lk 3MAFF 2015

ULVAR KÄÄRT

Nüüd on põhjust jälle Joosepi pä-rast sammud festivalile seada, sest tänavu saab näha üht Saksa tipp-klassi loodusfilmi, milles on tema kui operaatori käpp mängus.

Suures plaanis lipsab Joosepi nimi ühes režissöör Oliver Goetzli ja kaasoperaator Jan Henriksso-ni omaga vaataja silme eest läbi Põhja-Saksa telegigandi NDR Na-turfilmi, National Geographicu, Saksa-Prantsuse televõrgu ARTE ja Austria rahvusringhäälingu ORF koostööst sündinud Põhja-Ameeri-ka rahvusparke tutvustavasse sarja kuuluva „Yosemite” avakaadrites.

See suurejooneline linateos on pungil kõigest, mida peab üks hinna-tud Saksa korralikkuse stiilinäiteks olev loodusfilm sisaldama: üliterav pilt, maaliline värvide ja valguse varjundite küllus, seni nägemata lä-hivaated loomade toimetustele ning muidugi ka hingematva iluga õhu-vaated. Kuidas ometi ühest noorest Eesti mehest selles aukartust ärata-vas ettevõtmises osaline sai?

Tutvus OliverigaSelles, et Joosepil on õnnestunud „Yosemite’s” nähtava tööga mur-da rahvusvahelisele areenile, on suuresti mängus tutvus Saksamaa tänapäeva ühe edukaima loodusfil-mimeistri Oliver Goetzliga. Esimest korda kohtus Joosep Oliveriga Soo-

mes Vaasa loodusfilmifestivalil, kui viimane esitles seal oma läbimur-delist filmi ahmidest. Edasi kohtuti juba MAFFil. „Esimest korda filmi-sin Oliverile Matsalu rahvuspargis põtru seriaali Wild Scandinavia 2011. aastal linastunud Rootsi epi-soodi tarbeks. Asi oli selles, et nende meeskonnal ei õnnestunud Rootsis põdra stseeni kokku saada, kuid põ-der oli plaanitud peategelaseks. Mul vedas ja sain ühel hommikul vaja-mineva stseeni kätte – see tekitas ka edaspidiseks usalduse,” kirjeldab Joosep viljaka koostöö algust.

Väljateenitud usaldusest piisas, et Oliver kutsus 2012. aastal Joosepi ühes Soome tuntud loodusfilmime-he Jan Henrikssoniga USAsse võte-

tele. „Kuna sellised pakkumised tu-levad alati äkki ja ootamatult, pole iga kord võimalik ennast kohe ka-heks aastaks muudest kohustustest vabaks võtta. Nõnda oli ka minul keeruline kohe jah-sõna öelda, sest mu enda film „Kajaka teoreem” oli alles algusjärgus. Otsustasin siiski võtta kajakafilmi juurest aastase pausi ja osaleda „Yosemite” võtetel, sest oli olnud mu suur unistus tööta-da kunagi koos Oliveri ja Janiga. Ta-gantjärele mõeldes oli see ainuõige valik – „Yosemite” võtteperiood oli tõeline loodusfilmikool, mis õpetas mulle nägema looduses peidus ole-vaid lugusid,” räägib Joosep.

Koos Janiga käis Joosep mõned korrad abis samuti Oliveri käe all valminud Yellowstone’i rahvuspar-ki tutvustava filmi võtetel, kus oli kaameratega väljas Oliver ühes oma hea kambajõmmi Ivo Nörenbergiga.

Kaks aastat võtteidVõtted kestsid nii Yosemite kui ka Yellowstone’i rahvuspargis kaks ja pool aastat. Joosep tegi sellest kaa-sa kaks aastat, sest samal ajal tuli kodus ka „Kajaka teoreem” lõpeta-da. „Tavaliselt olime kohapeal 6–10 nädalat järjest ja siis jälle kuu aega kodus. Filmisime Janiga kõike, mis põnev tundus ning millest oli või-malik stseene luua: lummavad loo-dusvaated, loomadest jäid kaamera ette kõik madudest kuni karudeni. Meie ülesanne oli teha ülevaatefilm

Yosemite rahvuspargist ja näidata seda kohta nii, nagu pole seda keegi varem teinud. See meil ka õnnestus, suuresti seepärast, et Yosemites on tehtud väga vähe loodusfilme ja sel-lisel tasemel vist polegi ühtegi vän-datud,” osutab Joosep.

„Yosemite” puhul on Joosep kõi-ge õnnelikum varjulise eluviisiga punailvesest saadud kaadrite üle. Nimelt sattus ta peale emasloomale ja kutsikale ning tal õnnestus filmi-da, kuidas ema püüab kutsikale hei-namaa peal hiiri. Kogu see põnev lõik on ka kenasti filmis sees.

Yellowstone’is tuli õnnestumine kaugjuhitava kaameraga kalda-pääsukestega seotud stseeni kallal töötades. „Asetasin kaamera ühte mudamülkasse, kust tavatsesid pääsukesed pesaehituseks materja-li korjata, kui äkki astus kaamera ette suur piison, kes jäi objektiivist ainult mõnekümne sentimeetri kaugusele. Kaader oli esmaklassili-ne: taustal lumised mäetipud, pää-sukeste koloonia ja esiplaanil suur niiske piisoni nina. Sellist vedamist on harva, aga kui see juhtub, on tu-lemus maagiline,” sõnab Joosep.

Vanaisa Harri vaimusLoodusfilmitegemise juurde jõudis Joosep tänu oma vanaisale Harri Põldsamile, filmi „Vanamees ja põ-der” peategelasele, kes vedas teda juba väikese lapsena metsa ja tut-vustas sealset elu – metsloomade käitumist ja jäljeradu. „Vanaisa te-geles peale jahipidamise ka loodus-fotograafiaga ja tema käest ma fo-topisiku saingi. Esimesed põhitõed kompositsioonist ja fototehnikast tulid samuti vanaisalt. Kui meie loo-dusepildistamise retked muutusid järjest tihedamaks, tekkis vanaisal mõte, et võiks hakata filmi tegema. Seejärel võttis ta ühendust Rein

Maraniga, kelle kaitsva tiiva all õn-nestus meil filmitegemisega algust teha. Kuna mul looduse filmimine edenes ja ma soovisin, et sellest saaks minu elukutse, siis järgmise sammuna tundus loogiline astuda filmikooli ja nii see algas,” kirjel-dab Joosep ja lisab, et just vanaisalt päritud loodustunnetust püüabki ta nüüd oma filmidega edasi anda.

Praegu on Joosepil ettevalmista-misel WildKino OÜ poolt Eesti Va-bariigi 100. sünnipäevaks toodetav kodumaa loodusest pajatav doku-mentaalfilm „Tuulte tahutud maa”. Filmi võtted toimuvad peamiselt Lääne-Eestis Matsalu rahvuspar-gis. Selle juures on Joosepile ühe operaatorina abiks hea sõber Atte Henriksson – Jan Henrikssoni poeg, kes esindab Soome uue põlvkonna loodusfilmitegijaid.

Joosepit ja Attet seob ka üks ühi-ne suur plaan. Nimelt soetas Joosep hiljuti endale väga hingelähedasse Matsalu kanti arhailise talukoha. Tulevikus tahavad nad Attega seal käima lükata rahvusvahelise loo-dusfilmikooli.

Loomulikult jätkub Joosepil ka MAFFile häid sõnu. „MAFF on erili-ne oma sooja vastuvõtu poolest – vä-liskülalistel on alati hea ja soe tunne siia tulla, sest neid tõesti oodatakse siin. Suurtel festivalidel on väga raske inimestega kokku saada, sest kõigil on käsil suured tehingud ja tootmisplaanid. Matsalu festival on vastupidine – siin on inimestel aega üksteisega rääkida, arutleda ilmaas-jade üle ja sedasi luua pikaajalisi sõp-russuhteid. Võib öelda, et Matsalu festivalil on juba ka omad fännid: Jan Henriksson ja Oliver Goetzl on siin alati kohal, kui neil võttegraafik vä-hegi lubab. Sest tõsiasi on, et Matsalu festival on üks meie regiooni pari-maid,” kiidab Joosep.

Joosep Matjus näeb looduses peidetud lugusidJoosep Matjuse nimi on MAFFi publiku seas teada-tuntud. Loodus-filminduses oma teed alustanuna jättis ta endast märgi maha 2009. aastal, mil tema film „Vanamees ja põder” pälvis MAFFi grand prix’. Seni on ta ainus Eesti esindaja, kes on peaauhinna noppimisega hak-kama saanud.

Film „Ameerika rah-vuspargid – Yosemi-te” (Saksamaa – 53 min) linastub festivalil:

Lihulas / kultuurimaja suur saal: 18.09. kl 12.30

Haapsalus / Iloni Imedemaa kinosaal: 17.09 kl 16.00

Tallinnas / loomaaia loodus-hariduskeskuse saalis: 20.09 kl 14.00

Joosep 2012. aasta septembris „Yosemite“ võtetel parabool-mikrofoniga kohaliku püü häälitsusi lin-distamas. MARINA HENRIKSON

aGHaghAGaAHGagAHa