Upload
ajakirjad
View
234
Download
7
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Projekti "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" erinumber.
Citation preview
1
MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 4/ 2016
Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“
Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps
Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks
Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine
SISUKORDProjekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost
Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida
Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”
Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?
Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks Rahvusvahelise konverentsi “Kiusamisvaba elutee algab meist!” päevakava
Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaal- pedagoogi „tööriistana“
Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine
Kiusamine on seotud austuse puudumisega
EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud kümnete tuhandete noorteni
„Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!”
(Hando Runnel ”Muuda ennast”)
Toimetaja:Kadi Hainas
Keelekorrektuur: Katriin Tralla
Kujundus:Katrin Nõu
Illustratsioonid:Marko Pikkat
Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit
Ajakirja kontakt: [email protected]
Projekt Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“, sealhulgas ajakiri Märka Last ja konverents "Kiusamisvaba elutee algab meist!", on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Täname: Aianduskeskus Hansaplanti,
kelle kaunis keskkonnas sündis ajakirja kaanepilt, ning
Tallinna Linnupesa Lasteaia Lepatriinu rühma lapsi ja
õpetajaid, kes jagasid meiega oma mõtteid
sõpruse kohta!22
36
Vanad kreeklased kasutasid sõna hypomnemata, mis
detaile ja peensusi välja jättes tähendaks eesti keeles
millegi enda omaks tegemist. Iga kuuldud mõttekäik
otsekui imati endasse. Ometi ei kasutatud seda
aruteludes enne, kui selle mõttekäigu viimnegi detail
ja vaatenurk olid põhjalikult läbi uuritud ja seeläbi en-
dale arusaadavaks tehtud. Haritud kreeklane ei võt-
nud omaks ühtegi mõtet hypomnemata’t kasutamata.
Seda kõike räägin sellepärast, et oleme kuue aasta
jooksul projektiga tegeledes jõudnud millegi sarnaseni.
Sallivus, hoolivus, austus ja julgus – nendel väärtustel
põhineb meie projekt. Ühest küljest tundub lihtne ja
arusaadav, teisalt on igaüks neist põhjalikku kaalu-
mist väärt. Mis see siis ikkagi on, millest räägime?
Veelgi enam – kas me vahel ei kasuta mõtteid iga tahku
uurimata ja neid tegelikult enda omaks tegemata?
Liiga tihti puutume haridussüsteemis kokku õpeta-
misega, mis põhineb kordamisel ja õigete vastuste
päheõppimisel. “Kiusamisest vabaks!” on seetõttu
olnud üks omanäolisemaid lähenemisi. Midagi ei
kästa selgeks õppida, keegi ei kontrolli, kas inimene
ikka on asjast õigesti aru saanud. Ühesed ja õiged
vastused lihtsalt puuduvad. Karud on meie enda
väärtuste peegeldus. Neid võib näha sõbra, kaaslase
või hädasolija hääletoruna.
Kui minu lapsed veel koolis käisid, ei sallinud nad
isaga õppimist, sest ta ei öelnud neile kunagi vastuseid
ette. Isa suunas neid ise mõtlema, olgu tulemus kasvõi
vale. Selline õppimine ei ole lihtne, sest just nende olu-
kordade kaudu saab lausa märkamatult inimesest
see, kes ta on. Veelgi olulisem on kelleks ta oma väär-
tuste mõistmise ja hindamise tõttu uuesti saab.
Märka Last „Kiusamisest vabaks!“ erinumbris toome-
gi teieni erinevaid näiteid, kuidas meie projektiga
seotud särasilmsed inimesed on vaadanud enda sisse,
mõtestanud lahti väärtused ja metoodilise kohvri sisu
ning teinud „Kiusamisest vabaks!“ metoodika enda
omaks.
Soovin teile head lugemist, äratundmisrõõmu
ning värskeid mõtteid!
JUHTKIRI
Liivia Tuvike
“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht
Kujundus:Katrin Nõu
Illustratsioonid:Marko Pikkat
Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit
Ajakirja kontakt: [email protected]
Lihtne on olla õnnelikProjekti „kiusamisest
vaba lasteaed ja kool“ kujunemisloost
“Ma olen rahul, et Lastekaitse Liidu missioon lapsesõbralikust ühiskonnast on positiivselt ning tulemuslikult mõjutanud
lapse kasvamist ja täiskasvanute suhtumist lapsesse,” ütleb Lastekaitse Liidu endine juhataja Alar Tamm,
kes oli “Kiusamisest vabaks!” metoodikaga seotud 2014. aastani.
Alar Tamm MTÜ Lastekaitse Liit juhataja 1999 - 2014
4
Projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” seotud
inimesed usuvad veendunult, et lasteaia, kooli ja kodu
igapäevane koostöö õnnestub. Nüüd on mul võimalus
jälgida toimuvat kõrvalt ning piiluda ka tuleviku-
horisondi taha. Positiivsus ja toetav käitumiskultuur kogub
ühiskonnas jätkuvalt elujõudu ning kooskasvamine saab
ühtekuuluvustunnet juurde laiast maailmast - Taanist,
Islandilt ja mujalt Euroopast kuni Austraaliani välja.
“KIUSAMISEST VAbAKS!” õnnESTUMISEKS TUlI TEHA PAlJU TöödPean tõdema, et rõõmsad sündmused tulevad alati õigel
ajal ning meist sõltumata. “Õnn ja ebaõnn on õpetajad,
mille abil loodus meid kasvatab,” väidab Stefan Klein
oma filosoofilistes mõttearendustes. Saksa füüsiku ja
filosoofi elutarkusest ja kogemustest on siiski palju
õppida – tuleb ise olla kannatlik ning analüüsida oma
tegevust.
Sellest tulenevalt järeldan, et metoodika „Kiusamisest
vabaks!” õnnestumiseks oli vajalik pikk eeltöö ning
organisatsiooni järjepidev areng. Mul on rõõm näha, et
Lastekaitse Liit hoiab ühiskonda jätkuvalt lapsesõbralik-
kuse kujundamise kursil ning lapse kaitseks ja vägivalla
ennetuseks kujunenud positiivne käitumiskultuur püsib
elujõuline.
Kuna vägivallale vastandub positiivsus, siis järelikult
saame vabaneda hirmust vaid juhul, kui ellu tuleb
rõõmu ja otsustusjulgust. Lastekaitse Liidus töötades
andsidki intrigeerivamad väljakutsed meie jaoks uusi
võimalusi. Pakkusime lasteaedadele ja koolidele välja
kiusamise ennetamiseks uusi positiivseid lahendusi.
SISUlISEd TEAdMISEd VIIVAd lAHEndUSTEnILastekaitse Liit on julgete väljakutsete organisatsioon ja
oma taasloomisest saati seadnud peaülesandeks kaitse
tagamise kõige kaitsetumale ehk lapsele. See on lapse
õiguste kontekstis ülim missioon, mille suunas püüdle-
mine muudab ühiskonda ja inimese arengut. Näiteks,
kunagi tundus Kuule lendamine võimatu, aga nüüd
valmistutakse juba lennuks Marsile. Järelikult tulebki
edasi uurida nii planeete Päikesesüsteemis kui ka lapse
kasvatusnippe. Sisulised teadmised aitavad pääseda
lahendustele lähemale ja leida moraali hakkama saamiseks.
Täiskasvanuid tuleb valgustada kannatlikkusega, lapsi
tuleb õpetada leidma võimalusi enese eest seismiseks.
Viimased 3-4 aastat on olnud hüppelised ja projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on laienenud ühiskonda, kaasates ligi 440 lasteaeda üle Eesti. Selle ajaga on siin kujunenud mõistmine, et head sotsiaalsed suhted mõjuta-vad positiivselt nii peresuhteid kui ka lasteaia ja koolielu kvaliteeti. 2014. aastal avanes Euroopa Majanduspi irkonna toetuste programm „Riskilapsed ja-noored“, mis pakkus võimalust ka meie projektiga süsteemsemalt tööta-da. Mitu aastat õppinud ja arenenud, olime soodsa võimaluse „ärakasutamiseks“ igati valmis.
5
METoodIKA on KIUSAMISVAbA HARIdUSTEE üHEndAJAKS Projektirahastusega kaasati 25 pilootkooli uued klassid
ja 56 uut kooli üle Eesti ning projekt „Kiusamisest vaba
lasteaed ja kool“ on nüüd kiusamisvaba haridustee
ühendajaks eelkoolieast põhikooli 4. klassini. Seda selleks,
et kujundada õnnelik lapsepõlv positiivse kasvatuskul-
tuuri kaudu. Lapsepõlv peab olema õnnelik, sest see
on nagu tuleviku lõuend, kuhu loodav pilt maalitakse.
Lõuend kunstnikule ei tähenda aga seda, et ta kohe maa-
limisega alustada saaks. Põhjus on harukordselt lihtne
- aluspind tuleb ette valmistada, kuna muidu neelab see
pildi värvid alla.
Lapsepõlv kujundab meie elu lapsevanema, õpetaja või
juhendajana. Elus toimetulekuks on tähtis, et laps õpiks
ise hakkama saama. See tähendab, et laps peab tulema
lapsepõlvest välja terve psüühikaga, olema suuteline
looma ja hoidma inimsuhteid, mõistma tundeid, tuge-
vusi ning nõrkusi, õnnestumisi ja kaotusi. Lapsepõlv on
lõuendil kui hea krunt, mis tagab maali püsimajäämise
terveks eluks.
VääRTUSKUlTUURIlISEd HoIAKUd AREnESId TERVES üHISKonnAS Projekti kujunemisloo sündmused on nüüd ajas minu
jaoks korrastunud. Tartu Ülikooli professori Margit
Sutropi eestvedamisel arendati väärtuskultuurilisi
hoiakuid Eesti haridussüsteemis. Lastekaitse Liidu
koolituskeskuse juhiks sai entusiastlik Liivia Tuvike.
Koolituskeskuse eesmärkide täitmiseks moodustati
kaheliikmeline püsimeeskond, kelle ülesandeks oli
seminaride ja kursuste korraldamine ning seeläbi hari-
duse pakkumine lapse õiguste sisu mõistmiseks.
Liivia Tuvike ja Viive Rull on need inimesed, kes viisid
veendunult ja tasakaalukalt Lastekaitse Liidu kooli-
tuskeskuse huvitavad pakkumised lasteaiaõpetajateni.
Sellest sai alguse lasteaedade mastaapne koostöö-
võrgustik. Saan tõdeda, et head suhted ja läbimõeldud
töökorraldus olid ettevalmistavaks platvormiks
projekti jätkumisele koolis. Lastekaitse Liidul oli iga-
ti hea positsioon ning pühendunud inimesed stra-
teegiliste eesmärkide saavutamiseks. Ka ühiskonnas
teadvustati vägivallast tulenevaid ohtusid üha enam
ja koostöövõrgustiku tasandil kinnistunud väärtus-
hinnanguteks, millest peeti lugu ja lähtuti, said: avatus,
rõõm ja hoolimine.
EESTI lASTEAIAd MUUTUSId TUgEVAMAKSEesti lasteaed tunneb huvi maailmas toimuva vastu ning
on avatud uuendusteks. Rahvusvaheline arendus-
programm „Hea algus“, mille 1994. aastal algatas
Avatud Eesti Fond, suutis lapsekeskse lähenemis-
metoodika kasutuselevõtuga muuta lasteaedu tugeva-
maks ning lapse arengus oluline mäng oli sellest ajast peale
mõtestatud ja igapäevategevusena toetatud. Projekti,
algse nimega “Kiusamisest vaba lasteaed”, toetus samuti
lapsekesksele käsitlusele ja arendas edasi kiusamisalast
ennetusmetoodikat lasteaiatöö kontekstis.
2009. aastal pakkus abikäe Save the Children Sweden, kes võimal- das lastekaitse liidu algatus- rühmal kohtuda Riias The Mary Foundation’i ja Save the Children denmark’i esindajatega. Pärast seminari oli selge, et laste positiivse käitumiskultuuri aren- damiseks valitakse ka Eestis „Kiusamisest vabaks!“ metoodika.
6
Johannes Käis (1885–1950), möödunud sajandi esimese
poole Eesti pedagoog, loodusteadlane ning veendunud
kooliuuendaja on kirjutanud, et selgeks saamiseks tuleb
kõike tajuda mitme meele abil. Projektis „Kiusamisest
vaba lasteaed ja kool“ osalevad väärtuste kujundamises
kõik osapooled, sest üksikindiviidi entusiasmiga kollektiivi
eestvedaja kaua vastu ei pea. Ühises mõistmises tuleb luua
valikuvõimalusi selleks, et lapsed oskaks probleeme ära
tunda ja lahendada ning suudaks teha vajalikke otsuseid.
HEAdUSE JõUd on ToIT KASVAMISEKSUuenevas maailmas avastame taas kasvatuskunsti ja
saame uusi teadmisi ka lastelt endilt. Ma ei tea ühtki
last, kes tõrjuks eemale hoolt ja armastust, sest headuse
jõud on ka toit kasvamiseks. Andke omakasupüüdmatult
lapsele jõudu kasvamiseks, sest õnn on mõnus rahulolu,
mille tunneme alati ära, kui see meis on või meist eemal-
dub. Oluline on mõista, et rõõmsameelne laps ei kaota ära
negatiivseid tundeid, küll aga hoiab neid vaos.
Ühine meel, jõupingutused ja austav käitumine muudavad
maailma paremaks. Alustama peab kohe, sest juba ammu
on kiusamise ja vägivalla temaatika pere, lasteaia ja kooli
piiridest väljunud.
Võin julgelt tõdeda, et oma missiooni elluviimisel oleme
teinud juba paljusid õnnelikumaks.
Jätkuvat edu Lastekaitse Liidule ja projekti
„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ perele!
„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektimeeskond koosseisus vasakult võrgustikutöö koordinaator Kadi Hainas, projekti koordinaator
Marie Tammsaar, koolituste koordinaator Viive Rull ja projektijuht Liivia Tuvike.
7
Tauri:
…kui sõber kardab külma vett, siis ma teda sinna ei lükka.
8
Taani koostööpartneritel on Eestilt palju õppida
Taani Kroonprintsess Mary külastamas Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda. Autor: Erik Peinar
Lars Stilling Netteberg Save the Children Denmark
programmijuht
Christina Stær Mygind The Mary Foundation
projektijuht
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika konkreetseid töö-
riistu on tasapisi tutvustatud ka teistes Euroopa riikides.
Näiteks kasutatakse seda praegu lisaks Eestile ka
Gröönimaal, Islandil ja Fääri saartel. Eesti on üks nendest
riikidest, kus „Kiusamisest vabaks!“ võeti vastu suure
huviga ja kus see on saavutanud suurt edu. Lastekaitse
Liit on alates 2010. aastast koostöös Taani “Kiusamisest
vabaks!” eestvedajatega metoodikaga kohusetundlikult
ja pühendunult tegelenud.
„Kiusamisest vabaks!“ edasiarendamise seisukohast
on tähtis organisatsioonide- ja riikidevaheline koostöö.
Seepärast on The Mary Foundation ja Save the Children
Denmark rajanud rahvusvahelise kompetentsikeskuse,
mis jagab uusi teadmisi kiusamise ennetamise kohta eri-
nevates koostööriikides, hindab jooksvalt tehtut ja töötab
programmi jaoks välja uusi materjale. Samal ajal on
keskuse eesmärk motiveerida riike jätkama „Kiusamisest
vabaks!“ metoodikaga.
RIIgISISEnE KooSTööVõRgUSTIK on TUgEV AlUSPlATVoRMTihe koostöö Lastekaitse Liiduga on andnud ka meile
Taanis palju lisateadmisi. Selles protsessis on tundunud
täiesti loogilisena kasutada Eesti kogemusi, mis on olnud
inspiratsiooniallikaks mitmes konkreetses valdkonnas.
Eesti mudelis on algatatud laiaulatuslik riigisisene
koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke
omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid.
Näiteks on Eestis kohalikel omavalitsustel üldine vastu-
tus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädava-
jalik, et nemad projekti toetaksid. Projekti juhtrühmas on
esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.
olUlInE Roll on TEAdlIKKUST TõSTVATEl TEgEVUSTElEestist saadud kogemused osutavad ka sellele, kui tähtis
on „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavaid õpeta-
jaid mitmekülgselt koolitada. Lastekaitse Liidul on
õnnestunud metoodika sisse tuua ka Tallinna Ülikooli
haridusteaduste instituudis õppivate tudengite loengu-
plaani. See tähendab, et nii praegused kui ka
tulevased õpetajad on hästi ette valmistatud tööks ki-
usamise vastu ja nende käsutuses on „Kiusamisest
vabaks!“ metoodika tööriistad.
Eestis on juba praegu näha väga häid tulemusi ning
oma külastusvisiitide ajal oleme seda ka ise kogenud.
Loodame, et metoodika on mõne aasta pärast veelgi laial-
dasemalt levinud. See nõuab pidevat arenemist ja samuti
on oluline roll kommunikatsioonil ning teadlikkust
tõstvatel tegevustel.
Kiusamine on levinud kogu maailma lasteasutustes ja koolides. Taanis on kooli- ja lasteaiakiusamise vastase võitluse eestseisjateks
Taani lastekaitseorganisatsioon Save the Children Denmark ja Taani kroonprintsess Mary Fond. „Kiusamisest vabaks!“ võeti Taanis
kasutusele 2007. aastal ja praeguseks on see jõudnud igasse teise Taani lasteaeda ja igasse kolmandasse kooli.
Taani Kroonprintsess Mary külastamas Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda. Autor: Erik Peinar
“Eesti mudelis on algatatud laia- ulatuslik riigisisene koostöö, kaasates juhtrühma nii ministeeriume, kohalikke omavalitsusi, ülikoole kui ka teisi asjakohaseid osalejaid. näiteks on Eest is kohal ikel omaval i tsustel üldine vastutus lasteaedade ja koolide eest ning seepärast on hädavajalik, e t nemad pro jekt i toetaks id . Projekti juhtrühmas on esindatud kõik osapooled ja ka see on tugevus omaette.”
9
Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba
lasteaed ja kool”
Irene KäosaarHaridus- ja Teadusministeeriumi
üldharidusosakonna juhataja
Tiina PetersonHaridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert
10
Et iga laps saaks areneda kesk- konnas, mis soodustab tervik- likku arengut, enese väärtus- tes selgusele jõudmist ja edu-kat ühiskondlikku koostoi- mimist, toetab Haridus- ja Teadusministeerium elukest-va õppe strateegias väärtus- arendust ja seejuures ka projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.
See kasvatus soodustab ühist arusaamist väärtustest,
mille mõtestamine ja järgimine võimaldab ületada ühis-
konna valupunkte, näiteks vähest sidusust, madalat
kodanikuaktiivsust ja vägivalla levikut. Lähimaks
eesmärgiks on, et lasteaiad ja koolid viiksid tulevikus
ellu turvalisuse ja väärtuskeskseid programme. Vastava
õppekeskkonna tagamist toetavad riiklikes õppe-
kavades toodud eesmärgid ja põhimõtted. Riiklikes
õppekavades on tähtsal kohal õppija aktiivsus, valikute
tegemine ja enesehindamine. Õpetaja on kasvukesk-
konna looja, kes arvestab lapse omapära ja erivajadusi.
lAPSEd on AVATUd üHISKonnA looJAdProjekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” arendab
õpetaja professionaalsust ka väärtuste kujundamisel.
Õpetaja saab analüüsida, mil määral ta on teadlik oma
uskumustest, hoiakutest ja väärtustest, ning kas ta suhtub
igasse lapsesse ja perekonda lugupidavalt ning väärikalt.
Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub
järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama
ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses
kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.
“KIUSAMISEST VAbAKS!” nõUAb VAlMISolEKUT MUUTUSTEKS“Kiusamisest vabaks!” metoodika arendamisel on
tähtis Lastekaitse Liidu ja Taani lastekaitse organisatsiooni
Save the Children rikastav koostöö. Eestis on loodud hästi
toimiv koostöövõrgustik kiusamise ennetamiseks, kuhu
kuuluvad Lastekaitse Liit, ülikoolid, kohalikud omavalit-
sused, lasteaiad, koolid, Haridus- ja Teadusministeerium
ja teised organisatsiooid. “Kiusamisest vabaks!” metoo-
dika võtmeteguriks on see, kuidas õppeasutused loovad
meetodite abil arengusõbraliku keskkonna lastele, laste-
vanematele, õpetajatele ja õppeasutuste juhtidele. See
nõuab valmisolekut muutusteks ja annab võimaluse häid
kogemusi jagada ning seekaudu üksteiselt õppida.
Haridus- ja Teadusministeerium tänab Lastekaitse
Liitu ja koostööpartnereid eduka “Kiusamisest vabaks!”
metoodika arendamise ja levitamise eest ning soovib edu
väärtuskasvatuse toetamisel!
Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti “Kiusamisest vaba
lasteaed ja kool”“Lapsed on uue avatud ühiskonna loojad, mistõttu muutub järjest olulisemaks laste vastutuse rõhutamine hoolivama ühiskonna loomisel, erinevate perede toetamine ühtses kogukonnas ja lugupidava suhtumise soodustamine.”
11
Liia:
...kui sõbral läheb klotsidest ehitatud maja ümber, siis ütlen, et pole hullu, ja
aitan maja uuesti ehitada.
12
Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?
Leida Talts emeriitprofessor, projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“
uuringute koordinaator
Tallinna Ülikooli teadlaste ja uuringufirma Psience OÜ koostöös valminud “Kiusamisest vabaks!” metoodika tulemusuuringud annavad ülevaate nii õpetajate, lapsevanemate kui ka laste ootuste ja praktika kooskõlast ning
analüüsivad metoodika kasutegureid ja kriitilisi aspekte. Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringute koordinaator Leida Talts
toob järgnevalt välja uuringutest selgunud põhilised seisukohad.
„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektijuht liivia Tuvike ja uuringute koordinaator
leida Talts tutvustamas Taani koostööpartnerile Christina Stær Mygind’ile esimesi
uuringutulemusi. Foto: Steen brogaard
12
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemuslikkuse
hindamiseks rakendati “enne-pärast”-uuringudisaini,
mis tähendab, et uuringu esimeses osas kaardistati nö
stardipositsioon: veebiküsitlusega selgitati õpetajate ja
lastevanemate ootusi, murekohti, hinnangut sotsiaalsele
õhustikule klassis. Samuti viidi läbi rühmavaatlused ja
vabas vormis intervjuud lastega. Uuringu teises etapis
keskenduti olukorra hindamisele ajahetkel, mil õpetajad
olid metoodikat juba praktiseerinud ja võrreldi neid õpeta-
jate ning lastevanemate veebiküsitluste ning lastega tehtud
rühmavaatlus/vestlustega.
TUlEMUSI näITAVAd SElgElT nII õPETAJAd, lAPSEd KUI KA lAPSEVAnEMAdUuringud näitasid, et metoodika rakendamise järel on
õpetajad süvenenud metoodika tähendusse ning nende
arusaam on kinnistunud. Õpetajate arvates on metoodi-
lised materjalid sisukad ja pakuvad erinevaid võimalusi
ning neid saab üle kanda õppetöösse ja reaalsetesse suhtlus-
olukordadesse. Läbiviidud küsitluste, vaatluste ja intervjuude
põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on
väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbiviimiseks suurepärane
võimalus, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paind-
likult ja loovalt. Õpetajad näevad positiivse õhkkonna
loomise peamise tagatisena kiusamisolukordade kohest
lahendamist ja arutelusid. Näiteks, kui kiusamine avaldub
periooditi mõne lapse puhul, siis pöörab õpetaja sellele
koheselt tähelepanu ning arutleb juhtunu üle kogu grupiga.
Mõne lapse pidevat tõrjumist ei toonud pärast metoodika
rakendamist välja enam ükski õpetaja; kasvanud oli aga
nende hulk, kes leidsid, et kõikidel lastel on soovi korral alati
mängukaaslane.
Ka lapsevanemad hindasid kõrgelt järjepidevat tegelemist
väärtuste, nagu hoolivus ja sallivus edendamisega, mille
tulemusena suudavad lapsed oma mõtteid ja tundeid
paremini väljendada. Ühtlasi on kasvanud soov teisi mõista
ja abistada.
Uuring näitas, et lapsed on võimelised lahendama
kiusamisega seotud konfliktseid olukordi ja tegema nendest
järeldusi, kuid see eeldab, et täiskasvanu loob raamistiku,
mille piires lapsed võivad tegutseda. Rühmades/klassides,
kus õpetajad kasutasid igapäevaselt “Kiusamisest vabaks!”
metoodika elemente, paistsid lapsed silma aktiivsema
tundeid ja suhtlemist kirjeldava sõnalise eneseväljenduse
poolest ning nad suutsid arutleda väärtuste üle.
Lisaks selgub tulemusuuringutest, et...
...metoodika aitab lastel väärtusi mõista, koostööd teha ja probleeme lahendadaUuringust tuleb välja, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad leidsid, et lastega tehtav kasvatus- töö väärtuste ja käitumisnormide kujundamisel on palju konkreetsem, kui on olemas spet-siaalsed materjalid ja hästi toimivad sotsiaal- sed praktikad. “Kiusamisest vabaks!” metoodika annab võimaluse tegeleda väärtustega järje- pidevalt ja lastele arusaadavas võtmes.
...õpetajad vajavad juhtkonna ja kolleegide tugeKiusamise ennetamise võti seisneb suuresti nii kooli/lasteaia ja kodu sisukas koostöös kui ka juht-konna ja kolleegide toetuses. Uuringust tuli välja, et enamik õpetajaid on kogenud juhtkonna ja kolleegide tuge. Näiteks on juhtkond suhtunud projekti väga soosivalt ning muretsenud koolile metoodilised vahendid. Samuti teevad metoo- dikat kasutavad õpetajad vastastikkuseid külastusi, et näha, kuidas kolleegid metoodikat ellu viivad. Vaid üksikud on märkinud, et juhtkonna huvi on formaalne, mitte siiras. ...lapsevanemate kaasamine oli õpetaja jaoks oodatust kergemKui esialgu arvasid ligi pooled uuringus osa- lenud õpetajad, et lastevanemate kaasamine „Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse võib osutuda keeruliseks, siis poole aasta pärast said 2/3 õpetajatest kinnitust, et lapsevanemate initsiatiiv kaasa lüüa on kõrgem kui algselt arvatud. Õpetajatel oli jagada hulgaliselt positiivseid kogemusi seoses vanemate kaasamisega „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tutvustamisel ja rakendamisel. Näiteks tehti ühiseid ettevõtmisi, kuhu kaasati ka Sõber Karu. Samuti arutleti koos lapsevanematega väärtuste üle. Koostööd takistavate asjaoludena, mida nimetati vaid mõnel korral, toodi välja vanemate ajapuudust ning seda, et kodudes ei järgita samu väärtusi.
13
...muutusi rühma või klassikultuuris näeb eelkõige õpetaja„Kiusamisest vabaks!“ metoodikast lähtuvaid muu-tusi hindasid mitmes aspektis silmnähtavaks eel- kõige õpetajad, vanematest arvas samuti nii viiendik vastanutest. See on ka mõistetav, sest õpetaja näeb ja analüüsib rühmas toimuvat igapäevaselt ning on metoodika rakendamise vahetu agent. Lapsevanem hindab muutusi eelkõige oma lapse seisukohast. Samas on “Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks olulisemaks põhimõtteks koostöö edendamine vanematega, mis võiks viia ka nendeni selgema arusaama metoodika väärtusest. Enamik õpetajatest leidis, et lapsed on muutu- nud üksteise suhtes hoolivamaks ja tähelepaneli- kumaks. Ligi pooled õpetajatest märkisid ka, et metoodika rakendamine on teinud päevad põnevamaks, vaheldusrikkamaks (sama leidis vähem kui kümnendik vanematest). Pea sama paljud õpetajad leidsid, et oskavad teadlikumalt rühmas positiivset õhkkonda hoida ja ebakohasele käitu-misele reageerida. Omavahelise koostöö parane-mise tõi positiivse muutusena välja nii kolmandik õpetajatest kui ka sama suur osa lapsevanematest.
...laste väärtustealane sõnavara on arenenud Metoodikat aktiivselt rakendavate rühmade või klasside lapsed paistsid silma mitmekülgsema väärtusi kirjeldava sõnavaraga – nii väärtustest rääkides kui ka kaaslastega mängides. Oli näha, et Sõber Karu toimib laste jaoks väärtuste kandja ja „usaldusisikuna“ eelkõige siis, kui teda ei tooda mängu ainult negatiivsete olukordade klaari- miseks, vaid ta on kaasatud erinevatesse situat- sioonidesse esmajoones positiivses võtmes.
... kiusamise ennetamist toetavad väärtused on olulised nii lapsevane-matele kui ka õpetajateleUuringus võtsime luubi alla ka metoodika põhiväär-tused – hoolivus, sallivus, austus ja julgus ning palusime õpetajatel ja lapsevanematel hinnata nende endi seisukohast esmalt väärtuste olulisust ja seejärel lapseni viimise lihtsust/keerukust. Selgus, et lapsevanemate ja õpetajate nägemus on nii väärtuste olulisuse kui ka nende rakendatavuse osas sarnane: kõikide väärtuste olulisust hinnati kõrgelt ning nende viimist lasteni peeti võimali-kuks, kuid mitte tingimata lihtsaks.
...õpetaja kui võtmeisiku roll mõjutab laste käitumistSelgus, et nii õpetajate kui ka lapsevanemate hinnang kiusamise tõsidusele oli metoodika rakendamise järel madalam kui enne, mis lubab järeldada, et lastevaheliste suhetega tegelemine kannab vilja. Huvitava seosena ilmnes, et õpetajad, kes hindasid oma suutlikkust kiusamise enneta-misel kõrgemaks, hindasid ühtlasi kõrgemaks ka laste valmidust ebaõiglusele vastu astuda. Lastes positiivse sekkumisaktiivsuse arendamisel on võtmeroll täiskasvanul, kelle juhendamisel, julgustamisel ja toetamisel õpivad lapsed konflikt-seid olukordi lahendama. Näiteks oli ühe uuringus osalenud õpetaja tähelepanekuks, et lapsed ei lähe alati ise appi, aga kui neid suunata, siis abistavad nad teisi meeleldi. Lastegruppide vaatlused näitasid, et kui õpetajate suhtluses domineerisid hoolivad ja julgustavad tähelepanekud - tunnustamine ning positiivne füüsiline kontakt, siis väljendus empaatilisus, sõbralik koostöö ja arenenum sõnakasutus rohkem ka laste käitumises.
Thor: …sõber on see, kes aitab, kui teine ei
jaksa enam auku kaevata.
14
Lasteaedades läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on väärtuspõhise õppe-kasvatustöö läbivii-miseks suurepärane vahend, kui õpetaja rakendab seda järjepidevalt, paindlikult ja loovalt. Kuigi kõikides uuringu vältel vaadeldud rühmades valitses positiivne õhkkond ja lapsed tundsid end turvali-selt, eristusid teistest need rühmad, kus õpetaja on võtnud metoodika kasutusele süsteemselt ja mitmekülgselt ning on ise väärtuste siiras kandja.
Lasteaiad ja koolid, kus õpetaja on aktiivsem ning kommu-
nikatsioon sagedane ja lapsevanemaid kaasav, on vane-
mate tähelepanekud metoodika kohta väga positiivsed.
Nagu selgus ka “Kiusamisest vabaks!” pilootkoolide
uuringust, siis enne metoodika kasutamist arvasid ligi
pooled uuringus osalenud õpetajad, et lastevanemate
kaasamine “Kiusamisest vabaks!” metoodikasse võib
osutuda keeruliseks. Pärast poolt aastat metoodika-
ga töötamist said 2/3 neist kinnitust, et lapsevanemate
initsiatiiv metoodika tegevustes kaasa lüüa on kõrgem,
kui algselt arvatud.
Et tutvustada lapsevanematele metoodika põhimõtteid
ja väärtusi, saab õpetaja teha lastevanemate koosoleku,
kus rääkida alusväärtustest ning teha vanematega läbi
metoodika põhitegevused: teemakaartide üle arutlemine,
massaaz jne. Samuti toetavad vanematega suhtlemist
väikeste karude isikupärastamine, suure karu kodus käi-
mine, lapsevanema regulaarne teavitamine lasteaias ja
koolis toimuvast.
Ajakirjanik ning lapsevanem Grete Landson uuris möödu-
nud aastal metoodikaga ühel või teisel moel kokku puu-
tunud lapsevanemate kogemusi ja seniseid teadmisi ning
tegi seda ka aasta hiljem. Kuigi kogemused on erinevad,
saab igal juhul järeldada, et metoodika toimimiseks on
tõepoolest vaja teha järjepidevat ja süsteemset tööd ning
kaasata ka lapsevanemaid. Kui seda mitte teha, jäävad
kahjuks kasutamata paljud metoodika poolt pakutavad
võimalused ning parim kasu laste jaoks jääb saamata.
Kui lapsevanem kaasa ei
tule, jääb kannatajaks
laps
15
16
Epp, 3-aastase tütre ema, Tallinn
Saan infot teistest allikatest, kuid tavalise lapsevanemana
ei teaks ma kuigi palju ning ilmselt sooviksin rohkem teada.
Projekt on Taani algupäraga. Meile tuli karu koju ning ma
meisterdasin talle koos lapsega riideid. Kui vanem ei tee,
jääb kannatajaks laps. Karude koosolekud toimusid esi-
algu reedeti, mil mu tütar oli sageli kodus. Mul oli nii kahju,
et ta ei saanud osaleda. Õnneks muudeti koosolekupäeva
ja nüüd toimub see neljapäeviti.
Aasta hiljem on tüdrukul vahetunud lasteaiaõpetajad.
Epp teab, et karud jätkavad rühmas toimetamist, kuid
kodus karu-teemad arutlusel ei ole.
Annika,
4-aastase poja ema, Harjumaa
Meie lasteaeda jõudis karude projekt eelmise aasta
novembri lõpus. Kui karud tulid, saadeti sellekohane
e-kiri. Lilla karu asub riidest sahtlis. Igal lapsel on oma
sahtel ja seda karu tohib koosoleku ajaks välja võtta.
Stendile on nädalaplaani märgitud karude koosoleku
aeg. Seal räägitakse lasteaiarühmas juhtuvatest pahadest
asjadest. Teemaks oli ühe teise lapse joonistuse sodimine
kellegi poolt. Koosolekul arutati, mida laps tunneks, kui
selline asi juhtub.
Aasta hiljem teab Annika teadetetahvlil olevast päeva-
kavast, et karude koosolekud toimuvad jätkuvalt kord
nädalas.
Heidi,
6- aastase tütre ema, Tallinn
Tegelikult tean ma sellest teemast väga vähe. Ühel päeval
tõi tütar koju lilla karu ja sellele tuli õmmelda kleit. Nüüd
oleme juba kaks aastat karudele uusi riideid õmmelnud.
Igal lapsel on oma karu, kes asub rühmas oma pesas. Sain
alles praegu teada, et see on selline kogu riiki haarav
projekt. Arvasin, et see on mingi meie rühma teema...
Aasta hiljem nendib Heidi, et lapse rühmas karude projekt
küll toimib, kuid seost koduga sel pole.
Kaili, 7-aastase tüdruku ema, Võru
Kui see projekt tuli, siis õpetajad tutvustasid seda ning
stendil olid värvilised plakatid ja tutvustav kiri. Vanemana
olen selle projekti toimumisest teadlik ja jälgin
tunniplaani. Ma ei tea, kui sageli koosolekud on, või peaks
olema, aga mulle tundub, et vähemalt kord kuus see
toimub. Tunniplaani jälgides saan teada, millest
koosolekul räägiti. Vanemana ma projekti pigem kaasatud
ei ole, laps sellest kodus ka väga ei räägi. Väärtused,
millest räägitakse, on austus ja sallivus. Minu lapsel
õnneks mingit probleemi pole - ta ei ole ise kiusatav ega
kiusa ka ise kedagi. Kui projekt algas, siis lapsed pidid
mõmmikutele tegema sallid. Igaüks valis sallile värvi.
Aasta hiljem on Kaili tütar esimese klassi õpilane.
Kristel, 6-aastase tütre ema, Tallinn
Meie rühma jõudis projekt vist möödunud sügisel. Esialgu
oli see aktiivselt üleval, vanematele saadeti infokirju,
toimus meilivahetus, kus räägiti kiusamisest ja üllastest
väärtustest, ning õpetajad viisid läbi koosolekuid.
Projekti info oli üleval ka teadetetahvlil. Mingitel
hetkedel võtavad lapsed oma karud eraldi taskukestest
välja ja õpetaja teeb küsimustiku põhjal kasvatusõpet. Ma
ei ole eraldi uurinud, kuid olen lapse jutust aru saanud.
Laps oli väga elevil, kui karuga koju tuli. Pidime talle
kodus tunnuse meisterdama - jakikese, mütsikese
või muu riideeseme. Meie tegime sokist peapaela.
Kiusamise teema on sekundaarne, sest tüdrukud ikka leia-
vad, et poisid kiusavad. See projekt oli väga tore, kui oli
aktuaalne. Väsitava lasteaiapäeva lõpuks võivad sellised
pehmed väärtused olla väga olulised. Nüüdseks on see
vist läbi saanud. Kas see käibki käest kätte? Mingit kokku-
võtet ei ole küll tehtud, kuid ehk tehakse veel? Mul on
väga hea meel, et meie lasteaed selle üles noppis, kuid
meil on sageli erinevaid projekte. Näiteks üldisest “Märka
ja aita” projektist arenes välja meie oma lasteaiakeskne
heategevusfond.
Aasta hiljem on lillade karude projekt Kristeli tütre
lasteaiarühmas jätkuvalt aktiivne. Reedeti võib laps võtta
karu nädalavahetuseks koju, et ta pere tegevustesse
kaasata. Esmaspäeval teda lasteaeda tagasi tuues räägib
laps karu kogemustest oma kodus. Laste väikesed karud,
kellele kodus riideid selga õmmeldi, on samuti jätkuvalt
töös.
16
Kati, 6-aastase poja ema, Võru
Projekti tutvustajad käisid meie lasteaias, rääkisid
põhjalikult ja tänu sellele ma tean. Lapsed nimetavad
neid mõmmikuteks. Talle kudusime ka riided. Laste-
koosolekud on rühma nädalaplaanis. Ma ei ole puhtalt
oma laiskusest õpetajatelt täpsemalt tegevuste kohta
uurinud. Suuremat juttu sellest ei ole rohkem ka ol-
nud, põhimõte oli mulle juba varem teada. Poeg räägib
kodus, et karud sosistavad neile kõrva tarkuseteri. Näitena
ütles ta, et külva head, kasvab head, ning nagu töö, nõnda
palk. Lisas veel, et kes teisele nime annab, see ise seda
kannab. Pojale meeldib, kui lapsed istuvad ringis ja selja
taga istuja teeb eesolijale massaaži. Kui ma poleks eelinfot
kuulnud, oleksin ilmselt üpris ära ehmatanud. Jooksvalt
ma rühma tegemistega kokku ei puutu, kuid kiidan väga
meie õpetajaid, kes teema meile põhjalikult lahti seletasid.
Aasta hiljem on Kati pojast saanud koolilaps.
Maiu, 6-aastase tütre ema, Tallinn
Kui selle projektiga meie rühmas eelmisel aastal alustati,
siis tehti vanematele tutvustav koosolek, kus näidati
materjale ja õpetajad rääkisid projekti sisust. Igal näda-
lal toimuvad nn karukoosolekud, kus iga kord arutatakse
erinevaid teemasid. Näiteks näidatakse lapsele pilti, kus
kedagi lüüakse või keegi nutab või istub üksi nurgas. Siis
nad arutavad seda omavahel ja tähelepanu pööratakse
igale lapsele - kõik saavad midagi öelda. Meid on
karuprojekt aidanud küll. Arutame lapsega erinevaid
situatsioone ja laps oskab hinnata, kuidas käituda,
sest karukoosolekutel on nad neid teemasid arutanud.
Meil oli pikka aega probleemiks löömine, mida arutati
ka koosolekul. Meil ei ole seda enam ette tulnud. Minu
arvates täitsa tore projekt, mis võiks jätkuda ka koolis. Ma
tean, et osad koolid on samuti sellega liitunud.
Aasta hiljem on Maiu tütar esimese klassi õpilane.
Emale tundus, et karu aitas tütrel mõnedest lasteaiaprob-
leemidest üle saada. Ta nendib, et kahjuks tütre kool
projektiga liitunud ei ole.
17
Mu koolipoisiks sirgunud poeg rääkis ühel päeval koju
tulles oma uuest sõbrast. Ta ehitas karule kingakarpi
kodu. Seal leidis koha kõik vajalik: voodi, laud, vaip, riiul
ja telekas. Tajusin, et sellele lihtsale karvasele lillale
elukale oli lapse poolt antud hing - ta oli muutunud
sõbraks. Esimese klassi õpetaja, lapsele hetkel autori-
teetsem nii emast kui isast, oli rääkinud toetavast ja
aitavast karust kui sõbrast. Tajusin, et mängulisest
lasteaiamaailmast suhteliselt kõledasse koolimaailma
siirdunud lapsele oli karu suureks toeks. Karu piilub juba
teist aastat igapäevaselt koolikoti taskust oma väikeste
silmadega. Ta on lapse jaoks alati olemas.
Lasteaialapsest õde sai samuti endale karu. Väikese
tüdruku kurvastuseks elab tema oma lasteaias koos teiste
karudega ning teda koju tuua ei saa. Karu on väikesele
tüdrukule ülimalt oluline. Ta teab täpselt karu rolli ja
situatsioone, millal too aidata saab. Regulaarsed
koosolekud on rühmas leidnud oma koha.
Karust inspireerituna moodustas meie naabritüdruk koos
sõbrannaga “ettevõtte”, mille tegevuseks on karudele
sokkidest rõivaste valmistamine. Nad veetsid kogu
laupäeva riideid õmmeldes. Mõistsin, et tüdrukud seadsid
endale eesmärgi: karurõivastega edukaks.
Minu kui vanema jaoks on südantliigutav märgata
karudest hoolimist ja nende hoidmist. Meie pere karud ei
ole niisama lillad karud. Nad on sõbrad, kelle sees peitub
hing.
Karud on sõbrad, kellel on hing Maili Liinev Lapsevanem
18
Motiveeritud õpetaja on kõigile eeskujuks
Silvi Suur Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktorEesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige
Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktor ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige Silvi Suur võtab oma kogemuste põhjal kokku
“Kiusamisest vabaks!” metoodika olulisuse Eesti lasteaedades ning jagab positiivseid näiteid metoodika toimimisest oma igapäevaelus.
Tallinna lasteaia Pääsusilm õpetaja Miralda Põder rühma lastega koosolekut läbi viimas.
18
19
Koolieelsete lasteasutuste juhtidena peame oluliseks
projekti mõju laste väärtusarendusele ja sotsiaalsete
oskuste kujunemisele. “On oluline, et “Kiusamisest
vabaks!” metoodika näol on olemas metoodiline
materjal, mida saavad kasutada kõik õpetajad, kes
on läbinud koolituse,” rõhutab Eesti Alushariduse
Juhtide Ühenduse esinaine Heda Kala metoodiliste
materjalide vajalikkusest õpetajatele.
TEgEVUSEd PEAVAd olEMA JäRJEPIdEVAdTallinna Lasteaia Pääsusilm õppealajuhataja Sirje Sepa
arvates rikastab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika
igapäevast õppe- ja kasvatustegevust ning annab
kasvatajale võimaluse muuta õppimine lastele
huvitavamaks. Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoo-
dikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse
läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga olu-
line juhtkonna toetus ja innustus. Motiveeritud õpetaja on
oma suhtumise ja käitumisega eeskujuks nii lastele, last-
evanematele kui ka kolleegidele. Õpetajaid motiveerib ja
arendab ka see, kui nad saavad teiste projektis osalevate
pedagoogidega oma kogemusi jagada.
VõTMESõnAKS on lAPSEVAnEMATE KAASAMInE Õpetaja Miralda Põder on metoodikat kasutanud kolm
aastat. Selle aja jooksul on ta märganud positiivset mõju
laste käitumisele. Näiteks on lapsed õppinud üksteist
rohkem tähele panema ja häid sõnu ütlema. Lisaks oska-
vad nad lahendada tekkinud probleeme, tunnistada oma
vigu ning teisi abistada. Miralda arvates on oluline, et ka
õpetajad ise märkaks lapse käitumises positiivseid jooni
ja annaks tagasisidet, seejuures tunnustaks lapsi hea
käitumise eest.
“Millal lastekoosolek tuleb?” küsivad lapsevanemad
Miraldalt tihti. Nende huvi metoodika vastu on suur
ning nad on meeleldi nõus sellesse panustama. Näiteks
külastab Sõber Karu nädalavahetuseti, vanematega
koostöös, kodusid. “See on mõjunud väga positiivselt nii
laste kodusele käitumisele kui ka pere ühistele tegevuste-
le nädalavahetustel,” selgitab Miralda. Sõber Karu külas-
tus jäädvustatakse fotode ja jutukestena, mis tuuakse
lasteaeda õpetaja kätte. Õpetaja koostab karu kodukülas-
tuste päeviku, milles kajastuvad pere ühised tegemised
koos temaga. Selline tegevus aitab õpetajatele, teistele
lastele ning lastevanematele tutvustada perede väärtusi
ja huvisid.
METoodIKA VääRTUSEd RIKASTAVAd õPPE- JA KASVATUSTEgEVUSI„Kiusamisest vabaks!“ metoodika väärtused: hoolivus,
sallivus, julgus ja austus on väga head lasteaia väärtus-
kasvatuse rikastajad. Lapsed mõistavad väärtusi laste-
koosolekutes ning õppe- ja kasvatustegevustes käsitleta-
vate situatsioonimängude, juttude ja vanasõnade kaudu.
Neile on Sõber Karu kogu päeva jooksul hea kaaslane,
kellega koos mängida, rääkida, rõõme ja muresid jagada.
“Meile meeldib lastekoosolek koos Sõber Karuga, sest siis
saab kõike koos arutada ning oma arvamust julgelt välja
öelda,” ütlevad lapsed sageli nädala kokkuvõtet tehes.
Selline sisemine sära ja avatus näitab, et Sõber Karu on
leidnud tee sügavale laste südamesse.
“Tegevused „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga annavad eriti häid tulemusi siis, kui neid viiakse läbi järjepidevalt. Et seda tagada, on õpetajatele väga oluline juhtkonna toetus ja innustus.”
19
Timmo: …väärtus on see, kui on palju lapsi. Sa ei ole raha mõttes rikas, vaid
sul on suur pere.
9:00 – 10:00 Saabumine ja registreerimine 10:00 Konverentsi avamine ja tervitused: Tervitab loone ots president, MTÜ Lastekaitse Liit Tervitab Søren Kelstrup suursaadik, Taani suursaatkond Tervitab Janar Holm kantsler, Haridus- ja Teadusministeerium Tervitab Dagfinn Sørli suursaadik, Norra suursaatkond
10:30 Kiusamise sotsiaalse tähenduse muutmine ja kiusamisvastase liikumise tähtsus (ettekanne inglise keeles) dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani
11:00 Väärtuskasvatus Eestis ja Tartu ülikooli eetikakeskuse koostöö projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus 11:20 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused riigiüleses võrgustikutöös – erinevad osapooled, sama eesmärk Anneli Rants haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus Jaanika Käst SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused Margit Sutrop professor, Tartu Ülikooli eetikakeskus Auli Andersalu-Targo koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”
12:00 Kohvipaus 12:30 Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringutulemuste tutvustamine
Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ
12:50 Paneeldiskussioon: Rollid ja kogemused haridusmaastikul – erinevad osapooled, sama eesmärk
Margarita Remnjova sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool Kadri Järv-Mändoja lapsevanem Siiri Plangi õppealajuhataja, Puiga Põhikool Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ 14:00 lõunapaus14:45 “Kiusamisest vabaks!” metoodika rahvusvaheline perspektiiv (ettekanne inglise keeles) Christina Stær Mygind projektijuht, The Mary Foundation lars Stilling netteberg programmijuht, Save the Children Denmark 15:15 Väärtuskeskne haridustee Euroopa kontekstis
Tiina Peterson üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium
15:35 Tänamine ja konverentsi lõpetamine16:00 Konverents on lõppenud Päeva modereerib Jaanus Kangur
“KIUSAMISEST VAbA lASTEAEd JA Kool” RAHVUSVAHElISE KonVEREnTSI “KIUSAMISVAbA ElUTEE AlgAb MEIST!” PäEVAKAVA
Swissotel Tallinn,14. aprill 2016
Eva-Maria Kangro uuringuvaldkonna esindaja, Psience OÜ
„Empaatiavõime ja suutlikkus austada erinevusi
teeb meist inimesed.“
Jaanika Käst SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskuse juht, SA Innove Rajaleidja keskused
“Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid
ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad.
Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks
kogu kooli haarav väärtusarendus.”
Christina Stær Mygind projektijuht, The Mary Foundation
lars Stilling netteberg programmijuht, Save the Children Denmark
„On oluline, et oleks ühtne arusaam kiusamise olemusest ning et vastutavad täiskasvanud töötaksid tõsiselt iga sihtrühmaga. Teemat tuleb hoida pidevalt päevakorras ning sellele järje- pidevalt keskenduda, lõimides seda oma teiste tegevustega.”
Kadri Järv-Mändoja lapsevanem, Perekeskus Sina ja Mina
„Pean kiusamise ennetamist oluliseks, sest turvaline kollektiiv on õppimiseks ja arenguks parim. Samuti aitavad karud last teiste ja enda mõistmisel, mis on heade inimsuhete alus.“
dorte Marie Søndergaard professor, Aarhusi Ülikool, Taani
“Kiusamisvaba elutee eeldab, et kõik inimesed muutuksid väärikamaks, suureneks kaasamine ja
sallivus.“
Auli Andersalu-Targo
koolitaja, “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”
„Kiusamisvaba elutee on võimalik – selle
loomine on iga inimese võimuses ja vastutusel!“
Anneli Rants haridus- ja kultuuriameti juhataja, Valga linnavalitsus
„Igasugune vägivald olgu üheselt taunitud. Kiusamisvaba elutee algab meist, täiskasva-nutest, ema-isa ja õpetaja isiklikust eeskujust. Olgem siis hoolivad ja sõbralikud, väsimatult.“
Siiri Plangi õppealajuhataja, Puiga Põhikool
“Kasvatustöö on aega ja ressursse nõudev töö ja seetõttu on seda lihtsam teha, kui kogu kollek-tiiv õlg õla kõrval astub ja toetab ühte mõtteviisi. Alati pole kerge kogu meeskonda koondada ühe mütsi alla, sest igaühel meist on oma näge-mus ja kogemus. Koos arutledes ja kogemusi jagades saab luua üksmeele kollektiivi mõtetes
ning tegudes.“
Tiina Peterson üldharidusosakonna peakespert, Haridus- ja Teadusministeerium
„Lapsed on uue ühiskonna loojad. Keskkond, mis neid kasvades ümbritseb, annab tõuke ene-seteostuseks. Olen märganud niisugust tähen-
dust nii enda, laste kui pojatütre arengus.“
Margarita Remnjova sotsiaalpedagoog, Kalamaja Põhikool
“Kõik algab minu enda seest - minu enda eeskujust. Püüan märgata, mis toimub minu ümber, vaadata veel kaugemalegi ning tunda teiste üle rõõmu õppides ja vajadusel sekkudes.”
Margit Sutrop professor, Tartu Ülikool eetikakeskus
“Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus.”
moderaator Jaanus Kangur“Kiusamisvaba elu on just see, mida see lause
tähendab ilma kiusamiseta: vaba elu.”
22
Suure südame ja hingega õpetajad on lastele
kingituseks
Merit Lage ja Kadri Järv-Mändoja on Lastekaitse Liidu projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” koolitajad, kes on kohanud rohkete koolituspäevade jooksul palju säravate silmadega õpetajaid, sotsiaalpedagooge, assistente
kui ka juhtkonna esindajaid. Järgnevalt jagavad nad oma kogemusi nii enda kui ka õpetajate suurimate rõõmude, väljakutsete ning aja jooksul
ühiskonnas toimunud muutuste kohta.
MERIT lAgEKAdRI JäRV-MändoJA
22
23
“Kiusamisest vabaks!” metoodika üheks põhimõtteks on viia lapsed oskuseni erinevates situatsioonides ise lahendusi leida. Milliseid loomingulisi lähenemisi on selleks kasutatud?
MERIT: Kunagi viibisin kolmanda klassi tunnis, kus
lapsed mängisid läbi vestluskaartidelt alguse saanud
lugusid koos enda poolt välja pakutud lahendustega. Töö
toimus gruppides ning iga grupp esitas oma loo rolli-
mänguna. Ülejäänud klass oli publik ning analüüsis mängu
konfliktsituatsioonis pakutavaid lahendusi. Nii jõudsid
lapsed ise valikute tegemise printsiipideni, proovisid
neid sõnastada, katsetasid nende vettpidavust
igapäevaelus ja uurisid ka teisi lahendusvariante. Näiteks
arutleti, miks keegi ühes või teises situatsioonis otsustas
vabandust paluda ning kas ka päriselus nii teeks. Kõige
meeldivam oli tunnis õpetaja usaldus ja minimaalne
sekkumine. Samas oli selgelt nähtav, mida ta oli lastele
eelnevate aastate jooksul õpetanud: grupis töötamist,
analüüsimist, ausust, üksteise arvamuste austamist,
julgust, eneseväljendust jpm.
Metoodika on eelkõige mõeldud 3-10 aastastele lastele, kuid kas see kohandub ka noorema või vanema eaga?
MERIT: Tõepoolest, vahel teevad lapsed metoodikaga
tutvust varemgi kui 3-aastaselt. Samuti on mõned õpetajad
ja sotsiaalpedagoogid andnud tagasisidet, et kasutavad
vestluskaarte ka põhikoolis. Põhi- ja keskkoolile on
metoodilistest tegevustest mõeldud programm nimega
“Paremad sõbrad”. See on nn juhendatud sõprussuhete
loomine, hoidmine ja arendamine väiksemate ja suure-
mate õpilaste vahel. Suurematel sõpradel on siin palju
õppida, kuidas olla salliv, hooliv ja austav suur sõber
väiksemale. Mida teha, kui väike sõber ütleb midagi
sobimatut? Kuidas hakkama saada, kui väiksema sõbra
juures midagi ei meeldi? Suuremate sõprade ettevalmis-
tamiseks on programmis ette nähtud näidistunnid.
Tundides mõtestatakse lahti programmi põhiväärtused,
õpitakse toime tulema võimalike probleemidega, mõel-
dakse läbi, missugused on piirid vanematele sõpradele
antud rollis, tehakse rollimänge ja planeeritakse ühiseid
tegevusi.
23
24
Eelnev tõestab, et “Kiusamisest vabaks!” võimaldab
väga edukalt kaasata kiusamise ennetamisesse nii päris
pisikesed kui ka ülejäänud koolipere. Uuringud näitavad,
et kõige tõhusamad ongi tervet koolipere haaravad
programmid.
Mis on metoodika koolitamisel kõige suurem väljakutse?
KAdRI: Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate
julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei
ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi
antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda
väärtushinnanguid. Kui õpetaja elab ise nende väärtuste
järgi ja usub, et need tõesti sobivad lasteasutusse, siis on
tal kindlasti lihtsam kaasata nii kolleege, vanemaid kui
ka lapsi. Palju keerulisem on aga olukord, kus väärtusi
peetakse küll oluliseks, kuid ei usuta, et need lasteasutusse
sobiksid. Näiteks esineb uskumusi, et kiusamine on kahe
asjaosalise vaheline probleem ning kindlasti peab selles
olukorras süüdlase leidma. Minu kui koolitaja roll ongi
võimalikult palju neid uskumusi ja väärtushinnanguid
uurida ja aidata valearusaamadest lahti lasta.
MERIT: Väljakutseks on kindlasti rohkemate koolijuhtide
kaasamine. Ehk võiks kiusamisest vaba koolide juhtidele
eraldi seminari korraldada, kus nad saaksid oma koge-
musi jagada.
Aga suurim rõõm?
KAdRI: Suurim rõõm ongi see, kui koolituse lõppedes
õpetajatel silmad säravad ja nad on enda jaoks midagi
olulist (taas)avastanud.
MERIT: Kooli/lasteaia juht on iga metoodika käivitamisel
ja elluviimisel võtmeisik ja tähtsaim väärtuste kandja.
Juhtkonna ja õpetajate omavahelised suhted kanduvad
ka klassiruumidesse. Olen koolitustel kohtunud väga
toredate ja teadlike koolijuhtide, õpetajate ja lasteaia
pedagoogidega ning mind on kõige rohkem rõõmustanud
lastega töötavate inimeste huvi ja hoolimine.
Teie koolitustelt on läbi käinud palju õpetajaid. Mis on teie hinnangul nende endi jaoks kõige suuremad raskused?
KAdRI: Õpetajad on ise öelnud, et suurimaks väljakutseks
on lapsevanemate kaasamine. Vanemaid peljatakse
niigi ja õpetajate kogemused näitavad, et vahel on selleks
ka põhjust. Ei ole kerge vältiva või isegi ründava lapse-
vanema tegelikke motiive mõista. Sageli käituvad lapse-
vanemad just seepärast nii, et on abitud või ebakindlad,
kuna ei tea asjast midagi, mistõttu kardavad õpetajad
„Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse vanemaid kaasata.
Samas, kui õpetaja ise tõeliselt usub, et põhiväärtused on
edasiviivaks jõuks ja selleks on vaja kaasata ka vanemaid,
siis on lihtsam. Üheks suurimaks rõõmuks on õpetajad
pidanud laste arengut ja avanemist. On väga mõnus näha,
kuidas väärtused lastes tasapisi “juurduvad“.
MERIT: Olen väga Kadri poolt öelduga nõus. Õpetajad on
vahel olnud ka üllatunud ja rõõmsad selle üle, kuidas
vanemad kiusamise ennetamisega kaasa tulevad. Näiteks
on mõni õpetaja pakkunud koosolekul vanematele arutle-
miseks mõnda dilemmakaarti, väärtust või vestluskaarti
ja üllatus-üllatus - vanemad avanevad ja arutlevad. Aga
mis kõige toredam - neile meeldib see. Võib-olla ongi
õpetajatele väljakutseks kohtuda erinevate väärtusi,
arvamusi ja ootusi kandvate lastevanematega, et neid siis
aktsepteerida. Kõige olulisem on siiski endale truuks jääda.
“Üheks väljakutseks on kindlasti olnud õpetajate julgustamine ja tõestamine, et „Kiusamisest vabaks!“ ei ole mitte lihtsalt üks järjekordne metoodika, vaid edasi antavad väärtused muudavadki nii meie laste kui ka enda väärtus- hinnanguid.”
oTT: …ja mis sellest, et nad on vanad ja
krimpsus ja käivad kepiga, sõber võib ikka
olla. minu vanaema on minu sõber.
25
Lapsevanemate kaasamine on probleemiks ilmselt nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajatel. Kas oskate välja tuua ka mõne murekoha, mis on ühele rohkem tuttav kui teisele? MERIT: Paljude õpetajate suurimaks väljakutseks on
integreerida “Kiusamisest vabaks!” tegevused kooli-
päeva. Seda muret lasteaiaõpetajatel pole. Nemad on
minu kogemuste põhjal vabad improviseerijad, oskavad
loovalt läheneda ja suudavad kiusamise ennetamise teemat
teiste tegevustega integreerida. Kooliõpetajad leiavad end
jäigema ja sügavate juurtega süsteemi kütkes olevana.
Nad tajuvad endil suuremat vastutust ainealaste õpi-
tulemuste eest (kolleegide, lapsevanemate, ühiskonna
ootused) ja seetõttu võib neil olla raske regulaarselt
aega kulutada sotsiaalsetele oskustele ja klassiõhk-
konna probleemidele. „Oleme juba kolmandas klassis
ja meil ei jää aega, jõuame niigi napilt ainekava
täita,“ tunnistas kord üks õpetaja. Uuringud näitavad,
et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka pare-
maid akadeemilisi tulemusi saavutada. Kui aga kõik
toimib, avaldub laste arukus, individuaalne ja ka
grupipotentsiaal ning sära. See kosutab iga õpetaja hinge.
Kas olete märganud aastate jooksul muutust õpetajate teadlikkuses või valmisolekus „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutusele võtmisel?
MERIT: Arvan, et valmisolek „Kiusamisest vabaks!“
metoodika kasutusele võtmisel on suurenenud, kuna sel-
lest teatakse juba laiemalt. Paljudes koolides/lasteaedades
on mõni rühm või klass juba varem metoodikat
kasutanud. Samuti rõhutatakse riiklikus õppekavas
aina rohkem süstemaatilist tegelemist väärtuskasva-
tuse ja turvalise koolikeskkonnaga. Arvan, et üldiselt
on meil suur potentsiaal kasvatada tarku, ennast ja
üksteist austavaid inimesi. Olen koolitusel kohanud
tarku, suure südame ja hingega õpetajaid, kellega koos
olemine, töötamine, õppimine on kingituseks lastele,
nende vanematele, kolleegidele ja ka mulle.
õPETAJATE TAgASISIdEKoolITUSElT
Missugused on teie mõtted/ettepanekud seoses koolitusel käsitletud teemadega?
„Kiusamine on väga vajalik teema, mida Eesti ühiskonnas levitada, eriti lapse- vanemate kaudu. Vaid nii võtaks järgmine põlvkond “uue” suhtlemiskeele omaks ja inimesed muutuksid seeläbi paremaks.“ – Lasteaiaõpetaja, märts 2012, Haapsalu
Miks tulite „Kiusamisest vabaks!“ koolitusele?
„Õppejuht oli mind juba koolitusele registreerinud ja teatas, et nüüd tuleb minna. Kolleegidelt olin kuulnud ka eelmise aasta koolituse kohta ja sealt tekkis tahtmine ka ise minna. Nii et unistus täitus…“ - Kooliõpetaja, oktoober 2014, Tallinn
“Uuringud näitavad, et positiivne õhkkond klassis ja koolis aitab ka paremaid akadeemilisi tulemusi saavutada.”
25
26
„Kiusamisest vabaks!“ jõudis minu ellu kummalisel
perioodil: töö sotsiaalpedagoogina pakkus tavapäras-
est keerulisemaid väljakutseid, lõpusirgel olid magistri-
õpingud Tallinna Ülikoolis ning mu laps hakkas kooli
minema. Seega ei täitnud teade meie kooli liitumisest
projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ pilootkoolina
mind mingite eriliste emotsioonidega, ei negatiivsete ega
positiivsetega. Üsna ruttu, isegi enne põhikoolituse lõppu,
oli aga selge, et tegemist on vähemalt meie kooli jaoks
õnnestunud valikuga või nagu ütleb mu poeg: „Mõnikord
peab vedama ka.”
VääRTUSKASVATUS KoolIS MUUTUS SüSTEEMSEMAKS JA MõTESTATUMAKSLeian, et „Kiusamiseks vabaks!“ metoodikat on võimalik
käsitleda sotsiaalpedagoogilise meetodina – on palju
kattuvaid põhimõtteid ja eesmärke ning tegelikult
kasutavad koolide sotsiaalpedagoogid, nagu ka õpetajad
ja teised spetsialistid, metoodika elemente igapäevaselt
oma töös.
Näiteks on sotsiaalpedagoogilisele praktikale omane,
et töö toimub lapse argikeskkonnas, on suunatud lapse
ja klassi eneseabile ning aitamisele, põhineb lapse ja
klassi üldise arengu toetamisel, teadlikkuse äratamisel,
osalemisel ja osakssaamisel. „Kiusamisest vabaks!“
metoodikat viiakse ellu ju samadel põhimõtetel. Projek-
tiga liitumine tõi kaasa raamistiku, koostöövõrgustiku
ning metoodilised vahendid, millega seda tööd teha.
Väärtuskasvatus koolis muutus süsteemse(ma)ks ja
mõtestatu(ma)ks. Mitmed põhimõtted ja võtted võtsin
kasutusele ka oma nö metoodikavälises tegevuses.
„Kiusamisest vabaks!“
metoodika sotsiaalpedagoogi
„tööriistana“
Triinu Orumaa
Pirita Majandusgümnaasium sotsiaalpedagoog
„Kiusamisest vabaks!“ metoodikat on tänu ühtsetele põhimõtetele ja eesmärkidele võimalik väga edukalt käsitleda sotsiaalpedagoogilise
meetodina. Pirita Majandusgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Triinu Orumaa selgitab oma erialasest vaatenurgast, kuidas muutis metoodika
kasutuselevõtt kogu koolipere mõttemustreid.
27
VõTMESõnAKS on KooSTöö ERInEVATE oSAPoolTE VAHElSotsiaalpedagoogi seisukohast on olulisim, et tegemist
on ennetustegevusega lastegrupis st klassis positiivse
käitumiskultuuri loomiseks, kus ei ole kohta kiusamisel
ning ükskõik millisel vaimsel või füüsilisel vägivallal.
Selge on see, et kiusamine ei mõjuta ainult kiusajat ja
kiusatavat, vaid tervet gruppi ning kõige tõhusam on
seetõttu klassis üldise kiusamist tauniva õhkkonna
loomine. Mulle kui sotsiaalpedagoogile meeldib, kui
kiusamiskäitumise ennetamisel kerkib täiskasvanute
kõrval võtmetegelaseks õpilane, keda kiusamine,
halvustamine või muu ebameeldiv käitumine
esmapilgul ei puuduta, kuid kes on julge, hooliv,
salliv ja teisi austav. Selliseid lapsi on koolis
enamuses ja neid julgustades ning tunnustades
suudame kindlasti rohkem ära teha kui keelates või
käskides. Vähem oluline ei ole ka lapsi ümbritsevate
oluliste täiskasvanute (vanemad, õpetajad jt) kaasamine
ja koondamine, teema ühine mõistmine ja mõtestamine
ning vajadusel kokkulepped sekkumiseks. Koostöö erine-
vate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate
probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvan-
ute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks
eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste
lahendamisel.
KõlAMA Jääb PoSITIIVnE SõnUM„Kiusamisest vabaks!“ filosoofia alustala on minu arvates
positiivse sõnumi esiletõstmine ja seeläbi soovitud ehk
kiusamisvaba käitumismustri kujundamine. Kõik tege-
vused viiakse läbi selliselt, et laste jaoks jääks kõlama
positiivne sõnum. Alati rõhutatakse sõbralikku käitumis-
mudelit, mitte aga ebaviisakat või vägivaldset. Kasutan
sama põhimõtet, viies läbi teematunde ka vanemate
klassidega - arutleme pigem selle üle, milline on sõbralik
käitumine, mis on koolis hästi või milliseks täiskasvanuks
tahetakse kasvada. Loomulikult tuleb rääkida ka
halbadest asjadest, kuid seda saab teha selliselt, et lapse
jaoks jääks kõlama ikkagi positiivne sõnum.
Seega on „Kiusamisest vabaks!“ minu jaoks palju rohkemat
kui üks kiusamiskäitumist ennetav meetod. See on mõtte-
viis, mida jagada oma kolleegide, õpilaste ja nende vane-
matega, ning võimalus muuta laste kooliaeg rõõmsamaks,
turvalisemaks ja soojemaks. See projekt on nagu terve
kohvritäis vahendeid, millega oma tööd paremini teha.
“Koostöö erinevate osapoolte vahel on peaaegu kõigi koolis ettetulevate probleemide lahendamise alus. Seega on täiskasvanute omavaheline avatud ja positiivne suhtlemine heaks eeskujuks lastele nende omavaheliste arusaamatuste lahendamisel.“
28
KarL: … sõber võib olla pikk
või paks või liliput, peaasi et ta hea on.
29
Mis aitab ära tunda ja aidata riskilapsi ning kuidas anda neile parimat võimalikku abi? Just sellistel teemadel arutleti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti raames toimunud Tartu Laste Tugikeskuse psühholoogide poolt läbi viidud koolituspäevadel.
Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse
väärkohtlemise ennetamine
Eha Berezjuk Tartu Laste Tugikeskus kliiniline-ja koolipsühholoog
30
Tartu Laste Tugikeskuse kliiniline ja koolipsühholoog
Eha Berezjuk toob järgnevalt välja koolituspäevade
keskmes olnud teemad: vanema osalus lapse minapildi
kujunemisel, ebaturvaline kiindumussuhe ja emotsio-
naalne väärkohtlemine, seksuaalselt väärkoheldud lapse
äratundmine ning lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäired.
KUIdAS äRA TUndA AKTIIVSUS- JA TäHElEPAnUHäIRETEgA lAST?Aktiivsus- ja tähelepanuhäirest (ATH) rääkides kasu-
tatakse erinevaid nimetusi, kuid need kõik kirjeldavad
seisundit, mille puhul lapsel võib olla raskusi kesken-
dumise ja normaalse aktiivsuse säilitamisega ning sellest
tulenevalt on tal raskusi osaleda õppeprotsessis ja erine-
vates tegevustes.
Sageli iseloomustavad aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega
last raskused tegevuse lõpule viimisel. Ta justkui hüppab
ühelt tegevuselt teisele, ei näi kuulvat, mida talle
öeldakse, tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne,
jookseb või ronib pidevalt ja on rahutu isegi magades. Tal on
raske mängus või grupitöös oma järge oodata, vaid vastab
küsimustele enne, kui need on lõpuni esitatud. Ta ei suuda
pikemat aega paigal püsida, lahkub pidevalt oma kohalt.
Laps avaldab vastumeelsust ülesannete suhtes, mis nõua-
vad järjepidevust ja püsivust. Tema tegevus ei ole järje-
kindel, moodustades sageli poolelijäänud tegevuste jada.
Sellise lapsega on raske toime tulla nii kodus kui koolis.
Sageli on õpetajatel ja ka lapsevanematel vähe teadmisi,
mida see häire endast kujutab, ja kuidas sellise lapsega
toimida. Olukorra teeb keeruliseks see, et kiputakse lapse
eripära unustama ja oodatakse käitumist, millega ATH
diagnoosiga laps ei olegi suuteline toime tulema. Pideva
ebarealistliku ootuse tulemusena võidakse taht-
matult jõustada mitteoodatud, negatiivset käitumist,
panustatakse negatiivsesse minapilti ning seega aidatakse
kaasa lapse emotsionaal- käitumishäire kujunemisele.
lAPSEVAnEM PEAb PoSITIIVSE MInAPIldI KUJUnEMISElE KAASA AITAMAIga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi
osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse
minapildi kujunemisele. On oluline mõista, et positiivse
minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise. Pidev
kriitika, halvustamine, häbistamine, alandamine jms ei
jäta minapildile mõju avaldamata. See on justkui näitlejale
rolli andmine, kus näitlejal (lapsel) tulebki rollist lähtu-
valt käituda. Kui aga toetada protsessi ja julgustada last
edasi pingutama, saab suurema tõenäosusega teda ka
lõpptulemuse eest tunnustada.
Vastavalt eripärale vajavad lapsed, kes rohkem, kes
vähem abi, et asjad õnnestuksid. Lapsi, kellel on raskusi
impulsikontrolliga, saame aidata ka selliselt, et muudame
probleemid osaliselt trumpideks. Näiteks võime last,
kellel on raske keskenduda, tunnustada selle eest, et ta
paneb tähele väliseid impulsse (väljas haukuv koer).
Tal võivad olla küll imelikud ideed, aga teda saab
kiita rikka ja huvitava fantaasia eest. Ta on küll püsimatu,
tüdineb kiiresti, aga alustab innuga. Sageli kurdetakse, et
laps ei võta kiitust vastu ja muutub veelgi tõrjuvamaks,
trotslikumaks. Sellest ei tasu järeldada, et seda last ei tasu
kiita, pigem just vastupidi. Lapsed vajavad armastust,
tähelepanu, hoolivuse väljanäitamist kõige rohkem siis,
kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem
väärivad.
EbATURVAlInE KIIndUMUSSUHE JA EMoTSIonAAlnE VääRKoHTlEMInETurvaline kiindumussuhe on lapse ja hooldaja eriline seo-
tus, mis on aluseks lapse emotsionaalsele turvalisusele.
Selle toel saab laps hakata avastama maailma ja looma
suhteid, mis mõjutavad vaimset tervist kogu järgneva elu
jooksul. On leitud, et täiskasvanute kiindumussuhetes
esinevad analoogsed mustrid ja see on püsiv põlvest
põlve. Sellises suhtes on laps harjunud, et vanem on
kättesaadav, kui ta abi vajab, ja see aitab lapsel kujun-
dada usaldavaid suhteid ka teiste inimestega. Turvaline
seotus aitab lapsel oma emotsioonidega toime tulla ja
“Iga lapsevanem ja õpetaja võiks mõelda, millist minapildi osa tema jõustab, ja kuidas kaasa aidata positiivse minapildi kujunemisele. On oluline mõista, et positiivse minapildi toetamine hoiab ära riskikäitumise. Pidev kriitika, halvustamine, häbistamine, alan- damine jms ei jäta minapildile mõju avaldamata.”
30
“Lapsed vajavad armastust, tähelepanu, hoolivuse väljanäita- mist kõige rohkem siis, kui nad käituvad viisil, mil nad seda justkui kõige vähem väärivad.”
31
eneseregulatsioonioskusi arendada. Laps saab sõnumi, et
hirm ja ebakindlus on ajutised ja mööduvad. See sõnum
on tähtis igas arenguetapis ja tõstab lapse vastupanu-
võimet stressile. Turvaline seotus esimesel kolmel aastal
on justkui vaktsineerimine kogu eluks.
Kui aga vanem jätab korduvalt lapse vajadustele reageeri-
mata ja on tõrjuv, siis ta harjub, et vanem pole emotsio-
naalselt kättesaadav. Laps õpib endasse tõmbuma, mitte
abi paluma ja minimeerib vajadust läheduse järele. See
on vältiv kiindumussuhe, kus lapsel võib hiljem olla raske
oma mõtteid ja tundeid teistega jagada. Kui vanem kord
reageerib lapse vajadustele, kord mitte, on raske õppida
vanemat „lugema“. Lapsel kasvab ebakindlus ja ärevus
ning ta üritab läheduse tagamiseks klammerduda
vanemasse/hooldajasse. Tekib olukord - mida vähem
vanem lapsele tähelepanu pöörab, seda rohkem laps
nõuab, kuni vanem annab järele.
KAooTIlInE KIIndUMUSSUHE VõIb ollA SEoTUd PSüüHIKAHäIRETEgAKaootilise kiindumussuhte puhul on vanema käitumine
ühel hetkel hirmutav, teisel hetkel on vanem ise abitu ja
hirmunud. Laps õpib olema valvel, sest teised võivad talle
haiget teha ja ohtlikud olla. Selle tagajärjel hakkab laps
ka vanematest eemale hoidma. Samas tunnevad sellised
lapsed ennast hüljatuna, maailm on nende jaoks eba-
kindel ja -turvaline. Kaootilises kiindumussuhtes lapsed
kalduvad teisi tajuma moonutatult, mis võib olla tihedalt
seotud lapse- ja täiskasvanuea psüühikahäiretega äre-
vuse, depressiooniga.
Väärkoheldud lapse närvisüsteemi erutuse tase nihkub
normaalsest tasemest kõrgemale. Nad on ülestimuleeri-
tud ja kogu aeg justkui häireseisundis ja valmis koheselt
reageerima. Kuna nad võivad olukordi ebaadekvaat-
selt tajuda, on nende reageeringud mittekohased. Meta-
foorina võiks kujutada stardipakul käsklust ootavat
sportlast, kes koheselt stardib, kui püstolipauku kuuleb.
Kuid püstolipauguna võib mõjuda mistahes heli. Näiteks
vallandab väärkoheldud lapse agressiooni õpetaja
konkreetsem hääl või lapsevanema tõsisem pilk.
KUIdAS AgA TUndA äRA SEKSUAAlSElT VääRKoHEldUd lAST? Muutused lapse emotsionaalses seisundis ja mittekohane
seksuaalkäitumine võivad viidata sellele, et lapse areng
on saanud mittesoovitavaid mõjutusi. On kahte tüüpi
lapsi, kelle puhul tasub tähelepanelik olla: lapsed, kes
kardavad kõike, mis on seotud seksuaalsusega (palja
inimkehaga pildid, jutud, arstlik läbivaatus) ja lapsed,
kelle käitumises ilmneb kõrgendatud huvi seksuaalsusega
seotud temaatika suhtes. Seda, kas lapse seksuaalkäitu-
mine on normaalne, saab hinnata „valgusfoori“ abil:
Valgusfoori tuli on roheline, kui lapse seksuaalne käitumine on normaalne ja tema seksuaalne huvi vastab tema vanusele.
Valgusfoori tuli on kollane, kui lapse käitu-mine vajab jälgimist, selgitamist, vajadusel ka sekkumist ja lapse seksuaalkäitumine erineb eakaaslaste omast (kõrgendatud huvi, seksuali- seeritud sõnavara, joonistused, mängud).
Valgusfoori tuli on punane, kui lapse käitumine vajab kohest sekkumist ja teiste laste kaasamine mängudesse toimub äraostmise, ähvarduste või jõuga.
Mitte ainult seksuaalne, vaid ka vaimne ja füüsiline väär-
kohtlemine soodustavad seksualiseeritud ja väärkohtlevat
käitumist teiste laste suhtes ja soodustavaks faktoriks on
mitteturvaline kiindumussuhe. Väga oluline on märgata,
ära tunda ja vajadusel sekkuda laste igat liiki väärkohtle-
misse ja aidata neil saada parimat võimalikku abi. Norra
pereterapeut Lars Lund on kenasti öelnud: „Kõigil peab
olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob
väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi”.
Kuigi varased seotuskogemused mängivad olulist rolli
lapse arengus, uurimused näitavad, et kiindumussuhte
laad võib muutuda, kui lapse suhted vanemaga või tema
kasvukeskkond muutuvad turvalisemaks. See tähendab,
et kunagi pole liiga hilja lapse ellu muutusi tuua. Ja mitte
ainult pakkudes lapsele uusi vahvaid elamusi, vaid seda-
laadi kogemusi, mis varasemast kogemusest on jäänud tal
puudu.
„Kõigil peab olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi.”
31
VARAJASE MäRKAMISE KoolITUSEd VIIdI läbI TäISSAAlIdElE Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ raames viisid Tartu laste Tugikeskuse spetsialistid läbi kümme koolituspäeva, mis toimusid erinevates Eesti linnades ning olid suunatud lastega töötavatele spetsialistidele. Koolituste vastu tunti suurt huvi - kõik viidi läbi täissaalidele ja mõnes piirkonnas oli huvilisi kavandatust rohkemgi.
Koolitusel käsitletud teemadeks olid emotsionaalne väärkohtle-mine, lapse hüperaktiivsus kui väärkohtlemise riskifaktor, kiindumussuhe ja kuidas häirunud kiindumussuhet parandada, laste normaalne seksuaalne areng ja seksuaalselt väärkoheldud laste äratundmine ja sekkumine. Ühtlasi arutleti, kuidas aidata lapsevanematel tõlkida ja mõista lapse arengulisi iseärasusi ja mittesobivaid keskkonnamõjusid arengule ja käitumisele.
Koolituspäeva teises pooles, töötubades, mindi teemadega süvitsi. „Osalejad avaldasid arvamust, et töötubade kestvus oleks võinud pikem olla. Paljud oleksid soovinud osaleda kõikides töötubades ning koolitus oleks võinud teemade mahukuse tõttu olla mitmepäevane,“ toob Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog ja koolitaja Eha Berezjuk näiteid osalejate tagasisidest. Lisaks meeldisid osalejatele koolituspäeva teemad ning nad pidasid oluliseks praktilisi materjale, mida kasutada igapäevatöös.
Osalejad tunnustasid ka koolituse korralduslikku poolt. Tartu Laste Tugikeskuse koolitajad lemme Haldre, Malle Roomeldi ja Eha berezjuk said erinevates Eestimaa piirkondades lastega tegelevate spetsialistidega vastakuti kogemusi jagada. „Kuna igapäevases nõustamistöös tegeleme valdavalt individuaal- ja perenõusta-misega, oli koolituste läbiviimine hea võimalus oma praktilisi kogemusi suuremale audi-tooriumile jagada,“ toob Berezjuk välja ka koolitajate jaoks uudse kogemuse. „Koos tõdesime, et töö väärkoheldud lastega on raske, aga varakult hüljatud, hooletusse jäetud ja traumeeritud lapsi aidates tuleb töötada nii, nagu N.P. Rygaard oma raamatus „Kiindumushäirega laps“ on öelnud, nagu buldooser, aga inglitiibadega.“
32
margareT: … kui sul on kodus antiikasjad -
vaat see on väärtus.
kiusamine on seotud austuse puudumisega
33
kiusamine on seotud austuse puudumisega
Koolikiusamine on justkui seitsmepäine lohe: raiud pea maha, kasvab kaks asemele. Kooli tulevad pinged kodudest ja ühiskonnast, ent ebakõlad võivad kasvada ka kooli sees - väheste suhtlusoskuste või lihtsalt inimlike arusaamatuste tõttu.
Tiia Kõnnussaar koluminist-toimetaja, Tartu Ülikooli eetikakeskus
"Väärtuste mäng" võimaldab pidada väärtushinnangute alaseid dialooge, samuti aitab mäng esile tuua igapäevastes olukordades esinevaid käitumisviise ja nende tagajärgi.
34
Et kiusamist oleks meie koolides vähem ja iga koolipere liige
tunneks end turvaliselt ja hästi, on oma jõud ühendanud mitu
organisatsiooni. Tartu Ülikooli eetikakeskus tegi Lastekaitse
Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ väärtus-
kasvatusalast koostööd.
Oma kogemusi jagab eetikakeskuse koolitaja Kristi Raava,
kes viis läbi väärtuskasvatuskoolitusi Põhja-Eesti,
Lääne-Eesti ja saarte koolides.
KoolI VääRTUSEd on KogU KoolI-PERE ASIKristi Raava tunnistab, et sai koolides käies Eesti hariduse
hetkeseisust hea ülevaate. „Sain kinnitust, et igas Eestimaa
nurgas on ühesugused rõõmud ja mured ja et Eesti haridus
on valmis väärtustele rohkem tähelepanu pöörama. Aruta-
sime õpetajatega, et see on tegelikult kogu koolipere prob-
leem. Näiteks kiusamine on seotud austuse puudumisega
teise inimese vastu. Rääkisimegi siis austusest kui väärtusest
ja kuidas me seda lastele edasi anname. Kuivõrd õpetajad
ise lastesse austavalt suhtuvad? Lapsed õpivad eeskujudest
– kui me austame üksteist, siis kiusamist ei ole.“
Et kasvaks hooliv laps, tuleb kogu kooliperel teha igapäevast
tööd. „See on justkui üheshingamine, ühiste väärtuste
sisse- ja väljahingamine,“ arutleb Kristi. Koolitus ise nõudis
osalejailt tubli tööpäeva jagu aktiivset kaasamõtlemist.
Kõigepealt arutleti selle üle, mis need väärtused üldse on ja
kuidas nad meie igapäevaelu mõjutavad. Millised on need
väärtused, mida õpetajana ise olen kodust või oma kooliajast
kaasa saanud ja edasi kannan? Siis mängiti väärtuste
mängu, mis osalejatele alati äratuskellana mõjub: ühtäkki
poevad arutletavad teemad naha vahele ja võivad isegi
kirglikke vaidlusi tekitada. „Kolmandaks sai kool ise
valida, kas tegelda organisatsiooni analüüsi või väär-
tuskonflikti teemaga,“ kirjeldab ta.
EESTlAnE EI olE TUIM JA KInnInETartu Ülikooli eetikakeskuse poolt läbi viidud koolituse
eesmärk oli luua koolis ühine väärtusalane aluspind,
misjärel sai Lastekaitse Liit edasi minna nn karuprogram-
miga. Ilmnes, et õpetajatel endil on tihti julgust vähevõitu,
kuid väärtusi on raske edasi anda, kui inimene neid ise ei
kanna.
„Koolitused olid hästi emotsionaalsed,“ ütleb Kristi. „Kui
koolitustelt tagasi tulin, olin iga kord emotsionaalselt
rikkamaks saanud. Müüt, et eestlane on tuim ja kinnine, on
ammu ümber lükatud: koolirahvas on avatud, aus ja siiras.
Rääkida viiekümne inimese ees oma lapsepõlvest ei ole
lihtne, aga sedagi on tehtud. Kõige liigutavamad olid hetked,
kui inimesed mõistsid koolituse ajal muutuste vajalikkust.
Üks õpetajanna ütles, et ta hakkab endas julgust arendama.
Ta teab, et ta ei ole, aga tahaks olla julge. Kui küsisin, mida
ta selleks teeb, ütles ta: „Ma just tegin esimese sammu ja
räägin sellest teie ees.“ Samas ütles teine osaleja: „Ma lähen
oma vanaema hauale, sest mõistan nüüd, kust ma oma
väärtused olen saanud.“ Tihti tunti tänutunnet inimeste
vastu, kes on väärtused eluteele kaasa andnud. Nii et jah,
selle koolituse käigus on juhtunud toredaid imesid.“
34
mireTe:
… sõprus on suur väärtus.
35
MIdA on öElnUd KoolITUSTEl oSAlEJAd?
Vastused tagasisidelehtedelt:
Mida õppisite tänaselt koolituselt?
> Õppisin oma tegevust mõtestama, analüüsima. Enda sisse vaatama.
> Tolerantsust ja vägevat meeskonnatööd.
> Õppisin oma kolleege paremini tundma.
> Koostöö on kõige alus. Nii sünnib midagi, mis on meie kõigi oma.
> Kuulamist, austust, rääkimist, arutelu.
> Mõistsin, et õpetamist on vaja alustada väärtuskasvatusest.
> Väärtuskasvatusega on seotud praktiliselt kõik tegevused koolis. Mida õppisite väärtuste mängust?
> Väga hea mäng! Õppisin seda, et situatsioonide arutamine erinevate inimestega toob parema lahenduse.
> Et meil ongi erinevad väärtused ja arusaamad, kuid rääkides on võimalik leida konsensus.
> Õppisin, kuidas kuulata ja põhjendada nii, et ka teised kaasa mõtleksid. Õppisin kaasamõtlemist teistega.
> Õppisin kaaslasi kuulama, mõistma ja nägema neid täiesti uuest küljest.
TARTU ülIKoolI EETIKA-KESKUSE PEAMISEd TEgEVUSSUUnAd on: > eetika valdkonda uuriv teadustöö,
> eetika õpetamise koordineerimine ülikoolis,
> väärtusalaste arutelude toetamine ühiskonnas ning väärtuskasva-tuse edendamine lasteaedades ja koolides.
Eetikakeskusest saavad lasteaiad ja koolid tellida täiendkoolitusi, mille eesmärk on edendada õpetajate väärtuskasvatuse alast pädevust ning tutvustada metoodilist vahendit – õpilaste väärtuste mängu “Väärtuste avastajad”, mida saab kasutada 3.-4. ja 7.-9. klassis väärtuste üle arutle-miseks mängulisel ja kaasahaaraval viisil.
www.eetika.ee
3535
36
EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud
kümnete tuhandete noorteni
Gerttu Aavik, Eesti Noorsootöö Keskus Kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse suunajuht
37
EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“ on jõudnud
kümnete tuhandete noorteni
Programmi raames rahastatavad tegevused on väga
mitmekesised. Sotsiaalministeerium ja Justiits-
ministeerium kujundavad ühtset lähenemist riskis
olevate laste ja noorte heaolu parandamiseks. Ellu
viiakse kahte tõenduspõhist programmi – vanemlus-
programm „Imelised aastad“ (Incredible Years) ja tõsiste
käitumisprobleemidega noorte ja nende perede
toetamiseks mõeldud programm mitmedimensiooniline
pereteraapia (MDFT). Sotsiaalkindlustusameti juurde
on loodud piirkondlikud tugiüksused kohalike omaval-
itsuste jõustamiseks laste ja perede toetamisel. Tellitud
uuringud on võimaldanud saada parema ülevaate
kinnises asutuses viibivate laste kognitiivsete ja isiksus-
like omaduste ning vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja
sotsiaalse tausta osas ning annavad ülevaate ka kohalike
omavalitsuste võimekusest noorte hälbiva käitumise ja
kuritegevuse ärahoidmisel.
üHEKS SUUnAKS on KAASAV HARIdUSKoRRAldUSMitmeid samme on tehtud ka kaasava hariduskorralduse
edendamiseks, näiteks viib Lastekaitse Liit ellu projekti,
mis toetab tõenduspõhise, riskikäitumist ennetava
metoodika „Kiusamisest vabaks!“ kasutuselevõttu
koolides ja edasiarendamist lasteaedades. Tartu linna-
valitsus veab eest projekti, mis toetab tõenduspõhiste
meetodite abil koolikultuuri loomist, soodustab
õpilase, õpetaja ja kogukonnaliikme koostööd, arendab
nende teadmisi ja oskusi, et tagada iga õpilase
igakülgne areng. MTÜ Hea Algus edendab kaasava
hariduse põhimõtteid lasteaedades ja üldharidus-
kooli esimeses kooliastmes. MTÜ ProDia on arendanud
uusimmigrantidest lastele ja roma lastele suunatud
õppenõustamise kvaliteeti. Tartu Ülikool on loonud
vahendeid eelkooliealiste laste hindamiseks ning Eesti
Koolipsühholoogide Ühing on koostanud põhikooli
õpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite
komplekti ning koolitanud tugispetsialiste.
PRogRAMMI TEgEVUSEd SUUREndAVAd nooRTE SoTSIAAl-SET VõIMEKUST JA SIdUSUSTNoorsootöö valdkonnas rahastatud tegevused on pak-
kunud mitmeid võimalusi riskis olevate laste ja noorte
kaasamiseks. Noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust
suurendanud tegevused on jõudnud kümnete tuhandete
noorteni, arendatud on nendega töötavate spetsialistide
pädevusi ning algatatud on nii riiklikul kui kohaliku oma-
valitsuse tasandil mitmeid uusi ettevõtmisi.
Näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK)
on alates 2014. aastast pakkunud läbi 86 noortekeskuse
noortele varasemast enam võimalusi enesearenguks ja
sotsiaalsete oskuste avardamiseks. Noortele on pakutud
võimalusi osaleda huvitegevuses, saada osa laagritest
ning osaleda mobiilses noorsootöös. Paranenud on noor-
sootöötajate ja valdkonnaga seotud spetsialistide päde-
vus riskis olevate noortega töötamisel, koolituste teemad
on ulatunud mobiilse noorsootöö rakendamise tead-
likkuse tõstmisest kuni draamavahendite kasutamise
tutvustamiseni ning kohaliku tasandi võrgustikutööd
tehakse mitmetes piirkondades senisest teadlikumalt.
Erinevates noorsootöö tegevustes on olnud üle 67 000
osaluskorra. EANK viib täiendavalt ellu ka projekti „Mur-
depunkt“, mis on võimaldanud 12 maakonnas üle Eesti
luua 20 noortekeskuse juurde mobiilsed 2–liikmelised
meeskonnad, kes pakuvad alaealistele õigusrikkujatele
või õigusrikkumise riskis olevatele noortele ennetuslikku
sotsiaalset programmi. Programm julgustab noori kaasa
rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemis-
el ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise,
mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad
laiemale kogukonnale.
Alates 2013. aastast on Eestis ellu viidud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“, mille eesmärgiks on käsitleda riskis olevate laste ja noorte temaatikat süsteemsemalt,
aidates eelkõige riske ennetada. Samuti on soov tõhustada süsteemi, et vajadusel oleks võimalik õigeaegselt sekkuda kasutades toimivaid
ja/või teiste riikide juba elluviidavaid meetodeid. Süsteemne lähenemine toetab ka riskis olevate noortega kokku puutuvate
osapoolte omavahelist koostööd.
37
3838
Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium,
Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on
Eesti Noorsootöö Keskus.
lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored/.
KA nooREd ISE on EESKUJU näIdAnUdSA Archimedes Noorteagentuuri poolt eestveetava
üle-Eestilise projekti „Huvikoolide kaasamine ja
arenguprogramm“ (HUKK-AP) eesmärk oli luua tingi-
mused riskinoorte süsteemseks kaasamiseks ja osale-
miseks, tekitada uusi meetodeid ning arendada juhenda-
jate oskusi. Projektiga sooviti luua eeldused ja toimivad
lahendused selleks, et riskinoored oleksid huvitegevusse
kaasatud võrdselt teiste noortega.
Programmi raames on kaasavate praktikate arendamisel
näidanud eeskuju üles ka noored ise. Nimelt on
Eesti Noorteühenduste Liit algatanud projekti
„Ühised Noored“, mille raames pakuvad kaheksa
noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste
riskis olevate noorte ettevõtlikkust, edendavad
tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid
oskusi. Näiteks Eesti Arstiüliõpilaste Selts, Eesti
LGBT Ühing ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
on ühiselt tõstnud noorte teadmisi seksuaalkasva-
tuse valdkonnas. Erinevate noorteühingute poolt
pakutavatesse tegevustesse on tänaseks olnud kaasatud
1201 noort.
Justiitsministeerium viis ellu väiketoetusskeemi, mille
raames toetati kaheksat kogukondlikku kuritegusid
ennetavat algatust. Samuti toetati kolme projekti, mis
pakuvad tuge vanglast ja erikoolist vabanenud noortele.
Programmis on olulisel kohal ka kahepoolsete suhete
arendamine. Kahepoolsete suhete arendamise fond on
võimaldanud luua programmiüleselt kontakte projekti
elluviijate ja doonorriikide organisatsioonide vahel
ning toetatud projektide põhiselt teadmiste, kogemuste,
meetodite ja parimate praktikate vahetuseks projekti
elluviijate ning doonorriikide organisatsioonide vahel.
“nimelt on Eesti noorteühenduste liit algatanud projekti „ühised noored“, mille raames pakuvad kaheksa noorteühingut tegevusi, mis toetavad 7–17 aastaste riskis olevate noorte ettevõtlikkust, edendavad tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid oskusi.”
Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ võrgustik
metoodika kontaktisikud maakondades,
pilootlasteaedades ja –koolideskoolitajad
ja nõustajad
Lapsed lasteaedades (439) ja koolides (81)
Vaata ka: www.kiusamisestvabaks.ee
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Linnade Liit Eesti Alushariduse Juhtide
ühendusTartu Ülikooli eetikakeskus
Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut
The Mary Foundation MTÜ Lastekaitse Liit Save the Children Denmark
Haridus- ja Teadusministeerium
Moreno Keskus MTÜ
metoodikat rakendavad õpetajad
laste perekonnaliikmed
teised lasteaia- ja koolipere
liikmed sh juhtkond
OÜ Psience
MTÜ Tartu Laste Tugikeskus
SA Innove Rajaleidja keskused
40
MEIE VääRTUSEdMTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisu-kohtadega arvestamine.
Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!
MEIE MäRKSõnAd• Märka last!
• Ära löö last – ka sõnadega!
• Kasvame koos!
• Samal poolel – lapse poolel!
• Targalt internetis!
• Lapse hääl!
• Kiusamisest vabaks!
KASUlIK TEAdAKülasta kodulehte:www.lastekaitseliit.ee
Vaata kasulikku infot:www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee
loe veebiajakirja „Märka last“:http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/
liitu ja ole kursis:www.facebook.com/Lastekaitseliit
Tutvu lastelaagritega:www.lastelaagrid.eu
MTü lASTEKAITSE lIIT Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128
Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee
Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank
MTü lastekaitse liit on katus- organisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapse- sõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTü lastekaitse liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiiv-selt paljudes siseriiklikes ja rahvus-vahelistes võrgustikes. liikmes- organisatsioonid tegutsevad üle Eesti.
MEIE TEgEVUSEd: • tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel
• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloome- protsessis
• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt)
• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi
• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid
MTÜ LASTEKAITSE LIIT