Matkamine noorsootöö osana - Avaleht · mitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abita grupi

Matkamine noorsootöö osana - Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/[30.04.2013 13:25:51]

Avaleht Eesmärgid ja õpitulemused Õppija juhis Miks on matkamine oluline noorsootöös? Matkagrupi juht Matka planeerimineMatkavarustus Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkad Turvalisus matkamisel Matkamine liikumisharrastusena KordamisküsimusedKasutatud allikad

AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene

Viimane uuendus:September 30. 2012 16:49:18

AvalehtÕpiobjekt on koostatud TPS üliõpilastele ja teistele õppijatele, kellel on huvi ja soov noortele matka korraldada või matkal osaleda

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel andes ülevaate matkamisega seonduvast, selle korraldamisest, matkategevustest,matkamisest kui liikumisharrastusest ning olulisemast ohutusega seonduvast

Õppija saab õpitut kontrollida kordamisküsimuste ja õppeülesannete lahendamisegaKäsitletavad teemad:

matkamise olemus, liigid ja osa noorsootöösmatka korraldaminematkajuht ja tema kohustusedmatkavarustusriskid ja ohutuse tagamine matkamiselmatkamine liikumisharrastusena

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid(5), fotosid (11), videosid (4), linke vahenditele (info,dokumendid) Kordamisküsimused (15) on materjali lõpul Materjal on valminud BeSt programmi raames

Koostaja: Maarika Veigel MA/ TPS lektor Aeg: juuni, 2012

Litsenseeritud

http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/[30.04.2013 13:25:51]

Matkamine noorsootöö osana

Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Eesmärgid ja õpitulemused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 13:25:54]



Sisukaart

Prindi

Sisene


Eesmärgid ja õpitulemused

Eesmärgid:

anda ülevaade ohutu matka korraldamisest noortele selgitada matkavarustusega seonduvat tutvustada matkamist kui liikumisharrastust ning selle võimalusi

Õpitulemused:

õppija tunneb ohutu matkamise korraldamise aluseid õppija teab nõudeid matkavarustusele õppija tunneb matkategevusi õppija teab ohutuse tagamise võtteid ja looduses liikumise reegleid



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 13:25:54]

Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Õppija juhis

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?%D5ppija_juhis[30.04.2013 13:25:56]



Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppija juhisÕppimist lihtsustavad järgnevad soovitused:

õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavalt paremale/vasakule võiaktiviseerides linke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer, Mozilla, Bling jt);videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Miks on matkamine oluline noorsootöös?

http://www.tps.edu.ee/..._noorsoot%F6%F6s%3F_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B[30.04.2013 13:25:57]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös?

Matkad laagritesÕppeülesanne 1

Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Miks on matkamine oluline noorsootöös? Arvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus, on matkamine võimalus viia noored loodusesse; õpetada neilevajalikke teadmisi looduses liikumisest, matkamisest kui spordialast, koostööst, suhtlemisest, geograafiast, loodus- ja paikkonnateadmistest ning füüsilise vormi osast. Matkamist on noortelaagrite kavas, organisatsioonide ja asutuste tegevuskavades ning seeon üks osa seikluskasvatusest

Matkamine on sihipärane ja säästlik liikumine looduses eesmärgiga vaadelda looduskeskkonda ja inimkultuuri neidhäirimata

Matkamise olemus avaldub tunnuste kaudu:

matkal liigutakseliigutakse loodusjõudude meelevallasmatkal on sihtpunktsihtpunkti jõudmiseks on vaja oskusi, teadmisi, füüsilist ja vaimset vormi

Enamik sõnaraamatuid pakub tähendusteks „walking“, „rambling“, „backbacking“, „hiking“, „trekking“,"adventure tourism"

Noorsootöös saab kasutada kõiki matkaliike: jalgsimatkad (retked, rabamatkad, kõrbematkad, mägimatkad jne), jalgratta- jaratsamatka, auto- ja motomatka, tõukerattamatka või veematka (paadi-, süsta-, kanuu- võ purjematk). Talvel pakuvadväljaelamisvõimalusi ja põnevaid kogemusi suusa-, räätsa-, uisu- ja tõukekelgumatkad. Piiranguid seavad grupi koosseis jaettevalmistus ning vahendid ja eelarve

Noorsootöö seisukohast on väga olulised kõik matka etapid, alates grupi koostamisest ja matka planeerimisest kuni kokkuvõtetetegemiseni. Matkamine võimaldab arendada mitmesuguseid füüsilise tegevusega seotud oskusi nagu ronimine, rändamine,sõudmine jne. Samuti sotsiaalseid oskusi nagu organiseerimine, korralduste andmine, õpetamine, juhtimine, suhtlemine,otsustamine, vastutuse jagamine, ülesannete jagamine jne. Matk on hea vahend grupi ühtsemaks muutmiseks ja millegi põnevakogemiseks, võimaldades samal ajal harjutada looduses toimetulemist ja keskkonnaga arvestamist, aga ka näiteksorienteerumist, toiduvalmistamist, tuletegemist, erinevate taimede tundmist jne.

Matkad arendavad noorte silmaringi, annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja juhendajatega ningõpetavad arvestama nooremate ja nõrgematega. Matk ei ole lihtsalt sõpradega lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil,etteantud tempos ja organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitudpaikade kohta

Seikluskasvatuse välistreeningu ehk väljaspool ruumi toimuv tegevuse eesmärgiks on arendada noore vastupidavust. Füüsilinetegevus peab olema tasakaalus vaimsega. Välistreeningu meetodite hulka kuulub ka matkamine. Matkamine on noorsotööskasutatava seikluskasvatuse väga oluline osa. Kuna matka sihtkoht, eesmärgid ja kogetavad elamused võivad olla sama grupi



korral väga erinevad, võimaldab matk pakkuda uusi vahetuid õpikogemusi

Matkamine on meie kultuuris mitmemõõtmeline, mahuline (sageli ees- või järel-liitega) termin mis võib kanda infot nii matkaeesmärgi, piirkonna, liikumisviisi, sportlikkuse ja tehnilisuse (keerukuse) astme kohta.

Matkamise mõju on erinevatele inimestele erinev. Mõnele ergutav, mõnele lihtsalt ajaviide. Erinevad matkaliigid pakuvad erinevaidväljakuseid, kogemusi ja arenguvõimalusi. Hästi planeeritud matk toob noortele palju rõõmu. Kuigi mõne matka saab läbi viia kaväga väikese ettevalmistusega, on see siiski noortele õpetlik ja meelt lahutav

Olenevalt matka keerukusest ja kestvusest, võib matkaks valmistumine olla pikk ja aeganõudev protsess. Pikematematkade ettevalmistamiseks, eriti kui sihtkohaks on mõni kaugem paik, võib kuluda mitu kuud kuni aasta. Matkaga kaasneb alati kajuhuslikkuse moment, kuid just põhjalik ettevalmistumine selleks ongi, et võimalikke ohte viia miinimumini ja tagada matka ohutus

Matka ettevalmistamisega peavad olema seotud ja sellest aktiivselt osa võtma kõik grupi liikmed. Kõik matkal osalejadpeaksid olema samaväärselt huvitatud marsruudi valikust, matkaks ettevalmistamisest nii tehniliselt kui füüsiliselt. Ühineettevalmistus annab võimaluse üksteist enne matka lähemalt tundma õppida

Alammenüü



Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkagrupi juht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkagrupi_juht[30.04.2013 13:25:58]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juht

Matkajuhi olulised oskusedja omadused

Matka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkagrupi juht

Matka organiseerimiseks on vaja juhti. Matkajuhi tegevusel võib olla matka õnnestumisele sageli määrav tähtsus.Matkajuhiks saamine ja matka juhtimine on üsna keerukas kunst ja see nõuab:

eeldusimotivatsiooniõppimist ja enesetäiendamist (matkatehnika, psühholoogia jne)praktilisi matkakogemusi

Heal matkajuhil, nagu juhil üldse, peaks olema:

tehniline kompetentsussotsiaalne kompetentsus – võime mõista inimesi ja nendega koos töötada, olema suhtlemisvalmis ja ergutamaenesearendamisele, et paremini toime tulla ühiste eesmärkidegakontseptuaalne ehk üldettekujutuslik võime mõista kõike ümber toimuvatpoliitiline kompetentsus ehk juhtimispotentsiaal – eelkõige võime saada oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimupiisav motivatsioon oma kompetentsuse rakendamiseksmatkajuht peab olema otsustusvõimeline ja võtma endale vastutuseeelistatavad on liidri võimed ehk võime panna teisi inimesi innukalt tegutsema teatud suunas

Matkagrupi juht on kohustatud:

organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkakstutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusipidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal. Õnnetuse korral andma esmaabinõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni 16-aastaselt matkajalt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koosvanema hinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta.kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedimitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abitagrupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-,suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25õpilaseni. Puhkepäevamatkadel matkagrupi suurust ei piirata

Nõuded grupijuhile:


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkagrupi_juht[30.04.2013 13:25:58]

Grupijuht vastutab matka ettevalmistuse ning marsuudi avariideta läbiviimise eestGrupijuht peab olema vähemalt 18-aastane ja kellel on vastav matkaalane ettevalmistusGrupijuht peab omama vajalikke organisaatorlikke võimeid ja olema grupis autoriteetne

Matkajate teavitamine:

lühidalt eeldatav programmmatkapiirkonna iseärasused ja maastiku iseloomretke võimalik pikkus ja täpsed marsruudi variandid (koos kaardimaterjaliga)teave igaüheõigusest ja piirkonna seaduslikest piirangutest (kaitseala)vajalik isiklik varustus ja grupivarustuskuidas toimub toitlustamine, kas igaüks võtab ise söögi kaasa või toitlustamine toimub ühiseltilmateate jälgimine

Alammenüü

Matkajuhi olulised oskused ja omadused


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matka planeerimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine[30.04.2013 13:25:59]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimine

Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külmailmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika ja mõjutajad

MatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Matka planeerimineIga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaidsoovitusi.

Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale.Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivadvahendid.Kutsuda sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam.Alustada ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Siis jubatõsisemalt mõelda ka matkavarustusele.Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb täiskasvanutelgi kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti.Tuletegemiseks ettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneksvesi telgi alla.Mitte ülehinnata oma ja matkakaaslaste võimeid.Mitte minna üksina pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest.Õppida tundma loodust ja hoida ning kaitsta seda. Me oleme ise selle lahutamatu osa.Suurema huvi korral matkamise vastu, pöörduda lähima matkaklubi poole.

Matka planeerimine jaguneb etappideks:

Matkagrupi kokkupanemine ja matka raskusastme määramineKõigi jaoks huvitava marsruudi valikKõigi jaoks sobiva ajagraafiku väljatöötamineMatkagrupi ettevalmistamineVarustuse muretsemine ja korrastamine

Lühidalt tuleks matka planeerimisel mõelda läbi:

EttevalmistusOhutustehnikaMatka kulg

Matk peaks kõikidele osalejatele pakkuma naudingut- liiga kiiresti läbitud rada, keeruline rada jms võib jätta osalejadrahulolematuks. Oluline, et säiluks matka loogilisus. Iga matkapäev tuleb eraldi planeerida. Valitakse liikumise kord, trajektoor vastavalt maastikule, puhkepeatuste ajad jakohad, ööbimiskohad jms. Palju määrab ka ilmastik. Kuumemal päeval hakatakse varakult liikuma, tehakse lõunal pikem peatusjne.

Peale teoreetilise matkamarsuudi planeerimise tuleb kontrollida matkamarsuudi teoreetilise andmete paikapidavustlooduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel tuleb uurida alternatiividevõimalust nii laagripeatuste jaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut osutub liiga raskeks.

https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine[30.04.2013 13:25:59]

Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksidlahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda.

Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaksmärkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile.

Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugevahoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne.

Alammenüü

Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külma ilmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitse matkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkavarustus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus[30.04.2013 13:26:00]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustus

Soovitused lühi-jamitmepäevamatkavarustuse osasÕppeülesanne 2

Sportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


MatkavarustusMatkavarustus peab olema:

otstarbekasvastupidavkergevastav matka liigile ka raskusastmelevastav aastaajale

Matkaja esmaseks varustuseks võib lugeda:

Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevadjalanõud. Uute nahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitavkõndides) ära kuivatada. Kui jalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärastkuivamist vajavad jalatsid korralikku määrimist. Saapad (matkasaabas, mägisaabas, kummik). Kõndides pidavat inimenetegema oma eluaja jooksul 3-4 tiiru ümber maakera. Sellepärast on äärmiselt oluline, mis on matkaja jalas. Sammudeskannale langev raskusjõud ületab mitmeid kordi inimese kehakaalu. Näiteks 70 kg kaaluv inimene vajutab iga sammugamaapinnale üle 210 kilose raskusega. Liites sellele veel matkaseljakoti kaalu, siis mõistame miks peavad olema jalanõudõiged ja kvaliteetsed. Hea matkajalats kaitseb külma, kuuma, niiskuse, teravate esemete eest ja samas toestab jalga.Kummikud on asendamatud soomatkadel ja seda eriti varakevadel ja sügisel

Oluline on tunda erinevaid tähiseid:„Outdoor“ – välisjalats„hiking“, „trekking“, backpacking“ – matkamiseks mõeldud kerge matkasaabas(pehme tallaga, madal)„trail sport“- jalatsid sportlikeks matkadeks„mountaineering“ – mägimatkamiseks (suhteliselt jäigad ja rasked, kõrge säär, tehismaterjal);„adventure sport“ – seiklusspordile mõeldudGore- Tex – kangaga – annab jalatsile veekindluse ja hingavuse, laseb õhku läbi

Riietus peaks vastama ilmastikule, olema mugav ja higiimav. Väldi puuvillaseid rõivad, sest antud materjal ei ima niiskustning võib põhjustada alajahtumise. Kindlasti seetõttu ei sobi „nn. kuluvad „ matkariiete nimekirja. Mõelda tuleb samutiilmastiku kindlale riietusele. Näiteks pakkida kaasa vihmakeep või Core- Tex materjalist rõivad selga panna. Müts ja kindadei lase soojust kehast eemale juhtida. Probleemiks võib olla samuti liigne kuumus. Selle otstarbekohaselt tuleb validaheledat tooni riided, mis peegeldavad päikesevalgust. Kaitsta silmi ja pead! Sokkide ülesandeks on jalga, kas soojendadavõi jahutada ning samuti kaitsta jalga hõõrdumise eest. Jalgsimatkal on soovituslik kanda tehismaterjalist sokke, sestpuuvillasokid imavad 2x rohkem niiskust. Kui jalg hakkab higistama, siis kaob ka sooja tunne Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasimatkaplaane. Hea seljakott on funktsionaalne, vastupidav ja õige suurusega. Ideaalne aga on anatoomiline japaksude(laiade) õlarihmadega. Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l.Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatudpehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasidvarustuse kinnitamiseks. Seljakoti pakkimine: pehmed esemed aseta vastu seljakoti selgmist poolt, et kott oleks selja pooltlame ja pehme. Raskemad esemed pakitakse allapoole. Riietusesemed pakitakse kilekottidesse. Hügieenitarbed pakitakseeraldi kilekotti. Sagedamini tarvitatavad esemed paigutatakse välistaskutesse.Vihmakeep asetatakse kokkukeeratult seljakoti


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus[30.04.2013 13:26:00]

klapi alla. Isiklik ellujäämiskomplekt, millest on kasu siis, kui ta on kättesaadavas kohas, näiteks kinnitatuna vöörihmal või painebalumises koti osas eraldi sahtlis

Komplekti sisu peaks olema:

tikud või tulesüütaja veekindlas pakendis;küünlajupp;termokile;esmaabivahendid (elementaarsed);nuga (nt Swiss);vile;väike taskulamp (või pealamp)

Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega,kuid normaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatestvõimalustest. Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi

Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saabmagamisel kasutada sooja ilma puhul ka ilma kotitaLooduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseksettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel. Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgipüstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi allaLooduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt mingil moel õpitud orienteerumisoskusMatkakepid vähendavadliigestele langevat koormust ning aitavad püstiasendit säilitada. Kergendavad liikumist vajuvatel,reljeefsetel, libedatel pindadel. Lisaks saab kasutada enesejulgestus- ja kinnitusvahendina. Otstarbekad on teleskoopkepidehk kokkupandavad. Matkaoludesse sobivad paremini tugevdatud alumiiniumist valmistatud kepidMatkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid) Varustuse hulka kuuluvad: veekindel dokumenditasku, joogipudel, patareid ja sidevahendid. Oluline osa on turvalisetagamisel sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine,suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevestToidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kuivedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis onpriimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalusToiduained- kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävadmatkamarsuudile. Toit hoiab matkajad reipana ja heatujulisena. Silmas pidada matka iseärasusi, toiduainete kalorsust,kaalu, mahtu, säilivust, transporditavust, toiduvalmistamise iseärasusi jms. Toiduained pakitakse hoolikalt, kuivainedkahekordselt. Toidukorrad jaotatakse matkal ühtlaselt. Võimalusel on soovitav teha kolm korda sooja sööki. Puhkepeatusteajal võib turgutada śokolaadi, juustuviilu jms . Matkajale on oluline vedeliku tarbimine, seda 2,5l ööpäevas, raskematelmatkadel enamgi.

Vedeliku puuduse tundemärgid:

füüsilise jõu järsk langussüdame peksleminepeapööritus või uimasusnärvilisustumekollane uriin.

Matkaja energiavajadus päevas naised 11-14aastased- 2550kcal; 15-18aastased 2750kcal, 19a. Ja enam 2300kcal. Mehed 11-14 a. 2950kcal; 15-19a. 3550kcal, 19a. Ja enam 3050kcal. Keskmiselt vajab inimene valke 15%, rasasid 30%, süsivesikuid 55% päevasest toiduenergiast.

Alammenüü

Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasÕppeülesanne 2


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad[30.04.2013 13:26:01]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsija veematkad

Ratta-, tali- jasuusamatkadÕppeülesanne 3Matkamine kui kutseala

Turvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkadJalgsimatkadLiigu ja ole vaikselt- näed rohkem! Liigutakse hanereas. Eeskäija, tavaliselt matkajuht valib tempo. Seejärel liiguvad nõrgemadosalejad ja lõpus kogenud matkaja. Kogenud matkajad käivad päevas keskmiselt 5-7tundi, tehes iga tunni kohta 10minutilisepeatuse. Vajadusel kasutatakse märguandeks vilet suurema rühma puhul. Esimeste päevade teekonnad peaksid olema lühemad jakergemad, sagedasemate puhkepausidega. Kõndimisel on oluline pöörata tähelepanu ka kehahoiule. Hea rüht lubab vabamalthingata ning ühtlasi aitab ära hoida seljavalusid. Kõndimine on hea treening ka vaimsele tervisele: muudab energilisemaks, tõstabtuju, vähendab stressi, parandab und, teravdab tähelepanu, tõstab enesehinnangut, mitmekesistab seltsielu.Soo- ja rabamatkad on põnevad, kuid ka ohtlikud. Arvestada tuleb, et tule tegemine turbal on lubamatu ja soe jook, söök kaasavõtta. Tugeva põhjaga sood ületatakse mättalt mättale või juurtelt juurtele liikudes. Õõtskamar on ohtlik, selle all olev vesi ja mudaon ohtlikud. Lopsaka, ererohelise taimkattega kohad on ohtlikud, ei kanna inimest. Soos ei tohi astuda eelkäija jälgedesse egajärsult hüpata. Intervall matkajate vahel võiks olla 5m. Mitte mingil juhul ei tohi üksteist silmist lasta. Abistava vahendina kasutadapikka latti, teivast, keppi. Sissevajumise korral heita sellele risti peale. Muidu saab latiga kontrollida sügavusi. Mida suuremad puudon soos, seda kuivem ja kõrgem on koht.

Veematkad- kanuu, paadi, süstaga. Varustuse kokkupanemisel arvestada veekindlate materjalidega, pakkida kõik asjadveekindlatesse kottidesse ning soovitatav riietus võiks olla kiiresti kuivav. Varustusse kuuluvad kindlasti ka päästevestid. Oluline on ka transport. Matkavahenditega võiks pääseda veekogule võimalikult lähedale. Marsruudi koostamisel arvestada läbitudvahemaade piisavat pikkust, näiteks ühe nädalavahetuse 50km matk, liikumiskiiruseks 6-8km tunnis. Noored vanuses 11-14a. 12-18km päevas; 15-18a. 22-28km päevas.

Ööbimiskohti valides arvestada, kas kallas võimaldab randumist ja maale minekut. Kasuks tuleb kindlasti omandatud aerutamis-või sõudmistehnika, vaikne ja sujuv liikumine. Süstadega vastuvoolu liikumisel vähendatakse päeva teekonda poole võrra. Süstade vaheline kaugus soovtavalt 30-50m, kitsastel jõgedel või allavoolu liikumisel 100-150m. vajadusel kasutatakse kakiivreid, kaitseülikondasid. Sõudmisel tuleb kulutada jõudu ökonoomselt.Paatides ollakse istudes, sisenemine ja väljumine keskosast. Kohtade vahetusel üks inimene korraga. Sügavas vees vastuvoolu minnes keha ette, jalaga tõuka põhjast ära jõuliselt ja järsult. Pärivoolu minnes hoia end sirgenavõi kalluta keha veidi tahapoole. Vees siruta jalg ette ja astu varbaile. Alles siis, kui tunned kõva pinda, toetu uuekssammuks kogu tallale. Jõge saab ületada nö „seinana“, kus tugevamad matkajad piki voolu liikudes tõstmata jalgu põhjast ja vajadusel tuues ülenõrgemaid. Tuginööridega saab ka jõge ületada. Kas sidudes ümber matkajate kehade, kuid ka nii, et tugevam ujuja viib nööri üle jõe,kinnitab selle puude külge, sellele saavad teised toetuda.

Alammenüü

Ratta-, tali- ja suusamatkadÕppeülesanne 3Matkamine kui kutseala


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad[30.04.2013 13:26:01]


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Turvalisus matkamisel

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel[30.04.2013 13:26:03]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamisel

SoovitusedEksimineRiskidSagedasemad ohud javigastused matkatesÜlekoormusÕppeülesanne 4

MatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Turvalisus matkamiselMatkamine noortega nõuab täiskasvanult kannatlikkust, paindlikkust, huumorimeelt. Matk võiks olla kaasahaarav seiklus, kussamaväärselt nii huvipakkuvat kui meelt lahutavat tegevust. Koolinoortele pole soovitav planeerida pikemaid matku kui 7-8 päeva,sest tekib väsimus ja tülpimus. Matkal olles tuleb sisustada ka laagriõhtud- kergemad võistlused, mängud, laulud.Läbi vaja mõelda:• Mida teha suure laste arvu puhul?• Kuidas kaasata kõiki noori?• Milliseid teemasid õpetada ja tutvustada noortele enne matka?• Kuidas määrata noorte võimekust ja koostada matkarühmi?• Millist matkavarustust hankida?

Looduses liikudes, olgu siis grupiga või ilma, tuleb kindlasti järgida mitmeid erinevaid reegleid. Kõik loodust ja inimest siduvadõigused ja kohustused võtab kokku igaüheõigus. Tutvu Igaüheõigus Eestis siit.samuti tuleb käituda arvestades looduskaitseseadust, Loe seda siit !

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab juhised liikumiseks looduses üldiselt, eraldi aga veekogudel, teedel ja radadel. On olemas juhiseid, millisteljuhtudel tuleb näiteks telkimiseks või tuletegemiseks luba küsida, kus ei tohi üldse tuld teha ja millistel tingimustel võib loodusandekorjata. Rõhutatud on säästlikku ning lugupidavat suhtumist loodusesse, kohalike elanike rahu puutumatust ja eramaadel, niieraveekogudel, metsades kui põldudel ja heinamaadel liikumisega seonduvaid reegleid. Enne matkale minekut tuleb kogu grupile kindlasti igaüheõigust tutvustada ning jälgida kogu matka vältel ka selle reeglite järgimist.

Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ningõigesti varustust valides on väga tõenäoline, et suudetakse hädaolukorda vältida. Kui õnnetus siiski juhtub, sellest tervenahaga pääseda. Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinnaga vältida, võib väga kergesti esineda esmaabi andmistvajavaid olukordi. Kindlasti tuleks läbida esmaabikursused! Sellest on suur kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuuamitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi kiiresti aidata, tuleks kaasas kanda esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksidolemas olema ka sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside).

Enne matkale minemist tuleb tutvuda ilmaprognoosiga. Ilma kohta saad vaadata siit infot.

Samuti peaks jätma laagrisse/keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kaslevi katab matkapiirkonda . Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi – näiteks vigastusi, äraeksmisi,järeltulija kadumisi.

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdf

https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270

http://www.ilm.ee/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel[30.04.2013 13:26:03]

Alammenüü

SoovitusedEksimineRiskidSagedasemad ohud ja vigastused matkatesÜlekoormusÕppeülesanne 4


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkamine liikumisharrastusena

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena[30.04.2013 13:26:04]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkadTurvalisus matkamiselMatkamineliikumisharrastusena

Matkamise ajaloostÕppeülesanne 5

KordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine liikumisharrastusenaMatkamine on sportlik, teadmisi ja tunnetuse piire laiendav tegevus, mis on seotud sihipärase aktiivseliikumisega looduses.

Matkale suundujate eesmärgid näitavad seda, mille poole püüdeldakse, kuid ei selgita tegevuse olemust. Siit tulenebki,et ühele on matkamine õppimine ja kogemine, teisele maailma nägemise viis, kolmandale sport, neljandalepedagoogiline meetod, viiendale ajaveetmise viis, kuuendale äri jne.

Matkamise põhimõtted:

matkamine on looduses liikumise üks vorme, kus matkaja liigub arvestades seal kehtivate reeglitega matkamine on sihipärane tegevus, kus igal matkal on oma eesmärk ja teada selle saavutamise moodusedmatkamine annab võimaluse inimese vaimsete ja füüsiliste võimete tasakaalustatud arengulematkamine on sport ilma publikutamatkamises nagu spordiski, kehtib Ausa Mängu (Fair Play) põhimõtematkamine on seiklus, kus üheks edasiviivaks jõuks on uudishimu ja kammitsevaks jõuks reaalne ohutaju matkamine on ümberlülitumine igapäevasest elurutiinidest omaette olemisele või oma parimate sõpradeseltskonnalematkamine on jõukohane igale eale

Matkamise kasu füüsilisele tervisele:

tugevdab immuunsüsteemivähendab südamehaiguste, infarkti, teatud vähitüüpide ohtualandab vererõhkuhoiab luutihedust, tugevdab liigeseid ja lihaseidvähendab keharasvu ja parandab kehakuju, kehalist vormi

Sõnade“ matk“ ja“ retk“ tähendusi selgitades märgitakse, et tegemist on samatähenduslike sõnadega, millest “retkel”on pisut täpsem tähendus eesmärgi ja marsruudi suhtes. Mõlemad sõnad pärinevad soome sõnadest “matka” ja “retki”.

Matkasid saab liigitada peale vahendite kasutamise ka nende kestvuse ja raskusastme järgi:

Lühimatkaks peetakse matka, mis võib kesta kuni neli päeva. Kuid puhkepäevamatk viiakse läbi tavaliseltnädalavahetusel ja on kestvusega 1-2 päevaSportlik matk on matk, mis on sooritatud sooritatud vastavalt sportlike matkade klassifikatsiooni reeglitele (I –VIraskusaste)Kaugmatkaks nimetatakse matka, mis toimub Eesti riigist väljaspool Ekspeditsioon, ekstreemmatk on põhjaliku ettevalmistusega matk, millel on eesmärk ja mis on tavamatkastkomplitseeritum

Alammenüü


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena[30.04.2013 13:26:04]



Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Kordamisküsimused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kordamisk%FCsimused[30.04.2013 13:26:05]



Sisukaart

Prindi

Sisene


KordamisküsimusedVasta 15 kordamisküsimusele. Vajadusel loe õppematerjalidest uuesti vastavaid alapeatükke:

1. Miks on matkamine noorsootöö osana oluline?2. Millised on matkagrupi juhi kohustused?3. Milline on õige grupijuht?4. Mis on oluline matka planeerimisel?5. Millised võivad olla matka eesmärgid?6. Nimetage, mis kuuluvad kindlasti matkavarustuse hulka?7. Mida sisaldab individuaalne eneseabikomplekt?8. Millised on grupiga liikumise riskid?9. Millised on olulisemad põhimõtted Igaüheõiguses?

10. Arvestades looduse mõju tooge näiteid, millal on loodus atraktiivne? milla hariv? milla väljakutsuv? millal distspilineeriv?11. Nimeta viis matkarada Eestis?12. Nimeta matkajale olulisemad nõuded arvestades keskkonnakaitset?13. Milliseid oskusi omandab noor matkal olles?14. Koosta matkaplaan 1-päevase matka tarbeks?15. Millised on olulisemad nõuded matkatreenerikutse taotlemisel?


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kasutatud_allikad[30.04.2013 13:26:06]

Avaleht Eesmärgid ja õpitulemused Õppija juhis Miks on matkamine oluline noorsootöös? Matkagrupi juht Matka planeerimine Matkavarustus Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkad Turvalisus matkamisel Matkamine liikumisharrastusenaKordamisküsimused Kasutatud allikad

AvalehtEesmärgid jaõpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamineolulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad,sh jalgsi javeematkadTurvalisusmatkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene

Viimane uuendus:September 30. 201216:49:18

Kasutatud allikadAare, J. (2001). Ränduri aabits. Tallinn: Riigimetsa Majandamise KeskusArro, T., Joonuks, H., Kaal, H., Keskneem, A., jt. (1973). Matkatarkuste käsiraamat. TallinnBrügge, B., Glanz, M., Sandell, K. (2008). ÕuesõpeDarman, P. (1999) . Ellujäämise käsiraamat. Tallinn. TEAHints, E., Holmberg, T., Kangur, Ü., Tohva, L.(2007). Treenerite tasemekoolitus. Matkamine Tallinn: Sunprint InvestJalak, R.(2007). Tervise treening.TallinnJalak, R.(2007). Liikumine ja sport. TallinnIgaüheõigus. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdfIsop,E. (1993). Abiks noortejuhile 8. TallinnKaugmatkaja käsiraamat (1976).Knight. L.(2007). Käies saledaks. Kolmann, K.(2011). Toimetulek looduses. OÜ AgitaatorKünnap, J. (2004). Matkaspordi käsiraamatLooduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270McManners, H. (1998). Matkatarkuste käsiraamatPantśenko, V.(2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainultReinsalu,A. (1956). MatkamineRääk, A., Treial, H.(1970). Matkatarkuste taskuraamat. TallinnSoidra-Zujev, K. (2003). SeikluskasvatusTalvoja, E. Põder, V. (1996). Lastelaagri kasvataja käsiraamat. TallinnTalvoja, E. Põder, V. Kurve, K. (2000). Käsiraamat noortelaagri korraldajale. TallinnTalvoja, E. Põder, V. Veebel, H. Bachfeldt, A, Luik, A. Kurve, K. (2005). Noortelaagri korraldaja käsiraamat. TallinnTiigimägi, E.( 2002). Matkajuhi funktsioonid ja motivatsioon. Tohva, L. (2009) Mis on matk? http://www.matkajuht.ee/et/matk-definitsioon-m%C3%B5iste/Veigel, M.(2009). Matkaja meelespea. Eesti Matkaliit (2007). Matkaliigid. http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10http://www.matkaliit.ee/vvfiles/1/Matkamise%20k%E4siraamat.pdfhttp://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdfhttps://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoiguswww.sportkoigile.ee /Harry Lembergwww.matkajuht.ee www.matkaliit.eehttp://www.wildnatureimages.com/Alaska/Kenai-Fjords/Harding-Icefield-Hiking-Photo.htmhttp://adventure.nationalgeographic.com/adventure/trips/best-trails/photo-gallery/#/2-hiking-mt-rainier-washington-tatoosh_24730_600x450.jpghttp://www.wildnatureimages.com/Hiking_Photo.htmhttp://www.google.ee/imgres?q=hiking+camp&start=0&hl=et&sa=N&rlz=1C1GGGE_enEE379EE379&biw=1040&bih=849&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=ZMsR1I27G0ri7M:&imgrefurl=http://www.bi-lingual.com/school/EN/KinderEvents.html&docid=Rwu10ALeqaBYpM&imgurl=http://www.bi-lingual.com/images/school/Kinder/HikingCamp.jpg&w=542&h=400&ei=7w_FT9z1CtDY0QWt58iiCg&zoom=1&iact=hc&vpx=112&vpy=169&dur=333&hovh=161&hovw=196&tx=122&ty=144&sig=105990983369125778621&page=1&tbnh=157&tbnw=188&ndsp=17&ved=1t:429,r:0,s:0,i:66http://youtu.be/wW5QCEgpbUYhttp://www.youtube.com/watch?v=Z7X1ZOdLypwhttp://www.youtube.com/watch?v=oMWApWgsyJUhttp://www.youtube.com/watch?v=rB6-jlyWmnA&feature=related



http://www.matkajuht.ee/et/matk-definitsioon-m%C3%B5iste/

http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10

http://www.matkaliit.ee/vvfiles/1/Matkamise%20k%E4siraamat.pdf



http://www.wildnatureimages.com/Alaska/Kenai-Fjords/Harding-Icefield-Hiking-Photo.htm

http://adventure.nationalgeographic.com/adventure/trips/best-trails/photo-gallery/#/2-hiking-mt-rainier-washington-tatoosh_24730_600x450.jpg

http://www.wildnatureimages.com/Hiking_Photo.htm

http://www.google.ee/imgres?q=hiking+camp&start=0&hl=et&sa=N&rlz=1C1GGGE_enEE379EE379&biw=1040&bih=849&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=ZMsR1I27G0ri7M:&imgrefurl=http://www.bi-lingual.com/school/EN/KinderEvents.html&docid=Rwu10ALeqaBYpM&imgurl=http://www.bi-lingual.com/images/school/Kinder/HikingCamp.jpg&w=542&h=400&ei=7w_FT9z1CtDY0QWt58iiCg&zoom=1&iact=hc&vpx=112&vpy=169&dur=333&hovh=161&hovw=196&tx=122&ty=144&sig=105990983369125778621&page=1&tbnh=157&tbnw=188&ndsp=17&ved=1t:429,r:0,s:0,i:66



http://youtu.be/wW5QCEgpbUY

http://www.youtube.com/watch?v=Z7X1ZOdLypw

http://www.youtube.com/watch?v=oMWApWgsyJU

http://www.youtube.com/watch?v=rB6-jlyWmnA&feature=related


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kasutatud_allikad[30.04.2013 13:26:06]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php[30.04.2013 13:26:07]



Sisukaart

Prindi

Sisene








Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php[30.04.2013 13:26:07]


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Sisukaart

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&sitemap[30.04.2013 13:26:08]



Sisukaart

Prindi

Sisene


SisukaartAvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine oluline noorsootöös?


Matkagrupi juhtMatkajuhi olulised oskused ja omadused

Matka planeerimineMatkaks ettevalmistumine

Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesandedMatka eesmärkMatkarajad ja marśuut

Matkaradade märgistusedLiikumine kuuma või külma ilmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitse matkamiselMatka taktika ja mõjutajad

MatkavarustusSoovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasÕppeülesanne 2

Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkadRatta-, tali- ja suusamatkadÕppeülesanne 3Matkamine kui kutseala

Turvalisus matkamiselSoovitusedEksimineRiskidSagedasemad ohud ja vigastused matkatesÜlekoormusÕppeülesanne 4

Matkamine liikumisharrastusenaMatkamise ajaloostÕppeülesanne 5




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&sitemap[30.04.2013 13:26:08]

Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Mailform

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&mailform[30.04.2013 13:26:10]



Sisukaart

Prindi

Sisene



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&print[30.04.2013 13:26:10]





Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid(5), fotosid (11), videosid (4), linke vahenditele (info, dokumendid) Kordamisküsimused (15) on materjali lõpul Materjal on valminud BeSt programmi raames


Litsenseeritud


Matkamine noorsootöö osana - Sisene

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Avaleht&login[30.04.2013 13:26:12]



Sisukaart

Prindi

Sisene


SiseneSüsteemi võivad kasutada ainult vastavate õigustega isikud.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Avaleht[30.04.2013 13:26:13]



Sisukaart

Prindi

Sisene








Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Avaleht[30.04.2013 13:26:13]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&print[30.04.2013 13:26:14]


Eesmärgid:


Õpitulemused:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&login[30.04.2013 13:26:15]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?%D5ppija_juhis&print[30.04.2013 13:26:16]


õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavalt paremale/vasakule või aktiviseerideslinke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid


õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer, Mozilla, Bling jt);

videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?%D5ppija_juhis&login[30.04.2013 13:26:17]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkad laagrites

http://www.tps.edu.ee/...6s%3F_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:Matkad_laagrites[30.04.2013 13:26:18]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkad laagritesMatk peab olema lõbus, turvaline, seikluslik, mis pakuvad vaheldust argipäevaellu

Matkad lastele ja noortele võivad olla nii lühiajalised (päevane) või pikaajalised järgnevatel eesmärkidega:

matk peidetud aarde leidmisekskindel juhindumine kaardil märgitud matkarajastloodusmatk avastuste ja vaatlustegamatk eesmärgiga jõuda kohta, kus lapsed pole varem olnud ja pidada seal väike piknik

Huvi võivad pakkuda ka näiteks:

värvimatkad (anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiksainult rohekaid ja pruunikaid toone)sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses. Lapsed peaksid raja läbima lõhnajärgi. Sama võib proovida näiteks sidruniga)ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal).hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad)öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid noortele näidata tähtkujusid taevas või äkkimärkate mõnda loomakest ööpimeduses askeldamas) tähematkal liiguvad erinevad grupid erinevaid radu mööda ühe lõpp-punkti suunas ja lõpetavad oodatult samal ajalmatk loodusega tutvumiseks ( taimed, linnud, loomade jäljed jms)

Laagrivahetuse plaani koostamisel võiks 10-12päevase vahetuse korral lühem matk olla esimesel nädalal ja teine kogupäevamatkteisel nädalal.

Matkadel on väga suur tähtsus pedagoogilisest seisukohast. Nende korraldamisega käsikäes arenevad noortes algatusvõime,leidlikkus, kohusetunne, korraarmastus, sõprus, töökus. Distsipliini kasvatamiseks pakub matkamine ja laagrisse jäämine samutihulgaliselt võimalusi. Noored täidavad matkadel meelsamini kui kusagil mujal neile pandud kohustusi, käske ja korraldusi, teades, etsee on elulisselt vajalik nii teiste kui ka nende eneste huvides.

Mitmepäevaste matkade kõige paeluvam osa on kindlasti laagrisse jäämised. Laagritel on suur väärtus noorte kasvatamisel.Noored valmistavad ise toitu lageda taeva all, magavad telkides, korraldavad lõkkeõhtuid. Kõik see aitab rahuldada noortes peituvatromantikajanu, seiklusiha ja jätab ühtlasi unustamatud mälestused terveks eluks. Samuti suurendatakse noorte loodusesse suunamisega ka tema rohelise mõtteviisi teadlikust.

Matkamisel on suur väärtus noorte tervise tugevdamisel, organismi karastamisel, kehalisel arendamisel ja aktiivse puhkusekindlustamisel. Selleks annavad avara võimaluse hommikuvõimlemine, mängud, võistlused, ujumine, hügieeninõuete täitmine. Kõiksee toimub vabas õhus, kus päikese ja õhu tervistav toime noorte organismile on otsene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Õppeülesanne 1

http://www.tps.edu.ee/..._%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1[30.04.2013 13:26:19]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 1Vaata alljärgnevat videod ja too välja asjaolud, mis matka korraldamisega seonduvad ning mida panid tähele? videovaatamiseks kliki lingile: http://youtu.be/wW5QCEgpbUY


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/...3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&print[30.04.2013 13:26:20]

Miks on matkamine oluline noorsootöös? Arvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus, on matkamine võimalus viia noored loodusesse; õpetada neile vajalikketeadmisi looduses liikumisest, matkamisest kui spordialast, koostööst, suhtlemisest, geograafiast, loodus- ja paikkonna teadmistest ning füüsilisevormi osast. Matkamist on noortelaagrite kavas, organisatsioonide ja asutuste tegevuskavades ning see on üks osa seikluskasvatusest

Matkamine on sihipärane ja säästlik liikumine looduses eesmärgiga vaadelda looduskeskkonda ja inimkultuuri neid häirimata




Noorsootöös saab kasutada kõiki matkaliike: jalgsimatkad (retked, rabamatkad, kõrbematkad, mägimatkad jne), jalgratta- ja ratsamatka,auto- ja motomatka, tõukerattamatka või veematka (paadi-, süsta-, kanuu- võ purjematk). Talvel pakuvad väljaelamisvõimalusi ja põnevaidkogemusi suusa-, räätsa-, uisu- ja tõukekelgumatkad. Piiranguid seavad grupi koosseis ja ettevalmistus ning vahendid ja eelarve

Noorsootöö seisukohast on väga olulised kõik matka etapid, alates grupi koostamisest ja matka planeerimisest kuni kokkuvõtete tegemiseni.Matkamine võimaldab arendada mitmesuguseid füüsilise tegevusega seotud oskusi nagu ronimine, rändamine, sõudmine jne. Samutisotsiaalseid oskusi nagu organiseerimine, korralduste andmine, õpetamine, juhtimine, suhtlemine, otsustamine, vastutuse jagamine,ülesannete jagamine jne. Matk on hea vahend grupi ühtsemaks muutmiseks ja millegi põneva kogemiseks, võimaldades samal ajal harjutadalooduses toimetulemist ja keskkonnaga arvestamist, aga ka näiteks orienteerumist, toiduvalmistamist, tuletegemist, erinevate taimedetundmist jne.

Matkad arendavad noorte silmaringi, annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja juhendajatega ning õpetavadarvestama nooremate ja nõrgematega. Matk ei ole lihtsalt sõpradega lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil, etteantud tempos jaorganiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta

Seikluskasvatuse välistreeningu ehk väljaspool ruumi toimuv tegevuse eesmärgiks on arendada noore vastupidavust. Füüsiline tegevus peabolema tasakaalus vaimsega. Välistreeningu meetodite hulka kuulub ka matkamine. Matkamine on noorsotöös kasutatava seikluskasvatuseväga oluline osa. Kuna matka sihtkoht, eesmärgid ja kogetavad elamused võivad olla sama grupi korral väga erinevad, võimaldab matk pakkudauusi vahetuid õpikogemusi

Matkamine on meie kultuuris mitmemõõtmeline, mahuline (sageli ees- või järel-liitega) termin mis võib kanda infot nii matka eesmärgi, piirkonna,liikumisviisi, sportlikkuse ja tehnilisuse (keerukuse) astme kohta.

Matkamise mõju on erinevatele inimestele erinev. Mõnele ergutav, mõnele lihtsalt ajaviide. Erinevad matkaliigid pakuvad erinevaid väljakuseid,kogemusi ja arenguvõimalusi. Hästi planeeritud matk toob noortele palju rõõmu. Kuigi mõne matka saab läbi viia ka väga väikeseettevalmistusega, on see siiski noortele õpetlik ja meelt lahutav

Olenevalt matka keerukusest ja kestvusest, võib matkaks valmistumine olla pikk ja aeganõudev protsess. Pikemate matkadeettevalmistamiseks, eriti kui sihtkohaks on mõni kaugem paik, võib kuluda mitu kuud kuni aasta. Matkaga kaasneb alati ka juhuslikkuse moment,kuid just põhjalik ettevalmistumine selleks ongi, et võimalikke ohte viia miinimumini ja tagada matka ohutus

Matka ettevalmistamisega peavad olema seotud ja sellest aktiivselt osa võtma kõik grupi liikmed. Kõik matkal osalejad peaksid olemasamaväärselt huvitatud marsruudi valikust, matkaks ettevalmistamisest nii tehniliselt kui füüsiliselt. Ühine ettevalmistus annab võimaluse üksteistenne matka lähemalt tundma õppida




http://www.tps.edu.ee/...oot%F6%F6s%3F_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&login[30.04.2013 13:26:21]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkajuhi olulised oskused ja omadused

http://www.tps.edu.ee/...omadused_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B[30.04.2013 13:26:23]



Matkajuhi olulisedoskused ja omadused


Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkajuhi olulised oskused ja omadused Matkajuhi oskused:

looduse tundmine (taimed, loomad, linnud,seened). varustuse tundmine. lõkke tegemise ja toidu valmistamise oskusesmaabi tehnilised oskused vastavalt retke spetsiifikaleIgaüheõiguse tundmineorienteeruminereageerimisoskus muutuvatele oludele matkajate jälgimisoskus

Matkajuhi olulised omadused:

tahe entusiasmpaindlikkusoptimismenesekindlus usutavushuumorimeeljutustamisoskus

Enne matkale minekut küsi endalt:

kas oled valmis matka juhtima aktiivselt?kas oled valmis reageerima igas olukorras?kas osalejad on valmistunud matkaks piisavalt?kas oled kindel ohutusreeglites?

Uute noorte matkajuhtide julgustuseks:

juhtimine üldse muutub kõikjal järjest motiveeritumaks ja prestii˛semaks.iga algus on raske. Hiljem läheb kergemakstee tööd, siis tuleb ka armastus. Senine praktika on näidanud, et aja ja kogemustega muutub juhtimise motivatsiooniseenesest tugevamaks. Kes korra on hakanud juhiks, see sellest kergelt enam ei loobu. Parimad matkad on enda juhitudmatkad!juhtimiskogemuste vähesust või puudumist ei maksa karta, sest paljud juhtimis-teadlased on arvamusel, et juhtimist otseseltõppida ei saagi. Juhtimine on nagu ujumine, mida pole võimalik õppida loengutel. Kõige parem on ujumist õppida ikka vees.



Vaieldakse palju, kas ja kuivõrd juhtimine on kunst ja kuivõrd õpitav. Teadmiste täiendamine annab aga palju oskusi jahoogu juurdejulget pealehakkamist! Õnnestumised ja rõõm saavutustest ei jää tulemata


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkagrupi_juht&print[30.04.2013 13:26:24]

Matkagrupi juht




tehniline kompetentsussotsiaalne kompetentsus – võime mõista inimesi ja nendega koos töötada, olema suhtlemisvalmis ja ergutama enesearendamisele, etparemini toime tulla ühiste eesmärkidegakontseptuaalne ehk üldettekujutuslik võime mõista kõike ümber toimuvatpoliitiline kompetentsus ehk juhtimispotentsiaal – eelkõige võime saada oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimupiisav motivatsioon oma kompetentsuse rakendamiseksmatkajuht peab olema otsustusvõimeline ja võtma endale vastutuseeelistatavad on liidri võimed ehk võime panna teisi inimesi innukalt tegutsema teatud suunas


organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkakstutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusipidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal. Õnnetuse korral andma esmaabinõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni 16-aastaselt matkajalt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koos vanemahinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta.kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedimitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abitagrupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-, suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25 õpilaseni. Puhkepäevamatkadelmatkagrupi suurust ei piirata




lühidalt eeldatav programmmatkapiirkonna iseärasused ja maastiku iseloomretke võimalik pikkus ja täpsed marsruudi variandid (koos kaardimaterjaliga)teave igaüheõigusest ja piirkonna seaduslikest piirangutest (kaitseala)vajalik isiklik varustus ja grupivarustus


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkagrupi_juht&print[30.04.2013 13:26:24]

kuidas toimub toitlustamine, kas igaüks võtab ise söögi kaasa või toitlustamine toimub ühiseltilmateate jälgimine


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkagrupi_juht&login[30.04.2013 13:26:25]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkaks ettevalmistumine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine[30.04.2013 13:26:26]



Matkaksettevalmistumine

Rühma suurus jakomplekteerimine,ülesanded

Matka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külmailmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkaks ettevalmistumineSelgeks peab tegema:

matka eesmärgidmatkarajooni valikmatkale mineku aegmatkagrupi komplekteeriminemarsruudi ettevalmistusmatkagrupi ettevalmistaminevarustuse muretsemine ja korrastamine

Matka eelarve:

transportööbimine vajaduselgiidi töövarustusega seonduv või laenutaminemuud vahendid- grupivarustusarstimidtoitlustuskuludsidekuludreserv ettenägematuteks olukordadeks

Abiks on ilmaga arvestamine ja baromeetri ning termomeetri kasutamineIlma ennustavad looduses ja ümbruses:

taevasputukate liikuminekonnade tegevuselektrikarjuse undaminetiikide lõhnhobukastani õitele tekivad mahlatilgakesedristikhein seisab sirgelt ja tõmbab lehed kokku

Toitlumise osas arvestada:

rohkelt süsivesikuid (50-60%)adekvaatselt valke ja kiudaineid (12-15%)väiksemas koguses rasvasid (30-35%)vedelikmitmekülgne toiduvaliksoe toitsage toidu manustamine, väikesed kogused


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine[30.04.2013 13:26:26]

Alammenüü

Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesanded


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matka eesmärk

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk[30.04.2013 13:26:28]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matka eesmärkIgal matkal peab olema eesmärk. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalikleida sobilik matkamise viis(liik) ning temaatika. Loodus pakub matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumisealuseks on eeskätt looduse tundmine ning loodusseaduste järgimine. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestamamatkarühma liikmete arengutasemega.

Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse. Teadma, kui kaua võtab aega „giiditöö“, planeerima ajaliseltja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane.





Näiteid eesmärkidest:

Lihtsalt loodust nautidaTegeleda spetsiaalse liikumisharrastusegaAvastada uusi kohti, tutvuda sealse looduse ja kultuurigaVaba aja rekreatiivne veetmineFüüsilise vormi säilitamine/tõstmineVäljakutsete otsimine, enese proovilepanek


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkarajad ja marśuut

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut[30.04.2013 13:26:29]



Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuut

Matkaradademärgistused

Liikumine kuuma või külmailmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkarajad ja marśuutMarśuudi koostamisel arvestada:

matkajate füüsilist ettevalmistust ja eelnevaid kogemusimaastike raskusastetIgaüheõigusest ja Looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguidkaardimaterjali olemasolu (jalgsi ja veematkadel topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 jalgrattamatkal mõõtkavas1:100000-1:150000)mitmepäevasel matkal võimalikud ööbimiskohad

Matkarada on tähistatud ja hooldatud liikumisrada, mis on varustatud informatiivse materjaliga ja omab seal liikujale elementaarseidrajatisi või teenuseid. Kuid on olemas veel ka jalgsirada, mis on matkarada ja millel liigutakse jalgsi. Jalgsirajal on erinevadraskusastmed. Kerge rada on reeglina tasandikurada, kus tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta eiületa 100 m. Mõõdukas rada on rada, kus raja tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta on üle 100 m. Kõigekeerulisem on raske rada, kus lisaks mõõduka raja tunnusele on siin tehnilised elemendid, mille ületamiseks kasutatakse käsipuid,köisi või muid abivahendeid. Raskel rajal on soovitav liikuda matkasaabastega. Liikumisrada võib jaguneda matkarajaks, terviserajaks, seiklusrajaks jne.

Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi:

Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võibkahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne).Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhulpeab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimining põhjustada erosiooni.Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi ning jätta ebasoovitavaid auke maapinda.Kõik märgistused tuleb hiljem kokku korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse.

Inimetegvusega seotud tegevusi peetakse säästlikuks, kui:

ei ületa looduse taluvuspiire;on olemas kohalike elanike nõusolek;inimesed saavad säästliku arengu kogemusi;toetatakse kohaliku elu ja looduse säilimist.


Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut[30.04.2013 13:26:29]

lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda.


Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugevahoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. Laagripaigaks ei sobi niisked heinamaad, savine pinnas, jõesängid ja nõod, lehtpuu metsaalune ja selle märg rohi, rohukattetamullapinnas, liivaluited, mäetipud. Telgi püstitamisel jälgida, et see jääks tagaseinaga vastu tuult. Telgi põhja aluse võib täita okaspuuokstega, puulehtedega,samblaga jne. Üldjuhul magatakse telgis pea tagaseina poole, kuid ohtlikes kohtades, näiteks metsloomade kartusel, võib magadaka peaga telgiava suunas. Voolav vesi on alati puhtam kui seisev vesi. Vee filtreerimiseks vajadusel kasutatakse süsi sammalt, kive ja liiva. Matkaradade infot loe siit

Alammenüü

Matkaradade märgistused


Maarika Veigel

http://www.matkaliit.ee/418

Matkamine noorsootöö osana - Liikumine kuuma või külma ilmaga

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga[30.04.2013 13:26:30]



Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma võikülma ilmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene


Liikumine kuuma või külma ilmagaKeskkonna erinevates tingimustes peab liikumisel arvestama mitme asjaoluga, olgu tegemist erinevate aastaaegadega võitegevustega teises kliimavöötmes. Kuuma ilmaga esineb suurem higistamine ja energiakulu, külma ilma korral tuleb suurttähelepanu pöörata õigele riietusele.

Soovitused liikumisel kuuma ilmaga:• juua rohkem kui tavaliselt, eriti naatriumi ja magneesiumi sisaldusega jooki,• enne liikumist peab olema küllaldaselt vedelikku tarbinud• kui ajaliselt liigutakse üle tunni, peab ka vahepeal pidevalt jooma• süüa tuleks igapäevaselt mineraalainete rikkaid toiduaineid- täisteratooted, puuvili, juurvili jms• jälgida tuleks liikumise tempot, et üle ei pingutataks• liikuda oleks mõistlikum hommikuti ja õhtuti, et vältida ülekuumenemist ja osooni mõju• jälgida tuleks ka pulssi, kuumas kliimas on koormus südame-vereringele suurem• riietus peaks olema hele ja niiskust läbilaskev• kanda nokamütsi• hõõruda nahka põletusevastase kreemiga.

Soovitused liikumisel külma ilmaga:• liikumisel tuleks jälgida ka libedust • vältida tuleks liigset tempot, liikumine pigem rahulikus tempos• alla 0 kraadi ja lumega on vigastuste oht suurem• kanda kihilist riietust ja helkurit• maanteel liikumine liiklusele vastassuunas• võimalusel alustada liikumist vastutuult, lõpetada alla tuult• kanda mütsi, vajadusel peapaela, salli, kindaid- organism kaotab 40%soojusestpea ja kaela kaudu• pikad sokid soojendavad ahhileuse küüluseid ja säärelihaseid• peale liikumist ärge seiske külma käes, võimalusel ja vajadusel vahetage niisked riided


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkamine mägedes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes[30.04.2013 13:26:31]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine mägedesRaskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse - kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmandakategooria matka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki.

Et mägimatk õnnestuks, võiks arvesse võtta järgmist:

kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suurusekson soovitav 4 - 8 inimestraskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnasedmägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest midakõrgemale minnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhkselleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisutallapoole, edasi tõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismiolema ja tegutsema hapnikupuuduses

Loe lisaks alajaotusest sportlikud matkad siit


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Keskkonnakaitse matkamisel

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel[30.04.2013 13:26:32]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Keskkonnakaitse matkamiselPrahitöötlus:

endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoorednagu ka konservikarbid ja fooliumitükid põlevaid materjali võib järelvalve all lõkkes põletada. Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb endaga kaasa võttatoitu tuleb hoolikalt planeerida, et vältida toidujäätmeid. Toidujäätmed meelitavad kohale igasuguseid soovimatuid loomi japutukaidtoidunõude pesemisel ja küpsetamisel vajaminevast veest tuleks eemaldada igasugused tükikesed. Puhastatatud vesivalada metsa erinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigsed kontsentratsiooni ühes kohas

Pesemine:

veekogust tuleks vesi kanda pesemiskohta, vähemalt 10 m veekogust kaugemale kasutada tuleks loodussõbralikke pesemisvahendeid (kui pesta seebiga, siis veekogust eemal)

Väljakäigus käimine:

auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse kauemaks kui 1 öö või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olemakaevatud veekogust 50 m kaugusele ja vähemalt 20 cm sügav. Peale kasutamist tuleb auk uuesti kinni ajada. Lühemaajaliselmatkal võib iga inimene ise endale väikse individuaalse augu kaevata, mis koheselt pärast kasutamist mullaga katta.tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed tuleb panna eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsastvälja viia.

Tule tegemisel on vaja ehitada tulease (piirata see servast kividega) ming kindlasti peale tule tegemist veenduda, et tuli onkustutatud.

RMK soovituslikku infot looduses liikujale loe siitMetsaannid RMK radadel tutvumiseks siit


Maarika Veigel

http://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing

http://rmk.ee/teemad/metsakool/metsaannid

Matkamine noorsootöö osana - Matka taktika ja mõjutajad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad[30.04.2013 13:26:34]



Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külmailmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika jamõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene


Matka taktika ja mõjutajadMatka taktika alla kuuluvad:

paindlikkus, vajaduse korral matkaplaani korrigeeriminemarsruudi valikliikumisviiside valiktehniliste võtete valikmis on oluline? Kas läbimise aeg või huvitav marsruut

Taktika põhimõtted on:

tasakaal marsruudi keerukuse ja osavõtjate ettevalmistuse vahelmarsruudi tundminealati tuleb arvestada ootamatustega ja varuvariantidegajõuvarude optimaalne kasutamine

Liikumine:

ühtlane, rütmilinekäima hakkame ja seisma jäämine sujuvaltühtlasel liikumisel (tasasel maal jalutamine/suustamine/jalgrattaga sõit) 50 min liikumine, 10 min puhkusraskem liikumine (ülesmäge jalutamine, jalgrattaga sõit, vastuvoolu aerutamine) 40, 30 või 20 min käik, 5-10 min puhkust

Grupi olulised tunnused:

tegutsemine ühise eesmärgi nimelsuhteliselt püsiv struktuurvastastikused suhted liikmete vahel


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine&print[30.04.2013 13:26:34]

Matka planeerimineIga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi.

Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale.Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid.Kutsuda sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam.Alustada ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Siis juba tõsisemaltmõelda ka matkavarustusele.Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb täiskasvanutelgi kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseksettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi alla.Mitte ülehinnata oma ja matkakaaslaste võimeid.Mitte minna üksina pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest.Õppida tundma loodust ja hoida ning kaitsta seda. Me oleme ise selle lahutamatu osa.Suurema huvi korral matkamise vastu, pöörduda lähima matkaklubi poole.





Matk peaks kõikidele osalejatele pakkuma naudingut- liiga kiiresti läbitud rada, keeruline rada jms võib jätta osalejad rahulolematuks. Oluline, etsäiluks matka loogilisus. Iga matkapäev tuleb eraldi planeerida. Valitakse liikumise kord, trajektoor vastavalt maastikule, puhkepeatuste ajad ja kohad,ööbimiskohad jms. Palju määrab ka ilmastik. Kuumemal päeval hakatakse varakult liikuma, tehakse lõunal pikem peatus jne.

Peale teoreetilise matkamarsuudi planeerimise tuleb kontrollida matkamarsuudi teoreetilise andmete paikapidavust looduses,maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel tuleb uurida alternatiivide võimalust nii laagripeatustejaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut osutub liiga raskeks.

Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad.Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda.

Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks märkamalooduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile.

Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttuvõivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine&login[30.04.2013 13:26:36]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osas

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas[30.04.2013 13:26:37]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasLühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkondaei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võttajärgmine vähim võimalik varustus: vile, tikud või tulemasin, kompass, nuga, karamellkomvekke ja vajaduse korral ravimeid, millestoled sõltuv.

Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matkapeatuskohta. Sellistel lühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustadapiisava joogivaru kaasavõtmist.

Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupivarustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (niiisiklik kui ka matkagrupi oma) peab mahtuma seljakottidesse.

Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik. Põhilised varustuse osad on:• riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasiolema läbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabaltliikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas).• jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. • kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (midasuurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l.Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega(heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. • toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kuivedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimuselsöögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalus.• toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävadmatkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes.• esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled,raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadelpeab igal matjakal olema asjakohane päästevest.• tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalnemultitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. • magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiustmagamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltubtemperatuur ja mugavus, mis omakorda mõjutavad une kvaliteeti.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas[30.04.2013 13:26:37]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2[30.04.2013 13:26:38]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 2Mida talvel metsa minnes kaasa võtta? Loe siit


http://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/talvine-kasutus


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2[30.04.2013 13:26:38]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus&print[30.04.2013 13:26:39]




Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevad jalanõud. Uutenahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitav kõndides) ära kuivatada. Kuijalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärast kuivamist vajavad jalatsid korralikkumäärimist. Saapad (matkasaabas, mägisaabas, kummik). Kõndides pidavat inimene tegema oma eluaja jooksul 3-4 tiiru ümbermaakera. Sellepärast on äärmiselt oluline, mis on matkaja jalas. Sammudes kannale langev raskusjõud ületab mitmeid kordi inimesekehakaalu. Näiteks 70 kg kaaluv inimene vajutab iga sammuga maapinnale üle 210 kilose raskusega. Liites sellele veel matkaseljakotikaalu, siis mõistame miks peavad olema jalanõud õiged ja kvaliteetsed. Hea matkajalats kaitseb külma, kuuma, niiskuse, teravateesemete eest ja samas toestab jalga. Kummikud on asendamatud soomatkadel ja seda eriti varakevadel ja sügisel


Riietus peaks vastama ilmastikule, olema mugav ja higiimav. Väldi puuvillaseid rõivad, sest antud materjal ei ima niiskust ning võibpõhjustada alajahtumise. Kindlasti seetõttu ei sobi „nn. kuluvad „ matkariiete nimekirja. Mõelda tuleb samuti ilmastiku kindlale riietusele.Näiteks pakkida kaasa vihmakeep või Core- Tex materjalist rõivad selga panna. Müts ja kindad ei lase soojust kehast eemale juhtida. Probleemiks võib olla samuti liigne kuumus. Selle otstarbekohaselt tuleb valida heledat tooni riided, mis peegeldavad päikesevalgust.Kaitsta silmi ja pead! Sokkide ülesandeks on jalga, kas soojendada või jahutada ning samuti kaitsta jalga hõõrdumise eest. Jalgsimatkalon soovituslik kanda tehismaterjalist sokke, sest puuvillasokid imavad 2x rohkem niiskust. Kui jalg hakkab higistama, siis kaob ka soojatunne Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasi matkaplaane. Heaseljakott on funktsionaalne, vastupidav ja õige suurusega. Ideaalne aga on anatoomiline ja paksude(laiade) õlarihmadega.Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosakandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti kapolsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. Seljakoti pakkimine: pehmed esemedaseta vastu seljakoti selgmist poolt, et kott oleks selja poolt lame ja pehme. Raskemad esemed pakitakse allapoole. Riietusesemedpakitakse kilekottidesse. Hügieenitarbed pakitakse eraldi kilekotti. Sagedamini tarvitatavad esemed paigutataksevälistaskutesse.Vihmakeep asetatakse kokkukeeratult seljakoti klapi alla. Isiklik ellujäämiskomplekt, millest on kasu siis, kui ta on kättesaadavas kohas, näiteks kinnitatuna vöörihmal või paineb alumises kotiosas eraldi sahtlis




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus&print[30.04.2013 13:26:39]

Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega, kuidnormaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatest võimalustest. Ükskeskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi

Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saab magamiselkasutada sooja ilma puhul ka ilma kotitaLooduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseks ettenähtudkohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel. Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleksvalida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi allaLooduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt mingil moel õpitud orienteerumisoskusMatkakepid vähendavadliigestele langevat koormust ning aitavad püstiasendit säilitada. Kergendavad liikumist vajuvatel, reljeefsetel,libedatel pindadel. Lisaks saab kasutada enesejulgestus- ja kinnitusvahendina. Otstarbekad on teleskoopkepid ehk kokkupandavad.Matkaoludesse sobivad paremini tugevdatud alumiiniumist valmistatud kepidMatkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid) Varustuse hulka kuuluvad: veekindel dokumenditasku, joogipudel, patareid ja sidevahendid. Oluline osa on turvalise tagamiselsidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitsekasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevestToidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega.Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemineainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalusToiduained- kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile.Toit hoiab matkajad reipana ja heatujulisena. Silmas pidada matka iseärasusi, toiduainete kalorsust, kaalu, mahtu, säilivust,transporditavust, toiduvalmistamise iseärasusi jms. Toiduained pakitakse hoolikalt, kuivained kahekordselt. Toidukorrad jaotatakse matkalühtlaselt. Võimalusel on soovitav teha kolm korda sooja sööki. Puhkepeatuste ajal võib turgutada śokolaadi, juustuviilu jms . Matkajaleon oluline vedeliku tarbimine, seda 2,5l ööpäevas, raskematel matkadel enamgi.



Matkaja energiavajadus päevas naised 11-14aastased- 2550kcal; 15-18aastased 2750kcal, 19a. Ja enam 2300kcal. Mehed 11-14 a.2950kcal; 15-19a. 3550kcal, 19a. Ja enam 3050kcal. Keskmiselt vajab inimene valke 15%, rasasid 30%, süsivesikuid 55% päevasest toiduenergiast.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus&login[30.04.2013 13:26:40]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Ratta-, tali- ja suusamatkad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad[30.04.2013 13:26:42]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsi javeematkad



Sisukaart

Prindi

Sisene


Ratta-, tali- ja suusamatkadRattamatkad- kilometraaž on suur ja vajab hoolikat planeerimist. Valida pigem puhtama õhuga väiksemad teed ja siduda matkvaatamisväärsustega. Ratta seljas peab olema mugav. Mida kergem raam, seda parem. Matkale ei mida tuliuue rattaga!Lisavarustusest on olulised- pakiraam, tugijalg, esi-ja tagatuled, spidomeeter, pump, porilaud, kiiver, kindad, paranduskomplekt,tagavara sisekumm. Enim on levinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese jatagumise pakiraami vahel. Noortel vanuses 11-14a matka pikkuseks 16-20km, 15-18a 35-40km päevas. Katteta teedelvähendatakse pikkust kuni kolmandiku võrra. Liikluseeskirjade tundmine on oluline. Kiirteedel ei ole lubatud sõita. Pikivahe 2-5m,mäest alla sõidul vähemalt 10m. Sobivam grupi suurus 4-8 inimest. Väiksem rühm on reeglina mobiilsem. Ohtlikud on mistahesmanöövrid, eriti tee telgjoone suunas. Suurema grupi korral on rikete võimalus suurem, samuti ei saada liikluskeeristest läbi alatikoos. Kõrvuti ei tohiks sõita rohkem kui kaks ratturit. Kurvidesse minekul ei tohiks pidurdamist jätta liialt hiljaks. Mõistlik onomavahel rääkida kui eessõitja näeb ohtu8auk, kivi vms). On kohti, kus suurema grupiga liikumine on turvalisem.

Hea grupi tunnuseks on koostöö ja üksteisega arvestamine. Oluline on, et igaüks annaks panuse grupi tegemistes. Õhtuks onkõik väsinud ja igaühe töökäed vajalikud, laagri püstitamisel, toidu valmistamisel, varustuse korrastamisel. Hea grupi liikmed aitavadhoida mobiilsust-nii hommikul asju pakkides kui ka peatuskohtadest teele asudes peaksid kiirustama need, keda teised sageliootama peavad. Samuti tuleb alati ohtusid tunnetada ja olla ettevaatlik.

Tali-ja suusamatkad- nõuavad enam teadmisi ja oskusi kui suvised matkad. Liikumine suuskadel, räätsadel on huvitav. Räätsad ontalvel seiklemiseks hea vahend, jagavad raskuse laiemale pinnale ja ei lase lumest läbi vajuda. Korraldatakse ka uisumatkasid.Koos liikudes, 10-15 inimest, on turvalisem ja grupijuhti, kes rada sisse lükkab, saab vahetada. Teekonna valikul täheldadaveekogude olemasolu, mille ületamist võimalusel vältida. Oluline on transpordiga juurdepääs. Kindalasti on tähtis eelnev füüsilineettevalmistus. Hästitreenitud mehed võivad 8-9tunniga läbida suuskadel kuni 50km, naised kuni 30km. Vähesema ettevalmistusegasuusatajad 20-25km.11-14a noored 12-18km 1-päevasel matkal; 15-18a 20-28km päevas. Iga 4päeva kohta tuleb teha ükspuhkepäev. Külma ja tugeva tuulega tuleb jälgida nägusid, et vältida külmakahjustusi. Talvel kasutatakse reeglina ahjuga telke jatuleb organiseerida ka öövalve.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3[30.04.2013 13:26:43]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3Vaata räätsamatkast videod siit.Tutvu videoga veematkadest siit. Mida panid tähele?Loe sportlike matkade normatiividest siitMatka märkide süsteemist loe siitTutvu matkatreenerite käsiraamatuga siit ja järgmises alapeatükis matkamise kui kutsealaga


Maarika Veigel






Matkamine noorsootöö osana - Matkamine kui kutseala

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala[30.04.2013 13:26:45]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine kui kutsealaMatkamine on kutseala, mille alla kuulub palju looduses liikumise valdkondi. Kutseala ühendavad tunnused on liikumine,sihipärasus ja looduskeskkond. Nimetatud samalaadsed tegevused ja ülesanded ühendavad meie kutseala alla matkade juhtimiseEestis ja maailmas; loodusretkede juhtimise; matkaringide ja laagrite läbiviimise; matkareiside korraldamise;matkaja seiklusradade ehitamise ning haldamise; välitegevuste koolitamise; matkaalase ettevõtluse; klubilise töö; spordi jne.

Tegutseja pädevuse taset võrreldakse kutsekvalifi katsiooni põhjal. Kutsekvalifikatsiooni mõistetakse kui kutsealal nõutavatkompetentsuse taset. Kompetentsiastet väljendatakse tasemetega I–V (esimene tase on madalaim ning viies kõrgeim).

Pädevuse tõendamiseks on loodud matkamise kutsekvalifikatsiooni süsteem. See koosneb ühelt poolt nõuetest ja kordadest, millealusel kvalifikatsiooni tõendatakse ning teiselt poolt organitest, kes tõendamisprotsessi teostavad ja selle tõesuse tagavad:

EMLi KutsekomisjonEksamikomisjonKutset Omistav Organ EOK Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus

Tõendamisprotsess toimub taotleja sooviavalduse alusel ja tõendamise vormiks on teadmiste ning oskuste eksam.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad&print[30.04.2013 13:26:45]

Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkadJalgsimatkadLiigu ja ole vaikselt- näed rohkem! Liigutakse hanereas. Eeskäija, tavaliselt matkajuht valib tempo. Seejärel liiguvad nõrgemad osalejad ja lõpuskogenud matkaja. Kogenud matkajad käivad päevas keskmiselt 5-7tundi, tehes iga tunni kohta 10minutilise peatuse. Vajadusel kasutataksemärguandeks vilet suurema rühma puhul. Esimeste päevade teekonnad peaksid olema lühemad ja kergemad, sagedasemate puhkepausidega.Kõndimisel on oluline pöörata tähelepanu ka kehahoiule. Hea rüht lubab vabamalt hingata ning ühtlasi aitab ära hoida seljavalusid. Kõndimineon hea treening ka vaimsele tervisele: muudab energilisemaks, tõstab tuju, vähendab stressi, parandab und, teravdab tähelepanu, tõstabenesehinnangut, mitmekesistab seltsielu.Soo- ja rabamatkad on põnevad, kuid ka ohtlikud. Arvestada tuleb, et tule tegemine turbal on lubamatu ja soe jook, söök kaasa võtta. Tugevapõhjaga sood ületatakse mättalt mättale või juurtelt juurtele liikudes. Õõtskamar on ohtlik, selle all olev vesi ja muda on ohtlikud. Lopsaka,ererohelise taimkattega kohad on ohtlikud, ei kanna inimest. Soos ei tohi astuda eelkäija jälgedesse ega järsult hüpata. Intervall matkajate vahelvõiks olla 5m. Mitte mingil juhul ei tohi üksteist silmist lasta. Abistava vahendina kasutada pikka latti, teivast, keppi. Sissevajumise korral heitasellele risti peale. Muidu saab latiga kontrollida sügavusi. Mida suuremad puud on soos, seda kuivem ja kõrgem on koht.

Veematkad- kanuu, paadi, süstaga. Varustuse kokkupanemisel arvestada veekindlate materjalidega, pakkida kõik asjad veekindlatessekottidesse ning soovitatav riietus võiks olla kiiresti kuivav. Varustusse kuuluvad kindlasti ka päästevestid. Oluline on ka transport. Matkavahenditega võiks pääseda veekogule võimalikult lähedale. Marsruudi koostamisel arvestada läbitud vahemaadepiisavat pikkust, näiteks ühe nädalavahetuse 50km matk, liikumiskiiruseks 6-8km tunnis. Noored vanuses 11-14a. 12-18km päevas; 15-18a. 22-28km päevas.

Ööbimiskohti valides arvestada, kas kallas võimaldab randumist ja maale minekut. Kasuks tuleb kindlasti omandatud aerutamis-või sõudmistehnika, vaikne ja sujuv liikumine. Süstadega vastuvoolu liikumisel vähendatakse päeva teekonda poole võrra. Süstade vaheline kaugus soovtavalt 30-50m, kitsastel jõgedel või allavoolu liikumisel 100-150m. vajadusel kasutatakse ka kiivreid,kaitseülikondasid. Sõudmisel tuleb kulutada jõudu ökonoomselt.Paatides ollakse istudes, sisenemine ja väljumine keskosast. Kohtade vahetusel üks inimene korraga. Sügavas vees vastuvoolu minnes keha ette, jalaga tõuka põhjast ära jõuliselt ja järsult. Pärivoolu minnes hoia end sirgena või kallutakeha veidi tahapoole. Vees siruta jalg ette ja astu varbaile. Alles siis, kui tunned kõva pinda, toetu uueks sammuks kogu tallale. Jõge saab ületada nö „seinana“, kus tugevamad matkajad piki voolu liikudes tõstmata jalgu põhjast ja vajadusel tuues üle nõrgemaid. Tuginööridega saab ka jõge ületada. Kas sidudes ümber matkajate kehade, kuid ka nii, et tugevam ujuja viib nööri üle jõe, kinnitab sellepuude külge, sellele saavad teised toetuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad&login[30.04.2013 13:26:46]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Soovitused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Soovitused[30.04.2013 13:26:48]





Sisukaart

Prindi

Sisene


SoovitusedHoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekondaHoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmasTeel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas kaaslased jõuavad järgiKui on ilmnemas probleeme (väsimus, jala hõõrdumine jne.) tuleb sellest esimesel võimalusel eesliikujaid teavitada. Leppigeselles matka algul kokkuJuhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest misvõivad riski suurendadaKiirustamine ja üleväsimus suurendavad riski. Liigu kiirustamata, tee peatusi ja peamine, naudi matkamistJälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda

Kui siiski juhtub midagi:

Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigutagasi kohani, kus viimati olid kaardilKui vajad välist abi, helista 112Enne kui saadad kaaslased abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kusdetailselt kirjas grupi asukoht ning kannatanu vigastusedÕnnetuse korral teavita gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaotaülesanded (rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus kaaslasedseavad end läbimõtlematult ohtuPüüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugavHoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega

Head infoallikad matkaks:

Sõbrad ja tuttavadReisikirjeldusedAjakirjandus, raadio, TVMatkaklubide matkade aruanded (TLÜ raamatukogus)Turismiinfo, turismibüroodInternet www.rmk.ee, www.eelis.ee, www.envir.ee


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Eksimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Eksimine[30.04.2013 13:26:49]





Sisukaart

Prindi

Sisene


EksimineEksimine ja sellega seonduvad ohud on oluline teema. Inimene suudab elada:

kolm minutit ilma hapnikuta kolmest minutist kuni kolme tunnini külmas, enne kui kaotab teadvuse kolm päeva ilma veeta (kuigi vajab kuni 3 liitrit vett ööpäevas) kuni kolm nädalat söömata (arsti järelevalve all paastudes ka kuni 40 päeva).

Tuginedes statistikale võib väita, et Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene onkaotanud varustuse, on üsna ebamugav neid kaht päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti.Komplektis peaks olema tikud või tulesüütekomplekt (magneesiumpulk sobib hästi) veekindlas pakendis, küünlajupp, termokile,elementaarsed esmaabivahendid, nuga või multitööriist, energiakontsentraat, vile ja väike taskulamp. Selline komplekt peaks olemakinnitatud kas vööle või siis alusriiete külge, et vältida komplekti kaotsiminekut koos pealisriiete või kotiga.

Lihtne meelespea eksimisel: STOPS- peatu, ära torma edasiT-teadvusta olukorda, rahune, tee kindlaks, mis on probleemiks vajadusel, kuidas käitumisega seda lahendada saaks; kas asjaoludon sama hullud kui algul tundubO- orienteeru, määra kindlaks oma asukoht; vaata ringi, kas loodusest näed märke , vaata kaarti-kompassi ja tuleta meelde viimanekoht, mida teadsid oma asukohta arvestades; püüa mõelda, kas suudad õiget suunda leida või tagasi teed minnaP-planeeri, kui oled esialgse paanika ületanud, mõtle, mis saab edasi, kaua on vaja puhata, hoia soojust ja jookiKui oled kindel, et oled eksinud, helista kodustele ja politsei 110, päästekeskusele 112 kirjeldades oma asukohta ja olukorda. Jääpaigale. Kuula helisid, et eristakse hüüdjate hääli. Liikudes jäta maha märke. Ära jookse, säästa jõudu!

Mägi- ja veematkadel kehtivad eriti ranged reeglid, mida tuleb kindlasti järgida. Taas on oluline, et matkajuht oleks enne grupigateele asumist läbinud vastava koolituse.Matkatreenerikutsega seonduvat loe siit


Maarika Veigel

http://www.matkaliit.ee/Matkatreeneri-kutse

Matkamine noorsootöö osana - Riskid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Riskid[30.04.2013 13:26:51]





Sisukaart

Prindi

Sisene


RiskidRisk on potensiaalne võimalus kaotada midagi väärtuslikku, mis kahjustatud ohu poolt. Riski hindamise puhul on olulisedkolm põhiaspetki: inimesed, keskkond ja varustus.

Riske on grupiga liikudes mitmeid. Grupiliikmeid võivad ohustada terviseriskid nagu allergia, haigused, nakkused, traumad,ülekuumenemine, alajahtumine, põletus toiduvalmistamisel, putuka- või loomahammustus, nälg ja januvarude otsalõppemise korral,mürgitus riknenud toidu tarvitamisest või mürgise taime söösmisest

Samuti on olemas nö sotsiaalsed riskid – käitumisraskustega või agressiivse käitumisega liikmed grupis, laisad, konfliktsed võiallumatud grupiliikmed, mõnuainete tarvitamine jms.

Valmis peab olema ka looduskeskkonnast tulenevateks riskideks nagu eksimine, tulekahju, torm jne.

Riske saab kindlasti maandada:

Terviseriske saab maandada grupiliikmete või nende vanemat käest eelnevalt tervise kohta infot pärides ning saadud infopõhjal asjakohast esmaabikomplekti täiendades Kasutatav varustus peab olema kontrollitud, toit ja jook vastama tervisekaitse nõuetele, olema mõistlikult säilitatud ja varutudpiisavas kogusesGrupis kehtestatud reeglid, individuaalne suhtlemine kõigi liikmetega, nõustamine ja usalduslikud suhted aitavad tagadagrupi liikmete vahel eluterve ja tulemustele orienteeritud õhkkonna


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Sagedasemad ohud ja vigastused matkates

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates[30.04.2013 13:26:52]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Sagedasemad ohud ja vigastused matkatesValitakse liikumiseks liiga kiire tempo ja pikk distantsRühmaliikmete kehaline ettevalmistus on erinevEi kontrollita piisavalt varustust üleMinnakse matkale haigestunultMatkajuhil puudub osalejate nimekiriEi ole sõlmitud matkarada arvestades kokkuleppeid vastavalt nõuetele kas eraisikute või ametkondadegaVeematkadel ei kasutata turvavarustustEbapiisavalt on sidevahendeid või need ei ole töökorrasMägimatkal võib haigestuda. Sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõnimeedikust mägimatkajaMägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigustMägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jalaväänamisest kuni kaelaluu murruniÕiged jalanõud aitavad vigastusi vältidaSagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) võisäärelihaste ja - kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates[30.04.2013 13:26:52]


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Ülekoormus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus[30.04.2013 13:26:54]





Sisukaart

Prindi

Sisene


ÜlekoormusÜlekoormuse avastamine aitab ära hoida tõsisemaid tagajärgi.

Ülekoormuse tunnused:

Järsud meeleolumuutused ja huvi kadumine tegevuste vastuSöögiisu vähenemine ja kehakaalu alanemineHalb uni, pidev väsimustunne ja valu lihastesLiigutuste koordinatsiooni halvenemine, kiirus- ja jõunäitajate alanemineEbaloomulik intensiivne higistamine ja käte värisemineSuhteliselt sage või madal pulss nii rahuolekus kui tegeuste ajal, südame rütmihäired jms


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4[30.04.2013 13:26:55]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4Vastake järgmistele küsimustele:

Nimeta seadusi, mida tuleb matkajal täita!Millised on suurimad riskid noortega matkamise puhul?Mis vahendid kuuluvad individuaalsesse ellujäämiskomplekti?


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel&print[30.04.2013 13:26:56]

Turvalisus matkamiselMatkamine noortega nõuab täiskasvanult kannatlikkust, paindlikkust, huumorimeelt. Matk võiks olla kaasahaarav seiklus, kus samaväärselt niihuvipakkuvat kui meelt lahutavat tegevust. Koolinoortele pole soovitav planeerida pikemaid matku kui 7-8 päeva, sest tekib väsimus ja tülpimus.Matkal olles tuleb sisustada ka laagriõhtud- kergemad võistlused, mängud, laulud.Läbi vaja mõelda:• Mida teha suure laste arvu puhul?• Kuidas kaasata kõiki noori?• Milliseid teemasid õpetada ja tutvustada noortele enne matka?• Kuidas määrata noorte võimekust ja koostada matkarühmi?• Millist matkavarustust hankida?

Looduses liikudes, olgu siis grupiga või ilma, tuleb kindlasti järgida mitmeid erinevaid reegleid. Kõik loodust ja inimest siduvad õigused jakohustused võtab kokku igaüheõigus. Tutvu Igaüheõigus Eestis siit.samuti tuleb käituda arvestades looduskaitseseadust, Loe seda siit !

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab juhised liikumiseks looduses üldiselt, eraldi aga veekogudel, teedel ja radadel. On olemas juhiseid, millistel juhtudel tulebnäiteks telkimiseks või tuletegemiseks luba küsida, kus ei tohi üldse tuld teha ja millistel tingimustel võib loodusande korjata. Rõhutatud onsäästlikku ning lugupidavat suhtumist loodusesse, kohalike elanike rahu puutumatust ja eramaadel, nii eraveekogudel, metsades kui põldudelja heinamaadel liikumisega seonduvaid reegleid. Enne matkale minekut tuleb kogu grupile kindlasti igaüheõigust tutvustada ning jälgida kogu matka vältel ka selle reeglite järgimist.

Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ning õigestivarustust valides on väga tõenäoline, et suudetakse hädaolukorda vältida. Kui õnnetus siiski juhtub, sellest terve nahaga pääseda.Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinnaga vältida, võib väga kergesti esineda esmaabi andmist vajavaid olukordi. Kindlasti tuleksläbida esmaabikursused! Sellest on suur kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuua mitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi kiiresti aidata,tuleks kaasas kanda esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksid olemas olema ka sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside).


Samuti peaks jätma laagrisse/keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kas levi katabmatkapiirkonda . Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi – näiteks vigastusi, äraeksmisi, järeltulijakadumisi.



http://www.ilm.ee/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel&login[30.04.2013 13:26:58]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkamise ajaloost

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost[30.04.2013 13:26:59]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamise ajaloost

Esimesed matkarajad tallati sisse küttide ja korilaste poolt, seejärel siis palverändurite poolt.18 sajandil muutus jalgsimatkamine brittide rahvuslikuks meelelahutuseks19. sajandil ka mujal Lääne-Euroopas, esimesed klubid20. sajandil tekkis noorteliikumine (skaudid jne)Matkamine sai hoogu juurde siis, kui suurenes linnastumine ja odavnes transport EestisEsimesed organiseeritud jalgrattamatkad toimusid 20. saj alguses. Neid korraldas Tallinna Jalgrattasõitjate selts Kalev 1920-ndatel huvirongid nädalavahetusel Tallinnast Aegviitu, Paldiskisse ja Neerutisse 1920 - Asutati Eesti Turistide Ühing, mis korraldas reise, ekskursioone ning populariseeris aktiivset matkamist eelkõigemööda Eestimaad 1920 – Johannes Maide sooritas üksinda 1046 km pikkuse süstaretke ümber Eesti, mis oli sellel ajal maailma pikimsüstamatk1922.a ilmus 320 lk matkamarsruutide kogumik “Rändur Eestis”1931.a võeti ETÜ Alliance Internationale de Tourisme liikmeks1934.a hakkas regulaarselt ilmuma ajakiri Turismi Teataja1939.a astus ETÜ InternationaleYouth Hostel Federationi liikmeks 1951-52 loodi esimesed sõjajärgsed turismisektsioonid ja matkaklubid1954.a. toimusid esimesed sõjajärgsed sportlikud matkad väljaspoole Eestit1959 - Asutati Eesti Matkaspordi Föderatsioon (1960.aastast Matka- ja Orienteerumispordi Föderatsioon).1964 - Pandi alus rahvamatkamisele Eestis. Toimus esimene rahvamatk Grenoble´ taliolümpiamängude tähistamiseks,järgmise aasta rahvamatkal oli osalejate arv üle 65 000 1977 - Moodustati uuesti Eesti Matkaföderatsioon (endine föderatsioon likvideeriti 1963.a.) Toimus mägimatkajate suurimate osavõtjate arvuga mägituriaad “Baksan 82” Kaukasuses, kus osales 552 matkajat (50matkarühma)1991.a. 1.aprillil asutati Eesti Matkaliit 1990.a alates on Eesti Matkaliit Eesti Spordi Keskliidu (hiljem EOK) liige1992.a alates Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (Euoropean Ramblers Association) liikmeks

Eesti Matkaliit (EML) on mittetulunduslik ühendus, mis on katusorganisatsiooniks 8 matkaklubile ja 5 osaühingule.Eesti Matkaliidu juures tegutseb kutsekomisjon ja nõunikud. Matkaliidu liikmesorganisatsioonides tegeldakse erinevatematkaliikidega: jalgsi-, jalgratta-, mägi- ja veematkamisega. Eesti Matkaliidu tegevuse eesmärk on matkategevuse kaudu aidata kaasa eluterve ühiskonna arengule Eestis.Sealjuures sportliku, teadmisi ja tunnetuse piire laiendava tegevuse kaudu tervislike eluviiside propageerimine riigielanike seas. Tutvu Eesti Matkaliidu ja allorganisatsioonide tegemistega siit.


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost[30.04.2013 13:26:59]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5[30.04.2013 13:27:00]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 5Vastake järgnevatele küsimustele:

Millised on matkamise põhimõtted?Kuidas jagunevad matkad kestvuse ja raskuse järgi?Vaata matkajuhi videod erinevatel aastaaegadel võimalikest matkadest ja mida matkal tähele võiks panna! vaata siit !


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena&print[30.04.2013 13:27:01]

Matkamine liikumisharrastusenaMatkamine on sportlik, teadmisi ja tunnetuse piire laiendav tegevus, mis on seotud sihipärase aktiivse liikumisegalooduses.

Matkale suundujate eesmärgid näitavad seda, mille poole püüdeldakse, kuid ei selgita tegevuse olemust. Siit tulenebki, et ühele onmatkamine õppimine ja kogemine, teisele maailma nägemise viis, kolmandale sport, neljandale pedagoogiline meetod, viiendaleajaveetmise viis, kuuendale äri jne.


matkamine on looduses liikumise üks vorme, kus matkaja liigub arvestades seal kehtivate reeglitega matkamine on sihipärane tegevus, kus igal matkal on oma eesmärk ja teada selle saavutamise moodusedmatkamine annab võimaluse inimese vaimsete ja füüsiliste võimete tasakaalustatud arengulematkamine on sport ilma publikutamatkamises nagu spordiski, kehtib Ausa Mängu (Fair Play) põhimõtematkamine on seiklus, kus üheks edasiviivaks jõuks on uudishimu ja kammitsevaks jõuks reaalne ohutaju matkamine on ümberlülitumine igapäevasest elurutiinidest omaette olemisele või oma parimate sõprade seltskonnalematkamine on jõukohane igale eale



Sõnade“ matk“ ja“ retk“ tähendusi selgitades märgitakse, et tegemist on samatähenduslike sõnadega, millest “retkel” on pisuttäpsem tähendus eesmärgi ja marsruudi suhtes. Mõlemad sõnad pärinevad soome sõnadest “matka” ja “retki”.


Lühimatkaks peetakse matka, mis võib kesta kuni neli päeva. Kuid puhkepäevamatk viiakse läbi tavaliselt nädalavahetuselja on kestvusega 1-2 päevaSportlik matk on matk, mis on sooritatud sooritatud vastavalt sportlike matkade klassifikatsiooni reeglitele (I –VI raskusaste)Kaugmatkaks nimetatakse matka, mis toimub Eesti riigist väljaspool Ekspeditsioon, ekstreemmatk on põhjaliku ettevalmistusega matk, millel on eesmärk ja mis on tavamatkast komplitseeritum


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena&login[30.04.2013 13:27:02]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kordamisk%FCsimused&print[30.04.2013 13:27:03]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kordamisk%FCsimused&login[30.04.2013 13:27:04]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kasutatud_allikad&print[30.04.2013 13:27:04]




















http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Kasutatud_allikad&login[30.04.2013 13:27:06]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 13:27:07]



Sisukaart

Prindi

Sisene



Eesmärgid:


Õpitulemused:




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 13:27:07]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?%D5ppija_juhis[30.04.2013 13:27:09]



Sisukaart

Prindi

Sisene



õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavalt paremale/vasakule võiaktiviseerides linke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid


õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer, Mozilla, Bling jt);videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu


Maarika Veigel







Sisukaart

Prindi

Sisene


Miks on matkamine oluline noorsootöös? Arvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus, on matkamine võimalus viia noored loodusesse; õpetada neilevajalikke teadmisi looduses liikumisest, matkamisest kui spordialast, koostööst, suhtlemisest, geograafiast, loodus- ja paikkonnateadmistest ning füüsilise vormi osast. Matkamist on noortelaagrite kavas, organisatsioonide ja asutuste tegevuskavades ning seeon üks osa seikluskasvatusest

Matkamine on sihipärane ja säästlik liikumine looduses eesmärgiga vaadelda looduskeskkonda ja inimkultuuri neidhäirimata




Noorsootöös saab kasutada kõiki matkaliike: jalgsimatkad (retked, rabamatkad, kõrbematkad, mägimatkad jne), jalgratta- jaratsamatka, auto- ja motomatka, tõukerattamatka või veematka (paadi-, süsta-, kanuu- võ purjematk). Talvel pakuvadväljaelamisvõimalusi ja põnevaid kogemusi suusa-, räätsa-, uisu- ja tõukekelgumatkad. Piiranguid seavad grupi koosseis jaettevalmistus ning vahendid ja eelarve

Noorsootöö seisukohast on väga olulised kõik matka etapid, alates grupi koostamisest ja matka planeerimisest kuni kokkuvõtetetegemiseni. Matkamine võimaldab arendada mitmesuguseid füüsilise tegevusega seotud oskusi nagu ronimine, rändamine,sõudmine jne. Samuti sotsiaalseid oskusi nagu organiseerimine, korralduste andmine, õpetamine, juhtimine, suhtlemine,otsustamine, vastutuse jagamine, ülesannete jagamine jne. Matk on hea vahend grupi ühtsemaks muutmiseks ja millegi põnevakogemiseks, võimaldades samal ajal harjutada looduses toimetulemist ja keskkonnaga arvestamist, aga ka näiteksorienteerumist, toiduvalmistamist, tuletegemist, erinevate taimede tundmist jne.

Matkad arendavad noorte silmaringi, annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja juhendajatega ningõpetavad arvestama nooremate ja nõrgematega. Matk ei ole lihtsalt sõpradega lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil,etteantud tempos ja organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitudpaikade kohta

Seikluskasvatuse välistreeningu ehk väljaspool ruumi toimuv tegevuse eesmärgiks on arendada noore vastupidavust. Füüsilinetegevus peab olema tasakaalus vaimsega. Välistreeningu meetodite hulka kuulub ka matkamine. Matkamine on noorsotööskasutatava seikluskasvatuse väga oluline osa. Kuna matka sihtkoht, eesmärgid ja kogetavad elamused võivad olla sama grupi



korral väga erinevad, võimaldab matk pakkuda uusi vahetuid õpikogemusi

Matkamine on meie kultuuris mitmemõõtmeline, mahuline (sageli ees- või järel-liitega) termin mis võib kanda infot nii matkaeesmärgi, piirkonna, liikumisviisi, sportlikkuse ja tehnilisuse (keerukuse) astme kohta.

Matkamise mõju on erinevatele inimestele erinev. Mõnele ergutav, mõnele lihtsalt ajaviide. Erinevad matkaliigid pakuvad erinevaidväljakuseid, kogemusi ja arenguvõimalusi. Hästi planeeritud matk toob noortele palju rõõmu. Kuigi mõne matka saab läbi viia kaväga väikese ettevalmistusega, on see siiski noortele õpetlik ja meelt lahutav

Olenevalt matka keerukusest ja kestvusest, võib matkaks valmistumine olla pikk ja aeganõudev protsess. Pikematematkade ettevalmistamiseks, eriti kui sihtkohaks on mõni kaugem paik, võib kuluda mitu kuud kuni aasta. Matkaga kaasneb alati kajuhuslikkuse moment, kuid just põhjalik ettevalmistumine selleks ongi, et võimalikke ohte viia miinimumini ja tagada matka ohutus

Matka ettevalmistamisega peavad olema seotud ja sellest aktiivselt osa võtma kõik grupi liikmed. Kõik matkal osalejadpeaksid olema samaväärselt huvitatud marsruudi valikust, matkaks ettevalmistamisest nii tehniliselt kui füüsiliselt. Ühineettevalmistus annab võimaluse üksteist enne matka lähemalt tundma õppida

Alammenüü



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkagrupi_juht[30.04.2013 13:27:11]



Matkajuhi olulised oskusedja omadused


Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkagrupi juht




tehniline kompetentsussotsiaalne kompetentsus – võime mõista inimesi ja nendega koos töötada, olema suhtlemisvalmis ja ergutamaenesearendamisele, et paremini toime tulla ühiste eesmärkidegakontseptuaalne ehk üldettekujutuslik võime mõista kõike ümber toimuvatpoliitiline kompetentsus ehk juhtimispotentsiaal – eelkõige võime saada oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimupiisav motivatsioon oma kompetentsuse rakendamiseksmatkajuht peab olema otsustusvõimeline ja võtma endale vastutuseeelistatavad on liidri võimed ehk võime panna teisi inimesi innukalt tegutsema teatud suunas


organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkakstutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusipidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal. Õnnetuse korral andma esmaabinõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni 16-aastaselt matkajalt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koosvanema hinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta.kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedimitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abitagrupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-,suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25õpilaseni. Puhkepäevamatkadel matkagrupi suurust ei piirata



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkagrupi_juht[30.04.2013 13:27:11]



lühidalt eeldatav programmmatkapiirkonna iseärasused ja maastiku iseloomretke võimalik pikkus ja täpsed marsruudi variandid (koos kaardimaterjaliga)teave igaüheõigusest ja piirkonna seaduslikest piirangutest (kaitseala)vajalik isiklik varustus ja grupivarustuskuidas toimub toitlustamine, kas igaüks võtab ise söögi kaasa või toitlustamine toimub ühiseltilmateate jälgimine

Alammenüü

Matkajuhi olulised oskused ja omadused


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine[30.04.2013 13:27:12]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matka planeerimineIga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaidsoovitusi.

Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale.Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivadvahendid.Kutsuda sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam.Alustada ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Siis jubatõsisemalt mõelda ka matkavarustusele.Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb täiskasvanutelgi kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti.Tuletegemiseks ettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneksvesi telgi alla.Mitte ülehinnata oma ja matkakaaslaste võimeid.Mitte minna üksina pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest.Õppida tundma loodust ja hoida ning kaitsta seda. Me oleme ise selle lahutamatu osa.Suurema huvi korral matkamise vastu, pöörduda lähima matkaklubi poole.





Matk peaks kõikidele osalejatele pakkuma naudingut- liiga kiiresti läbitud rada, keeruline rada jms võib jätta osalejadrahulolematuks. Oluline, et säiluks matka loogilisus. Iga matkapäev tuleb eraldi planeerida. Valitakse liikumise kord, trajektoor vastavalt maastikule, puhkepeatuste ajad jakohad, ööbimiskohad jms. Palju määrab ka ilmastik. Kuumemal päeval hakatakse varakult liikuma, tehakse lõunal pikem peatusjne.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine[30.04.2013 13:27:12]




Alammenüü

Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külma ilmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitse matkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus[30.04.2013 13:27:13]





Sisukaart

Prindi

Sisene





Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevadjalanõud. Uute nahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitavkõndides) ära kuivatada. Kui jalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärastkuivamist vajavad jalatsid korralikku määrimist. Saapad (matkasaabas, mägisaabas, kummik). Kõndides pidavat inimenetegema oma eluaja jooksul 3-4 tiiru ümber maakera. Sellepärast on äärmiselt oluline, mis on matkaja jalas. Sammudeskannale langev raskusjõud ületab mitmeid kordi inimese kehakaalu. Näiteks 70 kg kaaluv inimene vajutab iga sammugamaapinnale üle 210 kilose raskusega. Liites sellele veel matkaseljakoti kaalu, siis mõistame miks peavad olema jalanõudõiged ja kvaliteetsed. Hea matkajalats kaitseb külma, kuuma, niiskuse, teravate esemete eest ja samas toestab jalga.Kummikud on asendamatud soomatkadel ja seda eriti varakevadel ja sügisel


Riietus peaks vastama ilmastikule, olema mugav ja higiimav. Väldi puuvillaseid rõivad, sest antud materjal ei ima niiskustning võib põhjustada alajahtumise. Kindlasti seetõttu ei sobi „nn. kuluvad „ matkariiete nimekirja. Mõelda tuleb samutiilmastiku kindlale riietusele. Näiteks pakkida kaasa vihmakeep või Core- Tex materjalist rõivad selga panna. Müts ja kindadei lase soojust kehast eemale juhtida. Probleemiks võib olla samuti liigne kuumus. Selle otstarbekohaselt tuleb validaheledat tooni riided, mis peegeldavad päikesevalgust. Kaitsta silmi ja pead! Sokkide ülesandeks on jalga, kas soojendadavõi jahutada ning samuti kaitsta jalga hõõrdumise eest. Jalgsimatkal on soovituslik kanda tehismaterjalist sokke, sestpuuvillasokid imavad 2x rohkem niiskust. Kui jalg hakkab higistama, siis kaob ka sooja tunne Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasimatkaplaane. Hea seljakott on funktsionaalne, vastupidav ja õige suurusega. Ideaalne aga on anatoomiline japaksude(laiade) õlarihmadega. Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l.Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatudpehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasidvarustuse kinnitamiseks. Seljakoti pakkimine: pehmed esemed aseta vastu seljakoti selgmist poolt, et kott oleks selja pooltlame ja pehme. Raskemad esemed pakitakse allapoole. Riietusesemed pakitakse kilekottidesse. Hügieenitarbed pakitakseeraldi kilekotti. Sagedamini tarvitatavad esemed paigutatakse välistaskutesse.Vihmakeep asetatakse kokkukeeratult seljakoti


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus[30.04.2013 13:27:13]

klapi alla. Isiklik ellujäämiskomplekt, millest on kasu siis, kui ta on kättesaadavas kohas, näiteks kinnitatuna vöörihmal või painebalumises koti osas eraldi sahtlis



Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega,kuid normaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatestvõimalustest. Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi

Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saabmagamisel kasutada sooja ilma puhul ka ilma kotitaLooduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseksettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel. Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgipüstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi allaLooduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt mingil moel õpitud orienteerumisoskusMatkakepid vähendavadliigestele langevat koormust ning aitavad püstiasendit säilitada. Kergendavad liikumist vajuvatel,reljeefsetel, libedatel pindadel. Lisaks saab kasutada enesejulgestus- ja kinnitusvahendina. Otstarbekad on teleskoopkepidehk kokkupandavad. Matkaoludesse sobivad paremini tugevdatud alumiiniumist valmistatud kepidMatkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid) Varustuse hulka kuuluvad: veekindel dokumenditasku, joogipudel, patareid ja sidevahendid. Oluline osa on turvalisetagamisel sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine,suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevestToidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kuivedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis onpriimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalusToiduained- kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävadmatkamarsuudile. Toit hoiab matkajad reipana ja heatujulisena. Silmas pidada matka iseärasusi, toiduainete kalorsust,kaalu, mahtu, säilivust, transporditavust, toiduvalmistamise iseärasusi jms. Toiduained pakitakse hoolikalt, kuivainedkahekordselt. Toidukorrad jaotatakse matkal ühtlaselt. Võimalusel on soovitav teha kolm korda sooja sööki. Puhkepeatusteajal võib turgutada śokolaadi, juustuviilu jms . Matkajale on oluline vedeliku tarbimine, seda 2,5l ööpäevas, raskematelmatkadel enamgi.



Matkaja energiavajadus päevas naised 11-14aastased- 2550kcal; 15-18aastased 2750kcal, 19a. Ja enam 2300kcal. Mehed 11-14 a. 2950kcal; 15-19a. 3550kcal, 19a. Ja enam 3050kcal. Keskmiselt vajab inimene valke 15%, rasasid 30%, süsivesikuid 55% päevasest toiduenergiast.

Alammenüü

Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasÕppeülesanne 2


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad[30.04.2013 13:27:14]


AvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamine olulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad, sh jalgsija veematkad



Sisukaart

Prindi

Sisene


Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkadJalgsimatkadLiigu ja ole vaikselt- näed rohkem! Liigutakse hanereas. Eeskäija, tavaliselt matkajuht valib tempo. Seejärel liiguvad nõrgemadosalejad ja lõpus kogenud matkaja. Kogenud matkajad käivad päevas keskmiselt 5-7tundi, tehes iga tunni kohta 10minutilisepeatuse. Vajadusel kasutatakse märguandeks vilet suurema rühma puhul. Esimeste päevade teekonnad peaksid olema lühemad jakergemad, sagedasemate puhkepausidega. Kõndimisel on oluline pöörata tähelepanu ka kehahoiule. Hea rüht lubab vabamalthingata ning ühtlasi aitab ära hoida seljavalusid. Kõndimine on hea treening ka vaimsele tervisele: muudab energilisemaks, tõstabtuju, vähendab stressi, parandab und, teravdab tähelepanu, tõstab enesehinnangut, mitmekesistab seltsielu.Soo- ja rabamatkad on põnevad, kuid ka ohtlikud. Arvestada tuleb, et tule tegemine turbal on lubamatu ja soe jook, söök kaasavõtta. Tugeva põhjaga sood ületatakse mättalt mättale või juurtelt juurtele liikudes. Õõtskamar on ohtlik, selle all olev vesi ja mudaon ohtlikud. Lopsaka, ererohelise taimkattega kohad on ohtlikud, ei kanna inimest. Soos ei tohi astuda eelkäija jälgedesse egajärsult hüpata. Intervall matkajate vahel võiks olla 5m. Mitte mingil juhul ei tohi üksteist silmist lasta. Abistava vahendina kasutadapikka latti, teivast, keppi. Sissevajumise korral heita sellele risti peale. Muidu saab latiga kontrollida sügavusi. Mida suuremad puudon soos, seda kuivem ja kõrgem on koht.

Veematkad- kanuu, paadi, süstaga. Varustuse kokkupanemisel arvestada veekindlate materjalidega, pakkida kõik asjadveekindlatesse kottidesse ning soovitatav riietus võiks olla kiiresti kuivav. Varustusse kuuluvad kindlasti ka päästevestid. Oluline on ka transport. Matkavahenditega võiks pääseda veekogule võimalikult lähedale. Marsruudi koostamisel arvestada läbitudvahemaade piisavat pikkust, näiteks ühe nädalavahetuse 50km matk, liikumiskiiruseks 6-8km tunnis. Noored vanuses 11-14a. 12-18km päevas; 15-18a. 22-28km päevas.

Ööbimiskohti valides arvestada, kas kallas võimaldab randumist ja maale minekut. Kasuks tuleb kindlasti omandatud aerutamis-või sõudmistehnika, vaikne ja sujuv liikumine. Süstadega vastuvoolu liikumisel vähendatakse päeva teekonda poole võrra. Süstade vaheline kaugus soovtavalt 30-50m, kitsastel jõgedel või allavoolu liikumisel 100-150m. vajadusel kasutatakse kakiivreid, kaitseülikondasid. Sõudmisel tuleb kulutada jõudu ökonoomselt.Paatides ollakse istudes, sisenemine ja väljumine keskosast. Kohtade vahetusel üks inimene korraga. Sügavas vees vastuvoolu minnes keha ette, jalaga tõuka põhjast ära jõuliselt ja järsult. Pärivoolu minnes hoia end sirgenavõi kalluta keha veidi tahapoole. Vees siruta jalg ette ja astu varbaile. Alles siis, kui tunned kõva pinda, toetu uuekssammuks kogu tallale. Jõge saab ületada nö „seinana“, kus tugevamad matkajad piki voolu liikudes tõstmata jalgu põhjast ja vajadusel tuues ülenõrgemaid. Tuginööridega saab ka jõge ületada. Kas sidudes ümber matkajate kehade, kuid ka nii, et tugevam ujuja viib nööri üle jõe,kinnitab selle puude külge, sellele saavad teised toetuda.

Alammenüü

Ratta-, tali- ja suusamatkadÕppeülesanne 3Matkamine kui kutseala


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad[30.04.2013 13:27:14]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel[30.04.2013 13:27:15]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Turvalisus matkamiselMatkamine noortega nõuab täiskasvanult kannatlikkust, paindlikkust, huumorimeelt. Matk võiks olla kaasahaarav seiklus, kussamaväärselt nii huvipakkuvat kui meelt lahutavat tegevust. Koolinoortele pole soovitav planeerida pikemaid matku kui 7-8 päeva,sest tekib väsimus ja tülpimus. Matkal olles tuleb sisustada ka laagriõhtud- kergemad võistlused, mängud, laulud.Läbi vaja mõelda:• Mida teha suure laste arvu puhul?• Kuidas kaasata kõiki noori?• Milliseid teemasid õpetada ja tutvustada noortele enne matka?• Kuidas määrata noorte võimekust ja koostada matkarühmi?• Millist matkavarustust hankida?

Looduses liikudes, olgu siis grupiga või ilma, tuleb kindlasti järgida mitmeid erinevaid reegleid. Kõik loodust ja inimest siduvadõigused ja kohustused võtab kokku igaüheõigus. Tutvu Igaüheõigus Eestis siit.samuti tuleb käituda arvestades looduskaitseseadust, Loe seda siit !

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab juhised liikumiseks looduses üldiselt, eraldi aga veekogudel, teedel ja radadel. On olemas juhiseid, millisteljuhtudel tuleb näiteks telkimiseks või tuletegemiseks luba küsida, kus ei tohi üldse tuld teha ja millistel tingimustel võib loodusandekorjata. Rõhutatud on säästlikku ning lugupidavat suhtumist loodusesse, kohalike elanike rahu puutumatust ja eramaadel, niieraveekogudel, metsades kui põldudel ja heinamaadel liikumisega seonduvaid reegleid. Enne matkale minekut tuleb kogu grupile kindlasti igaüheõigust tutvustada ning jälgida kogu matka vältel ka selle reeglite järgimist.

Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ningõigesti varustust valides on väga tõenäoline, et suudetakse hädaolukorda vältida. Kui õnnetus siiski juhtub, sellest tervenahaga pääseda. Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinnaga vältida, võib väga kergesti esineda esmaabi andmistvajavaid olukordi. Kindlasti tuleks läbida esmaabikursused! Sellest on suur kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuuamitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi kiiresti aidata, tuleks kaasas kanda esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksidolemas olema ka sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside).


Samuti peaks jätma laagrisse/keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kaslevi katab matkapiirkonda . Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi – näiteks vigastusi, äraeksmisi,järeltulija kadumisi.



http://www.ilm.ee/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel[30.04.2013 13:27:15]

Alammenüü

SoovitusedEksimineRiskidSagedasemad ohud ja vigastused matkatesÜlekoormusÕppeülesanne 4


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena[30.04.2013 13:27:16]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine liikumisharrastusenaMatkamine on sportlik, teadmisi ja tunnetuse piire laiendav tegevus, mis on seotud sihipärase aktiivseliikumisega looduses.

Matkale suundujate eesmärgid näitavad seda, mille poole püüdeldakse, kuid ei selgita tegevuse olemust. Siit tulenebki,et ühele on matkamine õppimine ja kogemine, teisele maailma nägemise viis, kolmandale sport, neljandalepedagoogiline meetod, viiendale ajaveetmise viis, kuuendale äri jne.


matkamine on looduses liikumise üks vorme, kus matkaja liigub arvestades seal kehtivate reeglitega matkamine on sihipärane tegevus, kus igal matkal on oma eesmärk ja teada selle saavutamise moodusedmatkamine annab võimaluse inimese vaimsete ja füüsiliste võimete tasakaalustatud arengulematkamine on sport ilma publikutamatkamises nagu spordiski, kehtib Ausa Mängu (Fair Play) põhimõtematkamine on seiklus, kus üheks edasiviivaks jõuks on uudishimu ja kammitsevaks jõuks reaalne ohutaju matkamine on ümberlülitumine igapäevasest elurutiinidest omaette olemisele või oma parimate sõpradeseltskonnalematkamine on jõukohane igale eale



Sõnade“ matk“ ja“ retk“ tähendusi selgitades märgitakse, et tegemist on samatähenduslike sõnadega, millest “retkel”on pisut täpsem tähendus eesmärgi ja marsruudi suhtes. Mõlemad sõnad pärinevad soome sõnadest “matka” ja “retki”.


Lühimatkaks peetakse matka, mis võib kesta kuni neli päeva. Kuid puhkepäevamatk viiakse läbi tavaliseltnädalavahetusel ja on kestvusega 1-2 päevaSportlik matk on matk, mis on sooritatud sooritatud vastavalt sportlike matkade klassifikatsiooni reeglitele (I –VIraskusaste)Kaugmatkaks nimetatakse matka, mis toimub Eesti riigist väljaspool Ekspeditsioon, ekstreemmatk on põhjaliku ettevalmistusega matk, millel on eesmärk ja mis on tavamatkastkomplitseeritum

Alammenüü


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena[30.04.2013 13:27:16]



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kordamisk%FCsimused[30.04.2013 13:27:18]



Sisukaart

Prindi

Sisene






Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kasutatud_allikad[30.04.2013 13:27:19]

Avaleht Eesmärgid ja õpitulemused Õppija juhis Miks on matkamine oluline noorsootöös? Matkagrupi juht Matka planeerimine Matkavarustus Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkad Turvalisus matkamisel Matkamine liikumisharrastusenaKordamisküsimused Kasutatud allikad

AvalehtEesmärgid jaõpitulemusedÕppija juhisMiks on matkamineolulinenoorsootöös? Matkagrupi juhtMatka planeerimineMatkavarustusSportlikud matkad,sh jalgsi javeematkadTurvalisusmatkamiselMatkamineliikumisharrastusenaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Sisukaart

Prindi

Sisene

Viimane uuendus:September 30. 201216:49:18




















http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kasutatud_allikad[30.04.2013 13:27:19]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&sitemap[30.04.2013 13:27:19]



Sisukaart

Prindi

Sisene















http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&sitemap[30.04.2013 13:27:19]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&mailform[30.04.2013 13:27:21]



Sisukaart

Prindi

Sisene



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&print[30.04.2013 13:27:22]







Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Avaleht&login[30.04.2013 13:27:23]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&print&sitemap[30.04.2013 13:27:24]













http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&login[30.04.2013 13:27:25]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesanded

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded[30.04.2013 13:27:26]



Matkaks ettevalmistumineRühma suurus jakomplekteerimine,ülesanded



Sisukaart

Prindi

Sisene


Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesandedÜhepäevase matka rühma optimaalne suurus on 10 inimest, maksimaalne suurus on 15. Mitmepäevase matka puhul 6−10 inimest.Liiga suur grupp on kohmakas ja aeglane, rivis tekivad võnked, suhtlus on piiratud, ülevaade grupist ja matkajate olukorrastpuudulik. Oluline on järgida:

Liikmete huvid ja eesmärgid, kas on kollektiivsed eesmärgidLiikmete arvVanuseline ja sooline koosseisSuhted grupis, tuttavad, võõrad, sõbrad, kommertskliendid, osalus kohustuslik või vabatahtlikFüüsiline ja tehniline ettevalmistusEelnevad matkakogemusedVarustuse olemasoluAjalised ja rahalised võimalusedMarsruudi ja ajagraafiku väljatöötamineMatkarühma ettevalmistamineTervise kontroll ja meditsiiniline ettevalmistusVarustuse muretsemine ja korrastamineMeeskonnaliikmete ülesannete ja vastutuse selgitamine

Rühma liikumiskord ja taktikaMatk on kogum sõltuvaid sündmusi kombinatsioonis statistiliste kõikumistega. Matka eesmärk pole selgitada, kes kiiremini kohalejõuab. Mõte on selles, et rühm peab koos plaanitud teekonna läbima ja kohale jõudma. Grupp pole enne laagrisse jõudnud, kuiviimanegi on kohal. Selleks peab juht valima sobiva taktika ja liikumiskorra. Liikumiskiirus teekonnal kõigub, olles kord kiirem, kordaeglasem. Matkaja võimalus liikuda keskmisest kiiremini on piiratud, sest see sõltub eespool olijatest.Kuigi mõned grupi liikmetest suudaks kõndida 7 kilomeetrit tunnis, ei saaks seda teha teised, kes suudavad kõndida 4 kilomeetrittunnis. Seega on liikumiskiirus piiratud nii kõigi matkast osavõtjate kui ka üksikliikme kiirusega. Samas pole piiratud sammuaeglustamine. Kuni seismajäämiseni. Käigutunde päevas max 8-10, mitmepäevasel matkal 6-7 tundi. Seljakoti piirkaal meestel ½,naistel 1/3 kehakaalust. Seljakoti soovitav kaal meestel 2/5, naistel 1/3 kehakaalust

Soovitused päevateekonna keskmise pikkuse ja koormuse noorte jalgsimatka kohta:Päevateekonna pikkus.........................................................................................15–20 kmLiikumistundide arv päevas............................................................................................5 tTunnikiirus (km/t).................................................................................................3–4 km/tSeljakoti raskus (kg)........................................................ Soovitavalt minimaal raskusega


Maarika Veigel

Matkamine noorsootöö osana - Matkaradade märgistused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused[30.04.2013 13:27:27]







Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkaradade märgistusedMille järgi tunda matkarada?Raja märgi juurest peavad olema nähtavad 1 märk ette - ja 1 märk tahapoole. Kui rada kulgeb looduses kindlalt nähtavalt,(teed,sihid, kraavikaldad, jm) ja nendelt kõrvalekaldumine on ebatõenäoline, võib kasutada harvemat märgistust iga paarisaja meetri järel,niinimetatud liikumissuuna julgestuse märk Matkarajal kasutatakse allolevat tähistust::Infostendidel tutvustatakse alati kogu matkarada ja stend peab asuma kindlasti raja alguses. Lisa stende võib paigutadatelkimisplatsidele või puhkepaikadesse. Stendil olev informatsioon peaks olema samaväärne matkaraja voldikus tooduga. Kindlastipeaks infostendil:• olema raja skeem koos lähiümbruse aluskaardiga;• matkaraja üldinformatsioon (raja tüüp, raskusaste, pikkus, läbimise aeg);• matkaraja lühikirjeldus;• matkaja asukoht stendil;• asukoht tähistatakse punase punktiga, mille läbimõõt peab olema 5-10 korda suurem raja punktidest.Lisaks eesti keelele oninfostendil soovitav kasutada inglise ja/või vene keelt. Stendi formaat peab olema A0 või suurem

Infotahvel on matkarajal asuva üksiku vaatamisväärsuse (objekti) tähistamiseks ja huvitava teabe andmiseks selle kohta. Üheletahvlile võib kanda ka lähestikku asuvate objektide teabe. Infotahvlil peabolema:• objekti nimi;• objekti number;• raja kulgemise märk;• raja lühend;• objekti kirjeldus, teave

SuunaviidadSuunaviidad on matkarajalt eemale jäävate objektidele osutamiseks koos kauguse näitamisega nendeni, radade hargnemisel jasuuremate teedega lõikumisel matkaraja edasise kulgemise suuna näitamiseks. Suunaviidal peab olema:• matkaraja liigi tähis; • objekti nimi;• objekti number;• kaugus objektini või raja lõpuni;• raja kulgemise märk;• raja nimetuse lühend;• rahvusvaheline raja tähis (E9)

Raja märgid on info saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks raja kulgemisest looduses. Rajamärgi tihedus peab tagama rajalteksimise võimatuse (märgi juurest peab olema nähtav 1 märk ette-ja 1 märk tahapoole) Raja kulgemise märk Värviline märk puudel, kividel või muudel matkaraja ääres asuvatel silmatorkavatel objektidel või esemetel Suunamärk tähistab matkarajaraja suuna järsku muutumist või teede ristumistel raja edasise kulgemise suunda. Kantakse


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused[30.04.2013 13:27:27]

matkarajale värvimisega. Värviks peab olema üks rajamärgil kasutatud värvidest. Suunamärk dubleeritakse 5 –10 meetrise vahega Lisaks eelnevale eksisteerivad ka teised rajamärgid, nagu näiteks teenindusmärgid ja matkaraja liigi märgid (rohelisel taustal valgemärgis- kujund, kandiline) ja hoiatusmärgid (kollased, kolmnurksed). Asetatud 1,4 – 1,6 m kõrgusele maapinnast Kilomeetrimärki kasutatakse tavaliselt raja tähistamise vaiadel andmaks informatsiooni vahemaast matkaraja lõpuni.Kilomeetritähise ruudu küljepikkus on 8 –10 cm ja ta paigutatakse raja tähistamise vaial raja kulgemise märgist 5 cm allapoole.Kilomeetrimärke on soovitav asetada iga täiskilomeetri järel. Raja kulgemise märgi ülaservast 5 cm kõrgemale võib paigutada rajasuunamärgi.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&print&mailform[30.04.2013 13:27:28]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?&print&Sisene[30.04.2013 13:27:28]







Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Avaleht&print[30.04.2013 13:27:29]







Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/...B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:Matkad_laagrites&print[30.04.2013 13:27:29]





värvimatkad (anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiks ainultrohekaid ja pruunikaid toone)sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses. Lapsed peaksid raja läbima lõhna järgi. Samavõib proovida näiteks sidruniga)ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal).hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad)öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid noortele näidata tähtkujusid taevas või äkki märkate mõndaloomakest ööpimeduses askeldamas) tähematkal liiguvad erinevad grupid erinevaid radu mööda ühe lõpp-punkti suunas ja lõpetavad oodatult samal ajalmatk loodusega tutvumiseks ( taimed, linnud, loomade jäljed jms)

Laagrivahetuse plaani koostamisel võiks 10-12päevase vahetuse korral lühem matk olla esimesel nädalal ja teine kogupäevamatk teisel nädalal.

Matkadel on väga suur tähtsus pedagoogilisest seisukohast. Nende korraldamisega käsikäes arenevad noortes algatusvõime, leidlikkus,kohusetunne, korraarmastus, sõprus, töökus. Distsipliini kasvatamiseks pakub matkamine ja laagrisse jäämine samuti hulgaliselt võimalusi.Noored täidavad matkadel meelsamini kui kusagil mujal neile pandud kohustusi, käske ja korraldusi, teades, et see on elulisselt vajalik nii teistekui ka nende eneste huvides.

Mitmepäevaste matkade kõige paeluvam osa on kindlasti laagrisse jäämised. Laagritel on suur väärtus noorte kasvatamisel. Nooredvalmistavad ise toitu lageda taeva all, magavad telkides, korraldavad lõkkeõhtuid. Kõik see aitab rahuldada noortes peituvat romantikajanu,seiklusiha ja jätab ühtlasi unustamatud mälestused terveks eluks. Samuti suurendatakse noorte loodusesse suunamisega ka tema rohelise mõtteviisi teadlikust.

Matkamisel on suur väärtus noorte tervise tugevdamisel, organismi karastamisel, kehalisel arendamisel ja aktiivse puhkuse kindlustamisel.Selleks annavad avara võimaluse hommikuvõimlemine, mängud, võistlused, ujumine, hügieeninõuete täitmine. Kõik see toimub vabas õhus, kuspäikese ja õhu tervistav toime noorte organismile on otsene


http://www.tps.edu.ee/..._%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:Matkad_laagrites&login[30.04.2013 13:27:30]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/...6nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1&print[30.04.2013 13:27:31]

Õppeülesanne 1Vaata alljärgnevat videod ja too välja asjaolud, mis matka korraldamisega seonduvad ning mida panid tähele? video vaatamiseks klikilingile: http://youtu.be/wW5QCEgpbUY



http://www.tps.edu.ee/...bsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1&login[30.04.2013 13:27:32]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel










juhtimine üldse muutub kõikjal järjest motiveeritumaks ja prestii˛semaks.iga algus on raske. Hiljem läheb kergemakstee tööd, siis tuleb ka armastus. Senine praktika on näidanud, et aja ja kogemustega muutub juhtimise motivatsioon iseenesesttugevamaks. Kes korra on hakanud juhiks, see sellest kergelt enam ei loobu. Parimad matkad on enda juhitud matkad!juhtimiskogemuste vähesust või puudumist ei maksa karta, sest paljud juhtimis-teadlased on arvamusel, et juhtimist otseselt õppida eisaagi. Juhtimine on nagu ujumine, mida pole võimalik õppida loengutel. Kõige parem on ujumist õppida ikka vees. Vaieldakse palju, kasja kuivõrd juhtimine on kunst ja kuivõrd õpitav. Teadmiste täiendamine annab aga palju oskusi ja hoogu juurdejulget pealehakkamist! Õnnestumised ja rõõm saavutustest ei jää tulemata


http://www.tps.edu.ee/...ed_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&login[30.04.2013 13:27:34]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine&print[30.04.2013 13:27:35]



Matka eelarve:







http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine&login[30.04.2013 13:27:36]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk&print[30.04.2013 13:27:37]

Matka eesmärkIgal matkal peab olema eesmärk. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalik leida sobilikmatkamise viis(liik) ning temaatika. Loodus pakub matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumise aluseks on eeskätt loodusetundmine ning loodusseaduste järgimine. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestama matkarühma liikmete arengutasemega.

Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse. Teadma, kui kaua võtab aega „giiditöö“, planeerima ajaliselt ja asukohatipuhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane.








http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk&login[30.04.2013 13:27:38]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&print[30.04.2013 13:27:39]


matkajate füüsilist ettevalmistust ja eelnevaid kogemusimaastike raskusastetIgaüheõigusest ja Looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguidkaardimaterjali olemasolu (jalgsi ja veematkadel topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 jalgrattamatkal mõõtkavas 1:100000-1:150000)mitmepäevasel matkal võimalikud ööbimiskohad

Matkarada on tähistatud ja hooldatud liikumisrada, mis on varustatud informatiivse materjaliga ja omab seal liikujale elementaarseid rajatisi võiteenuseid. Kuid on olemas veel ka jalgsirada, mis on matkarada ja millel liigutakse jalgsi. Jalgsirajal on erinevad raskusastmed. Kerge rada onreeglina tasandikurada, kus tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta ei ületa 100 m. Mõõdukas rada on rada, kus raja tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta on üle 100 m. Kõige keerulisem on raskerada, kus lisaks mõõduka raja tunnusele on siin tehnilised elemendid, mille ületamiseks kasutatakse käsipuid, köisi või muid abivahendeid.Raskel rajal on soovitav liikuda matkasaabastega. Liikumisrada võib jaguneda matkarajaks, terviserajaks, seiklusrajaks jne.


Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustadataimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne).Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab gruppliikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustadaerosiooni.Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi ning jätta ebasoovitavaid auke maapinda. Kõikmärgistused tuleb hiljem kokku korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse.






Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttuvõivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. Laagripaigaks ei sobi niisked heinamaad, savine pinnas, jõesängid ja nõod, lehtpuu metsaalune ja selle märg rohi, rohukatteta mullapinnas,liivaluited, mäetipud. Telgi püstitamisel jälgida, et see jääks tagaseinaga vastu tuult. Telgi põhja aluse võib täita okaspuuokstega, puulehtedega, samblaga jne.Üldjuhul magatakse telgis pea tagaseina poole, kuid ohtlikes kohtades, näiteks metsloomade kartusel, võib magada ka peaga telgiava suunas. Voolav vesi on alati puhtam kui seisev vesi. Vee filtreerimiseks vajadusel kasutatakse süsi sammalt, kive ja liiva.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&print[30.04.2013 13:27:39]

Matkaradade infot loe siit



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&login[30.04.2013 13:27:40]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga&print[30.04.2013 13:27:41]

Liikumine kuuma või külma ilmagaKeskkonna erinevates tingimustes peab liikumisel arvestama mitme asjaoluga, olgu tegemist erinevate aastaaegadega või tegevustega teiseskliimavöötmes. Kuuma ilmaga esineb suurem higistamine ja energiakulu, külma ilma korral tuleb suurt tähelepanu pöörata õigele riietusele.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga&login[30.04.2013 13:27:42]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes&print[30.04.2013 13:27:42]

Matkamine mägedesRaskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse - kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmanda kategooriamatka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki.


kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suuruseks on soovitav4 - 8 inimestraskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnasedmägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest mida kõrgemaleminnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhkselleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisut allapoole, edasitõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismi olema ja tegutsemahapnikupuuduses



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes&login[30.04.2013 13:27:44]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel&print[30.04.2013 13:27:44]


endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoored nagu kakonservikarbid ja fooliumitükid põlevaid materjali võib järelvalve all lõkkes põletada. Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb endaga kaasa võttatoitu tuleb hoolikalt planeerida, et vältida toidujäätmeid. Toidujäätmed meelitavad kohale igasuguseid soovimatuid loomi ja putukaidtoidunõude pesemisel ja küpsetamisel vajaminevast veest tuleks eemaldada igasugused tükikesed. Puhastatatud vesi valada metsaerinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigsed kontsentratsiooni ühes kohas

Pesemine:



auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse kauemaks kui 1 öö või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olema kaevatud veekogust50 m kaugusele ja vähemalt 20 cm sügav. Peale kasutamist tuleb auk uuesti kinni ajada. Lühemaajalisel matkal võib iga inimene iseendale väikse individuaalse augu kaevata, mis koheselt pärast kasutamist mullaga katta.tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed tuleb panna eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsast välja viia.

Tule tegemisel on vaja ehitada tulease (piirata see servast kividega) ming kindlasti peale tule tegemist veenduda, et tuli on kustutatud.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel&login[30.04.2013 13:27:46]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad&print[30.04.2013 13:27:46]





Liikumine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad&login[30.04.2013 13:27:48]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas&print[30.04.2013 13:27:48]

Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasLühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkonda ei tuntahästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võtta järgmine vähimvõimalik varustus: vile, tikud või tulemasin, kompass, nuga, karamellkomvekke ja vajaduse korral ravimeid, millest oled sõltuv.

Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matka peatuskohta. Sellistellühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist.

Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupi varustusenimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupioma) peab mahtuma seljakottidesse.

Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik. Põhilised varustuse osad on:• riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olemaläbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peabsisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas).• jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. • kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suuremmatkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olemaseljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti kapolsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. • toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavadpestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega. Kuna tule tegemiseks oneraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögivalmistamise võimalus.• toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile.Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes.• esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside).Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olemaasjakohane päästevest.• tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist.Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. • magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi.Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltub temperatuur ja mugavus, misomakorda mõjutavad une kvaliteeti.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas&login[30.04.2013 13:27:49]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2&print[30.04.2013 13:27:50]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2&login[30.04.2013 13:27:51]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad&print[30.04.2013 13:27:52]

Ratta-, tali- ja suusamatkadRattamatkad- kilometraaž on suur ja vajab hoolikat planeerimist. Valida pigem puhtama õhuga väiksemad teed ja siduda matkvaatamisväärsustega. Ratta seljas peab olema mugav. Mida kergem raam, seda parem. Matkale ei mida tuliuue rattaga! Lisavarustusest onolulised- pakiraam, tugijalg, esi-ja tagatuled, spidomeeter, pump, porilaud, kiiver, kindad, paranduskomplekt, tagavara sisekumm. Enim onlevinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese ja tagumise pakiraami vahel. Noortel vanuses11-14a matka pikkuseks 16-20km, 15-18a 35-40km päevas. Katteta teedel vähendatakse pikkust kuni kolmandiku võrra. Liikluseeskirjadetundmine on oluline. Kiirteedel ei ole lubatud sõita. Pikivahe 2-5m, mäest alla sõidul vähemalt 10m. Sobivam grupi suurus 4-8 inimest. Väiksemrühm on reeglina mobiilsem. Ohtlikud on mistahes manöövrid, eriti tee telgjoone suunas. Suurema grupi korral on rikete võimalus suurem,samuti ei saada liikluskeeristest läbi alati koos. Kõrvuti ei tohiks sõita rohkem kui kaks ratturit. Kurvidesse minekul ei tohiks pidurdamist jätta liialthiljaks. Mõistlik on omavahel rääkida kui eessõitja näeb ohtu8auk, kivi vms). On kohti, kus suurema grupiga liikumine on turvalisem.

Hea grupi tunnuseks on koostöö ja üksteisega arvestamine. Oluline on, et igaüks annaks panuse grupi tegemistes. Õhtuks on kõik väsinudja igaühe töökäed vajalikud, laagri püstitamisel, toidu valmistamisel, varustuse korrastamisel. Hea grupi liikmed aitavad hoida mobiilsust-niihommikul asju pakkides kui ka peatuskohtadest teele asudes peaksid kiirustama need, keda teised sageli ootama peavad. Samuti tuleb alatiohtusid tunnetada ja olla ettevaatlik.

Tali-ja suusamatkad- nõuavad enam teadmisi ja oskusi kui suvised matkad. Liikumine suuskadel, räätsadel on huvitav. Räätsad on talvelseiklemiseks hea vahend, jagavad raskuse laiemale pinnale ja ei lase lumest läbi vajuda. Korraldatakse ka uisumatkasid. Koos liikudes, 10-15inimest, on turvalisem ja grupijuhti, kes rada sisse lükkab, saab vahetada. Teekonna valikul täheldada veekogude olemasolu, mille ületamistvõimalusel vältida. Oluline on transpordiga juurdepääs. Kindalasti on tähtis eelnev füüsiline ettevalmistus. Hästitreenitud mehed võivad 8-9tunniga läbida suuskadel kuni 50km, naised kuni 30km. Vähesema ettevalmistusega suusatajad 20-25km.11-14a noored 12-18km 1-päevaselmatkal; 15-18a 20-28km päevas. Iga 4päeva kohta tuleb teha üks puhkepäev. Külma ja tugeva tuulega tuleb jälgida nägusid, et vältidakülmakahjustusi. Talvel kasutatakse reeglina ahjuga telke ja tuleb organiseerida ka öövalve.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad&login[30.04.2013 13:27:53]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3&print[30.04.2013 13:27:54]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3&login[30.04.2013 13:27:55]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala&print[30.04.2013 13:27:56]

Matkamine kui kutsealaMatkamine on kutseala, mille alla kuulub palju looduses liikumise valdkondi. Kutseala ühendavad tunnused on liikumine, sihipärasus jalooduskeskkond. Nimetatud samalaadsed tegevused ja ülesanded ühendavad meie kutseala alla matkade juhtimise Eestis ja maailmas;loodusretkede juhtimise; matkaringide ja laagrite läbiviimise; matkareiside korraldamise;matkaja seiklusradade ehitamise ning haldamise; välitegevuste koolitamise; matkaalase ettevõtluse; klubilise töö; spordi jne.

Tegutseja pädevuse taset võrreldakse kutsekvalifi katsiooni põhjal. Kutsekvalifikatsiooni mõistetakse kui kutsealal nõutavat kompetentsusetaset. Kompetentsiastet väljendatakse tasemetega I–V (esimene tase on madalaim ning viies kõrgeim).

Pädevuse tõendamiseks on loodud matkamise kutsekvalifikatsiooni süsteem. See koosneb ühelt poolt nõuetest ja kordadest, mille aluselkvalifikatsiooni tõendatakse ning teiselt poolt organitest, kes tõendamisprotsessi teostavad ja selle tõesuse tagavad:




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala&login[30.04.2013 13:27:57]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Soovitused&print[30.04.2013 13:27:58]

SoovitusedHoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekondaHoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmasTeel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas kaaslased jõuavad järgiKui on ilmnemas probleeme (väsimus, jala hõõrdumine jne.) tuleb sellest esimesel võimalusel eesliikujaid teavitada. Leppige sellesmatka algul kokkuJuhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest mis võivad riskisuurendadaKiirustamine ja üleväsimus suurendavad riski. Liigu kiirustamata, tee peatusi ja peamine, naudi matkamistJälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda


Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigu tagasi kohani,kus viimati olid kaardilKui vajad välist abi, helista 112Enne kui saadad kaaslased abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kus detailselt kirjasgrupi asukoht ning kannatanu vigastusedÕnnetuse korral teavita gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaota ülesanded(rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus kaaslased seavad end läbimõtlematultohtuPüüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugavHoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Soovitused&login[30.04.2013 13:27:59]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Eksimine&print[30.04.2013 13:27:59]



Tuginedes statistikale võib väita, et Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene on kaotanudvarustuse, on üsna ebamugav neid kaht päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti. Komplektis peaks olematikud või tulesüütekomplekt (magneesiumpulk sobib hästi) veekindlas pakendis, küünlajupp, termokile, elementaarsed esmaabivahendid, nugavõi multitööriist, energiakontsentraat, vile ja väike taskulamp. Selline komplekt peaks olema kinnitatud kas vööle või siis alusriiete külge, etvältida komplekti kaotsiminekut koos pealisriiete või kotiga.

Lihtne meelespea eksimisel: STOPS- peatu, ära torma edasiT-teadvusta olukorda, rahune, tee kindlaks, mis on probleemiks vajadusel, kuidas käitumisega seda lahendada saaks; kas asjaolud on samahullud kui algul tundubO- orienteeru, määra kindlaks oma asukoht; vaata ringi, kas loodusest näed märke , vaata kaarti-kompassi ja tuleta meelde viimane koht, midateadsid oma asukohta arvestades; püüa mõelda, kas suudad õiget suunda leida või tagasi teed minnaP-planeeri, kui oled esialgse paanika ületanud, mõtle, mis saab edasi, kaua on vaja puhata, hoia soojust ja jookiKui oled kindel, et oled eksinud, helista kodustele ja politsei 110, päästekeskusele 112 kirjeldades oma asukohta ja olukorda. Jää paigale. Kuulahelisid, et eristakse hüüdjate hääli. Liikudes jäta maha märke. Ära jookse, säästa jõudu!

Mägi- ja veematkadel kehtivad eriti ranged reeglid, mida tuleb kindlasti järgida. Taas on oluline, et matkajuht oleks enne grupiga teele asumistläbinud vastava koolituse.Matkatreenerikutsega seonduvat loe siit



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Eksimine&login[30.04.2013 13:28:01]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Riskid&print[30.04.2013 13:28:01]

RiskidRisk on potensiaalne võimalus kaotada midagi väärtuslikku, mis kahjustatud ohu poolt. Riski hindamise puhul on olulised kolmpõhiaspetki: inimesed, keskkond ja varustus.

Riske on grupiga liikudes mitmeid. Grupiliikmeid võivad ohustada terviseriskid nagu allergia, haigused, nakkused, traumad, ülekuumenemine,alajahtumine, põletus toiduvalmistamisel, putuka- või loomahammustus, nälg ja januvarude otsalõppemise korral, mürgitus riknenud toidutarvitamisest või mürgise taime söösmisest

Samuti on olemas nö sotsiaalsed riskid – käitumisraskustega või agressiivse käitumisega liikmed grupis, laisad, konfliktsed või allumatudgrupiliikmed, mõnuainete tarvitamine jms.



Terviseriske saab maandada grupiliikmete või nende vanemat käest eelnevalt tervise kohta infot pärides ning saadud info põhjalasjakohast esmaabikomplekti täiendades Kasutatav varustus peab olema kontrollitud, toit ja jook vastama tervisekaitse nõuetele, olema mõistlikult säilitatud ja varutud piisavaskogusesGrupis kehtestatud reeglid, individuaalne suhtlemine kõigi liikmetega, nõustamine ja usalduslikud suhted aitavad tagada grupi liikmetevahel eluterve ja tulemustele orienteeritud õhkkonna


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Riskid&login[30.04.2013 13:28:03]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&print[30.04.2013 13:28:03]

Sagedasemad ohud ja vigastused matkatesValitakse liikumiseks liiga kiire tempo ja pikk distantsRühmaliikmete kehaline ettevalmistus on erinevEi kontrollita piisavalt varustust üleMinnakse matkale haigestunultMatkajuhil puudub osalejate nimekiriEi ole sõlmitud matkarada arvestades kokkuleppeid vastavalt nõuetele kas eraisikute või ametkondadegaVeematkadel ei kasutata turvavarustustEbapiisavalt on sidevahendeid või need ei ole töökorrasMägimatkal võib haigestuda. Sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikustmägimatkajaMägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigustMägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jala väänamisestkuni kaelaluu murruniÕiged jalanõud aitavad vigastusi vältidaSagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja -kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&print[30.04.2013 13:28:03]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&login[30.04.2013 13:28:05]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus&print[30.04.2013 13:28:05]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus&login[30.04.2013 13:28:07]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4&print[30.04.2013 13:28:07]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4&login[30.04.2013 13:28:08]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost&print[30.04.2013 13:28:09]

Matkamise ajaloost

Esimesed matkarajad tallati sisse küttide ja korilaste poolt, seejärel siis palverändurite poolt.18 sajandil muutus jalgsimatkamine brittide rahvuslikuks meelelahutuseks19. sajandil ka mujal Lääne-Euroopas, esimesed klubid20. sajandil tekkis noorteliikumine (skaudid jne)Matkamine sai hoogu juurde siis, kui suurenes linnastumine ja odavnes transport EestisEsimesed organiseeritud jalgrattamatkad toimusid 20. saj alguses. Neid korraldas Tallinna Jalgrattasõitjate selts Kalev 1920-ndatel huvirongid nädalavahetusel Tallinnast Aegviitu, Paldiskisse ja Neerutisse 1920 - Asutati Eesti Turistide Ühing, mis korraldas reise, ekskursioone ning populariseeris aktiivset matkamist eelkõige möödaEestimaad 1920 – Johannes Maide sooritas üksinda 1046 km pikkuse süstaretke ümber Eesti, mis oli sellel ajal maailma pikim süstamatk1922.a ilmus 320 lk matkamarsruutide kogumik “Rändur Eestis”1931.a võeti ETÜ Alliance Internationale de Tourisme liikmeks1934.a hakkas regulaarselt ilmuma ajakiri Turismi Teataja1939.a astus ETÜ InternationaleYouth Hostel Federationi liikmeks 1951-52 loodi esimesed sõjajärgsed turismisektsioonid ja matkaklubid1954.a. toimusid esimesed sõjajärgsed sportlikud matkad väljaspoole Eestit1959 - Asutati Eesti Matkaspordi Föderatsioon (1960.aastast Matka- ja Orienteerumispordi Föderatsioon).1964 - Pandi alus rahvamatkamisele Eestis. Toimus esimene rahvamatk Grenoble´ taliolümpiamängude tähistamiseks, järgmiseaasta rahvamatkal oli osalejate arv üle 65 000 1977 - Moodustati uuesti Eesti Matkaföderatsioon (endine föderatsioon likvideeriti 1963.a.) Toimus mägimatkajate suurimate osavõtjate arvuga mägituriaad “Baksan 82” Kaukasuses, kus osales 552 matkajat (50matkarühma)1991.a. 1.aprillil asutati Eesti Matkaliit 1990.a alates on Eesti Matkaliit Eesti Spordi Keskliidu (hiljem EOK) liige1992.a alates Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (Euoropean Ramblers Association) liikmeks

Eesti Matkaliit (EML) on mittetulunduslik ühendus, mis on katusorganisatsiooniks 8 matkaklubile ja 5 osaühingule. EestiMatkaliidu juures tegutseb kutsekomisjon ja nõunikud. Matkaliidu liikmesorganisatsioonides tegeldakse erinevate matkaliikidega:jalgsi-, jalgratta-, mägi- ja veematkamisega. Eesti Matkaliidu tegevuse eesmärk on matkategevuse kaudu aidata kaasa eluterve ühiskonna arengule Eestis. Sealjuures sportliku, teadmisi ja tunnetuse piire laiendava tegevuse kaudu tervislike eluviiside propageerimine riigi elanike seas. Tutvu Eesti Matkaliidu ja allorganisatsioonide tegemistega siit.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost&login[30.04.2013 13:28:11]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5&print[30.04.2013 13:28:12]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5&login[30.04.2013 13:28:13]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Avaleht[30.04.2013 13:28:15]



Sisukaart

Prindi

Sisene








Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Avaleht[30.04.2013 13:28:15]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&print[30.04.2013 13:28:16]


Eesmärgid:


Õpitulemused:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&login[30.04.2013 13:28:17]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?%D5ppija_juhis&print[30.04.2013 13:28:18]


õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavalt paremale/vasakule või aktiviseerideslinke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid


õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer, Mozilla, Bling jt);

videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?%D5ppija_juhis&login[30.04.2013 13:28:19]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel







Sisukaart

Prindi

Sisene






värvimatkad (anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiksainult rohekaid ja pruunikaid toone)sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses. Lapsed peaksid raja läbima lõhnajärgi. Sama võib proovida näiteks sidruniga)ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal).hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad)öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid noortele näidata tähtkujusid taevas või äkkimärkate mõnda loomakest ööpimeduses askeldamas) tähematkal liiguvad erinevad grupid erinevaid radu mööda ühe lõpp-punkti suunas ja lõpetavad oodatult samal ajalmatk loodusega tutvumiseks ( taimed, linnud, loomade jäljed jms)

Laagrivahetuse plaani koostamisel võiks 10-12päevase vahetuse korral lühem matk olla esimesel nädalal ja teine kogupäevamatkteisel nädalal.

Matkadel on väga suur tähtsus pedagoogilisest seisukohast. Nende korraldamisega käsikäes arenevad noortes algatusvõime,leidlikkus, kohusetunne, korraarmastus, sõprus, töökus. Distsipliini kasvatamiseks pakub matkamine ja laagrisse jäämine samutihulgaliselt võimalusi. Noored täidavad matkadel meelsamini kui kusagil mujal neile pandud kohustusi, käske ja korraldusi, teades, etsee on elulisselt vajalik nii teiste kui ka nende eneste huvides.

Mitmepäevaste matkade kõige paeluvam osa on kindlasti laagrisse jäämised. Laagritel on suur väärtus noorte kasvatamisel.Noored valmistavad ise toitu lageda taeva all, magavad telkides, korraldavad lõkkeõhtuid. Kõik see aitab rahuldada noortes peituvatromantikajanu, seiklusiha ja jätab ühtlasi unustamatud mälestused terveks eluks. Samuti suurendatakse noorte loodusesse suunamisega ka tema rohelise mõtteviisi teadlikust.

Matkamisel on suur väärtus noorte tervise tugevdamisel, organismi karastamisel, kehalisel arendamisel ja aktiivse puhkusekindlustamisel. Selleks annavad avara võimaluse hommikuvõimlemine, mängud, võistlused, ujumine, hügieeninõuete täitmine. Kõiksee toimub vabas õhus, kus päikese ja õhu tervistav toime noorte organismile on otsene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/..._%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1[30.04.2013 13:28:22]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 1Vaata alljärgnevat videod ja too välja asjaolud, mis matka korraldamisega seonduvad ning mida panid tähele? videovaatamiseks kliki lingile: http://youtu.be/wW5QCEgpbUY


Maarika Veigel




Miks on matkamine oluline noorsootöös? Arvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus, on matkamine võimalus viia noored loodusesse; õpetada neile vajalikketeadmisi looduses liikumisest, matkamisest kui spordialast, koostööst, suhtlemisest, geograafiast, loodus- ja paikkonna teadmistest ning füüsilisevormi osast. Matkamist on noortelaagrite kavas, organisatsioonide ja asutuste tegevuskavades ning see on üks osa seikluskasvatusest

Matkamine on sihipärane ja säästlik liikumine looduses eesmärgiga vaadelda looduskeskkonda ja inimkultuuri neid häirimata




Noorsootöös saab kasutada kõiki matkaliike: jalgsimatkad (retked, rabamatkad, kõrbematkad, mägimatkad jne), jalgratta- ja ratsamatka,auto- ja motomatka, tõukerattamatka või veematka (paadi-, süsta-, kanuu- võ purjematk). Talvel pakuvad väljaelamisvõimalusi ja põnevaidkogemusi suusa-, räätsa-, uisu- ja tõukekelgumatkad. Piiranguid seavad grupi koosseis ja ettevalmistus ning vahendid ja eelarve

Noorsootöö seisukohast on väga olulised kõik matka etapid, alates grupi koostamisest ja matka planeerimisest kuni kokkuvõtete tegemiseni.Matkamine võimaldab arendada mitmesuguseid füüsilise tegevusega seotud oskusi nagu ronimine, rändamine, sõudmine jne. Samutisotsiaalseid oskusi nagu organiseerimine, korralduste andmine, õpetamine, juhtimine, suhtlemine, otsustamine, vastutuse jagamine,ülesannete jagamine jne. Matk on hea vahend grupi ühtsemaks muutmiseks ja millegi põneva kogemiseks, võimaldades samal ajal harjutadalooduses toimetulemist ja keskkonnaga arvestamist, aga ka näiteks orienteerumist, toiduvalmistamist, tuletegemist, erinevate taimedetundmist jne.

Matkad arendavad noorte silmaringi, annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja juhendajatega ning õpetavadarvestama nooremate ja nõrgematega. Matk ei ole lihtsalt sõpradega lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil, etteantud tempos jaorganiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta

Seikluskasvatuse välistreeningu ehk väljaspool ruumi toimuv tegevuse eesmärgiks on arendada noore vastupidavust. Füüsiline tegevus peabolema tasakaalus vaimsega. Välistreeningu meetodite hulka kuulub ka matkamine. Matkamine on noorsotöös kasutatava seikluskasvatuseväga oluline osa. Kuna matka sihtkoht, eesmärgid ja kogetavad elamused võivad olla sama grupi korral väga erinevad, võimaldab matk pakkudauusi vahetuid õpikogemusi

Matkamine on meie kultuuris mitmemõõtmeline, mahuline (sageli ees- või järel-liitega) termin mis võib kanda infot nii matka eesmärgi, piirkonna,liikumisviisi, sportlikkuse ja tehnilisuse (keerukuse) astme kohta.

Matkamise mõju on erinevatele inimestele erinev. Mõnele ergutav, mõnele lihtsalt ajaviide. Erinevad matkaliigid pakuvad erinevaid väljakuseid,kogemusi ja arenguvõimalusi. Hästi planeeritud matk toob noortele palju rõõmu. Kuigi mõne matka saab läbi viia ka väga väikeseettevalmistusega, on see siiski noortele õpetlik ja meelt lahutav

Olenevalt matka keerukusest ja kestvusest, võib matkaks valmistumine olla pikk ja aeganõudev protsess. Pikemate matkadeettevalmistamiseks, eriti kui sihtkohaks on mõni kaugem paik, võib kuluda mitu kuud kuni aasta. Matkaga kaasneb alati ka juhuslikkuse moment,kuid just põhjalik ettevalmistumine selleks ongi, et võimalikke ohte viia miinimumini ja tagada matka ohutus

Matka ettevalmistamisega peavad olema seotud ja sellest aktiivselt osa võtma kõik grupi liikmed. Kõik matkal osalejad peaksid olemasamaväärselt huvitatud marsruudi valikust, matkaks ettevalmistamisest nii tehniliselt kui füüsiliselt. Ühine ettevalmistus annab võimaluse üksteistenne matka lähemalt tundma õppida




http://www.tps.edu.ee/...oot%F6%F6s%3F_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&login[30.04.2013 13:28:25]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel





Matkajuhi olulisedoskused ja omadused


Sisukaart

Prindi

Sisene









juhtimine üldse muutub kõikjal järjest motiveeritumaks ja prestii˛semaks.iga algus on raske. Hiljem läheb kergemakstee tööd, siis tuleb ka armastus. Senine praktika on näidanud, et aja ja kogemustega muutub juhtimise motivatsiooniseenesest tugevamaks. Kes korra on hakanud juhiks, see sellest kergelt enam ei loobu. Parimad matkad on enda juhitudmatkad!juhtimiskogemuste vähesust või puudumist ei maksa karta, sest paljud juhtimis-teadlased on arvamusel, et juhtimist otseseltõppida ei saagi. Juhtimine on nagu ujumine, mida pole võimalik õppida loengutel. Kõige parem on ujumist õppida ikka vees.



Vaieldakse palju, kas ja kuivõrd juhtimine on kunst ja kuivõrd õpitav. Teadmiste täiendamine annab aga palju oskusi jahoogu juurdejulget pealehakkamist! Õnnestumised ja rõõm saavutustest ei jää tulemata


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkagrupi_juht&print[30.04.2013 13:28:28]

Matkagrupi juht




tehniline kompetentsussotsiaalne kompetentsus – võime mõista inimesi ja nendega koos töötada, olema suhtlemisvalmis ja ergutama enesearendamisele, etparemini toime tulla ühiste eesmärkidegakontseptuaalne ehk üldettekujutuslik võime mõista kõike ümber toimuvatpoliitiline kompetentsus ehk juhtimispotentsiaal – eelkõige võime saada oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimupiisav motivatsioon oma kompetentsuse rakendamiseksmatkajuht peab olema otsustusvõimeline ja võtma endale vastutuseeelistatavad on liidri võimed ehk võime panna teisi inimesi innukalt tegutsema teatud suunas


organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkakstutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusipidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal. Õnnetuse korral andma esmaabinõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni 16-aastaselt matkajalt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koos vanemahinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta.kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedimitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abitagrupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-, suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25 õpilaseni. Puhkepäevamatkadelmatkagrupi suurust ei piirata




lühidalt eeldatav programmmatkapiirkonna iseärasused ja maastiku iseloomretke võimalik pikkus ja täpsed marsruudi variandid (koos kaardimaterjaliga)teave igaüheõigusest ja piirkonna seaduslikest piirangutest (kaitseala)vajalik isiklik varustus ja grupivarustus


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkagrupi_juht&print[30.04.2013 13:28:28]

kuidas toimub toitlustamine, kas igaüks võtab ise söögi kaasa või toitlustamine toimub ühiseltilmateate jälgimine


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkagrupi_juht&login[30.04.2013 13:28:29]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine[30.04.2013 13:28:31]



Matkaksettevalmistumine

Rühma suurus jakomplekteerimine,ülesanded



Sisukaart

Prindi

Sisene




Matka eelarve:







http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine[30.04.2013 13:28:31]

Alammenüü

Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesanded


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk[30.04.2013 13:28:32]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matka eesmärkIgal matkal peab olema eesmärk. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalikleida sobilik matkamise viis(liik) ning temaatika. Loodus pakub matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumisealuseks on eeskätt looduse tundmine ning loodusseaduste järgimine. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestamamatkarühma liikmete arengutasemega.

Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse. Teadma, kui kaua võtab aega „giiditöö“, planeerima ajaliseltja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane.








Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut[30.04.2013 13:28:33]







Sisukaart

Prindi

Sisene



matkajate füüsilist ettevalmistust ja eelnevaid kogemusimaastike raskusastetIgaüheõigusest ja Looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguidkaardimaterjali olemasolu (jalgsi ja veematkadel topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 jalgrattamatkal mõõtkavas1:100000-1:150000)mitmepäevasel matkal võimalikud ööbimiskohad

Matkarada on tähistatud ja hooldatud liikumisrada, mis on varustatud informatiivse materjaliga ja omab seal liikujale elementaarseidrajatisi või teenuseid. Kuid on olemas veel ka jalgsirada, mis on matkarada ja millel liigutakse jalgsi. Jalgsirajal on erinevadraskusastmed. Kerge rada on reeglina tasandikurada, kus tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta eiületa 100 m. Mõõdukas rada on rada, kus raja tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta on üle 100 m. Kõigekeerulisem on raske rada, kus lisaks mõõduka raja tunnusele on siin tehnilised elemendid, mille ületamiseks kasutatakse käsipuid,köisi või muid abivahendeid. Raskel rajal on soovitav liikuda matkasaabastega. Liikumisrada võib jaguneda matkarajaks, terviserajaks, seiklusrajaks jne.


Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võibkahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne).Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhulpeab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimining põhjustada erosiooni.Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi ning jätta ebasoovitavaid auke maapinda.Kõik märgistused tuleb hiljem kokku korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse.




Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut[30.04.2013 13:28:33]

lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda.


Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugevahoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. Laagripaigaks ei sobi niisked heinamaad, savine pinnas, jõesängid ja nõod, lehtpuu metsaalune ja selle märg rohi, rohukattetamullapinnas, liivaluited, mäetipud. Telgi püstitamisel jälgida, et see jääks tagaseinaga vastu tuult. Telgi põhja aluse võib täita okaspuuokstega, puulehtedega,samblaga jne. Üldjuhul magatakse telgis pea tagaseina poole, kuid ohtlikes kohtades, näiteks metsloomade kartusel, võib magadaka peaga telgiava suunas. Voolav vesi on alati puhtam kui seisev vesi. Vee filtreerimiseks vajadusel kasutatakse süsi sammalt, kive ja liiva. Matkaradade infot loe siit

Alammenüü

Matkaradade märgistused


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga[30.04.2013 13:28:34]



Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma võikülma ilmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika ja mõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene


Liikumine kuuma või külma ilmagaKeskkonna erinevates tingimustes peab liikumisel arvestama mitme asjaoluga, olgu tegemist erinevate aastaaegadega võitegevustega teises kliimavöötmes. Kuuma ilmaga esineb suurem higistamine ja energiakulu, külma ilma korral tuleb suurttähelepanu pöörata õigele riietusele.




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes[30.04.2013 13:28:36]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine mägedesRaskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse - kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmandakategooria matka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki.


kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suurusekson soovitav 4 - 8 inimestraskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnasedmägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest midakõrgemale minnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhkselleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisutallapoole, edasi tõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismiolema ja tegutsema hapnikupuuduses



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel[30.04.2013 13:28:37]





Sisukaart

Prindi

Sisene



endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoorednagu ka konservikarbid ja fooliumitükid põlevaid materjali võib järelvalve all lõkkes põletada. Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb endaga kaasa võttatoitu tuleb hoolikalt planeerida, et vältida toidujäätmeid. Toidujäätmed meelitavad kohale igasuguseid soovimatuid loomi japutukaidtoidunõude pesemisel ja küpsetamisel vajaminevast veest tuleks eemaldada igasugused tükikesed. Puhastatatud vesivalada metsa erinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigsed kontsentratsiooni ühes kohas

Pesemine:



auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse kauemaks kui 1 öö või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olemakaevatud veekogust 50 m kaugusele ja vähemalt 20 cm sügav. Peale kasutamist tuleb auk uuesti kinni ajada. Lühemaajaliselmatkal võib iga inimene ise endale väikse individuaalse augu kaevata, mis koheselt pärast kasutamist mullaga katta.tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed tuleb panna eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsastvälja viia.

Tule tegemisel on vaja ehitada tulease (piirata see servast kividega) ming kindlasti peale tule tegemist veenduda, et tuli onkustutatud.



Maarika Veigel




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad[30.04.2013 13:28:39]



Matkaks ettevalmistumineMatka eesmärkMatkarajad ja marśuutLiikumine kuuma või külmailmagaMatkamine mägedesKeskkonnakaitsematkamiselMatka taktika jamõjutajad


Sisukaart

Prindi

Sisene






Liikumine:





Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine&print[30.04.2013 13:28:40]

Matka planeerimineIga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi.

Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale.Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid.Kutsuda sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam.Alustada ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Siis juba tõsisemaltmõelda ka matkavarustusele.Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb täiskasvanutelgi kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseksettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi alla.Mitte ülehinnata oma ja matkakaaslaste võimeid.Mitte minna üksina pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest.Õppida tundma loodust ja hoida ning kaitsta seda. Me oleme ise selle lahutamatu osa.Suurema huvi korral matkamise vastu, pöörduda lähima matkaklubi poole.





Matk peaks kõikidele osalejatele pakkuma naudingut- liiga kiiresti läbitud rada, keeruline rada jms võib jätta osalejad rahulolematuks. Oluline, etsäiluks matka loogilisus. Iga matkapäev tuleb eraldi planeerida. Valitakse liikumise kord, trajektoor vastavalt maastikule, puhkepeatuste ajad ja kohad,ööbimiskohad jms. Palju määrab ka ilmastik. Kuumemal päeval hakatakse varakult liikuma, tehakse lõunal pikem peatus jne.







http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine&login[30.04.2013 13:28:41]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas[30.04.2013 13:28:42]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasLühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkondaei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võttajärgmine vähim võimalik varustus: vile, tikud või tulemasin, kompass, nuga, karamellkomvekke ja vajaduse korral ravimeid, millestoled sõltuv.

Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matkapeatuskohta. Sellistel lühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustadapiisava joogivaru kaasavõtmist.

Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupivarustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (niiisiklik kui ka matkagrupi oma) peab mahtuma seljakottidesse.

Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik. Põhilised varustuse osad on:• riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasiolema läbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabaltliikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas).• jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. • kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (midasuurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l.Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega(heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. • toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kuivedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimuselsöögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalus.• toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävadmatkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes.• esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled,raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadelpeab igal matjakal olema asjakohane päästevest.• tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalnemultitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. • magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiustmagamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltubtemperatuur ja mugavus, mis omakorda mõjutavad une kvaliteeti.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas[30.04.2013 13:28:42]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2[30.04.2013 13:28:44]





Sisukaart

Prindi

Sisene






http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2[30.04.2013 13:28:44]

Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus&print[30.04.2013 13:28:45]




Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevad jalanõud. Uutenahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitav kõndides) ära kuivatada. Kuijalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärast kuivamist vajavad jalatsid korralikkumäärimist. Saapad (matkasaabas, mägisaabas, kummik). Kõndides pidavat inimene tegema oma eluaja jooksul 3-4 tiiru ümbermaakera. Sellepärast on äärmiselt oluline, mis on matkaja jalas. Sammudes kannale langev raskusjõud ületab mitmeid kordi inimesekehakaalu. Näiteks 70 kg kaaluv inimene vajutab iga sammuga maapinnale üle 210 kilose raskusega. Liites sellele veel matkaseljakotikaalu, siis mõistame miks peavad olema jalanõud õiged ja kvaliteetsed. Hea matkajalats kaitseb külma, kuuma, niiskuse, teravateesemete eest ja samas toestab jalga. Kummikud on asendamatud soomatkadel ja seda eriti varakevadel ja sügisel


Riietus peaks vastama ilmastikule, olema mugav ja higiimav. Väldi puuvillaseid rõivad, sest antud materjal ei ima niiskust ning võibpõhjustada alajahtumise. Kindlasti seetõttu ei sobi „nn. kuluvad „ matkariiete nimekirja. Mõelda tuleb samuti ilmastiku kindlale riietusele.Näiteks pakkida kaasa vihmakeep või Core- Tex materjalist rõivad selga panna. Müts ja kindad ei lase soojust kehast eemale juhtida. Probleemiks võib olla samuti liigne kuumus. Selle otstarbekohaselt tuleb valida heledat tooni riided, mis peegeldavad päikesevalgust.Kaitsta silmi ja pead! Sokkide ülesandeks on jalga, kas soojendada või jahutada ning samuti kaitsta jalga hõõrdumise eest. Jalgsimatkalon soovituslik kanda tehismaterjalist sokke, sest puuvillasokid imavad 2x rohkem niiskust. Kui jalg hakkab higistama, siis kaob ka soojatunne Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasi matkaplaane. Heaseljakott on funktsionaalne, vastupidav ja õige suurusega. Ideaalne aga on anatoomiline ja paksude(laiade) õlarihmadega.Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosakandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti kapolsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. Seljakoti pakkimine: pehmed esemedaseta vastu seljakoti selgmist poolt, et kott oleks selja poolt lame ja pehme. Raskemad esemed pakitakse allapoole. Riietusesemedpakitakse kilekottidesse. Hügieenitarbed pakitakse eraldi kilekotti. Sagedamini tarvitatavad esemed paigutataksevälistaskutesse.Vihmakeep asetatakse kokkukeeratult seljakoti klapi alla. Isiklik ellujäämiskomplekt, millest on kasu siis, kui ta on kättesaadavas kohas, näiteks kinnitatuna vöörihmal või paineb alumises kotiosas eraldi sahtlis




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus&print[30.04.2013 13:28:45]

Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega, kuidnormaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatest võimalustest. Ükskeskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi

Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saab magamiselkasutada sooja ilma puhul ka ilma kotitaLooduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel onlõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseks ettenähtudkohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel. Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleksvalida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi allaLooduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt mingil moel õpitud orienteerumisoskusMatkakepid vähendavadliigestele langevat koormust ning aitavad püstiasendit säilitada. Kergendavad liikumist vajuvatel, reljeefsetel,libedatel pindadel. Lisaks saab kasutada enesejulgestus- ja kinnitusvahendina. Otstarbekad on teleskoopkepid ehk kokkupandavad.Matkaoludesse sobivad paremini tugevdatud alumiiniumist valmistatud kepidMatkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid) Varustuse hulka kuuluvad: veekindel dokumenditasku, joogipudel, patareid ja sidevahendid. Oluline osa on turvalise tagamiselsidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitsekasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevestToidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikustkorduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega.Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemineainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalusToiduained- kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile.Toit hoiab matkajad reipana ja heatujulisena. Silmas pidada matka iseärasusi, toiduainete kalorsust, kaalu, mahtu, säilivust,transporditavust, toiduvalmistamise iseärasusi jms. Toiduained pakitakse hoolikalt, kuivained kahekordselt. Toidukorrad jaotatakse matkalühtlaselt. Võimalusel on soovitav teha kolm korda sooja sööki. Puhkepeatuste ajal võib turgutada śokolaadi, juustuviilu jms . Matkajaleon oluline vedeliku tarbimine, seda 2,5l ööpäevas, raskematel matkadel enamgi.



Matkaja energiavajadus päevas naised 11-14aastased- 2550kcal; 15-18aastased 2750kcal, 19a. Ja enam 2300kcal. Mehed 11-14 a.2950kcal; 15-19a. 3550kcal, 19a. Ja enam 3050kcal. Keskmiselt vajab inimene valke 15%, rasasid 30%, süsivesikuid 55% päevasest toiduenergiast.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus&login[30.04.2013 13:28:46]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad[30.04.2013 13:28:48]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Ratta-, tali- ja suusamatkadRattamatkad- kilometraaž on suur ja vajab hoolikat planeerimist. Valida pigem puhtama õhuga väiksemad teed ja siduda matkvaatamisväärsustega. Ratta seljas peab olema mugav. Mida kergem raam, seda parem. Matkale ei mida tuliuue rattaga!Lisavarustusest on olulised- pakiraam, tugijalg, esi-ja tagatuled, spidomeeter, pump, porilaud, kiiver, kindad, paranduskomplekt,tagavara sisekumm. Enim on levinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese jatagumise pakiraami vahel. Noortel vanuses 11-14a matka pikkuseks 16-20km, 15-18a 35-40km päevas. Katteta teedelvähendatakse pikkust kuni kolmandiku võrra. Liikluseeskirjade tundmine on oluline. Kiirteedel ei ole lubatud sõita. Pikivahe 2-5m,mäest alla sõidul vähemalt 10m. Sobivam grupi suurus 4-8 inimest. Väiksem rühm on reeglina mobiilsem. Ohtlikud on mistahesmanöövrid, eriti tee telgjoone suunas. Suurema grupi korral on rikete võimalus suurem, samuti ei saada liikluskeeristest läbi alatikoos. Kõrvuti ei tohiks sõita rohkem kui kaks ratturit. Kurvidesse minekul ei tohiks pidurdamist jätta liialt hiljaks. Mõistlik onomavahel rääkida kui eessõitja näeb ohtu8auk, kivi vms). On kohti, kus suurema grupiga liikumine on turvalisem.

Hea grupi tunnuseks on koostöö ja üksteisega arvestamine. Oluline on, et igaüks annaks panuse grupi tegemistes. Õhtuks onkõik väsinud ja igaühe töökäed vajalikud, laagri püstitamisel, toidu valmistamisel, varustuse korrastamisel. Hea grupi liikmed aitavadhoida mobiilsust-nii hommikul asju pakkides kui ka peatuskohtadest teele asudes peaksid kiirustama need, keda teised sageliootama peavad. Samuti tuleb alati ohtusid tunnetada ja olla ettevaatlik.

Tali-ja suusamatkad- nõuavad enam teadmisi ja oskusi kui suvised matkad. Liikumine suuskadel, räätsadel on huvitav. Räätsad ontalvel seiklemiseks hea vahend, jagavad raskuse laiemale pinnale ja ei lase lumest läbi vajuda. Korraldatakse ka uisumatkasid.Koos liikudes, 10-15 inimest, on turvalisem ja grupijuhti, kes rada sisse lükkab, saab vahetada. Teekonna valikul täheldadaveekogude olemasolu, mille ületamist võimalusel vältida. Oluline on transpordiga juurdepääs. Kindalasti on tähtis eelnev füüsilineettevalmistus. Hästitreenitud mehed võivad 8-9tunniga läbida suuskadel kuni 50km, naised kuni 30km. Vähesema ettevalmistusegasuusatajad 20-25km.11-14a noored 12-18km 1-päevasel matkal; 15-18a 20-28km päevas. Iga 4päeva kohta tuleb teha ükspuhkepäev. Külma ja tugeva tuulega tuleb jälgida nägusid, et vältida külmakahjustusi. Talvel kasutatakse reeglina ahjuga telke jatuleb organiseerida ka öövalve.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3[30.04.2013 13:28:49]





Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel







http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala[30.04.2013 13:28:51]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamine kui kutsealaMatkamine on kutseala, mille alla kuulub palju looduses liikumise valdkondi. Kutseala ühendavad tunnused on liikumine,sihipärasus ja looduskeskkond. Nimetatud samalaadsed tegevused ja ülesanded ühendavad meie kutseala alla matkade juhtimiseEestis ja maailmas; loodusretkede juhtimise; matkaringide ja laagrite läbiviimise; matkareiside korraldamise;matkaja seiklusradade ehitamise ning haldamise; välitegevuste koolitamise; matkaalase ettevõtluse; klubilise töö; spordi jne.

Tegutseja pädevuse taset võrreldakse kutsekvalifi katsiooni põhjal. Kutsekvalifikatsiooni mõistetakse kui kutsealal nõutavatkompetentsuse taset. Kompetentsiastet väljendatakse tasemetega I–V (esimene tase on madalaim ning viies kõrgeim).

Pädevuse tõendamiseks on loodud matkamise kutsekvalifikatsiooni süsteem. See koosneb ühelt poolt nõuetest ja kordadest, millealusel kvalifikatsiooni tõendatakse ning teiselt poolt organitest, kes tõendamisprotsessi teostavad ja selle tõesuse tagavad:




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad&print[30.04.2013 13:28:51]

Sportlikud matkad, sh jalgsi ja veematkadJalgsimatkadLiigu ja ole vaikselt- näed rohkem! Liigutakse hanereas. Eeskäija, tavaliselt matkajuht valib tempo. Seejärel liiguvad nõrgemad osalejad ja lõpuskogenud matkaja. Kogenud matkajad käivad päevas keskmiselt 5-7tundi, tehes iga tunni kohta 10minutilise peatuse. Vajadusel kasutataksemärguandeks vilet suurema rühma puhul. Esimeste päevade teekonnad peaksid olema lühemad ja kergemad, sagedasemate puhkepausidega.Kõndimisel on oluline pöörata tähelepanu ka kehahoiule. Hea rüht lubab vabamalt hingata ning ühtlasi aitab ära hoida seljavalusid. Kõndimineon hea treening ka vaimsele tervisele: muudab energilisemaks, tõstab tuju, vähendab stressi, parandab und, teravdab tähelepanu, tõstabenesehinnangut, mitmekesistab seltsielu.Soo- ja rabamatkad on põnevad, kuid ka ohtlikud. Arvestada tuleb, et tule tegemine turbal on lubamatu ja soe jook, söök kaasa võtta. Tugevapõhjaga sood ületatakse mättalt mättale või juurtelt juurtele liikudes. Õõtskamar on ohtlik, selle all olev vesi ja muda on ohtlikud. Lopsaka,ererohelise taimkattega kohad on ohtlikud, ei kanna inimest. Soos ei tohi astuda eelkäija jälgedesse ega järsult hüpata. Intervall matkajate vahelvõiks olla 5m. Mitte mingil juhul ei tohi üksteist silmist lasta. Abistava vahendina kasutada pikka latti, teivast, keppi. Sissevajumise korral heitasellele risti peale. Muidu saab latiga kontrollida sügavusi. Mida suuremad puud on soos, seda kuivem ja kõrgem on koht.

Veematkad- kanuu, paadi, süstaga. Varustuse kokkupanemisel arvestada veekindlate materjalidega, pakkida kõik asjad veekindlatessekottidesse ning soovitatav riietus võiks olla kiiresti kuivav. Varustusse kuuluvad kindlasti ka päästevestid. Oluline on ka transport. Matkavahenditega võiks pääseda veekogule võimalikult lähedale. Marsruudi koostamisel arvestada läbitud vahemaadepiisavat pikkust, näiteks ühe nädalavahetuse 50km matk, liikumiskiiruseks 6-8km tunnis. Noored vanuses 11-14a. 12-18km päevas; 15-18a. 22-28km päevas.

Ööbimiskohti valides arvestada, kas kallas võimaldab randumist ja maale minekut. Kasuks tuleb kindlasti omandatud aerutamis-või sõudmistehnika, vaikne ja sujuv liikumine. Süstadega vastuvoolu liikumisel vähendatakse päeva teekonda poole võrra. Süstade vaheline kaugus soovtavalt 30-50m, kitsastel jõgedel või allavoolu liikumisel 100-150m. vajadusel kasutatakse ka kiivreid,kaitseülikondasid. Sõudmisel tuleb kulutada jõudu ökonoomselt.Paatides ollakse istudes, sisenemine ja väljumine keskosast. Kohtade vahetusel üks inimene korraga. Sügavas vees vastuvoolu minnes keha ette, jalaga tõuka põhjast ära jõuliselt ja järsult. Pärivoolu minnes hoia end sirgena või kallutakeha veidi tahapoole. Vees siruta jalg ette ja astu varbaile. Alles siis, kui tunned kõva pinda, toetu uueks sammuks kogu tallale. Jõge saab ületada nö „seinana“, kus tugevamad matkajad piki voolu liikudes tõstmata jalgu põhjast ja vajadusel tuues üle nõrgemaid. Tuginööridega saab ka jõge ületada. Kas sidudes ümber matkajate kehade, kuid ka nii, et tugevam ujuja viib nööri üle jõe, kinnitab sellepuude külge, sellele saavad teised toetuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad&login[30.04.2013 13:28:53]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Soovitused[30.04.2013 13:28:55]





Sisukaart

Prindi

Sisene


SoovitusedHoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekondaHoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmasTeel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas kaaslased jõuavad järgiKui on ilmnemas probleeme (väsimus, jala hõõrdumine jne.) tuleb sellest esimesel võimalusel eesliikujaid teavitada. Leppigeselles matka algul kokkuJuhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest misvõivad riski suurendadaKiirustamine ja üleväsimus suurendavad riski. Liigu kiirustamata, tee peatusi ja peamine, naudi matkamistJälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda


Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigutagasi kohani, kus viimati olid kaardilKui vajad välist abi, helista 112Enne kui saadad kaaslased abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kusdetailselt kirjas grupi asukoht ning kannatanu vigastusedÕnnetuse korral teavita gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaotaülesanded (rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus kaaslasedseavad end läbimõtlematult ohtuPüüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugavHoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Eksimine[30.04.2013 13:28:56]





Sisukaart

Prindi

Sisene




Tuginedes statistikale võib väita, et Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene onkaotanud varustuse, on üsna ebamugav neid kaht päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti.Komplektis peaks olema tikud või tulesüütekomplekt (magneesiumpulk sobib hästi) veekindlas pakendis, küünlajupp, termokile,elementaarsed esmaabivahendid, nuga või multitööriist, energiakontsentraat, vile ja väike taskulamp. Selline komplekt peaks olemakinnitatud kas vööle või siis alusriiete külge, et vältida komplekti kaotsiminekut koos pealisriiete või kotiga.

Lihtne meelespea eksimisel: STOPS- peatu, ära torma edasiT-teadvusta olukorda, rahune, tee kindlaks, mis on probleemiks vajadusel, kuidas käitumisega seda lahendada saaks; kas asjaoludon sama hullud kui algul tundubO- orienteeru, määra kindlaks oma asukoht; vaata ringi, kas loodusest näed märke , vaata kaarti-kompassi ja tuleta meelde viimanekoht, mida teadsid oma asukohta arvestades; püüa mõelda, kas suudad õiget suunda leida või tagasi teed minnaP-planeeri, kui oled esialgse paanika ületanud, mõtle, mis saab edasi, kaua on vaja puhata, hoia soojust ja jookiKui oled kindel, et oled eksinud, helista kodustele ja politsei 110, päästekeskusele 112 kirjeldades oma asukohta ja olukorda. Jääpaigale. Kuula helisid, et eristakse hüüdjate hääli. Liikudes jäta maha märke. Ära jookse, säästa jõudu!

Mägi- ja veematkadel kehtivad eriti ranged reeglid, mida tuleb kindlasti järgida. Taas on oluline, et matkajuht oleks enne grupigateele asumist läbinud vastava koolituse.Matkatreenerikutsega seonduvat loe siit


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Riskid[30.04.2013 13:28:58]





Sisukaart

Prindi

Sisene


RiskidRisk on potensiaalne võimalus kaotada midagi väärtuslikku, mis kahjustatud ohu poolt. Riski hindamise puhul on olulisedkolm põhiaspetki: inimesed, keskkond ja varustus.

Riske on grupiga liikudes mitmeid. Grupiliikmeid võivad ohustada terviseriskid nagu allergia, haigused, nakkused, traumad,ülekuumenemine, alajahtumine, põletus toiduvalmistamisel, putuka- või loomahammustus, nälg ja januvarude otsalõppemise korral,mürgitus riknenud toidu tarvitamisest või mürgise taime söösmisest

Samuti on olemas nö sotsiaalsed riskid – käitumisraskustega või agressiivse käitumisega liikmed grupis, laisad, konfliktsed võiallumatud grupiliikmed, mõnuainete tarvitamine jms.



Terviseriske saab maandada grupiliikmete või nende vanemat käest eelnevalt tervise kohta infot pärides ning saadud infopõhjal asjakohast esmaabikomplekti täiendades Kasutatav varustus peab olema kontrollitud, toit ja jook vastama tervisekaitse nõuetele, olema mõistlikult säilitatud ja varutudpiisavas kogusesGrupis kehtestatud reeglid, individuaalne suhtlemine kõigi liikmetega, nõustamine ja usalduslikud suhted aitavad tagadagrupi liikmete vahel eluterve ja tulemustele orienteeritud õhkkonna


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates[30.04.2013 13:29:00]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Sagedasemad ohud ja vigastused matkatesValitakse liikumiseks liiga kiire tempo ja pikk distantsRühmaliikmete kehaline ettevalmistus on erinevEi kontrollita piisavalt varustust üleMinnakse matkale haigestunultMatkajuhil puudub osalejate nimekiriEi ole sõlmitud matkarada arvestades kokkuleppeid vastavalt nõuetele kas eraisikute või ametkondadegaVeematkadel ei kasutata turvavarustustEbapiisavalt on sidevahendeid või need ei ole töökorrasMägimatkal võib haigestuda. Sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõnimeedikust mägimatkajaMägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigustMägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jalaväänamisest kuni kaelaluu murruniÕiged jalanõud aitavad vigastusi vältidaSagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) võisäärelihaste ja - kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates[30.04.2013 13:29:00]


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus[30.04.2013 13:29:02]





Sisukaart

Prindi

Sisene






Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4[30.04.2013 13:29:03]





Sisukaart

Prindi

Sisene





Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel&print[30.04.2013 13:29:04]

Turvalisus matkamiselMatkamine noortega nõuab täiskasvanult kannatlikkust, paindlikkust, huumorimeelt. Matk võiks olla kaasahaarav seiklus, kus samaväärselt niihuvipakkuvat kui meelt lahutavat tegevust. Koolinoortele pole soovitav planeerida pikemaid matku kui 7-8 päeva, sest tekib väsimus ja tülpimus.Matkal olles tuleb sisustada ka laagriõhtud- kergemad võistlused, mängud, laulud.Läbi vaja mõelda:• Mida teha suure laste arvu puhul?• Kuidas kaasata kõiki noori?• Milliseid teemasid õpetada ja tutvustada noortele enne matka?• Kuidas määrata noorte võimekust ja koostada matkarühmi?• Millist matkavarustust hankida?

Looduses liikudes, olgu siis grupiga või ilma, tuleb kindlasti järgida mitmeid erinevaid reegleid. Kõik loodust ja inimest siduvad õigused jakohustused võtab kokku igaüheõigus. Tutvu Igaüheõigus Eestis siit.samuti tuleb käituda arvestades looduskaitseseadust, Loe seda siit !

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab juhised liikumiseks looduses üldiselt, eraldi aga veekogudel, teedel ja radadel. On olemas juhiseid, millistel juhtudel tulebnäiteks telkimiseks või tuletegemiseks luba küsida, kus ei tohi üldse tuld teha ja millistel tingimustel võib loodusande korjata. Rõhutatud onsäästlikku ning lugupidavat suhtumist loodusesse, kohalike elanike rahu puutumatust ja eramaadel, nii eraveekogudel, metsades kui põldudelja heinamaadel liikumisega seonduvaid reegleid. Enne matkale minekut tuleb kogu grupile kindlasti igaüheõigust tutvustada ning jälgida kogu matka vältel ka selle reeglite järgimist.

Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ning õigestivarustust valides on väga tõenäoline, et suudetakse hädaolukorda vältida. Kui õnnetus siiski juhtub, sellest terve nahaga pääseda.Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinnaga vältida, võib väga kergesti esineda esmaabi andmist vajavaid olukordi. Kindlasti tuleksläbida esmaabikursused! Sellest on suur kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuua mitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi kiiresti aidata,tuleks kaasas kanda esmaabikomplekti. Turvalisuse tagamiseks peaksid olemas olema ka sidevahendid (mobiilid, viled, raadioside).


Samuti peaks jätma laagrisse/keskusesse/kooli nimekiri matkal olevate laste ja kasvatajate nimedega, uurida võrguoperaatorilt, kas levi katabmatkapiirkonda . Ka lühikeste matkade puhul ei tohiks alahinnata eri- või hädaolukorra teket. Võib juhtuda ootamatusi – näiteks vigastusi, äraeksmisi, järeltulijakadumisi.



http://www.ilm.ee/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel&login[30.04.2013 13:29:06]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost[30.04.2013 13:29:07]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkamise ajaloost

Esimesed matkarajad tallati sisse küttide ja korilaste poolt, seejärel siis palverändurite poolt.18 sajandil muutus jalgsimatkamine brittide rahvuslikuks meelelahutuseks19. sajandil ka mujal Lääne-Euroopas, esimesed klubid20. sajandil tekkis noorteliikumine (skaudid jne)Matkamine sai hoogu juurde siis, kui suurenes linnastumine ja odavnes transport EestisEsimesed organiseeritud jalgrattamatkad toimusid 20. saj alguses. Neid korraldas Tallinna Jalgrattasõitjate selts Kalev 1920-ndatel huvirongid nädalavahetusel Tallinnast Aegviitu, Paldiskisse ja Neerutisse 1920 - Asutati Eesti Turistide Ühing, mis korraldas reise, ekskursioone ning populariseeris aktiivset matkamist eelkõigemööda Eestimaad 1920 – Johannes Maide sooritas üksinda 1046 km pikkuse süstaretke ümber Eesti, mis oli sellel ajal maailma pikimsüstamatk1922.a ilmus 320 lk matkamarsruutide kogumik “Rändur Eestis”1931.a võeti ETÜ Alliance Internationale de Tourisme liikmeks1934.a hakkas regulaarselt ilmuma ajakiri Turismi Teataja1939.a astus ETÜ InternationaleYouth Hostel Federationi liikmeks 1951-52 loodi esimesed sõjajärgsed turismisektsioonid ja matkaklubid1954.a. toimusid esimesed sõjajärgsed sportlikud matkad väljaspoole Eestit1959 - Asutati Eesti Matkaspordi Föderatsioon (1960.aastast Matka- ja Orienteerumispordi Föderatsioon).1964 - Pandi alus rahvamatkamisele Eestis. Toimus esimene rahvamatk Grenoble´ taliolümpiamängude tähistamiseks,järgmise aasta rahvamatkal oli osalejate arv üle 65 000 1977 - Moodustati uuesti Eesti Matkaföderatsioon (endine föderatsioon likvideeriti 1963.a.) Toimus mägimatkajate suurimate osavõtjate arvuga mägituriaad “Baksan 82” Kaukasuses, kus osales 552 matkajat (50matkarühma)1991.a. 1.aprillil asutati Eesti Matkaliit 1990.a alates on Eesti Matkaliit Eesti Spordi Keskliidu (hiljem EOK) liige1992.a alates Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (Euoropean Ramblers Association) liikmeks

Eesti Matkaliit (EML) on mittetulunduslik ühendus, mis on katusorganisatsiooniks 8 matkaklubile ja 5 osaühingule.Eesti Matkaliidu juures tegutseb kutsekomisjon ja nõunikud. Matkaliidu liikmesorganisatsioonides tegeldakse erinevatematkaliikidega: jalgsi-, jalgratta-, mägi- ja veematkamisega. Eesti Matkaliidu tegevuse eesmärk on matkategevuse kaudu aidata kaasa eluterve ühiskonna arengule Eestis.Sealjuures sportliku, teadmisi ja tunnetuse piire laiendava tegevuse kaudu tervislike eluviiside propageerimine riigielanike seas. Tutvu Eesti Matkaliidu ja allorganisatsioonide tegemistega siit.


Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost[30.04.2013 13:29:07]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5[30.04.2013 13:29:08]





Sisukaart

Prindi

Sisene





Maarika Veigel



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena&print[30.04.2013 13:29:09]

Matkamine liikumisharrastusenaMatkamine on sportlik, teadmisi ja tunnetuse piire laiendav tegevus, mis on seotud sihipärase aktiivse liikumisegalooduses.

Matkale suundujate eesmärgid näitavad seda, mille poole püüdeldakse, kuid ei selgita tegevuse olemust. Siit tulenebki, et ühele onmatkamine õppimine ja kogemine, teisele maailma nägemise viis, kolmandale sport, neljandale pedagoogiline meetod, viiendaleajaveetmise viis, kuuendale äri jne.


matkamine on looduses liikumise üks vorme, kus matkaja liigub arvestades seal kehtivate reeglitega matkamine on sihipärane tegevus, kus igal matkal on oma eesmärk ja teada selle saavutamise moodusedmatkamine annab võimaluse inimese vaimsete ja füüsiliste võimete tasakaalustatud arengulematkamine on sport ilma publikutamatkamises nagu spordiski, kehtib Ausa Mängu (Fair Play) põhimõtematkamine on seiklus, kus üheks edasiviivaks jõuks on uudishimu ja kammitsevaks jõuks reaalne ohutaju matkamine on ümberlülitumine igapäevasest elurutiinidest omaette olemisele või oma parimate sõprade seltskonnalematkamine on jõukohane igale eale



Sõnade“ matk“ ja“ retk“ tähendusi selgitades märgitakse, et tegemist on samatähenduslike sõnadega, millest “retkel” on pisuttäpsem tähendus eesmärgi ja marsruudi suhtes. Mõlemad sõnad pärinevad soome sõnadest “matka” ja “retki”.


Lühimatkaks peetakse matka, mis võib kesta kuni neli päeva. Kuid puhkepäevamatk viiakse läbi tavaliselt nädalavahetuselja on kestvusega 1-2 päevaSportlik matk on matk, mis on sooritatud sooritatud vastavalt sportlike matkade klassifikatsiooni reeglitele (I –VI raskusaste)Kaugmatkaks nimetatakse matka, mis toimub Eesti riigist väljaspool Ekspeditsioon, ekstreemmatk on põhjaliku ettevalmistusega matk, millel on eesmärk ja mis on tavamatkast komplitseeritum


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena&login[30.04.2013 13:29:10]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kordamisk%FCsimused&print[30.04.2013 13:29:11]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kordamisk%FCsimused&login[30.04.2013 13:29:12]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kasutatud_allikad&print[30.04.2013 13:29:13]




















http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Kasutatud_allikad&login[30.04.2013 13:29:14]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&print&sitemap[30.04.2013 13:29:15]













http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&login[30.04.2013 13:29:17]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded[30.04.2013 13:29:18]



Matkaks ettevalmistumineRühma suurus jakomplekteerimine,ülesanded



Sisukaart

Prindi

Sisene


Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesandedÜhepäevase matka rühma optimaalne suurus on 10 inimest, maksimaalne suurus on 15. Mitmepäevase matka puhul 6−10 inimest.Liiga suur grupp on kohmakas ja aeglane, rivis tekivad võnked, suhtlus on piiratud, ülevaade grupist ja matkajate olukorrastpuudulik. Oluline on järgida:


Rühma liikumiskord ja taktikaMatk on kogum sõltuvaid sündmusi kombinatsioonis statistiliste kõikumistega. Matka eesmärk pole selgitada, kes kiiremini kohalejõuab. Mõte on selles, et rühm peab koos plaanitud teekonna läbima ja kohale jõudma. Grupp pole enne laagrisse jõudnud, kuiviimanegi on kohal. Selleks peab juht valima sobiva taktika ja liikumiskorra. Liikumiskiirus teekonnal kõigub, olles kord kiirem, kordaeglasem. Matkaja võimalus liikuda keskmisest kiiremini on piiratud, sest see sõltub eespool olijatest.Kuigi mõned grupi liikmetest suudaks kõndida 7 kilomeetrit tunnis, ei saaks seda teha teised, kes suudavad kõndida 4 kilomeetrittunnis. Seega on liikumiskiirus piiratud nii kõigi matkast osavõtjate kui ka üksikliikme kiirusega. Samas pole piiratud sammuaeglustamine. Kuni seismajäämiseni. Käigutunde päevas max 8-10, mitmepäevasel matkal 6-7 tundi. Seljakoti piirkaal meestel ½,naistel 1/3 kehakaalust. Seljakoti soovitav kaal meestel 2/5, naistel 1/3 kehakaalust



Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused[30.04.2013 13:29:19]







Sisukaart

Prindi

Sisene


Matkaradade märgistusedMille järgi tunda matkarada?Raja märgi juurest peavad olema nähtavad 1 märk ette - ja 1 märk tahapoole. Kui rada kulgeb looduses kindlalt nähtavalt,(teed,sihid, kraavikaldad, jm) ja nendelt kõrvalekaldumine on ebatõenäoline, võib kasutada harvemat märgistust iga paarisaja meetri järel,niinimetatud liikumissuuna julgestuse märk Matkarajal kasutatakse allolevat tähistust::Infostendidel tutvustatakse alati kogu matkarada ja stend peab asuma kindlasti raja alguses. Lisa stende võib paigutadatelkimisplatsidele või puhkepaikadesse. Stendil olev informatsioon peaks olema samaväärne matkaraja voldikus tooduga. Kindlastipeaks infostendil:• olema raja skeem koos lähiümbruse aluskaardiga;• matkaraja üldinformatsioon (raja tüüp, raskusaste, pikkus, läbimise aeg);• matkaraja lühikirjeldus;• matkaja asukoht stendil;• asukoht tähistatakse punase punktiga, mille läbimõõt peab olema 5-10 korda suurem raja punktidest.Lisaks eesti keelele oninfostendil soovitav kasutada inglise ja/või vene keelt. Stendi formaat peab olema A0 või suurem

Infotahvel on matkarajal asuva üksiku vaatamisväärsuse (objekti) tähistamiseks ja huvitava teabe andmiseks selle kohta. Üheletahvlile võib kanda ka lähestikku asuvate objektide teabe. Infotahvlil peabolema:• objekti nimi;• objekti number;• raja kulgemise märk;• raja lühend;• objekti kirjeldus, teave

SuunaviidadSuunaviidad on matkarajalt eemale jäävate objektidele osutamiseks koos kauguse näitamisega nendeni, radade hargnemisel jasuuremate teedega lõikumisel matkaraja edasise kulgemise suuna näitamiseks. Suunaviidal peab olema:• matkaraja liigi tähis; • objekti nimi;• objekti number;• kaugus objektini või raja lõpuni;• raja kulgemise märk;• raja nimetuse lühend;• rahvusvaheline raja tähis (E9)

Raja märgid on info saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks raja kulgemisest looduses. Rajamärgi tihedus peab tagama rajalteksimise võimatuse (märgi juurest peab olema nähtav 1 märk ette-ja 1 märk tahapoole) Raja kulgemise märk Värviline märk puudel, kividel või muudel matkaraja ääres asuvatel silmatorkavatel objektidel või esemetel Suunamärk tähistab matkarajaraja suuna järsku muutumist või teede ristumistel raja edasise kulgemise suunda. Kantakse


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused[30.04.2013 13:29:19]

matkarajale värvimisega. Värviks peab olema üks rajamärgil kasutatud värvidest. Suunamärk dubleeritakse 5 –10 meetrise vahega Lisaks eelnevale eksisteerivad ka teised rajamärgid, nagu näiteks teenindusmärgid ja matkaraja liigi märgid (rohelisel taustal valgemärgis- kujund, kandiline) ja hoiatusmärgid (kollased, kolmnurksed). Asetatud 1,4 – 1,6 m kõrgusele maapinnast Kilomeetrimärki kasutatakse tavaliselt raja tähistamise vaiadel andmaks informatsiooni vahemaast matkaraja lõpuni.Kilomeetritähise ruudu küljepikkus on 8 –10 cm ja ta paigutatakse raja tähistamise vaial raja kulgemise märgist 5 cm allapoole.Kilomeetrimärke on soovitav asetada iga täiskilomeetri järel. Raja kulgemise märgi ülaservast 5 cm kõrgemale võib paigutada rajasuunamärgi.


Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&print&mailform[30.04.2013 13:29:19]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?&print&Sisene[30.04.2013 13:29:20]







Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/.../?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded&print[30.04.2013 13:29:20]

Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesandedÜhepäevase matka rühma optimaalne suurus on 10 inimest, maksimaalne suurus on 15. Mitmepäevase matka puhul 6−10 inimest. Liiga suurgrupp on kohmakas ja aeglane, rivis tekivad võnked, suhtlus on piiratud, ülevaade grupist ja matkajate olukorrast puudulik. Oluline on järgida:


Rühma liikumiskord ja taktikaMatk on kogum sõltuvaid sündmusi kombinatsioonis statistiliste kõikumistega. Matka eesmärk pole selgitada, kes kiiremini kohale jõuab. Mõteon selles, et rühm peab koos plaanitud teekonna läbima ja kohale jõudma. Grupp pole enne laagrisse jõudnud, kui viimanegi on kohal. Sellekspeab juht valima sobiva taktika ja liikumiskorra. Liikumiskiirus teekonnal kõigub, olles kord kiirem, kord aeglasem. Matkaja võimalus liikudakeskmisest kiiremini on piiratud, sest see sõltub eespool olijatest.Kuigi mõned grupi liikmetest suudaks kõndida 7 kilomeetrit tunnis, ei saaks seda teha teised, kes suudavad kõndida 4 kilomeetrit tunnis. Seegaon liikumiskiirus piiratud nii kõigi matkast osavõtjate kui ka üksikliikme kiirusega. Samas pole piiratud sammu aeglustamine. Kuniseismajäämiseni. Käigutunde päevas max 8-10, mitmepäevasel matkal 6-7 tundi. Seljakoti piirkaal meestel ½, naistel 1/3 kehakaalust. Seljakotisoovitav kaal meestel 2/5, naistel 1/3 kehakaalust



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded&login[30.04.2013 13:29:22]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused&print[30.04.2013 13:29:22]

Matkaradade märgistusedMille järgi tunda matkarada?Raja märgi juurest peavad olema nähtavad 1 märk ette - ja 1 märk tahapoole. Kui rada kulgeb looduses kindlalt nähtavalt,(teed, sihid,kraavikaldad, jm) ja nendelt kõrvalekaldumine on ebatõenäoline, võib kasutada harvemat märgistust iga paarisaja meetri järel, niinimetatudliikumissuuna julgestuse märk Matkarajal kasutatakse allolevat tähistust::Infostendidel tutvustatakse alati kogu matkarada ja stend peab asuma kindlasti raja alguses. Lisa stende võib paigutada telkimisplatsidele võipuhkepaikadesse. Stendil olev informatsioon peaks olema samaväärne matkaraja voldikus tooduga. Kindlasti peaks infostendil:• olema raja skeem koos lähiümbruse aluskaardiga;• matkaraja üldinformatsioon (raja tüüp, raskusaste, pikkus, läbimise aeg);• matkaraja lühikirjeldus;• matkaja asukoht stendil;• asukoht tähistatakse punase punktiga, mille läbimõõt peab olema 5-10 korda suurem raja punktidest.Lisaks eesti keelele on infostendilsoovitav kasutada inglise ja/või vene keelt. Stendi formaat peab olema A0 või suurem

Infotahvel on matkarajal asuva üksiku vaatamisväärsuse (objekti) tähistamiseks ja huvitava teabe andmiseks selle kohta. Ühele tahvlile võibkanda ka lähestikku asuvate objektide teabe. Infotahvlil peabolema:• objekti nimi;• objekti number;• raja kulgemise märk;• raja lühend;• objekti kirjeldus, teave

SuunaviidadSuunaviidad on matkarajalt eemale jäävate objektidele osutamiseks koos kauguse näitamisega nendeni, radade hargnemisel ja suuremateteedega lõikumisel matkaraja edasise kulgemise suuna näitamiseks. Suunaviidal peab olema:• matkaraja liigi tähis; • objekti nimi;• objekti number;• kaugus objektini või raja lõpuni;• raja kulgemise märk;• raja nimetuse lühend;• rahvusvaheline raja tähis (E9)

Raja märgid on info saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks raja kulgemisest looduses. Rajamärgi tihedus peab tagama rajalt eksimise võimatuse(märgi juurest peab olema nähtav 1 märk ette-ja 1 märk tahapoole) Raja kulgemise märk Värviline märk puudel, kividel või muudel matkaraja ääres asuvatel silmatorkavatel objektidel või esemetel Suunamärk tähistab matkarajaraja suuna järsku muutumist või teede ristumistel raja edasise kulgemise suunda. Kantakse matkarajalevärvimisega. Värviks peab olema üks rajamärgil kasutatud värvidest. Suunamärk dubleeritakse 5 –10 meetrise vahega Lisaks eelnevale eksisteerivad ka teised rajamärgid, nagu näiteks teenindusmärgid ja matkaraja liigi märgid (rohelisel taustal valge märgis-kujund, kandiline) ja hoiatusmärgid (kollased, kolmnurksed). Asetatud 1,4 – 1,6 m kõrgusele maapinnast Kilomeetrimärki kasutatakse tavaliselt raja tähistamise vaiadel andmaks informatsiooni vahemaast matkaraja lõpuni. Kilomeetritähise ruuduküljepikkus on 8 –10 cm ja ta paigutatakse raja tähistamise vaial raja kulgemise märgist 5 cm allapoole. Kilomeetrimärke on soovitav asetadaiga täiskilomeetri järel. Raja kulgemise märgi ülaservast 5 cm kõrgemale võib paigutada raja suunamärgi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused&login[30.04.2013 13:29:24]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Avaleht&print[30.04.2013 13:29:25]







Litsenseeritud



http://www.tps.edu.ee/...B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:Matkad_laagrites&print[30.04.2013 13:29:25]





värvimatkad (anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiks ainultrohekaid ja pruunikaid toone)sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses. Lapsed peaksid raja läbima lõhna järgi. Samavõib proovida näiteks sidruniga)ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal).hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad)öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid noortele näidata tähtkujusid taevas või äkki märkate mõndaloomakest ööpimeduses askeldamas) tähematkal liiguvad erinevad grupid erinevaid radu mööda ühe lõpp-punkti suunas ja lõpetavad oodatult samal ajalmatk loodusega tutvumiseks ( taimed, linnud, loomade jäljed jms)

Laagrivahetuse plaani koostamisel võiks 10-12päevase vahetuse korral lühem matk olla esimesel nädalal ja teine kogupäevamatk teisel nädalal.

Matkadel on väga suur tähtsus pedagoogilisest seisukohast. Nende korraldamisega käsikäes arenevad noortes algatusvõime, leidlikkus,kohusetunne, korraarmastus, sõprus, töökus. Distsipliini kasvatamiseks pakub matkamine ja laagrisse jäämine samuti hulgaliselt võimalusi.Noored täidavad matkadel meelsamini kui kusagil mujal neile pandud kohustusi, käske ja korraldusi, teades, et see on elulisselt vajalik nii teistekui ka nende eneste huvides.

Mitmepäevaste matkade kõige paeluvam osa on kindlasti laagrisse jäämised. Laagritel on suur väärtus noorte kasvatamisel. Nooredvalmistavad ise toitu lageda taeva all, magavad telkides, korraldavad lõkkeõhtuid. Kõik see aitab rahuldada noortes peituvat romantikajanu,seiklusiha ja jätab ühtlasi unustamatud mälestused terveks eluks. Samuti suurendatakse noorte loodusesse suunamisega ka tema rohelise mõtteviisi teadlikust.

Matkamisel on suur väärtus noorte tervise tugevdamisel, organismi karastamisel, kehalisel arendamisel ja aktiivse puhkuse kindlustamisel.Selleks annavad avara võimaluse hommikuvõimlemine, mängud, võistlused, ujumine, hügieeninõuete täitmine. Kõik see toimub vabas õhus, kuspäikese ja õhu tervistav toime noorte organismile on otsene


http://www.tps.edu.ee/..._%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:Matkad_laagrites&login[30.04.2013 13:29:27]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/...6nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1&print[30.04.2013 13:29:28]

Õppeülesanne 1Vaata alljärgnevat videod ja too välja asjaolud, mis matka korraldamisega seonduvad ning mida panid tähele? video vaatamiseks klikilingile: http://youtu.be/wW5QCEgpbUY



http://www.tps.edu.ee/...bsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5ppe%FClesanne_1&login[30.04.2013 13:29:29]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel










juhtimine üldse muutub kõikjal järjest motiveeritumaks ja prestii˛semaks.iga algus on raske. Hiljem läheb kergemakstee tööd, siis tuleb ka armastus. Senine praktika on näidanud, et aja ja kogemustega muutub juhtimise motivatsioon iseenesesttugevamaks. Kes korra on hakanud juhiks, see sellest kergelt enam ei loobu. Parimad matkad on enda juhitud matkad!juhtimiskogemuste vähesust või puudumist ei maksa karta, sest paljud juhtimis-teadlased on arvamusel, et juhtimist otseselt õppida eisaagi. Juhtimine on nagu ujumine, mida pole võimalik õppida loengutel. Kõige parem on ujumist õppida ikka vees. Vaieldakse palju, kasja kuivõrd juhtimine on kunst ja kuivõrd õpitav. Teadmiste täiendamine annab aga palju oskusi ja hoogu juurdejulget pealehakkamist! Õnnestumised ja rõõm saavutustest ei jää tulemata


http://www.tps.edu.ee/...ed_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&login[30.04.2013 13:29:31]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine&print[30.04.2013 13:29:32]



Matka eelarve:







http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine&login[30.04.2013 13:29:33]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk&print[30.04.2013 13:29:34]

Matka eesmärkIgal matkal peab olema eesmärk. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalik leida sobilikmatkamise viis(liik) ning temaatika. Loodus pakub matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumise aluseks on eeskätt loodusetundmine ning loodusseaduste järgimine. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestama matkarühma liikmete arengutasemega.

Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse. Teadma, kui kaua võtab aega „giiditöö“, planeerima ajaliselt ja asukohatipuhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane.








http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_eesm%E4rk&login[30.04.2013 13:29:35]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&print[30.04.2013 13:29:36]


matkajate füüsilist ettevalmistust ja eelnevaid kogemusimaastike raskusastetIgaüheõigusest ja Looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguidkaardimaterjali olemasolu (jalgsi ja veematkadel topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 jalgrattamatkal mõõtkavas 1:100000-1:150000)mitmepäevasel matkal võimalikud ööbimiskohad

Matkarada on tähistatud ja hooldatud liikumisrada, mis on varustatud informatiivse materjaliga ja omab seal liikujale elementaarseid rajatisi võiteenuseid. Kuid on olemas veel ka jalgsirada, mis on matkarada ja millel liigutakse jalgsi. Jalgsirajal on erinevad raskusastmed. Kerge rada onreeglina tasandikurada, kus tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta ei ületa 100 m. Mõõdukas rada on rada, kus raja tõusude ja laskumiste summa raja pikkuse kohta või 10 km kohta on üle 100 m. Kõige keerulisem on raskerada, kus lisaks mõõduka raja tunnusele on siin tehnilised elemendid, mille ületamiseks kasutatakse käsipuid, köisi või muid abivahendeid.Raskel rajal on soovitav liikuda matkasaabastega. Liikumisrada võib jaguneda matkarajaks, terviserajaks, seiklusrajaks jne.


Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustadataimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne).Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab gruppliikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustadaerosiooni.Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi ning jätta ebasoovitavaid auke maapinda. Kõikmärgistused tuleb hiljem kokku korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse.






Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttuvõivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. Laagripaigaks ei sobi niisked heinamaad, savine pinnas, jõesängid ja nõod, lehtpuu metsaalune ja selle märg rohi, rohukatteta mullapinnas,liivaluited, mäetipud. Telgi püstitamisel jälgida, et see jääks tagaseinaga vastu tuult. Telgi põhja aluse võib täita okaspuuokstega, puulehtedega, samblaga jne.Üldjuhul magatakse telgis pea tagaseina poole, kuid ohtlikes kohtades, näiteks metsloomade kartusel, võib magada ka peaga telgiava suunas. Voolav vesi on alati puhtam kui seisev vesi. Vee filtreerimiseks vajadusel kasutatakse süsi sammalt, kive ja liiva.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&print[30.04.2013 13:29:36]

Matkaradade infot loe siit



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut&login[30.04.2013 13:29:37]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga&print[30.04.2013 13:29:38]

Liikumine kuuma või külma ilmagaKeskkonna erinevates tingimustes peab liikumisel arvestama mitme asjaoluga, olgu tegemist erinevate aastaaegadega või tegevustega teiseskliimavöötmes. Kuuma ilmaga esineb suurem higistamine ja energiakulu, külma ilma korral tuleb suurt tähelepanu pöörata õigele riietusele.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Liikumine_kuuma_v%F5i_k%FClma_ilmaga&login[30.04.2013 13:29:39]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes&print[30.04.2013 13:29:40]

Matkamine mägedesRaskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse - kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmanda kategooriamatka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki.


kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suuruseks on soovitav4 - 8 inimestraskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnasedmägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest mida kõrgemaleminnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhkselleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisut allapoole, edasitõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismi olema ja tegutsemahapnikupuuduses



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkamine_m%E4gedes&login[30.04.2013 13:29:41]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel&print[30.04.2013 13:29:42]


endaga tuleb kaasa võtta mittepõlevad materjalid, samuti on soovitatav prügikotti panna muna-, pähkli- ja apelsinikoored nagu kakonservikarbid ja fooliumitükid põlevaid materjali võib järelvalve all lõkkes põletada. Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb endaga kaasa võttatoitu tuleb hoolikalt planeerida, et vältida toidujäätmeid. Toidujäätmed meelitavad kohale igasuguseid soovimatuid loomi ja putukaidtoidunõude pesemisel ja küpsetamisel vajaminevast veest tuleks eemaldada igasugused tükikesed. Puhastatatud vesi valada metsaerinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigsed kontsentratsiooni ühes kohas

Pesemine:



auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse kauemaks kui 1 öö või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olema kaevatud veekogust50 m kaugusele ja vähemalt 20 cm sügav. Peale kasutamist tuleb auk uuesti kinni ajada. Lühemaajalisel matkal võib iga inimene iseendale väikse individuaalse augu kaevata, mis koheselt pärast kasutamist mullaga katta.tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed tuleb panna eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsast välja viia.

Tule tegemisel on vaja ehitada tulease (piirata see servast kividega) ming kindlasti peale tule tegemist veenduda, et tuli on kustutatud.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Keskkonnakaitse_matkamisel&login[30.04.2013 13:29:44]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad&print[30.04.2013 13:29:44]





Liikumine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matka_taktika_ja_m%F5jutajad&login[30.04.2013 13:29:46]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas&print[30.04.2013 13:29:46]

Soovitused lühi-ja mitmepäeva matkavarustuse osasLühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkonda ei tuntahästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võtta järgmine vähimvõimalik varustus: vile, tikud või tulemasin, kompass, nuga, karamellkomvekke ja vajaduse korral ravimeid, millest oled sõltuv.

Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matka peatuskohta. Sellistellühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist.

Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupi varustusenimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupioma) peab mahtuma seljakottidesse.

Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik. Põhilised varustuse osad on:• riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olemaläbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peabsisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas).• jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. • kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suuremmatkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olemaseljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti kapolsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. • toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavadpestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega. Kuna tule tegemiseks oneraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögivalmistamise võimalus.• toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile.Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes.• esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside).Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olemaasjakohane päästevest.• tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist.Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. • magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi.Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltub temperatuur ja mugavus, misomakorda mõjutavad une kvaliteeti.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:Soovitused_l%FChi-ja_mitmep%E4eva_matkavarustuse_osas&login[30.04.2013 13:29:48]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2&print[30.04.2013 13:29:49]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkavarustus:%D5ppe%FClesanne_2&login[30.04.2013 13:29:50]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad&print[30.04.2013 13:29:51]

Ratta-, tali- ja suusamatkadRattamatkad- kilometraaž on suur ja vajab hoolikat planeerimist. Valida pigem puhtama õhuga väiksemad teed ja siduda matkvaatamisväärsustega. Ratta seljas peab olema mugav. Mida kergem raam, seda parem. Matkale ei mida tuliuue rattaga! Lisavarustusest onolulised- pakiraam, tugijalg, esi-ja tagatuled, spidomeeter, pump, porilaud, kiiver, kindad, paranduskomplekt, tagavara sisekumm. Enim onlevinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese ja tagumise pakiraami vahel. Noortel vanuses11-14a matka pikkuseks 16-20km, 15-18a 35-40km päevas. Katteta teedel vähendatakse pikkust kuni kolmandiku võrra. Liikluseeskirjadetundmine on oluline. Kiirteedel ei ole lubatud sõita. Pikivahe 2-5m, mäest alla sõidul vähemalt 10m. Sobivam grupi suurus 4-8 inimest. Väiksemrühm on reeglina mobiilsem. Ohtlikud on mistahes manöövrid, eriti tee telgjoone suunas. Suurema grupi korral on rikete võimalus suurem,samuti ei saada liikluskeeristest läbi alati koos. Kõrvuti ei tohiks sõita rohkem kui kaks ratturit. Kurvidesse minekul ei tohiks pidurdamist jätta liialthiljaks. Mõistlik on omavahel rääkida kui eessõitja näeb ohtu8auk, kivi vms). On kohti, kus suurema grupiga liikumine on turvalisem.

Hea grupi tunnuseks on koostöö ja üksteisega arvestamine. Oluline on, et igaüks annaks panuse grupi tegemistes. Õhtuks on kõik väsinudja igaühe töökäed vajalikud, laagri püstitamisel, toidu valmistamisel, varustuse korrastamisel. Hea grupi liikmed aitavad hoida mobiilsust-niihommikul asju pakkides kui ka peatuskohtadest teele asudes peaksid kiirustama need, keda teised sageli ootama peavad. Samuti tuleb alatiohtusid tunnetada ja olla ettevaatlik.

Tali-ja suusamatkad- nõuavad enam teadmisi ja oskusi kui suvised matkad. Liikumine suuskadel, räätsadel on huvitav. Räätsad on talvelseiklemiseks hea vahend, jagavad raskuse laiemale pinnale ja ei lase lumest läbi vajuda. Korraldatakse ka uisumatkasid. Koos liikudes, 10-15inimest, on turvalisem ja grupijuhti, kes rada sisse lükkab, saab vahetada. Teekonna valikul täheldada veekogude olemasolu, mille ületamistvõimalusel vältida. Oluline on transpordiga juurdepääs. Kindalasti on tähtis eelnev füüsiline ettevalmistus. Hästitreenitud mehed võivad 8-9tunniga läbida suuskadel kuni 50km, naised kuni 30km. Vähesema ettevalmistusega suusatajad 20-25km.11-14a noored 12-18km 1-päevaselmatkal; 15-18a 20-28km päevas. Iga 4päeva kohta tuleb teha üks puhkepäev. Külma ja tugeva tuulega tuleb jälgida nägusid, et vältidakülmakahjustusi. Talvel kasutatakse reeglina ahjuga telke ja tuleb organiseerida ka öövalve.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Ratta-%2C_tali-_ja_suusamatkad&login[30.04.2013 13:29:52]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3&print[30.04.2013 13:29:53]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:%D5ppe%FClesanne_3&login[30.04.2013 13:29:54]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala&print[30.04.2013 13:29:55]

Matkamine kui kutsealaMatkamine on kutseala, mille alla kuulub palju looduses liikumise valdkondi. Kutseala ühendavad tunnused on liikumine, sihipärasus jalooduskeskkond. Nimetatud samalaadsed tegevused ja ülesanded ühendavad meie kutseala alla matkade juhtimise Eestis ja maailmas;loodusretkede juhtimise; matkaringide ja laagrite läbiviimise; matkareiside korraldamise;matkaja seiklusradade ehitamise ning haldamise; välitegevuste koolitamise; matkaalase ettevõtluse; klubilise töö; spordi jne.

Tegutseja pädevuse taset võrreldakse kutsekvalifi katsiooni põhjal. Kutsekvalifikatsiooni mõistetakse kui kutsealal nõutavat kompetentsusetaset. Kompetentsiastet väljendatakse tasemetega I–V (esimene tase on madalaim ning viies kõrgeim).

Pädevuse tõendamiseks on loodud matkamise kutsekvalifikatsiooni süsteem. See koosneb ühelt poolt nõuetest ja kordadest, mille aluselkvalifikatsiooni tõendatakse ning teiselt poolt organitest, kes tõendamisprotsessi teostavad ja selle tõesuse tagavad:




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Sportlikud_matkad%2C_sh_jalgsi_ja_veematkad:Matkamine_kui_kutseala&login[30.04.2013 13:29:57]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Soovitused&print[30.04.2013 13:29:57]

SoovitusedHoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekondaHoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmasTeel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas kaaslased jõuavad järgiKui on ilmnemas probleeme (väsimus, jala hõõrdumine jne.) tuleb sellest esimesel võimalusel eesliikujaid teavitada. Leppige sellesmatka algul kokkuJuhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest mis võivad riskisuurendadaKiirustamine ja üleväsimus suurendavad riski. Liigu kiirustamata, tee peatusi ja peamine, naudi matkamistJälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda


Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigu tagasi kohani,kus viimati olid kaardilKui vajad välist abi, helista 112Enne kui saadad kaaslased abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kus detailselt kirjasgrupi asukoht ning kannatanu vigastusedÕnnetuse korral teavita gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaota ülesanded(rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus kaaslased seavad end läbimõtlematultohtuPüüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugavHoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Soovitused&login[30.04.2013 13:29:59]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Eksimine&print[30.04.2013 13:30:00]



Tuginedes statistikale võib väita, et Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene on kaotanudvarustuse, on üsna ebamugav neid kaht päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti. Komplektis peaks olematikud või tulesüütekomplekt (magneesiumpulk sobib hästi) veekindlas pakendis, küünlajupp, termokile, elementaarsed esmaabivahendid, nugavõi multitööriist, energiakontsentraat, vile ja väike taskulamp. Selline komplekt peaks olema kinnitatud kas vööle või siis alusriiete külge, etvältida komplekti kaotsiminekut koos pealisriiete või kotiga.

Lihtne meelespea eksimisel: STOPS- peatu, ära torma edasiT-teadvusta olukorda, rahune, tee kindlaks, mis on probleemiks vajadusel, kuidas käitumisega seda lahendada saaks; kas asjaolud on samahullud kui algul tundubO- orienteeru, määra kindlaks oma asukoht; vaata ringi, kas loodusest näed märke , vaata kaarti-kompassi ja tuleta meelde viimane koht, midateadsid oma asukohta arvestades; püüa mõelda, kas suudad õiget suunda leida või tagasi teed minnaP-planeeri, kui oled esialgse paanika ületanud, mõtle, mis saab edasi, kaua on vaja puhata, hoia soojust ja jookiKui oled kindel, et oled eksinud, helista kodustele ja politsei 110, päästekeskusele 112 kirjeldades oma asukohta ja olukorda. Jää paigale. Kuulahelisid, et eristakse hüüdjate hääli. Liikudes jäta maha märke. Ära jookse, säästa jõudu!

Mägi- ja veematkadel kehtivad eriti ranged reeglid, mida tuleb kindlasti järgida. Taas on oluline, et matkajuht oleks enne grupiga teele asumistläbinud vastava koolituse.Matkatreenerikutsega seonduvat loe siit



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Eksimine&login[30.04.2013 13:30:01]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Riskid&print[30.04.2013 13:30:02]

RiskidRisk on potensiaalne võimalus kaotada midagi väärtuslikku, mis kahjustatud ohu poolt. Riski hindamise puhul on olulised kolmpõhiaspetki: inimesed, keskkond ja varustus.

Riske on grupiga liikudes mitmeid. Grupiliikmeid võivad ohustada terviseriskid nagu allergia, haigused, nakkused, traumad, ülekuumenemine,alajahtumine, põletus toiduvalmistamisel, putuka- või loomahammustus, nälg ja januvarude otsalõppemise korral, mürgitus riknenud toidutarvitamisest või mürgise taime söösmisest

Samuti on olemas nö sotsiaalsed riskid – käitumisraskustega või agressiivse käitumisega liikmed grupis, laisad, konfliktsed või allumatudgrupiliikmed, mõnuainete tarvitamine jms.



Terviseriske saab maandada grupiliikmete või nende vanemat käest eelnevalt tervise kohta infot pärides ning saadud info põhjalasjakohast esmaabikomplekti täiendades Kasutatav varustus peab olema kontrollitud, toit ja jook vastama tervisekaitse nõuetele, olema mõistlikult säilitatud ja varutud piisavaskogusesGrupis kehtestatud reeglid, individuaalne suhtlemine kõigi liikmetega, nõustamine ja usalduslikud suhted aitavad tagada grupi liikmetevahel eluterve ja tulemustele orienteeritud õhkkonna


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Riskid&login[30.04.2013 13:30:03]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&print[30.04.2013 13:30:04]

Sagedasemad ohud ja vigastused matkatesValitakse liikumiseks liiga kiire tempo ja pikk distantsRühmaliikmete kehaline ettevalmistus on erinevEi kontrollita piisavalt varustust üleMinnakse matkale haigestunultMatkajuhil puudub osalejate nimekiriEi ole sõlmitud matkarada arvestades kokkuleppeid vastavalt nõuetele kas eraisikute või ametkondadegaVeematkadel ei kasutata turvavarustustEbapiisavalt on sidevahendeid või need ei ole töökorrasMägimatkal võib haigestuda. Sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikustmägimatkajaMägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigustMägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jala väänamisestkuni kaelaluu murruniÕiged jalanõud aitavad vigastusi vältidaSagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja -kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&print[30.04.2013 13:30:04]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:Sagedasemad_ohud_ja_vigastused_matkates&login[30.04.2013 13:30:06]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus&print[30.04.2013 13:30:06]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%DClekoormus&login[30.04.2013 13:30:08]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4&print[30.04.2013 13:30:08]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Turvalisus_matkamisel:%D5ppe%FClesanne_4&login[30.04.2013 13:30:10]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost&print[30.04.2013 13:30:10]

Matkamise ajaloost

Esimesed matkarajad tallati sisse küttide ja korilaste poolt, seejärel siis palverändurite poolt.18 sajandil muutus jalgsimatkamine brittide rahvuslikuks meelelahutuseks19. sajandil ka mujal Lääne-Euroopas, esimesed klubid20. sajandil tekkis noorteliikumine (skaudid jne)Matkamine sai hoogu juurde siis, kui suurenes linnastumine ja odavnes transport EestisEsimesed organiseeritud jalgrattamatkad toimusid 20. saj alguses. Neid korraldas Tallinna Jalgrattasõitjate selts Kalev 1920-ndatel huvirongid nädalavahetusel Tallinnast Aegviitu, Paldiskisse ja Neerutisse 1920 - Asutati Eesti Turistide Ühing, mis korraldas reise, ekskursioone ning populariseeris aktiivset matkamist eelkõige möödaEestimaad 1920 – Johannes Maide sooritas üksinda 1046 km pikkuse süstaretke ümber Eesti, mis oli sellel ajal maailma pikim süstamatk1922.a ilmus 320 lk matkamarsruutide kogumik “Rändur Eestis”1931.a võeti ETÜ Alliance Internationale de Tourisme liikmeks1934.a hakkas regulaarselt ilmuma ajakiri Turismi Teataja1939.a astus ETÜ InternationaleYouth Hostel Federationi liikmeks 1951-52 loodi esimesed sõjajärgsed turismisektsioonid ja matkaklubid1954.a. toimusid esimesed sõjajärgsed sportlikud matkad väljaspoole Eestit1959 - Asutati Eesti Matkaspordi Föderatsioon (1960.aastast Matka- ja Orienteerumispordi Föderatsioon).1964 - Pandi alus rahvamatkamisele Eestis. Toimus esimene rahvamatk Grenoble´ taliolümpiamängude tähistamiseks, järgmiseaasta rahvamatkal oli osalejate arv üle 65 000 1977 - Moodustati uuesti Eesti Matkaföderatsioon (endine föderatsioon likvideeriti 1963.a.) Toimus mägimatkajate suurimate osavõtjate arvuga mägituriaad “Baksan 82” Kaukasuses, kus osales 552 matkajat (50matkarühma)1991.a. 1.aprillil asutati Eesti Matkaliit 1990.a alates on Eesti Matkaliit Eesti Spordi Keskliidu (hiljem EOK) liige1992.a alates Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (Euoropean Ramblers Association) liikmeks

Eesti Matkaliit (EML) on mittetulunduslik ühendus, mis on katusorganisatsiooniks 8 matkaklubile ja 5 osaühingule. EestiMatkaliidu juures tegutseb kutsekomisjon ja nõunikud. Matkaliidu liikmesorganisatsioonides tegeldakse erinevate matkaliikidega:jalgsi-, jalgratta-, mägi- ja veematkamisega. Eesti Matkaliidu tegevuse eesmärk on matkategevuse kaudu aidata kaasa eluterve ühiskonna arengule Eestis. Sealjuures sportliku, teadmisi ja tunnetuse piire laiendava tegevuse kaudu tervislike eluviiside propageerimine riigi elanike seas. Tutvu Eesti Matkaliidu ja allorganisatsioonide tegemistega siit.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:Matkamise_ajaloost&login[30.04.2013 13:30:12]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5&print[30.04.2013 13:30:13]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matkamine_liikumisharrastusena:%D5ppe%FClesanne_5&login[30.04.2013 13:30:14]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/...p?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded&print[30.04.2013 13:30:15]

Rühma suurus ja komplekteerimine, ülesandedÜhepäevase matka rühma optimaalne suurus on 10 inimest, maksimaalne suurus on 15. Mitmepäevase matka puhul 6−10 inimest. Liiga suurgrupp on kohmakas ja aeglane, rivis tekivad võnked, suhtlus on piiratud, ülevaade grupist ja matkajate olukorrast puudulik. Oluline on järgida:


Rühma liikumiskord ja taktikaMatk on kogum sõltuvaid sündmusi kombinatsioonis statistiliste kõikumistega. Matka eesmärk pole selgitada, kes kiiremini kohale jõuab. Mõteon selles, et rühm peab koos plaanitud teekonna läbima ja kohale jõudma. Grupp pole enne laagrisse jõudnud, kui viimanegi on kohal. Sellekspeab juht valima sobiva taktika ja liikumiskorra. Liikumiskiirus teekonnal kõigub, olles kord kiirem, kord aeglasem. Matkaja võimalus liikudakeskmisest kiiremini on piiratud, sest see sõltub eespool olijatest.Kuigi mõned grupi liikmetest suudaks kõndida 7 kilomeetrit tunnis, ei saaks seda teha teised, kes suudavad kõndida 4 kilomeetrit tunnis. Seegaon liikumiskiirus piiratud nii kõigi matkast osavõtjate kui ka üksikliikme kiirusega. Samas pole piiratud sammu aeglustamine. Kuniseismajäämiseni. Käigutunde päevas max 8-10, mitmepäevasel matkal 6-7 tundi. Seljakoti piirkaal meestel ½, naistel 1/3 kehakaalust. Seljakotisoovitav kaal meestel 2/5, naistel 1/3 kehakaalust



http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkaks_ettevalmistumine:R%FChma_suurus_ja_komplekteerimine%2C_%FClesanded&login[30.04.2013 13:30:16]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel


http://www.tps.edu.ee/...lid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused&print[30.04.2013 13:30:17]

Matkaradade märgistusedMille järgi tunda matkarada?Raja märgi juurest peavad olema nähtavad 1 märk ette - ja 1 märk tahapoole. Kui rada kulgeb looduses kindlalt nähtavalt,(teed, sihid,kraavikaldad, jm) ja nendelt kõrvalekaldumine on ebatõenäoline, võib kasutada harvemat märgistust iga paarisaja meetri järel, niinimetatudliikumissuuna julgestuse märk Matkarajal kasutatakse allolevat tähistust::Infostendidel tutvustatakse alati kogu matkarada ja stend peab asuma kindlasti raja alguses. Lisa stende võib paigutada telkimisplatsidele võipuhkepaikadesse. Stendil olev informatsioon peaks olema samaväärne matkaraja voldikus tooduga. Kindlasti peaks infostendil:• olema raja skeem koos lähiümbruse aluskaardiga;• matkaraja üldinformatsioon (raja tüüp, raskusaste, pikkus, läbimise aeg);• matkaraja lühikirjeldus;• matkaja asukoht stendil;• asukoht tähistatakse punase punktiga, mille läbimõõt peab olema 5-10 korda suurem raja punktidest.Lisaks eesti keelele on infostendilsoovitav kasutada inglise ja/või vene keelt. Stendi formaat peab olema A0 või suurem

Infotahvel on matkarajal asuva üksiku vaatamisväärsuse (objekti) tähistamiseks ja huvitava teabe andmiseks selle kohta. Ühele tahvlile võibkanda ka lähestikku asuvate objektide teabe. Infotahvlil peabolema:• objekti nimi;• objekti number;• raja kulgemise märk;• raja lühend;• objekti kirjeldus, teave

SuunaviidadSuunaviidad on matkarajalt eemale jäävate objektidele osutamiseks koos kauguse näitamisega nendeni, radade hargnemisel ja suuremateteedega lõikumisel matkaraja edasise kulgemise suuna näitamiseks. Suunaviidal peab olema:• matkaraja liigi tähis; • objekti nimi;• objekti number;• kaugus objektini või raja lõpuni;• raja kulgemise märk;• raja nimetuse lühend;• rahvusvaheline raja tähis (E9)

Raja märgid on info saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks raja kulgemisest looduses. Rajamärgi tihedus peab tagama rajalt eksimise võimatuse(märgi juurest peab olema nähtav 1 märk ette-ja 1 märk tahapoole) Raja kulgemise märk Värviline märk puudel, kividel või muudel matkaraja ääres asuvatel silmatorkavatel objektidel või esemetel Suunamärk tähistab matkarajaraja suuna järsku muutumist või teede ristumistel raja edasise kulgemise suunda. Kantakse matkarajalevärvimisega. Värviks peab olema üks rajamärgil kasutatud värvidest. Suunamärk dubleeritakse 5 –10 meetrise vahega Lisaks eelnevale eksisteerivad ka teised rajamärgid, nagu näiteks teenindusmärgid ja matkaraja liigi märgid (rohelisel taustal valge märgis-kujund, kandiline) ja hoiatusmärgid (kollased, kolmnurksed). Asetatud 1,4 – 1,6 m kõrgusele maapinnast Kilomeetrimärki kasutatakse tavaliselt raja tähistamise vaiadel andmaks informatsiooni vahemaast matkaraja lõpuni. Kilomeetritähise ruuduküljepikkus on 8 –10 cm ja ta paigutatakse raja tähistamise vaial raja kulgemise märgist 5 cm allapoole. Kilomeetrimärke on soovitav asetadaiga täiskilomeetri järel. Raja kulgemise märgi ülaservast 5 cm kõrgemale võib paigutada raja suunamärgi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/matk/index.php?Matka_planeerimine:Matkarajad_ja_mar%26%23347%3Buut:Matkaradade_m%E4rgistused&login[30.04.2013 13:30:19]



Sisukaart

Prindi

Sisene




Maarika Veigel

Documents

Matkamine noorsootöö osana - Avaleht · mitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abita grupi