Magistritöö tutvustus:“Psüühikahäirete stigma ja vaimse tervise

diskursus Eesti noorte seas”

09.02.2016, TallinnMerle Purre

Sissejuhatus• Koostöö MTÜga Peaasjad alates 2013. a

• Magistriõpingud Tartu Ülikoolis, semiootikaja kultuuriteooria erialal; juhendaja SilviSalupere

• Psüühikahäirete stigmatiseerituseminimaalne uuritus Eesti kontekstis; jätkanteema uurimist TÜ sotsioloogiadoktoriõppes.

Stigma?

Stigma kui häbi, põlguse või hukkamõistumärk, millest tuleneb indiviidi tõrjutus, temadiskrimineerimine ning väljajättühiskondlikust osalemisest.

(WHO 2006: 16)

Enesestigma progressiivnemudel

(Corrigan, Rao 2012: 465)

Diskursus?

Lähtuvalt Nigel Gilbertist ja MichaelMulkay’st:

diskursus hõlmab kõiksuguseid kirjalikketekste ning kõiki vorme sõnalisestinteraktsioonist.

Uurimisküsimused

Kuidas noored inimesed räägivad vaimsest tervisestja sellega seotud probleemidest?

Kas noorte diskursuses väljendub stigmatiseerivsuhtumine psüühikahäiretega inimeste suhtes?

Kas noored inimesed, kellel on olnudpsüühikahäireid, väljendavad oma kogemustesträäkides enesestigma aspekte?

Metoodika ja materjal

• Kvalitatiivne lähenemine -diskursusanalüüs

• Fookusgruppide intervjuud

• 8 grupiintervjuud kokku 58 noorega

• Eluloointervjuud

• 5 süvaintervjuud depressiooni põdenud nooreinimesega

Fookusgruppide intervjuud

• Tavalised noored vanuses 13-25 eri paikades üleEesti; peamiselt koolides ning noortekeskustes

• Vestlused omavahel varasemalt tuttavate noortevahel (5-10 osalejat); mugava õhkkonna hoidmine

• Vinjetimeetod – intervjuu toetumine kirjeldustelepsüühikahäirega inimestest

Näide vinjetist - KaarelKaarel on noor mees. Viimaste nädalate jooksul on ta ennast

tundnud väga nukrana. Ta ärkab hommikuti kurva tujuga. Tal onraske tunne, mis ei lähe ära terve päeva jooksul. Kaarel ei naudienam neid asju, mis talle varem meeldisid. Tegelikult ei tee miski tedarõõmsaks. Isegi, kui head asjad juhtuvad, ei tundu need Kaarlitõnnelikuks tegevat. Ka väikeste ülesannete ärategemine on temajaoks raske. Tal on raske millelegi keskenduda. Kaarel tunneb, et talei ole energiat ega jaksu teha asju, mida ta tavapäevaselt teeks. Jaolgugi, et ta on väga väsinud, ei jää ta öösiti hästi magama. Tatunneb end väärtusetult, lootusetult ja justkui süüdi. Kaarli vanemadon märganud, et tal ei ole enam isu ning ta on kaalus alla võtnud.Kaarel on oma perest eemale tõmbunud ning tal ei ole tuju rääkida.

Aruteluküsimusi

Mida peaks kirjeldatud inimene tegema?

Mis siis saab, kui ta abi ei otsi?

Mis võiks antud olukorra põhjuseks olla?

Kas sellisele probleemile saaks leida lahenduse?

Kujutle, et mõni pereliige või lähedane sõber hakkabajapikku käituma nõnda nagu kirjeldatud inimene. Midasina teeksid?

“Mõni lihtsalt on selline..” ehktähelepanekuid

Probleeme ei mõtestatud vahel erititõsisena; häire kui iseloomujoon:

nt. psühholoogi juurde tuleks pöörduda eesmärgil, et „eitekiks nii suur häire sellest“

“(...) , aga võibolla tegelikult kõik ei peagi suhtlema, etsee võib kahtlaselt kõlada, aga tegelt on niimoodi minuarust, et inimesel ei maksa oma iseloomu ka liiga paljumuuta.”

Tähelepanekuid nooremategruppide puhul

Veidrana näivad sümptomid kui probleemiolemus; sümptomid kui probleem, mitte osasuuremast tervikust.

Probleeme võidi pidada muu väljenduseks:puberteet, keskeakriis, idiootsus.

Tähelepanekuid vanemategruppide puhul

Peeti levinud, reaalseteks probleemideks

Tendents diagnoosimise või kirjeldatule õigenime andmise suunas:

„See on skiso-depressioon.. Ma juba panin väikse

diagnoosi talle“ - reaktsioon esmasel tutvumiselvinjetiga

Psühholoogid vspsühhiaatrid

• Mitmekesised arvamused, sh. niipositiivsed kui negatiivsed isiklikudkogemused

• Psühholoogi juures käimine küllaltnormaalne, kuigi mitte niivõrd ravi;psühhiaatriline kui “päris” ravi

A: (...) minu isiklikust kogemusest nad [psühholoogid] tunduvad

leebemad ja veidi rõõmsamad. Jasiis edasi, kui psühholoogarvab, et on vaja, siis saadaks psühhiaatri juurde.

B: Mulle ei tundu nad usaldusväärsed.

A: Nad ei tundu usaldusväärsed, kumbki, agasee, et psühhiaater võib sulle kohe ravimivälja kirjutada, on hirmuäratav.

A: Ta peaks psühholoogi juurdeminema!

B: Äkki ta peaks hulluravile minemavõi midagi?

A: Millest ma räägin siis noh?

B: Hullumajja.

A: Hullumajja, ma räägin, hulluarsti juurde.

(...) Ja ta [psühholoog] tohutult aitasja siis mulle nagu kursakaaslane ütleska, et mis sul viga on, et miks sapead iga päev psühholoogi juures käima...kooli-, see nõustaja, või see psühholoog janad aitavad palju, nad räägivad japsühholoogid annavad tegelt tänapäeval kasellist elustiilinõu või sellist, nagusuunavaid või seda asja, mis on minuarustväga kihvt, et.. soovitan soojalt.

Eluloointervjuud

• Süvaintervjuud depressiooni põdenudnoortega vanuses 19-26

• Läbi viidud 2013. a suvel; dokumentaalsetelavastuste „Harakale haigus...“ ja „Vareselevalu...“ loomiseks

• Mari-Liis Lill ja Paavo Piik

Tähelepanekuid

Probleemi mõtestamiseni jõuti tihti allespärast isiklikku kontakti; hulluks minemise

hirm:

“(...) enne seda, kui ma ise depressiooni jäin, minu koguteadmine depressioonist oli see, et ma mäletan, et malugesin kuskilt Kroonikast mingi kuulsuse mingit juttu, etdepressioon on nagu must auk, millest tuleb välja ronida.See oli ainuke lause, mida ma depressioonist üldse enneteadsin, niiet ma algus arvasin, et ma hakkan hulluksminema (naerab)”

Tähelepanekuid

• Mitmekülgsed kogemused ja hoiakudpsühholoogide, psühhiaatrite ja ravimitesuhtes.

• Toetava kogukonna roll – depressioonimõistab see, kes on seda põdenud.

Stigma aspekte intervjuudes

Tajutakse vaimse tervise teemaühiskondlikku stigmatiseeritust; teadlik javäljaöeldud vastandumine negatiivseteleeelarvamustele.

Sellest hoolimata siiski ka stereotüüpseid jastigmatiseerivaid vaateid noortediskursuses.

Stigmatiseerivad hoiakud

• Psüühikahäiretega inimeste ohtlikkus,vägivaldsus

sotsiaalfoobia → kibestumine → koolitulistamine

• Sildistamine – nt. psühho, skisofreenik, hull

• Probleemi madaldamine ja halvustamine –

hale mees, võiks oma hirmudest üle saada

• Reaktsioon: varjamise vajadus

Stigmatiseerivad hoiakud

Esmavastusena ignoreerimine või isegi vägivald,kui pereliikmel ilmneksid sümptomid (noorimadgrupid)

Intervjueerija: (...) kuidas teie käituksite? Kui teil õde-vend hakkaks[käituma kirjeldatud viisil]?

- Annaks rusikaga kohe.

- Psühholoogi juurde.

- Ma arvan, et ma alguses üritaks nagu temaga rääkida ja niimoodi,aga siis kui ta ei võtaks õppust, siis ma, maitea, ignoreeriks teda.

Stigmatiseerivad hoiakud

Süüdistamine – nt. PTSH kui oodatav ohtteatud erialadel (nt. kullapoe müüjana):

(...) töö juba on selline, et seal võib juhtuda, et ta peabarvestama sellise olukorraga, et kui juhtub, siis tuleblihtsalt nii-öelda toime tulla ja üle saada..

Aga põhiline on ikka, et nagu keegi peab toetama teda, etta peab ennast avama.

Kogetud negatiivsedhoiakud

• Peamiselt vanemate või spetsialistide poolt

• Probleemi eitamine – “Ja siis ma mäletan, ma rääkisinemaga sellest mingil hetkel ja ema ütles kohe, et ei-ei-ei, mis asja, depressiooni sul küll ei ole.”

• Teadmatusest tulenev mõistmatus - „mis depressioon,sa naersid nii palju ju“

Kogetud negatiivsedhoiakud

See suhtumine oli kuidagi hästi külm ja vastiknende inimeste poolt, kes seal[psühhiaatria-haiglas] olid. Ma sain arutegelikult, miks. Selles suhtes, et ma olenmeesterahvas ja võta ennast nagu kokku,ole nüüd inimene ja räägi, mis juhtus.

Kogetud negatiivsedhoiakud

See suhtumine oli kuidagi hästi külm ja vastiknende inimeste poolt, kes seal[psühhiaatria-haiglas] olid. Ma sain arutegelikult, miks. Selles suhtes, et ma olenmeesterahvas ja võta ennast nagu kokku,ole nüüd inimene ja räägi, mis juhtus.

Enesestigma

• Teised inimesed “on midagi” → mina ei ole

• Ravimite võtmine → tajutakse võimalikuenesestigma allikana, “märk jääb külge”

• “Sildistav” viitamine kui grupisisene ningpigem positiivne osutus – aspergerid,depressiivikud

Tõlgendusrepertuaarid -üksindus

Läbivalt ilmnenud kõnelemis- ning mõtestusviisid, mis onorganiseeritud teatud metafooride ja kõnekujundite ümber.

• Üksindus kui..

• Probleemide põhjus

• Probleemi tagajärg või ähvardav oht

• Vägivalla ärgitaja

• Enese taastamise võimalus

Tõlgendusrepertuaarid: “Kõik on korras, saa üle”

Ühiskondlikud hoiakud; tunne, et minuprobleem ei ole piisavalt tõsine; hirmarstide ja kaaslaste suhtumise ees

• Haiguse märkamise hetk – kui kõik ümbritsev ongikorras, aga sinu enesega korras ei ole.

Tõlgendusrepertuaarid:depressioon kui must auk

• Levinuim kujund, üheskoos võrdlustegahele-tume skaalal

• Liikumine (emotsionaalsel) üles-alla teljelSee on nagu, need antidepressandid nagu tasakaalustavad seda

mõttemaailma või teevad selle stabiilsemaks, et ei ole enam neid

väga ehmatavaid süvikke, kuhu võiks langeda.

Kokkuvõtvalt

• Eesti noored tajuvad vaimse tervise temaatikaühiskondlikku stigmatiseeritust ning tihti väljendavad sellesuhtes kriitikat.

• Siiski esineb noorte diskursuses eelarvamuslike hoiakuteväljendusi, sh. nii psüühikahäiretega inimeste kui kapsühhiaatrilise ravi ning vaimse tervise spetsialistidesuhtes.

• Depressioonikogemusega noored kogenud negatiivseidhoiakuid eelkõige vanematelt ning tervisespetsialistidelt;enesestigma väljendumine pigem vähene.

Suur tänu kaasa mõtlemise eest!

Küsimused oodatud merle@peaasi.ee