24
2013 19. aprill NR 4 (10) Kaardistatud mullad / Vedelsõnnik väetisena / Laiapea laulud Maisiga või ilma: aina rohkem lehmi saab maisisilo

MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

MAALEHE kuukiri: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Citation preview

Page 1: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

201319. aprill

NR 4 (10)

Kaardistatud mullad / Vedelsõnnik väetisena / Laiapea laulud

Maisiga või ilma: aina rohkem lehmi saab maisisilo

Vedelsõnnik väetisena / Laiapea laulud

Maisiga või ilma:aina rohkem lehmi saab maisisilo

Page 2: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

2 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Ida-Virumaa mehed on pannud kokku nutika lahenduse, too-tes heinast ja põhust puuhalu taolisi biobrikette, mis on tava-

küttest odavamad ja hoiavad küt-tekolded pikema põlemistsükliga kauem soojana.

“Meie biobrikett on silindrilise kujuga, läbimõõt on umbes 60 mm ja pikkus kuni 30 sentimeetrit, seda põhubriketti hoiavad koos põhus sisalduvad looduslikud vaigud,” sel-gitab Rivalette OÜ juhataja Taisto Pakkanen ja nendib, et mingit lisa-ainet, liimi või kemikaali nad ei tar-vita. Biobriketi kütteväärtuseks nime-tavad tootjad 4,7 MWh/t, mis võr-dub 3,5 ruumimeetri halupuudega.

“Mul on loomapidamine ja 700 hektarit maad, samas oma karjale kasutan ära vaid 300 hektarit maad, ülejäänud 400 hektarit heinamaad tuli lihtsalt niita, aga mingit õiget otstarvet sellele heinale ei leidnud,” räägib kohalik talumees Kaido Rein-salu, kuidas ta lõpuks tuligi mõttele, et heinarullidega võiks ju kodud soojaks kütta.

Nii asutas Reinsalu paar aas-tat tagasi koos Taisto Pakkaneniga firma Rivalette OÜ. Alustati nullist – otsiti tootmishooned, uuriti teh-noloogiaid, kuidas heina ja põhku efektiivsemalt briketiks pressida.

Tehnoloogia soetati Tšehhist ja Poolast, LEADERi projektist taot-leti toetust biobriketi- ja graanuli-tehase rajamiseks üle 31 000 euro.

Osa toetusest on juba kätte saa-dud ja üks tootmisliin peaaegu täie-likult komplekteeritud. Plaanis on avada veel teine tootmisliin biopel-letite tootmiseks, tehase kogumak-sumuseks arvestavad omanikud ligi 130 000 eurot.

Biobrikett on jõudnud Ida-Viru-maa kodudesse ja asutustesse, sel-lega köetakse ka üht Mustvee kirikut.

“Biobrikett sobib väga hästi kami-nakütteks, aga ka pliidi alla, ta põleb kauem kui puit. Kuna see brikett on niivõrd tihe, hõõgub süsi väga kaua, andes seetõttu rohkem sooja,” toob esile Taisto Pak-kanen. Kui tavalisest puidust tuleb tuhka 1%, siis biobrike-tist 3,7%, samas tuleb tootjate hinnangul nende briketist siiski vähem tuhka kui tavalisest briketist.

“Oleme Ida-Virumaal ainuke-sed biobriketitootjad ja toorai-nepuudust meil pole, sest heina ikka jätkub,” rõõmustab Riva-lette OÜ juhataja Taisto Pakka-nen, et uus tootmisliin on juba kuu aega töötanud.

SILJA LÄTTEMÄE

biobriketiksuudis

4 Maisisilo tähtsus loomasöödana suureneb

8 Silokultuure on vaja väetada

10 Silomais on odavaim energiasööt

12 Lumi läinud, lägaveo aeg käes

14 Mulla- ja väetistarbekaardid põllumehe teenistuses

16 Viljelusviiside mõju saagile ja mullale

18 Pangad usaldavad põllumeest

20 Meelis Ots päris Olav Kärdi töökohustused

21 Laiapea laulud sünnivad elust enesest

22 Kodumaist kurki saab rohkem, tomatit vähem

23 Sündmuste kalender/uudised

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

sisukord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla [email protected], 661 3380Toimetaja Lii Sammler [email protected], 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak [email protected], 661 3311Korrektor Merike Järvlepp [email protected], 661 3372Kujundaja Merike Arbet [email protected]

Reklaami projektijuht Kaja Prügi [email protected], 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil [email protected].

www.maaleht.ee

16

12

14

Järjest enam on märgata, et põl-lumajandusega seotud know-how kolib teadusasutustest äri-ettevõtetesse ning põllumees

saab uusimaid teadmisi mitte tead-lastelt, vaid firmadelt, kes talle toot-missisendeid müüvad.

Kui otsida asjatundlikku tehnika-teadlast, leiab selle masinamüügifir-mast; kui otsida tipp-loomakasvatus-spetsialisti, leiab selle söötade või söö-dalisanditega kauplevast firmast; kui otsida targimat taimekaitsenõusta-jat, on see agrokeemia firma palgal.

Meiegi ajakirja veergudel on nõu-andeid jaganud FarmPlant Eesti, Agri-balti, Alltech Eesti, Baltic Agro, Anu Aida, Dimela jmt äriettevõtte spetsia-listid. Tavaliselt pöördume kõigepealt teadlaste poole, ent sealt saame tihti vastuseks: pole aega, uurimusi, raha.

Ühelt poolt on hea, et tänu rah-vusvaheliste firmade Eesti esindus-tele jõuab uusim teave ka Eesti põl-lumeheni. On ju üle maailma tegut-sevatel ettevõtetel piisavalt vahen-deid, et minna oma firmale kasuks tulevate uuringutega sügavuti. Sel-lest võidavad põllumehed.

Teisalt peab nõustuma maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma välja-ütlemisega 4. aprilli Maalehes: “Iga firma võitleb ikkagi oma majandus-huvide eest ja ettevõtja saab know-how selle filtri kaudu, läbi mille firma seda pakub.”

Ohu märk on, et iga firma kesken-dub aasta-aastalt järjest enam ainult oma klientidele.

Ilmselt on turg piisavalt ära jaga-tud, ning firmade peaeesmärgiks on saanud mitte uute klientide võitmine, vaid omade hoidmine. Tänapäeva ühiskonnas tundub olevat oskus-teabe valikuline jaotamine selleks üks kindlamaid võimalusi.

Samas killustab see uuema teabe ära, sest igal ettevõttel on oma tuge-vad ja nõrgad küljed. Ning sellest kaotavad põllumehed.

Kes annab teadmisi

Talumehed pressivad heinapallid

LII SAMMLERajakirjanik

[email protected]

Foto SVEN ARBET

14 Mulla- ja väetistarbekaardid põllumehe teenistuses

16 Viljelusviiside mõju saagile ja mullale

18 Pangad usaldavad põllumeest

14

4

8

Tehnoloogia soetati Tšehhist ja Poolast, LEADERi projektist taot-leti toetust biobriketi- ja graanuli-tehase rajamiseks üle 31 000 euro.

Osa toetusest on juba kätte saa-dud ja üks tootmisliin peaaegu täie-likult komplekteeritud. Plaanis on avada veel teine tootmisliin biopel-letite tootmiseks, tehase kogumak-sumuseks arvestavad omanikud ligi

Biobrikett on jõudnud Ida-Viru-maa kodudesse ja asutustesse, sel-lega köetakse ka üht Mustvee kirikut.

“Biobrikett sobib väga hästi kami-nakütteks, aga ka pliidi alla, ta põleb kauem kui puit. Kuna see brikett on niivõrd tihe, hõõgub süsi väga kaua, andes seetõttu rohkem sooja,” toob esile Taisto Pak-kanen. Kui tavalisest puidust tuleb tuhka 1%, siis biobrike-tist 3,7%, samas tuleb tootjate hinnangul nende briketist siiski vähem tuhka kui tavalisest briketist.

“Oleme Ida-Virumaal ainuke-sed biobriketitootjad ja toorai-nepuudust meil pole, sest heina ikka jätkub,” rõõmustab Riva-lette OÜ juhataja Taisto Pakka-nen, et uus tootmisliin on juba

SILJA LÄTTEMÄE

Page 3: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 fookuses 3

maisita?fookuses

maisita?maisita?inimesehais. Haage Agro juhataja Andres Härm on

rääkinud, et tema tööme-hed püstitavad igal kevadel

maisipõldude ümber elekt-rikarjuse.

“Mais on hea lägakasutaja ja annab head saaki,” kiidab Toivo Kens seda kultuuri. “See on ka riskide maandamise kultuur, kui näiteks põuaga rohi ei kasva. Mais kasvab põuaga hästi.”

Palju sõltubki tema sõnul ilmastikust – kui sooja rohkem, saab saak rutem valmis. Viima-sel paaril aastal ta on koristanud septembris, vahel ka oktoobris. Maisikoristuse puhul on oluline õigeaegne kokkulepe koristus-teenuse pakkujaga.

Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa ütleb aga, et nende ettevõttes on maisi neli-viis aas-tat tagasi kasvatatud, kuid see pole loodetud majanduslikku efekti andnud ja seetõttu on maisi kasvatamisest loobutud.

“Toodangus paranemist ei näinud ja kasvatada polnud odav,” põhjendab Aasa. “Kuna meie kari on suur, koos Kaba-laga 2200 lüpsilehma, peab seda väga suurel pinnal kasvatama, sest muidu pole mõtet. Kasvu-aeg jääb ka liiga lühikeseks ja riskid on liiga suured, et see ennast õigustaks.”

Lk 4–7; 10

INTRAC EESTI AS | Tartu mnt 167tel 603 5700 | [email protected]

WWW.INTRAC.EE

TEIE TEGEMISI TOETADES!

Paljud Eesti piima-karjakasvatajad on avastanud enda jaoks silokultuurina maisi. Maisisilo kasutamine Eestis üha suureneb ja kasvupind ulatub

juba pea 4000 hektarini. Asjatund-jate hinnangul suureneb kasvu-pind eelkõige seetõttu, et areta-tud on uued söödamaisi sordid, mis sobivad siinsesse kliimasse.

Mitmes Euroopa riigis on mai-sist saanud oluline bioenergeeti-line kultuur. Maisil on ekspertide

hinnangul Eesti tingimustes vähe taimehaigusi ja -kahjureid. Prob-leemiks võib olla pikk kasvuaeg.

Põltsamaa kandis majandava OÜ Viraito juhi Toivo Kensi koge-mused on näidanud, et kevadine külm seda vilja ei kahjusta, aga sügisese külma järel on vaja saak kohe ära koristada, sest muidu hakkab see kiiresti roiskuma. Kens otsustas hakata maisi kas-vatama seitsme aasta eest.

“Esimesel aastal kasvata-sin 18 hektaril, et vaadata, kui-das lehmad seda söövad ja mis

piimaga juhtub,” põhjendab ta ja lisab, et jätkab maisikasva-tust kindlasti ka edaspidi, sest maisisilo on mõjunud toodan-gunäitajatele hästi. “Maisisilo parandab lehmade söömust. Kui söötma hakkame, ega siis kohe piimatoodangu suurenemist ei panegi tähele, aga kui maisisilo otsa saab, on märgata piimatoo-dangu langust.”

Sel aastal läheb Viraito OÜ põl-dudel maisi alla 35 ha. “Nõuetest tulenevalt ei tohi maisi üle kahe aasta ühel põllul kasvatada, aga

mais ei taha kasvada igasugusel põllul,” lisab Kens. “Probleeme on põldudel mitmeid – kas põh-javesi on liiga kõrgel või maa-parandustöid puudulikult teh-tud. Drenaažikohad paistavad maisipõllus eriti välja.”

Kensi sõnul pole maisi mõtet ka metsa äärde külvata, sest siis hakkavad seda sügisel sead rüüs-tama. Sigadega on hädas pal-jud Eesti maisikasvatajad, isegi need, kelle põllud asuvad linna piiril. Põllumehed tunnistavad, et sigade vastu ei aita püssikuul ega

Maisiga või

Kuna mais kogub Eestis järjest rohkem pooldajaid, on maisi kasvatamist ja maisisilo tootmist viimastel aastatel uurinud ka siinsed teadlased ja eksperdid.

HEIKI RAUDLAMM vastutav toimetaja

[email protected]

ta?maisita?ta?maisita?repro

Page 4: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

fookuses 4 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Maisisilotähtsus loomasöödana suureneb

OLAV KÄRTemeriitprofessor

Maisisilo hakkab ka meil leidma väärilist kohta lehmade söödaratsioonis. Sellega saame lehmade söötmisel kokku hoida olulise koguse üha kallinevat teravilja.

Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud maisi kas-vatamine siloks. Sellele on aidanud kaasa varavalmi-vate sortide kasutusele-võtt ja suhteliselt sood-sad ilmastikutingimused.

Maisisilo toiteväärtus on reeg-lina suurem kui rohusilol, kuid see sõltub palju maisi koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist ja kuiv-ainesisaldusest. Maisi ja maisisilo kõige väärtuslikumaks toitaineks tuleb pidada tärklist, seda eelkõige maisitärklise erilise koostise pärast.

Arvestades maisitärklise erilist väärtust, võime lehmade söödarat-

sioonis tärkliserikka maisisilo igat kuivaine kilogrammi pidada võrd-seks kilogrammi odrajahu toite-väärtusega.

Eestis leidub maisikasvatajaid, kes on osanud toota kõrge kuivai-nesisaldusega maisisilo ka suhte-liselt ebasobivates kasvutingimus-tes. Õpime nende kogemustest ja teeme enam lehmadele meelepä-rast sööta.

Erinevalt teistes teraviljades ole-vast tärklisest ei seedu suur osa maisi-tärklisest vatsas, küll aga peensooles. Peensooles seedunud tärklis varus-tab organismi vajaliku glükoosiga ilma maksa koormamata.

Just seda tuleb pidada maisitärk-lise eeliseks suuretoodanguliste leh-made söötmisel, eriti laktatsiooni algul, kui lehmade söömus on väike. Nii saame vähendada vatsas fermen-

kest

jahune endosperm

klaasjas endosperm

klaasjas endosperm

embrüo

tatsiooni intensiivsust ja koos sellega vatsaatsidoosi ja nih-kunud libediku esinemise riski lehmadel.

Seedub erinevalt Nii maisisilo tärklisesisaldus kui tärklise seede koht seede-kanalis sõltuvad koristusaeg-sest vegetatsioonistaadiumist, maisi sordist ja kasvuaegsetest ilmastikutingimustest. Maisitera muutub kõvemaks ja kuivemaks koos vegetatsioonistaadiumi ede-nemisega. Taime arenemisega muutub suhkur maisiteras tärk-liseks, niiskusesisaldus väheneb ja tärklisegraanul pakitakse üha

tihedamini maisitera sisse. Selleks et mõista, miks mai-

siteras olev tärklis seedub veiste seedetraktis erinevalt teiste tera-viljade tärklisest, peame teadma maisitera ehitust. Maisiteras asub tärklis kahes väga erinevas frakt-sioonis. Maisi perikarbi (kesta) all asuva endospermi (tuntakse eel-kõige klaasja endospermi nime all) koostises olev tärklis on tugevasti seotud ühe erilise varuproteiini –

Maisitera ehitus.

Page 5: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

5fookuses Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

TALLINN TARTU RAKVERE PAIDE Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26Järve keskuses Vaala keskuses

w w w. t o o r i i s t a m a r k e t . e eKõik vajalik traktorile IKH8019139 .−

IKH8023139 .−

IKH8024289 .−

MEG5066350 .−

MEG8083690 .−

Mutrikeeraja 1/2”• max. väändemoment 430 Nm• õhukulu min.135 l/min• pikkus 254 mm • kaal 1,65 kg

Mutrikeeraja 3/4”• max.väändemoment 1070 Nm• õhukulu min. 420 l/min• pikkus 215 mm • kaal 3,9 kg

Mutrikeeraja 1”• max. väändemoment 2034 Nm• õhukulu min.380 l/min • pikkus 440 mm • kaal 7,5 kg

Mutrikeeraja 1/2” MINI • max.väändemoment 610 Nm • õhukulu 135 l/min • pikkus vaid 122 mm • kaal 1,6 kg

pikkus vaid 122 mm

139 .−139 .−139 .−

• kaal 1,6 kg

Kõik vajalik traktorile139 .−139 .−139 .−

IKH8024289 .−289 .−289 .−

õhukulu 135 l/min pikkus vaid 122 mm kaal 1,6 kg

pikkus vaid 122 mm!

Specialist

Specialist

IKH8024289 .−289 .−289 .−

MEG5066350 .−350 .−350 .−

• õhukulu min. 420 l/min• pikkus 215 mm •

1350 Nm!

Mutrikeeraja 1/2” HD • max. väändemoment 1350 Nm!• õhukulu min.143 l/min• pikkus 180 mm • kaal 2,28 kg

TALLINN

MEG5066350 .−350 .−350 .−

TARTU RAKVERE PAIDE

pikkus 215 mm kaal 3,9 kg

• pikkus 440 mm • kaal 7,5 kg

MEG5066350 .−350 .−350 .−

• pikkus 215 mm • kaal 3,9 kg

MEG8083

TALLINN

690 .−690 .−690 .−TALLINN

MEG8083690 .−690 .−690 .−

Specialist

prolamiiniga (maisitera prolamiini nimetatakse ka zeiniks), mille osatäht-sus moodustab maisitera proteiinist üle 50%. Maisitera tuuma ümber ja klaasja endospermi all olevat tärk-list sisaldavat fraktsiooni nimeta-takse jahuseks endospermiks, kus proteiinifraktsiooniks on enamasti

tärklisega ristsidemeid mitte moo-dustav gluteniin. Maisitera arene-des klaasja endospermi osatäht-sus suureneb ja jahuse endospermi oma väheneb, samal ajal suureneb ka prolamiini ja väheneb gluteniini osatähtsus maisiteras. Klaasja ja jahuse endospermi omavaheline

suhe sõltub peale vegetatsioonistaa-diumi ka sordist.

Maisiteras oleva tärklise seedu-vuse määrab ära klaasjas endosperm, mis moodustab koos vees ja vatsa-vedelikus lahustumatu prolamii-niga omamoodi maatriksi. Kõik loomakasvatajad on kokku puutu-

nud maisitera eriliste omadustega looma seedekulglas. Maisijahu jah-vatatakse ka enne lehmadele sööt-mist võimalikult peeneks, jämeda jahu korral jääb maisijahu seedu-matuks, mida enamasti täheldame juba rooja visuaalsel vaatlusel. Vaid maisijahu peene fraktsiooni korral

Eestis leidub maisikasvatajaid,

kes oskavad toota kõrge kuivaine-

sisaldusega maisisilo.

Maisikoristus käib Eestis enamasti teenustööna.

Maisi sileeritakse üldjuhul pärast esimesi öökülmi, et suurendada kuivainesisaldust.

Fotod JAANIKA MIRKA ja reprod

Page 6: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

6 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

pääsevad seedeensüümid klaasja endospermi koostises olevat tärk-list lõhustama.

Maisisilo koristatakse enne tera täisküpsuse saavutamist, seda eel-kõige seepärast, et tera loomorga-nismis seeduks. Maisi optimaalne kuivaine- ja tärklisesisaldus koris-tamisel on palju suurema tähtsu-sega kui rohusilo koristamisel. Liiga väikese kuivainesisaldusega maisi-silo (<20%) toiteväärtus on rohu-silo omast madalam. Liiga kõrge kuivainesisaldusega (>40%) maisi-silo söötmisel muutub maisitera nii-võrd kõvaks, et see jääb ilma erilise eeltöötluseta loomorganismis see-dumatuks.

Seeduvus vatsasOlenevalt maisitera kuivaine- ja tärk-lisesisaldusest ning koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist avaldab maisisilo ka väga erinevat mõju vatsa ökosüsteemile, lehmade tervisele, produktiivsusele ja ka piima koos-tisele. Kui silos on maisitera muu-tunud liiga kõvaks (palju klaasjat endospermi), siis süsivesikute fer-mentatsioon vatsas väheneb, tekib

mikroorganismidele vähem kätte-saadavaid fermentatsiooni lõpp-produkte ning seeläbi väheneb ka mikroobse proteiini süntees.

Silo söömus sageli küll suureneb, kuna vatsas seedumata või vähe see-dunud maisisilo (on reeglina peene fraktsiooniga) liigub seedekanalis kiiremini, ei pruugi seeläbi piima-toodang suureneda. Kui liiga kuiva maisisilo tõttu jääb mikroobse pro-teiini süntees vatsas vähemaks, tuleb see kompenseerida täiendava, vat-sast mööduva proteiinsööda lisami-sega. Mittevalgulise proteiinsööda (nt karbamiidi) lisamine sellisel juhul ei aita, on asjata raha kulutamine ja lehma tervise rikkumine.

Selleks et liiga kuiva maisisilo (>35%) seeduvust vatsas suuren-dada, tuleb hoidla avada söötmi-seks hiljem, et lasta silo hapetel klaasjas endospermis olevat prola-miini-tärklise maatriksit lahustada. Nagu tabelist näeme, hakkab kuiva (>35–40%) maisisilo seeduvus vatsas oluliselt paranema alles pärast nelja kuu pikkust fermentatsiooniaega.

Meie kliimas tuleb esialgu siiski arvestada sellega, et koristuse ajaks

ei saavuta mais veel soovitud vegetat-sioonistaadiumi, silos jääb kuivaine- ja tärklisesisaldus pigem madalaks.

Heina ja põhu lisamineKui optimaalsest kuivema maisisilo söötmisel saame probleeme suhte-liselt kergesti lahendada mõne vat-sas kergesti seeduva teravilja võtmi-sega ratsiooni, siis mõnevõrra kee-rukam on olukord märja maisisilo puhul. Eriti hoolikalt tuleb jälgida täisratsioonilise segasööda kuivai-nesisaldust ja piisava efektiivse kiu olemasolu.

Kui lisaks maisisilole sööta leh-madele kuivainerikast rohusilo, on võimalik ratsioon tasakaalustada; kui ka rohusilo kuivainesisaldus on madal, siis reeglina see ei õnnestu. Sageli tulebki märgade silode puhul lehmade ratsiooni võtta niivõrd palju heina või põhku, mis nullib igasu-guse maisisilo söötmise eelise.

Heina ja põhu lisamisega viime sageli ratsiooni kuivaine energia kontsentratsiooni taseme ja söö-muse niivõrd madalale, et pärsime tunduvalt lehmade piimatootmise võimet.

puhverdusvõimeMõnede söötade puhverdusvõime, meq/l Haljas lutsern 5,32

Haljas ristik 4,13

Märg maisisilo (pH 4,2) 10,2

Kuiv maisisilo (pH 4,6) 6,8

Sojasrott 4,7

Nisu 0,8

Oder 0,9

Mais 0,7

maisitärklise seeduvusMaisitärklise seeduvus vatsas sõltuvalt silo sileerumise ajast

Sileerumise aeg, kuudes

Tärklise seeduvus,%

Proteiini seeduvus,%

2 53 39

4 54 36

6 59 34

8 64 43

10 69 47

söödaväärtusMaisisilo söödaväärtus olenevalt kuivainesisaldusest

Kuivainesisaldus, %

Tärklisesisaldus, % kuivaines

Metaboliseeruva energia sisaldus, MJ kg kuivaines

Toorkiusisaldus, % kuivaines

15 8,57 9,85 25,03

20 15,09 10,14 23,44

25 21,62 10,44 21,84

30 28,14 10,73 20,25

35 34,66 11,03 18,67

40 41,18 11,32 17,06

fookuses

Page 7: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

loomakasvatus 7Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

maisisiloSöötes lehmadele madala kuivainesisaldusega maisisilo (<20%), peame arvestama sellega, et oluliselt suureneb vatsaatsidoosi haigestumise risk. Jälgida tuleb kolme asjaolu. 1. Madala kuivainesisaldusega silos on suhteliselt palju vees lahustuvaid

süsivesikuid, mis on vatsamikroobidele kergesti kättesaadavad ja fermenteeruvad seetõttu väga kiiresti. Alaneb vatsa pH ja väheneb kiudaine seeduvus. Piima valgusisaldus reeglina suureneb, piima rasvasisaldus aga langeb. Karjas suureneb laminiidi esinemissagedus.

2. Vaatamata maisisilo piisavale raku kestaainete sisaldusele, pole maisisilos piisavalt efektiivset kiudu. Selleks et maisisilo hästi fermenteeruks ja oleks hästi tallatav, hekseldatakse haljasmass suhteliselt peeneks, peenemaks heksliks kui siloks kogutav rohumass.

3. Märjal maisisilol on suur puhverdusvõime. Et maisisilos olevaid ja fermentatsioonil tekkivaid happeid vatsas neutraliseerida, peab lehm tootma rohkem sülge kui paljude teiste söötade söötmisel.

Mis iseloomustab tärklise vähest seeduvust vatsas? Suureneb kuivaine söömus kõikides toodangugruppides. Ühtlaselt suur söömus. Madal piimatoodang, eriti suuretoodangulistel lehmadel. Halb söödaväärindus kõikides toodangugruppides. Piima rasvasisaldus suureneb. Lehmade toodang tõuseb, kui ratsiooni võtame täiendavalt kergesti fermenteeruvat teravilja ja vatsast mööduvat proteiinsööta.

Mis iseloomustab väga intensiivset fermentatsiooni vatsas? Väheneb kuivaine söömus, eelkõige madalatoodangulistes gruppides. Suur päevane söömise kõikumine. Madal piima rasvasisaldus. Liialt vedel roe, roojas palju seedumatuid söödaosakesi, roojal ebatüüpiline lõhn. Olukord paraneb, kui vähendame maisisilo osatähtsust, asendame osa maisisilo tärklisest vatsas aeglaselt fermenteeruva tärklise vastu ja/või suurendame efektiivse kiu osatähtsust ratsioonis.

Maisi sileerimine pärast esimesi öökülmi Seda tehakse üldjuhul selleks, et suurendada maisi kuivainesisaldust ja vähendada toitainete kadusid silomahlaga. Seejuures tuleb aga arvestada tõsiasjaga, et külmavõetud massist tehtud maisisilo toitainete seeduvus on väiksem, väheneb ka silo energia- ja proteiinisisaldus. Toiteväärtuse langust saab vähendada sellega, kui pärast öökülma kiiresti (maksimaalselt kolme päeva jooksul) mais ära sileerida.

Ühiseid seisukohti selle kohta, kui palju oleks optimaalne maisi-silo lehmade söödaratsiooni võtta, pole, ja minu arvates ei saagi olla. Üldine printsiip on aga see, et mida kuivem on maisisilo, seda enam teda ratsiooni lisada saab. Eestis pole maisisilo söötmise kogemused eriti suured, kuid seni on meil piir-dutud enamasti ratsioonides 50% osatähtsusega rohusöötade kuivai-nest, ja seda just kuivemate maisisi-lode korral. Märgade silode korral

tuleks piirduda aga väiksema lisa-mismääraga.

Ka mineraalsöötade valikul tuleb arvestada maisisilo olemasolu lüp-silehmade söödaratsioonides. Sil-mas peab pidama, et maisisilo on rohusilost vaesem kaltsiumi, mag-neesiumi, kaaliumi ja väävli poolest. Ka ei sisalda maisisilo arvestatavas koguses ß-karotiini, kuid kaasaeg-sete vitamiin-mineraalpreemiksite abil ei tekita nende toitefaktorite kat-mine küll mingit raskust.

REKLAAMTEKST

Page 8: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

8 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

TIIU ANNUKFarm Plant Eesti nõustaja

on vaja väetadaSilokultuure

Rohumaade väetamise eesmärk on saada suurem ja toitaineterikkam saak, kiirendada kõrreliste rohu juurdekasvu ja pikendada rohumaade kasutusiga.

söödaväärtusMineraalväetistega antav toiteelemendi norm, kg/ha

Taimede poolt omastatava

toiteelemendi sisaldus mullas

Mineraalväetistega antav toiteelemendi norm,

kg/ha

mg/kg mg/kg P K P K

Madal 26 75 35 100

Keskmine 17 50 26 66

Kõrge 9…13 25…33 17 50

vähendavad mügarbakterite õhu-lämmastiku sidumist. Liblikõieliste rohumaade väetamisel lähtutakse nende osatähtsusest rohustus.

Kui liblikõielisi heintaimi on 30% ja enam, ei tasu N-väetisi kasutada. Lämmastikväetis vähendab liblikõie-liste taimede loomulikku võimet seda omastada ning vähendab ka massi.

Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult juhul, kui mulla pH, fosfori- ja kaaliumisisaldus on õigetes vahekordades.

Kindlasti tuleb arvestada taimede lämmastikuvajadust ning väetamise intervalle. Läga ja sõnnikut ei tohiks kuus nädalat enne niitmist pinnale laotada (ideaalis kaheksa nädalat enne niitmist), kuna see suurendab klostriidiate riski (tagajärjeks silo kõrge võihappe- ja ammoniaagi-sisaldus ning risk looma tervisele).

Vedelsõnnikuga väetamineParim aeg kevadel vedelsõnnikuga väetamiseks on mullaharimise ajal või kevadel enne, kui rohi kasvama hakkab. Hiljem tuleks vedelsõnni-kut ainult kamarasse viia, kuna tai-mede lehed saastuvad, rohi ei sileeru korralikult ning toitainete kaod läm-mastiku lendumise näol on suured.

Orgaanilist väetist võib anda ka sügisel. Eriti oluline on rohumaade rajamisel huumusvaestele muldadele anda orgaanilist väetist 40–60 t/ha.

Vedelsõnniku hektarinormi arvuta-misel tuleks lähtuda eeskätt ammoo-niumlämmastiku (NH4-N) sisaldusest sõnnikus, mida taimed kiiresti omas-tavad. Ülejäänud lämmastik (orgaani-line N) mineraliseerub aeglaselt ning väetamise aastal mõjutab rohumaa saaki vähe. Leostumise vähendami-seks rohumaadelt peavad seal olema hea saagivõimega rohukamarad, mida tuleb tasakaalustatult väetada. Seejuu-res sõltub saagitase eeskätt taimiku varustatusest lämmastikuga.

Katsed on näidanud, et vedelsõn-niku andmine on siiski kasulik ka ristikurohketele taimikutele, sest sel juhul kaetakse sõnnikuga vähemalt fosfori- ja kaaliumivajadus ning PK-mineraalväetist pole vaja anda, tõu-seb ka üldine saagitase. Saagiaastal efektiivselt kasutatavad N-kogused on küllaltki suured, korraga anda väiksemaid norme: kevadel 100–120 kg/ha; pärast I niidet 70–80 kg/ha; pärast II niidet 60–70 kg/ha.Värske rohu lämmastikusisaldus

enne niitmist peaks olema vähem kui 0,15%. Rohumassi toorproteiini

sisaldus ei tohiks olla üle 17,5%. Vas-tasel korral on mittevalguline läm-mastiku sisaldus liiga kõrge ja kah-julik silo fermentatsioonile. Sellega kannatab silo kvaliteet ja kaasnevad toitainete kaod. Liblikõieliste silo proteiinisisaldus võib olla kuni 22%, kuna nende proteiin on kõrge kvali-teediga (eriti punasel ristikul) ning loomadele hästi omastatav.

Mida veel vajavad?Kaaliumi vajavad liblikõielised sama palju kui lämmastikku, N:K = 1:1. Kaalium neeldub hästi raskemates muldades, kuid liivmullal on teatud väljauhtumise risk. Kaaliumi leostu-mist mõjutava tegurina on märgi-tud ka mulla N varu, mille kasvades suureneb taimede vajadus K järele, mistõttu seda leostub vähem.

Katsed on näidanud, et kaaliumi leostumine sõltub ka rohukamarast – suurim on see kõrreliste taimiku ning väikseim valge ristiku ja kõr-reliste segu korral. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ning ilmastikust. Oht on kõrreliste rohumaade üleväe-tamiseks vedelsõnnikuga antava rohke kaaliumiga. Kõrrelised omas-tavad K liiga suurtes kogustes (kaks korda üle veiste vajaduse), ja seda Mg arvel, mistõttu tekib karjamaal lehmade hüpomagneseemilisse kar-jamaatetaaniasse haigestumise oht.

Fosforivajadus sõltub selle sisal-dusest mullas, antakse väetisena 2–4 korda vähem kui kaaliumi. Arves-tada tuleb, et happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike. Vedelsõnniku andmisel on P:K suhe liiga lai – 1:5–6, optimaalne on ca 1:2,5. Seega tuleks vedelsõnniku rohkel kasutamisel anda rohumaale täiendavalt mineraalset fosforväe-tist, nt NP 23:22.

Fosfor- ja kaaliumväetiste norm sõltub mulla toitainete vajadusest. Üldiselt antakse PK-väetised mulda rajamiseelselt (kahe-kolme aasta varuna) või pärast viimast niidet. Fosforiga väetamisel paraneb taim-sete söötade aminohappeline koostis ja suureneb tärklisesisaldus.

Taimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit P:S = 1:1 soovita-tav lämmastiku ja väävli vahekord 12:1. Rohttaimede väävlivajadus on veelgi kõrgem kui teraviljadel – keskmine väävlikulu on 10–30 kg iga hektari kohta.

Soovitatav on kasutada pealtväeta-miseks väävlisisaldusega lämmastik-väetisi nagu YaraBela Axan 27:4, Yara-

Väetamine tõstab rohu proteiinisisaldust ning vastupanuvõimet eba-soodsatele talvitumis-tingimustele.

Kindlasti tuleks hoi-duda ühekülgsest väe-

tamisest lämmastikuga. Enne rohu-maade väetamist tuleks kontrollida toitainetesisaldust mullas, samuti on väga tähtis teada mulla pH-d.

Optimaalne mulla pH rohu ja lib-likõieliste jaoks on 6–6,5. Libli-kõieliste heintaimede kasvatami-

seks tuleb kasutada lubiväe-tist juhul, kui mulla pH on

mulla pindmises kihis (kuni 10 cm) alla 6,5 ja kõrre-liste heintaimede puhul alla 5,5. Kõrge pH vähen-

dab fosfori, mangaani, boori ning vase omasta-

mist. Madal pH vähendab fosfori, magnee siumi, kaltsiumi,

kaaliumi ja lämmastiku omastamist

Riskid lämmastikugaLämmastikuga väetamine on eriti vajalik kõrrelistest koosneva rohu-maa puhul. Ilma N-väetisteta saa-dakse kõrrelisterohketelt rohu-maadelt väike ja madala toiteväär-tusega saak.

Lämmastikväetiste kasutami-sel, eriti suuremates annustes, on aga kujunenud probleemseks rohu kvaliteedi säilitamine. Roht-

taimede maksimaalne lämmastiku kasutamise võime on 2,5 kg/ha kohta päevas, seda ideaalsetes kasvutin-gimustes.

Kogu liigne lämmastik jääb tai-medesse-mulda jäägina – mitteval-gulise lämmastikuna, mida loomad ei suuda efektiivselt väärindada pii-maks-juurdekasvuks. See mõjutab omakorda mulla puhverdamisvõi-met ning vähendab taimede suhkru-sisaldust, mis teeb niitemassi silee-rimise veelgi keerulisemaks.

Üldreeglina ei väetata lämmas-tikuga liblikõielisi kultuure, kuna suured lämmastikväetiste kogused

Foto JAANIKA MIRKA

Page 9: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

9Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 taimekasvatus maisi väetamine

Eestis on viimastel aastatel üha rohkem hakatud kasvatama maisi just silokultuurina. Selle üks põhjus on kindlasti uute sortide aretus, mistõttu sobivus meie kliimasse on soodsam. Silokultuurina saadakse maisist väga suur energia kogusaak hektari kohta, väga hea sileeruvus ja silo söömus, veiste vatsaseedele sobiv tärklis.

Lisaks sellele kasutab mais väga hästi ära orgaanilist väetist ning väheneb mineraalväetiste ostmise vajadus.

Orgaanilist väetist tasub anda maisile juba eelneval sügisel künni alla ning kevadel kultiveerimise alla. Orgaanilist väetist antakse vähemalt 100 t/ha, kuna maisitaimedel ei teki lamandumise ja üleväetamise ohtu. Maisile sobiv mulla pH on 6–7,5, mistõttu tuleb happelisi muldi lubjata.

Vaja on anda enne külvi lisaks orgaanilisele väetisele mineraalväetist, seega on soovitatav mineraalväetise vajaduse hindamiseks teha mullaanalüüsid. Keskmise väetistarbe juures anda P 30 kg/ha ja K 140 kg/ha. N antakse 120–150 kg/ha kahes osas, millest 120 kg antakse kevadel ja ülejäänud osa kasvuaegselt pealtväetisena. Suhteliselt tihedal mullal on soovitatav anda N ühe annusena korraga enne külvi. Põuasel aastal üldjuhul pealtväetamine efekti enam ei anna.

Lisaks makro- ja poolmakroelementidele tuleb pöörata tähelepanu sellele, et taim oleks piisavalt varustatud mikroelementidega. Kõige tõenäolisemalt võivad olla puudulikud Zn, Fe, Cu ja Mn. Mikroelementide omastamine on väga tihedalt seotud mulla pH-ga. Ära ei tohi unustada ka boori, kuna boor tõstab terade tärklisesisaldust, ning kui põhiväetisega boori ei antud, soovitame kasutada lehe kaudu YaraVita™Bortrac viie lehe faasis 3 l/ha.

Kuna enamik toiteelemente omastatakse maisil võrsumise ajal, soovitame Zn puuduse vältimiseks ning saagikuse ja tuhande tera massi tõstmiseks kasutada 1 liiter YaraVita™ Zintrac 700, 4–8 lehe faasis koos herbitsiidiga.

HARVEST RESULTS.

LELY MASINAD SÖÖDAVARUMISEKS

· Lely Splendimo niidukid

· Lely Welger ruloonpressid

· Lely Tigo kogurhaagised

· Lely Lotus kaarutajad

· Lely Hibiscus vaalutajad

Võta ühendust Linery OÜ Mob.: +372 55 56 3868

www.linery.ee

innovators in agriculture

Täielik koresööda käitlemine

www.lely.com

Bela Sulfan 26:14 jm. Väävlit kasuta-vad taimed aminohapete, eriti tsüstiini ja metioniini sünteesis, mis kuuluvad taimse proteiini koostisesse. Väävli-puudusel väheneb lämmastiku sidu-mine mügarbakterite poolt.

Heintaimed vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks veel rauda, man-gaani ja vaske. Turvasmuldadel on

puudus tavaliselt elementidest nagu tsink, molübdeen, koobalt, naatrium ja magneesium. Enamik eespool toodud elementidest on vajalikud ka loomade söötmisel. Väetamatus või ühekülgne väetamine põhjustab kehva taimekasvu, probleeme söö-daratsioonide koostamisel ja tasa-kaalustamisel mineraalainetega.

Vedelsõnniku hektarinormide määramisel tuleb arvesse võtta väetisainete kasutamist regulee-rivates õigusaktides (näiteks vee-seaduses, väetiseseaduses, põllu-majandustoetuste rakendusmää-rustes ja teistes õigusaktides) esi-tatud toiteelementide ökoloogiliselt lubatavaid piirnorme.

Foto RAIVO TASSO

Heintaimed vajavad teadlaste sõnul intensiivseks kasvamiseks rohkem vett ja toitaineid kui enamik teisi põllukultuure, sest nende fotosünteesi potentsiaal on suurem.

Page 10: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

10 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Mais on üks maailmas enam kasvatatavaid kultuure ja sordiareta-jad on selle juures ka tublisti vaeva näinud. Uued hübriidsed lü-hikese kasvuperioo-

diga sordid on nihutanud maisi kas-vupinna järjest enam põhja poole. Kui mõnikümmend aastat tagasi oli maisisilo meil konkurendiks rohusi-lole, siis nüüd võib pidada maisisilo energiasöödaks, teisisõnu, see asen-dab osaliselt söödateravilja.

Meie kliimasse sobivatel sortidel arenevad välja tõlvikud ning terad saavutavad tavaliselt vahaküpsuse. Maisi kasvatamisel ei pea olema ees-märk mitte suur haljasmass, vaid eeskätt kõrge kuivainesaak, millest suurema osa moodustavad terad ehk nendes varuainena olev väär-tuslik tärklis.

Kuna Eesti asub maisi kasvu põh-japiiril, on väga oluline, et taimed

saaksid kätte maksimaalse koguse soojust, s.t efektiivsete temperatuu-ride summa, mis on meie piirkon-nas võimalik.

Põllu valik ja külvisenorm Maisi kasvuks ei sobi liigniisked ma-dalad “külmad” põllud, kus saavad mõnel aastal ka teravili ja heintaimed öökülmadest kahjustada. Sobilikud on hea niiskusrežiimiga mineraal-muldadega põllud, mis võiksid olla varjatud külmade põhjatuulte eest.

Mulla happesuse suhtes ei ole mais nii nõudlik kui nisu, oder ja lib-likõielised. Samas ka mitte nii leplik kui rukis ja kaer. Normaalseks kas-vuks ei tohi happesus olla alla 5,5.

Optimaalne maisitaimede tihe-dus on 90 000–110 000 taime hekta-ril. Liialt tihedal külvil areneb välja vaid üks tõlvik ja teri on selles vähe. Väga hõre külv annab küll rohkem tõlvikuid taime kohta, kuid tekib oht hilisemaks umbrohtumuseks ja see-

MARGUS AMEERIKASBaltic Agro ASi arendusdirektor

Kõik agrotehnika soovitused peavad aitama kaasa just sellele, et saada hea tärklisesaak, mis on maisiga palju suurem ja odavam, kui meie tavateraviljadega saadakse.

tõttu võib kogusaak jääda madalam. Parima tulemuse annab spetsiaalne täppiskülvik.

Väga tähtis on varane külviaeg. Vanasti oli meil soovitus oodata mai-sikülviga muldade soojenemiseni ja öökülmaohu möödumist ning kül-vata maikuu lõpus. Uued hübriidsed sordid ei ole aga tärkamise järgselt nii külmaõrnad, kui on mais sügisel. Sügisel kahjustab taimikut ka nõrk öökülm, kevadel tärganud noor taim muutub öökülmadega küll kahva-tuks ning kaotab turgori, kuid üld-juhul toibub sellest.

Viimase kahe aasta külviaja de-monstratsioonides viljeluspäeva-del andsid suurima tärklisesaagi just maikuu esimese dekaadi kül-vid. Haljasmassi saak oli sealjuures suurem maikuu viimase dekaadi kül-vis, kuid see vesine mass ei saa olla siiski eesmärk.

Levinud on arvamus, et maisi-põld on koht, kus kasutada ära or-gaaniline väetis. See on aga petlik: maisitaimik küll ei lamandu, kasvab läga või sõnniku toimel väga jõud-salt. Samas liialt kõrge N kogus ve-nitab kasvuperioodi pikaks ning soodustab peamiselt suure haljas-massi kujunemist. Kõrge tera ehk tärklisesaagi saamiseks ei tohi kasu-tada läga enam kui 30–35 t/ha. Ühe tonni kuivainesaagi saamiseks va-jab mais 12 kg N, 6 kg P2O5, 15 kg K2O ja 2 kg MgO.

Külviaeg ja väetamine Hea terasaagi annavad eelkõige õigeaegne fosforväetamine ja pii-sav kaaliumiga varustatus. Viljelus-päevade demodes olid maisi kuivai-nesaagid kuni 28 t/ha, milles tärkli-seprotsent oli 55. Need demod kas-vasid aga lagedal põllul ilma serva konkurentsita.

Parim tulemus saadakse tavaliselt läga ja mineraalväetise koostoimel. Kui soovitakse anda läga külvi alla, siis on oluline, et külviaeg ei jääks läga laotamise tõttu liialt hiliseks. Väga hea lahendus on läga and-mine kasvuajal taimiku 10–20 cm kõrguses ridade vahele mulda vii-duna. Niiviisi lisandub veel mulla õhustamise efekt ja täiendav umb-rohutõrje. Selleks tarbeks on vaja-lik spetsiaalne laotusseade.

Lühikese kasvuperioodi juures on väga oluline kasutada stardiväetisi. Nendega antakse tavaliselt kergesti omastatavat fosforit ja tsinki, mis on väga tähtis just varajases kasvufaa-sis, kui kevadistes külmades mulda-des pole need veel taimedele kätte-

saadavad. Külviaegne stardiväetis MAP või DAP kogusega 50–150 kg/ha annab taimedele kiire algarengu.

Mais on teiste kultuurtaimedega võrreldes enam tundlik tsingipuudu-sele. Sellest hoidumiseks võib kasu-tada mikrostardiväetist TurboSeed Zn normiga 10 kg/ha, mida pan-nakse külvi ajal spetsiaalse külvi-kuga seemne lähedusse.

Taimekaitse ja teenustöödEesti tingimustes on maisi peami-seks konkurendiks umbrohi. Kuna maisi külvitihedus on väike ja alg-areng aeglane, on väga oluline kaitsta noort taimikut umbrohtude konkurentsi eest. Väiksena umb-rohuga konkureerides kasvanud maisitaim ei kasva hilinenud umb-rohutõrje korral enam kunagi sel-lise võimsusega, kui oleks võinud.

Maisist laialeheliste umbrohtude tõrjumine on üsna lihtne. Väga hästi toimivad vanad umbrohutõrje klas-sikalised tooted: 2,4 D ja dicamba-põhised preparaadid. Maksimaalse terasaagi saamiseks tuleb aga tõr-juda ka kõrrelised umbrohud. Üks parimaid lahendusi on MaisTer, mis tõrjub üheaegselt nii laialehelised kui kõrrelised umbrohud.

Taimehaiguste tõrje maisil on põh-jamaades veel vähe levinud, kuid Taani katsetes on andnud fungitsiidid päris häid tulemusi. Tänu meie kül-male kliimale ei ole kahjuritõrje mai-sis meil õnneks veel suur probleem.

Maisi kasvatamiseks on tarvili-kud spetsiaalsed täppiskülvikud ja koristustehnika. Tavaliselt ei ole ots-tarbekas väikese töökoormuse tõttu kõiki suuri ja kalleid masinaid endale soetada, vaid lasta need spetsiifilised tööd ära teha teenustööde firmadel.

Maisi kasvupinnad on meist lõu-napoolsemates maades järjest suu-renenud. Sellele on aidanud kaasa see, et silomais on omahinna poolest kõige odavam energiasööt. Kindlasti on seda soodustanud ka biogaasi tootmise laienemine, mille reakto-ritesse on maisisilo parim lisatoor-aine. Sobilike sortide ja õige agro-tehnikaga on Eestis täiesti võimalik saada maisi kuivainesaake üle 15 t/ha, mis on silo valmistamise ajaks üle 30% kuivainesisaldusega.

Eesti maisi kasvupind on viimas-tel aastatel järjest kasvanud ning tä-navu võib see olla juba 4000–5000 ha piires. Arvestades kultuuri eri-pära ja eeliseid, võib oodata ka eda-sist suurenemist ning üle 10 000 ha peaks lähiaastatel olema optimaalne kasvupind.

Foto INGMAR MUUSIKUS

energiasöötSilomais on odavaim

Maisi kasvatamisel ei pea olema eesmärk mitte suur haljasmass, vaid eeskätt kõrge kuivainesaak.

Page 11: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

11Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 reklaam

Toitainete bilansi vajalikkus Toitainete bilanss on arvutusvahend toit-ainevoogude jälgimiseks talumajapidami-ses. Selle koostamine on kasulik toitainete (orgaanilised ja anorgaanilised väetised) kasutamise pikaajaliseks planeerimiseks.

Bilanss annab tootjale teavet toitaine kasutamise efektiivsuse kohta ning aitab teha kindlaks toitainete leostumise ja muud kaod nii põllult kui ka kogu tootmis-üksuselt. Samuti aitab toitainete bilanss kasutada väetisi ja teisi tootmisressursse ökonoomsemalt.

Toitainete bilansi arvutamineToitainete bilansse on erinevaid, nt mulla pinnabilanss või talubilanss. Kui bilanssi arvutatakse konkreetse toitaine kohta, võib seda nimetada näiteks läm-mastikubilansiks.

Bilansse arvutatakse tavaliselt läm-mastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kohta. Antud artiklis keskendume talu bilansile (tuntud ka kui taluvärava-bilanss), mille põhireegel on järgmine: toitained tallu – toitained talust välja. Tallu tulevad toitained on seemned, sööt, uued loomad ja väetised. Toitained väl-juvad talust piima, liha, munade, vilja, sõnniku (kui seda antakse teisele talule) ja müüdud loomade kujul. Toitaineid saagi koristamisest ja väetistest saab arvutada samamoodi nagu põllubilansi puhul.

Taludes, kus kasvatatakse ainult ühte kultuuri, võrdub talubilanss põldude bi-lansside summaga. Teiste toodete toit-ainesisaldust saab arvutada normväär-tustest. Mida täpsemad on arvutustes

Hea praktika – toitainete bilanss

sisend- ja väljundandmed, seda parem on tulemuste kasutatavus.

Talubilanssi arvutatakse korraga ühe kalendriaasta kohta. Seega ei võeta arves-se näiteks tagavaraks ostetud väetisi, kui neid samal aastal ei kasutata.

Projekti Baltic Deal raames koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega on välja töötatud Exceli tabelina põhinev toitelementide bilansi arvutamise kal-kulaator, mida on võimalik igapäevaselt oma töös kasutada bilansi arvutamiseks. Kalkulaatori saab alla laadida aadressilt www.pikk.ee/balticdeal/praktikad.

Möödunud nädala neljapäeval toi-mus mulla- ja sõnnikuanalüüside, väe-tusplaani ning toitainete kalkulaatori õppepäev Tartumaal Uhtis, kus oma arvamuse kalkulaatori kohta said öelda nii tootjad kui ka konsulendid. Toimu-nud seminari ettekanded asuvad pro-jekti kodu lehel www.pikk.ee/ balticdeal/uudised/?newsID=379

Kuidas bilanssi tõlgendada? Talubilanss annab ülevaate toitainete ka-sutamise tõhususest talus. Bilanss ütleb,

kui palju jääb talus kasutamata selliseid toit aineid, mis on leostunud, aurustunud, mulda jäänud või mille loomad on ära ka-sutanud.

Bilanssi tuleb arvutada mitme aasta kohta, et toitainevoost õige ettekujutus saa-da. Bilanssi mõjutavad ka ilmastikuolud – seega on aastate vahel tavaliselt ka väike erinevus. Kui aasta-aastalt on bilansid suu-res ülejäägis, tuleks selle põhjuse leidmi-seks põllumajandustavad üle vaadata.

Toitainete ebaefektiivne kasutus tä-hendab tootja jaoks ka rahalist kahju. Toitainete bilansi abil on lihtne saada üle-vaade toitainete voost tallu ja sealt välja. See aitab ka mõista, kas ostetakse liiga palju toitaineid või kas ostetavate toit-ainete segu on vale. Seetõttu on õige toit-ainete bilanss hea viis raha säästmiseks, võimaldades osta õiges koguses ja segus toitaineid, mida tootmine vajab.

Projekti partneridProjekti partneriteks on Maaelu Eden-damise Sihtasutus (MES), Läti Maapiir-kondade Nõuande- ja Koolituskeskus

(LRATC), Rootsi Põllumajandustootjate Liit (LRF International), Soome Põllu-majandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK), Leedu Põllumajanduslik Nõuandeteenistus (LAAS), Poola Põllu-majandusliku Nõuandeteenistuse Ra-domi Brinwow harukontor, Taani Põllu-majanduslik Teabekeskus (VFL).

Lisaks on kõigis üheksas Läänemere- äärses riigis (sh Venemaal) projektiga lii-tunud 30 partnerit, kelle hulka kuuluvad põllumajandustootjate liidud, nõuandetee-nistused, ministeeriumid ning muud põllu-majandusinstituudid ja -organisatsioonid.

Eestis on projekti tegevuste elluviimi-sel abiks EV Põllumajandusministeerium, EV Keskkonnaministeerium, Eesti Põllu-meeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Projekt kestab kolm aastat ning lõpeb 2013. aasta septembris. Rohkem infot projekti Baltic Deal tegevuste kohta leiab põllumajandusinfoportaali pikk.ee alam-lehelt www.pikk.ee/balticdeal ja rahvus-vaheliselt kodulehelt www.balticdeal.eu.

Triin LukseppBaltic Deali projektijuhi assistent, MES

• Puhverribad takistavad väetusainete kandumist põllult vette.• Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Vahekultuurid seovad mullas toitaineid, vähendades seega nende kadu.• Sügiskünni edasilükkamine kevadesse on kasulik nii põllumehele kui ka keskkonnale, sest vähendab mulla erosiooni.• Rajades märgalasid, saame tõkestada fosfori ja lämmastiku edasikannet vooluveekogudes. Märgalad on kasulikud ka bioloogilise mitmekesisuse tagamisel.

Faktid:Baltic Deal on üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia lipu projekt, mis kestab 2010–2013. Projekti finantseeritakse Läänemere piirkon-na programmist 2007–2013 ning NEFCO/NIB Läänemere tegevus-kava sihtfondist.

Praktikad, mida tootjad kasutavad

Alates 2010. aastast on kõikide Läänemere-äärsete rii-kide üheks koostööpunktiks projekt Baltic Deal. Projekti eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et kon-kurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks. Projekt on suunatud põllumajandustootjatele, väikeettevõtjatele maapiirkonnas ja konsulentidele. Projekti käigus saadakse teadmisi Läänemere riikide positiivsetest kogemustest tootmise efektiivsemaks muutmisel ja moodsatest keskkonnahoidlikest tehno-loogiatest. Samuti annab projekt kogemuse osaleda rahvusvahelistes diskussioonides ning loob eeldused rahvusvaheliste koostöövõrgustike tekkimiseks. Projektis osalevad Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti. Eestis koordineerib projekti Maaelu Eden-damise Sihtasutus.

Projekti üks eesmärk on toetada põllumajandustoot-jaid talumajapidamiste toiteainetekao vähendamisel, säilitades samas tootjate toodangu ja konkurentsi-võimelisuse. Artikkel põhineb Susanna Kaasineni hea praktika kir-jeldusel: www.balticdeal.eu/measure/nutrient-balance

Page 12: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

12 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIVAR KUHI, tehniline eksperttel 505 5053, [email protected]

JAAK TRIISA, müügimeestel 515 6528, [email protected]

MARGUS MÜTS, juhatajatel 523 4267, [email protected]

UUDIS!

Küsi pakkumist!

BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada

võimsus 300–640 kW

www.agrosec.com

LII SAMMLERajakirjanik

[email protected]

Viimasel kümnel aastal on Eestis lüpsikarjale ehitatud uusi vabapi-damisega lautu, kus tekib vedelsõnnik ehk läga. Hinnanguliselt tekib Eestis seda aas-

tas ligi 1,5 miljonit tonni. Vedel-sõnnik moodustab veisekasvatu-ses 61% ja seakasvatuses 92%.

Kui varem oli vedelsõnnik prob-leem, siis praegu on see väärtus-lik väetis, mis aitab kokku hoida mineraalväetiste arvelt.

Kuna vedelsõnniku kasuta-mine taimekasvatuses järjest suureneb, on nii maaviljelusins-tituut kui maaülikool teinud vii-mase viie aasta jooksul sel tee-mal uurimusi ja õppepäevi.

Toitainete sisaldus vedelsõn-nikutes on erinev. Uuringute käi-gus tehtud proovid on näidanud, et sigade vedelsõnnik oli toitai-neterikkam kui veiste oma. Pea-miselt kogutakse vedelsõnnikuga lämmastikku, kaaliumi, kaltsiumi ning väävlit.

Läga tohib seaduste järgi lao-tada taimede kasvuperioodil, ja lume peale seda vedada ei tohi.

Vedelsõnnik teraviljale“Kasutage rohkem kohalikku res-surssi – vedelsõnnikut,” on vilje-lusvõistlustel rõhutanud maavil-jelusinstituudi teadlane Peeter Viil.

“Sügisel vedasin vedelsõn-niku alla, peale külvasin hübriid-rukki sordi ‘Agronom’, kevadel oli oras nagu müür põllu peal,” räägib mullune viljelusvõistluse

lägaveo aegVedelsõnnikut kasutatakse järjest rohkem nii heintaimede, teravilja kui maisi kasvatuses. Ka kõik mulluse viljelusvõistluse võitjad kasutasid väetamiseks mineraalväetiste kõrval läga.

rukki kategooria võitja Heiki Aren Mangeni OÜst, kelle sõnul on hübriidsort “hirmus kasvaja”, ent oma osa oli kindlasti ka vedel-sõnnikul.

Aren selgitab, et läga on eriti hea sügisel taliviljade alla, sest on odav. Ettevõttes on 900 lüp-silehma, kelle vedelsõnnikut lao-tati mullu 500 hektarile.

“Kui lägaga tõsisemalt tegelda – ka kamarasse panna –, võiks lämmastikväetist veel rohkem kokku hoida,” plaanib mullune parim rukkikasvataja.

“Kasutame küll läga, meil jät-kub seda aastas ainult 2000 hek-tarile. Kolme-nelja aastaga saan oma põldudele ringi peale,” kin-nitab samuti hea nisu- ja rukki-saagi kasvatanud Sadala Agro juht Ahti Kalde.

Kolmel viimasel aastal pari-mate viljelejate sekka kuulu-nud Oilseeds Agro juht Urmas Nurmsalu kasutab aastas 12 000 kuupmeetrit sealäga. Kulunorm

on kuni 40 kuupmeetrit hekta-rile. “Kevadel panen läga külvi alla ja orastele pealtlaotusena, sügisel taliviljakülvi alla,” selgi-tab Nurmsalu.

Oraste peale panemist ta ei pelga. Kui seda teha õigel ajal tai-mede võrsumisfaasis ja äkkega üle lasta, kasvavad jäljed kinni ja mingeid kahjustusi ei teki.

Kuna ettevõte tegeleb ainult tera-viljakasvatusega, ostab Nurmsalu vedelsõnnikut Linnamäe sigalast ning Eksekost. “Ümber Viljandi on sealäga pärast kõvasti löömist,” muigab Nurmsalu vedelsõnniku kasvavat populaarsust tõdedes.

Nõustajad soovitavad panna lämmastikku teraviljadele kor-raga mitte üle 100 kg/ha. See on kogus, mida taimik suudab mõne nädala jooksul omastada. Kõr-gemate saakide, vilja üle 4 t/ha saamise eesmärgil, tuleb 2–3 nädala pärast väetamist korrata.

Maaviljelusinstituudi teadur Peeter Viil on uurinud vedel-

Lumi läinud, käes

Page 13: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 13taimekasvatus

www.stokkeragri.ee

SWIFTERDISC randaalid töölaiusega 3m – 12mATLAS randaalid töölaiusega 4m -12mECOLAND tüükultivaatorid töölaiusega 3m-6mTERRALAND sügavkobestid töölaiusega 3m – 6m

STROM Bednar kvaliteetmullaharimisriistad on soodsa hinnaga, vastupidavad, lihtsalt hooldatavad ja Eestis järele proovitud.Küsige täpsemalt oma müügimehelt või tulge tutvuma Maamessile 18.-20.aprillil.

Tooteinfo leiate eesti keeles veebilehelt http://www.strom-bednar.com/

Veel ei ole hilja soetada endale kevadiseks mullaharimiseks Eestimaa põldudele sobiv randaal. Küsige pakkumist oma müügimehelt, juba täna.

Kvaliteetsed, Euroopa põldudel tuntud, tšehhi mullaharimisriistad STROM Bednar on nüüd müügil ka Eestis

STROM mullaharimisriistad Eesti Künnimeistrivõistlustel, oktoobris 2012

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller51 70 965

Ants Tust 50 23 010

Kristjan Kokk 53 093 780Teet Rehtla

59 182 990

sõnniku kasutamist teraviljale ka katsetes. Tema uuringu kok-kuvõttes on kirjas läga mõju odra külvikorras. Viil on katse-tanud põllukultuuride saagikust nii ainult mineraalväetise puhul kui ka NPK ja vedelsõnnikuga koosväetamisel. Integreeritud väetamisel (NPK + vedelsõnnik) kujunes talinisu katsete keskmi-seks saagiks 7,01 t/ha. Talirukki keskmiseks saagiks kujunes 5,84 t/ha, keskvalmiva odra tootmis-tehnoloogilise katse saagiks 5,13

t/ha, suvirapsi keskmiseks 2,66 t/ha ja talirapsi keskmiseks saa-giks 3,8 t/ha.

Veel toob Viil välja, et mine-raalväetistele lisaks antud vedel-sõnnik (30 t/ha) suurendas odra-terade toorproteiinisisaldust kesk-miselt 1,28% võrra.

Vedelsõnnik maisileLehmadele silo valmistamiseks maisi kasvatavad põllumehed nimetavad seda kultuuri eriti heaks vedelsõnniku väärindajaks.

Tartumaa põllumees Andres Härm ütleb, et peamiselt kasutab ta läga just nimelt maisile, pan-nes seda keskmiselt 30 kuupmeet-rit hektari kohta. “Maisile saab osta vähem väetist, kuna see kul-tuur kasutab läga hästi ära,” on kinnitanud ka Jõgevamaa põllu-mees Lembit Paal. “Mais kasvab orgaanikal kenasti ega lamandu nagu teravili.”

Uuema aja maisikasvatuse üheks pioneeriks võib pidada Eesti lõunapiiril tegutsevat

Venda Vihmanni. Mees kinni-tab, et temagi kasutab vedelsõn-nikut peamiselt maisi väetami-seks. Sügisel veab ta seda mai-sipõllu ettevalmistamiseks künni alla ja kevadel paneb enne kul-tivaatoriga põllule minekut veel juurdegi.

Kui soovitakse anda läga külvi alla, siis on oluline see, et külvi-aeg ei jääks läga laotamise tõttu liialt hiliseks. Läga võib lisaks anda ka siis, kui taim on 10–20 cm kõrgune.

Samas ei tasu lägaga ka liial-dada, kuna maisisilo puhul pole tähtis mitte niivõrd haljasmass, kuivõrd tärklisesisaldus. Kõrge tärklisesaagi saamiseks ei tohi kasutada läga enam kui 30–35 t/ha. Parim tulemus saadakse tavaliselt läga ja mineraalväe-tise koostoimel.

Vedelsõnnik rohumaadeleRohumaade väetamises on head kogemused osaühingul Voore Farm, kes kasutab aastas 40 000 kuupmeetrit sea- ja veiseläga. “Sealäga on vedelam ja sisal-dab lämmastikku rohkem – see on rohumaadele eriti hea,” ütleb Voore Farmi agronoom Mar-gus Lepp.

Kevadel kohe pärast lume sulamist sõidabki vedelsõnni-kupütt rohumaadele, sest need hakkavad varem kandma. Teist

korda saavad rohumaad vedel-sõnnikut pärast esimest niidet, ja kui jõutakse, pannakse seda veel ka pärast teist niidet. Tänu sellele kasutab Lepp nüüd vähem mineraalväetisi.

Praktikas pannaksegi läga rohumaadele kevadel esimesel võimalusel ja siis iga niite järel, igal korral kuni 100 kg/ha. Roh-kem ei luba keskkonnanõuded.

Vedelsõnniku kasutamist rohu-maadel on uurinud ka maaüli-kooli professor Rein Viiralt. Katse kestis aastatel 2008–2010. Lisaks katsepõldudele uuriti läga mõju rohumaasaagile ka Tartu Agro tootmispõllul.

Katsest selgus, et vedelsõn-nikuga on otstarbekas väetada eelkõige kõrreliste rohumaid, et vähendada kulutusi mineraal-väetistele. Läga kasutamine risti-kurohketel taimikutel aitab katta fosfori- ja kaaliumivajadust ning tõuseb ka üldine saagitase.

Viiralt selgitab uuringus, et sõltuvalt kuivaine ja toitainete (eeskätt lämmastiku) sisaldu-sest ning arvestades mõju saa-gile ja mullale, on enamasti ots-tarbekas anda läga rohumaale korraga 25–30 t/ha ning hekta-rinormi arvutamisel tuleks läh-tuda eeskätt ammooniumläm-mastiku (NH4-N) sisaldusest sõnnikus, mida taimed kiiremini omastavad.

Foto SVEN ARBET

Läga tohib seaduste järgi laotada taimede

kasvuperioodil ja lume peale seda vedada ei tohi.

Page 14: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

14 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Taimekasvatuse edu-kus sõltub otseselt mullast. Mulla sei-sundile hinnangu andmine on siiski küllalt keerukas, sest puudub üks ja ainus

kõikidele maakasutuse eesmär-kidele samaaegselt ammendavat vastust andev näitaja. Seetõttu tuleb taimekasvatuses oskus-likult kasutada mitmeid mulda iseloomustavaid näitajaid, mis on talletatud mulla- või väetis-tarbekaartidel.

Mullakaardil on kajastatud ajas püsivad nähtused nagu mulla liik ja lõimis. Väetistarbe-kaardid koostatakse perioodili-selt kogutud mullaproovide agro-keemiliste omaduste laboriana-lüüside tulemuste põhjal ning on eeskätt abiks optimaalsel ja efektiivsel väetamisel

Muldade agrokeemiliste oma-duste laiaulatuslikum määramine algas Eestis juba 1928. aastal ning esimene süstemaatiline sei-rering oli 1957–1964. Pea kogu haritava maa ulatuses viidi kuni 1980ndate lõpuni läbi viis väetis-tarbe määramise ringi. Käesole-val ajal teeb põllumuldade agro-keemilist seiret Põllumajandus-uuringute Keskus koostöös ates-teeritud mullaproovivõtjate ning põllumajandustootjatega.

Levinud on väärarusaam, et mulla väetistarvet, s.t taimedele omastatavate toiteelementide sisaldust mullas on vaja teada ainult tavatootjal mineraalväe-tiste kasutamiseks. See teave on sama oluline ka kõikidele mahe-tootjatele, kelle põldudel on, võr-reldes mineraalväetisi kasutava tootjaga, saagikus veelgi suure-mas ulatuses sõltuv mulla toite-elementide varudest.

Mulla happesusMullareaktsiooni väljendatakse mulla happesusega, mis on täh-tis agrokeemiline näitaja taimede toitumistingimuste iseloomusta-jana, sest happelistes muldades on taimedel paljude toitainete omas-tamine pärsitud. Mulla happesus sõltub eeskätt mulla lähtekivimist, lõimisest ja agrotehnoloogiast.

Eesti keskmisena on viimase väetistarberingi (perioodil 2008–

2012) keskmisena happelisi muldi (pHKCl <5,5) 15,4% kogu ana-lüüsitud pinnast (ca 410 000 ha). Siinjuures saame rääkida küllaltki suurtest regionaalsetest erine-vustest ja happelised mullad on eeskätt probleemiks Lõuna-Ees-tis (Põlva maakonnas moodusta-vad sellised mullad näiteks 37% analüüsitud pinnast) ja Hiiumaal (samuti 37%).

Happelisi muldi tuleb nende neutraliseerimiseks ja seega tai-medele sobivaima kasvukesk-konna tagamiseks perioodili-selt lubjata lubiväetistega. Eriti oluline on muldade neutralisee-rimine liikuva fosfori paremaks omastamiseks. Kahjuks on põl-dude lupjamine olnud viimastel aastatel väga madalal tasemel ning kindlasti tuleb sellele edas-pidi rohkem tähelepanu pöörata.

Kaalium ja fosforLisaks mulla happesusele jäl-gime ka põllumuldade liikuva kaaliumi ja fosfori sisaldust. Kaa-lium on tähtis makroelement tai-mede kasvus ja arengus, paran-dades näiteks külma-, haigus- ja põuakindlust, kindlustab fotosün-teesiprotsesside kulgemist ning parandab saagi kvaliteeti. K ja P mõju taimede elutegevusele on mitmekülgne, soodustades vil-jade valmimist, suurendab seisu- ja haiguskindlust, lühendab tai-mede kasvuperioodi jne.

Liikuva K sisaldus muldades sõltub peamiselt mulla lõimisest, sest K sisaldavad peamiselt savi-mineraalid ja seega on üldiselt K-sisaldus madalam liivmulda-des. Liikuva K sisaldus meie põl-lumuldades erineb samuti piir-konniti, kusjuures K-rikkamad mullad paiknevad Lääne- ja Saa-remaal ning vaesemad Pärnu-maal, Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.

Kõrgema K-sisaldusega piir-konnad asuvad kõik aluseliste muldadega aladel, kuid ka selline suhteliselt hea liikuva kaaliumi seisund võib aluselistes mulda-des olla teatud juhtudel ebatäpne. Nimelt sisaldavad aluselised mul-lad palju Ca-ioone, mis taimede toitumise seisukohalt on K-iooni-dega antagonistid – liikuvat kaa-liumi võib küll mullas olla piisa-valt, kuid taimed ei suuda seda

ja väetistarbekaardid põllumehe teenistuses

Eesti muldade seire ja kaardistamine annab põllumeestele võimaluse kasutada maad ja väetisi edaspidi efektiivsemalt.

piisavalt omastada liiga suure kaltsiumisisalduse tõttu.

Eesti keskmisena on viimase väetistarberingi andmetel madala K- sisaldusega muldade osatäht-sus 46,3% ehk pea igal teisel põl-lumaa hektaril kasvavad kultuu-rid kannatavad kaaliumipuudu-ses ning sellega seoses väheneb kultuuride saagikus ja kvaliteet.

Madala P-sisaldusega muldade osatähtsus on tunduvalt väiksem kui K puhul. Selliseid muldi on vii-mase väetistarberingi andmetel 17,4% kogu analüüsitud pinnast. Kõige vähem madala P-sisaldu-sega muldi asub Põlva ja Tartu vahelises piirkonnas, Lääne-Viru, Valga ja Viljandi maakonnas. Suu-rem on selliste muldade osatäht-sus Lääne maakonnas ja Harju ning Pärnu maakonna lääneosas.

Aastakümnete jooksul on tai-medele omastatavate toiteele-mentide määramise meetodeid vahetatud, mis raskendab tege-like muutuste jälgimist mullas. Alates 2004. a kasutatakse väetis-tarbe määramisel DL-väljatõmbe asemel universaalset, Mehlich 3 väljatõmmet, mille puhul saab

ühestsamast lahusest määrata pea kõik toiteelemendid (vara-sema kuue lahuse asemel).

Kuid plusside kõrval on mii-nuseid. Ühelt meetodilt teisele üleminek toob kaasa tavaliselt palju tööd gradatsioonidega, mis nõuavad palju aja- ja raha-kulu. Eriti keerukas on osutunud uue meetodi puhul mulla fosfori-tarbe gradatsiooni rakendamine.

Mullastik on meil väga mitme-kesiste omadustega (nagu näiteks Al-, Fe-ioonid happelistes mulda-des ja Ca-ioonid aluselistes mul-dades, mis seovad endaga fos-faate taimedele raskesti omasta-tavasse vormi). Nii on jätkunud gradatsioonide täpsustamine ja

2013. aastast võetakse kasutusele uuendatud P-tarbe gradatsioon.

Uuendatud gradatsioon eri-neb varasemast selle poolest, et mineraalmuldade puhul kasuta-takse kahe asemel üht gradat-siooni. Ühtlasi muudeti gradat-siooni piire – vähendati väga kõrge astme piiri huumusvae-sematel muldadel ja tõsteti väga madala astme piiri (<20 mg kg-1), mille nii madal tase (<10 mg kg-1) ei olnud põhjendatud.

Uus meetodVõrreldes teiste riikide vastavate gradatsioonidega (<50 mg kg-1), oli ja ka jäi meie gradatsioon tagasihoidlikumaks, mis tuleb kirjutada meie klimaatiliste tin-gimuste ja keskkonnahoiu vaja-duste arvele. Seoses gradatsiooni piiride muudatustega suureneb edaspidi mõnevõrra fosforivae-semate ja -rikkamate muldade osatähtsus, mis aitab tõhustada fosforväetiste kasutussoovitusi ja efektiivsust.

Eesti on maailmas üks vähe-seid riike, kus kogu maismaa mul-lastik on kaardistatud suhteliselt

Mulla-taimekasvatus

Foto RAIVO TASSO

Mulla väetistarvet

ei ole vaja teada üksnes

tavatootjatel, vaid ka mahetootjatel,

kelle põldudel sõltub saagikus veelgi rohkem

mulla toite-elementide

varudest.

Happelisi muldi tuleb nende neutraliseerimiseks perioodiliselt lubjata lubiväetistega.

Page 15: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

loomakasvatus Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 15

Põllumajandusrehv Firestone Maxi Traction IFSõltumatud testid tõestavad, et Maxi Traction tagab maksimaalse veojõu!

Suurem tõhusus põllumajandus-tootjate jaoks

2012. aastal Bel-gias ja Saksa-

maal korraldatud sõltumatud testid näitavad Firestone Maxi Traction IF-i põllumajandus rehvide üldist paremust veojõu ja jõudluse poolest. Veojõu-testides võrreldi Maxi Traction IF-i rehve kolme peamise konkureeriva rehviga, sealhulgas Euroopas enim müüdud kaubamärkide rehvidega. Testid näita-vad, et Firestone’i rehvidel on väikseim libisemise määr, mis tagab suurema veojõu. Kohapeal tehtud testid kinnita-vad samuti, et Maxi Tractioni rehvidel on suurem jõudlus.

Firestone’i eesmärk on pakkuda põllu majandustootjatele mõõdetavalt suuremat tõhusust ning kõnealused sõltumatud testid tõendavad, et Maxi Traction IF-i rehvid seda võimaldavad. Sama testiprogrammi tulemused näi-tavad, et Maxi Traction IF-i rehvil on keskmisest laiem jälg. Selle tulemu-sena tagab rehv peale esmaklassiliste veojõunäitajate ka väiksema surve pin-nasele.

Põllumajandustootjate rõõmuks näi-tavad sõltumatud testid, et Maxi Tractio-ni rehvi väga head veojõuomadused ja suur jõudlus ei halvenda kütusesääst-likkust, mis osutus testitud rehvide keskmiste näitajatega samaväärseks nii põllul kui ka maanteel. Sellest tule-nevalt saavad põllumajandustootjad vähendada Maxi Tractioni rehvide ka-sutamisega üldist kütusetarbimist.

Suurem kandevõime või väiksem rehvirõhkFirestone on tänapäevaste kiiremate ja võimsamate traktorite jaoks lasknud turule Maxi Traction IF-i radiaalrehvi. Võrreldes tavapäraste traktorirehvidega on IF-i rehvid välja töötatud selliselt, et sama rõhu juures on rehvide kande-võime suurem või jääb väiksema rõhu juures samale tasemele.

Uuel Firestone Maxi Tractioni rehvil on suurt painduvust pakkuv karkassi ehitus, mis võimaldab sama koormuse ja kiiruse puhul kasutada väiksemat rehvi rõhku. See võimaldab põllumajandus tootjatel ühendada maanteel saavutatavad suu-red sõidukiirused põllupinnasele aval-duva väiksema survega, mis tagab suu-rema kasuteguri.

Firestone’i tehnoloogia võimaldab rehvil taluda tavarehviga võrdväärset koormust väiksema rehvirõhu puhul, samuti lubab see tehnoloogia 20% suu-remat kandevõimet tavarehviga võrrel-dava rõhu ja kiiruse korral. See võimal-dab põllumajandustootjatel kasutada näiteks raskemaid lisaseadmeid või vä-hendada veotsüklite arvu, tagades taas suurema produktiivsuse.

Välja töötatud ja testitud EuroopasMaxi Traction IF on loodud rasketele trak-toritele, mille võimsus on üle 180 hobu jõu. See on välja töötatud Itaalias Firestone’i Euroopa teadus- ja arenduskeskuses ning seda toodetakse Hispaanias.

Firestone Maxi Traction IF-i rehvid on nüüd kättesaadavad mitmes mõõdus nii põllumajandusrehvide asendus- kui ka originaalosade turgudel.

L a i e n d a d e s oma strateegiat, mille eesmärk on pakkuda põllumajandus-tootjatele tootmi-se tõhusust suu-

rendavaid rehve, on Firestone lasknud turule Performer Row Cropi seeria põllu-majandusrehvid.

Uued rehvid on mõeldud tagama maksimaalset tõhusust nii põllul kui ka maanteel tänu rehvide heale kande-võimele ja suurele kiirusindeksile, või-maldades seeläbi põllumajandustootjatel kasutada pritsimisel suuremaid paake ning säästa aega ja raha.

Firestone kesken-dub lahendustele, mis aitavad põllu-majandustootjatel teha tööd tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt, pakkudes kütuse- ja ajasäästu.

Firestone on kandnud põllul saa-vutatud tõhususe üle teedele, luues uued

suure kiirusindeksiga rehvid. Performer Row Cropi rehvid, mis on varustatud mõ-lemale poole suunduvate terava servaliste soontega (Dual Angle Lug), võimaldavad põllumajandustootjatel sõita kiiresti igat tüüpi pinnasel – sellega kaasneb lisakokku-hoid. Rehvid on osutunud ka väga täpse-teks ning tagavad hea sõidumugavuse ja juhitavuse isegi suurematel kiirustel.

Rahvusvahelisel põllumajandusmessil „Sima 2013” esitleti esimest korda Perfor-mer Row Cropi rehvi mõõdus 270/95R48. Selleks et rahuldada kõik põllumajandus-tootjate pritsidega seotud vajadused, on Firestone’il lähi tulevikus kavas laienda-da Performer 85-, 90- ja 95-seeria rehvide mõõduvalikut.

Firestone siseneb pritsidega seotud turule Performer Row Cropi rehvidega

K-sisaldusega mulladMadala K-sisaldusega muldade osatähtsus (%) analüüsitud pinnast

60–100

49–60

38–49

2,7–38

0 või andmed puuduvad

Madala liikuva K-sisaldusega muldade osatähtsus kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003–2012.

happelised mulladHappelised mullad (pH <5,5), % analüüsitavast pinnast

27–70

13–27

6–13

0,3–6

0 või andmed puuduvad

Happeliste muldade (pH <5,5) levik väetistarbekaartidega kaetud pinnast valdade lõikes perioodil 2003–2012.

detailselt mõõtkavas 1:10 000. Aastakümnete pikkuse suu-remõõtkavalise kaardistamise tulemus on nüüdseks digitalisee-ritud ja vabalt ligipääsetav maa-ameti Geoportaali veebiraken-duse kaudu (http://geoportaal.maaamet.ee/). Seega, kui te veel ei tea, mis mullad teie omandis või kasutuses oleval põllul või metsas levivad, vaadake järele ning saate palju infot.

Digitaalse mullakaardi andme-baas sisaldab teavet mulla nime-tuse, lõimise, koresesisalduse, huumuskihi tüseduse ja kivisuse kohta. Suurem osa aastaküm-nete eest kaardistatud mulla-andmeid on kasutatavad ka täna-päeval. Siiski on teatud muldade ja maakasutuse korral vaja kriiti-liselt hinnata seal kajastuva info ajakohasust.

Inimtegevuse mõjutusel on või-malik kaardistatud näitajate suh-teliselt kiire muutumine. Näiteks põllumaadel võib liiga sügava mul-laharimisega kaasneda huumus-katte segunemine alumiste hori-sontidega ja kaardil toodud huu-muskihi tüsedus ei pruugi enam

vastata tegelikkusele. Kindlasti sobib see aga kõlviku tasandil (põld, metsaeraldis jne) tehtava-teks maakasutusotsusteks.

Mullakaardi kasutus praktikas on seni jäänud tagasihoidlikuks ka seetõttu, et info on antud eri-alaspetsiifiliste tingmärkidega ja valemitega, mis on tavakasutajale raskesti mõistetavad. Nende lahti-mõtestamiseks ja mullakaardi vee-bikaardi kasutamiseks leiab tuge nii mullakaardi seletuskirjast, äsja ilmunud mullateaduse õpikust kui ka veebis kättesaadavast muldade väliuurimise juhendist.

Põllumajandusuuringute Kes-kus ja Eesti Maaülikool arenda-vad mulla- ja väetistarbekaarti-del rakendussoovituste väljatöö-tamist tootjatele arusaadavamal kujul, mis peaks tulevikus paran-dama väetiste kasutamise efek-tiivsust.

PRIIT PENU ja VALLI LOIDE Põllumajandusuuringute

Keskuse teadurid

ALAR ASTOVER Eesti Maaülikooli teadur

Page 16: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

2012) käigus, et teha nende põhjal esialgseid järeldusi.

Olustvere suhteliselt hea vilja-kusega mullal on maheviljeluse tingimustes seni end kõige pare-mini ja üsna stabiilselt näidanud rukis ja kaer. Viie aasta keskmi-sena oli sõnnikuta mahekülvikorra puhul bioloogiline saagikus, mida arvestasime vihuanalüüside alu-sel, rukkil (sort ‘Elvi’) 2,8 t/ha ja kaeral (sort ‘Jaak’) 2,3 t/ha. Kui mahekülvikorras anti kaera eelvil-jale – kartulile – ka sõnnikut, kuju-nes kaera keskmiseks saagikuseks 3 t/ha. Tavaviljeluse variandi puhul, kus erinevalt maheviljeluse varian-tidest tehti keemilist umbrohutõrjet ja kasutati mõõdukas koguses mine-raalväetisi (rukkile N15P13K62 + N34 + N34 kg/ha ja kaerale N72P18K36 kg/ha), oli bioloogiline saagikus ruk-kil viie aasta keskmisena 4,2 t/ha ja kaeral 4,7 t/ha.

Kombainisaagid kujunesid bio-loogilisest saagikusest märksa väik-semaks. Selle peamiseks põhjuseks olid suhteliselt suured koristuskaod, sest mahetingimustes kasvanud tera jäi üldiselt peeneks. Mitmel puhul suurendasid saagikadu ka koris-tuse hilinemine ja rukki kohatine lamandumine.

Ristiku allakülviga odrast (sort ‘Anni’) maheviljeluse variantidel kip-pusid ristik ja umbrohud enamasti üle kasvama ning terasaagid jäid väikeseks. Seepärast oleks tootmises tõenäoliselt mõistlikum sellise põllu mass tervikuna koristada söödaks.

Kartul aastati muutlikMeie katsetes olid kõik teraviljad kül-vatud kahe külvisenormiga. Selgus, et külvisenormide erinevus praktili-selt ei mõjutanud bioloogilist saagi-kust ega kombainisaake. Seni saa-dud tulemuste põhjal olid teraviljade proteiinisisaldus ja 1000 tera mass maheviljeluse puhul väiksemad kui tavaviljeluse puhul. Rukki langemis-arvu ja terade mineraalainete sisal-dust viljelusviis aga ei mõjutanud.

Kartuli saagikus ristikut sisalda-vas sõnnikuta mahekülvikorras kõi-kus aastate jooksul suurtes piirides, ebasoodsate kasvutingimuste kor-ral jäi kaubalise suurusega mugu-late saak väga väikeseks.

Viie aasta keskmisena oli kartuli kogusaak sõnnikuta mahekülvikor-ras ligikaudu 19 t/ha ja kaubandus-lik saak olenevalt sordist 11 ja 12 t/ha. Sõnniku andmine (normiga 60 t/ha) suurendas kartuli kaubalist saaki keskmiselt 7 t/ha võrra. Varajase

Seda uurimistööd tehakse põllumajandusministee-riumi tellimusel riikliku programmi “Põlluma-janduslikud rakendus-uuringud ja arendus-tegevus aastatel 2009–

2014” raames. Täitjateks on Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid ning Olustvere Teenindus- ja Maa-majanduskooli spetsialistid. Koos-tööd tehakse Põllumajandusuurin-gute Keskuse mikrobioloogia, agro-keemia ja taimse materjali labori-tega ning Eesti Maaülikooli taime-biokeemia laboriga.

2007. aastal alustati mitmekülgse uurimistööga Olustveres kuue hek-tari suurusel katsealal, mida juba 2002. aastast saati oli haritud mahe-viljeluse printsiipe järgides. Vasta-valt katsemetoodikale võrreldakse seal viieväljalises külvikorras (ris-tik, rukis, kartul, kaer, oder ristiku allakülviga) kolme viljelusviisi – nii sõnnikuta kui ka sõnnikuga mahe-viljelust ning mõõduka intensiivsu-sega tavaviljelust – võrdsetes mul-lastiku, agrotehnika jm tingimustes.

Külvikorraväljadel rakendatakse klassikalist künnipõhist mullahari-mist. Kõik masinatööd tehakse õppe-talu tehnikaga. Sõnnik antakse kar-tulile sügiskünni alla, põhku põllult ei eemaldata, ka mitte ristikumassi – see purustatakse pärast jaanipäeva ja küntakse mulda enne talirukki külvi.

Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju kultuuride saa-

gikusele (teraviljade puhul nii bio-loogilisele saagikusele kui ka tege-likele ehk kombainisaakidele), saagi kvaliteedile, mulla agrokeemilistele ja mõnedele agrofüüsikalistele näi-tajatele, mulla mikroobikooslusele ning mikrobioloogilisele aktiivsu-sele. Projekti üheks oluliseks osaks on kujunenud külvikorraväljade umbrohtumuse uurimine.

Selgitatakse umbrohtude liigilise koosseisu, arvukuse ja kuivmassi sõltuvust viljelusviisist ja teravil-jade puhul ka külvisenormist. Kar-tuli väljal on katsetes kaks eri kas-vuajaga sorti. Võrreldakse veel ka mahe- ja tavaviljeluse viisil kasvata-tud rukki täisterajahust küpsetatud leibade kvaliteediomadusi.

Rukis ja kaer stabiilsed Projekti temaatikast tingituna kavan-datakse uuringuid läbi viia vähemalt kahe rotatsiooni vältel, sest mitmes uuritavas valdkonnas ei ole võima-lik lühema aja jooksul saada usal-dusväärseid tulemusi. Teatavasti toimuvad muutused bioloogilistes objektides – sh mulla agrokeemi-listes ja agrofüüsikalistes omadus-tes, mullaelustikus, umbrohukoos-luses, taimede keemilises koostises ja veel muudeski näitajates – suh-teliselt aeglaselt ning sugugi mitte ühesuunaliselt. Vettpidavate järel-duste tegemiseks on vajalik pikem vaatlusperiood. Kuid mõningaid ten-dentse võisime täheldada ka juba kül-vikorra esimese rotatsiooni (2008–

Viljelusviisidemõju saagile ja mullale

Olustveres läbi viidud viljelusviiside võrdluskatsetel lõppes möödunud aastal esimene külvikorratsükkel. Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju saagile ja mullale.

Kaerasort ‘Jaak’ õigustab end maheviljeluses hästi.

MALLE JÄRVANEesti Maaviljeluse

Instituudi vanemteadur

Fotod MALLE JÄRVAN

16 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Page 17: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

17taimekasvatus

www.traktor.ee

PRONAR PWP770 kaarutiTöölaius 7,7 m, 6 rootorit, kaal 915 kg.

Hind 5950 € +km

PRONAR ZKP800 vaaluti Max. töölaius 8 m,

max. haardelaius 8,5 m, rootori diameeter 3,1 m, pikad piid.

Hind 11 950 € +km

SAMASZ KDT 260 taga-rootorniidukTöölaius 2,6 m, 6 rootoriketast, meh. kivikaitse, terade kiirvahetus. Seadmega saab kaasa kardaan ja lisaterad.

Hind 4350 € + km

PRONAR PDT 330 taga-rootorniiduk

Töölaius 3,30 m, hüdro-kivikaitse, keskkinnitus, 8kettaline, PTO 1000,

traktorile al 80 hj, komplektis kardaan.

Hind 5950 € + km

CHWAST XL 3000 AKPIL mürgipritsKompuutriga juhitav, tiivad 24 m, paagi maht 3000 l. Pumba tootlikkus 160–200 l/m, rehvid 11,2/R42, poomi töökõrgus 0,5–1,7 m. Elektriliselt lülitatav jagaja, 5 sekt-siooni, iga sektsiooni surve eraldi reguleeritav. Hüdraulili-ne poomikõrguse reguleerimine.

Hind 22 950 € + km

OÜ ALVORO Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

Selleks kevadeks oleme varunud Teie jaoks eriti head traktori, niiduki, pritsi ja rullipressi pakkumised.Helista juba täna oma müügimehele ja küsi konkreetset pakkumist!

Kevadpakkumised kehtivad kuni 30. aprillini 2013.

John Deere Financial nüüd ka Eestis! * liisingperiood 3 aastat, kseeritud intress 0,99%. Küsi John Deere Financial pakkumist Stokker Agrist.

Pildid on illustreeriva tähendusega. Hindadele lisandub käibemaks.

www.stokkeragri.ee

Helistaja küsi pakkumist!

JOHN DEEREFINANCIAL

0,99% *

KEVADHOOAJA PAKKUMISED

KUNI 30.APRILLINI

644 RULLIPRESS

Ainult 29999EUR

3 rulli võrku kauba peale

740i TAIMEKAITSEPRITS

Viimased soodushinnaga

pritsid kohe laost!

TRAKTOR 5100M

Viimased Tier3 mootoriga

Ainult 37900EUR

TÄIESTI UUS TRAKTOR 6M!

115-170hj

Küsi pakkumist!

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller51 70 965

Ants Tust 50 23 010

Kristjan Kokk 53 093 780Teet Rehtla

59 182 990

Olustvere maadel võib maherukki saagiga rahule jääda.

kartulisordi eelised pikema kas-vuajaga sordi ees ilmnesid mahe-viljeluse puhul nendel aastatel, mil lehemädanik lööbis varakult.

Tavaviljeluslikul viisil kasvatatud kartul, kus lisaks sõnnikule anti ka mõõdukas koguses mineraalväetist ning tehti keemiline umbrohutõrje ja lehemädanikutõrjet, andis viie aasta keskmisena 2,3–2,5 korda suurema kaubanduslike mugulate saagi kui maheviljeluse viisil kasvatatud kar-tul, mis samuti sai sõnnikut.

Mõnel aastal haigestus kartul Olustvere katsetes suhteliselt tuge-valt kärnhaigustesse. Meie uuringu-test selgus, et see ei olnud põhjusta-tud viljelusviiside erinevustest. Vil-jelusviiside mõju kohta kartulimu-gulate nitraatidesisaldusele ei saa seniste tulemuste põhjal teha veel lõplikke järeldusi. Siiski võib arvata, et rohkem kui viljelusviisist, sõltub kartulisaagi nitraatidesisaldus teis-test palju olulisematest teguritest.

Viljelusviiside mõju mullavil-jakuse näitajatele vajab kindlasti veel pikemaajalist uurimist. Senise perioodi jooksul võib aga mõnin-gaid suundumusi siiski juba tähel-dada. Nii ilmnes mullareaktsiooni languse tendents kõikide viljelusvii-side puhul, kuid sõnnikuta mahevil-jeluse variandis näib langus kulge-vat veidi aeglasemalt.

Mulla orgaanilise süsiniku sisal-dus seevastu on vähenenud märki-misväärselt just sõnnikuta mahevil-jeluse puhul, kerget vähenemise ten-dentsi on märgata ka sõnnikut saanud mahe- ja tavaviljeluse külvikordades.

Mulla fosfori- ja kaaliumisisalduse dünaamika osas ei saa veel järeldusi teha, seda eelkõige analüüsitulemuste suhteliselt suurte kõikumiste ja vaat-lusperioodi lühiduse tõttu. Kaltsiu-misisalduse osas täheldati vähene-mise tendentsi kõikide viljelusviiside puhul. Magneesiumi-, vase-, man-gaani- ja boorisisalduste dünaami-kas ei ole seni veel leitud olulisi eri-nevusi viljelusviiside vahel.

Mahealal rohkem umbrohuliike Penetromeetriliste ehk mulla kõva-duse mõõtmiste seniste tulemuste põhjal praegu järelduste tegemine oleks ennatlik. Neid mõõtmisi kavat-setakse korrata siis, kui viljelusvii-side külvikorra kaks rotatsiooni hak-kavad läbi saama.

Maheviljeluse suurim probleem on põldude umbrohtumine. Taime-toitainete nappuse tingimustes põllu-kultuurid üldiselt ei suuda umbroh-

tudega konkureerida. Samas aga kui vaadelda probleemi bioloogilise mit-mekesisuse seisukohalt, siis reeglina on umbrohuliikide arvukus mahe-tingimustes suurem, sest seal leia-vad kasvuruumi ka valgusnõudli-kud ja vähese toitainetarbega liigid.

Olustvere viljelusviiside katse-väljadel loendasime vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 44 umbro-huliiki, millest seitse esines vaid sõn-nikuta maheviljeluse alal.

Kui võrrelda kaht mahekülvikorda, siis sõnnikut kasutavas külvikorras viie välja ja viie aasta keskmisena oli umbrohtude kuivmass umbes vee-randiku võrra suurem kui sõnnikuta mahekülvikorras, kuid umbrohtude arvukus oli peaaegu võrdne.

Sõnnik ergutab mikroobeMaheviljeluse tingimustes oli umb-rohtude liigiline koosseis mitmeke-sisem ning nende arvukus ja kuiv-mass oluliselt suurem kui tavavil-jeluse puhul. Teraviljade külvise-normi suurendamine vähendas umb-rohtude kuivmassi.

Mulla mikroobidel on väga täh-tis roll lämmastiku, fosfori, väävli ja süsiniku keemilistes muundu-misprotsessides, mille tulemusena need toitained vabanevad mullas olevast orgaanilisest ainest taime-dele omastatavaks.

Mitmekülgne mullaelustik loob soodsad eeldused mullaviljakuse säilimiseks ja paranemiseks, samas aitab ka puhverdada ebasoodsaid keskkonnatingimusi.

Aastail 2007–2010 uuriti kolme viljelusviisi variandi muldades täht-samate mikroobirühmade arvukust.

Seniste tulemuste põhjal on sel-gunud, et kui ristikut sisaldavas kül-vikorras kasutati ka sõnnikut, siis nii maheviljeluse kui tavaviljeluse tin-gimustes oli bakterite üldarv, nitri-fitseerijate ja tselluloosilagundajate arvukus mullas suurem kui sõnni-kuta maheviljeluse puhul. Teiste mikroobigruppide arvukusele ei ole viljelusviis seni veel usaldusväärset mõju avaldanud.

Mahe- ja tavaviljeluse variantidel jälgitakse ka mulla mikrobioloogi-lise aktiivsuse muutumist. Tulemu-sed on olnud üsna huvipakkuvad.

Olustvere viljelusviiside katsel algas tänavu teine külvikorrarotat-sioon, mis lõpeb viie aasta pärast. Siis peaks olema võimalik teha konk-reetsemaid järeldusi ka mitme suh-teliselt aeglaselt toimuva protsessi muutuste kohta.

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

Page 18: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Magasini 31, 10138 Tallinntel 644 3345 • faks 645 0090

[email protected]

www.entra.ee

INTERPART varuosad JCB tehnikale

Alati abivalmis!

ENTRA GRUPP

Laadur-ekskavaatoridSANKO-MST

TEHNIKA, MÜÜK, RENT,HOOLDUS, LISAVARUSTUS

Hooajaliste iseärasuste tõttu suhtuvad pangad põllumeestesse erinevalt kui teistesse ettevõtjatesse, kuid põllumehed on võitnud pankade usalduse ja põllumajandust peetakse perspektiivikaks sektoriks.

HEIKI RAUDLAMM vastutav toimetaja

[email protected]

Kevadisel külviajal, kui põllumeestel käiberaha vaja-dus kõige suu-rem, tuleb neil tihti pöörduda laenu-sooviga pankade

poole, kellelt küsida krediiti. Pan-kadest saab laenata raha kevad-töödelaenuks.

Pankade sõnul ei seo põllume-hed ennast pankadest kevadtööde raha laenates kohustusega müüa n-ö oraste pealt, nagu seda tuleb tihti teha tarvikumüüjatelt krediiti küsides, ja neil on sügisel vaba-mad käed saagi realiseerimisel.

“Põllumajandussektorit koht-leme muudest äridest natukene erinevalt, kuna äritegevuse loo-gika ja vajadused on teistsu-gused,” tunnistab SEB Lääne regiooni ärikliendisuhete juht Tanis Kulp. “Näiteks käibekapi-tali vajaduse sesoonsus või ena-

mate investeeringute finantsee-rimine liisinguga.”

Danske Banki ettevõtete pan-ganduse asedirektor Andrus Soodla sõnul vaatab ka Danske Bank põllumajandusettevõtteid eraldi sektorina ja seda peamiselt tegevuse iseärasuste tõttu. “Eraldi kevadtööde laenu me tootena ei nimeta,” selgitab Soodla. “Samas oleme alati olnud paindlikud tava-toodete tingimuste kohandami-sega just konkreetse ettevõtja vajadustega.”

Kevadtööde finantseerimisel on Soodla sõnul võimalik kasu-tada tavapärasest pikemaid mak-setähtaegu või siis viia kogu laenu tagastamine näiteks sügisesse.

Laen toetuste vastu“Põllumeestele on välja töötatud spetsiaalne toodete pakett,” rää-gib Swedbanki põllumajandussek-tori juht Meelis Annus. “Pakume

kaht, spetsiaalselt kevadtööde finantseerimiseks kohandatud, aastase tähtajaga laenutoodet.”

Panga uus toode on tema sõnul laen toetuse vastu. Selle väiketoot-jale mõeldud laenu puhul soovib pank teada põllumehe hektari-põhiste toetuste mahtu ja nende summade laekumist pangakon-tole ning laenu saamiseks pole vaja seada tagatist. Tegu on toe-tuse vastu väljastatava laenuga.

Teise, kevadkülvilaenu väl-jastamine eeldab tagatise sead-mist, milleks sobib hüpoteek või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendus. Tagastamine toi-mub taas aasta lõpus ja vahepeal tasutakse ainult intressimakseid.

Kevadkülvilaenu pakub põllu-meestele ka DNB Pank. DNB ette-võtete finantseerimise ja jaepan-ganduse juht Catlin Vatsel ütleb, et põllumajandus on DNB portfellis määratletud eraldi sihtsektorina.

Pangadusaldavad

põllumeest

võimalus 18

Foto RAIVO TASSO

Page 19: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 19võimalus

Vatseli sõnul kasutavad kliendid üldiselt laenu tagasimakse täht-päevana detsembrit, kui laekuvad põllumajandustoetused.

“Tagatisvaraks võib olla hüpo-teek kinnisasjale, maaelu- ja põl-lumajanduslaenu puhul ka põllu-maale,” selgitab Vatsel. “Vajaduse korral muu panga poolt aktsep-teeritav tagatis.”

Hea kogemusNordea suurkliendihalduri Tarmo Kase sõnul ei ole Nordeal eraldi pangatoodet kevadtöödeks. “Vaa-tame iga kliendi majandustege-vust tervikuna ning leiame või-malusel sobivad lahendused koostööks,” tunnistab ta. “Põl-lumajandussektoril on kindlad omapärad ning meil on olemas kliendihaldurid, kes on sektori eripäradega kursis.”

SEB Lääne regiooni äriklien-disuhete juhi Tanis Kulpi hinnan-

gul on põllumajandussektor ter-vikuna üks paremini kriisi läbi-nud sektoreid ja laenukahjude määr selles valdkonnas on väga madal. “Paljudele põllumeestele oli eelmine aasta – vaatamata hal-vale koristusilmale – hea aasta tulenevalt toidukaupade kõrge-test hindadest maailmaturul,” põhjendab ta. “Samuti on põl-lumehed aasta-aastalt arenda-nud oma tehnoloogilist võime-kust, mis on vähendanud sõltu-vust ilmastikuriskidest.”

Nordea peab põllumajandust perspektiivseks valdkonnaks. “Ka selles sektoris kehtivad samad põhimõtted kui teistes: ette-võtjad, kes on teinud investee-ringud, optimeerinud ressurs-side kasutamise ja viinud toot-mise efektiivseks, on jätkusuut-likud,” nendib Nordea korpora-tiivpanganduse suurkliendihal-dur Tarmo Kase. “Meie koostöö-

partneriteks on enamikus ette-võtjad, kes on hajutanud riske, olles kombineerinud taimekas-vatuse loomakasvatusega. Läi-nudsügisene ilm ei ole põhjus-tanud märkimisväärselt pöör-dumisi maksepuhkuse või graa-fiku muutmise sooviga.”

Danske Banki kogemus on samuti positiivne. “Põllumajan-dusettevõtete maksekäitumine on läbi viimaste aastate olnud keskmisest parem,” nendib Mee-lis Annus. “

Swedbanki koostöö põllumees-tega on sujunud tema sõnul meel-divalt ja tagasimaksetega suuri probleeme pole olnud. Siiski on mõned üksikud juhtumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnestunud ja uute investeeringute asemel tuleb vanu võlgu tagastada.

Lisaks ettevõtja oma tagati-sele võib laenu tagada ka Maaelu

Edendamise Sihtasutuse (MES) käendusega. Iga-aastane tähtaja-line volitus otsustada ja vormis-tada tagatisleping MESi eest ise võimaldab põllumeestel kevad-tööde tegemiseks vajalik käibe-laen saada kiiremini. Selle aasta 31. märtsi seisuga on pangad täna-vuste kevadtöölaenude tagatisi vormistanud 19 ettevõtjale lae-nude kogumahus 0,6 mln eurot.

MESi volikiri pankadeleMESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul on MES aas-taid viljelenud volikirja andmist pankadele, et need saaksid selle alusel taotlejatega otse tagatisle-pinguid sõlmida. Et kevadtööde laenude väljastamine sujuks kii-remini, saavad pangad MESilt volikirja kuni 100 000eurose laenu puhul. Üle 100 000€ lae-nude puhul langetatakse otsus MESi krediidikomitees.

MESi tagatud laenud kevadtöödeks2010 2011 2012

mln € Arv Pangalaen Tagatis Arv Pangalaen Tagatis Arv Pangalaen Tagatis

Põllumajandussektori laenude tagamine kokku 139 13,4 8,5 159 27,5 15,5 143 21,7 11,8

sh kevadtöölaenude tagamine 58 3,0 2,0 71 3,6 2,3 81 4,8 2,7

sh pangale antud volituse alusel kevadtöölaenude tagamine 32 1,0 0,7 53 1,6 1,0 59 1,6 1,0

Tabeli põhjal saab teha analüüsi, kui suurt osa MES laenust keskmiselt tagab. Iga-aastane tähtajaline volitus otsustada ja vormistada tagatisleping MESi eest ise võimaldab põllumeestel kevadtööde teostamiseks vajalik käibelaen saada kiiremini. Tähtis ja kiire teema ettevõtjatele kevadel. Seisuga 31.03.2013 on pangad 2013. a kevadtöölaenude tagatisi ise vormistanud 19 ettevõtjale, laenude kogumahus 0,6 mln €.

Rosenbergi hinnangul on põllu-majandustootjad usaldusväärsed laenutaotlejad kindlasti ka seetõttu, et pindalapõhiste toetustena tuleb neile igal aastal PRIA kaudu raha. “Raskemas olukorras on seakas-vatajad, kellel pole palju maad,” arvab Rosenberg. “Riskantsemad alad on ka turism ja restoraniäri, samuti puidutöötlemisega seotud ja teenindusettevõtted, sest maal on kliente vähe.”

Põllumajandussaadusi tööt-leva ja turustava ettevõtte Farm Plant Eesti ASi finantsjuhi Urmas Peterson sõnul võetakse tootmis-sisendeid pikaajalise krediidiga umbes pooltel müügijuhtudel.

“Pikaajalist krediiti küsib eel-kõige see, kes pangast krediiti ei saa või kes ei taha või ei ole har-junud pangaga suhtlema,” selgi-tab Peterson. “Meie pakutav int-ressimäär on siiski kõrgem, kui pangad üldjuhul pakuvad. See on meie teadlik valik, sest me ei soovi pankadega konkureerida ja oleme huvitatud, et võimali-kult palju kliente finantseeriksid ennast otse panga kaudu.”

Teine on olukord taimekaitseva-henditega. Kuna selles tooterüh-mas me ei küsi intressi, soovivad krediiti tihti ka need, kes vajadusel saaksid ka pangast raha. Tagasi-makse võib toimuda kas saagiga või rahas.

Page 20: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

20 Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

PUHTIMISFUNGITSIID TERAVILJADELE

•ei alanda idanevust•lai toimespekter•süsteemne ja kontaktne toime

Registreeringu valdaja: Chemtura Corporation

Meelis Ots on maa-ülikooli vanemtea-dur. Noorepoolne mees juhib loo-makasvatusins-tituudi söötmise osakonda ning

on ka ise söötmisteadlane. Vii-masel ajal võib teda järjest sage-damini näha õppepäevadel, olgu siis üksi, koos professor Kärdi või mõne teise kolleegiga.

Kas peate ennast ka ise professor Kärdi mantlipärijaks?Kui olen esinemas käinud, on

mulle öeldud jah, et “ah sina oled sellest Kärdi koolkonnast…”. Ise pole osanud seda nii mõelda, kuid meil on osakonnas väga palju aktiiv-seid noori, keda just Kärt on sinna tööle võtnud.

Mantlipärija olen pigem see-tõttu, et kui Kärt maaülikoolist pensionile läks, sain tema tööko-hustused omale. Praegu olen ma dotsendi ja vanemteaduri ametis ning juhin söötmise osakonda.

Meil on professor Kärdiga 22 aastat vanusevahet, aga minu ja

tema vahel võiks olla veel üks põlv-kond. Olav Kärt vähendas oma töökoormust ja keegi pidi selle üle võtma, nii ma tema tööd jätkan.

Professor Kärt on minu õpe-taja ja mentor. Temaga on väga hea koostööd teha, kuna ta pole autokraat.

Olete loomadega tuttav juba lapsepõlvest peale?Olen linnapoiss, sündinud

1970 Tallinnas, kuid minu ema-poolne suguvõsa on pärit Hiiu-maalt. Eks see loodusearmastus Hiiumaalt pärit ole.

Loomadega puutusin kokku ka Tallinna Loomaaias. Osale-sin koos klassivendadega sealse loomasõprade ringi töös: kuula-sime loenguid, abistasime perso-nali töödes ja aitasime ka tead-lastel uurimustööd teha. Ereda-malt on meelde jäänud hiirekol-jude keetmine ja puhastamine, spermavõtt naaritsalt ning tun-didepikkune jälgimine ida-kau-kaasia kaljukitsede puuri ees.

Kui keskkooli lõpetasin, oli mul kolm valikut. Üks mu hobisid oli

Meelis Ots päris Olav Kärdi töökohustused

Eesti Maaülikooli poolt on söötmis-alast nõu hakanud andma Meelis Ots, keda peetakse Olav Kärdi mantlipärijaks.

ja on raadioamatörism ning üks mõte oli minna TPIsse raadioelekt-roonikat õppima. Teised valikud – veterinaaria ja loomaksavatus – olid linnapoisile ebaharilikud, aga lõpuks läksin ikka EPAsse.

Et mu vend töötas sel ajal Kohila sovhoosis, siis palusin end võtta majandi stipendiaadiks, aga õppe-aeg oli Eesti jaoks pöördeline. Pärast kolmandat kursust enam stippi ei makstud ja ka mina ei olnud enam kohustatud sovhoosi tööle minema. Alustasin õpinguid EPAs zooinsenerina, lõpetasin EPMÜ loomakasvatajana.

Jäite pärast ülikooli lõpetamist teadustööd tegema… Viimasel ülikooliaastal 1992–

93 olin praktikal Tartu seakasva-tuse katsejaamas ja pärast ülikooli lõpetamist jäin ka sinna tööle. See oli asutus, kus viidi läbi kul-tide kontrollitud üleskasvatamist, hinnati nende nuuma- ja lihajõud-lust. Samuti alustasime Tartu kan-dis sigade kunstliku seemendami-sega. Sellega pandi alus Vasulas asuvale sigade seemendusjaamale.

Ülikooli tulin tagasi 1997. aas-tal. Töövestlusel professor Kär-diga sai antud lubadus läbida nii magistrantuur kui doktoran-tuur. Temast sai ka minu juhen-daja.

Minu magist-ritöö pealkirjaks sai “Looma- ja linnu-kasvatuses kasu-tatavad bioloogi-lised toimeained”.

Pärast magistritöö kaitsmist 1999. aasta suvel astusin dokto-rantuuri. Päevakorral oli lüpsi-lehmade proteiintoitumise küsi-mus. Doktoritöö kaitsesin teemal “Energia- ja proteiiniallika mõju mikroobse proteiini sünteesile mäletsejatel”. Uurisin, kuidas mõjutavad vatsa tööd proteii-nirikkad ristiku- ja lutsernisilo, rapsikook ja sojasrott.

Uurimusest selgus, et mik-roobset proteiini sünteesitakse mäletsejate vatsas ristikurikka silo söötmisel enam kui lutserni-silo söötmisel. Leidsin, et liblik-õielistest taimedest valmistatud silo proteiin on vatsa mikroorga-nismidele energiaallikaks ainult 44% ulatuses, samas kui kõrre-liste silo proteiin on seda saja-protsendiliselt. Parim jõusöötade kombinatsioon mikroobse pro-teiini sünteesi seisukohalt on aga odrajahu ja rapsikook.

Mis on praegu teie põhitöö?Tegelen nii teadus-, õppe-

kui administratiivtööga, lisaks nõustamisega. Olen ka aka-deemilise vastutusvaldkonna “Söötmisteadus” juht. Seega tööd jagub.

Teadustöö osas juhin üht põl-lumajandusministeeriumi rahas-tatud rakendusuuringu projekti, mis käsitleb lehmade söötmise korraldamist robotlüpsifarmides. Tegelen ka söötmisküsimustega projektis “Piimalehmade sigimine ja tervis” ja veel ühes põlluma-jandusministeeriumi rakendus-uuringu projektis, milles uurime proteiinsöötade (kookide, srot-tide) bioloogilist väärtust piima-tootmisel.

Loen taimekasvatust õppiva-tele tudengitele söötmisõpetuse loenguid. Lisaks juhendan praegu üht magistranti ja üht doktoranti.

Kui palju olete jõudnud teadustöö kõrvalt farmides käia ja praktikutega suhelda?Praegu on tegemist küllaltki

palju, nii et lautadesse jõuan vähem, kui sooviksin. Kõige

sagedamini külas-tan maaülikooli kat-sefarmi. Nõustan jooksvalt üht pii-mafarmi ja ei ole ka teistele küsija-tele oma abi kee-

lanud.

Meelis OtsLII SAMMLER

[email protected]

Foto

RA

IVO

TA

SSO

Page 21: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 21hobi

Laiapea laulud

Kas raske töö nagu niitmine heinamaal peab olema ebamugav ja raske ka juhile? Kindlasti mitte! 1026R standardvarustusse kuuluvad hüdrostaatiline jõuülekanne, 4 ratta vedu ja roolivõim. Lisaks mugav deluxe iste, vedrustus, tuled ja palju muud. Komplektis on kiirühendusega 137cm niiduseade. On aeg teha tööd rõõmuga ja mugavalt. Küsi pakkumist juba täna!

Küsi lähimast Stokkerist www.stokker.com või võta ühendust oma müügimehega www.stokkeragri.ee/kontakt.

Hinnale lisandub käibemaks.

www.stokkeragri.ee

Lisa mugavust. Hoia kokku aega ja raha.

TRAKTOR 1026R

137CM NIIDUSEADE

PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.MAI 2013

13 599EUR

sünnivad elust

enesest66aastane hobusekasvataja Kalju Laiapea, kes on poisipõlvest saati ka laulu-, jahi- ja naljamees olnud, räägib, kuidas tal salmid peast paberile voogavad.

“Sellega on nii, et vahel tulevad pik-kamööda, mõni-kord aga ime-kiiresti ja täitsa äkitsi. Mõlgu-tan niisama mõt-

teid, järsku leian mõne huvitava sõnapaari, ja lähebki lahti,” nae-rab Laiapea.

Põhiliselt on tema laulud ini-mestest, keda ta tunneb, ja olukor-dadest, mida elus näinud-koge-nud. “Kui viis teada ja originaal-tekst ees, on lihtne aru saada, kui-das rütm peab kokku minema,” avab lõbusa olekuga maamees

veidi oma laululoomingu telgi-taguseid.

Laulmisestki ei ütle Kalju Laia-pea ära. “Ükskord ronisin koos Kukerpillidega lavale. Pakkusin neile kolm viisi välja, nad valisid “Valged roosid” ja ma siis laulsin nende saatel oma sõnadega. Ei vilistanud välja keegi,” meenu-tab ta toredat kogemust.

Sajad luule- ja laulusalmidEsimese luuletuse kirjutas Kalju Laiapea 6.–7. klassis. Toona oli vih-mane suvi ja heinategu jäi sügise peale. Maapoisina oli tal igapäe-vaelu nii elavalt silme ees, et sel-

lest sündis luuletus “Hilinenud heina-tegu”. “Sain õpe-taja käest kiita, et vaat kui ilusti on elu salmi sisse pan-dud. Mulle jäi see ütlemine meelde ja edaspidi ongi läinud nii, et mu laulud sünnivad elust enesest,” sel-gitab sadade sal-mide autor.

Eraldi luuletamise aega pole Kalju Laia-pea endale kunagi

võtnud. Ega seda polekski kusagilt võtta, nii palju on muid asju teha. Enamasti hakkavadki

lauluread hobuse-mehe peas keer-lema mingi muu

tegevuse, kas auto-sõidu või traktoritöö

käigus. Siis peab Kalju masina kinni ja kirjutab

salmid üles. Või teeb seda hiljem õhtul kodus – sei-sab meeles küll senikaua.

“Seda juhtub harva, et esimese salmi esimesena paberile saan. Ikka kusa-gilt keskelt hakkab mul asi peale. Pärast kohendan lõpu ja alguse juurde või sätin õigeks,” räägib ta.

Koomiline traagikaJahimeestele meeldib Laiapeal salme teha, nemad on hea naljasoo-nega: “Ma olen jahi-meeste kokkutuleku-tel sageli taidlusega

esinenud. Möödunud aastalgi jagasin Karujärve ääres 29 klubi hulgas 6.–9. kohta.”

Ka maarahva huumorivõist-lusest “Maamees muigab” võtab Kalju Laiapea võimalusel alati osa. Sealt on ta koju viinud mitu eri-preemiat. Tänavugi andis žürii esimees Andres Ülviste oma tugeva käepigistusega Laiapeale üle eripreemia koomilise traagika parima esituse eest.

Ainest ammutas mees oma esi-nemiseks igapäevaelust. Näiteks Maximast, kus töötajad kannavad seljas valget kitlit, mille seljal kiri “Küsige, aitame alati!”. Laiapea siis küsiski, mida teha, kui õhtul und ei tule ja kas Maxima näit-sikud saavad teda aidata.

Või siis sellest, kuidas vargad mitut puhku tema majapidamist rüüstamas on käinud ja varatuks teinud, aga pank seda vaban-dusena ei võta. “Issand annab andeks, meie anname ka oma võlglastele, aga näe, pank ei anna. Sest tema nimi pole issand,” vis-kab naljamees.

Laiapea laulud66aastane hobusekasvataja

poisipõlvest saati ka laulu-,

lest sündis luuletus “Hilinenud heina-tegu”. “Sain õpe-taja käest kiita, et vaat kui ilusti on elu salmi sisse pan-dud. Mulle jäi see ütlemine meelde ja edaspidi ongi läinud nii, et mu laulud sünnivad elust enesest,” sel-gitab sadade sal-mide autor.

Eraldi luuletamise aega pole Kalju Laia-pea endale kunagi

võtnud. Ega seda polekski kusagilt võtta, nii palju on muid asju teha. Enamasti hakkavadki

lauluread hobuse-

tegevuse, kas auto-sõidu või traktoritöö

käigus. Siis peab Kalju masina kinni ja kirjutab

salmid üles. Või teeb seda hiljem õhtul kodus – sei-sab meeles küll senikaua.

“Seda juhtub harva, et esimese salmi esimesena paberile saan. Ikka kusa-gilt keskelt hakkab mul asi peale. Pärast kohendan lõpu ja alguse juurde või sätin õigeks,” räägib ta.

Koomiline traagikaJahimeestele meeldib Laiapeal salme teha, nemad on hea naljasoo-nega: “Ma olen jahi-meeste kokkutuleku-tel sageli taidlusega

Laiapea lauludAIVE MÕTTUS

[email protected]

Page 22: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

22 aiandus / uudised

Seoses ohtliku taimekahjustaja kar-tuli-ringmädaniku leviku ohuga palub põllumajandusamet pöö-rata erilist tähelepanu Poolast

sissetoodavale tarbekartulile. Alates 1. maist 2004 on Poola seoses kartuli bak-terhaiguste levikuga võtnud kohustuse kohaldada riigist väljaveetavale tarbe-kartulile rangemaid nõudeid, mis keh-tivad tänaseni.

Teistesse ELi liikmesriikidesse on lubatud saata üksnes tarbekartulit, mis pärineb registreeritud ja kartuli-ringmä-daniku suhtes vabaks tunnistatud toot-misüksusest ning on varustatud Poola

Riikliku Taimekaitseteenistuse väljasta-tud spetsiaalse sertifikaadiga (CMS cer-tificate). Lisaks peab transpordivahend olema järelevalveametniku poolt plommi-tud ning partii saabumisest peab Poola Riiklik Taimekaitseteenistus olema eel-nevalt teavitanud põllumajandusametit.

Kuna Poolast pärit tarbekartuli partii-dest on liikmesriikides korduvalt tuvasta-tud kartuli-ringmädanikku, on alustatud Euroopa Liidus Poolast pärit tarbekar-tuli puhul täiendavaid kontrolle. Ülaltoo-dud nõuetele mittevastavatest partiidest palume teavitada põllumajandusametit.

Põllumajandusamet

Praegu tundub uskumatuna vanade inimeste meenutus, et lapsepõl-ves sõitsid nad mõnikord saaniga aprilli lõpuski. Aga ka 2010.–2011. a

talve järel kadus talvine lumikate suu-remas osas Eestis alles aprilli esimese kümmepäevaku lõpuks.

Vanad vaatlusandmed näitavad, et eelmise sajandi esimesel poolel püsis lumi kevadel kauem maas. Viimase 92 aasta jooksul lagunes talvine püsiv lumikate kaheksal kevadel aprilli teisel poolel (viimati 1996) ja kuuel kevadel alles jürikuu viimasel kümmepäevakul

(viimati 1956). Püsiva lumikatte kõige hilisemaks lagunemise kuupäevaks on olnud Jõgeval 27. aprill, registreeritud 1924. ja 1955. aastal.

Kümnel korral oli viimase 92 aasta jook-sul mõõdulati juures 20. aprillil lund veel enam kui 15 cm paksuselt, viimati 1963. a kevadel. Seega on tõsi, et praegu eakad inimesed said oma lapsepõlves veel aprilli lõpuski mõnel kevadel reega sõita.

LAINE KEPPARTJõgeva Sordiaretuse Instituudi

agrometeoroloog

kurkiKodumaist saab

rohkem, tomatit vähem kurki

SILJA LÄTTEMÄEajakirjanik

[email protected]

ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter tunnistab, et kodumaine aiandus püsib elus köögiviljakasvatajate entusiasmi najal, sest pahatihti võib kasumist vaid unistada.

“Mina ei usu, et Brüsselist nii väga dikteeri-takse, kuidas aednikke toe-tada, see on ikka meie riigi

suund, et toetused nii napid on. Aian-dus on lihtsalt niivõrd spetsiifiline vald-kond, et toetuste üle otsustajatel puu-dub tegelik ettekujutus selle töö mahu-

kusest, keerukusest ja köögiviljakas-vatuse kuludest,” räägib ASi Sagro juhataja Kalle Reiter, kes on ühtaegu ka Eesti Aiandusliidu juhatuse liige.

Kogenud aednikku teeb murelikuks see, et tasapisi harjuvad tarbijad lep-pima importviljaga, sest meie aednikel on üha raskem ilma toetusteta köögi-vilja kasvatada ja selle mahud vähe-nevad. Oluline tegur on ka euroliidu-sisene ebavõrdne konkurents.

rilt tuleb lühike kurk,” räägib Sagro juhataja.

Siit jõuab iga päev poodidesse umbes tonni jagu värskeid kodu-maiseid kurke, mis teadagi annavad importkurgile oma maitse, värskuse ja kemikaalivaba kasvatuse poolest silmad ette.

“Meie kodumaist kurki võib Euroo-pas julgelt mahedaks nimetada. Sest kogu taimekasv on viidud ratsionaal-

Poolast pärit tarbekartulil lasub eriline tähelepanu

Saaniga aprilli lõpuni

Ta toob kujuka näite: intensiivse tootmisega katmikala aednikud mak-savad ühe ruutmeetri kohta 8–10 eurot riigimakse (ilma käibemak-suta), mitte üheski teises põlluma-jandusvaldkonnas pole ruutmeeter kasvupinda nii kõrgelt maksustatud.

“Siia kuuluvad aktsiisid, isiku tulu-maks, sotsiaalmaks, töötuskindlus-tus, maamaks. Aga meil on katmik-alal üle 60 töötaja,” loetleb Reiter ja küsib: “Kui sellise tootmise lõpe-tame, kas riik võidab selle pealt? Kas rahvas võidab, kui kaob värske ter-vislik toit?”

Suurem kurgi kasvupindOleme Harjumaal Laagri alevikus Sagro kasvuhoonetes, kus juba on valminud esimesed kurgid, mida nobedate näppudega naised kasti-desse korjavad.

“Kasvuhoone pikka kurki kasva-tame 0,65 hektaril ja kahelt hekta-

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. [email protected]

Page 23: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

23Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 aiandus / uudised

Lamba-, kitse- ja seakasvatausEesti Lambakasvatajate Selts ja teised 18.–20. aprillini – lammaste ja kitsede väljapanek Tartus Maamessi põllumajandusloomade näitusel. 22. aprillil – Läänemaa lambakasvatajate õppereis Hiiumaale. Korraldab Läänemaa Nõuandekeskus. Osalemine eelregistreerimisega telefonil 472 9007. 1. juunil – lamba- ja kitsepäev Tartus. 1. juunil – Lambafestival Lääne-Virumaal Sõmeru vallas, korraldajad Rägavere mõis ja Sõmeru vallavalitsus, lisateave kodulehel www.someru.ee. 10.–16. juulini – lamba- ja kitsekasvatajate õppereis Sitsiiliasse. 27.–28. juulil – lammaste ja kitsede väljapanek Jäneda talupäevadel. 3. augustil – XVIII lamba- ja kitsepäev Kurgjal C. R. Jakobsoni talumuuseumis. Konkursid: kauneim utt, nooruttede rühm ja parim noorjäär. Tõugude esitlus. August – ilmub tõlkeraamat “Kitsekasvatus”. Toimub raamatu esitlus koos koolitusega. Koht ja aeg täpsustamisel. 7. septembril – lammaste ja kitsede väljapanek Tartumaal Ülenurmel üritusel “Tõuloom 2013”. Tõugude esitlus. 6.–8. septembrini – lammaste ja kitsede väljapanek näitusel “Luige sügis 2013”. 1. oktoobril – lambapäev Mõniste muuseumis, lisateave kodulehel www.monistemuuseum.ee/lambapaev. November – aastalõpuseminar Eesti Lambakasvatajate Seltsi liikmetele. Lisateave kodulehel www.lammas.ee.

Eesti Tõusigade Aretusühistu 5. aprill – seemendusalane õppepäev Eesti Põllumajandusmuuseumis (lektor R. Grossfeld, Saksamaa). 18.–20. aprillini – Eesti Tõusigade Aretusühistu väljapanek Tartus Maamessil. 23.–24. aprillil – I osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal. 28. aprillist 2. maini – seakasvatajate õppereis Taani koostöös KSLV näituste ja õppekorralduse MTÜga (grupp I). 12.–16. maini – seakasvatajate õppereis Taani koostöös KSLV näituste ja õppekorralduse MTÜga (grupp II). 13.–14. mail – II osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal. 3.–4. juunil – III osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal. 27.–28. juulil – Eesti Tõusigade Aretusühistu väljapanek Jäneda talupäevadel. 7. septembril – sigade väljapanek Tartumaal Ülenurmel üritusel “Tõuloom 2013”. 3.–4. oktoobril – sügisseminar Laulasmaal (lektor K. Kyndesen, Taani).

November – seminar “150 aastat sigade ristandaretust Eestis”. Lisateave kodulehel www.estpig.ee.

Aiandus- ja taimekasvatussektori ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta kohta ootab 3. maiks veebitoimetaja Aive Mõttus (tel 5309 7209, e-post [email protected]).

sündmuste kalender 2013

Väike ja kerge,lihtsamateks töödeks

Jõuline akutrell

Äärmiselt suur pöördemoment

L i t h i u m - i o n S l i m B a t t e r y

2x

3x

S l i m B a t t e

3x

Komplektis

2 x 3.0Ah akut

6Ah6Ah

Komplektis

9Ah9Ah3 x 3.0Ah akut

Kampaania hind kehtib kuni 30.06.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

BDF453SHE3 Akutrell

BDF456RFE Akutrell

BHP458RFE Akulööktrell

b käibemaksu

e r yy

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Klinkmann Eesti AS - Mehaanika 2b, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

199€

279€

nkmann Eesti S

359€

teatab Reiter. Sellise vahetuse tin-gis majanduslik kitsikus, sest tomati kasvatamiseks katmikalal tuleb kas-vuhooneid kütta umbes neli kuud, kurk aga kasvab saagini kaks kuud.

Kasvuhoone pikka kurki plaani-takse tänavu toota 200 tonni, lühi-kest kurki 520 tonni. Samas on tomati osakaal iga aastaga üha vähenenud.

“Oleme küll laiendanud tomati sortimenti, kasvatame eri sorte, samas jääb kogus tänavu alla 200 tonni, kunagi oli see 600 tonni,” räägib aednik, et üle poole senisest tomatikogusest temalt enam poodi-desse ei jõua.

Tomatist ei loobu “Tomati tootmine on väga kallis, energiahinnad kõrged ja kasvupe-riood saagini pikk,” toob ta esile. Ja ega kurgikasvatus köetavas kasvu-hoones ka odav ei ole.

Nii on Reiter välja arvutanud, et ainuüksi gaasi kulus tal tänavu märt-sis köetava kasvuhoone pinna kohta 16% rohkem kui eelmise aasta märt-sis. Aastaga on elektri hind tõusnud veerandi võrra. Vaatamata päikese-listele päevadele, olid ööd aga kül-mad, samal ajal jaanuar-veebruar soojemad kui läinud aastal.

“Köögivilja kasvatamise kuludest moodustab kasvuhoones ainuüksi energia 45–50 protsenti, me ei saa enam kõrvalise abita jätkata, kuna toodangu omahind kujuneb niimoodi tarbija ostuvõimet arvestades liialt kõrgeks,” rõhutab Kalle Reiter.

Kulusid püütakse kokku hoida igat moodi – taimede pikeerimise ja kasvuhoonete kütmisega alustati hiljem, loetakse iga senti.

Aiandus teelahkmel “Juba kipuvad kodumaisest värskest loobuma ka paljud keskmise sisse-tulekuga inimesed. Ometi pakume puhast, värsket, kvaliteetset aiavilja. Siin on ohus juba rahva tervis, kui nad enam köögiviljagi osta ei jaksa,” tõdeb Kalle Reiter.

Ta rõhutab, et üha rohkem toot-jaid on hakanud arutlema, kuidas edasi minna. Osad on aiandusega lõpetamas ja uutel on raske alus-tada investeeringuid.

“Kui süsteem laguneb, on hil-jem alustada juba võimatu,” teatab Kalle Reiter, et mingit kasumit kat-mikalal kasvatamisest ei saa. Seda juba järsult tõusnud energiahinna tõttu. Nii ongi kodumaine värske aiavili praegu poelettidel import-viljast tunduvalt kallim.

Sagro juhataja viitab sellele, ehkki praegu toetatakse investeeringutoe-tustega eelkõige väiketootjaid, ei suuda mikrotootjad üksi ketikauban-dust varustada. Aednikud pole siiani eriti altid ka ühistegevuseks. Samas kuulub AS Sagro nende ettevõtete hulka, kes juba aastaid on koonda-nud väikeettevõtjaid ühiseks köögi-vilja turustamiseks.

“Avamaa köögivilja osas oleme suutnud leida palju partnereid, keda usaldame ja teeme koostööd.

Ostame juurde kartulit, porgandit, peeti, kaalikat, sest meil on köögi-vilja töötlemine ja turustuskanalid olemas,” viitab Kalle Reiter, et suur-tes kogustes ostavad Sagrolt köögi-vilja paljud kaubaketid.

Sagro juhataja soovitab ühistute loomisel võtta eeskuju eelkõige Lätist ja Saksamaalt, seal ongi väiketoot-jad koondunud eelkõige ühe suur-ettevõtja ümber.

Ühistegevus appi “Tahaksin julgustada väiketootjaid, et kindlasti on parem luua ühistut siis, kui üks tugev ettevõtja on eest-vedaja, kelle ümber koonduvad väi-ketootjad. Sest suurem ja tugevam köögiviljakasvataja on võimeline kaubanduses paremini läbi lööma,” innustab Kalle Reiter.

Samas pole kasvuhoonete too-dangu puhul ühistuid kellegagi teha, sest katmikala aednikke on Ees-tis järele jäänud väga vähe. Siin on aednikud teinud põllumajandusmi-nistrile ettepaneku laiendada uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil aas-tateks 2014–2020 investeeringutoe-tuse saajate ringi, et korralikke inves-teeringutoetusi saaksid ka suuremad katmikaladel köögvilja kasvatajad.

“Praegu pakutud investeeringu-toetuse maksimaalmäär 150 000 eurot on ebapiisav, sest sellega saab soe-tada vaid 500 ruutmeetrit kaasaegset kasvupinda, kritiseerib Kalle Reiter, et investeeringutoetusi on vaja suu-rendada, nii et sellest kasu oleks.

sele tasemele, kastmist juhivad arvu-tiprogrammid ja mingit salajast üle-määrast väetiste lisamist pole lihtsalt võimalik teha,” selgitab Reiter.

Kurgiistanduse lopsakas rohelus lausa paitab pilku, aga köögivilja-kasvataja meel on mõru.

“Sel aastal vähendasin jälle tundu-valt tomatikasvatuse pinda. Varem kasvatasin tomateid 2,5 hektaril, nüüd kasvab mul tomat vaid ühel hektaril,”

“Mitte üheski teises põllumajandusvald-konnas pole ruut-meeter maad nii kõrgelt maksustatud, kui on aianduses,” teatab ASi Sagro juhataja Kalle Reiter. Katmikala aednikud maksavad ruutmeetri pealt 8–10 eurot riigimakse.

Foto SVEN ARBET

Page 24: MAAMAJANDUS (aprill 2013)

g/kWh

g/kWh

g/kWh

Fendt suure klassi traktorid

700, 800 ja 900 Vario –

PowerMix maailmarekordi püstitajad

Fendt suurklassi traktorid 724, 828 ja 936 Vario on juhtivad

maailmarekordi hoidjad DLG Power Mix klassis madalaima

diisli kulu poolest läbi aegade. See on saavutatud tänu uuele

SCR-mootoritehnoloogiale koos heitgaasi järeltöötlussüsteemile

läbi ADBlue lisamisega. Te saavutate tohutu kulude kokkuhoiu,

töötundide kohta kuni 14 €. Arvutage ise järele.

PowerMix-i keskmine

tulemus kõikide

professionaalsete

testmasinatega

võrreldes.

Fendt efektiivsuse näitaja

Eeldused: Maksumus: 1,20€/l Diesel, 0,35€/l AdBlue 828 Vario: 7%

AdBlue tarbimine diisli tarbimisest, 936 Vario: 8,6%

AdBlue tarbimine diisli tarbimisest.

Ümberarvutused tehtud maksimaalset kütusekulu arvestades.

1g/kWh =0,173l/h 205kW juures ja kasutab 70%,

1g/kWh=0,223l/h 265kW juures ja kasutab 70%

O

m

a

k

l

a

s

s

i

P

A

R

I

M

O

m

a

k

l

a

s

s

i

P

A

R

I

M

O

m

a

k

l

a

s

s

i

P

A

R

I

M

* Lisandub AdBlue

kulu 8,6% diislile

* Lisandub AdBlue

kulu 6,9% diislile

* Lisandub AdBlue

kulu 8,2% diislile

3

6

0

h

j

2

8

0

h

j

2

4

0

h

j

-14 €/h

Fendt-iga sõidavad parimad!

Ametlik esindaja Eestis: www.agriland.ee