1

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning

Eesti majanduse väljavaated

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning

Eesti majanduse väljavaated

Ingrid TomingLaura Ruud

Euroopa KomisjonMajandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN)

Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia

21. jaanuar 2009

2

Millest räägimeMillest räägime

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

Majanduse väljavaated Euroopas ja Eestis: 2009.a. jaanuari vaheprognoos

Euro kasutuselevõtu makromajanduslikud tingimused

3

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

4

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraatMajandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

jälgib majanduse ja eelarve arenguid liikmesriikides

vajaduse korral teeb soovitusi jälgib stabiilsuse ja kasvu pakti

põhimõtetest kinnipidamist teeb ettepaneku riigi euroalaga liitumise

kohta

5

ECFIN

Rahvusvahelised organisatsioonid

Volinik Joaquin Almunia

Koostöö teiste peadirektoraatidega

Rahandusministrite nõukogu ja EFC

Liikmesriigid

Euroopa Parlament

Euroopa Keskpank

Avalikkus

Press

6

Majanduslik ja eelarveseireMajanduslik ja eelarveseire

Euroopa Komisjon jälgib eelarve- ja majandusolukorda liikmesriikides Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetav osa:

Liikmesriikide poolt esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine

Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriv osa: ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine Ministrite Nõukogu poolt antud soovitustest

kinnipidamise jälgimine

Kõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehelKõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehel

7

Valitsuse konvergentsiprogrammValitsuse konvergentsiprogramm

Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi

Programm eesmärgiks on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole

Komisjon koostab programmi hinnangu ja esitab selle EL Ministrite Nõukogule

Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris

8

Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)

Vähemalt kord kahe aasta jooksul või euroalaga

liituda sooviva riigi taotluse alusel

Viimane aruanne: 7. mai 2008

Lähenemisaruanded hindavad, kas euroalaga

liitumise eeltingimused on täidetud

9

Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka:

Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka:

Osalemine Lissaboni strateegia elluviimisel Makromajanduslike prognooside

koostamine Temaatilised ülevaated … ja palju muud

10

MajandusprognoosidMajandusprognoosid

Reeglina kaks korda aastas – kevadel ja sügisel Viimane (vahe)prognoos: jaanuar 2009 Katab: liikmesriike, kandidaatriike, teatud

kolmandaid riike Prognoos kahe eelseisva aasta kohta Kokku prognoositakse üle 180 näitaja

11

Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoos

Jaanuar 2009

Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoos

Jaanuar 2009

12

PõhisõnumidPõhisõnumid

Riskid globaalsel ja Euroopa tasemel materialiseerumas, kriis jõuab finantssektorist reaalmajandusse

Olukord finantsturgudel veidi stabiilsem, kuid jätkuvalt pingeline

Kindlustunde indikaatorid ajalooliselt madalamal tasemel – mitte ainult Eestis

Madalam inflatsioon aitab kaasa tarbijate kindlustunde paranemisele

13

Finantskriisi peamised põhjusedFinantskriisi peamised põhjused

Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus

Finantsinnovatsioon Liigsed riskid finantssüsteemis Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske

arvesse võtta

14

Finantskriisi kulgFinantskriisi kulg

Juuli – september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Stearns fondihalduses ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama

September – detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema

Jaanuar – märts 2008: Bearn Stearns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni

Märts – oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist. Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid

Sügis: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast…

15

EL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseksEL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseks

Pankade päästeoperatsioonid 17 riigis (pankade rekapitaliseerimiseks kulus €300 mld, väljastatud €2.4 bln laenugarantiisid)

Euroopa Keskpank kärpis põhiintressimäära 3 kuu jooksul 4.25%-lt 2.0%-le

Toetused reaalmajandusele: reaalmajanduse toetamise plaanid 18 riigis, otseseks toetamiseks suunatakse EL 1% SKPst käesoleval aastal ja ½% SKPst järgmisel aastal

16

Globaalse majanduse väljavaatedGlobaalse majanduse väljavaated

2008 2009 2010

Autumn Autumn Autumn

World GDP growth 3.3 3.7 0.5 2.3 2.7 3.2

GDP growth in:- the US 1.2 1.5 -1.6 -0.5 1.7 1.0

- Japan -0.1 0.4 -2.4 -0.4 -0.2 0.6

- China 9.3 9.7 6.8 7.9 8.0 8.8

- EU 1.0 1.4 -1.8 0.2 0.5 1.1

Technical assumptions :

Oil prices (Brent, USD/ barrel) 98.5 104.0 52.1 85.7 61.7 90.4

Euro exchange rate (USD/ EUR) 1.47 1.48 1.40 1.36 1.40 1.36

Short-term interest rates, euro area 4.6 4.6 2.1 3.5 2.8 4.1

Long-term interest rates, euro area 4.0 4.1 3.1 4.0 3.3 4.1

17

EL ja euroala majanduse prognoosEL ja euroala majanduse prognoos

(Real annual % changeeuro area EU27

unless otherwise stated) 2008 2009 2010 2008 2009 2010 GDP 0.9 -1.9 0.4 1.0 -1.8 0.5 Consumption 0.5 -0.1 0.3 1.0 -0.4 0.4 Total investment 0.6 -5.5 -0.7 0.4 -5.9 -0.6

Employment 0.7 -1.6 -0.7 0.9 -1.6 -0.5 Unemployment rate * 7.5 9.3 10.2 7.0 8.7 9.5 Inflation 3.3 1.0 1.8 3.7 1.2 1.9

Gov't balance (% GDP) -1.7 -4.0 -4.4 -2.0 -4.4 -4.8 Gov't debt (% GDP) 68.7 72.7 75.8 60.6 67.4 70.9 Current account bal. (% GDP) -0.5 -0.7 -0.7 -1.0 -1.5 -1.4 * % of the labour force

18

Mõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalistMõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalist

EU and EA growth profile

-2.5-2.0-1.5-1.0-0.50.00.51.01.52.02.53.0

08Q1 08Q3 09Q1 09Q3 10Q1 10Q3

EU EA

yoy%

forecast

19

Tööpuudus kasvabTööpuudus kasvab

7

8

9

10

11

96 98 00 02 04 06 08 10

-2.0

-1.5

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

Employment growth (rhs)Euro-area unemployment rate (lhs)

%

forecast

Employment growth and unemployment rate , euro area

%

20

Majanduskasv langebMajanduskasv langeb

Real GDP growth (%)2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010

Belgium 2.8 1.3 -1.9 0.3 Bulgaria 6.2 6.4 1.8 2.5 Germany 2.5 1.3 -2.3 0.7 Czech Republic 6.0 4.2 1.7 2.3 Ireland 6.0 -2.0 -5.0 0.0 Denmark 1.6 -0.6 -1.0 0.6 Greece 4.0 2.9 0.2 0.7 Estonia 6.3 -2.4 -4.7 1.2 Spain 3.7 1.2 -2.0 -0.2 Latvia 10.3 -2.3 -6.9 -2.4 France 2.2 0.7 -1.8 0.4 Lithuania 8.9 3.4 -4.0 -2.6 Italy 1.5 -0.6 -2.0 0.3 Hungary 1.1 0.9 -1.6 1.0 Cyprus 4.4 3.6 1.1 2.0 Poland 6.7 5.0 2.0 2.4 Luxembourg 5.2 1.0 -0.9 1.4 Romania 6.2 7.8 1.8 2.5 Malta 3.9 2.1 0.7 1.3 Sweden 2.5 0.5 -1.4 1.2 Netherlands 3.5 1.9 -2.0 0.2 United Kingdom 3.0 0.7 -2.8 0.2 Austria 3.1 1.7 -1.2 0.6 Portugal 1.9 0.2 -1.6 -0.2 Slovenia 6.8 4.0 0.6 2.3 Slovakia 10.4 7.1 2.7 3.1 Euro area 2.7 0.9 -1.9 0.4 Finland 4.5 1.5 -1.2 1.2 EU27 2.9 1.0 -1.8 0.5

21

… hinnatõus taandub …… hinnatõus taandub …HICP inflation (%)

2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010 Belgium 1.8 4.5 1.1 2.0 Bulgaria 7.6 12.0 5.4 4.8 Germany 2.3 2.8 0.8 1.4 Czech Republic 3.0 6.3 2.6 2.3 Ireland 2.9 3.1 0.7 1.8 Denmark 1.7 3.6 1.6 1.9 Greece 3.0 4.2 2.5 2.7 Estonia 6.7 10.6 3.2 2.7 Spain 2.8 4.1 0.6 2.4 Latvia 10.1 15.3 6.8 2.4 France 1.6 3.2 0.8 1.5 Lithuania 5.8 11.1 5.6 4.8 Italy 2.0 3.5 1.2 2.2 Hungary 7.9 6.1 2.8 2.2 Cyprus 2.2 4.4 2.0 2.3 Poland 2.6 4.2 2.9 2.5 Luxembourg 2.7 4.1 0.6 2.5 Romania 4.9 7.9 5.7 4.0 Malta 0.7 4.6 1.9 2.2 Sweden 1.7 3.3 0.7 1.0 Netherlands 1.6 2.2 1.9 1.8 United Kingdom 2.3 3.4 0.1 1.1 Austria 2.2 3.3 1.2 1.6 Portugal 2.4 2.7 1.0 2.0 Slovenia 3.8 5.5 0.9 2.8 Slovakia 1.9 4.0 2.9 3.5 Euro area 2.1 3.3 1.0 1.8 Finland 1.6 3.9 1.8 1.8 EU27 2.4 3.7 1.2 1.9

22

… ja riigirahandus on silmitsi probleemidega… ja riigirahandus on silmitsi probleemidega

Government balance (% of GDP)2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010

Belgium -0.3 -0.9 -3.0 -4.3 Bulgaria 0.1 3.2 2.0 2.0 Germany -0.2 -0.1 -2.9 -4.2 Czech Republic -1.0 -1.2 -2.5 -2.3 Ireland 0.2 -6.3 -11.0 -13.0 Denmark 4.5 3.1 -0.3 -1.5 Greece -3.5 -3.4 -3.7 -4.2 Estonia 2.7 -2.0 -3.2 -3.2 Spain 2.2 -3.4 -6.2 -5.7 Latvia 0.1 -3.5 -6.3 -7.4 France -2.7 -3.2 -5.4 -5.0 Lithuania -1.2 -2.9 -3.0 -3.4 Italy -1.6 -2.8 -3.8 -3.7 Hungary -5.0 -3.3 -2.8 -3.0 Cyprus 3.4 1.0 -0.6 -1.0 Poland -2.0 -2.5 -3.6 -3.5 Luxembourg 3.2 3.0 0.4 -1.4 Romania -2.5 -5.2 -7.5 -7.9 Malta -1.8 -3.5 -2.6 -2.5 Sweden 3.6 2.3 -1.3 -1.4 Netherlands 0.3 1.1 -1.4 -2.7 United Kingdom -2.7 -4.6 -8.8 -9.6 Austria -0.4 -0.6 -3.0 -3.6 Portugal -2.6 -2.2 -4.6 -4.4 Slovenia 0.5 -0.9 -3.2 -2.8 Slovakia -1.9 -2.2 -2.8 -3.6 Euro area -0.6 -1.7 -4.0 -4.4 Finland 5.3 4.5 2.0 0.5 EU27 -0.9 -2.0 -4.4 -4.8

23

Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused

Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused

Laura Ruud

Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN)Euroopa Komisjon

24

Maastrichti kriteeriumidMaastrichti kriteeriumid

Makro-majandusliku konvergentsi kriteeriumid, mida riik peab täitma, et kvalifitseeruda euro kasutusele võtuks

Kriteeriumide täitmine viitab, et liikmesriigi majandus on valmis osalema euroalas

Konvergentsikriteeriumide täitmise nõue järgib võrdse kohtlemise põhimõtet

25

Kriteeriumide sisuKriteeriumide sisu

Hinnastabiilsus: hinnakasv peab olema mõõdukas. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

Riigi rahandus: riigirahandus peab olema kooskõlaline ja jätkusuutlik. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

Vahetuskursi stabiilsus: Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.

Konvergentsi jätkusuutlikkus: Riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

26

Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II)Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II)

Vahetuskursimehhanism ERM2 alustas 01.01.1999 Euroopa Vahetuskursisüsteemi ERM järjena

ERM2ga liituva riigi, Euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga vaheline kokkulepe

Valmistab liikmesriigi majandust ette euroalaga liitumiseks Euroopa Keskpankade Süsteem jälgib vahetuskursi

arenguid ERM2 raamistikus ning tagab raha- ja vahetuskursipoliitikate koordineerituse

Määratleb euro ja ERM2ga liituva riigi vääringu vahelise keskkursi

Iga euroalaga liituda sooviv liikmesriik peab olema ERM2 liige vähemalt kaks aastat

27

ERM2 liikmedERM2 liikmed

Taani (01.01.1999) Eesti (28.06.2004) Leedu (28.06.2004) Läti (02.05.2005)

Rootsi ei osale ERM2s

Euroalaga liitunud: Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ning Slovakkia (2009)

28

Eesti ja ERM2Eesti ja ERM2

Eesti liitus ERM2ga 28. juunil 2004. aastal ERM2ga liitudes võttis Eesti ühepoolse

kohustuse hoida krooni kurss muutumatuna

Eesti jätkab valuutakomitee süsteemi kasutamist kuni euro kasutuselevõtuni

29

Eesti lubadused ERM2sEesti lubadused ERM2s

Eesti jätkab majanduse tasakaalu toetava eelarvepoliitikaga

Kehtestatakse meetmed, mis piiravad laenukasvu ja tagavad efektiivse järelvalve ning toetatakse palgakasvu aeglustumist

Majanduse paindlikkuse ja kohandumisvõime suurendamiseks teostatakse struktuurseid reforme

30

Kriteeriumite täitmise hindamineKriteeriumite täitmise hindamine

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga konvergentsiraportid

Vähemalt kord kahe aasta jooksul või liikmesriigi ettepanekul

Raportites antava hinnangu põhjal esitab Komisjon ettepaneku Nõukogule, kes pärast Parlamendiga konsulteerimist ja sisemist arutelu otsustab riigipeade koosseisus, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta

31

Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)

Viimane kriteeriumite täitmise hindamine toimus mais 2008

Järgmine hindamine toimub 2010.a kevadel või varem mõne liikmesriigi (Taani, Eesti, Läti või Leedu) ettepanekul

32

Valitsuse konvergentsiprogrammValitsuse konvergentsiprogramm

Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi

Lisaks eelarve- ja majandusseirele on programmi eesmärgiks väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole

Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris

33

Eesti euro kasutuselevõtu kavaEesti euro kasutuselevõtu kava

Valitsuse on kinnitanud Eesti eurole ülemineku plaan 1. versioon 01.09.2005 6. versioon 29.11.2007

Valminud on euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (31.12.2007)

Eesti Pank avaldab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruande

34

Millal võtab Eesti euro kasutusele?Millal võtab Eesti euro kasutusele?

Niipea kui võimalik (as soon as possible) ehk esimesel võimalusel, mil Eesti suudab täita kõik selleks vajalikud tingimused

Valitsus võib igal ajal esitada Komisjonile ettepaneku euro kasutuselevõtu valmisoleku hindamiseks

Komisjoni 19.01.2009 avaldatud makro-majanduse prognoosi kohaselt ei suuda Eesti 2009–2010 kõiki konvergentsikriteeriume täita

35

Hinnastabiilsuse kriteerium viimase lähenemisaruande aluselHinnastabiilsuse kriteerium viimase lähenemisaruande alusel

0

2

4

6

8

10

Jan-04 Jan-05 Jan-06 Jan-07 Jan-08

Estonia Reference value

Graph :Estonia - Inflation criterion since 2004 (percent, 12-month moving average)

Note: The dots show the projected reference value and 12-month average inflation in the country in December 2008.Sources: Eurostat, Commission services' Spring 2008 Forecast.