MAJANDUSAASTA ARUANNE - Metsä Forest - puukauppa · PDF fileRaamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 ... Statistikaameti andmetel suurenes puidu ja puittoodete eksport Eestist 2014

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2014

aruandeaasta lõpp: 31.12.2014

ärinimi: Metsä Forest Eesti AS

registrikood: 10326257

tänava/talu nimi,

maja ja korteri number:

Katusepapi 4

linn: Tallinn

maakond: Harju maakond

postisihtnumber: 11412

telefon: +372 6221460

faks: +372 6379031

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.metsaforest.ee

2

Metsä Forest Eesti AS 2014. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 7

Bilanss 7

Kasumiaruanne 8

Rahavoogude aruanne 9

Omakapitali muutuste aruanne 10

Raamatupidamise aastaaruande lisad 11

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11

Lisa 2 Raha 15

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17

Lisa 6 Varud 17

Lisa 7 Bioloogilised varad 18

Lisa 8 Materiaalne põhivara 19

Lisa 9 Immateriaalne põhivara 20

Lisa 10 Kasutusrent 20

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 21

Lisa 12 Tingimuslikud kohustused ja varad 22

Lisa 13 Aktsiakapital 22

Lisa 14 Müügitulu 23

Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 23

Lisa 16 Turustuskulud 23

Lisa 17 Üldhalduskulud 24

Lisa 18 Tööjõukulud 24

Lisa 19 Muud äritulud 24

Lisa 20 Intressikulud 25

Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 25

Lisa 22 Seotud osapooled 25

Aruande allkirjad 27

Vandeaudiitori aruanne 28


3

TEGEVUSARUANNE

Metsä Forest Eesti AS on Soome metsatööstuskontserni Metsä Group tütarettevõte Eestis. Kontserni tegevus keskendub viiele

põhisuunale: majapidamis- ja küpsetuspaberite tootmine (Metsä Tissue), kartongi- ja paberitööstus (Metsä Board), tselluloositööstus

(Metsä Fibre), puittoodete tootmine (Metsä Wood) ja puiduvarumine (Metsä Forest). Metsä Group’i toodangus on kõrge kvaliteedi

saavutamiseks ühendatud taastuv tooraine, klientide vajadustest lähtumine, jätkusuutlik areng ning uuenduslikkus. Kontsern annab

tööd 10 500 inimesele ning selle tootmis- ja turustusettevõtteid on ligi 30 riigis üle maailma, peamiseks sihtturuks on siiski Euroopa.

Metsä Group’i müügikäive oli 2014. aastal 5,0 miljardit eurot ning ärikasum 0,4 miljardit eurot. Kontserni emaettevõte Metsäliitto

Osuuskunta on registreeritud Soomes ja selle omanikeks on ligi 122 000 Soome metsaomanikku.

Metsä Forest Eesti AS peamiseks eesmärgiks on Metsä Group’i tehaste varustamine kvaliteetse toorainega. Ettevõte tegutseb üle

Eesti, ostes nii ümarmetsamaterjale ja puiduhaket kui kasvava metsa raieõiguseid. Varutud paberipuit ja tselluloosi tootmiseks sobiv

puiduhake tarnitakse valdavalt kontserni Soomes ja Rootsis paiknevatele tehastele, palgid ja küttepuit realiseeritakse aga kohalikul

turul.

Majanduskeskkond

Statistikaameti andmetel suurenes puidu ja puittoodete eksport Eestist 2014. aastal eelmise aastaga võrreldes umbes 5 %, ületades

1,1 miljardit eurot. Siiski oli kasv oluliselt väiksem kui 2013. aastal. Samuti jäi ümarpuidu eksport eelmise aasta tasemele,

vähenedes alla 1 % 136 miljoni euroni. Puit ja puittooted olid jätkuvalt üheks suurimaks väliskaubandusbilanssi tasakaalustavaks

kaubagrupiks 0,7 miljardi euro suuruse ülejäägiga.

Eesti metsa- ja puidutööstuse tootmismahud kasvasid 2014. aastal võrdluses eelmise aastaga üle 8 % ning müügiindeks tõusis ligi

10 %, seda nii siseturu kui ekspordi toel. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmise mahud saavutasid praktiliselt 2006.-2007. aasta

taseme.

2014. aasta esimesel poolel jätkus kohaliku saetööstuse püsivalt kõrge nõudluse tõttu okaspuupalkide hinnatõus ning hinnad

jõudsid saeveskite kasvavatele ladudele vaatamata viimaste aastate rekordtasemele. Aasta teises pooles hinnatõus pidurdus ning

kuusepalgi osas algas hinnalangus, millega mahtude vähenemist siiski ei kaasnenud. Paberipuiduturul toimus 2014. aastal

välisnõudluse muutusest ja Skandinaavia turu ülepakkumisest tulenevalt kasepaberipuidu mõningane hinnatõus ning

okaspaberipuidu märkimisväärne hinnalangus. Aasta lõpus pöördus ka kasepaberipuidu hind uuesti langusesse. Küttepuidu

nõudluses olulisi muutusi ei toimunud ning hinnatase jäi kogu aasta vältel madalaks.

2015. aasta alguses on paberipuiduturg endiselt madalseisus ning olulist nõudluse taastumist ei ole ette näha. Ka palgituru

väljavaated ei ole eelmisel aastal toimunud saematerjali ületootmise tõttu kuigi head. Siiski on Eestisse plaanitud mitmeid

investeeringuid sae- ning pelletitööstuste tootmismahtude suurendamiseks lähiaastatel.

Tegevustulemused

Metsä Forest Eesti AS peamiseks eesmärgiks 2014. aastal oli müügimahtude ja turuosa säilitamine nii kohalikul kui eksportturul

ning ettevõtte jätkuva kasumlikkuse tagamine. Eesmärkide saavutamiseks oli plaanis tarnida vähemalt 970 tuhat tihumeetrit

ümarmetsamaterjale ja küttehaket ning 175 tuhat tihumeetrit tselluloosi tootmiseks sobivat puiduhaket. Planeeritud tarnekoguseid

suudeti aktiivse tegevuse abil sise- ja eksporditurul ületada ligi 18 %. Oma panuse müügimahtude kasvatamisele andis ka tugev

siseturu nõudlus.


4

Müügimaht (tuh. tm)

Metsä Forest Eesti AS müügimaht kasvas 2014. aastal eelmise aastaga võrreldes 10 %, ulatudes 1 348,7 tuhande tihumeetrini

(2013: 1 221,4 tuhat tihumeetrit). Müügimahtude kasv toimus kohalikul turul – Eesti-siseselt realiseeriti 576,8 tuhat (2013:

434,7 tuhat) tihumeetrit metsamaterjale ehk 33 % enam kui eelmisel aastal. Samal ajal vähenesid ekspordikogused paberipuidu

tagasihoidlikuma nõudluse tõttu ligi 2 % 771,9 tuhande tihumeetrini (2013: 786,7 tuhat tihumeetrit). Eesti-siseselt müüdud koguste

olulise kasvu tõttu suurenes kohaliku müügi osatähtsus kogu müügimahust 2014. aastal 43 %-ni (2013: 36 %). Ekspordist

moodustasid valdava osa tarned emaettevõttele, vähesel määral tarniti 2014. aastal metsamaterjale ka Lätti ja Leetu.

Märkimisväärne oli palgitarnete kasv. 2014. aastal ulatus palkide müügimaht 438,7 tuhande tihumeetrini (2013: 347,4 tuhat

tihumeetrit), ületades eelmise aasta mahtu 26 %. Palgitarned moodustasid ligi 33 % kogu tarnemahust (2013: 28 %). Samuti suudeti

edukalt suurendada turuosa küttepuidu turul ning 2014. aastal müüdi juba 102,9 tuhat (2013: 59,2 tuhat) tihumeetrit küttepuitu,

raidmeid ja küttehaket, mida on ligi 74 % rohkem kui eelmisel aastal. Endiselt moodustas kogutarnes suurima osa ehk 41 % (2013:

49 %) paberipuit, mida müüdi 2014. aastal 556,9 tuhat (2013: 601,0 tuhat) tihumeetrit. Tselluloosi tootmiseks sobivat puiduhaket

realiseeriti samas 250,2 tuhat (2013: 213,8 tuhat) tihumeetrit ning kokkuvõttes jäi paberipuidu ja tselluloosihakke tarnemaht

praktiliselt eelmise aasta tasemele.

Müügitulu (milj. eurot)

Kasvanud tarnemahtude tõttu suurenes Metsä Forest Eesti AS aruandeaasta müügitulu eelmise aastaga võrreldes ligi 13 %, olles

67,4 miljonit (2013: 59,9 miljonit) eurot. Eestis teenitud müügitulu moodustas 2014. aastal 34,1 miljonit (2013: 25,4 miljonit) eurot

ehk 51 % (2013: 42 %) ja ekspordi müügitulu 33,3 miljonit (2013: 34,5 miljonit) eurot ehk 49 % (2013: 58 %) kogu müügitulust. Aasta

keskmine metsamaterjalide müügihind jäi enam-vähem eelmise aasta tasemele. Siiski võis märgata ligi 2 %-list ekspordi

hinnalangust ning 1 %-list siseturu hinnatõusu.

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2010 2011 2012 2013 2014

Palgid Paberipuit Puiduhake Küttepuit

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2010 2011 2012 2013 2014

Eksport Kohalik müük

0

10

20

30

40

50

60

70

2010 2011 2012 2013 2014

Ümarmetsamaterjalid Puiduhake Teenused

0

10

20

30

40

50

60

70

2010 2011 2012 2013 2014

Eksport Kohalik müük


5

Ärikasum

Kohaliku müügi mahtude kasv avaldas tuntavat mõju ka Metsä Forest Eesti AS kasuminumbritele. Ettevõte ärikasum suurenes

2014. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi 16 % 1 390,6 tuhande euroni (2013: 1 199,9 tuhat eurot). Vaatamata müügikoguste

suurendamisele ning väikesele hinnalangusele eksportturgudel ei teinud Metsä Forest Eesti AS allahindlust ettevõtte tasuvuse osas

ja ärikasum müüdud metsamaterjali tihumeetri kohta säilis eesmärgiks seatud tasemel. Metsä Forest Eesti AS muud peamised

tootlusnäitajad väljendavad samuti ettevõtte stabiilset arengut.

Ettevõte teenis 2014. a. majandusaastal puhaskasumit 1 340,4 tuhat (2013: 1 185,7 tuhat) eurot.

Peamised Metsä Forest Eesti AS tegevust ja finantsseisundit kajastavad suhtarvud on järgmised:

2014 2013 2012 2011 2010

Puhaskasumi marginaal, % (puhaskasum / müügitulu) 2,0% 2,0% 1,4% 2,0% 1,9%

Omakapitali tootlus, % (puhaskasum / keskmine omakapital) 17,0% 16,6% 10,7% 13,9% 11,7%

Varade tootlus, % (puhaskasum / keskmised varad) 12,6% 12,2% 8,2% 10,8% 8,4%

Omakapitali määr, % (omakapital / varad) 75,3% 73,3% 74,1% 79,5% 76,8%

Varude käibevälde, päevades ((keskmised varud / müüdud toodangu kulu) x 365) 12 12 15 19 22

Organisatsioon ja personal

Peale 2009. a. kevadel toimunud ettevõtte struktuuri põhjalikku ümberkorraldust on Metsä Forest Eesti AS organisatsioon püsinud

peaaegu muutumatuna. 2014. aasta kevadel lisandus töökoormuse ühtlustamiseks üks töötaja Pärnu terminali. 2014. aastal andis

ettevõte tööd keskmiselt 29 (2013: 28) töötajale.

Sertifikaadid

Metsä Forest Eesti AS-ile on väljastatud ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise sertifikaadid, mis

tõendavad, et ettevõtte tegevus on orienteeritud kvaliteedile ja keskkonnasõbralikkusele ning vastab ülemaailmselt tunnustatud ISO

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardite nõuetele.

Samuti on ettevõttele väljastatud PEFC ja FSC puidu tarneahela sertifikaadid, kinnitamaks, et Metsä Forest Eesti AS

puiduvarumissüsteem vastab nimetatud sertifitseerimissüsteemide nõuetele ning tagab puidu algpäritolu usaldusväärse tõendamise.

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2010 2011 2012 2013 2014

Ärikasum, tuh. EUR

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

2010 2011 2012 2013 2014

Ärikasum, EUR/tm


6

Muud sündmused

2014. aastal kuulutati välja ning maksti Metsä Forest Eesti AS ainuaktsionärile eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt

netodividende 593,0 tuhat (2013: 456,4 tuhat) eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 157,6 tuhat (2013: 121,3 tuhat) eurot.

2014. aasta juunis müüs Metsä Group oma Eestis asuva saetööstusettevõtte Metsä Wood Eesti AS (praeguse nimega Combimill

Reopalu OÜ) Eesti omanikele. Tehingu osaks oli koostööleping Metsä Forest Eesti AS ja Combimill Reopalu OÜ vahel tooraine

varumise ja puiduhakke realiseerimise alal 2016. aasta lõpuni.

Plaanid 2015. aastaks

Metsä Forest Eesti AS keskendub 2015. a. majandusaastal jätkuvalt müügivõimaluste kindlustamisele kohalikul turul ja varumise

efektiivsuse tõstmisele. Müügimahu osas on seatud 2015. aasta eesmärgiks siseturu tarnete kasvatamine ning ekspordimahtude

säilitamine senisel tasemel. Planeeritud tarnemahtude saavutamise kõrval peetakse oluliseks ettevõtte jätkuvat kasumlikkust.

Enn Sapp

Juhatuse liige

Tallinn, 20. aprill 2015

7


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013 Lisa nr

Varad

Käibevara

Raha 1 118 895 959 879 2

Nõuded ja ettemaksed 7 518 962 7 271 385 3

Varud 2 234 649 1 891 137 6

Bioloogilised varad 82 754 53 595 7

Kokku käibevara 10 955 260 10 175 996

Põhivara

Materiaalne põhivara 25 837 83 494 8

Immateriaalne põhivara 1 725 5 175 9

Kokku põhivara 27 562 88 669

Kokku varad 10 982 822 10 264 665

Kohustused ja omakapital

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 2 708 074 2 737 347 11

Kokku lühiajalised kohustused 2 708 074 2 737 347

Kokku kohustused 2 708 074 2 737 347

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 960 000 960 000 13

Ülekurss 67 968 67 968

Kohustuslik reservkapital 255 647 255 647

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 650 703 5 058 034

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 340 430 1 185 669

Kokku omakapital 8 274 748 7 527 318

Kokku kohustused ja omakapital 10 982 822 10 264 665

8


Kasumiaruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Müügitulu 67 382 472 59 895 165 14

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -61 994 174 -54 726 994 15

Brutokasum (-kahjum) 5 388 298 5 168 171

Turustuskulud -2 234 060 -2 224 588 16

Üldhalduskulud -1 875 724 -1 755 929 17

Muud äritulud 112 094 12 217 19

Muud ärikulud -31 -4

Ärikasum (kahjum) 1 390 577 1 199 867

Intressikulud 0 -804 20

Muud finantstulud ja -kulud 107 486 107 917 21

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 498 063 1 306 980

Tulumaks -157 633 -121 311

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 340 430 1 185 669

9


Rahavoogude aruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 1 390 577 1 199 867

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 521 10 347 8, 9

Kasum (kahjum) põhivara müügist -27 553 -333 8, 19

Muud korrigeerimised 28 656 75 733 7

Kokku korrigeerimised 10 624 85 747

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -122 130 -899 296

Varude muutus -343 512 -247 094 6

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 7 805 215 7 565 938

Makstud intressid 0 -804 20

Makstud ettevõtte tulumaks -157 633 -121 311 13

Kokku rahavood äritegevusest 8 583 141 7 583 047

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -7 296 -4 800 8

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 86 435 333 8

Tasutud bioloogilise vara soetamisel -66 380 0 7

Laekunud bioloogilise vara müügist 8 565 0 7

Antud laenud -11 467 666 -9 645 108 3

Antud laenude tagasimaksed 3 507 616 2 165 377 3

Laekunud intressid 107 601 112 581

Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 831 125 -7 371 617

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 0 800 000

Saadud laenude tagasimaksed 0 -800 000

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -18 157

Makstud dividendid -593 000 -456 362 13

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -593 000 -474 519

Kokku rahavood 159 016 -263 089

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 959 879 1 222 968 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 159 016 -263 089

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 118 895 959 879 2

10


Omakapitali muutuste aruanne(eurodes)

Kokku

Aktsiakapital

nimiväärtuses

Ülekurss Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata kasum

(kahjum)

31.12.2012 960 000 67 968 255 647 5 514 396 6 798 011

Aruandeaasta kasum

(kahjum)0 0 0 1 185 669 1 185 669

Makstud dividendid 0 0 0 -456 362 -456 362

31.12.2013 960 000 67 968 255 647 6 243 703 7 527 318

Aruandeaasta kasum

(kahjum)0 0 0 1 340 430 1 340 430

Makstud dividendid 0 0 0 -593 000 -593 000

31.12.2014 960 000 67 968 255 647 6 991 133 8 274 748

Täiendav informatsioon aktsiakapitali ja makstud dividendide kohta on toodud lisas 13.

11


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Metsä Forest Eesti AS 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea

raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna

poolt välja antud juhendid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates

arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite

pankades.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus

allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud

soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt

intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades.

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele

lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused

ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.

Nõuete väärtuse langust (s.t. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga võlgniku kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade

nüüdisväärtusest.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades

sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra

ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes üldhalduskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema

allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu

vähendamisena.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis

on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale

varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad tooraine maksumust (tasud kasvava

metsa raieõiguse eest) ning tootmisega seotud kulutusi (raie-, kokkuveo- ja transpordikulud ning nende tegevustega kaasnevad kulutused).

Ettemaksuna varude eest kajastatakse soetatud kasvava metsa raieõiguseid kuni nende realiseerimise hetkeni.

Varud hinnatakse bilansis sellest lähtudes, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto

realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis

on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.

Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted

Varude soetusmaksumuse määramisel ja kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

12


Bioloogilised varad

Bioloogilist vara kajastatakse bilansis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus

majanduslikku kasu ning vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Bioloogilisi varasid, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui

ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Õiglase väärtuse

aluseks kasutatakse varade turuväärtust.

Bioloogilisi varasid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest

on maha arvatud kahjum vara väärtuse langusest.

Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel „Kasum / kahjum

bioloogilistelt varadelt". Soetusmaksumuses kajastatavate bioloogiliste varade kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse

kasumiaruandes analoogiliselt materiaalse põhivara kahjumiga väärtuse langusest.

Bioloogilistest varadest saadav põllumajanduslik toodang kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, edasisel kajastamisel

lähtutakse varude arvestusel kasutatavatest põhimõtetest.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates

1 278 eurot.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,

mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest

on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse

põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga

seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid

kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja

lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse

need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale

eraldi amortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

• Ehitised ja rajatised 5-20 %

• Tootmismasinad 10-33 %

• Transpordivahendid 20-33 %

• Muud masinad ja seadmed 20-33 %

• Muu inventar 10-33 %

Maad ja teisi piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile, ning lõpetatakse, kui

lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks.

Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või

vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale

väärtusele.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata

enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse

13


kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu

ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav.

Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal

bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:

• Arvutitarkvara 10-33 %

• Muu immateriaalne põhivara 20-33 %

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud

kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt

kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara

arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud

kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Varade väärtuse langus

Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist.

Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara

kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on

kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade

grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada.

Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas

võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a. firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena

selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem

allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel

normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Rendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.

Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Ettevõte kui rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete

miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse

vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.

Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara

eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt

kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna kasumiaruandes.

Ettevõte kui rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub

14


saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad

rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et

rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad

esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära

ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale

varale. Väljarenditava vara amortiseerimisel lähtutakse ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna kasumiaruandes. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega

otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse

kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele

nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks

võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel

kohustustelt sisemise intressimäära meetodit kasutades intressikulu.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta

õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu

jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist,

kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi

kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning

mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise

täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna

hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.

Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses

(eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Eraldised kohtuvaidluste suhtes

Ettevõte on moodustanud bilansis eraldise kõigi kohtuvaidluste ja võimalike kohtuvaidluste suhtes, mille puhul kohtuvaidlust põhjustav kohustav

sündmus on toimunud enne bilansipäeva ja kohtuvaidlusega kaasnevad ettevõttele tõenäoliselt teatud kulutused, mille summat on võimalik

usaldusväärselt hinnata.

Eraldised kahjuliku lepingu suhtes

Kahjulik leping on selline leping, mille täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust saadavat majanduslikku kasu. Kahjulike lepingute

suhtes moodustatakse eraldis, mis on väiksem lepingu täitmisega kaasnevast kahjumist või lepingu katkestamisega kaasnevast leppetrahvist.

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik

piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal

majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib

kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Tulud

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu

kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

15


Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis valmidusastme

meetodist lähtudes.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse

vara sisemisest intressimäära kasutades, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu

kassapõhiselt.

Maksustamine

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse

dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna

korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 väljamakstavalt netosummalt, millest on võimalik

maha arvata enne 1. jaanuari 2000 tasutud ettevõtte tulumaks vastava koefitsiendi alusel. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende

jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 01.01.2015 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt

netosummalt.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse bilansis kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal

perioodil dividendide väljakuulutamisega, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult

välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste

jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku

tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata

kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Sularaha kassas 96 96

Arvelduskontod 1 118 799 183 163

Üleöödeposiidid 0 776 620

Kokku raha 1 118 895 959 879

16


Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 2 028 096 2 028 096 0 0 4

Ostjatelt

laekumata arved2 028 096 2 028 096 0 0

Nõuded seotud

osapoolte vastu2 884 525 2 884 525 0 0 22

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded757 015 757 015 0 0 5

Muud nõuded 1 829 321 1 829 321 0 0

Laenunõuded 1 829 240 1 829 240 0 0

Viitlaekumised 81 81 0 0

Ettemaksed 20 005 20 005 0 0

Tulevaste

perioodide kulud20 005 20 005 0 0

Kokku nõuded ja

ettemaksed7 518 962 7 518 962 0 0

31.12.2013 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 1 384 139 1 384 139 0 0 4

Ostjatelt

laekumata arved1 384 139 1 384 139 0 0

Nõuded seotud

osapoolte vastu3 301 583 3 301 583 0 0 22

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded863 233 863 233 0 0 5

Muud nõuded 1 704 030 1 704 030 0 0

Laenunõuded 1 703 678 1 703 678 0 0

Viitlaekumised 352 352 0 0

Ettemaksed 18 400 18 400 0 0

Tulevaste

perioodide kulud18 400 18 400 0 0

Kokku nõuded ja

ettemaksed7 271 385 7 271 385 0 0

Kõik nõuded ja ettemaksed on fikseeritud eurodes ning kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul.

Laenunõuete keskmine intressimäär on 7% (2013: 7%) aastas.

Laenunõuded on tagatud metsakinnistutele seatud hüpoteekidega.

2014. a. on laene välja antud summas 8 849 841 eurot (2013: 8 145 108 eurot) ning tagastatud summas 8 724 277 eurot (2013: 7 850 956

eurot), sh rahaliselt 507 616 eurot (2013: 665 377 eurot) ning tasaarvelduse teel metsamaterjali eest esitatud arvetega 8 216 661 eurot (2013:

7 185 579 eurot).

Sama konsolideerimisgrupi ettevõtetele on 2014. a. antud lühiajalisi deposiite summas 3 000 000 eurot (2013: 1 500 000 eurot), millest on

tagastatud 3 000 000 eurot (2013: 1 500 000 eurot).

17


Lisa 4 Nõuded ostjate vastu(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013 Lisa nr

Ostjatelt laekumata arved 2 028 096 1 384 139 3

Kokku nõuded ostjate vastu 2 028 096 1 384 139

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -653 -122

Lootusetuks tunnistatud nõuded 653 122

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks 0 0

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 742 926 0 844 429 0

Üksikisiku tulumaks 0 27 104 0 22 676

Erisoodustuse tulumaks 0 1 409 0 1 627

Sotsiaalmaks 0 50 294 0 42 118

Kohustuslik kogumispension 0 2 464 0 1 983

Töötuskindlustusmaksed 0 3 564 0 3 232

Ettemaksukonto jääk 14 089 18 804

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 757 015 84 835 863 233 71 636

Maksude ettemaksete kohta vt. lisa 3 ja maksuvõlgade kohta lisa 11.

Lisa 6 Varud(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Valmistoodang 51 174 49 309

Müügiks ostetud kaubad 1 798 545 1 421 623

Ettemaksed varude eest 384 930 420 205

Kokku varud 2 234 649 1 891 137

Seoses varude neto realiseerimisväärtuse langemisega alla soetusmaksumuse on 2014. a. ettemakseid varude eest alla hinnatud 2 000 euro

18


(2013: 37 503 euro) ulatuses.

Varasematel perioodidel teostatud varude allahindlusi on aruandeaastal tühistatud 31 636 euro (2013: 3 502 euro) ulatuses.

Lisa 7 Bioloogilised varad(eurodes)

Õiglase väärtuse meetod

Käibevara Kokku

Mets

31.12.2012 129 328 129 328

Põllumajandusliku toodangu

saamisest tulenev väärtuse

vähenemine

-75 733 -75 733

31.12.2013 53 595 53 595

Soetused 66 380 66 380

Müügid -8 565 -8 565

Põllumajandusliku toodangu

saamisest tulenev väärtuse

vähenemine

-28 656 -28 656

31.12.2014 82 754 82 754

Müüdud bioloogilised varad põhivara müügihinnas

2014 2013

Mets 8 565 0

Kokku 8 565 0

Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole Metsä Forest Eesti AS 2014. ega 2013. aastal saanud kasumit / kahjumit bioloogilise vara õiglase

väärtuse muutumisest, sest metsakinnistud on soetatud vabalt turult turuhinnas ning aeg soetuse ja bilansipäeva või soetuse ja bioloogilisest

varast põllumajandusliku toodangu saamise vahel on olnud lühike ja turuhind ei ole selle jooksul oluliselt muutunud. Samuti ei ole olemasolevate

bioloogiliste varade iseloomu arvestades bioloogiline muundumine olnud nii lühikesel ajaperioodil märkimisväärne.

Põllumajandusliku toodangu saamisest tuleneva väärtuse vähenemisena on kajastatud metsakinnistutelt raiutud metsamaterjali kännuraha

õiglast väärtust.

19


Lisa 8 Materiaalne põhivara(eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivaraTranspordi-

vahendid

Arvutid ja

arvutisüsteemidMuud

masinad ja

seadmed

31.12.2012

Soetusmaksumus 73 008 75 377 8 695 31 133 17 119 56 947 26 040 231 372

Akumuleeritud kulum 0 -75 377 -5 257 -23 943 -17 119 -46 319 -24 085 -145 781

Jääkmaksumus 73 008 0 3 438 7 190 0 10 628 1 955 85 591

Ostud ja parendused 0 0 4 800 0 0 4 800 0 4 800

Amortisatsioonikulu 0 0 -1 784 -4 541 0 -6 325 -572 -6 897

31.12.2013

Soetusmaksumus 73 008 75 377 9 937 31 133 17 119 58 189 26 040 232 614


Jääkmaksumus 73 008 0 6 454 2 649 0 9 103 1 383 83 494

Ostud ja parendused 7 296 0 0 0 0 0 0 7 296

Amortisatsioonikulu 0 0 -2 850 -2 649 0 -5 499 -572 -6 071

Müügid -58 882 0 0 0 0 0 0 -58 882

31.12.2014

Soetusmaksumus 21 422 75 377 9 937 31 133 17 119 58 189 26 040 181 028


Jääkmaksumus 21 422 0 3 604 0 0 3 604 811 25 837

Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas

2014 2013

Maa 86 435 0

Masinad ja seadmed 0 333

Transpordivahendid 0 333

Kokku 86 435 333

Ettevõte ei ole 2014. ega 2013. aastal teinud materiaalse põhivara allahindlusi väärtuse languse tõttu ega tühistanud varasematel aastatel

tehtud allahindlusi.

Materiaalse põhivara müügikasumi kohta vt. lisa 19.

20


Lisa 9 Immateriaalne põhivara(eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara

31.12.2012

Soetusmaksumus 34 500 34 500

Akumuleeritud kulum -25 875 -25 875

Jääkmaksumus 8 625 8 625

Amortisatsioonikulu -3 450 -3 450

31.12.2013




Amortisatsioonikulu -3 450 -3 450

31.12.2014




Lisa 10 Kasutusrent(eurodes)

Aruandekohustuslane kui rendileandja

2014 2013

Kasutusrenditulu 500 0

Metsä Forest Eesti AS on aruandeaastal rentinud kasutusrendi tingimustel välja põllumaad.

Aruandekohustuslane kui rentnik

2014 2013

Kasutusrendikulu -109 713 -108 510

21


Metsä Forest Eesti AS on võtnud kasutusrendi tingimustel rendile sõiduautod, kontori- ja laopinnad ning kontoritehnikat.

Kõikide kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro. Lepingud ei sea piiranguid ettevõtte dividendi- ega finantseerimispoliitikale.

Rendile võetud vara ei ole antud edasi allrendile.

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 2 374 780 2 374 780 0 0

Võlad töövõtjatele 173 693 173 693 0 0

Maksuvõlad 84 835 84 835 0 0 5

Muud võlad 61 885 61 885 0 0

Muud viitvõlad 61 885 61 885 0 0

Saadud ettemaksed 12 881 12 881 0 0

Muud saadud

ettemaksed12 881 12 881 0 0

Kokku võlad ja

ettemaksed2 708 074 2 708 074 0 0

31.12.2013 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 2 206 377 2 206 377 0 0

Võlad töövõtjatele 139 158 139 158 0 0

Maksuvõlad 71 636 71 636 0 0 5

Muud võlad 77 581 77 581 0 0

Muud viitvõlad 77 581 77 581 0 0

Saadud ettemaksed 5 589 5 589 0 0

Muud saadud

ettemaksed5 589 5 589 0 0

Võlad emaettevõttele ja

teistele

konsolideerimisgrupi

ettevõtetele

237 006 237 006 0 0 22

Kokku võlad ja

ettemaksed2 737 347 2 737 347 0 0

Kõik võlad ja ettemaksed on fikseeritud eurodes ning kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul.

22


Lisa 12 Tingimuslikud kohustused ja varad(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Tingimuslikud kohustused

Võimalikud dividendid 5 592 906 4 932 525

Tulumaksukohustus võimalikelt dividendidelt 1 398 227 1 311 178

Kokku tingimuslikud kohustused 6 991 133 6 243 703

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade

tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks

maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Tegevjuhtkonnaga seotud tingimuslikud kohustused

Tegevjuhtkonnaga seotud tingimuslikud kohustused on avalikustatud lisas 22.

Lisa 13 Aktsiakapital(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Aktsiakapital 960 000 960 000

Aktsiate arv (tk) 150 000 150 000

Aktsiate nimiväärtus 6.40 6.40

2014. aastal kuulutati välja ja maksti dividende summas 593 000 eurot (2013: 456 362 eurot). Dividendide maksmisega kaasnes

tulumaksukulu summas 157 633 eurot (2013: 121 311 eurot).

23


Lisa 14 Müügitulu(eurodes)

2014 2013

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 34 070 592 25 390 200

Soome 33 029 633 34 501 393

Läti 273 362 3 572

Leedu 8 885 0

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 67 382 472 59 895 165

Kokku müügitulu 67 382 472 59 895 165

Müügitulu tegevusalade lõikes

Ümarmetsamaterjalide müük 55 493 449 49 500 887

Puiduhakke müük 11 881 501 10 378 766

Teenuste müük 7 522 15 512

Kokku müügitulu 67 382 472 59 895 165

Lisa 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu(eurodes)

2014 2013

Tooraine ja müügiks ostetud kaubad -58 470 766 -51 912 628

Raie ja sellega kaasnevad teenused -1 181 148 -980 430

Transport ja sellega kaasnevad teenused -2 342 260 -1 833 936

Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -61 994 174 -54 726 994

Lisa 16 Turustuskulud(eurodes)

2014 2013

Laevade laadimine -1 616 602 -1 584 628

Transporditeenused sadamates ja terminalides -609 105 -598 961

Muud sadama- ja terminalikulud -8 353 -40 999

Kokku turustuskulud -2 234 060 -2 224 588

24


Lisa 17 Üldhalduskulud(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Töötasud ja maksud -1 137 996 -1 015 507 18

Muud personalikulud -54 749 -52 348

Sõidukite ülalpidamiskulud -167 826 -157 559

Terminalide ülalpidamiskulud -12 366 -24 145

Kontorite ülalpidamiskulud -75 986 -77 177

Infotehnoloogia kulud -69 608 -65 890

Juriidilised, konsultatsiooni- ja audiitorteenused -285 933 -291 160

Reklaamikulud -38 651 -38 384

Kindlustuskulud -9 529 -10 004

Materiaalse põhivara kulum -6 071 -6 897

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu -653 -622

Muud üldhalduskulud -16 356 -16 236

Kokku üldhalduskulud -1 875 724 -1 755 929

Lisa 18 Tööjõukulud(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Palgakulu -850 123 -758 636

Sotsiaalmaksud -287 873 -256 871

Kokku tööjõukulud -1 137 996 -1 015 507 17

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 28

Lisa 19 Muud äritulud(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Kasum materiaalse põhivara müügist 27 553 333 8

Trahvid, viivised ja hüvitised 63 016 121

Rendi- ja üüritulu 500 0

Muud 21 025 11 763

Kokku muud äritulud 112 094 12 217

25


Lisa 20 Intressikulud(eurodes)

2014 2013

Intressikulu laenudelt 0 -467

Intressikulu kapitalirendilt 0 -337

Kokku intressikulud 0 -804

Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud(eurodes)

2014 2013

Intressitulu laenudelt 107 074 107 253

Intressitulu hoiustelt 412 664

Kokku muud finantstulud ja -kulud 107 486 107 917

Lisa 22 Seotud osapooled(eurodes)

Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Metsäliitto Osuuskunta

Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Soome

Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja Metsä Group

Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud Soome

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

31.12.2014 31.12.2013

Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused

Emaettevõtja 1 875 435 0 1 691 667 18 834

Teised samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvad

ettevõtjad

1 009 090 0 1 609 916 218 172

2014 Ostud Müügid Antud laenud Antud laenude

tagasimaksed

Saadud laenud Saadud laenude

tagasimaksed

Emaettevõtja 255 996 33 029 633 0 0 0 0

Teised samasse

konsolideerimisgruppi

kuuluvad ettevõtjad

1 405 813 4 338 373 3 000 000 3 000 000 0 0

26


2013 Ostud Müügid Antud laenud Antud laenude

tagasimaksed

Saadud laenud Saadud laenude

tagasimaksed

Emaettevõtja 226 008 34 501 393 0 0 0 0

Teised samasse

konsolideerimisgruppi

kuuluvad ettevõtjad

2 514 052 6 490 976 1 500 000 1 500 000 800 000 800 000

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

muud olulised soodustused

2014 2013

Arvestatud tasu 81 739 81 925

Metsä Forest Eesti AS aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

- omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);

- teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (sh. emaettevõtte teised tütarettevõtted);

- tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

- eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

Metsä Forest Eesti AS on aruandeaastal teostanud seotud osapooltega järgmisi tehinguid:

- ümarmetsamaterjali ja puiduhakke müük emaettevõttele summas 33 029 633 eurot (2013: 34 501 393 eurot);

- ümarmetsamaterjali müük teistele sama konsolideerimisgrupi ettevõtetele summas 4 217 353 eurot (2013: 6 375 631 eurot);

- teenuste müük teistele sama konsolideerimisgrupi ettevõtetele summas 121 020 eurot (2013: 115 345 eurot);

- teenuste ost emaettevõttelt summas 255 996 eurot (2013: 226 008 eurot);

- puiduhakke ja ümarmetsamaterjali ost teistelt sama konsolideerimisgrupi ettevõtetelt summas 1 402 880 eurot (2013: 2 489 603 eurot);

- teenuste ost teistelt sama konsolideerimisgrupi ettevõtetelt summas 2 933 eurot (2013: 24 449 eurot);

- laenu andmine teistele sama konsolideerimisgrupi ettevõtetele.

Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes seotud osapooltega kasutatud turuhinnast oluliselt erinevaid hindasid.

Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2014. ega 2013. aastal allahindluseid moodustatud.

Potentsiaalne tegev- ja kõrgema juhtkonna lahkumishüvitiste summa seisuga 31. detsember 2014 on 33 566 eurot (31. detsember 2013: 32 748

eurot). Lahkumishüvitisi makstakse ainult juhul, kui lahkumise on algatanud ettevõte olulise põhjuseta.

Seotud osapooltega seotud nõuete kohta vt. lisa 3 ning kohustuste kohta lisa 11.

Seotud osapooltele antud laenude kohta vt. lisa 3 ning seotud osapooltelt saadud laenude kohta lisa 11.

Aruande digitaalallkirjad

Aruande lõpetamise kuupäev on: 20.04.2015

Metsä Forest Eesti AS (registrikood: 10326257) 01.01.2014 - 31.12.2014 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt

kinnitanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

ENN SAPP Juhatuse liige 21.04.2015

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Metsä Forest Eesti AS aktsionäridele

Oleme auditeerinud Metsä Forest Eesti AS raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2014, kasumiaruannet,

omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel

kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on toodud

lehekülgedel 7 kuni 26, on kaasatud käesolevale aruandele.

Juhtkonna kohustus raamatupidamisaruannete osas

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning sellise

sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime oma auditi läbi kooskõlas

rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja

viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta.

Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks

vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise

aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor

arvesse sisekontrolli, mis on relevantne majandusüksuse raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks

antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse

kohta. Audit hõlmab samuti juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka

raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele.

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Metsä Forest Eesti AS finantsseisundit seisuga

31.12.2014 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 17

Narva mnt 5, Tallinn

22.04.2015

Audiitorite digitaalallkirjadMetsä Forest Eesti AS (registrikood: 10326257) 01.01.2014 - 31.12.2014 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on

digitaalselt allkirjastanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

INDREK ALLIKSAAR Vandeaudiitor 22.04.2015

Kasumi jaotamise ettepanek(eurodes)

31.12.2014

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 650 703

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 340 430

Kokku 6 991 133

Jaotamine

Dividendideks 670 000

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale

jaotamist (katmist)6 321 133

Kokku 6 991 133

Müügitulu jaotus tegevusalade lõikesTegevusala EMTAK kood

Müügitulu

(EUR)Müügitulu % Põhitegevusala

Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük 46731 67374950 99.99% Jah

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine 46131 7489 0.01% Ei

Mujal liigitamata veondust abistavad tegevused 52299 33 Ei

SidevahendidLiik Sisu

Telefon +372 6221460

Faks +372 6379031

E-posti aadress [email protected]

Veebilehe aadress www.metsaforest.ee

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE - Metsä Forest - puukauppa · PDF fileRaamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 ... Statistikaameti andmetel suurenes puidu ja puittoodete eksport Eestist 2014