201321. märts

NR 3 (9)

Foto Elmo Riig, Sakala/SCaNPiX

Jaanus Marrandi: Hetkel mul poliitilised ambitsioonid puuduvad

Tippkarjad / Hallitused rikuvad sööda / Talumees lõi mandoliiniorkestri

2 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Suurekivi Osaühingu uues robot-laudas hakkas tööle Eesti esimene Vector – iseliikuv söödamikser, mis ei vaja traktorit ega juhti.

Automaatsöötmissüsteem Lely Vector koosneb laadimisjaamast ning söödaja-gajast, mis täidetakse ja liigub vastavalt sisestatud programmile. Jaama ehk n-ö sahvrisse võib ette vedada maksimaal-selt kolme päeva jagu söödakomponente – mitut sorti silo, heina, põhku, jõusööta, täiendsööta ja mineraale. Sealt võtavad haaratsid neid vastavalt retseptile, tõsta-vad mikserisse, mikser segab segu valmis, viib selle loomadele ette ja jagab laiali.

“Kaalutlused Lely Vectori valikuks olid väga lihtsad – et poleks käsitsitööd,” ütleb Suurekivi OÜ juht Helju Veskaru. “Inimene on oma olemuselt laisk, kõik raske töö peaksid tegema robotid.”

Tema sõnul on Vector praegu kõige innovaatilisem söötmislahendus. Seadme liikumismarsruut, söödaväljad ja rat-sioon on salvestatud, loomi söödetakse vastavalt programmile. Laadimise ehk “sahvri täitmise” ajaks tuleb mikser seisma panna. Seda saab teha android-lahendusega nutitelefoni või iPadi abil.

“See seade on ikka üsna keeruline, minu jaoks nagu raketiteadus,” tun-nistab Veskaru. “Selleks et program-mid meelde jätta või neid muuta, läheb päris palju taipu vaja!”

Mikser,uudis

4 Ajalooline 8 tonni saavutatud

6 Tippkarjad

6 Parimad punased elavad Tartumaal

6 Kõige ilusamad lehmad on Hispaanias ja Šveitsis

8 Hallitused rikuvad hea loomasööda

10 Rohumaade rajamine nõuab teadmisi

12 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi

13 Pollis valmib tervisetoodete kompetentsikeskus

14 Talumees lõi suurima mandoliiniorkestri

15 Tootjavastutusest seoses põllumajandusplastiga

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

sisuk

ord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

14

6

15

8

Mullu ületas Eesti kesk-mine piimatoodang 8 tonni. Üks põhjusi on see, et Eesti piimatoot-jat iseloomustab inno-vaatilisus – õpihimu ja kõige uue kiire kasu-

tuselevõtt. Kuigi pangad nimetavad seda aeg-ajalt üleinvesteerimiseks.

Tehti ju ka Vene ajal silo nime all auguheina, ent niipea, kui Eesti tead-lased ja põllumehed said välismaal kogemusi kaasaegsest söödatootmi-sest, kasutati need ära. Silotehnoloo-giat ja -masinaid uuendasid tootjad kohe, kui selleks raha tekkis. Isikli-kest kogemustest tean, et üleminek heina söötmiselt silole, isegi kui see oli hekseldamata, muljumata ning teh-tud kindlustuslisandita, tõstis karja piimatoodangut tonni jagu.

Kui Soomes hakati eelmise aasta-tuhande lõpul ehitama külmlautu, lei-dus palju skeptikuid. Aga juba aas-tal 2002 tegi Torma POÜ juht Ahto Vili esimesena julge sammu, ehita-des oma karjale kaasaegse vabapida-misega külmlauda. Praegu on Torma kari oma tootlikkuselt Eestis 8. kohal.

Edetabeli kümnes, OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel on oma karja robotitega lüpsnud juba üle viie aasta. Keskmine toodang on 10,4 tonni ning kogenud põllumees õpib järjest juurde.

Eestis on kättesaadav maailma tipp-aretusmaterjal, ent edukaks are-tuseks ei piisa vaid parima sperma kasutamisest. Aretus nõuab kar-jas toimuva pidevat jälgimist ning jõudluskontrolli andmete analüüsi.

Kuna tegin aastaid oma farmis jõudluskontrollitööd, tean, et selle õiguse saamiseks peab olema tege-vusluba. Loa saamine nõuab termi-nite, tehnoloogia ning matemaati-liste arvutuste äraõppimist ja seda tuleb iga kahe aasta tagant uuendada. Seda teevad kõik assistendid Eesti kõikides farmides ja tänu sellele on meie jõudluskontroll usaldusväärne.

Tundub, et piimatootmise kolm vaala – söötmine, pidamine ja are-tus – on hästi tasakaalu saadud.

Kolm vaala

mis asendab farmis nii traktorit kui ka inimest

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

Vector liigub laudas vaikselt kogu päeva, puhates vaid laadimise ajal.

“Ideaalne heksli pikkus oleks 5–6 sen-timeetrit ja silo tuleks võtta siloaugust pätsina,” lisab osaühingu juht. “Praegu kasutame rullsilo ja see on veel külmu-nud ka – see on Vectori jaoks natuke raske. Ilmselt peame tulevikus panus-tama rohkem augusilole.”

Suurekivi farmis on praegu 125 lehma. Kui mullikad ka ajapikku lüpsma tule-vad, on Vectori võimsus käes, kuna üks

mikser suudab probleemideta sööta 280 lehma.

Hollandi sööda- ja lüpsitehnika firma Lely Industries sai selle söötmissüs-teemi valmis alles aasta tagasi ning mullu aprillis oli masina maailma-esma-esitlus. Lely tehnikat müüva OÜ Linery juhi Toomas Rüütli sõnul paigaldatakse lähiajal Vector ka Alliku OS ASi farmi Sauel ning Lagendi OÜsse Läänemaal.

LII SAMMLER

Fotod SvEN aRbEt

3Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Tallinn TarTu rakvere Paide Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26 Järve keskuses Vaala keskuses

w w w. t o o r i i s t a m a r k e t . e eKõik vajalik traktorileX00511119 .−

X005112A39.90

12V24V MEG35101

MEG35100 159 .− MEG35104349 .−

FC0450995 .−

Specialist

Määrdeprits • 400 g padrunitele

ja lahtisele määrdele • komplektis jäik ja

painduv otsik

Kütusepumba komplektid diiselkütusele •tootlikkus 40 l/min • imemiskõrgus 1,5 m • metallist tankimispüstol • kummivoolik 4 m

Kütusepumba komplekt•350 W / 230 V • tootlikus 60 l/min• automaatne tankimispüstol•voolik 4 m•kütuseluger

Kompaktne mahuti koos tankuriga•ei vaja ADR-tunnistust•mahutil üle- ja alarõhuklapp•saab tõsta alt tõstuki või troppidega•täitmisava DIN100 korgiga•12/24V pump, tootlikkus 30/50 l/min•püstol 4m voolikuga

450 l • mõõtmed: P 1000 x

L 958 x K 758 mm•tühikaal 40 kg

Vaadipump• diiselkütusele ja

õlidele kuni SAE90•alumiinium otsad ja labad• imutoru pikkus 100 cm• vooliku pikkus 130 cm

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) loomise aasta on samuti 1993. Kuigi ka varem tegele-sid riiklik tõulava ja see-mendusjaamad tõuare-tusega, said need tegut-

seda vaid Nõukogude Liidu piires ja sõltusid selle eesmärkidest.

Nõukogude Liidu kokkuvarise-mine tõi probleemid, millest suu-rim oli Vene turu äralangemise tõttu tekkinud rahanappus ja leh-made arv langes. “Olime tänuli-kud, et inimesed üldse lehmi pida-sid,” ütleb ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko.

Tuli luua uued kontaktid Euroopa suunal. See tähendas ligipääsu maa-ilmatasemel aretusmaterjalile – pul-lidele, spermale ja embrüotele. Sel-leks, et tegevus Euroopa tasemel toi-mima saada, alustati oma tingimuste – pullikasvatuse, sperma varumise ja säilitamise – vastavusse viimist Euroopa nõuetega. Eesti sperma-tootmine sai ELi tunnustuse kaks aastat enne ühinemist.

Piimatoodang ja tervisPiimatoodangu tõus on kaasa too-nud uued probleemid. Esimene on see, et lehmad püsivad vähe kar-jas. Keskmine karjaspüsimine on 2,5 laktatsiooni ringis, samas kui

uurimused tõestavad, et piima väl-jalüps ning selle rasva- ja valgusi-saldus hakkab tõusma alles alates kolmandast lüpsiperioodist.

Suurenenud on somaatiliste rak-kude arv piimas ja udarapõletikud. Kuigi praeguseks on tehtud palju uurimisi ning udara tervisest tea-takse hulga rohkem kui kaksküm-mend aastat tagasi, on mastiit ikka lehmade väljamineku suurim põhjus.

Reegel on, et lehmalt tuleb saada aastas üks vasikas. Praegu on aga holsteini lehmade keskmine poegi-misvahemik jõudluskontrolli and-metel 427 päeva. Kõrge toodanguga lehmad ei indle, ei näita inda välja või ei tiinestu.

Palju läheb lehmi karjast välja jala-haiguste tõttu. Tootlikkuse suurene-des tõuseb lehma kehakaal, aga kui aretuses pööratakse tähelepanu vaid piimatoodangu suurusele ja sellega seoses ka lehma enda suurusele, ent mitte jalgadele, ongi haigused käes.

Osa loomaarste on viidanud põh-jusena ka sellele, et lehmad ei käi enam koplis, s.t et hoolimata vaba-pidamisest kõnnivad lehmad vähem kui vanasti. Ka vabalaudas läga sees kõndimine kahjustab jalgade tervist.

Kui aastakümneid rõhuti ainult piimatoodangu tõusule ja looma-pidajad valisid oma karjale see-menduspulle üksnes selle järgi, kui

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

Kuhu liigud, Eesti kari?

Eesti lehmade piimatoodang on kahekümne aastaga tõusnud ligi 5 tonni. Kui 1993. aastal oli see 3428, siis 2013. aasta alguseks üle 8000 kg.

palju nende tütred piima annavad, siis praeguseks on aretussuunad muutunud.

Uued aretuseesmärgidAlgul anti pullidele hindeid tütarde piimatoodangu alusel. Muud tunnu-sed – somaatilised rakud piimas, udar, jalad, karjaspüsimine jne – polnud olulised. Edasi hakati rõhku panema lehma välimikule ja udara tervisele.

“Umbes 15 aastat tagasi hakkas Taani esimesena rääkima funkt-sionaalsetest tunnustest,” tutvus-tab Bulitko aretussuundade muu-tumist. “Lisaks piimatoodangule hakati seal vaatama lehma kasutus-iga ja sigivust.”

Asuti jälgima, milline on lehmade tervis ning mitu laktatsiooni ta kar-jas püsib. Sigivuse osas muutus täht-saks see, kui kiiresti hakkab lehm pärast poegimist indlema ning tii-neks jääb. Eesmärgiks sai, et poe-gimisvahemik ei ületaks 400 päeva.

Järgmine hüpe oli suguselekteeri-tud sperma kasutuselevõtt, mis algas 2003.–2004. aastal ning on nüüdseks tippkarjades levinud. Kuna see on

kallim, on suguselekteeritud sperma kasutamine tihedalt seotud lehma tiinestumisega.

Viimastel aastatel on veiste aretu-ses päevakorrale tõusnud genoomse-lektsiooni teema. Teadlased on kind-laks teinud, et juba väikese vasika DNAd analüüsides saab 70% ulatu-ses ette teada, milline loom temast tuleb. DNA alusel võib prognoosida piimatoodangut, somaatilisi rakke, valku, rasva, tervisetunnuseid. Sel-leks on loodud uurimisasutus Euro-genoom, mis hakkab tulevikus tegema DNA-analüüse üle Euroopa.

Järjest rohkem on hakatud rää-kima piimatootmise tasuvusest. Ka sellega tegi algust Taani. Seal on teravama tähelepanu alla võetud söödakulud, masinakulud, ravimi-kulud jne ning üritatakse leida või-malikult odavam vahekord lehma piimatoodangu ning sellele mine-vate kulude vahel. Võib-olla toob just see lähiaastatel kaasa põhimõt-telised muutused suhtumises piima-tootmisse ja valdavaks lähtepunktiks saab ökonoomika, mitte piimatoo-dangu suurus.

fookuses

Foto SvEN aRbEt

Veiste spermat säilitatakse –196° juures veeldatud lämmastikus. Tõuloomakasvatajate ühistu laborijuhataja Peeter Padrik ja esimees

Tanel Bulitko kontrollivad, et sellega kõik korras oleks.

4 fookuses

Läinud aastal stabiliseerus jõudluskontrollialuse karja arv – aastavahetuseks oli taas karjas üle 90 000 lehma. Viimati oli Eestis jõudlus-aluseid piimalehmi üle 90 000 aastal 2008.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine toodang oli läinud aas-tal 8232 kg. Jõudmine seitsmelt tuhandelt kaheksale tuhandele võt-tis aega kuus aastat. Holsteinide ja punase tõu piimatoodangu vahe oli mullu 693 kg.

8 tonniAjalooline

saavutatud

TANEL BULITKOETKÜ juhatuse esimees

2012. aasta läheb Eesti piimatootmise ajalukku: esimest korda ületas Eesti lehmade keskmine piimatoodang 8 tonni.

Aastavahetusel oli meie karja-des 70 511 holsteini lehma, mis moodustab 78,7% piimalehma-dest. Holsteinide arvukus suure-nes 694 lehma võrra. Viie viimase aasta (2008–2012) jooksul on hols-teinide piimatoodang suurenenud 650 kg võrra.

Parimad lehmad uutes lautades Alates 2000. aastast on tõu 50 parima tippkarja hulka jõudnud kokku 163 piimatootjat. Jõudmaks 50 parima holsteini karja hulka, oli mullu too-dangu piiriks 9200 kg.

Top 50 karja lehmade üldarv oli 16 207, mis hõlmab 18,1% holstei-nide populatsioonist.

Mullusega võrreldes on parima-tes karjades lehmade üldarv kaha-nenud 1015 holsteini võrra. Lisan-dunud on kaks alla 100pealist karja.

Kaasaegsetes vabapidamisega lüpsikarjafarmides asuvad 42 parima ettevõtte holsteini tõu piimaand-jad. Eelmisel aastal valmisid taas nii mõnedki uued farmid, mis näitavad toodangu tõusu ilmselt järgmistel aas-tatel. Keskmine lehmade arv parima-tes karjades oli 322, aasta varem 344.

Toimetaja HEiKi RAudlA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Foto

ta

NEl

bU

litk

o

5fookuses

INTRAC EESTI AS | Tartu mnt 167tel 603 5700 | info@intrac.ee

WWW.INTRAC.EE

TEIE TEGEMISI TOETADES!

Keskmine piimatoodang 50 parimas karjas oli 10 006 kg (2011 – 9778 kg).

Rohkem kui 800 kg piimarasva ja -valku toodeti kolmes karjas. Enam kui 700 kg suurenes kuivainetoodang 33 karjas. Üle 100 kg suurenes rasva- ja valgutoodang mullu kahes karjas: Viibos OÜ (169) ja Parduse talus (111).

Top’is on esindatud piimatootjad 14 maakonna parimast holsteini kar-jast. Arvukaim oli Lääne-Viru (11), Tartu (5), Viljandi ja Põlva (5) kar-jade esindatus. Maakondadest olid parimad endiselt Tartumaa piima-andjad, kus teist aastat järjest lüpsid

sealsed holsteinid üle 9 tonni piima (9355 kg). Üsna lähedal 9 tonnile oli Põlva maakond (8958 kg).

Suurim toodangu tõus oli Hiiu-maal (895 kg), kus ületati karja kesk-misena 6 tonni piir. Järgnesid Saare (624 kg) ja Pärnu (564 kg) maakond.

Suurim holsteini tõu populatsioon on Järvamaal (13 077), järgnevad Lääne-Viru (10 327) ja Pärnu (8990). Põlva ja Tartu maakonna holsteini-dest kuulub top’i karjade hulka vas-tavalt 51 ja 49,9% maakonna kogu holsteini populatsioonist.

Huvitav on fakt, et holsteini tõugu kasvatatakse 762 jõudluskontrollialu-ses karjas, neist 151 (19,8%) karjas oli mullune keskmine toodang riigi holsteinide keskmisest kõrgeim. Üle tõu keskmise piima tootnud hols-teini karjades oli kokku aga 37 507 (53,2%) lehma. Tõenäoliselt män-givad tulevikus keskmise toodangu kasvu juures suuremat rolli need kar-jad, kus praegu on tootmine keskmi-sest madalam. Kümnetuhandelistes karjades on toodangu taseme tõusu keerukam saavutada.

Uued tulijad50 parimast holsteini kasvatajast on 2012. aasta piimatulemuste põhjal vahetunud 10 karja. Neist viis (Par-duse talu, Weiss OÜ, Vastse-Kuuste POÜ, Viibos OÜ ja Enn Ambos) karja on esimest korda parimate nimistus.

Enam kui tonni võrra on suure-nenud aastaga piimatoodang viies

karjas. Sealhulgas ühes karjas üle kahe tonni. Väljapaistvaima too-dangu kasvuga kari oli Viibos OÜ-l Viljandimaal, kus suurenes toodang lehmalt aastaga 2400 kg. Kari on parimate nimistus esimest korda. Lisaks Heino Kristmanni ja Vastse-Kuuste POÜ karjad, kus toodang suurenes vastavalt 1309 ja 1097 kg.

Kahes karjas (Kõljala POÜ – 1258 ja Ranna Farm OÜ – 1111), kus too-detakse aastas üle 11 tonni lehmalt, saavutati toodangu tasemes selline tõus nii kõrge väljalüpsi juures. Ranna Farm OÜs sealjuures oli ka mullune kasv 1747 kg.

Kokku suurenes toodang 38 karjas ja vähenes 12 karjas. Enim vähenes toodang (698 kg) mullu-sega võrreldes Põlva POÜs. Järg-nesid Ekso Farm OÜ (541) ja Tro-vador OÜ (429).

Alla 100pealisi karju kuulub ede-tabelisse 13 (aasta varem 11). Hols-teini lehmade arv on mullusega võr-reldes suurenenud 31 karjas, neist enim Vändra OÜ (180), Kärla POÜ (82), Trovador OÜ (76), Vao Agro AS (73) ja Sadala Piim OÜ (65). Vändra OÜs oli ka mullune holsteini leh-made arvu kasv suurim, kahe aas-taga kokku 376 lehma võrra, põh-juseks karja üleminek eesti punaselt tõult holsteini tõu kasvatamisele.

50 holsteini karjast on 22 esinda-tud ka eesti punase tõu edetabelis. Üldse kasvatatakse punast tõugu top’is esindatud 33 karjas.

Võrreldes eelmise aastaga on kümne parima karja hulgas vahe-tunud vaid kolm karja. Tippu on tõusnud Torma POÜ, Kõljala POÜ ja Ranna Farm OÜ karjad.

Parim holsteini kari oli mullu jät-kuvalt Lea ja Hillar Puuri Õunapuu talu Viljandimaalt. Toota holsteini-delt üle 12 tonni piima oli Õunapuu talule kolmas kord (varasemalt 2006, 2008). Lisaks suurepärasele toodangu tulemusele on karjas ka palju tipp-lehmi, kes osalevad edukalt ülerii-gilisel konkursil. Üle 500pealistest karjadest on parimad Tartu Agro AS ja Torma POÜ holsteinid.

Enamikus karjades ületab hols-teini tõug sama karja punase tõu taset, 16 karjas on toodangu vahe suurem kui 1000 kg, neist ühes kar-jas koguni suurem kui 2000 kg (Lii-supiim OÜ – 2837 kg).

Piimarasva ja -valgu toodang on 30 karjas suurem kui punase tõu loomadel. Suurim kuivaine-toodangu vahe on tõugudevahe-lises võrdluses Parduse talul (119 kg), Kõpu PM OÜ-l (92 kg), järg-nevad Laekvere PM OÜ (80 kg) ja Enn Ambose (78 kg). Vastse-Kuuste POÜs on eesti punasel tõul rasva- ja valgutoodang 22 kg ja piimatoo-dang 241 kg võrra kõrgem.

Järgmisesse tuhandesse jõud-mine võtab küll veel aega, kuid selle tulemusega jõuaks Eesti siis juba Euroopa holsteini karjade absoluut-sesse tippu.

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

6 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Üleeuroopalised holsteini tõu meistrivõistlused toi-musid kuu alguses Šveit-sis Fribourgis. Võidutse-

sid Šveitsi ja Hispaania lehmad. Eraldi võistlusklass oli nii

punasekirjudele kui ka musta-kirjudele holsteini tõugu lehma-dele. Loomad võistlesid indivi-duaalvõistlusel kolmes vanu-seklassis: esmakordselt poegi-nud, teist korda poeginud ning vanemad lehmad.

Punasekirjude holsteinide hul-gas võidutses Šveitsi kaheksa-

aastane lehm Irene, kes oli olnud ka vanema grupi üldvõitja.

Pärast individuaalvõist-lust valiti välja parim rahvus-lik grupp. Selle auhinna pälvis samuti Šveits. Teise koha saa-vutas Saksamaa ning kolman-daks hinnati Itaalia pingutusi.

Mustakirjude loomade hul-gast sai üldvõidu samuti vanema grupi võitjana finaali pääsenud Šveitsi lehm, seekord pisut noo-rem – kuueaastane O’Kalibra.

Parimaks rahvuslikuks gru-piks valiti Hispaania, kust oli

pärit keskmise vanusegrupi tšempion Medora. Teda treeni-nud Luke Lawcaster kommen-teeris võitu: “See, et Hispaania võitis, on meeskonnatöö. Ei loe vaid see, kes treenib looma, loeb igaüks.” Medora elab Lawcas-teride farmis ja teda treeniti 4 kuud. Treeneri sõnul on edu alus see, et loom oleks terve.

“Hinnates lähtutakse kol-mest põhilisest alusest: udar, tüüp, jalad,” selgitab ETKÜ klassifitseerija-aretusspetsia-list Andres Leesmäe. Seekord

oli näha, et kohtunik pööras tüüpi hinnates eriti suurt tähe-lepanu ribide nurgelisusele. “Hinnatakse seda, kui suur on ribide vahe – viimase ja eelvii-mase ribi vahe võiks olla vähe-malt 5 sentimeetrit; mida ette-poole, seda väiksemaks vahed lähevad,” täpsustab Leesmäe. Suurem ribide vahe on hea lüp-silehma tunnus.

ELEENE SAMMLERTÜ magistrant

fookuses

hindamine�� Tüüp – arvestatakse looma kõrgust, pikkust, ribide nurgeli-sust, laudja sirgust, kere süga-vust ja luustiku kvaliteeti. �� Udar – hinnatakse udara verevarustust, pikkust, kinni-tuste tugevust, nisade asetust ja pikkust, kesksideme tugevust ning tagaudara kõrgust ja laiust.�� Jalad – vaadatakse jalgade asetust, luude kvaliteeti, sõrgu, sõrgatsit ja looma liikumist.

holsteini karja top 50Paremad holsteini karjad jõudluskontrollis 2012

Omanik Maakond Lehmi Piima, kg

Rasv, % Rasva Valk,

% Valku Rasv +valk

Puur, lea viljandi 21 12 143 3,80 462 3,37 409 871

Soone Farm oÜ tartu 188 11 456 3,36 385 3,40 390 775

kõljala PoÜ Saare 95 11 424 3,43 392 3,43 391 784

võhmuta Pm aS lääne-viru 277 11 343 3,67 417 3,30 374 791

kõpu Pm oÜ viljandi 45 11 127 3,95 439 3,35 373 812

Ranna Farm oÜ tartu 214 11 073 3,67 406 3,34 370 776

tartu agro aS tartu 713 11 032 3,84 423 3,36 371 794

torma PoÜ Jõgeva 601 10 606 4,05 429 3,36 356 785

Peri PoÜ Põlva 399 10 563 4,17 440 3,49 368 809

männiku Piim oÜ tartu 322 10 461 3,71 388 3,38 353 741

Haage agro oÜ tartu 69 10 446 3,66 382 3,43 359 741

Sadala Piim oÜ Jõgeva 250 10 401 3,93 409 3,47 361 770

Põlva agro oÜ Põlva 1121 10 378 4,06 422 3,28 340 762

kärla PÜ Saare 248 10 138 3,17 322 3,27 331 653

Suurekivi oÜ Harju 130 10 135 4,01 406 3,54 359 765

massiaru PoÜ Pärnu 213 10 114 3,90 395 3,32 336 731

laatre Piim aS valga 177 10 056 4,05 407 3,47 349 756

Parduse talu viljandi 22 10 037 4,08 410 3,55 356 766

vändra oÜ Pärnu 1169 10 029 3,59 360 3,31 332 692

kruusla, avo Põlva 352 9 984 3,71 370 3,48 348 718

vetiku S.t. oÜ lääne-viru 307 9 953 3,72 371 3,33 332 702

Nigula Piim oÜ lääne 500 9 922 4,00 396 3,35 332 729

Piistaoja katsetalu oÜ Pärnu 375 9 921 3,89 386 3,38 335 722

kuutok, aivi Järva 97 9 908 4,17 413 3,25 322 735

kure mõis oÜ tartu 430 9 861 3,61 356 3,43 338 694

laekvere Pm oÜ lääne-viru 409 9 792 4,12 404 3,35 328 732

Soosalu, Priit lääne-viru 26 9 779 3,86 378 3,41 334 711

tavex oÜ Rapla 513 9 761 3,95 385 3,35 327 713

Niilo, tiit võru 148 9 736 4,09 398 3,27 319 717

kaarli Farm oÜ lääne-viru 468 9 719 3,88 377 3,36 326 703

müüriku Farmer oÜ lääne-viru 360 9 686 3,84 372 3,39 328 701

vao agro aS lääne-viru 401 9 682 3,90 378 3,44 333 711

metstaguse agro oÜ Järva 492 9 604 3,78 363 3,40 326 689

liisupiim oÜ lääne-viru 105 9 600 4,05 389 3,42 328 717

kaiu lt oÜ Rapla 651 9 597 4,35 418 3,34 321 738

Revino Farming aS ida-viru 555 9 581 4,01 384 3,41 327 711

Weiss oÜ Pärnu 808 9 567 3,81 364 3,40 325 689

kabala agro oÜ Järva 532 9 562 4,28 409 3,25 311 720

Ekso Farm oÜ Põlva 179 9 467 4,18 395 3,35 317 713

ambos, Enn lääne-viru 22 9 458 4,13 391 3,37 319 710

koger, Jüri Jõgeva 24 9 432 3,61 341 3,28 309 650

vaStse-kuuste PoÜ Põlva 186 9 391 3,84 361 3,43 322 683

mangeni Pm oÜ viljandi 616 9 367 3,73 350 3,36 315 665

kehtna mõisa oÜ Rapla 553 9 356 4,15 388 3,34 312 700

Sikkani-Pendri talu lääne-viru 174 9 352 4,09 383 3,34 312 695

Põllema Saare oÜ Järva 58 9 328 4,01 374 3,35 313 687

trovador oÜ lääne-viru 476 9 276 3,85 357 3,40 315 673

kristmann, Heino valga 36 9 247 3,94 364 3,34 309 673

viibos oÜ viljandi 32 9 227 4,00 369 3,50 323 692

Põder, karmo võru 48 9 218 3,87 357 3,32 306 663

Kui Eestis üldiselt leh-made arv suurenes, siis eesti punast tõugu (EPK) lehmade arv vähenes läinud aas-tal 623 pea võrra. EPK tõugu lehmade pii-

majõudlusnäitajad olid järgmised: 18 294 – 7539 – 4,15 – 313 – 3,45 – 260 – 573. Piimatoodang paranes 271 kg võrra, rasvaprotsent piimas langes 0,07% ja valguprotsent tõu-sis 0,01%.

Parimad punased karjad asuvad Tartu-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus lehmade piimatoodang oli vastavalt 8695, 7887 ja 7823 kg. Madalaim too-dang on aga endiselt Hiiu- ja Lää-nemaa karjades (4268 ja 5926 kg).

Samas on just madalaima too-danguga maakondade lehmade piima rasvaprotsent kõrgeim: Hiiu 4,45% ja Lääne 4,42%. Kõrgeima val-guprotsendiga on Jõgeva (3,50%), Valga (3,49%) ja Ida-Virumaa (3,47%) punast tõugu lehmad. Valgusisal-dus piimas on üks vajalik kompo-nent juustu tootmiseks.

Toodang tõuseb Enamik 2012. aasta top 50 karju on püsinud nimekirjas juba aastaid. Võr-reldes 2011. aastaga on nimekirjast väljunud 10 karja, mis tähendab, et 10 uut tulijat on nende asemel.

Karju on 12 maakonnast ning enim on esindatud Tartu (9), Viljandi

(8) ja Jõgevamaa (7) karjad. Ka kar-jade piimatoodangud on tõusuteel. 2012. aasta keskmine top 50 piima-toodang oli 8864 kg, mis on 489 kg võrra suurem kui 2011. aastal.

Sama trendi näitab ka pääsemine parimate hulka. Näiteks 2004. aastal oli 50. koha toodang 6081 kg, 2010. aastal 7416 kg, 2011. aastal 7405 kg ja 2012. aastal 7677 kg.

Teatavasti jääb EPK lehmade pii-matoodang suuremale piimatõule, eesti holsteinile (EHF), alla. Seda põh-jusel, et punast tõugu lehma füsio-loogia on pisut teine ja ta ei suuda väärindada kogu söödud sööta pii-maks. See tähendab, et söödanorme ei saa koostada võrdselt EHFiga loo-tuses saada sama hulk piima sama ratsiooniga.

Samas on EPK karjade hulgas tippkarju, kus piimatoodang enam kui 10 tonni lehma kohta.

Uus liiderViimased viis aastat (2007–2011) oli edetabeli tipus Tartu Agro AS, kelle tõukas eelmisel aastal troonilt Kõl-jala POÜ Saaremaalt, saavutades EPK osas kõrgeima piimatoodangu 10 711 kg. Selline tulemus nii punaste lehmade kui ka Saare maakonna tasandil on väga suur saavutus, mis saadi hea meeskonnatöö tulemusena. Kõljala POÜ-le järgnesid Tartu Agro AS Tartumaalt (10 041 kg), Massiaru POÜ Pärnumaalt (9917 kg), Ranna

Parimad punased TÕNU pÕLLUääR

ETlKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Üldiselt võib punase karja 2012. aasta toodangunäitajatega taas rahul olla – toodang tõuseb jätkuvalt.

Kõige ilusamad lehmad on Hispaanias ja Šveitsis

7Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013 fookusespunase karja top 50

Paremad punased karjad jõudluskontrollis 2012

Omanik Maakond Lehmi Piima, kg

Rasv, % Rasva Valk,

% Valku Rasv +valk

kõljala PoÜ Saare 423 10 711 3,65 391 3,56 381 772

tartu agro aS tartu 494 10 041 4,05 407 3,43 344 751

massiaru PoÜ Pärnu 42 9 917 4,04 401 3,33 330 731

Ranna Farm oÜ tartu 271 9 878 3,95 390 3,48 344 734

Parm, tiia võru 24 9 797 4,25 417 3,44 337 754

kõpu Pm oÜ viljandi 507 9 675 4,04 391 3,39 328 720

männiku Piim oÜ tartu 25 9 590 4,01 385 3,47 332 717

Peri PoÜ Põlva 139 9 540 4,55 434 3,55 339 773

Haage agro oÜ tartu 210 9 377 3,95 371 3,51 329 699

Sadala Piim oÜ Jõgeva 494 9 135 4,19 383 3,65 333 716

kruusla, avo Põlva 243 9 124 3,93 358 3,55 324 682

Niilo, tiit võru 28 9 110 4,18 381 3,32 303 684

laatre Piim aS valga 749 9 058 4,15 376 3,52 318 694

kure mõis oÜ tartu 120 9 025 3,90 352 3,50 316 668

kõivsaar, Piret võru 34 8 954 3,87 347 3,39 304 651

kärla PÜ Saare 390 8 933 3,42 306 3,38 302 608

küüniniidu oÜ valga 25 8 860 3,66 324 3,44 305 629

vändra oÜ Pärnu 193 8 807 3,75 330 3,37 297 627

koger, Jüri Jõgeva 30 8 790 3,89 342 3,43 302 644

Ekso Farm oÜ Põlva 276 8 765 4,41 387 3,45 302 689

ilisson, allan valga 20 8 692 3,95 343 3,56 309 652

kuustemäe oÜ võru 42 8 646 4,25 368 3,39 293 661

Härjanurme mõis oÜ Jõgeva 186 8 587 4,10 352 3,53 303 655

laekvere Pm oÜ lääne-viru 61 8 532 4,23 361 3,41 291 652

kabala agro oÜ Järva 42 8 506 4,54 387 3,32 283 669

muuga Pm oÜ lääne-viru 43 8 489 4,03 342 3,38 287 629

mangeni Pm oÜ viljandi 269 8 481 3,94 334 3,45 293 627

Sõmer, Einar Jõgeva 24 8 467 4,11 348 3,45 292 640

Härm, Endel Põlva 34 8 416 4,02 338 3,40 286 625

Parduse talu viljandi 86 8 399 4,11 346 3,59 301 647

Ühinenud Farmid aS (anneküla) võru 260 8 377 4,17 350 3,45 289 639

kesa-agro oÜ valga 119 8 351 4,10 342 3,52 294 637

Pae Farmer oÜ Rapla 24 8 304 3,88 322 3,52 292 615

Revino Farming aS ida-viru 85 8 230 4,37 360 3,56 293 653

linnamäe talu viljandi 97 8 218 4,60 378 3,39 279 657

viraito oÜ Jõgeva 99 8 217 4,01 329 3,52 289 619

trovador oÜ lääne-viru 23 8 188 4,06 333 3,44 282 615

tatramäe oÜ tartu 25 8 167 4,14 338 3,46 283 621

Saimre oÜ viljandi 246 8 138 4,04 329 3,54 288 617

Sürgavere PÜ viljandi 33 8 105 4,05 328 3,42 277 605

Evemar aS Jõgeva 136 8 072 4,29 346 3,33 269 615

teedla mõis aS tartu 213 8 059 4,17 336 3,46 279 615

voore mõis oÜ lääne-viru 35 8 044 4,45 358 3,43 276 634

Paunvere agro oÜ Jõgeva 582 7 975 4,09 326 3,47 277 603

Rannu mõis oÜ tartu 124 7 936 4,19 332 3,50 278 610

terrax aS tartu 117 7 909 4,17 330 3,43 271 601

Savala mÜ ida-viru 146 7 871 4,04 318 3,51 276 595

kaine, Hainer Põlva 39 7 781 4,77 371 3,46 269 640

Paala oÜ viljandi 343 7 754 3,97 308 3,48 270 578

Jerwer oÜ viljandi 143 7 677 4,21 323 3,47 266 590

Farm OÜ Tartumaalt (9878) ja Tiia Parm Võrumaalt (9797 kg).

Lisaks kõrgetele piimakilodele suutis 76% karjadest, võrreldes 2011. aastaga, parandada ka pii-matoodangut. Enim tõusis EPK lehmade piimatoodang järgmistes farmides: Kõljala POÜ (Saaremaa) +1428 kg, Hainer Kaine (Põlvamaa) +1259 kg, Männiku Piim OÜ (Tar-tumaa) +1166 kg, Muuga PM OÜ (Lääne-Virumaa) +1155 kg, Tiit Niilo (Võrumaa) +1043 kg ja Saimre OÜ (Viljandimaa) +1032 kg.

Rasvaprotsendi järgi jäid esi-viiekümne karjad vahemikku 3,42–4,77%. Rasvarikkaimat piima and-sid järgmiste omanike karjad: Hai-

ner Kaine (Põlvamaa) ja Linnamäe talu (Viljandimaa). Valgurikkaima piimaga on Sadala Piim OÜ (Jõge-vamaa), Parduse talu ja Kõljala POÜ (Saaremaa), Allan Ilisson (Valga-maa) ja Revino Farming AS (Ida-Virumaa). Üldiselt oli karjade valgu-sisaldus piimas päris kõrge – 78% karjadest üle 3,40%.

Üldiselt saab 2012. aasta toodan-gunäitajatega taas rahul olla. EPK lehmade arvu vähenemine teeb siiski tuleviku suhtes pisut murelikuks ja seda just põhjusel, kuidas aretus-programme täita, pulle testida ning geneetilist hindamist läbi viia. Mida vähem on populatsioonis lehmi, seda keerulisem on kõike seda teha.

Parimad punased elavad Tartumaal

Foto Raivo taSSo

loomakasvatus 8

Teeb töö ära!

Teeb töö ära!

Teeb töö ära!

rikuvad hea loomasöödaHallitused

pILLERIIN pUSKARAlltech Eesti OÜ juhatuse liige

loomade tootlikkuse suurenemine toob kaasa uusi riske. Ühed neist on loomade tervist ja toodangut tõsiselt mõjutavad mükotoksiinid. Mükotoksiine produtseerivaid hallitusi on söödas väga palju ning ettenägematuid söödariknemisi esineb tihti.

Viimastel aastatel on müko-toksiinidest tehtud hulk teadustöid, mis on suu-rendanud meie arusaama mükotoksiinide loomu-sest, nende esinemisest ning mõjust tänapäeva

loomakasvatusele. Tänu teadustöö-dele on uuenenud tehnika ja tehno-loogiad, mis aitavad mükotoksiine toidus ja söödas paremini kontrollida.

Penitsilliini toksiinidHallitused on kõige enam söödarik-nemisi põhjustavad organismid, mis on arenenud vastu pidama väga eri-nevates keskkonnatingimustes ja söö-tades. Nad toodavad mükotoksiine ka väga stressirohketes oludes, mis on seotud temperatuuri, niiskuse ja hapnikuga. Kuigi tänapäeval on söö-tadest leitud üle 500 mükotoksiini, pööratakse põhilist tähelepanu afla-toksiinidile, ohratoksiinidele, deoksü-nivalenoolile (DON, vomitoksiin), T-2 toksiinile, zeralenoonile, fumonisii-nile ja ergotoksiinidele.

Mükotoksiinid mõjutavad ette-võtte kasumit mitmel moel: vähen-davad söömust ja toodangut (piima-, liha-, munatoodang jne), põhjustavad ebaefektiivset söödakasutust, toovad

kaasa seedeelundkonna (seedetrakt, maks jne), tervise- (kõrgem suremus, SRA jne) ja sigimisprobleeme (see-menduste arv, abordid jne).

Maskeerunud mükotoksiinidTeadusuuringud on näidanud, et tai-medel on oskus vähendada müko-toksiinide toksilisust tänu kovalent-sete sidemete moodustamisele suhk-rute ja mükotoksiini vahel. Tule-museks on maskeerunud müko-toksiinid, mida on võimatu tavapä-raste analüüsimeetoditega määrata (ELISA, HPLC).

Kuna suhkrumolekul laguneb looma organismis, muutuvad mas-keerunud mükotoksiinid sama kah-julikuks kui vabad mükotoksiinid. Tegelik mükotoksiinide tase söö-das võib maskeerunud mükotok-siinide tõttu olla kuni 88% kõrgem. Siit ka põhjus, miks analüüside järgi madala mükotoksiinide sisaldusega sööt võib siiski kaasa tuua loomade tervise- ja toodanguprobleeme.

KoosmõjuMükotoksiinid on väga harva iso-leeritud. Kui arvestada, et üks hal-litus suudab toota mitut mükotok-siini, võivad ühte toitainet saastada

Penicillium expansum.

Repro

tumist kontrolli all. Läbi praktilise ja tulemustele orienteeritud lähe-nemise aitab Alltechi mükotoksii-nide tiim tuvastada ja eliminee-rida söötades rohkem kui 37 liiki mükotoksiine.

Pühendunud meeskond kesken-dub täpsemate analüütiliste ja diag-nostiliste meetodite, riskijuhtimis-strateegiate ja laiatoimeliste müko-toksiinisidujate arendamisele.

Oma arvukuse, interaktsiooni-võime, peidetud mükotoksiinide ning nende esinemise tõttu väga erine-vates söödamaterjalides kujutavad mükotoksiinid endast laiaspektrilist väjakutset. Tihti on analüüsimeeto-did võimelised tuvastama vaid kuni kuus mükotoksiini, seetõttu jääb tootjale tegelikust sööda mükotok-siinisaastest vale mulje.

Tõhusaks mükotoksiinide kont-rolliks ning loomade tervise ja too-dangu tagamiseks on soovitatav kasutada laiatoimelist toksiinisidujat koos paremate juhtimisvõtetega.

mitmed hallitused. Ning kuna sööt koosneb paljudest toitainetest, on tavapärane, et lõppsöödas on palju mükotoksiine. Seetõttu on võima-lik ka mükotoksiinide omavaheline mõju, mis võib nende kahjulikkust veelgi tõsta ning mida on ka raske diagnoosida.

MääramismeetodidKuna proovide võtmisel esineb palju varieeruvust ning kasutusel on mit-med analüüsimeetodid, on täpne mükotoksiinide saaste määramine üpris keeruline.

Meie teadmised mükotoksiinide mõjust ning esinemispõhjustest kasvavad koos täpsete multifunkt-sionaalsete analüütiliste tehnoloo-giate arenguga.

Loomade tervise ja söötmise valdkonna üks globaalseid liidreid Alltech on arendanud ülemaailmse projekti, mis aitab tänu oma uudse-tele programmidele ja tehnoloogia-tele hoida mükotoksiinidega saas-

Toimetaja HEiKi RAudlA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

loomakasvatus 9Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

mükotoksiinid loomakasvatusesSeakasvatusMükotoksiinide mõju sigadele oleneb suures osas sellest, milliste mükotoksiinidega on tegu, kui suur on nende kontsentratsioon söödas, mis tõugu on sead ja kui vanad nad on. Kuna mükotoksiinid on keskkonnas väga vastupidavad, on nende minimeerimiseks oluline söödaga kokku puutuva tehnoloogia kasutamisel kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Jälgige oma loomi ning laske sööta regulaarselt analüüsida usaldusväärsete meetoditega.

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kahjud�� Sigade väiksem juurdekasv.�� Tootmiskulude kasv.�� Hilisem tapaküpsus.�� Ebaefektiivne hoonete kasutus.�� Suuremad ravi- ja vaktsineerimiskulud.

�� Kõrgem suremus.�� Rohkem aborte. �� Madal tiinestuvus.�� lihakehade kõlbmatus inimtoiduks.

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine emiste puhul�� Surnultsündide sagenemine 6,6 kuni 15,5%ni.�� Kehamassi kaotus 0,61 kg/päevas.�� Võõrutamisest innani 6,3 kuni 15 päeva rohkem.

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine põrsaste puhul�� Keskmise ööpäevase massi-iibe langus 0,148 kg (sünnist 21. päevani).

VeisekasvatusHindamine farmis. Tõhusaks mükotoksiinide saaste diagnoosimiseks ja hindamiseks oma karjas soovitame appi võtta veterinaari, söötmisspetsialisti või söödanõustaja. Samuti tuleks teostada usaldusväärne sööda hallitusseente ja mükotoksiinide analüüs.

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kahjud�� Koresööda kaod.�� Väiksem piimatoodang.�� Rohkem praakpiima.

�� Kõrgemad vaktsineerimiskulud.�� Rohkem ravikulusid.

�� Kõrgem suremus.�� Reproduktsioonihäired.

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine piimakarjakasvatuses�� 1,013 kg madalam kuivainesöömus päevas.�� Piima rasvasisalduse langus 2,2 kg.�� Somaatiliste rakkude arvu tõus 224 800 rakku/ml.

LinnukasvatusHindamine farmis. Mükotoksiinidest tingitud sümptomid võivad olla väga üldised ning varieeruda, mistõttu see raskendab täpset diagnoosimist. Suurtes linnukasvatustes on kõige täpsem viis mükotoksikooside tuvastamiseks tähelepaneliku monitooringu, autopsia analüüside ja adekvaatsete söödaanalüüside kombineerimine.

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kulud�� Madal juurdekasv – rohkem päevi tapaküpsuseni.�� Väiksem munatoodang.�� Rohkem praakmune ja -liha.�� Tootmiskulude kasv.

�� Ebaefektiivne hoonete kasutus.�� Kõrgem suremus.�� Vähem noorlinde.�� Jalaprobleemid.

Mükotoksiinide maksumus munakanakasvatuses�� 6% munatoodangu langus. �� 13% söömuse tõus.

Mükotoksiinide maksumus kalkunikasvatuses�� Kehamassi langus 430 grammi 12nädalase kasvatusperioodi jooksul.

Allikad: Diaz-Llano ja Smith, 2006 ja 2007; Swamy et al., 2002; Acosta et al., publitseerimata; Chowdhury et al., 2004; Girish et al., 2008

- maht 1800 liitrit- töölaius 10 ... 24 m- roostevabast terasest laotuskettad- roostevabast terasest punkri põhi- punkri kate koos alusraamiga- restsõel punkris- juhtpult QUANTRON E- automaatne normi hoidmine- kiiruseandur traktorile- kardaanvõll, ajam 540 p/min- hooldusvaba reduktor- laternad

Hinnale lisandub käibemaks.Hind kehtib kuni kaupa jätkub või kuni 30.aprillini 2013.Pilt on illustreeriva tähendusega.

Küsi konkreetne pakkumine juba täna oma müügimehelt.

Selle kevade soodsaim soodushind: 6 990 € Tavahind: 8 262 €

Väetiselaotur KUHN MDS 19.1 Q

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller51 70 965

Ants Tust 50 23 010

Kalvi Korkmann 53 034 948

Kristjan Kokk 53 093 780

Teet Rehtla 59 182 990

www.stokkeragri.ee

2

x

628€

339€

22min22min

Kiirlaadija

KergemVäiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Võimsam Kiirem

Combokit DK1445Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

Foto Raivo

taSSo

10 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIVAR KUHI, tehniline eksperttel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimeestel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhatajatel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

UUDIS!

Küsi pakkumist!

BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada

võimsus 300–640 kW

Rohttaimi külvatakse enamasti kõrreliste ja liblikõieliste hein-taimede seguna. Sageli tuleb kül-vata ka kõrreliste segusid, seda eel-

kõige turvasmuldadele ja ajuti liigniisketele muldadele.

Heinaseemnesegude koosta-mine algab kõrreliste ja liblikõie-liste omavahelise suhte määra-misest. Otsuse tegemine ei sõltu ainult nende sobivusest (võist-lusvõimest), vaid ka sobivusest loomaliikidele, talvekindlusest, mügarbakterite poolt õhust seo-tava lämmastiku kogusest.

Praegu on turul uued, suurema saagivõime ja kõrgema toiteväär-tusega sordid. Kuivadel, kivistel, õhukese huumusekihiga mulda-del saame kasvatada harilikku lut-serni, keraheina, harilikku nõia-hammast, punast aruheina, roog-aruheina ja põldtimutit. Need liigid kasvavad hästi ka paras-

Asudes rohumaid rajama, peab juba seemne ostmisel teadma, kuhu külvatakse, milline on väetamine, hooldamine, saagi kasutamine, viljavaheldus ning masinate võimalused.

rajamine nõuab teadmisiRohumaade

taimekasvatus

HINDREK OLDERpõllumajandusdoktor

niisketel muldadel. Niiskematel, tüsedama huumuskihiga mulda-del kasvavad hästi kõik heintai-med. Takistuseks võib osutuda mulla happesus.

Valida saab tetra- ja diploid-seid punase ristiku sorte. Ena-masti kestavad tetraploidsed sordid diploidsetest aasta võrra kauem, mitmeniitelise kasuta-mise korral on saagi jaotumine niidete vahel ühtlasem.

Turul on valge ristiku sor-did, mis sobivad koos kõrre-listega karjatamise kõrval ka silo tegemiseks. Muutunud on valge ristiku osalusega segud. Näiteks valge ristiku ning karja-maa-raiheina di- ja tetraploidsete sortide segu Esko talu katsepõl-lul Harjumaal andis kolmekord-

sel niitmisel samaväärse saagi punase ristiku ja lutserni seguga.

Rohukoristamise masinad on muutunud efektiivsemaks, kuid ka kaalult raskemaks. Seetõttu suureneb punase ristiku ja lut-sernisegude tallamise oht. See-pärast on soovitatav lisada val-get ristikut, mis kiiresti levib kah-justatud aladele. Sellega suure-neb ka sööda maitsvus.

Segude kasvatamise põldkat-ses Väätsa Agros on ilmnenud karjamaa-raiheina ja hariliku aru-heina erinevus: kehvemates kas-vutingimustes (nõrk väetamine) on saagikamaks osutunud hari-lik aruhein, paremates (tugevam väetamine) karjamaa-raihein.

Läbi aegade on kasvatatud palju põldtimutit, seda koos punase ris-

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013 11

Rohkem infot kodulehelt www.konehalli.com või aadressilt Tallinna 86, Viljandi.

Põllumajandustehnika: Sven Saksakulm, tel 5912 9682, sven@konehalli.comKarjatarbed: Ilmar Pärn, tel 5912 9678, ilmar@konehalli.com

Lai valik Sfoggia täppiskülvikuid!

ERIPAKKUMINE: 3 m kombikülvik

Rolmako kvaliteetsed põllutöö-masinad mõistliku hinnaga

Berti hooldusniidukid, 50–250 hp, lai valik põllu,- metsa- ja haljasalade hooldamiseks

Klassikalised pallikiled soodsaima hinnaga

Draminski elektrooniline

mastiidiindikaator

Innaavastaja

Soodsad Michali sööda- ja vilja-

punkrid

Kvaliteetsed sõrahoolduspuurid

Kvaliteetne silokonsentraat Polmasil

MÜÜK: Madis Heinsalu, tel 5667 7430 www.talutehnika.ee

HOOLDUS JA VARUOSAD:Marko Saksjaak, tel 5665 5533

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

Indrek Pungar, tel 504 1986Urmas Pungar, tel 526 6103

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

Ökonoomseima mootoriga traktorid!

Umbrohtude ühekordne tõr-jumine kemikaalidega ei vabasta umbrohtudest täielikult. Tõrje tulemusena hävivad küll pika-ajalised juurumbrohud, seem-neumbrohud võivad aga iga-kordse mullaharimise järel taas tärgata. Umbrohuseemnete tär-kamise eelduseks on nende pai-gutumine mullaharimise käigus selle pindmisse 0–3 cm süga-vusse kihti.

Külviviisidest on tuntud alla-külv, reaskülv, ristikülv (kahes osas) ja hajukülv. Viimasel juhul külvatakse seeme mullapinnale ja hiljem äestatakse sisse. Kat-teviljaks sobivad suvi- ja tali-teravili, vikk ja hernes. Kõige vähem tundlikud kattevilja var-javale mõjule ja konkurentsile

on punase ristiku, lutserni ja valge ristiku segud kõrrelistega.

Tänu uute mullaharimisriis-tade kasutuselevõtule, uutele sortidele ja teadmiste kasvule, on võimalik külvata heinasee-met varasemast väiksemate külvinormidega, mis on ena-masti 20–25 kg/ha. Näiteks kül-vati punast ristikut Takkasaare talu põldkatses Järvamaal segu-des 6–7 kg/ha, harilikku lut-serni 12 kg/ha ning valget ris-tikut 2–3 kg/ha.

Lutserni, nõiahamba ja ida-kitseherne seeme segatakse mügarbakterpreparaadiga enne külvi, ristikuseeme siis, kui ei ole ristikut viis aastat ja kauem kasvatatud. Kõik liblikõieliste-rohked segud külvatakse keva-

taimekasvatus mida rohttaimed vajavad?�� Kaaliumi (K) vajavad taimed sama palju kui lämmastikku, N : K = 1 : 1.

�� Fosfor (P) on väga tähtis taimede tärkamisel ja juurestiku kasvamisel, selle puudumisel kasv pidurdub. Fosforit antakse 2–4 korda vähem kui kaaliumi.

�� Kaltsiumi (Ca) vajavad liblikõielised mügarbakterite moodustamiseks, see soodustab juurestiku arengut ning toimib olulise elemendina taimerakkude kasvul.

�� Väävel (S) on vajalik aminohapete moodustamisel. Taimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit P : S = 1.1.

�� Magneesium (Mg) on oluline loomade puhituste ja tetaania ärahoid-miseks. Taimede toitumisel on Mg ja K soovitatav suhe 1 : 1,3–1,5.

tikuga heina tegemiseks ja äda-lat karjatamiseks. Ta on hinnatud tänini, kuid puuduseks on saagi ebaühtlane jaotumine vegetat-siooniperioodi jooksul: üle 60% saagist langeb esimesele niitele.

Eestis on ligikaudu 100 000 ha turvasmuldi, mis sobivad kõrre-listele. Hästi püsivad põldtimut, harilik aruhein ja roog-aruhein. Väga hea saagivõimega on päi-deroog, aas-rebasesaba ja ohtetu luste. Kuid ühegi seemet ei ole turult saada.

Mulla ettevalmistamine Kuna heinaseemne energiasi-saldus on kümneid kordi väik-sem kui teraviljal, peab harima mulla peeneks, see tuleb hästi tasandada ja tihendada. Sügavu-

seks on 10–15 cm. Mulla tihen-damine enne ja pärast külvi on heinaseemne idanemise ja tär-kamise põhitingimus.

Atraktiivne on heinaseemnete otsekülv vanasse rohukamarasse. Ent otsekülvi saab teha vahetult siis, kui rohukamara vanus on alla 3 aasta. Vanem rohukamar on vaja eelnevalt hävitada üldtoi-melise kemikaaliga, pärast mõne nädala möödumist tuleb töö-delda mulla pindmist kihti koorli või randaaliga vana juurkava ja kõrretüü lagundamiseks. Vasta-sel juhul tekib laguproduktidena mulda toksiline keskkond, mis ei lase seemnetel kasvada elujõu-listeks taimedeks. Vajaduse kor-ral tuleb teha ka mulla põhihari-mist (umbrohutõrjet, kündmist).

del. Kõrrelisterohkeid segusid võib külvata ka suve teisel poo-lel kuni augusti keskpaigani.

Taimede toitumine Toiteallikaks on mullaseente ja bakterite toimel orgaanilisest ja mineraalainest vabanenud toit-ained, mineraal- ja orgaanilised väetised ning liblikõieliste taimede juurtel asuvate mügarbakterite poolt õhust seotud lämmastik.

Rohumaade rajamisel antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi, happelistel muldadel ka lubiväe-tisi. Oluline on, et toitained olek-sid taimedele omastatavad õiges vahekorras, sest muidu võib tek-kida lamandumine, kasvu pidur-dumine ning põua-, talve- ja hai-guskindluse langus. Regulaarne iga-aastane väetamine mitme-külgse (liit)väetisega tagab tai-mede pika eluea ja saagikuse.

Katteviljata külvi korral niide-takse umbrohtu ajal, kui see on 15–20 cm kõrgune. Kui tõrjega on hilinetud, siis heintaimedega koos võib silosse sattuda looma tervist kahjustavaid aineid. Kuni õitsemiseni on umbrohud vähe-mürgised, pärast seda võivad mõnede umbrohtude söötmisel tekkida probleemid mitte ainult looma tervisega, vaid ka piima kvaliteediga. Umbrohtu on või-malik tõrjuda ka kemikaalidega varajases kasvufaasis.

Foto Raivo taSSo

12 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eepersoon

Millises olukorras on Eesti põllumajandus praegu? Eesti põllumajandus on kujune-

nud koosmõjus meie käsumajan-dusliku mineviku, keerulise ülemi-nekuperioodi ja lõpuks ELi poliiti-kaga. Raskete aegade tulemusena on aga välja aretatud eriliselt visa Eesti põllumehe tõug, kes on eba-võrdsete konkurentsitingimustega võideldes karastunud.

Eesti piimatootmine on üks Euroopa produktiivsemaid. Ka teraviljatoot-mine on viimastel aastatel parane-nud. Viimase viie aasta jooksul on eriti hoogustunud ettevõtete müük ja tootmise kontsentreerumine. Ees-tis on just selle aja jooksul tekkinud mitmed kontsernid, kus ühtede ette-võtjate omanduses on mitu põllu-majandusettevõtet.

Midagi ei juhtu iseenesest, vaid ikka majanduspoliitilistel põhjustel. Järelikult on viimaste aastate majan-duspoliitika sellist protsessi soodus-tanud. Eesti majandusele oleks mui-dugi eluliselt vajalik, et ettevõtlus maal oleks struktureeritum. Maale on vaja rohkem mõtlevaid omanikke, peremehi – see on selge!

Mida võib oodata uuelt Üpp eelarveperioodilt?Arvan, et otsetoetuste tasemed

ei ole veel paigas ja tuleb tööd teha selle nimel, et ELi ühine põllumajan-

Endise põllumajandusministri, praeguse OÜ Estonia nõukogu esimehe Jaanus Marrandi hinnangul ei tohiks Eli põllumajanduspoliitika ilma põhimõtteliste muutusteta jätkuda.

HEIKI RAUDLAMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi

Millised on 20 aasta suurimad muutused Eesti põllumajanduses?Mäletan, et 1983. aastal üliõpi-

laste taidluskonkursil tõsteti teiste õlgadele kõige kõhnem palja ülake-haga poiss, kes siis marutõsise hää-lega röökis, käsi püsti: “Toitlusprog-ramm ellu!” See oli kogu nõukogude käsumajanduse agoonia tippaeg.

1980ndatel töötas tookordses Estonia kolhoosis meie klassi 17 poisist 13 või 14. See oli omamoodi oaas totaalses nõukogudes süstee-mis, kus oli võimalus hästi teenida, endale maja soetada või auto osta. Inimeste keskmine töötasu oli 530 tugevat rubla. See oli selleaegne ministripalk.

Eesti oli põllumajandussaaduste tootmise poolest ühe inimese kohta paljudes kategooriates üks maailma esimesi, aga lettidel valitses tühjus.

Praegusega võrreldes on juba kogu mõtlemine majanduses nii-võrd teistsugune, et isegi võimatu on võrrelda. Nii nagu oli tookord ühe süsteemi lõpp silmaga näha, võib praegu, öelda, et ELi põlluma-janduspoliitika ei saaks ega tohiks põhimõtteliste muutusteta jätkata rohkem kui ees ootavad seitse aastat.

Kas sellel ajal, kui olite põllumajandusminister (2002–2003), oli Eesti põllumajanduses ka miski parem kui praegu? Eesti on praegu vaene riik ja

2002–2003 oli veel vaesem nii rahas kui oskustes. See seadis meie otsus-tamisvabadusele piirid. Ka arusaa-mad olid kardinaalselt teistsugused. Siis oli toetuste ja turu reguleerimise teema üks põhilisi poliitilisi lahingu-välju, kus praegused valitsusera-konnad suhtusid eriti põlasta-valt igasse vastavasse kat-sesse. Keegi ei osanud isegi ette kujutada, et põllumajandustoe-tuste konkurentsitin-gimuste võrdsusta-mine oleks võinud olla üks valitsuse prioriteete.

Praegu otsus-tatakse peaaegu

duspoliitika muutuks. Ei ole mõist-lik, et Saksamaal on Deutsche Bahn suurim põllumajandustoetuste saaja, sest raudteetsoon on põllumaa kirjas. Kui on otsustatud, et tegu on põllu-majandustoetustega, siis peaks see minema tegelikele tootjatele.

Uuel perioodil suureneb kindlasti turujõudude mõju ja väheneb toe-tuste mõju põllumajandusele. Näi-teks piimakvoodi kadumine võib langetada toorpiima hinna 25 sen-dini kilo kohta.

Tegelik otsetoetuste tase tõuseb küll paarikümne protsendi ulatuses, aga see võib minna suures osas maa-omaniku taskusse. Selle tõttu võib muutuda maakasutajate struktuur, sest kuskilt maalt muutub maa renti-mine majanduslikult ebaotstarbekaks.

On oluline, et uue perioodi meet-mete kavandamisel ei hakataks toe-tusi käsitlema kui automaatset abi-raha. Eluliselt oluline on, et võimen-duks tootjate ühine tegutsemine, muidu ei ole võimalik oma kauba eest õiget hinda saada.

Eestis tõuseb kindlasti maa hind. Juba praegu on näha, kui kiiresti tõu-sevad ka maa rendihinnad. Paljud välismaalaste ettevõtete ostud on teh-tud senise odava maa hinna pärast. Siiani on eurooplaste jaoks olnud Ees-tis põllumaa puhul tegu justkui Mi-chelangelo maalide odavmüügiga. Nii nagu vanade meistrite maale, ei tule ka põllumaad kunagi juurde.

Välisinvestorid tunnevad huvi Eesti piimanduse vastu. Miks just piimanduse? Mida siin Eestis muud selle maaga

teha on? Meil on maad Euroopas ini-mese kohta suhteliselt kõige rohkem. Ka veepuudust ei ole ja rohi kasvab hästi. Meil on oskused piima toota. Palju on veel ka teha: liialt palju täht-sustatakse piimatoodangut ning vähem karja tervist ja taastootmist.

Rääkides nüüd veel teie poliitilistest ambitsioonidest… Mulle väga meeldib see, mida

ma praegu teen. Olen OÜ Estonia enamusosalust haldava ettevõtte juhatuse liige ja OÜ Estonia nõu-kogu esimees. Minu päevad on nii-öelda päristööd täis ja mul ei ole eriti aega erakonnapoliitikaga tegelda. Ausalt öeldes ei suuda ma praegu näha mingit motivatsiooni poliiti-kaga tegelemiseks. 12 aastat polii-tikas on vähendanud minu ede-vust. Nii et hetkel mul poliitilised ambitsioonid puuduvad.

kõik Brüsselis ning väikeriigi põllu-majandusministril jääb väga vähe kaasa rääkida.

Millest tuli toetuste suur erinevus ja kas Brüsseli kriteeriume arves-tades võinuks toona läbirääkimis-tel paremaid tulemusi saada?Kui 90ndate alguses jäi meie põl-

lumajandustootmisest järele 40% ja sellelt tasemelt arvutati toetus-tasemed liitumisel, siis mida meil oligi tahta! Eesti teravilja baassaa-gikus võrdlusaastal oli 1,77 t/ha ja lihaveiste kvoodiks pakuti alla 200 looma! Läbirääkimiste käigus suu-renes baassaagikuse arv 1,77-lt 2,4 tonnini/ha. Samuti tõusis ammleh-made kvoot 200-lt 13 000 loomani.Need arvud tõid aastate jooksul meie põllumeestele miljardeid kroone lisa-raha, aga mitte ühegi läbirääkimi-sega ei ole võimalik muuta aastate-pikkuse majanduspoliitika tagajärgi.

Jaanus Marrandi�� Sündinud 23. märtsil 1963

Haridus�� EPA, maaparanduse ja hüdrotehnika insener

Töö�� 1986 – Estonia kolhoosi peamelioraator�� 1993 – Estonia OÜ juhatuse esimees

�� 1999 – Riigikogu liige 3 koosseisu�� 2002–2003 – põllumajandusminister

�� 2011 – Estonia OÜ nõukogu esimees

Foto

SvE

N a

RbEt

Maaleht ja Maamajandus õnnitlevad head

koostööpartnerit juubeli puhul!

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013 13aiandus

HELI RAAMETSajakirjanik

heli.raamets@maaleht.ee

Uued ja kasutatud suurköögiseadmed suurköökidele ja väiketootjatele meiereid, pagarid, talutootmised, turismitalud...)

Hetkel kasutatud seadmete laos üle 100 erineva nimetuse:

- 40 kuni 300 liitrised keedukatlad - ahjud - roostevabast terasest lauad, riiulid - ja palju muud... Pakume veel: - tehnoloogiate projekteerimist - suurköögiseadmete projektimüüki - hooldusteenust, 24 h tasuta tel 800 4747

TELLI TASUTA uute toodete KATALOOG !!!

Aprillis kasutatud seadmete laat – jälgige infot meie kodulehel !

TUTVU valikuga meie kodulehel www.metos.com

Küsi lisa tel 6 500 740 , metos.estonia@metos.com või tule kohale: Saha tee 18, Loo asula Harjumaal

rapeudiga küp-siste retsepte

välja tööta-des oli juba

soov seda seal kasutada. Nüüd oleks

vaja veel teha laboriuu-ringud, et teada saada,

kui palju ja missuguseid kasu-likke aineid küpsised sisaldavad.

Õunamägi ütleb, et nemad loo-davad kompetentsikeskusest suurt kasu. “Kui tahame müüa Skan-dinaavia maadesse, siis seal on väga vajalik pakendil välja tuua, kui palju üht või teist vitamiini tooted sisaldavad,” selgitab ta.

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute kes-kuse juhataja kohuse-täitja Kersti Kahu sõnul on tootearenduskes-kus väga hästi käima läinud, eriti väikeette-

võtjate seas. Seal valmistatakse väikeettevõtjate tellimusel mitme-suguseid mahlu, moose ja viima-sel ajal aina rohkem ka glögisid.

Nüüd on aga ettevõtjatel tekki-nud soov kasutada ära ka mahla-pressimisest üle jäävad marjakes-tad ja -seemned. Selleks et teada saada, mida kasulikku see seni ära visatud kraam sisaldab ning mil-

listest Eestis kasvavatest taime-dest oleks otstarbekas ter-visetooteid luua, rajatakse tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.

Loodavates laborites saab uurida, kuidas väärindada taim-set toorainet tervise- ja loodus-toodeteks. See tähendab bio-aktiivsete ühendite kasutamist funktsionaalsete jookide ja toi-duainete, toidulisandite, kodu-keemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses.

Mahemahlade, -glögi ja -küp-siste tootmisega tegelev Loodus-

valmib tervisetoodete kompetentsikeskus

Aktiivselt kasutatava tootearenduskeskuse kõrval valmib Polli aiandusuuringute keskusesse ka tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.

Pollisaiandusuuringud

Kompetentsikeskus pakub�� Terviklik tootearendustugi.�� Tehnoloogia ja seadmete kasutus.�� laboratoorsed analüüsid.�� Koolitused ja nõuandeteenused.�� Rakendusuuringud.�� Koostööprojektid.

Kompetentsikeskuse rajami-sega on Pollis algust tehtud ning EASist üle 3,1 miljoni euro ka toe-tust saadud. Omaosaluse 15% katab Eesti Maaülikool. Praegu käib keskuse jaoks vana hoone rekonstrueerimine. Sinna tule-vad teadlaste tööruumid, labo-rid ning suur saal seminaride ja õppepäevade läbiviimiseks. Maja peaks valmima aasta lõpus.

Praegu on kompetentsikeskuse partneriks soovinud hakata vee-randsada ettevõtet, kelle seas nii suuremaid kui väiksemaid toidu-, tervisetoodete ja olmekeemia toot-jaid. Partnerid moodustavad nõu-koja, kes otsustab, missuguseid teenuseid keskus pakkuma hak-kab ja kinnitab ka hinnakirjad.

Kuna edaspidine tegevus ja uuringud on projektipõhised, oodatakse veel koostööpartne-reid, kellega kahasse projekte kirjutada.

Karin Veeroja ASist Põltsamaa Felix räägib, et nemad ootavad uuelt keskuselt teaduslikku tuge, kuna neil endil pole tootmise kõrvalt aega teadusega tegelda.

EASi toetuse abil on kom-petentsikeskusel plaan teha ka rakendusuuring, et uurida taim-ses tooraines sisalduvaid bioak-tiivseid aineid ja nende säilivust eri töötlemisviiside juures. Rikas-tades toitu Euroopa Toiduohu-tusameti aktsepteeritud ühendi-tega, saab luua uusi terviseväi-tega tooteid.

vägi OÜ on n-ö tootmisjääkide kasu-tamisega ka algust teinud. Neli aastat on ettevõte valmistanud metsmustika-mustasõstra glögi.

“Selle käigus tekkis marjajääki, ja teades, et see on vitamiiniri-kas, mõtlesime, kuidas seda kasu-tada,” räägib tegevjuht Kristjan Õunamägi. Koostöös toitumiste-

Repr

o

14 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Veisekasvatus

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts�� 24. aprillil – seltsi üldkoosolek Pärnumaal Pärivere klubis. Päevakorras möödunud aasta tõuaretustöö ülevaade ja seltsi lipu 85. aastapäeva tähistamine.

�� 7. septembril – maakarja vissi konkurss Tartumaal Ülenurmel

�� 21. septembril – maakarja tutvustamine Pärnumaal Tõstamaa vallas Maria talus Täiendav teave kodulehelt www.maakari.eu.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu�� 27. märtsil – õppepäev Raplamaal Keavas, lektorid Saksamaalt. Veiste genoomika. Taastootmine.

�� 28. märtsil – ETKÜ 20 Tallinnas lennusadamas, osalemine kutsetega.

�� 18.–21. aprillil – veiste väljapanek ja lihaveiste oksjon Tartus Maamessil.

�� 12. juunil – Saaremaal upal konkurss “Saarte Viss 2013”.

�� 5. juulil – Tartumaal Ülenurmel konkurss “Viss 2013”.Täiendav teave kodulehelt: www.etky.ee.

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts�� 18.–21. aprillil – lihaveiste väljapanek ja oksjon Tartus Maamessil.

�� 28. või 29. mail – lihaveisekasvatusalane seminar Raplamaal Kaius. Põhitähelepanu limusiini tõu kasvatamisele. lektor Christian Erik Boge Taanist.

�� 6. juunil – lihaveisekasvatusalane seminar. Koht täpsustamisel. lektor Taanist.

�� 27.–28. juulil – lihaveiste väljapanek Jäneda Talupäevadel.

�� 26.–31. augustil – lihaveisekasvatajate õppereis Prantsusmaale.

�� 7. septembril – lihaveiste väljapanek Tartumaal Ülenurmel Täiendav teave kodulehelt www.lihaveis.ee.

Lamba-, kitse- ja seakasvatussektori ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta kohta ootab 3. aprilliks veebitoimetaja Aive Mõttus

(tel 5309 7209, e-post aive.mottus@maaleht.ee).

Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus vabandab 21. veebruaril Maamajanduses ilmunud artikli “lupjamine” osas Malle Järvani ees, kelle kasutatud tekstid olid jäänud viitamata.

sündmuste kalender 2013

Vabandus

OÜ FLINT KAUBANDUStel 5635 8972, info@fl intkaubandus.eewww.fl intkaubandus.ee

TYM 903 STA 4WD

Põhja-Ameerikas 10 aasta statistikas suurimat müügikasvu tegevad TYMi traktorid on nüüd müügil ka Eestis.

Traktorite võimsus 23–101 hj, saadaval lai valik lisaseadmeid ja tarvikuid. Masinad laos olemas. TULGE TUTVUMA!

91 hj Perkinsi mootoriga

GARANTII 2 AASTAT / 2000 töötundi

Standardvarustuses: 5 hüdroväljavõtet esiraskused joystick esilaadurile hüdroreevers Comfort-kabiin

kliimaseadme ja CD-raadioga

SOODUSHIND

28 900 € + km

28 900 € + km

Pole just tavapärane, et talumees läheb külla, mitu haruldast mando-liini kaasas. Paneb pilli õrnalt peremehe ette lauale ja ütleb: “Hakka nüüd mängima!”

Just selline mees on Arvo Laud, kel on imetabane oskus nakatada mandoliinipisikuga teisigi. Arraka talu peremehel on kodus üle 40 pilli,

ainuüksi eri suuruse ja kujuga man-doliine on paarikümne ringis. Osa neist on peremehe enda restauree-ritud ja mõni ka ise valmistatud.

Nii polegi tal kahju jätta üks neist kallihinnalistest muusikariis-tadest pikemaks ajaks uue huvilise kätte. Peaasi et saaks uusi muusi-kuid kaasa haarata.

“Mul läks ikka paar aastat, enne kui Saku vallas orkestri kokku saime.

Talumees lõi

mandoliiniorkestrisuurima

SILJA LäTTEMäEajakirjanik

silja.lattemae@maaleht.ee

Arraka talu peremees Arvo laud kasvatab teravilja ja peab saane kitsi. Mandoliinimäng on tema suurim armastus ning ta innustab koduvalla inimesi koonduma ansamblisse Saku Mandoliinid.

Nüüd on meil 20 mandoliini-mängijat. See on Eesti rekord, mujal nii suuri orkesterid pole,” on orkestrivanem rahul.

Ometi ei taha Laud orkestri loo-mise au päris endale võtta. Ta kii-dab kunstilist juhti Joosep Sanga, kel on muusikaline kõrgharidus ja kes tunneb orkestreerimist täielikult.

“Kõik sai alguse sellest, kui üks kol-leeg rääkis, et tema kodukandis elab mees, kelle suurim hobi ja armastus on mandoliinimäng ning kes unis-tab, et tegevust alustaks orkester,” meenutab Joosep Sang. Kui ta oli üle vaadanud Arvo mandoliinikollekt-siooni, sai aru, et mehel on tõsi taga.

“Praegu mängivad orkestris muu-sikud vanuses 11 kuni 68. Vanima liikmena on Arvo orkestri tõeline “hall kardinal”, kelle jõu ja nõuta oleks ettevõtmist raske ette kuju-tada,” kiidab Sang.

Arvo Laud selgitab, et noo-remana mängis ta pidudel akor-

dioni, ansamblites kontrabassi. Aas-taid on ta tegutsenud Kiisa kapellis.

Mandoliini on Laud sõrmitsenud juba üle 10 aasta. Tõsisem huvi tek-kis kolm aastat tagasi, kui ta külas-tas Pärnu suupillipäevi, sattudes seal hoopis mandoliinihelide lummusse. “Tekkis hasart, et pean selle mängu selgeks saama!”

Nii hakkaski Arraka talu pere-mees, kes siiani oli kuulmise järgi mänginud, noodikirja õppima ning asjatundjatelt solfedžotunde võtma.

“Olen kogu aeg rasket maatööd teinud ja vähe reisida saanud, nüüd pensionieas tahan lubada midagi ka hingele,” ütleb Arvo Laud. Põlva orkestriga on ta käinud esinemas Venemaal ja Ukrainas, Saku Man-doliinid plaanivad suvel tuuritada Muhus, Kihnus ja Hiiu Folgil.

Foto SvEN aRbEt

hobi

15Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013 keskkond

Kas Eestis saab põllumajandusplasti jäätmeid taaskasutada?

Aarne SaareväliOÜ Rexest Grupp juhatuse liige Põllumajandusplasti jäätmete ringlusse suunajate arvu Eestis on raske hinnata – sorteerijaid on, kuid lõpptoote valmistajaid väga palju pole. OÜ Rexest Grupp toodab Eestis kogutud plastijäätmetest Plastrex-tooteid: terrassilaudu, müratõkkemooduleid, aiatooteid ja profiile, mida kasutatakse ilmastikukindlust vajavates rakendustes. Anname oma panuse, et põllumajandusplast jõuaks uute toodetena Eestis tagasi ringlusse.

Meie jäätmetega tegelev üksus asub Väätsa Prügila territooriumil. Jäätmete vastuvõtmisel on otsustav tegur puhtuse tase, mille põhjal suunata jäätmed ringlusse või energiakasutusse. Põllumajandusplasti väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise käigus ning võib olla nii negatiivne kui positiivne.

üks küsimus

Maailma suurimrasketehnika müügiportaal!

Valitsus võttis 15. veebrua-ril vastu määruse põllu-majandusplasti jäätmete käitlemise nõuetest ning kehtestas kogumise ja taaskasutamise sihtar-vud. Tootjad peavad

oma tegevuse määrusega vasta-vusse viima 1. maiks.

Tootjavastutusega pannakse jäät-meteks muutunud toodete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus toote tootjale. Kuna tooja-vastutusega hõlmatud tootjad kan-navad sellest lisakohustusest tulene-vad kulud üle toote hinda, maksab keskkonnaohtliku toote keskkonna-mõju vähendamise kulud kinni lõpp- astmes tarbija.

Tootjavastutuse põhimõttestTootjavastutuse kehtestamise pea-eesmärk on tootjate motiveerimine muuta oma tooted keskkonnasõb-ralikumaks. Kui tootja on vastutav oma toodete jäätmekäitluse eest, siis peaks see teda motiveerima tootmist ja toodete kvaliteeti paran-dama selliselt, et jäätmekäitlusega seotud kulud oleksid väiksemad.

Lisaks võib regulatsiooni loomise eesmärgiks nimetada jäätmete taas-kasutuse suurendamist ja riigi ning maksumaksja vabastamist probleem-toodetest tekkinud jäätmete käitle-mise kulude tasumise kohustusest.

Lisaks ELi direktiividest tule-nevale kohustuslikule probleem-toote regulatsioonile on mitmed riigid põllumajandusplastile kohal-danud siseriikliku tootjavastutuse regulatsiooni.

Jäätmeseadus loeb põllumajan-dusplastiks ainult silopallikilet, silo-kattekilet, kiletunnelit, kattevõrku ja plastnööri. Põllumajanduses kasu-tatav ülejäänud plast regulatsiooni alla ei kuulu. Sektoris tekib lisaks ka pakendijäätmeid nagu näiteks tühjad väetisekotid, taimekaitseka-nistrid. Nendele kohaldub paken-dialane regulatsioon – kogumise ja taaskasutamise eest vastutab paken-diettevõtja.

Põllumajandusplastist kuulus varem silopallikile pakendiregu-latsiooni alla. Kuna silopallikilet käsitleti pakendina, eksisteeris juba varem selle kogumise ja taaskasu-tamise kohustus. Seda olid kohus-tatud tegema põllumajanduset-tevõtjad. Nüüd on need kohustu-sed tootjal.

Plasti tootja kohustusedTootja on kohustatud tasuta tagasi võtma enda poolt turule lastud põl-lumajandusplastist tekkinud jäät-med. Põllumajandusplasti tagasi-võtmise võib tootja täies ulatuses korraldada plasti kasutajate kaudu. Sellegipoolest on tal ka kohustus tagada, et olemas oleks vähemalt üks plastijäätmete vastuvõtu koht igas maakonnas.

Vastuvõtukoht ei pea olema sel-leks eraldi loodud rajatis. Kogumist saab organiseerida olemasolevate jäätmejaamade või muude jäätme-käitlusrajatiste kaudu.

Tootja kohustus on kokku koguda kalendriaastas vähemalt 70% eel-misel kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti massist, mis tuleb esimest korda teha 2014. aasta 1. maiks. Samas, isegi kui see siht-määr on täis, peab tootja jäätmed vastu võtma, kuni on kogunud eel-neval kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti massiga võrdse hulga plastijäätmeid.

Kogutud plast tuleb täies ulatuses taaskasutada. Kogutud plastist, sõltu-mata selle liigist, tuleb alates 2014. a algusest taaskasutada – müüa ümber-töötlemiseks – ringlussevõtu teel vähemalt 50%.

Ülejäänud põllumajandusplasti jäätmeid võib näiteks energiaka-sutusena põletada.

Tootjavastutuse regulatsiooni kohaselt vastutab tootja jäätmete eest kuni lõpuni, s.t kuni need on antud üle lõppkäitlejale, kes jäät-med taaskasutab. Vastutusest vaba-nemiseks ei piisa sellest, kui anda üle jäätmed vedajale, kes viib need taaskasutusse. Tootja peab suutma

seoses põllumajandusplastigaPõllumajandusplasti tootjatele ja maaletoojatele rakendusid selle aasta alguses tootjavastutuse nõuded.

tõendada, et kogutud jäätmed on taaskasutatud.

Tootja võib täita tootjavastutu-sega seotud kohustusi üksi või koos teiste tootjatega.

Tootjavastutusorganisatsiooni kuuluv üksik tootja ei ole vastu-tav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasu-tamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest.

Seega – kui tootja kuulub tootjate ühendusse, ei ole tal vaja luua jäät-mete kogumise kohta igasse maa-konda, jälgida kogumise ja taas-kasutamise määrade täitmist ega esitada andmeid probleemtoote-registrisse.

Neid ülesandeid täidab tema eest tootjavastutusorganisatsioon, mis on soovitatav luua. Tootjal ei ole sellisel juhul ka kohustust omada rahalist tagatist jäätmete kogu-mise ja taaskasutamise täitmise tagamiseks.

Tootja-vastutusestMIRJAM VILI

advokaadibüroo GliMSTEdT advokaat

Foto SvEN aRbEt