mansid

MANSID Birgit Adler 4.b klass

MANSID

• Mansid (vanem venepärane nimetus vogulid, vene keeles вогулы) on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal.

• Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Mansid on üks kahest obiugri rahvast, teine obiugri rahvas on handid.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

Mansisid on 2002. aasta andmetel 11 432. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi.[1]

Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi.

Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval.[viide?]http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

AJALUGU

• Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid.

• Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist, mil Jermak Timofejevitš tõi suurema osa Lääne-Siberist Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvu. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

• Et mansid on olnud Vene ja Nõukogude võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtlises vene keelt.

• Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432.

http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

INFO MANSIDE KOHTA

• Handi-Mansi ringkond on väga rikas loodusvarade poolest. Siin kaevandatakse naftat, gaasi, kulda, rauamaaki, kivisütt jne. Ringkonna piirides on üle 500 nafta- ja gaasimaardla ning seal toodetakse 60% kogu Venemaal kaevandatavast naftast. Paljud inimesed töötavad nafta- ja gaasitööstuses. Ringkonnas on ka arenenud energeetika. Surguti kaks hüdroelektrijaama on võimsaimad Venemaal ja Ida-Euroopas. Need elektrijaamad varustavad elektrienergiaga nii teisi Venemaa alasid kui ka Kasahstani, Lätit, Ukrainat, Moldaaviat ja Valgevenet.

http://mariuver.info/vs/6/hmar.htm

HMARis elab umbes 1,35 miljonit inimest 123 rahvusest. Põlisrahvaste hulka kuuluvad neist ainult mansid, metsaneenetsid, ja minu rahvas – handid. Ülejäänud rahvastiku moodustavad erinevad slaavi, türgi-tatari ja soome-ugri rahvad. Nagu ennegi tegelevad handid ja mansid jahinduse ja kalapüügiga, põhjahandid ja mansid koos neetsidega kasvatavad põhjapõtru.

http://mariuver.info/vs/6/hmar.htm

• Ugrimaad (Jugra või Jura) mainivad juba vanad araabia autorid. Misjonärist rännumees Al Garnati kirjutab: "Aga Visu taga Pimeduse mere ääres on piirkond, mida tuntakse Jura nime all. Suvel on neil päev väga pikk, nii et päike ei lähe looja neljakümnel päeval, nagu räägivad kaupmehed, aga talvel on öö sama pikk. Kaupmehed räägivad, et Pimedus pole neist kaugel ja et Jura inimesed käivad selle juures ja sisenevad sinna tõrvikutega ja leiavad sealt hiigelsuure puu, mis on otsekui suur küla. Aga selle otsas on suur olend, räägitakse, et see on lind.

• http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/mansi.htm

ARVUKUS

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 8279. Seega on manside arvukus viimase kümne aastaga kasvanud, põhjuseks ilmselt eelkõige Venemaa rahvuspoliitika. Mansid on arvatud „Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste" hulka ning neile on antud kollektiivsed õigused kasutada teatavaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasutamise küsimustes. Mansiks olemine on muutunud kasulikuks ning paljud venestunud mansid, kes end eelmisel rahvaloendusel lasid kirja panna venelastena, on nüüd taas hakanud väärtustama oma mansi päritolu.

• http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

KEEL

• Mansi keel kuulub soome-ugri keelkonna ugri rühma. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks, nende kõige lähemad keelesugulased on ungarlased. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15.-17. sajandi kroonikates. Rikkalikumat keelematerjali esineb 18. sajandist alates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (1819-1858) oma reisil manside ja hantide juurde 1843-1844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega.


TOIT

• Manside põhiliseks toiduks on kala ja liha. Kõige enam süüakse keedetud kala, aga ka toorest, kuivatatud, suitsutatud ja soolatud kala. Sisikondadest ja peadest keedetakse pajas ka kalarasva: rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Nüüdisajal praetakse kalu pannil ka toiduõliga.

• Liha süüakse keedetult, toorelt, kuivatatult ja suitsutatult. Mansid, kes kasvatavad põhjapõtru, söövad põhjapõdraliha ning toiduks tarvitatakse ka noorte põhjapõtrade pehmeid sarvi, need puhastatakse karvadest ja kõrvetatakse tules. Süüakse kütitud metsloomade (põder, jänes, orav, karu) ja lindude (part, hani, teder, laanepüü) liha.


• Toiduks tarvitatakse ka eelpoolnimetatud marju, millest keedetakse ka moosi ning segatakse kalarasva hulka. Söögiks korjatakse ka metsikult kasvavaid sibulaid.

• Juba mitu sajandit tagasi said mansid jahu kaubavahetuse käigus vene ja tatari kaupmeestelt. Sellest küpsetati leiba. Varem tehti seda rukkijahust, nüüd valmistatakse leiba peamiselt nisujahust. Manside leivaahjud asuvad õuedel.

• Kaasajal tuuakse palju toiduaineid poest: leiba, saia, jahu, makarone, küpsiseid, suhkrut, võid, toiduõli, moose, mahlu, kompotte jm. Söögi kõrvale juuakse teed, mida varem keedeti kasekäsnast, pohla- ja mustikalehtedest, kaasajal on üldine poest ostetud tee. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

Documents

mansid