Marie Under1883-1980

Helina Nõgesmaa & Eleri Saulep2012 õ-a

Elukäik

Sündis 27.märts 1883a Tallinnas. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under(1854–1934).

Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.

Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Tema esimesed luuletused olid saksakeelsed ning vabal ajal kirjutas ta saksakeelseid

luuletusi.

Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis.

Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902. aastal abiellus ta Carl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas, neil oli kaks last. 1924. aastal abiellus

ta luuletaja Artur Adsoniga.

Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis.

luulekogud•1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917•1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913•1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918•1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920•1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922•1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927•1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927•1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929•1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930•1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935•1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942•1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954•1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget•1981 – MU SÜDA LAULAB.

Mida andis Marie Under Eestile?

Marie under oli Eesti suurimaid lüürikuid. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni

auliige.

Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust ja armastust kogu oma

olekuga.

Underi sonettides võib ka märgata esmakordseid erootilise luule arendusi Eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse lõhnu, värve ning helisid,mis otsekui voogasid üksteisesse

ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega.

Marie underi luuletusedKUI IMELIK MA ELAN

Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua:ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest,

kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua.Ja mina tohin elada! Mis eest?!

Ah!Toredaim on elamine maine

ja vägev vere surematu püüd!Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!

Ma iial polnud kaaluv ega kaine.

Ju jalgel maas kui kähar vahulainemu kleidi valkjasroheline siid

ja kahisedes langevad kõik rüüd,sest riidetult on siiski kaunim naine.

Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?Kas muutub täna minu elulugu?Ah, mina olen juba seda sugu,

et iga meel mul iga ilu joob.Nii ahnelt tühjendan ma elulaekakui surmamõistetu, kel vähe aega.

Luule

Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperantso, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles.

Marie Underi ja Artur Adsoni hauakivi

Marie Under suri 25. September 1980 Stockholmis ning on maetud sealsele metsakalmistule.

Marie Underi marmorkuju

25.September 2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees poetess Marie Underi valgest marmorist mälestusmärk.

Kasutatud kirjandus

Raamatud: Internet:

“Under armastusest” www.ut.ee www.slaidshare.net www.google.ee www.vikipeedia.ee

Aitäh teie tähelepanu eest !