Majandusaasta aruanne · Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne 2016 2017. aasta peamised suunad 2016. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra kiirenes ning ka tööturul

~ Eesti Töötukassa

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus: 01.01.2016Majandusaasta lõpp: 31.12.2016

Registrikood: 74000085

EMTAKkood: 84301

Aadress: Lasnamäe 211412TallinnEesti Vabariik

Telefon: +372 6 148500Faks: +372 6 148501E-post: [email protected] kodulehekülg: www.tootukassa.ee

Audiitor: BOO Eesti AS

Sisukord

Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3

Juhatuse esimehe pöördumine 4

2017. aasta peamised suunad 6

Tegevusaruanne2016. aasta eesmärgid ja nende täitmineMajanduskeskkonna mõjudja teenuste osutamine 2016

88

28

Raamatupidamise aastaaruanne 46Bilanss 46Tulemiaruanne 47Netovara muutuste aruanne 48Rahavoogude aruanne 49Raamatupidamise aastaaruande lisad 50

Lisa 1.Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.50Lisa 2. Raha 56Lisa 3. Nõudedja ettemaksed 56Lisa 4. Materiaalne põhivara 57Lisa 5. Immateriaalne põhivara 57Lisa 6. Kohustus hüvitiste ja toetuste osas 57Lisa 7. Maksuvõlad 58Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 58Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest 58Lisa 10.Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 59Lisa 11.Välismaise sihtfinantseerimise tulu 60Lisa 12.Kulu tööturumeetmete osutamisest 61Lisa 13. Intressitulu 61Lisa 14. Tegevuskulud 61Lisa 15.Muud tuludjakulud 62Lisa 16.Kasutusrent 62Lisa 17. Tingimuslikud kohustused 63Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 63Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 63

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 64

Tulemi jaotamise ettepanek 66

Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2016. aasta majandusaasta aruandele 67

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le 68

Eesti TöötukassaMajandusaasta aruanne 2016

Lühiülevaade Eesti Töötukassast

Töötukassa viib ellu tööpoliitikatja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga:• saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive;• ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust;• toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamistja tööle saamist ning tagada neile sissetulek;• kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek;• hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral;• tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Eesmärkide täitmiseks töötukassa:• aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad tööle

saamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet;• vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist;• hindab inimeste töövõimet;• maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida;• maksab töövõimetoetust osalise töövõimega inimestele tööotsingute ajal (või sellega

võrdsustatud tegevuste korral nagu õppimine jms) ja puuduva töövõimega inimestelesissetuleku tagamiseks;

• võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral.

MissioonToetame töö ja töötaja leidmisel.

VisioonOleme parim ja teisi innustav tööturu organisatsioon Eestis ja Euroopas.

Strateegilised eesmärgid• Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine.• Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine.

Väärtused• Usaldus - tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning keskendume tulemuslikkusele,

märkame ja arvestame kliendi individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavastja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad, tagame vahendite sihipärasekasutamise.

• Koostöö - oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame klientide ja partneriteettepanekuid ning leiame koos lahendused, oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad,abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja väärtustame igat oma kolleegi.

• Uuenduslikkus - omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide japartneritega, oleme loovad lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivseltkaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, toetame oma ideedegaorganisatsiooni arengut.

Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töötajadja valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus.

Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest kokku 28nõustamiskeskusega. Tallinnas asuva keskkontori vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö jatugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kõiki hüvitisi ja toetusi ning töövõimehindamise taotlusi. Samuti paikneb keskkontoris koondamistele reageerimise meeskond, kes osutabkoondatavatele töötajatele uuesti tööle saamiseks vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti.Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid inimesi ja tööandjaid ning osutatakse teenuseid,samuti tehakse inimese soovi korral hindamisintervjuusid töövõime hindamise taotluste täitmiseks.

3


Juhatuse esimehe pöördumine

Hea lugeja!

2016. aasta oli töötukassale märgil ise tähtsusega. Meie tavapärastele tegevustele - tööd otsivate või töövahetamisele ning karjäärimuutustele mõtlevate inimeste nõustamisele ja tööandjatele tööjõuvahendamisele - lisandus mitmeid uusi valdkondi. Stardipaugu sai pikalt ettevalmistatudtöövõimereform. Esimest korda töötukassa praktikas rakendasime regionaalseid tööturumeetmeid -selleks, etjulgustada ettevõtjaid looma Ida-Virumaal uusi töökohti. Uue suunana töötasime välja töötustennetavad tööturumeetmed, mis annavad meile tulevikus võimaluse paremini mõjutada tööturultoimuvat.

Möödunud aasta oli paari eelmisega võrreldes erandlik, kuna tõusis nii hõive määr kui ka töötuse määr.Tööturuolukorra paranemist toetas tööandjate nõudlus tööjõu järele, kasvas katöötukassa vahendatavate uute tööpakkumiste arv. Töötuse määr tõusis aga mitteaktiivsete inimestearvu vähenemise tõttu. See on seotud nii pensioniea tõusu kui ka töövõimereformiga, mis tõi tööturulemitteaktiivsed osalise töövõimega inimesed. Töötuse määr tõusis aastataguseIt 6,2 protsendilt 6,8protsendile, jäädes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski allapoole. Sarnaselt töötuse määra kasvugasuurenes kolm protsenti aasta keskmine registreeritud töötute arv. Tööd otsivate inimeste seas onviimasel aastal kasvanud nii pikaajaliste töötute kui ka vähenenud töövõimega tööd otsivate inimesteosakaal. 2016. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid siiski mõnevõrra vähem, kui aasta varem ehkaasta teises pooles näitas tööturg paranemise märke ning tööd otsis detsembri lõpus 28438 inimest,aasta varem aga 29774 inimest.

Töövõimereformi põhjalik ettevalmistus kandis vilja: õigeaegselt rakendusid uued teenused ningvalmisid infosüsteemid. Viimane tagab sujuva infovahetuse riiklike registritega ning mugavaiseteeninduskeskkonna meie klientidele. Uued tööturuteenused - tööalane rehabilitatsioon, kaitstudtöö, kogemusnõustamine ja töölesõidu toetus - on hästi vastu võetud. Alates 1. juulist olime valmishindama uue metoodika alusel inimeste töövõimet, maksma osalise või puuduva töövõimega inimesteletöövõimetoetust ning hüvitama tööandjatele vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu.Reformi ulatust arvestades sujus kõik ladusalt. Siiski vajab veel parandamist andmevahetussotsiaalkindlustusametiga, mõnevõrra valmistab probleeme andmete olemasolu ja kvaliteetterviseinfosüsteemis. Samuti vajab töövõime hindamismetoodika jälgimist ning hindamise praktikaühtlustam ist.

Alates 2016. aasta 1. maist pakume Ida-Virumaal töökohtade loomiseks ja ettevõtete laiendamisotsustejulgustamiseks töökoha loomise toetust. Kokku kasutas toetust mullu viis ettevõtet, kelle juures töötabaasta lõpu seisuga 151 töötajat. Ida-Virumaa keemiatööstuses koondatud inimeste aitamisekskasutasime esmakordselt Eestis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuge. Uue teenusenasaid suurkoondamise käigus töö kaotanud inimesed taotleda tasemeõppe toetust ning õppida eesti keelt.

Milline on töötukassa roll majanduspoliitikas? Me oleme aasta aastalt jälginud, millised on põletavadprobleemid tööturul ja sellest lähtuvalt laiendanud sihtgruppe ning teenuseid, olgu sellekskarjäärinõustamine töötavatele inimestele või tööturuteenuste avamine pensioniealistele inimestele.Möödunud aastal lõime tööjõubaromeetri, mis toetub meie ekspertteadmistele maakonna tasemel jaannab operatiivse ülevaate tööjõuvajadusest regionaalsel tasandil. Baromeetrit saavad lisaks meilekasutada tööotsijad tööalaste valikute tegemiselja tööandjad oma tegevuste planeerimisel. Pikaajaliselton tööjõupuuduse trend Eestis kasvav. Seda mõjutavad demograafilised muutused, väljaränne jamajandusstruktuuri muutused. Tuleb pingutada, et võimalikult paljud inimesed saaksid kauem jatulemuslikumalt töötada. Töötukassa nõukogu eestvedamisel töötasime möödunud aastal välja töötustennetavad meetmed, millega saame toetada töötavate inimeste ümber- ja täiendusõpet ja tagadatööandjatele nende ootustele vastavate oskustega töötajad. Uusi meetmeid rakendame 2017. aasta l.maist ning loodame nende abiloluliselt paremini mõjutada tööturul toimuvat.

4


Töötukassa igapäevase töö süda on kvaliteetne ning tööandjate ja tööotsijate ootustele vastavtöövahendus, mis toetub klientide tugevustele keskenduvale töökesksele nõustamisele jamitmekesisele teenuste paketile. Eelmisel aastal nõustasime ligi 79 tuhande inimese tööotsinguid ningvahendasime üle 57 tuhande erineva töökoha, mida oli ligi kolmandik rohkem kui aasta varem.Tööandjate ja tööd otsivate inimeste kokku viimiseks korraldasime üle Eesti 18 töömessi, kus osales539 tööandjat ning üle 22 tuhande tööotsija. Tööle saamist toetavatel teenustel osales 2016. aastalkeskmiselt iga kolmas tööotsija, sh vähenenud töövõimega inimestest iga teine. Kõigil tööturuteenustelosaleti aasta jooksul kokku 102 tuhat korda, mida on 9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks ning toetuste ja hüvitiste maksmisekskasutasime eelmisel aastal kokku 140,6miljonit eurot.

Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindekspüsib 80 palli lähedal. Et oma klientide arvamusi, ootusi ja kogemusi veelgi vahetumalt kogeda,osalesime sel aastal esmakordselt Paides toimunud Arvamusfestivalil, kus meie korraldada oli ühelfestivalipäeval tööelu ala.

Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia töötukassa nõukogu - tööandjate,töötajate ja riigi - toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik staatus, kolmepoolne juhtimine ja jagatudvastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et töötukassa strateegilised suunad onläbimõeldudja valikud vastavad huvipoolte ootustele ning on jätkusuutlikult rahastatud.

Tänan kõiki töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest.

Head lugemistMeelis Paavel

5


2017. aasta peamised suunad

2016. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra kiirenes ning ka tööturul hõive kasvas.Samas kasvas ka töötute arv, mis oli eelkõige tingitud seniste mitteaktiivsete inimeste töötukassassejõudmisest. 2017. aastaks prognoositakse majanduskasvu jätkuvat kiirenemist, kuid ka jätkuvat töötusemäära tõusu. Viimase peamiseks põhjuseks on töövõimereformi tulemusena mitteaktiivsusest tööturuleliikuvad inimesed.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui 2016. aastal hindas töötukassaainult nende inimeste töövõimet, kellel ei olnud viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud,siis alates 2017. aastast lisanduvad klientide hulka inimesed, kelleloli varasemalt määratud püsivtöövõimetus ja kellel jõuab kätte korduvhindamise tähtaeg. Töövõime hindamise mahud kasvavadoluliselt, aastas pöördub töötukassa poole töövõime hindamise taotlemiseks hinnanguliseIt 55 000inimest.

Töövõime hindamise täismahus rakendamiseks:• korraldame töövõime hindamise sujuva toimimise lisaks esmakordsetele taotlejatele ka

töövõimekaotuse süsteemist üle tulevatele inimestele;• jälgime ja analüüsime töövõime hindamise metoodika toimist praktikas ning vajadusel teeme

ettepanekuid metoodika täiendamiseks;• hindamise praktika ühtlustamiseks nõustame jajuhendame töövõime hindamise ekspertarste;• jätkame vähenenud töövõimega inimeste teavitamist töövõime hindamise küsimustes.

Töövõimetuse hindamise süsteemist töövõime hindamise süsteemi ületulevate vähenenud töövõimegainimeste arvu suurenedes kasvab ka igakuiselt töövõimetoetuse saajate arv. Neile tuleb tagadaõigeaegne ja õiglases suuruses töövõimetoetuse väljamaksmine, sh tagada vajadusel toetus senisestöövõimetuspensioni määras ja kontrollida igakuiselt töötavate vähenenud töövõimega inimestesissetulekut. Samuti tuleb inimestele, kes esitasid töövõime hindamise taotluse õigeaegselt ja kelletöövõime on osaline või puuduv, tagada ühekordne täiendav töövõimetoetuse väljamakse seoses uueletoetuste väljamaksmise süsteemile üleminekuga.

2017. aasta 1. maist hakkame pakkuma töötust ennetavaid teenuseid. Uue teenuste loomiseajendiks on vajadus senisest enam pöörata tähelepanu töötuse ennetamisele: ühelt poolt toetada töölttööle liikujaid ja töötajaid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu;teisalt toetada tööandjaid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ningümberkorralduste läbiviimisel. Uute teenustena lisanduvad olemasolevasse teenuste paketti:

• tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandamakutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust;

• tööturukoolitus töötusriskis olevatele töötajatele koolituskaardi alusel;• kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud

koolituse läbinud töötajatele;• koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel ja

kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses.

Töötust ennetavate meetmete pakkumise ettevalmistamiseks:• korraldame konkursi töötajate koolitamiseks koolituskaardi partnerite leidmiseks;• valime koostöös Kutsekojaga valdkondIike tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal välja

toetatavad põhikutsealad ning nendele vastavad õppekavarühmad ja/või õppekavad;• teavitame töötajaid ja tööandjaid uutest teenustest.

Olemasolevate teenuste arendamine:• Karjäärinõustamise veebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud

inimesed arendada oma karjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis

6


ülesandeid ja tehes teste ning saada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatelteemadel. Veebikeskkond valmib augustis 2017.

• Uuendame töökeskse nõustamise alast koolitusprogrammi ja viime töökeskse nõustamiseigapäevase juhendamise töökohale.

• Jätkame 2016. aastal alanud töövahendusteenuse arendustega: loome teenusstandardid,tööandjate strateegia ning muudame sobiva töö ja töötaja otsingu paindlikumaks.

• Täiendame töökoha loomise toetuse tingimusi, andes võimaluse kõigile kuni 3l.12.20 17taotluse esitanud tööandjatele saada toetust täisulatusesehk 12kuud.

• Laiendame koostööd erinevate organisatsioonidega, jõudmaks veelgi enamate noorteni, shNEET noorteni.

• Töötame EURES uue määruse rakendamiseks välja sobivate partnerite akrediteerimissüsteemining teeme sellest lähtuvalt partnerite valiku. Lisaks arendame ja käivitame uue EURESportaali.

Pakkumaks avalikkusele paremat infot teadmispõhiste otsuste tegemiseks, alustame 2017. aastaluue aruandlus- ja statistikamooduli loomisega, mis annab põhjaliku ülevaate meie tegevusest shhüvitistest ja toetustest ning teenustest.

Infosüsteemide talituspidevuse ja menetlusprotsesside paindlikkuse tagamiseks uuendametööturuteenuste infosüsteemi EMPIS tehnilise platvormi ning jätkame kindlustushüvitistemenetlussüsteemi TKIS2 arendustega.

7


Tegevusaruanne

2016. aasta eesmärgid! ja nende täitmine

Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine

Juhtimine

Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub kuus liiget. Võrdselt kahe liikmegaon esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme ning valdkonna eestvastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõivesuurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogustrateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks kiitmine ning ettepaneku tegemine VabariigiValitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks kinnitab nõukogu töötukassaarengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut toetavad otsused ning jälgib nendetäitmist.

Töötukassa nõukogu+liikmed 2016. aastal:• Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister), nõukogu liige alates 14.09.2015,nõukogu esimees

alates 23.04.2016 kuni 22.04.2017;• Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates 13.03.2008;• Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 14.03.2013;• Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates

23.08.2011;• Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 25.06.2013 ning

nõukogu esimees 23.04.2015 kuni 22.04.2016;• Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 16.03.2012.

Nõukogu pidas 2016. aastal kaheksa (2015: 8) koosolekut ning võttis vastu 12 (2015: 17) otsust.Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid:

• 2015. aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine;• 2017-2020. aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele;• töötukassa arengukava 2017-2020 ning 2017. aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine;• tööhõiveprogrammi 2016-2017 muutmise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis

sisaldas Ida-Virumaale töökoha loomise toetuse loomist;• tööhõiveprogrammi 2017-2020 kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis

sisaldas täiendavate tööturuteenustena töötust ennetavaid meetmeid.

Töötukassa töödjuhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas 2016. aastal63 (2015: 53) koosolekut ningvõttis vastu 197 (2014: 169)otsust. 2016. aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse:

• Meelis Paavel (juhatuse esimees);• Erik Aas (kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning

infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige);• Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna eest vastutav juhatuse liige);• Reelika Leetmaa (tööturu- ja tööturuteenuste analüüsi ning töötust ennetavate ja oskuste

arendamise teenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige).

Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatöökstagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning töötukassa kompetentsikeskusena arendamine.

I Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale 2016 - 20192 Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras.

8


Töö ja töötaja leidmise toetamisel on töötukassa töö peamiseks väljundiks inimeste töölerakendumine.Samuti on oluline tööle saamiseks vajalike teenuste kättesaadavus ning klientide rahulolu meie tööga.2016. aastal lisandusid senistele indikaatoritele neli uut indikaatorit, mis on seotud töövõimereformirakendumisega ning sooviga tõsta fookusesse tööturul keerulisemas olukorras olevad sihtrühmad.2016. aastal täideti üheteistkümnest arengukava indikaatorist seitse (vt tabelI) .

T b 11 E ti r···tka e es 1 oo u assa arengu ava III 1 aa on e ar mille . aas a

Indikaator Tulemus Eesmärk Tulemus2015 2016 2016

Uute töötuskindlustushüvitise saajate tööle rakendumine 71,6% ~73,1% 73,1%12 kuu jooksul töötuna registreerimisestUute töötute (va uued töötuskindlustushüvitise saajad javähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu 60,4% ~62,4% 62,8%jooksul töötuna registreerimisestUUS 20161 Uute vähenenud töövõimega töötute (vavähenenud töövõimega töötuskindlustushüvitise saajad)

~49,2% 51,3%tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötunaregi streerim isestUUS 20161 Pikaajaliste töötute (va vähenenud töövõimegatöötud) tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna ~45,3% 41,7%registreerimisestUUS 20161 Uutest noortest (16 - 29) töötutest töölerakendumine või õppima asumine või tööturukoolitusel

~64,5% 62,8%või tööpraktikal osalemine 6 kuu jooksul töötunaregistreerimisestTöötutest (va vähenenud töövõimega töötud)

34,3%* ~30% 33,4%tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuusUUS 20161 Vähenenud töövõimega töötute

~30% 46,8%tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuusPikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam)

92,3% ~90% 91,7%osalemine tööturuteenustel 12 kuu jooksulTööotsijate lihtrahuloluindeks 82 ~80 82Tööandjate lihtrahuloluindeks 80 ~80 80Töötajate lihtrahuloluindeks 97 ~85 96

..

k . dik t it et' 2016 t I

* sisaldab kokku nil vähenenud töövõimega kUIteiste töötute tööturuteenustel osalemise osakaalu keskmiselt kuus

Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast töötuks jäämist, miloskused ja tööharjumuson veel värsked. Samas on tööotsijaid, kes on tööturult erinevalt põhjustel pikemalt eemalolnud või eiole nende töötamine püsiva iseloomuga või nad alles sisenevad tööturule. Seetõttu jälgime inimestetöölerakendumist mitmes sihtrühmas, et meiloleks võimalik kavandada vajadusel täiendavaidmeetmeid nende tööle aitamiseks.

Alates 2013. aastast jälgime kord poolaastas töölerakendumise näitajaid 4, 6 ja 12 kuu jooksul ningseda kahes kliendirühmas: uued töötuskindlustushüvitise saajad, kes alustavad reeglina tööotsinguidvahetult pärast töökaotust ning teised uued tööotsijad, kes töötuskindlustushüvitist ei saa. Alates 2016.aastastjälgime sarnaselt ka vähenenud töövõimega inimeste ning pikaajaliste töötute töölerakendumist.Noorte töötute puhul on lisaks tööle rakendumisele oluline haridusse suundumine või uute oskuste jakogemuste omandamine tööturukoolitusel või tööpraktikal.

Kuigi 2015. aasta tööturu näitajad Statistikaameti andmetel paranesid ja näitasid viimase aastakümnekõrgeimat tööjõus osalemiseja hõive määra, siis registreeritud töötute arv oli 2015. aasta teises poolesvõrreldes aastataguse ajaga kõrgem ning oli seda ka 2016. aasta kümnel esimesel kuul. KaStatistikaameti andmetel töötuse määr 2016. aastal võrreldes eelneva aastaga kasvas, vaatamatajätkuvale hõive ja tööjõus osalemise määrade kasvule. Seega on tööturul olnud varasemaga võrreldes

9


teatud mõningaid negatiivseid ilminguid, mistõttu leidsid inimesed töö oodatust mõnevõrraaeglasemalt.

Töölerakendumise tulemused (vtjoonis 1)näitavad, et kui varasematel aastatelliikusid töötuse alguseshüvitise saajad tööle peaaegu sama kiiresti, kui teised uued registreeritud töötud, kellel enamasti vahetutöötamise kogemus puudub või on väga lühiajaline, siis 2016. aastal liikusid töötuskindlustushüvitisesaajad esimest korda tööle aeglasemalt. Samas on tööle liikumisemäär töötuskindlustushüvitise saajateseas oluliselt kõrgem, kui vaadata tööle liikumisi üle pikema perioodi peale töötuks registreerimist.Meie hinnangul näitab see osaliselt hüvitise pärssivat mõju tööotsingutele töötuse algusperioodil ningteisalt võimalust otsida turvaliselt sobivat tööd ilma majandusliku surveta võtta vastu mis tahes töö.Ootuspäraselt liiguvad vähenenud töövõimega inimesed tööle aeglasemalt, sest nende takistused tööleasumisel on mõnevõrra spetsiifilisemad ja nende ületamine võtab rohkem aega, samuti ei leidu neilealati töötingimusteit ja koormuseit sobilikke tööpakkumisi. Igaljuhul on meie ülesanne kõiki tööotsijaidnõustada, et aja möödudes väheneb nii töökohtade valik kui pakutava töötasu suurus ning ka inimesteenda oskused ja motivatsioon vähenevad, mistõttu on mõistlik kaaluda igakülgselt võimalikketööpakkumisi ja vajadust muutusteks, mida töötukassa saab toetada mitmekesise teenustepaketiga.

80%

70%

60%

50"10

40"10

30%

20%

10%

0%20131 pa

----------------------------

2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa-uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 4 kuuga-uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 6 kuuga-uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 12 kuuga-hüvitise saajate tööle rakendumine 4 kuuga-hüvitise saajate tööle rakendumine 6 kuuga-hüvitise saajate tööle rakendumine 12 kuuga-vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 4 kuuga-vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 6 kuuga-vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 12 kuuga

201611 pa

Joonis 1 Töötute sisenemine hõivesse 2013-2016

Rahandusministeeriumi viimase, 2016. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt jääks järgnevatelaastatel töötuse määr ilma töövõimereformita sisuliselt samale tasemele. See tähendab, etmajandusolukord ei toeta tööle rakendumise indikaatorite paranemist ning iga samm kõrgema tasemesuunas nõuab järjest suuremat panust. Tihe koostöö tööandjate ja kohalike omavalitsustega ningmitmekesine ja ulatuslik teenusepakett soodustavad ka järgmistel aastatel inimeste mõnevõrra kiiremattööle liikumist. 2017. aastal on toetava tegevusena kavas rakendada töötust ennetavaid meetmeid,muuta töövahendusteenus paindlikumaks, keskenduda tööd otsivate inimeste tööturul vajaminevateoskuste arendamisele ning töötada välja põhimõtted tööl püsimise toetamiseks.

Võrreldes 2015. aastaga kasvas 2016. aastal tööturukoolituselt töölerakendumine (vt joonis 2), milleüheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate tõhusam koostöö koolitusvajaduse väljaselgitamisel.Mõnevõrra on võrreldes möödunud aastaga langenud tööpraktikalt töölerakendumine, kuid see näitajapüsib siiski kõrge. Väikesed muudatused tööpraktika tulemuslikkuses on seotud eelkõige senisest

10


suuremas mahus tööpraktika võimaldamisega vähenenud töövõimega inimestele, kellele see annab heavõimaluse proovida töö sobivust enda oskuste ja tervisliku seisundiga. Oleme analüüsinud niitööturukoolituse' kui tööpraktika" mõju, millest nähtub, et mõlemad teenused on tööle aitamiseltulemuslikud ja kulu-tulusad. Järgnevatel aastatel soovime saavutatud taset hoida.

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%2013 I pa 2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa 2016 II pa

-tööpraktika lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigisttööpraktikal osalenutest

-koolituse lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigistkoolitusel osalenutest

Joonis 2 Töölerakendunute osakaal6 kuujooksul peale koolituse/tööpraktika lõppemist 2013-2016

Vähemalt kolm noort viiest (62,8%) läheb tööle või haridust omandama või koolituse / praktika käigusuusi oskusi ja kogemusi omandama. Aasta jooksul leiavad töö aga vähem, kui pooled (41,7%)pikaajaliselt töötud inimesed. Järgmistel aastatel soovime neid sihtrühmi hoida veelgi enam fookuses.

Töölesaamist toetavatel teenustel osales pidevalt iga kolmas tööotsija, vähenenud töövõimegatööotsijatest pea pooled ning pikaajalistest töötutest (vähemalt 12 kuud töötuna registreeritud) osalesaasta jooksul vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat kümnest.

Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil arendada organisatsiooni, et paremini vastatanende ootustele. 2016. aasta lõpus korraldasime seitsmendat korda kliendirahulolu-uuringudtööotsijatele ja tööandjatele (vt joonis 3). Uuringutes osales 1 312 tööandjat ja 7 654 tööotsijat. Niitööotsijate kui tööandjate üldine rahulolu on kõrge ja vastab ootustele: kõige enam ollakse mõlemaljuhul rahul nõustamise protsessi ja nõustajate tööga. Samas hinnang vastavalt sobilike tööpakkumisteja töötajate vahendamisele on madalam. Tööotsijate ja tööandjate rahulolu suurendamiseks alustame2017. aastal töövahenduse teenuse arendustega.

3 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOTURUKOOLlTUSE MOJUANALUUS.pdf4 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOPRAKTIKA_MOJUANALUUS.pdf

11


100

9090

82 82

80

70

50

10

o2011 2014

Rahulolu lihtindeks

tööandjad _ tööotsilad _ kooslööpartnerid

Joonis 3 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu lihtindeks 2010-2016* tööotsijate rahulolu-uuringu andmed võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus 2015. aastalmuudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina

Klientide rahulolu sõltub muuhulgas teeninduskeskkonnast. Nõustamis- jaklienditeeninduskeskkonna parendamine toimus läbi kogu 2016. aasta. Uued kliendisõbralikudja uusitegevusvaldkondi arvestavad funktsionaalsed bürood avasime Jõhvis, Narvas, Pärnus, Haapsalus,Tartus, Antslas, Lihulas ja Paides. Väiksemaid kohandusi tegime Jõgeva, Viljandi, Väike-Maarja,Valga ja Kuressaare büroodes. Büroode kujundamisel lähtusime ka MTÜ Ligipääsetavuse Foorumiettepanekutest, et muuta teeninduskeskkonnad kasutajasõbralikuks ja turvaliseks erivajadustegatööotsijate!e. Kõik meie bürood on varustatud erivajadusi toetavate abivahenditega: digitaalsed !uubid,lugemisluubid ja allkirjaraamid nägemispuudega inimestele ning kuu!misvõimendid vaegkuuljate!e.Teeninduskeskkondade parendamisega jätkame ka 2017. aastal.

Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada siis, kui räägime aktiivselt kaasatööpoliitika kujundamises. Kõige enam panustasime 2016. aasta esimesel poolaasta! töövõimetoetuseseaduse rakendusaktide väljatöötamisse. Lisaks esitasime oma praktilisest kogemusest lähtuvaltettepanekuid vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste osutamise parendamiseks.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötasime välja tööhõiveprogrammi 2016-2017 muutmise eelnõuseoses töökoha loomise toetusega töökohtade loomiseks ja töötute töölerakendamiseks Ida-Virumaal.Samuti osalesime aktiivselt toetuse taotluse ettevalmistamisel Globaliseerumisega KohanemiseEuroopa Fondile tööturuteenuste osutamiseks Ida-Virumaal ja töötasime välja vastava teenuste paketi.

2016. aasta teisel poolaasta! valmistasime ette uue tööhõiveprogrammi 2017-2020, mis muuhulgassisaldab uusi nn ennetavaid meetmeid. Samuti osalesime tööturuteenuste ja -toetuste seaduse jatöötuskindlustuse seaduse muudatuste väljatöötamises seonduvalt äriühingu juhatuse liikme töötunaarvele võtmise võimaldamisega juhul, kui ta on samal ajal töötanud palgatööl ja tasunudtöötuskindlustusmakseid.

12


Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkidetäitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasidkätte kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata.

Olulisemad välisauditid 2016. aastal:• Riigikontroll tegi järelauditi Riigi tegevus töötute aitamisel tööle5, kus soovitati riigil teenuste

osutamisel senisest enam pöörata tähelepanu regionaalsetele eripäradele, avardadaseadusandlusega töötute täiend- ja ümberõppe võimalusi ja integreerida erinevadtööjõuvajaduse prognoosid tööturukoolituste planeerimisse.

• Riigikontrolli audit Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisef veebruaris 2017. Auditmärgib, et töövõimereformi edukaks rakendamiseks tuleb tõhustada SKAIS2 infosüsteemiarendusprotsessi ning parendada kohalike omavalitsuste valmisolekut sotsiaalteenusteosutamisel ja rahastamisel tulenevalt piirkonna vajadustest. Samuti antakse soovitus 2018.aastaks välja töötada töövõime toetamise süsteemi rahastamise altematiivid peale EuroopaSotsiaalfondi rahastamise lõppu.

• I&T Advisor OÜ tegi ISKE auditi andmekogudele EMPIS, TETRlS ja Alfresco. Audititulemusena kinnitati, et vastavates andmekogudes on ISKE rakendatud, sh anti soovitusitäiendavateks parendustegevusteks.

• Saamaks kindlust infosüsteemide arendusprojektide kvaliteedile, auditeeris KPMG Balticsarenduslepingute eesmärgipärasust ja arendusmahtude põhjendatust. Auditi tulemusenakinnitati, et töötukassa tellitud infosüsteemide arendustööd on eesmärgipäraselt ja lepingutingimustele vastavalt täide viidud.

Olulisemad siseauditid 2016. aastal:• Isikuandmete töötlemise audit. Auditi käigus puudusi ei tuvastatud, kuid anti soovitusi

töötajate teadlikkuse tõstmiseks ning andmete töötlemise tehnoloogiliste protsessidetäiustamiseks.

• Teenuste järelevalve järelaudit. Auditi peamine soovitus oli pöörata tähelepanu teenustejärelevalve tõhusamale planeerimisele.

• Tugiisiku teenuse audit. Auditi raames soovitati täpsustada teenuse vajaduse ja kestusehindamise protsessi.

Lisaks audititele tuvastati ja hinnati töövõimereformiga seotud riske mng töötati välja riskidemaandamismeetmed.

Rahvusvaheline koostöö on töötukassale oluline, kuna võimaldab õppida teiste riikidetööturuasutustelt, saada ideid parendustegevusteks ningjagada oma kogemusi.

Töötukassa on Euroopa tööturuasutuste võrgustiku European Network of Public Employment Services(PES) liige, mille eesmärk on tugev ning sihipärane koostöö, et aidata kaasa Euroopa 2020 strateegiasseatud tööhõivealaste eesmärkide täitmisele, vähendada töötuse ja tööturult eemaloleku kestust,parandada aktiivsete tööturumeetmete kvaliteeti ning tugevdada koostööd erinevate tööturu osapooltevahel. Euroopa tööturuasutuste juhtide iga-aastased nõupidamised toimusid sel aastal Amsterdamisning Bratislavas, kus prioriteetsed teemad olid pikaajaliste töötute tööturule integreerimine, noortetöötuse vähendamine ja ennetamine, pagulaste vastuvõtmine ning aitamine kohalikule tööturule,muudatuste juhtimine tööturuasutustes, IT -alased strateegiad tööturuasutustes ning benchlearning.

2016. aastal võtsime osa kahest PES võrgustiku Peer Review' st Taanisja Horvaatias, kusjagasime Eestikogemust karjäärinõustamisest ja töökeskse nõustamise põhimõtetest ning töötukassa andmebaasideühildatavust teiste riiklike registritega X-tee kaudu. Lisaks osalesime Brüsselis Euroopa Komisjoni

5 http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2385/language/etEElDefault.aspx

6 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/ Audit/24 22/language/ et-EE/Default. aspx

13


korraldatud PARES Strategic Dialogue seminaril, mis keskendus parimate praktikate vahetamiseletööturuteenuste hankimise teemal.

Aprillis toimus töötukassas PES võrgustiku benchlearning kvaliteedimudeli põhine kahepäevanevälishindamine, millele eelnes enesehindamise, kus kirjeldasime ja hindasime erinevatetöövaldkondade protsesse ja põhimõtteid. Välishindamise tulemusena valmis tagasisideraportparendusettepanekutega erinevates valdkondades, kus toodi esile ka töötukassa parimad praktikad,millest teised riigid võiksid eeskuju võtta. 2016. aasta lõpuks olid kõik riigid benchlearning'uhindamise protsessi läbinud ning töötukassa osutus üheks paremini toimivaks tööturuasutuseksEuroopas.

Maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES liikmena osalesime juunis Rootsis Malmös toimunudseminaril, kus arutati tööturuasutuste rolli pagulaste integreerimisel tööturule.

Balti riikide tööturuasutuste koostööleppe raames toimus 2016. aastal viis seminari parimate praktikatevahetamiseks:

• Lätis keskenduti EURES'e, pikaajalise töötuse, benchlearning'u ja töötute profileerimiseteemadele;

• Eestis korraldasime seminari, vahetamaks kogemusi tööturuasutuste infosüsteemidearenduste, teenuste kvaliteedi hindamise ning riskijuhtimise valdkonnas;

• Leedus käisime tutvumas noortele ning vanernaealistele suunatud meetmetega jasihtgrupipõhise nõustamisega.

Töötukassa töötajad osalesid 2016. aastal 87 rahvusvahelisel seminaril või õppevisiidil, olulisemadneist olid:

• õppevisiidil Poolas tutvusime sealse koolitusfondi meetmega;• külastasime Taani haridusministeeriumi eesmärgiga tutvuda sealse e-karjäärinõustamise

teenusega;• õppevisiidil Saksamaa tööturuasutusse tutvusime nende tulemusjuhtimissüsteemiga;• Hispaanias noorsootöötajate konverentsil tutvusime erinevate meetoditega, kuidas kaasata

noori efektiivsemalt tööturule.

2016. aastal võõrustasime ka ise mitmeid kahepoolseid kohtumisi teiste riikidega asutustega:• teist aastat võttis töötukassa praktikale Saksamaa tööturuasutuse ülikooli tudengid, kes kuu aja

jooksul õppisid tundma kõiki töötukassa vastutusvaldkondi;• meid külastas Läti delegatsioon, kuhu kuulusid sotsiaalministeeriumi, Läti tööturuasutuse ja

sotsiaalkindlustusameti esindajad ning ekspertarstid, kes huvitusid töövõimereformist;• koos Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusametiga võõrustasime Soome

sotsiaalkindlustusametit KELA, kes soovis tutvuda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemiga;• Ukraina tööturuasutuse delegatsiooniga arutati kahe riigi tööturuasutuste vahelise koostöö

võimalusi ja edaspidiseid õppevisiite;• Saksamaa tööturuasutuse juhatuse liige külastas töötukassat eesmärgiga õppida meie

tulemusjuhtimissüsteemist, mis on PES võrgustikus parima praktikana esile toodud.

Töötajate asjatundlikkus ning arendamine

Töötukassas oli seisuga 31.12.2016 kokku 694 (20 IS: 591,5) ametikohta (196 keskkontoris ja 498maakondlikes osakondades) ning 29,5 koosseisuvälist Euroopa Sotsiaalfondist ja 3 EuroopaGlobaliseerumisfondist rahastatavat ametikohta ehk kokku 726,5 (20 15: 620,5) ametikohta, millesttäidetud oli 692 ametikohta (2015: 605).

Töötajate keskmine vanus on 40,6 aastat (2015: 41), mehi ja naisi on töötajate seas vastavalt 6,8%(2015: 7,1%)ja 93,2% (2015: 92,9%). Töötajatest on kõrgharidus 85,3% (2015: 83,9%), keskeri- võikutseharidus 7,7% (2015: 9,2%) ning keskharidus 7,1% (2015: 6,9%).

14


2016. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentsidearendamine, uute töötajate väljaõpe ning töövõimereformi käivitamist toetavate teadmiste ja oskusteandmine töötajatele. Suuremad koolitusprojektid:

• efektiivse nõustamise oskuste ja töökeskse nõustamise koolitused;• tööalase rehabilitatsiooniteenuse koolitus juhtumikorraldajatele;• puuetega kliendi eripärade tutvustamise koolitused erinevate puuete spetsiifikast ülevaate

saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste teenindamisel;• psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja probleemilahendamise oskuste

koolitused olukordades, mis võivad tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel;• individuaalne supervisioon nõustajatele;• korruptsioonivastase seaduse koolitused.

2016. aasta lõpu seisuga toimus kokku 7 466 koolituspäeva (2015: 7 229), millest sisekoolituspäevadmoodustasid 42% (2015: 45%). Aasta keskmine koolituspäevade arv ühe töötaja kohta oli 11,5 (2015:13,2)(vtjoonis 4).

14,00 T - ---.

II

12,00 _j_.- ... -- ...

13,2

11,5

80%

700A>

6,7 60%

500/0

42%

40%

30"';'

20%

10%

0%2016

10,27,3

10,00 - .... -----.-.-.-.--.--- .. -- .. -.--------

8,47,6 4,17,8_ _--.-- _.._ _------8,00 .. --.--

5,1 3,9 4,045%

39%

49%6,00 .... - ..•

36%

5,9

2011 2012 2013 2014 2015

_ sisekoolituspäevade arv töötaja kohta vällskoolltuspäevade arv töötaja kohta -sisekoolituspäevade osakaal

Joonis 4 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 2011-2016

Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi töörahulolu-uuringu, millest võttis osa81% (2015: 83%) töötajatest Keskmine rahulolu erinevate alaskaalade lõikes kogu töötukassas on2016, aastal5-pallisel skaalal4,3 palli (2015: 4,3; 2014: 4,2; 2013: 4,1) (vtjoonis 5).

15


100% 96% 97% 96%

90%

80%

70%

60%

40"Ai

30%

20%

10%

0%2009 2010 2015 20162011 2013 2014

uuringus osalenud töötajate osakaal • rahulolevate töötajate osakaal

Joonis 5 Töörahulolu-uuringu tulemused 2009-2016

IKT ja protsessijuhtimise arendused

Toetavja läbimõeldud info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus tõstab nii teenuste kättesaadavustkui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab suhtlust partneritega.

2016. aasta suurimaks infotehnoloogiliseks väljakutseks oli töövõimereformi II etapi tähtaegnekäivitamine infosüsteemides alates 1. juulist 2016, kuid olulisi teemasid oli teisigi:

• Aasta esimeses pooles vahetati välja tulemüürid keskkontoris ja VPN-seadmed maakondades,et tulla toime suurenenud töötajate arvust tuleneva koormuse kasvuga ja tagada töötukassatöötajatele tõrgeteta töö infosüsteemidega alates 1.juulist.

• EMPIS-es arendati 1. maiks Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse teenus ja tehti täiendusiteenustesse seoses EGF programmi teenusepaketiga.

• 1. juulist alustas töötukassa tööd uute infosüsteemidega - töövõime hindamise jatöövõimetoetuse infosüsteem TETRIS ning selle ekspertarstide moodul REDIS. Töövõimehindamise, töövõimetoetuse ja tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamise avaldusi sai hakataesitama läbi töötukassa iseteenindusportaali.

• 6. detsembril tegi töötukassa oma kodulehel avalikuks tööjõuvajaduse baromeetrikaardirakenduse, mille kaudu on võimalik infot saada erinevate ametikohtade üle- võipuudujäägi kohta üle Eesti maakondade lõikes.

• 9. detsembril alustasid töötukassa hüvitiste menetlejad tööd uue infosüsteemiga TKIS2, millestoimub koondamishüvitise menetlemine. Ülejäänud hüvitiste liikide arendused valmivad 2017.aaasta jooksul, misjärel vana infosüsteem TKIS suletakse.

• Oluliste andmevahetuste osas valmisid aasta lõpuks andmevahetusedSotsiaalkindlustusametiga (töövõime hindamise taotluste esitamise võimalus nii töötukassaskui sotsiaalkindlustsametis) ning Omnivaga (TVT maksete kojukanne) ning parandatiandmevahetust tervise infosüsteemiga.

• Detsembris valmis töötukassa e-arvete moodul, mille tulemusel on töötukassa valmis e-arveidvastu võtma kõigilt partneritelt

• 2016. a lõpuks viis töötukassa kõik oma infosüsteemide andmevahetused teiste registritega üleuuele X-tee versioonile 6.

16


Välis- ja sisekommunikatsioon

Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine töötukassa tegevustest, klientide õigustest jakohustustest ning tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. 2016. aastal anti välja 71 eestikeelsetja 70 venekeelset (20 15:kokku 51ja 50) pressiteadet.Klientidele tehti 43masspostitust, millest suurimamahuga olid kutsed töömessidele ning tööandjate teavitamine sotsiaalmaksu soodustuste uuestkorraldusest. Meediakajastusi oli kokku 5 971 (2015: 4395), millest 1484 (2015: 891) oli venekeelsesmeedias.

Avalikkusega suhtlemiselolid märksõnadeks:• töövõimereform: teenused vähenenud töövõimega inimestele;• suurkoondamised ja Ida-Virumaa tööturu olukord;• töökoha loomise toetus ja EGF meetmed;• töötukassa töömessid maakondades;• töövõime hindamine, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksu soodustus - 1.juuli muudatused;• töötuskindlustusmakse määr;• töötukassa koostöölepped tööandjatega;• töötust ennetavad meetmed.

Kõige suurema ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa portaal (koduleht jaiseteenindus), mida külastas möödunud aastal 790 493 (2015: 980 221)7unikaalset külastajat. 2016.aastal jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus nt Facebookis on meil ca 5 000 (2015: ca 4300 ) jälgijat.

2016. aastal kasvas võrreldes eelnevate aastatega oluliselt töötukassa kõnekeskuses 15501 vastatudkõnede arv, ulatudes 36 248 (2015: 30 894) (vt joonis 6), samuti suurenes e-kanalite (portaal, e-post)kaudu saabuvate infopäringute arv: keskmiselt vastati 142 (2015: 123) kõnele ja 10e-kirjale (2015: 9)tööpäevas.

7 2016. aastal võtsime portaali statistika loendurina kasutusele Google Analytics 'i, mis ei loenda teiste masinate pooltautomaatselt tehtavaid päringuid kasutajate statistika hulka ja on seega täpsem kui eelnevalt kasutuselolnud Snoobistatistikamoodul. Portaali kasutamise aktiivsust näitab, et lehekülgede vaatamiste arv on vaatamata masinpäringutestatistikast väljajätmisele kasvanud.

17


40000

91% 90% 91% 90% 91%88% 89%

- - r-

- I--- I--- I--- r-

- I--- t-- I--- I--- r--- I---'-- r-

- N10 I--- I--- I--- I--- :---- r---- :i! r-r-.r-. N OO N

"" 10 0\ 10 g .. 10r-. .. 0\ ""OO OO- I--- .-t I--- 11\ I--- N I--- N r--- r--- r-"" 0\ CI "" CI

N "" ""- I--- t--- I--- t--- r--- r---- r-

- I--- I--- I--- r--- r--- r--- r-

90"1035000

30000

25000

20000

15000

10000

5000

o2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

100%

80%

70"10

60"10

50%

40%

30"10

20"10

10"10

0%

Joonis 6 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja teenindustase 2010-2016

_kõnekeskuses vastatud kõnede arv -kõnekeskuse teenindustase

2016. aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesarja Meie inimesed toetamist. Saatesarjagasoovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnetuue töö leidmisel. 2016. aasta lõpuks oli toodetud kokku 190 saadet, millest 2016. aastaljõudis eetrisse38. Koostöö jätkub ka 2017. aastal.

18


Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine

Uued tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele

2016. aastal alustati uute vähenenud töövõimega inimeste tööturuteenuste (sh tööalanerehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, saatja sõidukulu hüvitamine ja töölesõidu toetus)pakkumisega.

Aasta lõpuks oli töötukassal tööalase rehabilitatsiooni teenuse koostööpartnereid 62. Asutusedpaiknesid 13maakonnas, teenuse osutajad puuduvad Raplamaal ja Hiiumaal, sh Hiiumaal ei ole ühtegirehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloaga asutust. Tööalane rehabilitatsioon oninimestele, kel on vähenenud töövõime tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseksvõi töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi. Teenusele suunamise maht suurenes aastajooksuljärk-järgult, teenusekasutajatest moodustasid veerandi töötavad inimesed, kes kasutasid teenusttöövõime säilitamise ja tegevusvõime arendamise eesmärgil.

Kaitstud töö teenuse osutamine on käivitunud enamikes suuremates linnades, sh Tallinnas, Tartus,Valgas, Pärnus, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Raplas, Võrus, Põlvas. Viljandis. Aasta jooksulsõlmiti leping kaitstud töö teenuse osutamiseks 132 psüühikahäirega, 56 intellektipuudega ja 18liitpuudega inimesele. Kaitstud töö on inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul tööle asuma,sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad töötada tavapärastes töötingimustes ning vajavad tööleidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist. Teenus kestab kaks aastat, esimesel aastalhinnatakse ning arendatakse inimese tööoskusi, leitakse sobiv töö ning inimene alustab töötamistkaitstud tingimustes. Teisel aastal töötab inimene avatud tööturul, teenuseosutaja tugi väheneb ajasjärkjärgult. 2016. aastal teenusele suunatud inimesedjõuavad avatud tööturul töötamise etappi 2017. aastal.

Kogemusnõustamise teenus käivitus planeeritust väiksemas mahus. 2016. aastal sõlmiti esimesedlepingud teenuse osutamiseks psüühikahäirega, liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele.Psüühikahäirega inimestele osutatakse teenust Tallinnas, Tartus, Kiviõlis, Rakveres ja Pärnus.Liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele pakutakse teenust Tartus. Peamiseks probleemiks onolnud teenuseosutajate ning sobiva ettevalmistusega kogemusnõustajate vähesus. Kogemusnõustamiseteenuse kättesaadavuse parandamiseks ning pakkujate võrgustiku tugevdamiseks viidi läbi kohtumisija arutelusid sihtgrupi esindajate ning potentsiaalsete teenuse osutajatega.

Kahe uue toetusena käivitati saatja sõidukulu maksmine ja töölesõidu toetus, millest rohkem onkasutust leidnud viimane. Saatja sõidukulu hüvitataksejuhul, kui vähenenud töövõimega inimene vajabühistranspordiga tööle sõitmiseks teise inimese abi. Töölesõidu toetus on mõeldud vähenenudtöövõimega inimesele, kes ei saa oma puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peabselleks kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti. 2016. aastajooksul esitati 283 töölesõidutoetuse avaldust.

Töötust ennetavate meetmete väljatöötamine

2016. aastal valmistati ette 2017. aasta 1.maist rakenduvad uued teenused:• Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta, vananenud

oskustega ja/või tervise tõttu ametit vahetama sunnitud töötajaid ja registreeritud töötuidkutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduseomandamisel;

• Tööturukoolitusel koolituskaardiga saavad lisaks registreeritud töötutele õiguse osaleda katöötusriskis töötajad. Sihtrühma laiendamise eesmärgiks on toetada nende töötajate hõivespüsimist, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise, tööturu vajadustele mittevastavuse võiterviseseisundi tõttu;

• Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust laiendatakse ka töötajatele, kes on eelnevaltläbinud tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse. Sihtrühma laiendamise

19


ajendiks on motiveerida kvalifikatsiooni taotlemist ja tõendamist pärast koolituse läbimist ningtõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsioonija konkurentsivõimet.

• Koolitustoetus on suunatud tööandjale, toetamaks töötajate tööalaste teadmiste ja oskustetäiendamist lähtudes tööandja vajadustest. Koolitustoetust makstakse uute töötajate värbamiselja muutuste olukorras, sh tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogiakasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemise!. Värbamise olukorras makstavakoolitustoetuse eesmärgiks on tööjõupuuduse leevendamine kasvava tööjõunõudlusegakutsealadel ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahe!. Muutuste olukorrasmakstava koolitustoetuse eesmärgiks on töötajate oskuste arendamine, tulemaks toimetoimunud muutustega ning töötajate liikumise toetamine uuele ametikohale ettevõtte sees.

Õigeaegne ja vajadusekohane abi tööandjale ja töötajale

Tõstmaks tööandjate teadlikkust ja valmisolekut vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja neiletöökohtade loomiseks/säilitamiseks osutame alates 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel tööandjateteavitamise ja nõustamise teenust. 2016. aastalosutasime teenust individuaalse lähenemisena 19korral tööandja juures kohapeal ning lisaks korraldasime teavitus- ja nõustamisürituse valitsussektoripersonalitöötajatele. 2016. aasta teises pooles alustasime piirkondlike teavitusüritustega kohalikeletööandjatele, kes erivajadusega töötaja värbamise ja toetamise teemadest huvitatud. Piirkondlikkeüritusi toimus kuues maakonnas. Tööandjate huvi erivajadusega inimeste värbamise ning töötamisetoetamise osas rohkem infot saada on aastajooksuljõudsalt kasvanud.

Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastuvõtta elukohast kaugemal asuv töökoht ning seeläbi lühendada töötuse kestust, maksame alates 2016.aastast sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust töötule, kes läheb Eesti piires tööle kodukohastvähemalt 30 km kauguselevõi kaugemale. 2016. aastal määrati mobiilsustoetust 391 korral.Mobiilsustoetuse pakkumine on rakendunud prognoositust tagasihoidlikumalt, kuna tingimustelevastavaid kliente on olnud vähem.

Ida-Virumaa majandusarengu toetamine

2016. aasta mais alustasime töökoha loomise toetuse maksmist tööandjatele, kes Ida-Virumaal võtavadühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 inimest, kes on olnud maakonnas töötuna registreeritud vähemaltkuus kuud. 2016. aastal sai töökoha loomise toetust 5 ettevõtet, kus alustas töötamist 151 inimest.

Reageerimaks tõhusamalt Ida-Viru maakonna suurkoondamistele, hakkasime alates 2016. aastajuulistGlobaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toel pakkuma suurkoondamiste (ettevõtetestAS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp ning nende tütarettevõtetest) käigus töökaotanud inimestele täiendavaid tööturuteenuseid. 2016. aastal sisenes tasemeõppe toetuse meetmesse123 inimest, tööturukoolitusele 135 inimest, eesti keele koolitusele 59 inimest ja mobiilsustoetusthakkas saama 14 inimest. Tööandjale koolituskulude hüvitamise juhtumeid ei olnud.

Noortele töökoha tagamine

Võrreldes 2015. aastaga rakendus 2016. aastalMinu esimene töökoht teenusega tööle enam noori. Kui2015. aastal rakendus 212 noort, siis 2016. aastal360 noort. Lisaks sellele, et meetme raames maksametööandjale palgatoetust erialase hariduseta ja vähese töökogemusega noore tööleaitamiseks, saamehüvitada ka noore tööalase koolituse kulu. Koolituskulude hüvitamisi oli 2016. aastal 47 (2015:17).Lähtuvalt tööandjate tagasisidest tõhustameMinu esimene töökoht meetmepaketi osas info jagamist.

Karjääriteen uste arendamine

Mitteaktiivsete ning töötavate inimeste huvi karjäärinõustamise vastu on 2016. aastal võrreldes 2015.aastaga suurenenud. Sellele on aidanud kaasa nii üldine teadlikkuse tõus sellise võimaluse olemasolust,

20


kui ka aasta jooksul toimunud teavitustegevused tele- ja raadioreklaami näol. 2015. aastal viisimemitteaktiivsetele ja töötavatele inimestele karjäärinõustamist läbi 7542 korral ning 2016. aastal juba10 394 korral. Alates 2016. aasta novembrist on töötavatel ja mitteaktiivsetel inimestel võimalikkarjäärinõustamisele aega broneerida ka töötukassa iseteenindusportaalis.

2016. aastal viisime läbi ideekonkursi karjäärinõustamise veebikeskkonna parima lahenduseleidmiseks. Ideekonkursi tulemusena valis zürii välja parima ideekavandi. Karjäärinõustamiseveebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud inimesed arendada omakarjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis erinevaid ülesandeid ja tehes teste ningsaada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatel teemadel. Veebikeskkond valmib augustis2017.

EURES

2016. aastal korraldasime kolmandat korda üle-euroopalise online-töömessi Work in Estoniaeesmärgiga viia kokku Eesti tööandjad, kes on valmis värbama tööjõudu välismaaltja tööotsijad mujaltEuroopast. Spetsiaalses veebikeskkonnas said tööandjad avaldada oma tööpakkumisi, ettevõtettutvustavaid videoklippe ning viia läbi online-intervjuud sobivate kandidaatidega.

Aastajooksul tutvustasime tööjõu värbamisvõimalusi mujalt Euroopast mitmetel tööandjatele suunatudkohtumistel, sh üleriigilise ettevõtlusnädalala raames ja Tartus toimunud rahvusvahelisel STARTUpkontaktmessil. Lisaks tutvustasime töötamisvõimalusi Eestis Soome IT spetsialistide töömessil TalentIT. Samuti osalesime Soomes Microsoft'i ja Nokia IT spetsialistide koondamisüritusel (kokku kümnelkorral) ning Läti, Leedu ja Poola töömessidel.

Koostöö kohalike omavalitsustega pikaajaliste ja sotsiaalsete erivajadustega töötutetööleaitamiseks

Koostöö kohalike omavalitsustega on jätkuvalt näidanud häid tulemusi. Tänu intensiivsele koostööleoleme leidnud järjest enam võimalusi tööturul keerulisemas olukorras olevatele klientidele sobivaimaja piirkonna eripärasid arvestava sisuga teenuse korraldamiseks.Kui 2015. aastal korraldasime koostööskohaliku omavalitsusega tööharjutusi 9 korral, siis 2016. aastal alustasime üle Eestijuba 16tööharjutusegrupiga. Positiivselt on siin mõjunud kohalike omavalitsuste omavaheline aktiivne kogemustevahetamine, mille tulemusena on järjest enam tekkinud omavalitsusi, mis ise pöörduvad töötukassapoole sooviga teha koostööd piirkonna töötute tööturule toomiseks.

Koostöölepete sõlmimine tööandjatega

2016. aastal sõlmisime üle Eesti 15 koostöölepet piirkondlikult oluliste tööandjatega: Jõgevamaa, ASVaImeco; Lääne-Virumaa, AS OG Elektra; Valgamaa, AS Valga Haigla; Viljandimaa, MTÜ Töötoad;Järvamaa, AS Eesti Pagar; Läänemaa, Nurme Production OÜ; Ida-Virumaa, Svarmil AS; Hiiumaa,Hiiumaa Tarbijate Ühistu; Saaremaa, Saaremaa Tarbijate Ühistu; Tartumaa, AS HANZA MechanicsTartu; Pärnumaa, Aknakoda OÜ; Põlvamaa, Põlva Tarbijate Ühistu; TalIinnja Harjumaa, SOL BalticsOÜ, Kaubamaja AS; Ida-Virumaa, Fortaco Estonia OÜ. 2016. aasta lõpu seisuga on Eesti Töötukassalkokku 30 tööandjatest koostööleppe partnerit.

2016. aastal korraldasid PES võrgustiku liikmed esimest korda Euroopa tööandjate päeva, et pööratatähelepanu tööandjatele kui tööturuasutuste olulistele koostööpartnerite ning klientidele. Töötukassakutsus tööandjate päeva raames kõik oma tööandjatest koostööleppepartnerid Pärnu töömessile, kusarutleti üheskoos Eesti tööturu arengute ning töötukassa uute töötust ennetavate meetmete üle.

21


Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel ja kasutajasõbralik korraldus

Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavadtegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel põhimõtetel.

2016. aastal uuendasime töökeskse nõustamise põhimõtteid, toetamaks nende põhimõtete läbivatkasutamist, olenemata pöördumise viisist, kohast või ajast. Läbi kval iteetse töökeskse nõustamisetagame igale kliendile talle vajaliku toe ning asjakohased teenused.

Iseteenindusportaali arendused aitavad kaasa kiiremale ja sujuvamale suhtlemisele nii klientide kuipartneritega ning vähendavad paberil asjaajamist. Iseteenindusportaali kasutajate arv on kasvanudalates selle võimaluste avardumisest 2014. aasta esimesel poolel pidevalt (vt joonis 7), entkasvupotentsiaali on veelgi. 2016. aasta II poolaastal lisandusid iseteenindusportaali uued taotlused(töövõime hindamise, töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel taotlused), missuurendasid iseteenindusportaali kaudu esitatavate taotluste arvu ja osakaalu.

2016 II pa" 32,6%

2016 I pa 12,8%

2015 II pa 11,2%

2015 I pa 9,3%

2014 II pa _ 6,1%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 35%

Joonis 7 Iseteenindusportaalist esitatud avalduste osakaal 2014 -2016* 2016JIpoolaastallisandusid iseteenindusportaali uued taotlused

Töömessid

Tööandjateja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime 2016. aastal üle Eesti 18 töömessi (2015: 17).Kokku oli töömessidel esindatud 539 tööandjat (2015: 382) ja messe külastas hinnanguliseIt 22400tööotsijat (2015: 20 000).

Koostöö edendamine teenusepakkujatega

Kuivõrd töötukassa ei osuta kõiki teenuseid ise, vaid ostab neist paljusid sisse, teeme pidevalt koostöödnii teenuste pakkujatega kui ka vastavat valdkonda eest vedavate organisatsioonidega ..

Aastajooksul tegime tihedat koostööd vähenenud töövõimega inimeste teenuste osutajatega, toimus10 laiapõhjalisemat kohtumist rehabilitatsiooniteenuse, kaitstud töö ja kogemusnõustamise teenuseosutajatega ning mitmeid asutuste külastusi ja kohtumisi konkreetsete teenuseosutajatega.

Toimus aruteluseminar abivahendite müügi ja rendiga tegelevate ettevõtetega töötamiseks vajalikeabivahendite teenuse korralduse ja kitsaskohtade teemal. Toimus koostööseminar tugiisikutele, kesosutavad hetkel kehtivate tugiisikuga töötamise lepingute raames tugiisikuga töötamise teenust.

22


Kohtusime suuremate töövõime hindamise arstliku ekspertiisi teenuse pakkujatega ning arutasimetöövõime hindamise ekspertiiside kitsaskohti.

Kohtusime puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega, et arutada töövõimereformirakendumise esimese aasta kogemusi.

Septembris 2016 korraldasime meistriklassi tööharjutuse ja tööklubi teenuste teemadel.Meistriklassis osalesid nimetatud teenuste juhendajad ning toimusid erinevad temaatilised töötoad, kusteemadena käsitleti näiteks alkoholiprobleemiga klientide ning psüühilise erivajadusega klientideosalemist teenustel.

Kvaliteetsete ja tulemuslike teenuste tagamiseks jätkati hankepartneritele ühiste teabepäevadekorraldamisega. 2016. aastal toimus kaks (2015: 2) teabepäeva, mille raames andis MTÜ Avitusülevaate, kuidas juhendada psüühilise erivajadusega kliente, lisaks tavapärased teemad nagu ülevaadeeesolevatest tööturuteenuste riigihangetest ning teenuse lepingu täitmisest. Päeva teises pooles toimusidtöötoad järgmistel teemadel: tööturukoolitus, nõustamisteenused, töövalmidust toetavad teenused ningtöövõimet toetavad teenused.

Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve

2016. aastal jätkasime 2015. aastal alustatud nõustamissageduse mõju analüüsiga. Kui 2015. aastaluurisime seda, kuidas mõjutab töötute tööle või mitteaktiivsusesse liikumist see, kui tihti nad omanõustaja juures käivad, siis 2016. aastal uurisime lisaks nõustamise kvaliteedi mõju. Kui keskmisekvaliteediga sagedasemal nõustamisel on ainult osadele töötute gruppidele positiivne mõju tööleliikumisele ning tihti esineb mõju mitteaktiivsusesse liikumisele, siis kõrge kvaliteediga nõustamisepuhul on võimalik mõju mitteaktiivsusesse liikumisele suuresti vältida. Kõrge kvaliteediganõustamiseks arvestasime nõustamised, mille tegi konsultant, keda osakonnajuhataja peabsuurepäraseks nõustajaks ja teistele eeskujuks. 2017. aastal vaatame lisaks nõustamissageduse mõjuharidusse liikumisele ning tööturuteenustele liikumisele. Uuringu lõppraport valmib 2017. aastal.Lisaks viisime 2016. aastalläbi tööotsingut toetavate teenuste analüüsi, kus olid vaatluse all tööotsingutöötubaja tööklubi. Analüüsist selgus, et aastajooksul pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist ontööle rakendunud 59% osalejatest. Analüüsi lõppraport valmib 2017. aastal. 2017. aastal koostamesüvaanalüüsi tugiisikuga töötamise teenusel osalejate kohta.

Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta tagasiside saamiseleja selle analüüsile.Lisaks ennetavale koostööle teenuste osutajatega kvaliteetse teenuse osutamiseks kontrollitakse neidpisteliselt ka teenuse toimumise ajal. 2016. aastal viisime läbi 1213 (2015: 1356)kohapealset kontrolli,millest 1 087 ehk 89% (2015: 94%) vastas teenuse osutamine nõuetele ning leitud mittevastavusedlikvideeriti pea kõigil juhtudel kokkulepitud ajajooksul või pealemeeldetuletust. Lisaks paikvaatlusteleöeldi teenuse osutamise leping üles kolmel korral ning viiel korral rakendati leppetrahvi.

Eesmärgiga saada teenuste kvaliteedi kohta rohkem sisulistja süsteemsemat tagasisidet meie klientidelt,töötasime 2016. aastal koostöös uuringufirma Kantar Emoriga välja teenuste kvaliteedihindamiseküsimustiku. Väljatöötatud küsimustikuga viisime läbi pilootuuringu kolmel tööturuteenusel -tööotsingu töötuba, tööklubi ja tööharjutus - osalejate seas. Pilootuuring näitas, et 85% vastanutestpidasid teenust vajalikuks ja 89%jäid teenuse kvaliteediga rahule. Arvestades pilootuuringu tulemusining uuringufirma soovitusi, lepime 2017. aastal kokku edasised tegevused, kuidas töötukassa hakkabedaspidi teenuste kvaliteedihindamise süsteemi haldama ja arendama.

Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 190 võrra ning summaliselt esitatinõudeid 55 995 euro võrra vähem. Kokku esitati 2016. aastal 669 tagasinõuet summas 152002 eurot(2015: 859 nõuet summas 207 997 eurot). Kuna paljud tagasinõuete esitamise alused on seotudtöötamisega töötuna arveloleku ajal, on töötamise registrist õigeaegselt saadavad töösuhete andmedaidanud oluliselt vähendada õigusliku aluseta makstud summade ning esitatavate tagasinõuete hulka.

23


Tagasinõuete jääk (vt joonis 8) on viimastel aastatelolnud langustendentsis, ulatudes 2016. aastalõpus 645 279 euroni (31.12.2015: 766 740 eurot). 2016. aastaloli laekumiste summa (240 863 eurot)88 861 euro võrra suurem kui aasta jooksul esitatud tagasinõuete summa kokku (152 002 eurot).

1200000

1000000

800 000

600 000

400000

200000

1101894

o

917400

31.12.2014

766740

Joonis 8 Tagasinõuete jääk 31. detsembri seisuga 2013 -2016

31.12.201531.12.2013

Teenuste jätkusuutIik rahastamine

645279

31.12.2016

Töötukassa teenuseid rahastati 2016. aastal neljast allikast:Tulu töötuskindlustusmaksest

• töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis,sotsiaalmaks hüvitisteit, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu sh töövõime hindamine.

Riigieelarve vahendid• aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu, töövõimetoetus ning

töötutoetus.Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid

• aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu.Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid

• aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu Ida-Virumaal.

Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguseajal hüvitisi välja makstaja teenuseid osutada töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. 2016.aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,3 korda (2015: 1,3).

Töötukassa 2016. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 158,9miljonit eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 103,3 miljonitja tööandjate kindlustusmakseid 55,6miljonit eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,2 % suurem: kindlustatute makseid laekus 103,5miljonitja tööandjate makseid 55,7 miljonit eurot (vt tabeI2).

24

T


abel2 Kindlustusmaksete/ laekumine aastate lõikes {tuhandetes eurodes)2012 2013 2014 2015 2016

Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 137 160 105 306 113517 97376 103472

Tööandjate töötuskindlustusmaksed 73846 56699 61 124 52433 55715

Intressitulu teenis töötukassa rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel 2016. aastal 920tuhat eurot, mida on vähem kui eelnevatel aastatel.

TbI3T''' k . I .a e öötu assa mvesteermgu- ja mtressrtu u Ja toot us aastate 01 es

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Investeeringutulu (miljonites eurodes) 3,5 4,3 1,7 2,2 1,1 0,9Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,2% 1,0 % 0,3% 0,4% 0,2% 0,1%

2016. aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara koguväärtus 694,3 miljonit eurot (vt joonis 9), sh 352,2miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 172,0 miljonit eurot koondamise ja tööandjamaksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 59,6 miljonit eurot tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 68,5miljonit eurot reservkapital ning 42 miljonit eurot 2016. aastajaotamata tulem.

800000

694313700000

600000

.... 5000000...::::IQJ.... 400000nl..r::::::I....

300000

200000

100000

02007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Joonis 9 Töötukassa netovara väärtus seisuga 31.12 aastate lõikes (tuhandetes eurodes)

Töötukassa prognoosi järgi laekub 2017. aastal töötuskindlustusmakseid kokku 171,2 miljonit eurot,millest 111,3 miljonit eurot on kindlustatute ja 59,9 miljonit eurot tööandjate maksed.Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes 2016. aastaga on seotud keskmisepalga suurenemisega, mille mõju ületab hõivatute arvu mõningase vähenemise mõju.

801.01.2010-31.12.2012 oli kindlustatu maksemäär 2,8%ja tööandja maksemäär 1,4%;01.01.2013-31.12.2014 oli kindlustatumaksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates 01.01.20IS kindlustatu maksemäär 1,6%ja tööandja maksemäär0,8%

25


2017. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse kulud nii teenuste kui hüvitiste osas.Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 77,1 miljoni euroni seoses palgakasvusttuleneva keskmise hüvitise kasvu ning pikema kindlustusstaaziga hüvitise saajate osakaalusuurenemisega. Tööturuteenuseid rahastatakse sihtkapitalist tööhõiveprogrammi elluviimiseks 28,6miljoni euro ulatuses ning Euroopa Sotsiaalfondi TAT3 programmi tööturuteenuste osutamisekstöövõimereformi sihtrühmale kaasfinantseering sihtkapitalist on 2,5 miljonit eurot. Tegevuskuludekson 2017. aastal prognoositud 38,8 miljonit eurot (sh töövõime hindamise kulud 7,9 miljonit eurot).Töötukassa varade väärtus suureneb 2017. aastal eelarve kohaselt 24,6 miljoni euro võrra ning aastalõpuks on netovara suurus hinnanguliseit 718,9 miljonit eurot.

Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid- ja toetusi riigieelarvest, Euroopa Sotsiaalfondi jaGlobaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Riigieelarvest on planeeritud töötutoetusekuludeks 13,0 miljonit eurot, töövõimetoetuse kuludeks 88,5 miljonit eurot ning erijuhtudelsotsiaalmaksu maksmiseks 50,8 eurot. Lisaks eraldatakse riigieelarvest töötukassa sihtkapitalistrahastatava tööhõiveprogrammi rakendamiseks 3,0 miljonit eurot ning Euroopa Sotsiaalfondi TATprogrammide rakendamise kaasfinantseeinguks 0,6 miljonit eurot. Euroopa Sotsiaalfondist rahastataksetööturuteenuseid 17,3miljoni ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 0,6 miljoni euroulatuses.

Kokku on 2017. aastaks kavandatud erinevateks hüvitisteks ja toetusteks 229,4 miljonit eurot ningtööturuteenusteks 52,5 miljonit eurot.

26


Tabel4. Eelarve täitmine 2016

(tuhandetes eurodes, aasta kohta)20I6.a. 2016.a. TÄITMISE 20IS.a. 20IS.a. TÄITMISE

EELARVE TÄITMINE % EELARVE TÄITMINE 0/.TULUDKindlustatute töötuskindlustusmaksed 103262 103 472 100,2 97573 97376 99,8Tööandja töötuskindlustusmaksed 55603 55715 100,2 52540 52434 99,8Kodumaine sihtfinantseerimine 44980 39634 88,1 22232 21468 96,6Välismaine sihtfinantseerimine Il 058 6238 56,4 2838 867 30,5Intressitulu 452 920 203,5 2867 1 113 38,8KOKKUTULUD 215355 205979 95,6 178050 173258 97,3KULUDTÖÖTUSKlNDLUSTUSE KULUDTöötuskindlustushüvitised 44354 46884 105,7 42641 43309 101,6Koondamishüvitis 10 198 13271 130,1 8736 Il 762 134,6Tööandja maksejõuetuse hüvitis 4035 3835 95,0 4886 2865 58,6Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 10463 Il 873 113,5 10039 10621 105,8Kokku töötuskindlustuse kulud 69050 75863 109,9 66302 68557 103,4TÖÖTURUTEENUSTEJA -TOETUSTEKULUDTöötutoetus 10758 9979 92,8 9361 9314 99,5Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 24856 24320 97,8 9352 8984 96,1Töövõimetoetus 5617 2054 36,6 0 0 xTööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud 25785 21 103 81,8 33 Oll 24537 74,3TAT karjäärinõustamise kättesaadavusesuurendamine 768 544 70,8 853 600 70,3TAT tööturuteenused tagamaks paremaidvõimalusi hõives osalemiseks 3979 1 165 29,3 2486 419 16,9TAT tööturuteenuste osutaminetöövõimereformi sihtrühmale 7815 5404 69,1 0 0 xTAT töövõimesüsteemi toetavad tegevused 130 51 39,2 0 0 xProgramm Globaliseerumisega KohanemiseEuroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused 269 148 55,0 0 0 xKokku tööturuteenuste ja toetuste kulud 79977 64768 81,0 55063 43854 79,6TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUDPersonali- ja juhtimiskulud, sh 14549 13363 91,8 12393 11049 89,2Tööjõukulud 14060 12914 91,8 11 960 10678 89,3muu personalikulu 489 449 91,8 433 371 85,6

Majanduskulud 5399 4230 78,3 4163 3472 83,4Infotehnoloogia kulud 5353 4271 79,8 4267 3319 77,8Muud tegevuskulud 1434 1079 75,2 1 192 932 78,2Töövõime hindamine 1009 446 44,2 0 0 xEelarveline reserv 101 0 0,0 101 0 0,0Kokku tegevuskulud 27845 23389 84,0 22116 18772 84,9KOKKUKULUD 176872 164020 92,7 143481 131 183 91,4

TULEM 38483 41959 109,0 34569 42075 121,7

27


Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2016

2016. aastal jätkus aasta kokkuvõttes mõnevõrra tööturuolukorra paranemine - tööjõus osalemise määrning tööhõive määr tõusid, mille üheks põhjuseks oli mitteaktiivsuse vähenemine. Tööturuolukorraparanemisele aitas kaasa tööandjate suurem nõudlus tööjõu järele, mis väljendus vabade töökohtadearvu kasvus.

Samas tõusis ka töötuse määr, mis on samuti mõjutatud mitteaktiivsuse vähenemisest, sest osad neistinimestest liikusid ka töötusesse. Mitteaktiivsete arvu vähenemisel mängib rolli nii pensioniea tõus kuika 2016. aastal käivitunud töövõimereform, mille eesmärk on tuua vähenenud töövõimega inimesitööturule.

Juulis käivitunud töövõimereformi mõjul tõusis registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimegainimeste arv. Sellele vaatamata töötukassa klientide koguarv aasta jooksul siiski vähenes ning 2016.aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 4,5% vähem kui 2015. aasta lõpus. 2016. aasta keskmineregistreeritud töötute arv jäi siiski ligi 3% kõrgemaks 2015. aasta keskmisest registreeritud töötutearvust.

2015. aastal avaldatud majandusprognoosid nägid ette töötuse vähenemist (vaatamata aasta keskelkäivitunud töövõimereformile) ning töötuse määra oodati 2016. aastal vahemikus 5,8--6,3% (vt tabel5). Töötukassa tugines 2016. aasta eelarve prognoosimisel rahandusministeeriumi 2015. aasta suvisemajandusprognoosi põhistsenaariumile, mis eeldas aasta keskmise töötuse määra langemist 6,3%-ni.Tegelikkuses kujunes 2015. aasta keskmine töötuse määr prognoositust madalamaks ning 2016. aastatöötuse määr prognoositust kõrgemaks.

T b 15 2015 t I Id t d tööt 'da e . aas a ava au oo use maara prognoost2015 2016 2017 2018 2019

Rahandusministeeriumi 2015.a. kevadine6,1 5,8 5,5 5,5 5,5põhiprognoos

Rahandusministeeriumi 2015.a. suvine6,5 6,3 7,2 8,4 9,4

põhiprognoosEuroopa Komisjon 2015.a. talvine prognoos 6,8 5,9 - - -Eesti Panga 2015.a. detsembriprognoos 5,9 5,8 7,1 - -Tegelik 6,2 6,8

Koos tööturu aktiivsuse suurenemisega kaasnes ka kuu keskmise kindlustatute arvu suurenemine 0,5%võrra. Töötuskindlustusmaksest laekunud tulu kasvas võrreldes 2015. aastaga 6,3% ning vastasprognoositule.

Kuigi uusi töötuid tuli 2016. aastal arvele mõnevõrra vähem, kui eelneval aastal, olitöötuskindlustushüvitiste maaramrsi veidi rohkem ning 2016. aastal suurenesid kuludtöötuskindlustushüvitisele võrreldes 2015. aastaga ligi 8% võrra, kujunedes prognoositust mõnevõrrasuuremaks. Kulude suurenemise põhjuseks on nii suurenenud hüvitise määramiste arv kui ka keskmisemääratud hüvitise kasv.

Koondamishüvitise kulud suurenesid 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 13% võrra ning kujunesidprognoositust suuremaks. Koondamishüvitise kulude kasvu põhjuseks on samuti nii suurem hüvitisemääramiste arv ning ka keskmise koondamishüvitise suurenemine.

Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud suurenesid 2016. aastal eelneva aastagavõrreldes 34%, kuid osutusid prognoositust mõnevõrra väiksemaks. Kulud maksejõuetushüvitiselesuurenesid peamiselt suurema määramiste arvu tõttu, kuid veidi tõusis ka määratud hüvitis.

28


Kulud töötutoetusele suurenesid 2016. aastal 7% võrra ning moodustasid prognoositust 93%. Kuludesuurenemine tulenes töötutoetuse päevamäära tõusust, samas kui töötutoetuse määramiste arv veidivähenes ning toetuse maksmise kestus ühe päeva võrra lühenes.

Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kulu kujunes 2016. aastal kokkuvõttes mõnevõrraväiksemaks, kui prognoositud ning moodustas 98% prognoositust. 2016. aasta juulist makstavatöövõimetoetuse kulu oli prognoositust tunduvalt madalam, moodustades 37% eelarvest.Töövõimetoetuse kulu kujunes madalamaks, kuna töövõimetoetuse saajate arv oli prognoositustväiksem, seda nii väiksema töövõimehindamise taotlejate arvu tõttu kui ka seetõttu, et töövõime hinnativähenenuks väiksemal arvul taotlejatest.

Kulud aktiivsetele meetmetele suurenesid 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes Il %, kuid osutusidprognoositust väiksemaks.

Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara 2016. aastal 42 miljoni euro võrra. 2016. aasta lõpuks olitöötukassa netovara maht 694,3 miljonit eurot.

Registreeritud töötus

2016. aastat iseloomustab kokkuvõttes keskmiselt suurem registreeritud töötute arv võrreldes 2015.aastaga. Samas oli aasta lõpuks registreeritud töötuid arvel vähem kui varasemal aastal.

2016. aastaloli keskmine registreeritud töötute arv 28802 ehk 3% suurem kui 2015. aastal. Keskmiseltoli ühes kuus registreeritud töötuid 33 156ehk samuti 3% rohkem kui eelneval aastal. Võrreldes töötutekoguarvu aastase kasvuga vanuserühmas 15-74 aastat, kasvas registreeritud töötute arv mõnevõrravähem (vt joonis 10) ning aasta lõpus registreeritud töötute arv vähenes. Kui 2015. aasta viimaseskvartalis moodustas registreeritud töötute arv 64% kõigi töötute arvust, siis 2016. aasta lõpus oli seeosakaal 61%. Aasta viimasel päevaloli töötuna registreeritud 28438 inimest (sh 5328 vähenenudtöövõimega registreeritud töötut), mida on 4% võrra vähem, kui varasemal aastal.

160000

140000

120000

> 100000.."'Gl1;; 80000GlE] 60000

40000

20000

0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-Töötute arv(vanus15-74) -Reg. töötutearv -Uute reg.töötutearv -Arveloleku lõpetamised

Joonis 10 Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007-2016

Uued registreeritud töötud

Uusi registreeritud töötuid lisandus 2016. aastajooksul63 486 ehk 3%vähem kui eelneval aastal. Kõigesuurem oli uute registreeritud töötute juurdevool tavapäraselt esimeses kvartalis. Teises kvartalislisandus kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja neljandas kvartalis uute töötute arv taas kasvas.

29


2016. aastajooksul registreeritud töötutest 80% olid eelneva 12 kuujooksul töötanud. Võrreldes 2015.aastaga on uute registreeritud töötute seas vähenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatuselvõi poolte kokkuleppel (l protsendipunkti). 2015. aastal registreeritud uutest töötutest oli 62% töökaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2016. aastaloli see näitaja 63% .

Töötuna arveloleku lõpetamised

2016. aasta kokkuvõttes oli uute registreeritud töötute arv väiksem kui 2015. aastal ning samuti oli uutetöötute arv väiksem arveloleku lõpetamiste arvust: 2016. aasta jooksul lõpetati arvelolek 65 401juhul..Sellest tulenevalt oli 2016. aasta lõpuks arvelolevate töötute arv väiksem, kui eelneva aasta lõpus.

2016. aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest.Võrreldes 2015. aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 1 protsendipunkti. 17% töötunaarvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse kokkulepitud ajalnõustamisele või ei täitnud tööotsingu nõudeid. Eelneva aastaga võrreldes on selliste arvelolekuteosakaal vähenenud 2 protsendipunkti. Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 12% juhtudest ningülejäänud põhjusteloli oluliselt väiksem osakaal (vt tabelit 6). Vähenenud töövõimega töötute puhul2016. aasta teisel poolaastal lõpetatud arvelolekutest lõpetati 56% töölerakendumise tõttu ja 24% isikuenda soovil.

T b 16 R t itud töötut 2016 t Ia e . egis reen u oo u e arve 0 e u <1J_earruse_]JoIJuse .nmg . aas a2015 2016

Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaalarv I~etamistest arv lõpetamistest

Rakendumine * 42608 67% 44673 68%...Tööle 41960 66% 44079 67%...Töötukassa antud ettecötlustoetuseqa ettexötjaks hakkamine 415 1% 398 1%... Ettexötjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 233 0,4% 196 0,3%Vanaduspensioniikka jõudmine 271 0,4% 479 0,7%Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 316 0,5% 403 0,6%Isiku enda soovil 7545 12% 7877 12%Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete võiindividuaalse tööotsimiskava rikkumine 12093 19"/0 10910 17%Muud põhjused 963 2% 1059 2%KOKKULÖPETAMISI 63796 100% 65401 100%

Registreeritud töötud

2016. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,4% Eesti tööjõust vanuses 16 - pensioniiga? (vtjoonis 11).Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr langenud 0,2 protsendipunkti.Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,1%) ning Valgamaal (7,6%). Kõigemadalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,2%) ning Tartumaal (3,5%). Kõige enam vähenestöötuse määr aasta lõpu seisugaValgamaal (1,8 protsendipunkti), Läänemaal (1,6 protsendipunkti) ningJõgevamaal (1,3 protsendipunkti). Registreeritud töötus suurenes võrreldes eelneva aasta lõpu seisugaainult ühes maakonnas - Järvamaal (0,2 protsendipunkti).

9 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2016. aasta keskmist.

30


12000

10000

e 8000MOI'5~ 6000..tö 4000Q:

2000

0

- 1:2l.!it?.....0'.....

• • •it?r-t-r- <D, it? it?

n'> n'>~45

- ,.._ r-,

• 4,4%.. ............ .........~..................................................... /......

0 ~ it? ~ it? • • • • •",' r-, <D N it? it? it? it? •<t' <t' <t' <t' co co, ,.._, <D, 0

n'>' '" it?n'> Nnn 813 739 752 Fr 786n'>' - rt>563 589 505

DD el D 1113r 155 D lill 24E5I t I I t

C:::=JRegistreeritud töötuid •••••• Eesti keskmine reg. töötuse määr • Reg.töötuse määr

12%

9% ..:M:M

EOI<II

6% =:õ:0..abOIQ:

3%

0%

Joonis 11Registreeritud töötus maakonniti 2016. aasta lõpus

2016. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 18,7% kõigistregistreeritud töötutest (vt joonis 12). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaalJõgevamaa (30,7%) ning Põlvamaa osakonnas (26,4%) ning kõigemadalamHiiumaa (9,2%)ja Tallinnaja Harjumaa osakonnas (12,7%).

!> 1800..!'II 1600~:õ 1400:0.. 1200~~ 1000: 800Eig 600:0:s 400'1:1E 200GleGl..c:!'II:>

o

- r-:,,0

r-. •~~ 0 • • •

""" *- *- *-<D' 0, oo • • • 187%rt")••••• Ne~ ••• C;•••

~•• ~ •••• ;f!.:' ••• ~ ••••••••••••••••••••••••••• . ....

N N ~ ~ ~ .~ . .• I .-? 'N N 0 rt") ~ *- *- - •N _oc; _nö' 0 _':t. .J15

- ~ ~ r-. <Ii ~ *-~ ~ ",' •r-.N '*-n- ~ '"'!.

n I I I I I I nl n n _O 11 _0,

35%

30%1;;

25% Gl..::J:õ

20"10 :0..IIÕ

15% ~ii!'II

10"10 ..:.:~0

5%

0%

~ Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid • Osakaal kõigist registreeritud töötutest

•••••• Keskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest

Joonis 12Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakondlike osakondade lõikes2016. aasta lõpus

Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui2015. aasta lõpus moodustasid mehed 47,3% registreeritud töötutest, siis 2016. aasta lõpus oli nendeosakaal suurenenud 47,6%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötutevanuseline jaotus. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24aastaste ning 25-54aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2015. aasta lõpus oli 12,3%

31


arvelolevatest töötutest 16-24-aastased, siis 2016. aasta lõpus oli neid 11,2%.25-54aastaste osakaal onvähenenud 69,1%-It 68,5%-le. Üle 55aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 18,6%-lt 20,3%-le.

TbI7R' . d 2015 . 2016a e . egtstreerttu töötute soo a vanusej_aotus .Ja . aasta C>}2_usSugu Vanus

Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 5531.12.2015 reg. töötute arv 29774 14097 15677 3662 20581 5531

osakaal koguarvust 100% 47,3% 52,7% 12,3% 69,1% 18,6%31.12.2016 reg. töötute arv 28438 13527 14911 3 190 19485 5763

osakaal koguarvust 100% 47,6% 52,4% 11,2% 68,5% 20,3%

Registreeritud töötute seas oli 2016. aasta lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega (24%) japõhiharidusega (16%) inimesi (vtjoonis 13).Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 19%registreeritudtöötutest. Kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkoolibaasil) oli 25% registreeritud töötutest. Võrreldesaastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikesjäänud sarnaseks.

Magistri- võidoktorikraad Põhihariduseta

2%Bakalaureusekraad \7%

Rakendus-kõrgharidus

5%

Põhiharidus

r kutseharidusegai::=:- 2%

12%

Kutsekeskhariduspõhikoolibaasil

15%

keskkoolibaasil10%

Joonis 13 Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2016. aasta lõpus

2016. aasta lõpus arvelolnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (22%),oskus-ja käsitöölisi (18%) ning teenindus-ja müügitöötajaid (17%; vtjoonis 14).Võrreldes 2015. aastalõpu seisuga on vähenenud ametnike (2 protsendipunkti) ning seadme-ja masinaoperaatorite osatähtsus(1 protsendipunkt) ning suurenenud lihttööliste ning tehnikute ja keskastme spetsialistide osatähtsus (2protsendipunkti).

32


Seadme- jamasina

operaatorid +--;11%

Sõjaväelased0,1%

7%Tippspetsialistid

7%

Põllumajanduse jakalanduse

oskustöölised2%

Tehnikudjakeskastmespetsialistid

10%

6%

Joonis 14 Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi2016. aasta lõpus

Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2016. aasta lõpu seisuga on võrreldes aastataguseajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli 2015. aasta lõpus 68% registreeritud töötutest, siis2016. aasta lõpus oli neid 70%. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osatähtsus suurenesaastaga oluliselt (12%-lt 19%-le). Samuti suurenes võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga pikaajalistetöötute osakaal. Kui 2015. aasta lõpus oli 29% kõigist arvelolnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta(st vähemalt 12 kuud järjest, noored 6 kuud), siis 2016. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 32protsendini. Kokkuvõttes suurenes aastaga inimeste osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte riskirühma.

Tööturuteenused

Võrreldes 2015. aastaga suurenes 2016. aastal märgatavalt töötukassa kaudu vahendatavate töökohtadearv. 2016. aastajooksul oli töötukassal vahendada 57 234 töökohta, mida on eelneva aastaga võrreldes28% rohkem (vt joonis 15).Aasta jooksul lisandunud uute töökohtade arv suurenes võrreldes eelmiseaastaga 29%.

70000

60000 57234

50000

40000

30000

20000

10000

02007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

• Erinevaid vahendatud töökohti o Lisandunud tööpakkumised

Joonis 15Vahendatud töökohtade arv 2007.-2016. aastal

33


Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti Statistikaameti avaldatava statistikagakõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa hakkas kiiresti kasvama alates 2010. aastast(vt joonis 16) ning on viimastel aastatel püsinud samasel tasemel. 2016. aasta välteloli töötukassavahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 47%. Turuosa suurendamiseks teeb EestiTöötukassa, peaasjalikult spetsiaalselt tööandjatega koostöö tõhustamiseks värvatud tööandjatekonsultantide kaudu, aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassatöövahendusteenust kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalustest.Iseteenindusportaali kaudu usaldasid tööandjad 2016. aastal vahendada 56% töötukassavahendatavatest töökohtadest, aasta varem oli see osakaal 55%.

25000

20000 ----

'":;;Gl-c 15000OI...-a~...Gl 10000-cOI.l:IOI>

5000 -

7rJ'1o

6rJ'1o

5rJ'1o

~::I

4rJ'1o :;...:liIIIOI

3rJ'1o ....:I:1;:0I-

2rJ'1o

lrJ'1o

0%

-Vabade ametikohtadearv Eestis -Töötukassa vahendatavadtöökohad -Töötukassa turuosa Eestis

Joonis 16 Töövahenduse turuosa 2007-2016Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa'?

Võrreldes registreeritud töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõigeväiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite hulgas, kus ühe pakutavatöökoha kohta oli kolm töötut. Väike konkurents on samuti teen indus- ja müügitöötajate hulgas, kuskandideerib ühele kohale kuus inimest ning oskustöötajate ja käsitööliste seas, kus viimati töötasidsamal ametialal seitse inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohtaonjuhtide hulgas (35 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks jätkuvalttöötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega.

Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldiprogrammist Tõõturuteenuste osutamine tõõvõimereformi sihtrühma/e. Selle programmiga lisandusvähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Vaadates aga teenustel osalemist kõigiklientide peale kokku, siis oli 2016. aastal tööturuteenustel osalemisi keskmiselt 14% võrra rohkem, kui2015. aastal. Kuigi 2016. aasta jaanuarist on lisandunud uued teenused - tööalane rehabilitatsioon,kogemusnõustamine, kaitstud töö, mobiilsustoetus, töölesõidutoetus ning saatja sõidukuludehüvitamine-, siis võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes, on 2016. aastal teenustel osaleminesamuti märgatavalt tõusnud (8%). Suurema osalemiste arvu üheks põhjuseks on ka veidi suurem arvelolnud töötute arv, mis oli 3% kõrgem võrreldes eelneva aastaga.

10 Kuni 2009. aasta aprillini tööturuameti vahendatud tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatudtööpakkumised.

34


Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aastal märgatavalt tõusnud karjäärinõustamistel, palgatoetusel,tööturukoolitusel ning nõustamisteenustel osalemiste arvud (vt joonis 17). Karjäärinõustamiseltöötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 38% enam ning karjäärinõustamisel töötutele 6% enam kuieelmisel aastal. Palgatoetuse teenusel osaleti 23% enam, tööturukoolitusel 10% enam ningnõustamisteenustel 7% enam. Tunduvalt on ka suurenenud muudel teenustel osalemine, peamiselt uutelisandunud teenuste tõttu. 2016. aastal lisandunud teenustest on kõige rohkem osutatud tööalaserehabilitatsiooni teenust, seejärel mobiilsustoetust ning töölesõidu toetust. Kõige vähem on osutatudaga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. Võrreldes 2015. aastaga on umbessamale tasemele jäänud tööotsingu töötoas ning tööpraktikal osalemiste arv. 2016. aasta jooksul onvõrreldes eelmise aastaga maht vähenenud tööharjutusel, millelosaleti 28% vähem kui aasta tagasi.

D Karjääriinfotuba ja karjäärillÕustaminetöötavatele ja mitteaktiivsetele

• Tööharjutus

D Tööpraktika

• Palgatoetus

4000oTööotsingu töötuba

2000

o Koolituso

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016• Karjäärinõustamine

Joonis 17 Tööturuteenustel osalemised kuus keskmiselt 2009.-2016. aastal!'

Järgnevalt on vaadatud eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ningvähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemist.

Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine2016. aastalosalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel(vt joonis 18), mida osutati keskmiselt 2864 korral kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaletikeskmiselt 1 193 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 842 inimest kuus. Tööpraktikalosaleti keskmiselt 771 korral kuus ja tööharjutusel 444 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel japroovitööl osaleti 475 korral ning individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenuselkeskmiselt 275 korral kuus. Tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel)74 korral ning muudes meetmetes 117 korral.

11Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati pakkuma alates 2015. aastast.

35


Individuaalnerakendumine jahooldusteenus

4%

Töövalmidust toetavadteenused

7%

Tööharjutus6%

Joonis 18 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus 2016.aastal

Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 12

2016. aastalosalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalasel koolitusel (vtjoonis 19),mida osutati keskmiselt 431 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 193 korral kuus ningtööharjutusel keskmiselt 106 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 295 inimest kuus.Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 253 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel jahooldusteenusel osaleti keskmiselt 49 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl131 korral. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 4 korral kuus. Spetsiifiliselt vähenenud töövimegainimestele mõeldud teenustest osaleti kõige enam tööalasel rehabilitatsioonil 394 korral kuus.Kogemusnõustamisel osaleti 3 korral, kaitstud töö teenusel 54 korral kuus ning töölesõidu toetustmaksti keskmiselt 78 inimesele kuus. Teistel puuetega inimeste teenustel (töökoha kohandamine,tehnilise abivahendite andmine, tugiisikuga töötamine ja tööintervjuul abistamine) osaleti 101korral.

12 Eraldi programmi alusel hakati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid osutama alates 01.01.2016. Enne seda osutativähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP)alusel. Vähenenud töövõimega isikud, kes alustasid tööturuteenustel osalemist enne 01.01.2016,jätkasid osalemist TTTS võiTHP raames ning nad ei kajastu siin toodud osalemiste arvudes (ehk vähenenud töövõimega isikute teenusel osalemiste arvkokku on mõnevõrra suurem).

36


Muud Kogemusnõustamine0,1%

Tööharjutus5%

Töölesõidu toetus/saatja sõidukulu

4%

Individuaalnerakendumine jahooldusteenus

2%

Puuetega inimesteteenused

5%

Tööalane koolitus21%

6%

Joonis 19 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2016. aastal

Muud teenusedOsasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti2016. aasta jooksul keskmiselt 1 699 korral kuus, karjääriinfotoas 872 korral, tööotsingu töötoas 1 128korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti 869 korral kuus.Mobiilsustoetust sai keskmiselt 124 inimest, Minu esimese töökoha raames palgatoetusega oli töötamaskeskmiselt 248 inimest kuus ning avalikul töölosaleti keskmiselt 10 korral kuus.

Töötavate inimeste teenustel osalemineOsasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustelosalemistest osalesid töötavad inimesed puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 55 korral,tööalasel rehabilitatsioonil 141 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 60 korralkuus ning muudel teenustel 87 korral kuus!'. Kogemusnõustamisel osales 2016. aasta jooksul kolmtöötavat inimest. Lisaks sisaldab statistikat töötavate inimeste kohta ka eespool välja toodudkarjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika,mille puhul ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju osutati teenust töötavatele inimestele ja kui paljuteistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubiteenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingutöötoas ning tööklubis selle aasta jooksulosalenud keskmiselt 15 korral kuus, kuid nagu karjääriinfotöötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole kanende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavadinimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest).

Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)14Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 151 korral. EGF programmi alusel hakatiIda-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. Juulist kuni detsembrini määrati tasemeõppe toetus124 korral, tööturukoolitusele siseneti 181 korral ning eesti keele koolitusele siseneti 61 korral.Tööpraktikale siseneti 41 korral, võlanõustamise teenusele 3 korral, psühholoogilisele nõustamisele 7korral ning mobiilsustoetust sai 14 inimest.

13 Muud teenused - ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjalekoolituskulu hüvitamine14 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvadjuba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.

37


2016. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid kokku 38,7miljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 27 miljonit eurot oli tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalivahenditest. Teenuste osutamiseks kulus aastajooksul kokku 28,4 miljonit eurot ehk 73% eelarvest.

Töövõime hindamine

Töötukassa alustas 1.juulist pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. Vähenenudtöövõime määrati 2016. aasta jooksul 3 278 inimesele, nendest 2 466-le osaline töövõime ja 812-lepuuduv töövõime. 1 180 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga2016. aasta jooksulosalise töövõimega inimesi 1 456 ja puuduva töövõimega 495.

Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised

Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis

Kuni 2007. aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv (inimeste arv, kes olid tasunud omatöötasult vähemalt üks kord aasta jooksul töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arvkuus. Aastatel 2008-2010 kindlustatute arv igal aastal kahanes ning 2011. aastal koos hõivatute arvusuurenemisega pöördus taas kasvule. 2016. aastal kasvas kindlustatute arv võrreldes 2015. aastaga 1100 inimese võrra (vt joonis 20), kuigi hõivatute arv jäi eelneva aastaga samale tasemele.

Joonis 20 Kindlustatudja tööealised hõivatud (vanuses 16kuni pensioniiga) aastate12007-201615

Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute keskmisest arvust (vanuses 16 kunipensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlmanäiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuste ja nõukogude liikmeid.

Töötukassa rahuldas 2016. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 22246, mida on 1% võrrarohkem kui 2015. aastal. Võrreldes 2015. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uuteregistreeritud töötute osakaal veidi tõusnud. 2015. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 34%-le ning2016. aastaI3S%-le kõigist uutest töötutest (vtjoonis 21).

15 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul. Kindlustatute keskmine arv kuus näitabinimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus tasusid töötuskindlustusmakset.

38


~ 40000Gl(ii.(if<Il

'"Gl:2 20000·5,::JI

50%(iiGl

40% :2'0'8

30% (iiGl:5

20% ::J(Õ

~10% ~

oo 0%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

_ Uued töötuskindlustushOvitise saajad __ Uute tootuskindlustushOvitise saajate osakaal uutest töötutest

Joonis 21 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel2007-2016

2016. aasta jooksuloli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest töötutesttöötuskindlustusstaazi vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 23% hüvitiselekvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaazi 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360päevaks (l0 aastat või enam kindlustusstaazi) määrati 2016. aasta jooksul töötuskindlustushüvitis 32%hüvitisesaajatest.

Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 22%kõrgemat palka ning said 19% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vtjoonis22). Võrreldes 2015. aastaga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis erines siis 16%). 360-päevaselehüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud ennetöötuks jäämist 45% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päevaloli 41% kõrgem.Võrreldes 2015. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines siis 33%). Keskmiselt olid 2016. aastalhüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 890 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäevalhakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 453 eurot kuus. Võrreldes 2015. aastaga on keskmine hüvitissuurenenud 29 euro võrra.

40 ~----------------------------------------------------------------36,0

35 +-------------------------------------

15,4

30,330 +------------------

25

1515,1

10

5 ro

180-päevaselehüvitisele 270-päevaselehüvitisele 360-päevaselehüvitiselekvalifitseerujad kvalifitseerujad kvalifitseerujad

Keskmine

• isikuvarasemkeskminepäevatasu keskminehüvitise päevamääresimeselsajalpäeval

Joonis 22 2016. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasemkeskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval

39


2016. aastajooksullõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 22974 inimesel, mis on võrreldes 2015.aastaga 13% võrra rohkem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2016.aasta jooksul veidi tõusnud - kui 2015. aastaloli 64% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2016. aastalon ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmiselõpetamise põhjuseks töö leidmine (92%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (4%).

360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2016. aastajooksul, oli 213 päeva (vt joonis 23). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 156 päevaning 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 120 päeva. Võrreldes 2015. aastaga on 180päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus pikenenud 1 päeva võrra (2015. aastaloli 119 päeva), 270päevaks määratud hüvitiste kestus on lühenenud 4 päeva võrra (2015. aastaloli 160 päeva) ning 360päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 2 päeva võrra (2015. aastaloli 211 päeva).

~ 150Q)

],al 100a..

50

L_O _____j

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

.180 päevaksmääratudhüvitised 0270 päevaksmääratudhüvitised D360päevaksmääratudhüvitised

Joonis 23 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastate12007-2016 (ettenähtud hüvitiseperioodi lõpp jäi vastavasse aastasse)

2016. aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse töötuskindlustushüvitis 19 227töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 44,4 miljonit eurot. Aasta jooksul määratitöötuskindlustushüvitis 22246 inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate arv kujunes 16%prognoositust kõrgemaks. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise määramisega kokkukohustisi 46,9 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu kujunes 6%prognoositust kõrgemaks.

Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2016. aasta jooksul töötukassa poolekokku 2 892 korral (vt tabel 8), mida oli 12% võrra vähem kui aasta tagasi. Välisriigis täitunudkindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodideliitmist) taotles 2321 inimest, mida oli 14% võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa välisriigistäitunud kindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel taotlenudinimestest moodustasid jätkuvalt Soomes töötanud inimesed (1 264 inimest), suhteliselt palju inimesioli töötanud ka Norras (290) ning Suurbritannias (195). Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendastöötukassa 443 korral, mida oli 7% vähem kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassakindlustusstaazi seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes(184 korral). Välisriigis määratud töötushüvitisega tuli Eestisse tööd otsima 68 inimest, mida oli Il%rohkem kui aasta tagasi. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 60 inimest,mida oli 2% rohkem kui aasta tagasi.

40


T b 18 ree hüviti k d· .. h ·da e . ootus üvitiste oor matsioomju tum I aastate 01 es2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendaminevälisriigi hüvitise taotlemiseks 200 213 517 428 380 624 577 493 478 443Välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvestamineEesti töötuskindlustushüvitise määramisel 219 447 1484 1509 1849 2216 2522 2551 2688 2321Välisriigi töötushüvitisega Eestis tööd otsivadisikud 7 14 44 35 37 41 45 64 61 68Isikud, kes taotlesid Eesti töötushüvitiseeksportimist välisriiki 4 8 75 69 50 64 80 70 59 60Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumeidkokku 430 682 2120 2041 2316 2945 3224 3178 3286 2892

Töötutoetus

2016. aastal määrati töötutoetust 19 475 korral, mis on 3% vähem kui 2015. aastal (vt joonis 24).Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on 2016. aastal võrreldes 2015. aastagajäänudsamale tasemele - nii 2015. kui ka 2016. aastal määrati töötutoetus 31% kõigist uutest töötutest.

1:(Il

<I>ro"(ii'(Il(/)<I>(/) 25000~I

70%

60%1i5

50% ~'Õ:81i5

40% <I>'5:J(ii

30%(Il-'"(Il(/)

020%

10%

0%2012 2013 2014 2015 2016

o2007 2008 2009 2010 2011

_Uued töötutoetusesaajad --Uute töötutoetusesaajateosakaaluutesttöötutest

Joonis 24 Uued töötutoetuse saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel 2007-2016

Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2016. aasta jooksul, oli 115 päeva.Toetuse kestus on võrreldes 2015. aastaga lühenenud 1päeva võrra (keskmine kestus oli siis 116 päeva).

Töövõimetoetus

Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.2016. aasta teise poolaasta jooksul määrati töövõimetoetus 3 166 inimesele ning keskmiselt makstitöövõimetoetust 1 421 inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 161 eurot japuuduva töövõimega inimesele 284 eurot.

Kindlustushüvitis koondamise korral

2016. aasta jooksul rahuldas töötukassa 4 316 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mispuudutasid kokku 7 862 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga olikoondamishüvitise saajaid ligikaudu 5% rohkem.

41


Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajatejaotusest tegevusalade lõikes, sest 25% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala äriregistriandmebaasist (vt joonis 25). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim koondamishüvitisesaajate arv töötlevas tööstuses (24%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (10%) ning veondus ja laondus(9%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2016.aasta jooksul PKC Eesti AS, mille 322 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 466 619 euro ulatuses.

Põllumajandus,metsamajandus ja

kalapüük

Haldus- jaInfo ja side abitegevused

3%

3% Majutus ja toitlustus2%Mäetööstus

3%

xutse-, teadus- jatehnikaalane

tegevus3%

Tegevusalamääramata

25%

Muud tegevusalad4%

Hulgi- ja jaekaubandus;~--mootorsõidukite jamootorrataste remont

10%

Joonis 25 Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusala lõikes 2016. aastal

2016. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhuloli hüvitisesaajate keskmineeelnev palk 1 036 eurot ja keskmine hüvitis 1 680 eurot. Võrreldes 2015. aastaga on hüvitisesaajatekeskmine eelnev palk suurenenud 79 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 108 euro võrra.Keskmiselt olid 2016. aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juuresligikaudu IS aastat.

Nii koondamise korral makstava hüvitise määramiste arv kui ka kulud kujunesid 2016. aastalprognoositust kõrgemaks. Töötukassa prognoosis, et 2016. aastal määratakse kindlustushüvitiskoondamise korral 6 345 inimesele ja hüvitise maksmiseks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksutakulub 10,2 miljonit eurot. Tegelikuks hüvitise määramiste arvuks 2016. aastal kujunes 7 862 ehk tegelikhüvitise saajate arv ületas prognoosi 24% võrra. Hüvitise maksmiseks kulus 2016. aastal 13,3 miljoniteurot, mis ületab prognoositut 30% võrra.

Tööandja maksejõuetuse hüvitis

2016. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 152 ettevõtte maksejõuetusega,mis puudutas kokku I 600 inimesele hüvitise maksmist (vtjoonis 26). Võrreldes aastataguse ajaga olimaksejõuetuse hüvitise saajaid 24% rohkem.

42


8000 700

2:: 600'" 2::Ql 6000 500(ii '".(ii' Ql

'" 400(ii

If) '5'Ql 4000 e.!!1 '""5 300 '0o,:;, i-I 2002 000

100

0 02007 2 008 2009 2 010 2011 2 012 2013 2 014 2 015 2016

Maksejõuetuse hüvitise saajate arv -- Tööandjate arv, kelle töötajatele määrati maksejõuetuse hüvitist

Joonis 26 Maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja tööandjate arv, kelle töötajad said maksejõuetusehüvitist aastatel 2007-2016

Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusesttegevusalade lõikes, sest 20% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist(vt joonis 27). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 3% töötanud ettevõtetes, mis olideelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 33% oli töötanud sekundaarsektoris ning 64% tertsiaarsektoris".Primaarsektoris määrati 3 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 13 inimesele. Sekundaarsektoris olimaksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 329hüvitisesaajat, 17juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enampankrotihüvitise saajaid rõivatootmises (140 hüvitisesaajat, 4 juhtumi raames). Sekundaarsektori teinesuurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 185 hüvitisesaajat, 17juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse valdkonnas (211hüvitisesaajat, 9 juhtumit) ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (175 hüvitisesaajat, 23 juhtumit).Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2016. aastal AS Estonian Air pankrotijuhtum, mille 180 endiseletöötajale määrati kokku hüvitist 652 794 euro ulatuses.

16 Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus. kalandus.Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms.

43


Majutus ja toitlustus

Muud teenindavadtegevused

Muud valdkonnad5%

kutse-, teadus- jatehnikaalane tegevus

3%

9%Haldus- ja abitegevused

3%Hulgi- ja jaekaubandus;mootorsõidukite ja

mootorrataste rem11%

Nahatöötlemine janahktoodete tootmine

2%

Kemikaalide jakeemiatoodete tootmine

2%Finants- ja

kindlustustegevus2%

Toiduainete tootmine2%

2%

Joonis 27 Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad tegevusala lõikes 2016. aastal

2016. aastajooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 127 eurot kuus,mis on 30% kõrgem 2015. aasta näitajast. Keskmine töötasu oli varasemast tunduvalt kõrgem ASEstonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu. Keskmine määratud hüvitise summa 2016. aastaloli 2 383 eurot,mis on 2015. aasta määratud keskmisest hüvitisest 1% kõrgem (vtjoonis 28).

_Keskmine hüvitise suurus (vasak telg)

=Keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa (vasak telg)

-+-Hüvitamise osakaal kõigist nõuetest (parem telg)

6000 70%55005000 60%

4500 (ii50% m:x4000 m

(/)e 3500 040% Gl::J 3000 (/)

ui E2500 30% .'ll

'S;2000 '::J

20% I15001000 10%500

0 0%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Joonis 28 Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänudtasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest aastatel 2007-2016

2016. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 42% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttusaamatajäänud tasude summast, mis on väiksem 2015. aasta näitajast, mis oli 65%. Keskmiselt kattis

44


maksejõuetuse hüvitis 71% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles veidi väiksem võrreldes2015. aastaga, kui see osakaaloli 80%1718.

2016. aasta maksejõuetuse hüvitise määramiste arvuks prognoositi 1 613 ja hüvitise kuluks ilmahüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta 4 miljonit eurot. 2016. aastal määrati maksejõuetushüvitis 1 600inimesele, mis moodustab 99% prognoositud näitajast. Reaalne maksejõuetushüvitise kulu 2016. aastaloli 3,8 miljonit eurot, mis moodustab 95% prognoositud kulust.

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest

Alates 1.juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötajaeest. 2016. aasta teisel poolaastal hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 19 133 vähenenud töövõimegatöötaja eest. Keskmiselt hüvitati sotsiaalmaksu 6 778 tööandjale kuus. Kokku hüvitati sotsiaalmaksuvähenenud töövõimega töötajate eest 2016. aastal 14,5 miljoni euro ulatuses.

Vaided

2016. aastal esitati kokku 258 vaiet, millest rahuldati 68, tagastati 10 ja 180 jäeti rahuldamata.

Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2016. aastal jooksul kokku 27 vaiet, millest 9 rahuldati, 15 jäetirahuldamata ja 3 tagastati. Lisaks arvelolekuga seotud vaietele esitati kolm vaiet seoses arveloleku jatöötuskindlustushüvitise taotlemisega, millest üks rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Samuti esitati kuusvaiet seoses arveloleku ja töötutoetusega, millest 3 rahuldati, üks jäeti rahuldamata ning 2 tagastati.

Seoses tööturuteenustega esitati 2016 aastal kokku 33 vaiet. Nendest 15 vaiet esitati seoses ettevõtlusealustamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 13 jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses koolituse jakoolituskaardiga, millest üks rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata. Lisaks esitati kolm vaiet seoses tehniliseabivahendi andmisega, mis kõikjäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest üksrahuldati ja üks jäeti rahuldamata ning kaks vaiet seoses tugiisiku teenusega, mis jäeti mõlemadrahuldamata. Veel esitati üks vaie seoses tööharjutusega, mis rahuldati, üks vaie seoses ettevõtlusetoetamisega (mentorluse kulu hüvitamine), mis jäeti rahuldamata. Samuti esitati vaie seoses töökohakohandamisega, mis jäeti rahuldamata.

2016. aasta jooksul esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 43 vaiet, millest 9 rahuldati, Vale onmenetluses ja 28 jäeti rahuldamata, 5 tagastati.

Töötutoetusega seoses esitati 2016. aasta jooksul 15 vaiet, millest 6 rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata, 3tagastati.

2016. aastajooksul esitati seoses kindlustushüvitisega koondamise korral kaks vaiet, mis mõlemadjäetirahuldamata ning seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega üks vaie, mis jäeti rahuldamata.

Seoses töövõime hindamisega esitati 2016. aasta II poolaastal kokku 130 vaiet, sh 21 vaiet, millesvaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietestrahuldati 37 ja 92 jäeti rahuldamata, üks tagastati. Ainult töövõimetoetust vaidlustati 3 korral, millestüks vaie rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata.

Seoses tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega esitati 2 vaiet, millest üks jäi rahuldamataja teine tagastati.

17 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitudkeskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurelosal inimestel hüvitatakse nõuded ligi100% ulatuses.18 2016. aastal on maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast suuresti mõjutatud AS Estonian Air-ipankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 62% töötukassale esitatud tööandjamaksejõuetuse tõttu saamatajäänud tasude summast ja 77% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest.

45


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilansstuhandetes eurodes

Lisad 31.12.2016.a. 31.12.2015.a.AKTIVAKäibevaradRaha 2 16850 14373Nõuded ja ettemaksedNõue töötuskindlustusmakse osas 3 15313 14 178Nõue Riigikassa vastu 3 685 523 648843Muud lühiajalised nõuded 3 3507 1 948Kokku 704343 664969

Käibevarad kokku 721193 679342PõhivaradMateriaalsed põhivarad 4 47 88lmmateriaalsed põhivarad 5 6636 5 191Põhivarad kokku 6683 5279VARADKOKKU 727876 684621

KOHUSTISED JA NETOVARALühiajalised kohustisedVõlad tamijatele 1 974 1 855Kohustis hüvitiste ja toetuste osas 6 27018 26567Maksuvõlad 7 2664 3057ViitvõladVõlad töövõtjatele 883 695Muud lQ liKokku 893 706

Saadud ettemaksed 10,11 1 014 82Lühiajalised kohustised kokku 33563 32267NetovaraReservkapital 68462 63567Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital 59589 51 043SihtfondidTöötuskindlustushüvitiste sihtfond 352259 332366Koondamise ja tööandja maksejõuetuse 172 044 163303

puhul makstavate hüvitiste sihtfondKokku 524303 495669

Aruandeaasta tulem 41959 42075Netovara kokku 694313 652354KOHUSTISED JA NETOVARAKOKKU 727876 684621

Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for ide~ificati.2..n.Rurpp~esPDJyKuupäev/dale ..~O~~~ ..Allkiri/signature ..ti. . _ _ .

BOO EestlAS

46


Tulemiaruannetuhandetes eurodes, aasta kohta

Lisad 2016.a. 2015.a.

Tulu töötuskindlustusmaksetest 8 159 187 149810Kulu töötuskindlustushüvitistest 9 -63990 -57936Sotsiaalmaks hüvitisteit -11 873 -10621Netotulem kindlustustegevusest 83324 81253

Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 10 39634 21 468Välismaise sihtfinantseerimise tulu 11 6238 867Kulu töötutoetustest 10 -9979 -9314Kulu töövõimetoetustest 10 -2054 0Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaImaks 10 -24320 -8984Kulu tööturumeetmete osutamisest 12 -28415 -25 555Netotulem tööturuteenuste ja -toetuste -18896 -21518osutamisest

Intressitulu 13 920 1 113Tegevuskulud 14 -23 389 -18772Muud tulud 15 5 8Muud kulud 15 -5 -9Tegevustulem -22469 -17660

Aruandeaasta tulem 41959 42075


Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for ide!Jli~ation~rwses 2lllYKuupäev/date ..~.~.~.~!{=t'.Allkiri/signature .....h ~~.

BOO EestiAS

47


Netovara muutuste aruannetuhandetes eurodes, aasta kohta

Reserv- Töötuskindlus- Koondamise ja Tööturu- Jaotamata Netovarakapital tushüvitiste tööandja teenuste ja tulem kokku

sihtfond maksejõuetuse -toetustepuhul sihtkapital

makstavatehüvitistesihtfond

Seisuga31.12.2014 55574 291503 143866 38136 81200 610279Eraldis reservkapitali 7993 0 0 0 -7993 0Eraldis sihtfondidesse 0 40863 19437 0 -60300 0Eraldis sihtkapitali 0 0 0 12907 -12907 0Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 42075 42075Seisuga 31.12.2015 63567 332366 163303 51043 42075 652354

Eraldis reservkapitali 4895 0 0 0 -4895 0Eraldis sihtfondidesse 0 19893 8741 0 -28634 0Eraldis sihtkapitali 0 0 0 8546 -8546 0Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 41959 41959Seisuga31.12.2016 68462 352259 172044 59589 41959 694313


Allkirjastalud identifitseerimiseksInitialledfor idt;jtification~es 0Jlb'Kuupäev/dale.:>~Qs.",.9~....~t.\7.I.

" . t?t tl4 0Al1km/slijnature... .~._ .13.0QEestIAS

48


Rahavoogudearuannetuhandetes eurodes, aasta kohta

Lisa 2016.a. 2015.a.Rahavood põhitegevusestLaekunud töötuskindlustusmakseid 8 158052 152221Laekunud eelarveline eraldis 10 40433 21343Laekunud välismaine sihtfinantseerimine 11 4677 578Tasutud hüvitised, ilma kinnipeetud tulumaksuta -55 325 -45 169Tasutud töötutoetus -9963 -9307Tasutud töövõimetoetus -1 364 0Tasutud toetused ja teenused -26766 -24912Tarnijatele tasutud arved -8259 -6033Töötajatele makstud tasud, ilma kinnipeetud tulumaksuta -7983 -6636Tasutud maksud -51 523 -30328Muud laekunud tulud 23 17Muud tasutud kulud -136 -101Rahavood põhitegevusest kokku 41866 51673

Rahavood investeerimisestSaadud intressid 13 943 1 153Riigi kontsemikonto koosseisus olevad vahendid (muutus) 3 -36680 -50 173Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 4,5 -3629 -2653Rahavood investeerimisest kokku -39366 -51673

Rahavood kokku 2500 0

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 14350 14350Rahavood aruandeaastal 2500 0Raha [a raha ekvivalendid perioodi lõpul 16850 14350

Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2016 31.12.2015- raha ja pangakontod bilansis 2 16850 14350Kokku raha ja raha ekvivalendid 16850 14350


Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for identification pu~ 9Il!YKuupäev/date 3.~.~.~~.•.~.1.:I. .... . e • ~tAllkiri/signature .... It.. ... .~, ......._....

BOO Eesti AS 49


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.

Üldine informatsioon

Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalikõiguslikjuriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustusekorraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse,põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate jatööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest.

Töötukassajuhatus koostas 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande. Raamatupidamise aastaaruandekoostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mis on rahvusvaheliselt tunnustatudarvestuse ja aruandIuse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatudEesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjassätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumusemeetodit.

o l.0 l.20 16 jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, nus on käesolevas raamatupidamiseaastaaruandes rakendatud.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Aruandeskeemid

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatudbilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt töötukassa eripärast on "omakapitali" asemel kasutatud"netovara" mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruandeskeeme, vaid selle asemel on töötukassa eripärastja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudeskoostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulemidkindlustustegevusest, tööturuteenuste ja -toetuste osutamisest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhulon kasutatud otsest meetodit.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke, kuni 12-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse,mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad rahaja raha ekvivalendi mõistele.

16. jaanuaril 2012 sõlmiti Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel hoiuleping, mille eesmärgiks onreguleerida poolte õigusi ja kohustisi seoses töötukassa raha hoidmisega riigi kontsernikonto koosseisukuuluvatel arvelduskontodel ja sealt maksete tegemisega. Hoiulepingu järgselt pidi töötukassalikvideerima oma investeerimisportfellid 30. juuniks 2012 ning kandma vahendid üle riigikontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele. Rahandusministeerium hoiab rugikontsernikonto koosseisus olevat töötukassa raha ja paigutab seda koos Eesti Vabariigi rahaga,arvestades seejuures vajadusega tagada töötukassa seadusest tulenevate kohustiste täitmisega igalajahetkel vastavalt kehtivale õigusele. Rahandusministeerium tasub töötukassale riigi kontsernikontokoosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigikassareservi tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%.

Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for ideJllification~~ onlyKuupäev/dale .";>'Q::s..-;;.,~~.A IIkiri/signature .J::'.. . .

BDOEestlAS50


Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi-ja pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritudsoetusmaksumuses. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuselanguse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuseskajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni.Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

Materiaalsed põhivarad

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivaradena võeti kuni 31.12.2016 arvele rohkem kui I-aastasekasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületas 2 000 eurot ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulikeluiga oli üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus oli alla 2000 euro ilma käibemaksuta kanti ostmisehetkell OO%-liseltkulusse.Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalse ja immateriaalsepõhivarana kapitaliseerimise alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 eurokanti seisuga 31.12.2016 bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumihulgas.Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseseltsoetamisega seotud kuludest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis temasoetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusesttulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivarasoetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansiskajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel)ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Muid põhivarade hooldusja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Materiaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.Amortisatsiooninormid aastas on põhivarade gruppidele järgmised:

• arvutustehnika 20%• inventar 20%

Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis siis, kui vara on töötukassa poolt kontrollitav, temakasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärseltmõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, miskoosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakseimmateriaalset põhivara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum javõimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused

Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes põhivara eeldatavast kasulikustelueast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalsete põhivarade gruppidel järgmised:

• Tarkvara 20-33%,....ilKlfJusialUQ idenlifitseerimiseks

lnilia~led for idej)1jfication ~ gnlyKuupäev/dale .~.Q;o..$J.;.L._~.:.:t.Allkiri/signature ....~.~ ..

BDO EestiAS 51


Immateriaalse põhivarana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatuosa.

Arendusväljaminekud

Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse põhivarana, kui need on otseselt seotud sellistetarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, töötukassa poolt kontrollitavad ning millekasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritudarvutitarkvara arenduskulud hõlmavad arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksvahooidusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Arvutitarkvara arenduskuludamortiseeritakse hinnangulise kasuliku elueajooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat.

Varade väärtuse langus

Töötukassa, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti head raamatupidamistava, ei tee kaetavaväärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseksvajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjuselosaliseltvõi täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudeljuhtudel hinnatakse igal bilansipäeval vara väärtusevõimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse varakaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületabselle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatudmüügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse langusehindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimalikuvarade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastataksearuandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline,et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varadegrupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistataksevarasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis olekskujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindiuse tühistamistkajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindiuse kulude vähendamisena.

Kasutus- ja kapitalirendiarvestus

Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava varaomandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotudriskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletudkasutusrendina.

Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses.Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodipikkusest ning varade jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakserendiperioodi jooksullineaarselt kuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised)võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaidkulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

AlIkirjastatud identifitseerimiseksinitialled for identificati0D.PuWO~JlIilyKuupäev/date ~.O~9~..~I.(.±- ..Allkiri/signature ..... t,\..~.

BDOEestiAS

52

Eesti TöötukassaMajandusaasta aruanne 20 16

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nendenominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvassummas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nadalgselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestadesjärgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alatesbilansikuupäevast; või töötukassal pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Töötuskindlustusmaksete arvestus

Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiseIt, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millalettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulutöötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.

See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis onMaksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid töötukassa arveldusarvele jõudnud pärastbilansipäeva, on kajastatud nõudena bilansireal "Nõue töötuskindlustusmakse osas". Kuna töötukassaei tegele töötuskindlustusmaksete sissenõudmisega, ei ole bilansis eraldi arvele võetud Maksu- jaTolliametile laekunud töötuskindlustusmaksete ettemakseidja nõudeid, vaid on piirdutud netonõudega.

Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti pooltedastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtetepoolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolttagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa onlähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 25jaanuar 2017. aasta seisuga Maksuja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks 2016. aastatöötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemadkorrigeerimised 2016. aasta tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes.

Kindlustushüvitiste arvestus

Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summasolenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse töötuskindlustushüvitise puhulhüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva.Koondamiseja tööandja maksejõuetuse hüvitise puhulloetakse kulu tekkemomendiks otsuse tegemise kuupäeva. Kulu kindlustushüvitistest kajastataksetulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.Kohustis Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud kindlustushüvitise osas on kajastatud kohustisenabilansireal .Kohustis hüvitiste ja toetuste osas".

Tööturuteenuste ja -toetuste kulud

Tööturuteenuste ja -toetuste kulude hulka arvestatakse tööturuteenuste osutamise korraldamise jaosutamise ning tööturutoetuste (sh erijuhtudel sotsiaalmaksu) maksmisega kaasnevad kulud.Tööturuteenuste ja -toetuste kulud kaetakse töötukassa ning Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitudriigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel riigieelarvest ja on raamatupidamise aastaaruandeskajastatud tulemiaruande real "Kodumaine sihtfinantseerimise tulu".

Töötutoetused ja töövõimetoetused kajastatakse kuluna kuus, millal isikul tekkis õigus toetusele.Osutatud teenuste puhul on tekkepõhiseks kuuks teenuse osutamise kuu.

Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for idelJti8at§.f.~Kuupäev/date ...;;1........ • ..~!!.r.Allkirifsignature 1;. . . ~ _.

BDO EestlAS

53


Kohustis veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud tööturuteenuste ja -toetuste osas onkajastatud kohustisena bilansireal .Kohustis hüvitiste ja toetuste osas".

Toetused

Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest eianta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antudtoetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:• sotsiaaltoetused - toetused ftiüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;• sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille

puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakavaja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamisekohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;

• tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes temapõhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.

Sihtfinantseerimise liigid on:• kodumaine sihtfinantseerimine - residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksusteIt saadud ja

neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismainesihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimisekaasfinantseerimine - toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaksEuroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;

• välismaine sihtfinantseerimine mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelisteltorganisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude Ja põhivara sihtfinantseerimist.Töötukassa on saanud tegevuskulude sihtfinantseerimist. Toetust kajastatakse raamatupidamisesesmakordselt raha laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeva!. Tuludes ja kuludes kajastataksetoetusijälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, milleiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist eikajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et töötukassa vastab sihtfinantseerimisega seotudtingimustele, sihtfinantseerimine laekub ja ei kaasne sisulist tagasinõude riski. Plaanitud, kuidlaekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Juhul, kuitöötukassa poolt on tehtud kulutusi, mis ei ole järelkontrolli tulemuselosutunud abikõlblikuks,informeeritakse sellest rakendusüksust. Rakendusüksuse otsuse alusel kantakse abikõlbmatute kuludekatteks saadud toetused tagasi ja vähendatakse vastavalt sihtfinantseerimise tulu.

Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumise!.

Toetustega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel "Kodumaise sihtfinantseerimisetulu" ja "Välismaise sihtfinantseerimise tulu"

Sihtfondid

Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond)• töötuskindlustushüvitiste sihtfond• koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nendehoiule andmisest saadud intressitulu.

Allkirjastatud identifitseerimiseksinitialled for i~tific~tio p~ o~KUUpäev/date.s.o..~ .. ~.t!U2.~._1:..Allkiri/signature ....... . ~~.,

BOO EestiAS

54


Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandjatöötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.

Nimetatud sihtfonde kohta peetakse eraldi arvestust.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalTööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitistesihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandjamaksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest,riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nendehoiule andmisest saadud intressitulu.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse tööturuteenuste osutamiseks jatööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmiseks.

Reservkapital

Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reservtöötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.Reservkapitali suurus peab olema vähemalt 10protsenti töötukassa varade mahust.

Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavusekorral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministrikaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mistagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamineaastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinudasjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.

Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäevaleksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmusemõju ei kajastata lõppenud aasta bilansisja tulemiaruandes.Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.

. ~jjklrJüSiatlJd idenlifitseerimiseks1001Ialledfor identification.EU~Oa.!YKuupäev/dale .~ ..~ ...~.~. -IAUk"/' • " .m signature _

BDO Eesti AS •... .......

55

Lisa 2. Raha


31.12.2016 31.12.2015Nõudmiseni hoiusedKokku raha ja pangakontod 14373

16850 1437316850

Nõudmiseni hoiustega ühel real kajastatakse ka Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012sõlmitud hoiulepingu alusellaekumata intressitulu. Seisuga 31.12.2016 laekumata intressitulu ei olnud,31.12.2015 oli laekumata intressitulu 23 tuhat eurot. Vaata täiendavat informatsiooni riigikontsemikonto koosseisus olevate vahendite kohta lisast 3.

Intressimäärad olid 2016 aastal vahemikus 0-0,35% (20150-0,34%)Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 13.

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed

31.12.2016 31.12.201515 313 14 178

685523 6488433507 1948631 824

2203 31528 3392 102553 664-4 -44 14

704343 664969

Nõue töötuskindlustusmakse osasNõue Riigikassa vastu1

Muud lühiajalised nõuded s.h.Saamata kodumaine sihtfinantseerimine - vt.Lisa 10Saamata välismaine sihtfinantseerimine - vt.Lisa 11Tagasinõuded välisriigi töötushüvitiste eesfTagasinõuded töötuskindlustushüvitiste eest'Tagasinõuded toetuste ja teenuste eest"Ebatõenäoliseks tunnistatud tagasinõudedMuud nõuded

Kokku

1 Vastavalt Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012 sõlmitud hoiulepingule on EestiTöötukassa pangakontod liidetud riigi kontsemikonto koosseisu. Seisuga 31.12.2016 on riigikontsemikontol Eesti Töötukassa rahalisi vahendeid kogusummas 702373 (31.12.2015: 663 193)tuhat eurot. Eesti Töötukassa kontsemikonto koosseisu kuuluvatele pangakontodele on seisuga31.12.2016 seatud kasutuslimiidid kogusummas 16850 (31.12.2015: 14350) tuhat eurot , mis onkajastatud rahana.

2 Nõuded välisriigi pädevatele asutustele töötukassa poolt välisriigi pädevate asutuste eestväljamakstud töötushüvitiste eest.

3 Isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõudedtekivad valdavalt asjaolust, et hüvitise saaja ei edastata õigeaegselt töötukassale teavet töötu staatuselõpetamise kohta.

4 Isikule õigusliku aluseta makstud toetuste ja osutatud tööturuteenuste tagastamiseks esitatudnõuded.

AIik.lfJu:'läiUd identifitseerirrnseksInitialled for id~tjfiC~' pu~ qqlyKuupäev/dale ~; .n. ...AJJ.d.d: .Allkiri/signature ,j; ....~ ..

BDO EllstlAS56


Lisa 4. Materiaalsed põhivarad

2016. a. 2015. a.Soetusmaksumus perioodi algul 288 229Soetamine 67 59Mahakandmine -255 0Soetusmaksumus perioodi lõpul 100 288

Akumuleeritud kulum perioodi algul -200 -174Perioodi kulum -33 -26Müüdud ja mahakantud põhivarade kulum 180 0Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -53 -200

Jääkväärtus perioodi algul 88 55Jääkväärtus perioodi lõpul 47 88

Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalsete põhivaradekapitaliseerimise alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 euro kantiseisuga 31.12.2016 bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas.Täiendav kulu 2016 aastaloli seetõttu 75 tuhat eurot.

Lisa 5. Immateriaalsed põhivarad

Soetusmaksumus perioodi algulSoetamineSoetusmaksumus perioodi lõpul

2016. a. 2015. a.8824356212 386

623025948824

Akumuleeritud kulum perioodi algulPerioodi kulumAkumuleeritud kulum perioodi lõpul

-3633-2 117-5750

-2081-1 552-3633

Jääkväärtus perioodi algulJääkväärtus perioodi lõpul

51916636

41495191

Lisa 6. Kohustis hüvitiste ja toetuste osas

Töötuskindlustushüvitis - vt. Lisa 9Koondamishüvitis - vt. Lisa 9Tööandja maksejõuetuse hüvitis - vt. Lisa 9Deklareerimata sotsiaalmaks hüvitisteitToetusedKokku

31.12.2016 31.12.201522207 22866

2 136 4

2878 29651 925 719

27018 26567

Allkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for id~tifica~iO putRO~esJlI\I)Kuupäev/date ~.O .... ...:~1 ...f.:-:Allkiri/signature .....t.. ..~

BOO EestiAS 57


Lisa 7. Maksuvõlad

31.12.2016 31.12.2015Üksikisiku tulumaks töötasult 157 118Üksikisiku tulumaks hüvitisteit 722 788Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaimaks 493 768Sotsiaalmaks töötasudeit 312 233Sotsiaalmaks hüvitisteit 918 1 091Töötuskindl ustusmakse 21 16Pensionikindlustus töötasudeit 16 12Pensionikindlustus hüvitisteit 20 29Ettevõtte tulumaks 5 2Kokku 2664 3057

Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest

Töötajate Tööandja Kokkutöötuskind- töötuskind-lustusmakse lustusmakse

2016.a.20 16.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud 102734 55318 158 052töötuskindlustusmaksedLaekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2016.a. 738 397 1 135Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 103472 55715 159187

2015.a.2015.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud 98943 53278 152221töötuskindlustusmaksedLaekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2015 .a. -I 567 -844 -2411Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 97376 52434 149810

Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest

Töötus- Koondamis-kindlustus- hüvitis

hüvitis

Tööandjamaksejõuetuse hüvitis

Kokku

2016. a.Tasumata hüvitised 01.01.20 16.a.20 16.a. makstud hüvitisedAruandeperioodil maksmata2016.a. hüvitised - vt. Lisa 6Kokku kulu hüvitistest

22866-47543-22207

13-13 282

-2

-46884 -13271

2015.a.Tasumata hüvitised 01.01.2015 .a.2015.a. makstud hüvitisedAruandeperioodil maksmata2015.a. hüvitised - vt. Lisa 6Kokku kulu hüvitistest

18047-38490-22866

66-11 815

-13

4-3 833

-6

-3835

10-2871

-4

22883-64658-22215

-63990

18 123-53 176-22883

-11 762 -57936-43309 -2865

Allku]ustalud idenlifitseerimiseksInitialled for id~tification~~ ollly"{uupäev/dale ..q)t).-\..~~:-l..:.d.OArd\lIkiri/signalure ....h..~

BDO EestlAS

58


Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu

Kodumaine Kodumaine Kokkusihtfinantseerimine sihtfinantseerimine välisabi

tegevuskuludeks kaasfinantseerimiseks

2016. a.Nõue seisuga 01.01.20l6.a. 768 56 824Ettemaks seisuga 0l.0l.2016 -82 0 -82Aruandeperioodil laekunud -44248 -269 -445 17Aruandeperioodil tagastatud 4084 0 4084Kasutamine kokku 39370 264 39634s.h. täätutoetusteks 9979 0 9979

tõõvõimetoetusteks 2054 0 2054sotsiaalmaksuks 24320 0 24320tääturumeetmete osutamiseks 3017 264 3281

Nõue seisuga 3l.l2.2016 580 51 631Ettemaks seisuga 31.12.2016 -687 0 -687

2015. a.Nõue seisuga 0l.0l.2015.a. 670 0 670Ettemaks seisuga 01.01.2015 -53 0 -53Aruandeperioodil laekunud -21 731 -97 -21 828Aruandeperioodil tagastatud 485 0 485Kasutamine kokku 21 315 153 21468s.h. tõõtutoetusteks 9314 0 9314

sotsiaalmaksuks 8984 0 8984tõõturumeetmete osutamiseks 3017 153 3170

Nõue seisuga 31.12.2015 768 56 824Ettemaks seisuga 31.12.2015 -82 0 -82

Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3.

AII"lrJiiStatud identifitseerimis~ksInitialledforid~e~Kuupftllv/date .:>: :.. ..~,,\~ .'\!lklrl/3ig,oftture • .

OOOEestiAS

59


Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu

kaasrahastatavad toetusedtööturuteenuste osutamiseks I

Euroopa Fondi toetustööturuteenuste osutamiseks/

EL Euroopa Sotsiaalfondist Globaliseerumisega Kohanemise Kokku

2016. a.Nõue seisuga 01.01.2016AruandeperioodillaekunudAruandeperioodil tagastatudKasutamine kokkus.h tööturumeetmete osutamiseks

Nõue seisuga 31.12.2016Ettemaks seisuga 31.12.2016

315-4353

3608960892054

o

o-540213149149149327

2015. a.Nõue seisuga 01.01.2015Aruandeperioodil laekunudAruandeperioodil tagastatudKasutamine kokkus.h tööturumeetmete osutamiseks

Nõue seisuga 31.12.2015

Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3.

j Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad toetuseid antakse tervise- ja tööministri25.11.2014 käskkiri nr 210 .Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine", tervise- jatööministri 04.12.2014 käskkiri nr 222 "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusihõives osalemiseks" , tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkiri nr 57 "Tööturuteenuste osutaminetöövõimereformi sihtrühmale" ja tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkiri nr 207 "Töövõimesüsteemi toetavad tegevused" alusel.

o 26-26oooo

-552o

867867315

2 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kaasrahastatavad toetused antakse tervise- jatööministri 15.06.2016 käskkiri nr 84 "Globaliserumisega kohanemise Euroopa Fondi toetusekasutamise tingimused" alusel.

"I"IJastaluu rcennfltseerimiseksalled for ide9tification J2!1~~ ~Ipäev/date ....:lQg..~.$I ..~ ..... . oJ(A49.(;1ft/signature . _ .

BOO EestiAS

315-4893

216623862382203327

26-578

o867867315

60


Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest

2016.a. 2015.a.Koolitusteenus -10350 -9705Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks -1 689 -1 744Tööharjutuse teenus -1 714 -2651Stipendiumid -2061 -2095Sõidutoetused -2339 -1 767Tööpraktikajuhendamise tasu -2916 -2776Nõustamisteenused -1 300 -1 132Palgatoetus tööandjale -3629 -2351Tööalane rehabilitatsioon -536 0Muud teenuste kulud -1 056 -544Muud tegevuskulud -825 -790S.h. töötasu -411 -364sotsiaalmaks -139 -120muud kulud -275 -306

Kokku -28415 -25555

Lisa 13. Intressitulu

2016.a. 2015.a.Intressitulu arvelduskontodelts.h. laekumata intressituluKokku intressitulu

920o

1 11323

920 1113

Laekumata intressitulu arvelduskontodelt summas 0 tuhat eurot seisuga 31.12.2016 ja 23 tuhat eurotseisuga 31.12.2015 on bilansis kajastatud real "Raha".

Vaata täiendavat informatsiooni lisast 2.

Lisa 14. Tegevuskulud

2016.a. 2015.a.PalgakuluSotsiaalmaksukuluKulud ruumideleKantselei- ja sidekuludMateriaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 4)Immateriaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 5)Infotehnoloogia kuludTöövõime hindamise kuludMuud tegevuskuludKokku

Töötajate keskmine arv majandusaastal oli 640 (2015: 547)

-9659-3313-3 137-287-108

-2 117-2 162-446

-2 160

-7987-2734-2515-219-26

-1 552-1 765

o-1 974

-23389 -18772

AlIkirjastatud identifitseerimiseksInitialled for idellti.ficat~~ qtij,:.Kuu~~e~/date .v.U~ .!.esJtJ_IJ.:1:Allkm/signature ::.. ~

BOO EestiAS61


Lisa 15. Muud tulud ja kulud

Toetus riigieelarvelistest vahenditest õppelaenude kustutamiseksKokku muud tulud

2016.a. 2015.a.5 85 8

-5 -9-5 -9

Töötajate eest tasutud õppelaenud (koos maksudega)Kokku muud kulud

Lisa 16. Kasutusrent

Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid IT ja kontoritehnika rentimiseks kogusummas 813(2015: 645) tuhat eurot ja sõiduautode rentimiseks 202 (2015: 202) tuhat eurot.

Kasutusrendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 265 (2015: 184) tuhateurot, sellest 216 (2015: 169) tuhat eurot tasuti IT ja kontoritehnika kasutusrendi ja 49 (2015: 15)tuhat eurot sõiduautode rentimise eest.

Autodele on kehtestatud läbisõidupiirang 100 000 - 200 000 km.

Kasutusrendile võetud varad ei ole edasi antud allrendile

Töötukassa on sõlminud büroopindade kasutamiseks üürilepingud. Rendimakseid on aruandeaastatulemiaruandes kajastatud summas 1 716 (2015: 1274) tuhat eurot.Üürilepingutest on 4 tähtajatut ja 24 tähtajalist lepingut.

Tulevaste perioodide rendikulu jaguneb järgmiselt:

31.12.2016

Maksetähtajaga kuni 1 aastaMaksetähtajaga 1-5 aastatMaksetähtajaga üle 5 aasta

IT ja Sõiduautod Ruumid Kokkukontoritehnika

267 47 2040 2354333 83 7619 8035

0 0 6274 6274

31.12.2015

Maksetähtajaga kuni 1 aastaMaksetähtajaga 1-5 aastatMaksetähtajaga üle 5 aasta

IT ja Sõiduautod Ruumid Kokkukontoritehnika

206 49 1603 1858380 130 5928 6438

0 0 4 103 4103

K.iiI\IIJiJ:;L;iIUO Identifitseerimiseks.nitialled for id~.ttfi~' ~ onl)J(uupäev/date~·. ,~.L:t. ,Allkiri/signature ....~.. . . . .

BDOEestlAS

62

Eesti TöötukassaMajandusaasta aruanne 20J 6

Lisa 17. Tingimuslikud kohustised

Võimalikust maksurevisjonist tulenevad kohustised:• Maksuhalduril on õigus kontrollida töötukassa maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul

maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendavmaksusumma, intressid ning trahvi.

• Töötukassa juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldurmäärata töötukassale olulise täiendava maksusumma.

Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega

Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslikjuriidiline isik.Töötukassa seotud osapoolteks on tegev- ja kõrgemjuhtkond, eelpool nimetatud isikute pereliikmed,kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslaneja laps, ning kõigi eelpool nimetatud isikute valitsevavõi olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingudja äriühingud.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud jaolulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioonvaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Töötukassa sisedokumentide üldistelenõuetele või turutingimustele.

Töötukassa kõrgem organ on kuueliikmeline nõukogu kuhu kuuluvad kaks Vabariigi Valitsuseesindajat, kaks Eesti Tööandjate Keskliidu esindajat. Eesti Ametühingute Keskliidu esindaja jaTeenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindaja. Töötukassa igapäevast juhtimist korraldabneljaliikmeline juhatus.

Seotud osapooltega tehtud tehinguid nõukoguja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetega aruandeaastalei toimunud (2015: 6 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2016 ja 31.12.2015 nõudedja kohustised nõukoguja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetele puuduvad.

Töötukassa juhatuse ja nõukogu liikmed said aruandeaastal tasu (palk, preemia ja muud hüvitised)kogusummas 222 (2015: 189) tuhat eurot. Juhatuse esimehel on õigus kasutada ametiautot.

Juhatuse liikmetel on õigus teatud tingimustel saada ametilepingu lõppemisellahkumishüvitust 2-4kuu ametitasu ulatuses.

Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused

3. jaanuaril 2017 kinnitas Töötukassa juhatus Eesti keskmise kalendripäeva tasuks 28,98 eurot.Seoses sellega on 50% asendusmäära korral ühe kuu töötuskindlustushüvitise maksimumsumma1347eurotja 57 senti.

2017. aasta 1. maist jõustub uus tööhõiveprogramm aastateks 2017-2020, mille alusel hakkabtöötukassa pakkuma nelja töötuse ennetamisele suunatud teenust.

• Tööturukoolitus töötajale• Tasemeõppes osalemise toetus töötajale ja registreeritud töötule• Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötajale• Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks, muutuste läbiviimiseks või tööle asumisele

eelnevalt vähemalt 12kuud järjest töötuna arvelolnud töötaja koolitamiseks

Al,KUJaslalua rcentifitseenmiseksInitialled for i~!lficati.Q.n PfJ~es onlyKuupäev/date .v..v.,.O~~:;;j';:;:';;"'"Allkiri/signature :6..~

BDOEestiAS63

18DO Tel: +372627 5500Fax: +372627 [email protected]

A. H. Tammsaare tee 4711316 TallinnESTONIA

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Eesti Töötukassa nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Eesti Töötukassa (Töötukassa) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssiseisuga 31. detsember 2016 ning tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruanneteeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamiselkasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Töötukassafinantsseisundit seisuga31. detsember 2016ning sellel kuupäevallõppenud majandusaasta finantstulemustja rahavoogusidkooskõlasEesti hea raamatupidamistavaga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavaltnendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas .Vandeaudittort kohustused seosesraamatupidamise aastaaruande auditiga" . Me oleme Töötukassast sõltumatud kooskõlas kutselistearvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalasedkohustusedvastavalt eetikakoodeksi (EE)nõuetele.

Usume,et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlmaraamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muuinformatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.

Raamatupidamiseaastaaruandeauditi käiguson meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda sedatehes, kasmuu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandestvõi meie poolt auditi käigussaadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjaljärelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandesväljatooma. Meil ei ole sellega seosesmidagi välja tuua.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamiseaastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlasEesti hearaamatupidamistavaga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kaspettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Töötukassa suutlikkustjätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui seeon asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaoludekohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatsebkasTöötukassa likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Töötukassa raamatupidamise aruandlusprotsessi ülejärelevalve teostamise eest.

BOO Eesti ASRegistrikood 10309827 VATnr EE100081343 Tegevusluba& 1

BOOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BOOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of theinternational BOOnetwork of independent member firms.

1800Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna onkas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, missisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et oluliseväärkajastamise eksisteerimisel seekooskõlasrahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidudauditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakseoluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikkeotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutameauditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust jasäilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva oluliseväärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ninghangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusesttuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamisepuhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitistetegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamiseauditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustesasjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Töötukassa sisekontrollitulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendegaseosesavalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasusekohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmustevõi tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Töötukassa suutlikkuses jätkatajätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatudjuhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandesselle kohta avalikustatudinfole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldusedpõhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmusedvõi tingimused võivad siiski kahjustada Töötukassasuutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatudinformatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid jasündmusiviisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse jaajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemipuuduste kohta.

Laile KaasikVandeaudiitor, litsents nr 511

Liina OolupVandeaudiitor, litsents nr 661

BDO Eesti ASTegevusluba nr 1A. H. Tammsaaretee 47,11316 Tallinn

30. märts 2017

BDOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of theinternational BDOnetwork of independent member firms.


Tulemi jaotamise ettepanek

Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2016 järgmine

eelmiste perioodide jaotamata tulem o eurot

2016. a. tulem 41 958 772 eurot

Kokkujaotamata tulem 31.12.2016.a. 41 958 772 eurot

Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvatsihtotstarbelist fondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sihtfondide ja sihtkapitali kohtapeetakse eraldi arvestust.

Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reservtöötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.

Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada 2016. aasta tulem alljärgnevalt:

1. Eraldised reservkapitali 4 325 531 eurot

2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi 23 617 189 eurot

3. Eraldised koondamise ja tööandja maksejõuetusepuhul makstavate hüvitiste sihtfondi 8 946 325 eurot

Eraldised tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 5 069 727 eurot

juhatuse esimeesErik Aasjuhatuse liige

;Reelika Leetmaajuhatuse liige

Pille Liimaljuhatuse liige

66


Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2016. aastamajandusaasta aruandele

Käesolevaga kinnitame Eesti Töötukassa 2016. asta majandusaasta aruandes esitatud andmeteõigsust:

Juhatus:

Meelis Paavel

Erik Aas

juhatuse esimees

juhatuse liige

juhatuse liige

juhatuse liige

~.01.2017

'So. JJ .2017

30 .a.2017--

30 .__Q3_.2017

Reelika Leetmaa

Pille Liimal

Nõukogu:

Jevgeni Ossinovski nõukogu esimees"?" T .O~2017/" --

Peep Peterson nõukogu liigee DZ .D!:t.20 17

Tõnis Rüütel nõukogu liige t32_. ",11(.2017Veiko Tali nõukogu liige ~. ~V.2017--

Toomas Tamsar nõukogu liige 67.Gtr .2017--

Ago Tuuling nõukogu liige a;z..::ff."L017<-

67

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le

EMTAK tegevusala

84301 kohustuslik sotsiaalkindlustus (töötuskindlustus)


2016

159187478

68

Documents

Majandusaasta aruanne · Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne 2016 2017. aasta peamised suunad 2016. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra kiirenes ning ka tööturul