of 85/85
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja õppekava Elis Mets DISTSIPLIINIPÕHISE KUNSTIHARIDUSE (DBAE) OLEMUS JA RAKENDAMINE. NÄITLIKUD ÜLESANDED GÜMNAASIUMIASTMELE Magistritöö Juhendaja: Piret Viirpalu Läbiv pealkiri: DBAE olemus ja rakendamine gümnaasiumis Tartu 2014

Magistritöö elis mets dbae

  • View
    280

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Magistritöö elis mets dbae

  • Tartu likool

    Filosoofiateaduskond

    Kultuuriteaduste ja kunstide instituut

    Kunsti, ksit ja kodunduse petaja ppekava

    Elis Mets

    DISTSIPLIINIPHISE KUNSTIHARIDUSE (DBAE) OLEMUS JA RAKENDAMINE.

    NITLIKUD LESANDED GMNAASIUMIASTMELE

    Magistrit

    Juhendaja: Piret Viirpalu

    Lbiv pealkiri: DBAE olemus ja rakendamine gmnaasiumis

    Tartu 2014

  • 2

    Sisukord

    1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4

    2. DBAE mis see on? .............................................................................................................. 6

    3. DBAE teooria alused .............................................................................................................. 8

    3.1 Eesmrk ...................................................................................................................... 8

    3.2 Phimte ..................................................................................................................... 8

    3.3 Sisu .............................................................................................................................. 9

    3.4 Kontekst .................................................................................................................... 13

    4. Kuidas DBAE loodi? ............................................................................................................ 15

    4.1. Koolitusprogrammid DBAE sisseseadmiseks ........................................................ 17

    4.2 DBAE mju koolissteemile? .................................................................................. 19

    5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga ..... 21

    5.1 TEA! MTLE!, LOO! ja seos Bloomi taksonoomiaga ............................................ 22

    6. Praktilised lesanded ............................................................................................................ 25

    lesanne 1 Teemakollaa ajaloost .............................................................................. 26

    lesanne 2 "Mis stiil see on?" ........................................................................................ 28

    lesanne 3 ....................................................................................................................... 30

    lesanne 4 "Abstraktne vs figuratiivne kunst" .............................................................. 32

    lesanne 5 "Tnapevane vs ajalooline" ........................................................................ 34

    lesanne 6 "Kunst kui ajalooallikas vi ajalugu kui kunstiallikas?" ............................ 37

    lesanne 7 Dada disain ............................................................................................... 39

    7. Tulemused ............................................................................................................................ 41

    8. Arutelu .................................................................................................................................. 61

    9. Kokkuvte ............................................................................................................................ 64

    Summary .................................................................................................................................. 65

  • 3

    Tnusnad ................................................................................................................................ 66

    Autorluse kinnitamine .............................................................................................................. 67

    Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 68

    Lisa 1. Nide hest kunstipetuse ppehikust ...........................................................................

    Lisa 2. petajale kasulikud veebikeskkonad ...............................................................................

    Lisa 3. Slaidiesitlus Figuuri kujutamine lbi ajaloo .................................................................

    Lisa 4. Slaidiesitlus 20. Sajandi kunstivoolud. Inspiratsioonipildid .........................................

    Lisa 5. Slaidiesitlus Abstraktne vs figuratiivne ........................................................................

    Lisa 6. Slaidiesitlus Eesti kunst II maailmasja ajal ja jrel .....................................................

    Lisa 7. Slaidiesitlus Dadaism ....................................................................................................

  • 4 1. Sissejuhatus

    1. Sissejuhatus

    2011. a kinnitatud gmnaasiumi riiklik ppekava seab kunstihariduses mitmeid eesmrke.

    pilastelt eeldatakse kooli lpuks laialdasi teadmisi nii kunsti praktiseerimise, -ajaloo kui ka

    kultuuri ja esteetika alal, samuti kriitilist mtlemist ja analsioskust.

    Gmnaasiumi lpetajalt eeldatakse, et ta orienteerub kunsti arenguloo philistes ksimustes ja

    etappides; mistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid hiskondlike protsesside ning teiste

    valdkondadega; tajub ndisaegse kunsti olemust (kontekstuaalsust, kontseptuaalsust jne)

    ning aktsepteerib selle mitmekesisust; oskab uudishimulikult ning loovalt pstitada,

    tlgendada ja lahendada erineva iseloomuga probleemilahenduslikke lesandeid; rakendab

    loovas enesevljenduses erinevaid kunstilisi vljendusvahendeid ja tehnilisi vtteid (RK

    2011, Riigi Teataja).

    Kunstipetuse ainekava pab tagada mitmeklgset ja laia kunstiharidust, mis hlmab

    teadmisi nii kunstiajaloost, esteetikast, kunsti osast hiskonnas ja kultuurides kui ka

    praktiliste kunstialaste oskuste arendamist. Leian, et just neid oskusi arendab

    kunstiharidusprogramm DBAE (discipline-based art education ingl. k tlgituna distsipliinidel

    phinev kunstiharidus), mis oli Ameerika hendriikides levinud pea 20 aastat, ning mida

    rakendatakse kunsti petamises praegugi.

    Magistrit eesmrk on toetada 2011. aastal vastu vetud Gmnaasiumi riikliku ppekava

    kunstipetuse ainekava ning tutvustada DBAE-d lhemalt. Lhtudes sellest kunstihariduse

    suunast ja uuest kunstipetuse ainekavast, on loodud kogum lesandeid, mis aitavad

    petajatel mningaid teemasid gmnaasiumi kunstipetuse ainekavas paremini avada ja

    petada.

    Antud magistrit aktuaalsus seisneb selles, et hetkel on vajadus uute ppematerjalide jrgi,

    mis vastaksid uuele ppekavale. DBAE lheneb kunstipetusele lbi kunsti alusdistsipliinide,

    vimaldades petajatel ja pilastel kunsti ssteemsemalt vaadelda ja erinevaid pdevusi sellel

    alal arendada. Usun, et antud lhenemisviisi on vimalik rakendada ka Eestis gmnaasiumi

    kunstipetuse ainekava lbimisel.

  • 5 1. Sissejuhatus

    Magistrit koostamise meetodiks on ainekirjanduse lbittamine ja lesannete koostamine

    teoreetilise osa kaudu. Peamisteks allikateks on vetud inglisekeelsed trkised aastatest 1993,

    1997 jne, mis ksitlevad kunstipetuse arenguid, DBAE programmi tekkimist ja olemust,

    samuti USA-s teostatud uurimist ja mitmed artiklid.

    Praktilise osa vljattamisel on tutvutud ka seni vljaantud kunstipetuse pikute ja

    traamatutega. Tlesandeid katsetasid lbi neli kunstipetuse petajat, kes selgusid

    nusoleku alusel.

    T jaguneb kahte ossa: teoreetiline baas, kus tutvustatakse DBAE sisu, tekkimist ja vlja

    ttamist ning tutvustatakse Eestis 2011. aastal kasutusele vetud kunstipetuse ainekava.

    T teine pool sisaldab praktilisi lesandeid ja tagasisidet petajatelt lesannete lbiviimise

    kohta koolides.

    Esimene peatkk on sissejuhatav osa magistritsse, teine peatkk annab levaate DBAE

    sisust. DBAE teooria alused seletatakse lahti kolmandas peatkis. Neljas peatkk kirjeldab

    DBAE tekkimist. Eestis hetkel kehtiva kunstipetuse ainekava ning selle sidumise vimalusi

    DBAE-ga tuuakse vlja viiendas peatkis. Kuuendas peatkis on valik lesandeid

    gmnaasiumiastmele ja tulemuste osas on tagasiside petajatelt, kes neid lesandeid enda

    tundides lbi proovisid. T lpus on lisadena esitatud slaidiesitlused, mis kuuluvad

    lesannete juurde ja mida petajad vivad, kuid ei pea kasutama.

  • 6 2. DBAE mis see on?

    2. DBAE mis see on?

    DBAE e. discipline-based art education on tlgituna distsipliinidel phinev kunstiharidus, mis

    oli USA-s juhtiv kunsti haridussuund ligi 20 aastat (u 1980. 2000. a). DBAE on terviklik

    lhenemisviis kunsti petamisele ja ppimisele, peamiselt vlja ttatud vanuseastmetele

    eelkoolist kuni 12. klassini, kuid on meldud kasutamiseks ka tiskasvanute hariduses,

    elukestvas ppes ja kunstimuuseumites (Dobbs, 1998, lk 3). DBAE pakub kokkupuudet,

    kogemusi ja vimalusi omandada teadmisi erinevatest distsipliinidest, peamiselt aga neljast

    kunsti alusdistsipliinist kunstipraktikast, kunstikriitikast, kunstiajaloost ja esteetikast

    (Dobbs, 1998). Dobbs (2004) lisab ka, et DBAE seisneb ssteemses ja jrjepidevas ppimise

    kogemuses, aidates pilastel luua, mista ja tunnustada kunsti, kunstnikke ja kunstilisi

    protsesse, samuti kunsti rolli kultuuris ja hiskonnas.

    Kunsti tuleb ksitleda lbi erinevate aspektide. Dobbs (2004) kirjeldab, kuidas

    kunstikogemust rikastada:

    Kunstikogemuse rikastamine kib lbi kunsti loomise tegevuste, ppides kasutama erinevaid

    meediume, tvahendeid ja tehnikaid; lbi tde kirjeldamise, tlgendamise, analsimise ja

    teoretiseerimise; svenedes ajaloolisesse, sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti,

    fokusseerides aja, koha, traditsiooni, funktsiooni ja stiili aspekte ning lbi ksimuste esitamise

    kunsti olemuse, thenduse ja vrtuse kohta, juhtides mrkama, mis eristab kunsti teistest

    nhtustest. (lk 701)

    Dobbs (1998) loetleb tunnusjooni, mille jrgi on vimalik DBAE-d eristada teistest

    kunstipetuse mudelitest. Kige ilmsem on, et pilased on kunsti ppides keskendunud

    neljale alusdistsipliinile. Lisaks on planeeritud pikaajaline programm, mis lhtub kohalikust

    koolist, likoolist ja muuseumist. DBAE mudeli puhul petavad kunsti kvalifitseeritud

    petajad, keda on koolitatud DBAE teadmiste, oskuste ja mistmise alal ning

    kunstispetsialistid, klassipetajad ja teised ainepetajad teevad koostd ppet

    planeerimises.

    Hetkel, mil DBAE loodi, oli oluline, et pilastel oleks ligips kunstinitustele ja teistele

    kogukondlikele kunstisndmustele, mis hetkel Eesti gmnaasiumi riikliku ppekava

    kunstipetuse ainekava vaadates tundub loomulik. DBAE mudelit ja ppimistulemusi

    vaadeldakse ja hinnatakse regulaarselt ning tulemused saadetakse pilastele, petajatele,

    administraatoritele, mudeli koostajatele ja lapsevanematele (Dobbs, 1998).

  • 7 2. DBAE mis see on?

    Kunstiprogramm on toetatud ja suunatud teaduskonna juhtide, direktorite ja ppejuhtide

    poolt. petajatele ja pilastele on kttesaadavad vastavad vahendid ja tehnoloogia, et kunsti

    luua, kommunikeerida ja ligi pseda kunstialasele informatsioonile (Dobbs, 1998).

    Dobbs (1998) toob vlja ka mned punktid, mida DBAE ei ole:

    DBAE ei ole ppekava selles thenduses, mis on ametlikult kinnitatud ja nuetekohane riiklik ppekava. Pigem on see kontseptuaalne raamistik vi reeglistik

    kunsti petamiseks ja mistmiseks.

    DBAE raames ei saa htegi alusdistsipliini pidada teisest olulisemaks, vaid taotlema peaks tasakaalu.

    DBAE pole meldud vastava suunaga koolidele, vaid selle kontseptsiooni saab kohandada koolide eripraga, lhtudes kooli eesmrgist, ppekavast ja vimalustest.

    DBAE ei ole ksik ppetund. Pigem peaks see koosnema ppehikutest, mida ksitletakse pikema aja jooksul, keskendudes igale alusdistsipliinile. Nide hest

    ppehikust on toodud lisas 1.

    DBAE alusdistsipliinide eesmrk ei ole teha pilasest kunstnikku vi kunstikriitikut, vaid aidata nende osaoskuste kaudu kunsti paremini mista ja seostada inimkultuuriga.

    (lk 6-7)

  • 8 3. DBAE teooria alused

    3. DBAE teooria alused

    3.1 Eesmrk

    Greer et al. (1993) nimetab DBAE eesmrgiks arendada pilaste kunsti praktiseerimise

    vimeid, kunsti mistmist ja hindamist. Nende eesmrkide poole peldakse lbi konteksti ja

    kunstiteooriate tutvustamise.

    Read (1964) vidab, et enesevljenduslikke tegevusi ei saa petada, kll aga saab petaja

    saata, suunata ja inspireerida. Hindamise ja tunnustamise oskust peab ta aga kahtlematult

    petatavaks oskuseks; tunnustamise all peab silmast reageerimist ja vastamist teiste inimeste

    vljendusmudelitele (Read, 1964).

    3.2 Phimte

    ks peamine DBAE phimte on, et kunstharidus on meldud kikidele pilastele, mitte

    ainult kunsti alal andekatele. Kui DBAE on tavaprane osa ldhariduses, siis eeldatakse

    kikidelt pilastelt, vimelisust vljendada ideid kunstiliste vahendite kaudu, mista ja

    kritiseerida kunsti, saada teadlikuks kultuurilisest ja ajaloolisest kontekstist ning mista

    philisi kunstiesteetilisi probleeme (Greer et al., 1993, lk 24).

    Kunst on vajalik osa ldhariduses, selle ppimine vimaldab arendada kujutlust, mis

    omakorda on aluseks mistmisele ja arusaamade kujunemisele, samuti tagab kunstipe hulga

    struktuure vi kihte, mille lbi toimub mtlemine (Greer et al., 1993). Brody on seisukohal,

    et demokraatia jtkudes ja arenedes peaks iga elanik olema asjakohaselt haritud ja seetttu

    aitab laialdane mitmeklgne haridus mista maailma mitmetelt klgedelt (Geer et al.,1993, lk

    24).

  • 9 3. DBAE teooria alused

    3.3 Sisu

    DBAE koosneb neljast distsipliinist: esteetika kunsti loomus ja vrtus; kunstikriitika

    hinnangud kunstile; kunstiajalugu kunsti kultuuriline ja ajalooline kontekst; kunsti

    praktika kunstitehnikad enda ideede ja mtete vljendamiseks.

    Christiansen (2007) kirjeldab, et kiki nelja neid kunstidistsipliini peaks ksitlema koos, mitte

    eraldiseisvatena; neli kunsti alusdistsipliini on vahendid, mille abil pilane kunsti uurib ja

    vaatleb.

    Esteetika

    Dobbs (1998) annab levaate filosoofilistest traditsioonidest esteetikas. Traditsiooniliselt on

    esteetika tegelenud philiste filosoofiliste ksimuste uurimisega kunsti kohta. Platon ja

    Aristoteles formuleerisid, et kunst on reaalsuse imiteerimine; kunsti on veel ssteemselt

    uurinud T. Aquinas, Kant, Hegel, Nietzsche jt (Dobbs, 1998, lk 48).

    Paljud esteetilised probleemid tekivad teiste kunstidistsipliinidega tegelemise kigus, kui

    pilased praktiseerivad kunsti, kritiseerivad ja pivad kunstiajalugu. Teiste DBAE

    kunstidistsipliinide sisu tstatab esteetilisi ksimusi (Dobbs, 1998, lk 49).

    Esteetika on see filosoofia osa, mille raames uuritakse ja esitatakse ksimusi kunsti olemuse,

    thenduse ja vrtuse ning teiste tegurite kohta, lhtudes esteetilisest vaatepunktist (Dobbs

    1998, lk 46). Dobbs (1998) toob nite: kui laps tleb, et See kunstiteos on ilus, siis esteetika

    kui ks kunstidistsipliin suunab edasi arutlema, et kas laps mtles, et pildil kujutatud objekt

    vi teema on ilus, vi on hoopis pilt ise ilus (isegi kui sellel on kujutatud mnda koledat

    objekti). Samuti suunab ta edasi mtlema, et kas kunstnik ldse saab teha ilusat

    portreteeringut millestki koledast vi on see vimatu. Esteetilises vaatevinklis tstatatakse

    ksimused, et mis on ldse ilus vi kole, kes seda otsustab ja millest see sltub.

    Greet et al., (1993) aga tleb, et esteetika on filosoofiaharu, kus pilased reflekteerivad enda

    kogemusi ja hinnanguid kunstile. Samuti vidab ta, et pilased pivad aina enam kasutama

    loogilisi argumente ning on vimelised kirjutama esseesid uurides taolisi ksimusi ja

    probleeme. Ka Dobbs (1998, lk 51) on seisukohal, et vljendamisoskuse arendamine ja

  • 10 3. DBAE teooria alused

    phjendatud argumentide toomine, pole vajalik mitte ainult esteetikale ega kunstiharidusele

    vaid kikidele hariduslikele eesmrkidele.

    Kunstikriitika

    Kunsti kritiseerimise eesmrgile on omistatud erinevaid phjuseid . Filosoof ja haritlane

    John Dewey on elnud, et kunstikriitika eesmrk on muuta seda, kuidas kunstitid tajutakse,

    ja Broudy nimetas kunstikriitika (ja esteetika laiemaks) eesmrgiks arendada teadlikult

    imetlemist(Dobbs, 1998, lk 33). Kunstikriitikud lhenevad kunstitdele ksimustega: mida

    on kunstiteosel kujutatud, kuidas seda on tehtud, mida kujutatu thendab ja mida see t

    vrt on.

    DBAE-s peetakse kunstikriitika osaoskuse all oluliseks kunstist rkimise oskust. pilased

    alustavad lihtsamate pildikirjeldustega ja liiguvad pildikeele ja metafooride keerulisemate

    analside ja tlgenduste juurde (Greer et al., 1993).

    Millistele aspektidele peaksid pilased kunstikriitika osas keskenduma? Dobbs (1998) annab

    levaate nendest ksimustest, mida viks pilastele esitada:

    Mis on mingi kunstit aines vi teema? Mida t aines mrab vi mida t teema tleb kunstniku eesmrgist, huvidest, sotsiaalsest vi poliitilisest huvist?

    Kuidas visuaalsed ja taktiilsed elemendid aitavad kaasa efektiivsele ja thenduslikule seisukohavtule? Mis on kunstit objektides vi visuaalsetes efektides

    thelepanuvrne ja thenduslik?

    Mida kriitikud tlevad t thenduse kohta? Kuidas on td mrgatud leldiselt kunstniku ja teiste kunstnike loomingus?

    Kuidas antud kunstit funktsioneerib hiskonnas? Kuidas erinevad publikud suhestuvad tga vi tlgendavad antud td?

    Kas antud t pakub esteetilist kogemust? Kas see hoiab thelepanu ja pakub pidevalt uusi avastusi? (lk 38)

    Ka Barret (2004), kunstikriitika uurija, snastab hulga ksimusi, mida esitada pilastele

    teistsuguste visuaalkultuuri ilmingute kohta (nt meedia, muusikavideod, trkitud t-srgid,

    postrid jne):

    Mis nib sellel kunstitl kige olulisemana?

    Mille poolt vi vastu see kunstit on?

    Mida see t nitab enda loomise aja kohta?

  • 11 3. DBAE teooria alused

    Kas see vis olla tehtud kskik millal ja kus? Millega sa seda testad?

    Mida see t eeldab vaatajalt?

    Millisele vaatajagrupile see t suunatud on? (lk 744).

    Vanema vanuseastme pilaste kest viks tiendavalt uurida, kas kujutatu on tde vi

    fiktsioon; kas kunstis on tde; mis on kunstiteosel tegelik ja mis fiktsioon (Barrett, 2004)

    Dobbs (1998) tleb ka, et oluline on eristada kunstikriitikat ja kunstiajalugu, sest

    kunstikriitika tegeleb rohkem kaasaegse ja uue kunstiga, kuid kunstiajalugu ksitleb ja uurib

    dokumente minevikust, pdes leida vastust, mida antud teosed thendasid inimestele nende

    enda ajas.

    Barrett (2004) pakub vlja, et kunstiteose thendus on tema teema, meediumi, vormi ja

    konteksti summa. Barrett (2004) eeldab, et kunstikriitikat petades, osataks thelepanu juhtida

    sellele, et tunded juhivad interpreteerimist ja kunstiteosed vimaldavad erinevaid

    interpreteerimisi. Interpretatsioonid pole pigem iged ega valed, vaid rohkem vi vhem

    phjendatud, informatiivsed ja valgustavad. Hea interpretatsioon tleb rohkem kunstit

    kohta kui interpreteerija kohta (lk 238).

    Lisaks tde thenduse, ideede ning mju avaldamisele hiskonnas on oluline kunstiteoste

    vaatlemise juures jlgida neid aspekte, mida pilased ise kunsti praktiseerimise juures

    jlgivad vi planeerivad. Viks analsida koloriiti, tehnikat, kompositsiooni, stiili (vorme,

    rtme, tekstuuri) ja vrrelda sarnaseid tid nii tnapevast kui ka minevikust ja osata antud

    aspekte ise praktiseerimise juures teadlikult kasutada.

    Kunstiajalugu

    Kunstiajalugu kui kunstidistsipliin on tekkinud pika aja vltel. Esimene inimene, kes hakkas

    ssteemselt koondama kunsti, oli renessansi maalikunstnik, arhitekt ja kirjanik Giorgio Vasari,

    kes organiseeris erinevate kunstnike biograafia teosesse Kige vljapaistvamate

    maalikunstnike, skulptorite ja arhitektide elud (1550) (Dobbs, 1998, lk 41).

    Kunstidistsipliinina on kunstiajalugu aga hakatud likoolides lbi vtma 19. sajandi

    lpupoole. Erwin Panofsky ngi kunstitid kui vahendeid teostamaks kultuurilisi uuringuid.

    Panofsky andis kunstiajaloolastele ktte head uurimisvahendid, kui arendas vlja ikonograafia

    ja ikonoloogia misted, lbi mille oli vimalik teostes peituvaid thendusi tuletada ainestiku

    uurimisest ning selle suhtest kultuurilise kontekstiga (Dobbs, 1998).

  • 12 3. DBAE teooria alused

    Greer et al. (1993) ksitleb kunstiteoseid ajaloolise dokumendina - pitakse analsima ja

    tlgendama atribuute, stiili, smboleid ja kunstiteose funktsiooni. Kunstiteostelt on oluline

    osata lugeda informatsiooni ja lheneda neile kui kunstiajaloolane, selle asemel, et toorelt

    phe ppida aastaarve, kunstnike ja teoste nimesid.

    Christiansen (2007) tleb, et:

    Tnu laialdasele pildimaterjalile, mis on kttesaadav alates 20. saj lpust, on vimalik

    ppida nii ajaloost kui ka tnapevast ja htlasi ka erinevatest kultuuridest le maailma.

    Kunstiteoseid on vimalik vaadelda nende enda kultuuriruumist ja ajast lhtuvalt. ppides

    kunsti, kunstnike, stiile ja kunstivoole vastavalt nende loomise kontekstile ja ajale, vimaldab

    igas vanuses pilastel veel ladusamalt mista enda jaoks tundmatut ja tunnustada kunsti.

    Dobbs (1998) hinnangul keskendub kunstiajalugu jrgmistele aspektidele:

    Faktilised teadmised kunstnike kohta: millal nad on sndinud ja surnud, kus ttanud, vlimus, tde temaatika.

    Kirjeldab ja analsib koloriiti, ruumi jne, kuidas antud t liigitub kunstniku loomingus.

    Tehniline anals: informatsioon kasutatud materjalide, tvahendite ja protseduuride kohta

    Kontekstuaalsed suhted: kunstniku suhted ja tulemuste ajaloolised, sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised mjutused. (lk 44)

    Kunsti praktiseerimine

    Dobbs (1998, lk 27) kirjeldab kunsti praktiseerimist kui vaatlemisele, ideedele ja tunnetele

    vastavat protsessi, mis toimub oskuslikult, thelepanelikult, kasutades erinevaid tehnikaid ja

    meediaid.

    Kunsti praktiseerimine annab edasi oskused, mis on vajalikud kunsti loomiseks. Kunstnikud

    arendavad enesel kunstiteose loomisega teatud liiki intelligentsust, see vljendub nende

    valikutes ja materjalide tundlikus kasutamises (Greer et al. 1993, lk 25).

    Oluline on, et petajad mistaksid kunsti loomise protsessi ja selle erinevaid osi ning

    tutvustaks neid pilastele, niteks, kui taandada kunsti tegemine inspiratsioonile, siis on vga

    raske leida pedagoogi, kes on vimeline petama, mrkama ja seirama inspiratsiooni astmeid

    ja faase (Dobbs, 1998, lk 27).

  • 13 3. DBAE teooria alused

    Greer et al (1993, lk 26) tleb ka, et praktiseerimine hlmab endas mitme eelneva distsipliini

    hendamist. Seega, kui pilased saavad ise kunsti praktiseerida, mistavad nad, et loomine,

    kriitiline mtlemine, kultuurilised ja ajaloolised faktorid on loomeprotsessi keskmes. Sullivan

    (2004) prab thelepanu kunstniku rolli mistmisele - meil on vaja mista kunstniku

    muutuvat funktsiooni. pilastele viks luua arusaama, et kaasaegne kunstnik vtab omaks

    mitmeid praktikaid, mis trjuvad piire, meedia kombeid ja poliitikat, kuid siiski suudab

    tegutseda kultuurilises reaalsuses, mis on samaaegselt enesekohane ja piirav (Sullivan, 2004,

    lk 810). Ksitleda kunstnikku kui sotsiaalset erakut vi kultuurilist valgustajat, on

    ebaadekvaatne (Sullivan, 2004).

    Kunsti praktiseerimise kaudu arendavad pilased enda oskusi mitmetelt klgedelt. Dobbs

    (1998) kirjeldab, kuidas pilased viksid areneda:

    pilased saavad tuttavaks laia valikuga meediumite, tvahendite, seadmete ja kunstnike poolt kasutatud tehnikatega, samamoodi teemade, aine ja smbolitega. Mis

    viksid olla kunstniku visuaalse idee allikad.

    pilased pivad kunstitehniliste traditsioonide kohta, sealhulgas vimekust kasutada materjalide vimalusi. Mida kunstnikud mtlevad, kui rgivad mne materjaliga

    ttamise naudingust? Kuidas kunstit loomise keskkond (nt stuudio) mjutab vi

    toetab kunsti loomise protsessi?

    pilased saavad vljendada oma mtteid, hinnanguid ja tundeid, kasutades erinevaid kunstitehnikaid.

    Lbi kunstiliste otsuste langetamise, saavad pilased ppida visuaalset probleemilahendust. Millised protsessid toimuvad, kui kunstnik ttab visuaalse

    lahenduse kallal? Milline roll on juhusel ja nnel?

    pilased saavad arendada personaalseid omadusi nagu psivus, kannatlikkus ja eneseteadvus, mis on vajalikud kunstimeisterlikkuse, kuid ka teiste elualade juures. (lk

    31-32)

    3.4 Kontekst

    Et kohandada kunsti heks osaks ldharidusest, nuab see valdkonnatiimi (klassi- ja

    ainepetajad, direktorid, haridusssteemi liikmed, inspektorid ja teised administraatorid)

    phendumist regulaarsele ja jrjepidevale ssteemile; materjalidega varustamisele ja

  • 14 3. DBAE teooria alused

    toetamisele; progressi hinnangutele. Et tita DBAE programmi peavad pilased kogema

    jrjepidevust aastast aastasse ppides (Geer et al., 1993).

    Gardner (1990) kirjeldab ilmekalt seda, kuidas kunsti keelt mista ja millised oskused selleks

    vajalikud on:

    Inimese kunstiosavust vaadeldakse pigem lbi mttetegevuse, mis sisaldab smbolite ja smbolissteemide kasutust ja tranformatsiooni. Indiviidid, kes soovivad osa saada

    kunstilisest tajust, peavad ppima lugema ja dekodeerima erinevaid smboolseid teabekandjaid oma kultuuris. Indiviidid, kes soovivad osaleda kunsti loome protsessis, peavad

    ppima, kuidas manipuleerida ja kirjutada erinevate smbolite keeles nende kultuuris. Need, kes soovivad tielikult olla seotud kunstivaldkonnaga, peavad saavutama

    professionaalsuse teatavates kesksetes kunstimistetes. Nii nagu inimene pib rkima oma

    emakeeles, pib ta juhendamise abil lugema ja kirjutama ka kunstilises keeles (lk 9).

  • 15 4. Kuidas DBAE loodi?

    4. Kuidas DBAE loodi?

    DBAE loomine on olnud pikaajaline protsess. Seda programmi hakati vlja ttama USA-s.

    Phjuseid, miks hakati otsima uusi suundi kunstihariduses oli mitmeid.

    Delacruz & Dunn (1996) selgitavad, et 1960.-ndatel ja 1970.-ndatel hakkasid levima erinevad

    mtted hariduse, ppimise ja kooli eesmrkide le. Koolissteemi ilmus hariduse isiksuslikke

    ideid, mis levisid humanistliku pshholoogia pooldajate Maslow ja Rogersi ning nende

    jrgijate kaudu (Delacruz & Dunn, 1996). Samal ajal vttis hoogu ka Skinneri biheivioristlik

    teooria (Delacruz & Dunn, 1996). Kige uuem mtlemine hariduses enne DBAE loomist

    tugines kognitiivse arengu ja kultuuripshholoogia teooriatel (Delacruz & Dunn, 1996).

    Seoses kognitiivsete oskuste arendamise thtsuse suurenemisega, kasvas ka kunstihariduse

    thtsus ppekavas (kognitiivseteks oskusteks peeti analsi, interpreteerimise ja

    probleemilahendusoskusi) Greer, et al. (1993).

    Christiansen (2007) kirjeldab DBAE tekkimist enda uurimusts jrgevalt:

    20. sajandi teisel poolele hakkas levima kunstiharidussuund, mis erines sajandi

    alguspoolel valitsenud stuudiophisest kunstiharidusest. 20. sajandi lpuks juti tnu uuele

    suunale kunstihariduses sellisele tasemele, kus lisaks stuudiophisele kunstiloomele petati

    lastele ka kunstiajaulgu ja esteetiliste hinnangute printsiipe.

    DBAE loomise ja arendamise juures on vga suurt rolli mnginud Getty Kunstihariduse

    Keskus. Dobbs nimetab Getty Instituuti ainsaks organisatsiooniks Ameerikas, mis on seni

    pakkunud uuenduslikke programme kunstihariduse edendamiseks riigi koolides (Dobbs,

    2004).

    Greer et al. (1993) selgitab, et DBAE prineb Getty Kunstihariduse Keskusest. Getty Keskus

    tellis RAND korporatsioonilt (uurimis- ja arenduskeskuselt) riikliku aruande, kus tuli uurida

    seitset koolipiirkonda, kes pakkusid eeskujulikke kunstipetuse programme. Selle aruande

    koostamise kigus leiti mitmeid taolisi projekte, mis omasid administratiivset tuge, pakkusid

    vimalusi professionaalseks arenguks ja olid seotud kogukonnaga (Dobbs, 2004). Vib

    elda, et see kivitas DBAE programmi vljattamise.

  • 16 4. Kuidas DBAE loodi?

    Getty Keskus otsis programmi, mis keskenduks mitmeklgsele lhenemisviisile

    kunstipetuses ja Greer nimetas selle 1984.-ndal aastal distsipliiniphiseks kunstihariduseks

    (Dobbs, 2004, White, 2004). Getty Keskus seadis RAND'ile eesmrgiks uurida, kas

    terviklikum lhenemisviis kunstihariduses on elluviidav ning uurida sgavuti selliseid

    programme, et rohkem teada saada nende iseloomu kohta (Greer et al.,1993, lk 10).

    RAND'i uuringud seitsmes koolipiirkonnas nitasid, et uute programmide sisseseadmine ei

    ole lihtne. Mitmed olulised faktorid olid kriitilised, selleks, et sisse seada, rakendada ja

    arendada programme, mis arendavad loovust, interpreteerimist ja reageerimist kunstiteostele

    (Greer et al.,1993, lk 10). RANDI uurimistulemustest koostati vljaanne Art History, Art

    Criticism, and Art Production: An Examination of Art Education in Selected School Districts

    1984.

    Getty Keskus aga otsustas alustatud uurimusega edasi minna ja testida RAND'i leide 21

    koolipiirkonnas Los Angeleses. Selleks, et uut kunstihariduseprogrammi vlja ttada ja

    rakendada, loodi eksperimentprojektina spetsiaalne instituut: Getty Instituut Kunstipetuse

    petajatele (hiljem Getty Instituut), mille direktor oli D. W. Greer (Greer et al., 1993).

    Instituut kujundati uurimis- ja arendusprojektiks, mille eesmrk oli kunstipetus

    haridusssteemi sisse seada regulaarse osana (Greer 1997, lk 53). Instituut pidi looma

    innovatsiooni ja arengu visuaalse kunsti defineerimises ja petamises. Instituut loodi 1983.

    aastal ja arendustegevus lpetati 1990. aastal.

    Olulist rolli DBAE kujundamisel ja sisu vljattamisel mngis ka J. Bruner. Temalt veti

    1960.-ndatel le distsipliinide idee. Bruner toetas iga distsipliini uurimist sgavuti. Sellest

    lhtuvalt, ammutati informatsiooni erialade spetsialistidelt nt, et teada saada arhitektuurist,

    tuli konsulteerida arhitektiga, et kindlaks teha mida, miks ja kuidas nad teevad (Dobbs, 2004,

    lk 703). ppeprotsessis omandatakse teadmisi, oskusi ja traditsioone parimatelt meistritelt,

    kes on sellel alal tegutsenud ning sellest jreldades: kunstnikud, kunstikriitikud,

    kunstiajaloolased ja esteetikud olid nelja alusdistsipliini praktikuteks (Dobbs, 2004).

    Greer (1992) kirjeldab enda artiklis Harry Broudy and Discipline-Based Art Education

    Broudy phimtet, et kik, mis oli alguses meldud eliidile, peaks nd haridusssteemis

    kttesaadav olema igahele. See phimte nagu ka eelpool nimetatud, on DBAE ks

    alustalasid. Greer ttas lbi Broudy ja Arnheimi ideid ning kunstidistsipliinide abil prooviti

  • 17 4. Kuidas DBAE loodi?

    kunstipetust struktureerida (White, 2004, lk 69). Broudy kis vlja idee, et DBAE

    elluviimiseks on vaja plaani ja kava, mille jrgi petajaid koolitada (Greer, 1992), mida ka

    DBAE arendajad tegid.

    4.1. Koolitusprogrammid DBAE sisseseadmiseks

    USA-s toimusid 1983-1989. suvised koolitusprogrammid petajatele, kooli ttajatele, kooli

    adminsitraatoritele, muuseumide personalile jt, et aidata rakendada DBAE-d koolissteemis.

    Koolitusprogramme viis lbi Getty Instituut.

    Getty Instituut koolitas lisaks petajatele ka teisi koolittajaid ja juhtkonda. Greer et al.

    (1993) selgitas DBAE sisseseadmist koolidesse: Suvistes programmides, mis toimusid

    aastatel 1983-1989 teostati petajate koolitusprogramme. ppekava rakendamine toimus kuni

    1990. aastani. Lbi mitmete tegevuste tutvustas instituut koolide ttajatele distsipliiniphise

    kunstipetuse programmi kontseptsiooni ja abistas neid DBAE programmi elluviimisel (lk

    13).

    Mitmed juhtivad kunstippejud, sh haridusfilosoof H. S. Broudy, kelle mju DBAE-le on

    olnud vga suur, pidasid suvistel koolitusprogrammidel loenguid ja arutlusi petajatele ja

    koolide juhtkondadele (Greer, 1992). Peamine koolituste ettevalmistaja ja baasteoreetiliste

    loengute pidaja programmides oli Broudy.

    Lisaks toimusid suvistes koolitusprogrammides erinevatel aastatel ppekava suunitlusega

    loengud petajatele; toimus koolide juhtkonnatiimide arendamine ning viidi lbi

    juhtimisalaseid koolitusi ja seminare keskkooli kunstipetajatele (Greer et al,.1993, lk 50).

    Greer (1997) selgitab, et ttajate koolitusprogrammid olid vajalikud seetttu, et paljud kunsti

    petavad petajad olid klassipetajad, kellel oli vhene vi koguni puuduv haridus kunsti alal.

    Oluline oli anda neile edasi philised alused kunstipetuses, samuti petada kunsti teooriat ja

    praktikat ning aidata planeerida erialast tegevust klassiruumis. Parimalt koostatud materjale

    ega instruktsioone pole vimalik efektiivselt ellu viia ilma kompetentsete juhisteta. petaja

    klassis on kui juht, kes veab nelja distsipliini vaguneid.(Dobbs, 1998, lk 95).

    Greer (1997) snastab, mida osalejatele koolitustel pakkuda taheti:

  • 18 4. Kuidas DBAE loodi?

    1. Vimaldada intensiivset phendumist visuaalsele kunstile, petades kunsti vaatlema, kasutama philisi kunstitehnikaid ja mistma kunstitid nende kultuurilises ja

    ajaloolises kontekstis;

    2. Informeerida DBAE teooriatest ja praktikatest;

    3. petada osalejaid plaanide koostamisel, kursuste ja tvahendite valimisel enda juhendatavates klassitundides. (lk 60)

    Esimene eesmrk seadis Instituudile vljakutse motiveerida kooli ttajaid kohusetundlikult

    osalema karmis kolmendalases seitsmetunniste pevadega suvises programmis ja seejrel

    tegema mrkimisvrseid pingutusi rakendades DBAE-d enda koolis (Greer et al., 1993, lk

    50).

    Esimese aasta suvises programmis seati eesmrk petada kunsti vaatlema, praktiseerima ja

    konteksti analsima. Selgus aga, et vhese kunstitaustaga petajad vajasid kunstiga

    kokkupuutel abi, mistttu veti kasutusele Broudy esteetilise sknneerimise meetod

    (Greer, 1997, lk 61). petati thelepanu prama koloriidile, ruumile ja tekstuurile ning

    sellele, kuidas need elemendid omavahel hendatud, tasakaalustatud ja eristatud on ning selle

    lbi panna tajuma pildi meeleolu, dnaamikat ja ideid (Greer et al., 1993, Greer, 1992).

    Teine eesmrk, tutvustada DBAE teooriat ja praktikat, kis lbi mitmete loengute

    antropoloogias, ajaloos, filosoofias, pshholoogias ja sotsioloogias, sest DBAE mistmine oli

    vajalik lbi erinevate perspektiivide (Greer et al.,1993, lk 51, Dobbs, 1998)

    Kolmas eesmrk oli aidata osalejatel ette valmistuda pitut enda koolis ja klassis kasutama.

    Selleks peeti arutlusi DBAE olemuse kohta ja jagati videosalvestusi DBAE kohta

    klassiruumis. Olulised olid ka petajate seas lbiviidud nidistunnid (Greer et al., 1993, lk

    52). Kui petajad ja koolijuhid olid prdunud tagasi enda koolidesse, tuli ilmsiks, et neil

    jb vajaka juhtimisoskustest, et korraldada tienduskoolitusi kolleegidele, seetttu anti

    tiendavaid abistavaid juhtnre (Greer et al., 1993, lk 52). Eksperdid ja teised juhtivad

    haridusttajad tulid appi, andsid soovitusi ning aitasid neil ulatuda laiema

    hariduskogukonnani. (Greer, 1997)

    DBAE arendusgrupp judis oma tegevuse kigus mitmetele arusaamistele. Esiteks tdesid

    nad, et haridusssteemis oli kunstipetusele vga raske kohta luua, sest kuni 1982. aastani oli

    levinud arusaam, et kunst on ilus ja tore, kuid mittevajalik (Greer et al., 1993 lk 13). Greer

    tdes ka oma 1997. aasta vljaandes, et kunsti peeti varasemalt millekski, millega ainult

  • 19 4. Kuidas DBAE loodi?

    vljavalitud ja andekad tegeleda visid. Seetttu oli hinnangute muutmine kunsti le ja koha

    loomine kunstile ldhariduses raskem ettevtmine, kui alguses arvati.

    Seoses DBAE programmi vlja ttamisega, suhtusid mitmed kriitikud nelja kunstidistsipliini

    kahtlusega, kuid nende nelja distsipliini testimise praktika nitas siiski kaugeleulatuvat mju

    kunstipetuses. Mitmete kunstipetuslike raamatute sisugi on distsipliiniphine, sisaldades

    nelja kunstidistsipliini (Greer et al., 1993, lk 14). DBAE-s tajuti ka piiratud perspektiivi ja

    videti, et akadeemikute poolt nimetatu on vaid vike osa visuaalkultuurist; kriitikat jagasid

    ka kunstiharitlased, kes esindasid suunda, mis vrtustas loova enesevljenduse olulisust lapse

    arengus (White, 2004).

    H. P. Lewis (1987) toob vlja Grey seisukoha, et neli kunstidistsipliini on liiga palju ja ta

    soovitab esteetika osa vljajtmist, kuna esteetika on lahutamatult osa nii kunsti praktikast,

    ajaloost kui ka kriitikast. Esteetika on endastmistetav osa kunstis ja esteetikat tuleks

    petajatele petada filosoofia raames (Lewis, 1987, lk 4).

    Christiansen (2007) tleb, et 21. saj alguseks oli olukord selline, et likoolides koolitati

    kunstipetuse petajaja eriala tudengeid vlja peamiselt DBAE valguses. Prast 21. saj

    saabumist hakkas DBAE roll domineeriva suunana kunstipetajate ettevalmistamisel

    vhenema. Sel ajal hakkasid arenema ka teistsugused lhenemised kunstipetusele.

    4.2 DBAE mju koolissteemile?

    Greer et al. (1993) ja Greer (1997) kirjeldab oma teostes DBAE arendamise ja rakendamise

    protsessiga pitut ja saavutatut ning kuidas see koolissteemile mju on avaldanud:

    Ta kirjeldas, et koolide juhtkonnad ja eriala administraatorid leidsid, et nende phendumine distsipliiniphisele lhenemisele, majanduslik ja materiaalne tugi

    vimaldasid pilastele kvaliteetseid kunstiprogramme.

    Koolide direktorid ja juhtkond avastasid, et nad saavad enda kunstiprogrammide edule kaasa aidata pakkudes selgeid eesmrke rakendamiseks ja jlgides hoolikalt

    programmi. petajatele anti aega, et koos ttada.

    Need kunstipetajad, kes osalesid koolitusprogrammides olid vimelised efektiivselt koolitama oma kolleege, kuna nad ise olid omandanud kunstialaste teadmiste

    taustssteemi ja juhtimiskogemuse.

  • 20 4. Kuidas DBAE loodi?

    petajad ppisid mistma ja tunnustama kunsti sellisel viisil nagu kunst on, osa igapevaelust. Taoline phendumus ja entusiasm rikastab ppekava ning selline

    suhtumine on ks DBAE programmi aluseid.

    pilased said ppida kunsti tegema, sellest rkima ja kirjutama. Nad ppisid valdama teemasid nagu esteetika, kunstikriitika ja kunstiajalugu. Nende arusaamad ja oskused

    arenesid keerulisemaks. (Greet et al., 1993, lk 14-15 ja Greer 1997, lk 69)

    Greer (1997) usub, et prast DBAE programmi vljatulekut ja koolides rakendamist, ei muutu

    kunstisse suhtumine enam puhkusetegevuseks ega vta-ja-tee-projektiks; pilastele

    tutvustatakse edaspidi kunsti erinevate tahkude pealt.

    The shelf life of DBAE: Art teacher retention of discipline-based art education strategies in

    the classroom (Christiansen, 2007) on kvalitatiivne fenomenoloogiline uurimist sellest,

    kuidas on petajad rakendanud DBAE-d kunstitundides. Uurimist on koostanud Ann

    Tippetts Christiansen, see uurib, miks kasutavad mned endiselt DBAE-d ja kuidas see end

    igustab. Ksitud on ka, et mida nad selles muutnud on. Antud uurimist annab edasi

    mitmeid petajate hinnaguid.

    Uurimistst selgus, et petajad kasutavad DBAE-d kohandades seda ise vastava ppekavaga

    ja kooli missiooniga, samuti kasutavad nad seda pigem juhuslikult, mitte alati ja mitte iga

    teema juures (Chritiansen, 2007).

    petajate poolt toodi vlja mitmeid positiivseid omadusi seoses DBAE mudeliga. Nad pidasid

    olulisimateks, mida petavad, et kunst on alati midagi rohkemat kui vaid ilusad pildid, et see

    suhestub ka lejnud eluvaldkondadega; et aitab pilastel tunnustada iseend, teisi, kunsti ja

    erinevaid kunstivorme. (Christiansesn, 2007)

    Negatiivsete omadustena toodi vlja seda, et pilased nitasid les vhest huvi esseede

    kirjutamise ja arutluste pidamise vastu. petajate hinnangul tegelesid pilased meelsamini

    kunstipraktiliste lesannetega (Christiansen, 2007).

  • 21 5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga

    5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava

    ja selle paralleelid DBAE-ga

    Tsiteerides Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava (2011), loeme et

    gmnaasiumi lpetaja: 1) peab kunsti ja muusikat elu loomulikuks osaks ning mistab

    esteetiliste tegurite olulisust igapevaelus; 2) avastab ning vrtustab kunstide mitmekesisust

    ja muutumist ajas, kohas ja erinevates kultuurides, siinjuures saab tmmata otsese paralleeli

    DBAE he phimttega, kus petajate eesmrk on luua endasse ja pilastesse suhtumist, et

    kunst on igapevane osa meie elust.

    Kunsti ksitlemist kui osana elust toetab kenasti ka lik riikliku ppekava limingutest, kus

    eldakse, et Kunstid on tihedalt seotud kigi inimtegevuse valdkondade ning ajastu

    mtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted ja maailm on oma erinevates

    avaldumisvormides kunstide aines ning seelbi seotud kigi ainevaldkondadega (RK,

    2011, Riigi Teataja)

    Samuti kattub kunstide mitmekesisus ja ajas muutumise kontseptsioon DBAE sisuga, mis

    rhutab kunsti kontekstuaalsust. Kunsti kontekstuaalsust petamisel ja kunstiajaloolise tausta

    mistmise olulisust teoste ksitlemisel, peab riiklik ppekava silmas lbivate teemade

    seadmisega. Kunsti sidumine kultuurilise identiteedi teemaga jrgib sisuliselt DBAE ideed.

    Lbiv teema Vrtused ja klblus on seotud erinevate vrtusssteemide ja nende seoste

    tundmappimisega ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning isiklike vrtushoiakute ja klbeliste

    tekspidamiste kujundamisega (RK, 2011, Riigi Teataja), samuti on seotud ka

    kunstiesteetika osaoskusega, mida DBAE sisaldab ja mis suunas pilasi mtlema paneb.

    Ksimused Kuidas hinnata kunsti?, Mis teeb kunstist kunsti, Kas kunst peab olema

    ilus, Milline on kunsti vrtus jne, suunavad pilast analsima kunstiesteetilisi aspekte,

    arendades seelbi ka vrtushoiakute kujunemist ja tolerantsust erinevate vrtusssteemide

    le.

    DBAE kunsti praktiseerimise osaoskust saab hendada Tehnoloogia ja innovatsiooni

    teemaga RK-is. Kunstipraktika osaoskus eeldab pilaselt kunstialase vimekuse arendamist,

    erinevate tehnikate ja materjalide kasutamist. Seostades ppekavas lbivat teemat

    Tehnoloogia ja innovatsioon kunstipetusega, nimetatakse seal ndisaegsete tehniliste ja

  • 22 5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga

    tehnoloogiliste vahendite ja vtete rakendamist loomets (RK, 2011, Riigi Teataja), mis on

    seotud kunsti praktiseerimisel uute meediumite kasutamisega.

    5.1 TEA! MTLE!, LOO! ja seos Bloomi taksonoomiaga

    Gmnaasiumi riiklikus pekavas on ppesisu jagatud kolme tinglikku plokki:

    TEA! ehk sisulis-struktuuriline levaade (kunsti ajalugu ja olemus, ndiskunsti snd

    ja arengusuunad);

    MTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid lbivad

    teemad ning vrdlused);

    LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (ppekigud ning loomingulised ja

    uurimuslikud projektid). (RK, 2011, Riigi Teataja)

    TEA!- osa on meldud taustssteemiks kunstiajaloo kohta, et pilastel oleks, mille phjal

    seoseid luua ja vrrelda. MTLE!- osa vib piirduda teoreetiliste lesannetega, aga ka

    praktilist tdega. Toetuma peaks teoreetilistele ainetundidele, uurimustele, artiklitele jne.

    (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Kesolevas magistrits on paktiliste lesannete osas lhtutud TEA!, MTLE!, LOO!

    phimttest sellisel viisil, kus TEA!- osa tagab petaja enda kunstiajaloo teoreetiliste

    tundidega, MTLE! ja LOO!- osad on pilastele koostatud kas individuaalseks vi

    grupitks meldud lesannetena. lesanded sisaldavad analsi ja vrdluste loomist,

    paralleelide otsimist, kunsti seostamist hiskonna ja eluga.

    TEA!, MTLE!, LOO!- ksitlus phineb sisuliselt Bloomi kognitiivsel taksonoomial. Bloomi

    moderniseeritud taksonoomia sisumde phineb a) faktiteadmisel (phielementide

    teadmine); b) kontseptuaalsel teadmisel (phielementide vaheliste seoste teadmine); c)

    protseduurilisel teadmisel (kuidas midagi teha) (Krull, 2001).

    Bloomi taksonoomia eesmrk on htlustada arusaamu ppe- ja kasvatust eesmrkidest ja

    nende snastamise phimtetest. Anda terviklik pilt vimalikest ppe- ja kasvatust

    eesmrkide liikidest ja snastada pivljundid pilaste soorituslike vimetena. (Krull, 2001)

  • 23 5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga

    Bloomi taksonoomia kognitiivne tunnetusprotsesside soorituslik mde sisaldab jrgmisi

    komponente:

    1) Pea meeles (olulise info reprodutseerimine, a tundmine, meenutamine);

    2) Saa aru (interpreteerimine, klassifitseerimine, summeerimine, jreldamine vrdlemine, seletamine)

    3) Rakenda (sooritamine, tide viimine)

    4) Analsi (materjali jaotamine koostisosadeks, seoste ja struktuuri ra tundmine, eristamine, organiseerimine)

    5) Hinda (otsuste langetamine kriteeriumite ja standardite phjal, kontrollimine, kritiseerimine)

    6) Loo (tekitamine, planeerimine, produtseerimine)

    (Krull, 2001)

    Bloomi taksonoomia on les ehitatud hierarhiliselt, iga jrgmise astme saavutamiseks on

    vajalik eelneva astme saavutamine (mistmine pole vimalik ilma teadmiseta, rakendamine

    ilma mistmiseta jne). Eesti Gmnaasiumi riiklikus ppekavas vlja toodud TEA!, MTLE!,

    LOO! on justkui Bloomi kognitiivse taksonoomia lihtsustatud edasiandmine, kus TEA!

    sisaldab endas meeles pidamist; MTLE! analsi ja hinnangut; ning LOO! rakendamist ja

    loomist.

    Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava jagab kunstipetuse gmnaasiumis

    kaheks kursuseks: 1. kursus on Kunsti ajalugu ja muutuv olemus, mis ksitleb

    kunstiajaloolisi perioode alates vanimatest krgkultuuridest kuni juugendini. See kursus

    sisaldab ka teemasid, nagu kunstikultuuri ldistav ajatelg; kunstnik ja tema kaasaeg;

    kunstiteos ja vaataja; kunstiteoste snum ja vorm eri ajastutel; lugude ja smbolite ringlus lbi

    sajandite; kunstiteoste analsi ja tlgendamise erinevad meetodid. (RK, 2011, Riigi

    Teataja).

    Lhtudes DBAE neljast kunstidistsipliinist, vib leida sarnasusi eelnevate teemade ja kunsti

    ajaloo, kunsti esteetika ja kunstikriitika vahel. DBAE eesmrk on petada kunsti vaatama

    erinevate klgede pealt ja mistma lugu iga kunstiteose mber. Ka antud punktid RK-i

    kunstipetuse 1. kursusel suunavad pilast mtlema taolisel viisil.

  • 24 5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga

    2. kursus Ndiskunst ja arengusuunad, sisaldab kunstiajaloolisi stiile, mis jvad

    modernismi aega (19. saj lpp ja 20. saj). Ksitletakse teemasid nagu Kunsti muutumine

    moderniseerival ajastul, Postmodernism ja ndiskunst, Keskkond, disain ja visuaalne

    meedia, ndiskunsti nhtusi vrdlevad teemad, loomingulised ja uurimuslikud projektid ja

    ppekigud. Nende teemade kaudu suunatakse mtlema kunstiteose kontekstile, ajale ja

    kohale; suunatakse leidma paralleele filmi, teatri, muusika ja kirjanduse vahel jne. (RK

    2011)

  • 25 6. Praktilised lesanded

    6. Praktilised lesanded

    Gmnaasiumiastmele loodud lesanded tuginevad DBAE-le ja Eesti Gmnaasiumi riikliku

    ppekava kunstipetuse ainekavale. lesanded hendavad endas kunstiajalugu, kunsti

    praktiseerimist ja kunsti kritiseerimist ning esteetikat. Praktiliste lesannete osas on lhtutud

    TEA!, MTLE!, LOO! phimttest.

    Nende lesannete eesmrk on suunata pilasi kriitiliselt mtlema ja analsima kunstiteose

    loomise konteksti ja ajalugu, tehnikaid ja vrtusi. lesanded ei phine otsesel petamisel ega

    tjuhenditel kuidas saavutada mingit lpptulemust, pigem suunavad loovalt lhenema ja ise

    lahendusi otsima.

    Kuna mitmete jrgnevate lesannete juures on vaja otsida ja koguda pildimaterjali ja seda

    kaaspilastele esitleda, teen petajatele ettepaneku luua kunstitundide jaoks gmnaasiumis

    igale klassile selline veebikeskkond (nt blogi, mida saavad muuta kik klassi pilased), mis

    on kttesaadav ja muudetav igale pilasele, et koondada sinna erinevad td ja lesanded.

    Sellise keskkonna vahendusel on kikide pilaste td kompaktselt koos ja kigile nhtavad.

    Lisas 2 on vlja toodud veebilehed ja keskkonnad, mis on abiks petajatele ja pilastele hise

    veebiphise keskkonna loomisel ja pildipangad, kust on vimalik saada heakvaliteedilisi

    reproduktsioone. ra on nimetatud ka veebiphised pildittlusprogrammid.

    lesannetega kivad kaasa ka slaidiesitlused, mis on kttesaadavad aadressil:

    http://issuu.com/elismets2

  • 26 6. Praktilised lesanded

    lesanne 1 Teemakollaa ajaloost

    Kestus: 90 min

    Vajaminevad vahendid: arvutiklassi, tahvel- vi slearvutite vi teiste nutiseadmete

    kasutamise vimalus, internet ja mne pildiredaktori kasutamise vimalus. Kasulikud

    internetiallikad: http://www.lessingimages.com/themes.asp , http://www.wikipaintings.org/,

    kollaai tegemise programmid (nt Picasa, vt lisa 2)

    lesande liik: Paarist

    Eesmrk: Suunab pilasi vaatlema kunstiajalugu lbi teatud kihi vi elemendi. Saavutab

    suurema terviklikkuse kunstiajaloo perioodide tundmises ja iseloomulike joonte eristamises.

    Seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid hiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse,

    tehnoloogia jm mjudega; mrkab ning mistab kunsti ja visuaalkultuuri mjusid hiskonnale

    ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tnapeval. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: "Vrtused ja klblus", "Teabekeskkond", "Tehnoloogia ja innovatsioon"

    Tlesanne: Leida kunstiajaloost, vahemikus krgkultuurist kuni juugendstiilini, ks lbiv

    joon (nt teema, koloriit, figuurid, loodus, arhitektuur, valgus ja varjud, ruumilisus, religioon)

    ja koostada digitaalne pildikollaa. Kollaai tiendada omapoolsete tekstiliste

    kommentaaridega. Piltidest ja tekstidest peaks moodustuma ideekollaa vi plakat. Piltide

    asetus kollaail vib olla juhuslik ja vaba.

    Iga paar tutvustab oma td klassikaaslastele nidates seda suurel ekraanil. Kirjelduses viks

    selgitatud olla jrgmised punktid:

    Kuidas antud lbiv joon teostel ajas muutunud on?

    Mis neid muutusi phjustanud on?

    Milline on teoste tehniline lahendus, kuidas see ajaloo vltel muutunud on?

    Mtle end kunstniku rolli, mida kunstnik vis tunda kui ta oma teose li? Mida inimesed visid melda nhes neid tid? Miks nad nii melda visid?

    Kas kunstiteoste thendused muutuvad ajaga?

    Kas kunst thendab igas kultuuris sama? (Stewart, 1997)

  • 27 6. Praktilised lesanded

    Nidis petajale: figuuri kujutamine lbi aja. Kasutatud on kolme pilti ja ajastut, kuid

    pilased peaksid kasutama rohkem.

    Joonis 1. Nidis petajale lesandest 1.

    Fotod:

    http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/botticelli/; http://www.egyptiandreams.co.uk/index.php?main_page=products_new;

    http://2.bp.blogspot.com/-2xQP3Uxizyo/TlIi-_mQ8nI/AAAAAAAAAEI/bE495261kf4/s1600/romanticism-art-and-

    artwork.jpg

    Milleks see lesanne kasulik on?

    lesanne paneb pilast uurima kunstiajalugu lbi he kindla aspekti, olenevalt sellest, mis

    talle enim huvi pakub. pib analsima arenguid ja muutusi kunstis ning neid phjendama.

    Kunstipetuse riiklik ainekava tleb, et Teemaphine ksitlus vimaldab rhutada seoseid

    hiskonnas ja kultuuris toimunuga laiemalt (RK 2011, Riigi Teataja). pilane ritab mista

    konteksti thtsust teose vaatamisel ja selle loomisel, vib end asetada ka kunstniku rolli ja

    pda aru saada teose vrtusest ja originaalsusest.

    lesannet vib kohandada ka vastavalt sellele, millistest kunstiajalooperioodidest on juba

    rgitud, niteks 19.- 21. sajandi kunstistiilid ja voolud.

    Teoreetilist informatsiooni figuuride kujutamise arengule sisaldab esitlus Figuur lbi ajaloo.

    Selle esitluse abil vib saada kneleda ka mnest teisest aspektist kunstiajaloos.

  • 28 6. Praktilised lesanded

    lesanne 2 "Mis stiil see on?"

    Kestus: 90 min

    Vajaminevad vahendid: maalimistarbed, maalimisalus vi teised praktilise t vahendid,

    interneti vi kunstiajaloo pikute (19. sajandi lpu - 20. sajandi kohta) kasutamise vimalus.

    lesande liik: Iseseisev praktiline t

    Eesmrk: pstitab iseseisvalt loomingulise probleemi ja otsib lahendusi, kavandades teose;

    rakendab oma idee vljendamiseks mingit stiiliphist tehnilist tvtet ja -vahendit; oskab

    ning julgeb eksperimenteerida. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: Teabekeskkond - vajaliku info leidmine ning selle kriitiline anals.

    Tlesanne: Iga pilane loosib 19. sajandi lpust vi 20. sajandi maalikunstist he

    kunstivoolu vi stiili ja valib he kunstniku, kes sel perioodil tegutses. Teostab he kunstit,

    ritades tabada sellele perioodile iseloomulikku tehnilist vtet vi selle kunstniku isikuprast

    tehnikat. Vtta aineks see teema, mida sel perioodil valdavalt kujutati vi mida see

    konkreetne kunstnik kujutas. ritada edasi anda tema tdele iseloomulikku koloriiti,

    pintslitehnikat, kompositsiooni, emotsiooni ja teisi elemente. Pealkirjastada t. Antud

    tdest viks klassis koostada nituse.

    Loosida viks jrgmiste stiilide ja voolude seast: impressionism, juugend, postimpressionism,

    fovism, kubism, eesti kunst 20.sajaldil, futurism, abstraktsionism, dadaism, srrealism,

    totalitaarne kunst, abstraktne ekspressionism USA-s, Lne-Euroopa kunst prast II

    maailmasda, neodada, popkunst Inglismaal, popkunst USA-s, Op-kunst, maakunst,

    postmodernism, hperrealism.

  • 29 6. Praktilised lesanded

    Nidis petajale: Inspiratsioon Mondrianist ja neoplastitsismist, autor E. Mets:

    Joonis 2. Nidis petajale lesandest 2.

    Milleks seda lesannet teha?

    Antud lesanne aitab pilasel rakendada ja arendada enda kunsti praktiseerimise vimeid ja

    htlasi mista missugune on he kunstiteose loomise protsess. Kellegi teise stiili vi tehnika

    jreletegemine on huvitav vljakutse ja pakub avastamisrmu. Kunstistiilide ja -voolude

    jlgimine sellise pilguga, et ise midagi sarnast teha, paneb pilasi neid tid vaatama

    teistsuguse pilguga ja annab inspiratsiooni individuaalseks loominguks.

    Selle lesandega kaasneb ka slaidiesitlus peamistest 19. ja 20. sajandi kunstivooludest ja

    kunstnikest. Slaidiesitlus ei sisalda kokkuvtet stiilide kohta, vaid pildilist materjali

    inspiratsiooniks.

    Veebiphine pildipank: http://www.wikipaintings.org/ , kus saab pilte sorteerida kunstnikute,

    ajastute, stiilide ja teemade kaupa.

    Abiks tulevad raamatud: Kunstikultuuri ajalugu postimpressionismist uue meediani (2005)

    Jaak Kangilaski ja ldine kunstiajalugu (1997) Jaak Kangilaski

  • 30 6. Praktilised lesanded

    lesanne 3

    Antud lesanne sobib jtkuna 2. lesandele vi iseseisva lesandena.

    Kestus: 45 min

    Vajaminevad vahendid: lesandes nr 2 teostatud praktilised td, kunstiajaloo pikud vi

    teised raamatud, Interneti kasutamise vimalus (nt nutitelefonidega), A4 leht

    lesande liik: iseseisev t ja klassidiskussioon

    Eesmrk: vrdleb ja analsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,

    snumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab ldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist

    kuuluvust; esitleb oma kunstiteose arvustust, kasutades ainealast terminoloogiat. (RK, 2011,

    Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: Vrtused ja klblus, Kultuuriline identiteet

    Tlesanne: Kui eelmises tunnis sai les seatud nitus pilaste kunstitdega, siis selles

    tunnis kirjutab iga pilane he enda valitud (vi loositud) t kohta arvustuse.

    Arvustuses viksid olla kajastatud jrgmised punktid:

    Mida on pildil kujutatud (kas mingid objektid, vi mingi idee)

    Milline on tehnika (ligikaudu mtmed, koloriit, kompositsioon, pildi faktuur,

    pintslitehnika jne)

    Tuua nide kunstiajaloost mne tga/stiiliga/kunstnikuga, millega antud td

    vrrelda saab.

    Lbi viks viia leklassilise diskussiooni, et pilased saaksid enda kirjapandut jagada.

    leklassilises vestluses viksid petaja poolse suunamisena kerkida ka sellised ksimused:

    Kuidas hinnata mnda klassis esindatud stiili vi perioodi kunstiajaloos? Mille alusel

    kunstile hinnanguid anda?

    Mis on kunsti eesmrk (20. sajandi stiilide nitel). Kas kunstil ldse peab olema

  • 31 6. Praktilised lesanded

    eesmrk?

    Tuletada meelde, missugused kunstistiilid vi voolud ei olnud populaarsed nende enda

    tekkimise ajal. Miks neid nd krgemalt hinnatakse?

    Kas midagi inetut saab kunstiks pidada? Kes otsustab, mis on inetu? (Stewart, 1997)

    NB! Kui sellele lesandele ei eelnenud tundi, kus jljendati praktilise tna mnda

    kunstivoolu, siis vib aluseks vtta kunstnike tehtud teosed 20. sajandist ja nidata valikut

    reprosid vi vtta aluseks varasemalt tehtud pilastd, lastes nende seast mnda analsida.

    Teostest rkimine arendab enesevljendusoskust, kunstist rkimise oskust ja

    kunstiterminoloogiat. Kunstiesteetilised ksimused panevad pilasi mistma arvamuste

    paljustust ja tolereerima erinevaid tekspidamisi ja hinnanguid.

  • 32 6. Praktilised lesanded

    lesanne 4 "Abstraktne vs figuratiivne kunst"

    Kestus: 90 min

    Vajaminevad vahendid: kaks kunstiteost ks figuratiivne ja teine abstraktne. Figuratiivse

    kunstiteose all on silmas peetud kskik milliste ratuntavate objektidega td, mitte ainult

    inimfiguure. Anda ks pildipaar igale pilasele. Maalitarbed ja 2 A3 suuruses paberit igale

    pilasele.

    lesande liik: Klassiarutelu ja individuaalne praktiline t

    Eesmrk: teostab loomingulist td enesekindlalt ning asjatundlikult, vrtustab kaaslaste

    erinevaid ideid ja lahendusi; oskab uudishimulikult ning loovalt tlgendada ja lahendada

    erineva iseloomuga probleemilahenduslikke lesandeid; oskab hinnata abstraktse ja

    figuratiivse kunsti eripra. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: Vrtused ja klblus

    Tlesanne: petaja nitab abstraktseid maale ja figuratiivseid (ratuntavate objektidega

    maale). Toimub mtternnak teemadel:

    Kas kik kunstiteosed on millestki? Kas peaks olema?

    Mida me vaatame abstraktsetes maalides ja mida vaatame figuratiivsetes maalides.

    Sealt edasi toimub klassiarutelu teemadel:

    Kuidas me hindame abstraktseid ja kuidas figuraalseid kunstiteoseid?

    Mis muudab kunstiteose heaks? Kas hea kunsti standardid jvad samaks? (Stewart,

    1997)

    Abstraktsete ja figuraalsete tde vljenduslikkus: milliseid emotsioone kannavad

    endas mned abstraktsed teosed, kuidas need erinevad figuraalsetest tdest?

    Praktilise t lesanne: Iga pilane saab endale 2 koopiapaberil pilti. ks figuraalne ja teine

    abstraktne. lesanne on muuta figuraalne pilt abstraktseks, muutes objekte geomeetrilisteks

  • 33 6. Praktilised lesanded

    kujunditeks vi kasutada mingit muud meetodit. Tulemus peaks jma abstraktne, koloriit

    viks aga jda sarnaseks. Teine lesanne on muuta abstraktne teos figuraalseks. Selleks vib

    otsida vi mrgata abstraktsest teosest mingeid seoseid ratuntavate objektidega.

    Ksida pilastelt, mida oli raskem teha, kas abstraheerida vi figuraalseks muuta?

    Nidis petajale:

    Antud lesandega kaasneb valik abstraktseid ja figuraalseid kunstitid, mille hulgast valida.

    Pildid asuvad failis Abstraktne vs figuraalne. Inspiratsioonipildid.ppt.

    Joonis 5. Nidis petajale.

    Abstraheering: E. Mets

    Joonis 6. Nidis petajale. Figuraalseks

    muutmine: E. Mets

    Joonis 3. Autor: Shillam Still life painting with fresh pepper (http://www.cashartblog.com/wp-

    content/uploads/2012/09/peppers7.jpg)

    Joonis 4. Joonis 4. Autor: Gramatu

    Citati #3 (http://spoki.tvnet.lv/literatura/Gramatu-

    citati-3/651339)

  • 34 6. Praktilised lesanded

    lesanne 5 "Tnapevane vs ajalooline"

    Kestus: 90 min

    Vajaminevad vahendid: interneti kasutamise vimalus

    lesande tp: paarist

    Eesmrk: vrdleb ja analsib kunstiteoseid, otsides neist vastava ajastu temaatikat,

    snumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab ldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist

    kuuluvust; tlgendab ning analsib ndiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,

    installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst); esitleb oma uurimistulemusi, kasutades

    ainealast terminoloogiat. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: "Vrtused ja klblus", "Kultuuriline identiteet"

    Tlesanne: Leida paaris ttades ks tnapevane kunstit (kskik mis kunstiliigist:

    maal, skulptuur, installatsioon, graafika jne) ja leida sellele ks vaste kunstiajaloost, kas

    klassikalisest vi modernsest kunstist. Vaste kunstiajaloost viks olla samast kunstiliigist ja

    olla samal teemal. Pildid vi muud jdvustused viks koondada hte dokumenti,

    slaidiesitlusse vi pildikausta, mida saaks klassikaaslastele esitleda. Kirjutada esseistlik

    arutelu enda valitud piltide le.

    Miks valisid need pildid?

    Kuidas eristada tnapevast kunsti klassikalisest kunstist?

    Kuidas on kujutatu erinev klassikalisel kunstiteosel ja kuidas tnapevasel?

    Mis on nende kunstiteoste thendused?

    Kas selleks, et kunstiteose thendust tlgendada, peab kunstnikuga konsulteerima?

    (Stewart, 1997)

    Milliseid kunstiliike oskate nimetada, mis on tekkinud viimaste sajanditega?

    Mis muudab ht liiki kunstiteose erinevaks teisest? (Stewart, 1997)

    Kas on oluline mrgata erinevusi eri liiki kunstiteoste vahel? Miks vi miks mitte?

    (Stewart, 1997)

  • 35 6. Praktilised lesanded

    Tunni teises pooles toimuvad pildipaaride esitlused ja pilased viksid vastata lalnimetatud

    ksimustele. Arutelu viks toimuda vabas vormis ja nii, et vlja tuleksid erinevad arvamused.

    Nited petajale:

    Joonis 7. Eemil Karila: Heavenly Beach I, 2002

    (http://www3.jkl.fi/taidemuseo/nayttelyt/h0307.htm)

    Joonis 8. Bert Notke fragment "Surmatantsust", 15. saj lpp

    (http://www.cityout.ee/kunstjakultuur/articles/kirikukunst_13_18_sajandist)

    See lesanne lhtub otseselt Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekavast, mis

    suunab kunstiajalugu petama piltide krvutamisega: Kunstilugu avatakse suuremate

    teemarhmade kaudu, vanema kunsti niteid krvutatakse 20. ja 21. sajandi kunstiga. (RK

  • 36 6. Praktilised lesanded

    2011, Riigi Teataja). Antud lesande lbi tekivad pilastele ilmekad vrdlused tnapevase ja

    vanema kunsti vahel. Paneb neid mtlema sellele, kuidas eristada kunstiliike, uut ja vana ning

    suunab mtlema, kuidas kunstiteost tlgendada.

  • 37 6. Praktilised lesanded

    lesanne 6 "Kunst kui ajalooallikas vi ajalugu kui kunstiallikas?"

    Kestus: 90 min

    Vajaminevad vahendid: interneti vi kunstiraamatute kasutamise vimalus, videoprojektor

    Tliik: individuaalne t, klassidiskussioon

    Eesmrk: seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid hiskonnaelu korraldusega II

    maailmasja ajal ja jrgsel perioodil; mrkab ning mistab kunsti ja visuaalkultuuri mjusid

    hiskonnale ning keskkonnale ajaloos ning tnapeval. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Lbivad teemad: Kultuuriline identiteet

    Tunnitegevused: Ksitleda kunsti kui ajaloosndmuste kujutajat ja ajalugu vi hiskonda kui

    kunstiteoste kujundajat.

    Tund viks alata jrgmiste petajapoolsete ksimustega, millele iga pilane vastab eraldi enda

    vihikusse.

    Kas kunstiteost on vimalik kasutada ajaloosndmuste allikana? Kas alati?

    Kas kunstiteosed rgivad meile maailmast ja kultuurist, kus need loodi? (Stewart,

    1997)

    Mida kunstiteosed ajaloosndmuste kujutamisel vaatajale veel annavad?

    Kas kunstiteoste vormi vi stiili pealt on vimalik teha jreldusi hiskondlike ja

    ajalooliste olude kohta?

    Kas selleks, et maailmast ja kunstist rkida, peavad kunstiteosed nitama maailma

    nii, nagu see tegelikult vlja neb? Miks vi miks mitte? (Stewart, 1997)

    Kas me peaksime kunstiteoseid tsenseerima?

    Seejrel jrgneb petajapoolne teoreetiline osa kunstist totalitaarsetes riikides (sotsialistlik

    realism ja natsionaalsotsialistlik kunst). Rkida ka selle vljunditest teistes kultuuriliikides

    (nt kirjanduses).

  • 38 6. Praktilised lesanded

    Tunni teises pooles antakse pilastele aega, et nad leiaksid he kunstiteose, kus on kujutatud

    mnda ajaloosndmust, vi kus ajaloolised ja hiskondlikud/poliitilised tegurid on

    kujundanud kunstitde sisu, temaatikat ja kujutuslaadi.

    Jrgnevalt viks toimuda hine arutelu petaja ja pilaste vahel, kus vaadeldakse leitud pilte

    ja kirjeldatakse, mis nende peal toimub. Oluline oleks selliste piltide peal thelepanu prata,

    kas eesti kunstnike loodud piltidel on peidetud viiteid eesti rahvuslusele, vi identiteedile.

    Kuidas kunst on rahvusluse kujundaja vi identiteedi kandja?

    Arutelus viks esitada uuesti samad ksimused, mis tunni alguses ja ksida pilastelt, kas

    nende vastused on nd esialgsetest vastustest erinevad.

    Nited petajale:

    Joonis 9. Barrikaad Soufflot'i tnaval.1848

    Horace Vernet

    (http://en.wikipedia.org/wiki/June_Days_

    Uprising) Joonis 10. Valerian Loik, Protestilaul, 1963.

    Eesti Kunstimuuseumi reprofoto: Stanislav

    Stepashko (http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-

    numbrid&l=et&t=naised-

    munadega&id=181)

  • 39 6. Praktilised lesanded

    lesanne 7 Dada disain

    Kestus: 45 min-90 min

    Vajaminevad materjalid: ajaleht likamiseks, liim, krid, A4 paber, maalimis- vi

    joonistustarbed (nt guaid, tindipliiatsid, vildikad, markerid, kalligraafilised pliiatsid vms) ja

    A3 paber. Vi kui teostada digitaalne t, siis internetihendusega

    arvuti/tahvelarvuti/slearvuti.

    Tliik: individuaalne praktiline t

    Eesmrk: mrkab ndiskunsti seoseid teiste valdkondadega. Rakendab oma ideede

    vljendamiseks sobivaid visuaalseid vljendusvahendeid, oskab ning julgeb

    eksperimenteerida. (RK, 2011, Riigi Teataja)

    Liming: kirjandus (iseloomustab ppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust,

    thtsamaid voole ja anre, autoreid ja nende teoseid)

    Lbivad teemad: Tehnoloogia ja innovatsioon, Vrtused ja klblus

    Tkik:

    Arutleda klassis teemadel:

    Kas kunstnikud peaksid alati tegema midagi, mida kunagi enne pole tehtud?

    Kas kunstnik saab teha head kunstiteost kavatsusega vaatajat lollitada vi ninapidi

    vedada?

    Jrgnevalt petajapoolne lhike levaade dadaismi kunstis ja kirjanduses.

    Praktiline lesanne: Kujundada dadaistlikus stiilis dadaistliku snumiga lendleht vi poster.

    Ligata ajaleheartiklitest vlja suvalisi snu vi lauseid. Vljaligatud laused ja snad ajada

    segamini ja kleepida neist kokku paar liku teksti vi luuletus. Vib ka otsida pnevaid

    seoseid erinevate lausete vahel. Antud seosetust tekstist saab lendlehe vi postri snum. Tekst

    illustreerida kas sobiva fotoga, vi luua ise illustratsioon (maalides, joonistades,

  • 40 6. Praktilised lesanded

    arvutigraafikaga vi mingil muul moel). Dadaistlik plakat on ise kui kunstiteos.

    Tunni lpuks ksida, millist thendust omas antud kunstivool selle kaasajas ja millist

    thendust viks see omada praegu?

    Nidis petajale:

    Joonis 11. Nidis petajale lesandest 7. Autor E. Mets

    Antud nidises on joonistus les pildistatud ja painti programmiga plakatiks disainitud.

    Antud lesannet vib teostada ka ksitsi, arvutit kasutamata.

    See lesanne avab lhemalt he modernistliku kunstisuuna ja nitab milliseid algeid vi

    inspiratsiooni allikaid vib olla kunstiteose loomisel.

    Lisamaterjal petajale: slaidiesitlus Dadaism.ppt Elis Mets

  • 41 7. Tulemused

    7. Tulemused

    lesandeid lahendati lbi Antsla Gmnaasiumis, Tallinna Arte Gmnaasiumis, Viljandi

    Gmnaasiumis, Vru Kreutzwaldi Gmnaasiumis ja Hugo Treffneri Gmnaasiumi

    kunstiringis.

    lesandeid juhendasid kunstipetuse petajad enda ainetundides. Tagasisidena jagasid

    petajad fotosid pilastdest ja kirjeldasid tunnis toimunut, pilaste arvamusi, hinnanguid ja

    oskusi.

    Abstraktne vs figuratiivne lesande lbiviimine Tallinna Arte Gmnaasiumis 11.

    reaalklassiga.

    Tund kestis 45 minutit ja selle aja sees juti lbi teha 10-15-minutiline arutelu abstraktse ja

    figuraalse miste le ja maalida ks pilt. Vaadati slaide, meenutati kunstnikke.

    pilaste vastustest selgus, et abstraktsete tde puhul hakkab inimene alateadlikult otsima,

    mida pildil on kujutatud. pilased ei kinud vlja mtet, et pilt viks olla esteetiliselt nauditav

    (vi mitte) oma koloriidi vi kompositsiooni poolest. Antud klassis olid pilaste poolt

    eelistatud figuraalsed teosed ning nende meelest oli hea kunstiteose kriteeriumiks arusaadavus

    (turvalisus), lbittatud pilt, ilusad vrvid ja autori kuulsus.

    Osa pilasi maalis figuratiivse pildi jrgi abstraktset pilti ja osa abstraktse jrgi figuratiivset

    pilti. Mlemat varianti ei jutud lbi teha.

    Kuna tegemist oli reaalklassiga, olid nad veidi pragmaatilised ning meeldib vi ei meeldi

    vastusest edasi judmine vttis aega. Samuti vttis aega koloriidi ja teiste maaliliste

    elementide poolt tekitatud emotsiooni kirjeldamine. Tunni lpuks leidis aga nii mnigi

    pilane, et viks ka abstraktset td nautida lhtudes maalilistest ja pildipinna omadustest.

    Tunni lpus judsid abstraktsest figuraalsesse maalijad anda tagasisidet oma tde kohta.

    pilaste arvamus lesande algul oli: Ei tea, ei oska, aga tunni lpus: Titsa lahe, teeme

    veel.

  • 42 7. Tulemused

    pilaste tid:

    Joonis 12. pilase t. Abstraktsioon

    kollaste juustega R. Lichtensteini

    Maybest

    Joonis 15. pilase t. Abstraktsioon

    apelsiniga Wesselmani Great American nudei phjal

    Joonis 16. pilase t. Abstraktsioon

    lhtudes Kandinskyst. Van Goghi tst. Joonis 17. pilase t. Abstraktsioon

    M. Scahalli tst.

    Joonis 13. pilase t. Abstraktsioon F.

    Kahlo natrmordist

    Joonis 14. pilase t. Abstraktsioon

    Goinsi fotorealismist

  • 43 7. Tulemused

    [Type a quote from

    the document or the

    summary of an

    interesting point. You

    can position the text

    box anywhere in the

    document. Use the

    Drawing Tools tab to

    change the formatting

    of the pull quote text

    box.]

    Joonis 18. pilase t. Lihtsustatud vaade tuulikuga Kandisnky abstraktsioonist

    Joonis 19. pilase t. Abstraktsioon

    kulmudega Lichtensteini kiirusest.

  • 44 7. Tulemused

    Abstraktne vs figuratiivne lesande lbiviimine Tallinna Arte Gmnaasiumis 10.

    humanitaarklassiga.

    Selle klassi pilased ei olnud veel 20. sajandi kunstivoole ppinud, kuid abstraktse ja

    figuraalse kunsti misted olid varasemast tuttavad.

    Paljud pilased jid t tegemisega aja puudusesse, mistttu oleks vinud seda tundi teha 45-

    minuti asemel 90-minutiga.

    pilaste td:

    Joonis 20. pilase t. Improvisatsioon

    Kandyskist nr 14

    Joonis 21. pilase t. Abstraktsioon

    Tom Wesselmani tst. Naine pooleldi

    avatud suu ja suletud silmaga.

    Joonis 22. pilase t Joonis 23. pilase t. Figuratsioon

    Kandinsky Lyricalist

  • 45 7. Tulemused

    Joonis 24. pilase t. Figuratsioon

    Pollocist. Joonis 25. pilase t.

    Joonis 26. pilase t. Figuratsioon

    Joan Miro, Blue II-st

  • 46 7. Tulemused

    Abstraktne vs figuratiivne lesande lbiviimine Hugo Treffneri Gmnaasiumi

    kunstiringis

    Antud lesannet viidi lbi kunstiringis, 10. ja 11. klassi pilastega. petaja valis ise vlja

    td, mille phjal katsetada.

    petaja snul meeldis see lesanne pilastele ja oli jukohane. htlasi pani see lesanne neid

    kunstitid natuke teise pilguga vaatlema (uuriti ja analsiti hoolikamalt kompositsiooni jne).

    pilaste snul oli abstraktset pilti figuratiivseks teha keerulisem.

    pilaste td:

    Joonis 27. pilase t.

    Joonis 28. pilase t.

    Joonis 29.pilase t

  • 47 7. Tulemused

    Abstraktne vs figuratiivne lesande lbiviimine Viljandi Gmnaasiumis

    Antud klassiga ji arutelu osa tunnis tegemata, kuna pilased ei olnud eriti arutlemisaltid ning

    klass ei olnud veel judnud sellisesse koostfaasi.

    petaja tegi sissejuhatuse abstraktse ja figuratiivse terminitesse. Abstraktse kunsti omapra

    selgitati ka eelmises tunnis, kui vaadati le pilaste tid.

    Erinevalt lesandest, valisid pilased pildid oma pikust, kuna koopiate tegemine ei olnud

    vimalik. pilased leidsid ise figuratiivse ja he abstraktse pildi.

    lesande kirjelduses olevad nited olid pilastele terve tunni vltel nhtavad, kuid

    siiski oli pilastel keeruline aru saada, mida neilt oodatakse. Iseseisvalt piltide valimine

    osutus keeruliseks ja nende stiliseerimine ei tulnud ka lihtsalt, samas oli tmeeleolu hea.

    Enamikule pilastest osutus figuratiivse teose abstraktseks muutmine keeruliseks, kuid oli ka

    erandeid. Ka abstraktse teose figuraalseks muutmisega oli paljudel probleeme.

    pilaste td:

    Joonis 30. pilase t. Abstraktsioon

    maastikumaalist

    Joonis 31. pilase t. Abstraktsioon

    maastikumaalist

  • 48 7. Tulemused

    Joonis 32. pilase t. Pd

    abstraheerida figuraalset maali Joonis 33. pilase t. Figuratsioon

    abstraktsest maalist

    Joonis 34. pilase t. Figuratsioon

    abstraktsest maalist

    Joonis 35. pilase t. Figuratsioon

    abstraktsest joonistusest

    Joonis 36. pilase t. Abstraktsioon

    Warholi Tomatipurgisupist

  • 49 7. Tulemused

    lesande Mis stiil see on lbiviimine Viljandi Gmnaasiumis

    Seda lesannet tegid pilased paaristunnis, iseseisvalt. petaja lesandeid titis tunnis ks

    pilastest. Eelnevalt oli pilastele jetud tjuhend, mida petaja oli klassi jaoks tpsustanud.

    Tunnis vaadati lesande raames ette valmistatud slaide.

    Td tehti rmuga, kuid iseseisvas tunnis ei olnud pilastel viitsimist stiilide kohta pikemalt

    lugeda niteks seda, mis teemasid selle stiili esindajad kujutasid jmt (kuigi neil olid kasutada

    20. sajandi kunsti pikud).

    Paljud pilased tahtsid valida abstraktset ekspressionismi, aga teostades kippus vlja tulema

    post-modernism. pilased ei suutnud jtta oma abstraktset td ilma hegi figuratiivse

    elemendita. he pilase ts tuli kll oodatav tulemus, kuid petaja snul vis see juhus olla

    (malevitlik musta ruudu ja valge ringi kombinatsioon).

    Jrgmises tunnis oma petajaga arutleti need teemad lbi stiilid vastavalt teemale,

    pintslitehnika jne.

    Nited pilaste tdest:

    Joonis 37. pilase t. Automatistlik

    srrealism

    Joonis 38. pilase t. Polloc kohtab

    pointillismi

  • 50 7. Tulemused

    Joonis 39. pilase t. Supetmatism Joonis 40. pilase t. Srrealistlik kit

    Joonis 41. pilase t. Postmoderne

    fovism Joonis 42. pilase t. Postmoderne op

    Joonis 43. pilase t. Postmodernism

    rothkolikul taustal

    Joonis 44. pilase t. Op-kunsti laadne

  • 51 7. Tulemused

    lesande Mis stiil see on? lbiviimine Antsla Gmnaasiumis 12. klassiga

    Antud lesannet lbisid pilased pikemaajalise projekti raames. petaja hendas lesande

    pilaste kunstipetuse lputde teostamise ja kaitsmise protsessiga. pilased tegid

    kunstipetuses lputid (maale), valides mne kunstniku stiili vi kunstivoolu, millest

    inspiratsiooni vtta.

    Kuna erinevad 20. saj stiilid ja voolud olid ppeaasta kigus lbi vetud, oli kordamise

    tulemusena lihtsam valida endale smpaatset kunstnikku, tehnikat, temaatikat, stiili jne, mida

    jljendada. Seejrel tutvuti selle kunstniku loominguga phjalikumalt.

    Tde kaitsmise ajal kirjeldasid pilased enda tid ja stiili, vttes selle autori positsiooni,

    kelle stiili nad imiteerisid. Arutleti kunstitde ainese ja kujutuslaadi le. Iga kunstniku

    arvatavaid seisukohti vljendati pilaste poolt tunnis.

    Maalid olid rohkem lbittatud ja isikuprased, kuna pilastel oli maalimise jaoks rohkem

    aega.

    pilastd:

    Joonis 45. pilase t. Dadism Joonis 46. pilase t. Picassost

    inspireeritud

  • 52 7. Tulemused

    Joonis 47. pilase t.

    Joonis 48. pilase t. The birth of day

    Joonis 49. pilase t. Inspiratsioon

    kubismist

    Joonis 50. pilase t.

    Joonis 51. pilase t. Joonis 52. pilase t. Inspiratsioon van

    Goghist

  • 53 7. Tulemused

    Joonis 53. pilase t. Joonis 54. pilase t.

    Joonis 55. pilase t.

    Joonis 56. pilase t.

  • 54 7. Tulemused

    lesande Dada disain lbiviimine Tallinna Arte gmnaasiumis 11. klassiga

    Selles tunnis vaadati slaide, arutati "dadaismi ilmingute" le praeguses (tnava)-kunstis.

    pilaste poolt toodi niteks le soditud plakatid (mnikord teadlikult, et pilku pda, nt

    erakonna valimiskampaanias), kunstinitused, kus eksponeeritakse koledaid, ebameeldivaid ja

    okeerivaid asju; protestiaktsioonid jne.

    Praktilise tna tehti kollaai ja joonistust. Tdes pakuti temaatikana vlja protesti

    linnastumise ja tehnoloogiliste muutuste surve vastu.

    petaja hinnangul aga antud lesanne selle klassi pilasi ei inspireerinud.

    Joonis 57. pilase t. Joonis 58. pilase t.

    Joonis 59. pilase t. Joonis 60. pilase t.

  • 55 7. Tulemused

    lesande "Dada disain" lbiviimine Antsla Gmnaasiumis

    Tund algas petaja enda koostatud slaidiesitlustega. Praktilise lesande lasi teostada

    paaristna. Tunni lpus kanti oma teos ette.

    petaja andis pilastele seoses t ettekandmisega ka lisalesande ettekanne peab toimuma

    nii, et kik kuulevad ja vaimustuvad. Sellega seoses toimus mni ettekanne niteks

    rppides.

    Klass oli sellel hetkel just dadaismi teema juues. Teema oli pilastele meeldiv. Praktilise t

    alusena kasutati varem valmistatud abstraktseid tid.

    pilaste tid:

    Joonis 61. pilase t.

    Joonis 62. pilase t.

  • 56 7. Tulemused

    Joonis 63. pilase t. Joonis 64. pilase t.

    Joonis 65. pilase t. Joonis 66. pilase t.

    Joonis 67. pilase t. Joonis 68. pilase t.

  • 57 7. Tulemused

    lesande Teemakollaa ajaloost lbiviimine Vru Kreutzwaldi Gmnaasiumis

    petaja lasi pilastel fotokollaai leida kuni 5 teost ja kuna pilased olid ppinud juba

    kaasaegset kunsti, oli lesandeks leida ka mni kaasaegse kunsti teos.

    Td tehti hel tunnil arvutiklassis ja seejrel lpetati koduse tna.

    pilased kasutasid kollaaide tegemisel veebiphiseid programme: photovisi.com, fotor.com,

    Libre, MS Office jt. T teemadeks valiti religiooni, armastust (paarid), suudlusi, koeri,

    kollast vrvi maalidel jne.

    petaja hindas antud lesannet suurepraseks kokkuvtete tegemise viisiks ppeaasta lpus.

    Vljendas ka arvamust, et digitaalselt on vga kasulik midagi teha. petaja snul oli lesanne

    levaatlik ja kasulik.

    pilaste tid:

    pilase arutlus t le:

    Maalidel on kujutatud 5 erinevat ajastut. Esimesel pildil on kujutatud Egiptuse ajastut, selle krval renessansi, selle all omakorda barokk ning viimases reas olev vasakpoolne pilt prineb

    ja parempoolne on ..

    Joonis 69. pilase t. Kollaa armastusest lbi kunstiajaloo

  • 58 7. Tulemused

    Armastust on maalidel ajast aega vga palju kujutatud. See teema on muutunud julgemaks,

    vljendatakse seda maalides selgemini. Kui Egiptuses nitas seda kest kinni hoidmine siis

    niteks naine ja mees on ksteisele ligi ja mees suudleb naise pske.

    Julgemaks minekut maalidel on phjustanud inimeste areng. Vaadatakse erinevad teemasid

    uutest klgedest ja soovitakse erineda eelmise ajastul tehtud tdest ja leldiselt.

    Usun, et need kunstnikud, kes need td maalisid olid ise nende le uhked, kuid ma arvan, et

    inimesed ei vaadanud antud maale kohe hea pilguga, sest alguses maaliti ikka hbeliku

    pilguga inimesi ja varjavates poosides, kuid mindi ajaga palju julgemaks. Srrealism on ldse

    vga teistsugune, kuna see pilt on vga ebareaalne, sest inimesed nagu istuksid puu otsas ja

    neil puudub ka alakeha.

    Kunst on ajaga vga kvasti arenenud ja muutunud. Tnapeval tehakse kunsti erinevalt.

    Kunst on must ruut valgel paberil, erinevad jooned mis ei tundu ldse millegi moodi. Kunsti

    tehakse ka niteks pannes loomi erinevate nude sisse, tehakse skulptuure, mida on keeruline

    mista jne.

    Kultuurides vaadeldakse kunsti ka erinevatest aspektidest. Eurooplaste jaoks niteks tavaline

    ja millega on juba harjutud vib olla niteks aafriklaste jaoks vras ja nad ei mista seda.

    pilase arutlus t le:

    Lbi ajastu pole religioossed pildid eriti muutunud. Vib-olla natuke vabamaks ning pildid ei pea kujutama jumalat.

    Mtle end kunstniku rolli, mida kunstnik vis tunda kui ta oma teose li? Vib-olla

    nnistatud, rahulikult, ilmutatud jne. Mida inimesed visid melda nhes neid tid? Nt

    imestatud (kuidas nii oskab jumalat kujutada jne), vib-olla ka hendust jumalaga, kui ilus

    pilt on. Miks nad nii melda visid? Usk/religioon on alati lbi ajastute olemas olnud ja vga

    Joonis 70. pilase t. Kollaa religioonist lbi kunstiajaloo Joonis 71. pilase

    t.

  • 59 7. Tulemused

    thtis. Isegi siis kui inimene ei usu jumalat, pole leidnud sobivat usku, siis ta usub nt endasse,

    vanematesse, spradesse, rahasse, judu jne. Inimesed usuvad ikka alati midagi.

    Kas kunstiteoste thendused muutuvad ajaga? Selles mttes kll, et tnapeval tehakse

    igasuguseid hulle asju, mida nimetatakse kunstiks (nt vrvitakse keha ra ja minnakse tnava

    peale). Aga religioonis kunst eriti ei muutu. Vib-olla natuke abstraktsem. Kas kunst thendab igas kultuuris sama? Ei ole, sest mnes kultuuris ei vi inimesi, loomi,

    jumalaid joonistada jms. Mnes kultuuris on vabam.

    Milline on teoste tehniline lahendus, kuidas see ajaloo vltel muutunud on?

    Tnapeval tehakse ka rohkem abstraktsemaid pilte religioonist.

    Joonis 72. pilase t. Kollaa suudlustest lbi ajaloo

  • 60 7. Tulemused

    lesande Dada disain lbiviimine Vru Kreutzwaldi Gmnaasiumis 11. klassiga

    Kuna klassis oli dadaismi teema juba varasemalt lbitud ja lesanded teostatud, toimus selles

    tunnis kordamine. Praktiline lesanne tehti kiiresti he tunni lpus. Td tulid huvitavad,

    arutelu oli elav. petaja kasutas nitliku materjalina enda koostatud pildi kausta. Teostati

    kiireloomuline fotokollaaz, mitte plakat.

    petaja hinnagul oleks selle lesande juhendi juures vinud olla 5-10 minutiline miniloeng ja

    veel mned dada plakati-posterite nidised lisaks tuntud teostele.

    Tjuhend oli petaja hinnagu arusaadav ja tehtav, huvitav ja sobiv. Praktilise tga

    nnestus kinnistada dadaismi osa.

    pilase t:

    lesanne Abstraktne vs figuratiivne ji lisalesandena lahendada Vru Kreutzwaldi

    Gmnaasiumi hele pilasele, kes avaldas soovi teha lisatd.

    See lesanne meeldis petajale huvitava praktilise tlesande poolest. lesannet pidas

    huvitavaks ja mtlema panevaks. Probleemina selle praktilise t lahendamisel ti ta vlja

    vrvilise koopia tegemise vimaluse puudumise tervele klassile (koolidel pole tihti vimalust

    vrviliselt trkkida ega ka suures mahus koopiaid teha). Ettepanekuna teeb kasutada petaja

    enda kogutud pildimaterjali.

    Joonis 73. pilase t.

  • 61 8. Arutelu

    8. Arutelu

    lesannete lbiproovimine nitas, et petajad valisid kunstitundides enda pilastega

    lbitegemiseks valdavalt samad lesanded ning sama lesannet proovisid lbi mitmed klassid.

    Seetttu tekib sna hea vrdlusmoment erinevate klasside teostuse vahel.

    Phjusi, miks valiti samu lesandeid, vib olla mitu. Kuna kikides koolides ei toimunud

    kunstipetus paaristundidena vaid 45-minutilise tunnina, vis petajate valik phineda sellel,

    mida sai lhema ajaga lbi teha. Valitud lesanded on ka konkreetsema ja selgema

    tjuhendiga. Neid on hea teostada ppetskli vi ppeaasta lpus, kuna eeldavad laiemaid

    teadmisi ja suurema mahu informatsiooni lbittamist, mida pilased ppeaasta jooksul

    tegelikult juba teinud on. Seetttu sobivad need lesanded hsti kokkuvtteks vi teadmiste

    kinnistamiseks.

    Abstraheerimise ja figuratiivseks muutmise lesanne nitas erinevaid tulemusi. Osal pilastel

    esines raskusi tugevate ldistuste tegemise ja abstraheerimise juures. pilaste seas kidi vlja

    ka idee, et inimene otsib kunstiteoselt alateadlikult ratuntavaid objekte ja elemente. Seoses

    sellega eeldasin, et figuraalseks muutmise lesanne on lihtsam, kuid ka see ei linud vga

    kergelt. Vabamat lhenemisviisi sellele lesandele vib nha Hugo Treffneri Gmnaasiumi

    kunstiringi pilaste tdest.

    Paljud inimesed peavad heaks kunstiks seda, mille kujutuslaad on realistlik ja kus objektid

    on ratuntavad. Ka mitmed pilased vitsid klassidiskussioonis, et parem kunst on realistlik

    kunst. Selle lesandega soovisin, et pilased juaksid arusaamale, et kunstiteost ei pea alati

    kujutama ratuntaval ja realistlikul viisil. Selle lesande kaudu viksid pilased omandada

    teadmise, et kunstiteost saab vaadelda ka teistsuguste omaduste kaudu, pakkudes sealjuures

    meeldivat esteetilist kogemust.

    lesande Mis stiil see on? lahendamise juureski ilmnes, et Viljandi Gmnaasiumi pilased,

    kes vtsid eeskujuks abstraktse ekspressionistliku kujutuslaadi, kaldusid siiski pdlema

    realismi suunas. Arvan, et see on tingitud vhestest teadmistest ja kogemustest (lapsedki

    ritavad teatud vanuses kujutada eelkige realistlikult, kuigi see ei pruugi neil kohe

    nnestuda). Antud lesande lahendamise kigus selgus, et pilased, kes ttasid iseseisvalt,

    oleksid tegelikult vajanud petajapoolset suunamist ja juhendamist.

  • 62 8. Arutelu

    Viljandi Gmnaasiumi ja Antsla Gmnaasiumi sama lesande tde vrdlemisel kerkivad

    paremini esile Antsla Gmnaasiumis tehtud pildid. Kuna neil pilastel oli lesande

    teostamiseks rohkem aega ja kogu protsess oli jaotatud pikema aja peale, samuti said nemad

    juhendamist (Viljandi Gmnaasiumis lahendasid pilased iseseisvalt). Oletan, et mida rohkem

    on aega ja vimalust kunstnike taustu uurida ja erinevaid kunstistiile vaadelda, vrrelda ja

    sisuga phjalikumalt tutvuda, seda lbimeldumalt teostavad pilased enda tid. Tnu

    pikemale ajale, on pildid phjalikumalt lbi ttatud, stilistika ja temaatika on ratuntav, nagu

    ka lesandes Mis stiil see on? sihiks oli.

    Teemakollaai tegi lbi ainult ks kool, kuid tulemustest vib nha, et pilastel on palju ideid,

    lbi mille kunstiajalugu ksitleda. pilaste teostatud analside juures on aga nha, et

    kunstiteoste reflektsiooni ja analsioskust saaks edasi treenida. Arvan, et suunavad

    ksimused sealjuures on abiks. Lugedes he pilase analsi, tuleb vlja, et kaasaegse vi

    inetu kunsti mistmiseni on selle pilase nitel veel arenguruumi.

    Koolides lbikatsetamine nitas, et minu koostatud lesanded sobivad pigem pikemaajaliseks

    lbimiseks, kui vaid 45 vi 90 minutiga. Ja kuna ka DBAE sisust tuleb vlja, et teemasid

    tuleks petada mitmete tundide vltel, keskendudes teema erinevatele tahkudele ja ksitledes

    nelja alusdistsipliini, on minu