Pop

ula

arte

adu

slik

aja

kiri

. Ilm

un

ud

193

3. a

asta

st.

3,9

0 €

SE

PT

EM

BE

R 9

/20

15

ISSN 0131-5862 (trükis)

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne)

Maailma viudHinnangud linnarebastele

Middendorff 200

Maailmameri hapestub:ka Läänemeri on muutuste lävel

Kas sul on loodusajakiri tellitud ja puukborrelioos kontrollitud?

Telli ajavahemikus 21.09–31.10 ajakiri Eesti Loodus, Horisont, Looduse sõber või Eesti Mets aastaks ja võid saada tasuta

võimaluse kiirtestida, kas suvine loodu ses liikumine ja puukidega kohtumine pole kaasa toonud puukborrelioosi nakatumist.

Loosime igal nädalal välja 4 kiirtesti. Võitjate nimed ja täpsemad kampaaniatingimused avaldame kodulehel.

Telli www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105

horisont4 / 2015 ■ JUULI–AUGUST

HIND 3.90

RUKKIAASTAL

LEIVAVILJAST

KONSTRUEERITUD ELU

TUUNITUD

LHC PÕRGUTI JA

OSAKESTEFÜÜSIKUTE

KÕRGED OOTUSED

MIS ON AJU

PÕHILINE ÜLESANNE?

Peeter Helme: enim on mind mõjutanud keeleteadus

Rainer Kattel: kindlasti ei pea elus kõike mõõtma majandusliku mõõdupuuga

Bioloogilised poldid,

mutrid ja ehituskivid

Pop

ula

arte

adu

slik

aja

kiri

. Ilm

un

ud

193

3. a

asta

st.

3,9

0 €

AU

GU

ST

8/2

01

5

EE

ST

I LO

OD

US

A

UG

US

T 8

/20

15

Kliim

amuu

tuse

d –

Pisi

imet

ajat

e si

gim

ise

hind

– P

aepe

alne

mul

d –

Taan

i kan

tsi a

suko

ht –

Kol

ga k

ivis

ild –

Inte

rvju

u Ka

rl M

artin

Sin

ijärv

ega

– N

iisku

smõõ

turid

ISSN 0131-5862 (trükis)

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne)

Hiirepoja hind

Paepealsed mullad

Taani kants ja Kolga kivisild

Kliimamuutused Eestis:sagenevad kuumalained kimbutavad tervist

M E T S A N D U S A J A K I R I • I L M U N U D A A S T A S T 1 9 2 1S U V I 2 / 2 0 1 5

H I N D 3 . 9 0 €

EE

ST

I

ME

TS

•

2

/

2

01

5

Idapiiripuhastamine poole peal

SOS ehk kuidas päästa lendoravatSOS ehk kuidas päästa lendoravatSOS ehk kuidas päästa lendoravat

3.90 €EESTIS VÄLJASUREMISOHUS LIIK ELAB KESET KÜLA

SEAKATK —KUIDAS KÄITUDA

Eesti rahvusmaastikud — PühajärveKodusea ja metssea hübriidid Eestis

Päikesepaneelid kortermaja katuselKompostiljonid tulevad appi

Hendrik Relve unistab varjus püsimisest

PÕIMUKUU/SÜGISKUU (AUGUST/SEPTEMBER) 4/2015

Puukborrelioosi koduse kiirtesti kasutamine on lihtne ja mugav. Test tuvastab puuk-borrelioosi nakatumise alates 2–4 nädala möödumisel oletatavast puugihammustusest. 10 minutiga on usaldusväärne vastus käes!

Naudi hingerahu ning huvitavat lugemist loodusest ja teadusest!

SEPTEMBER 2015 EESTI LOODUS 1

2 Toimetaja veerg

3 Sõnumid

8 Hapestuv maailmamereve-si on suur oht kogu mereöko-süsteemile

Liina Pajusalu, Georg Martin, Tiina Paalme, Arno Põllumäe ja Katarina Oganjan juhivad tähelepanu süsihappegaasi suu-reneva neeldumise tagajärgede-le merevees: riskirühma satuvad näiteks lubiskeletiga organismid

15 EL küsib: vastavad Peep Männil ja Kristiina Hommik

16 Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume?

Liivi Plumer ja Urmas Saarma uurisid inimes-te arvamusi: urbanisee-runud rebased pigem ei häiri, aga nende arvukust tuleks ikkagi piirata

22 Aasta lind: viurikas maailm Ülo Väli aitab lugejal orienteeru-

da maailma ligi 63 viuliigi seas, mis jagunevad kümnesse pere-konda

27 Panin tähele: kaaniperekond

28 Huvitav Eesti: Hürsi veski Tsiistre nukas Katre Palo tutvustab Misso vallas

asuvat ainulaadset ehitusmäles-tist, mis on sattunud hävimisohtu

30 Erakordne hiidrahepuhang Ida-Eestis Jüri Kamenik selgitab põhju-

si, miks augusti algul sadas ligi 10 cm läbimõõduga raheteri

32 Poster: Tõnu Noorits

34 Intervjuu: Hea ajakiri on ilus vaadata ja huvitav lugeda.

Eesti Looduse pikaajalist kuns-tilist toimetajat Enn Lumetit küsitlenud Elen Rekand

40 Matkarada: Rebastemäe rada tutvustab

Hiiumaa künklikumat osa Elen Rekand juhatab lugeja

Hiiumaale Kõpu poolsaarele, kus saab kerge vaevaga tutvuda vaheldusrikkal pinnamoel kuju-nenud metsakooslustega

43 Alexander Theodor von Middendorff 200: unistuseks jäänud põhjapooluse-ekspe-ditsioon

Erki Tammiksaar meenutab Eestist pärit kuulsa maadeuurija kavatsusi, mille viisid ellu siiski hilisemad polaarretkelised

48 Eesti jämedaimad sanglepad Hendrik Relve kirjeldab Lääne-

Virumaa Vihula valda koondu-nud põnevaid põlispuid

52 Viru raba ei olegi nii esinduslik, kui reklaami järgi tundub

Laimi Truus jahutab rabasõp-rade meeli: kas oleme valmis kujundama Viru rabas ulatuslik-ke kännustikke, mida raba taas-tamine peale taassoostumise eel-dab?

54 Panin tähele: Gallid iidse suguvõsa tammel,

„Austerpahklane“ Tammelinna tammedel

56 Tiit Kändleri essee: Lippmaad ilmutasid Eestile

looduse väge

58 In memoriam: Toomas Liidja, Aleksander

Heintalu ehk Vigala Sass

59 Kroonika

62 Mikroskoop

63 Ristsõna

64 Ajalugu, sünnipäevad

Sisukord

|465|

MorsadFoto: Sven Začek

66. aastakäik Nr 9, september 2015 www.eestiloodus.ee

40

43

8

3422 Aasta lind: Ülo Väli

da maailma ligi 63 viuliigi seas, mis jagunevad kümnesse pere-konda

27

Urmas uurisid inimes-

te arvamusi: urbanisee-runud rebased pigem ei häiri, aga nende arvukust

Hendrik Relve

52 Viru raba ei olegi nii esinduslik,

Laimi Truus

Mis toimub maailma(mere)s?Augustinumbri keskne teema

oli suvised kuumalained ja sellega kaasnev soojussaar-

te efekt ‒ ülekuumenevad asfalt- ja betoonpinnad linnades. Saime teada, et uurimuse järgi on kuumalained Eestis sagenenud ja nii jätkub ilmselt ka tulevikus. Põhjusi tuleb otsida glo-baalsest kliimasoojenemisest.

Ka septembrinumbris ei saa me mööda kliima soojenemisest. Õigu-poolest käsitleme seda temaatikat mõnevõrra teises võtmes. Nimelt käib peaaegu ühte sammu kliima-soojenemisega teine muret tekitav keskkonnaprobleem: maailmamere hapestumine.

Nii soojenev kliima kui ka mere-vee happesuse tõus on teinud inime-sed murelikuks. Tõsi, esimesest rää-gitakse rohkem ja valjemini. Seevastu hapestuv merevesi on võrdlemisi uus probleemipundar.

Seni on selle temaatikaga tegelnud põhiliselt teadlaskond ning „suurde poliitikasse“ hapuks muutuv ookean veel jõudnud ei ole. Uus keskkon-naprobleem on aga ulatuslik. Selle-le juhivad tähe-lepanu avakir-jutise autorid Tartu ülikooli Eesti mereins-tituudist.

Eri riikide teadlaste uurin-gute järgi on

maailmamere vesi ajapikku muutu-nud aina happelisemaks. Ent praegu ei osata veel kuigi täpselt hinnata, mida see endaga kaasa võib tuua. Selge on see, et kiiresti hapestuv merevesi aval-dab mõju mereelustikule. Nõnda on asutud uurima, millist osa mereelusti-kust mõjutab pH taseme langus kõige enam: kes võidavad ja kes kaotavad.

Kõik on kõigega seotud. Kui inim-kond paiskab õhku sama palju heit-meid nagu seni, siis ei suuda maail-mameri süsihappegaasi senise tõhu-susega omastada. Seetõttu süsihap-pegaasi sisaldus atmosfääris suure-neb ja see omakorda lisab hoogu klii-masoojenemisele.

Maailmamerega on septembri-numbris seotud veel teine, märksa seikluslikum lugu. Tänavu 18. augus-til tähistati eesti juurtega loodus-teadlase Alexander von Middendorffi 200.  sünniaastapäeva. Sedapuhku ei tutvusta me tema osalust eesti puna-se veise ja tori hobuse tõuaretuses või arvukatel ekspeditsioonidel. On veel üks seik: unistus ja soov jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolu-sele. Selle kohta on palju arhiivima-

terjale läbi töötanud teadusloolane Erki Tammiksaar.

Paratamatult ei saa inimene olla lõputult isepäine: loodusolu-sid tuleb tunda ja arvestada. Eesti

Loodus on seejuures ikka abiks. Siinkohal on hea meel anda teada,

et koostöös ETV keskkonna-saatega „Osoon“ hakkab ala-

tes septembri teisest poo-lest korra kuus toimuma Eesti Looduse lugeja-mäng. Kindlasti anname mängu kohta lisatea-vet ka meie Facebookis ning Loodusajakirja internetilehel. Lugege

ajakirja ja jälgige saadet!

66. aastakäik Nr 9, september 2015

Toimetuse aadress:Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartue-post toimetus@el.loodus.ee

faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk742 1143, tomkukk@gmail.com

Toimetaja Helen Külvik(lapsehoolduspuhkusel)

529 4033, helen.kylvik@gmail.com

Toimetaja Juhan Javoiš5661 0851, juku@ut.ee

Toimetaja Katre Palo521 8771, palo.katre@gmail.com

Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado742 1143, toomas.juriado@el.loodus.ee

Keeletoimetaja Monika Salo742 1186, monika.salo@el.loodus.ee

Küljendamine Raul Kaskraul@ww.ee

Väljaandja: MTÜ LoodusajakiriEndla 3, Tallinn 10122

Vastutav väljaandja Triinu Raignatriinu@loodusajakiri.ee

Tellimine ja info Kristi Mõis610 4105, loodusajakiri@loodusajakiri.ee

Reklaamijuht Elo Algma610 4106, reklaam@loodusajakiri.ee

Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel

© MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015

Summaries of some articles can be found at our web site www.eestiloodus.ee

Trükitud trükikojas Kroonpress

ED ÖA KA OMMA ÄJ RH GÕ ISP

Trükitoode

541 787

Toimetaja veerg

ID 12c3246 g CO2

poliitikasse“ hapuks muutuv ookean veel jõudnud ei ole. Uus keskkon-naprobleem on aga ulatuslik. Selle-le juhivad tähe-lepanu avakir-jutise autorid Tartu ülikooli Eesti mereins-tituudist.

Eri riikide teadlaste uurin-gute järgi on

või arvukatel ekspeditsioonidel. On veel üks seik: unistus ja soov jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolu-sele. Selle kohta on palju arhiivima-

terjale läbi töötanud teadusloolane Erki Tammiksaar.

Paratamatult ei saa inimene olla lõputult isepäine: loodusolu-sid tuleb tunda ja arvestada. Eesti

Loodus on seejuures ikka abiks. Siinkohal on hea meel anda teada,

et koostöös ETV keskkonna-saatega „Osoon“ hakkab ala-

tes septembri teisest poo-lest korra kuus toimuma Eesti Looduse lugeja-mäng. Kindlasti anname mängu kohta lisatea-vet ka meie Facebookis ning Loodusajakirja internetilehel. Lugege

ajakirja ja jälgige saadet!

|466| 2 EESTI LOODUS SEPTEMBER 2015

Foto

: Aud

un P

alo