Mahekoogivili Parnu 2015...naeris kogusaak m 2 Katsevariant Porgand Kaalikas Naeris Kontroll 6,73a 1,81a 0,48a Karvajahu 7,21a 1,86a 0,58a Tulemused – porgand biokeemia Katsevariant

Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015

Priit Põldma 1

Maheköögivilja kasvatamine

Priit Põldma

Täna teemaks:

• Köögiviljade erinevad kasvatustehnoloogiad

• umbrohutõrje, mullaharimine

• sobivad sordid

• köögiviljade toitainete vajadus ning

väetamine.

• Probleemid / võimalikud lahendused

Umbrohutõrje�Vähene umbrohtumus ei ole probleemiks →

�Vältida juurumbrohtusid (naat, orashein, jms) ning umbrohtude õitsemist/seemnete valmimist.

� Olulisem salatikultuuride, tilli, murulaugu jms. … ja aeglaselt kasvavate kultuuride puhul

�Kõplamine

�Rohimine (lapsed aitavad ☺☺☺☺ )

• Oluline peale suuremat vihmasadu: – Kobestab mullapinda

– Õhustab mullapinda

• Välkkõbla

• Lehtkõbla

• Kobestaja/vaheltharija

Umbrohutõrje: kõplamine

www.svearedskap.se/

Hind: 7.-€

Hind: 230.-€

Mullaharimine (vaheltharimine)• Pärast suuremat vihmasadu:

– Kobestab mullapinda

– Õhustab mullapinda


Priit Põldma 2

Mehaaniline vaheltharimine Kress sõrmäke

www.kress-landtechnik.de/

Ekopielnik

http://www.luczakmaszyny.com/ või www.starfeld.ee

Ekopielnik

http://www.luczakmaszyny.com/ või www.starfeld.ee

• Vaheltharija• Graanulväetised• Vedelväetised (EM)

• 2-4 realine• 20 – 150 cm vahega

Torsioonäke

http://www.frato.nl

• Rea vahel hanijalg kultivaator

• Taime reas torsioonäke

AVR Ecoridger: kartuli umbrohutõrje

http://www.avr.be

• Vao moodustaja koorib õhukese mullakihi koos tärkavate umbrohtudega

• Nettikone.fi : 11400.-+KM (4-realine)


Priit Põldma 3

Core Organic Plus„roller crimper“

Ingrid Bender

Core Organic Plus

• Itaallaste enda ehitatud „roller crimper“ on täiendatud ketastega ja nugadega, mis lõikavad maharullitud taimikusse vaod, millesse on lihtne (kapsa)taimi istutada.

• Rullimine-muljumine tehakse vahekultuuri (rukis ja redasesaba) õitsemise staadiumis, juuni algul.

• Järgneb keskvalmiva peakapsa istutamine.

• Võrreldakse traditsioonilise viljelusviisiga, st vahekultuuri sissekündmisega.

Core Organic Plus Core Organic Plus

Mullaharimise seadmeid saab

• Mitmed Eesti firmad …

• Kasutatud masinate pood Hollandis http://www.duijndam-machines.com/

• Kasutatud masinaid müüakse Soomes: www.mascus.fi ; www.nettikone.fi

� porgand ‘Nepal’ F1 külv 09.06. leegitamine 17.06

� 3 varianti:

� kontroll (ei leegitatud)

� leegitamine kiirusega 3 km/h (L3)

� leegitamine kiirusega 6 km/h (L6)

� umbrohtumuse hindamine 07.07.

Umbrohutõrje leegitamisega


Priit Põldma 4

Kontroll L 3

Kontroll

L 6L 3Katsealal olid levinumateks

umbrohtudeks:

� Hiirekõrv, kesalill, valge hanemalts

(?iisop?)

Leegitamine: porgand

VariantTaimede arv/m2

Mass, g/m2

Kontroll 168 513

L3 27 57

L6 96 122

Kontroll Kiirus 6 km/hKiirus 3 km/h

Leegitamine: sibul

Kaitseplekk

Leegitamine

Leegitaja Elomestari

www.elomestari.fi

Hind ca 1600.- €

Leegitaja Elomestari

www.elomestari.fi

Hind 1600.- € + +


Priit Põldma 5

Elomestari väiketootjale

www.elomestari.fi

Hind 600.- € + +

Elomestari väiketootjale

� VTT ja Helsinki Ülikool� 2010 - 2013

� Biolagunevad kiled ja pabermultšid

Multšide kasutamine köögiviljadel (Soome)

http://agripap.weebly.com/

Aruanne: http://www.vtt.fi/inf/julkaisut/muut/2014/VTT-R-00555-14.pdf

Temperatuur 10 cm sügavusel

Aruanne:

http://www.vtt.fi/inf/julkaisut/muut/2014/VTT-R-00555-14.pdf

Hele paber laseb valgust läbi

Avamaa kurgi saakPabermultši kipub lagunema


Priit Põldma 6

Pabermultši panek on keeruline

Tuleviku pabermultš võiks sisaldada:

• Keskkonnasõbralikke TKV,

• Kontrollitud lahustuvusega väetiseid

• Optically active pigments.

Peakapsas: tilkkastmine + katteloor/putukakaitsekangas

• Latika Talu, 2015

Sobivad sordid ! ?

• Söögisibul: ‘Jõgeva 3’, ‘Peipsiäärne’, ‘Sturon’, ‘Stuttgarter Riesen’ jms Valged sordid on haigustele vastuvõtlikud!

• Porgand: paljud ‘Nantes’ tüüpi sordid

• Söögipeet: ‘Egiptuse’, ‘Pablo’

• Peakapsas:

Kust saada köögivilja seemneid ?

• Eesti Taimekasvatuse instituut: aedhernes, aeduba, tomat, kaalikas (Kohalik sinine)

• Selteret: Bejo, Vilmorin, Syngenta jpm

• Baltic Agro: Rijk Zwaan, Sakata

• Soome: www.hl-vihannes.fi

Köögiviljade toitainete vajadus ning väetamine

• Granuleeritud väetised• Lehtede kaudu väetamine

Mineraalsed toitained

• Kõik köögiviljad on mineraalse toitumisrežiimi suhtes nõudlikud.

• Köögiviljade juurestik on suhteliselt kehvem kui põllukultuuridel ja seega vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda.


Priit Põldma 7

Mineraalsed toitained• Põhielementide (NPK) üldise eemaldamise järgi

jagatakse 3 gruppi:– rohkesti eemaldavad köögiviljad (400...600

kg/ha) : keskvalmiv ja hiline peakapsas, peet, porgand

– keskmiselt eemaldavad köögiviljad (200...400 kg/ha): varajane peakapsas, lillkapsas, tomat, sibul

– vähe eemaldavad köögiviljad (kuni 200 kg/ha): peasalat, kurk, redis.

Mineraalsed toitained• Taime arengu vältel on toiteelementide omastamine

erinev.• Idanemisfaasis mullast toitaineid ei võeta. Seemne

toiduvaru lõppemisel alustatakse toitumist juure kaudu.• Noores eas eemaldatakse toiteelemente mullast vähe,

samas vajab viljakat mulda, kuna juurestik on kehv jaomastab toitaineid halvasti (eriti P, K).

• Intensiivse vegetatiivse kasvu perioodil eemaldataksekõige rohkem N.

• Viljade moodustumise ja toitainete salvestamiselvajavad köögiviljad suhteliselt palju mineraalaineid(PK).

• Vegetatiivse kasvuperioodi lõpu poole toitainetetarbimine väheneb.

Mullareaktsiooni (pH) mõju toitainete omastamisele

• Pareminisobivadnõrgalthappelised janeutraalsedmullad

Mulla huumusesisalduse mõju köögiviljade saagikusele

� 2-faktoriline katse

� Põhiväetamine� Põhiväetamine +pealtväetamine

Põhiväetamine1. Kontroll – ei väetata

2. Kõdusõnnik – normiga 3 kg/m2 (30 t/ha)

3. Monterra Malt 5-1-5 normiga 50 kg/ha N

4. Monterra Malt 5-1-5 normiga 100 kg/ha N

Pealtväetamine (juuli alguses)� Karvajahu graanulid normiga 60 kg/ha N

kasvuaegselt ½ katsealast (kõikidele variantidele)

Väetuskatsed maheväetistega

Kaubandusliku saagi osatähtsus 80-95%

6.82B

7.23A

6.79b

7.11ab

6.91ab

7.31a

6,0

6,2

6,4

6,6

6,8

7,0

7,2

7,4

ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100

Pealtväetamise mõju,PD95%=0.32

Põhiväetamise mõju, PD95%=0.45

kg

Tulemused – Porgand kogusaak kg/m2

6.15A 6.17A

5.81b

6.06b 6.10b

6.66a

5,0

5,5

6,0

6,5

7,0


Pealtväetamise mõju,PD95%=0.25

Põhiväetamise mõju, PD95%=0.36

kg

2012 2009


Priit Põldma 8

Karvajahu kasutamine suurendas saaki kuni 7,7 t/haMonterra normiga 100 kg/ha N suurendas saaki 8,4t/ha

Kaubanduslik saak m2 2009PD95%= 0.62

5.95

6.53 6.49

6.796.72

7.187.05

6.93

5.0

5.5

6.0

6.5

7.0

7.5

Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100

kg

ilma KJ Karvajahu

+7,7t

+5,6t

+6,5t

+1,4t

+5,8t +8,4t+5,4t

PD95%= 0.46

4.77

5.28

5.71

4.95 4.96

4.70

5.60

5.27

3.0

3.5

4.0

4.5

5.0

5.5

6.0


kg

ilma KJ Karvajahu

Kaubanduslik saak m2 2012

+5,0t +9,4t+5,1t

+1,8t

-5,8t

-3,1t

-1,1t

Karvajahu kasutamine ei suurendanud saaki (pigem vähendas)Monterra normiga 100 kg/ha N suurendas saaki 9,4t/ha

ß-karoteen µg/100g

5235

5856

5112

5764

5403

5902

3000

3500

4000

4500

5000

5500

6000

6500


Pealtväetamise mõju,

PD95%=134

Põhiväetamise mõju, PD95%=189

ug/100g

5648

5911 5879

5331

5624

6283

3000

3500

4000

4500

5000

5500

6000

6500



PD95%=99


ug/100g 20122009

108

294

52

221

250

280

0

50

100

150

200

250

300

350



PD95%=15


mg/kg

+12%+ 5%

139

204

139122

186

240

0

50

100

150

200

250

300

ilma KJ KJ Kontroll Kõdus. Mont.50 Mont.100

Pealtväetamisemõju, PD95%=9


Nitraadid mg/kg

„Nitraatide norm“ 200 mg/kg (vanasti oli ☺)

** Katse osaliselt ebaõnnestus: osa katsealast jäi vee alla + rohulutika kahjustus oli massiline

Peakapsas 2009– saagikus m2 **

3,80

2,84

5,27 5,41

4,43

2,82

5,82 5,84

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0


kg

PD95%= 0.48ilma KJ Karvajahu

+6,3t+4,3t+5,5t

Peakapsas 2010 – saagikus m2

PD95%= 0.19

2.27bc

2.07d2.04d2.06d

2.50a

2.32ab

2.11cd2.07d

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

2.0

2.2

2.4

2.6


kg

/m2

ilma KJ Karvajahu

+2,3t+2,5t

+4,4t

2009: 3,80…5,84 kgm2

Nitraadide norm 500 mg/kg (vanasti oli ☺)

Peakapsas – Nitraadid mg/kg

PD95%= 107

390cd361d

294de251e

650a

508b468bc 488bc

0

100

200

300

400

500

600

700


mg/kg

ilma KJ Karvajahu

147

231214

92

257

194

0

50

100

150

200

250

300

ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra

50

Monterra

100


PD95%=57


mg/kg

20102009


Priit Põldma 9

� Porgand – Tõnissoni aias

� Kaalikas, naeris – Alt-Lauri talu

Pealtväetamine (juuli alguses)� Kasvuaegselt ½ katsealast (kõikidele variantidele)

Karvajahu pelletid normiga 60 kg/ha N

Porgand, kaalikas, naeris Metoodika

AnalüüsidTaimne materjal: kuivaine, nitraadid, N, P, K, Ca, Mg

Muld: pH, NO3, NH4, P, K, Ca, Mg, C, N, mullamikroobide biomass

2010

Tulemused – porgand, kaalikas, naeris

kogusaak m2

Katsevariant Porgand Kaalikas Naeris

Kontroll 6,73a 1,81a 0,48a

Karvajahu 7,21a 1,86a 0,58a

Tulemused –porgandbiokeemia

Katsevariant KA % NO3 mg/kg P % K % Ca % Mg %Kontroll 10,83 120 0,474 3,336 0,414 0,255Karvajahu 10,82 132 0,400 3,412 0,377 0,204

Katsevariant pHKCl NO3-N

mg/kg

NH4-N

mg/kg

P

mg/kg

K

mg/kg

Ca

mg/kg

Mgmg/kg

Kontroll 6,56 0,547 0,126 127,81 64,92 1038,6 124,18

Karvajahu 6,31 1,512 0,013 175,98 83,71 1199,5 161,76

Mullad

0,40a0,45a

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

Kontroll Karvajahu

mg

bio

massC

/ g

KA

PD95%= 0.08

Kasvuaegsed vedelväetised

porgand, söögipeet, sibul

Sibul ‘Hercules’� kontroll – ei väetatud� Humistar – humiinainete preparaat, (1 x istutusaegselt

kastmine + 2 korda kasvuperioodil)� Bioreveil – pärmiseentel põhinev preparaat, (3 x )� AllGrow – vetikaleotis, tarnija Schetelig Eesti (3 x)

Porgand, söögipeet� kontroll – ei väetatud� Humistar – humiinainete preparaat, (1 x külvieelselt

kastmine + 2 korda kasvuperioodil)� Bioreveil – pärmiseentel põhinev preparaat, (3 x

kasvuperioodil)� AllGrow – vetikaleotis, tarnija Schetelig Eesti (3 x

kasvuperioodil)� Vinasse – suhkrupeedi töötlemise jääk, (3 x kasvuperioodil)

Metoodika

AnalüüsidTaimne materjal: kuivaine, nitraadid, N, P, K, Ca, Mg

Muld: pH, NO3, NH4, P, K, Ca, Mg, C, N, mullamikroobide biomass

Porgand – saagikus 2011

5.81c

6.25a

6.37a

6.15ab

5.98bc

5.5

5.6

5.7

5.8

5.9

6.0

6.1

6.2

6.3

6.4

6.5

kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse

Kogusaak, kg/m

2

81.6ab81.3ab

82.8ab

85.0a

79.2b

76

77

78

79

80

81

82

83

84

85

86

kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse

Ka

uband

uslik

saak,

%

Kogusaak 2011, kg/m2 Müügikõlbulik saak 2011, %

3,5 3,53,3 3,4

3,5

3,1

2,42,1

2,22,4

2,22,4

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse EM

saak kg/m2 Kaubanduslik saak k/m2 Kogusaak, kaub.saak 2013 kg/m2

Kaubanduslik saak 2013 �� 60-78%


Priit Põldma 10

Kogusaak 2011, kg/m2

1.94b

2.24a2.09ab 2.15ab

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

Kontroll Humistar Bioreveil Allgrow

Ko

gu

sa

ak

, k

g/m

2

2,70a2,44ab 2,43ab 2,44ab

2,24b

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

kontroll Humistar Bioreveil AllGrow Vinasse

kg PD95%=0,33

Kogusaak 2012, kg/m2

Söögisibul – Söögipeet

Kogusaak, kaub.saak 2013 kg/m2

Söögisibula väetamine aminohapete toodetega 2014

� Tartumaa, Läti küla, Latika Talu

� Katsevariandid:- Kontroll – väetamata

(pritsiti veega 300 l/ha)- `Fylloton` - 1,5 l/ha- `Delfan Plus`- 1,5 l/ha- `Amalgerol`- 3 l/ha

� Mahapanek toimus 15.mai 2014 aastal.

� Neli kordust� Väetislahustega pritsimise

ajad:- I pritsimine 15.juuni- II pritsimine 26.juuni- III pritsimine 8.juuli- IV pritsimine 22.juuli� Koristusaeg- 27 aug.

Sort- `Stuttgarter Riesen`

Foto: Priit Põldma

Kogusaak

63,8 b 106 a 49,8 b 100 a

769 a 639,7 bc 711,4 ab 566,7 c

217,2 b 351 a 354,9 a415,5 a

0

300

600

900

1200

Kontroll Fylloton Delfan Plus Amalgerol

Kog

usaa

k, fr

akts

ioon

id g

/m²

> 6 cm

4- 6 cm

MS < 4 cm1050 a

1115 a 1082 a1096 a

�Kasvuaegse pealtväetamise tulemuslikkussõltub kasvuperioodi ilmastikust

�Kaubalised põhiväetised on sama head kui kõdusõnnik …

Kokkuvõte

� Lehtede kaudu väetamise efektiivsus on kaheldav

Tänan kuulamast!

Kontaktid:

• Priit Põldma

• [email protected]

• 50 66882

Documents

Mahekoogivili Parnu 2015...naeris kogusaak m 2 Katsevariant Porgand Kaalikas Naeris Kontroll 6,73a 1,81a 0,48a Karvajahu 7,21a 1,86a 0,58a Tulemused – porgand biokeemia Katsevariant