SISUKORD

MAAILMA PILDID – töötubade päevakava 3

TÖÖTOA TUTVUSTUS (5 minutit) 4

ÜLESANNE MAAKAARDIGA 4

PECHAKUCHA SLAIDIESITLUS (10 minutit) 5

NÄOILMETE HARJUTUS (10 minutit) 8

FOTOD ARENGUMAADEST – harjutus (20 minutit) 9

KOOMIKS AAFRIKAST – ülesanne (20 minutit) 10

KOOMIKS AAFRIKAST – mõjutamisülesanne (15 minutit) 11

KUIDAS KOOMIKSIT TEHAKSE – esitlus (5 minutit) 12

PILTIDE KÄSIKIRJAD JA KOOMIKSITE TEGEMINE (1 t 45 min–2 t 10 min) 13

LISAÜLESANNETE KOOMIKSID 14

LÕPUÜLESANDED: KLEEPSUD JA KÜSIMUSEKAARDID (20–25 minutit) 14

TÖÖTOA TAGASISIDE (5 minutit) 15

MAAILMA PILDID – töötubade päevakavaTöötubadest on neli erinevat versiooni: nii 3-tunnised kui 3 tunni ja 45 minuti pikkused töötoad noorematele või aeg-lasematele õpilastele (tase A) ning sama kaua kestvad töötoad kas vanematele või globaalseid teemasid teadvatele õpilastele (tase B). Lühemaajalist, kolmetunnist töötuba võib läbi viia nii ühes osas kui kaheks jagatuna, tehes pausi enne koomiksi joonistamist. Kolm tundi ja 45 minutit kestva töötoa võib jagada üheks kuni kolmeks osaks.

PechaKucha slaidiesitlus on kõigis töötubades sama. Lisaks kuulub iga töötoa juurde PowerPointi esitlus, milles on töötoa läbiviimiseks vajalikud slaidid.

Töötubade sisu ja eesmärk tingib tegevusetappide erineva kestuse. Läbinud mõne etapi plaanitust kiiremini, suunduge sujuvalt järgmise juurde. Siiski pange ka lühemaajaliste töötubade puhul tähele, et alguses toimuvatele tegevustele ja PechaKucha esitlusele ei kuluks üle 45 minuti.

Maksimaalselt võib töötoas osaleda 12 noort, lisaks juhendaja.

Kui mõni osaleja saab oma koomiksi kiiremini valmis, võib talle joonistamiseks lisateemasid pakkuda.

TASE A, LÜHEMAAJALINE TÖÖTUBA (3 tundi)

1. Töötoa teema ja kava – 5 min.2. Ülesanne maakaardiga – 15 min.3. PechaKucha esitlus – 10 min.4. Näoilmete harjutus – 10 min.5. Juhised koomiksi tegemiseks – 5 min.6. Koomiksi käsikirjad/mustandid ja koomiksite joo-

nistamine – 1 t 45 min.7. Lõpuülesanne: kleepsud ja/või küsimusekaardid –

25 min.8. Tagasiside – 5 min.

VÕTA KAASA

– PechaKucha slaidiesitlus – A taseme 3-tunnise töötoa slaiditutvustus – maakaart ja kleepsud – küsimusekaardid ja kleepsud – koomiksid lisaülesanneteks – koomiksite tegemiseks vajalikud vahendid

TASE A, PIKEMAAJALINE TÖÖTUBA (3 tundi 45 min)

1. Töötoa teema ja kava – 5 min.2. Ülesanne maakaardiga – 15 min.3. Ülesanne arengumaade fotodega – 20 min.4. PechaKucha slaidiesitlus – 10 min.5. Näoilmete harjutus – 10 min.6. Juhised koomiksi tegemiseks – 5 min.7. Koomiksite käsikirjad/mustandid ja koomiksite

joonistamine – 2 t 10 min.8. Lõpuülesanne: kleepsud ja/või küsimusekaardid –

25 min.9. Tagasiside – 5 min.

VÕTA KAASA

– PechaKucha slaidiesitlus – A taseme töötoa slaiditutvustus – maakaart ja kleepsud – fotod arengumaadest – küsimusekaardid ja kleepsud – koomiksid lisaülesanneteks – koomiksite joonistamiseks vajalikud vahendid

TASE B, LÜHEMAAJALINE TÖÖTUBA (3 tundi)

1. Töötoa teema ja kava – 5 min.2. PechaKucha esitlus – 10 min.3. Ülesanne Aafrika koomiksitega – 20 min.4. Juhised koomiksi tegemiseks – 5 min.5. Koomiksi käsikirjad/mustandid ja koomiksite joo-

nistamine (1 t 55 min).6. Lõpuülesanne: küsimusekaardid – 20 min.7. Tagasiside – 5 min.

VÕTA KAASA

– PechaKucha slaidiesitlus – B taseme 3-tunnise töötoa slaiditutvustus – maakaart ja kleepsud – Aafrika koomiksid – küsimusekaardid – koomiksid lisaülesanneteks – koomiksite tegemiseks vajalikud vahendid

TASE B, PIKEMAAJALINE TÖÖTUBA (3 tundi 45 min)

1. Töötoa teema ja kava – 5 min.2. Ülesanne maakaardiga – 15 min.3. PechaKucha slaidiesitlus – 10 min.4. Ülesanne Aafrika koomiksitega – 20 min.5. Mõjutamisülesanne Aafrika koomiksitega – 15 min.6. Juhised koomiksi tegemiseks – 5 min.7. Koomiksite käsikirjad/mustandid ja koomiksite

joonistamine – 2 t 10 min.8. Lõpuülesanne: küsimusekaardid – 20 min.9. Tagasiside – 5 min.

VÕTA KAASA

– PechaKucha slaidiesitlus – B taseme töötoa slaiditutvustus – maakaart ja kleepsud – Aafrika koomiksid – küsimusekaardid – koomiksid lisaülesanneteks – koomiksite joonistamiseks vajalikud vahendid

3

TÖÖTOA TUTVUSTUS (5 minutit) – Täna osalete töötoas, milles käsitleme üleilmseid arenguküsimusi ja probleeme. Räägime Aasia, Aafrika ja Ladina-

Ameerika inimestest ning sellest, kuidas nende igapäevaelu meidki puudutab. Mõned nende tegemistest on üle-maailmsed ehk globaalsed.

Anna ülevaade töötoa ajalisest kestusest ja vaheaegadest, kui need on plaanitud.

– Iga töötoas osaleja valmistab lõpuks koomiksi. Koomiksi teemale peaks mõtlema hakkama juba esimeste ülesan-nete ajal.

Esitle töötoa kava PowerPointi slaididel. Näita esialgu tühja paberit, millele hiljem tõmmatakse koomiksiruudud. Räägi, et koomiksid joonistatakse alguses hariliku pliiatsiga ja seejärel värvitakse üle musta vildika või markeriga. Koomiksid on mustvalged.

ÜLESANNE MAAKAARDIGAJaga igale osalejale üks kollane ja üks valge kleeps (võib ka teisi värve kasutada) ning juhenda neid kaardi juures näiteks 4–6-liikmelistes rühmades. Palu osalejatel märkida kleepsude abil kaardile

• mis riigi päritolu on nende mobiiltelefoni firma – kollasega; • mis riigis on valmistatud riided, mis neil seljas on – valgega.

– Kaardile märgitakse mobiiltelefoni tootjafirma algupärane riik (nt Nokia on Soomest), mitte riik, kus mobiiltele-fon tegelikult toodetud on. Riiete valmistajariike saab kontrollida riiete pahupoolel olevatelt siltidelt (selles võib rühmakaaslane aidata).

– Miks on paljud riided toodetud Aasias? Aasias on palgad väiksed ja töötajatel pole nii palju õigusi kui siin, samuti ei kehti pahatihti keskkonnanõuded või nendel on nõrk järelevalve. Näiteks Soomes on olemas tugevad ametiühingud, mis hoolitsevad selle eest, et kõik töötajad saaksid õiglast töötasu. Ent ka paljud kõnealuste riikide inimesed on siiski rahul, sest neil on vähemalt töökoht ja vabrikus on nende töötasu suurem kui varem.

– „Made in” tootesildil viitab riigile, kus rõivad kui lõpptoode valmistatud on. Rõivaste toormaterjal puuvill on tõenäoliselt kasvatatud hoopis Aafrikas, seejärel Pakistanis kedratud ja kangaks kootud, Indias värvitud, Bangladeshis rõivaks õmmeldud ja lõpuks Hiinas viimistletud. Need riigid võiks ka kaardilt üles otsida.

– Arvestades, et T-särk maksab 10 eurot – kui palju sellest läheb teie arvates õmblejale? Ligikaudu 4 senti – seevastu riidepoele jääb umbes 5 eurot ja reklaamile kulub umbes 3 eurot. Isegi kui särk oleks poes kallim, ei saaks õmblejad suuremat tasu. Pahatihti valmistatakse kallid margirõivad samades tehastes kus odavadki.

Mine kaardi juurde ja nimeta kõik riigid, kuhu on kleebitud mobiile tähistavad kleepsud.

– Mobiilifirmad on jõukatest riikidest ning enamik mobiiltelefonide müügikasumist läheb rikaste riikide aktsio-näridele.

– Kas teate, kus mobiiltelefonid kokku on pandud? Miks? Aasias, Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas. Põhjused on samad mis rõivatööstuseski.

– Milliseid tooraineid mobiiltelefonide tootmiseks vajatakse? Muu hulgas on vaja üle 20 erineva metalli, mis on sageli pärit Aafrika kaevandustest. Pahatihti on neis tõeliselt kehvad töötingimused, pikad rasked tööpäevad ning lapsed, keda kasutatakse odava tööjõuna. Vahel võitlevad ka kohalikud relvastatud jõugud kaevanduste ja väärtuslike metallide pärast, mistõttu on kohalike igapäevaelu ohtlik. Peale selle reostab kaevandamine põhjavett. Isegi juhul, kui me teame, et mobiiltelefonide teekond toorainest valmistooteni on pikk, unustame selle kahjuks ära, kui endale üha uuemaid tehnikavidinaid ostame.

– Mida olete teinud oma vanade mobiiltelefonidega? Mõistlik oleks neid kasutada nii kaua kui võimalik, anda kasutatud töökõlblik telefon kellelegi teisele, viia vana telefon poodi tagasi või taaskasutuskeskusesse. Mobiiltelefonide tootmine koormab ja kahjustab keskkonda, mis-tõttu peab nende kasutusiga pikendama. Praegu on probleemiks isegi telefonide taastöötlus: katkised mobiiltele-fonid saadetakse hoopis Aasiasse, Aafrikasse ja Ida-Euroopasse, et need seal osadeks võtta. Sellega tegelevad töölised peavad kokku puutuma telefonides leiduvate mürgiste metallidega ja kahjustavad oma tervist.

4

Kuidas maakaardi ülesannet läbi viia?

– Võib kasutada koolis olemasolevat maailmakaarti. Kontrolli siiski, et kleepsud jääksid kenasti kaardi külge ja hiljem oleks neid kerge ka eemaldada.

– Samuti võib maailmakaardi välja printida veebilehelt http://www.maailmakool.ee/koolitused/koomiks/ kasutada projektorit, mille abil kaart seinale kuvada. Juhul kui kasutad prinditud kaarti, palu õpilastel teha vastavad märgid erivärviliste vildikate või markeritega.

PECHAKUCHA SLAIDIESITLUS (10 minutit)PechaKucha on 2003. aastal Jaapanis loodud esitlusformaat. Kuigi see loodi eelkõige arhitektidele, levis PechaKucha ka äritegevusse ja ülikoolidesse. Nimi PechaKucha tähistab jaapani keeles jutu kiirust ja voolavust.

Formaadi eesmärk on hoida esitlused lühidate ja põnevatena, et kuulajate huvi säiliks. PechaKuchat on palju uuritud ning otsustatud seada sellele kindlad ajaraamid – see kestab täpselt 6 minutit ja 40 sekundit. Selle aja jooksul vahetub 20 slaidi iga 20 sekundi järel, hoolimata sellest, kas esitleja on oma jutuga ühel pool või mitte. PechaKucha formaat loob esinejale tõelise väljakutse, mistõttu peaks seda enne harjutama. Vastasel juhul võib pilt vahetuda jutu keskel või vastupidi – jääb üle rohkem aega, kui esitleja vajab. Kuigi kõnelejale võib see hetk piinlikkust valmistada, on kuulajatel siiski mugav rahulikult ja vaikselt slaidi vaadata.

PechaKucha esitlusel on käsikiri. Muidugi võid kasutada ka oma teksti, aga algul on ehk kergem juba valmis tekste ette lugeda. Enne esitlust harjuta seda kodus valju häälega, et tekiks aimdus, kui kiiresti slaidid vahetuvad ja kui kiiresti/aeg-laselt rääkima pead.

PechaKucha PowerPoint on programmeeritud nii, et slaidid vahetuvad automaatselt iga 20 sekundi järel. Selle toimi-miseks tuleb valida täisekraan ehk full screen.

– Nüüd lähme kiirele pildimatkale ümber maailma. Meie reis algab Aafrikast, kust suundume Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse, vahepeal käime ka Eestis. Tutvume noortega maailma erinevatest paikadest ja saame teada, kuidas mõjutavad meie tegemised meist väga kaugel elavaid inimesi ning vastupidi.

– Meie reis kestab täpselt 6 minutit ja 40 sekundit. See tähendab, et vaatame 20 slaidi, igaüht 20 sekundit. Sellist esit-lusviisi nimetatakse PechaKuchaks ning see on pärit Jaapanist. Kuulamise-vaatamise ajal võite juba oma koomiksi teemale mõelda. Pärast kogu esitluse vaatamist ja kuulamist vastan teie küsimustele.

Kustuta esitluse ajaks tuled.

5

Saabume kooliõuele Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koolipäev on just lõppenud. Need tüd-rukud on teel koju, kus nad söövad vahepalaks maisileiba ning praetud banaaniviilusid. Seejärel lähevad nad internetti, et kuulata muusikat ja tšättida kaaslastega.

Ida-Afganistanis Jalalabadis treenib kriketimeeskond, mille igal mängijal on kunstjalg. Ehkki noormehed jooksevad pisut longates, on meeskond väga tugev ja võitnud ka paljusid tavalisi meeskondi.

Ühes Maroko rannas veedavad poisid samal ajal tegevusetult aega. Nende meel on tusane, kuna otsimisest hoolimata pole nad tööd leidnud. Vanemad aga ootavad, et nad saaksid iseseisvalt hakkama. Poisid ei soovi Euroopasse tööotsingule minna nagu mõned nende tuttavad, kes on jätnud maha oma kodu, sõbrad ja pere.

Lääne-Aafrikas Malis istub 15-aastane Umu koduõues oma ema Kajatu kõrval. Umu on mures, sest tema kooliskäimise kulud on vanematele rasked kanda. Siiani on ema Kajatu kuidagi hakkama saanud.

Kajatu korjab põllulapikeselt maguspaprikat ja suundub seda lähedal asuvale turule müüma. Uus saak valmib iga kolme nädala tagant. Vilja kandev põllulapp loodi külanaiste ühistööna. Nad taotlesid külanõukogult ka sobivat maalappi, kuhu ühiselt säästetud raha eest kolm puurkaevu rajada.

Umu teab, et saab nüüd rahulikult koolis käia. Ema tegemistest eeskuju ja innustust saanuna hakkas ta väikese tasu eest naabrite pesu triikima. Kuna puhas väljanägemine on Malis väga tähtis, jagub Umule triikimist peaaegu igaks õhtuks.

Siin on kollasesse rätikusse riietunud Kajatu minemas Mali pealinnas toimuvale kon-verentsile. Küla naiste õhutusel osales ta valimistel ja jõudis volikogusse. Konverentsil tahab Kajatu naiste ja noorte olukorra parandamise plaane ka ministritele tutvustada.

Nüüd suundume Brüsselisse, kus on koosolekule kiirustamas Euroopa Liidu majan-dustegelased. Maailmakaubanduses on rikkamatel riikidel rohkem mõjuvõimu kui vaesematel. Seetõttu on ka mõned seal sõlmitud kokkulepped arengumaade suhtes ebaõiglased.

Samal ajal valmistatakse ühes Hiina vabrikus mobiiltelefone. Euroopa töölised oleksid fi rma jaoks liiga kallid, mistõttu viidi tootmine üle sinna, kus inimesed ei saa kõrgemaid palku nõuda. Mobiiltelefonide tootmiseks vajalikud metallid tuuakse tavaliselt Aafri-kast ja telefonid pannakse kokku Aasias.

Järgmiseks lähme Bangladeshi, kus 15-aastane tüdruk õmbleb tehases särke. Tüdruku pere saatis ta kodukülast rõivavabrikusse tööle, sest neil polnud raha tema ülalpidami-seks. Ta käib tööl kuus päeva nädalas, tema tööpäevad kestavad sageli 14 tundi.

6

Suurest töökoormusest hoolimata maksavad riidefirmad töölistele väga vähe. Sellelt hinnasildilt on näha, et lõviosa rõiva hinnast läheb tootjafirmale ja riidekauplustele. 10-eurosest T-särgist jäävad õmblejale ja puuvilla töötlejale vaid sendid.

Eestis klikib poiss Facebooki lehe „Vastutustundlik ettevõtlus” like-nupul, väljendades nii oma toetust lehele, mis seisab tasakaalu leidmise eest keskkonnaga seotud, sotsiaal-sete ja äriliste eesmärkide vahel.

Samal ajal korjab Lõuna-Ameerikas Ecuadoris Ivan Roman banaane põllumeeste ühiselt maalapilt. Banaani hinnad on maailmaturul väga madalale langenud. Ivan on siiski üsna optimistlik, kuna ta liitus organisatsiooniga Fair Trade (Õiglane Kaubandus).

Eestis otsustab poes süüa ostev inimene, millist kohvi, teed või suhkrut osta. Nähes õiglase kaubanduse märki tootel, võib ta kindel olla, et toorainete kasvatajale on tasu-tud piisavalt, nii et kaetud oleksid tootmiskulud, tagatud tööliste õigused ja välistatud odava lapstööjõu kasutamine.

Toidupoest suundume lähedal asuvale platsile, kus on toimumas maailma päev. Seal pea-vad õiglase kaubanduse eestvedajad kohvikut, kus pakutakse vaid õiglase kaubanduse tooteid. Üheskoos töötamine ja vastutamine on palju tõhusam ja lõbusam kui üksi te-gutsemine.

Siin annavad kooliõpilased Briti parlamendis üle kirja, meenutamaks Afganistani ja Eu-roopa poliitikutele, et igal maailma lapsel on õigus algharidusele. Kirja aitasid kirjutada ka Eesti kooliõpilased koolidest, millel on oma sõpruskool Afganistanis.

Heidame pilgu ka Indiasse Rajastani. Vasakult kolmas tüdruk on 12-aastane Kabbu. Ta on joonistanud koomiksi tüdrukute õigustest. Joonistajad rõõmustavad, et nende koo-miksid on valitud teavituskampaaniasse. Koomiksitest valmistatakse sadu koopiaid.

Kabbu joonistatud koomiksis tunnistavad isa ja ema, et nad on sunnitud andma oma noored tütred abielunaisteks, kuna puudub raha nende toitmiseks. Koomiksi teises ruu-dus peetakse tüdrukute pulmi. Lõpuks on tüdrukud jäänud rasedaks ja haigeks, sest nad on laste saamiseks liiga noored.

Koomiksid pannakse välja ka tänavatele kõigile vaatamiseks, et ärgitada inimesi mõt-lema tüdrukute kohtlemisele: on see tõesti tõsi, et paljud tüdrukud ei pääse kooli; miks peaks neid väärtustama samamoodi nagu poisse? Koomiksid huvitavad inimesi ja see paneb neid ehk rohkem tüdrukute olukorrast rääkima.

Koomiksit tüdrukute õigustest levitatakse sajas Rajastani külas Indias. Külades korralda-takse samadel teemadel ka vestlusringe. Juba pool aastat hiljem ilmub koolidesse palju rohkem tüdrukuid kui varasematel aastatel. Muutus on ellu viidud.

7

– Me nägime just mõnesid näiteid sellest, kuidas maailma jõukamate ja vaesemate riikide inimesed üksteist mõjuta-vad. Samuti nägime, kuidas maailma erinevates paikades elavad inimesed üritavad nii enda kui teiste elu paremaks muuta. Just seesugustel teemadel võiks täna koomiksi joonistada.

– Kas teil tekkis slaidide vaatamise ajal mõtteid või küsimusi?

– Viimane slaid tõi meieni viisi, kuidas kasutada koomikseid sõnumi levitamiseks ja seisukohtade muutmiseks. Esile tõstetakse teada-tuntud teemad ja seisukohad, mis panevad inimesed omavahel rääkima ja arutama. Võib juhtuda, et lõpuks mõtte- ja tegutsemismallid muutuvadki.

– Aasias ja Aafrikas on korraldatud koomiksi töötubasid, kus inimesed joonistavad plakatisuurusi koomikseid neile olulistel teemadel. Hiljem pannakse koomiksid välja kohtadesse, kus ka teised neid näha saavad. Seejuures on tähel-datud, et lugejate jaoks on huvitavamad just need koomiksid, mille autoriks on tavalised nendesarnased inimesed, mitte professionaalid. Tavalise inimese väljendatud koomiksis on asju ja probleeme, millega tavainimene end hõlp-sasti seostab. Lisaks on neis koomiksites rohkesti kohalikku huumorit ja tuttavat argist sõnakasutust.

– Just selsamal põhjusel huvitavad ka teie täna valmivad koomiksid teisi kooliõpilasi, Eesti noori ja tõenäoliselt isegi teievanuste noorte vanemaid.

– See pildireis, mida vaatasime, jutustas muu hulgas julgusest mõjutada suuri üleilmseid probleeme. Kui paljud teist on ostnud õiglase kaubanduse tooteid? Milliseid? Nimelt on see üks konkreetsetest võimalustest arendada maail-mas võrdsemat ja õiglasemat kaubandust.

– Kas keegi on internetis mõne toetusallkirja andnud? Miks? Internetis antud allkirjadel võib olla päris palju kaalu. Tootjaid ju huvitab, mida tarbijad neist mõtlevad, kuna sellest sõltub nende maine ja mainest omakorda see, kui palju nende toodangut müüakse. Näiteks pärast seda, kui internetikampaaniad on osutanud lapstööjõu kasu-tamisele, on mõned rõivafirmad hakanud jälgima, et nende tehastes lapstööjõudu enam ei kasutataks.

Kui oled ise mingile tegevusele toetusallkirja andnud või tegutsed mõnes organisatsioonis, võid seda mainida. Isiklikud eesmärgid huvitavad noori!

NÄOILMETE HARJUTUS (10 minutit)Näita PowerPoint slaidi „Näoilmed toetavad jutustust...”

– Näoilmetega saab koomiksitegelaste tundeid mõjuvalt edasi anda. Järgnevalt harjutamegi näoilmete joonistamist. Räägime erinevatest olukordadest ja proovime joonistada kujuteldava tegelase ilmet. Ühe tegelase näoilme joonistamiseks on aega umbes 1 minut. Juhul kui sul aega üle jääb, võid erinevaid ilmeid juurde joonistada.

Vali allpool olevatest näoilmetest 5–6. Pane tähele, et mõned ilmed on eel-mistega seotud ja neid tuleb esitleda järjekorras. Vajadusel loe ülesannet kaks korda.

1. Paljusid suurte rõivafirmade tooteid valmistab Kagu-Aasias odav tööjõud.Kujutle rõivavabriku töölist, kes teenib päevas 35 senti, ja joonista tema ilme hetkel, kui ta kuuleb, et tema õm-meldud püksid maksavad mõnes riigis 50 eurot.

2. Kõik ühingud ei tunnista tööliste õigusi – töölisi võib vallandada, kui nad nõuavad paremat palka või lühemaid tööpäevi. Joonista sellise töölise ja tema töökaaslase ilme, kui nad nõuavad koos teiste töölistega paremat palka.

3. Ka eestlased võivad toetada kaugel elavaid inimesi, kes võitlevad elutingimuste parandamise nimel. Joonista ühe noore inimese ilme hetkel, kui ta kuuleb, et kampaania, millele temagi toetusalllkirja andis, on viinud ühe suurettevõte otsuseni parandada oma mobiiltelefonitehastes töötingimusi.

4. Kuigi arengumaades on paljudel inimestel viletsamad võimalused kasutada erinevaid infokanaleid, nagu televi-sioon ja internet, kasvab nende tarbijaskond kõige kiiremini just Aafrikas.Joonista noore poisi nägu, kui internetiühendus katkeb ja ta ei saa vaadata, kui paljud on kommenteerinud tema uut postitust.

5. Suured rahvusvahelised kalalaevad reostavad merd kalajääkidega. Lääne-Aafrika rannikul suudab üks välismaine traaler püüda ühe päeva jooksul kuni 250 tonni kala.Joonista kohaliku kaluri ilme, kui ta sikutab merest välja võrgu vaid mõne üksiku kalaga.

6. Senegali valitsus soostus kohalike kalurite ühingu nõudmistega ja lõpetas püügilubade andmise suurtele välismais-tele kalalaevadele. Joonista sama kaluri nägu, kui ta tuleb õhtul koju pere juurde, kaasas korralik kalasaak.

8

7. Kuna tubakafirmade reklaamiõigusi on paljudes riikides piiratud, suunavad nad reklaami vaesematesse riikidesse. Seal müüakse odavat tubakat noortele, kellel võib välja areneda pikaajaline sõltuvus. Joonista ühe ema nägu, kui ta saab aru, et tema laps salaja suitsetab.

8. Koomiksi joonistamise töötoas saavad nii vanad kui noored väljendada koomiksite abil neile olulisi teemasid.Joonista lapstöölise näoilme hetkel, kui ta keskendub koomiksi joonistamisele. Koomiks jutustab laste õigusest koolis käia.

9. Kui koomiks on avalikku kohta üles pandud, saavad teisedki inimesed koomiksis esitatud seisukohtadega tutvuda.Joonista lapstööjõudu kasutava tehase direktori nägu, kui ta tutvub koomiksiga, mis käsitleb laste õigusi koolis käia.

10. Euroopa Liit annab Euroopa põllumeestele majandustoetust. Kõik põllumajandustooted aga müügiks ei kõlba. Enamasti viiakse need tooted arengumaadesse ja müüakse seal dumpinguhinnaga.Joonista kohaliku tomatikasvataja näoilme, kui ta näeb, et inimesed ostavad poest Euroopa poolmuidu saadud tomatijääke.

FOTOD ARENGUMAADEST – harjutus (20 minutit)Selle ülesande eesmärgiks on ärgitada õpilasi arutlema piltidel nähtud arengumaade teemasid ning mõista, et meedia pakutud pilt võib olla ühepoolne.

1. Ülesandes vaatame pilte Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast ning mõtleme sellele, milliseid pilte oleme harju-nud neist nägema.

2. Kui paljud teist loevad uudiseid internetist või päevalehtedest? Mitu korda nädalas? Kes vaatavad teleuudiseid või dokumentaalsaateid?

Jaga õpilastele pildid nii, et iga paar või kolmeliikmeline grupp saavad ühe pildi. Jälgi, et lähestikku olevad paarid või grupid saaksid erinevad pildid. Näita küsimusi PowerPointi slaidilt ja anna neile mõni minut mõtlemiseks.

3. Kas tegu on positiivse või negatiivse pildiga? Missuguseid tundeid see tekitab? Mida teevad pildil olevad inimesed? Kes mida teeb? Kas sa suudad ennast pildil olevas olukorras kujutleda?

4. Palun tõstke käed need, kellel on positiivne pilt; nüüd need, kellel on negatiivne pilt. Miks on see pilt teie arvates positiivne või negatiivne?

5. Kus selliseid pilte näha võiks? Sellised võiksid olla kõnealuses riigis elava või seda tundva inimese pildid. Niisu-guseid pilte saab näha ka kohalikes ajalehtedes või arengukoostöö teavitusmater-jalides.

6. Kus selliseid pilte näha võiks? Tunduvad need kusagilt tuttavad? Tõenäoliselt näete neist riikidest enamasti just selliseid pilte, mis kirjeldavad sõda või kurjust. Ajakirjanduses ja internetis avaldatakse rohkesti fotosid šokeerivatest olukordadest, sest need paeluvad lugeja tähelepanu. Ent kui me näeme selliseid fotosid pidevalt, hakkame alateadlikult mõtlema, et neis riikides polegi muud kui sõda ja kurjus. Arengumaadest ja nende elanikest võib teha väga erinevaid fotosid. Olgu olukord milline tahes, kõigis riikides on alati mõlemat, nii positiivset ja negatiivset.

7. Tõstke käsi, kelle pildil inimesed aktiivselt midagi teevad. Kes pildil tegutseb ja mida ta teeb?

9

8. Nendel piltidel kujutatud inimesed on ametis oma igapäevatoimetustega – sellega on ka meil kerge samastuda. Me näeme inimesi müüja või koolilapsena ning see tu-letab meile meelde, et inimesed teevad igal pool sarnaseid asju ja neil on sarnased huvid.

9. Need negatiivsed pildid on tehtud keerulistes olukordades, kus normaalne elu ei saa jätkuda. Piltidel olevad inimesed ei saa oma elu mõjutada. Nad on passiivsed ega tee ise midagi, oodates abi näiteks väljastpoolt. Niisugustesse olukordadesse on end juba raskem kujutleda ja võib tunduda, et mujal on inimeste argipäev meie omast väga erinev.

10. Mida sarnast märkad kõigil piltidel?Kõigil on valgenahaline spetsialist aktiivselt aitamas arengumaa lapsi, kes abi vastu võtavad. Väga levinud on fotod, kus keegi jõukama riigi kodanik on läinud teise riiki hädasolijaid aitama. Palju selliseid pilte nähes ei tule meile enam mõttessegi, et enamiku abitöödest ja arengukoostööst teevad ära kohalikud inimesed. Meile tundub pigem, et välismaiste jõukate riikide esindajad on peamised probleemide lahendajad. Tegelikult nad siiski vaid toetavad kohalike inimeste tööd.

11. Seda, millist vaatenurka kasutada, otsustab fotograaf. Võimalusi on palju – üht ja sedasama olukorda võib pildistada nii südant liigutavalt, aga ka hirmutavalt.

12. Võttenurga valik määrab suuresti ka foto emotsiooni. Kui pildistatud on ülevalt alla, tuleb esile objekti abitus, viletsus ja nõrkus. Nii saab pildistatavat abituna kujutada.

13. Teisalt, kui soovitakse näidata võimukaid inimesi, fotografeeritakse neid sageli alt üles.Fotod annavad seega võimaluse inimeste arvamust tugevalt mõjutada. Nii võime meiegi pilte mõjutusvahendina kasutada. Seega on hea, et oleme pildi edastatud sõnumite suhtes tundlikud.

KOOMIKS AAFRIKAST – ülesanne (20 minutit)Jaga igale õpilasele suvalises järjekorras üks koomiksi ruut. Kui õpilaste arv ei jagu neljaga, anna kellelegi kaks ruutu. Lähtudes õpilaste arvust, jaga need nii, et ei tekiks puudulikke koomikseid (nt 6–8 noorele kaks erinevat koomiksit jne).

– Igas koomiksis on neli ruutu. Palun tõuske kõik püsti ja otsige oma koomiksi puuduvad tükid. – Kui teil on puuduvad tükid olemas, leidke oma rühm ja pange tükid õigesse järjekorda.

Kui vaja, aita rühmi otsimisel. Anna neile mõni minut aega, et mõelda järgmistele küsimustele:

– Kas tunned ära koomiksis kasutatava keele? – Mis riigis on see koomiks joonistatud? – Kus seda koomiksit näidata võiks?

Nüüd vaatame koomikseid koos. Kõik teile jagatud koomiksid on valminud Aafrika riikides. Need näitavad, kuidas koo-mikseid võib kasutada ka sõnumi edastajana.

Näita kõne all olevat koomiksit PowerPointis. Palu rühmal koomiks valjusti ette lugeda. Seejärel küsi, mida nad arvavad. Kas autori kodumaa arvati õigesti ära? Kus võiks koomikseid eksponeerida? Anna lisainfot koomiksite ja nende joonista-jate kohta.

10

1. Turul haisebKoomiks on joonistatud Tansaanias Dar es Salaami lähedal, kus korraldati koomiksite töötuba ja igaüks võis joonis-tada, mida soovis. Koomiks on suahiili keeles. Seda võiks levitada kõne all oleval turul ja ka ülejäänud linnaturgudel.

2. Malaaria vältimineAutoriks on tulevane õpetaja Mosambiigi pealinnast Maputost. Koomiks on portugali keeles (Mosambiik on endine Portugali asumaa). Koomiksit võiks levitada kohtades, kus liigub palju inimesi, nt külakaevude juures, poodides ja haiglates.

3. Õigus õppida ametitKoomiks on joonistatud laste- ja noorsootöötajate töötoas Senegalis. Autoriks on laps, kes jutustab oma elust. Koomiks on prantsuskeelne (Senegal on endine Prantsuse asumaa). Koomiksi võiks välja panna kooliseintele või viia neile, kes otsustavad koolitarvete maksumuse.

4. Tüdrukud ja koolÜhe organisatsiooni liikme koomiks Tansaaniast Dar es Salaamist. Koomiks on suahiilikeelne. Seda võiks levitada näiteks kooli juhtkondades, kes määravad koolivormi kasutamise korra; masaide külades; kohtades, kus liigub palju inimesi, nagu kaevud, poed, turud, üldkasutatavate teede ääred jne.

5. Kontrollimatud tulekahjudKoomiksi autoriks on Mosambiigi keskkonnaorganisatsiooni aktivist. Koomiks on joonistatud töötoas, mis korral-dati koostöös Soome organisatsiooniga. See on portugali keeles. Koomiksit võiks levitada külades, kus viljeldakse maapõletamist ehk alepõllundust, ja paikades, kus liigub palju inimesi, nt külakaevude ja poodide läheduses.

6. Naised ja maa omamise seadus 1999. aastastKoomiksi autoriks on Tansaania naisorganisatsiooni liige, kes osales 4-päevases koomiksite joonistamise töötoas. Koomiks on suahiili keeles. Seda võiks levitada näiteks külades, eriti kohtades, kus käivad enamasti naised (nt kaevul).

7. Õigus puhataKoomiksi on joonistanud 17-aastane keevitaja Burkina Fasost. Koomiks on prantsuskeelne. Selle võiks kleepida töö-kohtade lähedusse majaseintele ja kohtadesse, kus paljud töölised lõunat söövad, või ka kutsekoolidesse.

KOOMIKS AAFRIKAST – mõjutamisülesanne (15 minutit)Noored jätkavad samades gruppides samade koomiksitega. Anna neile mõned minutid aega mõelda järgmistele küsimustele:

– Selles koomiksis käsitletud probleem puudutab paljusid inimesi. Mida võiks selles riigis olukorra parandamiseks teha? Kas selle parandamisele saaks kaasa aidata ka Eestist?

– Juhul kui lahenduseks on vaja raha, siis kust ja kuidas seda saada võiks? – Mõjutamisviise on mitmeid: otsustajate või ürituste mõjutamine, organisatsioonide töö, teavitus-, tarbimis-, või

rahakogumiskampaaniad, eetilised kingitused, meeldetuletuskirjad, info levitamine internetis, rahvuslik või rahvus-vaheline poliitika, riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide arengukoostöö.

Rühmad esitavad oma vastused. Vajadusel võid ette lugeda mõned allpool toodud mõjutamisvõimaluse.

1. Turul haiseb – Eestis võiks toetada arengukoostööprojekte, millega omakorda toetatakse kohalikke asutusi, kes teavitavad inimesi

puhtuse ja hügieeni olulisusest. – Müüjad võiksid osaleda turu koristuspäevadel, panna turule üles silte, mis keelavad prügi mahaviskamise, või kogu-

da kõikidelt müüjatelt maksu turukoristaja palkamiseks. – Müüjad võiksid turu omanikule/otsustajatele teha ettepaneku koguda maksu, mille abil korraldada muu hulgas ka

turu koristamine.

2. Malaaria vältimine – Eestist võiks anda raha arengukoostöö organisatsioonidele, mis varustavad riskipiirkondade elanikke sääsevõrkude-

ga (näiteks eetilise kingitusena), või organisatsioonidele, mis toetavad kohaliku tervisehoolekande teavitustööd malaaria levimisest.

– Eestist ja kohapeal võiks toetada malaaria vastu võitlemise projekte ja uurimusi. – Kõnealuse riigi tervishoiuorganisatsioon võiks levitada malaariateemalist infot kas või koomiksite abil ja õpetada

malaariast hoidumist juba koolides.

3. Õigus õppida ametit – Kohalikud inimesed võiksid nõuda otsustajatelt tasuta kooliharidust. – Otsustajad võiksid suunata kooliharidusse rohkem raha ja seda mujalt kokku hoida. – Eestist võiks toetada koostööprojekte, millega edendatakse noorte kooliskäimist või ametikoolitust. Arengukoos-

tööd rahastab ka Eesti välisministeerium. – Eestis saab osta tooteid, mis on toodetud õiglase kaubanduse tingimustes. – MTÜ Mondol on näiteks projekt Ugandas, millega toetatakse puuetega noorte võimalusi kutse- ja tööpraktika

11

omandamiseks. Mondo poolt algatatud „Pop-Up” kohvikus noored saavad tulevaseks tööks vajalikke oskusi ja kogemusi toitlustamise ja teenindamise vallas. Lisainfo: http://www.muudamaailma.ee/programmi-info/uganda-kohvik

4. Tüdrukud ja kool – Kohalikul tasandil suudaks hoiakuid muuta näiteks mõni masaide ühing, kes saab kasutada selleteemalisi koomik-

seid, et koos inimestega kirjutada, joonistada, lugusid jutustada, vestelda ja arutada. – Eestis asuv organisatsioon võiks hakata toetama mõne masaide organisatsiooni tegevust, hankides neile muu hul-

gas ka rahalist toetust näiteks Eesti välisministeeriumi arengukoostööressurssidest. – Kohapeal võiks korraldada koomiksi joonistamise kampaaniaid teemal „Seaduse järgi on kõigil tüdrukutel õigus

koolis käia”. – Võiks nõuda erinevate kultuuride märkamist ja tunnustamist koolis (riietus, pühad, söögikombed). – Eestis võiks tegutseda organisatsioon, mis korraldab üritusi tüdrukute õiguste kaitseks, et tagada neile kooliharidus

ja turvaline lapsepõlv.

5. Kontrollimatud tulekahjud – Erinevate meediakanalite, infolehtede jms kaudu peaks kohalike seas levitama infot metsatulekahjude ohtlikkusest. – Võiks õpetada erinevaid ja vaheldusrikkaid põllundusmeetodeid, eriti säästvat põllumajandust. – MTÜ Mondo toetab Keenias Shianda külas naistegruppide projekte, mis hõlmavad ka jätkusuutlikku põllumajandust.

6. Naised ja maa omamise seadus 1999. aastast – Eestist võiks kohalike naiste ühendusi toetada kingituste ja arengukoostöö

vahenditega. – Kõnealustes riikides võiks levitada infot naiste õigustest, näiteks teha koo-

miksite väljapanek külade rahvarohkemates kohtades. – Naiste ja tüdrukute õigusi võiks neis riikides juba koolides tutvustada. – MTÜ Mondo projektid Ghanas, Keenias ja Afganistanis aitavad lesknaistel

paremale elujärjele jõuda. Naisi saad toetada näiteks eetilisi kingitusi tehes. – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) on koostanud näituse 3. Aastatu-

hande arengueesmärgi kohta (Sooline võrdõiguslikkus). Näituse saad lae-nutada Maailmahariduskeskusest kooli või noortekeskusesse.

7. Õigus puhkusele – Kohalikud ametiühingud võiksid tööliste õiguste infot levitada ka koomiksite

või raadio abil. Samas võiks neid toetada ka mõni Eesti ühing. – Eestis saab osta tooteid, mille tootjad saavad selle eest ka piisavat tasu ja

vabu päevi. Sellised on näiteks õiglase kaubanduse tooted. – Teavitustöös võib osaleda ka vabatahtlikuna, kes käib koolides, üritustel või

ostukeskustes rääkimas, miks võiks eelistada eetilisi tooteid. – Eestis käib hetkel šokolaaditeemaline kampaania, mis uurib ka meie poe-

šokolaadi päritolu. Vaata lisainfot: www.mondo.org.ee

KUIDAS KOOMIKSIT TEHAKSE – esitlus (5 minutit)Nüüd hakkame üheskoos koomikseid joonistama. Töötoa lõpuks võiks igaühel olla omaenda koomiks. See võib põhineda mõnel teie ideel või arvamusel, aga ka sellel, mida olete kogenud või kuidas võiks maailmas toimuvaid sündmusi mõjutada. Kajasta-da võib ka ükskõik millist täna käsitletud teemadest.

Alustuseks joonistage oma loo mustand väikestele koomiksiruutudele. Seda pole vaja kaua viimistleda. Piisab, kui on üldiselt aru saada, mis teemal koomiks tuleb. Kõik teks-tid võiks siiski õigetesse kohtadesse kirjutada – sellest selgub, kas lugu toimib. Seda, mida joonistatakse, pole vaja tekstis selgitada. Koomiks on pildi ja teksti koosmäng, kus mõlemad on võrdselt olulised.

Tähtis on jutumullide järjekord. Oluline on meeles pidada vasakult-paremale-loogikat: vasakul peab olema selle tegelase jutumull, kes räägib esimesena. Ülevalt-alla-loogika tähendab seda, et kui kaks jutumulli on teineteise lähedal, loetakse esimesena ülemist. Neid reegleid peab järgima, et hiljem ei loetaks koomiksit vales järjekorras ega saadaks sisust valesti aru.

12

Enne kirjutatakse tekst ja alles seejärel joonistatakse selle ümber jutumull. Vastupidi toimides võib juhtuda, et tekst ei mahu jutumulli ära. Teksti võib kirjutada joontele, mis on õrnalt hariliku pliiatsiga ette tõmmatud ja mille saab pärast hõlpsasti ära kustutada.

Inimese joonistamine ei ole koomiksi puhul kõige keerulisem. Tee algul hariliku pliiat-siga kriipsujukud, seejärel lisa neile lihased ja riided. Joonista nad üle vildika või mar-keriga ja siis kustuta hariliku pliiatsi jooned.

Näoilmed toetavad loo rääkimist ja väljendavad tundeid. Näoilmed toimivad hästi ka jutumullideta.

Plakati mõõtu koomiksi tekst peab olema suur ja koomiksis ei tohiks olla pisidetaile, sest seda loetakse umbes meetri kauguselt.

Alles siis, kui koomiksi autor on mustandiga rahul, hakkab ta oma tööd originaalmõõ-tudes paberile joonistama. Hariliku pliiatsiga tehtud jooned tõmmatakse vildika või markeriga üle, misjärel pliiatsijooned kustutatakse ning töö viimistletakse, s.t joonista-takse detailid või värvitakse mõned kohad mustaks.

PILTIDE KÄSIKIRJAD JA KOOMIKSITE TEGEMINE (1 t 45 min–2 t 10 min)Õpilased joonistavad neljast ruudust koosnevaid plakatisuurusi koomikseid, mis väljendavad erinevaid arenguprob-leeme. Siinkohal on oluline rõhutada, et õpilaste isiklikud arusaamad on kõige huvitavamad. See, mida õpilased ise soovivad öelda, peaks ka nende lugudes esile tulema.

Kui juhendajaid on kaks, võib töötoa lõpuks kahte rühma jagada. See tekitab rahulikuma õhkkonna ja soodustab kes-kendumist.

Vajalikud materjalid: – plakatisuuruste koomiksite valmistamisjuhend – harilikud pliiatsid, kustutuskummid, vildikad, markerid (peene ja jämeda otsaga), joonlauad – paberid mustanditeks (A4/A5) – paberid puhtanditeks (A4/A3) – slaidid sellest, kuidas koomiksit tehakse

Lugude väljamõtlemine ja mustandite joonistamine Õpilased alustavad tööd mustanditega. Neile antakse mustandi paberid, mida vajadusel juurde saab. Juhendaja rõhutab, et oluline on looming – joonistused võivad olla visandatud, aga tekstid peavad olema loetavad.

Igaüks mõtleb välja oma loo, kuigi tööd võib teha ka paarides. Õpilasi õhutatakse mõtlema just sellistest teemadest ja vaatenurkadest, mis on nende arvates olulised ja mille kohta nad soovivad midagi öelda.

Kui õpilane on hädas oma loo väljamõtlemisega, saab juhendaja teda mõne suunava küsimusega aidata. Ideede am-mutamiseks võib taustaks panna ka PechaKucha slaidiesitluse.

Juhendaja rõhutab mustandi vajalikkust, et koomiksi loetavus ja üldmõte oleksid enne lõplikku valmimist kontrollitavad.

13

Juhendaja jälgib kõigi koomiksite valmimist ning kontrollib, et

– koomiksist oleks lihtne aru saada, – tegevus oleks loogiline, – teksti maht oleks sobiv (ca kolm tekstirida ühe jutumulli sees), – koomiks valmib töötoa ajal.

Tähelepanu! Ära palu õpilasel oma koomiksi sisu selgitada, loe see enne ette. Kui sa ei saa kõigest aru, võid küsida täpsus-tusi, näiteks „Kas tegu on ühe ja sellesama tegelasega?”, „Kes räägib esimesena: kas vasakul või paremal olev tegelane?”, „Kas see on mõtte- või jutumull?”. Kuna koomiksitegu on loominguline, võib esitada väga palju küsimusi.

Koomiksi ümberjoonistamine – puhtandValmis mustand kopeeritakse hariliku pliiatsiga suurele puhtale paberilehele. Tekstide jaoks tõmmatakse paberile abi-jooned. Kui tekstid kirjutatud, joonistatakse nende ümber jutumullid. Seejärel joonistatakse pliiatsijooned musta vildi-ka või markeriga üle. Lõpuks hariliku pliiatsi jäljed kustutatakse ja vead parandatakse.

Koomikseid võib paljundada (nt A3-le) ning kinnitada seintele, teadetetahvlitele vms.

LISAÜLESANNETE KOOMIKSIDLisaülesanded on mõeldud neile lastele, kes saavad oma koomiksi ruttu valmis ja on tegevuseta, samal ajal kui teised oma töid viimistlevad. Lisaülesandeid võib vastavalt vajadusele kohandada ja muuta. Kiiresti tööga valmis saanud õpilane võib abistada ka oma kaaslasi, kel veel koomiks pooleli.

Lisaülesandeid on kahesuguseid (need leiab lisaülesannete vihikust):

• täienda koomiksi teksti – ülesandeks on mõelda jutu- ja mõttemullidesse sobiv tekst, nii et koomiksi pildid moo-dustaksid ühtse terviku. See ülesanne saab tavaliselt kiiresti valmis;

• jätka koomiksit – ülesandeks on jätkata koomiksit, kui ette on antud vaid esimene ruut. Tegelased ja tegevuskäigu peab joonistama ka ülejäänud kolme ruutu. Selle ülesande võib anda ka neile õpilastele, kelle jaoks on omaenda loo väljamõtlemine keeruline.

LÕPUÜLESANDED: KLEEPSUD JA KÜSIMUSEKAARDID (20–25 minutit)Töötuba viiakse lõpule küsimusekaartidega, aga kui rühm on juba liialt rahutu, võib kiiresti vaid kleepsudega lõpetada. Soovi korral võib mõlemad ühendada. Lõpuülesannet võiks teha maksimaalselt 12-liikmelises rühmas, muidu võtab see liiga palju aega.

Valminud koomiksid kinnitatakse seinale ja osalistel palutakse nendega tutvuda.

KleepsudJaga igale noorele kaks kleepsu igast värvist (kokku 8) ja palu nende abil hinnata oma koomiksist vasakul ja paremal olevaid koomikseid (enda tööd ei tohi hinnata!).

Näita PowerPointi slaidil värvide tähendusi:

– sinine: omapärane – punane: tundeid tekitav – roheline: väga oluline teema – pruun: arusaadavalt kujutatud

KüsimusekaardidPalu noortel võtta toolid ja koguneda koomiksite ümber, nii et need kõigile näha oleks. Jaga õpilastele küsimusekaardid. Las nad tõmbavad kaardipakist küsimuse, ilma seda enne nägemata.

– Nüüd palun teil kommenteerida seda koomiksit, mis asub teie koomiksist paremal pool. Seejärel kommenteerib igaüks koomiksit, mis asub tema omast vasakul pool.

Palun lugege koomiks valjusti ette, seejärel ka küsimused oma kaardilt ja vastake neile.

Kaartidel olevad küsimused:

– Kas koomiks innustas või masendas sind? Miks? – Mida sa arvad koomiksis kujutatud olukorrast?

14

– Kuidas võiks see koomiks sinu eluga seostuda? – Keda koomiksis kujutatud olukord võib mõjutada? – Kuidas lugu võiks jätkuda? – Kas nii võiks ka tegelikus elus juhtuda? Palun põhjenda? – Missugune on sinu arvates koomiksi sõnum? – Mida positiivset koomiksi loos näed? – Veel kommentaare...

Viimased kolm küsimust on kõigil ühised.

Palu ka teisi õpilasi, kes töötoas ei osalenud, koomikseid kommenteerima.

TÖÖTOA TAGASISIDE (5 minutit) – Sooviksin teada, mida te sellest töötoast arvate. Näidake seda oma pöidlaga. Esitan teile mõned väited ning teie

ülesandeks on pöidlaga märku anda, mida arvate.

pöial üles – olen nõuspöial alla – ei ole nõuspöial keskel – olen erapooletu

Võid ise otsustada, milliseid väiteid esitad. Allpool mõned näited.

– Sain täna uusi mõtteid globaalsetest probleemidest või arengumaade inimeste elust. – Sain uusi ideid, kuidas maailma probleeme mõjutada. – Joonistamine oli vahva! – Oli tore näha kaaslasi koomikseid joonistamas. – Sooviksin maailma arenguprobleemidest rohkem teada. – Sooviksin mõjutada maailmas valitsevat ebaõiglust. – Olen uhke oma koomiksi üle! – Koomiks on vahva ja tõhus viis info ja arvamuste edasiandmiseks.

Lõpuks küsi lastelt (nt joonistamise ajal), kas nende koomiksid tohib laadida maailmakooli kodulheküljele (www.maailmakool.ee) ning kas neid tohib kasutada ka organisatsioonide veebi- ja infolehtedel jms. Kontrolli, et kõigil koomiksitel oleks autori nimi, vanus, kool, telefoninumber ja e-posti aadress. Avaldamisele läheb vaid koomiksi esipool, seega kui autor soovib, et tema andmed oleksid näha, võib need kirjutada koomiksi esiküljele. Lisaks pane koomiksipaki peale silt, millel on kooli ja rühma nimi ning juhendaja e-posti aadress. Siis saadame õpetajale teate kohe, kui noorte koomiksid on internetti välja pandud. Nii levib ka koomiksite kasutamine õppetöös.

Saada loa saanud koomiksid aadressile

MTÜ MondoMaailmahariduskeskusTelliskivi 60A 10412 Tallinn

või skaneerituna maailmaharidus@mondo.org.ee

15