Magistritöö elis mets dbae

  • View
    248

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Magistritöö elis mets dbae

  • Tartu likool

    Filosoofiateaduskond

    Kultuuriteaduste ja kunstide instituut

    Kunsti, ksit ja kodunduse petaja ppekava

    Elis Mets

    DISTSIPLIINIPHISE KUNSTIHARIDUSE (DBAE) OLEMUS JA RAKENDAMINE.

    NITLIKUD LESANDED GMNAASIUMIASTMELE

    Magistrit

    Juhendaja: Piret Viirpalu

    Lbiv pealkiri: DBAE olemus ja rakendamine gmnaasiumis

    Tartu 2014

  • 2

    Sisukord

    1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4

    2. DBAE mis see on? .............................................................................................................. 6

    3. DBAE teooria alused .............................................................................................................. 8

    3.1 Eesmrk ...................................................................................................................... 8

    3.2 Phimte ..................................................................................................................... 8

    3.3 Sisu .............................................................................................................................. 9

    3.4 Kontekst .................................................................................................................... 13

    4. Kuidas DBAE loodi? ............................................................................................................ 15

    4.1. Koolitusprogrammid DBAE sisseseadmiseks ........................................................ 17

    4.2 DBAE mju koolissteemile? .................................................................................. 19

    5. Gmnaasiumi riikliku ppekava kunstipetuse ainekava ja selle paralleelid DBAE-ga ..... 21

    5.1 TEA! MTLE!, LOO! ja seos Bloomi taksonoomiaga ............................................ 22

    6. Praktilised lesanded ............................................................................................................ 25

    lesanne 1 Teemakollaa ajaloost .............................................................................. 26

    lesanne 2 "Mis stiil see on?" ........................................................................................ 28

    lesanne 3 ....................................................................................................................... 30

    lesanne 4 "Abstraktne vs figuratiivne kunst" .............................................................. 32

    lesanne 5 "Tnapevane vs ajalooline" ........................................................................ 34

    lesanne 6 "Kunst kui ajalooallikas vi ajalugu kui kunstiallikas?" ............................ 37

    lesanne 7 Dada disain ............................................................................................... 39

    7. Tulemused ............................................................................................................................ 41

    8. Arutelu .................................................................................................................................. 61

    9. Kokkuvte ............................................................................................................................ 64

    Summary .................................................................................................................................. 65

  • 3

    Tnusnad ................................................................................................................................ 66

    Autorluse kinnitamine .............................................................................................................. 67

    Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 68

    Lisa 1. Nide hest kunstipetuse ppehikust ...........................................................................

    Lisa 2. petajale kasulikud veebikeskkonad ...............................................................................

    Lisa 3. Slaidiesitlus Figuuri kujutamine lbi ajaloo .................................................................

    Lisa 4. Slaidiesitlus 20. Sajandi kunstivoolud. Inspiratsioonipildid .........................................

    Lisa 5. Slaidiesitlus Abstraktne vs figuratiivne ........................................................................

    Lisa 6. Slaidiesitlus Eesti kunst II maailmasja ajal ja jrel .....................................................

    Lisa 7. Slaidiesitlus Dadaism ....................................................................................................

  • 4 1. Sissejuhatus

    1. Sissejuhatus

    2011. a kinnitatud gmnaasiumi riiklik ppekava seab kunstihariduses mitmeid eesmrke.

    pilastelt eeldatakse kooli lpuks laialdasi teadmisi nii kunsti praktiseerimise, -ajaloo kui ka

    kultuuri ja esteetika alal, samuti kriitilist mtlemist ja analsioskust.

    Gmnaasiumi lpetajalt eeldatakse, et ta orienteerub kunsti arenguloo philistes ksimustes ja

    etappides; mistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid hiskondlike protsesside ning teiste

    valdkondadega; tajub ndisaegse kunsti olemust (kontekstuaalsust, kontseptuaalsust jne)

    ning aktsepteerib selle mitmekesisust; oskab uudishimulikult ning loovalt pstitada,

    tlgendada ja lahendada erineva iseloomuga probleemilahenduslikke lesandeid; rakendab

    loovas enesevljenduses erinevaid kunstilisi vljendusvahendeid ja tehnilisi vtteid (RK

    2011, Riigi Teataja).

    Kunstipetuse ainekava pab tagada mitmeklgset ja laia kunstiharidust, mis hlmab

    teadmisi nii kunstiajaloost, esteetikast, kunsti osast hiskonnas ja kultuurides kui ka

    praktiliste kunstialaste oskuste arendamist. Leian, et just neid oskusi arendab

    kunstiharidusprogramm DBAE (discipline-based art education ingl. k tlgituna distsipliinidel

    phinev kunstiharidus), mis oli Ameerika hendriikides levinud pea 20 aastat, ning mida

    rakendatakse kunsti petamises praegugi.

    Magistrit eesmrk on toetada 2011. aastal vastu vetud Gmnaasiumi riikliku ppekava

    kunstipetuse ainekava ning tutvustada DBAE-d lhemalt. Lhtudes sellest kunstihariduse

    suunast ja uuest kunstipetuse ainekavast, on loodud kogum lesandeid, mis aitavad

    petajatel mningaid teemasid gmnaasiumi kunstipetuse ainekavas paremini avada ja

    petada.

    Antud magistrit aktuaalsus seisneb selles, et hetkel on vajadus uute ppematerjalide jrgi,

    mis vastaksid uuele ppekavale. DBAE lheneb kunstipetusele lbi kunsti alusdistsipliinide,

    vimaldades petajatel ja pilastel kunsti ssteemsemalt vaadelda ja erinevaid pdevusi sellel

    alal arendada. Usun, et antud lhenemisviisi on vimalik rakendada ka Eestis gmnaasiumi

    kunstipetuse ainekava lbimisel.

  • 5 1. Sissejuhatus

    Magistrit koostamise meetodiks on ainekirjanduse lbittamine ja lesannete koostamine

    teoreetilise osa kaudu. Peamisteks allikateks on vetud inglisekeelsed trkised aastatest 1993,

    1997 jne, mis ksitlevad kunstipetuse arenguid, DBAE programmi tekkimist ja olemust,

    samuti USA-s teostatud uurimist ja mitmed artiklid.

    Praktilise osa vljattamisel on tutvutud ka seni vljaantud kunstipetuse pikute ja

    traamatutega. Tlesandeid katsetasid lbi neli kunstipetuse petajat, kes selgusid

    nusoleku alusel.

    T jaguneb kahte ossa: teoreetiline baas, kus tutvustatakse DBAE sisu, tekkimist ja vlja

    ttamist ning tutvustatakse Eestis 2011. aastal kasutusele vetud kunstipetuse ainekava.

    T teine pool sisaldab praktilisi lesandeid ja tagasisidet petajatelt lesannete lbiviimise

    kohta koolides.

    Esimene peatkk on sissejuhatav osa magistritsse, teine peatkk annab levaate DBAE

    sisust. DBAE teooria alused seletatakse lahti kolmandas peatkis. Neljas peatkk kirjeldab

    DBAE tekkimist. Eestis hetkel kehtiva kunstipetuse ainekava ning selle sidumise vimalusi

    DBAE-ga tuuakse vlja viiendas peatkis. Kuuendas peatkis on valik lesandeid

    gmnaasiumiastmele ja tulemuste osas on tagasiside petajatelt, kes neid lesandeid enda

    tundides lbi proovisid. T lpus on lisadena esitatud slaidiesitlused, mis kuuluvad

    lesannete juurde ja mida petajad vivad, kuid ei pea kasutama.

  • 6 2. DBAE mis see on?

    2. DBAE mis see on?

    DBAE e. discipline-based art education on tlgituna distsipliinidel phinev kunstiharidus, mis

    oli USA-s juhtiv kunsti haridussuund ligi 20 aastat (u 1980. 2000. a). DBAE on terviklik

    lhenemisviis kunsti petamisele ja ppimisele, peamiselt vlja ttatud vanuseastmetele

    eelkoolist kuni 12. klassini, kuid on meldud kasutamiseks ka tiskasvanute hariduses,

    elukestvas ppes ja kunstimuuseumites (Dobbs, 1998, lk 3). DBAE pakub kokkupuudet,

    kogemusi ja vimalusi omandada teadmisi erinevatest distsipliinidest, peamiselt aga neljast

    kunsti alusdistsipliinist kunstipraktikast, kunstikriitikast, kunstiajaloost ja esteetikast

    (Dobbs, 1998). Dobbs (2004) lisab ka, et DBAE seisneb ssteemses ja jrjepidevas ppimise

    kogemuses, aidates pilastel luua, mista ja tunnustada kunsti, kunstnikke ja kunstilisi

    protsesse, samuti kunsti rolli kultuuris ja hiskonnas.

    Kunsti tuleb ksitleda lbi erinevate aspektide. Dobbs (2004) kirjeldab, kuidas

    kunstikogemust rikastada:

    Kunstikogemuse rikastamine kib lbi kunsti loomise tegevuste, ppides kasutama erinevaid

    meediume, tvahendeid ja tehnikaid; lbi tde kirjeldamise, tlgendamise, analsimise ja

    teoretiseerimise; svened