Majandus teelahkmel - Eesti Arengufond · Majandus teelahkmel 7 majandus Üks kiire majanduskasvu ajajärk on Eestis läbi saanud. Senise majandusedu allikad on ammen-dunud ning uue

Majandus teelahkmel

7Majandus teelahkmel

majandus

Üks kiire majanduskasvu ajajärk on Eestis läbi saanud. Senise majandusedu allikad on ammen-

dunud ning uue edu saab kindlustada ainult senisest kõrgema lisandväärtusega eksport. Seda

ei suuda Eesti aga oma praeguse majandusstruktuuriga kasvu jätkamiseks vajalikus mahus luua.

Eelöeldut tõdeti tegelikult juba 2007. aasta teisel poolaastal Arengufondi eestvedamisel tehtud

Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadete analüüsis.1 Eelhoiatusi oli antud

mitmes varasemaski uuringus. Siiski olid kuni Arengufondi analüüsi 2008. aasta jaanuaris aval-

damiseni avalikkus ja majandusringkonnad tuleviku suhtes pigem optimistlikud.

Arengufondi analüüs aitas kujundada realistlikku tunnetust Eesti majandusolukorrast ja

vähendada põhjendamatut optimismi. Nüüd, 2008. aasta septembris, on näha, et jaanuaris Eesti

majanduse olukorra kohta pandud diagnoos on paika pidanud.

Sisetarbimise põhine kasv on lõppenudKuni 2007. aastani valitsesid rahvusvahelises majanduskeskkonnas ülisoodsad olud, mis lõid

võimaluse kasvatada riigisisest tarbimist. Viimaste aastate majanduskasvu soodustanud

põhitegurid olid järgmised:

1. Eesti liitumine Euroopa Liiduga (EL) kiirendas majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet.

2. Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega mitmekordistas sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse suuremaks kui sisemajan-

duse kogutoodang. Enim laenasid eraisikud.

3. Kiirest majanduskasvust, eeskätt aga ülitempokast ja riigieelarve tulusid tähelepanuväärselt suurendanud sisenõudluse kasvust sai innustust valitsussektor, mille kulude kasv võimendas

sisetarbimist veelgi.

4. Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas olid väga head ajad. Suurene-nud eksporditulud võimaldasid koduturul kulutusi suurendada nii töötajatel kui ka ettevõtetel.

Selline laenurahast kantud hoogsa sisetarbimise põhine kasv ei ole maailma majandusajaloos

kunagi pikalt võimalik olnud. Siiani lasi välisraha sissevool pidevalt suurenenud jooksevkonto

puudujääki näiliselt riskivabalt katta. Samal ajal laenukoormuse „tootlikkus” vähenes pidevalt.

Kui 2000. aastal tõi iga täiendav laenatud kroon kaasa 2,5-kroonise SKP kasvu, siis 2007. aastaks

oli see kahanenud 0,5 kroonini. See tähendab, et laenasime üha rohkem, kuid ei teeninud

laenuraha kasutamisest piisavat tulu ehk elasime tuleviku arvel.

1 „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”; Eesti Fookuses 1/2008; Eesti Arengufond. Käe-solev peatükk on koostatud nimetatud uuringu käigus tehtud analüüside põhjal.

Kus me täna oleme?

Eesti Arengufondi seadusjärgne eesmärk on stimuleerida ja toetada muutusi, mis aitavad ajakohastada

Eesti majandust, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifi katsiooni nõudvaid töökohti.

Selle eesmärgi saavutamiseks jälgime, analüüsime ja tõlgendame arenguseire tegevussuuna raames

Eesti ja globaalseid majandusarenguid. Seire olemuseks on avada erinevaid tulevikuvõimalusi.

Tänaste otsustega homsele majandusedule aluse panemiseks tuleb teada, millised on tulevased

turud ning kuidas on neile võimalik pääseda. Kuna oleme väikeste ettevõtete majandus, ei suuda me

maailmamajandust endale sobivas suunas mõjutada. Küll aga võimaldab ümbritsevas toimuvast

arusaamine meil oma võimalusi üles leida. Väikeriigina saame neile kiirelt ja paindlikult reageerida.

Käesolevas aruandes esitame oma esimeste seiretööde käigus tekkinud arusaama Eesti majanduse

olukorrast ja uue kasvu võimalustest. Esitatu on mõtteraam edasiseks aruteluks, tegu ei ole lõplike

järelduste ja tegevusjuhiste kogumiga.

8 Majandus teelahkmel

Suurt ekspordipõhist kasvu praegusest majandusest ei tule

Sisetarbimine Eesti majandust enam ei vea. Kui soovida majanduskasvu hoida, tuleb

orienteeruda ekspordile.

Praeguses rahvusvahelises fi nantskeskkonnas peituvate riskide maandamiseks ja jooksevkonto

tasakaalustamiseks oleks minimaalselt vajalik ca 40 miljardi krooni võrra Eesti eksporti kas-

vatada. 2006. ja 2007. aastal eraisikute ja fi rmade 50–60 miljardi krooni suurusele võlakoormuse

kasvule toetunud sisetarbimise asendamiseks peaksid Eesti ettevõtted senist ekspordist teeni-

tavat puhastulu kahekordistama.2

See ei saa toimuda üleöö. Seega on paratamatu, et meie majanduskasv kiratseb vähemalt mõnda

aega. Senised eksportijad on suutnud oma väljaveomahtu veidi suurendada ja tänu sellele on

ekspordi kogunäitajad paranenud, aga suurem ümberorienteerumine on osutunud raskeks. Eesti

ekspordivõimalusi piirab kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumine ja sellest tulenev

Eesti toodete-teenuste nõudluse vähenemine.

Ekspordipõhise kasvuni jõudmist takistavad aga peamiselt Eesti majanduse fundamentaalsed

probleemid, mis jäid kiire kasvu aastail varju, paisudes samal ajal suuremaks. Need probleemid

on järgnevad:

1. Eesti ettevõtete kulueelised on oluliselt nõrgenenud. Seda on põhjustanud ELi liitumisega alguse saanud palgakonvergents ja eriti viimaste aastate siseturu kiire kasvu toel toimunud

tööjõukulude märgatav tõus. Fikseeritud vahetuskursi (valuutakomitee) tingimustes suurendab

tootmiskulude (s.h. tööjõukulude) tõus otseselt Eesti ettevõtete poolt müüdavate kaupade

hindasid maailmaturul.

Eestis on kulud kasvanud nii maailma kululiidrite kui ka meist kallima kulubaasiga arenenud

riikide suhtes.3

Eesti kaotab üha enam maailma kululiidritele

2 Arengufondi arvutused Eesti Panga poolt avaldatud Eesti maksebilansi näitajate põhjal.3 Seda näitavad Soome majandusinstituudi ETLA poolt Arengufondi seireprojekti „Tööstusvedurid 2018“ raames tehtud arvutused.

Tööjõukulu Eesti töötleva tööstuse valitud allharudes (protsent Hiina, India, Korea, Malaisia ja Filipiinide tasemest)

Allikas: „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”, Eesti Arengufond, 2008.


majandus

2. Tootlikkust ei ole suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus. Seetõttu on Eesti ettevõtete konkurentsi- ja seega ka ekspordivõime langenud.

3. Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt kasumlikum. Motivatsioon välis-turgudele kaupu ja teenuseid müüa vähenes, mistõttu ei tehtud selles suunas uusi investeerin-

guid, ei arendatud müügikanaleid, jne. See vähendab praegust ekspordipotentsiaali.

4. Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei võimalda eksporditulu eriti kasvatada. Enamjaolt on majandus tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud

teenustele.

5. Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse ja lisandväärtuse maailmatasemele viimiseks on piiratud. Enamikul Eesti ettevõtetest ei ole võimekust vajalikul tasemel organisatsiooni, toote- ja

turundusinnovatsiooniga tegeleda. Selleks on ettevõtetes liiga vähe teadlasi ja insenere, välis-

turge tundvaid juhte jne.

Samal ajal peavad Eesti ettevõtted ka koduturul võistlema välisomandis äriühingute või välis-

ettevõtetega, kes on enda riigi siseturul ja maailmaturul saavutanud teatava suuruse ja tugevuse

ning kes saavad toetuda kontsernisisesele arendustegevusele, tarnekanalitele ja mastaabi-

efektile.

Eesti ettevõtetes on hõivatud vähe teadlasi ja insenere

Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 hõivatu kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, nii avalikus kui ka erasektoris, 2003. aasta andmetel.

Allikas: Eurostat, Arengufondi arvutused.


Eesti majandus on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole tootlikkust võimalik oluliselt tõsta

6. Eesti tööhõive on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole võimalik tootlikkust ja seeläbi ka lisandväärtust erilisel määral tõsta. Seda näitab arenenud riikide kogemus ja edukate

eksportijate väljakujunenud majandusstruktuur. Neis majandusharudes, kus tootlikkuse

suurendamise võimalus on suurem, tegutsevad Eesti ettevõtted väikses mahus või väärtusahela

vähetulusates osades.

Kui Eestis ka õnnestuks olemasolevate töötleva tööstuse harude tootlikkus Euroopa tugevaima

eksportija Saksamaa tasemele viia, saavutaks meie tööstus ikkagi vaid kuni 78% Saksamaa töös-

tuse tootlikkuse tasemest. Sedagi juhul, kui täidame igas harus sama funktsiooni mis sakslased.

Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele

Tootlikkuse tase Saksamaa erinevates tööstusharudes (tuhat eurot töötaja kohta – vasakul skaalal) ning nendes harudes Eestis töötavate inimeste osakaal kogutööjõus võrrelduna Saksa-maa vastava haru töötajate osakaaluga (kordades – paremal skaalal). Andmed pärinevat 2004. aastast

Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008

Eesti töötleva tööstuse maksimaalne võimalik tootlikkuse tase tänase struktuuri puhul valitud riikide tootlikkuse tasemega võrreldes

Allikas: „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”, Eesti Arengufond, 2008.


majandus

Restruktureerimine on möödapääsmatu

Uue kasvu saavutamiseks tuleb esmalt ületada Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid.

Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele. Seepärast on muutused

Eesti majanduse ja eriti tööstuse struktuuris möödapääsmatud.

Struktuurimuutused on aeganõudvad. Nende algatamine ja elluviimine võtab rohkem kui paar

aastat ja on keerukas. Restruktureerimisest väljuvad võitjatena ja Eesti uue kasvu vedajatena

need ettevõtted, kes suudavad kohandada oma ärimudelit või tulla välja uutega, jõuda laiematele

turgudele või globaalsetesse väärtusahelatesse ning konkureerida seal innovatiivsete toodete ja

teenustega, kasutades nende loomiseks parimat tehnoloogiat.

Ekspordipõhise majanduskasvuni jõudmiseks võib piisata vaid mõnedesse kõrge lisandväär-

tusega ja omavahel seotud majandusharudesse koondunud ettevõtete esilekerkimisest.

Näiteks Jaapani majandust veavad üksikud vähese hõive, aga suure tootlikkusega eksporti-

vad tööstusettevõtted. Samal ajal moodustavad enamiku majandusest, eriti tööhõive mõttes,

globaalselt ebaedukates ja vähetootlikes harudes tegutsejad. Kuigi ka neil on võimalik tasapisi

tootlikkust suurendada ja seeläbi majanduskasvu panustada, kannab majandust kitsas eksporti-

vate ettevõtete teravik.

Eesti väljakutseks on selline teravik leida ja välja arendada. See eeldab riigi aktiivset ja

sihipärast tegevust muudatusele kaasaaitamisel.

Jaapani majandust kannab kitsas eksportivate ettevõtete teravik

Jaapani majandussektorite suhteline tootlikkuse tase USAga võrreldes ning nendes sektorites hõivatute osakaal koguhõivest

Allikas:William W. Levis, “The Power of Productivity: Wealth, Power and the threat to global stability” University of Chicago Press, 2004


Tööstuse või teenuste tee?

On neid, kes usuvad Eesti majanduse suurt tulevikku teenustes peituvat – ja on neid, kes

teenuseid suurt millekski ei pea ja töötlevas tööstuses ainsat pääseteed näevad. Oluline on

restruktureerimisel aru saada, et Eesti majanduse jaoks on olulised nii tööstus kui ka teenused

ning neid kahte vastandada või emba-kumba valida ei tohi.

Ekspordipõhise majandusarengu mootoriks on ajaloo jooksul olnud töötlev tööstus. Maailma

suurimate ekspordiriikide väljaveost moodustab tavaliselt enamiku tööstustoodang. Erandiks on

väikeriigid, mis on teatud teenuse poolest maailmaliidrid ja see teenus üksinda moodustab nende

majandusest tähtsa osa. Selline riik on näiteks Luksemburg oma fi nantsteenustega.

Tööstustoodang moodustab enamiku arenenud riikide ekspordist

Samas töötab arenenud riikide teenuste sektoris rohkem inimesi kui töötlevas tööstuses ning

teenused moodustavad lõviosa nende riikide SKPst. Lisaks on teenuste eksport maailmas kiirelt

kasvamas, kohati tempokamaltki kui tööstustoodangu puhul. Tänu eelkõige IKT ning veonduse

ja logistika arengule on muidu paiksete teenuste välisriiki müümine ja osutamine muutumas üha

reaalsemaks.4 Eriti on kasvanud teadmuspõhiste äriteenuste (eelkõige arvutiteenused, fi nants-

vahendus, nõustamine, teadus- ja arendusteenused jm) väljaveo maht ja osakaal koguekspordis.5

Tänapäeva maailmas on tooteid ja teenuseid väga raske teineteisest eristada, sest nad on

omavahel tihedalt lõimunud. Enamik tööstuse väärtusahela tähtsamaid ehk suuremat väärtust

lisavaid osi on oma olemuselt teenused ning sellisena ka sisseostetavad ja müüdavad (nt teadus-

ja arendustegevus, disain, turundus, logistika, müüdud toodete järelhooldus, fi nants- ja muud

tugiteenused jne).

4 “Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, OECD, 2007.5 „Changing nature of manufacturing and services – Irish trends and international context“, Forfas, 2006

Kaupade ja teenuste ekspordi osakaalud koguekspordis valitud Euroopa riikides ja USAs, 2007. aasta andmetel

Allikas: Eurostat


majandus

Teenuste osatähtsus töötlevas tööstuses loodavas lisandväärtuses kasvab

Kuna tööstuse väärtusahelates üritatakse toodangule üha enam väärtust lisada ja sageli toimub

see väljaspool otsest tootmisprotsessi, tekib töötlevas tööstuses üha rohkem lisandväärtust

tootmisega seotud teenustest. Lisaks on kriitiliselt oluliseks saanud suutlikkus eristuda teistest

pakkujatest, milleks on üks tulusamaid teid erinevate lisateenuste uudselt sidumine (eriti erine-

vate infotehnoloogiliste lahenduste abil) oma toodanguga.

Seeläbi on traditsioonilises mõttes tootmisettevõtted arenemas sisuliselt teenuste-ettevõteteks.

Üleilmselt on kuni 60% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest töölised ehk 40% tööjõust pole

enam otseselt tootmisega seotud.6 Isegi klassikalist tootmistegevust (nt koostetööd) on hakanud

tööstusettevõtted müüma kui enda pakutavat teenust.

Poliitikajäreldused: • Töötleva tööstuse kõrval on poliitikates tähtis pöörata tähelepanu ka

eksporditavatele (sh eriti teadmuspõhistele) teenustele.

• Parim strateegia majanduse restruktureerimisel on töötleva tööstuse

ja teenuste käsikäes arendamine. Üheltpoolt aitavad tööstusega seotud

teenused saavutada töötlevas tööstuses loodava lisandväärtuse ja ekspordi

kasvu. Teisalt võimaldab konkurentsivõimeline tööstussektor luua baasi kõrge

lisandväärtusega teenuste ekspordiks, mis võib kaugemas tulevikus saada

majanduskasvu tuumikuks. Sellesuunalise poliitika tekkimisele kaasaaita-

miseks käivitab Arengufond 2008. aasta sügisel teenuste seire projekti.

6 “Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, OECD, 2007.

Allikas: SITRA, Arengufondi poolt kohandatud.

„Baltika puhul on tegemist rahvusvahelise jaekaubandusettevõtte ja mitte Eesti

tootmisettevõttega, kellel on küll oma tagasihoidlik tootmisüksus...”

Baltika avalike suhete spetsialist Mervi Lill Ärielule antud kommentaaris

Ärielu, nr 34 (195), 2.-8. september 2008


Majanduse restruktureerimise teed

Oma seiretööde käigus oleme jõudnud selgele veendumusele, et Eesti majanduse restruktureeri-

miseks on kaks teed, mida mõlemat tuleb kasutada. Esiteks tuleb ära kasutada olemas-

olevaid võimekusi ja restruktureerida senised majandusharud, et need hakkaksid looma

kõrgemat lisandväärtust. Teiseks tuleb arendada välja uusi võimekusi ehk panna alust uutele,

kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele majandusharudele. Need teed erinevad teineteisest

rakendatavate poliitikate, restruktureerimise mõju avaldumiseni kuluva aja ja ebaõnnestumise

riski poolest.

Majanduse restruktureerimiseks on kaks teed

Restruktureerimise

tee

Tegevussuund Peamine tegevus Näiteid minevikust

Olemasoleva võimekuse ärakasutamine

Traditsiooniliste

majandusharude

ajakohastamine

Kõrgema väärtuse

lisamine senistele

toodetele-teenustele

ning suurema lisand-

väärtusega tegevuse

juurutamine

Maailm: ACERi areng elekt-

roonikaosade müüjast nende

tootjaks ja arendajaks

Eesti: Baltika muutumine

õmblustööstusest rõiva-

kaubamärgi omanikuks ja

jaekaubanduskontserniks

Liikumine

uutesse valdkon-

dadesse, mis on

seotud seniste

majandus-

harudega

Kõrgema lisand-

väärtusega toodete-

teenuste arendamine

ja pakkumine

Maailm: Soome metsatöös-

tuse üleminek metsamasinate

ja -keemiatoodete tootmisele

Eesti: põlevkivienergeetika

valdkonna üleminek põlev-

kivipõhiste keemiatoodete

tootmisele

Uue võimekuse arendamine

Uute kõrgema

lisandväärtusega

majandusharude

ületoomine välis-

maalt

Teadmusmahukate

välisinvesteerin-

gute toomine riiki ja

sidumine kohaliku

ettevõtlusega

Maailmas: biomeditsiinisektor

Singapuris

Eestis: elektroonika-

tööstusettevõtted

Uute majandus-

harude arenda-

mine rohujuure

tasandilt

Teadus- ja arendus-

tegevuse baasil uute

teadmiste, lahen-

duste ja ettevõtluse

tekke soosimine

Maailmas: personaalarvutite

tootmine ja arendamine

Silicon Valleys

Eestis: IT-teenused

Allikas: Richard K. Lester ja Markku Sotarauta, „Universities, Innovation, and the Competitiveness of Local Economies“, Technology Review 214/2007, TEKES; Arengufondi täiendused.


majandus

Ettevõtete võimalused - kuidas tõsta lisandväärtust?

Meile sageli eeskujuks olevate Soome ja Iirimaa ning ka Kagu-Aasia „tiigrite“ kogemus on

näidanud, et edukas restruktureerimise strateegia on tasakaalustatud, ühendades endas nii

vanade võimekuste ärakasutamist kui ka uute arendamist.

Majanduse struktuuri radikaalne muutmine on aeganõudev protsess, eriti uute võimekuste

omapäi väljaarendamine. Sel juhul tuleb leppida asjaoluga, et majanduskasv võib kiratseda

pikka aega, kuni uued harud on välja kujunenud. Sellist luksust ei saa riigid endale tavaliselt

sotsiaalmajanduslikel põhjustel lubada, liiatigi kuna uute võimekuste arendamisel on ebaõnnes-

tumise risk piisavalt suur.

Olemasoleva võimekuse edasiarendamisel on tulemused kindlamad ja kiiremad, ent ainult sellele

keskendudes kaasneb oht jääda kaugemas tulevikus tehnoloogiliselt maha. Lisaks toimub sel

juhul vanade harude arendamine suurema sihita ning kasutamata jääb uue ja vana vaheline

sünergiaefekt, mis pärsib muutuste mõju suurust.

Seega tasub tegutseda paralleelselt – arendada senist majandust edasi ja liikuda samal ajal uute

harude suunas. Selline sidus lähenemine võimendab restruktureerimisest saadavat kasu ja

kindlustab soovitud lõpptulemuseni jõudmist.

Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008; Arengufondi poolt kohandatud.

Poliitikajäreldused:• Restruktureerimine tähendab nii traditsiooniliste majandusharude kaasajasta-

mist ja nendega seotud uutesse valdkondadesse liikumist kui ka uute majan-

dusharude välismaalt ületoomist ning rohujuure tasandilt arendamist.

• Väikeriigina on seniste majandusharude edasiarendamise võimalused piiratud

ning täiesti uute kohapeal arendamise hind suhteliselt kõrge. Edukaimate aren-

guhüppe teinud väikeriikide (Singapur, Iirimaa, jt) kogemus näitab, et seetõttu

peab restruktureerimise strateegias olulisel kohal olema välismaalt uute

majandusharude ületoomine. See saab toimuda peamiselt teadmusmahukate

välisinvesteeringute kaudu.


mõõduka aeglustumisega ehk

“pehme maandumisega”

Olemasoleva olukorra jätkumine

Riik aktiveerub

Seisev vesi

Tühikäik

Põhjatäht

Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008

Eesti jaoks on selliste välisinvesteeringute saamine tõsiseks väljakutseks. Kuigi

Eesti on olnud välisinvestorite poolt hinnatud maa, on investeeringud valdavalt

tulnud seni eksisteerinud kohalike ettevõtete ja kinnisvara ülesostmiseks. Uusi

ettevõtteid ja eriti uute majandusharude algeid on välisinvesteeringutega

Eestisse tulnud vähe.

• Riigi peamiseks konkurentsieeliseks teadmusmahukate välisinvesteerin-

gute saamisel pole mitte soodustuste või turundusmeetmete pakett, vaid

konkurentsivõimelise hinnaga sobivate teadmiste ja oskustega inimeste

olemasolu. Selleks tuleb luua motivatsiooni andekatele ja haritud inimestele

Eestisse tulekuks. Motivatsioon ei seisne vaid kõrges palgas ja madalates

maksudes. Olulisel kohal on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus

ning elukeskkonna kvaliteet, sealhulgas stabiilsus, sallivus ja turvalisus.

• Globaalselt tegutsevate ettevõtete riiki toomine ise-eneses pole piisav. Neid

on vaja koostöö ja tarnesuhete arendamise kaudu siduda kohalike ettevõtetega.

Samuti tuleb kaasa aidata välisettevõtete liikumisele kõrgemat lisandväärtust

andvatele tegevustele.

Kas restruktureerimine on Eesti majanduses alanud?

Arengufondi esimeseks seiretööks olnud Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuvälja-

vaadete analüüsis toodi välja neli stsenaariumi, mis võiks tulevikus realiseeruda. Need olid:

„Seisev vesi“, „Tühikäik“, „Looduslik valik“ ja „Põhjatäht“. Viimane neist tähistas võimalust, mille

puhul jõutakse õigel ajal algatatud ja targalt korraldatud restruktureerimise tulemusena uue pi-

kaajalise ekspordipõhise majanduskasvuni. 2008. aasta sügisel Eesti „Põhjatähe“ suunas veel

ei liigu.

Stsenaariumide käivitumise teed

Ettevõtted ja inimesed aktiveeruvad, riik mitte

Riik suudab aktiivse tegutsemisega kaasata ka inimesed ja ettevõtted

Riik aktiveerub, ettevõtted ja inimesed ei tule kaasa

Looduslik valik

Põhjatäht

Tühikäik

tugeva aeglustumisega

ehk “kõva maandumisega”

Majanduse arengutsükkel lõpeb:


majandus

Seisev vesi Stsenaarium tähendab Eesti majandusele stag-natsiooni. See saab võimalikuks, kui riik jääb majan-duskasvu aeglustudes passiivseks kõrvaltvaatajaks ning ettevõtted ja üksikisikud ei asu muudatusi tegema.

- Kõige tõenäolisem on selline stsenaarium majanduse „pehme“ maandumise korral ehk kui senine 8-10 protsendiline majanduskasv langeb 3-5 protsendile.

- Suuremaid tagasilööke majanduses koheselt ei toimu ning seetõttu võib kujuneda ohtlik illusioon, et hullem on möödas. Säilinud on majanduse strukturaalsed probleemid ning need hakkavad süvenema.

- Tööjõumahukad harud tõmbuvad kokku, tööpuudus kasvab mõõdukas tempos. Kõrgekvaliteediline tööta-jaskond ei leia Eestis tööd ja lahkub välismaale.

- Tootmine hakkab Eestist välja minema, sest kohali-kud ettevõtted ei suuda enam kõrgemate hindadega maailmaturule müüa.

- Eesti riigireitingud hakkavad langema, kapitali sis-sevool väheneb oluliselt. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga.

- Eurole üleminek lükkub edasi määramata ajaks.

Looduslik valikArengustsenaarium käivitub, kui kiire majanduslanguse järjel jääb riik majanduses endiselt passiivseks ning muutuseid hakkavad käivitama peamiselt ettevõtted ja üksikisikud.

- Stsenaarium saab võimalikuks kõige tõenäolisemalt Eesti majanduse „kõva“ maandumise ehk kiire majan-duslanguse korral.

- Paljudes tööjõumahukates harudes ja siseturule suu-natud ettevõtetes toimub järsk tootmise vähenemine ning tööpuudus suureneb kiiresti.

- Eesti riigireitingud langevad, paljud riskikartlikumad välisinvestorid lahkuvad. Riigieelarve laekumised vähe-nevad, kuid sotsiaalsed kohustused suurenevad.

- Tugeva turukonkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid väga efektiivsed fi rmad, aeglaselt muutuvad fi rmad kaovad.

- Läbi majanduse struktuuri muutumise taastub konkurent sivõime piiratud valdkondades.

- Valitsussektoril tekivad täiendavad fi nantskohustused sotsiaalsete probleemide leevendamiseks, kasvab surve eelarvele.

TühikäikStsenaarium on tõenäoline, kui riik soovib kriisi ennetamiseks võtta aktiivse rolli muutuste käivitajana, kuid majanduse elavdamisele suunatud sammud ei too kaasa ettevõtete ja üksikisikute tahet ja võimet muutusi ellu viia.

- Stsenaariumi puhul toimib riigi initsiatiiv ebasoovitavas suunas – tegevusi tehakse vales järjekorras, nendeks pole piisavalt sobivaid partnereid ja tegelikud vajadused on kaardistamata.

- Riiklikud meetmed on õiged ja vajalikud, kuid need ei avalda mõju või neid ei suudeta hallata või nende administreerimine on liiga kulukas.

- Valitsussektori kulutused kasvavad kiiresti, kuid selle tagajärjeks on vaid majanduse lühiajaline elavnemine.

- Olulisi struktuurimuutusi majanduses ei teki või luuakse tugevasti toetatud oaasvaldkondi, mis toetuste lõppedes edasi ei suuda areneda.

- Piisavalt kaua kestnud „Tühikäigu“ stsenaariumi korral on oht sattuda kas „Seisva vee“ või „Loodusliku valiku“ stsenaa-riumisse.

PõhjatähtEesti majandusele kõige soodsam areng. Võimalik juhul, kui üh-iskond asub viivitamatult koostööle edasise arengu nimel. Riik võtab majanduses aktiivse rolli muutuste mõtestaja ja käivita-jana ning ettevõtted ja üksikisikud tulevad mõttega kaasa ning asuvad muutusi ellu viima.

- Valitsussektor identifi tseerib strateegiliste muutuste vajadused ning ühendab poliitikad pakettidesse, mis avaldavad tugevat käivitavat ja toetavat mõju.

- Ettevõtted ja üksikisikud on arenemisvõimelised. Leidub piisa-valt globaalse vaatega ambitsioonikaid ja kohanemisvõimelisi ettevõtteid, mis on üles ehitanud rahvusvahelised allüksused ja tunnetavad maailmaturgu.

- Toimunud on positiivsed muutused haridussüsteemis – suure-mat rõhku pannakse tehnoloogiavaldkondadele, ettevõtlusõp-pele ja globaalsele ärile, loodus- ning reaalvaldkondadele ja võõrkeelsetele õppeprogrammidele.

- Eesti on atraktiivne välisõppejõududele ja üliõpilastele, kes on õpingutejärgselt valmis siin töötama ja elama.

- Toimib edukas tööjõupoliitika, mille raames tagatakse paindlik töötajate ümberõpe ja ettevõtete juhtide koolitamine. Migratsioonipoliitika aitab sisse tuua kvalifi tseeritud tööjõudu.

- Ettevõtted tegutsevad kasumlikumates valdkondades – näiteks ollakse tugevad majanduse allharudes ja kitsastes niššides, pakutakse keerukamaid teenuseid jms.

- Eesti maine maailmas on positiivne ja seda kujundatakse pide-valt. Eesti on arvestatav partner ja räägib kaasa Läänemere majanduse kujundamisel.

Ett

evõ

tete

ja in

imes

te m

uu

tum

isvõ

ime

kus

kõrg

em

adal

väliskeskkond

passiv riik aktiveeriv riik (riik kui katalüsaator)

Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadete analüüsis kirjeldatud neli stsenaariumi:


Käivitunud on „Loodusliku valiku” stsenaarium Arengufondi esimese seiretöö põhiautor

Urmas Varblane

Võttes aluseks viimase poolaasta või veidi pikema aja (umbes 10 kuud) jooksul toimunu, saab väita, et majanduse üks arengutsükkel on lõppenud. See pole enam pehme maandumine, mille korral SKP kasv aeg-lustuks 2-4 protsendilise kasvuni. Sisuliselt on juba teist kvartalit majanduskasv peatunud ja 2008. aasta kolmanda kvartali järel saab statistika alusel väita, et tegemist on majanduse langusega. Seega oleme asunud tugeva aeglustumise ehk kõva maandumise teele.

Kui 2007. aastal paistis, et käivituda võib „Seisva vee“ stsenaarium, siis tegelik majandusareng on meid sellest eemaldanud. Ettevõtted ja inimesed hakkavad aktiviseeruma, riik veel mitte. See viitab „Loodusliku valiku“ stsenaariumi realiseerumisele.

Kuidas on muutunud/muutumas majanduslik käitumine:

Tarbijad – ettevaatlikumad, tarbivad vähem, hinnatundlikumad, võimaluse korral säästavad.

Pangad - ettevaatlikumad, tagatised olulisemad, intressid kerkivad, laenutaotluste kvaliteet tähtis.

Kohalikud ettevõtjad – ühed raskustes oma ümber-korraldusplaanide rahastamisega, teised loodavad sama äriga edasi minna.

Ametnikud – püütakse teha vajalikke samme (eriti EL-i tõukefondide jagamisel), samas ollakse mures töökohtade pärast.

Inimeste käitumise muutustest rääkides võib nimeta-da, et laenamise aktiivsus on tohutult langenud. Kui 2007. aasta esimesel poolaastal kasvas eraisikute lae-nujääk 16 miljardit krooni, siis 2008. aasta esimesel poolaastal vaid 8 miljardit. Samuti hakkasid inimesed vähem tarbima – jaekaubanduse käive on vähene-nud. Ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi ka enam säästma. 2008. aasta esimesel poolel on eraisikute tähtajaliste hoiuste jääk kasvanud 6 miljardi krooni võrra. Need on kõik näited käitumise muutumisest.

Ettevõtlussektori muutumine võtab enam aega. Kuid 2008. aasta esimesel poolel on näiteks tööstuse mahuindeks lakanud kasvamast, juunis oli see 2,2% madalam kui aasta tagasi. Seega hakkab turg andma

ka ettevõtetele tagasilööke ja sunnib neid muutus-tele. Juba praegu on teateid sellest, kuidas ettevõt-ted vaatavad tööjõuvajadust üle. Seega on alanud ka ettevõtete kohandumisprotsess. Et Eesti majandus on väike, siis toimub see suhteliselt kiiresti – siseturu muutusi ei saa kaua oodata. Ettevõtjad peavad aktivi-seeruma ja proovima enam maailmaturule müüa.

Need ettevõtted, kes ei suuda muutuda, hakkavad loovutama oma tööjõudu teistele. See hakkab tekitama soodsat pinnast uute ideede käivitamiseks. Tööjõu kallinemine peaks lähema poole aasta jooksul peatuma ja samas ehitushinnad langema. Kriitiliselt tähtsaks muutub see, kas fi nantssektor on valmis (ja millistel tingimustel) rahastama neid uusi ettevõtmisi.

Kõige keerulisem on hinnata riigi käitumist tekkinud olukorras. Üldiselt tundub, et ka siin on tekkinud sund muutuda. Praegune püüd keskenduda vaid eelarvetasakaalule on viinud tähelepanu eemale põhiküsimuselt – miks ja kuidas saab riik kaasa ai-data ettevõtluse edendamisele. Ametnikkond arutab koondamiste üle ja kardab tuleviku pärast. Samas on suur probleem omavalitsuste haldussuutlikkusega ja mitmes valdkonnas on oht, et ELi rahad jäävad kasu-tamata või lükkub see pikalt edasi.

Paratamatult on vajalik EL rahaliste vahendite pari-mal viisil ärakasutamine. See nõuab praegu väga pühendunud tööd ametnikkonnalt nii riigi kui kohali-kul tasandil.

Seis on seega selline, et mingis mõttes hakkavad ette-võtlus ja inimesed jõudma „Loodusliku valiku“ olu-korda ning riik on „Seisva vee“ ja „Tühikäigu“ vahel. Tehakse küll asju, mis peaksid majanduse arengule kaasa aitama, kuid koordineeritus on nõrgapoolne. Koostöö ettevõtetega võiks olla parem.


majandus

Trendid, mis muudavad turgusidMaailmas leiavad aset murrangulised muutused. Peamised neist on seotud globaliseerumise,

tehnoloogia, energeetika, rahvastiku ja keskkonnaga. Muutuste taga on pikaajalised arengutren-

did, mis kujundavad ringi inimesi ja kogukondi, aja ja ruumi suhteid ja vajadusi, tegevusmotiive ja

–harjumusi ning töövahendeid.

Globaalarengutest kantult on muutumas turud – tekib uusi toodete ja teenuste nišše ja

-segmente ning hääbub vanu. Kui ettevõtted oskavad neid nihkeid õigel ajal ära tunda ja raken-

dada, avanevad nende ees täiesti uudsed võimalused oma tooteid-teenuseid luua ning müüa.

Suunamuutused ja neid soodustavad põhiajendid on üldjoontes teada olnud juba mõnda aega.

Samas on Eestis nende muutuste olemus, põhjused ja tagajärjed ning neist Eestile tulenevad

võimalused paljuski läbi arutamata.

Mitmed teised riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ning nõustamisettevõtted analüüsivad ja

tõlgendavad globaaltrende pidevalt. Eestil on võimalik olemasolevad analüüsid enda majanduse

ja ettevõtete kontekstis läbi töötada ja nende põhjal omad järeldused teha. Majandustrendide ja

-muutuste analüüsiks ja läbiarutamiseks annab Arengufond oma panuse. Meie seniste

seiretööde esialgsete tulemuste põhjal esitame allpool ülevaate maailmamajanduse

suundumustest, mis on lähiaastail Eesti ettevõtetele uute kasvuvõimaluste leidmisel olulised.

Maailm muutumas - peamised globaaltrendid7

7 Soomes koostati antud globaaltrendide raamistiku põhjal viimane riikliku tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamise agentuuri TEKES strateegia. Tegemist on ühe võimaliku käsitlusega globaaltrendidest, mis ei pretendeeri siinkohal näitena toodult kõikehõlmavusele. Selliseid mõtteraame on võimalik koostada väga erineval moel, lähtuvalt otstarbest, valdkonnast, jms.

Kuhu maailm liigub ja kust Eesti kasvu otsida?

Aasia tõuseb majandusliku suurjõuna.Rahamajandus kogub tähtsust. Digitaalsus muudab tegevusharjumusi globaalselt. Kliimamuutustel on suur mõju taustafaktorina, sh tarbijakäitumisele.

Perekonnad muutuvad väiksemaks, samas muutu-vad peremudelid. Naiste mõju ühiskondades kasvab.Maailma rahvastik vananeb.

Kultuurid ületavad piire. Uued mikro- ja subkultuurid kerkivad kergelt esile. Uus suhtlemine loob uusi identiteete. Inimeste mobiilsus on kasvamas. Maailmas on mitmeid kultuurivõimu keskusi.

Olemasoleva informatsiooni hulk on tohutu. Avalikkus ja avatus on kasvamas. Maailm muutub üha enam võrgustunuks. Meedia jõuab miljardite inimesteni.

Üha rohkem inimesi kannatab ajapuuduse käes. Elustiile saab valida paljude alternatiivide seast. Tarbimine kui elustiil muutub üha tavalisemaks. Eetiline tarbimine on kasvamas.

Keskmise sissetulekuga rahvastikurühmade osakaal kasvab üle kogu maailma. Üha rohkem inimesi elavad linnapiirkondades. Rahvastiku juurdekasv jätkub.

Tehnoloogias on määravad kasutajale suunitlus.Innovatsioonide kujundavad kasutajad turgudel.Kasutajad on kaasatud innovatsioonide loomisse.Tugevaks trendiks on kasutajalihtsus ning ühilduvus.Infoturvalisus, privaatsus ja ohutus koguvad tähtsust.Kasutajad tahavad tehnoloogiates näha kohandatavust, tervise-edendust, intelligentsust ning säästlikkust.Tehnoloogiatest oodatakse tuge säästliku arengu edendamisele.

Allikas: „People-Economy-Environment: Priorities for the Future“, TEKES, 2008.


Kasvavad peamiselt tärkava majandusega riigid

Lähiaastatel pole arenenud riikides suurt majanduskasvu loota. Kasvukiiruse taastumist Euroo-

pas ja ka USAs ei julgeta loota enne 2009. aasta lõppu (kui siiski). Sellegipoolest leidub vaatama-

ta maailmamajanduse üldisele langusele piisavalt kiirelt ja isegi kiirenevalt kasvavaid turgusid.

Prognoositakse, et enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa (v.a Baltikum), SRÜ ning Aasia kiirelt arenevate

riikide majanduskasv jääb nii sellel kui ka tulevatel aastatel palju suuremaks kui lääneriikides.

Neid riike või vähemalt edukamaid nende seast kutsutakse tärkava majandusega riikideks.8

Tärkava majandusega riigid kasvavad lähiaastatel lääneriikidest kiiremini

8 Ingl emerging economies, vahel ka emerging markets või rapidly developing economies

Poliitikajäreldused:• Globaaltrendid vajavad Eesti kontekstis läbitöötamist ja laiapõhjalist arutelu, et selgitada

välja tulevikus avanevad võimalused ja ohud. Selle põhjal saab teha riigi poliitikate jaoks

vajalikud järeldused, et luua ettevõtetele, ülikoolidele, jt organisatsioonidele ja inimestele

tingimused maailmakonkurentsis läbilöömiseks.

• Välja tuleb arendada trendide pideva jälgimise ja tõlgendamine süsteem, mis on seotud

poliitika kujundamisega, ning suurendada selleks analüüsisuutlikkust teadusasutustes.

Kuna maailm on pidevas muutumises, ei saa trendide analüüs olla ühekordne ettevõtmine ja

ainult ühe organisatsiooni (Arengufondi) pärusmaa.

Kasvuvõimalused ettevõtetele:Üleilmsed arengud mõjutavad kogu maailma turgusid. Kui ettevõtted oskavad

suundumusi ette näha ja nende põhjal tegutseda, võivad nad leida uusi võimalusi oma

tooteid ja teenuseid luua ja müüa – arendada äri tulevikuvaldkondades ja tulevikku sobivate

ärimudelitega.

Rahvusvahelise Valuutafondi majanduskasvu prognoos 2008. ja 2009. aastaks riikide rühmade lõikes

Allikas: „World Economic Outlook Update: Global Slowdown and Rising Infl ation“, IMF, 2008.


majandus

Pikas perspektiivis kasvab E7 G7st palju suuremaks9

Kasvavate struktuuriprobleemide, vähenevate globaalsete konkurentsieeliste ning demo-

graafi liste piirangute käes vaevlevate USA ja Vana-Euroopa riikide jaoks ei terenda helgemat pilti

ka kaugemas tulevikus. Oma arengu- ja majanduspoliitika oskuslikul kavandamisel ja elluviimisel

naudivad arengus seni mahajäänud riikidest edukamad eeldatavasti edaspidigi suuremat või isegi

silmatorkavalt suuremat kasvu kui senised arenenud riigid. Seega kahandavad senised mahajää-

jad jõudsalt oma arenguvahet ja võivad eespool olijatest suisa mööda minna.

Tõenäoliselt juba 2020. aasta paiku möödub suurimatest tärkava majandusega riikidest

koosnev E7 (Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Indoneesia, Mehhiko ja Türgi) majandusliku koguma-

hu poolest senisest liidrist G7st (USA, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia,

Kanada). Hiina peaks samal ajal võtma USA-lt maailma suurima majandusega riigi tiitli. Indial on

lootus USA lähedale jõuda 2050. aastaks. 9

Majandusmahtude pingerida muutub märgatavalt9

9 Peatüki tekstis ja joonistel on kasutatud PricewaterhouseCoopersi analüütikute poolt koostatud prognoosi – John Hawksworth ja Gordon Cookson, „The World in 2050. Beyond the BRICs: A Broader Look at Emerging Market Growth Prospects“, PricewaterhouseCoopers, 2008

E7 ja G7 riikide prognoositavad majanduse koguproduktid aastal 2050 (USA=100)

E7 (Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Mehhiko, Indoneesia, Türgi) ning G7 (USA, Jaapan, Saksamaa, Ühend-kuningriik, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada) majanduste koondmahtude suhte prognoositav muutus 2006-2050 (G7=100)


Kasvuvõimalused ettevõtetele• Suurimad kasvud ja turuvõimalused on täna ja tulevikus seal, kus pole Eesti ettevõtete

senised põhiturud.

• Eesti ettevõtetel on olnud ja on edaspidigi võimalus õppida Lääne-Euroopa ja Skandi-

naavia kogemustest ning õpitut kasumiks muuta vähem arenenud turgudel. Lähimad neist

asuvad Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides, kasvu mõttes paljulubavamad, kuid Eesti

ettevõtja jaoks tundmatumad Aasias ja Ladina-Ameerikas.

Euroopa industrialiseerimise ajast alguse saanud kogemuse põhjal peituvad riikide suurimad

kasvuvõimalused selles, kui nad rakendavad arenenumatest riikidest omandatud oskusteavet

osavalt endast mahajäänumatel turgudel. Viimastel aastakümnetel on seda võtet edukalt

kasutanud Vana-Euroopa ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel, sh Skandinaavia ettevõt-

ted Baltikumis.

Poliitikajäreldused• Tuleviku jaoks peab Eesti analüüsima, kas ja kuidas soosib praegune poliitika välismaal

teenitud kasumi kodumaale toomist ja raha investeerimist Eesti kaudu.

Eesti majandus ei võida siinsete ettevõtete rahvusvahelistumisest ehk aktiivsemast välis-

turutegevusest eriti midagi, kui vähemalt osa seal teenitud kasumit ei tooda enam tagasi

ega paigutata Eestisse. Seda eriti olukorras, kus välisturgudel tegutsemine tähendab järjest

enam ärimudelite, (juhtimis)kompetentsi ja kapitali väljavedu ning tootmist või teenuse

osutamist kohapeal, selle asemel et kodumaal valmis tehtud toodangut või teenuseid

eksportida.

Eestis seni loodud kapitali väljaviimine on viimaste aastatega kiirelt kasvanud. See näitab,

et Eesti ei pruugi juba täna enam olla kohalike investorite jaoks atraktiivne investeerimis-

keskkond.

• Kasvavatele turgudele minek nõuab ettevõtjatelt uusi oskusi ja teadmisi, mis esitab

väljakutse (kõrg)haridussüsteemile.

Tärkava majandusega riikide turgudele minekuks on Eesti ettevõtetel vaja juhte, kes suu-

davad näha laia maailma ja seal avanevaid võimalusi, on piisavalt ambitsioonikad ja teevad

oma äriplaanid vastavalt ning suudavad rahvusvahelist äri juhtida. Tänane hea inglise, saksa

ja soome keelte oskus peab laienema vene, mandariini, portugali ja hispaania keeltelele ning

kultuuridele.

2050. aastal võib E7 riikide majandusmaht olla kokku juba 50% võrra suurem kui G7-l. Uude,

juhtivasse seitsmikusse jäävad senisest G7st ainult USA ja Jaapan, kuid mitte ükski Euroopa riik.

Venemaa, Mehhiko ja Indoneesia võivad 2050. aastaks olla SKP poolest võimsamad kui Saksa-

maa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Brasiilial on võimalus mööduda Jaapanist ning Türgil

Itaaliast ja Kanadast.

Kõige kiiremat kasvu on tärkava majandusega riikides oodata lähima 15–20 aasta jooksul. Näi-

teks prognoositakse, et pärast 2025. aastat saab Hiinast mõõduka, praeguse 9% asemel alla 4%

majanduse aastakasvuga riik. E7 kõrval on tärkava majandusega riikide hulgas veel teisigi, kes on

praegu veidi maha jäänud, kuid plaanivad liidritele kiirelt järgi võtta. Näiteks on sellised enamik

Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ riike.


majandus

Muutuv globaliseerumine

Maailma majandust viimaste aastakümnete jooksul enim mõjutanud trend on olnud

üha kiirenev kaupade ja teenuste, investeeringute, inimeste ja informatsiooni

liikumine riikide ja regioonide vahel. Seda protsessi nimetatakse globaliseerumine

ehk üleilmastumine ning see on toonud endaga kaasa riikide majandusliku seotuse ja

vastastikuse sõltuvuse kasvu.1

Globaliseerumine on toimunud kolme suurema lainena:2

1) Esimene laine – 19. sajandil. See oli kantud tööstuslikust revolutsioonist ja kolonialismist ning neist tulenenud kaupade tootmise ja kaubavahetuse

hoogustumisest;

2) Teine laine – peale Teist maailmasõda, 1950. ja 1960. aastatel. Selle taga oli rahvusvahelise kaubanduse ja rahavoogude liikumise märkimisväärne regulatiivne

liberaliseerimine;

3) Kolmas laine – alates 1980ndatest kuni tänapäevani. Selle peamiseks tõuke-jõuks on olnud rahvusvaheliste ettevõtete äritegevuse erinevate osade üleilmne

ringipaigutamine ja tarneahelate rahvusvahelistamine, st uute tarnijate üleilmne

otsimine-leidmine. Seda protsessi on võimendanud 20. sajandi teisel poolel aset

leidnud tehnoloogiline areng (eeskätt IKT ja logistika vallas) ning turgude jätkuv

liberaliseerimine, sh turumajanduse võidukäik 1990. aastatel.

Rahvusvahelistel ettevõtetel on globaliseerumise taganttõukamisel olnud kaks

strateegilist eesmärki. Esiteks püütakse säilitada oma konkurentsieelised ja selleks

optimeeritakse kulusid. Teiseks soovitakse pääseda uutele turgudele, milleks on

otstarbekas valmistada oma tooteid või pakkuda teenuseid nende turgude läheduses

või suisa samas riigis. Kui varem oli tähtsam siht saavutada turu lähedus, siis turgude

liberaliseerimise järel on hakatud asetama põhirõhku kulude optimeerimisele.

Võimalikult väikse kuluga on kõige kasulikum tooteid valmistada ja teenuseid pak-

kuda seal, kus sisendite (tööjõud, energia, toormaterjal vm) hinnad on võimalikult

odavad, näiteks arengumaades. Globaliseerumise viimane laine algas tööjõumahu-

katest väärtusahela osadest ehk ärifunktsioonidest, sest nende puhul olid arenenud

ja arenguriikide vahelised kuluerinevused suurimad. Seepärast viidi arenguriikidesse

üle koostetöö ja muud lihtsamad tootmisprotsesside osad, mida sai standardiseerida

ja kergelt kontrollida. Esmalt hakkasid senistest arengumaadest tulema tarbekaubad,

millele järgnesid peagi tööstuskaubad ja nüüdseks juba teenusedki.

Üldine teadmus- ja tehnoloogiapõhise äri kasv on muutnud kõige olulisemaks

konkurentsieeliseks ligipääsu vajalikele teadmistele ja oskustele, mida senistes

arenguriikides on saadaval üha rohkem ja üha kvaliteetsemalt. Selle tõttu viiakse

sinna rahvusvaheliste ettevõtete poolt üle keerukamaid ja selle võrra tulusamaid

ärifunktsioone kui varem.

1 Toodud globaliseerumise defi nitsioon pärineb väljaandest „OECD handbook on economic globalisation indicators,“ OECD, 2005.2 Globaliseerumise kolme lainet on esitletud väljaandes „Innovation goes global: Policy Briefi ng“, NESTA, 2007.


Konkurentsi keskmes on globaalsed väärtusahelad

Rahvusvahelise ärikeskkonna ja konkurentsi toimimisest ja mängureeglitest sõltub, kas ja millised

ekspordivõimalused reaalselt avanevad ehk kuidas turgudele pääseb.

Vanasti valitses maailmas riikide vahel kindel töö- ja ekspordijaotus toodanguliigi või majandus-

sektori kaupa: millise riigi ettevõtted mida tootsid või üldse suutsid toota ning maailma müüsid.

Globaliseerumine (vt kirjeldust eraldiseisvas kastis) on seda paljuski muutnud. Rahvusvaheline

konkurents ja spetsialiseerumine pole enam harude ja toodete vaheline, vaid toimub

ärifunktsioonide ehk väärtusahela osade tasandil.10

Kogu toodete valmistamise ja teenuste osutamise protsess on alates toormaterjalist või

algideedest kuni valmistoodete ja –teenuste kliendini toimetamiseni juppideks lahti võetud ja

need jupid on üle maailma laiali paisatud. Iga konkreetne ärifunktsioon täidetakse seal, kus on

selleks parimad tingimused: konkurentsivõimeliseima hinnaga teadmised, tööjõud, seadmed või

materjalid.11 Isegi varem kiivalt kaitstud ja ettevõtete peakorterite juures hoitud teadus-, arendus-

ja innovatsioonitegevused on üha rohkem rahvusvaheliselt hajutatud.

Seega on väärtusahelad ehk äritegevuse protsess muutunud oma ulatuselt üleilmseks. Suured

globaalsed ettevõtted võistlevad omavahel selles, kelle väärtusahel on konkurentsivõimelisem

ehk kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet kõige

paremini enda ärimudelisse ühendada. Teised ettevõtted on omavahel rivaalid selles, kuidas

konkreetseid globaalsete väärtusahelate osi ehk ärifunktsioone kõige konkurentsivõimelisemalt

täita ning sedasi tegutseda globaalsete suurettevõtete allhangete teostajana.

Samas on väärtusahelate täielikul üleilmastumisel omad geograafi lised piirangud, sest hinna

konkurentsivõimelisuse määrab tihti kaugus turgudest. Laiatarbekaupu ja -teenuseid saab

ja reeglina tasub toota ja müüa erinevates maailmanurkades, kui see on standardiseeritud ja

tööjõurohke, veokulud pole märkimisväärsed ja mahud on suured. Kasvavate transpordikulude

ajastul on aga ka kõige globaalsemad ettevõtted oma väärtusahela paigutamise ja sisseostmise

strateegiaid muutmas, sest Hiina, Korea, India, jm riikidest näiteks lääneturgudele tootmine on

osutunud vahemaade tõttu ülejõu käivaks. Seega (taas)avaneb võimalusi kallima tööjõuga ent

suure ostujõuga või kasvavate turgude lähedal paiknevatele ettevõtetele.

Samas on standardsete masstoodete ja -teenuste osakaal turgudel langemas. Üks peamisi glo-

baalseid tarbimistrende on personaliseeritud toodete-teenuste nõudluse (aga ka pakkumise)

kasv, mis samuti piirab äritegevuse geograafi list laialijaotamist.12 Kliendilähedust või turutund-

mist nõudev tegevus – näiteks koos kliendiga toimuv toote- ja teenusearendus ning nišitoodete

lõppkooste – on otstarbekaim kliendi või turu lähedale paigutada.

10 Seda on lähemalt kirjeldanud Richard Baldwin väljaandes „Globalisation: The Great Unbundling(s)“, Prime Minister’s Offi ce – Economic Council of Finland, 2006.11 „Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, 2007, OECD.12 Arvatud on koguni, et masstootmise ajastu asemel on kätte jõudnud „mass-personaliseerimise“ (ingl. mass customi-sation) ajastu – B. Joseph Pine, „Mass Customization”, New York – London, McGraw-Hill, 1992.

„Globaalne ettevõte paigutab tegevused ja funktsioonid maailmas sinna, kus on õiged kulud, õiged oskused ja

õige ärikeskkond.. /--/ Töö liigub sinna, kus seda tehakse kõige paremini. See on nagu vesi, mis valgub sobi-

vatesse lohkudesse ja alati saavutab ühtlase taseme. Niisugustele jõududele vastu ei saa. Džinn on pudelist

välja lastud ja teda ei õnnestu enam peatada.“

IBM Corporationi juhatuse esimees Sam Palmisano


majandus

Poliitikajäreldused:• Oluline on mõista ja arvestada, et globaliseerumise paradigma on muutunud. Üleilmne

konkurents toimib nüüd väärtusahela osade ehk ärifunktsioonide tasandil. Senistes

poliitikates on sageli lähtutud arusaamast, et globaliseerumine tingib konkurentsi toodete

ja majandusharude vahel.

Nüüd ja edaspidi peavad mõjusa poliitika objektiks olema konkreetsed väärtusahela osad

ehk ärifunktsioonid. Poliitikaga tuleb soosida nende teostamise suutlikkuse kasvu, riiki

ületoomist ja siin hoidmist. Näiteks ei pruugi viia soovitud tulemuseni ettevõtlus- või

klastripoliitika, millega üritatakse arendada geograafi liselt kompaktsena paiknevaid

tööstusharusid kui tervikut. Samalaadne järeldus kehtib ka välisinvesteeringute poliitika

kohta: tähtis pole püüda riiki üle tuua mõnda majandusharu kui sellist, vaid väärtusahelate

konkreetseid osi.

• Allhanke tegemine ei ole häbiväärne, see on tänapäevane viis toota. Globaalsetes

väärtusahelates viiakse enamik funktsioone ellu allhankena ühele või teisele ettevõttele,

seejuures harva otse väärtusahelat juhtivale ettevõttele. Poliitika tegemisel pole määra-

vaks küsimuseks seega, kas Eestis asuvad ettevõtted teevad allhanget või omatoodangut ja

–teenuseid, vaid kui kõrge lisandväärtusega allhanget riigis suudetakse teha.

Kasvuvõimalused ettevõtetele:• Globaalne konkurents ärifunktsioonide tasandil avardab väikeriikide ettevõtete võimalusi

üleilmsetes väärtusahelates osaleda. Masstootmises konkureerida ei suudeta, aga

väiksema mahu ja konkreetse spetsialiseeritusega tegevuses küll, seda nii allhanke kui ka

omatoodangu vormis.

Põhiliseks ettevõtete ees seisvaks katsumuseks on globaalsetesse väärtusahelatesse sisse

saamine. See eeldab arusaama nende ahelate toimimisest, endale sobiva spetsialiseeru-

mise leidmist, pädevuse ja võimekuse suurendamist, suhete ja müügikanalite arendamist.

Sageli on see võimalik vaid niššide tasandil. Turuleminek on lihtsam alles tärkavate

tööstus- ja majandusharude niššides või väärtusahelates, kus tööjaotus pole veel

globaalselt välja kujunenud ja konkurents on hõre.

• Eesti ettevõtetele on võimaluseks end tärkava majandusega riikide ning lääneriikide vahele

positsioneerida.

Eesti ettevõtetel on võimalik kasvada tooteturgudel või vähemalt turuniššides, mida

iseloomustab suur paindlikkuse ja kliendiläheduse vajadus ning mis asuvad geograafi liselt

paljude logistikakoridoride sõlmpunktis paikneva Eesti lähedal. Nii mõnegi toote ja teenuse

osas jäävad Hiina ja India näiteks Skandinaaviast, Kesk-Euroopast ja ka Venemaast liiga

kaugele - seda eriti kättejõudnud kasvavate transpordikulude ja „mass-personaliseerimise“

ajastul.

Sellises äris võistlevad Eesti ettevõtted loomulikult oma lähinaabritega ja peavad

nende ees konkurentsieelised saavutama. Seepärast tuleks silma paista eelkõige toodete-

teenuste endiga (eriti innovatsiooni ja brändiarenduse kaudu) ning konkurentidest

efektiivsema tegutsemisega.


Maailmamajanduse muutuvad jõujooned

Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsi ja tööjaotuse muutumine toote- või sektoripõhisest

funktsiooni- või tegevuspõhiseks on algatanud maailmas riikide vahelise ümberspetsiali-

seerumise, mille tulemusena mängitakse senised väljakujunenud tööjaotused suuremal või

vähemal määral ringi. 13

Kaduma hakkab tendents, et lääneriikides on kogu vähegi väärtuslikum äritegevuse osa ja lihtsad

ressursimahukad tööd tehakse arenguriikides. Maailm on nüüd kirjum: senised arenenud riigid

(lääneriigid) konkureerivad kiirelt kasvavate endiste arenguriikidega (peamiselt tärkava

majandusega riigid) ühtede ja samade ärifunktsioonide ja ekspordi pärast.

Suurimad võitjad selles protsessis on seni olnud Kagu-Aasia „tiigrid“ nagu Singapur, Taiwan ja

Malaisia, samuti suurriigid Hiina, India ja Brasiilia, keda koos Venemaaga kutsutakse BRIC (ingl

Brazil, Russia, India, China). Ettevõtete äritegevuse rahvusvahelistumist targalt ära kasutades

ning samas ise kodumaiste teadmiste-oskuste kasvu panustades on nad muutunud lihtsa tööjõu

maadest keerukamate ja kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkujateks. Nende tööjõukulu

eelisest on saanud kasvav tööjõu oskuste ja teadmiste eelis, millega lääneriikidel on hinna-

kvaliteedi suhte poolest üha keerulisem konkureerida.14

Tärkava majandusega riigid liiguvad uutesse kõrgema tulususega väärtusahelatesse

Sellega on nad kiirendanud veelgi oma jõukuse ja heaolu kasvu, mis viib neid peagi majandusli-

kult mööda senistest maailmamajanduse suurriikidest. Sedasi nihkub majandusvõim traditsioo-

nilisest Läänest ja Põhjast rohkem Lõuna ja Ida ning eriti BRIC riikide suunas. Seda kinnitab

näiteks asjaolu, et kui varem oli globaalne äritegevus ja kaubavahetus valdavalt „lääne-ida“ või

„põhja-lõuna“ suunaline, siis nüüd on üha rohkem kaupu, investeeringuid ja äri liikumas uute

tõusuriikide vahel.

13 Termin pärineb Carlota Perezilt – Carlota Perez, „Respecialisation and the Deployment of the ICT Paradigm: An Essay on the Present Challenges of Globalisation“, IPTS Fistera Project, 2005.14 “Navigating the Five Currents of Globalization: How Leading Companies Are Capturing Global Advantage”, Boston Consulting Group, 2005

BRICi riikide (Hiina, India, Venemaa, Brasiilia) tööstustoodangu kaubavahetuse jaotus toodangu tehnoloogilise intensiivsuse alusel (1996. aasta tase = 100).

Allikas: „Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, 2007, OECD.


majandus

Majanduslike jõujoonte muutumist on toetanud ja sellest omakorda hoogu saanud nihked

teaduse ja tehnoloogilise arengu jõujoontes. Tärkava majandusega riigid on kasvava tähtsusega

uute teadmiste ja tehnoloogiate väljatöötajad. Sealsed ettevõtted arenenud lihtsast tootjast ja

teenuse osutajast toodete ja teenuste loojaks. Selle taga on olnud:

1. pikk, pidev ja lääneriikidest kiiremini kasvav panustamine haridusse, teadusse ja innovatsiooni;

2. sobiva inimressursi rohkusest tulenev teadus- ja arendustöö suhteline odavus võrreldes lääneriikidega;

3. lääneriikidest pärit rahvusvaheliste ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ringipaigutamine ning sellest tulenev teadmiste ja oskuste ülekandumine.

Teaduse ja tehnoloogilise arengu jõujooned muutuvad tärkava majandusega riikide kasuks

Teadlaste ja inseneride juurdekasv on tärkava majandusega riikides kordi kiirem kui lääneriikides

Riikide osakaalu muutus maailma teadus- ja arendustegevuses aastatel 1990-2002 (protsendi-punktides).

Allikas: Steve Hirshfeld and Greg Schmid, „Globalization of R&D“, Technology Review 184/2005, TEKES.

Teadlaste ja inseneride juurdekasv aastal 2010.Allikas: „Navigating the Five Currents of Globalization: How Leading Companies Are Capturing Global

Advantage“, Boston Consulting Group, 2005.


Uute turuliidrite ja lauskonkurentsi teke

Tärkava majandusega riikides on hakanud esile kerkima hulk globaalseid ettevõtteid. Edukamaid

neist kutsutakse globaalseteks pretendentideks, sest nad esitavad tõsise väljakutse lääne-

riikidest pärit senistele turuliidritele.15

Enamik neist on pärit Hiinast, kuid ettevõtted teistest riikidest (eriti BRICist) kasvavad hoogsalt

kõrvale. Sageli on tegemist globaalsete turuliidritega, kes tegutsevad küll kitsalt määratletud

(segmendi)turgudel, kuid kellel on potentsiaali oma haarde laiendamiseks. Mitmel ärialal on need

ettevõtted turgusid ja mängureegleid muutmas, sest nad arendavad uusi ärimudeleid, nišše või

segmente, millega on ka lääneriike võimalik vallutada. 16 Tärkava majandusega riikidest pärit

ettevõtted on seega järjest tihedamini (uute) globaalsete väärtusahelate loojad ja kontrollijad.

Selle tulemusena on üleilmne ärikonkurents karmistuv. Globaalse turuliidri kandidaate on eri

toote- ja teenusteturgudel üha rohkem ja üha enamatest riikidest. Arvatud on koguni, et kätte on

jõudnud globaalsuse (ingl. globality) ajastu, mida iseloomustab lauskonkurents. Kõik

konkureerivad kõigiga kõikjalt kõige nimel, olgu siis tegu kapitali, oskuste, toormaterjali,

intellektuaalomandi, kinnisvara, brändituntuse, partnerite, varustajate, klientide, meedia

tähelepanu või brändilojaalsusega.17

15 Ingl. global challengers. Termin pärineb Boston Consulting Groupilt - „The 2008 BCG 100 New Global Challengers: How Top Companies from Rapidly Developing Countries Are Changing the World“, Boston Consulting Group, 2008.16 „The Future of Companies“, Global Futures and Foresight, 2007.17 „Globality: The World Beyond Globalization“, Boston Consulting Group, 2008.

Poliitikajäreldused

• Muutuvate globaalsete jõujoonte ning maailmas valitseva ja kiirelt muutuva

lauskonkurentsi tingimustes on suurimaks väljakutseks poliitika tegemisele,

kuidas vastata majanduse muutuvatele vajadustele ehk muutustega sammu

pidada.

• Edu pole kellelegi niisama tagatud. Isegi majanduslikult ja tehnoloogiliselt

arenenud riigid peavad astuma täna samme, et mitte homme teistest maha

jääda. Selle tunnistuseks on viimase kümnendiga kahanenud majandus-

võimsus Euroopas. Vähemarenenud riigid peavad seda rohkem pingutama,

sest konvergentsiefekt ehk järgijõudmine ei teki lihtsalt mahajäämusest.

• Konkurentsis püsivad need riigid, kes on strateegiliselt ettevaatavad ja

innovatiivsed. Üheltpoolt on oluline sihte seada tulevikus peituvaid võimalusi

ja ohte arvesse võttes. Teisalt tingib kiirelt muutuv keskkond poliitika korra-

pärase kohandamise vajaduse, et suuta strateegiliselt seatud arengusuunda

hoida või vajadusel muuta. See eeldab avalikus halduses ja poliitikas pidevat

innovatsiooni ning uuenduslikkust soosiva kultuuri arendamist.


majandus

Läbilöömisel saab määravaks innovatsioonivõime. Võitjad on need, kes suudavad pidevalt

arendada oma tooteid ja teenuseid, eelkõige eristumise ja personaliseerimise suunas. Seepärast

hakkab majandusedu sõltuma sellest, kes kui kiiresti ja samas hästi tehnoloogiaid loob ja

rakendab – nii ettevõtete kui ka riikide tasandil.

Konkurentsis läbilöömise võimalused sõltuvad tehnoloogilisest võimekusest

Näiteid globaalsetest pretendentidest

- Bajaj Auto (India) – juhtiv väikeste mootorrataste valmistaja

- BYD (Hiina) – maailma suurim nikkelkaadmiumakude tootja

- Cemex (Mehhiko) – maailma suurim valmisbetooni valmistaja

- CSAV (Tšiili) – Lõuna-Ameerika suurim laevakonteinerite tootja

- Embraer (Brasiilia) – maailma juhtiv kuni 120-kohaliste piirkondlike reisilennukite valmistaja

- Gazprom (Venemaa) – suurim maagaasiettevõte maailmas

- Goodbaby (Hiina) – globaalne lastekaupade tootja ja varustaja

- Natura (Brasiilia) – kõige kiiremini kasvav hooldustoodete valmistaja

- Tata Group (India) – erinevatest tootmis- ja teenusteettevõtjatest koosnev konglomeraat

Allikas: Globality, Global Challengers põhjal

Allikas: Carlota Perez, „Respecialisation and the Deployment of the ICT Paradigm: An Essay on the Present Challenges of Globalisation“, IPTS Fistera Project, 2005; Arengufondi kohandustega


Kasvuvõimalused ettevõtetele:• Lauskonkurentsis on globaalsete liidrite kõrval võimalik leida oma turuosa, kui olla

innovatiivne ja efektiivne. Kuigi globaalmajanduse jõujooned on muutumas tärkava majan-

dusega riikide kasuks ning sealt pärit ettevõtted vallutavad rahvusvahelisi turge, ei suuda

nad siiski kanda kogu maailmamajandust. Tööd ja äri jagub teistelegi, sest alati on

turusegmente, milles on võimalik läbi lüüa ka lauskonkurentsi tingimustes. Selleks saab

luua ise uusi nišše või tegutseda olemasolevates niššides uutmoodi ja pakkuda uusi

tooteid-teenuseid.

• Eesti ettevõtetel on samas võimalus kasvada koos uute globaalsete liidritega, olles neile

väravaks või teejuhiks Eesti läheduses paiknevatel kiirelt kasvavatel või rikastel turgudel.

Maailmamajanduse jõujoonte muutusi arvestades on perspektiivikas tärkava majandusega

riikidest pärit ettevõtete (uute globaalsete liidrite) loodavatesse ja juhitavatesse

väärtusahelatesse pürgimine, et neis ärifunktsioone enda kanda võtta.

Sellistesse väärtusahelatesse pääsemise võtmeks võivad olla meie läheduses asuvad turud

ja nende tundmine. Eesti puhul tähendab see, et me saame ära kasutada Kesk- ja Ida-

Euroopa, Skandinaavia, aga ka poliitiliselt keerulist ent ettevõtetele ahvatlevat Venemaa ja

SRÜ riikide lähedust. Seejuures on Eesti ettevõtetel neil turgudel äri tegemiseks mitmeid

eeldusi: Ida-Euroopa tundmine, siirdemajanduse kogemus, vanast ajast osaliselt säilinud

vene keele oskus, jm.

Poliitikajäreldused:• Tulevikku suunatud hariduspoliitika peab valmistama inimesi ette „eluaegseks töövõimeks,

mitte eluaegseks tööhõiveks.“1 Lauskonkurentsi tingimustes on haridus- ja tööturupoliitika

ees karm katsumus – praeguseid töökohti ei pruugi enam tänaste õppurite kooli lõpetamise

ajaks olemas olla. Lisaks muutuvad töökohtadel vajalikud oskused-teadmised pidevalt,

nt tehnoloogilise arengu tõttu. Seega on konkreetsete oskuste-teadmiste õpetamisest

olulisem õpetada noori ja ka tööealisi täiskasvanuid pidevalt õppima.

Lauskonkurentsis (riigina) toimetulemiseks peab tagama, et hariduse ja koolituse läbi

suureneks inimeste suutlikkus globaalseid võimalusi tunnetada ja ära kasutada ning

rahvusvahelisi ettevõtteid juhtida.

• Tulevikku suunatud ettevõtluspoliitika peab suurendama kodumaiste ettevõtete suutlikkust

siseneda ennekõike tärkava majandusega riikidest pärit uute globaalsete liidrite

loodavatesse väärtusahelatesse.

• Tulevikku suunatud välisinvesteeringute poliitika peab olema sihitud tärkava majandusega

riikidest pärit globaalsete liidrite juhitavate väärtusahelate osade Eestisse toomisele.

1 Richard Baldwin, „Globalisation: The Great Unbundling(s)“, Prime Minister’s Offi ce – Economic Council of Finland, 2006.


majandus

Globaaltrendide mõjul võitjad ja kaotajad lääneriikide majanduses lähema 10 aasta jooksul

PricewaterhouseCoopers on teinud järeldusi maailmamajanduse suundumustest

tulenevate OECD riikide ettevõtete kaotamis- ja võiduvõimaluste kohta.

Potentsiaalsed võitjad Potentsiaalsed kaotajad

• Jaemüüjad, kes suudavad minna arene-

vate riikide turgudele

• Maailmamainega brändide omanikud

• Äriteenuste pakkujad

• Meediaettevõtted

• Kõrge lisandväärtusega nišitootjad

• Tervise- ja haridusteenuste pakkujad

• Finantsteenuste pakkujad, kui nad

suudavad siseneda E7 turgudele

• Energia ja infrastruktuuri ettevõtted

• Masstoodangu tootjad sõltumatult

sellest, kas tegutsetakse madal- või

kõrgtehnoloogia sfääris

• Suure energia- ja toormevajadusega

ettevõtted

• Finantsteenuste pakkujad, kes ei suuda

minna E7 turgudele ja kes võivad

seetõttu haavatavaks muutuda ka oma

koduturgudel

• Ettevõtted, kes seovad end ülemäära

suurte kasvavate turgudega, omamata

seal õigeid partnereid ja äristrateegiat Allikas: John Hawksworth ja Gordon Cookson, „The World in 2050. Beyond the BRICs: A Broader Look at Emerging Market Growth Prospects“, PricewaterhouseCoopers, 2008

Sektor pole oluline – ärifunktsioon on põhiline

Spetsialiseerumine globaalsetes väärtusahelates – kes kui palju teenib?

451 komponendist koosneva 30 Gb iPod Video 299 USD jaehinna kujunemine 2005. aastal

Brutokasum (bränd,

ärimudel, disain) $76

Jaemüük $45

Distributsioon $30

Osad: kõvaketas $74

Osad: ekraan $24

Osad: kiibid $18

Osad: muu $25

Koostetöö (assembly) $7

Allikas: kohandanud Rouvinen, ETLA Linden, Kramer, Dedrick PCIC 2007 põhjal

Uus kasv


majandus

Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi käidi välja idee Isemajandavast Eestist

ehk IMEst. See sattus viljakale pinnasele ja

täna oleme jõudnud oma majandusarengus

tasemeni, millest me vaevalt et kakskümmend

aastat tagasi isegi unistada oskasime. Sellel

suurel edul on vaid üks “aga”: me ei ole siiani

tegelikult isemajandavad. Isemajandavad selles

mõttes, et meie kaupade ja teenuste eksport

on kogu selle aja olnud väiksem kui vastav

import. Eelmisel aastal koguni kuuendiku

võrra. See on tulnud millegi arvelt.

Alguses katsime me oma puudujääki vara

erastades ehk müüsime varem loodud vara

välismaalastele. Seejärel müüsime me oma

paljud uued ettevõtted koos tulevikus

oodatava kasumiga. Viimastel aastatel oleme

me võtnud palju laenu ja selle arvelt oma

elustandardit parandanud.

Täna on majanduses olukord, kus laenu enam nii kergekäeliselt ei anta ning see annab

tunda kõikjal igapäevaelus. Inimeste sisse-

tulekud ei kasva enam nii kiiresti, jaemüük

väheneb, ajalehtedest loeme rohkem teateid

koondamistest, valitsus kärbib aasta keskel

kulutusi selleks, et eelarvet tasakaalus hoida.

Kui rääkida erinevate spetsialistidega meie

majanduspoliitikast, siis kõik on ühel meelel,

et pikas perspektiivis on tugev hariduslik baas

parim majanduspoliitika. Sellega on raske

mitte nõustuda. Samas on teada, et tulemusi

annavad need muudatused alles kümne aasta

pärast. Mis aga ei tähenda, et sellega tegelema

ei peaks.

Portugal näiteks selleks, et oma seisakust üle saada alustas mõni aeg tagasi

koostööd maailma juhtiva Massachussettsi

Tehnoloogiainstituudigaga (MIT). Miks ei võiks

näiteks meie teha analoogset programmi

mõne maailma juhtiva tehnoloogiaülikoooliga?

Sellega viiksime Tallinna Tehnikaülikooli uuele

tasemele. Siia tuleks uued kõrgetasemelised

õppejõud. Nende järel kohalikud ja välismaised

tudengid. Seejärel vastavad rahvusvahelised

teadmiste- ja tehnoloogiapõhised ettevõt-

ted nagu on juba näidanud Portugali koge-

mus. Tehnoloogiaga ja insenerteadustega

tegelemine muutuks populaarseks.

Kõrgharidus- ja teadusmaastiku mõjusad

arendused on hädavajalikud, et Eestist saaks

tõeliselt modernne ja teadmuspõhine maa.

Samas annavad need tulemusi mitte varem kui

kümne aasta pärast. Siis kui täna pihta hakata.

Majanduse kiireks restruktueeri-miseks on vaja astuda ka samme, mis annavad

tulemusi juba aasta või kahe pärast. Selleks,

et majandus jälle kiiresti kasvama saaks, peab

meie eksport oluliselt kasvama ja mitte lihtsalt

eksport, vaid kõrgema lisandväärtusega eks-

port. Me vajame rohkem eksporti, mis suudab

töötajatele kõrgemat palka maksta. Ja see ei

ole ainult kaupade valjavedu. Eksport on ka

Eesti uus kasv!1

1 Postimehes 28.05.2008 ilmunud uue kasvu ja ekspordi edendamise teemaline üleskutse http://www.postimees.ee/280508/esileht/arvamus/333603_1.php?parna-ja-neivelt-eesti-uus-kasvLisaks valik sellele üleskutsele järgnenud reakstioone.


teenuste eksport, sealhulgas turism, transiit

või ärimudeli eksport. Samuti haridus- ja

tervishoiuteenuste eksport, fi nantsvahen-

dus, tarkvaraarendus, loovmajandus – fi lmi ja

-meelelahustustööstus ning disain.

Eesti pikaajaliste võimaluste leidmiseks ja ära kasutamiseks teevad Aren-

gufondi eksperdid koos parimate tegijatega

nii Eestist kui maailmast tõsist analüüsitööd.

Eelmisel aastal jõudsime selleni, et meie

tänase majandusstruktuuriga ei ole võimalik

Euroopa liidritele järele jõuda. Sellel aas-

tal teeme koos Soome majandusuuringute

keskusega ETLA seiretööd selgitamaks välja

töötleva tööstuse läbilöögivõimalused. Oleme

koos ekspertidega algatanud infotehnoloo-

gia maailmatrendide seire projekti, leidmaks

senisest mõjusmaid teid nende kasutamiseks

majanduse arendamisel. Käivitamisel on

teadmusmahukate ja ekspordipotentsiaaliga

teenusesektori võimaluste uuring. Lisaks rida

lühemaid teematõstatusi – innovatsioon avali-

kus sektoris, väljakutsed väikeriigi kõrg-

haridus ja teadussüsteemidele jms. Need tööd

valmivad sügiseks ja on mõeldud sisendiks

Eesti järgmise kümnendi majanduskasvusvu

strateegia koostamisse.

Majanduse kaasajastamise valguses teeb Aren-

gufond sellel aastal 6-8 investeeringut alusta-

misjärgus kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse.

Seda eelkõige selleks, et aktiviseerida meie

varase faasi riskikapitali turgu. Täna tehakse

Eestis aastas kuni 10 sellelaadset investeerin-

gut. Mida on ilmselgelt vähe, et kallutada Eesti

ettevõtlust rohkem teamusmahukatesse vald-

kondadesse. Soomes tehti eelmisel aastal

ca 500 sedatüüpi investeeringut. Lisaks peame

iga projektiga kaasama ka erainvestori, tõm-

mates seeläbi rohkem tegijaid varasesse faasi

investeerima.

Siiski arvame, et sellest on vähe. Ka sellest on vähe, et tuleviku üle mõtlemine

on populaarsemaks muutunud, käib koos

erinevaid töögruppe jms. Seepärast kutsume

endaga kaasa mõtlema kõiki asjasthuvitatuid,

kes seni pole veel sõna sekka öelnud. Teie

abiga tahame pakkuda välja ka lühemaajalisi

lahendusi, kuidas tänasest majandusest

rohkem ja paremat eksporti välja võluda.

Ettevõtjad, fi rmajuhid, ekspordimanagerid,

teadlased, kõik kellel on head konkreetsed

ideed - saatke julgelt oma ettepanekuid, kuidas

eksport kiirelt kasvama panna ja juba lähi-

tulevikus. Kuidas innustada Eesti ettevõtjaid

minema oma kaupu ja teenuseid välisturgudele

senisest rohkem müüma? Milliseid takistusi on

võimalik näiteks riigi poolt kõrvaldada? Kuidas

teha rohkem koostööd? Väga oodatud on ka

ettevõtete töötajate mõtted, mida tuleks ja

saaks teha, et Sinu konkreetne ettevõte välis-

turgude arvelt oluliselt kasvaks. Andke teada!

Vaba mikrofon

cyber.ee: Praktika on selline, et riigi tellimusel tehtud töö käigus tekkinud intellektuaalse omandi varalised õigused jäävad ametniku sahtlisse kasutult seisma. Võiks aga olla nii,

et lepingu alusel teostavate tööde ning valminud tulemi omandiõigus kuuluvad tööde teos-

tajale. Lepingu alusel antakse tellijale üle lepingu objektiks oleva tarkvara tähtajatu kasu-

tusõigus (lihtlitsents) ning tagatakse tarkvara hooldustööde ning muudatuste ja täienduste

tegemine vastavalt lepingu tingimustele. Intellektuaalse omandi olemasolu loob ettevõtjale

täiesti uue olukorra, ta hakkab mõtlema, kuidas konkreetse töö käigus tekkinud ja nüüd te-

male kuuluvat lahendust või toodet edasi arendada ja sellega välisturule minna. Praegu on

riigi tellimusel tehtud tööde ja nende edasiarenduste eksportimine praktiliselt võimatu.


majandus

Aleksander Pupart (telefoni teel tulnud, pikamaa-autojuhilt): Mõni Eesti ette-võte võiks arendada võrgustiku kiirust piiravate liiklusmärkide ning autode pardakom-

puutrite vahel: kui seade on sisse lülitatud, siis lihtsalt ei saa kiiremini sõita. Jääks ära

palju avariisid. Juhtide kasutama ergutamiseks võiks olla ühendatud kindlustulepinguga

– seadme kasutamine teeb kindlustusmakset väiksemaks.

Märt Ridala: “Alustava Ettevõtja palk” ehk analoog emapalgale. See annaks võimaluse kolme-nelja kümnendates olevatele kogenud tegijatele mõni tööl tekkinud hea idee

realiseerida oma ärina, ilma kõrgemaid riske võtmata. Kui äriideega inimene suudab

enda idee vormistada EAS-i jaoks toetuskõlbulikuks ja idee leiab EAS-s heakskiitu, siis

on ettevõtjal võimalik saada näiteks 3 kuu jagu riigilt “alustava ettevõtja palka”. Palga

suurus oleks võrdne inimese viimase 6 kuu keskmise sissetulekuga.

http://mridala.blogspot.com/2008/02/ettevtja-palk-efektiivne-meetod.html

On väga ebatõenäoline, et me suudaksime Eestisse lähimatel aastatel luua väga

suuri teadus ja arenduskeskuseid. Meil ei ole selleks ei organisatsioone ega ka ini-

mesi. Seega võiksime võtta enda suunaks teistes riikides olevates teaduskeskustes

ja fi rmades väljatöötatud toodete, metoodikate, avastuste ja tehniliste lahenduste

paindliku implementeerimise. Ehk mitte Sony vaid Panasonicu strateegia. (Teatavasti

on Panasonic enda strateegiaks võtnud mitte olla esimene turul, aga tulla teisena ja

teha hästi.) Kasutame ära enda väiksuse, paindlikkuse, avatud mõttemaailma.

Aga ka kopeerimine ei ole väga kerge ja selleks peab:

- Oskama keeli

- Lugema välismaiste teadusasutuste ja ettevõtete saavutustest,

ideedest ja tehnoloogiatest

- Suhtlema

- Katsetama julgelt uusi tehnoloogiaid

Ka kopeerijaid on isegi riikide tasemel maailmas palju. Näiteks Lõuna-Korea, Hiina

jpt. Nii, et lihtne ei ole, aga vähemalt kõvale keskmisele tasemele kopeerimisega ikka

pääseb.

Sonex.ee / Kristo Klesment: andes lokaalselt eeliseid (nt maksustamisel) suurte kontsernide tootearenduseks Eestis, on võimalik kaasata globaalsete kontsernide vahendeid ja tead-

misi.

Võõrtööjõu kasutamise lihtsustamine, ettepaneku saatja soovib jääda anonüümseks: Lihtsustada väljaspoolt Euroopa Liidust pärit võõrtööjõule töö- ja elamislubade andmist, kui neil on meie mõistes gümnaasiumiharidusest kõrgem haridus.

Lisaks peaksid EL-i elamislubadega spetsialistid saama kiiremini Eestis luba töötada.

Tahtsime tööle võtta inimest, kellel oli juba Soomes elamisluba, siis selgus, et talle on vaja

ikkagi ka Eesti tähtajalist elamisluba ning kodakondsus- ja migratsiooniametil on

vastamiseks aega kolm kuud. Ühelgi ettevõtjal ei ole võimalik oodata mitmeid kuusid.


Maris Krieger: Riigisektor (eelkõige ministeeriumid) võiks kulude kokkuhoiu ja kvaliteedi tõstmise mõttes oma tugiüksuste osas võtta üle shared services

lähenemise. St et personali-, fi nants-, IT- jms tugiteenuste osas võiks olla üks ja

ühtne teenusepakkuja. Miks peab igal ministeeriumil olema oma IT- või perso-

naliosakond? Riigi IT- infrastruktuur peaks ju olema võimalikult ühtne ja seda on

palju lihtsam luua, kui valdkonnaga tegeleb üks üksus.

Eesti fi rmad (eelkõige IT fi rmad, aga ka fi nantsasutused, jt) võiksid mõelda

palju julgemalt mujal maailmas levivale ideele, pakkuda teenuseid kõige vaese-

matele ühiskonnakihtidele, kes on siiani jäetud enamasti tähelepanu alt välja

(BoP = Bottom of Pyramid related business). Näitena võib tuua Grameen panga,

mis on saanud väga edukaks, pakkudes mikrofi nantseerimist kõige vaesematele

ühiskonnakihtidele. Tänaseks on nad laienenud väljapoole Indiat, tegutsedes

vägagi edukalt ja kasumlikult. Kuna Eesti on väike, siis ei maksa kohe India või

Hiina peal piloteerima hakata, aga on ka väiksemaid riike ning kindlasti tuleks

kasuks kogenud partneri kaasamine.

Soodustage igati erinevaid koostöövõimalusi kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.

Näitena võib tuua erinevad case competition`id, mida ülikoolid korraldavad

koostöös ettevõtete või riskikapitalifi rmadega, kus tudengid peavad lahen-

dama ärilisi/strateegilisi probleeme. Näiteks Bostoni Case Competition toimus

koostöös Ericsson`iga ja ülikoolid üle maailma võistlesid 24 tunni jooksul

Ericssoni multimeedia strateegia lahendamisel. Hong-Kongis leidis aset äri-

plaanide võistlus, kus kohal olid riskikapitalifi rmad ning võitja sai enda äriplaani

teostamiseks fi nantskapitali. Samuti on väga heaks näiteks Stockholm School of

Economic’is MBA Live projektid, kus tudengitest koosnevad tiimid töötavad koos

ettevõtetega erinevate strateegiliste projektide kallal. Antud projektid kestavad

2 kuni 4 kuud ning on väga hästi integreeritud õppetööga.

[email protected]: Riigiametite käsutuses olevate uuringute, analüüside koondamine üht-sesse andmekogusse ning sellele juurdepääsu tagamine.

Eksporti alustavatel ettevõtetel võib neid vaja minna, kui turuanalüüsi jaoks napib va-

hendeid, kuid info on kriitilise tähtsusega ning tegelikult on teave riigis olemas. See idee

võib olla ekspordi soosimisega ainult kaudselt seotud, kuid sisuliselt on idee info jagamise

soosimises (muidugi nõnda, et oleks tagatud ka nende uuringute, analüüside koostajate

varalised ning mittevaralised autoriõigused).

Roman Errapart: kõnekeskused on kõik koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kuid ülejäänud Eesti on kuidagi ära unustatud. Miks mitte meelitada näiteks lennufi rma KLM-i Ida-Euroopale

orienteeritud telefoniteenindus Narva. Koheselt saaks mitmesajale inimesele tööd ning

raha hakkaks. 10 aastat tagasi oli selline asi tehniliselt väga keerukas ja kallis, kuid

tehnoloogia on niivõrd kiirelt edasi arenenud, et inimeste geograafi line asukoht muutub

järjest vähemtähtsaks.


majandus

ON24.ee: Riigi poolt kehtib dogma, et ekspordioskused peavad olema tootjatel ja just tootjaid tuleb abistada. Kui ekspordiga tegeleb vahendaja, pole see väärt toetust

saama. Näited selle tõestuseks leiab EAS toetusprogrammide reeglistikust,

kus reeglina on ekspordile suunatud toetusprogrammidest välistatud hulgi- ja

jaekaubandusega tegelejad. Esimese kiire sammuna selles suunas tuleks muuta

EAS-i toetuste saajate reeglistikku ja eemaldada eksporditoetuse saajate

tegevusvaldkondadest piirangud, mis on kehtestatud kaubanduse ja vahen-

dusega tegelejatele. Miks? Aga kellel on kõige paremad oskused ja kogemused

välismaale müümisel? Kahtlemata ettevõtetel, kelle tegevusalaks ongi kaupade-

teenuste müümine ja vahendamine välismaale. Neil ettevõtetel on kogemused ja

kontaktid, konkreetsete turgude tundmine ja spetsiifi lised oskused seal turgudel

tegutsemiseks jne. Ilmtingimata pole vaja ise toota, kui osata leida toodetele

turg ja samas tootmine kuskilt mujalt riigist sisse osta.

Ain Lepasaar: Kommerts- ja investeerimispangad peaksid riigi toetusel hakkama laialdasemalt propageerima börsil kauplemist. Samuti on vajalikud väga ulatuslikud koolitusprogam-

mid. Eesmärgiks on: jõuda selleni, et keskmine eesti inimene teeniks börsidel rohkem kui

keskmine eurooplane.

Interspectrum / dr Teofi lus Tõnisson: Patendifondi loomine kas Arengufondi või EASi juurde. Teadmistepõhiseks riigiks ilma selleta ei ole võimalik muutuda. Patendinduse

olukord Eestis on üsna hale. Patentide arvu poolest elaniku kohta oleme vist Euroliidu üks

tagumisi riike.

Tarmo Ploom: Eesti majanduse areng vastab suurepäraselt kasvuteooriale: lühiajalise majanduskasvu (< 10 aastat) saab fi nantskapitali baasil, middle-term

(10… 20 aastat) majanduskasvu saavutab odava tööjõu baasil ja pikaajalise

majanduskasvu ainut know-how baasil (> 25 aastast).

Eesti riik/ettevõtted investeerivad praegu teadus- ja arendustegevusse ca 0,8%

SKP-st. Jaapan ca 4%, Rootsi ca 4.5% etc. Niikaua, kuni me seda suhet ei

suurenda, ei ilmu ka pikaajalisi efekte.

Investeeringutel on veel teine külg: me ei saa Rootsi ja Jaapaniga lõpuni

võistelda teemal haridus- ja teadusinvesteeringud. Selle asemel võiksime

sisse osta inimesi (teadlasi ja senior manage’re) kes teavad, kuidas oskus-

teavet tekitada, kasvatada ja kasumiks pöörata. Küsimus pole alati, kui palju

raha investeerida, vaid selles, kuidas know-how’d juhtida. Otsige inimesi, kes on

biotech fi rmasid paar korda tööle pannud. Selline manager tõstaks edu šansse

kordades rohkem kui miljardid investeeringud biotech klastrisse.

Documents

Majandus teelahkmel - Eesti Arengufond · Majandus teelahkmel 7 majandus Üks kiire majanduskasvu ajajärk on Eestis läbi saanud. Senise majandusedu allikad on ammen-dunud ning uue