib olla tegemist topeltmaksustamisega (maksustatakse nii ekspor-tivas kui ka importivas riigis)
Reeglid lubavad siiski eksporttoodet vabastada uumlksnes kaudsetest maksudestSeda ei tohi vabastada tootmisettevotildetete poolt makstavatest otsestest maksu-dest (nagu tulumaks ja kasumilt makstavad maksud) SCM-leping selgitab etvabastusi soodustusi votildei edasiluumlkkamisi seoses otseste maksude votildei sotsiaal-maksudega mis on seotud konkreetselt eksportkauba tootmisega ning mis on
GATT 1994 I lisa jaXVI artikkelSCM-leping artikli 1joonealune maumlrkus ningIndashIII lisa
makstud votildei kuuluvad maksmisele tootmisettevotildette poolt peetakse keelatudekspordisubsiidiumiks Selle reegli majanduslik potildehjendus tuleneb eeldusest etkaudsete maksude koorem langeb uumlldiselt tootele ja kajastub selle hinnas agaotseste maksude koorem langeb uumlldiselt maksukohuslastest tootjatele
Peaaegu kotildeik riigid rakendavad taumlnapaumleval stimuleerivaid meetmeid mis luba-vad eksportivatel ettevotildetetel taotleda vabastust eksportkaupade tootmiseks ka-sutatava sisendi tollimaksudest votildei nende tagastamist ning samade toodetepealt makstavate kaudsete maksude tagastamist Tagamaks et ekspordiettevotildet-ted ei satuks vaumllisturgudel muumluumles ebasoodsasse olukorda maksustavad riigideksporti harva
Ekspordikontrollimeetmeid kaumlsitlev reegel
GATTi reeglid tunnustavad siiski et teatud olukordades on riigid sunnitud ra-kendama ekspordikontrollimeetmeid Nagu impordigi puhul peavad riigid sel-listel juhtudel eelistama hinnapotildehiseid meetmeid Reeglid lubavad riikidelseega kasutada ekspordimakse kuid keelavad ekspordipiirangute kehtestamisevaumllja arvatud juhul kui neid suudetakse otildeigustada motildene ettenaumlhtud erandi alusel
Ekspordimaksud
Laumlhtudes riigi tuludega seotud kaalutlustest on motildened arengumaad ekspordi-makse kogunud Taumlnapaumleval vaumlhendavad need riigid sotildeltuvust nendest maksu-dest kuna neil on negatiivne motildeju eksportkaubandusele
Peale riigi tulude suurendamise eesmaumlrgi votildeidakse ekspordimakse kehtestadaka teatavate muude strateegiliste eesmaumlrkide saavutamiseks Naumliteks votildeib neidajutiselt rakendada kohe paumlrast devalveerimist kui vaumllisvaluutade suhtes mada-lamate ekspordihindadega ei kaasne oodatud ekspordi kasvu sel ajal kui eks-portijatele antakse potildehjendamatu eelis
Makse kehtestavad tooret eksportivad riigid oma kaubavahetusolude paranda-miseks Neid votildeidakse kasutada ka ekspordi kontrollimiseks et parandada res-sursside kaumlttesaadavust kodumaisele toumloumltlevale toumloumlstusele votildei et reguleeridakeskkonna- votildei oumlkoloogilistel potildehjustel riigi loodusvarade edasist kasutamist
Uumlks ekspordimaksude suuremaid eeliseid ekspordipiirangute ees on see et nadannavad riikidele lisatulusid Valitsused kasutavad selliseid tulusid sageli mak-sustavate kaubaartiklite tootjate abistamiseks
GATT 1994 artikkel I lg 1 GATTi potildehireegel mis notildeuab riikidelt enamsoodustusrežiimi kohaldamistkehtib nii impordi- kui ka ekspordimaksude suhtes Enamsoodustusrežiimi potilde-himotildete kehtib ka
maksustamismeetodi
kotildeikide ekspordiga seotud reeglite ja vorminotildeuete suhtes
Ekspordipiirangud
GATTi impordi piiramist keelavad saumltted kehtivad ka ekspordi suhtes Sellelreeglil on siiski motildened erandid Riigil lubatakse eksporti piirata votildei keelustadakui see on vajalik
GATT 1994 artikkel XI lg 2punkt b
kaupade liigitamis- sortimis- votildei turustusstandardite votildei -eeskirjade raken-damiseks rahvusvahelises kaubanduses
7 peatuumlkk ndash Ekspordile kehtivad reeglid 127
GATT 1994 artikkel XI lg 2punkt a
toiduainete votildei muude haumldavajalike toodete kriitilise nappuse vaumlltimiseksvotildei leevendamiseks
Peale selle takistavad reeglid riikidel piirangute kehtestamist
toorainele kodumaise tootmise kaitsmiseks votildei soodustamiseks
eksportijate vahelise konkurentsi aumlrahoidmiseks
Motildeju aumlritegevusele
Aumlriisikute jaoks on oluline maumlrkida et GATTi reeglid lubavad huumlvitada toot-missisendilt makstud tollimakse ja maksta tagasi eksporttoodetega seotudkaudseid makse Mis puutub tollimaksudesse siis enamikus riikides on tavaksvabastada eksportkaupade tootmiseks imporditud sisend tollimaksude tasumi-sest votildei lubada eksportijatel taotleda maksude tagastamist paumlrast eksporti Ena-mikul riikidel on olemas ka stimuleerivad meetmed mis lubavad eksportijateltaotleda eksporttoodetega seotud kaudsete maksude huumlvitamist Kuna eksport-kaupade selliste maksude huumlvitamine on lubatud peaaegu kotildeikides riikides votildei-vad ettevotildetted riikidest mis sellist votildeimalust ei paku sattuda vaumllisturgudelhalvemasse olukorda On oluline tagada et huumlvitussumma ei uumlletaks eksport-toote sisendile kehtestatud tollimaksude ja eksporttoote kaudsete maksude te-gelikku suurust Tegelikust maksukoormusest suuremate summade maksmistloetakse ekspordi subsideerimiseks
Nagu selgitab jaumlrgmine 8 peatuumlkk ei tohi riigid ekspordisubsiidiume andaArengumaadel on oma ekspordi subsideerimise kavade jaumlrkjaumlrguliseks kaotami-seks aega kaheksa aastat (so kuni 1 jaanuarini 2008) Reeglid ei luba neil selleluumlleminekuajal subsideerida tooteid mida varem ei subsideeritud Peale selle lu-bavad reeglid maksta tagasi uumlksnes eksporttoodete pealt makstud kaudseidmakse Eksportijatele maksuvabastuse andmine votildei nendele maksete tegemineekspordituludelt makstavate otseste maksude huumlvitamiseks ei ole lubatud
GATTi potildehikaumlsitlusviis et eksporttoodete kotildeiki kaudseid makse tuleb vaumlhen-dada taumlhendab ka seda et kui riigid teatavates eriolukordades kehtestavadkiekspordimakse tuleb pidevalt kontrollida nende saumlilitamise vajalikkust Aumlri-isikutele on oluline teada et selliseid makse nagu ka impordimakse votildeivadvalitsused kehtestada uumlksnes enamsoodustusrežiimi potildehimotildettel Riik ei tohikehtestada kotildergemat ekspordimaksu uumlhte sihtkohta eksporditavale kaubale javaumliksemat votildei nullmaumlaumlra muude sihtkohtade puhul
128 7 peatuumlkk ndash Ekspordile kehtivad reeglid
8 peatuumlkk
Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid
Kokkuvotildete
GATTi XVI artikli saumltteid subsideerimise kohta selgitavad ja arendavad edasi sub-siidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping (SCM-leping) ning potildellumajandus-leping Uumlldistatult vaumlljendudes kehtivad SCM-lepingu saumltted toumloumlstustoodetelepotildellumajanduslepingu saumltted aga potildellumajandustoodetele
SCM-leping tunnistab et valitsused kasutavad subsiidiume erinevate strateegilisteeesmaumlrkide saavutamiseks Sellegipoolest piirab leping valitsuste otildeigust anda subsii-diume mis motildejuksid kaubandust olulisel maumlaumlral moonutavatena Lepingu reeglid onkomplekssed
Leping jagab subsiidiumid keelustatuteks ja lubatavateks Keelustatud subsiidiumidehulka kuuluvad ekspordisubsiidiumid Minevikus kehtis toumloumlstustoodete ekspordi sub-sideerimist keelav reegel uumlksnes arenenud riikidele leping laiendab selle reegli nuumluumld kaarengumaadele Viimastele votildeimaldatakse kaheksa-aastane uumlleminekuaeg mille jook-sul nad peavad viima oma subsiidiumide andmise korra reegliga vastavusse Selle ajajooksul ei tohi nad totildesta ekspordi subsideerimise maumlaumlra Ekspordi subsideerimist kee-lav reegel ei kehti vaumlhimarenenud riikide ja arengumaade suhtes mille RKT uumlhe ela-niku kohta on alla 1000 USD
Kotildeik subsiidiumid mis ei ole keelustatud on lubatavad Lubatavad subsiidiumid ja-gunevad kaheks vaidlustatavateks ja vaidlustamisele mittekuuluvateks subsiidiumi-deks
Leping saumltestab kaht liiki abinotildeud juhtudeks kus riikide antud subsiidiumid ldquokahjus-tavad totildesiseltrdquo teiste riikide kaubandushuvisid
Kui selline kahjustav motildeju avaldub olulise kahjuna importiva riigi toumloumlstusele siis lu-bab leping importival riigil kehtestada subsiidiumide tasakaalustamiseks tasakaalus-tusmakse Selliseid makse tohib kehtestada alles siis kui paumlrast lepinguga kooskotildelaslaumlbi viidud uurimist leiavad votildeimuorganid et on olemas potildehjuslik seos subsideeritudimpordi ja vastavale toumloumlstusele tekitatud olulise kahju vahel Peale selle tohib selliseiduurimisi uumlldjuhul algatada uumlksnes motildejutatud toumloumlstusharu taotlusel milles vaumlidetak-se et kotildenealune import kahjustab antud toumloumlstusharu
Teise votildeimalusena votildeib riik nii omamaise toumloumlstusharu totildesise kahjustamise kui kamuude negatiivsete motildejude korral esitada juhtumi lahendamiseks vaidluste lahenda-mise organile et tagada negatiivset motildeju avaldavate subsiidiumide kasutamise lotildepe-tamine votildei nende muutmine subsideeriva riigi poolt
Valitsused annavad subsiidiume erinevate strateegiliste eesmaumlrkide saavutami-seks Nii votildeidakse subsiidiume anda uute toumloumlstusharude arengu soodustami-seks investeerimise ja ettevotildetete loomise soodustamiseks riigi mahajaumlaumlnudpiirkondades toumloumlstuste abistamiseks ekspordi arendamisel potildellumajandus-tootmise infrastruktuuride parandamiseks ja talupidajatele piisava sissetulekutagamiseks
GATTi saumltted subsiidiumide kasutamise kohta on keerukad ning toumloumlstus- japotildellumajandustoodete puhul erinevad GATTi potildehisaumltteid subsiidiumide kohtaon uumlksikasjalikumalt kirjeldatud SCM-lepingus ja potildellumajanduslepingusSCM-lepingu saumltted kehtivad vaumlheste eranditega toumloumlstustoodete suhtes potildellu-majanduslepingu saumltted on seotud potildellumajandustoodetega SCM-lepingureegleid kirjeldatakse kaumlesolevas potildellumajanduslepingu omi 15 peatuumlkis
Subsiidiumide motildeiste SCM-lepingu eesmaumlrk
SCM-lepingu kohaselt loetakse toumloumlstus subsideerituks kui sellele on antud eelisjaumlrgmiselt
SCM-leping artikkel 1 valitsuse tegevus sisaldab otsest raha uumllekandmist (naumliteks abirahad laenudomakapitalimahutus) votildei laenu tagamist
valitsus ei saa votildei ei kogu tavaliselt laekuvaid maksutulusid
valitsus pakub kaupu votildei teenuseid votildei ostab kaupu
Eelise motildeiste on oluline selleks et teha kindlaks kas meede kujutab votildei ei kuju-ta endast subsiidiumi Kuigi leping annab selleks vaid motildened juhised votildeib reeg-lina oumlelda et eelise annab valitsuse tegevus mis ei ole kooskotildelas kaubanduslikekaalutlustega Seega annab eelise (ja votildeib jaumlrelikult olla subsiidium) totildeenaumloliseltvalitsusepoolne omakapitalimahutus tingimustel mis oleksid erainvestori jaoksvastuvotildeetamatud laenude andmine kommertspankadest soodsamalt votildei valit-suse poolt kaupade ja teenuste hankimine kehtivast turuhinnast madalamahinnaga
Lepingu eesmaumlrk ei ole piirata potildehjendamatult valitsuste otildeigust anda subsiidiumevaid keelata neil teiste maade kaubandust kahjustavate subsiidiumide kasuta-mist Sel eesmaumlrgil jagataksegi subsiidiumid lepingus keelustatud ja lubatava-teks subsiidiumideks
Keelustatud subsiidiumid (punased subsiidiumid)
Keelustatud on jaumlrgmised subsiidiumid
SCM-leping artikkel 3 ekspordisubsiidiumid so subsiidiumid mis sotildeltuvad eksporditegevusest (vtboksis 22 esitatud selgitusloendit)
subsiidiumid mis sotildeltuvad omamaiste kaupade eeliskasutamisest votilderreldesimporditud kaupadega
Minevikus kehtis eksportkaupade subsideerimise keeld arenenud riikide suh-tes Leping laiendab selle arengumaadele See saumltestab et need riigid kaotavadoma ekspordisubsiidiumid jaumlrk-jaumlrgult kaheksa aasta jooksul (so 1 jaanuariks2003) ning ei totildesta sellel ajal kehtivate ekspordisubsiidiumide maumlaumlra Vaumlhim-arenenud riigid ja samuti riigid mille RKT elaniku kohta on alla 1000 USD to-hivad ekspordisubsiidiume kasutada Nende subsiidiumide kaotamiseks missotildeltuvad omamaiste kaupade eeliskasutamisest votilderreldes imporditud kaupade-ga oli arengumaadel aega 1 jaanuarini 2000 samas kui vaumlhimarenenud riikidel
130 8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid
on selleks aega kaheksa aastat (so kuni 1 jaanuarini 2003) Boks 23 kirjeldablepingu saumltteid mis kohaldavad arengumaadele eri- ja diferentseeritud režiimikeelustatud ja lubatavate subsiidiumide suhtes
Lubatavad subsiidiumid
Lepingu kohaselt on valitsustele potildehimotildetteliselt lubatud anda muid subsiidiu-me mis ei ole eespool kirjeldatud keelustatud subsiidiumid Kuid leping jagablubatavad subsiidiumid kaheks vaidlustatavateks ja vaidlustamisele mittekuu-luvateks On saanud tavaks votilderrelda subsiidiumide lepingujaumlrgset liigitustvalgusfoori tuledega Keelustatud subsiidiume nimetatakse punase kasti vaid-lustatavaid kollase kasti ja vaidlustamisele mittekuuluvaid rohelise kasti subsii-diumideks
Lubatavad kuid vaidlustatavad subsiidiumid (kollased subsiidiumid)
Uumlldistades kasutatakse lepingus subsiidiumide vaidlustatavateks ja vaidlusta-misele mittekuuluvateks liigitamisel eripaumlrasuse motildeistet Subsiidium on eripauml-rane kui see on piiratud
SCM-leping artiklid 2 ja 5 uumlksikettevotildette votildei ettevotildetete ruumlhmaga
tootmisharu votildei tootmisharude ruumlhmaga
toetust andva votildeimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluva kindla geograafilisepiirkonnaga
Kotildeik eripaumlrased subsiidiumid (va need mis on maumlaumlratletud jaumlrgmises lotildeigus)on vaidlustatavad kui need motildejutavad lepingu sotildenastuse kohaselt ldquoteiste liik-mete huve negatiivseltrdquo Sellised negatiivsed motildejud votildeivad avalduda jaumlrgmiselt
omamaise tootmisharu huvide totildesine kahjustamine
kahju importiva riigi omamaisele tootmisharule
seotud tariifimaumlaumlradest tuleneva kasu olematuks muutmine ja vaumlhendamine
8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 131
Boks 22Keelustatud ekspordisubsiidiumide selgitusloendSCM-lepingu keelustatud subsiidiumide selgitusloendisse kuuluvad jaumlrgmised subsii-diumid eksporditegevusest sotildeltuvad otsesed subsiidiumid valuuta mitteloovutamise suumlsteem mis hotildelmab ekspordipreemia andmist eksportkaupade tootmiseks kasutatava sisendi subsideerimine otsestest maksudest (naumliteks ekspordiga seotud kasumi maksustamisest) vabastamine kaudsetest maksudest (naumliteks kaumlibemaksust) vabastused votildei nendealased soodus-
tused eksporttoodetele suuremal maumlaumlral kui omamaiseks tarbimiseks muumluumldud sa-masuguste toodete puhul
impordimaksude (naumliteks tariifide ja muude tollimaksude) soodustused votildei tagas-tamised suuremal maumlaumlral kui eksporditavate kaupade tootmisel kasutatud sisendimaksustamise korral
ekspordi garantiiprogrammid selliste preemiamaumlaumlrade eest millest ei piisa prog-rammide pikaajaliste kulude katmiseks
riigilaenude kuludest madalamate maumlaumlradega antavad ekspordikrediidid kuineid kasutatakse ekspordikrediidi tingimuste oluliste eeliste tagamisel
Uumlks vaidlustatavuse aluseid on teiste riikide huvide totildesine kahjustamine Vaid-lustamist votildeidakse kasutada siis kui subsideeritud toode totilderjub kaebuse esitajapoolt eksporditavat toodet vaumllja subsideeriva riigi votildei kolmanda riigi turul Boks24 kirjeldab kriteeriume mis on lepingus saumltestatud tegemaks kindlaks kas rii-gi subsiidiumid kahjustavad totildesiselt teiste liikmete huve
132 8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid
Boks 23Arengumaadele votildeimaldatud paindlikkus subsiidiumide kasutamisel(SCM-leping artikkel 27)
SCM-leping tunnistab et subsiidiumid votildeivad maumlngida olulist rolli arengumaadestliikmete majandusarengu programmides Samuti moumloumlndakse et need riigid ei pruugiolla kohe valmis saumltestatud reegleid taumlies ulatuses taumlitma Votildeimaldamaks neile reegli-te rakendamisel paindlikkust naumleb leping arengumaadele ette eri- ja diferentseeritudrežiimi
EkspordisubsiidiumidNagu juba eespool maumlrgitud hakkab ekspordisubsiidiume keelav reegel arengumaadesuhtes kehtima alles paumlrast kaheksa-aastast uumlleminekuaega so 1 jaanuaril 2003Neid riike julgustatakse siiski subsiidiumidest loobuma jaumlrk-jaumlrgult kaheksa aastavaumlltel ja neil ei lubata totildesta ekspordi subsideerimise taset Uumlleminekuaega votildeib aren-gumaa taotlusel pikendada veel kahe aasta votilderraPeale selle notildeutakse neilt riikidelt kahe aasta jooksul nende toodete ekspordisubsiidiu-mide kaotamist mille suhtes on saavutatud ekspordikonkurentsivotildeime Riigi tootel onekspordikonkurentsivotildeime kui selle eksport on saavutanud kahe jaumlrjestikuse aastajooksul 325 suuruse osa maailmaturul Selles motildeistes maumlaumlratletakse toode harmo-neeritud suumlsteemi kaupade nomenklatuuri (mille WCO on vaumllja toumloumltanud tariifide jakaubandusstatistika klassifitseerimiseks) rubriigi tasemelVaumlhimarenenud riigid ja madala sissetulekute tasemega arengumaad mille RKTelaniku kohta on alla 1000 USD on ekspordi subsideerimise keelust taumlielikult vabas-tatud Kui aga leitakse et motildeni nende toode on saavutanud ekspordikonkurentsivotildei-me on nad kohustatud kaotama selle toote ekspordisubsiidiumid jaumlrk-jaumlrgult kaheksaaasta jooksul (teised arengumaad on kohustatud seda tegema kahe aasta jooksul)Arengumaadest liikmete ekspordisubsiidiumid jaumlaumlvad aga sellegipoolest vaidlustata-vateks ndash nii mitmepoolselt kui ka tasakaalustusmaksude kaudu
Subsiidiumid omamaiste kaupade tarbimise toetamiseksReegel mis keelab aumlra subsiidiumid mis soodustavad omamaiste kaupade eeliskasu-tamist votilderreldes importkaupadega on arengumaade suhtes kehtinud alates 1 jaanua-rist 2000 mil lotildeppes nende viieaastane uumlleminekuaeg ning hakkab vaumlhimarenenudriikide suhtes kehtima kaheksa aasta paumlrast (st alates 1 jaanuarist 2003)
Erastamist soodustavad subsiidiumidErastamise edendamiseks saumltestab leping et ldquootseseid laenukustutamisi ja mis tahesvormis sotsiaalkulutuste katmiseks motildeeldud subsiidiume kaasa arvatud valitsusemaksutulust loobumistrdquo arengumaa valitsuse poolt vaadeldakse kui mitmepoolseltvaidlustamisele mittekuuluvat tingimusel et sellised subsiidiumid on antud piiratudajaks ja vastavad erastamisprogrammile Nende suhtes votildeib siiski votildetta tasakaalus-tusmeetmeid Madala sissetulekuga riigid mille RKT elaniku kohta on alla 1000 USD aastas on jaumlrgmised Bolii-via Cocircte drsquoIvoire Dominikaani Vabariik Egiptus Filipiinid Ghana Guatemala Guyana India In-doneesia Kamerun Keenia Maroko Nicaragua Nigeeria Pakistan Senegal Sri Lanka ja ZimbabweNeilt riikidelt notildeutakse siiski ekspordisubsiidiumide keelustamist kui nende RKT elaniku kohta jotildeuab1000 USDni
Vaidlustamise alus on ka olulise kahju tekitamine Eriti on see importivale riigi-le aluseks tasakaalustusmaksude kehtestamisel subsideeritavate kaupade suh-tes mille import tekitab kahju omamaisele toumloumlstusharule
Subsiidiume mis muudavad olematuks votildei vaumlhendavad GATTi suumlsteemist tule-nevat kasu loetakse samuti vaidlustatavateks Selline kasu olematuks muutmi-ne ja vaumlhendamine loetakse toimunuks kui eksportijariik leiab etkaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel vastastikuste kontsessioonide tegemisel tariifide si-dumisena saavutatud kontsessiooni vaumlaumlrtus on oluliselt vaumlhenenud sest kodu-maine toumloumlstusharu on kaotanud oma turuosa importiva riigi toumloumlstusharulemida subsideeritakse
Lubatavad kuid vaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid(rohelised subsiidiumid)
SCM-leping artiklid 2 ja 8 Motildene erandiga on kotildeik eripaumlrased lubatavad subsiidiumid vaidlustatavad Lu-batavad subsiidiumid mis on mitteeripaumlrased vaidlustamisele ei kuulu Subsii-diumiprogrammid mis annavad subsiidiume objektiivseid majanduslikkekriteeriume arvesse votildettes on horisontaalset laadi ning ei eelista teatavaid ette-votildetteid teistele on mitteeripaumlrased Seetotildettu ei kuulu need ka vaidlustamiseleSeega ei kuulu ka valitsuste poolt vaumlikestele ja keskmise suurusega ettevotildeteteleantavad subsiidiumid uumlldjuhul vaidlustamisele kui need ettevotildetted on vaumllja sel-gitatud nende suuruse ja toumloumltajate arvu alusel
Peale selle ei kuulu vaidlustamisele teatavad eripaumlrased subsiidiumid ndash seda ju-hul kui nende andmise tingimused on lepingu tingimustega kooskotildelas Nendehulka kuuluvad jaumlrgmistel eesmaumlrkidel eraldatavad subsiidiumid
uurimistegevuseks mida teostavad aumlriuumlhingud (teatavatel tingimustel)
olemasolevate rajatiste kohandamiseks uutele keskkonnanotildeuetele eelduselet subsiidium on uumlhekordne kordumatu meede ja ei uumlleta 20 kohandamis-kuludest
8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 133
Boks 24Teise riigi huvide totildesise kahjustamise kindlaksmaumlaumlramisekriteeriumid(SCM-leping artikkel 6)
Leping selgitab et teise riigi huvide totildesiseks kahjustamiseks loetakse seda kui muuhulgas toote vaumlaumlrtusjaumlrgne kogusubsideerimine uumlletab 5 subsiidiume kasutatakse tootmisharu tegevuskahjumi katteks subsiidiume kasutatakse ettevotildette tegevuskahjumi katteks vaumllja arvatud uumlhekord-
sed meetmed votildei votildelg kustutakse valitsuse poolt otseseltKotildeigil teistel juhtudel peab kaebuse esitaja selleks et totildeestada et tema huve on totildesiseltkahjustatud naumlitama et subsiidium on antud selleks et toodet subsideeriva riigi turult kotildervale totilderjuda votildei takistada selle importimist totilderjuda kotildervale toote eksportimist kolmanda riigi turule subsideeriva riigi turul hindu maumlrkimisvaumlaumlrselt alla luumluumla votildei suruda suurendada subsideeriva riigi osalust maailmaturul subsideeritud kauba suhtes
votilderreldes keskmise osalusega mis tal oli kolme eelnenud aasta jooksul
soodustamaks toumloumlstusharude arengut ebasoodsates piirkondades (teatavateltingimustel)
Importivad riigid ei tohi rakendada tasakaalustusmakse toodete suhtes milleleon antud vaidlustamisele mittekuuluvaid subsiidiume
Otildeiguskaitsevahendid mida motildejutatud toumloumlstusharud ja nende riikidevalitsused saavad kasutada
Millised on otildeiguskaitsevahendid mida saavad kasutada toumloumlstusharud ja nenderiikide valitsused mis leiavad et subsideeritud import kahjustab nende huve
SCM-lepingartiklid 4 7 ja 9
Leping naumleb ette kaks otildeiguskaitsevahendite liiki Esimese votildeimalusena votildeib riikmis leiab et kasutatakse keelustatud subsiidiumi votildei et lubatava subsiidiumiandmine motildejutab tema majandust negatiivselt anda kuumlsimuse otsustamiseksWTO vaidluste lahendamise organile Kui see negatiivne motildeju avaldub riigiomamaise toumloumlstusharu ldquoolulise kahjustamisenardquo votildeib importiv riik vaidluste la-hendamise menetluse asemel kehtestada imporditavatele subsideeritud toode-tele tasakaalustusmakse (vt boks 25) Selliseid makse votildeib kohaldada siiski allespaumlrast seda kui riiklikul tasandil ja motildejutatud toumloumlstusharu taotluse alusel teos-tatud uurimisel on tuvastatud et subsideeritud import kahjustab omamaisttoumloumlstusharu Tasakaalustusmakse ei saa kehtestada toodetele mis saavad vaid-lustamisele mittekuuluvaid subsiidiume
134 8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid
Boks 25Importivatele riikidele SCM-lepingu kohaselt votildeimaldatudotildeiguskaitsevahendid(artiklid 4 7 ja 9)
Importivale riigile mis leiab et teiste liikmesriikide poolt kasutatavad subsiidiumidkahjustavad tema huve votildeimaldatakse kaht liiki otildeiguskaitsevahendeid Riik votildeib keh-testada tasakaalustusmakse kui motildejutatud toumloumlstusharu taotluse alusel laumlbiviidavauurimise tulemusel selgub et subsideeritud import kahjustab oluliselt seda toumloumlstusha-ru Toumloumlstus votildeib anda kuumlsimuse lahendamiseks ka vaidluste lahendamise organileKeelustatud subsiidiumid Riik mis leiab et teine riik kasutab keelustatud subsii-diumi votildeib paumlrast seda kui kahepoolsed laumlbiraumlaumlkimised subsideeriva riigiga ei vii sellesubsiidiumi kaotamisele anda kuumlsimuse lahendamiseks vaidluste lahendamise organileVaidlustatavad subsiidiumid Riik mis leiab et teise riigi vaidlustatav subsii-dium kahjustab tema huve votildeib anda probleemi lahendamiseks vaidluste lahendami-se organile kui kahepoolsetel laumlbiraumlaumlkimistel ei jotildeuta motildelemaid pooli rahuldavalahenduseniVaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid Tasakaalustusmakse ei saa keh-testada toodete suhtes millele on antud vaidlustamisele mittekuuluvaid subsiidiumeKui aga riigil on siiski potildehjust uskuda et asjakohased subsiidiumiprogrammid onavaldanud totildesist negatiivset motildeju omamaisele toumloumlstusharule potildehjustades raskesti kor-vatavat kahju votildeib riik notildeuda konsultatsioone subsideeriva riigiga Kui konsultat-sioonid ebaotildennestuvad votildeib riik taotleda et lepingu raames loodud subsiidiumide jatasakaalustusmeetmete komitee maumlaumlraks kindlaks kahjuliku motildeju olemasoluKotildeigil eespool osutatud kolmel juhul kui subsideeriv riik ei astu vajalikke samme esi-tatud soovituste taumlitmiseks peaks kas vaidluste lahendamise organ votildei subsiidiumideja tasakaalustusmeetmete komitee andma motildejustatud riigile loa subsideeriva riigikaubandust motildejutavate vastumeetmete rakendamiseks
SCM-leping saumltestab uurimist teostavatele votildeimuorganitele uumlksikasjalikudreeglid ja protseduurid uurimiste laumlbiviimiseks ja tasakaalustusmaksude suuru-se kindlaksmaumlaumlramiseks Kuna tasakaalustusmaksude rakendamise reeglid jadumpinguvastaste meetmete votildetmise reeglid on sarnased ja enamikes riikidesviivad motildelemate maksude kehtestamiseks uurimisi laumlbi samad votildeimuorganidselgitatakse neid reegleid koos 11 peatuumlkis
Motildeju aumlritegevusele
Toumloumlstustoodete ekspordi subsideerimist keelav reegel mis varem kehtis uumlksnesarenenud riikide suhtes kehtib nuumluumld ka arengumaade puhul (Erandiks on vauml-himarenenud riigid ja arengumaad kus RKT elaniku kohta on alla 1000 USD)Neil riikidel on kaheksa aastat uumlleminekuaega (kuni 1 jaanuarini 2003) millejooksul nad peavad olemasolevatest subsideerimissuumlsteemidest loobuma Nadei tohi selle aja jooksul subsiidiumide taset totildesta ega anda subsiidiume uuteletoodetele Hetkel ekspordi subsideerimisest kasu saavad ettevotildetted peavad see-ga valmistuma selleks et valitsused kaotavad subsiidiumid hiljemalt uumllemine-kuaja lotildepuks kui mitte varemgi
Tuleb maumlrkida et kuigi SCM-leping lubab arengumaadel uumlleminekuajal ekspor-disubsiidiume kasutada votildeivad importivad riigid nende subsiidiumide suhtesjuba uumlleminekuajal rakendada tasakaalustusmeetmeid kui need kahjustavadnende riikide omamaiseid toumloumlstusharusid Sama reegel kehtib ka nende arengu-maade puhul kes on ekspordisubsiidiumide kasutamist keelava reegli jaumlrgimi-sest vabastatud Seepaumlrast on ekspordisubsiidiumide saumlilitamine toodetelemida importivad riigid loevad imporditundlikeks (naumliteks tekstiilitooted nahkja nahatooted jms) taumlis ohte ndash kuigi see on lepingu jaumlrgi lubatud Seega on oluli-ne et valitsused jaumlrgiksid selliseid kaubandus- ja vaumllisvaluutastrateegiaid miskotildervaldaksid eelarvamused nende riikide ekspordi suhtes ja vaumlhendaksid kaekspordi subsideerimise vajadust Neil tuleb riigi eksportivate ettevotildetetega janende liitudega konsulteerides ning nendega koostoumloumls vaumllja selgitada kas abi(kui see on vajalik) on votildeimalik osutada ka lubatavate subsiidiumide vormis jaeelistatult selliste lubatavate subsiidiumide naumlol mida importivad riigid ei saavaidlustada Selles kontekstis on oluline maumlrkida et kui subsiidiumid ei ole eri-paumlrased teatavate toumloumlstusharude jaoks vaid neid rakendatakse uumlldiselt siis eisaa importivad riigid nende suhtes tasakaalustavaid meetmeid rakendada
8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 135
9 peatuumlkk
Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades
Kokkuvotildete
Kaitsemeetmete leping lubab importivatel riikidel importi ajutiselt piirata kui paumlde-vate organite laumlbiviidaval uurimisel tuvastatakse et import toimub niisuguses abso-luutselt votildei kodumaise toodanguga votilderreldes suhteliselt suurenenud koguses et seepotildehjustab maumlrgatavat kahju samasuguseid votildei otseselt konkureerivaid tooteid valmis-tavale kodumaisele tootmisharule Edasi saumltestab leping et selliseid meetmeid misvotildeivad avalduda tariifide totildeusuna uumlle seotud maumlaumlrade votildei koguseliste piirangutenatuleks uumlldjuhul rakendada enamsoodustusrežiimi alusel kotildeikidest riikidest paumlrinevaimpordi suhtes
Uurimisi selliste meetmete rakendamiseks votildeib algatada riigi valitsus ise votildei motildejuta-tud tootmisharu taotluse alusel Tegelikkuses algatatakse uurimisi tavaliselt siiskimotildejutatud tootmisharu taotluse alusel
Leping saumltestab kriteeriumid mida uurimist laumlbi viivad organid peavad arvestamaet tuvastada kas kasvanud import potildehjustab kodumaisele tootmisharule maumlrgatavatkahju Samuti saumltestab leping uurimise potildehilised protseduurireeglid Protseduurireeg-lite uumlks eesmaumlrk on pakkuda vaumllismaistele tarnijatele ja nende riikide valitsustele mil-le huve kavandatavad kaitsemeetmed votildeivad kahjustada votildeimalust esitadatotildeendusmaterjali ja kaitsta oma huve
Sellise ajutiselt suurema kaitse peamine eesmaumlrk on anda motildejutatud toumloumlstusharuleaega valmistuda suuremaks konkurentsiks millega ta puutub kokku paumlrast piirangutekaotamist Leping puumluumlab tagada et selliseid piiranguid kehtestatakse teatava kindlatoote suhtes uumlksnes ajutiselt ja kotildeige rohkem kaheksaks aastaks Arengumaadel luba-takse siiski kehtestada neid maksimaalselt kuumlmneks aastaks
Andmaks tootmisharudele aega jaumlrkjaumlrguliseks kohanemiseks tariifide vaumlhenda-misest ja muude kaubandustotildekete kaotamisest tuleneva suurema konkurentsi-ga on GATT seni notildeudnud et mitmepoolsetel kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistelkokkulepitud tariifide vaumlhendamised viiakse ellu kokkulepitud aastate jooksuletapiviisiliselt Nii vaumlhendati Uruguay voorus kokkulepitud toumloumlstustoodete ta-riife viie aasta jooksul alates 1 jaanuarist 1995 viies votilderdses osas Samamoodivaumlhendati kuue aasta jooksul jaumlrk-jaumlrgult potildellumajandussektori tariife ningomamaiseid ja ekspordisubsiidiume Arengumaadele on rakendamiseks antudpikem aeg
GATT 1994 artikkel XIX lg1 punkt a
GATTi reeglid tunnistavad et vaatamata tariifide etapiviisilisele vaumlhendamiselevotildeib motildenedel toumloumlstus- votildei potildellumajandussektoritel olla luumlhikest aega probleemesuurenenud impordist tuleneva konkurentsiga kohanemisel Need probleemidvotildeivad tuleneda sellest et neil ei otildennestu oma tootmisstruktuure taumliustada votildeitootlikkuse parandamiseks vajalikku uut tehnoloogiat kasutusele votildetta Sellekset anda motildejutatud toumloumlstusharudele kohanemiseks aega saumltestab GATTi XIXartikkel et kui riik leiab et teatud toodet imporditakse tariifide vaumlhendamisetulemusena lepinguosalise territooriumile ldquosellistes suurendatud kogustes jatingimustel mis totildesiselt kahjustavad votildei aumlhvardavad kahjustada samasugustevotildei otseselt konkureerivate toodete omamaiseid tootjaidrdquo votildeib sellise impordiajutiseks piiramiseks kasutada kaitsemeetmeid
Vabatahtlike ekspordipiirangute abil GATTi reeglitestkotildervalehoidmine
Suuresti GATTi notildeude paumlrast et kaitsemeetmeid tuleks rakendada mittediskri-mineerivatel alustel kehtestasid riigid minevikus vabatahtlikke ekspordipiiran-guid votildei korrapaumlraseid turukokkuleppeid Nende kokkulepete alusel notildeudsidimportivad riigid kasvava ekspordiga eksportivatelt riikidelt ekspordi hoidmistkokku lepitud piirides Kuigi neid kokkuleppeid nimetati ldquovabatahtlikeksrdquo eipruukinud need seda tegelikkuses alati olla Kuna piiranguid rakendati uumlksnesteatavatest riikidest saabuva impordi suhtes ei peetud nende rakendamisel seegakinni ka reeglist et impordipiiranguid tuleks kasutada mittediskrimineerivalt
Selliste hallide meetmete (nii nimetati neid sellepaumlrast et nende vastavus WTOreeglitele oli kaheldav) kasutamine motildenede arenenud riikide eelkotildeige aga USAja ELi liikmesriikide poolt suurenes viimase kolme aastakuumlmne jooksul maumlrga-tavalt Oli ka juhtumeid kus nende riikide valitsused julgustasid votildei toetasidoma riigi toumloumlstusharude algatusi vabatahtlike ekspordipiirangute kokkulepetesotildelmimiseks eksportivate riikide vastavate toumloumlstusharudega On kindlaks teh-tud et 1995 aastal mil WTO loodi oli jotildeus enam kui 200 sellist kahe- votildei motilde-nepoolset kokkulepet Need hotildelmasid tooteid alates potildellumajandustoodetest(naumliteks loomaliha) ja lihtsatest kaupadest (naumliteks nahk- ja kummitooted rei-sitarbed savi- ja portselannotildeud) kuni tehniliselt keeruliste toodeteni nagu naumli-teks televiisorid sotildeidu- ja veoautod
Kaitsemeetmete leping
Kohustus kaotada vabatahtlikud ekspordipiirangud
Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimiste potildehieesmaumlrk selles valdkonnas oli tagada et pii-ravad meetmed nagu vabatahtlikud ekspordipiirangud ja muud sarnased disk-rimineerivad meetmed viidaks vastavusse GATTi reeglite ja potildehimotildetetegaKaitsemeetmete leping (milles lepiti kokku Uruguay voorus) taumlitis selle eesmaumlr-gi notildeudes riikidelt nende poolt saumlilitatavate hallide meetmete etapiviisilist kao-tamist nelja aasta jooksul (so 1 jaanuariks 1999)14 Peale selle on riigidkohustatud ldquomitte taotlema rakendama ega saumlilitama vabatahtlikke ekspordi-piiranguid korrapaumlraseid turukokkuleppeid votildei muid sarnaseid meetmeid eks-
9 peatuumlkk ndash Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 137
14 Iga liikmesriik votildeib siiski saumlilitada uumlht sellist meedet veel uumlhe lisa-aasta
pordi votildei impordi suhtesrdquo Riikidelt notildeutakse ka et nad ei ldquootildehutaks egatoetaksrdquo toumloumlstusharusid ldquovastu votildetma votildei saumlilitamardquo kokkuleppeid mis on votilder-reldavad kirjeldatud valitsusepoolsete meetmetega
Maumlrgatava kahju standard
Leping saumltestab veel et kaitsemeetmeid tohib kohaldada alles paumlrast seda kuiuurimist teostavad votildeimuorganid on tuvastanud et
Kaitsemeetmeteleping artikkel 2
toodet imporditakse riigi territooriumile absoluutselt votildei kodumaise toodan-guga votilderreldes suhteliselt suurenenud koguses ja
sellistel tingimustel et see potildehjustab votildei aumlhvardab potildehjustada maumlrgatavatkahju samasuguseid votildei otseselt konkureerivaid tooteid valmistavale toot-misharule
Kaitsemeetmeteleping artikkel 4 lg 1
Motildeistet ldquomaumlrgatav kahjurdquo maumlaumlratletakse kui ldquomaumlrgatavat kodumaise tootmis-haru seisundi uumlldist notildergenemistrdquo Tuleb kindlaks maumlaumlrata et kodumaiseletootmisharule mille all motildeeldakse ldquosamasuguste votildei otseselt konkureerivatetoodete tootjaid tervikuna votildei neid kelle samasuguste votildei otseselt konkureeri-vate toodete vaumlljalase uumlhtekokku moodustab potildehiosa nende toodete omamai-sest kogutoodangustrdquo tekitab sellist kahju import Teisisotildenu ei ole lubatudrakendada kaitsemeetmeid impordi piiramiseks siis kui ainult motildened tootjadleiavad et neil on impordist tuleneva konkurentsiga raske toime tulla
Uurimise laumlbiviimise reeglid
Leping notildeuab liikmesriikidelt et nad maumlaumlraksid uurimiste laumlbiviimise eest vas-tutavad organid ja avaldaksid nende poolt jaumlrgitavad protseduurireeglid etneed oleksid avalikkusele teada
Sellise uurimise algatamise taotlus votildeib tulla valitsuselt endalt votildei tootmisha-rult mille toodangu vaumlljalase uumlhtekokku moodustab potildehiosa imporditava tooteomamaisest kogutoodangust Praktikas alustatakse aga uurimisi uumlldjuhul toot-jate votildei neid esindavate liitude taotluse alusel Tuumluumlpiliselt vaumlidetakse sellistestaotlustes et kasvanud import potildehjustab tootjatele maumlrgatavat kahju viies naumli-teks kasumi kaotamise tootmise vaumlhenemise ning tootmisvotildeimsuse alakasuta-miseni javotildei toumloumljotildeu vaumlhendamiseni
Kaitsemeetmeteleping artikkel 3
Uurimist teostavad organid peavad juurdlusest avalikult teatama ja korraldamaavalikke aumlrakuulamisi vms asjakohaseid vahendeid kus ldquoimportijad eksporti-jad ja teised huvitatud pooled votildeiksid esitada totildeendeid ja oma seisukohtirdquoAmetivotildeimud peaksid tutvuma ka seisukohtade ja arvamustega taotletavatekaitsemeetmete rakendamise vastu ja kaaluma kas sellise meetme rakendaminevastaks uumlldisele huvile
Kaitsemeetmeteleping artikkel 4 lg 2
Uurimist teostavad organid votildeivad kaitsemeetme rakendamist lubada vaid siiskui nad leiavad kotildeiki asjakohaseid objektiivseid ja koguselisi tegureid hinnateset ldquoon olemas potildehjuslik seos kotildenealuse toote impordi kasvu ja maumlrgatava kahjuvotildei selle ohurdquo vahel antud tootmisharule Kaitsemeetmete kasutamist ei tohikslubada siis kui tootmisharu probleemid ei ole tingitud impordi suurenemisest(vaid naumliteks uumlldise notildeudluse langusest toote jaumlrele) Laumlbipaistvuse tagamise hu-vides peavad uurimist teostavad organid oma aruanded ja jaumlreldused avaldama
Kaitsemeetmete rakendamineKaitsemeetmeteleping preambul
Leping rotildehutab et kaitsemeetmete votildetmisel peaks valitsuste eesmaumlrk olemaldquostruktuuriline kohandaminerdquo ja ldquovajadus pigem totildehustada kui piirata konku-rentsi rahvusvahelistel turgudelrdquo Selleks saumltestab leping et kaitsemeetmeid tu-leks rakendada uumlksnes ajutiselt et anda motildejutatud toumloumlstusharule votildeimalus
138 9 peatuumlkk ndash Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades
astuda samme kohanemiseks meetmete kaotamisele jaumlrgneva suurema konku-rentsi tingimustega Kohanemine votildeib toimuda parema tehnoloogia kasutusele-votildetu votildei tootmisstruktuuride oumlkonoomsemaks muutmise vormis
Kaitsemeetmeteleping artikkel 5
Peale selle tuleks kaitsemeetmeid rakendada vaid ldquoniisugusel maumlaumlral kui onvaja maumlrgatava kahju vaumlltimiseks votildei heastamiseks ja kohandamise hotildelbustami-seksrdquo ja ldquovotilderdsetel alustel mis tahes allikast laumlhtuva impordi suhtesrdquo Kasutata-va kaitsemeetme liigi ndash seotud tollimaksumaumlaumlrade totildestmine votildei impordilekoguseliste piirangute kehtestamine ndash maumlaumlrab uurimist teostav organ Koguseli-se piirangu kasutamise korral votildeidakse kvoodid jaotada potildehiliste tarnijamaadevahel Sellisel juhul maumlaumlratakse iga riigi kvoodi osa kindlaks tarnijamaaga kon-sulteerides tuginedes nende poolt eelneva tuumluumlpilise perioodi jooksul impordi-tud kogustele Sellise kvoodi osade jaotamise puhul tuleb kohaselt arvestada kauute tarnijate huve
Leping lubab erandolukordades riikidel mittediskrimineerimise reeglist kotildervalekalduda ja rakendada kvoote ainult uumlhe votildei enama riigi suhtes kui neist riiki-dest paumlrinev import ldquoon ebaproportsionaalselt kasvanud seda votilderreldes asjasse-puutuva toote impordi kogukasvuga tuumluumlpilise perioodi jooksulrdquo Tagamaks etselliseid meetmeid rakendatakse uumlksnes erandolukordades saumltestab leping etneid tohib rakendada paumlrast konsulteerimist kaitsemeetmete komiteega ja selleheakskiitu Komitee on moodustatud lepingu alusel
Kaubanduskompensatsiooni vahendidKaitsemeetmeteleping artikkel 8
Kaitsemeetmeid rakendada soovivalt liikmesriigilt oodatakse et ta pakub piisa-vat kaubanduskompensatsiooni riikidele mille kaubandushuve need meetmedkahjustavad15 Kui kaitsemeetme rakendamist taotleval riigil ja motildejutatud eks-portivatel liikmesriikidel ei otildennestu piisava kaubanduskompensatsiooni suhteskokkulepet saavutada votildeivad eksportivad liikmesriigid kasutada votilderdvaumlaumlrseidvastumeetmeid16 Siiski ei saa votilderdvaumlaumlrsete vastumeetmete rakendamise otildeigustkasutada meetme kehtimise kolme esimese aasta jooksul kui kaitsemeedet onrakendatud lepingu saumltetega kooskotildelas ja johtuvalt impordi absoluutsest suure-nemisest (mitte impordi kodumaise toodanguga votilderreldes suhtelise suurenemi-se totildettu)
Arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemineKaitsemeetmeteleping artikkel 9
Leping naumleb arengumaadele kaitsemeetmete kohaldamisel ette eri- ja diferent-seeritud kohtlemise Arengumaalt paumlrineva impordi suhtes ei tohi rakendadakaitsemeetmeid kui tema osa kotildenealuse toote uumlldimpordist meedet rakenda-vasse riiki ei uumlleta 3 See erand ei kehti kui arengumaade kohta kelle impor-diosa on alla 3 tuleb kokku uumlle 9 toote uumlldimpordist
Kaitsemeetmete rakendamisaeg
Lepingu uumllejaumlaumlnud saumltetega puumluumltakse tagada et kaitsemeetmeid rakendatakseajutiselt Nii ongi saumltestatud et
1 jaanuaril 1995 mil leping jotildeustus kehtinud kaitsemeetmed tuleb kaotadakaheksa aasta jooksul votildei 1 jaanuariks 2000 ndash olenevalt sellest kumb taumlht-aeg saabub hiljem
9 peatuumlkk ndash Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 139
15 Kompensatsiooniks on harilikult kaitsemeetmeid rakendada sooviva riigi poolne kontsessioonriikidele mille kaubandust kaitsemeetmed piiravad tariifide vaumlhendamise kujul muude too-dete osas mis pakuvad neile riikidele ekspordihuvi
16 Sellised votilderdvaumlaumlrsed vastumeetmed vaumlljenduvad harilikult kaitsemeetme rakendamist taotle-va riigiga seotud kontsessioonide votildei muude kohustuste peatamisena
Kaitsemeetmeteleping artikkel 7
kaitsemeetme maksimaalne esialgne rakendamisaeg on neli aastat Sedavotildeib pikendada kotildeige rohkem kaheksa aastani (arengumaade puhul kuumlmneaastani)
Aitamaks motildejustatud tootmisharudel kaitsemeetmete kaotamisele jaumlrgnevakskonkurentsi suurenemiseks valmistuda notildeuab leping kotildeigi meetmete millerakendamisaeg on uumlle uumlhe aasta jaumlrk-jaumlrgulist liberaliseerimist Kui meetme ra-kendamisaeg uumlletab kolme aastat tuleb hiljemalt poole rakendamisaja jaumlrel olu-kord uumlle vaadata et teha kindlaks kas need meetmed tuleks kaotada votildeikiirendada nende liberaliseerimist
Peale selle takistab leping kaitsemeetmetele kehtestatud ajaliste piirangute uumlle-tamist keelates kaitsemeetmete uuesti rakendamist samale toote ajaks mis votilder-dub selle meetme varasema rakendamisajaga Mingil juhul ei ole lubatudmeedet uuesti kehtestada enne kui vaumlhemalt kaks aastat pole meedet rakenda-tud Ajutisi kaitsemeetmeid mis on kehtestatud kuueks kuuks ja vaumlhemaksvotildeib rakendada uuesti uumlhe aasta paumlrast tingimusel et seda kaitsemeedet ei olerakendatud sama toote puhul rohkem kui kaks korda viie aasta jooksul Ka siinon arengumaadele kehtivad kohustused leebemad ning neil on lubatud meet-meid samale tootele uuesti rakendada paumlrast poole selle meetme eelmise raken-damisaja moumloumldumist (aga vaumlhemalt kaheaastase vahega)
Motildeju aumlritegevusele
Uued ja taumliendatud reeglid kaitsemeetmete kohta totildehustavad GATTi reegleidmillega naumlhakse ette kindel juurdepaumlaumls turgudele Importivad riigid ei tohi notildeu-da eksportivatelt riikidelt et nende ettevotildetted piiraksid oma eksporti vabataht-like ekspordipiirangute votildei muude sarnaste kokkulepetega On oluline maumlrkidaet saumltestades taumliendavalt et valitsused ei tohiks soodustada riigi toumloumlstusharudepoolt selliste kokkulepete sotildelmimist teiste riikide toumloumlstusharudega hoiatab le-ping toumloumlstusharusid isegi samalaadsete mitteametlike kokkulepete sotildelmimiseeest
Nagu juba maumlrgitud on pea kotildeik arenenud riikide tariifid ja suur osa arengu-maade tariifidest seotud edasiste totildeusude vastu mis seega piirab riikide otildeigusitariife suurendada Kaitsemeetmete lepingu reeglite kohaselt on importivatelriikidel lubatud importi piiravaid meetmeid rakendada vaid siis kui asjakohaseuurimise kaumligus tuvastatakse et suurenenud import potildehjustab maumlrgatavat kah-ju nende omamaistele tootmisharudele Reeglid puumluumlavad kaitsta ka eksportiva-te ettevotildetete huve andes neile otildeiguse uurimisel oma huve kaitsta ja esitadavajaduse korral materjale mis totildeestavad et piirangute kehtestamine ei oleksimportiva riigi tarbijate huvides
On aga oluline maumlrkida et need uumlldreeglid kaitsemeetmete kohta ei kehti otse-selt tekstiiltoodete puhul Uruguay voorus vastu votildeetud tekstiil- ja rotildeivatoodeteleping saumltestab et hetkel motildenes importivas riigis tekstiiltoodetele kehtivaddiskrimineerivad piirangud tuleb kaotada neljas etapis kuumlmne aasta jooksulSelle aja jooksul lubab leping riikidel rakendada kaitsemeetmeid et diskrimi-neerivatel alustel piirata importi eksportijariigist votildei -riikidest kust saabuvaldquoimpordi jaumlrsu ja olulise kasvamiserdquo tulemusena on kodumaisele tootmisharuletekitatud ldquoolulist kahjurdquo
Tekstiilikaubandust hakkavad kaitsemeetmete lepingu saumltted kaitsemeetmetemittediskrimineeriva rakendamise kohta reguleerima alles paumlrast 1 jaanuari2005 Siis lotildepeb paumlrast kuumlmme aastat kestnud rakendamist tekstiil- ja rotildeivatoo-dete lepingu kehtivus
140 9 peatuumlkk ndash Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades
Oluline on vaadelda neid reegleid mitte ainult eksportivate ettevotildetete vaid kanende ettevotildetete seisukohalt kellel on paumlrast impordi jaumlrsku suurenemist ras-kusi konkureerimisel oma kodumaistel turgudel vaumllismaiste tarnijatega Neil et-tevotildetetel on otildeigus taotleda oma riikide valitsustelt kaitsemeetmete votildetmistimpordi piiramiseks Selliseid taotlusi ei saa esitada uumlksikettevotildetted votildei motildenedettevotildetted vaid tootjad kelle ldquotoodang uumlhtekokku moodustab potildehiosa oma-maisest kogutoodangustrdquo Praktikas esitavad tootjate nimel selliseid taotlusi sa-geli liidud kuhu need tootjad kuuluvad Taotluse votildeib esitada vaid siis kui onvotildeimalik totildeestada et suurenenud impordi ja tootmisharule vaumlidetavalt tekita-tud olulise kahju vahel esineb potildehjuslik seos Motildejustatud tootmisharude votildeimeneid saumltteid enda huvides aumlra kasutada sotildeltub sellest mil maumlaumlral neil otildennestubsellise ajutise kaitse kehtestamiseks argumente koguda arvestades lepingu ran-geid tingimusi kaitsemeetmete kehtestamiseks
9 peatuumlkk ndash Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 141
10 peatuumlkk
Majanduse arendamiseks kohaldatavadkaitsemeetmed arengumaadele votildeimaldatudpaindlikkus
Kokkuvotildete
GATTi reeglid naumlevad arengumaadele ette erilise paindlikkuse ajutiste importi piira-vate kaitsemeetmete rakendamiseks et soodustada uute tootmisharude arengutGATT saumltestab siiski ranged tingimused nendele reeglitele apelleerimiseks Veelgienam ndash kaitsemeetmeid votildeib harilikult rakendada uumlksnes WTO heakskiidul
GATT 1994 artikkel XVIIIpunkt C Tokyo vooru dek-laratsioon (kaitsemeetmedarengu eesmaumlrkidel)
GATTi reeglid tunnistavad et arengumaad votildeivad oma majanduse arendamiseprogrammide ja poliitika elluviimiseks pidada vajalikuks aidata uusi votildei nooritoumloumlstusharusid votildei arendada olemasolevaid ning et selline abi votildeib votildetta ajuti-selt importi piiravate kaitsemeetmete vormi Kuna sellised piirangud votildeivadkahjustada eksportivate riikide huve saumltestavad reeglid nende rakendamiseksranged tingimused
Kaitsemeetmete alaste saumltete kohaldamise tingimusedValitsus mis soovib kaitset piirangute kehtestamisega suurendada peab teavi-tama WTO sekretariaati jaumlrgmisest
millise olemasoleva votildei uue tootmisharu votildei tootmisharude arengu huvideson sellist kaitset vaja
mis laadi piiravaid meetmeid kavandatakse (edasiste totildeusude vastu seotudtariifide suurendamine impordile koguseliste piirangute kehtestamine votildeilitsentsimissuumlsteemi juurutamine)
milliseid konkreetseid raskusi import tekitab nende tootmisharude arengule
miks muud meetmed peale impordipiirangute ei ole kasutatavad
Teavitada tuleb enne meetme rakendamist Erijuhtudel mil meetme rakenda-misega viivitamine potildehjustaks vastavale tootmisharule erilisi raskusi votildeib sek-retariaati teavitada ka kohe paumlrast meetme rakendamist Kaitsemeetmeteselline rakendamine votildei nende pikendamine kui nendest teavitamine leiab asetalles paumlrast meetmete rakendamist on harilikult17 votildeimalik kui WTO liikmes-riigid selle paumlrast potildehjuste uurimist heaks kiidavad
Motildeju aumlritegevusele
Praktikas on nende saumltetega arengumaadele ettenaumlhtud erilist paindlikkust har-va kasutatud Uumlks selle peamisi potildehjuseid oli see et kuni Uruguay vooru lotildepuniei olnud peaaegu uumlhegi arengumaa tariifid suurendamise vastu seotud See votildei-maldas neil vajaduse korral kaitsta noori arenevaid toumloumlstusharusid vastavate ta-riifide suurendamise kaudu
Uruguay voorus nagu juba eespool mainitud seoti suur osa arengumaade tarii-fidest edasise suurendamise vastu Arengumaade ettevotildetted mis leiavad et nadvajavad uute votildei olemasolevate toumloumlstusharude arendamiseks paremat kaitsetpeavad seetotildettu taotlema oma valitsustelt et need apelleeriksid ldquokaitsemeetme-tele arengu eesmaumlrkidelerdquo Omalt poolt peavad valitsused enne selliste meetme-te rakendamist (naumliteks seotud tariifimaumlaumlrade suurendamiseks votildei koguselistepiirangute kehtestamiseks) hankima WTO heakskiidu
Kuna selliste meetmete rakendamine kujutab kotildervalekaldumist GATTi potildehi-reeglitest annab WTO oma heakskiidu uumlksnes siis kui liikmesriigid selliseid te-gureid nagu olemasolevad loodusvarad ning tootmis- ja tarbimistrendid arvessevotildettes notildeustuvad sellega et suurem kaitse aitaks toumloumlstusharul motildeistliku ajava-hemiku jooksul saavutada rahvusvahelist konkurentsivotildeimet Sellist heakskiituandes votildeib WTO peale selle kehtestada ranged tingimused tagamaks et piiran-guid rakendatakse vaid ajutiselt ja et nende rakendusajal astutakse samme nen-de jaumlrk-jaumlrguliseks kaotamiseks
10 peatuumlkk ndash Majanduse arendamiseks kohaldatavad kaitsemeetmed arengumaadele votildeimaldatud paindlikkus 143
17 Kui tootele kehtestatud tariif on seotud edasise suurendamise vastu tohib piiravaid meetmeidrakendada uumlksnes WTO eelneval heakskiidul Kui maksud seotud ei ole votildeib kaitse suurenda-mist sooviv arengumaa kasutada kaht votildeimalust Riik votildeib suurendada maksumaumlaumlra Kuna si-dumata tariifide suurendamine on GATTi reeglite jaumlrgi lubatud votildeidakse seda teha GATTiXVIII artikli punkti C saumltteid arvestamata Kui aga riik soovib kaitset suurendada selliste pii-rangute rakendamisega mida GATT ei luba (naumliteks koguselised piirangud votildei piirav litsentsi-missuumlsteem) peab riik sellest WTOd teavitama ning konsulteerima meetme heakskiitmiseksteiste liikmesriikidega Kuigi artikkel saumltestab et sellisel juhul votildeib arengumaa meedet raken-dada ka ilma heakskiitu saamata ei ole see praktikas votildeimalik Selle potildehjus on teiste riikidelepingujaumlrgne otildeigus rakendada vastumeetmeid kui nad leiavad et vastav meede votildeib kahjus-tada nende kaubandushuvisid
11 peatuumlkk
Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglidtasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksudekasutamise kohta
Kokkuvotildete
GATTi reeglid kirjeldavad kaht liiki ldquoebaotildeiglastrdquo kaubanduspraktikat mis motildelemadmoonutavad konkurentsi tingimusi Esiteks votildeib ebaausa konkurentsiga olla tegemistsiis kui ekspordikaupu subsideeritakse Teiseks votildeivad konkurentsitingimused osutu-da moonutatuks kui kaupu muumluumlakse vaumllisturgudel dumpinguhindadega
Uumlldiselt on tavaks nimetada kogu odavat importi dumpinguhinnaga impordiksDumpinguvastase tegevuse leping (ADP-leping) kehtestab siiski ranged kriteeriumidselle kohta millal toodet kaumlsitletakse dumpinguhinnaga tootena Uumlldiselt loetakse too-de dumpinguhinnaga tooteks kui selle ekspordihind on madalam kui samasuguse too-te hind eksportivas riigis
ADP-leping ning SCM-leping lubavad riikidel kehtestada tasandustollilotildeive impor-ditavatele toodetele mille puhul kasutatakse ebaotildeiglast kaubanduspraktikat Siiskivotildeib importiv riik rakendada subsideeritud impordile tasakaalustusmakse ja dumpin-guhinnaga impordile dumpinguvastaseid makse alles siis kui asjakohase uurimisekaumligus tuvastatakse et selline import potildehjustab omamaisele tootmisharule olulist kah-ju Uurimisi selliste maksude kehtestamiseks algatatakse harilikult tootmisharu pooltvotildei selle nimel esitatud taotluse alusel milles vaumlidetakse et import potildehjustab tootmis-harule kahju
Lepingud saumltestavad kahju kindlaksmaumlaumlramiseks sarnased kriteeriumid Ka protse-duurid uurimiste laumlbiviimise kohta dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude keh-testamiseks on sarnased
Nagu juba 9 peatuumlkis maumlrgitud lubavad GATTi reeglid riikidel votildetta ajutiseltimporti piiravaid kaitsemeetmeid kui impordi jaumlrsk suurenemine on potildehjusta-nud importiva riigi omamaisele tootmisharule maumlrgatavat kahju Suurenenudimporti mida need reeglid kaumlsitlevad ei ole votildeimalik omistada vaumllismaiste tar-nijate ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale
GATTi reeglid tunnistavad siiski et impordi suurenemine votildeib tuleneda ka vauml-lismaiste tarnijate ebaotildeiglasest kaubanduspraktikast Seetotildettu saumltestataksereeglites potildehimotildetted mille kohaselt valitsused votildeivad kehtestada tasandustolli-lotildeive sellistele importtoodetele mille puhul kasutatakse ebaotildeiglast kauban-duspraktikat Reeglid jagavad ebaotildeiglase kaubanduspraktika mis moonutabkonkurentsitingimusi kaheks Esiteks votildeib konkurents muutuda ebaotildeiglaseks
kui eksportkaupadele on antud teatud liiki subsiidiume Teiseks votildeivad konku-rentsitingimused osutuda moonutatuks siis kui tootja muumluumlb oma tooteid vaumllis-turgudel dumpinguhindadega
1994 aasta GATTi potildehireegleid subsiidiumide kasutamise kohta on edasi aren-datud SCM-lepingus Nagu eespool maumlrgitud on nende reeglite eesmaumlrk keelatavotildei piirata teiste liikmete huve kahjustavate subsiidiumide kasutamist Kui agalubatavate subsiidiumide kasutamine potildehjustab olulist kahju importijaliikmeomamaisele tootmisharule lubavad reeglid importijaliikmel votildetta vastumeet-meid mis votildeivad esineda subsideeritud impordile maumlaumlratavate tasakaalustus-maksudena Samuti lubab dumpinguvastase tegevuse leping (taumlielik nimetusGATT 1994 VI artikli rakendamise leping ndash ADP-leping) kus on saumltestatudGATTi potildehireeglid dumpingu kohta liikmetel kehtestada dumpinguhinnagaimpordile dumpinguvastaseid makse
Uumlldiselt loetakse toode dumpinguhinnaga tooteks kui selle ekspordihind onmadalam kui samasuguse toote hind eksportiva riigi turul Uumlldjoontes saabtootmisettevotildete kehtestada kodumaisel turul kotildergema muumluumlgihinna seetotildettu etturu suure kaitse totildettu vaumllismaine konkurents puudub votildei on notilderk
SCM-lepingu ja ADP-lepingu reeglid iseenesest dumpingut votildei subsideerimistei tauni Nad tunnistatavad et dumpingust votildei subsideerimisest tulenevadimporttoodete madalamad hinnad votildeivad olla kasulikud importivate riikidetoumloumlstustarbijatele Motildelemad lepingud saumltestavad seepaumlrast olulise potildehimotildettetasandustollilotildeive mis esinevad tasakaalustusmaksudena subsideeritud impor-di puhul ja dumpinguvastaste maksudena dumpinguhinnaga impordi puhul eitohi rakendada uumlksnes seetotildettu et toodet on subsideeritud votildei muumluumlakse dum-pinguhinnaga Neid makse saab kehtestada ainult siis kui uurimise (mille peabtavaliselt algatama omamaise tootmisharu notildeudmisel) kaumligus tuvastatakse etdumpinguhinnaga votildei subsideeritavad tooted potildehjustavad sellele tootmisharuleldquoolulist kahjurdquo
Samad potildehimotildetted kehtivad ka siis kui valitsused votildetavad importi piiravaidkaitsemeetmeid selleks et aidata omamaist tootmisharu mida on kahjustanudimpordi jaumlrsk suurenemine Kaitsemeetmete potildehjendamiseks peab kahju olemapalju suurem kui kahju mille puhul votildeidakse rakendada tasakaalustusmaksevotildei dumpinguvastaseid makse Kaitsemeetmete puhul peab toumloumlstusharule teki-tatud kahju olema ldquomaumlrgatavrdquo tasakaalustusmaksude ja dumpinguvastastemaksude puhul on olulise kahju totildeendamise notildeuded madalamad Selline vaheon seletatav asjaoluga et esimesel juhul ei tulene tootmisharu probleemidebaausast konkurentsist teisel juhul aga tulenevad need vaumllismaiste tootjateebaotildeiglasest kaubanduspraktikast
Kaumlesolevas peatuumlkis vaadeldakse
dumpingu motildeistet GATTi otildeiguses
reegleid ja protseduure mida riigid peavad jaumlrgima dumpinguvastaste ja ta-sakaalustusmaksude kehtestamisel
SCM-lepingu ja ADP-lepingu tasandustollilotildeivude rakendamise reeglid on sar-nased Peale selle on enamasti samad ka ametiasutused mis vastutavad riiklikultasandil tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kehtestamiseks esitatudtaotluste uurimise eest
Dumpingu motildeiste GATTi otildeiguses
Uumlldises kotildenepruugis on tavaks nimetada dumpinguhinnaga impordiks kogumadala hinnaga importi ADP-leping saumltestab siiski ranged kriteeriumid sellekohta millal imporditud toodet tuleks kaumlsitleda dumpinguhinnaga tootena
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta145
Leping saumltestab et dumpinguks tuleb lugeda ldquotootega kauplemist teise maakaubanduses tema harilikust vaumlaumlrtusest madalama hinnaga kui selle uumlheltmaalt teise eksporditud toote ekspordihind on madalam kui eksportijamaaltarbimiseks ettenaumlhtud samasuguse toote votilderreldav hind tavapaumlrases kauban-dustegevusesrdquo Teisisotildenu kui ekspordihinna ja eksportijamaal kodumaisel tar-bimisel kehtiva hinna votilderdlemisel leitakse et viimane on kotildergem votildeib toodetkaumlsitleda dumpinguhinnaga tootena Leping saumltestab aga siiski et dumpingumaumlaumlratlemine kirjeldatud potildehimotildetetel ei pruugi olla kohane kui
ADP-leping artikkel 2 lg 2 toodet ei muumluumlda eksportiva riigi turul tavapaumlrase kaubandustegevuse kaumligus(naumliteks toodet muumluumlakse omahinnast madalama hinnaga)
laumlbimuumluumlk kodumaisel turul on vaumlhene
Neil juhtudel lubab leping dumpingut maumlaumlratleda votilderreldes ekspordihinda
samasuguse toote votilderreldava hinnaga eksportimisel kolmandasse riiki votildei
arvestusliku vaumlaumlrtusega mis arvutatakse importtoote tootmiskulude potildehjalmillele lisatakse haldus- muumluumlgi- ja uumlldkulud ning kasum
ADP-leping artikkel 2 lg 2joonealune maumlrkus 2
Selleks et tagada votildeimalikult taumliel maumlaumlral dumpingu kindlakstegemist ekspor-dihinna ja eksportiva riigi kodumaise tarbimishinna votilderdlemise teel saumltestableping nn ldquo5 tuumluumlptestirdquo Uurimist teostavad organid peavad hindade votilderdle-miseks kasutama kolmandate riikide turgudel kehtestatud hindu votildei arvestus-likke vaumlaumlrtusi mis arvutatakse tootmiskulude potildehjal kui toote muumluumlgi kaumliveeksportiva riigi siseturul on alla 5 kaumlibest mille moodustab toote muumluumlkimportijamaale
Tasakaalustusmaksude ja dumpinguvastaste maksudekehtestamise protseduurid ja reeglid
Maksude kehtestamise potildehikriteeriumid
Kahju omamaisele tootmisharule
ADP-leping ja SCM-leping saumltestavad et dumpinguvastaseid ja tasakaalustus-makse tuleks kehtestada ainult siis kui uurimise kaumligus tuvastatakse et
dumpinguimpordi votildei subsideeritud impordi maht (kas absoluutnaumlitajatepoolest votildei tootmis- votildei tarbimisnaumlitajate suhtes) on oluliselt suurenenud
ADP-leping artikkel 3 jaSCM-leping artikkel 15
sellise impordi motildejul on toimunud samasuguste omamaiste toodete hinnaallaloumloumlmine hinna langemine votildei hinnatotildeusu takistamine ja
seetotildettu on importiva riigi omamaisele tootmisharule tekitatud kahju votildei onsellise kahju oht
Potildehjuslik seos dumpinguimpordi subsideeritud impordi jaomamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahel
Kumbki nimetatud leping saumltestab et tegemaks kindlaks kas dumpinguimportkahjustab omamaist tootmisharu tuleb arvesse votildetta ldquoasjakohaseid majandus-tegureid mis puudutavad selle tootmisharu olukordardquo (loetelu boksis 26) Pealeselle tuleb dumpinguvastaste votildei tasakaalustusmaksude kehtestamiseks uumlheseltkindlaks teha et dumpinguhinnaga votildei subsideeritud impordi ja asjaomaseletootmisharule tekitatud kahju vahel on potildehjuslik seos
Kui omamaise tootmisharu probleemid on tingitud sellistest teguritest nagunotildeudluse vaumlhenemine votildei tarbijaharjumuste muutumine ning neid ei saa otse-
14611 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
ADP-leping artikkel 2 lg 1
selt omistada dumpinguhinnaga votildei subsideeritud impordile ei tohi dumpingu-vastaseid votildei tasakaalustusmakse kehtestada Selliseid makse ei tohi kehtestadaka siis kui suurenenud import kahjustab kotildeigest motildenda uumlksikut tootjat Maksetohib kehtestada ainult siis kui on tuvastatud et import tekitab probleemetootjatele kelle toodang uumlhtekokku moodustab enamiku omamaise tootmisha-ru vastavast toodangust
Impordi kumulatsioon
ADP-leping artikkel 3 lg 3SCM-leping artikkel 15 lg 3
Kui uuritakse mitmest riigist paumlrinevat importi tuleb tavaliselt hinnata iga riigipuhul eraldi kas selline import potildehjustab kahju omamaisele tootmisharule Le-pingud lubavad siiski uurimist teostavatele organitele teatud olukordades kah-jude kindlakstegemiseks hinnata uuritava impordi koondmotildeju Selline impordimotildeju kumulatiivne hindamine on lubatud uumlksnes juhul kui
iga riigi dumpingumaumlaumlr votildei subsideerimissumma uumlletab de minimis maumlaumlra
igalt maalt paumlrit impordi maht ei ole tuumlhine ja
selline impordi motildeju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelisining importtoote ja samasuguse kodumaise toote vahelise konkurentsi tingi-musi arvesse votildettes asjakohane
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta147
Boks 26Tegurid mida tuleb arvesse votildetta omamaisele tootmisharuletekitatud olulise kahju kindlaksmaumlaumlramisel(ADP-leping artikkel 3 SCM-leping artikkel 15)
SCM-leping ja ADP-leping saumltestavad et tegemaks kindlaks kas subsideeritud votildeidumpinguimport tekitab omamaisele tootmisharule kahju tuleb arvestada kotildeiki asja-kohaseid majandustegureid mis motildejutavad selle tootmisharu olukorda Need teguridon naumliteks jaumlrgmised
tootmismahu muumluumlgi turuosa kasumi tootlikkuse investeeringutasuvuse votildeitootmisvotildeimsuse aumlrakasutamise tegelik votildei votildeimalik vaumlhenemine
motildeju siseturuhindadele tegelik votildei votildeimalik motildeju rahavoogudele laovarudele toumloumlhotildeivele palkadele ma-
janduskasvule ning kapitali votildei investeeringute kaasamise votildeimeleDumpinguvastase uurimise korral tuleb arvestada ka dumpingumaumlaumlra suurust Sa-muti tuleb potildellumajandustoodete impordile tasakaalustusmaksude kehtestamiseksteostatavate uurimiste korral lisategurina arvesse votildetta seda kas valitsuse toetusprog-rammide maht on suurenenudMotildelemad lepingud selgitavad et eespool kirjeldatud majandustegurite loetelu on selgi-tavat laadi ning mitte ammendav ning ldquootsustamisel ei saa tingimata maumlaumlravaks uumlksvotildei mitu loetletud teguritrdquoPeale selle saumltestavad lepingud et uurimist teostavad votildeimuorganid peavad kontrolli-ma ka seda kas omamaist tootmisharu ei kahjusta mingid muud tegurid peale subsi-deeritud votildei dumpinguimpordi Tasakaalustavaid votildei dumpinguvastaseid makse eitohiks kehtestada kui toumloumlstuse raskused on valdavalt tingitud muudest teguritest kuisubsideeritud votildei dumpinguimport Sellised tegurid votildeivad olla notildeudluse vaumlhenemine votildei tarbimisharjumuste muutumine kaubanduspiirangud ja konkurents vaumllismaiste ja omamaiste tootjate vahel tehnoloogiline areng ja eksporditegevus omamaise tootmisharu tootlikkus
Taotluste esitajate seisund
On oluline maumlrkida et motildelemad lepingud saumltestavad et kui eriolukorrad vaumlljaarvata18 siis tohib dumpinguvastaseid votildei tasakaalustusmeetmete kehtestamiseuurimisi algatada ainult omamaise tootmisharu poolt votildei nimel esitatud taotlu-se potildehjal
ADP-leping artikkel 5 lg 4SCM-leping artikkel 11 lg 4
Peale selle tagamaks et selliste maksude kehtestamist taotletakse uumlksnes siiskui motildejustatud on oluline hulk tootjaid saumltestavad need lepingud kaks taumlienda-vat kriteeriumi
esiteks peab meetmete rakendamist pooldavate tootjate toodang moodusta-ma enam kui 50 toodangust mida toodab taotlusele kas toetust votildei vastu-seisu vaumlljendav osa omamaisest tootmisharust19
teiseks peab meetmete rakendamist toetavate tootjate arvele langema vaumlhe-malt 25 vastava tootmisharu kogutoodangust
Uurimist teostavad votildeimuorganid on kohustatud enne uurimise alustamist tu-vastama kas taotluse esitajad on turul sellises seisundis
Protseduurireeglid
Taotluses esitamisele kuuluv teave
Lepingud maumlaumlratlevad ka millist teavet (vt boks 27) taotlust esitav tootmisharupeab andma potildehjendamaks oma vaumlidet et dumpinguimport votildei subsideeritudimport potildehjustab talle kahju
ADP-leping artikkel 5 lg 5SCM-leping artikkel 11 lg 5
ADP-leping artikkel 12 lg 1SCM-leping artikkel 22 lg 2
Paljud taotlused on potildehjendamatud votildei ei vasta eespool kirjeldatud kriteeriumi-dele ning nende uurimisest votildeimuorganid keelduvad Kuna isegi selliste taotlusteesitamine tekitab kaubanduses ebakindlust notildeuavad lepingud et votildeimuorga-nid hoiduksid esitatud taotluste avaldamisest Kui uurimine otsustatakse alga-tada siis on votildeimuorganid kohustatud sellest avalikkust teavitama avaldadesmuu hulgas ka eksportijariigi votildei -riikide nimed dumpingu votildei subsideerimisevaumlitmise aluse ja kokkuvotildette asjaoludest mille potildehjal vaumlidetakse kahju
Valitsuste teavitamineADP-leping artikkel 6 lg 1punkt 3SCM-leping artikkel 12lg 1 punkt 3 ja artikkel 13
Uurimist teostavad votildeimuorganid on peale selle kohustatud teavitama eksporti-vate liikmesriikide valitsusi vastava notildeuetekohaselt dokumenteeritud kaebusesaamisest enne uurimise algatamist dumpinguvastaste votildei tasakaalustusmeet-mete suhtes Kohe paumlrast uurimise algatamist peavad votildeimuorganid asjaomasteeksportivate riikide valitsustele kaumlttesaadavaks tegema kirjaliku taotluse taumlielikuteksti Peale selle kohustab SCM-leping uurivat riiki paumlrast taotluse vastuvotildet-mist kuid enne uurimise algatamist eksportiva riigi valitsusega konsulteerimaSellised konsultatsioonid annavad uurimist teostava riigi valitsusele votildeimalusevaumllja selgitada kas eksportiv riik on valmis ndash arvestades taotluses esitatud vaumli-teid subsiidiumide kahjulike motildejude kohta tootmisharule ndash muutma oma subsi-deerimispoliitikat nii et saavutataks motildelemaid pooli rahuldav lahendus
14811 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
18 Importiva riigi valitsus tohib dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmakse rakendama hakatauumlksnes erakorralistel asjaoludel
19 Votildeib olla tootjaid kes ei ole ei taotluse poolt ega vastu Selliseid tootjaid protsendi arvutami-sel ei arvestata
Otildeigus esitada totildeendusmaterjali
ADP-leping artikkel 6 lg 1SCM-leping artikkel 12 lg 1
Motildelema lepingu reeglite eesmaumlrk on tagada lisaks eespool kirjeldatule et paumlrastuurimise algatamist oleks vaumlidetavalt dumpinguhindadega muumluumldavate votildei sub-sideeritud toodete eksportijatel ja importijatel eksportivate riikide valitsustel jamuudel huvipooltel (naumliteks kaubandus- votildei aumlriliitudel mille liikmed eksporti-jad votildei tootjad on) piisav votildeimalus esitada nii suulist kui ka kirjalikku totildeendus-materjali et luumlkata uumlmber kaebuse esitanud poole vaumliteid ja kaitsta oma huveLepingud saumltestavad selleks et
taotluse taumlistekst tuleb teha kaumlttesaadavaks kotildeigile teadaolevatele eksporti-jatele keda suumluumldistatakse dumpingus votildei subsiidiumide kasutamises ning kaasjaomaste eksportivate riikide valitsustele
uumlhe poole esitatud totildeendusmaterjal tuleb viivitamatult muuta kaumlttesaada-vaks ka teistele uurimispooltele
pooltel on otildeigus tutvuda kogu asjakohase teabega (vaumllja arvatud salajane tea-ve) mida votildeimuorganid uurimises kasutavad ja mis aitaks neil esitlusi ettevalmistada
ADP-leping artikkel 6lg 12SCM-leping artikkel 12lg 10
Motildelemad lepingud saumltestavad eelnevale lisaks et dumpinguvastaste ja tasakaa-lustusmeetmete uurimiste kaumligus antakse uuritavate toodete toumloumlstustarbijateleja tarbijauumlhendustele votildeimalus avaldada oma arvamust selle kohta kas juhtumvastab selliste maksude kehtestamiseks ette naumlhtud kriteeriumitele (so dum-ping votildei subsideerimine kahju ja potildehjuslikkus)
Seda saumltet saab kasutada tarbijate esmaste huvide kaitsmiseks kui votildeimuorga-nid leiavad et selliste maksude kehtestamine votildeib kaasa tuua potildehjendamatuhinnatotildeusu
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta149
Boks 27Dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamiseksesitatavates taotlustes esitamisele kuuluv teaveTaotlus dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamiseks peab sisaldamajaumlrgmisi andmeid taotlust esitavate tootjate omamaise toodangu maht vaumlidetava dumpingtoote votildei subsideeritud toote kirjeldus eksportivate riikide nimed iga teadaoleva eksportija votildei vaumllistootja isik ja toote
importijate loend teave dumpingu votildei subsideerimise kohta
ndash dumpinguvastaste meetmete rakendamise taotlus peaks sisaldama teavet hin-dade kohta millega kotildenealust toodet muumluumlakse eksportiva riigi siseturul ningsamuti ekspordihindade kohta
ndash tasakaalustusmaksude kehtestamise taotlus peaks sisaldama totildeendeid subsii-diumide olemasolu suuruse ja laadi kohta
ndash teave kahju ja selle potildehjuslikkuse kohta
ndash teave dumpinguimpordi votildei subsideeritud impordi mahu kohta
ndash teave sellise impordi negatiivse motildeju kohta
bull riigi siseturu hindadele jabull omamaisele tootmisharule
Eksportijate esitatav teave ja parima kaumlttesaadava teabe reegel
ADP-leping artikkel 6 lg 1punkt 1SCM-leping artikkel 12lg 1 punkt 1
Andes eksportivatele ettevotildetetele otildeiguse uurimise vaumlltel oma huve kaitsta ko-hustavad lepingud neid ka uurimist teostavate votildeimuorganitega koostoumloumld tege-ma ja esitama neile igasugust teavet tootmiskulude ja muude asjaolude kohtamida need votildeivad notildeuda Praktikas notildeuavad votildeimuorganid sellise teabe and-mist kuumlsitluslehtede vormis ja vaumlhemalt 30 paumleva jooksul vastava teabenotildeudeesitamisest Kui ettevotildetted ei suuda selle aja jooksul kuumlsimustikule vastata kut-suvad lepingud votildeimuorganeid uumlles asjakohaselt kaaluma ajapikenduse andmistja sellekohase palve saamisel abistama ettevotildetteid andmete notildeutavas vormis esi-tamisel Kui tootmisettevotildetted keelduvad koostoumloumlst votildei ei esita notildeutud teavetmotildeistliku aja jooksul votildeivad uurimist teostavad votildeimuorganid langetada otsuseparima kaumlttesaadava teabe alusel so taotluse esitanud tootmisharu poolt esita-tud teabe potildehjal
Kohapealne uurimine
ADP-leping artikkel 6 lg 7ja I lisaSCM-leping artikkel 12lg 6 ja IV lisa
Uurimist teostavad votildeimuorganid peavad sageli vajalikuks viia laumlbi uuriminekohapeal et kontrollida eksportijate votildei tootmisettevotildetete poolt kuumlsimustikeleantud vastuseid votildei hankida lisateavet Lepingud saumltestavad et selliseid uurimi-si votildeib laumlbi viia uumlksnes asjaomaste eksportijate votildei tootjate notildeusolekul ja kuieksportijariigi valitsus uurimisele vastu ei ole Kavandatavast visiidist tuleb pii-savalt vara ette teatada Teates tuleks aumlra naumlidata mis liiki teavet vajatakse eteksportijastootjad saaksid valmistuda vastava teabe andmiseks
Juhul kui loast uurimise laumlbiviimiseks kohapeal keeldutakse votildeivad votildeimu-organid kasutada parimat kaumlttesaadavat teavet
Metoodikareeglid
Meetodid mida uurimist teostavad votildeimuorganid kasutavad uumlhe tooteuumlhikukohta tuleva subsiidiumi votildei dumpingumaumlaumlra arvutamiseks votildeivad oluliseltmotildejutada tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude suurust Seepaumlrast sauml-testavad motildelemad lepingud votildeimuorganitele teatavad juhised vastavate arvu-tuste tegemiseks
SCM-leping
SCM-leping artikkel 14
SCM-leping saumltestab et riikide otildeigusaktides votildei rakenduseeskirjades tuleksmaumlaumlrata kindlaks meetodid mida uurimist teostavad votildeimuorganid peavad ka-sutama subsideerimise kindlaksmaumlaumlramisel uumlhe tooteuumlhiku kohta Peale sellekohustab leping selguse huvides votildeimuorganeid selgitama oma otsuses kuidassubsideerimine uumlhe tooteuumlhiku kohta vaumllja arvutati kasutades otildeigusaktidesmaumlaumlratletud meetodit
Dumpinguvastase tegevuse leping
Hindade votilderdlemine uumlldpotildehimotildetted
ADP-leping artikkel 2 lg 4 Nagu eespool maumlrgitud loetakse toodet dumpinguhinnaga muumluumldavaks uumlksnesjuhul kui selle ekspordihind on eksportijamaa kodumaisel turul kehtivast hin-nast madalam Dumpingumaumlaumlr leitakse seetotildettu eeskaumltt nende kahe hinnavotilderdlemisel
ADP-leping saumltestab juhised tagamaks kodumaisel tarbimisel kehtiva hinna jaekspordihinna otildeiglast votilderdlemist Leping rotildehutab eriti et hindu tuleks votilderreldaldquouumlhel ja samal kaubandustasandil uumlldjuhul ex factory hanke tasandil ning ajali-selt votildeimalikult laumlhedaste muumluumlkide suhtesrdquo Kuumlllaldaselt tuleb arvesse votildetta kaldquomuumluumlgitingimuste maksustamise kaubandustasandite koguste fuumluumlsilisteomaduste erinevusirdquo ning muid hindade votilderreldavust motildejutavaid tegureid
15011 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
Hindade votilderdlemisel tekib sageli kuumlsimus milline vaumlaumlrtus votildetta kodumaise tar-bimishinna maumlaumlramise aluseks kui tootja muumluumlb kaupa kodumaisel turul kesk-mistest tootmiskuludest madalamate hindadega votildei kahjumiga Tootja kes onjuba pikka aega muumluumlnud toodet kodumaisel turul kahjumiga votildeib vaumllisturgudeldumpinguhindu kasutada uumlksnes teiste toodete muumluumlgist tuleneva kasumi arvel(so kaupade omavaheline subsideerimine) Mitmed riigid on varem sellisekodumaise muumluumlgi kodumaiste tarbimishindade maumlaumlramisel kotildervale jaumltnud Ta-gamaks et uurimist teostavad votildeimuorganid toimivad hindade votilderdlemisel uumlht-selt saumltestab leping et muumluumlki kodumaisel turul hinnaga mis on madalamtaumlielikest tootmiskuludest (mis sisaldavad ka haldus- ja muumluumlgikulusid) ei arves-tata uumlksnes siis kui
selline muumluumlk on toimunud pikema aja (harilikult uumlhe aasta) jooksul
keskmine kodumaine muumluumlgihind on madalam uumlhiku kaalutud keskmisestmaksumusest
uumlhiku maksumusest odavamalt muumluumlmise mahu arvele langeb uumlle 20 muumluumlgikogumahust
kulusid ei kaeta potildehjendatud aja jooksul
Keskmised hinnad
ADP-leping artikkel 2 lg 4punkt 2
Dumpingumaumlaumlra kindlakstegemiseks eksportija kodumaiste ja ekspordihinda-de votilderdlemise teel kasutavad uurimist teostavad votildeimuorganid sageli kaalutudkeskmise suumlsteemi ndash eelkotildeige siis kui on tegemist paljude vaumlikesemahuliste te-hingutega Tagamaks et sellistel juhtudel votilderreldakse hindu tehingupotildehiseltnotildeuab leping et see potildehineks uumlldjuhul
kas kaalutud keskmiste kodumaiste tarbimishindade votilderdlemisel kotildeigi eks-porditehingute kaalutud keskmiste hindadega votildei
kodumaiste turuhindade ja ekspordihindade tehingupotildehisel votilderdlemisel
Leping lubab selle uumlldreegli suhtes teha erandeid kui ekspordihinnad erinevadostjati piirkonniti votildei periooditi oluliselt Sellistel juhtudel votildeib kaalutud kesk-mist kodumaist tarbimishinda votilderrelda uumlksiku eksporditehingu hinnaga
Valuuta konverteerimine
ADP-leping artikkel 2 lg 4punkt 1
Kodumaise tarbimishinna votilderdlemisel ekspordihinnaga tuleb tavaliselt konver-teerida ekspordihind vastava eksportiva riigi valuutasse Valuutakursside kotildei-kumise totildettu votildeib valuuta konverteerimisel kasutatav kurss motildejutada oluliseltka dumpingumaumlaumlra Tagamaks jaumlrjepidevust votildeimuorganite poolt kasutatavatemeetodite osas saumltestab ADP-leping et konverteerimiseks tuleb kasutada muumluuml-gipaumleval kehtinud valuutakurssi Kui aga tehing potildehineb forvardlepingus saumltes-tatud valuutakursil kasutatakse seda kurssi
Arvestuslik vaumlaumlrtus
ADP-leping artikkel 2lg 2 ja 3
Nagu eespool maumlrgitud tunnistab ADP-leping et kui kodumaise muumluumlgi mahton ldquovaumlhenerdquo ei pruugi eksportiva riigi tarbimishind olla hindade votilderdlemiselkorrektseks aluseks Sellistel juhtudel lubab leping votildeimuorganitel kasutadahindade votilderdlemiseks kodumaise tarbimishinna asemel arvestuslikku vaumlaumlrtustArvestuslik vaumlaumlrtus arvutatakse vaumllja antud toote tootmiseks eksportiva toot-misharu poolt tehtud kulude potildehjal Boks 28 kirjeldab juhiseid mida ADP-leping saumltestab arvestusliku vaumlaumlrtuse arvutamiseks
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta151
ADP-leping artikkel 2 lg 2punkt 1 ja joonealusedmaumlrkused 3 4 ja 5
De minimis reegel
Vaumlga sageli leiavad votildeimuorganid eeluurimise kaumligus et taotluse esitajatel onvotildeimatu maumlaumlrata kahjude suurust kuna dumpingumaumlaumlr on vaumlike votildei impordisissetung tuumlhine ADP-leping saumltestab et taotlus tuleb tagasi luumlkata ja uuriminekohe lotildepetada kui selgub et
ADP-leping artikkel 5 lg 8 dumpingumaumlaumlr on de minimis so alla 2 ekspordihinnast
teatavalt maalt paumlrit impordi maht on vaumliksem kui 3 samasuguse toote im-pordist importivale liikmesmaale Reegel ei kehti siiski juhul kui riikide ar-vele mille igauumlhe osa uumlksikult on vaumlhem kui 3 langeb uumlhtekokku enamkui 7 uuritava toote impordist
kahju on tuumlhine
SCM-leping artikkel 11 lg 9 Ka SCM-leping notildeuab et votildeimuorganid lotildepetaksid uurimise jaumlrgmistel juhtudel
kui toode on paumlrit arenenud riigist kus
ndash subsiidiumide kogus on de minimis so vaumliksem kui 1 votildei kui
ndash subsideeritud impordi maht votildei kahju on tuumlhine kui toode on paumlrit arengumaalt kus
ndash antavate subsiidiumide tase ei uumlleta 2 toote uumlhikupotildehiselt arvutatudvaumlaumlrtusest
ndash subsideeritud impordi maht on alla 4 koguimpordist importivale riigileReegel ei kehti siiski juhul kui arengumaad mille individuaalne impordiosaon vaumliksem kui 4 moodustavad uumlhtekokku rohkem kui 9 kogu-impordist
15211 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
Boks 28Juhised arvestusliku vaumlaumlrtuste arvutamiseks(ADP-leping artikkel 2 lg 2 ja 3)
Kui uurimist teostavad votildeimuorganid otsustavad hindade votilderdlemiseks asendadaeksportivas riigis kehtiva tarbimishinna eksportiva tootmisharu tootmiskulude potildehjalvaumlljaarvutatud arvestusliku vaumlaumlrtusega saumltestab ADP-leping selle vaumlaumlrtuse vaumlljaar-vutamise potildehimotildetted Eelkotildeige uumltleb leping et neid kulusid tuleks ldquoharilikult arvuta-da uurimisaluse eksportija votildei tootja arvestusdokumentide potildehjal tingimusel et needon kooskotildelas eksportijamaal kehtivate uumlldtunnustatud arvestuspotildehimotildetetegardquo Edasisaumltestab leping et haldus- muumluumlgi- ja uumlldkulude ning kasumi suurused peaksid potildehi-nema ldquotegelikel andmetel mis puudutavad samasuguse toote valmistamist ja muumluumlkijuurdlusaluse eksportija votildei tootja poolt tavapaumlrases kaubandustegevusesrdquo Kui neidsummasid ei ole votildeimalik sellisel alusel kindlaks maumlaumlrata saumltestab leping et neid votildeibkindlaks maumlaumlrata tuginedes sama uumlldliigi tooteid valmistavate eksportijate votildei tootjate poolt esitatud tegelikele
andmetele sama toote teiste eksportijate kulude ja tulude kaalutud keskmisele vaumlaumlrtusele mis tahes muule potildehjendatud meetodile tingimusel et selliselt maumlaumlratud summa ei
uumlleta sama uumlldliigi toodete eksportijate votildei tootjate oma
SCM-leping artikkel 27lg 10
Vaumliksema tollimaksu reegelADP-leping artikkel 9 lg 1SCM-leping artikkel 19 lg 2
Antud kontekstis on oluline maumlrkida ka seda et nii ADP-leping kui ka SCM-leping rotildehutavad et paumlrast uurimist peavad valitsused hoolikalt kaaluma kastaumliendavaid tollimakse kehtestada isegi kui ldquokotildeik kehtestamise notildeuded ontaumlidetudrdquo
Lepingud otildehutavad riike kasutama vaumliksema tollimaksu reeglit Selle jaumlrgi peak-sid isegi juhtudel kui on tuvastatud et dumpinguimport votildei subsideeritudimport kahjustab omamaist tootmisharu otsuse selle kohta kas tollimakskehtestatakse kogu dumpingumaumlaumlra votildei subsideerimissumma votildei vaumliksemasulatuses tegema asjaomased valitsusorganid ja kui omamaisele tootmisharuletekitatud kahju kotildervaldamiseks piisab vaumliksemast tollimaksust tuleks sedamaksu ka vaumliksemas ulatuses rakendada Seda potildehimotildetet jaumlrgivad motildened riigidmis puumluumlavad paumlrast uurimist maumlaumlrata kindlaks kahju maumlaumlra ja kui see maumlaumlr onmadalam kui dumpingumaumlaumlr votildei subsiidiumi suurus kehtestada tollimakse sel-les ulatuses
Ajutised meetmed
ADP-leping artikkel 7SCM-leping artikkel 17
Motildelemad lepingud lubavad rakendada ajutisi meetmeid (rahaliste sissemaksetevotildei tagatiste naumlol) kui uurimist teostavad votildeimuorganid otsustavad et sellisedmeetmed on ldquovajalikud et takistada kahju tekitamist uurimise ajalrdquo Lepingudsaumltestavad siiski et selliseid ajutisi meetmeid tuleks rakendada alles paumlrast sedakui votildeimuorganid on teinud esialgse kinnitava otsuse dumpingu votildei subsiidiu-mide kasutamise ja sellega omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kohtaKui on tehtud lotildeplik otsus tollimaksude kehtestamiseks ja vastav maks on suu-rem kui sularahadeposiit votildei -tagatis ei pea importija vahet tasuma Importijalon siiski otildeigus notildeuda vahe huumlvitamist kui maumlaumlratud maks on sularahadeposii-dist vaumliksem
Hinnakohustused
ADP-leping artikkel 8SCM-leping artikkel 18
Eksportijad votildeivad vaumlltida dumpinguvastaseid votildei tasakaalustusmakse kohus-tudes selleks totildestma ekspordihinda Et vaumlltida eksportijatelt selliste hinnako-hustuste notildeudmist kui need ei ole importiva riigi omamaist tootmisharukahjustanud lubavad lepingud selliseid hinnakohustusi alles paumlrast seda kuivotildeimuorganid on teinud esialgse kinnitava otsuse omamaisele tootmisharule te-kitatud kahju ning dumpingu votildei subsideerimise kohta Lepingud saumltestavadka et otsuse hinnakohustuse votildetmiseks peaks tegema eksportija ning kohustus-te votildetmine peaks olema kotildeigi eksportijate jaoks vabatahtlik On ka votildeimalik etimportivate riikide votildeimuorganid leiavad et selliste hinnakohustuste aktsep-teerimine on ebapraktiline ndash seda juhul kui ldquotegelike votildei potentsiaalsete eks-portijate arv on liiga suurrdquo
Andmete avalikustamine enne lotildeplikku otsustADP-leping artikkel 6 lg 9SCM-leping artikkel 12 lg 8
Motildelemad lepingud saumltestavad et iga uurimine tuleks lotildepetada uumlhe aasta jooksulja mitte mingil juhul hiljem kui 18 kuu moumloumldudes selle alustamisest Enne lotildepli-ku otsuse tegemist peavad votildeimuorganid ldquoavaldamardquo asjaomastele huvipooltele(so uuritavatele eksportijatele votildei tootjatele nende riikide valitsustele ja im-portijatele) olulised faktid mille potildehjal otsustatakse teatud maksu rakendada
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta153
Subsideerimis- ja dumpingumaumlaumlra vaumlljaselgitamineADP-leping artikkel 6 lg10 artikkel 9 lg 2SCM-leping artikkel 19 lg 3
On oluline maumlrkida et motildelema lepingu jaumlrgi tuleks tasakaalustus- ja dumpingu-vastaste maksude suurus maumlaumlrata votildeimaluse korral iga eksportija votildei tootja pu-hul eraldi Tasumisele kuuluvad maksusummad votildeivad seepaumlrast varieerudaolenevalt iga eksportija kohta kindlaksmaumlaumlratud hinna subsideerimismaumlaumlrastvotildei dumpingumaumlaumlrast Juhul kui eksportijate votildei tootjate arv on nii suur et sub-siidiumide osakaalu votildei dumpingumaumlaumlra arvutamine igauumlhe kohta eraldi osu-tub votildeimatuks votildeivad uurimist teostavad votildeimuorganid maksud maumlaumlratastatistiliselt otildeigete naumlidiste (votildei asjaomase riigi ekspordi suurima osa) potildehjalSellise valiku tegemisel soovitatakse uurimisorganitel konsulteerida asjassepuu-tuvate eksportijate votildei tootjatega ja teha valik nende notildeusolekul Peale selle onigal eksportijal votildei tootjal keda ei ole algselt vaumllja valitud otildeigus notildeuda et temajaoks maumlaumlrataks dumpingumaumlaumlr eraldi
Aegumissaumlte
ADP-leping artikkel 11SCM-leping artikkel 21
Lepingud notildeuavad et dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete jaumltkuva ra-kendamise korral (tollimaksud ja hinnakohustused) tuleb neid pidevalt laumlbivaadata Votildeimuorganid peaksid laumlbivaatamist korraldama omal algatusel votildei as-jast huvitatud poole taotlusel Kui sellise laumlbivaatamise tulemusena votildeimuorga-nid leiavad et meetmed ei ole enam otildeigustatud tuleb nende kasutaminelotildepetada Peale selle on kummaski lepingus ka aegumissaumlte mille kohaselt dum-pinguvastased ja tasakaalustusmeetmed aeguvad automaatselt viis aastat paumlrastnende rakendamist kui nende laumlbivaatamise kaumligus ei selgu et selliste meetme-te puudumisel dumping ja kahju jaumltkuks votildei tekiks uuesti Selleks tehtavad laumlbi-vaatused tuleb algatada enne aegumistaumlhtaega ja uumlldjuhul tuleks need lotildepuleviia uumlhe aasta jooksul
Motildeju aumlritegevusele
Eksportijate ja tootjatena kelle huvisid votildeib teiste riikide tootjate ebaaus hin-nakujunduspraktika kahjustada on aumlrimeeste jaoks dumpinguvastaste ja tasa-kaalustusmaksude kehtestamise keerukate reeglite tundmine haumldavajalik
Viimastel aastatel on pidevalt kasvanud nii arenenud riikide kui ka arengumaa-de taotluste hulk dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kohta (vt boks29) Paljude arengumaade ettevotildetted leiavad et nende valmistatud toodete eks-pordi kasvades suureneb ka importivate riikide toumloumlstuste surve vastavate mak-sude rakendamiseks potildehjendusel et tooteid muumluumlakse dumpinguhinnaga votildeisubsideeritakse Neid makse votildeib kehtestada mis tahes imporditud tootelesealhulgas tekstiiltooted mis on arengumaade kaubanduses suure osataumlhtsusega
Aegamoumloumlda on ettevotildetete jaoks muutunud oluliseks olla kursis selles valdkon-nas kehtivate reeglitega Naumliteks votildeib eksportiv ettevotildete taumlnu kotildenealuste reegli-te tundmisele kasutada ettevaatusabinotildeusid et vaumlltida dumpinguvastastemeetmete rakendamist vaumllisturgudel kus toumloumlstus- ja muud huvigrupid avalda-vad selleks uumlha suuremat survet Ettevotildete votildeib kodumaistest hindadest madala-maid ekspordihindu edasi kasutada turgudel kus ta pole ohustatud ent vaumlltidaseda turgudel kus votildeidakse rakendada dumpinguvastaseid meetmeid Sellistelturgudel votildeib dumpinguvastaseid tollimakse vaumlltida kui eksportija ei lase kodu-maise ja ekspordihinna vahel muutuda potildehjendatavast maumlaumlrast suuremaksNagu juba maumlrgitud peavad uurimist teostavad votildeimuorganid taotlused mak-sude kehtestamiseks tagasi luumlkkama kui selline maumlaumlr on de minimis votildei vaumliksemVotildeimuorganid arvestavad ka eksportiva riigi osa toote koguimpordis Eksporti-
15411 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
11 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta155
va ettevotildette huvides on mitte lubada oma ekspordi kontsentreerumist turulekus votildeib oodata taotlust dumpinguvastaste meetmete rakendamiseks ja hajuta-da see votildeimaluse korral muude turgude vahel
Uurimiste algatamise korral annavad lepingud eksportivatele ettevotildetetele (jakaubandus- votildei toumloumlstusliitudele millesse need kuuluvad) otildeiguse kaitsta omahuve ADP-leping kohustab neid esitama teavet tootmiskulude kohta ja muidandmeid uurimist teostavatele votildeimuorganite saadetavate kuumlsitluslehtede vor-mis Eksportija jaoks on oluline teha asjaomaste organitega koostoumloumld ja andaneile notildeutavat teavet sest dumpinguvastaste juhtumite kaumlsitlemisel maumlaumlratak-se tollimaks iga eksportiva ettevotildette jaoks eraldi tuginedes tema poolt kodu-maisel turul notildeutava hinna ja ekspordihinna vahele
Lepingud kohustavad uurimist teostavaid votildeimuorganeid teavitama ka ekspor-tivate riikide valitsusi otsustest uurimiste algatamise kohta Valitsustel on otildeigusesitada totildeendusmaterjali taotluses esitatud andmete vaidlustamiseks ja kaitstaoma eksportijate huve Kuna kulutused otildeigusabile ja muud kulud mis on seo-tud uurimises osalemisega on suured ja kaumlivad vaumlikestele ja keskmise suurusegaettevotildetetele sageli uumlle jotildeu peavad nad tihti oma huvide kaitsel toetuma oma rii-kide valitsustele
Boks 29WTO liikmete poolt 19992000 aastal rakendatuddumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed
Dumpinguvastased uurimised1 juulist 1999 kuni 30 juunini 2000 algatasid WTO liikmesriigid uumlhtekokku221 dumpinguvastast uurimist Kotildeige aktiivsemad liikmed olid
riikpiirkond algatatud uurimiste arv
Euroopa Uumlhendus 49India 26Argentina 23Austraalia 18Brasiilia 17Ameerika Uumlhendriigid 17Indoneesia 13Kanada 11Lotildeuna-Aafrika 11Mehhiko 7Uus-Meremaa 6
Riikidepiirkondade vastu algatatud uurimiste arvu poolest on esimesel kohal EuroopaUumlhendus (30) millele jaumlrgnevad Hiina (26) Korea Vabariik (21) Indoneesia (15)TaiwanHiina (13) Venemaa (11) Ameerika Uumlhendriigid ja India (motildelemad 10)
30 juunil 2000 oli eri liikmesriikides jotildeus kokku 1121 dumpinguvastast meedet(lotildeplikud tollimaksud ja hinnakohustused) Enamik neist kehtis USAs (300) Eu-roopa Uumlhenduses (190) Lotildeuna-Aafrikas (104) Indias (91) ja Kanadas (88)
Tasakaalustusmeetmed1 juulist 1999 kuni 30 juunini 2000 algatasid liikmesriigid tasakaalustusmaksu-de rakendamiseks 20 uurimist
30 juunil 2000 oli liikmesriikides jotildeus kokku 92 tasakaalustusmeedet (lotildeplikud tol-limaksud ja hinnakohustused)
Lepingud otsivad ka votildeimalusi kaitsta nende ettevotildetete huve mis leiavad etnad on vaumllismaiste tarnijate ebaausa hinnakujunduspraktika totildettu saanud kah-ju Motildejutatud ettevotildetetel on otildeigus esitada oma riigi uurivatele votildeimuorganiteletaotlus dumpinguvastaste maksude kehtestamiseks dumpinguimpordi korral jatasakaalustusmaksude kehtestamiseks subsideeritud impordi korral Lepingudsaumltestavad selle otildeiguse kasutamisele siiski ranged tingimused Maksude kehtes-tamise taotluse saab esitada uumlksnes siis kui seda toetavad tootjad kes annavadvaumlhemalt 25 selle toote omamaisest kogutoodangust mida vaumlidetavaltmuumluumlakse dumpinguhinnaga votildei subsideeritult Peale selle peab taotlus sisalda-ma teavet mis totildeestaks potildehjuslikku seost dumpinguimpordi votildei subsideeritudimpordi suurenemise ja tootjale tekitatud kahju vahel mis vaumlljendub tootmisevotildei kodumaise muumluumlgi vaumlhenemisena votildei toumloumlkohtade kaotamisena
Nagu eespool maumlrgitud kasvab dumpinguimpordi votildei subsideeritud impordigaseotud kaebuste arv ka enamikus arengumaades mis rakendavad kaubanduseliberaliseerimise meetmeid Kuigi paljud nendest kaebustest tulenevad pika-ajalise kotilderge kaitse tasemega harjunud omamaiste tootmisharude votildeimetusestkohaneda uue konkurentsiolukorraga mis johtub tariifide ja muude totildekete kao-tamisest on motildened kaebused vaumllistarnijate ebaausa hinnakujunduspraktikakohta kahtlemata potildehjendatud Lepingute parem motildeistmine votildeimaldab motildeju-tatud tootmisettevotildetetel paremini kasutada oma otildeigust esitada sellistel juhtudelvotildeimuorganitele taotlusi dumpinguvastaste votildei tasakaalustusmaksude kehtes-tamiseks Lepingutes saumltestatud ranged tingimused tagavad et neid makse ra-kendatakse ainult siis kui on tuvastatud et dumpinguimport votildei subsideeritudimport potildehjustab asjaomasele tootmisharule kahju
15611 peatuumlkk ndash Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta
12 peatuumlkk
Paumlritolureeglid
Kokkuvotildete
Valitsused kasutavad paumlritolureegleid selleks et maumlaumlrata kindlaks millises riigis too-detuna tuleks imporditud kaupa kaumlsitleda Side ja transpordi arengu totildettu on taumlna-paumleval votildeimalik hankida lotildepptoodete valmistamiseks vajalikke osi kaugetest riikidestkus leidub kvalifitseeritud toumloumljotildeudu ja kulud on vaumliksemad Seda tendentsi sisendihankimiseks eri riikidest toetavad ka tariifide ja muude kaubandustotildekete kotildervaldami-seks astutud sammud
Peaaegu kotildeik taumlnapaumleval turgudel saadaolevad kaubad on valmistatud rohkem kuiuumlhes riigis See kehtib nii tarbekaupade nagu tekstiiltooted ja kosmeetika kui ka tarbe-kaupade tootmiseks kasutatavate keeruliste masinate puhul Naumliteks on tekstiiltoodetepuhul (nagu saumlrgid ja pluusid) votildeimalik et nende valmistamisel kasutatud puuvillvotildei suumlnteeskiud on valmistatud uumlhes riigis kangas kootud vaumlrvitud ja truumlkitud teisesriigis rotildeivas vaumllja lotildeigatud ja kokku otildemmeldud aga hoopis kolmandas riigis
Paumlritolureeglite rakendamise eesmaumlrgid
Miks on valitsustel vaja maumlaumlrata importkaupade paumlritolu Seda on vaja kolmeljuhul
Esiteks peavad importivad riigid sooduskorraga seotud impordi puhul tagamaet vaumliksemaid votildei soodusmaumlaumlrasid rakendatakse toodete suhtes mis on paumlrit rii-gist millele soodustused on ette naumlhtud Seetotildettu on vaja totildeendeid selle kohtaet importtoode on kui mitte taumlielikult toodetud siis vaumlhemalt olulisel maumlaumlraltoumloumldeldud riigis millele sooduskord kehtib
Teiseks ei ole harilikult vaja maumlaumlrata enamsoodustusrežiimi tariifimaumlaumlradegaimpordi paumlritolu kuna neid maumlaumlrasid rakendatakse votilderdselt kotildeikidest allikatestpaumlrineva impordi suhtes Kui aga piiril rakendatavate meetmete puhul arvesta-takse paumlritolumaad muutub paumlritolu kindlaksmaumlaumlramine siiski vajalikuks Sel-lised meetmed on naumliteks
dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kogumine
riigispetsiifiliste kvootide (naumliteks kvoodid mis on kehtestatud tekstiil- jarotildeivatoodete lepingu votildei riigi kaitsemeetmete alusel) haldamine
tariifikvootide haldamine
paumlritolumaumlrgistuse votildei etikettide kasutamine paumlritolumaa naumlitamiseks
Kolmandaks on paumlritolu maumlaumlramine oluline ka kaubandusstatistika tegemiseks
Peamised potildehimotildetted millel potildehinevad riikide praegused reeglid
Praegu on paumlritolu maumlaumlramise suumlsteemid riigiti vaumlga erinevad Peale selle votildeivadpaumlritolu maumlaumlramise reeglid olenevalt nende kasutamise eesmaumlrgist (naumliteks ko-guseliste piirangute haldamine soodustollimaksude kogumine etiketistaminepaumlritolu naumlitamiseks) erineda ka riigisiseselt Vaatamata suurtele erinevustelepotildehinevad kehtivad suumlsteemid kahel potildehimotildettel
Esimene on tootmise votildei edasitoumloumltlemise lisandvaumlaumlrtuse potildehimotildete Sellele potildehi-motildettele tuginevate suumlsteemide puhul loetakse toode mingis riigis toodetuks siiskui seal on toote vaumlaumlrtusele lisandunud teatud protsent (naumliteks 40 5060)
Teine potildehimotildete on paumlritolu maumlaumlramine tariifiliigituse muutuste potildehjal WTOliikmesriikidel soovitatakse kasutada harmoneeritud suumlsteemi nomenklatuurimille on vaumllja toumloumltanud Maailma Tolliorganisatsioon (WCO endine Tollikoos-toumlouml Notildeukogu) nii kaubandusstatistika kogumiseks kui ka tollimaksude kehtes-tamiseks Sellel suumlsteemil on 97 peatuumlkki mille igas osas on tooted reastatudtoumloumltlemismaumlaumlra jaumlrgi ndash alates toorainetest ja pooltoodetest ning lotildepetades val-mistoodetega Seda liigitust kasutades maumlaumlratakse toote paumlritoluks see riik mil-les toote tariifiliigitus on toumloumltlemise tulemusena muutnud
Paumlritolureeglite erinevustega seotud probleemidGATTis ei ole konkreetseid paumlritolu maumlaumlramise reegleid See on votildeimaldanud rii-kidel paindlikult oma reegleid vastu votildetta ja neid olenevalt kasutamise eesmaumlrki-dest (vt eespool) erinevalt rakendada Peale selle on riigid taumlnu sellelepaindlikkusele saanud vastu votildetta paumlritolureegleid kaitse eesmaumlrgil naumliteks kee-lates juurdepaumlaumlsu kvootidele selle alusel et imporditavat toodet ei saa kaumlsitledapaumlrinevana riigist millele kvoot on eraldatud
Leidmaks lahendusi neile ja muudele probleemidele mis on kerkinud taumlpsetereeglite puudumise totildettu votildeetigi Uruguay voorus vastu paumlritolureeglite leping
Paumlritolureeglite leping
Rakendusala ja eesmaumlrgidPaumlritolureeglite leping ar-tikkel 1 lg 1
Lepingu saumltted kehtivad ldquoseadustele maumlaumlrustele ja uumlldrakendatavatele haldus-otsustele mida mis tahes liige rakendab paumlritolumaa kindlaksmaumlaumlramiseksrdquoenamsoodustusrežiimi alusel imporditud kaupade puhul Leping rotildehutab eral-di et selle saumltted ei kehti sooduskorra raames toimuva impordi suhtes
Lepingu potildehieesmaumlrk on notildeuda riikidelt uumlhtlustatud reeglite uumlhtse kogumi vas-tuvotildetmist enamsoodustusrežiimi alusel imporditud kaupade paumlritolu maumlaumlrami-seks Eeldades et tehniline toumlouml selliste reeglite vaumlljatoumloumltamiseks on aeganotildeudevsaumltestab leping kaks reeglite kogumit
Esimene kogum saumltestab korra mida riigid peavad jaumlrgima uumlleminekuaja jook-sul so kuni uute uumlhtlustatud reeglite jotildeustumiseni Reeglite uumlhtlustamise teh-nilist toumloumld teeb hetkel WCO tehniline komitee lepingu alusel moodustatud
158 12 peatuumlkk ndash Paumlritolureeglid
WTO paumlritolureeglite komitee juhtimisel Teine reeglite kogum hakkab kehti-ma paumlrast uumlleminekuaega See saumltestab ka potildehimotildetted ja juhised paumlritolureegli-te uumlhtlustamiseks tehtavale tehnilisele toumloumlle
Uumlleminekuajal kehtivad reeglidPaumlritolureeglite leping ar-tikkel 2
Uumlleminekuajal votildeib riik olenevalt reeglite rakendamise eesmaumlrkidest rakendadaerinevaid standardeid Paumlrast uumlleminekuaega tuleb iga toote jaoks eraldi vaumllja-toumloumltatud uumlhtlustatud standardeid rakendada siiski uumlhtselt hoolimata nende ka-sutamise eesmaumlrgist Teisisotildenu ei tohi riik rakendada uumlht paumlritolu maumlaumlramisestandardite kogumit koguseliste piirangute haldamiseks ja teist paumlritolu maumlaumlra-mise standardite kogumit toote paumlritolu osutamiseks etiketistamise teel
Leping saumltestab ka potildehimotildetted (naumliteks laumlbipaistvus mittediskrimineerimine jahaldusotsuste laumlbivaatamise saumltted) mida riigid peavad uumlleminekuajal jaumlrgimaNeed potildehimotildetted on esitatud boksis 30
Paumlrast uumlleminekuaega kehtivad reeglidPaumlritolureeglite leping ar-tikkel 3 punkt b
Paumlritolureeglite leping ar-tikkel 9 lg 2 punkt calapunkt iii
Reeglid saumltestavad et paumlrast uumlleminekuaega loetakse kauba paumlritolumaaks alatildquosee riik kus toimus toote viimane oluline toumloumltlusrdquo Selleks notildeutakse et WCOtehniline komitee toumloumltaks konkreetsete toodete votildei tootesektorite kohta vaumlljamilline peab olema tootmise votildei toumloumltlemise totildettu toimunud tariifide alamrubrii-kide votildei rubriikide muutus et riik saaks vaumlita end paumlritolumaaks Toodete pu-hul mille olulist muundust ei saa vaumlljendada ainult tariifi alamrubriigi muutustkasutades soovitatakse komiteel saumltestada taumliendavaid kriteeriume Kriteeriu-mid votildeiksid hotildelmata lisanotildeudeid mis on seotud vaumlaumlrtuse protsendiga javotildeitootmis- votildei toumloumltlemisoperatsioonidega
Uumlhtlustamise tehnilise toumlouml hetkeseis
Paumlritolureeglite uumlhtlustamise tehniline toumlouml tuli lotildepetada aastaks 1998 Toumlouml suu-re keerukuse ja riikidevaheliste erimeelsuste totildettu teatud tooteruumlhmade paumlrito-lu maumlaumlramise konkreetsete kriteeriumide osas ei ole WCO tehnilisel komiteelotildennestunud toumloumld taumlhtajaks lotildepetada 1999 aasta mais esitas WCO oma toumlouml tu-lemused WTO paumlritolureeglite komiteele maumlrkides et suure hulga toodete pu-hul ei olnud paumlritolu maumlaumlramise kriteeriumide suhtes votildeimalik kokkulepetsaavutada Alates sellest ajast on WTO komitees tehtud toumloumld arvamuserinevus-te kotildervaldamiseks Kui saavutatakse taumlielik kokkulepe hotildelmatakse uued paumlrit-olureeglid paumlritolureeglite lepingusse selle lisana Kotildeik liikmesriigid onkohustatud rakendama vastavas lisas esitatud uumlhtlustatud kriteeriume enam-soodustusrežiimi alusel alates selle kehtimahakkamiseks kokku lepitavast kuu-paumlevast
Tuleb maumlrkida et peale uumlhtsete kriteeriumide rakendamise kohustuse peavadliikmesriigid jaumlrgima ka laumlbipaistvuse mittediskrimineerimise haldushindami-se ja otildeigusliku laumlbivaatamisega seotud potildehimotildetteid mis on loetletud boksis 30punktides dndashk
12 peatuumlkk ndash Paumlritolureeglid 159
Sooduspaumlritolureeglid
Kuigi WCO poolt vaumllja toumloumltatavad uumlhtlustatud paumlritolureeglid ei kehti piir-kondlike sooduskordade votildei uumlldise soodustuste suumlsteemi alusel toimuva impor-di suhtes saumltestab leping et riigid peaksid arvestama boksis 30 loetletuduumlldpotildehimotildetteid ka selliste paumlritolureeglite rakendamisel ja haldamisel
160 12 peatuumlkk ndash Paumlritolureeglid
Boks 30Uumlleminekuaja potildehimotildetted(paumlritolureeglite leping artikkel 2)
Uumlleminekuajal (so kuni uute uumlhtlustatud reeglite kehtima hakkamiseni) peavad liik-med tagama eta) paumlritolureeglid kaasa arvatud olulise muunduse kindlaksmaumlaumlramise potildehimotildetted
on selgelt maumlaumlratletud
b) paumlritolureegleid ei kasutata kaubanduspoliitika vahendina
c) paumlritolureeglid ise ei tohi motildejutada rahvusvahelist kaubandust kitsendavalt moo-nutavalt votildei haumlirivalt ega notildeuda tootmis- votildei toumloumltlemisvaumllise tingimuse taumlitmist
d) paumlritolureeglid mida rakendatakse impordi ja ekspordi suhtes ei ole rangemadkui paumlritolureeglid mida rakendatakse kauba omamaise paumlritolu kindlaksmaumlaumlra-misel ning ei tohi teha vahet teiste liikmete vahel (GATTi enamsoodustusrežiimipotildehimotildete)
e) paumlritolureegleid hallatakse jaumlrjepidevalt uumlhtselt erapooletult ja motildeistlikult
f) paumlritolureeglid potildehinevad positiivsel standardil Negatiivne standard on lubatudpositiivse standardi selgituse osana votildei uumlksikjuhtudel kui paumlritolu positiivne maumlauml-ramine ei ole vajalik
g) paumlritolureeglid avaldatakse viivitamata
h) taotluse esitamisel antakse kauba paumlritolu maumlaumlrang teada nii kiiresti kui votildeima-lik kuid mitte hiljem kui 150 paumleva paumlrast sellise maumlaumlrangu taotlemist Maumlauml-rangud tuleb teha avalikult kaumlttesaadavaks salajast teavet ei avalikustata vaumlljaarvatud juhul kui see on notildeutav kohtumenetluse totildettu Paumlritolu maumlaumlrangud kehti-vad kolm aastat tingimusel et totildesiasjad ja tingimused jaumlaumlvad enam-vaumlhem sama-deks ning kui punktis j viidatud laumlbivaatamisel ei tehta vastupidist otsust
i) uusi paumlritolureegleid votildei nende muudatusi ei rakendata tagasiulatuvalt
j) iga paumlritolureeglitega seotud halduskaebus kuulub viivitamata laumlbivaatamiselekohtus vahekohtus votildei halduskohtus votildei maumlaumlrangut vaumlljastavast votildeimuorganistsotildeltumatus menetluses mis votildeib viia maumlaumlrangu muutmiseni votildei tuumlhistamiseni
k) salajast teavet ei avalikustata seda teavet andnud isikute eriloata vaumllja arvatudulatuses milles votildeidakse notildeuda selle avalikustamist kohtumenetluse raames
Motildeju aumlritegevusele
Paumlritolu maumlaumlramiseks uumlhtlustatud kriteeriumide vastuvotildetmine peaks lahenda-ma mitmeid eksportijate ees taumlnapaumleval seisvaid probleeme ndash eelkotildeige neid mison seotud tekstiiltoodete puhul just nende riikidele jaotatud kvootide kasuta-misega Uumlhtlustamine kaotab ka praegused erinevused riikide paumlritolu maumlaumlra-mise reeglites See vaumlhendab nende eksportivate ettevotildetete halduskoormustmis peavad praegu tagama et nende tootmine vastaks eri riikide erinevatelenotildeuetele toodete puhul mille suhtes kehtivad koguselised votildei muud piirangud
12 peatuumlkk ndash Paumlritolureeglid 161
13 peatuumlkk
Kaubandusalased investeerimismeetmed
Kokkuvotildete
Valitsused kehtestavad sageli vaumllisinvestoritele tingimusi et soodustada investeerin-guid teatud riiklikest prioriteetidest laumlhtudes Neid tingimusi mis votildeivad kaubandustmotildejutada nimetatakse kaubandusalasteks investeerimismeetmeteks
Kaubandusalaste investeerimismeetmete leping (TRIMs-leping) mis votildeeti vastuUruguay voorus notildeuab riikidelt nende kaubandusalaste investeerimismeetmete jaumlrk-jaumlrgulist kaotamist mille kohta on tehtud kindlaks et need on vastuolus GATTi reeg-litega Arenenud riikidel oli selleks alates 1 jaanuarist 1995 aega kaks aastatArengumaade uumlleminekuaeg oli viis aastat st 1999 aasta lotildepuni vaumlhimarenenudriikidel aga seitse aastat
Uruguay vooru kaumlivitamise aegu tegi USA ettepaneku et kaubandust moonuta-vaid investeerimismeetmeid on vaja reguleerida USA pani ka ette et laumlbiraumlaumlki-mistel tuleks kaumlsitleda ka kuumlsimusi mis motildejutavad otseste vaumllisinvesteeringutevoogusid Eelkotildeige aga leidis ta et oleks vaja arutada ka GATTi votilderdse kohtle-mise (mis annaksid vaumllis- ja kodumaistele ettevotildetetele investeerimisel ja kohali-ku tegevuse arendamisel samad otildeigused) ja enamsoodustusrežiimi (mis eivotildeimaldaks riikidel diskrimineerida eri investeerimisallikate vahel) reeglite votildei-malikku kohaldamist ka vaumllismaiste otseinvesteeringute puhul
Kuigi need ettepanekud leidsid motildeningat toetust ka teistelt arenenud riikideltei toetanud neid arengumaad Vaumlites peale selle et GATTi mandaat ei luba pi-dada investeerimisalaseid laumlbiraumlaumlkimisi vaumlitsid need riigid samuti et kui motildenisellistest laumlbiraumlaumlkimistest peakski aset leidma tuleks nendel kaumlsitleda ka kau-bandusprobleeme mida tekitavad rahvusvahelised ettevotildetted tehinguhindadepiiravate aumlrivotildetetega jms Arengumaade vastuseis investeerimisega seotudtemaatika aruteludele GATTi raames viiski lotildepuks selleni et laumlbiraumlaumlkimistelkaumlsitleti uumlksnes kitsalt piiritletud kaubandusalaseid investeerimismeetmeid
Mis on kaubandusalased investeerimismeetmed
Need on riikide votildeetud meetmed vaumllisinvesteeringute ligimeelitamiseks ja regu-leerimiseks mille hulka kuuluvad fiskaalstiimulid maksude vaumlhendamisedmaa kasutamist reguleerivad saumltted ja muud soodustingimustel osutatavad tee-nused Peale selle seavad valitsused eri tingimusi soodustamaks votildei ajendamaksinvesteeringute kasutamist teatud riiklikke huve silmas pidades Sellised tingi-mused on naumliteks omamaise osaluse notildeuded mis notildeuavad et investor kohus-tuks tootmisel kasutama teatavat hulka kohalikku sisendit Teiseks naumliteks oneksporditegevuse suhtes kehtivad notildeuded need kohustavad eksportijat ekspor-
tima teatava hulga oma toodangust Selliseid tingimusi mis votildeivad avaldadakaubandusele negatiivset motildeju nimetatakse kaubandusalasteks investeerimis-meetmeteks Kaubandusalaste investeerimismeetmete selgitusloend on boksis 31
Kaubandusalaseid investeerimismeetmeid on enamasti kui mitte ainult kasuta-nud arengumaad oma arengueesmaumlrkide edendamiseks Naumliteks on kodumaisteabitoumloumlstusharude kasvu puumluumltud soodustada omamaise osaluse notildeuete kehtesta-mise teel ning ekspordi laienemist eksporditegevuse notildeuete abil Sageli votildeetaksekaubandusalaseid investeerimismeetmeid selleks et votildeidelda rahvusvahelisteettevotildetete piirava ja konkurentsi takistava aumlritegevusega
Uumlks hiljuti tehtud uurimus naumlitab et kaubandusalaseid investeerimismeetmeidrakendatakse sagedamini teatavates toumloumlstusharudes nagu auto- keemia- ja naf-takeemia- ning arvuti-informaatikatoumloumlstuses Omamaise osaluse notildeuded esi-nevad eksporditegevuse notildeuetest sagedamini autotoumloumlstuses ning harvemarvuti-informaatikatoumloumlstuses Keemia- ja naftakeemiatoumloumlstuses maumlngivadvotilderdselt suurt rolli nii omamaise osaluse kui ka eksporditegevuse notildeuded20
13 peatuumlkk ndash Kaubandusalased investeerimismeetmed 163
Boks 31Kaubandusalaste investeerimismeetmete selgitusloendOmamaise osaluse notildeuded kohustavad tootmises kasutama teatud hulka kohalik-ku sisenditKaubandust tasakaalustavad notildeuded kohustavad importi vastama teatud osaleekspordistVaumllisvaluuta tasakaalustusnotildeuded saumltestavad et impordi jaoks kaumlttesaadavakstehtud vaumllisvaluuta peab moodustama teatava osa firmasse ekspordist ja muudest al-likatest laekuvast valuutastVahetuspiirangud piiravad juurdepaumlaumlsu vaumllisvaluutale ja seetotildettu ka importiOmamaise muumluumlgi notildeuded notildeuavad ettevotildetetelt et need muumluumlksid kohalikul turulteatud osa oma toodangust mis moodustab ekspordipiiranguga maumlaumlratletud koguseTootmisnotildeuded notildeuavad teatud toodete valmistamist kohalikul tasandilEksporditegevuse notildeuded notildeuavad et teatud osa toodangust tuleb eksportidaMandaattootenotildeuded kohustavad investorit varustama teatud turge kindlaks-maumlaumlratud toote votildei toodetega mis on valmistatud teatud ettevotildettes votildei teatava tegevu-se tulemuselTootmispiirangud ei votildeimalda ettevotildetetel toota teatud tooteid votildei tootesarju asuko-hamaalTehnosiirdenotildeuded notildeuavad kindlaksmaumlaumlratud tehnoloogia uumlleandmist mitteaumlri-listel tingimustel javotildei teadus- ja arendustegevuse konkreetsete tasemete ja liikide ko-halikku arendamistLitsentsimisnotildeuded kohustavad investorit litsentsima tehnoloogiaid mis sarnane-vad tema asukohamaal kasutatavate tehnoloogiatega votildei ei ole nendega seotud asuko-hajaumlrgse riigi firmadeleRemiteerimispiirangud piiravad vaumllisinvestorite otildeigusi toimetada investeerimistu-lu kodumaaleKohaliku omandi notildeuded maumlaumlratlevad et teatud osa firma omandist peab kuulu-ma kohalikele investoritele
20 Patrick Lowrsquo ja Arvind Subramaniani ettekanne ldquoTRIMs in the Uruguay Round An UnfinishedBusinessrdquo Maailmapanga Uruguay vooru ja arenguriike kaumlsitleval konverentsil mis peeti26ndash27 jaanuarini 1995
TRIMs-leping
TRIMs-leping artikkel 2Uruguay voorus laumlbi raumlaumlgitud TRIMs-lepinguga keelatakse riikidel kasutadaboksis 31 loetletud kaubandusalastest investeerimismeetmetest viit Neidmeetmeid loetakse olevaks vastuolus GATTi votilderdse kohtlemise reeglitega ja ko-guseliste piirangute kasutamise vastaste reeglitega
Kaubandusalased investeerimismeetmed mis on keelatud seetotildettu et nad ko-haldavad importtoodetega votilderreldes soodsama režiimi kodumaistele toodetelening on seega vastuolus votilderdse kohtlemise potildehimotildettega on meetmed milleganotildeutakse et
ettevotildete ostaks votildei kasutaks kodumaiseid tooteid votildei mis tahes kodumaisestallikast paumlrit tooteid (omamaise osaluse notildeuded) votildei
TRIMs-leping artikkel 2TRIMs-leping lisa
ettevotildete ostaks votildei kasutaks importtooteid koguses mis on seotud tema eks-porditavate kodumaiste toodete mahu votildei vaumlaumlrtusega (kaubanduse tasakaa-lustamise notildeuded)
Kaubandusalased investeerimismeetmed mida peetakse olevat vastuolusGATTi XI artikli import- ja eksportkaupade koguseliste piirangute kasutamisevastaste saumltetega on meetmed mis
piiravad toodete importi mahu ulatuses mis on seotud eksporditava tootekoguse votildei vaumlaumlrtusega (st importi piiravad kaubanduse tasakaalustamisenotildeuded)
piiravad ettevotildetete juurdepaumlaumlsu vaumllisvaluutale nendele omistatava summaulatuses (st valuutapiirangud mis toovad endaga kaasa impordipiirangud)
piiritlevad eksporti omamaise toodangu mahu votildei vaumlaumlrtuse jaumlrgi (st ekspor-dipiiranguid hotildelmavad omamaise muumluumlgi notildeuded)
TRIMs-leping saumltestab keelatud kaubandusalaste investeerimismeetmete kao-tamiseks uumlleminekuajad Arenenud riikidel oli see kaks aastat arengumaadelviis aastat vaumlhimarenenud riikidel aga seitse aastat (st kuni 1 jaanuarini 2001)alates 1995 aastast mil leping jotildeustus Tuleb aga maumlrkida et need uumllemineku-ajad on votildeimaldatud uumlksnes keelatud kaubandusalaste investeerimismeetmetekaotamiseks millest teavitati lepingu jotildeustumise hetkel meetmed millest eiteavitatud pidid selleks ajaks olema tuumlhistatud
Motildeju aumlritegevuseleEttevotildetjate jaoks on oluline maumlrkida et lepingu reguleerimisala on piiratud Le-ping maumlaumlrab kindlaks kotildeigest viis kaubandusalast investeerimismeedet mis onGATTiga vastuolus ja annab riikidele uumlleminekuajad nende kaotamiseks Ta eikeela riikidel kasutada vaumlhemalt paari muud boksis 31 loetletud kaubandus-alast investeerimismeedet Naumliteks ei keela ta riikidel kehtestada investeerimis-tingimusena eksporditegevusele notildeudeid Neil ei ole keelatud notildeuda et teatudprotsent omakapitalist peab kuuluma kohalikele investoritele votildei et vaumllisinves-tor peab tooma riiki kotildeige kaasaegsema tehnoloogia votildei tegelema kohapeal tea-taval tasemel votildei teatavat laadi teadus- ja arendustegevusega
Omamaise osaluse notildeudeid kehtestab taumlnapaumleval rida arengumaid Sellistenotildeuete kaotamine votildeib motildejutada abitoumloumlstusharusid mis saavad kasu kaitsestmida need notildeuded ette naumlevad Sellegipoolest on enamik riike hakanud avatudkaubanduspoliitikat mida nad nuumluumld jaumlrgivad ja samme mida nad astuvadvaumllisinvesteeringute ligimeelitamiseks silmas pidades selliste notildeuete jaumltkuva
164 13 peatuumlkk ndash Kaubandusalased investeerimismeetmed
saumlilitamise vajadust uumlle vaatama Naumliteks otsustasid Argentina Brasiilia Indiaja Mehhiko juba enne Uruguay vooru lotildeppu kaotada omamaise osaluse notildeudedSeega leping uumlksnes toetab GATTiga vastuolus olevate kaubandusalaste inves-teerimismeetmete kaotamise suunda
Kuna TRIMs-leping hotildelmab piiratud hulga kaubandusalaseid investeerimis-meetmeid on riigid naumlinud ette et lepingu toimimine tuleks laumlbi vaadata viieaasta moumloumldudes paumlrast lepingu jotildeustumist (st enne 1 jaanuari 2000) ja et laumlbi-vaatamisel peaksid liikmesriigid kaaluma lepingu taumliendamist saumltetega investee-rimis- ja konkurentsipotildehimotildetete kohta
Ses kontekstis on oluline maumlrkida et 1996 aastal Singapuris toimunud minist-rite konverentsi otsustest laumlhtudes analuumluumlsitakse WTOs praegu kaubandusesuhteid uumlhelt poolt investeerimis- ja teiselt konkurentsipotildehimotildetetega eelkotildeigeaga ettevotildetete konkurentsi kahjustava tegevusega (vt laumlhemalt 22 ja 23 pea-tuumlkk) Nende analuumluumlside tulemustest oleneb millistele seisukohtadele asuvadriigid mis tahes aruteludes TRIMs-lepingu taumliendamise vajaduse uumlle saumltetega in-vesteerimis- ja konkurentsipotildehimotildetete kohta
13 peatuumlkk ndash Kaubandusalased investeerimismeetmed 165
14 peatuumlkk
Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
Kokkuvotildete
Tekstiil- ja rotildeivatoodete lepingu (ATC) peaeesmaumlrk on tagada praegu motildenede arene-nud riikide poolt tekstiil- ja rotildeivatoodete impordile kohaldatavate piirangute kaotami-ne Selleks saumltestab leping tekstiil- ja rotildeivatoodete kaubanduse taumlielikuks GATTisuumlsteemi integreerimiseks vajaliku korra mille kohaselt riigid on kohustatud kaotamapiirangud neljas etapis kuumlmne aasta jooksul so 1 jaanuariks 2005 Integreerimis-korra paindlikkuse saumltete totildettu on riikidel olnud votildeimalus kahel esimesel etapil kaota-da piiranguid uumlksnes vaumlheste toodete suhtes Seetotildettu votildeib integreerimise esmasttuntavat motildeju oodata selle kolmandas etapis (1 jaanuaril 2002) piirangute potildehi-osa kaotatakse viimases etapis kui uumlleminekuaeg lotildepeb ja leping kaotab kehtivuse
Tekstiil- ja rotildeivatoumloumlstus on olulise taumlhtsusega paljudele arengumaadele Samason tekstiil- ja rotildeivatoodete maailmakaubanduses viimasel kolmel aastakuumlmnelkehtestatud jaumlrjest suuremal hulgal kahepoolseid kvoodikokkuleppeid Kvooti-dega hotildelmatud toodete hulk laienes puuvillatekstiilidelt mida hotildelmasid1960ndate ja 1970ndate alguse luumlhi- ja pikaajalised kokkulepped jaumlrjest pike-nevale looduslikest ja tehiskiududest valmistatud tekstiiltoodete nimekirjalemida hotildelmas aastatel 1974ndash1994 viis korda pikendatud rahvusvahelise tekstii-likaubanduse kokkulepe (MFA)
1994 aasta lotildepuks kui MFA lotildepetati oli sellega uumlhinenud 39 riiki Nendest ka-heksa olid arenenud riigid keda nimetati mitteametlikult ldquoimportijateksrdquo uumlle-jaumlaumlnud 31 arenguriiki nimetati ldquoeksportijateksrdquo MFA jaumlrgi votildeisid eksportivadriigid ja importivad riigid sotildelmida kahepoolseid kokkuleppeid millega eksporti-vatele riikidele esitati notildeue piirata teatavate tekstiil- ja rotildeivatoodete liikide eks-porti Oodati et selliste kahepoolsete kokkulepete sotildelmimisel jaumlrgivad riigidtaumlpselt MFA reegleid
totildesise kahju votildei selle ohu kindlaksmaumlaumlramisel
piirangutasemete maumlaumlramisel
selliste saumltete lisamisel nagu naumliteks aastased kasvumaumlaumlrad eelneva aastakasutamata kvootide ja jooksva aasta kvootide osaline edasikandmine jaumlrg-misse aastasse
Uruguay voorus sotildelmitud ATC jotildeustumishetkel 1 jaanuaril 1995 oli mitmelimportival liikmel (Ameerika Uumlhendriigid Kanada Euroopa Liit (15 riiki) jaNorra) teiste WTO liikmetega kokku 81 piiramislepingut mis sisaldasid uumlle tu-hande eraldi kvoodi Peale selle oli jotildeus 29 vaumlljaspool MFAd sotildelmitud kokku-lepet votildei uumlhepoolset meedet millega kehtestati piiranguid tekstiiltoodeteimpordile
Tekstiilikaubanduse integreerimine GATTiPuhtjuriidilisest seisukohast vaadatuna ei olnud nende piirangute saumlilitamineGATTi reeglitega kooskotildelas MFA (mis sotildelmiti GATTi raames) andis siiski otildei-gusliku kattevarju GATTi suumlsteemist kotildervalekaldumiseks MFA kvoodid uumllekandnud ATC potildehieesmaumlrk on tekstiil- ja rotildeivatoodete kaubanduse integreeri-mine GATTi reeglite ja suumlsteemidega kohustades piiranguid saumlilitavaid riikeneid kuumlmne aasta jooksul kaotama Kuumlmne aasta paumlrast st alates 1 jaanuarist2005 ei saa uumlkski liikmesriik piiranguid tekstiiltoodete impordile saumlilitada kuita ei suuda seda potildehjendada GATTi XIX artikli saumltetega nagu neid on totildelgenda-tud WTO kaitsemeetmete lepingus Teisisotildenu saab importiv riik piiranguidkehtestada ainult siis kui ta suudab paumlrast uurimist totildeestada et importkaupadesuurenenud kogus potildehjustab votildei aumlhvardab potildehjustada maumlrgatavat kahju oma-maisele tekstiilitoumloumlstusele Peale selle tuleb selliseid piiranguid rakendada kotildei-gist allikatest paumlrit importkauba suhtes mitte aga diskrimineerivalt uumlhe votildeimitme riigi importkaupade suhtes nagu seda tehti MFA alusel ja tehakse prae-gu ATC alusel
Integreerimise metoodikaATC artikkel 1 lisa Metodoloogiliseks aluseks tekstiil- ja rotildeivatoodete kaubanduse integreerimiseks
GATTi reeglitega on ATC lisas olev tekstiiltoodete nimekiri Nimekiri hotildelmabkotildeiki tekstiiltooteid ndash lotildengu ja kangaid valmistekstiiltooteid ja rotildeivaid ndash olene-mata sellest kas neile toodetele kehtivad piirangud votildei mitte Integreerimis-protsess peaks toimuma neljas etapis Igas etapis lisatakse integratsiooniprotsessiriigi 1990 aasta impordimahu teatud miinimumprotsendini ulatuv kogus too-teid teiste sotildenadega need viiakse ATC motildejualast uumlle WTO uumlldreeglite motildeju-alasse Protsendimaumlaumlrad on jaumlrgmised
ATC artikkel 2 lg 6 16 lisas loetletud toodete riigi impordimahust tuleb integreerida lepingujotildeustumise kuupaumleval (st 1 jaanuaril 1995)
ATC artikkel 2 lg 8 jaumlrgmised 17 kolmanda aasta lotildepuks (st 1 jaanuariks 1998)
jaumlrgmised 18 seitsme aasta lotildepuks (st 1 jaanuariks 2002)
uumllejaumlaumlnud osa so kuni 49 kuumlmnenda aasta lotildepuks (st 1 jaanuariks 2005)
Riikidel ei ole kohustust integratsiooniprotsessi hotildelmatavate toodete uumlle otsus-tamisel piirduda toodetega millele on kehtestatud piirangud Riigid ongi alus-tanud kotildeige vaumlhem tundlikest toodetest ja integreerinud vaumlga vaumlhe kvootidealla kuuluvaid tooteid Ainus lepinguga kehtestatud piirang on notildeue et integ-reeritavate toodete nimekirja peaks kuuluma tooteid kotildeigist neljast turuseg-mendist poolid ja lotildengad kangad valmistekstiiltooted ning samuti rotildeivad
Integratsiooniprotsessi rakendamise kogemusedUSA ja ELi puhul oli 1990 aastal (mis on integratsiooniks kasutatav baasaasta)piirangutega katmata toodete impordi protsent vastavalt ligikaudu 34 ja37 Teiste piiranguid saumlilitavate riikide puhul oli vastav protsent palju kotilder-gem Arusaadavalt oli neil suuri piiranguid saumlilitavatel maadel seega votildeimaliktaumlita toodete integreerimiseks votildeetud kohustusi kahel esimesel etapil piiranguidoluliselt kotildervaldamata Otildeigupoolest taumlpselt see kahel esimesel etapil aset leidis-ki Kolm suurimat piiranguid saumlilitavat liiget nimelt USA EL ja Kanada onsuutnud taumlita integratsiooni protsendimaumlaumlrade notildeudeid (16 esimesel ja 17teisel etapil) integreerides tooteid millega kaasneb vaumlga vaumlike osa kvoote
14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 167
Seetotildettu oodatakse et integratsiooniprogrammide esimene tuntav motildeju aval-dub alles integratsiooni kolmandal etapil (1 jaanuaril 2002) ja et piirangute potilde-hiosa kaotatakse alles 1 jaanuariks 2005 kui uumlleminekuprotsess lotildepeb ja ATCkaotab kehtivuse
Kvootide kiirendatud laiendamine
ATC artikkel 2 lg 13ndash14
Lepinguga puumluumltakse siiski tagada parem ja ulatuslikum turulepaumlaumls ka tekstiil- jarotildeivatoodetele millele jaumlaumlvad uumlleminekuajal kehtima piirangud Selleks on le-pinguga kehtestatud notildeue et kvootide aastast kasvumaumlaumlra tuleks uumllemineku-protsessi igas etapis jaumlrk-jaumlrgult suurendada Seega kui kvoodi (naumliteks saumlrkidepuhul) aastaseks kasvumaumlaumlraks on kahepoolse lepingu alusel kinnitatud 3 tu-leb seda suurendada
esimese kolme aasta jooksul igal aastal 16 votilderra (st 3 times 116 = 348)
jaumlrgneva nelja aasta jooksul igal aastal 25 votilderra (st 348 times 125 = 435)
jaumlrgneval kolmel aastal igal aastal 27 votilderra (st 435 times 127 = 552)
Nii suureneb kasvumaumlaumlr kaheksandaks aastaks 3lt kuni 552ni Kui kvoodisuurus on uumlleminekuaja alguses 100 tonni siis suureneb see kuumlmnendaks aas-taks rohkem kui kahekordseks jaumlaumldes 204 tonni ringi
ATC artikkel 2 lg 18 ATC saumltestab ka et vaumliketarnijatest riikidele (st riikidele kelle piirangud moo-dustasid importiva riigi rakendatavate piirangute kogumahust 12 votildei vaumlhem)ja vaumlhimarenenud riikidele tuleks tagada ldquomaumlrkimisvaumlaumlrne ekspordi turulepaumlauml-su parandamine totildestes uumlhe etapi kasvumaumlaumlrasidrdquo
Saumltete rakendamine
Piiranguid saumlilitavad riigid on kasvukoefitsientide saumltetest uumlldjuhul kinni pida-nud See mil maumlaumlral riigid kiirendatud kasvu saumltete rakendamisest kasu saavadsotildeltub siiski kahepoolsete lepingutega ettenaumlhtud algsetest kasvumaumlaumlradestEnamasti on algne kasvumaumlaumlr 6 Uumlksikutel juhtudel on see ka 1 votildei vaumlhem-gi Paljusid kvoote millele on ette naumlhtud suuremad kasvumaumlaumlrad ei kasutatataumlies ulatuses ndash selliste kvootide puhul kasvumaumlaumlrade kiirendatud rakendamineeksportivale riigile erilist eelisseisundit ei anna
Peale selle olid arengumaad oodanud ka kvootide suurendamist et taumliendadapiirangute kaotamise teel toimuvat tekstiiltoodete GATTi suumlsteemi integreeri-mise protsessi Arengumaade arvates ei ole votildeimalik uumlksnes kasvumaumlaumlrade kii-rendatud rakendamisega saavutada oodatud kaubanduse liberaliseerumist kuisamas ei astuta samme ka muude piirangute kaotamiseks
MFA-vaumlliste piirangute integreerimineATC artikkel 3 ATC kohaselt peavad riigid mis rakendavad koguselisi piiranguid vaumlljaspool
MFAd mis ei ole GATTi jaumlrgi lubatud need kuumlmne aasta jooksul jaumlrk-jaumlrgultkaotama votildei viima GATTiga kooskotildella Importiv riik peab koostama program-mi selliste piirangute jaumlrkjaumlrguliseks kaotamiseks ja esitama selle tekstiiliseire-organile (TMB) mis on lepingu jaumlrgi moodustatud lepingu taumlitmisekontrollimiseks
168 14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
Ajutised kaitsemeetmed
ATC artikkel 6
Huvitav on maumlrkida et ehkki lepingu eesmaumlrk on tekstiiltoodetele kehtestatudpiirangute kaotamise soodustamine lubab leping riikidel votildetta vaumlga taumlpsetereeglite jaumlrgi uumlleminekuajal kaitsemeetmeid Selliseid uumlleminekuaja kaitsemeet-meid on votildeimalik votildetta ainult tekstiil- ja rotildeivatoodete suhtes millele ei ole jubakehtestatud kvoote ja mida ei ole GATTi integreeritud ning kui importiv riikmaumlaumlrab kindlaks et
teatud toodet imporditakse tema territooriumile sel maumlaumlral suurenenud ko-gustes et see votildeib potildehjustada olulist kahju votildei tegelikku ohtu kodumaiseletootmisharule mis valmistab samasuguseid tooteid
olulise kahju ja kotildenealuse toote koguimpordi koguse suurenemise vahel eks-portivast riigist votildei riikidest mille eksporti soovitakse piirata on potildehjuslikseos
Ajutiste kaitsemeetmete kasutamise otildeigus laieneb kotildeigile WTO liikmetele stmitte ainult nendele riikidele kes on varem MFA alusel koguselisi piiranguidkasutanud vaid ka teistele riikidele (sealhulgas arengumaadele ja vaumlhimarene-nud riikidele) mille kohta kehtivad allpool kirjeldatud ranged tingimused
ATC artikkel 6 lg 1
Esiteks pidid riigid selleks et neil oleks otildeigus selliseid meetmeid kohaldadakindlaksmaumlaumlratud aja jooksul paumlrast ATC jotildeustumist teatama WTO-le oma ka-vatsusest saumlilitada antud saumltete kasutamise otildeigus Nende saumltetega kooskotildelasavaldasid soovi antud otildeigust saumlilitada 55 riiki 9 riiki teatasid et nad ei sooviseda
Teiseks on riigid mis teatasid oma soovist seda otildeigust saumlilitada kohustatud in-tegreerima oma tekstiilikaubanduse GATTiga neljas etapis jaumlrgides MFA pii-ranguid kasutavatele riikidele kehtivat korda
Kolmandaks peab riik mis teeb ettepaneku kaitsemeetmete kehtestamiseks es-malt konsulteerima asjaomase eksportiva riigi votildei riikidega ning totildeestama oluli-se kahju votildei selle tegeliku ohu olemasolu
ATC artikkel 6 lg 8 Konsultatsioonide tulemusena votildeidakse saavutada vastastikune arusaamine etolukord notildeuab totildeepoolest teatud toote ekspordi piiramist sellisel juhul on pii-rangu tase ja selle kohaldamise aeg ATCs konkreetselt saumltestatud Importiv liigevotildeib piiranguid kehtestada ka siis kui konsultatsioonid tulemusi ei anna Selli-sel juhul tuleb aga kuumlsimus suunata ka TMB-le koheseks laumlbivaatamiseks ja as-jakohaste soovituste andmiseks Tagamaks kahepoolsetel konsultatsioonidelkokkulepitud votilderdsustavate piirangute taumlpset vastavust ATC saumltetele peabTMB tegema kindlaks kas selliste piirangute kehtestamine on ATC jaumlrgi potildeh-jendatud
ATC kohaldamise kogemus
ATC artikkel 6 lg 2
Nagu varem maumlrgitud on ajutisi kaitsemeetmeid lubatud kasutada piiratud ula-tuses ja uumlksnes erandjuhtudel kus teatud kindlat tooteliiki tootev toumloumlstusharukannab koguimpordi suurenemise totildettu olulist kahju votildei selle totildettu on olemaskahju tegelik oht Saumltetest selgub et selliseid ajutisi meetmeid tuleks votildetta allessiis kui importiv riik on teinud kindlaks potildehjusliku seose impordi suurenemiseja toumloumlstusele tekitatud kahju vahel Selleks on ATCs saumltestatud majandusnaumlita-jad mida tuleb sellise potildehjusliku seose vaumlljaselgitamiseks uurida Lepingus onka saumltestatud et kui toumloumlstuse vaumlidetav olukord ei tulene impordi suurenemisestvaid sellistest teguritest nagu tehnoloogia votildei tarbijaeelistuste muutumine siiskaitsemeetmeid ei votildeeta
14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 169
Lepingu jotildeustumisest alates on nendele saumltetele apelleerinud neli riiki ndash Ameeri-ka Uumlhendriigid Argentina Brasiilia ja Colombia Lepingu kehtimise esimesekuue kuu jooksul (jaanuarndashjuuni 1995) otsisid Ameerika Uumlhendriigid kaitse-meetmetest tuge 24 korral Laumlbivaatamisel selgus et mitmete meetmete votildetmi-sel ei peetud lepingu reeglitest taumlpselt kinni Kahe vaidluste lahendamisemenetluse raames totildestatatud juhtumi korral leidsid vaekojad et AmeerikaUumlhendriigid ei olnud uurinud kotildeiki tegureid mida oleks pidanud arvesse votildetmaselle kindlakstegemisel kas teatud tooteliigi tootjatele potildehjustab kahju just im-pordi suurenemine
1995 aasta teisest poolest alates on nende saumltete poole poumloumlrdutud tunduvaltharvemini kusjuures alates 1995 aasta keskelt kuni 1999 aasta lotildepuni onAmeerika Uumlhendriigid kaitsemeetmeid kasutanud vaid neljal korral Selle potildeh-jus votildeib olla kahe teguri koosmotildeju Asju uurides on tekstiiliseireorgan rotildehuta-nud et nende meetmete kasutamise reegleid tuleks taumlpselt rakendadaSuurenenud on ka arusaamine et kui selliseid meetmeid ei votildeeta potildehjendatultvotildeivad motildejutatud eksportivad riigid poumloumlrduda vaidluste lahendamise korrapoole
Paumlritolureeglid
Riigiti votildei piirkonniti jagatavate kvootide haldamiseks on vaja vastu votildetta paumlrit-olureeglid millega maumlaumlratakse aumlra millise riigi kvootide alla peaksid eri riikidestoumloumldeldud importtooted kuuluma Enne 1 juulit 1996 loeti Ameerika Uumlhend-riikides paumlritolumaaks riiki kus oli toimunud toote oluline toumloumltlemine (rotildeiva-toodete puhul oli see uumlldjuhul riik kus toimus riide lotildeikamine) Nimetatudkuupaumlevast alates on paumlritolureeglitega maumlaumlratud et paumlritolumaa on riik kusttekstiil- votildei rotildeivatoode taumlielikult paumlrineb kus see on toodetud votildei kokkupan-dud 16 kindlaksmaumlaumlratud tooteliigi kohta on kehtestatud siiski eraldi reeglidNii ei ole lotildengast ribadest noumloumlrist ja koumliest valmistatud tooteartiklite paumlritolu-maa riik kus toimus tooteartiklite tootmine vaid riik kus toimus lotildenga jmstootmine Sarnaselt on ka teiste boksis 32 loetletud tooteliikide puhul paumlritolu-maa riik kus toimus kanga tootmine
170 14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
Boks 32Ameerika Uumlhendriigid ndash tooteruumlhmad mille suhtes kehtivad eraldipaumlritolureeglidlotildeng ribad noumloumlr jne (HTS 5609)etiketid ametimaumlrgid embleemid
(HTS 5807)tepitud tooted (HTS 5811)beebimaumlhkmed
(HTS 6209205040)taskuraumltid (HTS 6213)sallid raumltikud jne (HTS 6214)tekid ja reisivaibad (HTS 6301)kodutekstiil (HTS 6302)kardinad jne (HTS 6303)
voodikatted ja sisustustekstiilid(HTS 6304)
kaubakotid (HTS 6305)presentkatted telgid jne (HTS 6306)tolmulapid potilderandalapid jne
(HTS 630710)padjakatted lipud ja muud tooted
(HTS 630790)kaumlsitoumloumlkomplektid (HTS 6308)padjad istepadjad jne (HTS 940490)
HTS kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud tariifisuumlsteem(Harmonized Commodity Description and Coding System)
Ameerika Uumlhendriikide uued paumlritolureeglid votildeivad eelkotildeige boksis 32 loetle-tud toodete puhul avaldada kahjulikku motildeju mitmete eksportivate riikide kau-bandusele Paljusid nimetatud tooteid nagu naumliteks vaumlrvitud ja truumlkikangaidtepitud tooteid voodipesu taskuraumltte pearaumltte tolmu- ja potilderandalappe padja-ja vatitekiuumlmbriseid piiratakse mitmete riikide puhul Motildened arengumaad im-pordivad pleegitamata kangaid vaumlrvimiseks ja truumlkkimiseks ning taasekspordi-vad seejaumlrel toumloumldeldud tooted Uute reeglite kohaselt on sellise eksportkaubapaumlritolumaa riik kus pleegitamata kangas toodeti Samamoodi impordivad pal-jud riigid kangaid kodutekstiilideks riidekaupadeks ja tikitud toodeteks uumlm-bertoumloumltamiseks Taas on nende toodete paumlritolumaa riik kust kangas imporditi
Eksportivate riikide ette kerkib ilmselt muidki takistusi Naumliteks on alustekstii-le tarnival riigil arvatavasti raske mahutada oma kvoodi alla teiste riikide kauba-saadetisi mis debiteeritakse selle riigi paumlritoluga kaubaks Eksportivale riigilevotildei piirkonnale votildeib maumlrkimisvaumlaumlrset asjaajamistuumlli potildehjustada ka viisa saami-ne paumlritolumaalt
Motildened nimetatud probleemid votildeivad laheneda kui paumlritolureeglite lepingualusel toimiva WTO ja WCO koostoumlouml tulemusena votildeetakse vastu paumlritolumaamaumlaumlramise uumlhtlustatud reeglid Praegu puudub siduv mitmepoolne leping miskirjeldaks paumlritolu maumlaumlramise reegleid (vt 12 peatuumlkk)
Dumpinguvastase tegevuse suurenemineTeine suur probleem on uumlha sagenev dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeet-mete kasutamine Boksis 33 on loetletud riigid mis praegu rakendavad dum-pinguvastaseid tollimakse uumlhe votildei mitme tekstiil- ja rotildeivatoote impordile ningriigid mille eksporti see motildejutab
Motildenes riigis rakendati neid tollimakse toodete suhtes mille import oli jubakvootidega piiratud selle tulemusel anti omamaistele kaupadele topeltkaitseUurimisi algatati sageli kuumlllaldase potildehjenduseta ja motildened neist lotildepetati peagitotildeendite puudumise totildettu Isegi kui uurimine lotildepetatakse dumpinguvastaseidtollimakse kehtestamata votildeib see ajendada importijaid oma hankekanaleidmuutma ja tulemuseks votildeib olla kaubanduse haumlirimine Seepaumlrast on vaja etuurimisorgan vaataks hoolikalt laumlbi toumloumlstusharude notildeuded dumpinguvastastemeetmete votildetmiseks ja kaumlituks uurimiste algatamise suhtes tagasihoidlikulteelkotildeige siis kui kotildenealustele toodetele on kvootide naumlol juba piirangud kehtes-tatud
14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 171
Boks 33Dumpinguvastased tollimaksud tekstiil- ja rotildeivatoodeteleTollimakse rakendavad liikmedAmeerika Uumlhendriigid Argentina Brasiilia Euroopa Uumlhendus Filipiinid IndiaJaapan Kanada Korea Vabariik Lotildeuna-Aafrika Mehhiko Peruu Tuumlrgi ja Uus-Meremaa
Motildejutatud liikmedAmeerika Uumlhendriigid Austraalia Bangladesh Brasiilia Egiptus HispaaniaHongkong (Hiina) India Indoneesia Jaapan Korea Vabariik Malaisia Mehhi-ko Pakistan Portugal Rumeenia Soome Tai Tuumlrgi ja Valgevene
Allikas WTO dumpinguvastase tegevuse komitee aastaaruanne
Motildeju aumlritegevusele
Konkurentsi suurenemiseks valmistumine
Nende riikide tekstiilitoumloumlstus mille kaupadele kehtivad teatud arenenud riiki-desse eksportimisel kvoodid on kahtemata pettunud edasimineku aeglusestnende piirangute kaotamise kahes esimeses etapis nagu see ATC kohaselt ettenaumlhti Tuleb aga tunnistada et kui kolmandas ja neljandas etapis kaotatakse kauumllejaumlaumlnud piirangud satuvad eksportijad rahvusvahelistel turgudel tuntavaltsuurenenud konkurentsi Peale selle on totildeenaumloline et piirangute eemaldamisestsaadav kasu ei jaotu eksportivate riikide vahel uumlhtlaselt
Kas piirangute kaotamine on ka soodne riikidele millele praegu kehtivad kvoo-did oleneb nende konkurentsivotildeimest Riigid mille toumloumlstusharud on konku-rentsivotildeimet arendanud kaasaegse tehnoloogiaga votildeivad piirangute kaotami-sest taumlit kasu saada Teiste eksportivate riikide eelkotildeige aga nende riikide kasumis ei ole votildeimelised oma taumliskvoote aumlra kasutama votildeib olla piiratud kui nad eiastu kohe samme oma toumloumlstusharude abistamiseks konkurentsivotildeime suuren-damisel Riigid millele imporditurgudel hetkel piiranguid kehtestatud ei olepeavad samuti valmistuma selleks et tulla toime konkurentsi suurenemisegariikide arvel mille ekspordile praegu piirangud kehtivad
Eksportivate riikide tekstiilitoumloumlstused peavad seega kasutama jaumlrelejaumlaumlnud uumlle-minekuaega et valmistuda toimetulekuks suurema konkurentsiga Nad peavadkaasajastama oma tehnoloogia ratsionaliseerima tootmisviise ja viima laumlbituru-uuringuid et maumlaumlrata kindlaks tekstiiltooteid millega neil on votildeimalikrahvusvahelistel turgudel kvaliteedi ja hinna poolest totildehusalt konkureerida
Traditsiooniliselt on paljud (eelkotildeige motildene arengumaa) ettevotildetted keskendu-nud arengumaade turgudele Votildettes vastu programme ja strateegiaid ekspordiarendamiseks ATC jaumlrgsel perioodil tuleks arvesse votildetta ka seda tohutut po-tentsiaali mis nuumluumld on olemas kaubavahetuse suurendamiseks teiste arengu-maadega Paljud arengumaad on Uruguay voorus uumlhepoolselt vaumlhendanudkotildergeid tariife mida nad varem tekstiiltoodete impordile rakendasid Praegukoguselisi piiranguid rakendavad riigid kaotavad neid etapiti ATC integratsioo-niprotsessi raames Notildeudlus tekstiilitoodete jaumlrele nendes riikides kasvab riiki-de majandusarengu jaumltkumisel ja tulu suurenemisel elaniku kohta
172 14 peatuumlkk ndash Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping
15 peatuumlkk
Potildellumajandusleping
Kokkuvotildete
Uruguay voorus sotildelmitud potildellumajanduslepingu alusel vastu votildeetud reformiprogram-miga uumlritatakse kehtestada GATTi distsipliini potildellumajandustoodete kaubandusele ndashsektorile mille kohta kehtivaid GATTi reegleid kotildeik liikmed mitte alati taumlielikult eirakendanud
Riigid mis rakendasid peale tariifide ka selliseid meetmeid nagu koguselised piiran-gud ja muutuvad komponendi maksud pidid reformiprogrammi kohaselt need kaota-ma lisades nende vastavad tariifiekvivalendid olemasolevatele tariifidele Riigidkohustusid peale selle vaumlhendama imporditavatele potildellumajandustoodetele rakenda-tavaid tariife (sealhulgas ka tarifitseerimisest tulenevaid tariifimaumlaumlrasid) kokkulepi-tud protsendimaumlaumlrade votilderra Arengumaadel lubati siiski vaumlhendada oma tariifepikema aja jooksul ja protsendimaumlaumlra votilderra mis oli vaumliksem arenenud riikidele kehtes-tatud maumlaumlrast Vaumlhimarenenud maad vabastati tariifide vaumlhendamise kohustusest
Peale selle kohustati kotildeiki riike st nii arenenud arengu- kui ka vaumlhimarenenud riikesiduma tariifid edasise suurendamise vastu nende kohustuste loendis naumlidatud tase-mel Arengumaadel ja vaumlhimarenenud maadel lubati siiski siduda tariifilagi paindli-kult oma olemasolevatest rakendatavatest ja vaumlhendatud tariifimaumlaumlradest kotildergemale
Reformiprogrammi raames leppisid subsiidiume kasutavad riigid kokku et kauban-dust moonutavatena kaumlsitletavaid ekspordisubsiidiume ja omamaiseid toetussubsii-diume vaumlhendatakse kindlaksmaumlaumlratud protsendimaumlaumlrade votilderra
Leping saumltestab et kaubanduse edasise liberaliseerimise ja reformiprogrammi aluselvastu votildeetud reeglite taumliustamise alaseid laumlbiraumlaumlkimisi tuleks alustada enne 1999aasta lotildeppu Need algatati 2000 alguses
UumllevaadePotildellumajanduslepingpreambul
Potildellumajandusleping loob potildellumajandusalase kaubanduse jaumlrkjaumlrgulise refor-mimise programmi Selle eesmaumlrk on ldquoluua otildeiglane ja erapooletu turule suuna-tud potildellumajandusalase kaubanduse suumlsteemrdquo kohustades riike votildetma omaksuut korda et reguleerida
piirimeetmete kasutamist impordi kontrollimisel
ekspordisubsiidiumide ja muude subsiidiumide kasutamist mida riigid an-navad potildellumajandustoodete hinnatoetuseks votildei talunikele vastuvotildeetavasissetuleku tagamiseks
Tagamaks reformiprogrammist saadava kasu votilderdset jaotumist liikmesriikidevahel saumltestab leping et riikidelt notildeutavate kohustuste puhul tuleks arvessevotildetta
kaubandusvaumlliseid aspekte kaasa arvatud toiduainetega kindlustatust
vajadust kaitsta keskkonda
vajadust kohaldada eri- ja diferentseeritud režiimi arengumaadest liikmetele
reformiprogrammi rakendamise votildeimalikku negatiivset motildeju vaumlhimarene-nud ja toiduainete puhasimpordiga maadele
Lepingu saumltted kehtivad harmoneeritud suumlsteemi (HS) peatuumlkkide 1ndash24 allakuuluvate toodete ja uumlksikute eraldi kindlaksmaumlaumlratud toodete suhtes Lepin-guga on hotildelmatud seega nii potildellumajandussaadused kui ka toumloumldeldud potildelluma-jandustooted
Praktilistel kaalutlustel jagatakse potildellumajandustooted motildenikord kaheks ni-melt troopilisteks potildellumajandustoodeteks ja muudeks toodeteks Ehkki ldquotroo-piliste potildellumajandustoodeterdquo motildeiste suhtes kokkulepe puudub kaumlsitletaksesellistena jooke nagu tee kohv ja kakao puuvilla ja tugevaid kiudusid nagudžuut ja sisal puuvilju nagu banaanid mangod ja guajaavid ning muid valda-valt arengumaades toodetavaid potildellumajandustooteid GATTi kehtestamiselejaumlrgnenud aastatel kehtisid enamikus arenenud riikides neile toodetele kotildergedtariifid ja ka siseriiklikud maksud Et need tooted pakuvad ekspordihuvi eelkotildei-ge arengumaadele oli selliste toodete kaubandustotildekete kaotamine GATTi laumlbi-raumlaumlkimiste viimastes voorudes prioriteetne kuumlsimus Selle tulemusena sisenessuur osa nendest toodetest isegi enne Uruguay vooru nii toumloumltlemata kui ka toumlouml-deldud kujul arenenud riikide turgudele kas tollivabalt madalate maumlaumlradegaenamsoodustusrežiimi alusel votildei sooduskokkulepete alusel
Enamik arenenud riikidest rakendasid siiski teiste potildellumajandustoodete (naumli-teks nisu ja muu teravili liha ja lihatooted) impordile nii kotildergeid tariifimaumlaumlrasidkui ka tollivaumlliseid meetmeid (naumliteks koguselised piirangud suvaline import-kaupade litsentsimine ja muutuvad maksud) edasi Riikide peaeesmaumlrk selliste-le toodetele (mida sageli nimetatakse parasvoumloumltme potildellumajandustoodeteks)kaitse kehtestamisel oli kodumaistele tootjatele maailmaturu hindadest paljukotildergemate hindade tagamine et tagada neile vastuvotildeetav sissetulekute taseNeed potildehimotildetted mitte ainult ei vaumlhendanud konkurentsivotildeimeliste vaumllistoot-jate kaubandusvotildeimalusi vaid totildeid kaasa ka riigieelarve uumllekoormamise See olivaumlltimatu arvestades seda et uumlle kodumaise notildeudluse toodetu kotilderge hinna totildet-tu sai kaupa rahvusvahelistel turgudel muumluumla ainult ekspordisubsiidiume raken-dades
Ka arengumaad kaitsevad oma potildellumajandussektorit kehtestades importkau-bale kotildergeid tariife ja piiranguid
Piirimeetmed
Tarifitseerimine
Potildellumajanduslepingartikkel 4 ja joonealunemaumlrkus 1
Potildellumajanduslepingu kotildeige olulisem aspekt on tema uued reeglid Nende ko-haselt on tollivaumlliseid meetmeid (nagu koguselised piirangud suvaline import-kaupade litsentsimine ja muutuvad maksud) rakendavad riigid kohustatudneed aumlra muutma arvestades vaumllja vastavad ekvivalendid tariifides ja lisadesneed kindlaksmaumlaumlratud tariifidele Selle tulemusena on riigid kehtestanud uuedtariifimaumlaumlrad toodetele (enamasti parasvoumloumltme omadele) mille suhtes varemrakendati tollivaumlliseid meetmeid Tollivaumlliste meetmete ekvivalent arvestati ta-riifides toote millele tollivaumllised meetmed kehtisid maailmaturu keskmistehindade ja importiva riigi sisese hinna alusel
174 15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping
Potildellumajanduslepingpreambul
Koguseliste piirangute tarifitseerimise kohustus ei kehtinud siiski piirangutesuhtes mida maksebilansiraskustega arengumaad saumlilitasid 1994 aasta GATTisaumltete alusel
Jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused
Eksportivad riigid naumlgid ohtu sellele et motildene koguseliste piirangute votildei muutu-vate maksudega kaetud toote puhul ei anna tarifitseerimine iseenesest olulistkaubanduse liberaliseerimise efekti Seetotildettu votildeeti tarifitseerimise taumliendami-seks vastu jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused (uumlksikasjadboksis 34)
Potildellumajanduslepingartikkel 5 Spetsiaalsed kaitsemeetmed
Vastuseks importivate riikide kartusele et koguseliste piirangute kaotaminevotildeib tariifsetele ekvivalentidele vaatamata viia impordi jaumlrsu suurenemiseni onriikidele lepinguga lubatud spetsiaalsete kaitsemeetmete kehtestamine tarifit-seeritud toodetele
Spetsiaalsete kaitsemeetmete saumltetega lubatakse teatud kriteeriumite taumlitmisekorral kehtestada lisatariife Need kriteeriumid on kas teatav kiire impordivoosuurenemine (koguselaumlvi) votildei siis eraldi kaubasaadetiste kohta vaadelduna im-pordihinna langus allapoole kindlat kontrollhinda (hinnalaumlvi) Koguselaumlve kor-ral kehtivad kotildergemad tollimaksud ainult kotildenealuse aasta lotildepuni Hinnalaumlve
15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping 175
Boks 34Potildellumajandustooted jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamisekohustused(Potildellumajandusleping artikkel 5 lg 2)
Jooksva turulepaumlaumlsu tagamise kohustusedMitmetel riikidel oli erilisi kokkuleppeid liha ja teiste (peamiselt parasvoumloumltme) potildellu-majandustoodete impordiks kvoodi piires maksuvabalt votildei sooduskorra alusel Taga-maks et tarifitseerimisest tulenevate kotildergemate maumlaumlrade rakendamine ei motildejutasellistel tingimustel toimuvat importi on importivad riigid end sidunud jooksva turu-lepaumlaumlsu tagamise kohustustega maumlaumlrates kindlaks tariifikvoodid importkaubale missisenes turule madalama tollimaksumaumlaumlraga Selliste kohustuste tulemusena luba-takse kvoodi piires importi madalama tollimaksumaumlaumlraga Tarifitseerimisest tulene-vaid kotildergemaid maumlaumlrasid rakendatakse kvooti uumlletava importkauba suhtes
Minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustusedToodete puhul mille impordikogus oli omaaegsete režiimide kotildergete piirangute totildettuvaumlike votildei olematu pidid riigid end siduma minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohus-tustega Kohustustega saumltestatakse tariifikvootide kehtestamine mis on 3 omamai-sest tarbimisest baasperioodil 1986ndash1988 ning mida suurendatakse 5ni arenenudriikide puhul 2000 aasta lotildepuks ja arengumaade puhul 2004 aastaks Madala-mad tariifimaumlaumlrad mis on kindlaks maumlaumlratud riikide kohustuste loendites kuid uumlld-juhul mitte suuremad kui 32 seotud tarifitseeritud maumlaumlradest kehtivadkvoodilimiidini ulatuva importkauba suhtes samas kehtib uumlle kvoodilimiidi ulatuvaimportkauba suhtes tarifitseerimisest tulenev kotildergem maumlaumlr Selliste minimaalse turu-lepaumlaumlsu tagamise kohustuste tulemusena saavad riigid importida tagasihoidlikeskogustes ka suurimate piirangutega tooteid Minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohus-tustega kaetud toodete hulka kuuluvad liha piimatooted teatud vaumlrsked juur- japuuviljad
korral votildeib lisamakse kehtestada uumlksnes kotildenealusele kaubasaadetisele Lisatol-limakse votildeib notildeuda ainult toodetelt millele kehtivad tarifitseeritud maumlaumlrad jaainult juhul kui selliste kaitsemeetmete kasutamise reservatsioon toote suhteson aumlra naumlidatud riigi kohustuste loendis
Tariifide vaumlhendamise protsendimaumlaumlrad
Riigid leppisid Uruguay voorus kokku tariifide vaumlhendamises (nii uute tarifit-seeritud maumlaumlrade kui ka muude tariifide) kindlate protsendimaumlaumlrade votilderra Are-nenud riigid ja siirdemajandusega riigid kohustusid tariife vaumlhendamakeskmiselt 36 votilderra ja arengumaad 24 votilderra Sellise vaumlhendamise viisidarengumaad laumlbi kuue aasta jooksul alates 1 jaanuarist 1995 ning arenenud rii-gid teevad seda kuumlmne aasta jooksul Ehkki vaumlhimarenenud maad on sidunudtariifid kotildergemate tariifilagedega neilt tariifide vaumlhendamist ei notildeutud
Peale selle peavad arenenud riigid vaumlhendama uumlksiku toote tariifi reeglite koha-selt vaumlhemalt 15 votilderra ja arengumaad 10 votilderra
Tariifimaumlaumlrade sidumine
Uumlks reformiprogrammi iseloomulikest omadustest on potildellumajandustoodetelekehtivate tariifide (sealhulgas tarifitseerimisest tulenevad tariifid) sidumineedasise suurendamise vastu kotildeigi riikide (arenenud vaumlhimarenenud arengu- jasiirdemajandusega riigid) poolt oma kohustuste loendis esitatud tasemetel Pea-le tollivaumlliste meetmete kaotamise tarifitseerimise teel loetakse seda uumlheks re-formiprogrammi taumlhtsamaks saavutuseks enne selle vastuvotildetmist olid seotudnii arenenud riikide kui ka arengumaade puhul vaumlga vaumlhesed tariifid
Arengumaadele tariifilae sidumisel lubatav paindlikkus
Arengumaadel ja vaumlhimarenenud maadel lubati siduda tariifide lagi paindlikultkotildergemale nende kehtivatest tariifimaumlaumlradest votildei laumlbiraumlaumlkimistel kokkulepitudvaumlhendatud maumlaumlradest Mitmed maad on seda paindlikkust kasutanud ja tarii-filae sidunud kohustudes mitte suurendama mis tahes potildellumajandustoodetelekehtivaid tariife uumlle kokkulepitud taseme (naumliteks 60 votildei 80) Kotildeigi sellisteriikide poolt tegelikult kehtestatud tariifimaumlaumlrad on tunduvalt madalamad nen-de tariifilagedest
Ekspordisubsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed
Peale kaitsemeetmete kotildergete tasemete potildehjustab potildellumajandustoodete rah-vusvahelises kaubanduses haumlireid ka eelkotildeige motildenes arenenud riigis levinudsubsiidiumide kasutamine Kuigi GATTi raames oli suudetud aastate jooksultoumloumltada vaumllja reeglid toumloumlstustoodete subsiidiumide kohta ei olnud otildennestunudGATTi alla viia riikide poolt potildellumajandussektorile antavaid subsiidiume Potildel-lumajanduslepingus on reeglid potildellumajandustoodete subsiidiumide kohta
Ekspordisubsiidiumid
Ekspordisubsiidiume loetakse riikide antavatest subsiidiumidest kotildeige rohkemkaubandust moonutavateks Ekspordisubsiidiume antakse selleks et talunikudsaaksid oma toodangut rahvusvahelistel turgudel muumluumla
Toumloumlstustoodete suhtes kehtivad reeglid
Potildellumajandustoodete ekspordisubsiidiumide kasutamise reeglid erinevadtoumloumlstustoodete suhtes kohaldatavatest reeglitest GATTi reeglite kohaselt on
176 15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping
arenenud riikidel juba ammu keelatud kasutada toumloumlstustoodete ekspordisubsii-diume Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga (SCM-leping) misvaadati uuesti laumlbi Uruguay voorus laiendati seda keeldu ka arengumaade toumloumls-tustoodetele Neile anti selle kohustuse taumlitmiseks uumlleminekuaega kuni kaheksaaastat (kuni 1 jaanuarini 2003) Vaumlhimarenenud maad ja riigid kus tulu elani-ku kohta on alla 1000 USD on praegu siiski sellest kohustusest vabastatud (vt8 peatuumlkk)
Potildellumajandustoodete suhtes kehtivad reeglid
Potildellumajanduslepingartikkel 9
Taumlheldati et potildellumajandussektori puhul jaumlid mitmed riigid lootma subsiidiu-mide kasutamisele et oma uumlletoodangut rahvusvahelistel turgudel muumluumla Potildellu-majanduslepinguga notildeutakse riikidelt kohustuste votildetmist ekspordisubsiidiumi-de kasutamise vaumlhendamiseks Riikidel on lubatud kasutada boksis 35 loetletudkuut liiki subsiidiume tingimusel et nad on notildeus votildetma kohustusi nii subsiidiu-mide koguse (vaumlljendatuna eelarveliste vaumlljamaksetena) kui ka subsideeritudeksportkaupade koguse vaumlhendamiseks
Tuleb maumlrkida et selliseid subsiidiume kasutanud riigid votildetsid laumlbiraumlaumlkimistekaumligus ulatuslikke kohustusi Votildeetud kohustused on tooteti lisatud riikidekontsessioonide loendisse
Potildellumajanduslepingartikkel 10
Need riigid on kohustatud mitte uumlletama nii eelarveliste vaumlljamaksete kui too-dangumahtude suhtes oma loendites naumlidatud kohustuste tasemeid Nad on kakohustatud mitte laiendama nende toodete ringi millele subsiidiume saabanda vaumlljapoole kohustuste loendis maumlaumlratletud tooteid
Kaumlesoleva peatuumlki lisas esitatud tabelis 1 on loetletud nende riikide ekspordi-subsiidiumidega seotud kohustused samuti tooted mille kohta need kehtivad
Riikidel mis ei ole end vaumlhendamiskohustustega sidunud on keelatud potildellu-majandustoodete ekspordisubsiidiume kasutada Eri- ja diferentseeritud režii-mi saumltetega lubatakse arengumaadel siiski kasutada boksis 35 loetletud kahtliiki ekspordisubsiidiume Need on
subsiidiumid potildellumajandussaaduste ekspordi turustamiskulude vaumlhenda-miseks kaasa arvatud vaumlaumlristamis- ja muud toumloumltlemiskulud ning rahvusva-heliste vedude ja prahtimiskulud
eksportsaadetise riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumaumlaumlradekehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul
Omamaised toetussubsiidiumidPotildellumajanduslepingartikkel 1 punkt apotildellumajanduslepingartikkel 6
Omamaiste subsiidiumide puhul notildeutakse lepingu kaumlsitlusviisi kohaselt riiki-delt kaubandust moonutavate subsiidiumide vaumlhendamise kohustuste votildetmistSelleks jagatakse subsiidiumid lepingus kolmeks rohelise sinise ja kollase kastisubsiidiumid Rohelise ja sinise kasti subsiidiumid on lubatavad subsiidiumidmille kohta vaumlhendamiskohustused ei kehti Kollase kasti subsiidiumid onneed mille kohta vaumlhendamiskohustused kehtivad
Rohelise kasti subsiidiumidPotildellumajandusleping2 lisa punkt 1
Kotildeiki subsiidiume millel ldquopuudub uumlldse votildei on vaumlhesel maumlaumlral kaubandust kah-justav motildeju votildei motildeju tootmiselerdquo ning mis ei motildeju ldquohinnatoetuse andmisenatootjatelerdquo loetakse rohelise kasti subsiidiumideks ja need on vaumlhendamisko-hustustest vabastatud Lepinguga ei piirata liialt valitsuste otildeigusi anda subsii-diume potildellumajandusliku tootmise tootlikkuse ja efektiivsuse parandamiseksBoksis 36 on rohelise kasti subsiidiumide kasutamist selgitav loend
15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping 177
Sinise kasti subsiidiumid
Peale boksis 36 loetletud subsiidiumide on ka ldquotootmise vaumlhendamise program-mide alusel tehtavad otsemaksedrdquo vabastatud vaumlhendamise kohustustest tingi-musel et
sellised maksed potildehinevad kindlaksmaumlaumlratud piirkonnal ja saakidel
selliseid makseid tehakse 85 votildei vaumliksemas ulatuses tootmise baastasemest
kariloomade puhul tehakse makseid kindlaksmaumlaumlratud loomade arvu pealt
Neid subsiidiume nimetatakse sageli sinise kasti meetmeteks
Kollase kasti subsiidiumid
Omamaised toetused
Kollase kasti subsiidiumid on peamiselt omamaised toetussubsiidiumid midaloetakse kaubandust moonutavateks Lepinguga maumlaumlratakse kindlaks omamai-se kogutoetuse lagi mida arvutatakse toetuse liitmaumlaumlrana mida valitsused votildei-vad omamaistele tootjatele anda Peale selle notildeutakse lepinguga liitmaumlaumlravaumlhendamist kokkulepitud protsendimaumlaumlrade votilderra
Toetuse liitmaumlaumlr arvutatakse tooteomaselt keskmise vaumlliskontrollhinna ja keh-testatud kindla hinna vahena mis korrutatakse toodangu kogusega Liitmaumlaumlraarvutamiseks lisatakse kindla tootega seostamata omamaised subsiidiumid sub-siidiumide tooteomaselt arvutatud koguhulgale
178 15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping
Boks 35Ekspordisubsiidiumid mille suhtes kehtivad vaumlhendamiskohustused(Potildellumajandusleping artikkel 9 lg 1)
Potildellumajanduslepinguga maumlaumlratakse kindlaks kuus ekspordisubsiidiumide potildehiliikimida liikmesriigid peavad vaumlhendama Need on riigi otsesubsiidiumide eraldamine sotildeltuvalt eksporditegevusest riigi poolt potildellumajandussaaduste mittekaubanduslike (riigi poolt omatavate) va-
rude muumluumlk madalama hinnaga kui votilderreldav hind mida notildeutakse ostjailt sama-suguse toote eest omamaisel turul
maksed potildellumajandussaaduste ekspordile mida rahastatakse riigi meetmetegaolenemata sellest kas selleks kasutatakse eelarvet votildei mitte sealhulgas maksedmida rahastatakse selle maksu laekumistest mis on kehtestatud kotildenealusele potildellu-majandussaadusele votildei potildellumajandussaadustele millest on valmistatud ekspor-ditav toode
subsiidiumide eraldamine potildellumajandussaaduste ekspordi turustamiskulude vauml-hendamiseks (peale laialt levinud ekspordi edendamise ja notildeustamise teenuste)kaasa arvatud kaumlsitsemis- vaumlaumlristamis- ja teised toumloumltlemiskulud ning rahvusva-heliste vedude ja prahtimiskulud
eksportsaadetistele riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumaumlaumlrade keh-testamine kui omamaiste saadetiste puhul
potildellumajandussaaduste subsiidiumid mille saamine eeldab nende kuulumist eks-porditud toodete koostisse
Arengumaad ei pea nende ekspordisubsiidiumide kasutamise suhtes vaumlhendamiskohustusivotildetma (artikkel 9 lg 4)
Eespool kirjeldatud rohelise ja sinise kasti subsiidiumid on toetuse liitmaumlaumlra ar-vestusse lisamisest vabastatud Peale selle on toote subsideerimise kulud vabas-tatud vaumlhendamiskohustusest kui tootejaumlrgne omamaine toetus jaumlaumlb alla 5Samuti jaumletakse arvestusest vaumllja kindla tootega seostamata omamaine subsii-dium kui see ei uumlleta 5 potildellumajandustoodangu vaumlaumlrtusest Arengumaade pu-hul on selline minimaalne (de minimis) protsendimaumlaumlr 10
Aitamaks kaasa arengumaade potildellumajanduse ja maaelu arengule on arengu-maadel lubatud jaumltta toetuse liitmaumlaumlra arvestusest ja seega ka vaumlhendamisko-hustustest vaumllja ka
potildellumajandusele uumlldiselt antavad investeeringusubsiidiumid
vaumlikese sissetulekuga ja vaumlheste vahenditega tootjatele uumlldiselt antavad si-sendisubsiidiumid
subsiidiumid mille eesmaumlrk on soodustada tootmise mitmekesistamist kee-latud narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel
Riigid peavad vaumlhendama eespool kirjeldatud alustel arvutatud toetuse liitmaumlauml-ra kindlate protsendimaumlaumlrade votilderra Kaumlesoleva peatuumlki lisas esitatud tabelis 2viidatakse vastavaid kohustusi votildetnud riikide kaupa millises ulatuses neil tulebomamaist toetust vaumlhendada Arenenud riigid on notildeustunud vaumlhendama toetu-se liitmaumlaumlra 20 votilderra kuue aasta jooksul (alates 1 jaanuarist 1995) sedaarvestatuna baasperioodiks 1986ndash1988 saavutatud keskmiselt tasemelt Aren-gumaade puhul notildeutakse toetuse liitmaumlaumlra vaumlhendamist 133 votilderra kuumlmneaasta jooksul Loodetakse et nende kohustuste totildettu langeb kohustusi votildetnud
15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping 179
Boks 36Selgitav loend tootjatele antavatest rohelise kasti subsiidiumidestmis on vabastatud vaumlhendamiskohustustest(Potildellumajandusleping 2 lisa)
Jaumlrgmiselt on toodud motildened naumlited potildellumajanduslepingu 2 lisas loetletud subsiidiu-mide kohta mis on vabastatud vaumlhendamiskohustustest kui taumlidetakse lepingus sauml-testatud konkreetseid tingimusi valitsuse kulutused potildellumajandusega seotud uurimistoumloumlle kahjurite jaumlrelevalvele
teatud toodete inspekteerimisele ja sortimisele ning turundus- ja reklaami-teenustele
valitsuste finantsosalus tulukindlustuse ja puhastulu turvamise programmides abimaksed loodusotildennetuste korral struktuurilise kohanemise toetus mida antakse
ndash tootjate pensioniprogrammide kaudu mille eesmaumlrk on hotildelbustada turustus-kotildelblike potildellumajandussaaduste tootmisega tegelevate isikute siirdumistpensionile
ndash tootmisvahendite vaumlhendamise programmide kaudu mille eesmaumlrk on kotilderval-dada maa ja teised vahendid sealhulgas kariloomad potildellumajandussaadustetootmisest
ndash investeerimisabi kaudu mille eesmaumlrk on aidata kaasa tootjate tegevuse raha-lisele votildei fuumluumlsilisele uumlmberstruktureerimisele
keskkonnaprogrammidel potildehinevad maksed piirkondlikel toetusprogrammidel potildehinevad maksed
riikide toetuse liitmaumlaumlra koguvaumlaumlrtus 197 721 miljonilt USA dollarilt baaspe-rioodil 1986ndash1988 rakendamisaja lotildepuks 162 497 miljoni dollarini (vt tabel 2kaumlesoleva peatuumlki lisas)
Tagasihoituse klausel
SCM-lepingu jaumlrgi votildeivad importivad riigid kehtestada tasakaalustavaid tolli-makse nii subsideeritud toumloumlstus- kui potildellumajandustoodetele kui sellised kau-bad potildehjustavad olulist kahju omamaisele toumloumlstusharule mis toodabsamalaadseid tooteid Peale selle on riigil mis leiab et teise riigi subsideerimis-praktika kahjustab tema huve votildeimalus seda praktikat vaidlustada totildestatadeskuumlsimuse WTO vaidluste lahendamise menetluse alusel
Potildellumajanduslepingartikkel 13
Potildellumajanduslepingu veel uumlks eriartikkel on ldquotagasihoituse klauselrdquo Sellega kaits-takse teatud liiki omamaise toetuse potildehimotildetteid ja ekspordisubsiidiume teiste rii-kide poolt riiklikul ja mitmepoolsel tasandil rakendatavate abinotildeude eest
Uumlldjoontes naumleb leping ette et tema saumltetele taumlielikult vastavad rohelise kastisubsiidiumid (kasu saavad tooted) vaidlustamisele ei kuulu ndash nende suhtes eisaa votildetta tasakaalustusmeetmeid ega kasutada WTO vaidluste lahendamiseprotseduuri
Muid lepingu saumltetele vastavaid omamaiseid toetusmeetmeid ja ekspordisubsii-diume votildeib allutada tasakaalustusmaksudele ent tasakaalustusmaksude suhtesmis tahes uurimise algatamisel tuleks liikmetel ilmutada tagasihoitust Seeldquotagasihoituserdquo saumlte ei kehti omamaise toetuse ja ekspordisubsiidiumide prog-rammide kohta mis uumlletavad vaumlhendamiskohustusi ndash selliste subsiidiumidesuhtes votildeivad valitsused viia laumlbi uurimisi tasakaalustusmeetmete votildetmiseks
Toiduainete puhasimpordiga maadPotildellumajanduslepingartikkel 16ministrite otsus meetmetekohta mis puudutavadreformiprogrammi votildeima-likku negatiivset motildejuvaumlhimarenenud jatoiduainete puhas-impordiga arengumaadele
Enne potildellumajanduslepingu uumllduumllevaate lotildepetamist on oluline maumlrkida aumlra kauumlks saumlte mis pakub erilist huvi arengumaadele ja toiduainete puhasimpordigamaadele
Leping totildedeb et potildellumajandustoodete kaubanduse liberaliseerimise kohustu-sed (eelkotildeige subsiidiumide vaumlhendamine) votildeivad uumlletootmise vaumlhendamisetotildettu ebasoodsalt motildejutada potildehitoiduainete uumlldist kaumlttesaadavust See votildeibmotildejuda negatiivselt vaumlhimarenenud maadele ja toiduainete puhasimpordigaarengumaadele
Nende negatiivsete motildejude tasakaalustamiseks on kokku lepitud et
tuleks votildetta algatusi tagamaks et uumlha suurem osa potildehitoiduaineid sisalda-vast toiduabist antakse neile maadele taumlieliku annetusena
neile maadele tuleks anda tehnilist ja rahalist abi nende potildellumajandusetootlikkuse ja infrastruktuuride parandamiseks
tuleks astuda samme mida on vaja selleks et julgustada finantsinstitutsioo-ne (naumliteks IMF Maailmapank) kaaluma uute vahendite kindlaksmaumlaumlrami-se votildei olemasolevate vahendite suurendamise votildeimalusi nendele maadele abiandmiseks et aidata neil vastu seista kaubandusliku impordi rahastamiseraskustele mis tekivad Uruguay voorus votildeetud kaubanduse liberaliseerimisemeetmete tulemusena
180 15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping
Motildeju aumlritegevusele ja edasised laumlbiraumlaumlkimised
Ettevotildetete jaoks on reformiprogrammi suurim saavutus see et algust on tehtudGATTiWTO korra kohaldamisega potildellumajandussektori kaubandusele
Potildellumajanduslepingartikkel 18
Kooskotildelas potildellumajanduslepingu mandaadiga algasid laumlbiraumlaumlkimised selle sek-tori kaubanduse edasise liberaliseerimise ja tema reeglite taumliustamise uumlle 2000aasta alguses Laumlbiraumlaumlkimisteks valmistumiseks oli potildellumajanduskomitee jubaalustanud teabe vahetamist ja analuumluumlside koostamist Nende arutelude kaumliguson tehtud mitmeid ettepanekuid sammude kohta mida tuleks laumlbiraumlaumlkimistelastuda sealhulgas
jaumltkata liberaliseerimist
leida lahendused eksportivate ettevotildetete probleemidele mis on tekkinud rii-kide jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu kohustuste taumlitmiseks kinnitatud ta-riifikvootide haldamise suumlsteemide suurte riikidevaheliste erinevuste totildettu
tuua potildellumajandustoodete kaubandusega tegelevate riiklike kaubandus-ettevotildetete tegevus GATTi alla
tagada et potildellumajandusalasele kaubandusele kehtestatavate reeglite juureson arvesse votildeetud riikide piisava omamaise tootmismahu olemasolu vaja-dust toiduainetega kindlustatuse tagamiseks
15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping 181
LISA
Tabel 1 Ekspordisubsiidiumide vaumlhendamise kohustused lepinguosaliste kaupa(miljonites USA dollarites)
LepinguosalineEkspordisubsiidiumid
Ekspordisubsiidiumide jaotumine toodeteleAlgtase Lotildepptase Muutus
Euroopa Liit 13 274 8 496 -36 loomaliha (19) nisu (17) jaumlmedateralised viljad(13) votildei (13) muud piimatooted (10)
Austria 1 235 790 -36 elusloomad (45) nisu (14) loomaliha (13)juust (12)
AmeerikaUumlhendriigid
929 594 -36 nisu (61) kooritud piimapulber (14)
Poola 774 493 -36 lihatooted (39) puu- ja koumloumlgivili (21)Mehhiko 748 553 -26 suhkur (76) teraviljatooted (21)Soome 708 453 -36 votildei (25) jaumlmedateralised viljad (22) muud
piimatooted (13)Rootsi 572 366 -36 sealiha (21) nisu (21) jaumlmedateralised viljad (17)Kanada 567 363 -36 nisu (47) jaumlmedateralised viljad (18)Šveits 487 312 -36 muud piimatooted (65)Colombia 371 287 -23 riis (32) puuvill (20) puu- ja koumloumlgivili (23)Lotildeuna-Aafrika 319 204 -36 puu- ja koumloumlgivili (24) teraviljatooted (14) nisu
(13) suhkur (10)Ungari 312 200 -36 linnuliha (30) sealiha (26) nisu (11) puu-ja
koumloumlgivili (19)Tšehhi Vabariik 164 105 -36 muud piimatooted (38) puu- ja koumloumlgivili (10)Tuumlrgi 157 98 -37 puu- ja koumloumlgivili (36) nisu (23)Uus-Meremaa 133 0 -100 andmed puuduvadNorra 112 72 -36 juust (54) sealiha (19) votildei (12)Austraalia 107 69 -36 muud piimatooted (32) kooritud piimapulber
(27) juust (25) votildei (16)Brasiilia 96 73 -24 suhkur (56) puu- ja koumloumlgivili (30)Slovaki Vabariik 76 49 -36 muud piimatooted (19) teraviljatooted (13)
loomaliha (13)Iisrael 56 43 -24 puu- ja koumloumlgivili (59) taimed (22) puuvill (17)Indoneesia 28 22 -24 riis (100)Island 25 16 -36 lambaliha (78) muud piimatooted (22)Kuumlpros 19 14 -24 puu-ja koumloumlgivili (67) alkohol (16)Uruguay 2 1 -23 riis (83) votildei (12)
Allikas WTO
Maumlrkused1 kohustuste konverteerimisel USA dollaritesse on kasutatud 199091 keskmist vahetuskurssi Vaumlhendamiskohustused kehtivaderaldi tooteliikidele nagu on maumlaumlratletud kaumlesolevas tabelis
2 pooled kes on esitanud kohustuste loendi ja kes ei saumlilita ekspordisubsiidiume Alžeeria Antigua ja Barbuda Aomen ArgentinaBahrein Barbados Belize Boliivia Brunei Costa Rica Cocircte drsquoIvoire Dominica Dominikaani Vabariik Egiptus El Salvador Fidži Fili-piinid Gabon Gambia Ghana Grenada Guatemala Guyana Honduras Hongkong (Hiina) India Jaapan Jamaica Kamerun KenyaKongo Korea Vabariik Kuuba Kuveit Malaisia Malta Maroko Mauritius Namiibia Nigeeria Nicaragua Pakistan ParaguayPeruu Saint Kitts ja Nevis Saint Lucia Saint Vincent ja Grenadiinid Sambia Senegal Singapur Sri Lanka Suriname SvaasimaaZimbabwe Tai Trinidad ja Tobago Tšiili ning Tuneesia Vaumlhimarenenud maad on ekspordisubsiidiumide vaumlhendamiskohustustestvabastatud
Tabel 2 Omamaise toetuse vaumlhendamine potildellumajandustootjatele lepingupoolte kaupa(miljonites USA dollarites)
Lepingupool Algtase Lotildepptase Vaumlhenemine ()
Kokku 197 721 162 497 18
Euroopa Liit 92 390 76 903 17Jaapan 35 472 28 378 20Ameerika Uumlhendriigid 23 879 19 103 20Mehhiko 9 669 8 387 13Kanada 4 650 3 720 20Soome 4 186 3 349 20Poola 4 160 3 329 20Korea Vabariik 4 086 3 543 13Šveits 3 769 3 016 20Rootsi 3 429 2 743 20Austria 2 534 2 027 20Norra 2 247 1 797 20Venezuela 1 305 1 131 13Brasiilia 1 053 912 13Tai 866 745 13Tšehhi Vabariik 717 574 20Iisrael 654 569 13Uus-Meremaa 210 268 20Ungari 613 490 20Austraalia 460 368 20Slovaki Vabariik 435 348 20Colombia 398 345 13Island 222 177 20Kuumlpros 127 110 13Maroko 93 81 13Tuneesia 76 66 13Costa Rica 18 16 13Lotildeuna-Aafrika 3 2 20
Allikas WTO
1986ndash1988 antud subsiidiumid
15 peatuumlkk ndash Potildellumajandusleping 183
16 peatuumlkk
Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused
KokkuvotildeteEelmistes peatuumlkkides kirjeldati 1994 aasta GATTi alusel nuumluumldisajal kaubavahe-tuse suhtes kohaldatava tugevdatud otildeigussuumlsteemi taumlhtsamaid omadusi Selle suumlstee-mi oluline eesmaumlrk on aidata riikidel edendada riigi majandusarengut kaubavahetusesuurendamise teel kaotades selleks liikmetevaheliste laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus tariife jamuid kaubandustotildekkeid
Enne Uruguay vooru toimunud seitsme laumlbiraumlaumlkimisvooru tulemusel vaumlhendati tun-duvalt arenenud riikide poolt toumloumlstuskaupadele kehtestatavaid tariife Nagu aga onmaumlrgitud ka eelmistes peatuumlkkides saavutati koguseliste piirangute ja muude impordisuhtes rakendatavate tollivaumlliste meetmete kaotamisel siiski vaumlga vaumlhe Naumliteks toumloumls-tuskaupade sektoris jaumltkasid arenenud riigid rahvusvahelise tekstiilikaubanduse kok-kuleppe varjus diskrimineeriva iseloomuga koguseliste piirangute kehtestamist tekstiil-ja rotildeivatoodete impordile Laumlbiraumlaumlkimisvoorude kaumligus ei otildennestunud muuta ka motilde-nede arenenud riikide tugevalt protektsionistlikke potildellumajanduspoliitikaid mistotildettunende turud olid konkurentsivotildeimelisele importkaubale peaaegu suletud Peale selle eimuudetud ka riikide potildellumajandustoodete ekspordi subsideerimise potildehimotildetteid mismoonutasid rahvusvahelise kaubanduse konkurentsitingimusi
Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimised turulepaumlaumlsu uumlle parandasid seda olukorda maumlrgata-valt Vooru taumlhtsamad tulemused on jaumlrgmised
tariifide vaumlhendamised mida riigid on lubanud teha toumloumlstustoodete puhul on va-rem Tokyo voorus kokkulepitutest palju suuremad
ATC vastuvotildetmisega leppisid riigid kokku MFA alusel saumlilinud piirangute etapi-viisilise kaotamise suhtes kuumlmne aasta jooksul st 1 jaanuariks 2005
potildellumajanduslepinguga on loodud raamistik potildellumajandustoodete kaubandusejaumlrkjaumlrguliseks toomiseks GATTi alla ja selle sektori kaubanduse liberaliseerimiseks
arengumaad ja siirdemajandusega riigid kes laumlbiraumlaumlkimistel aktiivselt kaasa lotildeidon vaumlhendanud nii toumloumlstus- kui potildellumajandustoodete tariife
peaaegu kotildeik arenenud riikide tariifimaumlaumlrad on seotud edasise totildestmise vastuarengumaades ja siirdemajandusega riikides on seotud tariifide osakaal maumlrgata-valt kasvanud
Sellist kaubanduse liberaliseerimist jaumltkati paumlrast Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimistel in-fotehnoloogia lepingu sotildelmimise uumlle millega saumltestatakse tariifide jaumlrkjaumlrguline kaota-mine ligi 400 infotehnoloogiatootelt
50 aasta jooksul mis on moumloumldunud GATTiWTO suumlsteemi tekkimisest onpaumlaumls imporditurgudele taumlnu kaubandustotildekete kaotamisele liikmesriikide pooltmitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste kaheksa vooru kaumligus jaumlrk-jaumlrgult pa-ranenud Kaumlesolevas peatuumlkis kirjeldatakse esmalt viimases kaubanduslaumlbiraumlauml-kimiste voorus ndash Uruguay voorus ndash saavutatud edusamme Seejaumlrel antakseuumllevaade kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistest mis toimusid kaubavahetuse teatud sek-torites paumlrast Uruguay vooru Peatuumlki lotildepus visandatakse sammud mida ette-votildetjad peavad astuma kaubanduse liberaliseerimise meetmetest tulenevatevotildeimaluste taumlielikuks aumlrakasutamiseks
Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor
Toumloumlstustooted
Tariifide vaumlhendamine
Enne Uruguay vooru toimunud laumlbiraumlaumlkimiste tulemusel oli arenenud riikidekeskmine tariifitase langenud u 40 kotilderguselt ligi 10ni Seda keskmist tasetvaumlhendati Uruguay voorus veel kokku 40 votilderra Ka arengumaad ja siirdema-jandusega riigid vaumlhendasid oma tariife ent vaumlhem so 30 ulatuses Vaumlhim-arenenud maadelt tariifide protsentuaalset vaumlhendamist ei notildeutud ent neidjulgustati tegema suumlmboolseid jaumlreleandmisi valitud toodete tariifide vaumlhenda-mise naumlol Kotildeik sellised vaumlhendamised viidi vaumlheste eranditega laumlbi viies votilderdsesetapis ja lotildeplik kokkulepitud tariifirea tasandil kohaldatav maumlaumlr saavutati1 jaanuariks 1999
Peale selle leppisid arenenud riigid ja ka motildened arengumaad Uruguay vooruskokku kotildeigi tariifide kaotamises teatavates nn null-null-sektorites Sinna kuu-lusid farmaatsiatooted potildellumajandusseadmed ehitusseadmed meditsiini-seadmed moumloumlbel paber teras ja maumlnguasjad Loodeti et arenenud riikideturgudele maksuvabalt enamsoodustusrežiimi alusel sisenevate toumloumlstuskaupadeosakaal kahekordistub nende ja muude kontsessioonide tulemusena 22lt44ni Toumloumlstustoodete suhtes kohaldatavate tariifide kaalutud keskmine taselangeks Uruguay voorus kokku lepitud tariifide etapiviisilise vaumlhendamise prot-sessi lotildeppedes
arenenud riikides 63lt 38ni arengumaades 153lt 123ni siirdemajandusega riikides 86lt kuni 6ni
Tariifide sidumine
Laumlbiraumlaumlkimiste teine oluline aspekt oli tariifide sidumisel saavutatud edu Prak-tiliselt kotildeik arenenud riikidesse veetavad importkaubad (nii toumloumlstus- kui ka potildel-lumajandustooted) sisenevad nuumluumld nende turgudele seotud tariifimaumlaumlradealusel arengumaade ja siirdemajandusega riikide puhul on vastav proportsioon73 ja 98 Tariifide sidumise uumlks peamisi eeliseid on kindel paumlaumls vaumllisturgu-dele Ettevotildetted saavad kaubanduse arendamise plaane teha kartuseta et tolli-makse totildestetakse votildei et turulepaumlaumlsu piiratakse koguseliste piirangutega
Koguseliste piirangute kaotamine
Paremate kaubandusvotildeimaluste loomise seisukohast on sama olulised ka saumlttedtoumloumlstuskaupadelt koguseliste piirangute etapiviisilise kaotamise kohta Naguon maumlrgitud 14 peatuumlkis naumlhakse ATCga ette neljaetapiline programm piiran-
16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused 185
gute kaotamiseks tekstiil- ja rotildeivakaupadelt 1 jaanuariks 2005 Kaitsemeetmetelepinguga notildeuti vabatahtlikke ekspordipiiranguid ja muid ldquohallerdquo (poolseadus-likke) meetmeid rakendavatelt riikidelt nende kaotamist 1999 aasta lotildepuks
Potildellumajandustooted
Nagu on kirjeldatud 15 peatuumlkis on potildellumajandussektoris saavutatud maumlrki-misvaumlaumlrset edu kaubanduse liberaliseerimise tagamisel jaumlrgmiselt
tarifitseerimise teel tollivaumlliseid meetmeid kotildervaldades
sidudes tariife ja tarifitseerimise teel saadud tariife edasise totildestmise vastu
vaumlhendades seotud tariife arenenud riikide puhul 36 ja arengumaade pu-hul 24 votilderra
motildenes valdkonnas jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu kohustustega
kohustustega vaumlhendada nii ekspordisubsiidiumide vaumlaumlrtust kui ka mahtukokkulepitud protsendimaumlaumlra votilderra
kohustusega vaumlhendada omamaist toetust kokkulepitud protsendimaumlaumlravotilderra mis arvutatakse toetuse liitmaumlaumlra alusel
Uruguay voorule jaumlrgnenud laumlbiraumlaumlkimised
Paumlrast Uruguay vooru on peetud laumlbiraumlaumlkimisi kahes kaubavahetussektoris
1996 aastal Singapuri ministrite konverentsil vastu votildeetud ministrite deklarat-siooni infotehnoloogiatoodete kaubanduse kohta (tuntud ka infotehnoloogialepinguna ndash ITA) alusel notildeustusid mitmed WTO liikmesriigid vaumlhendama nulli-ni sellistele toodetele kehtivaid tariife nagu arvutid telekommunikatsiooni-seadmed pooljuhid pooljuhtide tootmise seadmed tarkvara ja teadustoumloumlinstrumendid 2000 aasta detsembri seisuga oli ITAga uumlhinenud kokku 39 osa-lejat (EL ja selle liikmesriigid loetakse uumlheks) Praegu kaaluvad liikmesriigidvotildeimalusi (ITA) tootehotildelmavuse laiendamiseks ka muudele infotehnoloogia-toodetele
Farmaatsiatoodete kaubandusest huvitatud riigid on samuti notildeustunud 450toote lisamisega nende toodete nimekirja mille osas nad olid Uruguay voorusotsustanud tariifid kaotada null-null baasil
On oluline maumlrkida et ehkki laumlbiraumlaumlkimised tariifide kaotamiseks infotehnoloo-giatoodetelt ja farmaatsiatoodetelt toimusid piiratud arvu riikide vahel laienda-takse tehtud kontsessioone enamsoodustusrežiimi alusel kotildeikidele riikidele
Uruguay voorus saavutatud liberaliseerimiskasu hindamine
Turustusstrateegiat valiva aumlriettevotildette seisukohast on oluline teada millist kasu(nii sissetulekute kui ka kaubanduse motildettes) votildeiks saada kaubanduse liberali-seerimise meetmetest
WTO ning muud rahvusvahelised organisatsioonid ja uurimisasutused on tei-nud makromajanduslikke uurimusi et hinnata motildeju mida Uruguay voorukohustuste taumlitmine votildeiks avaldada maailmakaubandusele ja sissetulekute tase-mele maailmas
186 16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused
Sissetulekute ja kaubanduse kasv hinnangud ja tegelikkus
Hinnangud
Uumlldjoontes totildeuseks sissetulekute tase maailmas valitsuste kokkulepitud liberali-seerimismeetmete taumlieliku rakendamise korral uuringute arvestuste kohaselt1 votilderra aastas ehk 200ndash500 miljardi USD votilderra aastas Maailmakaubandusemaht kasvaks sotildeltuvalt uuringute eeldustest 6ndash20 aastas Sellised kasvu-maumlaumlrad oleksid tunduvalt uumlletanud maailmakaubanduse 4list kasvu mida ar-vati aset leidvat ka juhul kui Uruguay vooru tulemusi ei oleks ellu rakendatud
Arvati et uumlle kolmandiku sellest kasvust langeb tekstiili- ja rotildeivatoodete impor-di piirangute kaotamise ning kolmandik muude toumloumlstustoodete kaubandusre-žiimide liberaliseerimise arvele Oodati et potildellumajandusega seotud kasv jaumlaumlbvahemikku 10ndash30
Sellest kasvust saadav tulu ei jaotuks siiski kotildeikide riikide vahel uumlhtlaselt Arva-ti et suurimat kasu sellest hakkavad saama arenenud riigid ja need arengu-maad mis on jotildeudnud kotildergemale arengutasemele ja mille tekstiiltoodeteekspordile kehtivad piirangud Aafrika riigid ja vaumlhimarenenud riigid saaksid li-beraliseerimismeetmetest aumlaumlrmisel juhul marginaalset kasu
Tegelikkus
Enamik analuumluumltikuid arvab nuumluumld et tegelik sissetulekute kasvust ja kaubandus-kasvust saadav tulu votildeib jaumlaumlda prognoositust palju vaumliksemaks Selle uumlheks potildeh-juseks votildeivad olla motildeotildetmismeetoditest ja arvukatest praktikas raskestihinnatavatest teguritest tulenevad probleemid Teine samavotilderd oluline potildehjuson see et kaks peamist eeldust ei ole teostunud
Esiteks eeldasid analuumluumltikud oma arvutustes et riigid taumlidavad votildeetud kohustu-si taumlielikult st mitte ainult sotildenas vaid selles vaimus mis valitses kohustustevotildetmisel Tegelikkuses ei ole see eeldus taumlitunud ja kohustuste taumlitmisel on toi-munud maumlrgatav tagasilangus kahes sektoris (tekstiiltooted ja potildellumajandus)mille puhul oodati liberaliseerimisest suurimat kasu
Nagu juba maumlrgitud 14 peatuumlkis suutsid piiranguid saumlilitavad arenenud riigidtekstiiltoodete puhul taumlita kahe esimese etapi kohustusi ilma sealjuures import-toodetele kehtestatud piiranguid maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlhendamata Arenenud rii-gid kasutasid ses suhtes ATC teatavate saumltetega antud paindlikkust Seetotildettuon nuumluumldseks selge et potildehiosa piirangutest kaotatakse alles viimases etapis votildeilepingu lotildeppemisel (1 jaanuariks 2005) Tekstiiltoodete kaubanduse oodatudsuur kasv votildeib seega jaumlaumlda naumliliseks kuumlmneaastase uumlleminekuaja suurema osajooksul
Potildellumajandusalases kaubanduses sisenes suur osa troopilistest potildellumajandus-toodetest mis pakkusid ekspordihuvi arengumaadele (ja eelkotildeige vaumlhimarene-nud maadele) arenenud riikide turgudele juba enne Uruguay vooru alustamistmaksuvabalt votildei madalate tollimaksudega (kas enamsoodustusrežiimi votildei soo-duskorra alusel) Sellest tulenevalt ei avalda tariifide edasine vaumlhendaminenende toodete kaubandusele iseenesest maumlrgatavat motildeju Parasvoumloumltme potildellu-majandustoodete nagu teravili ja liha suhtes on nuumluumld selgunud et tariifseteekvivalentide arvutamise juures hinnati tollivaumlliste meetmete motildeju motildenikorduumlle (seda nimetatakse sageli ka ldquoalatuks tarifitseerimiseksrdquo) Tulemuseks on etmitmete toodete puhul votildeib turukaitse tase mis potildehineb uutel tariifimaumlaumlradelolla ka paumlrast tariifimaumlaumlrade vaumlhendamist varasemast maumlrgatavalt kotildergem
Teiseks eeldasid analuumluumltikud et maailmamajanduse kasv jaumltkub uumlhtlases tem-pos ning kasvus ja kaubavahetuse aktiivsuses langust ei toimu Sellised ootusedon saanud vastupidise kinnituse 1997 aasta keskel alanud Aasia finantskriisiJaapani viletsate majandustulemuste ja ka 1998 aastal Venemaa majanduse
16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused 187
mittetoibumise naumlol Praeguseks on selge et selle tulemusena toimunud majan-duskasvu olulise vaumlhenemise totildettu toimub vaumlhemalt aasta jooksul votildei kauemgimaailmakaubanduse kaumlibe uumlldine aeglustumine notildeudluse puudumise totildettu Aa-sia turgudel ja nafta ning muude kaupade hinna uumlldise alanemise totildettu
Motildeju aumlriringkondadele
Erinev motildeju eri riikide eksportkaupadele
Seega on selge et sissetulekute ja kaubanduse kasv votildeib makromajanduslikesuurimustes hinnatust palju vaumliksemaks jaumlaumlda ning motildened oodatud tulud votildeivadhiljuti maailmakaubanduses alanud tagasimineku totildettu sootuks saamata jaumlaumldaPeale selle votildeib kohustuste taumlitmine vaumlhemalt motildenede toodete osas avaldadauumlksikute riikide eksportkaubandusele erinevat motildeju Seega votildeivad arengumaadkes praegu paumlaumlsevad oma peamiste arenenud riikidest partnerite imporditurgu-dele sooduskorras leida et sellest saadav kasumimarginaal vaumlheneb enamsoo-dustusrežiimi tariifide vaumlhendamise tulemusena Sellise votildeimaliku ebasoodsamotildeju tugevus sotildeltub sellest kuivotilderd oli turulepaumlaumls sooduskorras kaubandusli-kus motildettes otildeigustatud votildettes arvesse selliseid tegureid nagu naumliteks tootekvaliteet ja hind Tekstiiltoodete puhul kus piiranguid rakendatakse diskrimi-neerivalt votildeib piirangute kaotamise motildeju olla eri tarnivate maade jaoks erinevBoksis 37 vaadeldaksegi MFA tekstiiltoodete alaste piirangute kaotamise motildeju
Maumlaumlramaks kindlaks Uruguay vooru kohustuste motildeju eri toodetele tuleb tehamikrotasandi (toote votildei tootmissektori tasandi) uurimusi Peale nende uuri-muste on vaja uurida ja analuumluumlsida liberaliseeruvatel turgudel tekkivat potent-siaalset notildeudlust Selle analuumluumlsi potildehjal peaksid ettevotildetted saama validastrateegiaid uute votildeimaluste aumlrakasutamiseks ja kohaneda vajaduse korralkonkurentsiolukorraga kui see seoses Uruguay vooru kohustuste jaumlrkjaumlrgulisetaumlideviimisega muutub
Aumlriuumlhingutel eelkotildeige vaumlikestel ja keskmise suurusega ettevotildetetel ei pruugi ollapiisavalt tehnilisi ja rahalisi vahendeid selliste uuringute tegemiseks Selliseljuhul votildeib olla vaja et algatus uuringute laumlbiviimiseks tuleks riiklike rahvus-vahelise kaubanduse uurimisinstituutide toumloumlstusharude liitude votildei kaubandus-kodade poolt Neil votildeib selleks olla vaja riigi rahalist toetust Rahvusvahelisedorganisatsioonid votildeiksid laumlbi viia uuringuid valitud toodete kohta votildei abistadauuringute tegemisel eri riikide vastavaid institutsioone ja uumlhendusi
Arengumaade ja vaumlhimarenenud maade marginaliseerumine
Nagu varem maumlrgitud oodati makromajanduslike uurimuste kohaselt et suure-ma osa arengumaade ja enamiku vaumlhimarenenud maade kasu Uruguay voorusvotildeetud liberaliseerimismeetmetest saab olema tuumlhine (kui seda uumlldse on) Hin-dade langemine ja raskused lepingute taumlitmisel on viinud nende riikide edasisemarginaliseerumiseni rahvusvahelises kaubanduses
Olukorra edasise halvenemise aumlrahoidmiseks on hulk arenenud riike jaumlrgidesotsuseid mis tehti vaumlhimarenenud riikide kaubanduse arengu heaks tehtavateuumlhisalgatuste kotildergetasemelisel kohtumisel laiendanud soodustuste uumlldsuumlstee-mi tootehotildelmavust votildeimaldades kotildeigi vaumlhimarenenud riikidele ekspordihuvipakkuvate toodete maksuvaba importi Ka motildened arengumaad on otsustanudkiita heaks suumlsteeme valitud toodete soodustingimustel importimiseks nendestriikidest ettepanekud selliste suumlsteemide juurutamiseks on kaalumisel veel motilde-nes riigis Sellist tegevust taumliendatakse nendele maadele uumlhise tehnilise abi and-
188 16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused
misega ettevotildetete tasandil WTO UNCTADi ITC ja teiste rahvusvahelisteorganisatsioonide poolt selle peaeesmaumlrk on arendada vaumllja nende riikide toot-misvotildeimsused ja isevarustamise votildeime
Potentsiaal kaubanduse laiendamiseks arengumaadega
Ses kontekstis on oluline meeles pidada uumlht Uruguay vooru olulist aspekti Seeon nimelt edasise stiimuli andmine arengumaade ja siirdemajandusega riikideliberaliseerumise protsessidele Uruguay vooru kaumlivitamine langes peaaegu kok-ku kaubanduspoliitika avatumaks ja liberaalsemaks muutmisega seda isegiarengumaades mis selle ajani olid jaumlrginud palju piiravamat kaubanduspoliiti-kat Peaaegu samal ajal astusid siirdemajandusega riigid esimesi samme turure-formi erastamise ning majandus- ja kaubanduspoliitika uumlmberorienteerimisesuunas Motildelemad riikide ruumlhmad kindlustasid Uruguay voorus oma varasemaduumlhepoolsed tariifide vaumlhendamised kas nende vaumlhendatud maumlaumlrade votildei tariifila-gede sidumisega Arvatavasti vaumlhendatakse neid tariife veelgi motildenel juhul isegi
16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused 189
Boks 37MFA-jaumlrgsete tekstiiltoodete piirangute kaotamise motildejuMuude valmistoodete tariifimaumlaumlradega votilderreldes jaumlaumlvad imporditavate tekstiiltoodetetariifimaumlaumlrad kotildergeks ka siis kui Uruguay voorus kokkulepitud vaumlhendamised taumlieli-kult ellu viiakse Peamine tulu kaubandusele peaks seega totildeusma piirangute kotildervalda-misest motildenes arenenud riigisImportkaupadele kehtestatud piirangud toovad kaasa importkaupade hinna totildeususest pakkumine kaldub notildeudluse katmiseks olema ebapiisav Impordipiirangutega ka-ristatakse seega tarbijat kes peab maksma kotildergemat hinda Kas kotildergest hinnast tule-neva lisamarginaali saab importija votildei eksportija sotildeltub sellest kus hallatakselitsentsimissuumlsteemi Kui seda tehakse importivas riigis siis votildeib importija aumlra kasu-tada normaalse impordihinna ja importiva riigi hulgimuumluumlgihinna erinevuse eeliseKui aga litsentse annavad eksportivad riigid saavad eksportijad osa lisamarginaa-list notildeudes kotildergemat ekspordihindaATC jaumlrgi annavad piirangute haldamiseks vajalikke litsentse vaumllja eksportivad rii-gid Kui kvoodid kaotatakse siis ei saa ekspordiettevotildetted lisamarginaali sisse notildeudaja neil tuleb leppida madalamate ekspordihindadega Loodetakse et eksportkaupadeuumlhikuvaumlaumlrtuse languse korvab kasumi totildeus ekspordimahtude kasvamisel paumlrast pii-rangute kotildervaldamist Kaubanduse kasv sotildeltub praktikas siiski notildeudluse elastsusest(st sellest kas notildeudlus hindade langemise korral kasvab) Oletatakse uumlldiselt et ena-mikel piirangutega kaetud turgudel on tekstiiltoodete notildeudlus elastne Ent ettevotildetetejaoks on potildehikuumlsimus see kas notildeudlus on elastne ka teatava tekstiiltoote liigi (naumlitekssaumlrkide ja lasterotildeivaste) puhul mida ettevotildete ekspordib ja millelt piirangud on kaota-tud Kui see notildeudlus elastne ei ole siis votildeib ettevotildete piirangute kaotamisest kasu mittesaada ning isegi kaotada kui ei suuda tootmise ja eksportkaupade mitmekesistamiselsuunata seda elastse notildeudlusega tootmisharudessePiirangute kaotamine viib konkurentsi suurenemiseni tarnijariikide vahel seni piiran-gutega kaetud olnud imporditurgudel Et ATC-jaumlrgseid piiranguid kohaldataksediskrimineerivalt siis votildeib sellise konkurentsi motildeju olla eri tarnijariikidele erinevNaumliteks votildeib riigi A ekspordiettevotildetetel kelle eksporditavatele saumlrkidele ja lasterotildeivas-tele kehtivad piirangud olla vaja toumloumltada vaumllja strateegiaid selleks et kasutada aumlrapiirangute kaotamisest tulenevaid votildeimalusi Teiselt poolt peavad aga teiste riikidetarnijad kelle antud tekstiiltoodete eksporti ei piiratud valmistuma tihedamaks kon-kurentsiks riigi A tarnijatega (vt ka 14 peatuumlkk ATC kohta)
allapoole Uruguay voorus kokkulepitut See tuleneb taumliendavatest liberaliseeri-mismeetmetest mida mitmed riigid votildetavad votildei kavatsevad votildetta jaumlrgides uumlhe-poolselt ekspordile orienteeritud majanduskasvu soodustamise potildehimotildetteid
Enamsoodustusrežiimi alusel antud tariifide vaumlhendamine votildeiks teatud juhtu-del viia eelisseisundi halvenemiseni toodete suhtes mis on kaetud piirkondlikesooduskokkulepetega21 votildei piirkondadevaheliste kokkulepetega arengumaadevahel22 Enamsoodustusrežiimi tariifimaumlaumlrad jaumlaumlvad enamike sellistes soodus-tussuumlsteemides osalevate arengumaade puhul siiski votilderdlemisi kotildergeks ka vauml-hendamise jaumlrel nendest tulenev eelisseisund ehkki vaumliksem votildeib anda ikkagiolulist kaubanduslikku kasu
Ent tariifide vaumlhendamisest taumlhtsamad on arengumaade sammud tollivaumllistemeetmete liberaliseerimiseks Nendega vaumlhendatakse votildei kaotatakse import-toodete kvoote ja litsentsimisnotildeudeid ning naumlhakse ette importkaubanduse li-beraalne valuutavahetusrežiim Minevikus blokeeriti tollivaumlliste piirangutegakaubanduse arendamist toodete osas mille kohta oli vahetatud soodustuskont-sessioone piirkondlike votildei piirkondadevaheliste sooduskokkulepete aluselImpordirežiimide liberaliseerumine votildeiks anda uue totildeuke kaubanduse laienda-miseks nii enamsoodustusrežiimi kui soodusrežiimi alusel
Traditsiooniliselt on paljude ettevotildetted (eelkotildeige motildenel arengumaal) kesken-dunud arenenud riikide turgudele Arengumaades vaumlhimarenenud maades jasiirdemajandusega riikides on liberaliseerimismeetmetega (mida on votildeetuduumlhepoolselt votildei IMFi ja Maailmapanga poolt toetatavate struktuurilise kohane-mise programmide alusel) loodud uued turuvotildeimalused mis peaksid julgusta-ma nende riikide ettevotildetteid omistama votilderdset votildei isegi suuremat taumlhtsustomavahelise kaubanduse arendamisele
190 16 peatuumlkk ndash Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused
21 Nagu naumliteks Ida- ja Lotildeuna-Aafrika Uumlhisturg (COMESA) ja Laumlaumlne-Aafrika Riikide Majandu-suumlhendus (ECOWAS) Aafrikas Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) Aasias ja Ladi-na-Ameerika Integratsiooniuumlhendus (ALADI) Ladina-Ameerikas
22 Nagu naumliteks kaubandussoodustuste uumlldsuumlsteem (GSTP)
KOLMAS OSA
Teenustekaubandust reguleerivadrahvusvahelised eeskirjad
17 peatuumlkk
Teenustekaubanduse uumlldleping
KokkuvotildeteTeenustekaubanduse maht kasvab pidevalt ja moodustab praegu rahvusvahelise kau-banduse mahust uumlle 20 Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimiste tulemusena sotildelmitudteenustekaubanduse uumlldlepinguga (GATS) kohaldatakse peamisi kaubavahetuse ala-seid reegleid ka teenustekaubandusele Reegleid on siiski vajalikul maumlaumlral muudetudet votildetta arvesse kaupade ja teenuste vahelisi erinevusi ja rahvusvahelise teenuste-kaubanduse osutamise nelja viisi
GATS koosneb
uumlldiste reeglite ja potildehimotildetete raamistikust
lisadest mis kaumlsitlevad eri sektorite spetsiifilisi tingimusi
liberaliseerimise kohustustest riigi erikohustuste loendis loetletud teenuste sektori jaalamsektorite lotildeikes
Reeglite raamistiku kohaselt on notildeutav et riigid ei teeks vahet eri riikide teenustel jateenuseosutajatel vastavalt enamsoodustusrežiimi potildehimotildettele Riik votildeib siiski saumlili-tada 10-aastase uumlleminekuperioodi jooksul meetmeid mis ei sobi kokku selle potildehimotildet-tega Raamistikku liidetud votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaselt ei tohiks riigidkohaldada vaumllisriigi teenustele ja teenuseosutajatele režiimi mis oleks vaumlhemsoodsamriigi enda teenustele ja teenuseosutajatele votildeimaldatavast režiimist Ehkki raamisti-kuga ei kehtestata siduvat kohustust notildeutakse selles et riigid naumlitaksid oma erikohus-tuste loendis aumlra need teenuste sektorid ja need tingimused millele ja mille kohaseltsellist votilderdset kohtlemist laiendatakse
Reeglite raamistiku teiste oluliste saumltete hulgas on need
mille kohaselt notildeutakse liikmesriikidelt teenusesektoritele ja tegevustele rakendata-vate eeskirjade selguse tagamist
mille eesmaumlrgiks on tagada arengumaade kasvav osalus teenustekaubanduses
Lepingu visiooni kohaselt naumlhakse ette pideva laumlbiraumlaumlkimiste protsessi toimumineWTOs konkreetsetes teenusesektorites toimuva kaubanduse liberaliseerimiseks Needlaumlbiraumlaumlkimised algasid 2000 aasta alguses
Motildeiste ldquoteenusedrdquo hotildelmab laia valikut majandustegevusi WTO sekretariaat onjaganud need erinevad tegevused jaumlrgmise 12 teenusesektori vahel
aumlriteenused (sealhulgas professionaalsed teenused ja arvutiteenused) kommunikatsiooniteenused ehitus- ja inseneriteenused kaubandusteenused
haridusteenused keskkonnateenused finantsteenused (kindlustus- ja pangandusteenused) tervishoiuteenused turismi- ja reisiteenused puhkuse- kultuuri- ja sporditeenused transporditeenused muud teenused mis ei kuulu uumllejaumlaumlnute alla
Need 12 teenusesektorit on omakorda jagatud 155 alamsektoriks mis on loet-letud selle peatuumlki I lisas
Teenustekaubanduse osutamisviisid
Kaupade ja teenuste erinevus
Mille poolest erinevad teenused kaupadest Uumlheks teenuste potildehiliseks iseloo-mulikuks jooneks on see et nad on immateriaalsed ja naumlhtamatud kaubad see-vastu on materiaalsed ja naumlhtavad Lisaks sellele ei saa teenuseid erinevaltkaupadest talletada23 Neid teenuste ja kaupade erinevusi totildestis kujundlikultesile The Economist nentides et teenus on ldquomis tahes asi mida kaubandusesmuumluumlakse ja mida ei saa teile jala peale kukutadardquo24
Rahvusvahelise teenustekaubanduse neli osutamise viisi
Kaupade ja teenuste tunnusjoonte erinevus motildejutab ka seda millisel viisil toi-muvad nendega rahvusvahelised tehingud Kui rahvusvaheline kaubavahetuson seotud kaupade fuumluumlsilise liikumisega uumlhest riigist teise siis ainult vaumlga vaumlhes-te teenustealaste tehingute puhul kaasneb tavaliselt piiriuumlleseid liikumisi Pii-riuumlleste tehingute naumlideteks on sidevahendite abil edastatavad teenused (ntrahauumllekanded pankades) votildei kaupadesse inkorporeeritud teenused (nt disketilolev konsultandi tehniline aruanne votildei tarkvara)
Suurema osa teenuste osutamisel ei saa siiski tarbimise aega ja kohta eristadaning on vajalik teenuseosutaja ja tarbija vaheline ligidus Sellise ligiduse saab ra-jada kaubandusliku kohaloleku kaudu importivas riigis (naumliteks filiaali votildeituumltarettevotildette asutamisega) votildei fuumluumlsiliste isikute ajutise liikumisega (nt juristidevotildei arhitektide liikumisel teise riiki oma teenuste osutamiseks) Motildenede tee-nuste osutamise viis teeb vajalikuks tarbijate liikumise riiki kus need teenusedon kaumlttesaadavad (nt turistid kes kuumllastavad neile huvipakkuvaid riike votildeiuumlliotildepilased kes laumlhevad teise riiki kotildergharidust omandama)
Seega ndash erinevalt rahvusvahelistest kaubatehingutest mille puhul on vajalikfuumluumlsiline transiit uumlle riigipiiride toimub teenuste rahvusvaheline osutaminevastavalt uumlhele neljast osutamise viisist votildei nende kombinatsioonile milledekson
194 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
23 Eespool toodud maumlaumlratlusel on omad piirangud Motildened teenused on ka naumlhtavad (naumliteksdisketil asuv konsultandi aruanne) Motildened teenused on talletatud (naumliteks telefoni automaat-vastamissuumlsteem)
24 Tsitaat paumlrineb kaumlsiraamatust Liberalizing International Transactions in Services A Handbook(United Nations publication Sales No E94IIA11) lk 1
teenuste piiriuumllene osutamine
tarbijate liikumine importivasse riiki
kaubandusliku kohaloleku kehtestamine riigis kus teenust hakatakse osutama
fuumluumlsiliste isikute ajutine liikumine teise riiki seal teenuse osutamiseks
Ehkki statistika puudumise totildettu on konkreetse hinnangu andmine raskenda-tud on kahel viimatinimetatud viisil kaubeldud teenuste koguvaumlaumlrtus ilmseltpalju suurem kahel esimesel viisil toimuva teenustekaubanduse vaumlaumlrtusestSidetehnoloogia kiire muutumise ja elektroonilise kaubanduse arengu totildettu onteenuste osutamisega tegelevatel ettevotildetetel siiski jaumlrjest enam votildeimalik pakku-da teenuseid piiriuumllesena tarvitsemata rajada importivas riigis kaubanduslikkukohalolekut
Turukaitse teenuste sektorites
Teine suurem erinevus kaupade ja teenuste vahel seisneb moodustes kuidas va-litsused kaitsevad omamaiseid toumloumlstusharusid ja teenusesektoreid Kaupu toot-vate toumloumlstusharude kaitsmine toimub uumlldiselt tariifide ja teiste piirimeetmete ndashnaumliteks koguseliste piirangud ndash kehtestamise teel Nagu 2 peatuumlkis maumlrgitudnotildeutakse GATTi reeglite kohaselt et riigid kehtestaksid tariifide abil turukaitsening julgustaksid riike mitte kasutama koguselisi piiranguid ja muid sarnaseidpiiravaid meetmeid Kuna teenused on olemuselt immateriaalsed ja kuivotilderdpaljude teenustealaste tehingutega ei kaasne piiriuumllest liikumist ei saa ka teenu-sesektoritele turukaitse andmine toimuda piiril rakendatavate meetmete abilTeenusesektorite kaitsmine toimub peamiselt riikide siseriiklike eeskirjade abilvaumllismaiste otseinvesteeringute ja vaumllismaiste teenuseosutajate omamaistes tee-nusesektorites osalemise kohta Selliste eeskirjadega votildeib naumliteks keelatavaumllismaistel teenuseosutajatel (nt pankadel votildei kindlustusseltsidel) teenuseosutamiseks vajaliku filiaali asutamise votildei sellesse investeerimise Eeskirju votildeibkohaldada diskrimineerivalt teenuseid pakkuvate fuumluumlsiliste isikute suhtes ko-heldes neid seega vaumlhem soodsalt kui omamaiseid teenuseosutajaid (votilderdsekohtlemise potildehimotildette mitterakendamine) Samuti votildeidakse eeskirjadega saumltes-tada teistsugune kohtlemine erinevate riikide teenuseosutajatele (enamsoodus-tusrežiimi potildehimotildette mitterakendamine)
Rahvusvahelise teenustekaubanduse osataumlhtsuse suurenemine
Teenuste eksport ulatub praegu umbes 1 triljoni USA dollarini ehk 20nimaailma ekspordist Ehkki arengumaade osakaal teenuste koguekspordis onvotilderdlemisi vaumlike on motildened neist juba maailma 25 juhtiva eksportija hulgasTeenuste eksportkaubanduse osataumlhtsus kasvab mitte ainult enamarenenudarengumaades vaid ka motildenedes madala sissetulekutasemega maades ja vaumlhim-arenenud maades
Suur osa arengumaid sotildeltub praegu tugevalt teenuste impordist Teenuste im-port suureneb uumlhtesoodu kuivotilderd toumloumlstusharude tootlikkus on taumlnapaumleval tihe-dalt seotud finants- arvuti- ja infoteenuste pideva kaumlttesaadavusega motildeistlikuhinna eest Vaumllisriikides turge otsivad ettevotildetted peavad samuti varasemast olu-liselt rohkem kulutama turu-uuringutele ning arendustegevusele reklaamile jamuumluumlgijaumlrgsele teenindusele
Sidevahendite kiire tehnoloogiline areng votildeimaldab nuumluumld kogu maailmastegutseda varem omamaiste turgudega piiratud olnud teenuseosutajatelPangad ja kindlustusseltsid saavad taumlnu faksi elektronposti ja teiste seadmeteolemasolule tegutseda palju kiiremini ja efektiivsemalt Arhitektid saavadkaasaegse infotehnoloogia abil pakkuda arhitektuuriprojekte ja juhendadaehitustoumlid tuhandete miilide kauguselt Samuti saavad konsultant-inseneridedastada arvuti abil projekte klientidele kaugetes maades Seetotildettu oodatakse
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 195
rahvusvahelise teenustekaubanduse kiiret laienemist ja motildenede autoritearvates votildeib teenustekaubandus jaumlrgmise 10 aasta jooksul kaubavahetusestmoumloumlda minna
Teenustekaubanduse uumlldleping
Enne Uruguay vooru ei kehtinud teenustekaubanduses uumlhtegi rahvusvahelisetasandi potildehimotildetet Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimiste tulemusena sotildelmitud teenus-tekaubanduse uumlldlepinguga (General Agreement on Trade in Services ndash GATS)astuti esimene oluline samm rahvusvaheliste potildehimotildetete jaumlrk-jaumlrguliseks keh-testamiseks teenustekaubandusele
EesmaumlrgidGATS preambul GATSi eesmaumlrgid sarnanevad GATTi eesmaumlrkidele GATSi eesmaumlrk on ldquokotildeigi
kaubanduspartnerite majanduskasvu ja arengumaade arengu edendaminerdquoteenustekaubanduse laiendamise kaudu Selle saavutamiseks rakendatakseteenustekaubandusele GATTi reegleid teenuste iseaumlrasustest tulenevatevajalike muudatustega
Uumllesehitus
GATS koosneb
raamtekstist milles saumltestatakse teenustekaubandust motildejutavatele meetme-tele rakendatavad uumlldised kontseptsioonid potildehimotildetted ja reeglid
lepingu lisadest milles maumlaumlratakse kindlaks potildehimotildetted ja reeglid spetsiifi-liste teenusesektorite osas ja mis taumliendavad teksti
konkreetsetest kohustustest mille kohaselt liberaliseeritakse kaubandusliikmesriikide erikohustuste loenditesse kantud teenuste sektorites ja alam-sektorites
Raamtekst
Reguleerimisala ja potildehikohustus
GATSi kohaldatakse nende valitsusepoolsete meetmete suhtes mis motildejutavadkaubanduslikel alustel pakutavaid teenuseid Leping hotildelmab seega nii erasekto-ri ettevotildetteid kui ka riigi poolt omatavaid (votildei kontrollitavaid) ettevotildetteid kuiviimased osutavad teenuseid kaubanduslikel alustel Lepingu motildejualast on vaumlljajaumletud teenused mida ametkonnad votildei valitsusasutused tellivad oma vajadustekatteks Lepinguga naumlhakse siiski ette et tuleks pidada mitmepoolseid laumlbiraumlauml-kimisi rahvusvaheliste potildehimotildetete kehtestamiseks selliste ostude kohta votildettesarvesse 18 peatuumlkis kirjeldatud riigihankelepingu asjakohaseid saumltteid
GATS artikkel 1 lg 3 Termin ldquoteenusedrdquo hotildelmab mis tahes teenusesektori25 mis tahes teenust seal-hulgas teenuste vaumlljatoumloumltamist jaotamist turustamist muumluumlki ja kohaletoimeta-mist vastavalt peatuumlki alguses kirjeldatud neljale teenuseosutamise viisile
GATS II osa Raamlepinguga kehtestatavad kohustused saab uumlldjoontes jagada kahte liikiNeed on
196 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
25 Vastavalt lisale otildehuveoteenuste kohta on GATS reguleerimisalast vaumllja jaumletud liiklusotildeigused jasellega seotud otildeigused
uumlldkohustused mis kehtivad kotildeikide teenusesektorite suhtes
erikohustused mis kehtivad riikide erikohustuste loendites maumlaumlratletud tee-nusesektorite kohta
Uumlldkohustused
Raamlepinguga kehtestatud oluliste uumlldkohustuste hulka kuuluvad need mison seotud
GATS artikkel III eeskirjade selgusega
GATS artikkel VII teenuste osutamiseks notildeutava kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamisega
GATS artiklid VIII ja IX eeskirjadega millega reguleeritakse monopolide ja teenuse ainuosutajatetegevust ning teisi konkurentsi piiravaid aumlritavasid
GATS artikkel II enamsoodustusrežiimi kohaldamisega
GATS artikkel IV meetmetega mida votildeetakse kaubanduse liberaliseerimiseks sealhulgasarengumaade suurema osaluse tagamiseks
Neid kohustusi kaumlsitletakse edaspidi
GATS artikkel III lg 4 Laumlbipaistvus teabe- ja kontaktkeskuste asutamine
Sageli on vaumllismaiste tarnijate jaoks aumlritehingute tegemine teistes riikides asu-vate aumlriuumlhingutega keeruline nendes riikides kehtivate reeglite ja eeskirjade totildet-tu Selguse puudumine selliste eeskirjade kohta on veel totildesisemaks probleemiksteenuste valdkonnas kus siseriiklikud eeskirjad on peamiseks vahendiks oma-maiste tootjate kaitsmisel vaumlliskonkurentsi eest Lepingu kohaselt on seetotildettunotildeutav et iga liikmesriik asutaks uumlhe votildei mitu teabekeskust mille kaudu teisedliikmesriigid saavad hankida teavet seaduste ja eeskirjade kohta mis motildejutavadnende riikide teenusteosutajatele huvipakkuvaid teenusesektoreid
GATS artikkel IV Arengumaade teenuseosutajate abistamiseks kutsutakse arenenud liikmesriikelepinguga uumlles lisaks sellele asutama kontaktkeskusi Teabe hankimiseks teabe-keskustest peavad teenuseid osutavad ettevotildetted saatma taotlusi riikide valit-suste vahendusel kontaktkeskustele votildeib teabe taotlusi esitada otse Teabe- jakontaktkeskuste nimekiri on toodud selle peatuumlki II lisas
Kontaktkeskusi tuleb rakendada teabe jagamiseks ettevotildette tasandil Lepingukohaselt notildeutakse eelkotildeige et kontaktkeskused annaksid vastava taotluse saa-misel arengumaade teenuseosutajatele teavet mis puudutab
teenusetehnoloogia kaumlttesaadavust teenuseosutamise kaubandus- ja tehnilisi aspekte erialase kvalifikatsiooni registreerimist tunnustamist ja omandamist
GATS artikkel VII Teenuste osutamiseks notildeutava kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine
Teenuseid osutavad ettevotildetted votildei isikud peavad omandama tunnistuse lit-sentsi votildei tegevusloa mis annab neile otildeiguse aumlritegevuseks Vaumllismaistel teenu-seosutajatel on sellise tegevusloa saamine sageli raskendatud eeskirjadegaharidusele votildei toumloumlkogemustele kehtestatud notildeuete erinevuse totildettu Selliste ras-kuste uumlletamiseks soovitatakse lepingus tungivalt et liikmesriigid sotildelmiksid ka-hepoolseid votildei motildenepoolseid kokkuleppeid tegevuslubade saamiseks vajalikekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks Lepinguga saumltestatakse li-saks et sellised vastastikuse tunnustamise suumlsteemid peaksid olema liitumiseksavatud ka teistele liikmesriikidele kui viimased saavad totildeestada et nende sise-riiklikud standardid ja notildeuded on votilderreldavad kotildenealuste suumlsteemide omadega
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 197
GATS artikkel VIII lg 1ndash2 Eeskirjad millega reguleeritakse monopolide ja teenuse ainuosutajate tegevust ningmuid konkurentsi piiravaid aumlritavasid
Teenusesektoritel on kodumaisel turul sageli monopoolne votildeim motildenikord onteenuste osutamise ainuotildeigused valitsuste poolt antud vaumlikesele arvule teenu-seosutajatele Kotildeigil sellistel juhtudel on liikmetel kohustus tagada et teenuse-osutajad ei kuritarvitaks neile antud monopoolset seisundit votildei ainuotildeigusi ning eitegutseks viisil mis oleks vastuolus riigi lepingujaumlrgsete uumlld- ja erikohustustega
GATS artikkel IX
GATS artikkel XIX
Lepingus totildedetakse et teenuseosutajad votildeivad omaks votildetta konkurentsi moo-nutavaid aumlritavasid ja seelaumlbi piirata teenustekaubandust Mil iganes sellineprobleem tekib on motildejutatud liikmesriigil otildeigus notildeuda konsultatsioone (pida-des silmas selliste aumlritavade kotildervaldamist) liikmega kelle territooriumil teenu-seosutaja tegutseb
Teised raamtekstist tulenevad kohustused
Edaspidi tekstis antakse uumlksikasjaline selgitus reeglite kohta millega reguleeri-takse enamsoodustusrežiimi kohaldamist ja mida rakendatakse liberaliseerimis-meetmete alaste laumlbiraumlaumlkimiste puhul Siinkohal on aga asjakohane aumlramaumlrkida millised on raamteksti ja lisade uumllejaumlaumlnud olulised saumltted
Tinglikud kohustused ja teised saumltted
Nagu juba varem maumlrgitud kehtestatakse lepinguga lisaks eespool kirjeldatuduumlldkohustustele26 ka teatavaid tinglikke kohustusi mille eesmaumlrgiks on kind-lustada riikide poolt votildeetud kohustuste taumlielikum ellurakendamine Erikohus-tustega hotildelmatud sektorite suhtes kaasnevad muuhulgas jaumlrgmised tinglikudkohustused
GATS artikkel VI lg 1 tagada et kotildeiki teenustekaubandust motildejutavaid uumlldrakendatavaid siseriik-likke eeskirju administreeritakse potildehjendatud ja objektiivsel viisil
GATS artikkel VI lg 2 pidada uumllal votildei asutada tribunale votildei kehtestada protseduure mis votildeimalda-vad teenustekaubandust motildejutavate haldusotsuste laumlbivaatamist
GATS artikkel VI lg 3 anda vaumllismaisele teenuseosutajale teenuste osutamiseks notildeutav tegevuslubamotildeistliku aja jooksul
GATS artiklid IX ja XII mitte rakendada piiranguid rahvusvahelistele uumllekannetele ja maksetele vaumll-ja arvatud juhud kui riigil on olulised maksebilansiraskused
Muud saumltted
Boksis 38 on kokkuvotildete uumllejaumlaumlnud saumltete kohta
Lepingu lisad
Uruguay vooru lotildepetamise ajal arvati et mitmete teenusesektorite kaubanduseliberaliseerimise laumlbiraumlaumlkimiste lotildepuleviimine ei pruugi olla votildeimalik Seetotildettuotsustati taumliendada raamteksti lisadega millega kehtestatakse taumliendavad reeg-lid sektorispetsiifiliste erisuste kohta ja antakse suunised laumlbiraumlaumlkimiste jaumltka-miseks edasise liberaliseerimise uumlle Neid suuniseid jaumlrgides peeti paumlrastUruguay vooru lotildeppu laumlbiraumlaumlkimisi fuumluumlsiliste isikute liikumise alaste kohustustetaumliustamiseks ning finantsteenuste ja telekommunikatsiooni sektorite osas
198 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
26 Kohustusi mis on saumltestatud monopolide alaste reeglitega (GATS artikkel VIII) ja arengu-maade osaluse suurendamise reeglitega (GATS artikkel IV) votildeib lugeda tinglikes kohustusteksehkki need on loetletud GATS lepingu II osa all (Uumlldkohustused ja -potildehimotildetted)
Teenuste liberaliseerimise eeskirjadGATS artikkel XIX lg 1 GATS maumlaumlrab kindlaks et laumlbiraumlaumlkimised ldquoselleks et saavutada jaumlrkjaumlrguline
suurem teenustekaubanduse liberaliseeruminehellippeaksid toimumahellipvastastiku-se kasusaamise aluselrdquo ja nende eesmaumlrgiks peab olema ldquouumlldiste otildeiguste ja ko-hustuste tasakaalu tagaminerdquo osalevate riikide vahel
GATS artikkel IVartikkel XIX
Arengumaade osalust reguleerivad potildehimotildetted
Reeglitega naumlhakse ette et kohustuste laadi ja ulatuse mida riigid saavad votildettakindlaksmaumlaumlramisel tuleks kohaselt arvesse votildetta
GATS artikkel XIX lg 2 riikliku poliitika eesmaumlrke uumlksikute riikide arengutaset nii uumlldiselt kui ka uumlksikutes teenuste sektorites
GATS artikkel XIX lg 2 Sel eesmaumlrgil saumltestatakse et laumlbiraumlaumlkimistel osalevate arengumaade suhtes tu-leb olla ldquopiisavalt paindlikrdquo lastes neil kohustuste votildetmisel
avada vaumlhem teenusesektoreid liberaliseerida vaumlhem tehinguid kinnitada turulepaumlaumlsu tingimusi mis on vajalikud nende arengueesmaumlrkide
saavutamiseks Selliseks tingimuseks votildeib olla teenusesektorisse investeeri-da soovivatele vaumllismaistele teenuseosutajatele tingimuste kehtestamine
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 199
Boks 38GATSi raamteksti muud saumlttedRaamteksti uumllejaumlaumlnud saumltted votildeib uumlldjoontes jagada kahte gruppi Esimesse gruppikuuluvad valdkonnad milles lepingutekstiga naumlhakse ette laumlbiraumlaumlkimiste toimumineTeise gruppi kuuluvad saumltted millega antakse erandeid uumlldreeglitest
SAumlTTED EDASISTE LAumlBIRAumlAumlKIMISTE KOHTA
Raamtekstis saumltestatakse et liikmesriigid peaksid laumlbiraumlaumlkimisi alustama ka subsii-diumide kasutamist ja kaitsemeetmete rakendamist reguleerivate eeskirjade vaumlljatoumlouml-tamiseks teenustekaubanduses
SAumlTTED ERANDITE KOHTA
Majandusintegratsioon Lepinguga lubatakse riikidel sotildelmida kokkuleppeid kau-banduse liberaliseerimiseks piiratud arvu riikide vahel tingimusel et olulised teenustesektorid on hotildelmatud ja taumlidetakse teisi ettekirjutatud tingimusiMaksebilansi alased piirangud Liikmesriikidel on lubatud piirangute kehtesta-mine maksete uumllekannetele ka sektorites mille kohta nad on votildetnud erikohustusi kuineil on maksebilansiraskusedToumloumlturgude integratsioon Lepinguga ei takistata uumlhelgi liikmesriigil kokkuleppesotildelmimist teise riigiga riikide toumloumlturgude taumlielikuks integreerimiseks vabastades teine-teise kodanikud toumloumllubade notildeuetestUumlld- ja julgeolekuerandid Nagu ka kaubavahetuse puhul ei keelata lepinguga rii-kidel meetmete votildetmist mida nad peavad vajalikuks muu hulgas avaliku moraaliinimeste loomade ja taimede elu votildei oma esmataumlhtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks
nagu tuumltarettevotildette asutamine (votildei teist tuumluumlpi kaubanduslik kohalolek) rii-gis uumlhisettevotildette loomine votildei kohalikule aumlriuumlhingule ligipaumlaumlsu andmine omatehnoloogiale teabele ja jaotuskanalitele
GATS artikkel IV lg 3 Reeglite kohaselt on lisaks notildeutav et laumlbiraumlaumlkimistel tuleb arvesse votildetta vaumlhi-marenenud maade ldquototildesiseid raskusi aktsepteerida kokkuleppelisi erikohustusisilmas pidades nende erilist majandusolukorda ning arengu- kaubandus- ja fi-nantsvajadusirdquo
Lisaks nendele arengumaadele motildeeldud erisaumltetele on kontsessioonide vaheta-misel teenustekaubanduse kohta motildeningate muudatustega kohaldatavad kapotildehimotildetted ja eeskirjad mis reguleerivad kaubavahetust sealhulgas
enamsoodustusrežiimi potildehimotildete votilderdse kohtlemise potildehimotildete laumlbiraumlaumlkimistel saavutatud kontsessioonide sidumist reguleerivad eeskirjad
Enamsoodustusrežiim
Kaubavahetuse puhul notildeutakse enamsoodustusrežiimi kohaselt et riik kohal-daks mis tahes ldquoeelist soodustust votildei privileegirdquo mis on antud uumlhele riigile(naumliteks tariifide alandamisel votildei impordi ja ekspordi reeglite ja formaalsustekehtestamisel) ka kotildeigile teistele liikmesriikidele Enamsoodustusrežiimi kohal-damise kohustus on tingimusteta kohustus
GATS artikkel II lg 1 lisaartikkel II erandite kohta
GATS artikkel II lg 2
GATS kohustab samuti riike rakendama enamsoodustusrežiimi potildehimotildetetvotildeimaldades teistele riikidele lepinguga hotildelmatud meetmete puhul ldquorežiimimis ei oleks vaumlhem soodus kui mis tahes teise maa vastavale teenusele votildei teenu-seosutajale votildeimaldatud režiimrdquo Sellise režiimi kohaldamise kohustus kehtibnii de jure kui ka de facto alusel GATSis totildedetakse siiski et kotildeik riigid ei pruugiolla votildeimelised selliseid kohustusi viivitamatult votildetma Lepingus saumltestatakseseetotildettu et riik votildeib saumlilitada reegliga vastuolus olevaid meetmeid maksimaal-selt 10-aastase uumlleminekuperioodi kestel
GATS lisa artikli IIerandite kohta
Boksis 39 selgitatakse potildehjusi mis on ajendanud motildeningaid riike erandeid loet-lema Erandid on ajutised ja nende saumlilitamise vajadus vaadatakse perioodiliseltlaumlbi viie aasta paumlrast 10 aasta paumlrast need kaotatakse (st 1 jaanuariks 2005)
Votilderdse kohtlemise potildehimotildete
Enamsoodustusrežiimi potildehimotildettega on laumlhedalt seotud votilderdse kohtlemise potilde-himotildete GATTi votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaselt on liikmesriikidel keela-tud kehtestada imporditud tootele kotildergemat riigisisest maksu votildei kohaldadarangemaid siseriiklikke eeskirju kui need mida kehtestatakse samasuguseleomamaisele tootele peale seda kui imporditud toode on riiki sisenenud tariifideja teiste piiril notildeutavate maksete tasumisel Reegel on motildeeldud tagama seda etomamaine toode ei saaks praktikas suuremat kaitset kui see mida pakuvadkehtestatud tariifid
GATS artikkel XVII
Et riigid ei kehtesta teenuste impordile tariife siis votilderdse kohtlemise reegli keh-testamine notildeude naumlol et riigid kohaldaksid oma riiklikke eeskirju votilderdselt niiomamaiste kui ka vaumllismaiste teenuseosutajate suhtes oleks kodumaistele tee-nusesektoritele kaasa toonud kogu turukaitse aumlkilise kaotuse Seetotildettu saumltesta-takse GATSi reeglitega et votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamine iga riigipuhul potildehineb laumlbiraumlaumlkimiste tulemustel mille kaumligus riigid osutavad millisteteenuste sektorite ja alamsektorite puhul ning millistel tingimustel oleksid nadvalmis kohaldama sellist režiimi vaumllismaistele teenustele ja teenuseosutajatele
200 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
Kohustuste liik ja laad
Teenustekaubanduse puhul ei ole tariifid ega fiskaalkohustused kohaldatavadteenuste votildei teenuseosutajate sisenemisel teise riigi territooriumile Kodumaisteteenusesektorite kaitsmine toimub siseriiklike eeskirjade abil Liberaliseeridasooviv riik peab seepaumlrast otsustama milliseid meetmeid alal hoida ja milliseidmuuta votildei kotildervaldada et viia neid vastavusse GATSi reeglitega Sellised otsusedtuleb teha meetmete kohta mis motildejutavad teenuse votildei teenuseosutaja sisene-mist riigi turule ja meetmete kohta mis motildejutavad teenuseosutaja kaubandus-liku kohaloleku rajamisele jaumlrgnevat tegevust Hotildelmatud votildeivad olla jaumlrgmisedmeetmed
need millega piiratakse vaumllismaiste teenuseosutajate votildei teenuste turulepaumlaumlsu need millega tehakse vahet omamaiste ja vaumllismaiste teenuseosutajate ja
teenuste vahel
Turulepaumlaumlsu alaste meetmete suhtes mida laumlbiraumlaumlkimistel kohustusi votildettev riikei taha taumlielikult kotildervaldada votildeiks riik tingimuseks seada et tema vastavate ko-hustuste puhul kehtivad kindlaksmaumlaumlratud tingimused Artiklis XVI on loetle-tud millises vormis selliseid tingimusi saab seada (vt boks 40) Mingeid muidtingimusi ei votildei kehtestada
Samamoodi on riigil votildeimalik votilderdse kohtlemise laiendamise kohustuste votildetmi-sel tingimuseks seada et ta saumlilitab erineva kohtlemise vaumllismaiste ja kodumais-te teenuseosutajate ja teenuste suhtes (nt kotildergemad maksumaumlaumlrad vaumllismaistekindlustusseltside kindlustuspreemiatele)
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 201
Boks 39GATS enamsoodustusrežiimi erandidUumlks riikide eesmaumlrke enamsoodustusrežiimi potildehimotildettele erandite tegemisel on saumlilitadasoodusrežiim mida nad teenusesektori osas motildenedele riikidele piirkondliku koostoumlouml jateiste kokkulepete alusel kohaldavad Nii ongi Potildehjamaad jaumltnud enamsoodustusrežii-mi kohustuse alt vaumllja Potildehjamaade koostoumlouml edendamise meetmed Nende meetmete allakuuluvad garantiid ja laenud Potildehjamaade investeeringuprojektidele ja Potildehjamaadepaumlritolu ettevotildetetele keskkonnatehnoloogia kasutamiseks antav finantsabi Euroopa Liiton enamsoodustusrežiimi erandit tehes kindlustanud et liidu liikmete ja teatud riikideerikokkulepetest tulenevaid eesotildeigusi ei laiendata automaatselt teiste riikide kodanikeleKokkulepetega naumlhakse sellistes teenusesektorites nagu ehitamine hotellindus ja toitlus-tamine ette ajutiste toumloumllubade andmine nende riikide kodanikele Euroopa Liidu ettevotildete-te ja nende riikide teenuseosutajate vaheliste lepingute aluselMotildened liberaalse impordirežiimiga riigid on teinud enamsoodustusrežiimi erandeidsellistes sektorites nagu finants- ja mereveoteenused Nende eesmaumlrgiks on saumlilitadaomapoolne kauplemisvahend liberaliseerimisalaste laumlbiraumlaumlkimiste pidamisel riikide-ga kelle režiimid on piiravamad Mitmed neist riikidest on motildened finantssektorierandid kotildervaldanud laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus mis leidsid aset peale Uruguay voorulotildeppuOn oluline maumlrkida et WTO liikmesriigid olid kohustatud kasutama enamsoodus-tusrežiimist erandite saamise otildeigust enne GATSi jotildeustumist Valdkondade kohtamille alased laumlbiraumlaumlkimised jaumltkusid peale Uruguay vooru lotildeppu (nt finantsteenusedja telekommunikatsiooniteenused) oli riikidel siiski votildeimalik notildeuda erandit enamsoo-dustusrežiimi potildehimotildettest ka laumlbiraumlaumlkimiste perioodi jooksul
Riigid Euroopa kesk- ida- ja kaguosas (sealhulgas Vene Foumlderatsioon Ukraina ja Gruusia)ning Vahemere basseinis
Erikohustustega kehtestatud kohustuste laadRiigi votildeetud kohustused on kirjas riigi GATSi erikohustuste loendis Iga loendon jagatud kaheks osaks horisontaalsed ja sektoraalsed kohustused Horison-taalsed kohustused kehtivad kotildeigi teenusesektorite kohta sektoraalsed kohus-tused on kohaldatavad kindlaksmaumlaumlratud teenusesektorite votildei nende alam-sektorite suhtes
Loendite kanded naumlitavad millises ulatuses riigid on kohustustega notildeustunudNeed on eraldi loetletud rahvusvahelise teenustekaubanduse nelja osutamiseviisi kohta Kohustuste laad mida iga osutamisviisi puhul votildetta saab on naumlida-tud aumlra boksis 41
202 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
Boks 40Tingimuste liigid mida riigid votildeivad kehtestada turulepaumlaumlsukohustuste votildetmisel(Teenustekaubanduse uumlldleping artikkel XVI)
Piirangud teenuseosutajate hulgale (nt vaumllispangad votildei kindlustusseltsid votildeivadasutada ainult kindlaksmaumlaumlratud arvu filiaale votildei tuumltarettevotildetteid)
Piirangud teenustealaste tehingute votildei vara uumlldvaumlaumlrtusele (nt ainult 10 edasi-kindlustuse vaumlaumlrtusest votildeib olla paigutatud vaumllismaistesse aumlriuumlhingutesse)
Piirangud teenustealaste tehingute uumlldhulgale votildei teenuste uumlldmahule Piirangud fuumluumlsiliste isikute uumlldhulgale keda votildeib rakendada teatavas teenusesek-
toris votildei keda teenuseosutaja votildeib palgata (nt enamik ettevotildette juhatuse liikmetestpeavad olema riigi kodanikud)
Meetmed millega notildeutakse teatud liiki juriidilist isikut mille kaudu votildeib teenustosutada (nt pangandus- ja kindlustusaumlris peavad tuumltarettevotildetted olema registree-ritud taumlisuumlhinguna)
Piirangud vaumlliskapitali osalusele (nt vaumllisaktsiaosaluse maksimaalne protsendi-maumlaumlr piiratud 49ga)
Boks 41Rahvusvahelise teenustekaubanduse osutamisviiside puhul votildeimalikekohustuste laad Taumlielik kohustus ldquoMitte uumlhtegirdquo votildei ldquopiirangud puuduvadrdquo mis taumlhendab et riik
ei puumluumla turulepaumlaumlsu votildei votilderdset kohtlemist mingil viisil piirata meetmetega mison vastuolus artiklitega XVI ja XVII
Kohustus piirangutega Riik kirjeldab uumlksikasjalikult saumlilitatavaid meetmeid mison vastuolus turulepaumlaumlsu votildei votilderdse kohtlemise reeglitega ning kohustub mitte votildet-ma muid nendega vastuolus olevaid meetmeid
Kohustuse puudumine ldquoKohustused puuduvadrdquo osutab et riigile jaumlaumlb vabadussaumlilitada votildei kehtestada meetmeid mis on vastuolus turulepaumlaumlsu votildei votilderdset koht-lemist reguleerivate eeskirjadega
Kohustused ei ole tehniliselt votildeimalikud Riik osutab et kotildenealuse teenusesektoripuhul ei saa teatavat osutamise viisi kasutada (nt juuksuriteenuste osutaminepiiriuumlleselt)
Liberaliseerimise kohustused GATSi alusel
Jaumlrgmistes lotildeikudes kirjeldatakse uumlldiselt Uruguay vooru ajal ja jaumlrel teenuse-sektorite kohta sotildelmitud liberaliseerimise kohustusi Nagu juba varem maini-tud saumltestatakse GATSi kohaselt pideva laumlbiraumlaumlkimiste protsessi toimumineWTOs teenustekaubanduse liberaliseerimiseks Kooskotildelas nende saumltetega onjuba peetud laumlbiraumlaumlkimisi motildenede teenusesektorite ja valdkondade kohta ettaumliustada Uruguay voorus votildeetud liberaliseerimiskohustusi
Kohustuste loendid
Riikide poolt votildeetud liberaliseerimise kohustused on loetletud iga riigi kohus-tuste loendis Millises ulatuses ja milliste tingimuste kohaselt votildei alusel GATSiuumlldpotildehimotildetteid (turulepaumlaumls votilderdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim) ko-haldatakse uumlksikutele teenusesektoritele mingis riigis saab hinnata uumlksnes selleriigi kohustuste loendile olemasolevate regulatsioonide tunnusjoontele ja ko-hustustele kehtivate piirangute (kui neid uumlldse on) laadile viidates
Loendid on keerulised sest need hotildelmavad 12 teenusesektorit ning 155 alam-sektorit Iga alamsektori kohta on kohustused loetletud vastavalt teenuste-kaubanduse osutamise neljale viisile
Nagu varem maumlrgitud votildeivad iga teenuste osutamise viisi kohta votildeetud kohus-tused olla kas horisontaalsed (hotildelmates kotildeiki teenuseid) votildei sektoraalsed stkonkreetselt kotildenealuse teenuste sektori votildei tegevuse kohta kaumlivad
Boksis 42 on esitatud naumlide horisontaalsete ja sektoraalsete kohustuste loen-dist Kui uumlhegi teenuste osutamise viisi kohta ei ole osutatud mingeid piiran-guid (st loendi kanne ldquoPiirangud puuduvadrdquo) siis seob riik end kohustusegamitte votildetta uumlhtegi uut meedet turule sisenemise votildei teenuse osutamise piirami-seks Kui kindla teenuste osutamise viisi kohta on osutatud piirangud (nagu et-tevotildette liitumise tingimuseks seadmine teenuste osutamise teostamiseks) siison riik kohustatud mitte kehtestama mis tahes muid kitsendusi mis piiraksidveelgi vaumllismaiste teenuseosutajate sisenemist turule Kui aga kas horisontaalsetevotildei sektoraalsete kohustuste all on kanne ldquoKohustused puuduvadrdquo siis osutabriik sellega et vaumlhemalt antud etapil saumlilitab ta oma otildeiguse riiklikke eeskirju ndash javotildeimalik et ka vaumllismaiste teenuseosutajate turule sisenemise tingimusi ndash muuta
Horisontaalsed kohustused
Peaaegu kotildeik laumlbiraumlaumlkimistel horisontaalsete kohustuste puhul votildeetud piiran-gud kehtivad teenustele mille osutamiseks on vajalik kaubanduslik kohalolekimportivas riigis ning fuumluumlsiliste isikute liikumise kohta
Uumlldjoontes ei ole arenenud riigid vaumllismaiste teenuseosutajate poolt kauban-dusliku kohaloleku rajamisele kuigi palju horisontaalseid piiranguid maumlaumlratle-nud Vaumllismaise teenuseosutaja poolt tuumltarettevotildette votildei filiaali loomine teenus-te osutamiseks votildei investeeringu tegemine omamaisesse teenusesektorisse onseega jaumltkuvalt lubatud nende riikide olemasolevate otildeigusaktide alusel Reeglinanaumlhakse nende otildeigusaktidega ette tegevusloa andmine liberaalsetel tingimustel
Sellegipoolest piirduti Uruguay voorus kokkulepitud loendites fuumluumlsiliste isikuteliikumisega seotud horisontaalsete kohustustega mis puudutavad
ettevotildettesiseseid uumlleviimisi mis hotildelmavad haumldavajalikku personali st juhte jatehnilist personali kes on seotud kaubandusliku kohalolekuga asukohamaal
aumlrikuumllalisi kes viibivad asukohamaal luumlhiajalisel kuumllaskaumligul mitte tasuliseteenistuse eesmaumlrgil
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 203
Uumlheks arengumaade potildehinotildeudeks oli et liikmesriigid peaksid votildetma kindla jaotildeiguslikult siduva kohustuse lubada sotildeltumatutel professionaalidel vaumllismaaltoumloumltada ilma et neilt notildeutaks firma asutamist votildei kaubanduslikku kohalolekutmuus vormis Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimistel tuldi sellistele notildeuetele vastu vaumlgavaumlhestel juhtudel Peale vooru lotildeppu toimunud taumliendavate laumlbiraumlaumlkimiste tule-musena on kuus liikmesriiki oma kohustustesse parandusi teinud Euroopa Liitja selle liikmesriigid on garanteerinud vaumllismaistele kaubandusliku kohaloleku-ta professionaalidele erineval maumlaumlral votildeimalusi toumloumluumllesannete ajutiseks taumlitmi-
204 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
Boks 42
Horisontaalsete ja sektoraalsete kohustuste loendi formaat ja naumlidis
Kohustused Osutamise viis Turulepaumlaumlsu tingimused japiirangud
Votilderdse kohtlemisetingimused ja
kvalifikatsiooninotildeuded
Horisontaal-sed kohustu-sed (st kotildeikisektoreidlaumlbivad)
Piiriuumlleneosutamine
Piirangud puuduvad Piirangud puuduvadva maksumeetmedmis tulenevad uurimis-ja arendustegevuseteenuste rež iimi erine-vusest
Tarbiminevaumllismaal
Piirangud puuduvad Kohustused puuduvadsubsiidiumide maksu-soodustuste ja mak-sukrediidi osas
Kaubanduslikkohalolek(VO)
Vaumlliskapitali osalusemaksimaalne maumlaumlr on 49
Kohustused puuduvadsubsiidiumide osasSeaduse x alusel onluba notildeutav uumlle 25kapitaliosaluse korralja uute investeeringu-te korral mis uumlletavady miljonit
Fuumluumlsilisteisikute ajutinesisenemine
Kohustused puuduvad vajaumlrgmised juhud ettevotildette-sisesed taumlidesaatvatejuhtivametnike ja vanem-juhtide uumlleviimised spet-sialistide puhul viibiminekuni aasta majandusvaja-duste testile vastavatespetsialistide puhul viibimi-ne kauem kui aastateenuste muumluumljate (muumluumlgi-personali) puhul viibiminekuni 3 kuud
Kohustused puudu-vad va fuumluumlsilisteisikute kategooriatepuhul kellele onviidatud turulepaumlaumlsutulbas
Sektoraalnekohustus
arhitektuuri-teenused
Piiriuumlleneosutamine
Notildeutav kaubanduslikkohalolek
Kohustusedpuuduvad
Tarbiminevaumllismaal
Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad
Kaubanduslikkohalolek (VO)
25 notildeukogu liikmetestpeaksid olema riigikodanikud
Kohustusedpuuduvad
Fuumluumlsilisteisikute ajutinesisenemine
Kohustused puuduvad vahorisontaalsed kohustused
Kohustusedpuuduvad vahorisontaalsedkohustused
VO vaumllismaised otseinvesteeringud
seks 14 liikmesriigis (vaumllja arvatud Portugalis) Šveitsi ja Norra taumliendavadkohustused on laadilt samasugused ent ulatuselt piiratud Kanada on lisanudmitmeid erialasid oma Uruguay vooru kohustustesse vaumllismaiste lepingulisteprofessionaalide riiki sisenemise ja ajutise riigis viibimise kohta Austraalia onmuutnud oma olemasoleva pakkumise aumlrikuumllaliste kohta motildenevotilderra paindliku-maks India on parandusi teinud motildeningate varasemate kohustuste osas
Mitmed arengumaad on ette kirjutanud tingimusi mille kohaselt vaumllismaisteteenuseosutajate puhul on notildeutav uumlhisettevotildetete asutamine omamaiste teenu-sesektoritega Motildenedel juhtudel piiratakse nende tingimuste kohaselt lisaks kakapitaliosa suurus mis votildeib kuuluda vaumllismaisele teenuseosutajale Lepinguarengumaade kasvava osaluse alaseid saumltteid aumlra kasutades on motildened nendestriikidest taumlpsustanud et kaubandusliku kohaloleku rajamise ettepanekuteheakskiitmine toimub selliste tegurite alusel nagu majandusvajadus ja vaumllismai-se teenuseosutaja poolne valmisolek kotildeige kaasaegsema tehnoloogia sissetoomi-seks (vt uumlksikasju boksis 43)
Sektoraalsed kohustused
Riikide poolt sektoraalsetes loendites votildeetud kohustused taumliendavad nende ho-risontaalseid kohustusi Kui arenenud riigid on oma loendites hotildelmanud kotildeikteenusesektorid siis arengumaad on ilmutanud teatud maumlaumlral paindlikkustning hotildelmanud oma arengutaset ja muid taolisi tegureid arvesse votildettes piiratudarvul teenusesektoreid
Sektoraalsetes loendites taumlpsustatud piirangute liik on seotud teenusele iseloo-mulike joontega ja teenuste osutamise viisidega Jaumlrgmistes lotildeikudes selgitatak-se Uruguay vooru ajal ja paumlrast seda toimunud laumlbiraumlaumlkimistel kuues sektorisvotildeetud kohustuste ning kehtestatud piirangute laadi ja sisu
finantsteenused telekommunikatsiooniteenused
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 205
Boks 43Arengumaade poolt horisontaalsetes kohustustes kaubanduslikukohaloleku rajamise votildeimaldamiseks kehtestatud piirangute laadMitmed arengumaad on aumlra kasutanud arengumaade kasvava osaluse alaseid saumltteidning taumlpsustanud et kaubandusliku kohaloleku rajamiseks antakse luba omamaiseteenuste osutamise votildeime tugevdamise alase majandusvajaduse kriteeriumi potildehjalSelle eesmaumlrgi saavutamiseks kehtestatud tingimused on muuhulgas jaumlrgmised kaubandusliku kohaloleku kehtestamist lubatakse uumlhisettevotildette puhul vaumllismaisel teenuseosutajal votildeimaldatakse omada sellise uumlhisettevotildette kapitali
enamusosalusest vaumliksemat osa kindlaksmaumlaumlratud arv juhatuse liikmeid peavad olema riigi kodanikud vaumllismaine teenuseosutaja peaks kasutama sobivat ja edumeelset tehnoloogiat
ning juhtimiskogemusi teenuseosutaja peaks koolitama kohalikke toumloumltajaid ning andma neile edasi tehno-
loogiast tuleneva kasu teenuseosutaja peaks mil iganes votildeimalik rakendama omamaiseid allettevotildetjaid teenuseosutaja peab esitama oma tegevuse kohta taumlpseid ja operatiivseid aru-
andeid mis sisaldavad tehnoloogilisi raamatupidamisalaseid majanduslikke jahaldusandmeid
professionaalsed teenused ehitusteenused ja seotud inseneriteenused tervishoiuga seotud ja sotsiaaltoumlouml teenused juhtimiskonsultatsiooniteenused
Need sektorid on kaumlesoleva teatmiku eesmaumlrgist laumlhtudes vaumllja valitud sektoritehulgast milles arengumaadel arvatakse olevat potentsiaali ekspordikaubandusearendamiseks votildei impordi liberaliseerimisest kasu saamiseks
Finantsteenused
Finantsteenused jagunevad kahe laia kategooria ndash kindlustus ja pangandus ndash va-hel mis motildelemad hotildelmavad mitmeid tegevusi Kindlustusteenused hotildelmavadnii elukindlustust kui kahjukindlustust edasikindlustust kindlustuse vahenda-mist ja kindlustusega seotud teenuseid Pangandus sisaldab kotildeiki selliseid tra-ditsioonilisi teenuseid nagu hoiuste vastuvotildetmine kotildeik laenuliigid ning makse-ja rahaedastamisteenused See hotildelmab ka vaumllisvaluutaga ja tuletisvaumlaumlrtpaberite-ga kauplemist vaumlaumlrtpaberiemissioone rahamaakleri tegevust vara valitsemistarveldus- ja kliiringteenuseid finantsinformatsiooni hankimist ja edastamistning notildeustamist ja teisi finantsabiteenuseid
Laumlbiraumlaumlkimised selles sektoris jaumltkusid paumlrast Uruguay vooru lotildeppu sest arvatiet vooruga saavutatud edu ei olnud kaugeltki rahuldav Uuesti algatatud laumlbi-raumlaumlkimisi peeti kahes etapis ning need lotildepetati 1997 aasta detsembris
1980ndate keskpaigast alates oli enamik riike selles sektoris saavutanud maumlrki-misvaumlaumlrset edu vaumllismaiste asutuste poolt filiaalide votildei teist liiki kaubanduslikukohaloleku rajamise totildekete votildei nende aumlritegevuse alaste piirangute kotildervaldami-sel Arenenud riigid olid selliseid liberaliseerimismeetmeid votildetnud Majandus-koostoumlouml ja Arengu Organisatsiooni (OECD) egiidi all sotildelmitud kokkulepetealusel Suur osa arengumaid kes olid jaumlrginud tugevalt protektsionistlikke potildehi-motildetteid olid samuti alustanud uumlhepoolselt liberaliseerimisprotsessi kotildervalda-des jaumlrk-jaumlrgult keelde ja piiranguid nendes aumlritegevuse valdkondades kusvaumllispangad votildeivad tegutseda
Uruguay voorule jaumlrgnenud laumlbiraumlaumlkimiste tulemusena tehti kindlustuse ja pan-ganduse alamsektorite kohta varem votildeetud liberaliseerimismeetmetesse edasisiparandusi ning konsolideeriti juba votildeetud meetmed siduvateks kohustusteksNeed kohustused on seotud vaumllismaiste teenuseosutajate (filiaalide ja tuumltarette-votildetete agentuuride ja esinduste) kaubandusliku kohalolekuga ning piirangutekaotamise votildei lotildedvendamisega mis puudutavad
kohalike finantsasutuste vaumllisomandust
kaubandusliku kohaloleku juriidilist vormi
olemasoleva aumlritegevuse laiendamist
Kindlustamaks et nende omamaised kindlustus- ja pangandussektorid avataksevaumlliskonkurentsile jaumlrk-jaumlrgult on mitmed arengumaad kehtestanud piirangudvaumlliskapitali osalusele (see ei tohi uumlletada 49) ja vaumllismaiste teenuseosutajatehulgale (teatud perioodil asutatavate filiaalide arv ei tohi olla suurem kui 15)
GATS lisa finantsteenustekohta sect 20
Selles kontekstis on oluline maumlrkida et GATSis tunnistatakse et valitsusedpeavad vajalikuks omada maumlrkimisvaumlaumlrset regulatiivkontrolli pankade kindlus-tusseltside ja teiste finantsasutuste tegevuse uumlle GATSi lisas finantsteenustekohta saumltestatakse seepaumlrast et votildeetavad liberaliseerimiskohustused ei peakstakistama valitsusi votildetmast ldquomeetmeid ettevaatuskaalutlustel kaasa arvatudinvesteerijate hoiustajate kindlustuspoliisiomanike hellip kaitse hellip votildei finants-suumlsteemi puutumatuse ja stabiilsuse tagamiseksrdquo Ehkki lisas ei ole antud uumlksik-asju mida ettevaatusmeetmete all motildeeldud on kaumlsitletakse uumlldjuhul ette-
206 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
vaatusmeetmetena aumlrilise asjatundlikkuse ja headele finantstavadele vastavusekindlustamiseks motildeeldud litsentsimisnotildeudeid ning miinimumkapitali ja korra-paumlrase aruandluse alaseid notildeudeid Sellised meetmed ei pea olema mittediskri-mineerivad ent neid saab kohaldada diskrimineerival alusel kui asjaolud sedanotildeuavad
Telekommunikatsiooniteenused
Telekommunikatsioonidel on riikide majanduses kahene roll nad annavadsideinfrastruktuuri ja on kaubanduskanaliks Laumlhtuvalt nende taumlhtsusestinfrastruktuuride arengus ning nende strateegilisest ja poliitilisest taumlhtsusestmitmetele riikidele arendati telekommunikatsioonisektorit minevikus riigi-monopolina Side- ja infotehnoloogias toimunud revolutsiooniliste tehnoloogi-liste muudatuste totildettu on ettevotildetete votildeime pakkuda oma kaupu ja teenuseidrahvusvahelistel turgudel konkurentsivotildeimeliste hindadega hakanud sotildeltumakaasaegsete ja odavate sideteenuste kaumlttesaadavusest Aumlratundmine et tehno-loogiasektori kotilderge arengutase parandab konkurentsivotildeimet viis jaumlrk-jaumlrgultriigimonopolide erastamiseni ja piirangute kotildervaldamiseni vaumllismaiste teenuse-osutajate ja nende toodete sisenemiselt
Telekommunikatsiooniteenused votildeib uumlldjoontes jagada kahte kategooriasse te-lekommunikatsiooni baasteenused ja lisavaumlaumlrtusega teenused
Telekommunikatsiooni baasteenused hotildelmavad ldquomis tahes telekommunikat-siooni teel edastatavat teenustrdquo Selliste teenuste hulka kuuluvad haumlaumlletelefon-side- andmeside- teleksi- telegraafi- ja faksiteenused liinide erarenditeenused(nt uumllekandevotildeimsuse muumluumlk votildei rentimine) ja votilderguteenused (nt telekommuni-katsiooni infrastruktuur mis votildeimaldab signaalide edastamist kindlaksmaumlaumlra-tud lotildepp-punktide vahel)
Lisavaumlaumlrtusega teenused on teenused mille puhul teenuseosutajad ldquolisavadvaumlaumlrtustrdquo kliendi andmetele kas selle vormi votildei sisu tugevdades votildei andmete saumli-litamist ja otsingute tegemist votildeimaldades Siia alla kuuluvad elektronpost kotilde-nepost online informatsiooni ja andmebaasi otsingusuumlsteem elektroonilineandmevahetus lisavaumlaumlrtusega faksiteenused (sisaldab saumlilitamist ja edastamistsaumlilitamist ja taastamist) koodi ja protokolli konversioon ning online informat-siooni javotildei andmete toumloumltlemine (sealhulgas tehingute toumloumltlemine)
Laumlbiraumlaumlkimised selle sektori kohta jaumltkusid peale Uruguay vooru lotildeppu sestvooru kaumligus saavutati telekommunikatsiooni baasteenuste kaubanduse libera-liseerimisel vaumlga piiratud edu Taumliendavad laumlbiraumlaumlkimised lotildepetati 1997 aastaveebruaris Laumlbiraumlaumlkimiste eesmaumlrgiks oli eelkotildeige telekommunikatsiooni baas-teenuste alase kaubanduse liberaliseerimine ehkki motildened riigid taumliustasid kaUruguay voorus lisavaumlaumlrtusega teenuste kohta votildeetud kohustusi
Votildeetud kohustused hotildelmavad kotildeiki telekommunikatsiooni baasteenuseidHaumlaumlletelefonsideteenuste osas kohustusid riigid lubama kohalike kotildenede koha-like kaugekotildenede ja rahvusvaheliste kotildenede pakkumisel konkurentsi vaumllismaisteteenuseosutajate poolt Umbes 40 valitsustest on uumlldkasutatava haumlaumlletelefon-sideteenuste kohta pakkumisi tehes siiski osutanud et need pakkumised viiak-se taumlide kohustuste loendites maumlaumlratletud kuupaumlevaks Teenusevaldkondadehulka kus votildeeti kohustusi teatava vaumllismaise konkurentsi lubamiseks kuulu-vad veel mobiilsideoperaatori teenused liinide renditeenused (nagu naumliteksmobiilside andmed ja otsing) ja mobiilsatelliitside teenused
Telekommunikatsiooniteenuste sektori laumlbiraumlaumlkimiste puhul oli oluliseks as-pektiks arusaam et ndash arvestades selle sektori struktuuri ndash isegi paumlrast liberalisee-rimist ja erastamist ei puugi monopoolne kontroll mida telekommunikatsioonibaasteenuste osutamiseks vajalike seadmetega varustavad eraettevotildetted votildeivadteostada viia alati efektiivsuse suurenemiseni ja madalamate hindadeni teenusekasutajate jaoks
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 207
Seepaumlrast oli vajalik et liberaliseerimismeetmeid votildetvad riigid rajaksid regulee-riva raamistiku kasutajatele telekommunikatsiooni baasteenuste seadmetelejuurdepaumlaumlsu kindlustamiseks otildeiglastel tingimustel Sellise arusaama tulemuse-na on vastu votildeetud ldquorefereeriv dokumentrdquo millega saumltestatakse potildehimotildetted jareeglid mida tuleb jaumlrgida tagamaks et olemasolevad aumlriuumlhingud ei votildetaks ka-sutusele konkurentsi kahjustavat tegevusviisi uute ettevotildetete turuletuleku ta-kistamiseks ega notildeuaks kasutajatelt ja tarbijatelt kotildergemat hinda kui see mis onkuludega potildehjendatud Need potildehimotildetted ja reeglid puudutavad
sotildeltumatute reguleerivate organite rajamist konkurentsi kaitsemeetmete votildetmist votilderkude sidumise tagamise meetmeid selgeid ja mittediskrimineerivaid litsentsimispotildehimotildetteid universaalse teenuse kohustusi
Professionaalsed teenused arvestusteenused
Professionaalsed teenused hotildelmavad laia teenuste valikut nagu naumliteks otildeigus-arhitektuuri- inseneri- meditsiini- ja arvestusteenuseid Uruguay vooru jaumlrgsedlaumlbiraumlaumlkimised selles sektoris keskendusid peamiselt arvestusteenustele
Arvestus on oluline nii kaumlegakatsutavate kaupade tootmisel kui teenuste osuta-misel Tegevuste valik mida arvestusfirmad ette votildetavad on lai ja pidevalt taumlie-nev See tuleneb totildesiasjast et kutseliste raamatupidajate poolt finantsandmeteesitamiseks toumloumltlemiseks analuumluumlsimiseks ja auditeerimiseks omandatud oskusisaab kasutada ka teistsuguste uumllesannete taumlitmisel Seetotildettu pakuvad need fir-mad lisaks usaldatavusnotildeuete ning finantsregulatsiooni meetmete taumlitmise jajotildeustamise alase traditsioonilise rolli taumlitmisele aina rohkem ka maksundus- jainvesteerimisteenuseid auditeerimisteenust aumlriuumlhingute uumlhinemisel ja juhti-miskonsultatsiooniteenuseid
Notildeudlus arvestusteenuste jaumlrgi tuleneb nii riikide aumlriuumlhinguotildeiguse kohustusli-kest notildeuetest kui klientide poumloumlrdumistest erinevates kuumlsimustes notildeu saamiseksEhkki ka uumlksikisikud on arvestusteenuste tarbijateks pakutakse suur osa nen-dest teenustest ettevotildetetele
Professionaalseid teenuseid ja sealhulgas ka arvestussteenuseid reguleeritakseerinevates riikides (ja motildenikord isegi riigisiseselt) erinevalt Eeskirjad hotildelmavadnii teenuse pakkujat kui ka teenust ennast Kutsekvalifikatsiooni tehnilistestandardite ja litsentsimise alaste regulatiivmeetmete erinevuste totildettu riikidevahel votildeib uumlhe riigi professionaalil osutuda raskeks pakkuda oma teenuseid tei-ses riigis Selliste kaalutluste tulemusena naumlhti ministrite otsusega professio-naalsete teenuste kohta (WTO teenustekaubanduse notildeukogu poolt vastuvotildeetud 1995 aasta maumlrtsis) ette alustada professionaalsete teenuste kaubandus-alaste potildehimotildetete taumliendamine Sellised potildehimotildetted taumliendaksid riikide pooltUruguay voorus votildeetud kohustusi ja aitaksid kindlustada et riikide poolt votildeeta-vad regulatiivmeetmed ei moodusta potildehjendamatuid totildekkeid professionaalseteteenuste pakkumisele
Selle toumlouml tulemuseks oli ldquoArvestuse sektori siseriikliku reguleerimise potildehimotildete-terdquo vastuvotildetmine teenustekaubanduse notildeukogu poolt 1998 aastal Potildehimotildettedsisaldavad eeskirju jaumlrgmiste valdkondade kohta
Selgus Liikmed peaksid kas otse votildei nende poolt asutatud teabe- ja kontakt-keskuste kaudu tegema kaumlttesaadavaks arvestuseeskirjade koostamise japrofessionaalide votildei ettevotildetete litsentsimise eest vastutavate paumldevate asu-tuste nimed ja aadressid
Litsentsimisnotildeuded ja protseduurid ldquoLitsentsimisnotildeudedrdquo (st olulised notildeudedmis peavad tegevusloa saamiseks votildei uuendamiseks olema lisaks kvalifikat-siooninotildeuetele rahuldatud) ja ldquolitsentsimisprotseduuridrdquo (st protseduurid
208 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
mida tuleb jaumlrgida tegevusloa taotluse esitamisel ja taotluse laumlbivaatamisel) oneelnevalt kindlaksmaumlaumlratud avalikkusele kaumlttesaadavad ja objektiivsed Lisaksldquoei moodusta litsentsimisprotseduurid ise piirangut teenuse osutamiselerdquo
Kvalifikatsiooninotildeuded Liikmed peaksid kindlustama et nende paumldevad asu-tused arvestavad teise liikme territooriumil omandatud kvalifikatsiooni ha-riduse kogemuste javotildei eksaminotildeuete samavaumlaumlrsuse alusel
Tehnilised standardid ldquoLiikmed tagavad et tehniliste standarditega seotudmeetmeid valmistatakse ette votildeetakse vastu ja rakendatakse uumlksnes otildeigus-paumlraste eesmaumlrkide saavutamiseksrdquo
Potildehimotildetted on siduvad liikmete suhtes kellel on arvestuse sektoris kohustusient neil ei ole kohest otildeiguslikku toimet WTO liikmed jaumltkavad siseriikliku re-guleerimise alast toumloumld professionaalsete teenuste toimkonna (WPPS) raamesWPPSi eesmaumlrgiks on vaumllja toumloumltada uumlldised potildehimotildetted professionaalsete tee-nuste kohta saumlilitades samal ajal votildeimaluse toumloumltada vaumllja potildehimotildetteid ka teistesektorite kohta
Enne teenustealaste laumlbiraumlaumlkimiste vooru mis algas 2000 aasta alguses lotildeppupeaksid kotildeik WPPSi poolt vaumllja toumloumltatud potildehimotildetted GATSi integreeritamamisjaumlrel need muutuvad otildeiguslikult siduvaks Arvestuse sektori vastavadpotildehimotildetted sisaldavad ka ldquostatus quo saumltetrdquo mis on kohese kehtivusega ja millekohaselt kotildeik WTO liikmed ndash sealhulgas ka need kellel ei ole arvestuse sektorisGATSi erikohustusi ndash notildeustuvad niivotilderd kui see nende olemasolevaseadusandluse potildehjal votildeimalik on mitte votildetma meetmeid mis oleksidvastuolus arvestuse potildehimotildetetega
Ehitusteenused ja seotud inseneriteenused
See sektor hotildelmab
uumlldisi hoonete ehitusega seotud toumlid uumlldisi ehitusega seotud toumlid paigaldamise ja monteerimisega seotud toumlid hoonete viimistlus- ja muid toumlid
48 riigi loendid sisaldavad selle sektori alaseid kohustusi
Selle sektori kaubandus ei toimu piiriuumllese liikumise votildei tarbijate liikumise kau-du vaumllismaale Ehitusinseneriteenuste osutajatelt notildeutakse siiski kontori raja-mist riiki kus teenuseid osutatakse Enamiku arengumaade ehitusettevotildetetekonkurentsivotildeime vaumlljaspool asuvates riikides tegutsemiseks sotildeltub suuresti sel-lest kui kaua need riigid lubavad sellistel tehniliste erialade esindajatel nagumuumluumlrsepad ja torulukksepad ning teised toumloumltajad ajutiselt riigis viibida
Kotildeik arenenud riigid ja suur hulk arengumaid on oma loendites osutanud etnad ei kehtesta mingeid piiranguid kaubandusliku kohaloleku rajamise otildeigusepuhul ehitusinseneriteenustega tegelemiseks Teiste sotildenadega ndash selliste teenusteosutamiseks ettevotildetete asutamisel rakendavad nad vaumllismaistele ettevotildetetelesamu eeskirju mis kehtivad omamaistele teenuseosutajatele Motildened arengu-maad on siiski osutanud et vaumllismaised teenuseosutajad kes soovivad tegeledaehitusettevotildetlusega peavad asutama uumlhisettevotildette neid teenuseid pakkuvatekodumaiste aumlriuumlhingutega
Riikide hulka kes notildeuavad vaumllismaistelt teenuseosutajatelt uumlhisettevotildette raja-mist votildei mingit teist tegevust millesse oleks kaasatud kodumaine teenuseosuta-ja kuuluvad India Malaisia Maroko Pakistan Tai ja Tuumlrgi
Fuumluumlsiliste isikute liikumise puhul on kotildeik riigid maumlaumlratlenud et selle teenusteosutamise viisi osas kohustused puuduvad Teiste sotildenadega ei ole riigid votildetnudmingisuguseid kohustusi lubamaks juhtide tasandi isikute riiki sisenemist aju-tise lepingu alusel ehitusettevotildetluses toumloumltamiseks
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 209
Tervishoiu- ja sotsiaaltoumloumlteenused
Selle sektori kohta on erikohustusi votildetnud vaumlga vaumlhesed riigid Osaliselt tulenebsee sellest et paljudes riikides ei pakuta neid teenuseid mitte erasektori vaidriiklike votildei avalike haiglate poolt Sektor hotildelmab
haiglateenuseid teisi inimeste tervisega seotud teenuseid sotsiaaltoumloumlteenuseid
Vaumllismaalaste otildeiguse suhtes haiglaid rajada on nii Euroopa Liit kui AmeerikaUumlhendriigid viidanud et sellistele taotlustele kehtivad vajadustel potildehinevadkoguselised piirangud mille juures arvestatakse selliseid tegureid nagu voodi-kohtade arvu suhe piirkonna elanikkonnaga Motildened arengumaad on taumlpsusta-nud et vaumllismaise osalusega haiglate rajamine on votildeimalik uumlksnes kohalikuosalusega uumlhisettevotildetete korral
Enamus riike on siiski taumlpsustanud et fuumluumlsiliste isikute liikumise osas sellisteteenuste osutamiseks kohustused puuduvad See taumlhendab et riigid jaumltkavadolemasolevate eeskirjade rakendamist mille kohaselt uumlldiselt ei tunnustata sa-mavaumlaumlrsetena teistes riikides omandatud teaduskraade ja muid kutsekvalifikat-sioone ning seega ei lubata sellise kvalifikatsiooniga vaumllismaalastel toumloumltadahaiglates arstidena otildededena votildei aumlmmaemandatena votildei pakkuda muid tervis-hoiu- ja sotsiaaltoumloumlteenuseid
Juhtimiskonsultatsiooniteenused
Juhtimiskonsultatsiooniteenused hotildelmavad laia valikut tegevusi nt uumlldised fi-nants- tootmis- turundus- ja inimressursialased konsultatsiooniteenused
Selliseid teenuseid on votildeimalik sidevahendeid kasutades pakkuda piiriuumlleseltEfektiivsemaks teenindamiseks on siiski haumldavajalik kaubanduslik kohalolekriigis kus teenust pakutakse 45st riigist mis on oma loenditesse arvanud kajuhtimiskonsultatsiooniteenused on sidunud end selliste teenuse osutamisepuhul kohustusega mitte piirduda ainult piiriuumllesel viisil teenuse osutamisenotildeudmisega ega kaubandusliku kohaoleku notildeudega Motildened arengumaad ei olesiiski sidunud end kohustustega teenuste piiriuumllese pakkumise osas ja on osuta-nud et filiaali votildei kontori rajamine on votildeimalik uumlksnes uumlhisettevotildette korralkohalike konsultatsioonifirmadega Mitte uumlkski riik ei ole notildeustunud kohustus-tega fuumluumlsiliste isikute liikumise kaudu toimuva teenuste osutamise osas Seetaumlhendab et kehtima jaumlaumlvad olemasolevad eeskirjad millega vaumllismaistel teenu-seosutajatel keelatakse selliste teenuste osutamine kui nad ei ole rajanud kau-banduslikku kohalolekut riigis
Motildejud ettevotildetlusele
Hinnang kasule
Uruguay vooru ja sellele jaumlrgnenud laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus on riigid astunudesimese sammu rahvusvahelise teenustekaubanduse liberaliseerimise suunasErinevalt kaubavahetusest ei ole siiski votildeimalik koguseliselt hinnata liberalisee-rimise votildeimalikku toimet sektori kaubandusele ja seda kahel potildehjusel Teenustesektoris ei ole olemas midagi votilderdset tollimaksudega Et turukaitse andminetoimub siseriiklike eeskirjade abil millega votilderreldes kodumaiste pakkujategadiskrimineeritakse vaumllismaiseid pakkujaid siis ei saa ka selliste meetmete kotilder-valdamise toimet kergesti koguseliselt hinnata
210 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
Uumlldiselt arvatakse aga et enamik riike on puumluumldnud laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus omavarasemaid liberaliseerimismeetmeid kindlustada kohustudes neid mitte kao-tama ega muutma Vahetu eelis eksportivatele teenuseid osutavatele ettevotildetete-le tuleneb peamiselt nende kohustustega antud vaumllisturgudele juurdepaumlaumlsutagatistest
Eelised arengumaade teenusesektoritele
Arvatakse et potildehiline kasu riikide poolt kas uumlhepoolselt votildei Uruguay voorukontekstis votildeetud liberaliseerimismeetmetest arengumaade teenustekaubandu-se puhul tuleneb efektiivsuse kasvust seoses konkurentsi suurenemisega nendesiseturgudel Vaumllismaiste teenuseosutajate sisenemine sellistesse sektoritessenagu telekommunikatsioonide pangandus- votildei kindlustussektor sunnib oma-maiseid teenusesektoreid riikides kus vastavad sektorid olid varem (vaumllis-konkurentsi eest) tugevalt kaitstud oma konkurentsivotildeimet parandamarakendades selleks efektiivsemaid teenuste osutamise meetodeid Selle tulemu-sena teenusesektorites toimuvast tulemuslikkuse kasvust ei saa kasu mitte ai-nult avalikkus vaid ka tootmisettevotildetete eksportkaubandus Selliste ettevotildetetevotildeime rahvusvahelistel turgudel konkurentsis puumlsida sotildeltub suuresti sellest kuihaumlsti kaumlttesaadavad on neile side- pangandus- ja kindlustusteenused
Uued votildeimalused koostoumloumlks vaumllismaiste teenuseosutajatega
Valitsuste poolt votildeetud erikohustused annavad arengumaade teenusesektorite-le uusi votildeimalusi teha koostoumloumld vaumllismaiste teenusesektoritega ja saada kasunende tehnoloogiast Koostoumloumlkokkulepete alaste laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus saab tee-nusesektor kauplemise alusena kasutada riikide valitsuste poolt erikohustusteloenditega kehtestatud piiranguid Muu hulgas maumlaumlratletakse nende kohaseltet notildeusolek antakse ainult juhul kui vaumllismaine teenuseosutaja notildeustub riikitooma kotildeige kaasaegsemat tehnoloogiat ja otildepetama kohalikke toumloumltajaid vaumlljaselle tehnoloogia kasutamise osas
Kontaktkeskustega kaasnev kasu
Uumlks peamisi takistusi mille totildettu arengumaade teenusesektorid koostoumloumlkokku-lepete sotildelmimisel kannatavad on nende teadmiste puudulikkus teenuste ja teh-noloogiate kaubanduslike ja tehniliste aspektide kohta mida nad tahavadomandada GATSi kohaselt naumlhakse seetotildettu ette kontaktkeskuste rajaminearenenud riikide poolt mille kaudu arengumaade huvitatud teenusesektoritelon votildeimalik sellist teavet saada
Uued ekspordivotildeimalused
Ekspordi osas arvatakse uumlldiselt et arengumaadel on suhteline eelis teenusesek-torites mis on kas toumloumljotildeumahukad votildei kus vajatakse vaumlga heade oskustega teh-nilisi toumloumltajaid Allpool on loetletud sektorid votildei alamsektorid milles nendel rii-kidel oleks uumllaltoodud kahest tegurist laumlhtudes votildeimalik kaubandust arendada
aumlriteenused sealhulgas juhtimiskonsultatsiooniteenused arvutiteenusedprofessionaalsed teenused renditeenused
ehitus- ja inseneriteenused haridusteenused keskkonnateenused tervishoiuteenused turismi- ja reisiteenused meelelahutus- kultuuri- ja sporditeenused
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping 211
Juba praegu on motildenedest arengumaadest saanud importijad votildei eksportijad tee-nuste osas mida saab osutada tehnilist kvalifikatsiooni omavate fuumluumlsiliste isiku-te liikumise kaudu Selliste teenuste hulka kuuluvad arvutitarkvara alasedteenused ja tervishoiuteenused (potildeetamine)
Kohustuste ja siseriiklike otildeigusaktide vaheline seos
Eespool selles peatuumlkis toodud mitmete sektorite kohustuste kirjeldus annab uumll-dise ettekujutuse kohustuste kohta mida riigid on teenuste suhtes votildetnud Ko-hustused on siiski seotud siseriiklike eeskirjade konkreetsete aspektidegaKohustuste kasuliku motildeju hindamiseks on vaja neid uurida kohustusi sotildelminudriikides teenusesektorile kohaldatavate kotildeigi siseriiklike eeskirjade ja reeglitetaustal Motildeningatel juhtudel kohustusega ainult kinnitatakse uumlle votildei muude-takse siduvaks tegevusviis mida juba jaumlrgitakse naumliteks filiaalide votildei tuumltarette-votildette rajamiseks loa andmisel Teistel juhtudel votildeib olla tegemist uue kohustusevotildetmisega
Kaubanduse arendamisest huvitatud teenuseosutajate jaoks on riiklikes loendi-tes sisalduv teave praktilise vaumlaumlrtusega vaid juhul kui nad omavad kogu asjasse-puutuvat teavet siseriikliku seadusandluse reeglite eeskirjade ja tavade kohtamis moodustavad selliste kohustuste tausta Abistamaks teenusesektoreid jamuid majandusharusid sellise teabe hankimisel on GATSi kohaselt notildeutav tea-bekeskuste rajamine liikmesriikide poolt Teabekeskused peaksid andma teavetteenusesektorile kohaldatavate seaduste ja eeskirjade kohta
Fuumluumlsiliste isikute votildeimaluste kasvamine teenuste osutamiseks
Motildeningates sektorites peitub mitmete arengumaade ndash eriti enamarenenudarengumaade ndash konkurentsieelis suure hulga tehnilist kvalifikatsiooni omavateinimeste olemasolus Mitmeid spetsiifilisi oskusi notildeudvaid teenuseid osutatak-se fuumluumlsiliste isikute ajutise liikumise kaudu riikidesse kus teenust osutatakseHiljuti lotildeppenud laumlbiraumlaumlkimistel riikide poolt fuumluumlsiliste isikute liikumise kohtahorisontaalsete kohustuste votildetmisega on tehnilist ja erialast kvalifikatsiooniomavatel isikutel tekkinud uued votildeimalused teenuste osutamiseks ilma et neiltarvitseks rajada kontorit votildei kaubanduslikku kohalolekut teistsuguses vormis
Juriidilise isiku kinnitamise taumlhtsus
On oluline maumlrkida et mitmed riigid on oma horisontaalsetes ja sektoraalseteskohustustes viidanud tingimustele mida nad senini kohaldavad oma ettevotildete-tele vaumllismaiste tehnikute ja spetsialistide teenuste ajutist kasutamist lubadesEhkki kohustuste sotildelmimisega avanevate votildeimaluste hulk on piiratud peakskehtestatud tingimuste teadmine votildeimaldama vaumllismaistel ettevotildetetel neid votildei-malusi maksimaalselt aumlra kasutada Kohustustes viidatakse sageli et luba an-takse juhul kui kohalik ettevotildete sotildelmib spetsialisti teenuste hankimisekslepingu seaduslikult moodustatud vaumllismaise ettevotildettega Seetotildettu on sellisteteenuste osutamisest huvitatud isikutel soovitav pigem organiseeruda ettevotildet-teks votildei partnerlusettevotildetteks kui tegutseda uumlksikisikutena votildei organiseerimatauumlhendustena
Votildeimalused arengumaade vahelise kaubanduse laienemiseks
Lotildepuks ndash arengumaade poolt erikohustuste votildetmisega on avanenud uued votildei-malused arengumaade vahelise teenustekaubanduse laienemiseks ndash seda eritiregionaalsel alusel uumlhisettevotildetteid rajades ja teisi koostoumloumlkokkuleppeid sotildelmi-des Peale arengumaade vahelise kaubanduse lihtsustamise on regionaalsetelkonsortsiumidel suur potentsiaal konkureerimiseks toumloumlstusriikidega teenusle-pingutele enampakkumiste tegemisel Oskuste ja kogemuste valik mida sellisedkonsortsiumid saavad pakkuda on muljetavaldav ndash see tugevdab nende imagot jarotildehutab nende asjatundlikkust eriti nende oma piirkonnas toimuva toumlouml puhul
212 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping
I LISA
WTO teenusesektorite klassifikatsioon
1 AumlRITEENUSED
A Professionaalsed teenused
a otildeigusteenused 861b arvestus- auditeerimis- ja raamatupidamisteenused 862c maksudealased teenused 863d arhitektuuriteenused 8671e inseneriteenused 8672f uumlhendatud inseneriteenused 8673g linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused 8674h meditsiinilised ja stomatoloogilised teenused 9312I veterinaarteenused 932j aumlmmaemandate meditsiiniotildedede fuumlsioterapeutide ja 93191
parameedikute poolt pakutavad teenusedk muud professionaalsed teenused
B Arvutiteenused ja sellega seotud teenused
a arvuti riistvara installeerimisega seotud konsultatsiooniteenused 841b tarkvara rakendamisega seotud teenused 842c andmetoumloumltlusteenused 843d andmekogude teenused 844e muud arvutiteenused 845+849
C Uurimis- ja arendusteenused
a loodusteadustealased uurimis- ja arendusteenused 851b sotsiaal- ja humanitaarteadustealased uurimis- ja arendusteenused 852c interdistsiplinaarsed uurimis- ja arendusteenused 853
D Kinnisvarateenused
a omatavat votildei renditavat vara hotildelmav 821b tasu votildei lepingu alusel 822
E Ilma operaatorita rendi- ja liisinguteenused
a mis on seotud laevadega 83103b mis on seotud otildehusotildeidukitega 83104c mis on seotud muu transpordivarustusega 83101+83102+
83105d mis on seotud teiste masinate ja seadmetega 83106-83109e muud operaatorita rendi- ja liisinguteenused 832
SEKTORID JA ALAMSEKTORID VASTAV CPC a
B jagu
_______________________
a UumlRO keskne tooteklassifikatsioon (Central Product Classification ndash CPC)
F Muud aumlriteenused
a reklaamiteenused 871b turu-uurimise ja avaliku arvamuse kuumlsitluse teenused 864c juhtimiskonsultatsiooniteenused 865d juhtimiskonsultatsiooniteenustega seotud teenused 866e tehnilise testimise ja analuumluumlsiteenused 8676f potildellumajanduse jahinduse ja metsandusega seotud konsultatsiooniteenused 881g kalandusega seotud konsultatsiooniteenused 882h kaevandamisega seotud konsultatsiooniteenused 883+5115i toumloumlstusliku tootmisega seotud konsultatsiooniteenused 884+885
(vaumllja arvatud 88442)j energiajaotusega seotud konsultatsiooniteenused 887k toumloumlboumlrsi teenused 872l uurimine ja julgeolek 873m seonduvad teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused 8675n varustuse hooldus ja remont (ei sisalda merekotildelblikke laevu 633+
otildehusotildeidukeid ega muud transpordivarustust) 8861-8866o hoonete puhastusteenused 874p fotograafiateenused 875q pakendamisteenused 876r truumlkkimine kirjastamine 88442s tavanditeenused 87909t muud aumlriteenused 8790
2 KOMMUNIKATSIOONITEENUSED
A Postiteenused 7511B Kulleriteenused 7512C Telekommunikatsiooniteenused
a haumlaumlletelefonside teenused 7521b andmeside pakettkommutatsiooni teenused 7523c andmeside kanalkommutatsiooni teenused 7523d teleksi teenused 7523e telegraafiteenused 7522f faksiteenused 7521+7529g liinide renditeenused sh erarenditeenused 7522+7523h elektronposti teenused 7523i kotildeneposti teenused 7523j online informatsiooni ja andmebaasi otsingusuumlsteem 7523k elektroonilise andmevahetuse teenus 7523l lisavaumlaumlrtusega faksiteenused (sisaldab saumlilitamist ja edastamist 7523
saumlilitamist ja taastamist)m koodi ja protokolli konversioon nan online informatsiooni javotildei andmete toumloumltlemine 843
(sealhulgas transaktsioonide toumloumltlemine)o muud telekommunikatsiooniteenused
D Audiovisuaalteenused
a filmide ja videofilmide tootmise ja levitamise teenused 9611b maumlngufilmide linastamise teenused 9612c raadio and televisioon teenused 9613d raadio- and televisiooniuumllekannete teenused 7524e helisalvestusteenused naf muud audiovisuaalteenused
E Muud teenused
214 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping I lisa
SEKTORID JA ALAMSEKTORID VASTAV CPCB jagu
3 EHITUSTEENUSED JA SELLEGA SEOTUD INSENERITEENUSED
A Hoonete uumlldised ehitusteenused 512B Tsiviilehituse uumlldised ehitusteenused 513C Installeerimis- ja monteerimistoumloumld 514+516D Ehitise lotildepetamise ja viimistlustoumloumld 517E Muud ehitusteenused 511+515+518
4 KAUBANDUSTEENUSED
A Vahendusagentide teenused 621B Hulgikaubandusteenused 622C Jaekaubandusteenused 631+632
6111+6113+6121D Frantsiisimine 8929E Muud kaubandusteenused
5 HARIDUSTEENUSED
A Alghariduse teenused 921B Keskhariduse teenused 922C Kotilderghariduse teenused 923D Taumliskasvanute koolitus 924E Muud haridusteenused 929
6 KESKKONNATEENUSED
A Kanalisatsioonimajanduse teenused 9401B Heitmemajanduse teenused 9402C Sanitatsioon ja sarnased teenused 9403D Muud keskkonnateenused
7 FINANTSTEENUSED
A Kotildeik kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused 812a elu- otildennetusjuhtumi- ja tervisekindlustuse teenused 8121b kahjukindlustusteenused 8129c edasikindlustus ja retrosessioon 81299d kindlustuseabiteenused abiteenused (sealhulgas tegevus maaklerina 8140
ja kindlustusagendina)
B Panga- ja muud finantsteenused (vaumllja arvatud kindlustus)
a hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvotildetmine uumlldsuselt 81115-81119b kotildeik laenuliigid sealhulgas tarbijakrediit huumlpoteeklaen faktooring ja 8113
kaubandustehingute finantseeriminec finantsliising 8112d kotildeik makse- ja rahaedastamisteenused 81339e garantiid ja bilansivaumllised kohustused 81199f kauplemine oma votildei klientide nimel kas boumlrsil
reguleerimata vaumlaumlrtpaberiturul votildei teisiti alljaumlrgnevalt- rahaturu instrumendid (tšekid arved hoiusertifikaadid jne) 81339- vaumllisvaluuta 81333- tuletisvaumlaumlrtpaberid sealhulgas kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid 81339- valuutakursi ja intressimaumlaumlra instrumendid sealhulgas sellised
finantsinstrumendid nagu vahetus- ja tulevikutehingud jne 81339- siirdvaumlaumlrtpaberid 81321- muud vabalt vahetatavad finantsinstrumendid ja finantsvarad 81339
sealhulgas vaumlaumlrismetallikangidg osalemine igat liiki vaumlaumlrtpaberite emissioonides sealhulgas emissiooni 8132
garanteerimine ja agendina paigutamine (nii avalikult kui suunatult)ja sellega seotud teenuste osutamine
h rahamaakerlus 81339
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping I lisa 215
SEKTORID JA ALAMSEKTORID VASTAV CPCB jagu
i vara valitsemine nagu raha- ja vaumlaumlrtpaberiportfelli haldamine 8119+kotildeik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid 81323pensionifondi haldamine hooldus- depositaar- ja usaldushoiuteenused
j finantsvarade sealhulgas vaumlaumlrtpaberite tuletisvaumlaumlrtpaberite 81339ja teiste siirdvaumlaumlrtpaberitega seotud arveldus- ja kliiringteenused votildei 81319
k notildeustamine vahendamine ja muud finantsabiteenused 8131 votildei 8133mis on seotud kotildeigi MTNTNCW50 artiklis 1B loetletud tegevustegasealhulgas krediidisoovitus ja -analuumluumls investeeringute javaumlaumlrtpaberiportfelliga seotud uuringud ja notildeustamine samuti notildeustamineaumlriuumlhingute omandamise ja uumlmberstruktureerimise ning strateegia kohta
l finantsinformatsiooni finantsandmete toumloumltlemise ja vastava tarkvara 8131hankimine ja edastamine teiste finantsteenuste osutajate poolt
C Muud finantsteenused
8 TERVISHOIU JA SOTSIAALTOumlOuml TEENUSED(mis ei ole loetletud 1Ah-j all)
A Haiglateenused 9311B Muud inimese tervishoiu teenused 9319 (ei sisalda
93191 teenuseid)C Sotsiaaltoumlouml teenused 933D Muud tervishoiu ja sotsiaaltoumlouml teenused
9 TURISMI- JA REISITEENUSTEGA SEOTUD TEENUSED
A Hotelli ja restoraniteenused (sealhulgas toitlustamine) 641-643B Reisivahenduse ja reisikorraldamise teenused 7471C Turismigiidi (giid-saatja) teenused 7472D Muud turismi-ja reisiteenustega seotud teenused
10 PUHKUSE KULTUURI JA SPORDITEENUSED(ei sisalda audiovisuaalteenuseid)
A Meelelahutusteenused (sealhulgas teatri elavmuusika ja tsirkuse teenused) 9619B Uudisteagentuuri teenused 962C Raamatukogud arhiivid muuseumid ja muud kultuuriteenused 963D Spordi- ja muud puhkuseteenused 964E Muud puhkuse kultuuri ja sporditeenused
11 TRANSPORDITEENUSED
A Meretransporditeenused
a reisijatevedu 7211b kaubavedu 7212c laevade vaumlljarentimine koos meeskonnaga 7213d laevade hooldus ja remont 8868e totildeukamise ja pukseerimise teenused 7214f meretranspordi tugiteenused 745
B Transport siseveeteedel
a reisijatevedu 7221b kaubavedu 7222c laevade vaumlljarentimine koos meeskonnaga 7223d laevade hooldus ja remont 8868e totildeukamise ja pukseerimise teenused 7224f siseveeteede transpordi tugiteenused 745
C Otildehutransporditeenused
a reisijatevedu 731b kaubavedu 732
216 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping I lisa
SEKTORID JA ALAMSEKTORID VASTAV CPCB jagu
c otildehusotildeidukite vaumlljarentimine koos meeskonnaga 734d otildehusotildeidukite hooldus ja remont 8868e otildehutranspordi teenuste tugiteenused 746
D Kosmosetransport 733
E Raudteetranspordi teenused
a reisijatevedu 7111b kaubavedu 7112c totildeukamise ja puksiirimise teenused 7113d raudteetranspordivarustuse hooldus ja remont 8868e raudteetranspordi teenuste tugiteenused 743
F Maanteetransporditeenused
a reisijatevedu 7121+7122b kaubavedu 7123c veokite rentimine koos juhiga 7124d maanteetranspordivarustuse hooldus ja remont 6112+8867e maanteetransporditeenuste tugiteenused 744
G Transport torujuhtmete kaudu
a kuumltuse transport 7131b muude kaupade transport 7139
H Kotildeigi transpordiviiside abiteenused
a veosekaumlitlemisteenused 741b ladustamisteenused 742c veoste transportimise agentuuri teenused 748d muud tarnspordiviiside abiteenused 749
I Muud transporditeenused
12 MUUD TEENUSED MIS EI OLE HOtildeLMATUD MUJAL 95+97+98+99
() naumlitab et maumlaumlratletud teenus on osa CPC liitpositsioonist mis on maumlaumlratletud mujal klassifikatsiooni nimekirjas
() naumlitab et maumlaumlratletud teenus moodustab vaid uumlhe osa CPC registriga hotildelmatud tegevuste koguhulgast (nt kotildenepost on vaiduumlks osa CPC positsioonist 7523)
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping I lisa 217
SEKTORID JA ALAMSEKTORID VASTAV CPCB jagu
II LISA
Riiklikud teabekeskusedTeenustekaubanduse uumlldleping
AMEERIKA UumlHENDRIIGIDTeabe- ja kontaktkeskusChair Trade Policy Sub-Committee on ServicesOffice of the United States Trade RepresentativeWashington DC 20508United States of AmericaTelefon (1202) 395 7271Faks (1202) 395 3891
ARAABIA UumlHENDEMIRAADIDTeabe- ja kontaktkeskusWTO DivisionMinistry of Economy and CommercePO Box 901Abu DhabiUnited Arab EmiratesTelefon (9712) 6265 000Faks (9712) 6260 000e-post economyemiratesnetae
ARGENTINATeabekeskusDireccioacuten de Asuntos Econoacutemicos MultilateralesMinisterio de Relaciones ExterioresComercio Internacional y CultoEsmeralda 1212 ndash Piso 9(1007) Buenos AiresRepuacuteblica ArgentinaTelefon (54 11) 4 819 7210Faks (54 11) 4 819 7595
AUSTRAALIATeabe- ja kontaktkeskusThe DirectorServices Trade SectionTrade Negotiations and Organisations DivisionDepartment of Foreign Affairs and TradePARKES ACT 2600Telefon (61 2) 6261 1874Fax (61 2) 6261 3514e-post servicesnegotiationsdfatgovau
BAHREINTeabekeskusDirectorate of foreign trade relationsMinistry of CommercePO Box 5479Telefon (973) 531 063Fax (973) 536 145
BANGLADESHSecretaryMinistry of Commerce
Government of BangladeshBangladesh SecretariatDhaka-1000Bangladesh
Telefon (8802) 861 9006Fax (8802) 861 5741e-post mincombdonlinecom
BARBADOSTeabekeskusThe Permanent SecretaryThe Foreign Trade DivisionMinistry of Foreign Affairs and Foreign TradeJemmotts LaneSt MichaelBarbadosTelefon (1246) 430 1200Faks (1246) 228 7840e-post tradeforeignbarbadosgov-org
BRASIILIATeabe- ja kontaktkeskusDivisatildeo do Comeacutercio de Serviccedilos e Assuntos FinanceirosMinisteacuterio das Relaccedilotildees ExterioresBloco H Anexo I Sala 50870 170-900 Brasiacutelia DFBrasilTelefon (5561) 411 63 74
(5561) 411 63 75(5561) 411 63 76(5561) 411 63 77
Faks (5561) 223 4758(5561) 322 8245
BRUNEI DARUSSALAMTeabe- ja kontaktkeskusInternational Relations and Trade and DevelopmentDivisionMinistry of Industry and Primary ResourcesBandar Seri Begawan 1220Brunei DarussalamTelefon (6732) 382 822
(6732) 382 850Faks (6732) 382 846
(6732) 383 811
COLOMBIATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Comercio ExteriorDireccioacuten des Relaciones ComercialesCalle 28 Nuacutemero 13 A 15 Piso 6
Santafeacute de Bogotaacute DCColombiaTelefon (571) 606 7676Faks (571) 606 7539
COSTA RICATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Comercio ExteriorDireccioacuten de Negociaciones Comerciales Internacionales75 metros norte del Banco de Costa Rica Paseo Coloacuten4deg pisoSan JoseacuteCosta RicaTelefon (506) 256 71 11Faks (506) 255 32 81Apartado Postal 96-2050
DOMINIKAANI VABARIIKTeabe- ja kontaktkeskusSecretariado Teacutecnico de la PresidenciaAve Meacutexico esq Dr Delgado (Palacio Nacional)Santo DomingoRepuacuteblica DominicanaTelefon (809) 685 77 01
(809) 682 54 30Fax (809) 686 70 40
ECUADORTeabe- ja kontaktkeskusSubsecretariacutea EconoacutemicaMinisterio de Relaciones ExterioresAvenida 10-de-Agosto y CarrioacutenQuitoEcuadorTelefon (5932) 56 10 32Faks (5932) 56 98 05
EESTITeabekeskusMinistry of Economic Affairs11 Harju streetTallinnEstoniaTelefon (372) 625 6399Faks (372) 631 3660e-post servicesminecoee
EGIPTUSTeabekeskusMinistry of Economy and Foreign TradeCommercial RepresentationInternational Organization Department-WTO Unit96 Ahmed Orabi St MohandessinCairoEgyptTelefon (202) 346 88 16Faks (202) 345 18 40e-post wtotamidscgoveg
EL SALVADORTeabekeskusMinisterio de EconomiacuteaDireccioacuten de Poliacutetica ComercialEdificio C-2 Tercera Planta Centro de Gobierno PlanMaestroCalle Guadalupe y Alameda Juan Pablo IISan SalvadorEl Salvador CATelefon ja faks (503) 221 4771
EUROOPA UumlHENDUSED
EUROOPA KOMISJONTeabe- ja kontaktkeskusDirectorate-General for Trade Services (includinge-commerce)Unit DG Trade D2Rue de la LoiWetstraat 200 (CHAR)1049 BrusselsBelgiumTelefon (322) 299 61 65
(322) 299 11 11Fax (322) 299 24 35E-post trade-d2ceceuintWWW httpgats-infoeuint
AUSTRIATeabe- ja kontaktkeskusFederal Ministry for Economic AffairsDirectorate II11aStubernring 11011 ViennaAustriaTelefon (43 1) 711 00 (ext 69155516)Faks (43 1) 718 05 08 +(43 1) 715 96 51Teleks 111145 regeb a
X400 mail G=Helge S=Plank O=BMWAP= 1111 A=ADA C=AT
E-post helgeplankbmwagvat
BELGIATeabe- ja kontaktkeskusMinistegravere des Affaires EconomiquesAdministration des relations eacuteconomiquesRue du Cornet 431040 BruxellesBelgiumTelefon (322) 206 58 11Faks (322) 230 00 50
HISPAANIATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de EconomiacuteaSecretariacutea de Estado de Comercio y TurismoSecretariacutea General de Comercio ExteriorSubdireccioacuten General de Comercio Internacional deServicios y Comercio ElectroacutenicoPaseo de la Castellana 16228046 MadridEspažaTelefon (34 91) 349 3781Faks (34 91) 349 5226e-postBuzonOficialSGCOMINSERSECGCOMEXSSCCMCXES
HOLLANDTeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Economic AffairsDirectorate-General for Foreign Economic RelationsTrade and Investment Policy Department (ALP B227)PO Box 201012500 EC Den HaagThe NetherlandsTelefon (3170) 379 63 31
(3170) 379 62 50Faks (3170) 379 72 21E-post MFTRiemslagBaasMinEZnl
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa 219
IIRIMAATeabe- ja kontaktkeskusDepartment of Tourism and TradeWTO SectionKildare StreetDublin 2IrelandTelefon (353 1) 662 14 44Faks (353 1) 676 61 54
ITAALIATeabe- ja kontaktkeskusMinistero degli Affari EsteriDirezione Generale degli Affari EconomiciPiazzale della Farnesina 1000194 RomeItalyTelefon (3906) 3691 3874Faks (3906) 3691 5280E-post EconQuintoagorastmit
KREEKATeabe- ja kontaktkeskusMinistry of National EconomyGeneral Secretariat for International EconomicRelationsGeneral Directorate for External Economic andCommercial RelationsDirectorate for External Trade Policy1 Kornarou Street10563 AthensGreeceTelefon (301) 328 63 08Faks (301) 328 61 79
LUKSEMBURGTeabe- ja kontaktkeskusMinistegravere des Affaires EtrangegraveresDirection des Relations Economiques Internationales etde la Coopeacuteration2911 LuxembourgLuxembourgTelefon (352) 478 23 55Faks (352) 22 20 48
PORTUGALTeabe- ja kontaktkeskusMinistry of EconomyICEP ndash Investment Trade and Tourism of PortugalAv 5 de Outubro 1011050 LisbonPortugalTelefon (3511) 793 01 03Faks (3511) 795 23 29
Ministry of Foreign AffairsGeneral Directorate for Community AffairsR Cova da Moura 11300 LisbonPortugalTelefon (351 1) 395 45 88
(351 1) 395 45 89Faks (351 1) 395 45 40
PRANTSUSMAATeabe- ja kontaktkeskusMinistegravere de lrsquoEconomie et des FinancesDirection des Relations Economiques ExteacuterieuresSous Direction des affaires multilateacuteralesBureau des eacutechanges internationaux de services
139 rue de Bercy75772 ParisCedex 12Telefon (33 1) 53 18 82 52Faks (33 1) 53 18 96 55
ROOTSITeabekeskusNational Board of TradeGlobal Trade DivisionBox 6803113 86 StockholmSwedenTelefon (46 8) 690 48 00Faks (46 8) 30 67 59e-post registratorkommersseWWW httpwwwkommersse
KontaktkeskusThe Swedish International Development Co-operationAgency (SIDA)Private Sector Development DivisionDepartment for Infrastructure and EconomicCo-operation105 25 StockholmSwedenTelefon (46 8) 698 50 00Faks (46 8) 20 47 31e-post infosidaseWWW httpwwwsidase
SAKSAMAATeabe- ja kontaktkeskusFederal Office for Foreign Trade Information ndash BFAIAgrippastrasse 87-9350676 KoumllnGermanyTelefon (49221) 2057 345Faks (49221) 2057 262E-post zollbfaicom
SOOMETeabe- ja kontaktkeskusMinistry for Foreign AffairsDepartment for External Economic RelationsUnit for International Economic OrganisationsPO Box 17600161 HelsinkiFinlandTelefon (3589) 1341 5531Faks (3589) 1341 5599
TAANITeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Foreign AffairsThe North Group N4Asiatisk Plads 21448 Copenhagen KDenmarkTelefon (45) 3392 0000Faks (45) 3392 0433
UumlHENDKUNINGRIIKTeabe- ja kontaktkeskusDepartment of Trade and IndustryTrade Policy Directorate 2Bay 363Kingsgate House66-74 Victoria StreetLondon SW1E 6SW
220 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa
EnglandUKTelefon (4420) 7215 4248Faks (4420) 7215 4252WWW wwwdtigovukworldtradeservicehtm
FILIPIINIDTeabekeskusNational Economic Development Authority (NEDA)NEDA sa PasigAmber AvenuePasay City1600 Metro ManilaPhilippines
GHANATeabe- ja kontaktkeskusThe Director (Multilaterals)Ministry of Trade and IndustryPO Box M47AccraGhanaTelefon (233-21) 66 73 82Faks (233-21) 66 24 28e-post motiighmailcom
GUATEMALATeabekeskusMinisterio de EconomiacuteaDireccioacuten de Negociaciones Comerciales Internacionales8a Av 10-43 Zona 13deg PisoGuatemalaGuatemala CATelefon (502) 238 33 31 Ext 3301Faks (502) 238 33 31 Ext 3375
HAITITeabekeskusDirection du commerce exteacuterieurMinistegravere du commerce et de lrsquoindustrieChamp-de-MarsPort-au-PrinceHaiumltiWest IndiesTelefon (222) 8167 (223) 7599Faks (223) 8402 (223) 5950
Directeur du commerce exteacuterieurMinistegravere du commerce et de lrsquoindustrieChamp-de-MarsPort-au-PrinceHaiumlti (WI)Telefon (509) 22 81 67Faks (509) 23 84 02
(509) 23 59 50
HONDURASTeabekeskusSecretaria de Economiacutea y ComercioDireccioacuten General de Poliacutetica ComercialEdificio Salameacute 3deg pisoCalle PeatonalTegucigalpaHondurasTelefon (504) 22 60 55
(504) 22 18 19Faks (504) 38 13 36
HONGKONG HIINATeabe- ja kontaktkeskusAssistant Director-General of Trade and IndustryMultilateral DivisionTrade and Industry DepartmentThe Government of the Hong KongSpecial Administrative RegionTrade and Industry Department Tower700 Nathan RoadKowloonHong KongTelefon (852) 2398 5306Faks (852) 2789 2491
IISRAELTeabe- ja kontaktkeskusDirectorInternational Agreements DivisionForeign Trade AdministrationMinistry of Industry and Trade30 Agron StreetJerusalem 94190IsraelTelefon (9722) 622 0316 7Faks (9722) 624 3005e-post marshaharpazmoitgovil
DirectorInternational DivisionMinistry of FinancePO Box 13185Jerusalem 91131IsraelTelefon (9722) 531 7125Faks (9722) 561 8446e-post inonmofgovil
INDIATeabekeskusTrade Policy DivisionMinistry of CommerceUdyog BhawanNew Delhi 110011Telefon (9111) 301 36 91
(9111) 301 64 61Faks (9111) 301 44 18
(9111) 301 35 83
ISLANDTeabe- ja kontaktkeskusMinistry for Foreign AffairsExternal Trade DepartmentRaudararstig 25150 ndash ReykjaviacutekIcelandTelefon (354) 560 9930Faks (354) 562 4878
JAAPANTeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Foreign AffairsServices Trade DivisionKasumigaseki 2-2-1Chiyoda-kuTokyoJapanTelefon (81 3) 3580 3311
27512752Faks (81 3) 3592 6296e-post bouekimofagojp
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa 221
JAMAICATeabekeskusThe DirectorInternational Trade and Negotiations DivisionPlanning Institute of Jamaica8 Ocean BoulevardKingston MallJamaicaTelefon (1876) 967 3690-2Faks (1876) 967 4871
(1876) 967 3688
JORDAANIATeabekeskusMinistry of Industry and TradePO Box 2019 AmmanTelefon (9626) 560 7191Faks (9626) 560 3721e-post mahamitgovjo hanamitgovjo
KANADATeabe- ja kontaktkeskusServices Trade Policy Division (EBS)Department of Foreign Affairs and International Trade125 Sussex DriveOttawa OntarioK1A OG2CanadaTelefon (1613) 944 0487Faks (1613) 944 0058
KATARTeabekeskusDepartment of CommerceMinistry of Finance Economy and CommercePO Box22355 DohaQatarTelefon (0974) 43 21 03Faks (0974) 43 14 12
KENYATeabe- ja kontaktkeskusTeenusedDepartment of External TradePO Box 43137NairobiTelefon (2542) 333555Faks (2542) 226036
Fuumluumlsiliste isikute liikumine(a) Ministry of Labour amp Manpower Development
Social Security HousePO Box 40326NairobiTelefon (2542) 729700(2542) 729800Faks (2542) 726497
(b) Immigration DepartmentOffice of the PresidentNyayo HousePO Box 90284NairobiTelefon (2542) 333551Faks (2542) 220731
LennutransporditeenusedMinistry of Transport amp CommunicationPO Box 52692
NairobiTelefon (2542) 729200Faks (2542) 726362
FinantsteenusedMinistry of FinanceTreasury BuildingPO Box 30007NairobiTelefon (2542) 338111Faks (2542) 330426
KIRGIISI VABARIIKTeabekeskusDepartment of the Foreign Economic RelationsTariff Policy and WTO under theMinistry of Foreign Trade and Industry106 Chui Ave720002 BishkekKyrgyz RepublicTelefon (996) 312 66 26 76Faks (996) 312 66 30 24e-post vtomvtpbishkekgovkg
KOREA VABARIIKTeabe- ja kontaktkeskusWorld Trade Organization DivisionMinistry of Foreign Affairs and TradeGovernment Complex SejongroSeoulRepublic of KoreaTelefon (82 2) 720 21 88
(82 2) 739 91 42Faks (82 2) 738 97 26e-post wtomofatgo kr
KUUBATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de JusticiaCalle O No 216 entre 23 y 25 VedadoCoacutedigo Postal 10400La Habana CubaTelefon (537) 32 45 36
(537) 32 29 31Faks (537) 33 30 88
LIECHTENSTEINTeabe- ja kontaktkeskusOffice for Foreign AffairsHeiligkreuz 149490 VaduzPrincipality of LiechtensteinTelefon (423) 236 6057Faks (423) 236 6059
LOtildeUNA-AAFRIKATeabe- ja kontaktkeskusThe DirectorForeign Trade RelationsDepartment of Trade and IndustryPrivate Bag X84Pretoria0001 South AfricaTelefon (2712) 310 94 13
(2712) 310 93 80Faks (2712) 320 79 05
222 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa
LAumlTIMr Gatis AbeleDepartment of Foreign Economic Relations and TradePolicyMinistry of EconomyBrivibas Str 55LV-1519 RigaLatviaTelefon (372) 7013 236Faks (372) 7280 882e-post AbeleGlemgovlv
MACAU HIINATeabe- ja kontaktkeskusThe Cabinet of the Secretary for Economy and FinanceHead Office of the Government of MacauSpecial Administrative RegionTelefon (853) 726 886
(853) 797 8158Faks (853) 726 665
(853) 726 302e-post lamhigceraemmo
MADAGASKARTeabekeskusMinistegravere chargeacute du commerceBP 454Antananarivo 101MadagascarTelefon (261) 2 261 40
(261) 2 207 58Faks (261) 2 264 26
(261) 2 312 80
MALDIIVIDTeabekeskusMinistry of Trade and IndustriesGovernment of MaldivesGhaazee BuildingAmeeru Ahmed MaguMale 20-05The Republic of MaldivesTelefon (960) 323 668Faks (960) 323 840e-post trademindhivehnetnetmv
MALTATeabekeskusMr Paul ZahraDirectorThe Economic Planning DivisionSt Calcedonius SquareFloriana CMR 02MaltaTelefon (356) 221 283
249 359 221 246221 639 221 020
Faks (356) 249 355
MAROKOTeabekeskusMinistegravere du Commerce exteacuterieurBoulevard Moulay Youssef10000 RabatMoroccoTelefon (212) 775 15 32Faks (212) 773 50 23
MEHHIKOTeabe- ja kontaktkeskusSecretariacutea de Comercio y Fomento IndustrialDireccioacuten General de Negociaciones deServicios y Coordinacioacuten con Europa(Ministry of Trade and Industrial DevelopmentDirectorate General for Negotiations on Services andCoordination with Europe)Alfonso Reyes 30Colonia Condesa06140 Mexico DFMexicoTelefon (525) 729 91 40
(525) 729 91 41Faks (525) 729 93 81
NAMIIBIATeabe- ja kontaktkeskusPermanent SecretaryMinistry of Trade and IndustryDirectorate of International TradeThe Brendan Simbwaye Square11 Goethe Street Block BPrivate Bag 13340WindhoekNamibiaTelefon (264) 61 283 7111Faks (264) 61 220 227
NORRATeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Foreign AffairsTrade Policy DepartmentWTOOECD SectionPO Box 8114 DepN-0032 ndash OsloNorwayTelefon (47) 2224 3485
(47) 2224 3493Faks (47) 2224 9580e-post handelspolitiskavdelingmfano
PAKISTANTeabekeskusJoint Secretary (WTO)Ministry of CommerceA Block Pakistan SecretariatIslamabadPakistanTelefon (9251) 920 3825Faks (9251) 920 5241e-post mincommeganetcompk
PANAMATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Comercio e IndustriasViceministerio de Comercio ExteriorDireccioacuten Nacional de Servicios al Comercio ExteriorApartado postal 552359PaitillaPanamaacuteTelefon (507) 236 0122
236 0347Faks (507) 236 0495e-post secomexmicigobpa
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa 223
PARAGUAYTeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Industria y ComercioSubsecretariacutea de Estado de ComercioAvenida Espaža 323 cEEUUAsuncioacutenParaguayTelefonfaks (59 521) 227 140e-post ssccmicokanetpy
PERUUTeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Relaciones ExterioresDireccioacuten de Organismos EconoacutemicosJiroacuten Lampa No 535LimaPeruFaks (51 1) 311 2634
POOLATeabe- ja kontaktkeskusMinistry of EconomyTrade and Services DepartmentGATS Enquiry PointPlac Trzech Krzyzy 3500-507 WarsawPolandTelefon (48 22) 693 5148
(48 22) 621 8828Faks (48 22) 693 50 96
RUMEENIATeabekeskusDirectorate for International Organizations andMultilateral RelationsTrade DepartmentMinistry of Industry and Trade152 Calea Victoriei Street Sector 1Bucharest 7000RomaniaTelefon (401) 315 07 57Faks (401) 315 04 49
SAMBIATeabe- ja kontaktkeskusThe Chief Economist(Commerce amp Trade)Ministry of CommerceTrade and IndustryPO Box 31968LusakaZambiaTelefon (260) 1 22 14 75
1 22 66 73Faks (260) 1 22 32 73e-post comtradezamnetzm
SINGAPURTeabe- ja kontaktkeskusSingapore Trade Development Board230 Victoria Street 09-00Bugis Junction Office TowerSingapore 188024SingaporeTelefon (65) 337 6628Faks (65) 337 6898
SLOVAKI VABARIIKTeabe- ja kontaktkeskusMinistry of EconomyMultilateral Trade Cooperation DivisionWorld Trade Oganization DepartmentMierovaacute 19827 15 ndash BratislavaSlovak RepublicTelefon (4217) 4854 5009
(4217) 4854 5015Faks (427) 4854 5006
SLOVEENIATeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Economic Relations and Development1000 LjubljanaKotnikova 5Telefon (3861) 478 3542Faks (3861) 478 3611
SRI LANKATeabe- ja kontaktkeskusDirector of CommerceDepartment of Commerce4th FloorRakshana MandirayaVauxall Street 21Colombo 2Sri LankaTelefon (94 1) 329 733
(94 1) 430 068Teleks 21908 Commerce
SURINAMETeabekeskusMrs M TilborgMinistry of FinanceEconomic Affairs DepartmentSection of International Economic AffairsGravenstraatParamariboSurinameTelefon (597) 471 069
(597) 475 614Faks (597) 476 314
(597) 476 309
ŠVEITSTeabekeskusMr Henri GeacutetazChief Trade in ServicesState Secretariat for Economic Affairs (seco)3003 BerneSwitzerlandTelefon (4131) 324 0816Faks (4131) 324 0828
ZIMBABWETeabe- ja kontaktkeskusThe Permanent SecretaryMinistry of Industry and International Trade13th Floor Mukwati BuildingPost Bag 7708HarareZimbabweTelefon (263 4) 702 731
(263 4) 729 801-5(263 4) 730 081-7
Faks (263 4) 729 311(263 4) 704 116
224 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa
(263 4) 723 765Teleks 24472ZW 26368ZWe-post minind02samaracozw
TAITeabe- ja kontaktkeskusBureau of Multilateral Trade NegotiationsDepartment of Business EconomicsMinistry of CommerceThanon Ratchadamnoen KlangBangkok 10200ThailandTelefon (66-2) 629-1790
282-6607Faks (66-2) 629-1792
280-1579
TRINIDAD amp TOBAGOTeabekeskusMr Bernard SylvesterMinistry of Trade and IndustryLevel 12 Riverside PlazaBesson StreetPort of SpainTrinidad and TobagoTelefon (868) 627 0057
(868) 627 1913Faks (868) 627 8488e-post minitrinidadnet
TŠEHHI VABARIIKTeabe- ja kontaktkeskusMinistry of Industry and TradeDepartment of International Trade OrganizationsPolitickyacutech veznu 20Praha 1Czech RepublicTelefon (420 2) 2406 2569Faks (420 2) 2422 1560
TŠIILITeabe- ja kontaktkeskusDepartamento de Servicios e InversionesDireccioacuten General de Relaciones EconoacutemicasInternacionalesAvenida Libertador Bernardo OrsquoHiggins 13252deg pisoSantiagoChileTelefon (56 2) 696 0043Faks (56 2) 696 0639
TUNEESIATeabe- ja kontaktkeskusLes Services de Teacuteleacutecommunications de BaseM Ridha GuellouzMinistegravere des CommunicationsBureau de la Coopeacuteration Internationale desRelations Exteacuterieures et du PartenariatMinistegravere des Communications3bis rue drsquoAngleterre1000 TunisTelefon (2161) 32 34 34Faks (2161) 32 34 34e-post RidhaGuellouzmincomtn
Les Services de TransportM Sahbi KilaniMinistegravere du Transport
Bureau des Relations Internationales13 rue 80061002 Monplaisir TunisTelefon (2161) 78 34 05Faks (2161) 80 07 75e-post sahbikilaniemailatitn
Les Services FinanciersM Mondher BorgholMinistegravere des FinancesPlace du GouvernementLa Kasbah1001 TunisTelefon (2161) 56 23 96
57 18 88Faks (2161) 56 39 59
57 23 69
Les Services Relatifs au Tourisme et aux VoyagesM Younegraves KamounMinistegravere du Tourisme et de lrsquoArtisanatOffice National du Tourisme Tunisien1 Avenue Mohamed V1001 TunisTelefon (2161) 83 56 53Faks (2161) 83 45 61
Les Services Concerne La Proprieacuteteacute FonciegravereM Beacutechir MahmoudMinistegravere des Domaines de lrsquoEtat etdes Affaires Fonciegraveres53 Avenue de la Liberteacute1000 TunisTelefon (2161) 83 58 70Faks (2161) 83 00 48
LrsquoExercice des Activiteacutes CommercialesMinistegravere du CommerceDirection Geacuteneacuterale de la Concurrence etdu Commerce Inteacuterieur1 rue drsquoIrak1002 TunisTelefon (2161) 78 08 15Faks (2161) 78 18 47
TUumlRGITeabe- ja kontaktkeskusThe Undersecretariat of TreasuryGeneral Directorate of Banking and ExchangeInoumlnuuml Bulvari06510 Emek-AnkaraTurkeyFaks (312) 212 87 75
UGANDARiiklik teabekeskusThe Ministry of Trade and IndustryDirectorate of Foreign TradeFarmers House Parliament AvenuePO Box 7103KampalaTelefon (25641) 254091 2
(25641) 230933Faks (25641) 252578
Sektoraalne teabekeskusToumloumljotildeudThe Ministry of Labour and Social Services1719 Hannington RoadCrested Towers Building
17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa 225
PO Box 5261KampalaTelefon (25641) 258334
UGANDA (jaumltk)Finants- ja pangandusteenusedThe Bank of UgandaResearch DepartmentPO Box 7120KampalaTelefon (25641) 259866Faks (25641) 230878
TransporditeenusedThe Ministry of Transport and CommunicationsAirport RoadPO Box 10EntebbeTelefon (25642) 20101 9Faks (25642) 20135
TurismThe Uganda Tourist BoardIPS Building Parliament AvenuePO Box 7211KampalaTelefon (25641) 342196 7Faks (25641) 342188
TelekommunikatsioonidThe Uganda Post amp Telecommunications CorporationPO Box 7171KampalaTelefon (25641) 256151Faks (25641) 345505e-post uptccpimulcom
EnergeetikaThe Ministry of Natural ResourcesAmber House2953 Kampala RoadPO Box 7172KampalaTelefon (25641) 230243
(25641) 254732
KindlustusThe National Insurance CorporationNIC BuildingPilkinton RoadPO Box 7134
KampalaTelefon (25641) 258001 3Faks (25641) 259925
UNGARITeabe- ja kontaktkeskusMr Laacuteszloacute VaacuterkonyiDirector-GeneralMinistry of Foreign AffairsDepartment of Multilateral Trade PolicyBem rakpart 47H-1394 BudapestHungaryTelefon (36 1) 458 3543Faks (36 1) 356 7373e-post LVarkonyikumhu
URUGUAYTeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de Relaciones ExterioresDirreccioacuten General para Asuntos EconoacutemicosInternacionalesColonia 1206MontevideoUruguayTelefon (5982) 902 06 18Faks (5982) 901 74 13
UUS-MEREMAATeabe- ja kontaktkeskusThe Trade Negotiations DivisionMinistry of Foreign Affairs and TradePrivate Bag 18-901WellingtonNew ZealandTelefon (64 4) 494 8500Faks (64 4) 494 8518e-post tndmftgovtnz
VENEZUELATeabe- ja kontaktkeskusMinisterio de la Produccioacuten y el ComercioDireccioacuten de Relaciones Econoacutemicas InternacionalesAvenida LibertadorCentro Comercial ldquoLos CedrosrdquoPiso 5Caracas 1050VenezuelaTelefon (582) 731 16 76
(582) 731 19 55(582) 761 04 19(582) 761 65 55
Faks (582) 762 29 61
226 17 peatuumlkk ndash Teenustekaubanduse uumlldleping II lisa
NELJAS OSA
Riigihanked ja riiklik kaubandus
18 peatuumlkk
Riigihanked
KokkuvotildeteGATTi reeglite kohaselt on valitsuste ja nende poolt kontrollitavate valitsusasutustepoolt sooritatavad ostud taotluslikult votilderdse kohtlemise reeglist vabastatud Valitsus-asutused kes impordivad vajalikke tooteid ei pea samuti laiendama enamsoodustus-režiimi potildehimotildetet selliste toodete tarnijatele vaid peavad uumlksnes kohtlema neid ausaltja erapooletult Need saumltted votildeimaldavad hankeid teostavatel valitsusasutustel ostasoovi korral neile vajalikke tooteid omamaistelt tootjatelt ndash isegi kui vaumllismaised tarni-jad pakuvad votilderdvaumlaumlrse kvaliteediga tooteid muumluumlgiks madalama hinnaga
Uruguay vooru kaumligus ulatuslikult uumlmber toumloumltatud riigihankelepinguga notildeutakse liik-mesriikidelt votilderdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimi andmist ka valitsuse ostudepuhul Sellise režiimi kohaldamise kohustus kehtib ostude puhul mida sooritavad igaliikmesriigi poolt lepingu lisas loetletud valitsusasutused Need lisad moodustavad le-pingu lahutamatu osa Lepingu kohaselt on ka notildeutav et lisades loetletud valitsus-asutused sooritaksid oste pakkumiskutsete korras kusjuures vaumllismaistel tarnijatelpeaks olema otildeiglane ja erapooletu votildeimalus pakkumistel osalemiseks
Uus riigihankeleping on motildenepoolne leping ja erinevalt selle teatmiku eelnevates pea-tuumlkkides kirjeldatud mitmepoolsetest lepingutest ei ole WTO liikmesriigid kohustatudsellega liituma Praegu on lepinguosalisteks valdavalt arenenud riigid Siiani on selle-ga uumlhinenud uumlksnes kolm arengumaadpiirkonda ndash Hongkong (Hiina) Korea Vaba-riik ja Singapur Arengumaad kes ei ole lepinguosalised ei ole seotud ka lepingugakehtestatud kohustusega kohaldada enamsoodustusrežiimi ja votilderdset kohtlemist vaumllis-maistele toodetele ja tarnijatele
Oluline on maumlrkida et arengumaade lepinguga uumlhinemiseks ettevalmistamiseks toi-mub praegu toumlouml riigihangete laumlbipaistvuse alase vahelepingu vaumlljatoumloumltamiseks Sellevahelepinguga mis saab olema mitmepoolne ei kehtestata liikmesriikidele enamsoo-dustusrežiimi ja votilderdse kohtlemise kohustust See sisaldab vaid protseduurilisi saumlt-teid mis viivad hankeid teostavate valitsusasutuste poolt kaupade hankimisekskasutatavate meetodite laumlbipaistvuse suurenemiseni (vt 11 peatuumlkk)
Peaaegu kotildeikides riikides on valitsused ja nende poolt kontrollitavad valitsusa-sutused olulised kaupade ja teenuste ostjad Sellised ostud moodustavad sageli10hellip15 riigi rahvamajanduse kogutoodangust Rahvusvaheline kaubandusvalitsuste poolt ostetavate kaupade ja teenuste osas suureneb pidevalt ning ula-tub praegu mitmete miljardite dollariteni aastas
Reeglite arengu ajalooline tagapotildehi
Seda kaubanduse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised reeglid arenevad pi-devalt Kui toimusid laumlbiraumlaumlkimised GATT 1947 uumlle siis notildeudsid peaaegu kotildeikriigid et nende valitsusametid ja valitsusasutused annaksid hinnaeelistuse oma-maistele tootjatele ning ostaksid vaumllismaiseid kaupu uumlksnes siis kui siseturuhinnad on (nt 10hellip15) kotildergemad kui imporditud toodete hinnad Lisakssellele olid hankeid teostavad valitsusasutused kaupade impordi korral sagelikohustatud ostma selliste riikide tarnijatelt kellega nende valitsustel olid laumlhe-dased kaubandussuhted votildei poliitilised sidemed
Hinnaeelistuste andmise alane tegevus ei olnud kooskotildelas votilderdse kohtlemisepotildehimotildettega mille kohaselt ndash nagu juba maumlrgitud ndash ei ole lubatud imporditudkaupu kohelda vaumlhem soodsalt kui kodumaise paumlritoluga kaupu Samuti eiolnud hankeid teostavate valitsusasutuste kohustamine importkaupade hanki-miseks ainult vaumlhestest kindlaksmaumlaumlratud riikidest kooskotildelas enamsoodustus-režiimi reeglis sisalduva mittediskrimineerimise potildehimotildettega
GATT 1994 artikkel III lg 8punkt a
GATT 1994 artikkel XVII lg 2
Et riigid ei olnud tookord valmis selliseid tavasid muutma on GATTi reeglitekohaselt votilderdse kohtlemise reegli kohaldamisest taotluslikult vaumllja jaumletud valit-susasutuste hanked kui hangitavad kaubad on motildeeldud nende endi vajadustekatteks ja mitte kaubanduslikuks muumluumlgiks Reeglite kohaselt ei ole ka notildeutav etriigid kohaldaksid toodete allikatele enamsoodustusrežiimi kui selliseid too-teid imporditakse valitsusasutuste poolt nende endi vajaduste katteks Notildeu-takse vaid et riigid laiendaksid sellistele tarnijatele otildeiglast ja erapooletutkohtlemist
Riigihankeleping
Potildehimotildetted mille kohaselt on notildeutav et hankeid teostavad valitsusasutusedostaksid kohalikke kaupu isegi siis kui vaumllismaised kaubad on kaumlttesaadavadmadalamate hindadega suurendavad valitsuse kulutusi ja on lisakoormuseksmaksumaksjatele Muuhulgas viisidki sellised kaalutlused GATTi liikmesriiki-de vaheliste laumlbiraumlaumlkimisteni Tokyo voorus riigihankelepingu sotildelmimiseksSeda ainult kaupade kohta kehtinud lepingut toumloumltati ulatuslikult laumlbi ja laien-dati valitsuste poolsete teenuste ostude hotildelmamiseks Uruguay voorus toimu-nud vastavate laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus
Eesmaumlrk
Riigihankelepingpreambul
Riigihankelepingu peamiseks eesmaumlrgiks on notildeue et valitsused laumlhtuksid aumlrilis-test kaalutlustest kaupade ja teenuste ostmisel endi vajaduste katteks tegematavahet omamaiste ja vaumllismaiste tarnijate vahel ning et nad kasutaksid seegaefektiivsemalt maksutulusid ja teisi riiklike vahendeid Tegemist on siiski motilde-nepoolse lepinguga ja erinevalt eespool kaumlsitletud mitmepoolsetest lepingutestei ole WTO liikmed kohustatud sellega uumlhinema Praegu domineerivad liikmes-konna hulgas arenenud riigid nimestikus on vaid kolm arengumaadpiirkondandash Hongkong (Hiina) Korea Vabariik ja Singapur
Reguleerimisala
Riigihankeleping artikkel Ija lisa I
Lepinguga kehtestatavad kohustused kehtivad vaid ostude puhul mida soorita-vad iga liikmesriigi poolt lepingu lisas loetletud hankeid teostavad uumlksused Li-sad on lepingu lahutamatuks osaks Loetletud uumlksuste hulgas on
230 18 peatuumlkk ndash Riigihanked