Märts 2012

SOODSATE TÕLGETE TURG

Tõlkesuunad: soodushinnaga al. 6.50 EUR/ lk* soodushinnaga al. 7.50 EUR/ lk*

Koodi TUDENG3 sisestamisel soodushind!

Vajad tõlkimisel abi?

nr 6 (377)13.03.2012

TASUTA

WWW.YLIOPILASLEHT.EE

AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

TUDENGIELU

NÄORAAMAT

LOE EDASI LK 4

LOE EDASI LK 7

LOE EDASI LK 9

Tallinna ülikooli üliõpilaskond ja MTÜ ProjectsAreUs lõid koos noorte aktiivsete tudengitest vanematega Tallinna ülikooli lastetoa, mis tähistas sel aastal juba oma viiendat sünnipäeva.

Gerlin Järvela võtab üliõpilaste esindamist

südamegaEesti maaülikooli

veterinaarmeditsiini tudeng,

üliõpilasesinduse esinaine, maadleja

ja kaitseliitlane Gerlin hoolib

oma ülikoolist.

TÜ Viljandi kulturiakadeemia tudengid hingavad kultuuriKultuuriakadeemia eesmärk on igas mõttes elusate, terviklike ning tegusate eesti kultuuri kandjate kasvatamine.

Antropoloogiatudeng Liis Brit võistles Miss UniversitylLiis Brit Pertelson käis missivõistlusel kursusetöö jaoks osalusvaatlusega materjali kogumas.

deng

FOTO

: TLÜ

LAS

TETU

BA

Üliõpilasesindajad suhtuvad tudengitele teenuste pakkumisse erinevaltMärtsikuus toimuvad kogu Eestis üliõpilasesindajate valimised. Nagu rahvaesindajate valimiste eel ikka, tuleb ajakirjandusel uurida, mille-ga seni tegeldud on. Eesti Üliõpilasleht uuris lähemalt esinduste paku-tavaid teenuseid ja toetusi.

Eesti suuremate ülikoolide üliõpilasesindused

töötavad väga erinevate põhimõtete järgi. Tal-

linna ülikool pakub tudengitele palju erinevaid

teenuseid, alates tudengiprojektide toetamisest ja

tudengite nõustamisest kuni koolituste ja lapsehoiu

teenuseni välja.

Tallinna tehnikaülikooli esindus on teenuste osu-

tamise teistele organisatsioonidele usaldanud. TTÜ

üliõpilasesinduse esimehe Tauri Kärsoni sõnul on

nende eesmärk kõrghariduse kvaliteedi parandami-

ne ja olulise info levitamine õigete sihtgruppideni.

Eesti maaülikooli esindus on väike ja näiteks koo-

lituste korraldamiseks pole neil lihtsalt ressursse.

Samas tõdevad nad, et koolituste ja muude üliõpi-

laselu edendavate ettevõtmiste järele on vajadus

kindlasti ka nende koolis olemas ning võimaluse

korral esindus nende asjadega ka tegeleks.

Eesti kunstiakadeemia esinduse aseesinaise Joan-

na Pungase sõnutsi on ka nende esindus väike ja

nende tudengid ootavad neilt pigem just ürituste

ja eelkõige näituste korraldamist.

LOE EDASI LK 5

13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Esinduse valimine

Ma arvan, et iga tudengi elus on tulnud ette päevi, kus ta küsib endalt − mida siis ikkagi tegelikult teevad mind esindavad üliõpilasesindajad? Meile tundus, et teatakse küll seda, et esindajad võitlevad tudengite õiguste ja võimaluste eest kõrgkoolis, aga sageli ei teata midagi praktilisematest tege-vustest. Peale printimise ja paljundamise.

Nagu arvata oligi, on kõrgkoolid ja esindu-sedki väga erinevad. Üks ütleb, et nemad võitlevadki ainult kvaliteetse hariduse eest ja printima võiksid tudengid minna kuhugi mujale, teised pakuvad teenuseid koolitus-test, projektitoetustest ja nõustamistest kuni lapsehoiuni.

Ma ei arva, et üks lähenemine on parem kui teine. Samas leian ikkagi, et esindus, kes pakub tudengitele tuge, mida saab n-ö käe-ga katsuda, on tudengitega lähedasem, teab nende probleeme ja saab seega ka paremini nende eest seista.

Sel kuul toimuvad suuremas osas Eesti kõrgkoolidest üliõpilasesindajate valimised. Ma loodan, et meie selle kuu ajaleht suudab vähemalt mõne tudengi panna mõistma, kui palju võib tegelikult esindus tudengi heaks teha ja kui oluline on see moodustada õige-test inimestest.

Mõelge, kui kõik tudengiesindajad oleks sellised nagu Eesti maaülikooli üliõpilasesin-duse esinaine Gerlin Järvela, kes on võitnud kõrgkooli juhtkonna usalduse ja tegelenud muu hulgas ka väga paljude praktiliste probleemidega. Kas te ei arva, et maailm oleks tõepoolest natukene parem paik?

Nii et uurige, millal on teie kõrgkoolis valimi-sed ja minge valima.

KADRI INSELBERGpeatoimetaja

MÕTISKLUSED

Stenografisti tagasitulek14. veebruari Eesti Üliõpilaslehe juhtkir-jast võib lugeda: „Paljud meist, noorest põlvkonnast, on üldse võimelised veel pastakaga paberile kiiresti konspektee-rima? Pean tunnistama, et mina vist ei ole.“

Kirjutamine on selles mõttes huvitav nähtus, et kultuur ja tehnika on siin väga tihedalt seotud. Kui mõelda tagasi Vana-Egiptusesse, siis algselt pandi hie-roglüüfi dega kirja vaid usku puudutavaid (sisuliselt siis pühasid) tekste, samas kui sumerite kiri (ja võib-olla kiri üldse) on väidetavalt tekkinud vajadusest põllu-majandust parandada ja matemaatilisi tehteid teha.

Hiljem lisandusid Egiptuses juba hieraa-tiline ja demootiline kiri, mis olid mõel-dud preestritele ja rahvale. Võrreldes hieroglüüfi dega ei olnud vahe mitte ainult kiiruses ja lihtsustusastmes, vaid ka odavuses, kuna kivi (loe: hauakambri, templi, sarkofaagi jms) asemel võis n-ö mittepühasid tekste ka näiteks papüü-rusele kirjutada.Sellest näitest selgub, et kirjutamise tehniline pool on sõltuvuses sellest, mida ja kellele oma kirjutistega ütelda tahetakse, st mis on nende ees-märk. Demootilise kirjaga keegi juba naljalt vaarao sarkofaagile kirjutama ei hakanud.

Ülikoolis on kirjutamise eesmärk peami-selt konspekteerimises. See on siis loen-gu sisu kokku võtmises ja läbi selle info meelde ning alles jätmises. Kui jälgida, kuidas konspekteeritakse, siis on arvuti kasutamisel kaks äärmust. Esimene tüüp teeb täiesti kõrvalisi asju (Facebook, So-litaire jms) ning teine äärmus kirjutab üles kõik, mida kuuleb, kartes, et kui mõni sõna kaotsi läheb, siis kukub ta eksamil läbi. Mõnes loengus ongi kuulda ainult klahviklõbinat. Viimasel juhul pole tulemuseks aga mitte loengukons-pekt, vaid protokoll. Konspekteerijast on saanud stenograaf. Ei mõelda enam, mida kirjutatakse, vaid oluline on, et kirjutatakse.

Vaieldes selle üle, kas lubada arvuti kasutamine loengus või mitte, on tähelepanuta jäänud mõned olulised aspektid.

Esiteks ei tähenda arvuti kasu-tamata jätmine loengus, et seda

ei võiks hiljem kodus teha. St loengus paberile konspekteeritud materjal on võimalik kodus arvutisse ümber tööta-da, et info kättesaadavamaks teha.Pole juhuslik, et Pimsleur’i meetod rõhub keeleõppes just teatavate intervallide tagant kordamisele. Tänu (paberilt ar-vutisse) ümberkirjutamisele tekib üks kordamiskord rohkem, mis tuleb meel-de jätmisel kasuks. Selle kohta võiks ehk raamatupidamisterminit kasutades ütelda „kahekordne kirjendamine“. An-tud meetod võimaldab hiljem kodus loengu sisu üle rahulikult mõtiskleda, otsida internetist materjale juurde jms. Kokkuvõttes kinnistub tekst pal-ju paremini (refereerimine on muide kõige mõjuvam viis asju meelde jätta). Küsimus pole seega selles, kas arvuti või pastakaga, vaid kuidas neid kõige paremini kombineerida.

Teiseks tekitab arvuti ka-sutamine loengus efekti, kus ü l iõp i-laste

omavaheline suhtlus kolib arvutisse (või tehakse üldse kõrvalisi asju). See tähendab ühelt poolt vähem müra loen-gusaalis, kuid teisalt väheneb õppejõu võimalus tähelepanu suunata ja vajadusel üliõpilaste omavahelist suhtlust piirata, et nood rohkem loengule keskenduksid. Kõnepuldist vaadates ei ole ju võimalik aru saada, mida arvutis parajasti tehakse – kas refereeritakse või hoopis postita-takse 9gag-i pilte edasi.

Kolmandaks ei ole põhiprobleem minu meelest mitte niivõrd konspekteerimise tehnilistes vahendites, kuivõrd õppejõu-du oskuses ja tahtes üliõpilasi kaasata. Põhimõtteliselt on ülikooli ruumid selle jaoks, et kokku tulla ja koos arutada ning üksteiselt teadmisi hankida. Kuid kui suhtlus toimib valdavalt stiilis „õppejõud räägib, üliõpilased kuulavad“, siis kipub ka ruumide kasutamise (ja nende küt-mise ning ehitamise) mõte ära kaduma.

Seetõttu võiks esmajärjekorras mõtelda sellele, kuidas soodustada loengus dia-loogi ning minimeerida neid asju, mida saab igaüks ka kodus talle sobival ajal teha (näiteks videoloenguid vaadata või materjale läbi töötada). IT-lahendused on meil selle jaoks ju olemas. Õnneks on mõned õppejõud ka seda teed minema hakanud.

Inimeste ühte ruumi toomisel ei saa olla muud mõtet, kui

nende omavaheline suht-lus (kui just üliõpilastega ruume kütta ei taheta). Ehk siis õppe see osa, mis toimub üheskoos, peaks nihkuma roh-

kem seminaride vormi suu-

nas.

JUHTKIRI

Väljaandja:

SA Üliõpilasleht

Toimetuse üldaadress:

[email protected]

Koosseis:

Kadri Inselberg, peatoimetaja

[email protected]

Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht

[email protected]

Väino Õun, küljendaja

[email protected]

Kaisa Kaldoja, keele- ja

stiilitoimetaja

Tarvo Metspalu, fotograaf

Tiraaž: 8 000

Formaat: A3, värviline

Maht: 12 lehekülge

Trükk: Kroonpress

Kontakt: SA Üliõpilasleht,

F.R. Kreutzwaldi 4,

Tallinn 10120

Telefon: 640 0422

Faks: 640 0502

Kodulehekülg:

www.yliopilasleht.ee

Facebook: www.facebook.com/

Eesti.Uliopilasleht

TSITAAT

MEELIS OJASILDreklaam & imagoloogiaTLÜ Kommunikatsiooni Instituut

"Kas tõesti on varikirjutamine muutunud normiks ega üllata enam kedagi? Isegi siis mitte, kui riigikogulane ise on üks variautoritest ning avalikult sellest räägib. Kui mõni aasta tagasi ilmus Eesti Üli-õpilaslehes artikkel «Laiskus majanduskriisist ei hooli – raha eest lõ-putöö?», milles tõdeti, et Eestis on bakalaureusetöö ostmine tavaks saanud, ei leidnud ka see tõsiselt võetavat vastukaja ei üliõpilaste, õppejõudude ega avalikkuse poolt. Ja sellest on siiralt kahju."

Alar Karis, TÜ rektor. Postimees, 6.03.2012.

FOTO: LISA WAHMAN/PANTHERMEDIA/SCANPIX

2

TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)

PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)

TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE

VALIK PÄIKESEPRILLE -50%!

OSTES LÄÄTSED ON ESMANE OPTOMETRISTI VISIIT

LÄÄTSEKANDJALE TASUTA!

MÄRTSIKUUS KÕIK OPTILISED PÄIKESEKLAASID -25%!

Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012 UUDISED

EÜLi arutas 19. veebruaril Tartu

istungil õppetoetuste süsteemi

kitsaskohti ja haridussüsteemi

rahastamist. Vastu võeti avaldus

hariduse rahastamise kohta ning

kinnitati seisukohad õppetoetuste

reformimiseks.

EÜL peab eduka ja mõjusa õp-

petoetuste süsteemi eelduseks:

• see on kooskõlas kõrgharidus-

reformi eesmärkidega ja lähtub

vastuvõetud reformiseadusest.

• toetust on võimalik taotleda

vähemalt kõigil täiskoormuses ja

nominaalajaga õppivatel tudengi-

tel ning toetuse määramisel lähtu-

takse eestkätt tudengist ja seejärel

hinnatakse tema reaalset leibkonda

TÜ õigusteaduskonna esindus

koosseisus Maria Pihlak, Anu-

Maria Kütimaa, Kärt Pormeister

ja Viktor Nikonov läbisid edu-

kalt 2011/2012. aasta Euroopa

õiguse harjutuskohtu (European

Law Moot Court - ELMC)

võistlusel kirjaliku vooru ja osa-

lesid võistluse Šveitsis, Lucerne’s

toimunud regionaalfi naalis, kus

jõudsid nelja parima sekka.

Viktor Nikonov tunnistati pa-

rimaks kohtujuristiks. Enam kui

80 osalejaga kirjalikust voorust

pääsesid suulisele võistluse-

le Lucerne’i edasi 12 ülikooli,

nende seas mitmed maailma

tippülikoolid nagu Kings Col-

lege, Freier Universität Berlin,

Hannoveri ja Helsingi ülikoolid,

Euroopa kolledž jt.

Võistkonna üks juhendaja,

dotsent Carri Ginter ütles, et

TÜ võistkond tegi veerandfi naali

jõudes ülihead tööd, sest tege-

mist on mainekaima Euroopa

õigusele pühendatud võistlusega

maailmas. “Kõige silmapaistvam

saavutus on aga parima kohtu-

juristi tiitel, mille pälvis Vik-

tor Nikonov ja mis viib ta otse

President Toomas Hendrik Il-

ves otsustas 27. veebruaril jätta

välja kuulutamata riigikogus

vastu võetud kõrgharidusrefor-

mi seaduse, sest see on vastuolus

Eesti vabariigi põhiseadusega.

Riigikogu põhiseaduskomisjon

ja kultuurikomisjon tegid 6. märt-

sil ettepaneku kõrgharidusreformi

eelnõud mitte uuesti vastu võtta,

vaid suunata see tagasi komisjoni

ülevaatamiseks ja parandamiseks.

Riigikogu hääletas ettepaneku üle

kaks päeva hiljem ning otsustaski

seaduseelnõu praegusel kujul mit-

te vastu võtta ja saatis selle uuesti

kultuurikomisjonisse. EÜL esitas

kultuurikomisjonile kuus ettepa-

nekut, kuidas presidendi poolt

väljakuulutamata jäetud kõrgha-

Tallinnas tutvustati veebruari

lõpus üleilmse välistudengite

uuringu iGraduate tulemusi,

mille kohaselt on siinse kõrgha-

ridusega rahul 90% küsitletuist.

Keskmine rahulolu kõikides

uuringus osalenud riikides on

88%. Võrreldes sama uuringu

2009. aasta tulemustega on

Eestis õppivate välistudengite

rahulolu ühe protsendipunkti

võrra tõusnud.

iGraduate Euroopa kliendisu-

hete juht Nannette Ripmeester

selgitas, et tegemist on maailma

kõige mastaapsema tudengite

arvamusuuringuga: „Alates

2005. aastast oleme küsinud

enam kui miljoni üliõpilase

arvamust. Soovime teada nen-

de hinnangut õppetöö taseme,

tugiteenuste ja elukeskkonna

kohta.“

Kõige rohkem on Eesti välis-

üliõpilased rahul elukeskkon-

naga. Seda hindas positiivselt

89% küsitletuist, uuringu kesk-

mine on 85%. Kõige kõrgemalt

hinnati turvalisust ja arvati, et

Eesti on üldiselt väga hea koht

elamiseks. Suure osa rahulolust

annavad mõistlik hinnatase ja

vaba aja veetmise võimalused.

Rahul ei olda sellega, et õp-

pimise ajal on keeruline tööd

leida ning üllatuslikult jääme

keskmisele päris palju alla ka

keskkonnasõbralikkuses.

Tugiteenuste taset hinnatakse

samuti keskmisest kõrgemalt,

89% keskmise 87% vastu. Eesti

kõige suuremateks plussideks

President jättis kõrgharidusreformi seaduse välja kuulutamata

ridusreformi eelnõu muuta.

Esiteks tuleks EÜLi hinnangul

ülikoolide fi nantsautonoomia ta-

gamiseks seaduses täpsemini sä-

testada riikliku rahastamise alused

ja kord. „EÜLi hinnangul tuleks

rahastamise alusena säilitada se-

nine baasmaksumuse mõiste või

modifi tseerida seda vastavaks,”

ütles EÜLi esimees Eimar Veldre.

Teiseks tuleks sätestada tasuta

õppe eeldusena täiskoormusõppe

nõude täitmine või 85 protsendi

mahus õppekava täitmine kumu-

latiivselt nominaalajas. „See aitab

muuhulgas vältida ka ülikoolide

liigset paberimajandus ja täien-

davat koormust,” sõnas Veldre.

Kolmandaks tuleks EÜLi ar-

vates jätta akadeemiline puhkus

kõrgkoolide otsustada või regu-

leerimisel lähtuda õppekoormuse

sätetest. Akadeemilise puhkuse

ajal peaks olema võimalik soori-

tada aineid vähemalt 15 protsendi

ulatuses õppekava mahust. „Need

muudatused akadeemilise puh-

kuse korralduses saavad jõustuda

vaid neile tudengeile, kes astuvad

kõrgkooli siis, kui tasuta õpe käi-

vitub,” rõhutas Veldre.

Neljandaks tuleb EÜLi hin-

nangul õppekulude hüvitamise

tingimused ja kord sätestada sel-

gelt neile, kellel jääb mõni aine

sooritamata ja neile, kes ületavad

nominaalset õppeaega. Seaduses

tuleb üheselt määrata, et neilt

tudengeil, kes on alla 30 EAP

mahus aineid deklareerinud, aga

TÜ juuratudengid tegid Euroopa harjutuskohtus ilma

lõppvõistlusele. Tõestasime, et

Tartu ülikooli õigusteaduskond

on võimeline võistlema EL õi-

guses maailma tippkeskustega.

Võistluse üheksa kohtunikku

olid kõik EL õiguse valdkonna

tipptegijad,” sõnas Ginter ja lisas,

et ettevalmistused aprillis Eu-

roopa Liidu kohtus toimuvaks

fi naaliks juba käivad.

TÜ võistkonna liikme Kärt

Pormeistri hinnangul on võist-

luse näol tegemist intensiivseima

EL õiguse õppevormiga, mille

läbimiseks tuleb omandada os-

kus vabalt orienteeruda Euroopa

Liidu õiguse rägastikus läbi üü-

ratu kohtupraktika. Võistkonda

juhendas TÜ EL õiguse dot-

sent Carri Ginter koos lektor

René Värki ja Merike Saarman-

niga õiguskantsleri kantseleist.

Ettevalmistamisel olid toeks ka

Harju maakohtu kohtunikud

Kai Härmand ja Meeli Kaur.

ELMC võistlus toimus sel aas-

tal juba 24. korda. Igast neljast

regionaalfi naalist valitakse välja

üks võistkond, kes pääseb Luk-

semburgis Euroopa Liidu kohtu

juures toimuvasse fi naali.

EÜL sõnastas seisukohad õppetoetuste reformimiseks

Välistudengid on Eesti haridusega rahul

ja hetkeolukorda;

• toetuste kõrval ja kooskõlas

nendega on uuendatud ka õp-

pelaenu süsteem, milles on vä-

hendatud sotsiaalmajanduslikke

takistusi laenu taotlemisel ning

tagasimaksete tingimusi ja korda

seades hakatakse arvestama ka

laenu võtnud isiku sissetulekuid

ning teatud mahus on taastatud

ka õppelaenu riiklik hüvitamine;

• toetusele lisaks on tudengitel

võimalik taotleda edukusel põ-

hinevaid riiklikke stipendiume;

• tudengite tugisüsteem sh vaja-

duspõhised toetused rakenduvad

hiljemalt 2013.aasta sügisel olene-

mata tudengi sisseastumise aastast.

on välistudengitega tegelevad

tudengioranisatisoonid ning

heatasemeline töö välistuden-

gite nõustamisel ja abistamisel

kõrgkoolides. Võrreldes teiste

riikidega hinnati kõrgeimalt ma-

jutusvõimalusi ning fi nantsilisi

tugiteenuseid. Arenguruumi nä-

hakse muu Euroopaga võrreldes

peamiselt karjäärinõustamise ja

tervishoiu vallas.

Rahulolu õppetöö kvaliteediga

jäi kolme protsendipunkti jagu

madalamaks kui võrreldavate

keskmine, 82% vs 85%. Peamis-

teks murelasteks ülejäänutega

võrreldes on edasiste karjääri-

võimalustega seonduv, teadus-

töö korraldus ja õppejõudude

võõrkeele tase. Rahul ollakse

multikultuurse õhkkonna ja

õppekeskkonnaga üldiselt.

„Üldiselt oleme paari aasta ta-

guse ajaga võrreldes üsna samal

või veidi paremal tasemel. Kui

kaks aastat tagasi võrdlesime end

Suurbritannia, Hollandi ja Bel-

giaga, siis nüüd on meie tulemusi

võrreldud 15 riigiga Euroopast,

aga ka selliste välistudengite-

le atraktiivsete riikidega nagu

USA, Kanada, Uus-Meremaa ja

isegi Lõuna-Aafrika,“ tõdes SA

Archimedes kõrghariduse välis-

turunduse juht Mariann Lugus.

Eestis õpib tasemeõppes

1600 välistudengit, lisaks tuleb

iga aasta Eestisse umbes 800

ERASMUSe vahetustudengit.

Küsitluses osales ligi 700 Eestis

kõrgharidust omandavat välis-

maalast.

täidavad täiskoormusnõuet, õp-

peraha küsida ei tohi.

Viiendaks. Õppekulude hüvi-

tamise ülemmäära kehtestamise

aluseks tuleb võtta esimeses et-

tepanekus mainitud kõrgkooli-

de rahalise toetuse arvutamise

alus.

Kuuendaks. Reformi ja õppe-

toetusi puudutavaid eelnõusid

tuleb menetleda paralleelselt ja

võtta need vastu ühel ajal või

lisada õppetoetusi puudutavad

sätted juba reformi eelnõusse.

„Meie soov on, et eelnõu me-

netletaks kevade jooksul uuesti

läbi ja võtmeküsimuste kohta

tagataks ka korralik võimalike

mõjude hindamine ja analüüs,”

sõnas Veldre.

FOTO: EÜL

3

13.03.2012 // Eesti ÜliõpilaslehtTUDENGIELU

Antropoloogiatudeng tegi osalusvaatluse missivõistluselTallinna ülikooli antropoloogiatu-deng Liis Brit Pertelson (22) käis Lõuna-Koreas Miss Universityl, et kursusetöö jaoks materjali koguda ja Eestit esindada.

Liis Brit soovis koguda mater-

jali kursusetöö jaoks, mis räägib

ilustandarditest ja feminiinsusest

kommertssfääris, missinduses ja

modellinduses.

Õigel ajal avanes võimalus

esindada Eestit Miss University

valimistel. Õppejõudki innusta-

sid tagant – antropoloogid olevat

missivõistlusi küll väljastpoolt uu-

rinud, ent seest mitte.

Miss University on üks neljast

suurimast missiüritusest maail-

mas. Teistest eristab seda siiras

soov levitada sõnumit heade rah-

vusvaheliste suhete olulisusest, ra-

hust ja armastusest. Bikiinivooru

asemel on ülikoolimissi konkursi

kaalukaim osa vestlemine eri-

teemalistes foorumites. Näiteks

keskkonnafoorumil oli kohal ka

Lõuna-Korea keskkonnaminister.

Kultuurilised erinevused

Miss Universityl osales 64 eri rii-

gist pärit tarka ja ilusat tüdrukut.

Liis Brit usub, et antropoloogi

pilguga oli vaadata küll ja rohkem.

Kultuurilised erinevused te-

kitasid lausa teravaid autelusid.

„Alžeeria miss oli kihlatud, kuid

ei tahtnud abielluda, sest tema

mees sundis teda burkat kandma.

Pakistani miss ei saanud tema

murest aru, sest kui mees sulle

midagi ütleb, siis see on sulle sea-

dus ega tasu isegi küsimuse alla

VIIVIKA RÕ[email protected]

VIIVIKA RÕ[email protected]

seada, kas see on õige või mitte,“

räägib Liis Brit.

„Feministid on kaua burka

vastu võidelnud, aga paljudele

naistele annab nende kandmine

vabaduse, et neid ei vaadata kui

seksistlikke ihaldusobjekte, nagu

on läänes,“ lisab ta.

Vägivald iseenda kallal

Missivalimiste korraldajad rää-

kisid osalejatele palju võistluse

fi losoofi ast ja tõekspidamistest.

Üks peamisi ideid oli, et sisemine

ilu tähendab rahuarmastust. Siin

nägi Liis Brit vastuolu. „Rahu

armastamine eeldab vägivallatust,

aga ma nägin tüdrukute vägivalda

iseenda kallal,“ lausub ta. Lisaks

karmidele dieetidele hakkas sil-

ma suuri kultuurilisi eripärasid.

„Costa Rica miss rääkis, et neil

on nii normaalne, kui tüdrukud

saavad 16. sünnipäevaks rinna-

operatsiooni. Temagi oli lasknud

rinnapartiid korrigeerida ja huuli

täita. Aga näiteks Lõuna-Ko-

reas on loomulik, et tüdrukud

valgendavad juba väiksest saati

näonahka.“

Mille poolest Liis Brit ise võis

teistele silma jääda? „Mulle öeldi,

et mul on hästi must huumor.

Küsiti, kas oleme kõik metslased,

Punamütsikesed, kes on metsas

üles kasvanud. Rääkisin, et elasin

väiksena Kiisal, mis on pealinna

lähedal, aga keset loodust. See

tundus neile nii eksootiline. Al-

guses arvas kuus inimest üldse,

et Eesti on Aafrikas,“ lausub ta.

Kursusetöö jaoks intervjuusid

tehes küsis Liis Brit konkuren-

tidelt, milline on nende meelest

ilus naine. „Paljud vastasid, et

ilusal naisel on suured heledad

silmad, valge näonahk ja suur

naeratus. Hiljem lugesin, et tao-

lise ilustandardi tunnevad isegi

beebid ära, naeratavad sellistele

nii-öelda ilusatele näotüüpidele

rohkem. Isiklikult küll sean sellise

seaduspära küsimuse alla, aga eks

see intrigeerib,“ ütleb ta.

Liis Brit tunnistab, et tajus juba

Eestis olles, kuidas pärast mis-

sindusse astumist hakati temasse

natuke teisiti suhtuma. „Oli sellist

suhtumist, et targad tüdrukud ei

roni missivõistlustele,“ lausub ta.

Ta on missistaatuse aktsepteeri-

nud kui lisarolli, kuid loodab, et

teda selle kaudu defi neerima ei

hakata. „Ma ütleks, et ma olen

antropooloogiatudeng, kes ka-

sutab osalusvaatluse meetodit

misside seas,“ ütleb ta.

Liis Brit loodab, et suudab jul-

gustada naisi olema kõike kor-

raga, mitte valima, kas olla ilus

või tark. Ta nägi võistlusel väga

tugevaid tüdrukuid, kes on am-

bitsioonikad, targad, tahavad olla

eeskujud, minna tagasi oma riiki

ja kasutada tiitlit selleks, et neid

kuulda võetaks.

„Miss Liibanon sai kõnep-

reemia, ta on väga tulihingeline

kõneleja, rääkis rahupoliitikast ja

ma arvan, et ta saab minna oma

kodumaale ja sellega midagi teha.

Kui sa usud, et sul on häält, siis

sul ka on,“ arvab Liis Brit.

FOTO

:3X

ERAK

OG

U

Õhtukleidi voorus säras Liis Brit Riina Põldroosi kleidis.

Miss Universityl hooliti ka missikandidaatide sisemisest ilust - näiteks käisid neiud vabatahtlikuks hurmaa kasvanduses.

Miss University on üks suurimaid missiüritusi maailmas.

Meedias tõstatus märtsikuu alguses tudengitööde variautorluse

ja plagiaadi temaatika. Tartu ülikooli rektor Alar Karis esitas

Postimehe arvamusküljel küsimuse, kas tõesti on varikirjutamine

muutunud normiks ja ei üllata enam kedagi?

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Eimar Veldre hinnangul on

nii variautorlus kui ka plagiaat tõsised probleemid, kuid nende

ulatus pole selge. Veldre väitel tuleb sellised juhtumid üheselt

hukka mõista ja seetõttu on tervitatav Tartu ülikooli rektori Alar

Karise algatus tuua küsimus laiema avalikkuse ette.

«Kui selgub, et tudeng on kasutanud kellegi teise materjale, siis

lihtsasti sel tudengil minema ei peaks,» hindas Veldre. «Sama

lugu on sellega, kes pakub uurimistööde kirjutamise teenust ja

sellega tabatakse.»

Veldre arvates tuleb kõrgkoolides tegelda ennetustööga ja

põhjustega, mis viivad tudengid plagiaadi või töö tellimiseni.

Veldre hinnangul on küsimuseks tudengite juhendamise tase,

millele viitas ka Karis.

EÜL: Variautorlus tudengi-töödes tuleb hukka mõista

Iga kõrgkooli tudeng tahab, et oma valdkonna õppimine oleks

põnev, pööraselt huvitav ja praktiline. Samas on põnevate as-

jade tegemiseks vaja omandada ka kohati igavatena tunduvad

baasteadmised. Sestap ei mahugi õppekavadesse alati ära kõik

need head ja positiivselt hullud ideed, mis tudengitele pähe

tulevad ja mida nad tahaksid õpingute käigus teostada. Või

siis on tudengil suur soov rakendada oma erialaseid teadmisi

praktikas, kuid selleks puuduvad piisavalt huvitavad võimalused.

TÜ ideelabor on keskkond, kus tudengite meeskondadel

aidatakse 11 nädala jooksul arendada põnevaid ja pööraseid

valdkonnaüleseid ideid.

Ideelaborisse saab tulla nii oma ideega kui ka liituda mõnda

põnevat ideed teostava meeskonnaga. Samuti saab ideelabo-

risse tulla juba valmis valdkonnaülese meeskonna ja juba veidi

arendatud ideega.

TÜ ideelabor annab meeskondadele mentorid, ligipääsu aren-

duseks vajalikele ressurssidele ning jagab laiali auhinnafondi.

Igal semestril valitakse välja meeskonnad, kellele leitakse 11

nädalaks valdkonna ja ettevõtluse mentorid.

Vajadusel saavad meeskonnad oma projekti arendamiseks

ligipääsu Tartu ülikooli laboritele. Iga semestri lõpus antakse

rahaline premeeria igas teadusvaldkonnas ning jagatakse ka neli

eripreemiat. Neljaks teadusvaldkonnaks on humaniora, medicina,

realia et naturalia ja socialia.

TÜ ideelabor on suurem kui Tartu ülikool ja kaasa lööma on

oodatud ka teiste kõrgkoolide tudengid, ettevõtjad ja organisat-

sioonid. Kui sul on mõte, aga see ei tundu mahtuvat ideelabori

tegevuste alla, siis võib korraldajatega siiski ühendust võtta. TÜ

ideelabor ongi koht, kus viia ellu ebatraditsioonilisi ideid, mis

tavaliste jaotuste alla ei mahu.

Sisesta oma idee: bit.ly/ideelabor

Tartu ülikoolis alustas tööd hullude ideede labor

Tudeng, kas sul oleks soov kaasa aidata suurimale tudengite

festivalile Eestis? Tahame pakkuda Teile igakülgset omaalgatust,

ideede genereerimist, meeskondlikku tööd, professionaalset teos-

tust ning fantastilist tulemust. Tahame, et tunneksite end suure

festivali suure osana. Soovime, et teie kaudu saaks traditsioon

taas edasi kanduda. Osalemiseks võta ühendust kas Iris Eliasega

(56489305; [email protected]) või Veiko Ristissaarega (Veiko

Ristissaar 53 429 599; [email protected] )

Tallinna tudengipäevad kutsuvad oma meeskonda!

4

Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012 FOOKUS

Seekord keskendusime esinduste

poolt pakutavatele konkreetsetele

teenustele ja toetustele ning tõ-

desime, et esinduste pakutu on

sama erinev kui ülikoolidki.

Kõige laiema teenuste valikuga

paistab silma Tallinna ülikoo-

li (TLÜ) üliõpilaskond. Lisaks

tudengiprojektide toetamisele ja

tudengite nõustamisele korraldab

esindus näiteks koolitusi, pakub

tasuta kodulehe võimalust ning

isegi lastehoiuteenust.

Koolitanud on esindus oma

tudengeid näiteks avalikus esi-

nemises, Tai massažis, aga jaga-

nud teadmisi ka juhtimisalastel ja

loomingulistel koolitustel. Kõik

esindused seda endale aga lubada

ei saa.

Peamiselt toovad üliõpilasesin-

dajad välja, et sellisteks tegevus-

teks ja teenusteks lihtsalt ei jätku

ressursse. Näiteks Eesti maaüli-

kooli (EMÜ) üliõpilasesinduse

esimehe Gerlin Järvela sõnul

oleks vajadus koolituste ja muude

Esindused hoolitsevad oma üliõpilaste eest väga erinevate põhimõtete järgiSel kuul aset leidvate üliõpilasesin-duste valimiste eel on paslik uurida seda, millega üliõpilasesindajad iga-päevaselt ikkagi tegelevad ja mida nad üliõpilastele pakuvad.

üliõpilaselu edendavate ettevõt-

mistele järele kindlasti ka nende

koolis olemas ning võimaluse

korral esindus nende asjadega

ka tegeleks.

„Koolitusi oleme teinud, aga

üsna harva. Meil on suur ülikool,

aga esindus koosneb ainult 15

inimesest ja vaid sekretär on meil

palgaline töötaja,“ selgitas Jär-

vela. „Palju aitaks kaasa see, kui

rohkem aktiivseid inimesi oleks

toetajate poole peal,“ lisas ta.

Üliõpilaste algatuste toetamine

Sama probleem piirab ka teisi

väiksema koosseisuga üliõpila-

sesindusi. Eesti kunstiakadeemia

(EKA) esinduses ei ole näiteks

ühtegi palgalist töötajat – esin-

duse aseesinaine Joanna Pungas

ütles selle peale, et nende ülikoo-

lis ei ole ka selle järele vajadust

ning üliõpilaskond ei eeldagi

neilt suuremahulisi ettevõtmisi.

Mitmest üliõpilasesindusest

kostis aga seisukoht, et esindus

ei peakski olema niivõrd teenu-

sepakkuja, vaid ennekõike loo-

ma üliõpilastele võimalused ja

tingimused ise tegutsemiseks.

Näiteks Tartu ülikooli (TÜ) ja

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ)

esindused, kellel iseenesest ini-

meste või vahendite puudusega

probleemi ei ole, on põhisuuna

võtnud hoopis tudengiaktiivsuse

toetamisele ja üliõpilaste huvide

eest seismisele – valmisteenused

jäävad sealjuures tagaplaanile.

TÜ Üliõpilaskonna SA juhataja

Karro Külanurm ei tahtnud aga

nõustuda väitega, et nad oma

üliõpilastele sealjuures midagi

olulist pakkumata jätaksid.

Külanurm tõi välja, et esindus

tegeleb tudengiprojektide toe-

tamisega ning osaleb ka ürituste

korraldamisel ja toetamisel. Tema

sõnul ei peaks üliõpilasesinduse

peamine ülesanne olema siiski

mitte ürituste korraldamine ja

teenuste pakkumine, vaid pigem

üliõpilaste huvide eest seismine ja

algatuste ning ideede toetamine.

„Aitame korraldada sponso-

rite koostööd korraldajate ja

läbiviijatega,“ selgitas ta, milles

seisneb esinduse roll. Sponsori-

test, kellega TÜ esindusel hetkel

kehtivad koostöölepingud on, tõi

Külanurm välja Vanemuise teatri,

Saku Õlletehase, EMT, Eagle

Visioni ja kohvik Werneri.

Samal arvamusel oli ka TTÜ

üliõpilasesinduse esimees Tauri

Kärson. „Me oleme ürituste kor-

raldamise võimalikult palju enda

käest ära andnud. Meil on üli-

koolis palju organisatsioone, kes

sellega tegelevad – ei ole mõtet

nendega konkureerida ja nende

tegevust dubleerida,“ selgitas ta,

et põhirõhk on haridusega seotud

teemadel.

Kärson rõhutas ka, et nende

esinduse üheks peamiseks ees-

märgiks ja tegevuseks on pealegi

veel info levitamine õigete siht-

gruppideni moonutama kujul.

Koolitusi erinevalt Tallinna

ülikoolist TTÜ esindus olulisel

määral ei korralda. „See ei täida

eesmärke ja ei lähe meie stratee-

giaga kokku, milleks on paranda-

da hariduse kvaliteeti,“ põhjendas

Kärson. Ta lisas, et Tallinna üli-

kool, mis juba niikuinii tegeleb

pedagoogika õpetamisega, saab

endale koolitusi palju paremini

lubada, kuna vastavad inimesed

on juba ülikoolis olemas.

Küll aga pakuvad mõlemad

esindused oma üliõpilastele

nõustamist ja abi mitmesuguste

küsimuste puhul. Külanurm tõi

välja, et igasuguste projektiideede

ja muude algatuste puhul saab

alati vajadusel esindusest abi ja

juhendamist.

Toetuste jagamine

„Kui üliõpilasel on idee, on alati

võimalik tulla üliõpilasesindus-

se,“ kinnitas ta. „Siin on alati ini-

mesi, kel on oskused, kogemused

ja teadmised, kuidas mingit koo-

litust või üritust korraldada või

projekti läbi viia.“ TÜ esinduse

poolt on viimati toetust leidnud

ANNES [email protected]

Joanna Pungas selgitas, et kuns-

tiakadeemias ei ole esinduse roll

päris see, mis ta on enamikes

suuremates ülikoolides. Nimelt

näiteks sellised projektid nagu

Domus Dorpatensise korralda-

tud vestlusõhtute sari „Inimene

kohtub inimesega“, Eesti Arsti-

üliõpilaste Seltsi projekt „Lap-

sed teatrisse!“ ja MTÜ ELSA

Estonia projekt „Õigusteadusest

mittejuristidele“.

TTÜ tegeleb mitmesuguste

toetuste jagamisega, millest mit-

med on seotud teadusega. Tuden-

giteaduse edendamise konkurss

puudutab teadusega tegelevaid

klubisid ja ühinguid, teadustöö-

de konkurss aga TTÜ üliõpi-

laste uurimistöid; olemas on ka

projektikonkurss, kuhu võetakse

vastu kõiksugu eri sisuga taotlusi.

Toetatud on nii haridusalaseid,

kultuuriteemalisi kui ka meele-

lahutuslikke projekte.

EMÜ esinduse viimati toetatud

projektidest tõi esimees Gerlin

Järvela välja projekti „Koos ku-

jundame linna“, mille eesmärgiks

on maaülikooli linnaku alale ter-

viklahenduse leidmine.

korraldab üliõpilasesindus seal

peamiselt kultuuriüritusi, millest

ühed olulisemad on näitused.

Printimine ja paljundamine

„Viimasel ajal oleme toetanud

aktsioone ja ka korraldanud EKA

maja teemalisi mõttetalguid,“ tõi

Joanna Pungas näiteid tudengi-

aktiivsusest. Lisaks sellele saavad

Pungase sõnul EKA tudengid

osaleda laulukooris, mida esindus

rahastab, ja kasutada ujulat üle

kahe korra soodsamalt.

Lihtsamatest teenustest, mida

pea kõik esindused pakuvad,

on printimine ja paljundamine,

tööde köitmine ja ISIC-kaar-

di väljastamine. Näiteks TTÜ

esindus ei paku aga isegi prin-

timise ja paljundamise teenust.

„Kõikvõimalikud administratiiv-

teenused on meil mujale antud,“

selgitas Kärson, kelle sõnul on

nende esinduse tegevuse põhi-

rõhk mujal.

Mõnikord võib jääda mulje, et üliõpilasesindajad peavad ainult koosolekuid ja mõtlevad kõrgeid mõtteid, aga tegelikult pakutakse oma kaastudengitele ka väga erinevaid praktilisi teenuseid. Pildil Tartu ülikooli üliõpilasesinduse eelmise aasta uue koosseisu esimene istung.

FOTO

: AN

DRE

S RA

UD

JALG

See ei täida eesmärke ja ei lähe meie strateegiaga kokku,

milleks on parandada hariduse kvaliteeti. Tauri Kärson (TTÜ)

5


LÜHIDALT

Virge Tamme õpib Tartu

ülikooli kommunikatsiooni-

juhtimise magistriõppes. Sel

aastal juba kümnendat korda

toimunud Talveakadeemia

teadusartiklite konkursil saa-

vutas tema kirjutatud artikkel

„Perekonnaliikmete vaheline

suhtlus kui jätkusuutliku ühis-

konna alustala“ I vanuseastmes

esimese koha.

Erinevate põlvkondade va-

helist suhtlust uues meedias

analüüsinud artikkel põhineb

Tamme magistritööl. „Soovi-

sin teada saada, mis motiveerib,

ajendab kõiki kolme põlvkon-

da samasid kanaleid kasutama,

millised on kasutusharjumused

ning kuidas teiste põlvkondade

online-kanalis kohalolek pe-

reliikme kui indiviidi kasutus-

praktikaid mõjutab,“ selgitas

autor. Juba varem, bakalaure-

usetöös, oli ta uurinud, kuidas

käituvad eelteismelised suht-

lusportaalis Rate.ee.

Uuringus osalejate leidmine oli raske

Uuringusse erinevate põlv-

kondade kaasamiseks toetus

Tamme algselt Rate.ee-le, mis

võimaldas vanuse järgi kasu-

tajaid kõige hõlpsamini leida.

Küll aga jäi magistrandi üles-

kutse tulemuseta. „Uuringu idee

sai positiivset vastukaja,“ rääkis

Tamme, „ent eestlaslik taga-

sihoidlikkus sai võitu valmis-

olekust oma kogemust jagada.“

Nii tuli võtta appi plaan B ehk

keegi soovitas kedagi, kes soo-

vitas kedagi. Lõpptulemusena

osales uuringus neli perekonda

kolme põlvkonna lõikes, kokku

13 vastajat.

Juba esimeste intervjuudega

Uus meedia aitab vähendada lõhet erinevate põlvkondade vahel

hakkasid välja joonistuma sar-

nased kasutusmustrid. Selgus,

et liituma ajendas vastajaid va-

nusest või geograafi lisest asuko-

hast olenemata kuuluvustunne.

„Läbi ühiste platvormide kasu-

tamise tunnevad pereliikmed

omavahel enam sidet ning näe-

vad suuremat suhtluspotent-

siaali nii visuaalsel, verbaalsel

kui kirjalikul teel,“ selgitas

Tamme. Tendentsi illustree-

ris autor noore pere näitega:

abikaasa on läinud välismaale

tööle ning uus meedia mängib

suhte püsima jäämisel äärmiselt

tähtsat rolli. Lisaks mugavusele

pakub tasuta video- ja helipilt

võimalust piiramatult suhelda.

Internetis suheldakse ka kõrvaltubades olles

Uuringust selgus, et harvad ei

ole ka olukorrad, kui ühe ka-

tuse all olevad pered kasutavad

aktiivseks suhtluseks selliseid

kanaleid nagu näiteks Facebook

või MSN. Tamme tõi välja, et

aina süvenev uue meedia ka-

sutamine jätab traditsioonilise

peresuhtluse tagaplaanile. „Kui

me kõik üha enam interneti-

seerume, alguses sõpruskonna

tasandil ja nüüd edasi

ka perekondlikul

tasandil, siis mis

saab mõneküm-

ne või isegi vä-

hema aja pärast

näiteks tradit-

sioonilistest <pe-

rekond istub lauas

õhtusöökidest>?“

küsis Tamme.

Suhtlusteemad uues meedias

ei erine igapäevastest silmast-

silma teemadest: noorematel

on teemadeks laste kasvata-

mine ja vanematel terviseprob-

leemid. Tamme sõnul võib uue

meedia üheks tundemärgiks

pidada seda, et see ei seo ini-

mesi üheaegselt ühtesid ka-

naleid kasutama, vaid igaüks

saab vastavalt oma ajaressursile

vestlusega liituda.

Virge Tamme arvates soosib

uus meedia igati põlvkonda-

devahelise lõhe hajumist oma

mitmekülgsusega, mis annab

võimaluse eri vanuses pereliik-

metel teineteise toi-

metustega kursis

olla.

„Informatsioo-

ni küllus, mida

ühe inime-

se kohta võib

saada neti teel,

ületab ju kordades

selle, mida me suu-

dame edastada näiteks kord

nädalas vanaemale üht tele-

fonikõne tehes,“ selgitas autor.

Lisaks tõid pea kõik uuringus

osalenud vanema põlvkonna

esindajad välja, et uue meedia

kasutamine üheskoos noore-

matega võimaldab ka neil end

hingelt nooremana tunda.

Küll aga on Tamme seisuko-

hal, et päris ära see lõhe ei kao,

sest vanemad põlvkonnad on

HELEN [email protected]

aeglasemad uute tehnoloogi-

liste teadmiste omandamisel.

Näitena toob ta, et kui suur osa

noortest on liikunud Rate.ee-st

Facebooki, siis vanem generat-

sioon on suuresti Rate-i püsima

jäänud. „Kui võrrelda just noo-

rimat ja vanimat põlvkonda, siis

noored on alati samm ees.“

Lõhestunud perekondade taasülesehitamine

Nii ongi välja kujunenud, et

noorem põlvkond eelistab

virtuaalsuhtlust, vanemate

põlvkond kiirsuhtluskanaleid,

e-kirju ja helistamist ning va-

navanemate põlvkond eelkõige

helistamist või traditsioonilis-

te kirjade saatmise võimalust.

Kuigi vanavanemad hindavad

uue meedia poolt pakutavaid

suhtlusalternatiive, taunivad

nad interneti mõju noorematele

põlvkondadele. Tamme sõnul

toodi suuremate murekohtade-

na välja eneseväljendusoskuse

kadumist, õigekeelsusreeglite

rikkumist ning läbimõtlemata

ja sisutühjade sõnumite edas-

tamist.

Virge Tamme on kindel, et

tema poolt läbiviidud uuring

aitaks välja töötada erinevaid

kommunikatsioonistrateegiaid:

milliseid kanaleid pidi suhtlus

uues meedias töötab ning kui-

das infot kõige efektiivsemalt

levitada. Lisaks usub ta, et uu-

ringust oleks abi ka lõhestunud

perekondade taasülesehitami-

sel. Autor kavatseb teemat tule-

vikus kindlasti ka edasi uurida.

„Huvi teema vastu on suur ning

erinevaid tahke, mida lahata,

veel mitmeid,“ kinnitas Tamme.

*Kogumik, kust on võimalik lu-

geda kõiki Teadusakadeemia kon-

kursile esitatud artikleid kogu-

pikkuses, on saadaval suuremate

Eesti ülikoolide raamatukogudes.

Informatsiooni hulk, mida saab üksteise kohta teada interneti teel, ületab kordades selle, mida suudetakse edastada näiteks kord nädalas vanaemale helistades.

FOTO

: WAV

EBRE

AKM

EDIA

LTD

/PAN

THER

MED

IA/S

CAN

PIX

Mul on loenguid väga vähe, enamuses

on praktiline tegutsemine ja siis on

väike märkmik. Loengus, kui on kaasas,

on kaks võimalust: jälgin oma läpakast

samu slaide, mis õppejõul on ja teen

märkmeid juurde, et teaks mida täp-

selt eksamiks õppida; või kui on väga

igav loeng, loen uudiseid, blogisid ja

Loengus ma seda ei kasutagi. See-

pärast, et läpakas kaalub 2 kg, mida

tegelikult ei ole palju, aga ma ka ei

viitsi seda pidevalt kaasas vedada ning

mulle ei meeldi, kui kõik mu materja-

lid on läpakas. Minu arvates on hea,

Läpakate kasutamine loengutest

sõltub vägagi õppejõu võimest teha

loeng põnevaks. Mul pole tahtmist

minna loengut mittepuudutavatele

lehekülgedele, kui loeng on põnev

ja kaasakiskuv.

Seega arvan, et sülearvutite kasu-

tamine on igati õigustatud. Mina

ei loe kunagi hiljem oma vihikusse

kirjutatud konspekti, samas arvutis-

se trükitud konspekti loen.

Timo TalvikTallinna ülikool, kunstiteraapia

arvamusi. Aga need on väga haruldased olukorrad.

Ja vahel on vaja ka kiirkorras mõned tööasjad läbi vaadata – töö ikka

koolist tähtsam. Aga üldiselt ma rüperaali koolis kaasas ei kanna.

Inspireerituna TTÜ avaliku halduse instituudi otsusest keelata loengus sülearvutid, uuris Üliõpilasleht tudengitelt, kas ja mis otstarbel nemad loengus sülearvutit kasutavad.

Mille jaoks kasutad loengus sülearvutit?KÜSITLUS

Teele TuulingTartu ülikool, bioloogia

Evelin RootsiTartu ülikool, sotsioloogia

kui mul on loengu konspektid kirjalikult paberil. Siis võivad

muud asjad läpakas olla, aga nii ei sõltuks ma sellest liiga palju.

Näiteks, kui midagi arvutiga juhtuma peaks, siis ei kaoks

kõik mu materjalid ära, või kui need isegi on mul kuskil mujal

ka üleval, siis on tüütu hakata kuskilt uut arvutit otsima.

Tarkvara tootearenduse magistriõpeViljandi kultuuriakadeemia vahendusel algas vastuvõtt Tallinnas toimuvasse tarkvara tootearenduse magistriastme õppesse. Virtuaalkeskkondade disaini ja arendamise (inglise keeles Design and Development of Virtual Environments) inglise keelne õppekava on interdist-siplinaarne, liites omavahel kolm erinevat valdkonda: infotehno-loogia, ärijuhtimise ja disaini.

Vastuvõtt õppekavale on üles ehitatud eri valdkondi silmas pidades: kolmandik vastuvõe-tutest on IT-taustaga, kolman-dik disaini- ja äritaustaga ning kolmandik muu, soovituslikult humanitaar- või sotsiaalteaduste taustaga üliõpilased. Eri taustaga tudengitest moodustatakse juba õppetöö algusjärgus meeskon-nad, mille ülesandeks mõne uuendusliku IT-toote väljatööta-mine ja turundamine.

Õppetöö toimub Tallinnas Tehnopoli teadus- ja ärilinnakus workshopi-laadsete sessioo-nidena. Magistriõppekava on suunatud töötavale inimesele, pakkudes võimalust õppida n-ö pikkade nädalavahetuste kaupa, kolm korda kuus reedeti, laupäe-viti ja pühapäeviti.

Lisaks õppejõududele väljast-poolt Eestit, käivad oma isiklikku kogemust ja nõuandeid jagamas kohalikud IT-valdkonna korü-feed. Siiani on DDVE-s esinemas käinud näiteks, BNS’i looja ja praegune investor Allan Martin-son, üks Garage48 asutajatest, Priit Salumaa, suhtlusvõrgustike looja ja IKT valdkonna arvamus-liider Andrei Korobeinik, üks Skype kolmest asutajast, Ahti Heinla, jpt.

Rohkem infot internetiaadressil www.ddve.ee ja meie faceboo-ki lehel http://www.facebook.com/ddve.ee. Õppekohtadele kandideerimise tähtaeg 16.aprill 2012

TUDENGIELU6

NÄORAAMAT 7

Rääkisin Eesti maaülikooli ve-

terinaarmeditsiini eriala tuden-

gi ning pikaaegse maaülikooli

üliõpilasesinduse liikme Gerlin

Järvelaga, kes on esindusse pääse-

nud neljal järjestikusel aastal ning

kavatseb kandideerida ka viiendaks

aastaks. Kui Gerlin 2007. aastal

oma eriala õppima asus, tõmbas

tuttav ta kaasa üliõpilasesindajaks

kandideerima ning kui juba esin-

dusse ükskord saadud oli, asus ta

sealset omal moel reformima ja

parandama. Rääkisimegi Gerli-

niga üliõpilaste esindamisest, aga

ka kõrgharidusest üldisemalt ning

tema eripärastest hobidest.

Kuidas said üliõpilasesindajaks? Tegelikult oli ikkagi nii nagu ala-

ti, et keegi kuskilt kutsus. Mulle

helistati ja küsiti, kas ma oleksin

huvitatud kandideerimisest. Ma

arvan, et ma oleksin leidnud selle

tee sinna niikuinii – tõenäoliselt

küll mitte esimesel kursusel, aga

ma olen väga õnnelik, et just sellel

ajal juba sinna astusin. Ma läksin

kohe haridus- ja sotsiaalteemade

toimkonda ning me hakkasime

reaalselt tudengkonda puudutavat

paberimajandust läbi töötama ja

Gerlin Järvela fännab oma ülikooli Elab: Tartu Õpib: Eesti maaülikool

Kohe-kohe on taaskord ukse ees üliõpilasesin-dajate valimine, kuid kui palju me tegelikult teame neist inimestest, kes tudengite heaolu eest ülikooli tasandil seisavad? Üliõpilasleht otsustas uurida ühte esindajat lähemalt.

järjest tõsisemalt hakati meid ka

seetõttu võtma. Nüüd pöördutakse

sageli juhtkonnast meie poole, et

esinduse arvamusi ja ettepanekuid

küsida. See on minu arust asi, mis

hullult motiveerib − näed, et see,

mida sa teed, on tõesti tähtis.

Mis on sinu arvates üliõpila-sesinduse missioon?

See on küll väga lihtsustatult öel-

dud, aga ma leian, et kõik asjad,

mida me teeme, peavad üliõpilaste

huve kaitsma ja nende eest seis-

ma. Seal ei saa tegeleda... ma ei

tahaks küll tegelikult seda eraldi

välja tuua, aga ma ei näe, et näiteks

üliõpilasesinduse missioon number

üks peaks olema see, et korraldame

hästi palju pidusid. See oli see meie

probleem, mis tekkis mingil hetkel.

Neid peab tegema, üliõpilasel peab

loomulikult olema meelelahutust,

aga see ei saa olla see peamine asi,

millega kõik tegelevadki.

Mida üliõpilasesindus näiteks viimasel aastal ära on teinud?Viimasel aastal oleme ära teinud

näiteks hästi palju selliseid asju,

millest on aastaid räägitud, et peab

ära tegema. See ei ole absoluutselt

minu isikus kuidagi kinni, loomu-

likult on asi meie esinduse suure-

pärases meeskonnas, aga näiteks

meil ei olnud siiamaani ülikooli

sõrmust, mis tundub ju elementaa-

rne. Suur avalik-õiguslik ülikool,

sõrmus peaks olema, aga meil ei

olnud. Ja nüüd tegime selle ära!

Lisaks algatasime ka oma kooli

tudengilehe, mis võimaldab tu-

dengitel avaldada arvamust kooli

suhtes.

Kuidas maaülikoolil läheb?Ma olen oma ülikooli suur fänn.

Meie ülikoolis on nii palju eriala-

sid, mida mujal ei õpetata ja see

loodussäästlik hoiak mulle ka väga

meeldib. Maaülikoolis tunned, et

seal on sellised teistsugused ini-

mesed, kes tegutsevad kõik teatud

mõttes Eesti looduse jätkusuutlik-

kuse säilitamise nimel. Isegi kui sa

ei tule sinna loodussäästliku hoia-

kuga, siis ära lähed sa sealt koolist

sellega kindlasti. Samas ma näen,

et on ka probleeme.

Milliseid?

Näiteks teatud erialade dubleeri-

mine. Sellest on räägitud ka juba

mõnel pool ja võib-olla tõesti toi-

mub mõningane ressursside rais-

kamine ja kusagilt tuleks kokku

tõmmata, aga ma tahaks näha, et

see protsess toimub ikka mõist-

likult. Ei saa lihtsalt mõelda, et

jätame kõik erialad kõige suurema-

tesse ülikoolidesse ja väiksematelt

ülikoolidelt hakkame erialasid ära

võtma. Peab ikka vaatama ka seda,

mis spetsiifi kaga asjad on.

Lisaks tegeled sa ju veelgi päris mitme huvitava asjaga?Sa pead nüüd silmas seda maad-

lust, eks? Ma jõudsin selle juurde

alles ülikoolis. Mulle lihtsalt nii

meeldib see, et päev otsa võivad sul

olla näiteks kool ja koosolekud, aga

õhtul lähed sinna ja kõik mõtted

lähevad ära. Maadlus ei ole ainult

füüsisele, see on hästi vaimne. Kõr-

valtvaatajale võib-olla tundub, et

issand jumal, maadlevad, ja mingid

naised ka veel! Võivad vaadata, et

tegemist on vägivaldse spordiga,

aga see pole absoluutselt selline,

see pigem just õpetab sulle hästi

palju enda kohta. Ma tunnen, et

see on hästi minu jaoks.

Räägi natukene ka Kaitseliidust.Ma olen Kaitseliidus olnud kuus

aastat ja nüüd eelmisel aastal õp-

pisin Kaitseliidu koolis parameedi-

kuks. Sellel aastal õpin seal noore-

mallohvitseri kursustel, ehk siis kui

ma lõpetan, saan ma loodetavasti

nooremallseersandiks. Kusjuures

Kaitseliidu kool on hästi palju

mind aidanud ka üliõpilasesinduse

töös, see õpetab juhtima.

See, kuidas ma Kaitseliitu sattu-

sin, on minu arust päris hea lugu,

sest see iseloomustab mind väga

hästi. Kümnendas klassis tulid meil

valikained ja neid oli kaks: riigi-

kaitse ning eetika ja kombeõpetus.

See polnud küll ametlikult välja-

öeldud, kuid aru oli saada, et üks

aine on justkui poistele ja teine

tüdrukutele. Ja mina läksin riigi-

kaitsesse, kusjuures ükski poiss ei

läinud sealt edasi Kaitseliitu. Mina

ja veel kaks tüdrukut paralleelklas-

sidest läksime edasi.

Tänu sellele sain endale kaks väga

head sõpra ja me kõik oleme siia-

maani seal.

LIINA ILVES [email protected]

FOTO

: LIIS

TRE

IMAN

N/P

OST

IMEE

S/SC

ANPI

X

Gerlin Järvela on suurepärane näide hoiatusest “Vaga vesi, sügav põhi”.

Karoliyna PekkenenTartu ülikool, usuteadus

Olenevalt loengust ma konspekteerin ja samas

mõnikord olen ka netis. See oleneb õppejõust, kui

huvitavaks ta oma loengu suudab minu arvates

teha. Aga kui nett on olemas ja arvuti lahti, siis

nagu ei saaks jätta ka Gmailis käimata. Ma arvan,

et internet ei olegi nii suur mõjutaja. Võib-olla ar-

vuti ise. Kui ma poleks Gmailis või Facebookis, siis

Korraliku õpilasena peaksin vas-

tama, et märkmete tegemiseks,

milleks ma ka arvutit kasutan.

Aga enamasti tegelen täiesti

kõrvaliste asjadega, näiteks loen

uudiseid, olen MSN’is ja nii edasi.

Aga minu arust see loengu jäl-

gimist siiski ei sega. Kui kuulata

tahan, siis panen Postimehe ikka

kinni.

Saskia KiviTallinna ülikool, suhtekorraldus

Esther KukkTartu ülikool, koolieelse lasteasutuse õpetaja

ma arvan, et ma mängiks arvutis mingit mängu. Seda siis ainult tõeliselt

igava loengu ajal, kus ma ilma arvutita teeksin midagi kolmandat, sest

ma ei usu eriti, et ma ikkagi loengut kuulaksin.

Vahel kasutan – peamiselt, et

konspekti teha. Aga mõnikord,

kui on igav, siis olen niisama

netis ka. Läpakat kasutan tava-

liselt loengutes, kus ma tahan

põhjalikumat konspekti teha ja

õppejõud räägib kiiresti. Käsitsi

kirjutab aeglasemalt.

Inspireerituna TTÜ avaliku halduse instituudi otsusest keelata loengus sülearvutid, uuris Üliõpilasleht tudengitelt, kas ja mis otstarbel nemad loengus sülearvutit kasutavad.

Mille jaoks kasutad loengus sülearvutit?KÜSITLUS

CV:

Hariduskäik

1995 - 2007 Saku gümnaasium

2007 Eesti maaülikool, veterinaarmeditsiini eriala

2010 / 11 Kaitseliidu Kool - parameedik

2011 / 12 Kaitseliidu Kool - nooremallohvitseri kursused

Hobid / muud tegevused: maadlus, kaitseliit, neljal suvel õpilasmaleva rühmajuht

Kõrvaltvaatajad võivad vaadata, et maadlus on vägivaldne sport,

aga see pole absoluutselt selline, see pigem just õpetab sulle hästi palju enda kohta.

Küsis ANNES AUS


LÜHIDALT

India ülikool on hädas tudengite rohkusegaIndias asuva Indira Gandhi rah-vusliku avatud ülikooli linnak on võrreldes teiste maailma tippülikoolidega üllatavalt väike ja tagasihoidlik. Küll aga on selle ülikooli nimekirjas üle nelja miljoni tudengi, mida on näiteks 10 korda enam kui USA suurimas ülikoolis.Kuna sarnaselt teistele avatud ülikoolidele ei eelda sissesaamine erilist konkureerimist, on esimese kursuse tudengite arv viimastel aastatel kahekordistunud.Õppetöö toimub digitaalajastule kohaselt: suur osa üliõpilastest osaleb ainekursustel meili teel või tele- ja raadioülekandeid kuulates. Ülikooli rektori parema käe Renga Ramanujami sõnul võimaldab üli-kool kõrgharidust nii ka vaesemal järjel olevatele inimestele. Kuigi kõrghariduse pakkumine madala-male keskklassile on Ramanujami sõnul positiivne, võib see lähema kümnendi ajal ületada igasugused piirid – prognoosi kohaselt võib nende tudengite arv lähiaastatel kasvada 40 miljonini.

Briti tudengid ei oska kõrgemat matemaatikatUuringud näitavad, et aina suurem osa briti koolilõpetajatest lahkub keskkoolist puuduliku arvutamis-oskusega. Väheste matemaatiliste teadmiste taustal on mitmed kõrg-haridusasutused võtnud nõuks matemaatika mahtu kraadiõppes vähendada. Uuringust selgus, et paljud teised erialad, mitte ainult matemaatika, eeldavad tudengitelt küllaltki häid matemaatilisi teadmi-si. Nii on näiteks sotsiaalteaduste, psühholoogia või arstiteaduse tudengid tegelenud kvantitatiivse-te uurimismeetoditega. Uuringus toodi välja, et nii mõnigi ülikool ei paku sellisel tasemel matemaa-tikat, mida erialaselt vaja oleks, kuna kardetakse ala atraktiivsuse kadumist. Lisaks on ülikoole, kus matemaatikakursusi kaotatakse, kuna tudengid ei saa hakkama.

Prahas protestisid tuhanded tudengidVeebruari lõpus kogunes Praha kesklinna ligi 7000 tudengit, et üheskoos avaldada meelt kõrgha-ridusreformi eelnõu vastu. Päev varem protestisid tudengid Tšehhi suuruselt teises linnas Brnos. Pahameeletormi kätte on eelkõige sattunud riigi haridusminister Josef Dobes ning kogu valitsuse esin-datav üldine seisukoht hariduse osas. Prahas asuva Charlesi ülikooli aserektor Stanislav Stechi sõnul muudavad kavas olevad muudatu-sed ülikoolid fi rmadeks, rektorid ju-hatajateks ja tudengid klientideks. „Nad on reformi meilt võtnud ning selle endale sobiva sisuga täitnud,“ ütles Stech. Reformivastased akt-sioonid on lähiajal kavas ka teistes ülikoolilinnades üle kogu riigi.

James Moseley õppis teist aas-

tat Oxfordi ülikoolis matemaa-

tikat ja infotehnoloogiat, kui

ta otsustas kogutud teadmisi

praktikas rakendada. Ta lõi

ühemehe konsultatsioonifi rma,

mis aitab suurtel fi rmadel enda

võimekust hinnata. Nüüd, kaks

aastat hiljem, on tema ettevõtte

kasum 30 000 dollarit.

Moseley on vaid üks aina

kasvavast hulgast tudengitest,

kes soovivad juba ülikooliaastail

ettevõtlusega eksperimenteeri-

da. Ühelt poolt on põhjuseks

keerulised ajad tööturul ning

teiseks õppemaks ülikoolis.

Ka ülikoolid ise on jõudnud

arusaamale, et ülikoolist saadud

kraad ei tähenda ilmtingimata

eduka karjääri algust. Nii pa-

kuvad ülikoolid õpilastele jär-

jest rohkem ärialaseid kursusi

ja nn inkubaatoreid. Viimased

pakuvad eduka äri valemiks va-

jalikku nõu ja muid teenuseid.

Lisaraha kulub marjaks ära

Hushpreet Dhaliwal, kes ju-

hatab rahvusvahelist organi-

satsiooni, mille eesmärgiks on

noorte ettevõtjate töö koordi-

neerimine, sõnab, et kui kaks

aastat varem oli Suurbritannias

taolisi inkubaatoreid 12, siis tä-

naseks on neid üle 80.

Majanduslangus on muut-

nud ettevõtluse heaks vahen-

diks tuleviku kindlustamisel

üha suuremale hulgale kooli-

lõpetajatele. Lauren Moulsley

hakkas Avoniga tegelema oma

18. sünnipäeval. Selleks ajaks

oli ta avastanud, et isegi poole

kohaga töö kaubanduses nõuab

eelnevat kogemust, mis tal sel

ajal puudus. Aasta hiljem õpib

Moulsley ürituste korraldust

Bournemouthi ülikoolis ning

kooli kõrvalt müüb kaastuden-

gitele Avoni kosmeetikatooteid.

Kuna Suurbritannias on õp-

pemaksude määr aina tõusu-

teel, kulub igasugune lisaraha

marjaks ära. „Ma ei saa stipen-

diumit ning ka võetud laen ei

kata kõiki kulusid, seega on

lisaraha vajalik, et üldse hak-

kama saada,“ ütles Moulsley,

kes teenib 50 kuni 100 naela

kuus (kuni 120 eurot). Tema

sõnul on müügitöö tõstnud ta

enesekindlust ning õpetanud

Ülikooli kõrvalt oma firma alustamine võib tunduda suure ettevõtmisena. Sa-mas aga pakub see tudengitele võimalu-se omandatud oskused proovile panna, endale ärimaailmas nime teha ning mis veelgi rõõmustavam: õpinguteks vajalik-ku raha koguda, kirjutab the Guardian.

HELEN [email protected]

FOTO

: AN

DRE

S RO

DRI

GU

EZ/P

ANTH

ERM

EDIA

/SC

ANPI

X

väärtuslikke turundusnippe,

ent samas jätnud piisavalt aega

koolile keskenduda.

Olgugi et selliseid edulugusid

on sadu, ei lähe kõigil nii häs-

ti. 2009. aastal ülikooli lõpeta-

des pakuti Simon McCannile

tööd ühes Suubritannia suu-

rimas raamatupidamisfi rmas.

Ta keeldus pakkumisest, kuna

tal keerlesid juba ammu peas

mõtted oma fi rmast, mis pakub

ülikoolilinnakus odavat kohvi.

Algamas on ettevõtluse ajastu

Vähem kui kaks aastat hiljem

oli ta sunnitud firma maha

müüma ning McCannil ei jää-

nud muud üle, kui püüda kitsal

tööturul taas läbi lüüa. „Ma ei

olnud äri alustamise kulude

osas realistlik ja püüdsin lii-

ga kiirelt laieneda,“ põhjendas

McCann äri nurjumist.

Enda fi rma loomine on noor-

te seas muutunud üha popu-

laarsemaks, eriti just nüüd,

kui konkurents korralikule

töökohale on aina pingelisem.

Ka Suurbritannia peaminister

David Cameron on päri, et

saareriik on astumas n-ö ette-

võtluse ajastusse. Seda tõestab

ka möödunud aastal läbi viidud

uuring, millest selgus, et üle

poole riigi teismelistest tahaks

omada enda fi rmat.

Küll aga, nagu tundis omal

nahal 24aastane McCann, võib

rahaliste vahendite puudumine

ja kogenematus ka kõige suu-

remad ambitsioonid purustada.

„Iseenda boss olla on raske,“

ütles McCann, „kui sa tahad

aastas võtta kolm puhkust ja

sõita ringi uue BMWga, siis

pole ettevõtlus sinu jaoks.“

Sellised edulood, nagu ülal-

toodud Moseley või Harvardis

tudengitele sotsiaalvõrgustiku

loonud Mark Zuckenberg on

ka Eesti hakkajatele tudengitele

julgust süstinud. Allpool toome

välja kaks noort ettevõtjat, kes

lisaks ülikoolile ka oma äriga

tegelevad.

Aina enam tudengitest ettevõtjaid

trügib turule

Aina enam tudengitest ettevõtjaid

trügib turule

EtnoRaali lõid 2011. aastal kaks kesk-

kooliaegset sõbrannat. EtnoRaal teeb

kirju rahvusmustriga sülearvuti- ja käe-

kotte. Kuna mustrimaailm on Eestis

suur ja lai, mõtlesime, et oleks tore, kui

inimesed teaksid kas või oma kodukoha

mustrit.

Nii tekkis mõte kombineerida must-

reid esialgu sülearvutikottidel, mida ise

valmistama hakkasime. Eesmärk oli sü-

Helery Homutov, Tartu ülikooli Pärnu kolledž

Keeruline olukord tööturul ja kõrged õppemaksud innustavad üha rohkemaid tudengeid juba õpingute ajal oma firmat looma.

Fei on 2010. aastal loodud et-

tevõte, mis teeb vabaaja riideid

kõigile trenditeadlikele: kollekt-

sioonist leiab nii ülimõnusaid

pusasid, pluuse kui ka pükse.

Ülikooli kõrvalt oma ettevõttega

tegeleda ei ole raske, kuna minu

õpitav eriala annab palju juurde

ettevõtte arengule.

Need kaks käivad ikka käsikäes

ja muudavad teineteist pigem liht-

samaks. Kui aga tekiks olukord,

et mõlemaga enam samal ajal ei

jaksaks tegelda, valiksin pigem Fei

ja jätkaksin kooli hiljem. Kumbagi

ei taha üle-jala teha.

Ainus tulevikuplaan, mille kõr-

vale teised plaanid peavad sobima,

on see, et kogu aeg oleks endal

huvitav ja toimuks areng ning

ükski oma lemmiktegevustest ei

tohiks jääda kooli ega fi rma var-

vendada noorte seas huvi käsitöö vastu.

EtnoRaali puhul oli väga heaks esi-

meseks lükkeks see, et MTÜ polnud

eksisteerinud kahte kuudki, kui Et-

noRaali kotid valiti EUHOFA ehk

50. rahvusvahelise turismikongressi

ametlikeks kottideks. Tellitud kottide

arv jäi umbes 150 koti ringi.

Kindlasti andis selline edu julgust

ning innustust. Ühe suure plussina

tooksin välja selle, et minus tärkas sü-

gavam huvi turunduse vastu. See tun-

ne, et tuled pärast koju ja saad reaalselt

kuulatud ideed ellu viia, on hoopiski

midagi muud, kui lihtsalt talletada

need kuhugi paberile.

Samuti muutus minu jaoks teistsugu-

seks kolledžis ainete õppimine ehk minu

huvi süvenes mõnes aines tunduvalt.

Ma leian, et igasugune oma asjaga

tegelemine ning selle juhtimine on

motiveeriv ja tuleb igati kasuks.

ju. Ühesõnaga on mul plaanis oma

tulevik siduda vaid nende asjadega,

mis teevad mind õnnelikuks.

Agnes Mägi, Estonian Business School

PÕNEV MAAILM8

Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012

Ja ega edasi minnes ka igavamaks

lähe – kooli saalist kostub teatri-

üliõpilaste karjeid, muusikamaja

poolt aga hoopis viiulihüüdeid

ja kuigi ehk näiteks infohalduse

tudengid ülearu helisid ei tooda,

tuksub ka nende korrus mingisu-

guses imetabases loovuse taktis.

Oma võõrustajaid oodates toe-

tan end fuajees olevatele diiva-

nitele ja veider niimoodi öelda,

aga ka inimesed tunduvad sel-

les koolis hoopis teistsugused.

Rahulikumad... või vabamad.

Naeru ja hoogu on neis kuidagi

rohkem. Maarja Zelinski ja Are

Tints, teise kursuse huvialaju-

hidki jõuavad minu juurde tulvil

julgust ja energiat. „Mingil mää-

ral on siinsed inimesed täiesti

ühte tüüpi, samas täiesti seinast

seina,“ räägib Maarja, kui oleme

end üliõpilasesinduse ruumi sisse

sättinud. Are kinnitab, et kuigi

akadeemlastel on palju ühiseid

jooni – avatus ja loomingulisus

– on tegemist siiski inimestega,

kes on kõik omanäolised ja eral-

diseisvad isiksused.

„Inimesed on siin alati valmis

tegutsema. Kui tekib mingi idee,

siis on vastuseks tavaliselt alati

jah-teeme-ikka... või siis mõni-

kord mul-pole-aega,“ selgitab

Are. Maarja lisab, et see vastab

küll tõele, et selles majas pole

mitte kunagi mitte kellelgi aega,

sest tegemisi on lihtsalt nii pal-

ju. Lisaks õppetööle, mis muide

selles majas kestab bakalaure-

usekraadi omandamiseks tavalise

kolme asemel neli aastat, osale-

vad enamus tudengeid iseseis-

vates kultuuriprojektides, mida

BARBARA [email protected]

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia embleemil särab päike ja päikselised on ka akadeemia peahoone kollaseks võõba-tud seinad. Suurematele ülikoolidele vas-tanduvalt ootavad sisenejat juba ukse kõr-val mõnusad diivanid, kaltsuvaibad ja hulk häid raamatuid.

ka kooli juhtkond korraldada

aitab. Mitmed tudengid on ka

üliõpilasesinduse koosseisus ja

korraldavad üritusi-häppeninge,

mida semestri jooksul korralda-

takse kolm kuni kuus. „Kui sul

on majas ikka 100 kultuurikor-

raldajat, siis toimub ka palju,“ on

Maarja kindel.

Viljandi = üliõpilaslinn?

Viljandi, oma näilises rahus, vas-

tandub minu kujutluses hästi nii

Tartule kui Tallinnale. Maalilised

vaated Viljandi järvele või tuisu

käes tukkuvad lossivaremed ei

tekita tunnet, et energilised tu-

dengid sinna linna üldse kuhugi

ära mahuksid. Maarja ja Are aga

kinnitavad ühest suust, et üliõpi-

lasskeene selles linnas toimib ja

toimib hästi. Are räägib, et eks

need kooli ja tudengite poolt kor-

raldatavad üritused äratavad ka

pärimuslinna ja seega suhtutakse

üliõpilastesse selles linnas hästi.

„Mitte keegi ei vaata Sind ime-

likult, kui tuled näiteks loovha-

riduse tunnist mingi veidra kos-

tüümiga läbi linna,“ toob Maarja

näite. Mõtlen hetke ja pigem ei

küsi, et millise kostüümiga siis.

Viljandi on tudengite sõnul

täis akadeemia oma inimesi ja

selle tõttu toimub mõnel näda-

lal isegi liiga palju, rääkimata

siis näiteks veel folgi nädalast,

kui Viljandis on kohal tõenäo-

liselt kõik Eestimaa inimesed.

Selleks neljaks päevaks tulevad

ülikoolilinna tavaliselt ka need

tudengid, kes suveks kodukohta

suvitama hajuvad. Rääkimata sel-

lest, et pärimusmuusikafestivali

korraldusmeeskondki koosneb

üldjuhul akadeemia liikmetest,

mistõttu on ka festival just aka-

deemia nägu. Lisaks juba nime

poolest loomingulistele erialadele

– teatrikunstid, jazz-muusika,

tantsukunst, loovtegevuse õpetaja

– on Viljandis võimalik õppida ka

näiteks rahvuslikku ehitust, me-

tallitööd, tekstiili, aga ka info- ja

dokumendihaldust. Seega tule-

vad akadeemiast ka raamatuko-

guhoidjad, dokumendihaldurid

ja infojuhid. Rahvusliku käsitöö

osakond aga „toodab“ Eestile kä-

sitöölisi ja oma ala spetsialiste

ning ka pärandtehnolooge, kes

hoiavad au sees seda, mida meie

ülejäänud ehk alati märkama ei

juhtu.

Ilmselt iseloomustab Viljandi

kooli ka see, et juba kodulehel

on eraldi lehel välja toodud aka-

deemia missioon, samuti näiteks

omakultuuri teesid. Sealt võib

lugeda, et hinnas peetakse pigem

hingestatud ja isiklikku suhet

loodavasse või tehtavasse, kui

konveierlikku ja mehaanilist, ka

peetakse oluliseks avatust teiste

kultuuridega lävimisse. Seda kin-

nitavad ka Maarja ja Are, kes iga

küsimuse peale vähemalt korra

tõenäoliselt endalegi märkamata

lisavad, et akadeemia üliõpilased

on vabad ja avatud.

Erinevad osad moodustavad terviku

Kultuuriakadeemia rektor Anzori

Barkalaja lisab, et selles majas

ei anta lihtsalt haridust. Pigem

nähakse ülikooliaastaid luksusli-

ku ajana, mis on mõeldud enese

harimiseks nii lihtsalt inimestena

kui ka professionaalidena valitud

valdkonnas.

Barkalaja sõnul on kooli ülesan-

ne kõikide võimaluste piires selle-

le tegevusele maksimaalselt kaasa

aidata. Ta lisab, et kultuuriaka-

deemia eesmärk on pigem igas

mõttes elusate, terviklike ning

tegusate eesti kultuuri kandjate

kasvatamine ning pärandi lõime

katkematuna hoidmine. Pärast

häid soove ja mitmeid lehvita-

misi tundub, et oma eesmärki ka

täidetakse ja seda just Viljandile

omase energiaga.

Tartu ülikooli Viljandi

kultuuriakadeemia missioon

Arendada eesti omakultuuri Eesti kultuuri(de) mõtes-tamise viisina TÜ Viljandi

kultuuriakadeemias;

.levitada eesti omakultuuri aadet kui rahvuse vaimse

enesemääratlemise ja püsi-majäämise tagatist;

.toetada omakultuurselt mõtleva ning maailmale

avatud (loov)haritlaskonna järjepidevat kestmist Eesti

ühiskonnas;

.arendada kultuuridevahelist kommunikatsiooni, toimides sidustava kultuurimudelina;

.tutvustada eesti omakultuuri

maailmale.

Performance’id moodustavad Viljandi kultuuriakadeemias lahutamatu osa õppetööst.

Kord aastas toimuvad Viljandis Tudengite teatripäevad.

Akadeemias õpivad karvased ja sulelised.

FOTO

: LIIS

REI

MAN

EESKUJU9

Viljandi kultuuriakadeemia tuksub loovuse rütmis

Kas teate, et Eestis on ülikool ka Haapsalus, Viljandis, Narvas, Rakveres jne? Eesti Üliõpilasleht võttis missiooniks tutvustada neid pisemaid ja suuremaid kolledžeid ka laiemale avalikkusele!


Kui aga eelarvamustest hetkekski

lahti lasta ja keskenduda kee-

ruliselt tekitavale vokaalile või

meisterlikult komponeeritud

kitarri-riffi dele, võib leida, et ka

scream-muusika on omamoodi

põnev ja vahest iluski. Just seda

ilu bändides Indefri, Mathsc-

ream ja Th e Lost Broadvast vo-

kaale karjuv Mathias naudibki.

Miks Sa muusikat teed?Miks ma muusikat teen? Ma

olen unistanud esinemisest ter-

ve elu. Kui ma väike poiss olin,

siis ainuke telekanal, mida ma

vaatasin, oli MTV ja sealt jäi

see vist mulle külge. Mingi hetk

hakkasin seda kõike ise järele

proovima ja nüüd olen aru saa-

nud, et muusika on minu jaoks

kõige parem eneseväljendus.

Muusikud õpivad oma instru-mente ka väga erineval moel, kuidas Sina?Ma ei ole õppinud ühegi õpetaja

BARBARA [email protected]

Mathias-Erik Tempel karjub kogu hingest ilusat muusikat

käe all ega üheski koolis. Kõike

olen ise õppinud. Mängin kitarri,

bassi ja natuke trumme. Viima-

sel ajal olen hakanud tegema ka

elektroonilist muusikat, mis tä-

hendab seda, et ma olen hakanud

rohkem kasutama süntesaatorit

ja rohkem hakanud huvi tundma

ka klaveriteooria vastu.

Ja kuidas läheb?Ma ei tea... aeglaselt (naerab).

Aga kuidas Sa oled jõudnud nende žanriteni, millega Sa praegu tegeled? Ma alustasin bänditegemisega

aastal 2005, kui mu koolikaasla-

ne kutsus mind juhuslikult voka-

listiks ja tegime rokkbändi, mil-

lega mängisime Jimi Hendrixit,

Nirvanat ja mingeid selliseid

asju. Siis ma üritasin laulda, aga

mu hääl läks aina kähedamaks ja

lõpuks hakkasin punki tegema.

Lõpuks sattusin veel hevimate

poistega kokku, kes tegid pä-

ris metalit ja siis ma hakkasingi

karjuma.

Aga kuidas see karjumine

Kui kuulata muusikat, mida Mathias-Erik Tempel igapäevaselt teeb ja seda raadiost tulevate pop-meloodiatega võrrelda, või-vad nii mõnedki kõrvad kinni katta ja koh-kuda.

ikkagi käib? Kas Sa järgmine päev rääkida ka saad? Kõrvalt kuulajatele tundub see justkui võimatu ja vaata et enesepii-namisena.Mina kasutasin alguses õppevi-

deosid. Kõigepealt õppisin hin-

gama õigesti, siis rääkima, siis

puhkama ja kõike muud, mida

on vaja teada, kui tegeled vokaa-

lidega. Siis on veel harjutused,

mida ma teen.

Varem tegin igal hommikul

umbes 40 minutit, aga nüüd ei

pea enam nii palju. Esialgu on

hullult piinlik oma kodus leelo-

tada, eriti kui ei pea viisi ka väga.

Karjumisega on veel see asi ka, et

sellel õnneks ei ole viisipidamise-

ga erilist seost. Aga jah, alguses

ma ka ei teinud neid harjutusi ja

siis pärast oli ikka järgmine päev

hääl ära. Karjumine on ka väga

hea eneseväljendus.

Mida Sa laval olemise juures hindad? Milline on see eriline tunne?Ma arvan, et kõik, kes on tege-

lenud sellega, mida nad armas-

tavad, on seda tundnud. See on

justkui kaaluta olek ja see on

selline... võitmatu tunne. Minu

jaoks on see justkui ultimate high.

Aga räägime hoopis teisel tee-mal... Sa õpid teoloogiat, mis pole just rokkmuusikule omane. Miks?Ma võiksin öelda, et sellepärast,

et ma ei saanud psühholoogias-

se sisse, aga tegelikult see pole

päris nii. Ma olen alati tundnud

ülisuurt huvi ajaloo ja kultuuri-

de vastu ning ma tulin siia selle

mõttega, et neid veel rohkem

tundma õppida. Kolm aastat on

hullult avanud mu silmi ja väga

palju ka mõjunud mu lüürika

kirjutamisele.

Ma arvan, et ma olen väga tole-

rantseks muutunud, aga samas ka

kriitiliseks. Ma ei salli vist enam

sellist vanamoodsat religiooni,

mis piirab lastekasvatamist.

Kuidas Sinu endaga on? Kas Sa oled ka enda jaoks mingi reli-giooni avastanud?Kui ma väike olin, siis mind ris-

titi ja ma arvasin mingi aeg, et

olen väga usklik. Kuid õnneks

sain ma kiirelt aru, et ma olen

ikka see, kes ma olen. Mis nagu

religiooni puutub, siis ma olen

vaimne inimene.

Kuigi ma ühegi jumala poole

ei palveta, siis universumi poo-

le vaatan küll. Kuigi... ma olen

elus kaks korda palvetanud. Üks

kord oli millalgi siis, kui ma olin

üheksa-aastane – ma ei mäleta

isegi, mille eest ma palvetasin.

Teine kord oli eelmisel aastal, kui

mu isa jäi haigeks ja ma mäletan,

et käisin jooksmas ja palvetasin.

Aga ma usun küll pigem ener-

giatesse ja kaitseinglitesse.

Mis Su tulevikuplaanid on?Ma osalen nüüd „Noored kooli“

konkursil ja kui ma saan edasi, siis

on järgmised kaks aastat mureta.

Ma võtsin sealt inglise ja ajaloo,

kuna õppisin gümnaasiumis ing-

lise keele kallakuga klassis ja seal

olid hullult toredad õpetajad, kes

inspireerisid, kuigi see on nüüd

imelik sõna. Ja miks ma tahaksin

seda teha, on see, et ma tahaksin

noortele midagi pakkuda. Ma

tunnen, et järgmised põlvkonnad

on olulised ja juba praegu tuleb

mõelda, mis edasi saab.

Ja seoses muusikaga?Eks see ole mu hobi. Ilmselt

bändi edasi teha, kuigi nendega

on alati see asi, et ei tea, kuidas

läheb. Bändides on üldiselt mitu

inimest ja seega peab kõigega

arvestama.

Ma ise tegelen kindlasti muusi-

kaga edasi ja püüan end harida ja

erinevaid stiile viljeleda. Tahaksin

õppida kõike ja igalt poolt. Üri-

tan oma asja edasi teha ja ma ei

pane piire kuhugi ette.

Mathiase bändide fännilehed: INDEFRI – http://indefri.bandcamp.com

MATHSCREAM – http://mathscream.bandcamp.com

THE LOST BROADCAST – http://thelostbroadcast.bandcamp.com

Tudengiüritus Peda Folk tähistab 40 juubelit. Üritus toimub sel

aastal 10. mail Rock Cafes. Traditsiooniline üritus annab noortele

muusikutele võimaluse astuda Eesti parimatest muusikaasjatund-

jatest koosneva žürii ette. Alanud on demode esitamine Peda

Neljandat aastat järjest toimuv Tallinn Music Week rullub seekord

lahti 29. märtsil ning toob kolme õhtu ja öö vältel lavadele 183

artisti 13 riigist. Seni võimsaim Tallinn Music Week esitleb Eesti

ja lähiriikide põnevamaid artiste 27 festivalilaval, mille hulka

lisaks tavaks saanud festivalipaikadele kuuluvad ka ootamatud

keskkonnad ehk linnalavad.

Bändidele saab kaasa elada näiteks Skype’i kontoris, Disaini ja

Arhitektuurigaleriis, LHV pangakontoris, Miia-Milla-Manda

muuseumis, plaadipoes Biit, kohvikus Must Puudel, Viru Kes-

kuses, Solarise Apollos või hoopis Nordic Hotel Forumi sviidis!

Päevased linnalava-kontserdid on publikule tasuta.

Festivali avab 29. märtsi õhtul Rock Cafés oma debüütalbumi

esitlusega Iiris, kes jagab lava õhtu erikülalise, maailmakuulsa

Soome rokkbändiga Rubik. Festivaliprogramm hõlmab nii Eesti

kui lähiriikide hetke kuumimaid artiste, nende hulgas Husky

Rescue (FIN), Alina Orlova (LT), Mimicry, Th e New Tigers

(FIN), HU?, Napoleon Iird (UK), Mona De Bo (LV), Vaiko Eplik

& Eliit, Väljasõit rohelisse, Liis Lemsalu, Rulers of the Deep,

Bedwetters, Diver (AT), Paabel, Mari Kalkun, Rein Rannap,

Helen Lokuta, Age Juurikas jpt.

Esmakordselt TMW ajaloos on sel aastal müügil ka pii-

ratud kogus festivalipasse, mis ISIC kaardi omanike-

le on soodushinnaga €30. Müük ja lisainfo Piletilevis.

Tutvu kava ja esinejatega: www.tmw.ee

14.-17. märtsil toimuv noorte rütmimuusikafestival Tudengijazz

2012 lööb taas muusikamaailma särama põnevate rahvusvahe-

liste muusikaprojektide ning andekate noorte talentidega. Neljal

elamusterohkel päeval on võimalik kontserte kuulata Tallinnas,

Viljandis, Tartus ja Narvas. Üles astuvad innovaatilised ja isiku-

pärased muusikud Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt.

Festivali põhieesmärgiks on luua esinemisvõimalusi jazzmuusikat

õppivatele tudengitele Eestist ja välismaalt ning tuua nad suurema

publiku huviorbiiti. Oma publikule pakub Tudengijazz kindlasti

värskeid elamusi ja uudset heliloomingut noortelt muusikatalen-

tide sulest. Tudengijazz 2012 festivalil astuvad muuhulgas üles:

THE 251s Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast, NR1

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, VEIKKI TRIO Sibeliuse

Akadeemiast ning juba eelmisest aastast tuttav MAI GROUP

Stockholmi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Lisaks sellele

teeb ühe põnevaima etteaste LAURA PÕLDVERE ja 3/4 ning

kindlasti on oodata on ka palju muusikalisi üllatusi.

Kontserte saab külastada 14. märtsil Viljandi Pärimusmuusika

Keskuses, 15. märtsil Tartus Genialistide Klubis, 16. märtsil Tal-

linnas F-hoones ning 17. märtsil Narva Muusikakoolis.

Kogu info festivali kohta aadressil www.tudengijazz.ee.

Tallinn Music Week täidab linna muusikaga

Tudengijazz toob hoogsadrütmid fännidele koju kätte

Teoloogiatudeng Mathiase jaoks on laval olemine kui kaaluta olek, võitmatu tunne... kui ultimate high.

Mathiase sõnul on karjumine hea eneseväljendusviis.

Peda Folk ootab demosid

Folgi bändikonkursile. Demosid saab esitada

31. märtsini!

Konkursist on oodatud osa võtma erineva-

te muusikastiilide viljelejad. Osalemiseks

esita 1-4 demo ja oma bändi tutvustus,

mille võid saata [email protected] või

tuua ise kohale Tallinna ülikooli Narva

mnt 25, ruumi S- 139.

Eesti parimatest muusikaasjatund-

jatest koosnev žürii valib Peda Folgile

esinema kümme parimat bändi ning

loomulikult ka oma lemmiku.

FOTO

: 2X

ERAK

OG

U

KULTUUR1010

Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012

masti kooliõpilastest koosnev publik, kellel

on teatrisaalis tihti kõike muud teha, kui

lavale vaadata.

On kahju, et lugu ise ei paku rohkem män-

guruumi, sest näitlejad-lavastaja on tekstist

võtnud kõik, mida see pakub. 1915. aastal

kirjutatu ei puuduta enam nii sügavalt kui

ehk siis või kakskümmend aastat tagasi. Me

oleme harjunud, et keegi elab kellegi teise

kulul. Kahju. Ja küllap see on juba rohkem

meie endi probleem kui kellegi teise, aga

selle tõttu ei suuda tekst ise vaataja jaoks

midagi ära teha ja publikut niivõrd endasse

tõmmata, et näiteks mõnel putukahirm

meelest ära läheks.

Teatris käis BARBARA LEHTNA

Täiskasvanutele mõeldud nukuteater on Eestis kahtlemata

alahinnatud žanr ja sellest on põrgulikult kahju. Ühe hea

näitleja meisterlik mäng ja kokku sulandumine elutu nukuga

on kütkestav protsess, mille esmakordne nägemine võib

vaatajas koguni judinaid tekitada.

Kafka teksti on interpreteeritud nii meie kui ka maailma

lavadel erinevalt, aga nukulavastuseks on see iseäranis so-

biv. Lugu – ühtaegu lihtne, teisalt mõtlemapanev – räägib

noormehest, kes proovireisija ametis oma peret üleval peab.

Pere, iseesenesest mõistetavalt, peab seda loomulikuks. Ühel

hommikul aga muutub noormees putukaks ja sellest hetkest

rollid justkui vahetuvad – peremeesloomast saab parasiit.

Selline olukord loob aga viljaka pinnase heaks ja mõnusaks

psühholoogiliseks mänguks.

Ja mängu meile lavalt ka pakutakse. Mart Müürisepa külge

aheldatud koletis ehk nukk, on etenduse lõpuks niivõrd

tema hingav ja mõtlev orgaaniline osa, et teda nukuta kum-

mardamas näha on kuidagi veider ja lõhestav. Lisakihi lisas

etenduse jooksul näitleja jalast immitsev veri, mis küll ehk

ei olnud päris etenduse osa, aga siiski määris punaseks

dekoratsioonidena kasutusel olevad paberid, seinad ja põ-

randa. Köismäe torni laval ringi roniv putukas võiks ehk

mõnel hetkel rohkemgi publikut piirata, aga helikujundus

parandab selle kerge vea õnneks ära. Vahest häirivad rohkem

trepinaginad, mida tekitavad ilmselt valmistuvad näitlejad

ja mis kogemata õhustikku lõhuvad.

Lisatähelepanu tuleb muidugi pöörata ruumile, milles eten-

datakse. Köismäe torn, mis talvel nõuab vaatajatelt jopedes

istumist, sobib ideaalselt Kafka tekstidele meisterlikuks

taustaks. Ka lavakujundus on paigas ning mängib lavastaja

käekirjaga kaasa. Turu kunstiakadeemiast „laenatud“ lavas-

taja on oskuslikult loonud ruumi, kus vanast ja kriuksuvast

raudvoodist õhkav tolm on hüperboolses võrdes näitlejatest

ja nukust tuleneva energiaga. Muidugi loob ka ruumi ena-

Alustasin sellest, et näitusel käimine on hea mõtte-

harjutus. Mida ma siis lõpuks välja mõtlesin? Seda, et

Sauka maalid näitlikustavad selgelt seda, mida mõtles

Jean-Paul Sartre oma surematu tsitaadiga „Põrgu, see

on teised inimesed“. Saukal on näitusel üleval ka maal

„Probleemidega mees“, kus kujutatakse alasti meest, kelle

keha on kaetud prussakalaadsete väikeste inimestega.

Sauka ütleb näituse sissejuhatavas tekstis, et kui kunst

on mäng, siis see on vene rulett ja kõik padrunid peavad

olema tõelised, isegi siis, kui see tähendab kunstniku

jaoks enesetappu. See näitus on valus, see on ilus ja just

sellepärast ongi see erakordselt hea.

Näitusel käis KADRI INSELBERG

Miks võiks käia kunstinäitustel inime-

ne, kes pole ise kunstnik või lihtsalt

üldisemalt inspiratsioonijanus? Eriti

veel kaasaegse kunsti näitusel, mis pole

veel meie ajalugu või klassika, mida

„peab igaüks näinud olema“.

Šarunas Sauka näitusel jalutades tekkis

mul sellele küsimusele üks vastuse-

variant. Nii nagu koolis õpetatakse

matemaatikat väga keerulise tasemeni

sellepärast, et arendada noorte mõtle-

misvõimet, siis ka kunsti vaadates ja

kujundeid tõlgendades areneb minu

arvates inimese võime maailma, ühis-

konda ja inimloomust tõlgendada ning

sellest kõigest aru saada, süsteemi luua.

Ühe Sauka maali detailide rägastiku

juures võib istuda tunde. Mõelda ja

nuputada, mida tahab kunstnik öelda

ühe või teise detaili, kujundi või vär-

vikombinatsiooniga. Julgen öelda, et

tõlgendamisruum on lõputu. Sauka

maalimistehnika on aukartust äratav.

See on renessanslikult täpne ja kül-

luslik, värviküllane ja särav. Maalides

vastandub inimühiskonna kõige pahe-

lisema külje koletu sisu ning looduse

puhas ilu. Need maalid on samal ajal

võluvalt ilusad ja groteskselt koledad.

Kindlasti on leedu postmodernisliku

kunstniku Šarunas Sauka näitus üks

kõige huvitavamaid, mida ma oma elu

jooksul olen näinud.

Metamorfoos (Nuku teater)Tallinna Köismäe torn

Lavastaja Mirko Rajas (Turu kunstiakadeemia)

“Mina, maalikunstnik Šarunas”Kumu 4. korrus

Avatud kuni 29.04.2012

KULTUUR / RISTSÕNA 1111


Märts 2012uudised

likud

Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234 S 372 123 456 789 X

ISIClikud nädalapakkumised: www.koolidiilid.ee

Festivali Tallinn Music Week (29.-31.03.) pass soodushinnaga 30€

Tuborg Music esitleb: T-Party@Amigo!

Kolmapäeviti tasuta sissepääs ja Tuborg

2€/pudel

20.03.Tantrajooga loeng Atlantise

konverentsikeskuses ISIC-kaardiga tasuta.

Soodushind ajakirja Imeline Teadus

tellijatele + kingituseks raamat Taeva Puudutus

ISIC üliõpilaspilet üllatab algaval kevadel nädalapakkumistega!

Koolidiilid: a) muutuvad igal nädalal; b) annavad tavaliselt 50-75% allahindlusi; c) kehtivad kõikidele MinuKool kaardihaldussüsteemist väljastatud ISIC üliõpilaspiletitele ja ISIC pangakaartidele; d) annavad häid ideid enda ja sõprade rõõmustamiseks!

Kui Sul ei ole veel rahvusvahelist ISIC üliõpilaspiletit,

taotle see internetist www.minukool.ee ja kaart jõuab peagi Sinu soovitud postiaadressile!

ISIC soodustustega saad lähemalt tutvuda

nutitelefoni mobiiliaplikatsioonilt ISIC Benefits,

veebist www.isic.ee ja www.facebook.com/isiceest

i.

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234

S 372 123 456 789 X

Lisaks oma tuhandetele teistele soodustustele pakub ISIC häid leide www.koolidiilid.ee lehelt! ;)

1212 REKLAAM

Documents

Märts 2012