EESTI TERVISHOIU KÕRGKOOLIDE ÕENDUSÜLIÕPILASTE HINNANG

ÕPIKESKKONNALE JA MENTORLUSELE KLIINILISEL ÕPPEPRAKTIKAL

Marika Asberg

Juhendajad: Pirkko Elina Routasalo PhD

Tiina Juhansoo Ph D

Uurimistöö probleem Kool ei ole alati kindel praktikakoha kui

õpikeskkonna ja mentorluse kvaliteedis. Samal ajal kool vastutab selle eest, et

õppepraktika läbinud üliõpilased saaksid võimalikult head kutseoskused ja selleks on koolil vajalik hinnata praktikabaasides toimuva õppepraktika mentorlust ja õpikeskkonda.

Uurimistöö eesmärk

kirjeldada Eesti tervishoiu kõrgkoolide õendusüliõpilaste hinnangut õpikeskkonnale ja mentorlusele kliinilisel õppepraktikal ning selgitada kliinilise õpikeskkonna ja üliõpilaste mentorluse vahelisi seoseid.

Uurimistöö küsimused: Kuidas hindavad õendusüliõpilased

õpikeskkonda kliinilisel õppepraktikal? Kuidas hindavad õendusüliõpilased

mentorlust kliinilises keskkonnas? Millised on seosed kliinilise õpikeskkonna

ja üliõpilaste mentorluse vahel?

Uuritavad

Uuritavateks olid Eesti tervishoiu kõrgkoolide õenduse õppetooli üliõpilased, kes on läbinud:

vähemalt ühe kliinilise praktika, et seda hinnata. Uuritavad, kes on läbinud mitu kliinilist õppepraktikat, hindavad ainult viimast õppepraktikat.

On nõus ankeeti täitma ja uurimuses osalema

Valim Kõikse valimi suuruseks oli 197 üliõpilast,

kellest 165 (83,8%) täitis ankeedi, mis tagastati uurijale.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist laekus 83 ankeeti ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist laekus 82 ankeeti.

Tagastatud ankeetidest prakeeriti 7 ankeeti ja statistiliseks analüüsiks jäeti 158 ankeeti

Mõõdik Uurimistöös kasutati kvantitatiivset

uurimismeetodit. Andmete kogumiseks kasutati anonüümset ankeetküsitlust.

Mõõdiku nimi on Clinical Learning Environment and Supervision Instrument (CLES)

Mõõdik, mida kasutati uurimistöö läbiviimiseks on valideeritud Mikko Saarikoski poolt 2002. aastal.

Andmete kogumine

Lõplikult kontrollitud ja kohandatud ankeedid jagati ajavahemikul 12 jaanuar 2007 kuni 16 juuni 2007 õendusüliõpilastele 2 päeva kuni üks nädal pärast kliinilise õppepraktika lõppu

Anonüümsuse tagamiseks olid ankeedid asetatud ümbrikutesse ja tagastati ka kinnistes ümbrikutes.

Andmete analüüs Andmeid analüüsiti arvutiprogrammide

Microsoft Excel 2000 ja SPSS 10,0 for Windows abil. Vastused küsimustele esitatakse täisarvudes ja protsentides.

Tulemused esitatakse tabelite ja joonistena. Õpikeskkonna ja juhendamise vaheliste

seoste hindamiseks kasutatakse Spearmani korrelatsioonianalüüsi.

Gruppidevaheliseks võrdluseks kasutati χ2 testi.

Tulemused

Uuritavatest oli meessoost 5 (3,2%) ja naissoost 153 (96,8%) üliõpilast

hinnati õppepraktika, mida hinnati, lõppes 52 (32,9%) üliõpilasel sisehaiguste osakonnas, 50 (31,6%) kirurgia osakonnas, 48 (30,4%) lastehaiglas, 5 (3,2%) onkoloogia osakonnas, 2 (1,3%) günekoloogia osakonnas ja 1 (0,6%) üliõpilasel taastusravi osakonnas.

Osakonna atmosfäär

4,4

4,4

11,4

5,1

2,4

10,8

7,6

14,6

10,8

7

6,3

14,6

20,9

15,8

10,8

34,8

39,2

35,4

35,4

39,9

43,7

34,2

17,7

32,9

39,9

0 10 20 30 40 50

Osakonna meeskonnaga kerge kontaktisaada

Hea õhkkond osakonna õdede vahel

Mugavustunne osakonna koosolekutel

Mugavustunne valvesse minnes

Positiivne õhkkond osakonnas

Vastanute %

Täiesti nõus

Pigem nõus

Ei oska öelda

Pigem ei ole nõus

Ei ole nõus

Hinnang õpikeskkonnale

3,2

4,4

3,8

0,6

0,6

1,3

5,7

13,3

6,3

1,3

4,4

7

10,1

13,3

3,8

10,1

10,9

5,7

34,8

28,5

19

44,4

50

31,6

45,6

39,9

66,5

43

33,5

53,8

0,6

0,6

0,6

0,6

0,6

0,6

0 10 20 30 40 50 60 70

Osakonna tutvustushästi organiseeritud

Meeskond huvitatudjuhendamisest

Üliõpilast kutsutinimepidi

Piisavaltõpisituatsioone

Mitmekesisedõpisituatsioonid

Hea õpikeskkond

Vastanute %

Vastamata

Täiesti nõus

Pigem nõus

Ei oska öelda

Pigem ei ole nõus

Ei ole nõus

Rahulolu juhendamisega

2,5

7,6

6,3

3,2

1,3

5,1

1,9

1,3

4,4

4,4

9,5

7

5,1

5,1

5,1

4,4

14

14,6

9,5

10,1

21,5

14,6

10,1

11,4

27,2

25,3

24,7

24,1

30,4

25,3

25,9

29,8

51,3

47,5

49,4

55

41,1

48,6

55,7

52,5

0,6

0,6

0,6

0,6

0,6

1,3

1,3

0,6

0 10 20 30 40 50 60

Mentori positiivne suhtuminejuhendamisse

Individuaalne juhendamine

Tagasiside mentorilt

Rahulolu juhendamisega

Juhendamine võrdsuse printsiibil jasoodustas õppimist

Juhendamine koostööl

Juhendamine vastastikusellugupidamisel

Juhendamine vastastikusel usaldusel

Vastanute %

Vastamata

Täiesti nõus

Pigem nõus

Ei oska öelda

Pigem ei ole nõus

Ei ole nõus

Mentori juhendamine

4,5

17,7

1,3

25,9

5,7

43

1,9

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Mentor puudus

Mentor ei juhendanud

Mentor vahetus praktika jooksul

Mentor vahetus vastavalt õdede töögraafikule

Mentor juhendas veel mitut üliõpilast

Individuaalne mentor ja koostöö sujus

Vastamata

Vastanute %

Koolipoolse juhendajaga kohtumine

36,6

39,9

8,9

8,9

1,3

1,3

0,6

1,3

0,6

0,6

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

Mitte ühtegi korda

1 kord

2 korda

3 korda

4 korda

5 korda

7 korda

20 korda

24 korda

Vastamata

Vastanute %

Kui oldi rahul osakonnaga, siis (1)

peeti osakonda heaks õpikeskkonnaks hinnati kõrgemalt osakonnas valitsevat

õhkkonda osakonna esmane tutvustus oli paremini

organiseeritud

Kui oldi rahul osakonnaga, siis (2)

tunti ennast mugavalt osakonda valvesse minnes

meeskonnaga oli kergem kontakti saada olid rahul juhendamisega juhendamine põhines koostööl ja usaldusel

Kui üliõpilane koges individuaalset juhendamist, siis osakonda peeti paremaks õpikeskkonnaks osakonna vanemõde pidas rohkem lugu

oma töötajatest osakonna esmane tutvustus oli paremini

organiseeritud osakonnas oli rohkem ja mitmekesisemaid

õpisituatsioone

Kui oldi rahul juhendamisega, siis

osakonda peeti paremaks õpikeskkonnaks meeskond oli rohkem huvitatud üliõpilase

juhendamisest esmane osakonna tutvustus oli paremini

organiseeritud osakonda valve alguses minnes tunti ennast

mugavamalt

Järeldused 1 Oma viimase õppepraktika osakonnaga

jäid enamik uuritavatest rahule või väga rahule. Osakonna atmosfääri hinnati 5-palli skaalal enam kui rahuldavaks (3,82).

Järeldused 2

Mentoriks oli osakonnas õppepraktika ajal üle pooltel üliõpilastel õde ja viiendikul vanemõde.

Peaaegu pooltel uuritavatest oli individuaalne mentor, kolmandikul oli grupimentor ja neljandikul uuritavatest puudus mentor.

Rahulolu mentori juhendamisega oli kõrge, viie-pallilisel skaalal 4,15.

Järeldused 3

Üliõpilased, kellel oli individuaalne mentor, kogesid rohkem individuaalset juhendamist, hindasid kõrgemalt mentori suhtumist juhendamisesse, said rohkem tagasisidet mentorilt, olid rohkem rahul juhendamisega ning pidasid osakonda paremaks õpikeskkonnaks.

Järeldused 4

Privaatseid vestlusi mentoriga kogesid kolmandik uuritavatest. Üliõpilased, kellel oli individuaalne mentor, koges rohkem privaatseid vestlusi mentoriga.

Koolipoolse praktikajuhendajaga kohtuti õppepraktika vältel keskmiselt 1,4 korda, kusjuures üle kolmandiku üliõpilastest ei kohtunud kordagi koolipoolse juhendajaga.

Järeldused 5

Kliinilise õpikeskkonna ja juhendamise rahulolu vahel esines seos.

Mida rohkem oldi rahul viimase õppepraktika osakonnaga, seda paremaks peeti osakonda kui õpikeskkonda ja seda suurem oli rahulolu juhendamisega.

Soovitused 1 Korrigeerida töös kasutatud mõõdiku eesti

keelset varianti ning seejärel kasutada süstemaatiliselt tervishoiu kõrgkoolides üliõpilaste rahulolu uurimiseks õppepraktikaga.

Soovitused 2

Tervishoiu kõrgkoolide ja kliinilise õppepraktika baasidega töötada välja ja kinnitada nõuded mentorile ning tagada võimalikult kõrgetasemeline üliõpilaste juhendamine õppepraktikal.

Soovitused 3 Tervishoiu kõrgkoolidel selgitada

haiglate juhtivatele õdedele individuaalse juhendaja olulisust ning tagada kõigile üliõpilastele individuaalne juhendaja.

Mentorite koolitamisel rõhutada mentoritele üliõpilasele osakonna tutvustamise olulisust just õppepraktika esimesel päeval.

Soovitused 4

Tõhustada üliõpilaste juhendamist koolipoolsete praktikjuhendajate poolt kliinilisel õppepraktikal, milleks tuleb uurida õpetaja praktikandi juhendamiseks kuluvat aega ja tegevust praktikabaasis ning seejärel korrigeerida tunnikoormust, mis võimaldaks optimaalselt üliõpilast juhendada praktikabaasis.