1

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 4/ 2016

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks

Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine

SISUKORDProjekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost

Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida

Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks Rahvusvahelise konverentsi “Kiusamisvaba elutee algab meist!” päevakava

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaal- pedagoogi „tööriistana“

Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine

Kiusamine on seotud austuse puudumisega

EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud kümnete tuhandete noorteni

„Muuda ennast, muutub maailm,

mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;

kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,

nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!”

(Hando Runnel ”Muuda ennast”)

Toimetaja:Kadi Hainas

Keelekorrektuur: Katriin Tralla

Kujundus:Katrin Nõu

Illustratsioonid:Marko Pikkat

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

Projekt Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“, sealhulgas ajakiri Märka Last ja konverents "Kiusamisvaba elutee algab meist!", on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Täname: Aianduskeskus Hansaplanti,

kelle kaunis keskkonnas sündis ajakirja kaanepilt, ning

Tallinna Linnupesa Lasteaia Lepatriinu rühma lapsi ja

õpetajaid, kes jagasid meiega oma mõtteid

sõpruse kohta!22

36

Vanad kreeklased kasutasid sõna hypomnemata, mis

detaile ja peensusi välja jättes tähendaks eesti keeles

millegi enda omaks tegemist. Iga kuuldud mõttekäik

otsekui imati endasse. Ometi ei kasutatud seda

aruteludes enne, kui selle mõttekäigu viimnegi detail

ja vaatenurk olid põhjalikult läbi uuritud ja seeläbi en-

dale arusaadavaks tehtud. Haritud kreeklane ei võt-

nud omaks ühtegi mõtet hypomnemata’t kasutamata.

Seda kõike räägin sellepärast, et oleme kuue aasta

jooksul projektiga tegeledes jõudnud millegi sarnaseni.

Sallivus, hoolivus, austus ja julgus – nendel väärtustel

põhineb meie projekt. Ühest küljest tundub lihtne ja

arusaadav, teisalt on igaüks neist põhjalikku kaalu-

mist väärt. Mis see siis ikkagi on, millest räägime?

Veelgi enam – kas me vahel ei kasuta mõtteid iga tahku

uurimata ja neid tegelikult enda omaks tegemata?

Liiga tihti puutume haridussüsteemis kokku õpeta-

misega, mis põhineb kordamisel ja õigete vastuste

päheõppimisel. “Kiusamisest vabaks!” on seetõttu

olnud üks omanäolisemaid lähenemisi. Midagi ei

kästa selgeks õppida, keegi ei kontrolli, kas inimene

ikka on asjast õigesti aru saanud. Ühesed ja õiged

vastused lihtsalt puuduvad. Karud on meie enda

väärtuste peegeldus. Neid võib näha sõbra, kaaslase

või hädasolija hääletoruna.

Kui minu lapsed veel koolis käisid, ei sallinud nad

isaga õppimist, sest ta ei öelnud neile kunagi vastuseid

ette. Isa suunas neid ise mõtlema, olgu tulemus kasvõi

vale. Selline õppimine ei ole lihtne, sest just nende olu-

kordade kaudu saab lausa märkamatult inimesest

see, kes ta on. Veelgi olulisem on kelleks ta oma väär-

tuste mõistmise ja hindamise tõttu uuesti saab.

Märka Last „Kiusamisest vabaks!“ erinumbris toome-

gi teieni erinevaid näiteid, kuidas meie projektiga

seotud särasilmsed inimesed on vaadanud enda sisse,

mõtestanud lahti väärtused ja metoodilise kohvri sisu

ning teinud „Kiusamisest vabaks!“ metoodika enda

omaks.

Soovin teile head lugemist, äratundmisrõõmu

ning värskeid mõtteid!

JUHTKIRI

Liivia Tuvike

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht

Kujundus:Katrin Nõu

Illustratsioonid:Marko Pikkat

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

Lihtne on olla õnnelikProjekti „kiusamisest

vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost

“Ma olen rahul, et Lastekaitse Liidu missioon lapsesõbralikust ühiskonnast on positiivselt ning tulemuslikult mõjutanud

lapse kasvamist ja täiskasvanute suhtumist lapsesse,” ütleb Lastekaitse Liidu endine juhataja Alar Tamm,

kes oli “Kiusamisest vabaks!” metoodikaga seotud 2014. aastani.

Alar Tamm MTÜ Lastekaitse Liit juhataja 1999 - 2014

4

Projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” seotud

inimesed usuvad veendunult, et lasteaia, kooli ja kodu

igapäevane koostöö õnnestub. Nüüd on mul võimalus

jälgida toimuvat kõrvalt ning piiluda ka tuleviku-

horisondi taha. Positiivsus ja toetav käitumiskultuur kogub

ühiskonnas jätkuvalt elujõudu ning kooskasvamine saab

ühtekuuluvustunnet juurde laiast maailmast - Taanist,

Islandilt ja mujalt Euroopast kuni Austraaliani välja.

“KIUSAMISEST VAbAKS!” õnnESTUMISEKS TUlI TEHA PAlJU TöödPean tõdema, et rõõmsad sündmused tulevad alati õigel

ajal ning meist sõltumata. “Õnn ja ebaõnn on õpetajad,

mille abil loodus meid kasvatab,” väidab Stefan Klein

oma filosoofilistes mõttearendustes. Saksa füüsiku ja

filosoofi elutarkusest ja kogemustest on siiski palju

õppida – tuleb ise olla kannatlik ning analüüsida oma

tegevust.

Sellest tulenevalt järeldan, et metoodika „Kiusamisest

vabaks!” õnnestumiseks oli vajalik pikk eeltöö ning

organisatsiooni järjepidev areng. Mul on rõõm näha, et

Lastekaitse Liit hoiab ühiskonda jätkuvalt lapsesõbralik-

kuse kujundamise kursil ning lapse kaitseks ja vägivalla

ennetuseks kujunenud positiivne käitumiskultuur püsib

elujõuline.

Kuna vägivallale vastandub positiivsus, siis järelikult

saame vabaneda hirmust vaid juhul, kui ellu tuleb

rõõmu ja otsustusjulgust. Lastekaitse Liidus töötades

andsidki intrigeerivamad väljakutsed meie jaoks uusi

võimalusi. Pakkusime lasteaedadele ja koolidele välja

kiusamise ennetamiseks uusi positiivseid lahendusi.

SISUlISEd TEAdMISEd VIIVAd lAHEndUSTEnILastekaitse Liit on julgete väljakutsete organisatsioon ja

oma taasloomisest saati seadnud peaülesandeks kaitse

tagamise kõige kaitsetumale ehk lapsele. See on lapse

õiguste kontekstis ülim missioon, mille suunas püüdle-

mine muudab ühiskonda ja inimese arengut. Näiteks,

kunagi tundus Kuule lendamine võimatu, aga nüüd

valmistutakse juba lennuks Marsile. Järelikult tulebki

edasi uurida nii planeete Päikesesüsteemis kui ka lapse

kasvatusnippe. Sisulised teadmised aitavad pääseda

lahendustele lähemale ja leida moraali hakkama saamiseks.

Täiskasvanuid tuleb valgustada kannatlikkusega, lapsi

tuleb õpetada leidma võimalusi enese eest seismiseks.

Viimased 3-4 aastat on olnud hüppelised ja projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on laienenud ühiskonda, kaasates ligi 440 lasteaeda üle Eesti. Selle ajaga on siin kujunenud mõistmine, et head sotsiaalsed suhted mõjuta-vad positiivselt nii peresuhteid kui ka lasteaia ja koolielu kvaliteeti. 2014. aastal avanes Euroopa Majanduspi irkonna toetuste programm „Riskilapsed ja-noored“, mis pakkus võimalust ka meie projektiga süsteemsemalt tööta-da. Mitu aastat õppinud ja arenenud, olime soodsa võimaluse „ärakasutamiseks“ igati valmis.

5

METoodIKA on KIUSAMISVAbA HARIdUSTEE üHEndAJAKS Projektirahastusega kaasati 25 pilootkooli uued klassid

ja 56 uut kooli üle Eesti ning projekt „Kiusamisest vaba

lasteaed ja kool“ on nüüd kiusamisvaba haridustee

ühendajaks eelkoolieast põhikooli 4. klassini. Seda selleks,

et kujundada õnnelik lapsepõlv positiivse kasvatuskul-

tuuri kaudu. Lapsepõlv peab olema õnnelik, sest see

on nagu tuleviku lõuend, kuhu loodav pilt maalitakse.

Lõuend kunstnikule ei tähenda aga seda, et ta kohe maa-

limisega alustada saaks. Põhjus on harukordselt lihtne

- aluspind tuleb ette valmistada, kuna muidu neelab see

pildi värvid alla.

Lapsepõlv kujundab meie elu lapsevanema, õpetaja või

juhendajana. Elus toimetulekuks on tähtis, et laps õpiks

ise hakkama saama. See tähendab, et laps peab tulema

lapsepõlvest välja terve psüühikaga, olema suuteline

looma ja hoidma inimsuhteid, mõistma tundeid, tuge-

vusi ning nõrkusi, õnnestumisi ja kaotusi. Lapsepõlv on

lõuendil kui hea krunt, mis tagab maali püsimajäämise

terveks eluks.

VääRTUSKUlTUURIlISEd HoIAKUd AREnESId TERVES üHISKonnAS Projekti kujunemisloo sündmused on nüüd ajas minu

jaoks korrastunud. Tartu Ülikooli professori Margit

Sutropi eestvedamisel arendati väärtuskultuurilisi

hoiakuid Eesti haridussüsteemis. Lastekaitse Liidu

koolituskeskuse juhiks sai entusiastlik Liivia Tuvike.

Koolituskeskuse eesmärkide täitmiseks moodustati

kaheliikmeline püsimeeskond, kelle ülesandeks oli

seminaride ja kursuste korraldamine ning seeläbi hari-

duse pakkumine lapse õiguste sisu mõistmiseks.

Liivia Tuvike ja Viive Rull on need inimesed, kes viisid

veendunult ja tasakaalukalt Lastekaitse Liidu kooli-

tuskeskuse huvitavad pakkumised lasteaiaõpetajateni.

Sellest sai alguse lasteaedade mastaapne koostöö-

võrgustik. Saan tõdeda, et head suhted ja läbimõeldud

töökorraldus olid ettevalmistavaks platvormiks

projekti jätkumisele koolis. Lastekaitse Liidul oli iga-

ti hea positsioon ning pühendunud inimesed stra-

teegiliste eesmärkide saavutamiseks. Ka ühiskonnas

teadvustati vägivallast tulenevaid ohtusid üha enam

ja koostöövõrgustiku tasandil kinnistunud väärtus-

hinnanguteks, millest peeti lugu ja lähtuti, said: avatus,

rõõm ja hoolimine.

EESTI lASTEAIAd MUUTUSId TUgEVAMAKSEesti lasteaed tunneb huvi maailmas toimuva vastu ning

on avatud uuendusteks. Rahvusvaheline arendus-

programm „Hea algus“, mille 1994. aastal algatas

Avatud Eesti Fond, suutis lapsekeskse lähenemis-

metoodika kasutuselevõtuga muuta lasteaedu tugeva-

maks ning lapse arengus oluline mäng oli sellest ajast peale

mõtestatud ja igapäevategevusena toetatud. Projekti,

algse nimega “Kiusamisest vaba lasteaed”, toetus samuti

lapsekesksele käsitlusele ja arendas edasi kiusamisalast

ennetusmetoodikat lasteaiatöö kontekstis.

2009. aastal pakkus abikäe Save the Children Sweden, kes võimal- das lastekaitse liidu algatus- rühmal kohtuda Riias The Mary Foundation’i ja Save the Children denmark’i esindajatega. Pärast seminari oli selge, et laste positiivse käitumiskultuuri aren- damiseks valitakse ka Eestis „Kiusamisest vabaks!“ metoodika.

6

Johannes Käis (1885–1950), möödunud sajandi esimese

poole Eesti pedagoog, loodusteadlane ning veendunud

kooliuuendaja on kirjutanud, et selgeks saamiseks tuleb

kõike tajuda mitme meele abil. Projektis „Kiusamisest

vaba lasteaed ja kool“ osalevad väärtuste kujundamises

kõik osapooled, sest üksikindiviidi entusiasmiga kollektiivi

eestvedaja kaua vastu ei pea. Ühises mõistmises tuleb luua

valikuvõimalusi selleks, et lapsed oskaks probleeme ära

tunda ja lahendada ning suudaks teha vajalikke otsuseid.

HEAdUSE JõUd on ToIT KASVAMISEKSUuenevas maailmas avastame taas kasvatuskunsti ja

saame uusi teadmisi ka lastelt endilt. Ma ei tea ühtki

last, kes tõrjuks eemale hoolt ja armastust, sest headuse

jõud on ka toit kasvamiseks. Andke omakasupüüdmatult

lapsele jõudu kasvamiseks, sest õnn on mõnus rahulolu,

mille tunneme alati ära, kui see meis on või meist eemal-

dub. Oluline on mõista, et rõõmsameelne laps ei kaota ära

negatiivseid tundeid, küll aga hoiab neid vaos.

Ühine meel, jõupingutused ja austav käitumine muudavad

maailma paremaks. Alustama peab kohe, sest juba ammu

on kiusamise ja vägivalla temaatika pere, lasteaia ja kooli

piiridest väljunud.

Võin julgelt tõdeda, et oma missiooni elluviimisel oleme

teinud juba paljusid õnnelikumaks.

Jätkuvat edu Lastekaitse Liidule ja projekti

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ perele!

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektimeeskond koosseisus vasakult võrgustikutöö koordinaator Kadi Hainas, projekti koordinaator

Marie Tammsaar, koolituste koordinaator Viive Rull ja projektijuht Liivia Tuvike.

7

Tauri:

…kui sõber kardab külma vett, siis ma teda sinna ei lükka.

8

Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida

Taani Kroonprintsess Mary külastamas Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda. Autor: Erik Peinar

Lars Stilling Netteberg Save the Children Denmark

programmijuht

Christina Stær Mygind The Mary Foundation

projektijuht

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika konkreetseid töö-

riistu on tasapisi tutvustatud ka teistes Euroopa riikides.

Näiteks kasutatakse seda praegu lisaks Eestile ka

Gröönimaal, Islandil ja Fääri saartel. Eesti on üks nendest

riikidest, kus „Kiusamisest vabaks!“ võeti vastu suure

huviga ja kus see on saavutanud suurt edu. Lastekaitse

Liit on alates 2010. aastast koostöös Taani “Kiusamisest

vabaks!” eestvedajatega metoodikaga kohusetundlikult

ja pühendunult tegelenud.

„Kiusamisest vabaks!“ edasiarendamise seisukohast

on tähtis organisatsioonide- ja riikidevaheline koostöö.

Seepärast on The Mary Foundation ja Save the Children

Denmark rajanud rahvusvahelise kompetentsikeskuse,

mis jagab uusi teadmisi kiusamise ennetamise kohta eri-

nevates koostööriikides, hindab jooksvalt tehtut ja töötab

programmi jaoks välja uusi materjale. Samal ajal on

keskuse eesmärk motiveerida riike jätkama „Kiusamisest

vabaks!“ metoodikaga.

RIIgISISEnE KooSTööVõRgUSTIK on TUgEV AlUSPlATVoRMTihe koostöö Lastekaitse Liiduga on andnud ka meile

Taanis palju lisateadmisi. Selles protsessis on tundunud

täiesti loogilisena kasutada Eesti kogemusi, mis on olnud

inspiratsiooniallikaks mitmes konkreetses valdkonnas.

Eesti mudelis on algatatud laiaulatuslik riigisisene

koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke

omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid.

Näiteks on Eestis kohalikel omavalitsustel üldine vastu-

tus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädava-

jalik, et nemad projekti toetaksid. Projekti juhtrühmas on

esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.

olUlInE Roll on TEAdlIKKUST TõSTVATEl TEgEVUSTElEestist saadud kogemused osutavad ka sellele, kui tähtis

on „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavaid õpeta-

jaid mitmekülgselt koolitada. Lastekaitse Liidul on

õnnestunud metoodika sisse tuua ka Tallinna Ülikooli

haridusteaduste instituudis õppivate tudengite loengu-

plaani. See tähendab, et nii praegused kui ka

tulevased õpetajad on hästi ette valmistatud tööks ki-

usamise vastu ja nende käsutuses on „Kiusamisest

vabaks!“ metoodika tööriistad.

Eestis on juba praegu näha väga häid tulemusi ning

oma külastusvisiitide ajal oleme seda ka ise kogenud.

Loodame, et metoodika on mõne aasta pärast veelgi laial-

dasemalt levinud. See nõuab pidevat arenemist ja samuti

on oluline roll kommunikatsioonil ning teadlikkust

tõstvatel tegevustel.

Kiusamine on levinud kogu maailma lasteasutustes ja koolides. Taanis on kooli- ja lasteaiakiusamise vastase võitluse eestseisjateks

Taani lastekaitseorganisatsioon Save the Children Denmark ja Taani kroonprintsess Mary Fond. „Kiusamisest vabaks!“ võeti Taanis

kasutusele 2007. aastal ja praeguseks on see jõudnud igasse teise Taani lasteaeda ja igasse kolmandasse kooli.

Taani Kroonprintsess Mary külastamas Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda. Autor: Erik Peinar

“Eesti mudelis on algatatud laia- ulatuslik riigisisene koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid. näiteks on Eest is kohal ikel omaval i tsustel üldine vastutus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädavajalik, e t nemad pro jekt i toetaks id . Projekti juhtrühmas on esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.”

9

Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba

lasteaed ja kool”

Irene KäosaarHaridus- ja Teadusministeeriumi

üldharidusosakonna juhataja

Tiina PetersonHaridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert

10

Et iga laps saaks areneda kesk- konnas, mis soodustab tervik- likku arengut, enese väärtus- tes selgusele jõudmist ja edu-kat ühiskondlikku koostoi- mimist, toetab Haridus- ja Teadusministeerium elukest-va õppe strateegias väärtus- arendust ja seejuures ka projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.

See kasvatus soodustab ühist arusaamist väärtustest,

mille mõtestamine ja järgimine võimaldab ületada ühis-

konna valupunkte, näiteks vähest sidusust, madalat

kodanikuaktiivsust ja vägivalla levikut. Lähimaks

eesmärgiks on, et lasteaiad ja koolid viiksid tulevikus

ellu turvalisuse ja väärtuskeskseid programme. Vastava

õppekeskkonna tagamist toetavad riiklikes õppe-

kavades toodud eesmärgid ja põhimõtted. Riiklikes

õppekavades on tähtsal kohal õppija aktiivsus, valikute

tegemine ja enesehindamine. Õpetaja on kasvukesk-

konna looja, kes arvestab lapse omapära ja erivajadusi.

lAPSEd on AVATUd üHISKonnA looJAdProjekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” arendab

õpetaja professionaalsust ka väärtuste kujundamisel.

Õpetaja saab analüüsida, mil määral ta on teadlik oma

uskumustest, hoiakutest ja väärtustest, ning kas ta suhtub

igasse lapsesse ja perekonda lugupidavalt ning väärikalt.

Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub

järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama

ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses

kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.

“KIUSAMISEST VAbAKS!” nõUAb VAlMISolEKUT MUUTUSTEKS“Kiusamisest vabaks!” metoodika arendamisel on

tähtis Lastekaitse Liidu ja Taani lastekaitse organisatsiooni

Save the Children rikastav koostöö. Eestis on loodud hästi

toimiv koostöövõrgustik kiusamise ennetamiseks, kuhu

kuuluvad Lastekaitse Liit, ülikoolid, kohalikud omavalit-

sused, lasteaiad, koolid, Haridus- ja Teadusministeerium

ja teised organisatsiooid. “Kiusamisest vabaks!” metoo-

dika võtmeteguriks on see, kuidas õppeasutused loovad

meetodite abil arengusõbraliku keskkonna lastele, laste-

vanematele, õpetajatele ja õppeasutuste juhtidele. See

nõuab valmisolekut muutusteks ja annab võimaluse häid

kogemusi jagada ning seekaudu üksteiselt õppida.

Haridus- ja Teadusministeerium tänab Lastekaitse

Liitu ja koostööpartnereid eduka “Kiusamisest vabaks!”

metoodika arendamise ja levitamise eest ning soovib edu

väärtuskasvatuse toetamisel!

Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba

lasteaed ja kool”“Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.”

11

Liia:

...kui sõbral läheb klotsidest ehitatud maja ümber, siis ütlen, et pole hullu, ja

aitan maja uuesti ehitada.

12

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Leida Talts emeriitprofessor, projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“

uuringute koordinaator

Tallinna Ülikooli teadlaste ja uuringufirma Psience OÜ koostöös valminud “Kiusamisest vabaks!” metoodika tulemusuuringud annavad ülevaate nii õpetajate, lapsevanemate kui ka laste ootuste ja praktika kooskõlast ning

analüüsivad metoodika kasutegureid ja kriitilisi aspekte. Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringute koordinaator Leida Talts

toob järgnevalt välja uuringutest selgunud põhilised seisukohad.

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektijuht liivia Tuvike ja uuringute koordinaator

leida Talts tutvustamas Taani koostööpartnerile Christina Stær Mygind’ile esimesi

uuringutulemusi. Foto: Steen brogaard

12

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemuslikkuse

hindamiseks rakendati “enne-pärast”-uuringudisaini,

mis tähendab, et uuringu esimeses osas kaardistati nö

stardipositsioon: veebiküsitlusega selgitati õpetajate ja

lastevanemate ootusi, murekohti, hinnangut sotsiaalsele

õhustikule klassis. Samuti viidi läbi rühmavaatlused ja

vabas vormis intervjuud lastega. Uuringu teises etapis

keskenduti olukorra hindamisele ajahetkel, mil õpetajad

olid metoodikat juba praktiseerinud ja võrreldi neid õpeta-

jate ning lastevanemate veebiküsitluste ning lastega tehtud

rühmavaatlus/vestlustega.

TUlEMUSI näITAVAd SElgElT nII õPETAJAd, lAPSEd KUI KA lAPSEVAnEMAdUuringud näitasid, et metoodika rakendamise järel on

õpetajad süvenenud metoodika tähendusse ning nende

arusaam on kinnistunud. Õpetajate arvates on metoodi-

lised materjalid sisukad ja pakuvad erinevaid võimalusi

ning neid saab üle kanda õppetöösse ja reaalsetesse suhtlus-

olukordadesse. Läbiviidud küsitluste, vaatluste ja intervjuude

põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on

väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbiviimiseks suurepärane

võimalus, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paind-

likult ja loovalt. Õpetajad näevad positiivse õhkkonna

loomise peamise tagatisena kiusamisolukordade kohest

lahendamist ja arutelusid. Näiteks, kui kiusamine avaldub

periooditi mõne lapse puhul, siis pöörab õpetaja sellele

koheselt tähelepanu ning arutleb juhtunu üle kogu grupiga.

Mõne lapse pidevat tõrjumist ei toonud pärast metoodika

rakendamist välja enam ükski õpetaja; kasvanud oli aga

nende hulk, kes leidsid, et kõikidel lastel on soovi korral alati

mängukaaslane.

Ka lapsevanemad hindasid kõrgelt järjepidevat tegelemist

väärtuste, nagu hoolivus ja sallivus edendamisega, mille

tulemusena suudavad lapsed oma mõtteid ja tundeid

paremini väljendada. Ühtlasi on kasvanud soov teisi mõista

ja abistada.

Uuring näitas, et lapsed on võimelised lahendama

kiusamisega seotud konfliktseid olukordi ja tegema nendest

järeldusi, kuid see eeldab, et täiskasvanu loob raamistiku,

mille piires lapsed võivad tegutseda. Rühmades/klassides,

kus õpetajad kasutasid igapäevaselt “Kiusamisest vabaks!”

metoodika elemente, paistsid lapsed silma aktiivsema

tundeid ja suhtlemist kirjeldava sõnalise eneseväljenduse

poolest ning nad suutsid arutleda väärtuste üle.

Lisaks selgub tulemusuuringutest, et...

...metoodika aitab lastel väärtusi mõista, koostööd teha ja probleeme lahendadaUuringust tuleb välja, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad leidsid, et lastega tehtav kasvatus- töö väärtuste ja käitumisnormide kujundamisel on palju konkreetsem, kui on olemas spet-siaalsed materjalid ja hästi toimivad sotsiaal- sed praktikad. “Kiusamisest vabaks!” metoodika annab võimaluse tegeleda väärtustega järje- pidevalt ja lastele arusaadavas võtmes.

...õpetajad vajavad juhtkonna ja kolleegide tugeKiusamise ennetamise võti seisneb suuresti nii kooli/lasteaia ja kodu sisukas koostöös kui ka juht-konna ja kolleegide toetuses. Uuringust tuli välja, et enamik õpetajaid on kogenud juhtkonna ja kolleegide tuge. Näiteks on juhtkond suhtunud projekti väga soosivalt ning muretsenud koolile metoodilised vahendid. Samuti teevad metoo- dikat kasutavad õpetajad vastastikkuseid külastusi, et näha, kuidas kolleegid metoodikat ellu viivad. Vaid üksikud on märkinud, et juhtkonna huvi on formaalne, mitte siiras. ...lapsevanemate kaasamine oli õpetaja jaoks oodatust kergemKui esialgu arvasid ligi pooled uuringus osa- lenud õpetajad, et lastevanemate kaasamine „Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse võib osutuda keeruliseks, siis poole aasta pärast said 2/3 õpetajatest kinnitust, et lapsevanemate initsiatiiv kaasa lüüa on kõrgem kui algselt arvatud. Õpetajatel oli jagada hulgaliselt positiivseid kogemusi seoses vanemate kaasamisega „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tutvustamisel ja rakendamisel. Näiteks tehti ühiseid ettevõtmisi, kuhu kaasati ka Sõber Karu. Samuti arutleti koos lapsevanematega väärtuste üle. Koostööd takistavate asjaoludena, mida nimetati vaid mõnel korral, toodi välja vanemate ajapuudust ning seda, et kodudes ei järgita samu väärtusi.

13

...muutusi rühma või klassikultuuris näeb eelkõige õpetaja„Kiusamisest vabaks!“ metoodikast lähtuvaid muu-tusi hindasid mitmes aspektis silmnähtavaks eel- kõige õpetajad, vanematest arvas samuti nii viiendik vastanutest. See on ka mõistetav, sest õpetaja näeb ja analüüsib rühmas toimuvat igapäevaselt ning on metoodika rakendamise vahetu agent. Lapsevanem hindab muutusi eelkõige oma lapse seisukohast. Samas on “Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks olulisemaks põhimõtteks koostöö edendamine vanematega, mis võiks viia ka nendeni selgema arusaama metoodika väärtusest. Enamik õpetajatest leidis, et lapsed on muutu- nud üksteise suhtes hoolivamaks ja tähelepaneli- kumaks. Ligi pooled õpetajatest märkisid ka, et metoodika rakendamine on teinud päevad põnevamaks, vaheldusrikkamaks (sama leidis vähem kui kümnendik vanematest). Pea sama paljud õpetajad leidsid, et oskavad teadlikumalt rühmas positiivset õhkkonda hoida ja ebakohasele käitu-misele reageerida. Omavahelise koostöö parane-mise tõi positiivse muutusena välja nii kolmandik õpetajatest kui ka sama suur osa lapsevanematest.

...laste väärtustealane sõnavara on arenenud Metoodikat aktiivselt rakendavate rühmade või klasside lapsed paistsid silma mitmekülgsema väärtusi kirjeldava sõnavaraga – nii väärtustest rääkides kui ka kaaslastega mängides. Oli näha, et Sõber Karu toimib laste jaoks väärtuste kandja ja „usaldusisikuna“ eelkõige siis, kui teda ei tooda mängu ainult negatiivsete olukordade klaari- miseks, vaid ta on kaasatud erinevatesse situat- sioonidesse esmajoones positiivses võtmes.

... kiusamise ennetamist toetavad väärtused on olulised nii lapsevane-matele kui ka õpetajateleUuringus võtsime luubi alla ka metoodika põhiväär-tused – hoolivus, sallivus, austus ja julgus ning palusime õpetajatel ja lapsevanematel hinnata nende endi seisukohast esmalt väärtuste olulisust ja seejärel lapseni viimise lihtsust/keerukust. Selgus, et lapsevanemate ja õpetajate nägemus on nii väärtuste olulisuse kui ka nende rakendatavuse osas sarnane: kõikide väärtuste olulisust hinnati kõrgelt ning nende viimist lasteni peeti võimali-kuks, kuid mitte tingimata lihtsaks.

...õpetaja kui võtmeisiku roll mõjutab laste käitumistSelgus, et nii õpetajate kui ka lapsevanemate hinnang kiusamise tõsidusele oli metoodika rakendamise järel madalam kui enne, mis lubab järeldada, et lastevaheliste suhetega tegelemine kannab vilja. Huvitava seosena ilmnes, et õpetajad, kes hindasid oma suutlikkust kiusamise enneta-misel kõrgemaks, hindasid ühtlasi kõrgemaks ka laste valmidust ebaõiglusele vastu astuda. Lastes positiivse sekkumisaktiivsuse arendamisel on võtmeroll täiskasvanul, kelle juhendamisel, julgustamisel ja toetamisel õpivad lapsed konflikt-seid olukordi lahendama. Näiteks oli ühe uuringus osalenud õpetaja tähelepanekuks, et lapsed ei lähe alati ise appi, aga kui neid suunata, siis abistavad nad teisi meeleldi. Lastegruppide vaatlused näitasid, et kui õpetajate suhtluses domineerisid hoolivad ja julgustavad tähelepanekud - tunnustamine ning positiivne füüsiline kontakt, siis väljendus empaatilisus, sõbralik koostöö ja arenenum sõnakasutus rohkem ka laste käitumises.

Thor: …sõber on see, kes aitab, kui teine ei

jaksa enam auku kaevata.

14

Lasteaedades läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbivii-miseks suurepärane vahend, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paindlikult ja loovalt. Kuigi kõikides uuringu vältel vaadeldud rühmades valitses positiivne õhkkond ja lapsed tundsid end turvali-selt, eristusid teistest need rühmad, kus õpetaja on võtnud metoodika kasutusele süsteemselt ja mitmekülgselt ning on ise väärtuste siiras kandja.

Lasteaiad ja koolid, kus õpetaja on aktiivsem ning kommu-

nikatsioon sagedane ja lapsevanemaid kaasav, on vane-

mate tähelepanekud metoodika kohta väga positiivsed.

Nagu selgus ka “Kiusamisest vabaks!” pilootkoolide

uuringust, siis enne metoodika kasutamist arvasid ligi

pooled uuringus osalenud õpetajad, et lastevanemate

kaasamine “Kiusamisest vabaks!” metoodikasse võib

osutuda keeruliseks. Pärast poolt aastat metoodika-

ga töötamist said 2/3 neist kinnitust, et lapsevanemate

initsiatiiv metoodika tegevustes kaasa lüüa on kõrgem,

kui algselt arvatud.

Et tutvustada lapsevanematele metoodika põhimõtteid

ja väärtusi, saab õpetaja teha lastevanemate koosoleku,

kus rääkida alusväärtustest ning teha vanematega läbi

metoodika põhitegevused: teemakaartide üle arutlemine,

massaaz jne. Samuti toetavad vanematega suhtlemist

väikeste karude isikupärastamine, suure karu kodus käi-

mine, lapsevanema regulaarne teavitamine lasteaias ja

koolis toimuvast.

Ajakirjanik ning lapsevanem Grete Landson uuris möödu-

nud aastal metoodikaga ühel või teisel moel kokku puu-

tunud lapsevanemate kogemusi ja seniseid teadmisi ning

tegi seda ka aasta hiljem. Kuigi kogemused on erinevad,

saab igal juhul järeldada, et metoodika toimimiseks on

tõepoolest vaja teha järjepidevat ja süsteemset tööd ning

kaasata ka lapsevanemaid. Kui seda mitte teha, jäävad

kahjuks kasutamata paljud metoodika poolt pakutavad

võimalused ning parim kasu laste jaoks jääb saamata.

Kui lapsevanem kaasa ei

tule, jääb kannatajaks

laps

15

16

Epp, 3-aastase tütre ema, Tallinn

Saan infot teistest allikatest, kuid tavalise lapsevanemana

ei teaks ma kuigi palju ning ilmselt sooviksin rohkem teada.

Projekt on Taani algupäraga. Meile tuli karu koju ning ma

meisterdasin talle koos lapsega riideid. Kui vanem ei tee,

jääb kannatajaks laps. Karude koosolekud toimusid esi-

algu reedeti, mil mu tütar oli sageli kodus. Mul oli nii kahju,

et ta ei saanud osaleda. Õnneks muudeti koosolekupäeva

ja nüüd toimub see neljapäeviti.

Aasta hiljem on tüdrukul vahetunud lasteaiaõpetajad.

Epp teab, et karud jätkavad rühmas toimetamist, kuid

kodus karu-teemad arutlusel ei ole.

Annika,

4-aastase poja ema, Harjumaa

Meie lasteaeda jõudis karude projekt eelmise aasta

novembri lõpus. Kui karud tulid, saadeti sellekohane

e-kiri. Lilla karu asub riidest sahtlis. Igal lapsel on oma

sahtel ja seda karu tohib koosoleku ajaks välja võtta.

Stendile on nädalaplaani märgitud karude koosoleku

aeg. Seal räägitakse lasteaiarühmas juhtuvatest pahadest

asjadest. Teemaks oli ühe teise lapse joonistuse sodimine

kellegi poolt. Koosolekul arutati, mida laps tunneks, kui

selline asi juhtub.

Aasta hiljem teab Annika teadetetahvlil olevast päeva-

kavast, et karude koosolekud toimuvad jätkuvalt kord

nädalas.

Heidi,

6- aastase tütre ema, Tallinn

Tegelikult tean ma sellest teemast väga vähe. Ühel päeval

tõi tütar koju lilla karu ja sellele tuli õmmelda kleit. Nüüd

oleme juba kaks aastat karudele uusi riideid õmmelnud.

Igal lapsel on oma karu, kes asub rühmas oma pesas. Sain

alles praegu teada, et see on selline kogu riiki haarav

projekt. Arvasin, et see on mingi meie rühma teema...

Aasta hiljem nendib Heidi, et lapse rühmas karude projekt

küll toimib, kuid seost koduga sel pole.

Kaili, 7-aastase tüdruku ema, Võru

Kui see projekt tuli, siis õpetajad tutvustasid seda ning

stendil olid värvilised plakatid ja tutvustav kiri. Vanemana

olen selle projekti toimumisest teadlik ja jälgin

tunniplaani. Ma ei tea, kui sageli koosolekud on, või peaks

olema, aga mulle tundub, et vähemalt kord kuus see

toimub. Tunniplaani jälgides saan teada, millest

koosolekul räägiti. Vanemana ma projekti pigem kaasatud

ei ole, laps sellest kodus ka väga ei räägi. Väärtused,

millest räägitakse, on austus ja sallivus. Minu lapsel

õnneks mingit probleemi pole - ta ei ole ise kiusatav ega

kiusa ka ise kedagi. Kui projekt algas, siis lapsed pidid

mõmmikutele tegema sallid. Igaüks valis sallile värvi.

Aasta hiljem on Kaili tütar esimese klassi õpilane.

Kristel, 6-aastase tütre ema, Tallinn

Meie rühma jõudis projekt vist möödunud sügisel. Esialgu

oli see aktiivselt üleval, vanematele saadeti infokirju,

toimus meilivahetus, kus räägiti kiusamisest ja üllastest

väärtustest, ning õpetajad viisid läbi koosolekuid.

Projekti info oli üleval ka teadetetahvlil. Mingitel

hetkedel võtavad lapsed oma karud eraldi taskukestest

välja ja õpetaja teeb küsimustiku põhjal kasvatusõpet. Ma

ei ole eraldi uurinud, kuid olen lapse jutust aru saanud.

Laps oli väga elevil, kui karuga koju tuli. Pidime talle

kodus tunnuse meisterdama - jakikese, mütsikese

või muu riideeseme. Meie tegime sokist peapaela.

Kiusamise teema on sekundaarne, sest tüdrukud ikka leia-

vad, et poisid kiusavad. See projekt oli väga tore, kui oli

aktuaalne. Väsitava lasteaiapäeva lõpuks võivad sellised

pehmed väärtused olla väga olulised. Nüüdseks on see

vist läbi saanud. Kas see käibki käest kätte? Mingit kokku-

võtet ei ole küll tehtud, kuid ehk tehakse veel? Mul on

väga hea meel, et meie lasteaed selle üles noppis, kuid

meil on sageli erinevaid projekte. Näiteks üldisest “Märka

ja aita” projektist arenes välja meie oma lasteaiakeskne

heategevusfond.

Aasta hiljem on lillade karude projekt Kristeli tütre

lasteaiarühmas jätkuvalt aktiivne. Reedeti võib laps võtta

karu nädalavahetuseks koju, et ta pere tegevustesse

kaasata. Esmaspäeval teda lasteaeda tagasi tuues räägib

laps karu kogemustest oma kodus. Laste väikesed karud,

kellele kodus riideid selga õmmeldi, on samuti jätkuvalt

töös.

16

Kati, 6-aastase poja ema, Võru

Projekti tutvustajad käisid meie lasteaias, rääkisid

põhjalikult ja tänu sellele ma tean. Lapsed nimetavad

neid mõmmikuteks. Talle kudusime ka riided. Laste-

koosolekud on rühma nädalaplaanis. Ma ei ole puhtalt

oma laiskusest õpetajatelt täpsemalt tegevuste kohta

uurinud. Suuremat juttu sellest ei ole rohkem ka ol-

nud, põhimõte oli mulle juba varem teada. Poeg räägib

kodus, et karud sosistavad neile kõrva tarkuseteri. Näitena

ütles ta, et külva head, kasvab head, ning nagu töö, nõnda

palk. Lisas veel, et kes teisele nime annab, see ise seda

kannab. Pojale meeldib, kui lapsed istuvad ringis ja selja

taga istuja teeb eesolijale massaaži. Kui ma poleks eelinfot

kuulnud, oleksin ilmselt üpris ära ehmatanud. Jooksvalt

ma rühma tegemistega kokku ei puutu, kuid kiidan väga

meie õpetajaid, kes teema meile põhjalikult lahti seletasid.

Aasta hiljem on Kati pojast saanud koolilaps.

Maiu, 6-aastase tütre ema, Tallinn

Kui selle projektiga meie rühmas eelmisel aastal alustati,

siis tehti vanematele tutvustav koosolek, kus näidati

materjale ja õpetajad rääkisid projekti sisust. Igal näda-

lal toimuvad nn karukoosolekud, kus iga kord arutatakse

erinevaid teemasid. Näiteks näidatakse lapsele pilti, kus

kedagi lüüakse või keegi nutab või istub üksi nurgas. Siis

nad arutavad seda omavahel ja tähelepanu pööratakse

igale lapsele - kõik saavad midagi öelda. Meid on

karuprojekt aidanud küll. Arutame lapsega erinevaid

situatsioone ja laps oskab hinnata, kuidas käituda,

sest karukoosolekutel on nad neid teemasid arutanud.

Meil oli pikka aega probleemiks löömine, mida arutati

ka koosolekul. Meil ei ole seda enam ette tulnud. Minu

arvates täitsa tore projekt, mis võiks jätkuda ka koolis. Ma

tean, et osad koolid on samuti sellega liitunud.

Aasta hiljem on Maiu tütar esimese klassi õpilane.

Emale tundus, et karu aitas tütrel mõnedest lasteaiaprob-

leemidest üle saada. Ta nendib, et kahjuks tütre kool

projektiga liitunud ei ole.

17

Mu koolipoisiks sirgunud poeg rääkis ühel päeval koju

tulles oma uuest sõbrast. Ta ehitas karule kingakarpi

kodu. Seal leidis koha kõik vajalik: voodi, laud, vaip, riiul

ja telekas. Tajusin, et sellele lihtsale karvasele lillale

elukale oli lapse poolt antud hing - ta oli muutunud

sõbraks. Esimese klassi õpetaja, lapsele hetkel autori-

teetsem nii emast kui isast, oli rääkinud toetavast ja

aitavast karust kui sõbrast. Tajusin, et mängulisest

lasteaiamaailmast suhteliselt kõledasse koolimaailma

siirdunud lapsele oli karu suureks toeks. Karu piilub juba

teist aastat igapäevaselt koolikoti taskust oma väikeste

silmadega. Ta on lapse jaoks alati olemas.

Lasteaialapsest õde sai samuti endale karu. Väikese

tüdruku kurvastuseks elab tema oma lasteaias koos teiste

karudega ning teda koju tuua ei saa. Karu on väikesele

tüdrukule ülimalt oluline. Ta teab täpselt karu rolli ja

situatsioone, millal too aidata saab. Regulaarsed

koosolekud on rühmas leidnud oma koha.

Karust inspireerituna moodustas meie naabritüdruk koos

sõbrannaga “ettevõtte”, mille tegevuseks on karudele

sokkidest rõivaste valmistamine. Nad veetsid kogu

laupäeva riideid õmmeldes. Mõistsin, et tüdrukud seadsid

endale eesmärgi: karurõivastega edukaks.

Minu kui vanema jaoks on südantliigutav märgata

karudest hoolimist ja nende hoidmist. Meie pere karud ei

ole niisama lillad karud. Nad on sõbrad, kelle sees peitub

hing.

Karud on sõbrad, kellel on hing Maili Liinev Lapsevanem

18

Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks

Silvi Suur Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktorEesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige

Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktor ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige Silvi Suur võtab oma kogemuste põhjal kokku

“Kiusamisest vabaks!” metoodika olulisuse Eesti lasteaedades ning jagab positiivseid näiteid metoodika toimimisest oma igapäevaelus.

Tallinna lasteaia Pääsusilm õpetaja Miralda Põder rühma lastega koosolekut läbi viimas.

18

19

Koolieelsete lasteasutuste juhtidena peame oluliseks

projekti mõju laste väärtusarendusele ja sotsiaalsete

oskuste kujunemisele. “On oluline, et “Kiusamisest

vabaks!” metoodika näol on olemas metoodiline

materjal, mida saavad kasutada kõik õpetajad, kes

on läbinud koolituse,” rõhutab Eesti Alushariduse

Juhtide Ühenduse esinaine Heda Kala metoodiliste

materjalide vajalikkusest õpetajatele.

TEgEVUSEd PEAVAd olEMA JäRJEPIdEVAdTallinna Lasteaia Pääsusilm õppealajuhataja Sirje Sepa

arvates rikastab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika

igapäevast õppe- ja kasvatustegevust ning annab

kasvatajale võimaluse muuta õppimine lastele

huvitavamaks. Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoo-

dikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse

läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga olu-

line juhtkonna toetus ja innustus. Motiveeritud õpetaja on

oma suhtumise ja käitumisega eeskujuks nii lastele, last-

evanematele kui ka kolleegidele. Õpetajaid motiveerib ja

arendab ka see, kui nad saavad teiste projektis osalevate

pedagoogidega oma kogemusi jagada.

VõTMESõnAKS on lAPSEVAnEMATE KAASAMInE Õpetaja Miralda Põder on metoodikat kasutanud kolm

aastat. Selle aja jooksul on ta märganud positiivset mõju

laste käitumisele. Näiteks on lapsed õppinud üksteist

rohkem tähele panema ja häid sõnu ütlema. Lisaks oska-

vad nad lahendada tekkinud probleeme, tunnistada oma

vigu ning teisi abistada. Miralda arvates on oluline, et ka

õpetajad ise märkaks lapse käitumises positiivseid jooni

ja annaks tagasisidet, seejuures tunnustaks lapsi hea

käitumise eest.

“Millal lastekoosolek tuleb?” küsivad lapsevanemad

Miraldalt tihti. Nende huvi metoodika vastu on suur

ning nad on meeleldi nõus sellesse panustama. Näiteks

külastab Sõber Karu nädalavahetuseti, vanematega

koostöös, kodusid. “See on mõjunud väga positiivselt nii

laste kodusele käitumisele kui ka pere ühistele tegevuste-

le nädalavahetustel,” selgitab Miralda. Sõber Karu külas-

tus jäädvustatakse fotode ja jutukestena, mis tuuakse

lasteaeda õpetaja kätte. Õpetaja koostab karu kodukülas-

tuste päeviku, milles kajastuvad pere ühised tegemised

koos temaga. Selline tegevus aitab õpetajatele, teistele

lastele ning lastevanematele tutvustada perede väärtusi

ja huvisid.

METoodIKA VääRTUSEd RIKASTAVAd õPPE- JA KASVATUSTEgEVUSI„Kiusamisest vabaks!“ metoodika väärtused: hoolivus,

sallivus, julgus ja austus on väga head lasteaia väärtus-

kasvatuse rikastajad. Lapsed mõistavad väärtusi laste-

koosolekutes ning õppe- ja kasvatustegevustes käsitleta-

vate situatsioonimängude, juttude ja vanasõnade kaudu.

Neile on Sõber Karu kogu päeva jooksul hea kaaslane,

kellega koos mängida, rääkida, rõõme ja muresid jagada.

“Meile meeldib lastekoosolek koos Sõber Karuga, sest siis

saab kõike koos arutada ning oma arvamust julgelt välja

öelda,” ütlevad lapsed sageli nädala kokkuvõtet tehes.

Selline sisemine sära ja avatus näitab, et Sõber Karu on

leidnud tee sügavale laste südamesse.

“Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga oluline juhtkonna toetus ja innustus.”

19

Timmo: …väärtus on see, kui on palju lapsi. Sa ei ole raha mõttes rikas, vaid

sul on suur pere.

9:00 – 10:00 Saabumine ja registreerimine 10:00 Konverentsi avamine ja tervitused: Tervitab loone ots president, MTÜ Lastekaitse Liit Tervitab Søren Kelstrup suursaadik, Taani suursaatkond Tervitab Janar Holm kantsler, Haridus- ja Teadusministeerium Tervitab Dagfinn Sørli suursaadik, Norra suursaatkond

10:30 Kiusamise sotsiaalse tähenduse muutmine ja kiusamisvastase liikumise tähtsus (ettekanne inglise keeles) dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani

11:00 Väärtuskasvatus Eestis ja Tartu ülikooli eetikakeskuse koostöö projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus 11:20 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused riigiüleses võrgustikutöös – erinevad osapooled, sama eesmärk Anneli Rants haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus Jaanika Käst SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus Auli Andersalu-Targo koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

12:00 Kohvipaus 12:30 Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringutulemuste tutvustamine

Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ

12:50 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused haridusmaastikul – erinevad osapooled, sama eesmärk

Margarita Remnjova sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool Kadri Järv-Mändoja lapsevanem Siiri Plangi õppealajuhataja, Puiga Põhikool Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ 14:00 lõunapaus14:45 “Kiusamisest vabaks!” metoodika rahvusvaheline perspektiiv (ettekanne inglise keeles) Christina Stær Mygind projektijuht, The Mary Foundation lars Stilling netteberg programmijuht, Save the Children Denmark 15:15 Väärtuskeskne haridustee Euroopa kontekstis

Tiina Peterson üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium

15:35 Tänamine ja konverentsi lõpetamine16:00 Konverents on lõppenud Päeva modereerib Jaanus Kangur

“KIUSAMISEST VAbA lASTEAEd JA Kool” RAHVUSVAHElISE KonVEREnTSI “KIUSAMISVAbA ElUTEE AlgAb MEIST!” PäEVAKAVA

Swissotel Tallinn,14. aprill 2016

Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ

„Empaatiavõime ja suutlikkus austada erinevusi

teeb meist inimesed.“

Jaanika Käst SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused

“Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid

ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad.

Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks

kogu kooli haarav väärtusarendus.”

Christina Stær Mygind projektijuht, The Mary Foundation

lars Stilling netteberg programmijuht, Save the Children Denmark

„On oluline, et oleks ühtne arusaam kiusamise olemusest ning et vastutavad täiskasvanud töötaksid tõsiselt iga sihtrühmaga. Teemat tuleb hoida pidevalt päevakorras ning sellele järje- pidevalt keskenduda, lõimides seda oma teiste tegevustega.”

Kadri Järv-Mändoja lapsevanem, Perekeskus Sina ja Mina

„Pean kiusamise ennetamist oluliseks, sest turvaline kollektiiv on õppimiseks ja arenguks parim. Samuti aitavad karud last teiste ja enda mõistmisel, mis on heade inimsuhete alus.“

dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani

“Kiusamisvaba elutee eeldab, et kõik inimesed muutuksid väärikamaks, suureneks kaasamine ja

sallivus.“

Auli Andersalu-Targo

koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”

„Kiusamisvaba elutee on võimalik – selle

loomine on iga inimese võimuses ja vastutusel!“

Anneli Rants haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus

„Igasugune vägivald olgu üheselt taunitud. Kiusamisvaba elutee algab meist, täiskasva-nutest, ema-isa ja õpetaja isiklikust eeskujust. Olgem siis hoolivad ja sõbralikud, väsimatult.“

Siiri Plangi õppealajuhataja, Puiga Põhikool

“Kasvatustöö on aega ja ressursse nõudev töö ja seetõttu on seda lihtsam teha, kui kogu kollek-tiiv õlg õla kõrval astub ja toetab ühte mõtteviisi. Alati pole kerge kogu meeskonda koondada ühe mütsi alla, sest igaühel meist on oma näge-mus ja kogemus. Koos arutledes ja kogemusi jagades saab luua üksmeele kollektiivi mõtetes

ning tegudes.“

Tiina Peterson üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium

„Lapsed on uue ühiskonna loojad. Keskkond, mis neid kasvades ümbritseb, annab tõuke ene-seteostuseks. Olen märganud niisugust tähen-

dust nii enda, laste kui pojatütre arengus.“

Margarita Remnjova sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool

“Kõik algab minu enda seest - minu enda eeskujust. Püüan märgata, mis toimub minu ümber, vaadata veel kaugemalegi ning tunda teiste üle rõõmu õppides ja vajadusel sekkudes.”

Margit Sutrop professor, Tartu Ülikool eetikakeskus

“Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus.”

moderaator Jaanus Kangur“Kiusamisvaba elu on just see, mida see lause

tähendab ilma kiusamiseta: vaba elu.”

22

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele

kingituseks

Merit Lage ja Kadri Järv-Mändoja on Lastekaitse Liidu projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” koolitajad, kes on kohanud rohkete koolituspäevade jooksul palju säravate silmadega õpetajaid, sotsiaalpedagooge, assistente

kui ka juhtkonna esindajaid. Järgnevalt jagavad nad oma kogemusi nii enda kui ka õpetajate suurimate rõõmude, väljakutsete ning aja jooksul

ühiskonnas toimunud muutuste kohta.

MERIT lAgEKAdRI JäRV-MändoJA

22

23

“Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks põhimõtteks on viia lapsed oskuseni erinevates situatsioonides ise lahendusi leida. Milliseid loomingulisi lähenemisi on selleks kasutatud?

MERIT: Kunagi viibisin kolmanda klassi tunnis, kus

lapsed mängisid läbi vestluskaartidelt alguse saanud

lugusid koos enda poolt välja pakutud lahendustega. Töö

toimus gruppides ning iga grupp esitas oma loo rolli-

mänguna. Ülejäänud klass oli publik ning analüüsis mängu

konfliktsituatsioonis pakutavaid lahendusi. Nii jõudsid

lapsed ise valikute tegemise printsiipideni, proovisid

neid sõnastada, katsetasid nende vettpidavust

igapäevaelus ja uurisid ka teisi lahendusvariante. Näiteks

arutleti, miks keegi ühes või teises situatsioonis otsustas

vabandust paluda ning kas ka päriselus nii teeks. Kõige

meeldivam oli tunnis õpetaja usaldus ja minimaalne

sekkumine. Samas oli selgelt nähtav, mida ta oli lastele

eelnevate aastate jooksul õpetanud: grupis töötamist,

analüüsimist, ausust, üksteise arvamuste austamist,

julgust, eneseväljendust jpm.

Metoodika on eelkõige mõeldud 3-10 aastastele lastele, kuid kas see kohandub ka noorema või vanema eaga?

MERIT: Tõepoolest, vahel teevad lapsed metoodikaga

tutvust varemgi kui 3-aastaselt. Samuti on mõned õpetajad

ja sotsiaalpedagoogid andnud tagasisidet, et kasutavad

vestluskaarte ka põhikoolis. Põhi- ja keskkoolile on

metoodilistest tegevustest mõeldud programm nimega

“Paremad sõbrad”. See on nn juhendatud sõprussuhete

loomine, hoidmine ja arendamine väiksemate ja suure-

mate õpilaste vahel. Suurematel sõpradel on siin palju

õppida, kuidas olla salliv, hooliv ja austav suur sõber

väiksemale. Mida teha, kui väike sõber ütleb midagi

sobimatut? Kuidas hakkama saada, kui väiksema sõbra

juures midagi ei meeldi? Suuremate sõprade ettevalmis-

tamiseks on programmis ette nähtud näidistunnid.

Tundides mõtestatakse lahti programmi põhiväärtused,

õpitakse toime tulema võimalike probleemidega, mõel-

dakse läbi, missugused on piirid vanematele sõpradele

antud rollis, tehakse rollimänge ja planeeritakse ühiseid

tegevusi.

23

24

Eelnev tõestab, et “Kiusamisest vabaks!” võimaldab

väga edukalt kaasata kiusamise ennetamisesse nii päris

pisikesed kui ka ülejäänud koolipere. Uuringud näitavad,

et kõige tõhusamad ongi tervet koolipere haaravad

programmid.

Mis on metoodika koolitamisel kõige suurem väljakutse?

KAdRI: Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate

julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei

ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi

antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda

väärtushinnanguid. Kui õpetaja elab ise nende väärtuste

järgi ja usub, et need tõesti sobivad lasteasutusse, siis on

tal kindlasti lihtsam kaasata nii kolleege, vanemaid kui

ka lapsi. Palju keerulisem on aga olukord, kus väärtusi

peetakse küll oluliseks, kuid ei usuta, et need lasteasutusse

sobiksid. Näiteks esineb uskumusi, et kiusamine on kahe

asjaosalise vaheline probleem ning kindlasti peab selles

olukorras süüdlase leidma. Minu kui koolitaja roll ongi

võimalikult palju neid uskumusi ja väärtushinnanguid

uurida ja aidata valearusaamadest lahti lasta.

MERIT: Väljakutseks on kindlasti rohkemate koolijuhtide

kaasamine. Ehk võiks kiusamisest vaba koolide juhtidele

eraldi seminari korraldada, kus nad saaksid oma koge-

musi jagada.

Aga suurim rõõm?

KAdRI: Suurim rõõm ongi see, kui koolituse lõppedes

õpetajatel silmad säravad ja nad on enda jaoks midagi

olulist (taas)avastanud.

MERIT: Kooli/lasteaia juht on iga metoodika käivitamisel

ja elluviimisel võtmeisik ja tähtsaim väärtuste kandja.

Juhtkonna ja õpetajate omavahelised suhted kanduvad

ka klassiruumidesse. Olen koolitustel kohtunud väga

toredate ja teadlike koolijuhtide, õpetajate ja lasteaia

pedagoogidega ning mind on kõige rohkem rõõmustanud

lastega töötavate inimeste huvi ja hoolimine.

Teie koolitustelt on läbi käinud palju õpetajaid. Mis on teie hinnangul nende endi jaoks kõige suuremad raskused?

KAdRI: Õpetajad on ise öelnud, et suurimaks väljakutseks

on lapsevanemate kaasamine. Vanemaid peljatakse

niigi ja õpetajate kogemused näitavad, et vahel on selleks

ka põhjust. Ei ole kerge vältiva või isegi ründava lapse-

vanema tegelikke motiive mõista. Sageli käituvad lapse-

vanemad just seepärast nii, et on abitud või ebakindlad,

kuna ei tea asjast midagi, mistõttu kardavad õpetajad

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse vanemaid kaasata.

Samas, kui õpetaja ise tõeliselt usub, et põhiväärtused on

edasiviivaks jõuks ja selleks on vaja kaasata ka vanemaid,

siis on lihtsam. Üheks suurimaks rõõmuks on õpetajad

pidanud laste arengut ja avanemist. On väga mõnus näha,

kuidas väärtused lastes tasapisi “juurduvad“.

MERIT: Olen väga Kadri poolt öelduga nõus. Õpetajad on

vahel olnud ka üllatunud ja rõõmsad selle üle, kuidas

vanemad kiusamise ennetamisega kaasa tulevad. Näiteks

on mõni õpetaja pakkunud koosolekul vanematele arutle-

miseks mõnda dilemmakaarti, väärtust või vestluskaarti

ja üllatus-üllatus - vanemad avanevad ja arutlevad. Aga

mis kõige toredam - neile meeldib see. Võib-olla ongi

õpetajatele väljakutseks kohtuda erinevate väärtusi,

arvamusi ja ootusi kandvate lastevanematega, et neid siis

aktsepteerida. Kõige olulisem on siiski endale truuks jääda.

“Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda väärtus- hinnanguid.”

oTT: …ja mis sellest, et nad on vanad ja

krimpsus ja käivad kepiga, sõber võib ikka

olla. minu vanaema on minu sõber.

25

Lapsevanemate kaasamine on probleemiks ilmselt nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajatel. Kas oskate välja tuua ka mõne murekoha, mis on ühele rohkem tuttav kui teisele? MERIT: Paljude õpetajate suurimaks väljakutseks on

integreerida “Kiusamisest vabaks!” tegevused kooli-

päeva. Seda muret lasteaiaõpetajatel pole. Nemad on

minu kogemuste põhjal vabad improviseerijad, oskavad

loovalt läheneda ja suudavad kiusamise ennetamise teemat

teiste tegevustega integreerida. Kooliõpetajad leiavad end

jäigema ja sügavate juurtega süsteemi kütkes olevana.

Nad tajuvad endil suuremat vastutust ainealaste õpi-

tulemuste eest (kolleegide, lapsevanemate, ühiskonna

ootused) ja seetõttu võib neil olla raske regulaarselt

aega kulutada sotsiaalsetele oskustele ja klassiõhk-

konna probleemidele. „Oleme juba kolmandas klassis

ja meil ei jää aega, jõuame niigi napilt ainekava

täita,“ tunnistas kord üks õpetaja. Uuringud näitavad,

et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka pare-

maid akadeemilisi tulemusi saavutada. Kui aga kõik

toimib, avaldub laste arukus, individuaalne ja ka

grupipotentsiaal ning sära. See kosutab iga õpetaja hinge.

Kas olete märganud aastate jooksul muutust õpetajate teadlikkuses või valmisolekus „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutusele võtmisel?

MERIT: Arvan, et valmisolek „Kiusamisest vabaks!“

metoodika kasutusele võtmisel on suurenenud, kuna sel-

lest teatakse juba laiemalt. Paljudes koolides/lasteaedades

on mõni rühm või klass juba varem metoodikat

kasutanud. Samuti rõhutatakse riiklikus õppekavas

aina rohkem süstemaatilist tegelemist väärtuskasva-

tuse ja turvalise koolikeskkonnaga. Arvan, et üldiselt

on meil suur potentsiaal kasvatada tarku, ennast ja

üksteist austavaid inimesi. Olen koolitusel kohanud

tarku, suure südame ja hingega õpetajaid, kellega koos

olemine, töötamine, õppimine on kingituseks lastele,

nende vanematele, kolleegidele ja ka mulle.

õPETAJATE TAgASISIdEKoolITUSElT

Missugused on teie mõtted/ettepanekud seoses koolitusel käsitletud teemadega?

„Kiusamine on väga vajalik teema, mida Eesti ühiskonnas levitada, eriti lapse- vanemate kaudu. Vaid nii võtaks järgmine põlvkond “uue” suhtlemiskeele omaks ja inimesed muutuksid seeläbi paremaks.“ – Lasteaiaõpetaja, märts 2012, Haapsalu

Miks tulite „Kiusamisest vabaks!“ koolitusele?

„Õppejuht oli mind juba koolitusele registreerinud ja teatas, et nüüd tuleb minna. Kolleegidelt olin kuulnud ka eelmise aasta koolituse kohta ja sealt tekkis tahtmine ka ise minna. Nii et unistus täitus…“ - Kooliõpetaja, oktoober 2014, Tallinn

“Uuringud näitavad, et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka paremaid akadeemilisi tulemusi saavutada.”

25

26

„Kiusamisest vabaks!“ jõudis minu ellu kummalisel

perioodil: töö sotsiaalpedagoogina pakkus tavapäras-

est keerulisemaid väljakutseid, lõpusirgel olid magistri-

õpingud Tallinna Ülikoolis ning mu laps hakkas kooli

minema. Seega ei täitnud teade meie kooli liitumisest

projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ pilootkoolina

mind mingite eriliste emotsioonidega, ei negatiivsete ega

positiivsetega. Üsna ruttu, isegi enne põhikoolituse lõppu,

oli aga selge, et tegemist on vähemalt meie kooli jaoks

õnnestunud valikuga või nagu ütleb mu poeg: „Mõnikord

peab vedama ka.”

VääRTUSKASVATUS KoolIS MUUTUS SüSTEEMSEMAKS JA MõTESTATUMAKSLeian, et „Kiusamiseks vabaks!“ metoodikat on võimalik

käsitleda sotsiaalpedagoogilise meetodina – on palju

kattuvaid põhimõtteid ja eesmärke ning tegelikult

kasutavad koolide sotsiaalpedagoogid, nagu ka õpetajad

ja teised spetsialistid, metoodika elemente igapäevaselt

oma töös.

Näiteks on sotsiaalpedagoogilisele praktikale omane,

et töö toimub lapse argikeskkonnas, on suunatud lapse

ja klassi eneseabile ning aitamisele, põhineb lapse ja

klassi üldise arengu toetamisel, teadlikkuse äratamisel,

osalemisel ja osakssaamisel. „Kiusamisest vabaks!“

metoodikat viiakse ellu ju samadel põhimõtetel. Projek-

tiga liitumine tõi kaasa raamistiku, koostöövõrgustiku

ning metoodilised vahendid, millega seda tööd teha.

Väärtuskasvatus koolis muutus süsteemse(ma)ks ja

mõtestatu(ma)ks. Mitmed põhimõtted ja võtted võtsin

kasutusele ka oma nö metoodikavälises tegevuses.

„Kiusamisest vabaks!“

metoodika sotsiaalpedagoogi

„tööriistana“

Triinu Orumaa

Pirita Majandusgümnaasium sotsiaalpedagoog

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikat on tänu ühtsetele põhimõtetele ja eesmärkidele võimalik väga edukalt käsitleda sotsiaalpedagoogilise

meetodina. Pirita Majandusgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Triinu Orumaa selgitab oma erialasest vaatenurgast, kuidas muutis metoodika

kasutuselevõtt kogu koolipere mõttemustreid.

27

VõTMESõnAKS on KooSTöö ERInEVATE oSAPoolTE VAHElSotsiaalpedagoogi seisukohast on olulisim, et tegemist

on ennetustegevusega lastegrupis st klassis positiivse

käitumiskultuuri loomiseks, kus ei ole kohta kiusamisel

ning ükskõik millisel vaimsel või füüsilisel vägivallal.

Selge on see, et kiusamine ei mõjuta ainult kiusajat ja

kiusatavat, vaid tervet gruppi ning kõige tõhusam on

seetõttu klassis üldise kiusamist tauniva õhkkonna

loomine. Mulle kui sotsiaalpedagoogile meeldib, kui

kiusamiskäitumise ennetamisel kerkib täiskasvanute

kõrval võtmetegelaseks õpilane, keda kiusamine,

halvustamine või muu ebameeldiv käitumine

esmapilgul ei puuduta, kuid kes on julge, hooliv,

salliv ja teisi austav. Selliseid lapsi on koolis

enamuses ja neid julgustades ning tunnustades

suudame kindlasti rohkem ära teha kui keelates või

käskides. Vähem oluline ei ole ka lapsi ümbritsevate

oluliste täiskasvanute (vanemad, õpetajad jt) kaasamine

ja koondamine, teema ühine mõistmine ja mõtestamine

ning vajadusel kokkulepped sekkumiseks. Koostöö erine-

vate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate

probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvan-

ute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks

eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste

lahendamisel.

KõlAMA Jääb PoSITIIVnE SõnUM„Kiusamisest vabaks!“ filosoofia alustala on minu arvates

positiivse sõnumi esiletõstmine ja seeläbi soovitud ehk

kiusamisvaba käitumismustri kujundamine. Kõik tege-

vused viiakse läbi selliselt, et laste jaoks jääks kõlama

positiivne sõnum. Alati rõhutatakse sõbralikku käitumis-

mudelit, mitte aga ebaviisakat või vägivaldset. Kasutan

sama põhimõtet, viies läbi teematunde ka vanemate

klassidega - arutleme pigem selle üle, milline on sõbralik

käitumine, mis on koolis hästi või milliseks täiskasvanuks

tahetakse kasvada. Loomulikult tuleb rääkida ka

halbadest asjadest, kuid seda saab teha selliselt, et lapse

jaoks jääks kõlama ikkagi positiivne sõnum.

Seega on „Kiusamisest vabaks!“ minu jaoks palju rohkemat

kui üks kiusamiskäitumist ennetav meetod. See on mõtte-

viis, mida jagada oma kolleegide, õpilaste ja nende vane-

matega, ning võimalus muuta laste kooliaeg rõõmsamaks,

turvalisemaks ja soojemaks. See projekt on nagu terve

kohvritäis vahendeid, millega oma tööd paremini teha.

“Koostöö erinevate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvanute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste lahendamisel.“

28

KarL: … sõber võib olla pikk

või paks või liliput, peaasi et ta hea on.

29

Mis aitab ära tunda ja aidata riskilapsi ning kuidas anda neile parimat võimalikku abi? Just sellistel teemadel arutleti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti raames toimunud Tartu Laste Tugikeskuse psühholoogide poolt läbi viidud koolituspäevadel.

Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse

väärkohtlemise ennetamine

Eha Berezjuk Tartu Laste Tugikeskus kliiniline-ja koolipsühholoog

30

Tartu Laste Tugikeskuse kliiniline ja koolipsühholoog

Eha Berezjuk toob järgnevalt välja koolituspäevade

keskmes olnud teemad: vanema osalus lapse minapildi

kujunemisel, ebaturvaline kiindumussuhe ja emotsio-

naalne väärkohtlemine, seksuaalselt väärkoheldud lapse

äratundmine ning lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäired.

KUIdAS äRA TUndA AKTIIVSUS- JA TäHElEPAnUHäIRETEgA lAST?Aktiivsus- ja tähelepanuhäirest (ATH) rääkides kasu-

tatakse erinevaid nimetusi, kuid need kõik kirjeldavad

seisundit, mille puhul lapsel võib olla raskusi kesken-

dumise ja normaalse aktiivsuse säilitamisega ning sellest

tulenevalt on tal raskusi osaleda õppeprotsessis ja erine-

vates tegevustes.

Sageli iseloomustavad aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega

last raskused tegevuse lõpule viimisel. Ta justkui hüppab

ühelt tegevuselt teisele, ei näi kuulvat, mida talle

öeldakse, tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne,

jookseb või ronib pidevalt ja on rahutu isegi magades. Tal on

raske mängus või grupitöös oma järge oodata, vaid vastab

küsimustele enne, kui need on lõpuni esitatud. Ta ei suuda

pikemat aega paigal püsida, lahkub pidevalt oma kohalt.

Laps avaldab vastumeelsust ülesannete suhtes, mis nõua-

vad järjepidevust ja püsivust. Tema tegevus ei ole järje-

kindel, moodustades sageli poolelijäänud tegevuste jada.

Sellise lapsega on raske toime tulla nii kodus kui koolis.

Sageli on õpetajatel ja ka lapsevanematel vähe teadmisi,

mida see häire endast kujutab, ja kuidas sellise lapsega

toimida. Olukorra teeb keeruliseks see, et kiputakse lapse

eripära unustama ja oodatakse käitumist, millega ATH

diagnoosiga laps ei olegi suuteline toime tulema. Pideva

ebarealistliku ootuse tulemusena võidakse taht-

matult jõustada mitteoodatud, negatiivset käitumist,

panustatakse negatiivsesse minapilti ning seega aidatakse

kaasa lapse emotsionaal- käitumishäire kujunemisele.

lAPSEVAnEM PEAb PoSITIIVSE MInAPIldI KUJUnEMISElE KAASA AITAMAIga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi

osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse

minapildi kujunemisele. On oluline mõista, et positiivse

minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise. Pidev

kriitika, halvustamine, häbistamine, alandamine jms ei

jäta minapildile mõju avaldamata. See on justkui näitlejale

rolli andmine, kus näitlejal (lapsel) tulebki rollist lähtu-

valt käituda. Kui aga toetada protsessi ja julgustada last

edasi pingutama, saab suurema tõenäosusega teda ka

lõpptulemuse eest tunnustada.

Vastavalt eripärale vajavad lapsed, kes rohkem, kes

vähem abi, et asjad õnnestuksid. Lapsi, kellel on raskusi

impulsikontrolliga, saame aidata ka selliselt, et muudame

probleemid osaliselt trumpideks. Näiteks võime last,

kellel on raske keskenduda, tunnustada selle eest, et ta

paneb tähele väliseid impulsse (väljas haukuv koer).

Tal võivad olla küll imelikud ideed, aga teda saab

kiita rikka ja huvitava fantaasia eest. Ta on küll püsimatu,

tüdineb kiiresti, aga alustab innuga. Sageli kurdetakse, et

laps ei võta kiitust vastu ja muutub veelgi tõrjuvamaks,

trotslikumaks. Sellest ei tasu järeldada, et seda last ei tasu

kiita, pigem just vastupidi. Lapsed vajavad armastust,

tähelepanu, hoolivuse väljanäitamist kõige rohkem siis,

kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem

väärivad.

EbATURVAlInE KIIndUMUSSUHE JA EMoTSIonAAlnE VääRKoHTlEMInETurvaline kiindumussuhe on lapse ja hooldaja eriline seo-

tus, mis on aluseks lapse emotsionaalsele turvalisusele.

Selle toel saab laps hakata avastama maailma ja looma

suhteid, mis mõjutavad vaimset tervist kogu järgneva elu

jooksul. On leitud, et täiskasvanute kiindumussuhetes

esinevad analoogsed mustrid ja see on püsiv põlvest

põlve. Sellises suhtes on laps harjunud, et vanem on

kättesaadav, kui ta abi vajab, ja see aitab lapsel kujun-

dada usaldavaid suhteid ka teiste inimestega. Turvaline

seotus aitab lapsel oma emotsioonidega toime tulla ja

“Iga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse minapildi kujunemisele. On oluline mõista, et positiivse minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise. Pidev kriitika, halvustamine, häbistamine, alan- damine jms ei jäta minapildile mõju avaldamata.”

30

“Lapsed vajavad armastust, tähelepanu, hoolivuse väljanäita- mist kõige rohkem siis, kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem väärivad.”

31

eneseregulatsioonioskusi arendada. Laps saab sõnumi, et

hirm ja ebakindlus on ajutised ja mööduvad. See sõnum

on tähtis igas arenguetapis ja tõstab lapse vastupanu-

võimet stressile. Turvaline seotus esimesel kolmel aastal

on justkui vaktsineerimine kogu eluks.

Kui aga vanem jätab korduvalt lapse vajadustele reageeri-

mata ja on tõrjuv, siis ta harjub, et vanem pole emotsio-

naalselt kättesaadav. Laps õpib endasse tõmbuma, mitte

abi paluma ja minimeerib vajadust läheduse järele. See

on vältiv kiindumussuhe, kus lapsel võib hiljem olla raske

oma mõtteid ja tundeid teistega jagada. Kui vanem kord

reageerib lapse vajadustele, kord mitte, on raske õppida

vanemat „lugema“. Lapsel kasvab ebakindlus ja ärevus

ning ta üritab läheduse tagamiseks klammerduda

vanemasse/hooldajasse. Tekib olukord - mida vähem

vanem lapsele tähelepanu pöörab, seda rohkem laps

nõuab, kuni vanem annab järele.

KAooTIlInE KIIndUMUSSUHE VõIb ollA SEoTUd PSüüHIKAHäIRETEgAKaootilise kiindumussuhte puhul on vanema käitumine

ühel hetkel hirmutav, teisel hetkel on vanem ise abitu ja

hirmunud. Laps õpib olema valvel, sest teised võivad talle

haiget teha ja ohtlikud olla. Selle tagajärjel hakkab laps

ka vanematest eemale hoidma. Samas tunnevad sellised

lapsed ennast hüljatuna, maailm on nende jaoks eba-

kindel ja -turvaline. Kaootilises kiindumussuhtes lapsed

kalduvad teisi tajuma moonutatult, mis võib olla tihedalt

seotud lapse- ja täiskasvanuea psüühikahäiretega äre-

vuse, depressiooniga.

Väärkoheldud lapse närvisüsteemi erutuse tase nihkub

normaalsest tasemest kõrgemale. Nad on ülestimuleeri-

tud ja kogu aeg justkui häireseisundis ja valmis koheselt

reageerima. Kuna nad võivad olukordi ebaadekvaat-

selt tajuda, on nende reageeringud mittekohased. Meta-

foorina võiks kujutada stardipakul käsklust ootavat

sportlast, kes koheselt stardib, kui püstolipauku kuuleb.

Kuid püstolipauguna võib mõjuda mistahes heli. Näiteks

vallandab väärkoheldud lapse agressiooni õpetaja

konkreetsem hääl või lapsevanema tõsisem pilk.

KUIdAS AgA TUndA äRA SEKSUAAlSElT VääRKoHEldUd lAST? Muutused lapse emotsionaalses seisundis ja mittekohane

seksuaalkäitumine võivad viidata sellele, et lapse areng

on saanud mittesoovitavaid mõjutusi. On kahte tüüpi

lapsi, kelle puhul tasub tähelepanelik olla: lapsed, kes

kardavad kõike, mis on seotud seksuaalsusega (palja

inimkehaga pildid, jutud, arstlik läbivaatus) ja lapsed,

kelle käitumises ilmneb kõrgendatud huvi seksuaalsusega

seotud temaatika suhtes. Seda, kas lapse seksuaalkäitu-

mine on normaalne, saab hinnata „valgusfoori“ abil:

Valgusfoori tuli on roheline, kui lapse seksuaalne käitumine on normaalne ja tema seksuaalne huvi vastab tema vanusele.

Valgusfoori tuli on kollane, kui lapse käitu-mine vajab jälgimist, selgitamist, vajadusel ka sekkumist ja lapse seksuaalkäitumine erineb eakaaslaste omast (kõrgendatud huvi, seksuali- seeritud sõnavara, joonistused, mängud).

Valgusfoori tuli on punane, kui lapse käitumine vajab kohest sekkumist ja teiste laste kaasamine mängudesse toimub äraostmise, ähvarduste või jõuga.

Mitte ainult seksuaalne, vaid ka vaimne ja füüsiline väär-

kohtlemine soodustavad seksualiseeritud ja väärkohtlevat

käitumist teiste laste suhtes ja soodustavaks faktoriks on

mitteturvaline kiindumussuhe. Väga oluline on märgata,

ära tunda ja vajadusel sekkuda laste igat liiki väärkohtle-

misse ja aidata neil saada parimat võimalikku abi. Norra

pereterapeut Lars Lund on kenasti öelnud: „Kõigil peab

olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob

väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi”.

Kuigi varased seotuskogemused mängivad olulist rolli

lapse arengus, uurimused näitavad, et kiindumussuhte

laad võib muutuda, kui lapse suhted vanemaga või tema

kasvukeskkond muutuvad turvalisemaks. See tähendab,

et kunagi pole liiga hilja lapse ellu muutusi tuua. Ja mitte

ainult pakkudes lapsele uusi vahvaid elamusi, vaid seda-

laadi kogemusi, mis varasemast kogemusest on jäänud tal

puudu.

„Kõigil peab olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi.”

31

VARAJASE MäRKAMISE KoolITUSEd VIIdI läbI TäISSAAlIdElE Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ raames viisid Tartu laste Tugikeskuse spetsialistid läbi kümme koolituspäeva, mis toimusid erinevates Eesti linnades ning olid suunatud lastega töötavatele spetsialistidele. Koolituste vastu tunti suurt huvi - kõik viidi läbi täissaalidele ja mõnes piirkonnas oli huvilisi kavandatust rohkemgi.

Koolitusel käsitletud teemadeks olid emotsionaalne väärkohtle-mine, lapse hüperaktiivsus kui väärkohtlemise riskifaktor, kiindumussuhe ja kuidas häirunud kiindumussuhet parandada, laste normaalne seksuaalne areng ja seksuaalselt väärkoheldud laste äratundmine ja sekkumine. Ühtlasi arutleti, kuidas aidata lapsevanematel tõlkida ja mõista lapse arengulisi iseärasusi ja mittesobivaid keskkonnamõjusid arengule ja käitumisele.

Koolituspäeva teises pooles, töötubades, mindi teemadega süvitsi. „Osalejad avaldasid arvamust, et töötubade kestvus oleks võinud pikem olla. Paljud oleksid soovinud osaleda kõikides töötubades ning koolitus oleks võinud teemade mahukuse tõttu olla mitmepäevane,“ toob Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog ja koolitaja Eha Berezjuk näiteid osalejate tagasisidest. Lisaks meeldisid osalejatele koolituspäeva teemad ning nad pidasid oluliseks praktilisi materjale, mida kasutada igapäevatöös.

Osalejad tunnustasid ka koolituse korralduslikku poolt. Tartu Laste Tugikeskuse koolitajad lemme Haldre, Malle Roomeldi ja Eha berezjuk said erinevates Eestimaa piirkondades lastega tegelevate spetsialistidega vastakuti kogemusi jagada. „Kuna igapäevases nõustamistöös tegeleme valdavalt individuaal- ja perenõusta-misega, oli koolituste läbiviimine hea võimalus oma praktilisi kogemusi suuremale audi-tooriumile jagada,“ toob Berezjuk välja ka koolitajate jaoks uudse kogemuse. „Koos tõdesime, et töö väärkoheldud lastega on raske, aga varakult hüljatud, hooletusse jäetud ja traumeeritud lapsi aidates tuleb töötada nii, nagu N.P. Rygaard oma raamatus „Kiindumushäirega laps“ on öelnud, nagu buldooser, aga inglitiibadega.“

32

margareT: … kui sul on kodus antiikasjad -

vaat see on väärtus.

kiusamine on seotud austuse puudumisega

33

kiusamine on seotud austuse puudumisega

Koolikiusamine on justkui seitsmepäine lohe: raiud pea maha, kasvab kaks asemele. Kooli tulevad pinged kodudest ja ühiskonnast, ent ebakõlad võivad kasvada ka kooli sees - väheste suhtlusoskuste või lihtsalt inimlike arusaamatuste tõttu.

Tiia Kõnnussaar koluminist-toimetaja, Tartu Ülikooli eetikakeskus

"Väärtuste mäng" võimaldab pidada väärtushinnangute alaseid dialooge, samuti aitab mäng esile tuua igapäevastes olukordades esinevaid käitumisviise ja nende tagajärgi.

34

Et kiusamist oleks meie koolides vähem ja iga koolipere liige

tunneks end turvaliselt ja hästi, on oma jõud ühendanud mitu

organisatsiooni. Tartu Ülikooli eetikakeskus tegi Lastekaitse

Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ väärtus-

kasvatusalast koostööd.

Oma kogemusi jagab eetikakeskuse koolitaja Kristi Raava,

kes viis läbi väärtuskasvatuskoolitusi Põhja-Eesti,

Lääne-Eesti ja saarte koolides.

KoolI VääRTUSEd on KogU KoolI-PERE ASIKristi Raava tunnistab, et sai koolides käies Eesti hariduse

hetkeseisust hea ülevaate. „Sain kinnitust, et igas Eestimaa

nurgas on ühesugused rõõmud ja mured ja et Eesti haridus

on valmis väärtustele rohkem tähelepanu pöörama. Aruta-

sime õpetajatega, et see on tegelikult kogu koolipere prob-

leem. Näiteks kiusamine on seotud austuse puudumisega

teise inimese vastu. Rääkisimegi siis austusest kui väärtusest

ja kuidas me seda lastele edasi anname. Kuivõrd õpetajad

ise lastesse austavalt suhtuvad? Lapsed õpivad eeskujudest

– kui me austame üksteist, siis kiusamist ei ole.“

Et kasvaks hooliv laps, tuleb kogu kooliperel teha igapäevast

tööd. „See on justkui üheshingamine, ühiste väärtuste

sisse- ja väljahingamine,“ arutleb Kristi. Koolitus ise nõudis

osalejailt tubli tööpäeva jagu aktiivset kaasamõtlemist.

Kõigepealt arutleti selle üle, mis need väärtused üldse on ja

kuidas nad meie igapäevaelu mõjutavad. Millised on need

väärtused, mida õpetajana ise olen kodust või oma kooliajast

kaasa saanud ja edasi kannan? Siis mängiti väärtuste

mängu, mis osalejatele alati äratuskellana mõjub: ühtäkki

poevad arutletavad teemad naha vahele ja võivad isegi

kirglikke vaidlusi tekitada. „Kolmandaks sai kool ise

valida, kas tegelda organisatsiooni analüüsi või väär-

tuskonflikti teemaga,“ kirjeldab ta.

EESTlAnE EI olE TUIM JA KInnInETartu Ülikooli eetikakeskuse poolt läbi viidud koolituse

eesmärk oli luua koolis ühine väärtusalane aluspind,

misjärel sai Lastekaitse Liit edasi minna nn karuprogram-

miga. Ilmnes, et õpetajatel endil on tihti julgust vähevõitu,

kuid väärtusi on raske edasi anda, kui inimene neid ise ei

kanna.

„Koolitused olid hästi emotsionaalsed,“ ütleb Kristi. „Kui

koolitustelt tagasi tulin, olin iga kord emotsionaalselt

rikkamaks saanud. Müüt, et eestlane on tuim ja kinnine, on

ammu ümber lükatud: koolirahvas on avatud, aus ja siiras.

Rääkida viiekümne inimese ees oma lapsepõlvest ei ole

lihtne, aga sedagi on tehtud. Kõige liigutavamad olid hetked,

kui inimesed mõistsid koolituse ajal muutuste vajalikkust.

Üks õpetajanna ütles, et ta hakkab endas julgust arendama.

Ta teab, et ta ei ole, aga tahaks olla julge. Kui küsisin, mida

ta selleks teeb, ütles ta: „Ma just tegin esimese sammu ja

räägin sellest teie ees.“ Samas ütles teine osaleja: „Ma lähen

oma vanaema hauale, sest mõistan nüüd, kust ma oma

väärtused olen saanud.“ Tihti tunti tänutunnet inimeste

vastu, kes on väärtused eluteele kaasa andnud. Nii et jah,

selle koolituse käigus on juhtunud toredaid imesid.“

34

mireTe:

… sõprus on suur väärtus.

35

MIdA on öElnUd KoolITUSTEl oSAlEJAd?

Vastused tagasisidelehtedelt:

Mida õppisite tänaselt koolituselt?

> Õppisin oma tegevust mõtestama, analüüsima. Enda sisse vaatama.

> Tolerantsust ja vägevat meeskonnatööd.

> Õppisin oma kolleege paremini tundma.

> Koostöö on kõige alus. Nii sünnib midagi, mis on meie kõigi oma.

> Kuulamist, austust, rääkimist, arutelu.

> Mõistsin, et õpetamist on vaja alustada väärtuskasvatusest.

> Väärtuskasvatusega on seotud praktiliselt kõik tegevused koolis. Mida õppisite väärtuste mängust?

> Väga hea mäng! Õppisin seda, et situatsioonide arutamine erinevate inimestega toob parema lahenduse.

> Et meil ongi erinevad väärtused ja arusaamad, kuid rääkides on võimalik leida konsensus.

> Õppisin, kuidas kuulata ja põhjendada nii, et ka teised kaasa mõtleksid. Õppisin kaasamõtlemist teistega.

> Õppisin kaaslasi kuulama, mõistma ja nägema neid täiesti uuest küljest.

TARTU ülIKoolI EETIKA-KESKUSE PEAMISEd TEgEVUSSUUnAd on: > eetika valdkonda uuriv teadustöö,

> eetika õpetamise koordineerimine ülikoolis,

> väärtusalaste arutelude toetamine ühiskonnas ning väärtuskasva-tuse edendamine lasteaedades ja koolides.

Eetikakeskusest saavad lasteaiad ja koolid tellida täiendkoolitusi, mille eesmärk on edendada õpetajate väärtuskasvatuse alast pädevust ning tutvustada metoodilist vahendit – õpilaste väärtuste mängu “Väärtuste avastajad”, mida saab kasutada 3.-4. ja 7.-9. klassis väärtuste üle arutle-miseks mängulisel ja kaasahaaraval viisil.

www.eetika.ee

3535

36

EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud

kümnete tuhandete noorteni

Gerttu Aavik, Eesti Noorsootöö Keskus Kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse suunajuht

37

EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud

kümnete tuhandete noorteni

Programmi raames rahastatavad tegevused on väga

mitmekesised. Sotsiaalministeerium ja Justiits-

ministeerium kujundavad ühtset lähenemist riskis

olevate laste ja noorte heaolu parandamiseks. Ellu

viiakse kahte tõenduspõhist programmi – vanemlus-

programm „Imelised aastad“ (Incredible Years) ja tõsiste

käitumisprobleemidega noorte ja nende perede

toetamiseks mõeldud programm mitmedimensiooniline

pereteraapia (MDFT). Sotsiaalkindlustusameti juurde

on loodud piirkondlikud tugiüksused kohalike omaval-

itsuste jõustamiseks laste ja perede toetamisel. Tellitud

uuringud on võimaldanud saada parema ülevaate

kinnises asutuses viibivate laste kognitiivsete ja isiksus-

like omaduste ning vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja

sotsiaalse tausta osas ning annavad ülevaate ka kohalike

omavalitsuste võimekusest noorte hälbiva käitumise ja

kuritegevuse ärahoidmisel.

üHEKS SUUnAKS on KAASAV HARIdUSKoRRAldUSMitmeid samme on tehtud ka kaasava hariduskorralduse

edendamiseks, näiteks viib Lastekaitse Liit ellu projekti,

mis toetab tõenduspõhise, riskikäitumist ennetava

metoodika „Kiusamisest vabaks!“ kasutuselevõttu

koolides ja edasiarendamist lasteaedades. Tartu linna-

valitsus veab eest projekti, mis toetab tõenduspõhiste

meetodite abil koolikultuuri loomist, soodustab

õpilase, õpetaja ja kogukonnaliikme koostööd, arendab

nende teadmisi ja oskusi, et tagada iga õpilase

igakülgne areng. MTÜ Hea Algus edendab kaasava

hariduse põhimõtteid lasteaedades ja üldharidus-

kooli esimeses kooliastmes. MTÜ ProDia on arendanud

uusimmigrantidest lastele ja roma lastele suunatud

õppenõustamise kvaliteeti. Tartu Ülikool on loonud

vahendeid eelkooliealiste laste hindamiseks ning Eesti

Koolipsühholoogide Ühing on koostanud põhikooli

õpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite

komplekti ning koolitanud tugispetsialiste.

PRogRAMMI TEgEVUSEd SUUREndAVAd nooRTE SoTSIAAl-SET VõIMEKUST JA SIdUSUSTNoorsootöö valdkonnas rahastatud tegevused on pak-

kunud mitmeid võimalusi riskis olevate laste ja noorte

kaasamiseks. Noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust

suurendanud tegevused on jõudnud kümnete tuhandete

noorteni, arendatud on nendega töötavate spetsialistide

pädevusi ning algatatud on nii riiklikul kui kohaliku oma-

valitsuse tasandil mitmeid uusi ettevõtmisi.

Näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK)

on alates 2014. aastast pakkunud läbi 86 noortekeskuse

noortele varasemast enam võimalusi enesearenguks ja

sotsiaalsete oskuste avardamiseks. Noortele on pakutud

võimalusi osaleda huvitegevuses, saada osa laagritest

ning osaleda mobiilses noorsootöös. Paranenud on noor-

sootöötajate ja valdkonnaga seotud spetsialistide päde-

vus riskis olevate noortega töötamisel, koolituste teemad

on ulatunud mobiilse noorsootöö rakendamise tead-

likkuse tõstmisest kuni draamavahendite kasutamise

tutvustamiseni ning kohaliku tasandi võrgustikutööd

tehakse mitmetes piirkondades senisest teadlikumalt.

Erinevates noorsootöö tegevustes on olnud üle 67 000

osaluskorra. EANK viib täiendavalt ellu ka projekti „Mur-

depunkt“, mis on võimaldanud 12 maakonnas üle Eesti

luua 20 noortekeskuse juurde mobiilsed 2–liikmelised

meeskonnad, kes pakuvad alaealistele õigusrikkujatele

või õigusrikkumise riskis olevatele noortele ennetuslikku

sotsiaalset programmi. Programm julgustab noori kaasa

rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemis-

el ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise,

mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad

laiemale kogukonnale.

Alates 2013. aastast on Eestis ellu viidud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“, mille eesmärgiks on käsitleda riskis olevate laste ja noorte temaatikat süsteemsemalt,

aidates eelkõige riske ennetada. Samuti on soov tõhustada süsteemi, et vajadusel oleks võimalik õigeaegselt sekkuda kasutades toimivaid

ja/või teiste riikide juba elluviidavaid meetodeid. Süsteemne lähenemine toetab ka riskis olevate noortega kokku puutuvate

osapoolte omavahelist koostööd.

37

3838

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium,

Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on

Eesti Noorsootöö Keskus.

lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored/.

KA nooREd ISE on EESKUJU näIdAnUdSA Archimedes Noorteagentuuri poolt eestveetava

üle-Eestilise projekti „Huvikoolide kaasamine ja

arenguprogramm“ (HUKK-AP) eesmärk oli luua tingi-

mused riskinoorte süsteemseks kaasamiseks ja osale-

miseks, tekitada uusi meetodeid ning arendada juhenda-

jate oskusi. Projektiga sooviti luua eeldused ja toimivad

lahendused selleks, et riskinoored oleksid huvitegevusse

kaasatud võrdselt teiste noortega.

Programmi raames on kaasavate praktikate arendamisel

näidanud eeskuju üles ka noored ise. Nimelt on

Eesti Noorteühenduste Liit algatanud projekti

„Ühised Noored“, mille raames pakuvad kaheksa

noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste

riskis olevate noorte ettevõtlikkust, edendavad

tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid

oskusi. Näiteks Eesti Arstiüliõpilaste Selts, Eesti

LGBT Ühing ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon

on ühiselt tõstnud noorte teadmisi seksuaalkasva-

tuse valdkonnas. Erinevate noorteühingute poolt

pakutavatesse tegevustesse on tänaseks olnud kaasatud

1201 noort.

Justiitsministeerium viis ellu väiketoetusskeemi, mille

raames toetati kaheksat kogukondlikku kuritegusid

ennetavat algatust. Samuti toetati kolme projekti, mis

pakuvad tuge vanglast ja erikoolist vabanenud noortele.

Programmis on olulisel kohal ka kahepoolsete suhete

arendamine. Kahepoolsete suhete arendamise fond on

võimaldanud luua programmiüleselt kontakte projekti

elluviijate ja doonorriikide organisatsioonide vahel

ning toetatud projektide põhiselt teadmiste, kogemuste,

meetodite ja parimate praktikate vahetuseks projekti

elluviijate ning doonorriikide organisatsioonide vahel.

“nimelt on Eesti noorteühenduste liit algatanud projekti „ühised noored“, mille raames pakuvad kaheksa noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste riskis olevate noorte ettevõtlikkust, edendavad tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid oskusi.”

Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ võrgustik

metoodika kontaktisikud maakondades,

pilootlasteaedades ja –koolideskoolitajad

ja nõustajad

Lapsed lasteaedades (439) ja koolides (81)

Vaata ka: www.kiusamisestvabaks.ee

Eesti Maaomavalitsuste Liit

Eesti Linnade Liit Eesti Alushariduse Juhtide

ühendusTartu Ülikooli eetikakeskus

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut

The Mary Foundation MTÜ Lastekaitse Liit Save the Children Denmark

Haridus- ja Teadusministeerium

Moreno Keskus MTÜ

metoodikat rakendavad õpetajad

laste perekonnaliikmed

teised lasteaia- ja koolipere

liikmed sh juhtkond

OÜ Psience

MTÜ Tartu Laste Tugikeskus

SA Innove Rajaleidja keskused

40

MEIE VääRTUSEdMTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisu-kohtadega arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MäRKSõnAd• Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Kasvame koos!

• Samal poolel – lapse poolel!

• Targalt internetis!

• Lapse hääl!

• Kiusamisest vabaks!

KASUlIK TEAdAKülasta kodulehte:www.lastekaitseliit.ee

Vaata kasulikku infot:www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

loe veebiajakirja „Märka last“:http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/

liitu ja ole kursis:www.facebook.com/Lastekaitseliit

Tutvu lastelaagritega:www.lastelaagrid.eu

MTü lASTEKAITSE lIIT Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128

Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee

Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

MTü lastekaitse liit on katus- organisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapse- sõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTü lastekaitse liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiiv-selt paljudes siseriiklikes ja rahvus-vahelistes võrgustikes. liikmes- organisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE TEgEVUSEd: • tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloome- protsessis

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt)

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

MTÜ LASTEKAITSE LIIT